eli toetus inimkaubandusvastasele võitlusele lõuna-ja kagu ... · auditi käigus uuriti, kui...
TRANSCRIPT
Eriaruanne ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna-ja Kagu-Aasias
(vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõike 4 teisele lõigule)
ET 2017 nr 09
1977 - 2017
Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse konkreetseid eelarvevaldkondi või juhtimisega seotud teemasid hõlmavate tulemus- ja vastavusauditite tulemused. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.
Auditirühm
Käesoleva tulemusauditi viis läbi välistegevuse, turvalisuse ja õiguse kuluvaldkondade auditeerimise eest vastutav III auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Karel Pinxten. Auditit juhtis kontrollikoja liige Bettina Jakobsen. Teda toetasid aruande koostamisel kabinetiülem Katja Mattfolk, valdkonnajuht Beatrix Lesiewicz, auditijuht Francisco Javier de Miguel Rodriguez, audiitorid Kim Hublé, Alina Milasiute ja Alexandre Tan, ning kabineti atašee Kim Storup.
Vasakult paremale: Katja Mattfolk, Alina Milasiute, Bettina Jakobsen, Kim Storup, Francisco Javier de Miguel Rodriguez, Alexandre Tan.
2
SISUKORD
Punkt
Lühendid
Mõisted
Kokkuvõte I–VIII
Sissejuhatus 1–15
Selgitav taustateave Inimkaubandus 1–9
ELi roll ja teised väljaspool ELi toimuvas inimkaubandusvastases võitluses osalejad 10–15
Auditi ulatus ja lähenemisviis 16–20
Tähelepanekud 21–67
ELi inimkaubandusvastase võitluse poliitikaraamistik sisaldab üldjoontes terviklikku lähenemisviisi inimkaubanduse vastaseks võitluseks, kuigi mõningaid aspekte ei ole veel täielikult välja töötatud 21–43
ELi inimkaubandusvastase poliitika raamistik on kehtestatud mitmes omavahel seotud dokumendis 21–30
ELi poliitikaraamistikku toetatakse mitme vahendiga: eriti kasulikud on inimõigustealased dialoogid, kuid ka muid vahendeid oleks võimalik inimkaubandusvastases võitluses Lõuna- ja Kagu-Aasias veelgi rohkem kasutada 31–43
Hoolimata leitud puudustest saavutati enamiku inimkaubandusvastase võitluse projektidega positiivseid tulemusi, kuid probleemiks oli jätkusuutlikkus 44–67
Projektivaliku raamistik ei võimaldanud kasutada terviklikku lähenemisviisi ja projektide kavandamine oli puudulik, eriti eesmärkide ja näitajate sõnastamisel 44–52
Projektide elluviimist pärssisid kohalikud piirangud ja viivitused 53–58
Inimkaubandusvastase võitluse projektidega saavutati mõningaid positiivseid tulemusi, kuid probleemiks oli jätkusuutlikkus 59–67
Järeldused ja soovitused 68–72
I lisa. Ülevaade projektidest
II lisa. Projektide eesmärgid ja hindamised
III lisa. Inimkaubandusvastase võitluse veebipõhise andmebaasi puudused
Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vastused
3
ASEAN
LÜHENDID
Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon
DCI Arengukoostöö rahastamisvahend
DG DEVCO Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat
DG NEAR Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste
peadirektoraat
Direktiiv Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv
2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja
sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja
millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK
(ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).
EEAS Euroopa välisteenistus
EIDHR Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend
EUROPOL Euroopa Politseiamet
FRONTEX Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö
juhtimise Euroopa agentuur
ILO Rahvusvaheline Tööorganisatsioon
Inimkaubandust
käsitlev strateegia
Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks
2012–2016
Palermo protokoll rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav
naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse
ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll
UNODC ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo
4
Loogiline raamistik: ehk võrdlustabel on projektijuhtimise rakendus, mis võimaldab
süstemaatiliselt ja loogiliselt projekti üld- ja erieesmärke püstitada ning tegevusi kindlaks
määrata. Loogiline raamistik kujutab endast erinevate eesmärkide tasandite vahelist
põhjuslikku seost, mis sisaldab näitajaid, mille abil kontrollida nimetatud eesmärkide
saavutamist, ning määrab kindlaks tehtud eeldused.
MÕISTED
Lähteolukorra uuring: sellega antakse enne projekti algust mõne konkreetse olukorra kohta
üksikasjalikku teavet. Tegu on olulise vahendiga olukorra mõõtmiseks enne ja pärast projekti
elluviimist ning teiste tegurite hindamiseks, mis võivad avaldada mõju elluviimise käigus
täheldatud muutustele.
Peavool: mõiste, mida kasutatakse teatud põhimõtete/kaalutluste integreerimiseks (ehk
peavoolustamiseks) ELi programmi- ja projektitsükli eri poliitikatesse ja etappidesse.
Inimõiguste valdkonnas tähendab see protsessi, mis inimõigustele toetudes kujundab
poliitikasuundi, programme, projekte ja muid sekkumisi.
Programmitöö: oluline otsustusprotsess, mida Euroopa välisteenistus ja komisjon kasutavad
toetusstrateegiate, prioriteetide ja eraldiste kindlaks määramisel.
Välismõõde: ELi sisepoliitika ja sellealane tegevus võivad oluliselt mõjutada ka väljaspool ELi
piire toimuvat; samuti võivad väljaspool ELi toimuvad sündmused mõjutada suundumusi
liidu sees. ELi sisepoliitika välispoliitilise mõõtme all mõeldakse üldiselt olukordi, kus ELi
sisepoliitika välisaspektidel on suurenev välis- ja julgeolekupoliitiline tähendus.
Õigus- ja siseasjade välisaspektid aitavad globaalsel tasandil kaasa vabadusel, turvalisusel ja
õigusel rajaneva ala loomisele ELis. Näiteks mõne kolmanda riigi õigusriigi nõrkus võib
tekitada Euroopas tegutsevatele inimkaubitsejatele võimalusi kuritegevusest saadud raha
pesuks ja muuta nende kuritegude uurimise keerulisemaks. Mõnes kolmandas riigis õigusriigi
põhimõtete edendamine võib seega avaldada positiivset mõju terves ELis.
5
I. Inimkaubandus on väga tulus kuritegelik tegevus, millega rikutakse jõhkralt inimõigusi
ning mis kujutab endast ülemaailmset julgeolekuohtu. Kuigi inimkaubandusvastane võitlus
on endiselt liikmesriikide ülesanne, on EL samuti võtnud kohustuse see välja juurida ja
kiitnud heaks mitmeid meetmeid selles valdkonnas liikmesriikide toetamiseks.
KOKKUVÕTE
II. Ehkki inimkaubandus on ülemaailmne probleem, mille eest ükski riik ei ole kaitstud, on
EL eriti haavatav, kuna liit on atraktiivne sihtkoht paljudest riikidest pärit ohvritele. Maailma
kõige suurema rahvaarvuga piirkond – Aasia – on piirkondadevahelise inimkaubanduse
ohvrite oluline päritolupiirkond. Inimkaubandust ei saa käsitleda eraldi vaesusest, haridusele
ja tervishoiule juurdepääsust, soolisest diskrimineerimisest ja vähemuste ebaõiglasest
kohtlemisest. On üldteada, et vaesus, sooline diskrimineerimine ja konfliktid on ühed kõige
olulisemad inimkaubanduse põhjused.
III. Lissaboni lepingu jõustumine tugevdas komisjoni rolli ELi reageeringu koordineerimisel ja
juhtimisel. Direktiiv võeti vastu aastal 2011 ja inimkaubanduse kaotamist käsitlev strateegia
(2012–2016) avaldati kohe pärast seda. Nimetatud strateegiale on lisatud mitu
poliitikadokumenti ning tervikuna kätkeb see endas ELi inimkaubandusvastase võitluse
lähenemisviisi. 2016. aastale järgneva perioodi inimkaubandusvastase võitluse strateegiat ei
ole veel esitatud.
IV. Käesolevas aruandes uurib kontrollikoda inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna- ja
Kagu-Aasias antava ELi toetuse mõjusust. Auditi käigus uuriti, kui terviklik on nendes
piirkondades kasutatav inimkaubandusvastase võitluse ELi lähenemisviis ja kas perioodi
2009–2015 ELi inimkaubandusvastase võitluse projektid Lõuna- ja Kagu-Aasias aitasid
inimkaubandusvastasele võitlusele mõjusalt kaasa.
V. Inimkaubanduse kaotamine on paratamatult pikaajaline protsess. Selle õnnestumiseks
tuleb välja juurida mitmed algpõhjused (nt sooline ebavõrdsus, vaesus, vähemuste õigused,
probleemid hariduses ja tervishoius) ja peatada kuritegelike võrgustike tegevus.
Inimkaubandus on oma olemuselt salajane kuritegu, mille kohta piisava ja võrreldava
statistika kättesaamine on harv. Arvestades seda keerukat konteksti, arvukaid laiaulatuslikke
6
prioriteete ja piiratud ressursse, leidis kontrollikoda, et EL oli inimkaubandusvastase võitluse
toetamises Lõuna- ja Kagu-Aasias osaliselt tulemuslik.
VI. ELi inimkaubandusvastase võitluse poliitikaraamistik sisaldab terviklikku lähenemisviisi
inimkaubanduse käsitlemiseks, kuigi mõningaid aspekte ei ole veel täielikult välja töötatud
või ei ole need Lõuna- ja Kagu-Aasia puhul asjakohased. Komisjon ja Euroopa välisteenistus
kasutavad inimkaubandusvastases võitluses mitmeid erinevaid otseseid ja kaudseid
vahendeid: neist eriti kasulikud on inimõigustealased dialoogid; muudeks vahenditeks on
kahepoolsed dialoogid ja piirkondlike foorumite toetamine (st Aasia puhul ASEAN ja ASEM).
Siiani ei ole uusi inimkaubandusvastase võitluse partnerlusi ELi ja ühegi Lõuna- ja Kagu-Aasia
riigi vahel veel loodud.
VII. Hoolimata konkreetsetest puudustest saadi enamiku uuritud projektidega
inimkaubandusvastases võitluses Lõuna- ja Kagu-Aasias mõningaid positiivseid tulemusi, kuid
probleemiks oli jätkusuutlikkus. Alates 2009. aastast on inimkaubandusvastane võitlus neis
piirkondades üldiselt paranenud, kuigi riikide vahel on olulisi erinevusi ja üldist edasiminekut
on konkreetsete ELi meetmetega saavutatud tulemustega keeruline seostada. Projektivaliku
raamistik ei võimaldanud kasutada terviklikku lähenemisviisi ja projektide kavandamine oli
puudulik, eriti eesmärkide ja näitajate sõnastamisel. Lisaks pärssisid projektide elluviimist
kohalikud piirangud ja viivitused.
VIII. Käesolevas auditi põhjal soovitab kontrollikoda komisjonil koostöös Euroopa
välisteenistusega võtta järgmisi samme:
• arendada edasi inimkaubandusvastase võitluse strateegilist raamistikku, muutes selle
Lõuna- ja Kagu-Aasia suhtes asjakohasemaks;
• optimeerida projektide mõju, integreerides need terviklikku raamistikku.
7
Selgitav taustateave Inimkaubandus
SISSEJUHATUS
1. Inimkaubandus on tõsine kuritegu ja sellega rikutakse jõhkralt inimõigusi.
Inimkaubitsejad kasutavad ohvreid ära nende endi riikides või välismaal. Ükski riik ei ole selle
nähtuse eest kaitstud, ei ohvrite päritolu-, transiidi- ega/või sihtriigina. ELi, ÜRO ja Ameerika
Ühendriikide hinnangute1
2. Inimkaubanduse kaotamise vajalikkuses ollakse maailmas üksmeelel. 170 riiki
kohaselt on inimkaubandus muutunud ülemaailmseks
julgeolekuohuks.
2
3. Inimkaubandus hõlmab isikute värbamist, transportimist, üleviimist, majutamist või
vastuvõtmist vägivalla või pettuse abil või muude sunnimeetodite kasutamist nende isikute
ärakasutamise eesmärgil
on
ratifitseerinud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava naiste ja lastega kaubitsemise ning muu
inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli, mis võeti vastu
aastal 2000 (Palermo protokoll). Palermo protokoll oli esimene rahvusvaheliselt õiguslikult
siduv vahend, mis sisaldas inimkaubanduse ühiselt kokku lepitud definitsiooni.
3
1 2013. aastal koostatud raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnangu
(SOCTA) aruande kohaselt on inimkaubandus kõige suurem oht ELile. Inimkaubandus on üks 2015. aasta Euroopa julgeoleku tegevuskavas sisalduvatest teemadest. UNODC on öelnud, et „inimkaubandus on ülemaailmne probleem ja üks maailma kõige häbiväärsemaid kuritegusid“ ning et „inimkaubandusega kaasnevad ohud on põhjus, miks seda probleemi nähakse üha rohkem ülemaailmse julgeolekuohuna“ (UNODC taustadokument „An Introduction to Human Trafficking Vulnerability, Impact and Action“). Inimkaubandus on üks USA riikliku julgeoleku nõukogu poolt riikliku ja rahvusvahelise julgeolekuohuna liigitatud kuritegudest.
. Inimkaubandusel on tugev sooline mõõde (st enamik ohvritest on
naised ja tütarlapsed). Seda asjaolu tuleb toetusmeetmete koostamisel arvesse võtta.
2 Olukord 2017. aasta jaanuari seisuga.
3 Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokoll. „Isiku värbamine, transportimine, üleviimine, varjamine või vastuvõtmine, milleks kasutatakse ähvardusi, jõudu või muid sunnimeetodeid, inimröövi, kelmust, pettust, võimu või kaitsetu seisundi kuritarvitamist või teise isiku üle kontrolli omava isiku nõusoleku saavutamiseks raha või hüvitiste võtmist või andmist ärakasutamise eesmärgil.“
8
Sunniviisiline töö ja seksuaalne ärakasutamine on kõige levinumad ärakasutamise viisid
maailmas. Muudeks inimeste ärakasutamise vormideks on lapstööjõud, elundi eemaldamine
ja sundabielu.
4. Sarnaselt muude kuritegudega on inimkaubandus ebaseaduslik tegevus, mida on
keerukas jälgida ja mõõta. Piiride ületamisel toimub inimkaubandus tavaliselt
vähemarenenud riikidest enamarenenud riikidesse. Suurem osa inimkaubandusest toimub
oma riigi (42 %) või piirkonna (36 %) territooriumil ning sageli on ohvrid ja inimkaubitsejad
samast kohast pärit, räägivad sama keelt või on sama etnilise taustaga. Inimkaubandust ei
saa käsitleda eraldi vaesusest, haridusele ja tervishoiule juurdepääsust, soolisest
diskrimineerimisest ja vähemuste ebaõiglasest kohtlemisest. On üldteada, et vaesus, sooline
diskrimineerimine ja konfliktid on ühed kõige olulisemad probleemi põhjustajad.
5. Majanduse globaliseerumine on inimkaubandusele kaasa aidanud. Odava tööjõu ja
odavate kaupade ulatusliku turulepääsuga mitmekordistatakse inimkaubitsejate võimalusi
haavatavate ohvrite ärakasutamisest kasu saamiseks. Globaliseerumine on seega
suurendanud tõenäosust, et toodete ja teenuste tarbijad on inimkaubandusega kaudselt
seotud nt seeläbi, kui lapsi sunnitakse jalgpalle õmblema, migrandid töötavad orjust
meenutavates tingimustes või kodust ära jooksnud teismelised satuvad mõne
turismisihtkoha lähedal seksikaubanduse ohvriks.
6. Nende asjaoludega võib selgitada ülemaailmse inimkaubanduse probleemile osutatavat
meediakajastust. 2016. aastal anti Pulitzeri preemia avaliku teenistuse valdkonnas
ajakirjanike rühmale, kes viis läbi Kagu-Aasia kalatööstuse rahvusvahelise uurimise, mille
tulemusel vabastati üle 2000 orja. Orjade püütud mereannid jõudis tõendatavalt ka
arenenud riikide supermarketitesse ja lemmikloomatoidu tarnijateni.
7. Inimkaubandus on ilmselgelt väga tulus kuritegelik tegevus. Euroopa Politseiameti
(Europol) hinnangul on inimkaubandusest saadav iga-aastane tulu üle 29 miljardi euro4
4 Europol: „The THB Financial Business Model, Assessing the Current State of Knowledge“, juuli
2015.
.
9
Ehkki usaldusväärse statistika puudumine muudab inimkaubanduse ulatuse määratlemise
keeruliseks, on hinnanguliselt 46 miljonit inimest nüüdisaja orjanduse lõksus5.
Kaart 1.
Inimkaubanduse piirkondadevahelised vood
Allikas: ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo 2016. aasta aruanne inimkaubanduse
kohta.
8. Maailma kõige rahvarohkemas piirkonnas – Aasias – elab hinnanguliselt kaks
kolmandikku kõigist nüüdisaja orjadest. Aasia on ka piirkondadevahelise inimkaubanduse
ohvrite oluline päritolupiirkond6
5 Hinnangute aluseks on
. Inimkaubanduse kajastamine meedias on suunanud
tähelepanu selle piirkonna riikide valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide,
kodanikuühiskonna ja rahastajate poolsele inimkaubandusvastasele võitlusele.
2016. aasta ülemaailmne orjandusindeks. Kuigi „nüüdisaja orjanduse“ mõiste on laialdaselt kasutusel, puudub sellel kokkulepitud definitsioon ja ühine standard, nagu märgitud UNODC 2016. aasta aruandes inimkaubanduse kohta.
6 Enamikus muudes maailma osades toimub suurem osa inimkaubandusest sama piirkonna territooriumil. Vt ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo 2014. aasta aruanne inimkaubanduse kohta.
Lääne- ja Lõuna-Euroopa
Piirkondadevaheliste voogude peamised sihtkohad ja olulised päritoluriigid (2012–2014)
Piirkondadevahelised vood: sihtriikides leitud ohvrid
Piirkondadevahelised vood: sihtriikidest kodumaale tagasi viidud ohvrid Hõlmamata riigid ja territooriumid
Ida-Aasia jaVaikse ookeani riigid
Põhja-Ameerika
Kesk-Ameerika ja Kariibi mere riigid
Lõuna-Ameerika
Kesk- jaKagu-
Euroopa
Ida-Euroopaja Kesk-Aasia Põhja-
AmeerikaIda-Aasia ja
Vaikse ookeani riigid
Lõuna-Aasia
Lähis-Ida
Sahara-taguneAafrika
10
9. Inimkaubanduse kaotamine on pikaajaline protsess. See eeldab suhtumise muutmist,
õigusriigi põhimõtte kohaldamist ja tugevat kodanikuühiskonda. Inimõigustel põhinevate
projektide jätkusuutlikkus on alati problemaatiline, kuna selleks vajatakse sageli rahastajate
jätkuvat toetust ja riikide valmisolekut saavutatud tulemuste alalhoidmiseks. Pealegi on
inimkaubanduse vood ja praktika dünaamilised ning kohandavad end vastavalt
õiguskaitseasutuste tööle. Sarnaselt teistele inimõigustega seotud probleemidele on ka
inimkaubanduse puhul võimalik ainult pikemas perspektiivis hinnata, kas elluviidud
meetmed aitasid selle kaotamisele kaasa.
ELi roll ja teised väljaspool ELi toimuvas inimkaubandusvastases võitluses osalejad
10. ELi strateegiline raamistik kolmandates riikides inimkaubandusvastaseks võitluseks võeti
kasutusele 2009. aastal, kui nõukogu võttis vastu meetmedokumendi ELi välismõõtme
tugevdamise kohta inimkaubandusvastases võitluses7. Kõnealuse dokumendiga kutsuti ELi ja
liikmesriike üles võtma koordineeritud meetmeid inimkaubanduse tõkestamiseks ja selle
vastu võitlemiseks koostöös kolmandate riikide, piirkondade ja organisatsioonidega
rahvusvahelisel tasandil. Seda lähenemisviisi kinnitati ka laiemas mitmeaastases
programmis, milles käsitleti vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaid alasid perioodil
2010–2014 (Stockholmi programm)8
11. Lissaboni lepinguga laiendati ELi meetodit valdkondadele, mis olid varem kuulunud
politsei- ja õiguskoostöö samba
.
9
7 Dok nr: 11 450/5/09 REV 5.
alla, ning sellega suurendati komisjoni rolli
inimkaubandusvastases võitluses. Direktiivis 2011/36/EÜ, milles käsitletakse
8 Stockholmi programmis nähakse ette „partnerluste loomine ja tugevdamine kolmandate riikidega, koordineerimise ning koostöö parandamine ELi siseselt ja ELi välismõõtme mehhanismidega“. Stockholmi programmi valmistas ette Rootsi Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigina ning seda arutati mitteametlikul kohtumisel 2009. aasta juulis. Pärast sise- ja justiitsministrite otsuseid võttis Euroopa Ülemkogu selle programmi vastu 2009. aasta detsembris.
9 ELi meetodi kohaselt käsitletakse politsei- ja õigusküsimusi traditsiooniliste ELi vahenditega (määrused, direktiivid ja otsused) ning tugevdatakse Euroopa Parlamendi rolli (varem ainult konsulteeriti parlamendiga). Varem põhines politsei- ja õiguskoostöö ELi tasandi koostöö asemel valitsustevahelisel koostööl. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 82–86.
11
inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset10
12. 2012. aastal võttis komisjon vastu inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia
aastateks 2012–2016. Sellega kehtestati üldine poliitikaraamistik ja määrati kindlaks viis
prioriteeti, millele EL peaks keskenduma: ohvrite kaitsmine, haavatavate isikute
ärakasutamise tõkestamine, inimkaubitsejatele vastutusele võtmine, koordineerimise ja
koostöö tugevdamine ning teadmiste jagamine. Inimkaubanduse kaotamist käsitlev
strateegia sisaldas 40 meedet, mida pidid rakendama ELi institutsioonid ja liikmesriigid.
2016. aastale järgnevat inimkaubandusvastase võitluse strateegiat ei ole veel esitletud
(2017. aasta aprilli seisuga).
,
korratakse veelkord vajadust ulatuslikuma ELi lähenemisviisi järele, milleks oleks ühendatud
nii sise- kui välismõõde. Direktiivis kutsutakse liikmesriike üles inimkaubandusvastase ühtse
ja kooskõlastatud liidu strateegia väljatöötamiseks hõlbustama ELi inimkaubandusvastase
võitluse koordinaatori tööd.
13. Konkreetselt inimkaubandust käsitlevat ELi rahastamisvahendit loodud ei ole. See
tähendab, et rahastamine toimub mitmest eri vahendist, alates julgeolekule suunatud
programmidest kuni puhtalt arenguabi rahastamisvahenditeni välja. Igal vahendil on erinev
õiguslik alus – mõne puhul on inimkaubandusvastane võitlus üks spetsiifilistest eesmärkidest
ning mõne teise puhul viidatakse laiematele teemadele, nagu võitlus organiseeritud
kuritegevusega, õigusriigi põhimõtte kohaldamine või ebaseaduslik ränne.
14. Kokkuvõttes tähendab see, et ELi poolt inimkaubanduse vastaseks võitluseks antava
kogurahastamise kohta on terviklikke andmeid keeruline saada11. Ühes komisjoni 2016.
aasta aruandes inimkaubandusvastase võitluse alaste edusammude kohta12
10 Nimetatud direktiiv oli esimene Lissaboni lepingu raames vastu võetud ELi kriminaalõiguse
meede.
märgitakse, et
11 Euroopa Komisjoni poolt rahastatud inimkaubandusvastase võitluse projektide poliitika põhjaliku läbivaatamise kohta 2016. aastal koostatud uuringus märgiti, et perioodil 2004–2015 rahastas komisjon kogu maailmas 321 inimkaubandusvastase võitluse projekti kogusummas 158 miljonit eurot; uuringule lisatud vastutuse välistamise märkes hoiatatakse, et uuringus sisalduvad arvandmed võivad ELi toetuse tegelikku suurust alahinnata.
12 COM(2016)267 final ja SWD(2016)159 final.
12
aastatel 2011–2013 rahastas rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat (DG DEVCO)
53 projekti kogusummas ca 37 miljonit eurot. Aruanne ei sisalda teavet naabruspoliitika ja
laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi (DG NEAR) ega välispoliitika vahendite talituse
hallatud projektide ega ka selle kohta, kas rände ja siseasjade peadirektoraadi hallatud
rahastamisest said kasu ka kolmandad riigid.
15. Lõuna- ja Kagu-Aasia puhul on rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat peamine
arenguabi haldamise eest vastutav talitus. Rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi
inimkaubandusvastase võitluse projektide toetamiseks kasutatavad kõige tähtsamad
vahendid on arengukoostöö rahastamisvahend ja demokraatia ja inimõiguste Euroopa
rahastamisvahend.
16. EL võitleb inimkaubandusega mitmel viisil, nt finantsabi, poliitilise dialoogi ja
mitmepoolsete meetmetega
AUDITI ULATUS JA LÄHENEMISVIIS
13. ELil on seega võimalus kasutada mitmeid erinevaid
töövahendeid, instrumente ja ressursse, et muuta oma inimkaubandusvastase võitlusega
seotud välistegevus järjepidevamaks, mõjusamaks ja strateegilisemaks. Seda nimetatakse ELi
terviklikuks lähenemisviisiks, milles käsitletakse ka ELi institutsioonide ja liikmesriikide
jagatud vastutust14
17. Kontrollikoja auditis keskenduti vastavalt nõukogu prioriteetidele ja inimkaubanduse
ulatuslikkuse tõttu Lõuna- ja Kagu-Aasia piirkondadele. 2016. aasta ülemaailmses
orjandusindeksis leiti, et maailmas on peaaegu 46 miljonit inimkaubanduse ohvrit (neist
peaaegu kaks kolmandikku Aasias/Aasiast); suhteliselt suur arv nõukogu poolt
.
13 Mitmepoolseid meetmeid on võimalik ellu viia, toetades rahvusvahelisi organisatsioone, nagu
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) või Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN), mille olemus on mitmepoolne, või julgustades eri riike ühtse eesmärgi nimel tegutsema.
14 ELi tervikliku lähenemisviisi täpsemate üksikasjade kohta vt JOIN(2013) 30 final.
13
inimkaubandusvastase võitluse käigus prioriteetideks määratletud riikidest asub aga Lõuna-
ja Kagu-Aasias15
18. Käesolevas auditis uuriti, kas inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna- ja Kagu-Aasias
antav ELi toetus on olnud tulemuslik. Hindamisega otsiti auditiga vastuseid järgmistele
alaküsimustele:
.
a) Kas ELil oli terviklik lähenemisviis inimkaubanduse käsitlemiseks Lõuna- ja Kagu-Aasias?
b) Kas ELi projektid aitasid mõjusalt kaasa inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna- ja
Kagu-Aasias?
19. Kontrollikoda määras kindlaks ja uuris kõiki Lõuna- ja Kagu-Aasias aastatel 2009–2015
ellu viidud inimkaubandusvastase võitlusega seotud projekte (vt I lisa), mida rahastati kokku
31 miljoni euro ulatuses. ELi strateegiline raamistik kolmandates riikides
inimkaubandusvastaseks võitluseks võeti esmakordselt kasutusele 2009. aastal
(meetmedokument, vt punkt 10). Komisjon edastas kontrollikojale Lõuna- ja Kagu-Aasias
inimkaubandust käsitlevate projektide nimekirja (22 projekti kogusummas 13 miljonit eurot),
millele kontrollikoda lisas veel Lõuna- ja Kagu-Aasias ellu viidud projekte, mis omavad selget
seost inimkaubandusega (veel 13 projekti kogusummas 18 miljonit eurot). Need 35 projekti
hõlmasid nimetatud piirkondade 19 riigist kümmet16
20. Kontrollikoja audit hõlmas komisjoni ja Euroopa välisteenistuse dokumentide hindamist,
intervjuusid nende töötajatega ning auditikülastust Taisse, mis on ÜRO tegevuse põhikeskus
Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas. Külastuse eesmärk oli koguda täiendavat teavet ning
intervjueerida ELi delegatsiooni töötajaid, riiklike asutuste esindajaid, toetusesaajaid, muid
rahastajaid ning kodanikuühiskonna organisatsioone. Külastuse käigus kohtuti ka asjaomaste
ÜRO agentuuride piirkondlike peakorterite esindajatega.
.
15 Lõuna-Aasia piirkonda kuuluvad Afganistan, Bangladesh, Bhutan, Maldiivid, Nepal, India,
Pakistan ja Sri Lanka. Kagu-Aasia piirkonda kuuluvad Brunei, Kambodža, Ida-Timor, Indoneesia, Laos, Malaisia, Myanmar, Filipiinid, Singapur, Tai, Vietnam.
16 Bangladesh, Kambodža, India, Indoneesia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Filipiinid, Tai ja Vietnam.
14
ELi inimkaubandusvastase võitluse poliitikaraamistik sisaldab üldjoontes terviklikku
lähenemisviisi inimkaubanduse vastaseks võitluseks, kuigi mõningaid aspekte ei ole veel
täielikult välja töötatud
TÄHELEPANEKUD
ELi inimkaubandusvastase poliitika raamistik on kehtestatud mitmes omavahel seotud
dokumendis
21. Aruande käesolevas osas uurib kontrollikoda, kas ELi strateegia põhines asjaomastel ja
usaldusväärsetel inimkaubandust käsitlevatel andmetel; kas EL oli kehtestanud selged ja
asjaomased kriminaalõiguslikke ja inimõigustealaseid aspekte hõlmavad prioriteedid, ning
käsitlenud inimkaubandusvastast võitlust prioriteedina riigi inimõigusalastes strateegiates.
22. Inimkaubandusvastase võitluse strateegia koostamiseks puudus piisav ja võrreldav
statistika. Lisaks mistahes kriminaalse tegevusega seotud andmete kättesaadavusega seotud
olemuslikele probleemidele
Inimkaubanduse kaotamist käsitlev strateegia on kõrgetasemeline dokument, mis sisaldab
piiratud määral juhiseid inimkaubandusvastase võitluse välismõõtme kohta
17
23. Inimkaubanduse kaotamist käsitlev strateegia sisaldab 40 meedet, mis on jagatud viie
prioriteedi alla (ohvrite kaitse, inimkaubanduse tõkestamine, inimkaubitsejate vastutusele
võtmine, koordineerimise ja koostöö tõhustamine ning teadmiste jagamine). Ainult üks 40
meetmest on suunatud inimkaubandusvastase võitluse välismõõtmele. 2017. aasta aprilli
seisuga ei olnud komisjon avaldanud inimkaubanduse kaotamist käsitleva strateegia raames
ei toimu ka inimkaubanduse alase luureteabe vahetamist
Lõuna- ja Kagu-Aasia riikidega.
17 Eurostat koostab statistikat inimkaubanduse ohvrite ja inimkaubitsejate kohta Euroopas ja
mõnes kolmandas riigis, kuid mitte Lõuna- ja Kagu-Aasia kohta. Eurostati metoodilistes märkustes juhitakse tähelepanu võrreldavate ja usaldusväärsete andmete hankimisega seotud probleemidele (vt „Inimkaubandus – Eurostat 2015“). Nimetatud probleemid on rahvusvahelise kuritegevuse statistika puhul tavalised ja ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo kohaselt on sellel kolm peamist põhjust: riikide konkreetsed kuriteoliikide definitsioonid, aruandlusnõuete tasandid, poliitika koostamise tavad ning sotsiaal-, majanduslikud ja poliitilised kontekstid on erinevad (allikas: ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo veebisaidil rahvusvahelise kuritegevuse statistika kogumise ja võrdlemise osa).
15
saavutatud tulemuste põhjalikku hindamist ega esitlenud ka 2016. aasta järgset
inimkaubandusvastase võitluse poliitika raamistikku18
24. Inimkaubanduse kaotamist käsitlev strateegia ei sisaldanud erieesmärke ega sihte, mis
oleks olnud abiks kohapeal sihipäraste meetmete koostamiseks ja saavutatud tulemuste
hindamiseks. Inimkaubanduse kaotamist käsitlevas strateegias märgiti veel, et „tuleks
koostada loetelu prioriteetsetest kolmandatest riikidest ja piirkondadest, kellega tulevikus
partnerluslepingud sõlmida. Sellistes prioriteetsetes kolmandates riikides ja piirkondades
asuvates ELi esindustes võiks 2013. aastal luua inimkaubandust käsitlevad
koostöömehhanismid, mille eesmärk on tugevdada koostööd, luua partnerlusi ning
tõhustada koordineerimist ja sidusust“.
.
25. 2012. aasta detsembris leppis nõukogu kokku sellise prioriteetsete piirkondade ja riikide
nimekirja, mis põhines komisjoni ettepanekul19
18 2016. aastal avaldas komisjon oma „esimese aruande inimkaubanduse kohta, mis koostati
pärast inimkaubandusvastase võitluse direktiivi (COM(2016) 267 final) vastuvõtmist“, nagu seda nõutakse inimkaubanduse kaotamist käsitleva strateegia artiklis 20. Aruandes tunnistatakse, et „inimkaubandusvastase võitluse meetmete tulemusi ja mõju on keeruline hinnata“ ning et liikmesriikide poolt loodud asjaomaste näitajate arv on piiratud. Seepärast käsitletakse aruande käesolevas osas peamisi meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud kolmes kõige olulisemas temaatilises valdkonnas, mis on sätestatud inimkaubandusevastase võitluse direktiivis ja ELi strateegias. Komisjon oli 2014. aastal avaldanud vahearuande inimkaubanduse kaotamist käsitleva strateegia elluviimise kohta. Nimetatud aruanne sisaldas teavet erinevate komisjoni ja liikmesriikide võetud meetmete kohta, kuid ei hõlmanud inimkaubanduse kaotamist käsitleva strateegiaga siiani saavutatud tulemuste hindamist ning seda ei kasutatud inimkaubanduse kaotamist käsitleva strateegia puuduste (nt eesmärkide puudumine) kõrvaldamiseks.
. Võttes arvesse valdkonnale antava
rahastamise piiratust, leidis kontrollikoda, et geograafiline prioriseerimine ei olnud
meetmete suunamisel piisavalt konkreetne, kuna enamik arenguriikidest oli kaasatud kas
eraldi või geograafilise piirkonna osana. Pealegi ei tehtud selle lähenemisviisiga saavutatud
tulemuste järelkontrolli. Puudus ka geograafiliste prioriteetide aktuaalsuse regulaarne
kontrollimine või kinnitamine. Lõuna- ja Kagu-Aasias hõlmavad geograafilised prioriteedid
19 Nõukogu järeldused 13 661/3/12. Nimekiri põhineb erinevatest allikatest (nt Eurostat, Europol, Frontex ja ÜRO agentuurid) pärineval inimkaubanduse alasel statistikal ning rände ja liikuvuse suhtes võetud üldises lähenemisviisis (GAMM) kindlaks määratud geograafilistel ja tegevusalastel prioriteetidel.
16
(eriti Vietnam), siiditee piirkonda20 (eriti India) ja Kagu-Aasia riike (eriti Tai, Laos, Kambodža
ja Filipiinid).
26. Inimkaubandus on keerukas nähtus, mida on võimalik käsitleda eri vaatenurkadest.
Inimõiguste seisukohast on ELi inimkaubandusega seotud lähenemisviisi täiendavateks
dokumentideks Euroopa rände tegevuskava, Euroopa julgeoleku tegevuskava, ELi
tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks (2015–2020),
inimõiguste ja demokraatia tegevuskava (2015–2019), ELi uus tegevusraamistik soolise
võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamiseks ELi välissuhetes aastateks 2016–2020
ning ELi strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019.
Inimkaubandusvastase võitluse strateegiale on lisatud palju muid poliitikadokumente
27. EL edendab inimõigusi eranditult kõigis oma välispoliitika valdkondades21. Kahepoolsete
partneritega koostöö tegemisel on eelistatuimaks ELi mehhanismiks spetsiaalselt välja
töötatud lähenemisviisid, mis kajastuvad riikide kohta koostatud inimõiguste strateegiates22
28. EL on kõikide auditiga hõlmatud riikide jaoks välja töötanud inimõiguste strateegiad.
Liikmesriigid on nimetatud strateegiate ettevalmistamisest kuni heakskiitmiseni neisse
aktiivselt panustanud. Liikmesriikide panus hõlmas esindajate osalemist nõukogu Aasia ja
Okeaania töörühmas (COASI) ja inimõiguste töörühmas (COHOM), ning need töörühmad
.
Kõnealused strateegiad on loodud selleks, et EL ja liikmesriigid need peavoolustaks, nad on
inimõigustealase dialoogi aluseks ning nende üle teevad ELi delegatsioonid ja peakorterid
oma iga-aastaste eduaruannete ja läbivaatamiste käigus regulaarselt järelkontrolli.
20 Ajalooline siiditee oli ida ja lääne vaheline vanaaja kaubateede võrk, mis ulatus Korea
poolsaarelt ja Jaapanist Vahemereni. Alati ei ole aga selge, milliseid riike see mõiste hõlmas, kuna eksisteeris mitmeid eri marsruute ehk „siiditeid“. 2013. aastal osalesid komisjon ja liikmesriigid „Siiditee rändepartnerluse“ käivitamises. Algatust toetav projekt „Siiditee rändepartnerlus“ hõlmab Afganistani, Bangladeshi, Iraani, Iraaki ja Pakistani.
21 Vt Euroopa Liidu lepingu artikkel 21.
22 Nagu sedastatud ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilises raamistikus ja tegevuskavas, 11 855/12.
17
vastutavad Aasiaga suhtlemise ja inimõigustega tegelemise eest üldiselt23
29. Inimkaubandusega seotud teemad on tavaliselt hõlmatud inimõiguste strateegiatesse
viisil, mida Euroopa välisteenistus peab ELi ja tehingupoole riigi seisukohast kõige
asjakohasemaks ja aktsepteeritavamaks, tagades seeläbi tulemusliku tasakaalu
inimkaubanduse teemade ja muude prioriteetsete küsimuste vahel. Kontrollikoja poolt
läbivaadatud inimõiguste strateegiates oli inimkaubandusega seotud teemasid naisi, lapsi ja
vähemuste õigusi kajastavates osades asjakohaselt käsitletud.
. Mõlema
töörühma osalemisega kaitsti piirkondlikku ja temaatilist järjepidevust.
30. Inimkaubanduse kui kuritegevuse ühe liigi vastast võitlust käsitleti ELi raske ja
organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude 2013. aasta hinnangu aruandes, mille
kohaselt on inimkaubandus üks peamisi ELi ähvardavaid ohte (hinnang leidis kinnitust 2017.
aastal24
ELi poliitikaraamistikku toetatakse mitme vahendiga: eriti kasulikud on inimõigustealased
dialoogid, kuid ka muid vahendeid oleks võimalik inimkaubandusvastases võitluses Lõuna-
ja Kagu-Aasias veelgi rohkem kasutada
). Selle tulemusel kiitis nõukogu heaks inimkaubanduse alase mitmeaastase
strateegilise kava ja iga-aastased operatiivsed tegevuskavad. Nimetatud dokumendid on
suunatud inimkaubanduse kriminaalsele aspektile, mida inimkaubanduse kaotamist käsitlev
strateegia ei hõlma. Neis dokumentides keskendutakse Euroopa inimkaubandusvastase
võitluse õiguskaitse aspektile ja need sisaldavad seepärast vaid piiratud arvul meetmeid
kolmandate riikide jaoks. Ükski nimetatud meetmetest ei ole Lõuna- ega Kagu-Aasia riikidega
seotud.
31. Aruande käesolevas osas uurib kontrollikoda, kas eri vahendite (sh programmitöö,
koordineerimine ja inimõigustealane dialoog) kasutus võimaldas võtta terviklikke meetmeid.
Samuti uuris kontrollikoda, kas inimkaubandusvastase võitluse partnerlused olid sõlmitud ka 23 COHOM tegeleb kõikide ELi välistegevusega seotud inimõigustealaste aspektidega ja ühendab
liikmesriikide, Euroopa välisteenistuse ja komisjoni inimõiguste valdkonna direktoreid ja esindajaid. COASI vastutab ELi suhete eest Aasia ja Okeaaniaga. Ühiskohtumiste pidamine tagab, et arvamused võetakse arvesse enne dokumentide jõudmist poliitika- ja julgeolekukomiteesse. Komisjon oli COHOM–COASI kohtumistel esindatud.
24 Europoli 2017. aasta raske ja organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang.
18
kolmandate riikide, piirkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega Lõuna- ja Kagu-
Aasias.
32. Konkreetselt inimkaubandust käsitlevat ELi rahastamisvahendit loodud ei ole. See
tähendab, et olemasolevaid vahendeid tuleb nimetatud valdkonna tegevuste rahastamiseks
kooskõlastatult kasutada. Auditeeritud projekte rahastati arengukoostöö
rahastamisvahendist ja demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendist, mis on
mõeldud inimkaubanduse inimõiguste mõõtmega seotud tegevuste rahastamiseks Lõuna- ja
Kagu-Aasias. Komisjonil on hetkel käsil nende välistegevuse rahastamisvahendite
läbivaatamine (arengukoostöö rahastamisvahendi ja demokraatia ja inimõiguste Euroopa
rahastamisvahendi vahehindamised), mis on kavandatud lõpule viia 2017. aasta keskpaigas.
EL andis finantsabi inimkaubandusvastaseks võitluseks Lõuna- ja Kagu-Aasias, kuid
programmitöö ei sisaldanud üldist eesmärki ja suunda, ning selle potentsiaali ei kasutatud
täiel määral ära
33. Komisjon, Euroopa välisteenistus ja liikmesriigid osalevad programmitöö protsessi kaudu
toetusstrateegiate, prioriteetide ja rahastamisvahendite eraldamise määratlemisel. Kõik
uuritud riigid olid pärast inimkaubanduse kaotamist käsitleva strateegia koostamist vastu
võtnud vähemalt ühe strateegiadokumendi. Auditiga hõlmatud kümne riigi programmitöö
dokumendid ei sisaldanud viiteid inimkaubanduse kaotamist käsitlevale strateegiale ega
nõukogu geograafilistele prioriteetidele.
34. Lisaks puudusid terviklikud andmed inimkaubandusvastasele võitlusele aastatel 2009–
2015 antud ELi finantsabi kohta25
25 Inimkaubandusvastase võitluse alaste edusammude aruanne (2016) ei sisalda konsolideeritud
teavet ja esitatud teave puudutab kas erinevaid ajaperioode või ei ole piisavalt üksikasjalik.
. Komisjonil on inimkaubandusvastase võitluse projektide
andmebaas (inimkaubandusvastase võitluse veebisait-andmebaas). Kontrollikoda leidis, et
andmebaas ei olnud siiski rahastamisalase teabe allikana täielik. Seega ei saa selle
andmebaasiga asjaomaseid otsustajaid ja meetmete elluviijaid prioriteetide kehtestamisel ja
juhtimistegevuses mõjusalt toetada. Selle põhjuseks on selgete kriteeriumide puudumine,
19
millega defineeritaks inimkaubandusvastase võitluse meetmete sisu (vt III lisa)26
35. Enamik ELi finantsabist antakse inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna- ja Kagu-Aasias
ELi toetuste vormis (vt punkt 46). Lepingute arvu vähendamiseks andis komisjon 2014. aastal
ELi delegatsioonidele ametlikud juhised riiklike projektikonkursside minimaalse
toetussumma suurendamiseks
. Sellest
tulenevalt ei ole kontrollikojal võimalik hinnata, kas piirkondadevaheline rahaliste vahendite
jaotus on nõukogu prioriteetidega kooskõlas.
27. Komisjon eeldab, et suuremate ja professionaalsemate
valitsusväliste organisatsioonidega tehtav koostöö tagab projektide parema juhtimise ja
ülesehituse. Nimetatud otsusega ei tunnistata täielikult asjaolu, et inimkaubandusvastase
võitlusega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide arv on riigiti erinev ning et mõnes
riigis võib vajalike kogemustega rühmade moodustamine keeruliseks osutuda.
36. Arenguabi rahastamisvahenditega on võimalik inimkaubanduse vastu võidelda
inimõigustealasest seisukohast. Üks olulisim inimõiguste edendamise ELi vahend on
partnerriikidega regulaarselt peetavad dialoogid. Need dialoogid on diplomaatilised
vahendid, mis võimaldavad arutleda tundlikel inimõigustealastel teemadel. Inimõigustealase
dialoogi tõhusus sõltub sellest, kui palju ta suudab teistele poliitikavaldkondadele (nagu
arengukoostöö ja kaubandus) ja kõrgema taseme poliitilistele dialoogidele kasu tuua.
Inimõigustealane dialoog on osutunud inimkaubanduse vastu võitlemisel kasulikuks
vahendiks
37. Poliitilist dialoogi on võimalik hõlbustada konkreetsete tehnilise abi vahenditega, milleks
on tehnilise abi ja teabevahetuse rahastamisvahend ja poliitilise dialoogi toetusvahend.
26 2016. aasta septembris avaldas komisjon nimetatud andmebaasil põhineva uuringu „Study on
Comprehensive Policy Review of Anti-Trafficking Projects“. Uuringu autorid lisasid vastutuse välistamise märke, milles märgiti, et „Kuigi ELi inimkaubandusvastase võitluse koordinaatori büroo tegi kõik selleks, et kõik talitused annaksid töövõtjale kõikide vaatlusaluse perioodi jooksul rahastatud projektide kohta teavet, ei anna see uuring täielikku ülevaadet kõikidest Euroopa Komisjoni poolt inimkaubanduse valdkonnas rahastatud projektidest [---] Euroopa Komisjon ei taga selles uuringus sisalduvate andmete täpsust.“, lk 2.
27 2008. aastal oli EIDHRist rahastatavate inimkaubandusvastase võitluse projektide väikseim toetussumma 50 000 eurot. 2015. aastal oli see vastavalt juhistele 250 000 eurot.
20
38. EL peab inimõigustealaseid dialooge enam kui 40 riigiga, sh kümne käesoleva auditiga
hõlmatud riigiga Lõuna- ja Kagu-Aasias. Kõnealused dialoogid luuakse vastavalt
inimõigustealaseid dialooge käsitlevatele ELi suunistele, millega antakse ELi
delegatsioonidele dialoogide ettevalmistus-, elluviimis- ja teabeedastuse etappides oluline
roll. Auditiga hõlmatud kümne riigiga on korrapäraste ajavahemike järel inimõigustealast
dialoogi peetud ning see on andnud ELile võimaluse asjaomaseid inimkaubandusalaseid
küsimusi tõstatada. Euroopa välisteenistus kasutab inimõigustealase dialoogi käigus
peetavate arutelude kohta koostatud sisemist aruandlust EIDHRi-alase programmitöö
alusena.
39. Enne dialoogide alustamist töötavad asjaomase piirkonna ja inimõiguste eest vastutavad
Euroopa välisteenistuse talitused välja ELi positsiooni. Sageli tuleb selleks teemad
prioriteetide järjekorda seada. Kõigi kümne riigi puhul oli vähemalt üks dialoog, mis sisaldas
vähemalt ühte inimkaubandusega seotud aspekti. Kontrollikoda leidis, et Euroopa
välisteenistuse peakorteri asjaomaste inimõigustega tegelevate talituste osalemine aitas
saavutada mitmepoolsete inimkaubandusalaste algatuste ning Lõuna- ja Kagu-Aasia riikide
kohta püstitatud ELi inimõigustealaste strateegiliste eesmärkide vahelist järjepidevust.
40. ELi üheks peamiseks partneriks selles piirkonnas on Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon
(ASEAN), mis on nõukogu arvates „peamine stabiilsusse panustaja Aasia ja Vaikse ookeani
piirkonnas“
EL on kõrgeimal tasandil toetanud piirkondlikke algatusi, kuid ei ole veel ühegi Lõuna- ja
Kagu-Aasia riigiga inimkaubandusvastasele võitlusele suunatud partnerlusi sõlminud
28. EL on selles kontekstis varem toetanud ASEANi inimõiguste mehhanismi ja
ASEANi valitsustevahelise inimõiguste komisjoni loomist. Õiguslikult siduv ASEANi
konventsioon inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kaubitsemise vastu, allkirjastati 27.
ASEANi tippkohtumisel aastal 201529. Pärast seda, kui minimaalne nõutud arv (6) riike30
28 Nõukogu järeldused ELi ja ASEANi suhete kohta, 22.6.2015.
oli
konventsiooni heaks kiitnud, jõustus see märtsis 2017.
29 Konventsioon oli piirkondlik vastus üha suurenevatele inimkaubandusalastele probleemidele, eriti mis puudutas tuhandeid ülerahvastatud paatides rannikule lõksu jäänud rohingja pagulasi ja Bangladeshi rändajaid ning Malaisia ja Tai piiril avastatud massihaudu, millesse arvatakse olevat maetud põhiliselt inimkaubitsejate ohvriks langenud rohingjad.
21
41. Bali protsess on algatus, mis on suunatud konkreetselt inimsmugeldamise,
inimkaubanduse ja ebaseadusliku rände probleemidele selles piirkonnas. Seda juhivad
Indoneesia ja Austraalia, ning sellel on üle 48 liikme, sh ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Amet,
Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon ja ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu
võitlemise büroo. Komisjon ja ELi 12 liikmesriiki osalevad vaatlejatena. Kuigi Bali protsess on
suunatud põhiliselt rändeküsimustele (selle raames on koostatud rändeekspertide nimekiri,
kuid mitte inimkaubanduse ekspertide oma), loodi selle käigus inimkaubanduse töörühm,
mis tuli esimest korda kokku 2015. aasta märtsis.
42. Tugeva inimkaubandusvastase võitluse ekspertide kogukonna puudumine on mõjutanud
teadmiste jagamise edendamist. Komisjon koostas nimekirja inimkaubanduse teemaga
tegelevatest kontaktisikutest31
43. Palermo protokolliga (vt punkt 2) on liitunud kõik Lõuna- ja Kagu-Aasia riigid peale
Bangladeshi, Bhutani, Laose ja Nepali
, kuid see ei olnud täielik (see ei sisaldanud Indoneesiat,
Myanmari, Nepali, Pakistani ja Taid). Kõnealused kontaktisikud said ainult esmase koolituse
ja teabepaketid. ELi delegatsioonid kasutasid inimõigustega tegelevate kontaktpunktide
olemasolevaid struktuure. Kuigi selline lähenemine oli tõhususe seisukohast mõistlik,
kaasnes sellega tõsiasi, et loodi vähem inimkaubandusvastase võitluse ekspertteadmisi.
32
30 Kambodža, Myanmar, Filipiinid, Singapur, Tai ja Vietnam. Konventsioon jõustus pärast seda, kui
Filipiinid kuuenda riigina selle 6. veebruaril 2017. aastal ratifitseerisid.
. Inimkaubanduse kaotamist käsitlevas strateegias
kutsutakse üles kasutama partnerlusi, et võidelda inimkaubanduse vastu ELi piiridest eemal.
Lisaks kahepoolsetele dialoogidele on ELil ka pikaajalised suhted ja partnerlus ASEANi ja
ASEMiga. EL kasutab neid inimkaubandusvastase võitluse struktuurina. Siiani ei ole uusi
inimkaubandusvastase võitluse partnerlusi ELi ja ühegi Lõuna- ja Kagu-Aasia riigi vahel veel
loodud.
31 Koostatud 2014. aastal, kuid regulaarselt ajakohastamata.
32 Seisuga veebruar 2017.
22
Hoolimata leitud puudustest saavutati enamiku inimkaubandusvastase võitluse
projektidega positiivseid tulemusi, kuid probleemiks oli jätkusuutlikkus
Projektivaliku raamistik ei võimaldanud kasutada terviklikku lähenemisviisi ja projektide
kavandamine oli puudulik, eriti eesmärkide ja näitajate sõnastamisel
44. Aruande käesolevas osas uurib kontrollikoda, kas projektid olid ELi poliitika strateegiliste
prioriteetide ja meetmetega kooskõlas, kas projektidel olid asjakohased eesmärgid ja
näitajad33 ning kas komisjon käsitles õigeaegselt nende ülesehituses leitud puudusi.
45. Kontrollikoda vaatas läbi 35 inimkaubandusega seotud projekti ja leidis, et need olid
kooskõlas inimkaubanduse kaotamist käsitleva strateegiaga (heaks kiidetud 2012. aastal),
asjaomase riigi kohta koostatud ELi strateegia ja riigi inimõiguste strateegiaga ning
spetsiifiliste abimeetmete programmitöö dokumentidega. Projektid olid enamjaolt suunatud
inimõiguste aspektidele ning neis rõhutati järjepidevalt naiste ja laste õigusi ja heaolu.
Projektid olid inimkaubanduse kaotamist käsitleva strateegiaga kooskõlas, kuid neid käsitleti
ühekordsete meetmetena
46. Projekte valiti eelkõige projektikonkursside kaudu (35 projektist 32). Taotlusi hinnati ja
võrreldi teiste sama projektikonkursi raames esitatud taotlustega. Võrdleva mehhanismiga
sooviti valida iga projektikonkursi parim projektitaotlus, kuid selles ei võetud arvesse
võimalikke sünergiaid ja koostoimet teiste projektide või vahenditega.
47. Projektikonkursside kaudu projektide valimisel oli iga konkurss ühekordne meede, milles
komisjonil ei olnud suurt võimalust (aja ja suuniste seisukohast34
33 Selleks analüüsiks kasutas kontrollikoda laialdaselt tunnustatud SMART/RACER põhimõtteid.
SMART-eesmärgid on täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud. RACER-näitajad on asjakohased, vastuvõetavad, usaldusväärsed, lihtsad ja kindlad.
) tagada, et
projektiportfelliga käsitletaks kõiki inimkaubanduse kaotamist käsitlevas strateegias
34 Aja aspekti puhul on olukord selline, et kui projektikonkurss käivitatakse, ei saa komisjon enam julgustada taotlejaid esitama konkreetseid teemasid käsitlevaid taotlusi, mis oleksid suunatud teatud liiki toetusesaajatele või teatud eesmärkide täitmisele. Kuigi komisjon võib potentsiaalseid taotlejaid iga projektikonkursi tingimuste ettevalmistamise kaudu mõjutada ja mõjutabki, ei tohi suunised olla liiga spetsiifilised, kuna vastasel juhul moonutaks see mehhanismi konkurentsisõbralikku iseloomu.
23
sisalduvat viit prioriteeti (vt punkt 22). Kontrollikoda leidis, et ükski valimis sisaldunud
projektidest ei olnud suunatud eelkõige vastutusele võtmisele või teadmiste jagamisele,
kuigi enamik neist oli suunatud tõkestamisele ja/või kaitsele (kokku 31 projekti). Ainult ühes
projektis35 käsitleti inimkaubanduse kuritegevuslikku komponenti, sh tegevusi, mis
võimaldaksid õiguskaitseametnikel kuritegelike võrgustike avastamise ja peatamise kaudu
võidelda inimkaubandusalaste kuritegudega.
48. Paljude projektide (23) puhul oli probleeme nende eesmärkide ja/või näitajate
määratlemisel
Paljudel projektidel olid puudulikud eesmärgid ja/või näitajad
36
1. selgitus. Eesmärkide ja näitajate puudulik sõnastamine
. Eesmärgid ei olnud sageli piisavalt konkreetsed või mõõdetavad (vastavalt
14 ja 8 projekti). Näitajad olid eriti puudulikud just kindluse, usaldusväärsuse ja
kasutusmugavuse seisukohast, ning kohati kvantifitseeriti neid viisil, mis ei olnud
tähenduslik.
Näited puudulikest eesmärkidest
Projektiga Filipiinid1 käsitleti koduvägivalla ja vaeste linnapiirkondade inimkaubanduse probleeme.
Projekti üldine eesmärk oli järgmine: „aidata kaasa inimõigustele suunatud valitsemiskeskkonna
loomisele [---] kohalike omavalitsusüksuste kohustuste täitmisele [---] ning suurendada naiste
suutlikkust oma õigusi nõuda“. See eesmärk ei ole piisavalt mõõdetav ega konkreetne37
Näited puudulikest näitajatest
.
Projekt Bangladesh5 oli suunatud raskes olukorras olevate teeistanduste tööliste õiguste ja
põhivabaduste edendamisele. Projekti näitajateks olid nt „erinevad meetmed, mis toovad
teeistanduste töölised silmast silma parlamendi liikmetega“, „teeistanduste tööliste hääl muutub 35 Piirkondlik3 – „EU-ASEAN Migration and Border Management II with Interpol“.
36 Nimetatud 23 projekti jaotusid järgnevalt: 11 projekti sisaldas eesmärkide ja näitajatega seotud puudusi, kuus projekti sisaldas ainult näitajatega seotud puudusi ja veel kuus projekti sisaldas ainult eesmärkidega seotud puudusi.
37 Erieesmärkideks oli kahe õigusakti tõhusat elluviimist takistavate tegurite identifitseerimine ja nende tegurite sidusrühmade poolse käsitlemise suutlikkuse suurendamine (need eesmärgid ei olnud samuti piisavalt mõõdetavad ega konkreetsed).
24
tugevamaks“ ja „lõplikud toetusesaajad teevad riiklikel valimistel kandidaatide valimisel teadlikke
otsuseid“. Eespool nimetatud näitajad ei ole RACER-näitajad, kuna need ei ole piisavalt
usaldusväärsed, lihtsad ega kindlad.
Näited näitajatest, mis ei olnud tähenduslikud
Projekt India1 sisaldas näitajat „töölise väljarände keskmise maksumuse vähenemine“; taotluse
esitamise ajal oli väljarände keskmist maksumust võimalik aga vaid üldiselt hinnata ühe teise ameti
poolt 2008. aastal tehtud uuringu või kontrollimata andmete põhjal. Prognoosi aluseks kavandatud
tegevus (rändajate perede uuring) lükati edasi ja lõpuks läbi ei viidudki, kuna projekti kavand ei
võimaldanud uuringu läbiviimiseks piisavalt aega ja ressursse.
49. Kuigi 21 projektis oli kavandanud võrdlusuuringute tegemine, oli neil erinev
tulemuslikkus ja lisaväärtus. Kahel juhul ei olnud võrdlusalused sisemise järelevalvesüsteemi
jaoks ega sekkumise loogikaraamistiku parandamiseks kasulikud, kuna need koostati liiga
hilja, need ei olnud piisavalt üksikasjalikud ega projekti näitajatega täielikult kooskõlas38.
Nelja projekti (Bangladesh1, Bangladesh3, Nepal2 and Nepal3) puhul olid lähteväärtused aga
juba projekti alguses valmis ja olid kasulikuks alguspunktiks projekti tulemuste järelevalve ja
hindamise tegemiseks.
50. Riske ja saadud kogemusi võeti arvesse enamiku projektide kavandites, kuid ainult
seitsmes projektis hinnati riskide realiseerumise stsenaariume (st riskide esinemise
tõenäosust ja nende realiseerumise mõju)
Komisjon ei parandanud mõningaid projektide ülesehituse puudusi õigeaegselt, eelkõige
enne toetuslepingu allkirjastamist
39. Hindajad40
38 Projektiga Kambodža1 saadud võrdlusalus ei olnud piisavalt üksikasjalik. Projektiga India2
saadud võrdlusaluse andmed ei olnud projekti näitajatega täielikult kooskõlas ja need tehti kättesaadavaks liiga hilja, et neis projekti raames kasu saada.
täheldasid mitme projekti
39 Projektid, mille puhul hinnati teataval määral tõenäosust või riske: Bangladesh1, Bangladesh2, Kambodža1, Kambodža4, Nepal1, Tai1 ja Tai3.
40 Hindajateks on taotluste hindamise eest vastutava hindamiskomisjoni liikmed. Nad nimetatakse komisjoni poolt isikuliselt. Valimiga hõlmatud projektide puhul olid hindajateks komisjoni töötajad.
25
taotlusetapis puudusi loogilises raamistikus, kuid neid ei võetud projekti elluviimisel täielikult
arvesse
a) projekti Indoneesia1 puhul juhtis üks täieliku taotluse hindajatest tähelepanu
puudulikele näitajatele, kuid seda hindamisaruandes ei kajastatud ja näitajaid ei
muudetud;
b) projekti Filipiinid2 hindajad märkisid, et erieesmärkide vormistamine oli puudulik („vaid
hulk tegevusi, mis olid oodatavate tulemustega väga sarnased“); enne toetuslepingu
allkirjastamist seda asjaolu siiski ei käsitletud;
c) projekti Nepal3 hindaja märkis, et „puudusid nii alusuuring kui võrdlusanalüüs“ ning et
„loogiline raamistik tuleks ümber teha nii, et see sisaldaks asjakohaseid kvantitatiivseid
näitajaid“. Antud juhul viidi lähteolukorra uuring läbi projektitegevusena ja loogiline
raamistik tehti ümber teiseks vahearuandeks; sellele vaatamata on mõningad näitajad
endiselt mittekvantifitseeritavad ja subjektiivsed41
51. Ühel juhul (projekt Bangladesh5) täheldas ELi delegatsioon projekti elluviimise käigus, et
loogiline raamistik on puudulik, ja palus toetusesaajal puudused kõrvaldada. Muudatused
tehti aga alles kuus kuud enne projekti lõppemist 2016. aasta aprillis, mis tähendas, et
delegatsiooni sekkumine toimus liiga hilja (projekti kestus oli kolm aastat).
.
52. Enamiku projektide oodatavad tulemused olid kavandamisetapis suhteliselt
realistlikud42
41 Nende abikaasade/pereliikmete osakaal, kellel on harmooniline suhe naissoost rändajatega
sihtriigis (Araabia Ühendemiraadid, Kuveit ja Saudi Araabia), suurem arv valitsusväliseid partnerorganisatsioone (suurenemist ei ole täpsustatud), valitsusväliste partnerorganisatsioonide aktiivsem sihipärane tegevus inimeste liikumise valdkonnas (konkreetset numbrit ei ole välja toodud) või projektide teostamise piirkondades inimkaubanduse ohvriks langenud inimeste tagasitoomise protsent (konkreetset osakaalu ei ole täpsustatud).
. Olid aga järgmised erandid:
42 Üldiselt leidis kontrollikoda, et üheksa projekti sisaldasid tulemusi, mis tunduvad nende koostamise etapis liiga optimistlikud: Bangladesh1, Bangladesh6, Bangladesh8, Kambodža3, India1, India2, piirkondlik1, Tai4 ja Tai6.
26
a) projekti Bangladesh1 puhul sai projekti pikendamiseks komisjoniga peetud arutelu
käigus selgeks, et projekti kavand oli liiga ambitsioonikas, eriti ühe andmebaasi
kasutamise osas. Kuna projekt viidi ellu kõrvalistes piirkondades, olid elektrivarustuse
puudumine ja internetiühendusega seotud probleemid projektitegevuste edukale
elluviimisele olulisteks takistusteks. Seda asjaolu oli projekti kavandamisetapis
alahinnatud;
b) projekti India1 puhul tühistati mitu tegevust, mis olid juba kavandamisetapis liiga
kõrgelennulised: projekti eesmärk oli läbi vaadata õigusaktides kavandatud
muudatused, mida oli juba korduvalt edasi lükatud (alates aastast 2004) ja mida ei
võetud vastu ka projekti elluviimise ajal (2011–2014).
Projektide elluviimist pärssisid kohalikud piirangud ja viivitused
53. Aruande käesolevas osas uuritakse muu hulgas, kas komisjon tegi projektide üle piisavat
järelevalvet ja reageeris ootamatutele muudatustele õigeaegselt ning kas projektid viidi ellu
kavakohaselt (ajakava, eelarve ja tegevused).
54. Kontrollikoda leidis, et komisjon tegi projektide üle piisavat järelevalvet, tehes 26
projekti puhul kohapealseid külastusi ja nelja projekti puhul tulemustele suunatud
järelevalvet
Komisjon tegi projektide üle piisavat järelevalvet, kuid projektide elluviimist mõjutas riikliku
tasandi piiratud isevastutus, partnerite poolne tegevuste järjekorra muutmine ja viivitused
43. Üldiselt võttis komisjon projektide sujuva elluviimise toetamiseks õigeaegselt
parandusmeetmeid44
43 Tulemustele suunatud järelevalve annab lühiülevaate konkreetse sekkumise elluviimisest
teataval ajahetkel. See ei ole mitte ainult projektijuhtimise toetamise vahend, millega antakse konkreetse sekkumise tulemuslikkuse kohta sidusrühmadele teavet, vaid see aitab kaasa ka sekkumiste edasise programmitöö, kavandamise ja elluviimise seiskohast saadavate kogemuste omandamisele.
. Kontrollikoda leidis, et 14 projekti jätkusuutlikkuse käimasolev
44 Välja arvatud neljal juhul, kui addendumi taotluse menetlemine kestis liiga kaua, kui teadaolevate probleemide lahendamiseks pidi partneri olemusest johtuvalt ootama tulemuste järelevalve avaldamist, kui kuu aega pärast lepingu sõlmimist toimunud partneri vahetamist käsitleti üksnes formaalsusena ning kui projektijuhi puudumisele ei reageeritud mitu kuud.
27
hindamine oli siiski puudulik (vt punkt 66), kuigi vähemalt mõningatel juhtudel oli see juba
kavandamisetapis selge.
55. 2016. aasta juuli seisuga oli lõpetatud 35 projekti. 10 projekti45
56. Kaheksa projekti puhul muudeti nende tegevuste loogilist järjekorda. Nimetatud
muudatused mõjutasid projektidega seotud muude tegevuste elluviimist, mis tähendas, et
sünergiavõimaluste täit potentsiaali ei olnud võimalik saavutada. Kontrollikoda leidis, et
lähteolukorra uuringud ja hindamised ei olnud kättesaadavad siis, kui neid vajati, koolitused
leidsid aset liiga hilja ja projektidega seotud tegevuste prioriseerimine ei olnud ideaalne.
rakendusperioodi
pikendati aga kaks kuni 12 kuud. Pool pikendamistest olid seotud väliste teguritega, nagu
ametiasutuste poolse heakskiidu hilinemine, poliitilised rahutused ja julgeolekuprobleemid;
teine pool pikendamistest puudutas partnerite suutlikkusega seotud projektisiseseid
piiranguid.
2. selgitus. Näited tegevuste järjekorras tehtud muudatuste mõjust
Järjekorra muutmine
Projekt Kambodža2: algselt oli tegevuste järjekord selline: 1.1 Pressiülevaade, jälgimine, lastega
kaubitsemist ja järelevalvet puudutava meediakajastuse analüüs, 1.2 Ajakirjanike teadlikkuse
suurendamine ja koolitamine inimkaubanduse ja laste õiguste alal, ning 1.3 Spetsialiseerunud
ajakirjanike seas riikliku võrgustiku loomise edendamine. Asjaolu, et selles projektid muudeti
tegevuste järjekorda, mõjutas nendega seotud tegevuste elluviimist, kuna pressianalüüs pidi
osutama ajakirjanike koolitusvajadustele ja koolitusele oleks pidanud järgnema võrgustike loomine.
Selle asemel hakati enne pressiülevaadet ja koolituse korraldamist projekti alguses võrgustikke
looma.
Olulised viivitused ühe tegevuse puhul
Projekt India2: haavatavuse kaardistamine (nt asukohad, kus haavatavad inimesed olid kõige
suuremas inimkaubanduse ohvriks sattumise ohus) tehti kättesaadavaks 2011. aasta märtsis, kuid
asjaomane ministeerium ei olnud seda 2013. aasta veebruariks ikka veel heaks kiitnud. See seiskas
45 Nepal3, Bangladesh1, Bangladesh2, Tai2, Vietnam1, India2, India3, Filipiinid2, Pakistan1,
piirkondlik2.
28
kõik tegevused, sh olukorra uuringud, mis oleks pidanud projekti elluviimist toetama. Lõpuks saadi
muudetud lähteolukorra uuring valmis liiga hilja, et sellest kasu saada.
57. Kontrollikoja uuritud kümne juhtumi46 puhul ei olnud mõningad olulised tegevused
kavakohaselt läbi viidud. Põhjuseks oli isevastutuse puudumine kas valitsuse (viiel juhul),
rakenduspartneri (neljal juhul) või mõlema tasandil (ühel juhul), vt 3. selgitus
3. selgitus. Näited isevastutuse/pühendumuse puudumisest
.
Valitsuse poolt
Projekt Bangladesh1: valitsus ei aktiveerinud laste registreerimise tarkvara enne projekti lõppu. Selle
tagajärjel ei olnud võimalik projekti toimimise ajal ametnikke koolitada.
Projekt Indoneesia1: projekt oli suunatud riikliku inimkaubandusvastase võitluse kava elluviimisele.
Kõrgete valitsusametnikega kavandatud kohtumisi ei toimunud, kuna puudus poliitiline tahe, ning
nende asemel korraldati kohtumisi kohalike ametnikega.
Rakenduspartnerite poolt
Projekt Myanmar1: projekti raames ei töötatud välja kavandatud koolitusmaterjale rände ja
lastekaitse kohta ning lastekaitseasutuste korraldatud töötubades ei jagatud süstemaatiliselt
materjale. Lisaks ei korraldatud laste vaba aja veetmise tegevusi regulaarselt, kuna kõik
kogukonnapõhised lastekaitserühmad töötasid laste õiguste edendamisel ja teadlikkuse loomisel
sõltumatult. Mõningad rühmad ei olnud piisavalt aktiivsed (nt kolm juhtumit aastas ühes külas ja 20
ühes teises külas). Partner oleks pidanud mõlemad probleemid (materjalide kättesaadavus ja
osalemise ulatus) õigel ajal lahendama.
Mõlemalt poolt
Projekt India1: kaks kriitilise tähtsusega tegevust tühistati. Esiteks: India rändepoliitika ettepaneku
inimõiguste aspekti ja kehtiva inimkaubandust käsitleva seaduse muudatuste analüüs lükati algselt
edasi ja seejärel tühistati, kuna valitsus ei kiitnud uut rändepoliitikat heaks ja inimkaubandust
käsitlevat seadust ei muudetud. Sellist viivitust oli võimalik ette näha juba eelnevate ebaõnnestunud
46 Need kümme projekti on Filipiinid2, Bangladesh1, Bangladesh2, Indoneesia1, India2,
Kambodža3, Nepal2, Myanmar1, India1 ja Bangladesh4. Seitsme projekti elluviimine on veel pooleli. Analüüs hõlmab ainult lõpetatud projekte.
29
katsete põhjal õigusraamistikku muuta. Teiseks: tegevust, mis hõlmas lennuettevõtete ja pankade
puhul ettevõtja sotsiaalse vastutuse suunamist võõrtöötajatele teabe jagamisele ja teenuste
pakkumisele, ei rakendatud rahastamise ja logistilise suutlikkuse puudumise tõttu. Ka seda oleks
võinud projekti kavandamisetapis ette näha.
58. Kontrollikoda leidis, et seitsmel juhul toimus vahendite oluline alakasutamine ja veel
viiel juhul vajati eelarve täitmiseks ajapikendust
Eelarve täitmist pärssis oluliselt kohalike partnerite piiratud suutlikkus
47
a) ühes projektis (piirkondlik1) kasutati algsest eelarvest ära ainult 65 %. Peamine
rakenduspartner tunnistas, et paljud eelarveread olid algselt ülehinnatud (eriti
seadmete ja kampaaniaga seotud kulude puhul)
. Toetuslepingutes oli fikseeritud ELi
osaluse maksimaalne summa ja vahendite alakasutamine ei pruugi alati negatiivne olla, eriti
juhtudel, kui kõik kavandatud tulemused saavutatakse. Kui aga teatava valituks osutunud
projektitaotluse eelarve on ülehinnatud ja seda ei korrigeerita enne lepingu sõlmimist, ei saa
komisjon kasutada projektikonkurssi (ja kättesaadavaid rahalisi vahendeid) täiel määral ka
muude projektide toetamiseks. Kontrollikoda leidis, et teatud juhtudel oli partnerite
taotlused nende suutlikkusega võrreldes ebarealistlikud (liiga ambitsioonikad / ülehinnatud).
Näiteks
48
b) peaaegu pool projekti India3 lepingu maksumusest oli projekti algsel lõppkuupäeval
kasutamata, osaliselt seetõttu, et pikaajalised ohvriabi tegevused olid kaetud
potentsiaalselt atraktiivsema (pikemaajalise, sihipärasema) riikliku rahastamisega;
;
c) projekt piikondlik2 vajas kahte ajapikendust (36 kuult 48 kuuni), et kavandatud ELi
rahastamisest49
47 Projektid, mille puhul jäi oluline osa rahalisi vahendeid kasutamata: Tai2, Bangladesh1, India2,
India3, Filipiinid2, piirkondlik1 ja piirkondlik2. Projektid, mis said ajapikendust: India1, Nepal3, Pakistan1, Bangladesh2 ja Vietnam3.
90 % ära kasutada.
48 ELi rahastamist anti summas 1,7 miljonit eurot, mis ületas selgesti minimaalset toetussummat, milleks oli 500 000 eurot. Kavandatud tulemused üldiselt saavutati.
49 ELi rahastamist anti summas 470 902 eurot, mis ületas selgesti minimaalset toetussummat, milleks oli 300 000 eurot. Kavandatud tulemused üldiselt saavutati.
30
Inimkaubandusvastase võitluse projektidega saavutati mõningaid positiivseid tulemusi,
kuid probleemiks oli jätkusuutlikkus
59. Aruande käesolevas osas uurib kontrollikoda, kas kavandatud väljundid
saavutati/saavutatakse õigel ajal ja eelarve piires, kas projektid on andnud positiivse panuse
inimkaubanduse kaotamisesse ning kas projektitulemused on jätkusuutlikud.
60. Alates 2009. aastast on inimkaubandusvastane võitlus auditiga hõlmatud piirkondades
üldiselt paranenud, kuigi riikide vahel on olulisi erinevusi ning ainult kaks neist vastavad
täielikult parimatele standarditele. USA koostatud aruandest „Inimkaubandus“ pärinevate
andmete kohaselt on paremuse poole liikunud riikideks Bangladesh, Kambodža, India,
Filipiinid ja Pakistan, ning samale tasemele jäid Indoneesia, Nepal, Myanmar ja Vietnam.
Ainult ühes riigis – Tais – muutus olukord auditiga hõlmatud perioodil halvemaks.
Projektidega saadi inimkaubandusvastases võitluses mõningaid positiivseid tulemusi, kuid
neid on selle piirkonna inimkaubandusvastase võitluse üldise paranemisega keeruline
seostada
Tabel
Riik
1. Valimis sisalduvate riikide inimkaubandusvastase võitluse alased jõupingutused
vastavalt USA koostatud aruandele „Inimkaubandus“
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Kambodža 2. tasandi järelevalvenimekiri
2 2 2 2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
2
Indoneesia 2 2 2 2 2 2 2 2
Nepal 2 2 2 2 2 2 2 2
Myanmar 3 3 3 2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
3
Tai 2 2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
3 3 2. tasandi järelevalvenimekiri
Vietnam 2 2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
2 2 2 2 2
India 2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
2 2 2 2 2 2
Filipiinid 2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
2 2 2 2 2 1
Pakistan 2. tasandi järelevalvenimekiri
2 2 2 2 1 1 1
Bangladesh 2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
2. tasandi järelevalvenimekiri
2 2 2 2 2
Märkus: USA „Inimkaubanduse“ aruandes jagatakse riigid nelja kategooriasse: 1. tasand (täielikult standarditega kooskõlas), 2. tasand (mitte täielikult standarditega kooskõlas, kuid tehakse olulisi pingutusi), 2. tasandi järelevalvenimekiri (sama mis 2. tasand, kuid mõju suurendab ohvrite arv, suutmatus suuremate jõupingutuste kohta tõendusmaterjali esitada või kohustuste mittetäitmine) ja 3. tasand (ei ole standarditega kooskõlas).
31
Allikas: USA välisministeeriumi koostatud „Inimkaubanduse aruanne“, 2016.
61. Kontrollikoda leidis, et kõigi uuritud projektide puhul oli inimkaubanduse valdkonnas
võimalik täheldada mõningaid positiivseid tulemusi, mis aitavad kaasa
inimkaubandusvastasele võitlusele. Samuti leidis kontrollikoda, et ELi toetus, eriti
sihipärased EIDHRi vahendid, on aidanud kaasa inimkaubandusvastase võitlusega tegelevate
kogukonnapõhiste valitsusväliste organisatsioonide tugevdamisele. Sellele vaatamata ei ole
neid võimalik seostada kõnealuse piirkonna inimkaubandusvastase võitluse üldise
paranemisega. Lisaks on inimõigustel põhinevate algatuste mõju keeruline kindlaks teha,
kuna nendega toetatakse pikaajalisi muutusi, mida on nende olemuse tõttu sageli raske
mõõta.
62. Üks hea näide sellest, kuidas ELi toetusega on võimalik suhtumises ja kohaliku tasandi
osalemises pikaajalisele muutusele kaasa aidata, on projekt Indoneesia1. Nimetatud projekt
oli suunatud inimkaubandusvastase võitlusega tegelevate kohalike valitsusväliste
organisatsioonide vahel kujuneva koalitsiooni konsolideerimine selle suutlikkuse
suurendamise ning rahvusvahelise nähtavuse ja teavitamistegevuse parandamise abil. See
võimaldas ÜRO korraldatava Indoneesia inimõiguste olukorra üldise korrapärase
läbivaatamise kontekstis koalitsioonil anda oluline panus inimkaubandusega seotud
probleemide lahendamisesse50
63. Projektid Kambodža2 ja Kambodža3 viidi samuti ellu riiklike valitsusväliste
organisatsioonide koalitsiooni poolt. Mõlemad projektid on aidanud kaasa koalitsiooni
nähtavuse, suutlikkuse ja teavitamistegevuse suurendamisele, mille tulemusel on
koalitsiooni ja selle liikmete projektijuhtimisoskused paranenud ning nad on suutnud tagada
oma mõningate tegevuste rahastajatepoolse rahastamise jätkumise.
.
64. Nagu eespool kirjeldatud (vt punkt 47), ei antud projektikonkursside kaudu projektide
valimisega komisjonile suuri võimalusi projektide terviklikku lähenemisviisi integreerimiseks.
Sellele vaatamata leidis kontrollikoda projekti, mille puhul suudeti arenguabi muude ELi
poliitikavahenditega seostada (vt 4. selgitus 50 Üldine korrapärane läbivaatamine on ainuomane protsess, mis hõlmab kõigi 193 ÜRO
liikmesriigi inimõiguste olukorra korrapärast läbivaatamist.
). Muud rahastajad tegelevad samuti
32
inimkaubanduse probleemiga, kasutades selleks eri toetusliike hõlmavat terviklikku
lähenemisviisi51
4. selgitus. Projekt Tai3 – edukas talitustevaheline koostöö ning muude instrumentide tulemuslik
kasutamine inimkaubandusvastase võitluse eesmärkide täitmisel – Tai kalandusettevõtetega
seotud projekti näide
.
Ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi määruse52
Tänu mitmele 2015. aastal avaldatud artiklile avastati teatavate Tai kalandusettevõtjate seosed
inimkaubandusega. Ajakirjandus oli avastanud ametiasutuste, kalurite ja inimkaubitsejate ulatuslikud
seosed tuhandete inimeste orjastamisega.
eesmärk on tagada, et ükski
ebaseaduslikult püütud kalast valmistatud toode ei jõuaks ELi turule. Komisjon alustas Taiga selle
määruse sätete järgimist käsitlevat mitteametlikku dialoogi aastal 2011.
Komisjon leidis, et Tai ametiasutustega peetav mitteametlik dialoog ei taganud rahuldavaid tulemusi.
Seepärast esitas komisjon 21. aprillil 2015 Taile ametliku märgukirja (nn kollase kaardi), kuna see ei
olnud võtnud piisavaid meetmeid, et võidelda ebaseadusliku kalapüügiga rahvusvahelisel tasandil.
Tai jätkusuutliku kalapüügi õigusraamistikus leiti puudusi ning püügi järelevalve, kontroll ja jälgitavus
oli kehv. Lisaks nimetatud probleemidele süüdistas ajakirjandus Tai laevastikku ka tööalaste ja
inimõiguste tõsises rikkumises (vt punkt 6).
Kuigi ametliku märgukirja esitamine ei olnud kavandatud inimkaubandusvastase võitluse vahendiks,
aitas see kaasa inimkaubandusvastase võitluse toetamisele Tais. Sellele otsusele järgnes vajalike
parandusmeetmete kokkuleppimiseks ametlik dialoogimenetlus Tai ametivõimudega. Tai
ametivõimude motivatsiooni koheseks tegutsemiseks suurendas asjaolu, et kui nimetatud meetmeid
ei rakendata, võib EL keelustada kalandustoodete importimise Taist.
51 Austraalia–Aasia inimkaubandusvastase võitluse programmiga (AATIP: 2013–2018), mille
eelarve on 50 miljonit Austraalia dollarit, toetatakse ASEANi ning piirkondlikke ja riigisiseseid asutusi, ning tegeletakse kindlatel tõenditel põhinevate andmete probleemi lahendamisega. US AID on hiljuti käivitanud piirkondliku inimkaubandusvastase võitluse projekti, mille eesmärk on tagada, et sekkumistevaheline koostoime maksimeeriks kavandatavat mõju.
52 Nõukogu 29. septembri 2008. määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999.
33
Komisjoni otsus andis tõuke ammu toimuma pidanud reformideks (nt töötingimuste parandamine).
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat ning arengu ja koostöö peadirektoraat juhtisid
(kaubandus- ja töönormide eest vastutavate) komisjoni talituste tähelepanu võimalusele luua
projekt, millega toetada Tai ametiasutusi sunniviisilise töö, lapstööjõu ja muude vastuvõetamatute
töövormide vähendamisel ning Tai kalandus- ja mereandide töötlussektoris tööliste ärakasutamise
järk-järgulisel kaotamisel. Selle tulemusel loodud projekt oli osa suuremast jõupingutusest, mis
hõlmas ELi ja Tai vahelist kalandus- ja tööjõuteemalist dialoogi.
Projekti viib ellu Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), mis allkirjastas lepingu 2015. aasta
detsembris. Tegevust alustati 2016. aasta veebruaris ning see peaks kestma 42 kuud. Projektiga
loodetakse aidata Tai ametiasutustel luua ILO konventsioonide ratifitseerimiseks vajalikke
tegevuskavasid ning see positiivne ülekanduv mõju ulatub ka kalandussektorist kaugemale.
Kalandussektori tööliste kaitsmiseks võetud meetmeid levitatakse nüüd ka muudesse
majandussektoritesse, et standardiseerida riigi tööalaseid õigusi. Projekti kohta koguvad teavet ka
muud rahastajad, et hinnata võimalust selle kordamiseks teistes Lõuna- ja Kagu-Aasia riikides (nt
Bangladeshis, kus on samuti olulise suurusega kalandussektor).
65. Kontrollikojal oli võimalik hinnata 25 projekti
Projektitulemuste jätkusuutlikkus ei olnud süstemaatiliselt tagatud
53
53 Vt II lisa.
jätkusuutlikkuse väljavaateid. Ülejäänud
kümnel juhul olid projektid kas pooleli, lõpparuanne veel kinnitamata või ei olnud see
piisavalt üksikasjalik. Kontrollikoda leidis, et jätkusuutlikkus on tuvastatav 11 projekti puhul.
Ülejäänud 14 projekti puhul mõjutavad jätkusuutlikkust tõenäoliselt rahastajate poolne
edasine ebapiisav rahastamine (kaheksa projekti) ning partnerite või valitsuse ebapiisav
pühendumus (kuus projekti).
34
5. selgitus. Näiteid jätkusuutlikkusega seotud probleemidest
Rahastajate ebapiisav edasine rahastamine
Projekti Nepal1 puhul peamine partner projekti elluviimise kolmes piirkonnas enam ei tegutse ning
on muutnud oma territoriaalseid ja temaatilisi prioriteete. Kuigi üks partner jätkab ühe teise partneri
toetusel mikrokrediidi alast tegevust, ei jätka ta inimkaubandusega otsesemalt seostatavaid tegevusi.
Projekti India1 puhul tagas üks teine rahastaja mõningate tegevuste otsese rahalise jätkusuutlikkuse,
kuid kõiki tegevusi ei olnud võimalik jätkata.
Partnerite pühendumus ja valitsuste isevastutus oli ebapiisav
Projekti India2 puhul, millega toetati külanõukogusid (panchayat) järelevalvekomisjonide ja
tegevuskeskuste tööshoidmisel, ei leppinud rakenduspartnerid politseiga kokku projekti
jätkusuutlikkuse tagamise korda ega saa politsei tegevust peale programmi lõppemist enam rahaliselt
toetada.
Projekt Bangladesh3 saavutab jätkusuutlikkuse alles siis, kui riigi valitsus muudab oma suhtumist
rohingja põgenikesse (st et praegu neid ei tunnustata, neil puudub juurdepääs tööturule ja
keskharidusele). ELi delegatsioon siiski edasisi meetmeid ei võtnud. Järelmeetmete puudumise
tagajärjel osa inimkaubandusega seotud projektitegevustest tühistati või lükati edasi.
66. 14 projekti puhul, mille jätkusuutlikkus ei olnud kindlustatud, leidis kontrollikoda, et
jätkusuutlikkust mõjutavaid tegureid oleks olnud võimalik kavandamisetapis paremini
käsitleda. Projektid ei sisaldanud komisjoni projektitsükli juhtimise suunistes54
67. Kontrollikoda leidis hea näite jätkusuutlikust projektist, mis näitab, et jätkusuutlikkusega
seotud probleemid on kasulik lahendada kavandamisetapis (vt
soovitatud
väljumisstrateegiat projektitegevuste ja saavutatud väljundite üleandmiseks, ning
välistegureid/-ohtusid ei minimeeritud piisavalt, mistõttu olid need kogu rakendusetapis
endiselt aktuaalsed. Komisjoni tehtavat jätkusuutlikkuse hindamist pärssis ka rakendamise
käigus tehtud muudatuste mõju ebapiisav dokumenteerimine.
6. selgitus
54 „Mis tahes välise abi järk-järguliseks kaotamiseks ja kogu juhtimisalase vastutuse üleandmiseks
tuleks koostada kava“, Euroopa Komisjon: „Abi andmise meetodid: projektitsükli juhtimise suuniste 1. köide, 2004, lk 45.
).
35
6. selgitus. Shubha Yatra: Promotion and Protection of Rights of Nepali Migrant Women (Nepalist
pärit naisrändajate õiguste edendamine ja kaitse, Nepal3)
Projekt on suunatud Nepali naissoost rändajate õiguste edendamisele ja kaitsmisele teadlikkuse
suurendamise algatuste korraldamise ja teadmiste jagamise edendamise abil. Väljumisstrateegiat oli
sidusrühmadega kavandamisetapis põhjalikult arutatud ja elluviimise ajal pidevalt hinnatud. Projekt
sisaldas eelkõige tegevusi, millega oli tõenäolisem saada rahastajate toetust, et tagada saavutatud
tulemuste jätkusuutlikkus ka pärast projekti lõpetamist.
Hea tava
Teadlikkuse suurendamisega saavutatud tulemused on olnud jätkusuutlikud. Üks partner viis
Rupendhi piirkonnas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) toetusel ellu turvalise rände
programmi. Naissoost rändajate teenuskeskus (Shubha Yatra projekti ajal loodud naissoost
võõrtöötajate liit) on kohalike ametiasutuste toetusel samuti korraldanud regulaarseid piirkonna
koordineerimiskoosolekuid, mis on suunatud naissoost rändajate õiguste kaitsmisele.
Lisaks on piirkondlikes haldusametites (Hetauda ja Bhairahawa) asuvad teabekeskused endiselt
toimivad ning teevad koostööd 22 naiste õigustega tegeleva kohaliku valitsusvälise organisatsiooniga.
Rahvusvahelistes lennujaamades ja piiridel paiknevad infopunktid on samuti erinevate erasektori
rahastajate ja fondide toel oma tegevust jätkanud. Mõlemad partnerid tegelevad nimetatud
algatuste edendamisega.
Teadmiste jagamise edendamisel on põhipartner (üks rahvusvaheline valitsusväline organisatsioon)
levitanud projektiga esitatud turvalist rännet edendavat mudelit ja tegeleb hetkel projektide
elluviimisega Rupendhis ja Makwanpuris. Kõnealused projektid põhinevad ühe ELi rahastatud
projekti, mis oli suunatud hariduse kaudu tütarlaste mõjuvõimu suurendamisele ja lapsabielude
vähendamisele, raames tehtud tööl.
68. Käesolevas auditis uuris kontrollikoda inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna- ja Kagu-
Aasias antava ELi toetuse mõjusust. Inimkaubanduse kaotamine on paratamatult pikaajaline
protsess. Selle õnnestumiseks tuleb välja juurida mitmed algpõhjused (nt sooline
ebavõrdsus, puudulikud vähemuste õigused, probleemid hariduses ja tervishoius) ja peatada
kuritegelike võrgustike tegevus. Inimkaubandus on oma olemuselt salajane kuritegu, mille
JÄRELDUSED JA SOOVITUSED
36
kohta piisava ja võrreldava statistika kättesaamine on harv. Arvestades seda keerukat
konteksti, arvukaid laiaulatuslikke prioriteete ja piiratud ressursse, leidis kontrollikoda, et EL
oli inimkaubandusvastase võitluse toetamises Lõuna- ja Kagu-Aasias osaliselt tulemuslik.
69. ELi inimkaubandusvastase võitluse poliitikaraamistik sisaldab üldjoontes terviklikku
lähenemisviisi inimkaubanduse käsitlemiseks, kuigi mõningaid aspekte ei ole veel täielikult
välja töötatud Inimkaubanduse kaotamist käsitlev strateegia (2012–2016) oli
kõrgetasemeline dokument, mis sisaldas piiratud määral juhiseid inimkaubandusvastase
võitluse välismõõtme kohta. 2017. aasta aprilli seisuga ei olnud komisjon avaldanud
inimkaubanduse kaotamist käsitleva strateegia raames saavutatud tulemuste põhjalikku
hindamist ega esitlenud ka 2016. aasta järgset inimkaubandusvastase võitluse poliitika
raamistikku.
70. Inimkaubanduse kaotamist käsitlevale strateegiale on lisatud muid poliitikadokumente,
mis on kõik suunatud inimkaubanduse põhiaspektide käsitlemisele. Komisjon ja Euroopa
välisteenistus kasutavad inimkaubandusvastases võitluses mitmeid erinevaid otseseid ja
kaudseid vahendeid: neist eriti kasulikud on inimõigustealased dialoogid; muudeks
vahenditeks on kahepoolsed dialoogid ja piirkondlike foorumite toetamine (st Aasia puhul
ASEAN ja ASEM). Siiani ei ole uusi inimkaubandusvastase võitluse partnerlusi ELi ja ühegi
Lõuna- ja Kagu-Aasia riigi vahel veel loodud (vt punktid 22–43).
1. soovitus. Arendada edasi inimkaubandusvastase võitluse strateegilist raamistikku,
muutes selle Lõuna- ja Kagu-Aasia suhtes asjakohasemaks
Arvestades väliste rahastamisvahendite alast vahehindamist, peaks komisjon koostöös
Euroopa välisteenistusega jätkama inimkaubandusvastase võitluse strateegilise raamistiku
edasiarendamist eelkõige järgmiste tegevustega:
• esitama nõukogule prioriteetide ajakohastatud nimekirja, mille aluseks on siiani
saavutatud tulemused, inimkaubanduse ulatuslikkus eri riikides/piirkondades ja
temaatiliste strateegiate prioriteedid;
• tagama, et otsustajatele ja meetmete elluviijatele tehtaks kättesaadavaks toetatavate
inimkaubandusvastase võitluse tegevuste alased piisavad ja võrreldavad andmed;
• välja töötama selged eesmärgid ja sihid inimkaubandusvastase võitluse jaoks,
võimaldades seeläbi kavandada asjakohased, ühtsed ja terviklikud meetmed kokkulepitud
37
prioriteetsetes riikides/piirkondades. Eesmärkide põhjal tuleks luua üksikasjalikumad
tegevussuunised, mis on piisavalt selged tegevuste kohapealseks juhtimiseks, nt
kasutades asjaomaseid riigisiseseid võrgustikke, riigistrateegiaid, programmitööd ja
olemasolevaid juhtimisaruandeid;
• määrama kindlaks ning seejärel hindama ja aru andma sellest, milliseid eesmärke on
projektide abil kõige paremini võimalik täita, kasutades mõnda muud vahendit (nt
inimõigustealane dialoog, tehnilise abi vahendid, spetsiaalsed inimkaubandusvastase
võitluse partnerlused jne) või mitme vahendi kombinatsiooni.
Elluviimise tähtaeg: 2018. aasta keskpaik
71. Hoolimata konkreetsetest puudustest saadi uuritud projektidega inimkaubandusvastases
võitluses Lõuna- ja Kagu-Aasias mõningaid positiivseid tulemusi. Nende mõju oleks võinud
aga veelgi suurem olla, kui oleks vastu võetud terviklik lähenemisviis, mis võimaldanuks
suuremat koostoimet projektide ja muude inimkaubandusvastase võitluse puhul oluliste
vahendite vahel. Ligikaudu kaks kolmandikku valimi projektidest sisaldas puudusi seoses
eesmärkide ja/või näitajate sõnastamisega, ning osa projektide ülesehitusest tulenevatest
puudustest jäi õigeaegselt käsitlemata, eriti enne toetuslepingu allkirjastamist (vt
punktid 45–52).
72. Komisjon tegi projektide üle piisavat järelevalvet, kuid nende elluviimist mõjutas piiratud
riikliku tasandi isevastutus ning puudused partnerite poolses tegevuste elluviimises ja
suutlikkuses. Inimkaubandusvastane võitlus Lõuna- ja Kagu-Aasias on üldiselt paranenud,
kuid seda on keeruline konkreetsete ELi meetmetega seostada (nii vahendite eraldamise kui
saavutatud tulemuste seisukohast). Kuigi kõikide projektitulemuste jätkusuutlikkust oli veel
liiga vara hinnata, leidis kontrollikoda, et tulemuste jätkusuutlikkus ei olnud süstemaatiliselt
tagatud (25 projektist 14 puhul) (vt punktid 54–67).
38
2. soovitus. Optimeerida projektide mõju, integreerides need terviklikku raamistikku
Projektikonkursside ettevalmistamise ning valiku ja edukaks tunnistamise ajal peaks
komisjon püüdma toetada neid projekte, mis aitavad kõige tõenäolisemalt kaasa
inimkaubandusvastase võitluse eesmärkide saavutamisele asjaomastes prioriteetsetes
piirkondades/riikides, tehes järgmist:
• kasutama valikukriteeriume, mis toetavad terviklikku lähenemisviisi kõnealuses
piirkonnas/riigis, kõikide määratletud prioriteetide piisavat hõlmamist ja võimalust
saavutada projektide ja muude vahendite vaheline koostoime;
• hindama, millised toetuse liigid ja summad vastavad teatavas riigis kõige paremini
kodanikuühiskonna tugevusele ja suutlikkusele;
• tagama, et valitud projektide kavand sisaldaks SMART-eesmärke ja RACER-näitajaid ning
et oodatavad tulemused oleksid ajakava, eelarve ja partnerite suutlikkuse poolest
realistlikud;
• asetama projekti alusest peale ja kogu projektitsükli jooksul rohkem rõhku oodatavate
projektitulemuste jätkusuutlikkusele, kaasates nt väljumisstrateegiate koostamise, milles
vaadeldaks alternatiivseid rahastamisallikaid ja julgustataks riigi isevastutust pärast
projekti lõppemist.
Elluviimise tähtaeg: 2018. aasta algus
III auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Karel PINXTEN, võttis käesoleva aruande vastu
2. mai 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.
Kontrollikoja nimel
president
Klaus-Heiner LEHNE
1
Ülevaade projektidest
I lisa
Riik Vastutav delegatsioon CRIS lepingu viide Viide tekstis Projekti nimetus
Kavandatud kogusumma
(eurodes)
ELi vahendid (eurodes)
Kambodža Kambodža EIDHR/2011/272–402 Kambodža1 Safe migration and reduced trafficking (SMART) 333 261 244 855
Kambodža Kambodža EIDHR/2009/218–621 Kambodža2
Enhancing capacity to address trafficking especially in children from a human rights perspective in nine provinces and Phnom Penh municipality of Cambodia
285 580 188 483
Kambodža Kambodža EIDHR/2011/272–403 Kambodža3
Enhancing the Community to Prevent Human Trafficking, especially Women and Children and to Assist the Victims of Trafficking to Access to Justice
555 330 299 878
Kambodža Kambodža EIDHR/2015/369–068 Kambodža4 MIGRA ACTION- Advocate, Monitor and Communicate to Combat Human Trafficking and Unsafe Migration in Cambodia
500 000 475 000
Indoneesia Indoneesia EIDHR/2010/253–189 Indoneesia1
Strengthening Advocacy Works and Young People Participation: A Supporting Action to the Implementation of the National Plan of Action on the Eradication of Criminal Acts of Trafficking in Person and Sexual Exploitation of Children 2009–2014
106 564 99 004
Nepal Nepal EIDHR/2009/158–139 Nepal1 Community Empowerment Action for Protection and Promotion of Rights of Women and Children
126 080 100 864
Nepal Nepal EIDHR/2009/158–158 Nepal2 Initiative to capacitate Local Institutions to combat human trafficking (ICLICHT) 49 000 49 000
Nepal Nepal DCI-MIGR/2010/228–798 Nepal3 Shubha Yatra: Promotion and Protection of
Rights of Nepali Migrant Women 700 000 560 000
2
Riik Vastutav delegatsioon CRIS lepingu viide Viide tekstis Projekti nimetus
Kavandatud kogusumma
(eurodes)
ELi vahendid (eurodes)
Myanmar Tai DCI-HUM/2009/155–012 Myanmar1 Protection of vulnerable children in Myanmar from trafficking and other forms of harm 663 293 596 963
Tai Tai DCI-HUM/2009/154–928 Tai1 Protecting Migrant Children from Trafficking and Exploitation in the Mekong Sub-region 649 969 584 972
Tai Tai DCI-MIGR/2008/153–312 Tai2
Going back - Moving on: Economic and Social Empowerment of Migrants Including Victims of Trafficking Returned from the EU countries.
2 199 813 1 758 813
Tai Tai DCI-HUM/2015/371–801 Tai3 Combatting Unacceptable Forms of Work in the Thai Fishing and Seafood Industry 4 200 000 3 700 000
Vietnam Vietnam EIDHR/ 2010 /248–231 Vietnam1 Standing Up Against Violence (Stand Up) 205 649 195 366 Vietnam Vietnam EIDHR/2010/248–732 Vietnam2 Vesta II 279 902 251 912
India
DEVCO HQ/decentralised to EUD India in 2011
DCI-MIGR/2010/224–427 India1
Enhancing the Protection of Indian Migrant Workers in Oman through Evidence-Based Capacity-Building with Government and Civil Society
700 410 560 328
India India EIDHR/2010/232–393 India2
To support the Government of India’s efforts to stop trafficking in women and girls through community action at the Panchayat level in partnership with the National Commission for Women
300 000 240 000
India India EIDHR/2012/278–640 India3 Strengthening law enforcement and mobilising community action to combat trafficking of women and children
345 518 293 690
Filipiinid Filipiinid EIDHR/2009/220–287 Filipiinid1
Private and Public Faces of Violence Against Women: Addressing Domestic Violence and Trafficking in the Urban Poor Communities and 'Red Light Districts' of Angeles City and Olongapo City
175 151 140 121
3
Riik Vastutav delegatsioon CRIS lepingu viide Viide tekstis Projekti nimetus
Kavandatud kogusumma
(eurodes)
ELi vahendid (eurodes)
Filipiinid Filipiinid EIDHR/2010/246–141 Filipiinid2
Working towards better implementation of International and Local Laws on anti-child trafficking and other forms of child abuse in selected areas of the Philippines
207 557 172 364
Pakistan Pakistan EIDHR/2011/277–432 Pakistan1 HRG - ''Meri Awaz Suno'' (Listen to my voice) 493 949 443 295
India – Nepal – Bangladesh India DCI-MIGR/2009/153–
330 Piirkondlik1 SANYUKT, „connected“– Regional project on case management and fight against trafficking within and from South Asia
2 199 704 1 759 763
India–Nepal India DCI-HUM/2008/155–098 Piirkondlik2 The Protection and Quality of Care - Anti-trafficking Action, piloted by Terre des hommes Child Relief with Sanlaap India
592 120 470 902
Vahesumma (inimkaubanduse põhiosa) 15 868 850 13 185 573
Kambodža Kambodža DCI-MIGR/2013/282–889 Kambodža5
MIGRA-SAFE: Safe Labour Migration for Vulnerable Cambodian Migrant Workers to Thailand
714 300 571 000
Bangladesh Bangladesh DCI-NSAPVD/2011/270–442 Bangladesh1 Rural Urban Child Migration Project 1 349 994 998 996
Bangladesh Bangladesh EIDHR/2011/223–092 Bangladesh2 Improving child protection and rehabilitation of children from sexual abuse and exploitation in Bangladesh
1 403 971 1 094 915
Bangladesh Bangladesh DCI-ASIE/2013/314–090 Bangladesh3 Protection, essential services and durable solutions for refugees in Bangladesh 3 770 680 1 500 000
Bangladesh Bangladesh DCI-HUM/2013/323–276 Bangladesh4 Community actions for child protection from violence 1 854 538 1 483 445
4
Riik Vastutav delegatsioon CRIS lepingu viide Viide tekstis Projekti nimetus
Kavandatud kogusumma
(eurodes)
ELi vahendid (eurodes)
Bangladesh Bangladesh EIDHR/2013/297–201 Bangladesh5 Mapping and capacity-building of tea plantation workers and little-known ethnic communities of Bangladesh
299 999 239 999
Bangladesh Bangladesh DCI-ASIE/2014/337–018 Bangladesh6 Protection, essential services and durable solutions for refugees in Bangladesh; Phase IV 10 442 840 6 000 000
Bangladesh Bangladesh EIDHR/2015/367–497 Bangladesh7 Combatting commercial sexual exploitation of children (CCSEC) in Bangladesh 839 003 750 000
Bangladesh Bangladesh EIDHR/2010/254–352 Bangladesh8 Promotion of Human Rights for Preventing Violence and Discrimination against Women and Girls (PPVD)
300 000 285 000
Tai Tai DCI-NSAPVD/2011/280–905 Tai4
Empowering Women’s Networks to Improve Women’s Rights Protection and Access to Reproductive Health Services
529 593 476 633
Tai Tai DCI-ASIE/2010/254–483 Tai5 Protection Assistance to Myanmar Refugees in Thailand 1 204 213 963 370
Tai Tai DCI-NSAPVD/2011/280–903 Tai6
To act toward a better inclusion of Burmese migrants and a better recognition of their rights in Thailand
665 775 499 331
Piirkondlik Indoneesia DCI-ASIE/2015/360–522 Piirkondlik3 EU-ASEAN Migration and Border Management II 3 200 000 3 200 000
Vahesumma (inimkaubandusele lisaks) 26 574 906 18 062 690 Kogusumma 42 443 755 31 248 263
1
Projektide eesmärgid ja hindamised
II lisa
Ülesehituse asjakohasus Järelevalve ja rakendamine Projektitulemuste
saavutamise tulemused ja jätkusuutlikkus
Riik Viide tekstis Projekti eesmärk
SMART-eesmärgid /
RACER-näitajad
Muud ülesehituse aspektid (nt
lähteväärtus, saadud
kogemused, eelarve)
Järelevalve
Rakenda-mine ja muud
teemad
Tule-mused
Jätkusuutlik-kuse
probleemid
Kambodža Kambodža1
Projekt on suunatud turvalise rände edendamisele, et vähendada inimkaubandust (riigisisene ja rahvusvaheline) Kambodžas ning tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide ja kohalike ametiasutuste (kohalik omavalitsus, piirkond, provints) suutlikkust ebaturvalise rände ja inimkaubanduse ärahoidmisel ning riskirühmade mõjuvõimu suurendamisel, et need saaksid teha teadlikke otsuseid.
Kambodža Kambodža2
Projekti eesmärk on laste õiguste integreerimine keskvalitsusasutuste poolsesse inimkaubandusvastasesse võitlusse ning samuti valitsusväliste organisatsioonide ja kogukondade tegevusse, edendades ühiskonna arusaamade muutmist.
Kambodža Kambodža3
Projekt on suunatud liikumises olevate laste äärmisele haavatavuse probleemile, hoides ära nende ärakasutamise ja võimaldades ohvriks sattunud lastel asjakohaselt taastuda ja oma eluga edasi minna. Projektiga soovitakse lisaks vanemate ja kogukonna poolse riskide ja haavatavusega seotud tegevuse suurendamise luua ka lastele võimalusi ja võimaldada neil areneda.
Kambodža Kambodža4
Projekt on suunatud teadlikkuse suurendamisele, et ärakasutamist ära tunda; valitsusväliste organisatsioonide, kohalike ametiasutuste, rändajate ja nende perekondade nõustamis- ja suhtlusoskuste parandamisele, et suurendada teadlikkust piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Parema ettevalmistuse ja teadmispagasiga kodanikuühiskond suurendab tegelikule kohapealsele olukorrale nähtavuse andmise võimalusi, mille abil tuuakse esile ühendustes ja teabe ringlemises peituvad lüngad piirkondlikul ja riiklikul tasandil.
2
Ülesehituse asjakohasus Järelevalve ja rakendamine Projektitulemuste
saavutamise tulemused ja jätkusuutlikkus
Riik Viide tekstis Projekti eesmärk
SMART-eesmärgid /
RACER-näitajad
Muud ülesehituse aspektid (nt
lähteväärtus, saadud
kogemused, eelarve)
Järelevalve
Rakenda-mine ja muud
teemad
Tule-mused
Jätkusuutlik-kuse
probleemid
Indoneesia Indoneesia1 Tegevuse eesmärk on tugevdada noorte kaudu valitsusväliste organisatsioonide nõustamistegevust inimkaubandusega seotud teemadel ja laste seksuaalse ärakasutamise alal.
Nepal Nepal1 Projekt on suunatud kõige haavatavamate rühmade mõjuvõimu suurendamisele Nepali kesklääne kolmes piirkonnas, et võimaldada juurdepääsu inimõigustele ja kaitsta neid vägivalla eest.
Nepal Nepal2 Aidata kaasa haavatavate kogukondade õiguste edendamisele, võideldes naiste ja tütarlastega kaubitsemise vastu Nepali kauglääne piirkonnas.
Nepal Nepal3 Projekt on suunatud turvalise rände edendamisele ja naissoost võõrtööliste õiguste kaitsmisele kodanikuühiskonna mobiliseerimise ja selle reageerimisvõime tugevdamise abil.
Myanmar Myanmar1 Projekti üldeesmärk on tulemusliku riigisisese lastekaitsesüsteemi loomine Myanmaris, millest saaksid abi 6 miljonit haavatavat last.
Tai Tai1
Projekti konkreetne eesmärk on töötada kogukonna ja linna tasandil välja lastekaitsesüsteemid, mis hoiaksid ära inimkaubanduse ja muud laadi väärkohtlemise, hooletussejätmise, vägivalla ja ärakasutamise, ning kaitseksid haavatavaid lapsi kolmes linnapiirkonnas, aidates riiklikul tasandil kaasa tulemusliku lastekaitsesüsteemi välja töötamisele.
Tai Tai2
Projekti eesmärk on aidata kaasa rändajate, sh inimkaubanduse ohvrite tööalase ja seksuaalse ärakasutamise vähendamisele humaanse tagasisaatmise ja taasintegreerimisprotsessi abil, pöörates rõhku majandusliku ja sotsiaalse mõjuvõimu suurendamisele. Projekti lõpuks peaks Tais, Filipiinidel, ELis ja selle naaberriikides olema paranenud teenuseosutajate suutlikkus tagasi saata ja reintegreerida tööalast ja seksuaalset ärakasutamist kogenud rändajaid (sh inimkaubanduse ohvreid); seda tänu asjaomaste asutuste ning peamiste sidusrühmade vahelisele
3
Ülesehituse asjakohasus Järelevalve ja rakendamine Projektitulemuste
saavutamise tulemused ja jätkusuutlikkus
Riik Viide tekstis Projekti eesmärk
SMART-eesmärgid /
RACER-näitajad
Muud ülesehituse aspektid (nt
lähteväärtus, saadud
kogemused, eelarve)
Järelevalve
Rakenda-mine ja muud
teemad
Tule-mused
Jätkusuutlik-kuse
probleemid
tõhustatud koordineerimisele ja konsulteerimisele.
Tai Tai3
Projekti eesmärk on vähendada sunniviisilist tööd, lapstööjõudu ja muid vastuvõetamatuid tööviise ning järk-järgult kaotada tööliste, eriti võõrtööliste ärakasutamine Tai kalandus- ja mereandide sektoris, ning parandada seeläbi tööalaste põhiõiguste järgmist.
Vietnam Vietnam1 Projekti eesmärk on aidata kaasa riigi jõupingutustele naistevastase vägivalla vähendamisel, parandades vägivalla all kannatanud naiste kaitsmist ja toetamist.
Vietnam Vietnam2
Projekt on suunatud Vietnami vaestes ja kõrvalistes piirkondades elavate, eriti haavatavatesse rühmadesse (rahvusvähemused, hariduseta naised ja tagasi tulnud inimkaubanduse ohvrid) kuuluvate naiste inimõiguste ja põhivabaduste järgimise edendamisele ja tugevdamisele.
India India1
Projekti eesmärk on aidata kaasa Pärsia lahe riikidesse/riikidest rändavate India tööliste õiguste tagamisele, suurendades nii India kui Pärsia lahe riikide 20 valitsusvälise osaleja ja asjaomaste ministeeriumide (siseministeeriumi sisserände osakond, välisministeerium, tööministeerium, naiste ja laste arengu ministeerium, sotsiaalhoolekande ministeerium) 50 valitsusametniku suutlikkust võõrtöötajate õiguste eest seismisel.
India India2
Tegevuse üldeesmärk on toetada ja tugevdada kogukondliku tegevusega India valitsuse jõupingutusi luua aastaks 2015 institutsionaalsed ennetusmehhanismid inimkaubanduse peatamiseks selle päritolupiirkondades.
4
Ülesehituse asjakohasus Järelevalve ja rakendamine Projektitulemuste
saavutamise tulemused ja jätkusuutlikkus
Riik Viide tekstis Projekti eesmärk
SMART-eesmärgid /
RACER-näitajad
Muud ülesehituse aspektid (nt
lähteväärtus, saadud
kogemused, eelarve)
Järelevalve
Rakenda-mine ja muud
teemad
Tule-mused
Jätkusuutlik-kuse
probleemid
India India3
Võitlemine naiste ja lastega kaubitsemise vastu suutlikkuse suurendamise, õiguskaitseasutuste koolitamise ja teavitamise, ohvrite toetamise ja kaitsmise, naiste ja laste kaubitsemisega seotud kuritegelike võrgustike likvideerimise ja vastutusele võtmise abil, luues allikaks, transiidiks ja sihtkohaks olevate piirkondade vahel võrgustikke ja partnerlusi.
Filipiinid Filipiinid1
Aidata luua juhtimiskeskkond, mille keskmes on inimõiguste edendamine, eriti kohalike omavalitsusüksuste kohustus kaitsta ja edendada elanikkonna haavatavate rühmade õigusi inimkaubanduse ja vägivalla puhul, ning suurendada naiste suutlikkust oma õiguste eest seista.
Filipiinid Filipiinid2
Projekti eesmärk on aidata rakendada laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitlevat fakultatiivprotokolli, 2003. aasta inimkaubandusvastase võitluse seadust (valitsuse seadus 9208) ja muid asjaomaseid Filipiinide õigusakte.
Pakistan Pakistan1
Projekt hõlmab kolme eesmärki: 1) vähendada laste seksuaalset ärakasutamist, laste ärilist seksuaalset ekspluateerimist ja rahvusvahelist lastega kaubitsemist; 2) suurendada kohalikku suutlikkust laste kuritarvitamisele reageerimisel; ning 3) luua laste kaitsmise edendamiseks rahumeelsed dialoogil, solidaarsusel ja võrdsusel põhinevad demokraatlikud menetlused.
India – Nepal – Bangladesh Piirkondlik1
Ebaturvalise rände ning Indiast (Lääne-Bengal ja Andhra Pradesh) ja Bangladeshist (piirkonnad ja külad, millest kõige rohkem kaubitsemisohvreid pärit on) pärit laste ja noorukitega kaubitsemise ärahoidmine, Indiast (Lääne-Bengal ja Andhra Pradesh), Nepalist ja Bangladeshist pärit kaubitsemisohvrite rehabiliteerimine.
India–Nepal Piirkondlik2 Inimkaubitsemise läbi elanud lapsohvrite edukas integreerimine ühiskonda. Täpsem eesmärk: parandada inimkaubitsemise lapsohvrite kaitset, ravi/hoolekande kvaliteeti ja ühiskonda integreerimist Indias ja Nepalis.
5
Ülesehituse asjakohasus Järelevalve ja rakendamine Projektitulemuste
saavutamise tulemused ja jätkusuutlikkus
Riik Viide tekstis Projekti eesmärk
SMART-eesmärgid /
RACER-näitajad
Muud ülesehituse aspektid (nt
lähteväärtus, saadud
kogemused, eelarve)
Järelevalve
Rakenda-mine ja muud
teemad
Tule-mused
Jätkusuutlik-kuse
probleemid
Kambodža Kambodža5 Projekti üldeesmärk on turvalise rände edendamine, et kaitsta Kambodža rändajate (sh naiste ja laste) õigusi ja vähendada nende haavatavust tööalase ekspluateerimise ja inimkaubanduse suhtes.
Bangladesh Bangladesh1 Projekt on suunatud koostöös valitsusväliste osalejatega kohalike omavalitsusasutuste teenuste tõhustamisele, et vähendada ebaturvalist maapiirkondadest pärit laste rännet ja parandada lapsrändajate olukorda.
Bangladesh Bangladesh2 Projekti eesmärk on vähendada projektipiirkondades laste seksuaalset kuritarvitamist ja laste seksuaalset ärakasutamist ning rehabiliteerida ja taasintegreerida need lapsed ühiskonda.
Bangladesh Bangladesh3
Projekti üldeesmärk on tagada, et pagulaste õigusi järgitaks, mis annaks neile mõjuvõimu ja valmisolekut edaspidiste püsivate lahenduste jaoks. Projekti täpsem eesmärk on anda pagulastele mõjuvõimu ja aidata neil saavutada enesekindlus, mis võimaldaks neil elada konstruktiivselt ohutus ja turvalises keskkonnas.
Bangladesh Bangladesh4
Tegevus on suunatud sellele, et suurendada riigivõimu esindajate ja valitsusväliste osalejate suutlikkust ja oskusi likvideerida igasugune lastevastane vägivald. Selle saavutamiseks on kavas tõhustada kogukonnas lastekaitsega tegelevate inimeste tegevust ning pakkuda vägivalla ohvriks langenud lastele õigusabi ja põhjalikku rehabilitatsiooni.
Bangladesh Bangladesh5
Projekt on suunatud Bangladeshi raskes olukorras olevate teeistanduste tööliste ning laiemas sotsiaal-kultuurilises ja poliitilis-majanduslikus kontekstis ka vähetuntud etniliste rühmade õiguste, põhivabaduste ja esindatuse edendamisele praktiliste uuringute (kaardistamise), suutlikkuse suurendamise, teadlikkuse tõstmise ja nõustamistegevuse abil.
Bangladesh Bangladesh6 Projekti eesmärk on võimaldada rohingja pagulastele Bangladeshis selline keskkond, kus neil oleks piisav rahvusvaheline kaitse ajaks, kuni neile kestvam lahendus leitakse.
6
Ülesehituse asjakohasus Järelevalve ja rakendamine Projektitulemuste
saavutamise tulemused ja jätkusuutlikkus
Riik Viide tekstis Projekti eesmärk
SMART-eesmärgid /
RACER-näitajad
Muud ülesehituse aspektid (nt
lähteväärtus, saadud
kogemused, eelarve)
Järelevalve
Rakenda-mine ja muud
teemad
Tule-mused
Jätkusuutlik-kuse
probleemid
Bangladesh Bangladesh7
Laste kaubanduslikul eesmärgil seksuaalse ärakasutamise vastu võitlemise tegevuse üldine eesmärk Bangladeshis on aidata kaasa laste kaubanduslikul eesmärgil seksuaalse ärakasutamise likvideerimisele. Nimetatud tegevuse erieesmärk on kaitsta ja edendada kaubitsemise ohvriteks sattunud laste ja riskirühma kuuluvate laste õigusi ILO konventsiooni 182 (ILO-C182) ja ÜRO laste õigusi käsitleva konventsiooni teise vabatahtliku protokolli (UNCRC-OP-2) rakendamisega Bangladeshis.
Bangladesh Bangladesh8 Üldeesmärk on tõkestada kõik haavatavate rühmade, eriti naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla- ja diskrimineerimisvormid inimõiguste edendamise abil Bangladeshi konkreetsetes piirkondades.
Tai Tai4
Projekti üldeesmärk on pakkuda projekti lõppemisel nelja aasta pärast Tai 12 kirdeprovintsis elavatele naistele, kes on haavatavad kodu- või seksuaalse vägivalla ja inimkaubanduse suhtes või kellel on raskusi tervishoiuteenustele (eriti reproduktiivtervishoiule) juurdepääsuga, paremat juurdepääsu õiguskaitsele ja tervishoiuteenustele.
Tai Tai5 Projekti eesmärk on anda laagrites elavatele Myanmarist pärit pagulastele ja varjupaigataotlejatele Tais parem kaitsev keskkond.
Tai Tai6
Tegevuse eesmärk on parandada Birma rändajate poolt tihedalt rahvastatud piirkondades tegutseva 205 valitsusvälise organisatsiooni suutlikkust; edendades samas rändajate õigusi ja õigusnormide muutmist (kohalikul, provintsi- ja riiklikul tasandil), kasutades selleks kohalike ametkondade, Tai kodanikuühiskonna ja Birma kogukondade vahelisi dialoogiplatvorme.
7
Ülesehituse asjakohasus Järelevalve ja rakendamine Projektitulemuste
saavutamise tulemused ja jätkusuutlikkus
Riik Viide tekstis Projekti eesmärk
SMART-eesmärgid /
RACER-näitajad
Muud ülesehituse aspektid (nt
lähteväärtus, saadud
kogemused, eelarve)
Järelevalve
Rakenda-mine ja muud
teemad
Tule-mused
Jätkusuutlik-kuse
probleemid
Piirkondlik Piirkondlik3
Programmi eesmärk on toetada ASEANi integratsiooniprotsessi ASEANi ühenduvuse juhtkava rakendamise kaudu, eelkõige inimestevaheliste ühenduste ja õiguskaitseasutuste võrgustike ja koostöö tõhustamisega peamistes piirkondlikes transiidikeskustes, kasutades selleks ASEANis ASEANi ja ASEANi mittekuuluvate kodanike viisanõuete uuringut.
Märkus: Nimetatud projektide hindamisel võttis kontrollikoda arvesse inimõigustel põhinevate projektidega seotud olemuslikke probleeme. Näiteks vajab inimõigustel põhinevate projektide jätkusuutlikkus sageli rahastajate jätkuvat toetust ja saavutatud tulemuste alalhoidmine riikliku isevastutuse välja arendamist.
Märkus: 10 projekti puhul kontrollikoda projektitulemuste jätkusuutlikkust ei hinnanud, kuna need olid kas lõpetamata (seitse) või ei olnud lõpparuannet kontrollikoja auditi toimumise ajaks veel heaks kiidetud (üks) või ei olnud lõpparuanne piisavalt üksikasjalik (kaks). Nimetatud projektide hulgas täheldas kontrollikoda olulisi jätkusuutlikkuse probleeme projekti Bangladesh6 puhul, kus riigi valitsus ei teinud piisavalt koostööd ja Kambodža4 puhul, kus palgaliste kogukonna esindajate mudel oli eriti kehv.
Värviselgitus: Standardid on kõigis olulistes aspektides täiel määral täidetud Osa standardeist on täitmata Oluline kõrvalekaldumine standardeist
1
Inimkaubandusvastase võitluse veebipõhise andmebaasi puudused
III lisa
1. Komisjoni välissuhete peadirektoraadi ühine teabesüsteem (CRIS) ei erista seda, kas
projekt puudutab inimkaubandust või mitte. Põhimõtteliselt lisatakse inimkaubandust
käsitlevad projektid süstemaatiliselt inimkaubandusvastase võitluse andmebaasi, millele
pääseb juurde inimkaubandusvastase võitluse veebisaidi kaudu. Kontrollikoda analüüsis
inimkaubandusvastase võitluse veebipõhist andmebaasi ja leidis, et projektide
inimkaubandust käsitlevateks klassifitseerimine ei olnud järjepidev.
2. 2016. aasta septembris avaldas komisjon uuringu „Study on Comprehensive Policy
Review of EC-funded anti-trafficking projects“. Aruande autor lisas hoiatuse, millega
viidatakse samuti, et kõnealust andmebaasi ei saa pidada piisavalt kindlaks ja
usaldusväärseks: „Kuigi ELi inimkaubandusvastase võitluse koordinaatori büroo tegi kõik
selleks, et kõik talitused annaksid töövõtjale kõikide vaatlusaluse perioodi jooksul rahastatud
projektide kohta teavet, ei anna see uuring täielikku ülevaadet kõikidest Euroopa Komisjoni
poolt inimkaubanduse valdkonnas rahastatud projektidest“.
3. Valimi analüüs näitab samuti andmebaasis sisalduvate projektide vahelise järjepidevuse
puudumist. Kuigi komisjoni määratluse kohaselt käsitles projekt Kambodza5
inimkaubandust, ei olnud projekt Kambodža4, mida üks hindaja pidas selle jätkuprojektiks,
siiski inimkaubandusega seotud projekt.
Näited inimkaubandusvastase võitluse andmebaasis sisalduvatest/mittesisalduvatest
projektidest
Inimkaubandusvastase võitluse veebipõhises
andmebaasis sisalduvad projektid
Sarnased projektid, mida andmebaasi ei
sisestatud
Projekti põhieesmärk on parandada tööalase
ekspluateerimise eesmärgil tehtava inimkaubanduse
tõkestamist inimkaubanduse valdkonnas ÜRO
Facilitating Corporate Social Responsibility in the field
of Human Trafficking
(HOME/2011/ISEC/AG/THB/4 000 001 962)
Projekti eesmärk on parandada Bangladeshi
ametlikus ja mitteametlikus erasektoris kasutatava
lapstööjõu elamistingimusi ja elatist.
Partnerships to combat child labour through
corporate social responsibility CSR in Bangladesh
(CRIS 266 430)
2
äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete
rakendamise ja ühildamise abil. Projekt on suunatud
kolmele valdkonnale: põllumajandus, ehitus ja turism
(inimkaubandusvastase võitluse koordinaatori
veebisait).
„Lapstööjõud on kõige tavalisem laste õiguste
rikkumine Bangladeshis, kus ca 7,4 miljonit last
töötab igapäevaselt ohtlikus keskkonnas… Üldine
probleem, mida tegevusega lahendada püütakse,
on ebapiisav teadlikkus ning riigipõhiste soovituste
ja sotsiaalse vastutuse standardite ebapiisav
kohaldamine erasektoris, mis põhjustab ohtlikku
laste töökeskkonda.“ (Tegevuse 1.6.2 kirjeldus)
Projekti eesmärk oli tõhustada inimkaubanduse
tõkestamist, suurendades inimkaubandusvastase
võitlusega tegelevate kohalike valitsusväliste
organisatsioonide suutlikkust Kosovos.
Trafficking Prevention for Vulnerable Youth and
Women in Kosovo (EIDHR/2008/168–436)
Projekti veel üheks eesmärgiks oli suurendada
inimkaubanduse alast teadlikkust Kosovo
maapiirkondades paiknevate kõige haavatavamate
rühmade seas – nagu algklasside õpilased, soopõhise
vägivalla ohvrid ja kooli poolelijätnud tütarlapsed.
Projekt oli suunatud ka noorte naiste seas kutseõppe
edendamisele, et vähendada nende haavatavust
inimkaubanduse suhtes, aidates neil seeläbi panna alus
iseseisvamale elule (inimkaubandusvastase võitluse
koordinaatori veebisait).
Projekti eesmärk on vähendada
projektipiirkondades laste seksuaalset
kuritarvitamist ja laste seksuaalset ärakasutamist
ning rehabiliteerida ja taasintegreerida need lapsed
ühiskonda.
Improving Child Protection and Rehabilitation of
Children from Sexual Abuse and Exploitation in
Bangladesh (CRIS 223–092)
Allikas: inimkaubandusvastase võitluse veebipõhise andmebaasi ja CRISi teabesüsteemi
kontrollikojapoolne analüüs.
2
KOMISJONI JA EUROOPA VÄLISTEENISTUSE VASTUSED EUROOPA
KONTROLLIKOJA ERIARUANDELE
„ELI TOETUS INIMKAUBANDUSVASTASELE VÕITLUSELE LÕUNA- JA KAGU-
AASIAS“
KOMMENTEERITUD KOKKUVÕTE
I. Inimkaubandusvastane võitlus moodustab lahutamatu osa üldisest kohustusest, mille Euroopa Liit
on välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas võtnud ning mille raames EL tegeleb mitmesuguste
inimõiguste rikkumiste ja julgeolekuprobleemidega. ELi välistegevuse kontekstis on
inimkaubandusvastane võitlus suhteliselt uus valdkond, millega on tegeletud alates 2009. aastast.
Kogu selle esialgse perioodi jooksul on tegevus toimunud poliitilisel, kõrgemate ametnike ja
tehnilisel tasandil, ülemaailmselt ning Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Komisjon on öelnud Euroopa Parlamendile: „Praegu koostame ülevaadet kehtiva strateegia raames
saadud kogemustest ja saavutatud edust, uurime suundumusi ja probleeme ning hindame ja arutame
sidusrühmadega, milliseid meetmeid on vaja võtta eri poliitikavaldkondades. Meie eesmärk on
lahendada muutuvast sotsiaal-poliitilisest kontekstist tulenevad probleemid. Samuti soovime aga
säilitada koordineeritud, sidusa ja järjepideva lähenemisviisi ning jätkata võitlemist selle väga
tulusa, ent äärmiselt ohtlike tagajärgedega kuriteoliigi vastu. Inimkaubandusvastane võitlus on ELi
jaoks kohustus, mille täitmist ta peab jätkama: võlgneme seda ohvritele ja oma ühiskonnale.“
II. ELi kirjeldamisel kasutab kontrollikoda väljendit „atraktiivne sihtkoht“ ohvritele. Kuigi ELi võib
pidada „atraktiivseks“ sihtkohaks, tuleb tähelepanu pöörata ka ELi rollile nõudluse tekitajana. Nagu
on rõhutanud Europol ja märgitud ELi raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude
hinnangus (SOCTA 2013), „on inimkaubandust käigushoidvad jõud pidev nõudlus seksuaalse ja
tööalase ärakasutamisega seotud teenuste järele ning jätkuv sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus
arenenud riikide ja arengumaade vahel“ (komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud aruandele
inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta (2016), SWD(2016) 159 final).
III. Seoses tähelepanekuga, mille kohaselt „2016. aastale järgneva perioodi inimkaubandusvastase
võitluse strateegiat ei ole veel esitatud“, soovib komisjon märkida, et nagu on kajastatud Euroopa
rände ja julgeoleku tegevuskavades, on töö 2016. aastale järgneva perioodi poliitikaraamistiku
koostamiseks pooleli.
VI. Euroopa välisteenistus soovib rõhutada, et inimkaubandusvastase võitlusega tegelevad
partnerlused luuakse nii riikidega kui ka selliste piirkondlike platvormidega nagu ASEAN ja ASEM
laiematel teemadel, näiteks inimõiguste ja/või koostööabi valdkonnas peetavate üha
konstruktiivsemate dialoogide kaudu, mille raames praegu arutatakse ka inimkaubandusega seotud
küsimusi. See protsess nõuab aega, vahendeid ja tihedat koostööd asjaomaste osalejatega
kõnealuses piirkonnas.
Tasub korrata, et võttes arvesse inimkaubandusvastase võitluse valdkondadeülest olemust, on
loogiline käsitleda seda teemat laiemas kontekstis ning tugineda ulatuslikumatele
tegevuspõhimõtetele ja vahenditele, mis käsitlevad näiteks inimõigusi, vaesuse vähendamist,
õigusriigi põhimõtte toetamist, piirihaldust, organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust või rände
haldamist, nagu kontrollikoda aruandes märkis. Nendes valdkondades tehtavas töös pööratakse
tähelepanu paljudele inimkaubanduse algpõhjustele ja ajenditele, millega võitlemine on äärmiselt
oluline.
VII. Komisjon tunneb heameelt kontrollikoja positiivse hinnangu üle ja kuigi komisjon nõustub, et
konkreetseid projekte on keeruline seostada inimkaubandusvastase võitluse olukorra üldise
paranemisega, siis on selge, et poliitiline dialoog, nõustamine ja vastastikku täiendavad meetmed
oluliste kohalike osalejatega on üheskoos andnud tõuke muutusteks mitmes riigis.
3
Seoses konkreetsete nimetatud puudustega soovib komisjon rõhutada järgmist.
Projektid on juba oma määratluse poolest ajaliselt piiratud ja projektide jätkusuutlikkus on
komisjoni jaoks oluline küsimus.
Toetusprojektide koostajad on toetust taotlevad valitsusvälised organisatsioonid, kes
tegevuse eest vastutavad ja seda ellu viivad. Kõik muudatused tuleb valitsusväliste
organisatsioonidega kokku leppida ja need ei tohiks muuta toetuse andmise tingimusi.
Ülesehitusega seotud puuduste hindamine on kvalitatiivne ja sõltub programmi juhi või
järelevalvet tegevate töötajate individuaalsest hinnangust. Sageli annavad tõuke muudatuste
tegemiseks välised järelevalvemissioonid või hindamised, mille mõjul toetusesaaja
kohandab projekti ülesehitust.
Samuti viidi palju projekte ellu keerulises poliitilises ja kohalikus keskkonnas; projekti juhtimist
tuleb kohandada vastavalt kohalikele piirangutele, millega paratamatult kaasnevad viivitused
projektide elluviimisel.
SISSEJUHATUS
3. Komisjon soovib veelkord rõhutada inimkaubanduse kaotamist käsitlevas ELi strateegias
aastateks 2012–2016 väljendatud seisukohta: „Haavatavus inimkaubanduse ja ekspluateerimise
erinevate vormide suhtes sõltub ohvri soost. Kui inimkaubanduse ohvriks langenud naisi ja
tüdrukuid kasutatakse tavaliselt ära seksitööstuses, koduabilisena või hooldajana, siis mehed ja
poisid satuvad sagedamini sunniviisilise töö ohvriks, eelkõige põllumajanduses, ehitussektoris,
kaevandustes, metsanduses ning kalalaevastikes. Lisaks sellele võivad sõltuvalt inimkaubanduse
vormist ja ohvri soost erineda lühi- ja pikaajalised tagajärjed naistele ja meestele.“
7. Seoses kontrollikoja märkusega, mille kohaselt on „46 miljonit inimest nüüdisaja orjanduse
lõksus“, soovib komisjon rõhutada, et hinnanguid ja statistilisi andmeid tuleb tõlgendada
ettevaatlikult, võttes arvesse ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC)
viimast ülemaailmset aruannet inimkaubanduse kohta (2016).
Nimetatud arv – 46 miljonit inimest nüüdisaja orjanduses – hõlmab mitte üksnes inimkaubandust,
vaid ka muid nähtusi, ega kajasta inimkaubanduse tegelikku ulatust või ametiasutuste poole
pöördunud inimkaubanduse ohvrite arvu. Peale selle, nagu kontrollikoda on 5. joonealuses
märkuses maininud, ei ole väljend „nüüdisaja orjandus“ õiguslikult piiritletud ega määratletud.
12. Nagu on märgitud Euroopa rände ja julgeoleku tegevuskavades, tegeleb komisjon 2016. aastale
järgneva perioodi poliitikaraamistiku koostamisega.
TÄHELEPANEKUD
22. Komisjon soovib rõhutada, et inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012–
2016 võeti vastu kohaldatavatele menetlusnõuetele vastavaid sihtotstarbelisi konsultatsioone
hõlmanud menetluse lõpptulemusena. ELi strateegia koostati väga erinevate sidusrühmadega
(liikmesriigid, valitsusvälised organisatsioonid, rahvusvahelised organisatsioonid, ELi asutused)
peetud konsultatsioonide tulemusel. Selles raamistikus koguti andmeid inimkaubanduse kohta,
sealhulgas olemasolevaid statistilisi andmeid, olukorda käsitlevaid aruandeid, õiguslikke ja
majanduslikke analüüse (nt SOCTA) ning ELi asutuste andmeid ja aruandeid.
On oluline rõhutada, et ELi strateegia üle avaldasid heameelt kõik sidusrühmad; muu hulgas
väljendati seda 25. oktoobril 2012 Luxembourgis toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu
3195. istungil vastu võetud nõukogu järeldustes uue inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi
strateegia (2012–2016) kohta.
23. Ühine vastus punktidele 23 ja 24.
4
Komisjon on ELi strateegia raames ellu viidud meetmetest põhjalikult aru andnud ning vastavalt
vajadusele nende üle aruannete ja uuringute kaudu hoolikalt järelevalvet teinud. Komisjon soovib
rõhutada, et koostatud on inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia rakendamise
vahearuanne (COM(2014) 635 final). Kuigi komisjonil õiguslikku kohustust sellise aruande
koostamiseks ei ole, aitas see saada ülevaate ELi strateegia rakendamise edenemisest.
Eelkõige on üks vahearuande osa pühendatud sammudele, mida on alates 2012. aastast astutud
2009. aasta meetmedokumendi alusel, mis käsitleb ELi välismõõtme tugevdamist
inimkaubandusvastases võitluses. Lisaks ELi institutsioonide, asutuste ja organite, liikmesriikide,
kodanikuühiskonna organisatsioonide ja erasektori vahelise koostöö kaudu tehtud tööle käsitletakse
aruandes ka ELis ning koostöös ELi-väliste päritolu-, transiit- ja sihtriikidega võetud meetmeid.
Aruandel on ka lisa, milles on käsitletud seitsme justiits- ja siseküsimustega tegeleva ELi asutuse
(EASO, Frontex, Europol, EIGE, FRA, CEPOL, Eurojust) olulist tööd inimkaubanduse vastu
võitlemisel ning mis põhineb ühisavaldusel, mille kõnealuste asutuste direktorid allkirjastasid ELi
inimkaubandusvastase päeva puhul 18. oktoobril 2011.
Peale selle sisaldab komisjoni esimene aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud
edusammude kohta (COM(2016) 267 final) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument
(SWD(2016) 159 final) hulgaliselt teavet muu hulgas ELi inimkaubandusvastase võitluse strateegia
kontekstis ellu viidud tegevuste ja saavutatud tulemuste kohta.
Kui see oli asjakohane, siis avalikustati kõik ELi strateegias täpsustatud väljundid
inimkaubandusvastase võitluse komisjoni veebisaidil (http://ec.europa.eu/anti-trafficking/). Need
hõlmavad uuringut Euroopa Komisjoni rahastatud inimkaubandusvastase võitluse projektide
poliitika põhjaliku läbivaatamise kohta (2016) ning mitmeid teisi asjakohaseid uuringuid, suuniseid
ja käsiraamatuid.
25. Seoses tähelepanekuga, mille kohaselt ei esitatud paralleelse piirkondliku ja kahepoolse
prioriseerimise käigus piisavalt suuniseid, soovivad komisjon ja Euroopa välisteenistus selgitada, et
selline terviklik lähenemisviis võimaldas kasutada suurimat võimalikku arvu dialooge ja/või
partnerlusi – nii kahepoolseid kui ka mitmepoolseid/piirkondlikke – Lõuna- ja Kagu-Aasia riikidega
inimkaubandust käsitlevate küsimuste arutamiseks. 2012. aastal seatud prioriteete kasutati
suunisena laiemas tähenduses, st inimkaubandusvastase võitlusega seotud valdkonnapoliitika
dialoogi ja kõrgematasemelise poliitilise tegevuse jaoks.
Teiselt poolt tunnistavad komisjon ja Euroopa välisteenistus vajadust prioriseerimise üle
järelkontrolli teha ja see läbi vaadata. Seda võib kaaluda 2016. aastale järgneva perioodi
poliitikaraamistiku väljatöötamise kontekstis.
33. Komisjon soovib meelde tuletada, et programmitöö dokumentide pikkus on piiratud ning et
inimõigusi mainitakse regulaarselt, kusjuures enamikus riikides on hea valitsemistava / õigusriigi
põhimõte sihtvaldkonnaks valitud.
34. Komisjon haldab ja arendab inimkaubandusvastase võitluse veebisaiti (https://ec.europa.eu/anti-
trafficking/), mis sisaldab Euroopa Komisjoni rahastatud inimkaubandusvastase võitluse projektide
andmebaasi, samuti teavet muu hulgas ELi õiguslike ja poliitikavahendite, liikmesriikide
inimkaubandusvastase võitluse meetmete, rahastamisvõimaluste ja ELi algatuste kohta. Projektide
kohta esitavad teavet eri peadirektoraadid, kes vastutavad erinevate rahastamisvahendite haldamise
eest. Seda, kas projekti puhul on tegemist inimkaubandusvastase võitluse seisukohast asjakohase
meetmega, hindavad vastutavad talitused iga juhtumi puhul eraldi.
36. Euroopa välisteenistus hindab asjaolu, et kontrollikoda tunnistab selles kontekstis mitmesuguste
inimõigustealaste dialoogide olulisust, mida EL Lõuna- ja Kagu-Aasia riikidega peab. EL tõstatab
kõnealuseid küsimusi nii konkreetsetes inimõigustealastes dialoogides kui ka muudes sobilikes
5
poliitikafoorumites, näiteks GSP+ vaatlusmissioonidel, ühiskomiteedes ja erikohtumistel. Selliseid
dialooge individuaalsete riikidega täiendavad samaväärsed dialoogid, mida peetakse piirkondlikul
tasandil näiteks ELi ja ASEANi ja ASEMi vahel.
38. Euroopa välisteenistus nõustub järeldusega ja soovib selgitada, et inimõiguste küsimusi
võidakse arutada asjaomase piirkonna partneritega peetavates eri vormi dialoogides. Näiteks Taiga
arutatakse kuni partnerlus- ja koostöölepingu rakendamiseni inimõiguste küsimusi kõrgemate
ametnike kohtumistel. Peale selle arutatakse teatavaid inimõiguste küsimusi komisjoni juhitud
arutelude käigus, mis käsitlevad ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ning
tööjõudu. Vt ka vastus punktile 36 eespool.
40. Nagu mitmesugused projektid näitavad, teeb EL inimkaubanduse vastu võitlemiseks koostööd
kõikide riikidega. Komisjon ja Euroopa välisteenistus on ELi-ASEANi partnerlusele väga
pühendunud ja on valmis selle potentsiaali edasi arendama.
Vt ka vastused punktidele 36, 38, 43 ja 70.
41. Komisjon ja Euroopa välisteenistus soovivad kinnitada, et EL võtab Bali protsessist osa seeläbi,
et tema liikmesriigid ja Euroopa Komisjon osalevad selles vaatlejatena, ning jätkab protsessi
potentsiaali hindamist. 23. märtsil 2016 toimunud Bali protsessi 6. ministrite kohtumisel esindas
liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti Madalmaade
välisminister.
42. Seoses kontrollikoja tähelepanekuga ekspertide kogukonna kohta soovivad komisjon ja Euroopa
välisteenistus rõhutada, et inimkaubandusvastane võitlus kinnitati ELi sihtvaldkonnaks suhteliselt
hiljuti – 2009. aastal, kui võeti vastu meetmedokument ELi inimkaubandusvastase võitluse
välisaspektide kohta. Kogu järgneva esialgse perioodi jooksul on tehtud jõupingutusi selliste
eksperditeadmiste loomiseks, näiteks ELi delegatsioonide töötajate koolitamise ning teabepakettide
levitamise kaudu asjaomastele talitustele ja kõikidele ELi delegatsioonidele.
ELi delegatsioonides käsitlevad inimkaubandusega seotud küsimusi tavaliselt ühiselt inimõiguste
valdkonna kontaktisik ja poliitikaosakonna juhataja. Seega on inimõiguste valdkonna (mis hõlmab
ka inimkaubanduse teemat) kontaktisikud alati teada.
Komisjon ja Euroopa välisteenistus on võtnud kohustuse jätkata teabe levitamist ja parandada oma
töötajate arusaamist ELi inimkaubandusvastase võitluse poliitikast, mis on ELi ülemaailmse
strateegilise tegevuse lahutamatu osa.
43. Inimkaubanduse vastu suunatud partnerlustega seotud volituste rakendamise kohta otsuse
tegemisel osutub sageli kõige asjakohasemaks võimaluseks kasutada aktiivsemalt olemasolevaid
või laiemaid valdkonnapoliitika dialooge.
Hiljutise arenguna on sihtriikidesse (nt Pakistani ja Bangladeshi) määratud Euroopa rändeküsimuste
kontaktametnikud ning Singapuri Europoli eriametnik, kes kõik tegelevad muu hulgas
inimkaubanduse teemaga.
46. Komisjon järgib oma reegleid ja vaatab kõik taotlused läbi ühetaoliselt, et tagada õiglane ja
võrdne kohtlemine. Sünergiaid ja koostoimet teiste projektidega käsitletakse ELi delegatsioonide
koordineerimistegevuse kaudu.
47. 2009. aasta novembris võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu meetmedokumendi ELi
välismõõtme tugevdamise kohta inimkaubandusvastases võitluses. Komisjon soovib juhtida
tähelepanu asjaolule, et valdav osa Lõuna- ja Kagu-Aasias valimisse kaasatud projektidest
kavandati inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia (2012–2016) vastuvõtmisele eelneval
ajavahemikul. Peale selle tuleb arvesse võtta, et mitme projekti puhul oli inimkaubanduse vastu
võitlemine vaid üks mitmest eesmärgist. Samuti on tähtis märkida, et kohapealt saadud teabe põhjal
6
on inimkaubanduse kuritegevusliku komponendi alane töö valitsusväliste organisatsioonide jaoks
keerulisem ning nad tegelevad pigem ennetamise ja kaitsega.
48. Näitajate sõnastamiseks on mitu võimalust; tegemist on kvalitatiivse protsessiga, mille
projektitaotluse esitajad viivad ellu vastavalt oma parimatele teadmistele projekti kavandamise ajal.
Projektikonkursside raames korraldatakse toetatavate projektide valimiseks konkurentsipõhine
menetlus, pärast mida valitakse välja parimad taotlused. Kuna inimkaubandust käsitlevad andmed ei
ole alati kättesaadavad, on hõlpsalt mõõdetavate eesmärkide ja näitajate määratlemine keerulisem.
Samuti ei saa kõik valitsusvälised organisatsioonid võtta tööle kõige kõrgemalt kvalifitseeritud
taotluste koostajaid, ent sellest hoolimata teevad nad oma tööd tavaliselt hästi ja saavutavad
konkreetseid tulemusi.
1. selgitus
Projekti Filipiinid1 puhul osutab kontrollikoda üldeesmärkidele, mille täitmisele projekt peab
üksnes kaasa aitama. Erieesmärgid, mis tuleb projektiga saavutada, on nõuetekohaselt konkreetsed,
ning näitaja, mis käsitleb võrdlusuuringu koostamist asjakohaste õigusaktide rakendamise olukorra
kohta, on mõõdetav.
Projekti Bangladesh5 kohta soovib komisjon märkida, et kuigi konkreetsed näitajad olid algselt
puudulikud, tegi ELi delegatsioon projekti loogilises raamistikus hiljem muudatusi. Nõuetekohaste
SMART-eesmärkide ja RACER-näitajate kasutuselevõtmine aitas delegatsioonil lõpp- ja
finantsaruannete hindamisel tulemusi nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt paremini mõõta.
Projektiga suudeti edukalt saavutada kavandatud tulemused ja väljundid.
Projekti India1 puhul oli taotluse esitamise ajal kättesaadav väljarände keskmise maksumuse
hinnang, mis põhines ühe teise asutuse 2008. aastal läbiviidud sarnasel uuringul. Samuti oli
piisavalt subjektiivset teavet rändajate ja nende perede võlgade kohta, mis tulenevad rände suurtest
kuludest, mille põhjus on eelkõige vastutustundetud tööhõivebürood ja vahendajad; seega on
kavandatud näitaja ja vastavad tegevused asjakohased.
Kuigi vastab tõele, et ressurssidega seotud ja logistiliste piirangute tõttu ei olnud võimalik
planeeritud lõplikku kõikehõlmavat uuringut läbi viia, suheldi mõju hindamiseks väiksemate
rühmadega ja korraldati nendega tagasiside saamiseks kohtumisi. Seepärast on väljarände kulusid
käsitlev näitaja tähenduslik ja paljudes riikides on kehtestatud tegevuspõhimõtted, et vähendada
tööhõivebüroodele makstavat tasu, mis vaeseid võõrtöötajaid koormab.
49. Komisjon nõustub, et võrdlusuuringud ei ole alati asjakohased või tõhusad.
50. Komisjon soovib rõhutada, et loogilise raamistiku muutmisel esineb piiranguid.
Inimkaubandusvastase võitluse valdkonnas on väga keeruline näitajaid määratleda ja loogilise
raamistiku muutmises tuleb toetusesaajatega kokku leppida. Teatavate näitajate muutmiseks võib
olla vaja täiendavat eelarvet, mis ei ole kättesaadav, ja seega ei suudeta sellisele kokkuleppele
jõuda.
a) Projekti Indoneesia1 kohta soovib komisjon märkida, et kuigi hindamise käigus arutatakse
individuaalseid hinnanguid, ei tule hindajate konkreetseid märkusi hindamisaruandes täies ulatuses
kajastada. Lepingu sõlmimise etapis tutvub projektijuht individuaalsete hindamislehtedega, et teha
kindlaks projekti puudused ja tugevad küljed, millega võiks kohaldatavate reeglite (menetlused ja
praktiline juhend – PRAG) piires tegeleda. Sellest hoolimata võtab komisjon näitajate kohta
esitatud hinnangu teadmiseks, kuid märgib ühtlasi, et tegemist oli väikeprojektiga, millest EL
rahastas väikese summa (99 000 eurot) ja mis kestis lühikest aega (18 kuud).
b) Projekt Filipiinid2 valiti konkurentsipõhise menetluse (projektikonkursi) kaudu ning taotluse
puhul kontrolliti nii projekti ülesehituse (sealhulgas eesmärkide ja loogilise raamistiku) puudusi kui
7
ka tugevaid külgi. PRAGi jaotises 6.5.10.2 on tõepoolest täpsustatud järgmine: „Hankija võib
otsustada, et meetme kirjeldusse või eelarvesse võib teha muid täpsustusi või mitteolulisi parandusi,
kuivõrd need ei sea kahtluse alla toetuse andmise otsust ega ole vastuolus taotlejate võrdse
kohtlemise põhimõttega“. Projekti Filipiinid2 puhul oleks dokumendi osade muutmine aga võinud
kaasa tuua vastuolu taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega. Kõnealune projekt valiti välja, sest
see oli teistest samal projektikonkursil esitatud projektidest parem.
c) Projekti Nepal3 lõplikus hindamisaruandes (lk 20) on märgitud, et projekti raames kehtestati
loogilises raamistikus kindlaksmääratud näitajate baasväärtused. Lisaks on selles mainitud, et
loogiline raamistik on hästi sõnastatud ning enamik näitajaid ja sihte on selged.
51. Projektis Bangladesh5 võeti konkreetsed näitajad loogilises raamistikus ametlikult kasutusele
küll hilja, kuid projektiga suudeti kavandatud tulemused ja väljundid edukalt saavutada.
Nõuetekohaste SMART-eesmärkide ja RACER-näitajate kasutuselevõtmine aitas delegatsioonil
lõpp- ja finantsaruannete hindamisel tulemusi nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt paremini
mõõta.
52.
a) Projekti Bangladesh1 kavandi kaks osa võisid olla ambitsioonikad, ent kindlaks tehti
leevendavad meetmed, näiteks töötamine varahommikul, mil elekter oli olemas, ja andmebaasi off-
line kasutamine (internetiühendus puudus, kuid juurdepääs elektrile olemas). Kuigi see tõi esialgu
kaasa viivitusi, soovib komisjon rõhutada, et pärast projektitsükli lõppu on kohalike omavalitsuste
ministeerium ja ühistud andmebaasi kasutusele võtnud. Andmebaas on lisatud kohaliku
omavalitsuse veebisaidile ja selle kasutamine on osa kohalike omavalitsuste
reformiprogrammialasest koolitusest. See näitab, et selle projekti puhul suudeti algsetele
tagasilöökidele hästi reageerida.
b) Komisjon nõustub sellega, et projekt India1 oli liiga ambitsioonikas, sest seda rakendati
poliitilises keskkonnas, mis võib olla väga keeruline ja kus õigusloome võtab aega. Taotluse
hindamise ajal oli risk aga teada ning leiti, et projektiga seotud lobi- ja nõustamistöö oleks kasulik
ning aitaks lõppkokkuvõttes kaasa parema poliitika kujundamisele. Projekti tulemusel käivitatigi
poliitikatasandil mitu algatust, näiteks projekti raames välja töötatud lahkumiseelse koolituse
moodul, mille väljarändajate kaitse büroo lülitas Tamil Nadu osariigi madala kvalifikatsiooniga
rändajatele suunatud lahkumiseelsesse tutvustusprogrammi. Pärsia lahe riikides asuvate India
saatkondade töötajad hakkasid hätta sattunud rändajate kaitsega ennetavamalt tegelema ja nende
vajadustele paremini reageerima; muu hulgas suhtlesid nad Pärsia lahe vastuvõtvate riikidega, et
tagada sinna lõksu jäänud indialaste ohutu naasmine ning pettusega tegelenud tööhõivebüroole
süüdistuse esitamine.
Projekti käigus koostatud uuringul „Midagi on parem kui mitte midagi. India võõrtöötajate kaitse
tõhustamine kahepoolsete kokkulepete ja vastastikuse mõistmise memorandumite kaudu“ oli
mitmekordne mõju. See sai Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni liikmesriikidelt palju tähelepanu ja
selle tulemusel korraldasid mitme Lõuna-Aasia riigi valitsused projektipartneri kaudu oma
tehnilisele personalile koolituse vastastikuse mõistmise memorandumite koostamise kohta. Ka India
ja Saudi Araabia vahelise koduabilisi käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi
allakirjutamise võib kanda selle poliitika propageerimise arvele, mida projektiga toetati.
54. Palju projekte viidi ellu keerulises poliitilises ja kohalikus keskkonnas; projekti juhtimist tuleb
kohandada vastavalt kohalikele piirangutele ning on tavapärane, et konkreetsetest olukordadest
tingituna esineb viivitusi.
Üldisemast vaatenurgast sooviks komisjon lisada ka seda, et taotlejad kavandavad projektid
vastavalt oma teadmistele juba ammu enne nende rakendamist. Inimkaubanduse vastu võitlemine
8
on paljudes riikides poliitiliselt tundlik teema ja sageli tuleb teha kohandusi vastavalt muutustele
riigi olukorras. Inimkaubandusvastase võitluse valdkonnas ei ole teatav tegevus, näiteks ohvrite
abistamine, iseenesest jätkusuutlik, kuid mõnes riigis on sellele vaatamata oluline sellist tegevust
toetada, kuna muud toetusmehhanismid puuduvad ja ohvrid jääksid vastasel korral igasuguse toeta.
ELi delegatsioonid käsitlevad jätkusuutlikkust alati, kui nad projekte rakendavate partneritega
suhtlevad, ent mitte kõiki arutelusid ei dokumenteerita.
55. Kooskõlas projektijuhtimise hea tavaga lubati projektide rakendusperioode pikendada tulemuste
saavutamise tagamiseks ja konkreetsete keeruliste olukordade kompenseerimiseks.
56. On tavaline, et projektijuhid muudavad tegevuste ajakava vastavalt muutustele kohalikus
olukorras ja partnerite nõudmistele.
2. selgitus
Projekti Kambodža2 puhul ei saa automaatselt järeldada, et kõnealuse järjekorra mõningane
muutmine kahjustas projekti tõhusust. Näiteks viimasel poolaastal toimunud teises ajakirjanike
koolituses kasutati pressiülevaatega seotud tegevust, nagu oli plaanitud.
Projekti India2 kohta soovib komisjon rõhutada, et osutatud viivitused jäid väljapoole ELi pädevust
ja et ELil ei olnud võimalik sekkuda. ELi delegatsiooni kogemused valitsusasutustega töötamisel
näitavad, et ametlikud menetlused toovad sageli kaasa pikki viivitusi. Saadud kogemuse põhjal
seadis delegatsioon piirangu, mille kohaselt järgnevatel Indias korraldatavatel temaatilistel
projektikonkurssidel on toetuskõlblikud taotluse esitajad üksnes valitsusvälised organisatsioonid
ning mitte ÜRO ega teised rahvusvahelised organisatsioonid. Viimati nimetatud organisatsioonid
peavad saama eelneva heakskiidu koordineerivatelt ministeeriumidelt – tegemist on vorminõudega,
mida harva õigeaegselt täidetakse.
57. Mõnikord on meetmed inimkaubanduse küsimusega tegelemiseks vajalikud, sest valitsus ei ole
pühendunud probleemi lahendamisele ja ohvrite toetamisele. Seepärast tuleb teatavatel juhtudel
lävida kodanikuühiskonnaga, et olukorda muuta ja tekitada isevastutus laiemal riiklikul tasandil.
Selle tagajärjel peavad projektijuhid kohandama tegevuste liiki ja ajakava vastavalt muutuvatele
vajadustele ja konkreetsele olukorrale.
3. selgitus
Projekti Bagladesh1 kohta soovib komisjon märkida, et koolitustegevus sõltus tõepoolest tarkvara
paigaldamisest ja aktiveerimisest, mis tuli Bangladeshi valitsusega kokku leppida. Kuigi lepingut
mitmel korral pikendati, ei olnud võimalik tarkvara enne projekti lõppu paigaldada ega aktiveerida
ning hoolimata partnerite ja ELi delegatsiooni ühistest jõupingutustest ei suudetud seepärast
pakkuda ametnikele kõnealuse tarkvara kasutamise alast koolitust. Varsti pärast projekti lõppu lisati
aga laste registreerimise tarkvara (LINK rändealane tarkvara) kohaliku valitsuse tarkvarasse
(LGSP-2), mille puhul on tegemist veel ühe Lääne-Bengali valitsuse rahastatava projektiga. Uus
valitsus kavatses alustada tarkvara eest vastutavate ametnike koolitamist.
Projekti Indoneesia1 kohta soovib komisjon märkida, et projekti raames õnnestus sidusrühmadega
asjakohastest valitsusasutustest kokku saada kohtumistel, mille korraldas naiste õiguste edendamise
ja lastekaitse ministeerium, kes juhtis riikliku tegevuskava elluviimist. Samuti märgitakse, et
tegevustes tehtud kohandused ei takistanud projekti eesmärkide täitmist.
Komisjon soovib selgitada, et projekti Myanmar1 tegevused viidi ellu probleemsetes tingimustes
kolmes piirkonnas, kus elavad etnilised vähemused ja valitseb suur vaesus ning mis on etnilises
konfliktis Myanmari valitsusega. Veel üks probleem oli kohalike ametivõimude vastuseis
(Namkhamis ja Hpa Anis). Peale selle katkesid tegevused teisel aastal üleriigiliste valimiste ja uue
valitsuse moodustamise tõttu. Seega ei olnud paljusid tegevusi, näiteks vaba aja veetmise tegevusi,
9
võimalik regulaarselt korraldada. Arvestades kogukondade pühendumuse, kohalike
ametivõimudega tehtava koostöö ja julgeolekuolukorra erinevat taset, oli 33 lastekaitserühma
suutlikkus eri linnapiirkondades erinev. Kõigest sellest hoolimata oli üldine rakendamine rahuldav.
Mis puutub projekti India1, siis arvestades keskkonda, milles poliitikat kujundatakse, esineb alati
risk, et eeldatavat poliitikat/õigusakti ei võeta projektiperioodi jooksul vastu. Nii projekte
rakendavad organisatsioonid kui ka delegatsioon mõistavad selle riski olemasolu ja võtavad selle
teadlikult, sest nad teavad, et projektide raames tehtaval tööl on tõenäoliselt soodne mõju ja isegi
kui mitte lähitulevikus, siis pikas perspektiivis aitab see lõppkokkuvõttes poliitika kujundamist
mõjutada. Projekti raames tehti palju lobi- ja nõustamistööd poliitikakujundajate, sh valitsuste,
parlamendiliikmete ja teiste hulgas.
58. Projektide rakendusperioode lubati kõikidel juhtudel pikendada selleks, et saavutada kavandatud
tulemused ja tagada suurem jätkusuutlikkus. Kui lepingu sõlmimise etapis avastatakse, et eelarve on
ülehinnatud, peetakse läbirääkimisi selle muutmiseks.
a) Projekti Piirkondlik1 puhul soovib komisjon rõhutada, et projekti rakendamist ja suutlikkust abi
ära kasutada mõjutasid rohkem välised tegurid ja mitte niivõrd kohalike partnerite võimekus.
i) India valitsus kehtestas uued reeglid selle kohta, kuidas India valitsusvälised organisatsioonid
võivad välisrahastust vastu võtta ja hallata. Sellest tulenevalt pidid valitsusvälised
organisatsioonid koostama uued strateegiad ja ümber korraldama välisvahendite vastuvõtmise
ja suunamise kooskõlas uute reeglitega. Peale selle tõid partneri vahetus ja juhtimisstruktuuri
muutumine kaasa pika dialoogi- ja aruteluprotsessi ELi delegatsiooniga. Mitte kõik kavandatud
muudatused ei olnud ELi reeglite kohaselt vastuvõetavad ja kogu protsess nõudis aega, mis
tekitas viivitusi projekti elluviimisel. Sellest tingituna vähenes üldine suutlikkus projekti ellu
viia ja vahendeid kulutada.
ii) ELi delegatsioon keeldus andmast pikendust, mida projekti raames taotleti selleks, et teha tasa
eespool nimetatud viivitus, ja millega ei oleks kaasnenud mingeid kulusid, sest teatavad
kavandatud tegevused ei olnud kooskõlas asjakohaste menetlustega. See mõjutas eelarve
täitmist veelgi.
b) Projekti India3 puhul oli riikliku rahastamise suurenemine soodne areng, mis eelduste kohaselt
aitab muuta projekti jätkusuutlikumaks. Komisjon soovib rõhutada, et poliitilistel põhjustel
edasilükkunud tegevuse elluviimiseks lubati projekti rakendusperioodi ühe aasta võrra pikendada,
ilma et sellega oleks kaasnenud mingeid kulusid. Samuti on oluline märkida, et projekti rahaliste
vahendite kasutamine oli ebapiisav projekti alguses ning projekti edenedes see küsimus lahendati.
c) Projekt Piirkondlik2 vajas esimest ajapikendust kahel põhjusel: valitsuse juhitavate
varjupaikadega töötamiseks loa saamise pikaajaline menetlus ja viivitused ohvrite repatrieerimisel,
sest enamik ohvreid pidi astuma üles tunnistajatena kohtus, mis oli samuti pikaajaline protsess.
Teises ajapikenduses lepiti kokku seepärast, et teiste riikide valitsuste nõudlusest tulenevalt oli
võimalus projekti tegevusi laiendada, mis muutis projekti edukamaks ja paremini korduvalt
kasutatavaks. Kuna projekti jaoks olid rahalised vahendid olemas, leidis EL, et tegemist on hea
võimalusega asjaomast tegevust veelgi tugevdada.
60. Komisjon on seisukohal, et ta andis sellesse positiivsesse arengusse oma panuse.
61. Kuigi komisjon nõustub, et konkreetseid projekte on keeruline seostada inimkaubandusvastase
võitluse olukorra üldise paranemisega, siis on selge, et poliitiline dialoog, nõustamine ja vastastikku
täiendavad meetmed oluliste kohalike osalejatega annavad üheskoos impulsi, mis on toonud kaasa
muutusi mitmes riigis.
10
64. ELi delegatsioonid püüavad regulaarselt luua sidemeid ELi projektide ning teiste
arengupartnerite algatuste ja valitsuste jõupingutuste vahel.
4. selgitus
Komisjon soovib juhtida tähelepanu sellele, kui tähtsaks peetakse ebaseadusliku, teatamata ja
reguleerimata kalapüügi (ETR-kalapüügi) vastast võitlust. Komisjoni sellealane tegevus põhineb
ELi ETR-määruse rakendamisel; kõnealuse määrusega nähakse muu hulgas ette võimalus teha
kolmandate riikidega koostööd määruse rakendamisega seotud valdkondades.
21. aprillil 2015 teavitas komisjon Taid sellest, et riik võidakse liigitada ETR-kalapüügi vastases
võitluses koostööd mittetegevaks riigiks. See otsus tehti põhjaliku analüüsi ja Tai ametiasutustega
alates 2011. aastast peetud arutelude tulemusel. On oluline rõhutada, et kõnealuse otsuse tegemisel
võeti arvesse komisjoni järeldusi, mille kohaselt Tai ei ole täitnud oma rahvusvahelisest õigusest
tulenevaid kohustusi lipu-, sadama-, ranniku- või turustusriigina ega võtnud meetmeid ETR-
kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks.
Komisjon soovib rõhutada, et tulemuslik kalanduskontrollipoliitika ja tõhusad poliitikaraamistikud
ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks võivad kaudselt toetada ja seeläbi positiivselt mõjutada
töötajate töötingimusi ja -norme ning vähendada sunniviisilise töö, lapstööjõu ja muude
vastuvõetamatute töövormide kasutamist.
65. Komisjon on teinud jätkusuutlikkuse tagamiseks kõik endast oleneva, ent alternatiivse
rahastamise puudumise ja kohalike ebasoodsate olukordade tõttu ei olnud võimalik kõiki tegevusi
jätkata.
Kuna EL ei saa püsivalt anda rahalisi vahendeid ohvrite abistamiseks või muude olemasolevate
vajaduste rahuldamiseks, sõltub jätkusuutlikkus teiste arengupartnerite või riikide valitsuste
rahastatud toetustest, mille üle ELil puudub kontroll.
5. selgitus
Mis puudutab projekti Nepal1, siis puudub ELil kontroll valitsusväliste organisatsioonide otsuste
üle muuta oma tegevuse haaret, mis teataval määral sõltub toetuste rahastamise kättesaadavusest.
Tuleks märkida, et ühel projekti Nepal1 partneril õnnestus tänu muudele rahalistele vahenditele
tõepoolest tegevust jätkata. Kuigi peamine partner ei tööta enam kolmes piirkonnas, anti kohalikule
partnerile volitused seal tegutsemiseks. Seda tuleb pidada positiivseks mõjuks, mis on iga
rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide kaudu ellu viidud projekti eesmärk, nimelt
kohalike organisatsioonide või rohujuure tasandi toetusesaajate suutlikkuse suurendamine
jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kohalik partner ja kohalikud rühmad on jätkanud projektiga
ellukutsutud ja alustatud tegevusi kõikvõimalikel viisidel ja sõltuvalt kättesaadavast toetusest.
Projekti India2 puhul on naiste eneseabi rühmadele antud tegevuskeskuste haldamiseks ja muudeks
elatise teenimisega seotud tegevusteks külanõukogude ühisomandisse kuuluvaid ressursse; see
peaks jätkuma ka pärast projekti lõppu ja toetama nii institutsioonilist kui ka rahalist
jätkusuutlikkust. Politsei, külanõukogude ja naiste rühmade vahel on loodud piisavad sidemed, mis
peaksid samuti pärast projekti lõppu jätkuma.
Projekti Bangladesh3 puhul jälgib ELi delegatsioon hoolikalt rohingja pagulaste olukorda, kuid
asjaomaste valitsuste vahel ei ole suudetud saavutada jätkusuutlikku poliitilist lahendust ja ELil
puudub selle küsimuse üle kontroll.
66. ELi delegatsioonid arutavad ja jälgivad jätkusuutlikkust projekti elluviijatega suheldes.
Toetusesaajad vastutavad aga täielikult oma tegevuse (seega ka jätkusuutlikkuse ja
projektijuhtimise) eest, mida nad harilikult kaasrahastavad.
JÄRELDUSED JA SOOVITUSED
11
68. Euroopa välisteenistus ja komisjon nõustuvad kontrollikojaga, et inimkaubandusvastane võitlus
on pikaajaline protsess, mille käigus tuleb tegeleda algpõhjustega. Ühe väga olulise algpõhjusena
tuleks aga arvesse võtta ka vaesust, mida kontrollikoda oma tähelepanekutes mainib. EL on oma
valdkonnapoliitika dialoogide ja abi rahastamisvahendite kaudu ilmselgelt aidanud Lõuna- ja Kagu-
Aasia riikidel inimkaubanduse vastu võidelda. Seda on näha kõnealuste riikidega asjaomases
küsimuses peetavate dialoogide üha paremast kvaliteedist ja meetmetest, mida paljud neist võtavad.
On aga selge, et kuigi olukord on paranenud, ei ole inimkaubandust kaotatud ja tegevus selle nimel
peab jätkuma.
69. Komisjon soovib rõhutada, et kuigi tal sellist õiguslikku kohustust ei ole, on ta strateegia alusel
võetud meetmetest andnud põhjalikult aru ning saavutatud edasiminekut vastavalt vajadusele
aruannete ja uuringute kaudu hoolikalt jälginud. Koostatud on inimkaubanduse kaotamist käsitleva
ELi strateegia rakendamise vahearuanne (COM(2014) 635 final). Kuigi komisjonil sellist
õiguslikku kohustust ei ole, aitas see anda ülevaate strateegia rakendamise edenemisest.
Eelkõige on üks vahearuande osa pühendatud sammudele, mida on alates 2012. aastast astutud
2009. aasta meetmedokumendi alusel, mis käsitleb ELi välismõõtme tugevdamist
inimkaubandusvastases võitluses.
Peale selle sisaldab komisjoni esimene aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud
edusammude kohta (COM(2016) 267 final) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument
(SWD(2016) 159 final) hulgaliselt teavet ka ELi inimkaubandusvastase võitluse strateegia
kontekstis ellu viidud tegevuste ja saavutatud tulemuste kohta.
Komisjon soovib rõhutada, et inimkaubandusvastase võitluse komisjoni veebisaidil on tehtud
avalikult kättesaadavaks teatavad ELi inimkaubandusvastase võitluse strateegiaga seotud esialgsed
aruanded ja väljundid:
komisjoni talituste töödokument „Inimkaubanduse kaotamist käsitleva ELi strateegia
rakendamise vahearuanne“ (Brüssel, 17.10.2014, SWD(2014) 318 final);
aruanne inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta (2016), mida nõutakse
direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust
ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) artikli 20 alusel (Brüssel, 19.5.2016,
COM(2016) 267 final), ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument (Brüssel, 19.5.2016,
SWD(2016) 159 final);
komisjoni aruanne, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud
direktiivi 2011/36/EL (milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust
ning inimkaubanduse ohvrite kaitset) järgimiseks vajalikke meetmeid, vastavalt direktiivi
artikli 23 lõikele 1 (COM(2016) 722);
komisjoni aruanne „Hinnang sellele, millist mõju inimkaubanduse tõkestamisele on avaldanud
inimkaubanduse ärakasutamisega seotud teenuste kasutamise eest kriminaalvastutusele võtmine
vastavalt riigis kehtivatele õigusaktidele (esitatud direktiivi 2011/36/EL artikli 23 lõike 2
kohaselt)“ (COM(2016) 719).
Kui see oli asjakohane, siis avalikustati inimkaubandusvastase võitluse komisjoni veebisaidil
(http://ec.europa.eu/anti-trafficking/) kõik strateegias täpsustatud väljundid, näiteks uuring Euroopa
Komisjoni rahastatud inimkaubandusvastase võitluse projektide poliitika põhjaliku läbivaatamise
kohta (2016) ning mitmed teised asjakohased uuringud.
70. Euroopa välisteenistus soovib rõhutada, et inimkaubanduse vastase võitlusega tegelevad
partnerlused luuakse nii riikidega kui ka selliste piirkondlike platvormidega nagu ASEAN ja ASEM
laiematel teemadel, näiteks inimõiguste ja/või koostööabi alal peetavate üha konstruktiivsemate
12
dialoogide kaudu, mille raames praegu arutatakse ka inimkaubandusega seotud küsimusi. See
protsess nõuab aega, vahendeid ja tihedat koostööd asjaomaste osalejatega kõnealuses piirkonnas.
Tasub korrata, et võttes arvesse inimkaubandusvastase võitluse valdkondadeülest olemust, on
loogiline käsitleda seda teemat laiemas kontekstis ning tugineda laiaulatuslikumatele
tegevuspõhimõtetele ja vahenditele, mis käsitlevad näiteks inimõigusi, vaesuse vähendamist,
õigusriigi põhimõtte toetamist, piirihaldust, organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust või rände
haldamist, nagu kontrollikoda aruandes märkis. Nendes valdkondades tehtavas töös pööratakse
tähelepanu paljudele inimkaubanduse algpõhjustele ja ajenditele, millega võitlemine on äärmiselt
oluline.
1. soovitus
Komisjon ja Euroopa välisteenistus nõustuvad soovitusega. Eelkõige kaalutakse 2016. aastale
järgneva perioodi poliitikaraamistiku ja inimkaubandusvastase võitlusega seotud meetmete
väljatöötamisel soovitust esitada nõukogule võimalik (geograafiliste või temaatiliste) prioriteetide
ajakohastatud loend.
Seda strateegilist alust kohaldatakse asjaomase piirkonna inimkaubandusvastase võitluse projektide
eesmärkide ja sihtide kaalumisel 2019. aastal järgmiseks finantsplaneerimise tsükliks valmistudes.
Lisatud tegevussuunised kajastavad läbivaadatud eesmärke ja sihte. Peale selle võib demokraatia ja
inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi raames seada inimkaubanduse kõrvaldamisele suunatud
jõupingutused programmi üheks prioriteediks Lõuna- ja Kagu-Aasias.
Komisjon ja Euroopa välisteenistus püüavad inimkaubanduse teemale suuremal määral keskenduda
konkreetsete riikidega käimasolevates dialoogides, mis käsitlevad näiteks inimõigusi, aga ka muid
asjakohaseid poliitikavaldkondi. Vastavalt sellele tõhustatakse praegust poliitilist ja tehnilist
aruandlust.
Samuti kasutab komisjon igakülgselt komisjoni talituste ühist töödokumenti „ELi soolise
võrdõiguslikkuse tagamise ja naiste mõjuvõimu suurendamise alane tegevus ELi välissuhetes“, milles on käsitletud naisi ja tütarlapsi puudutavat inimkaubandust ning esitatud näitajad ja näited
positiivse tegevuse kohta.
71. Komisjon tuletab meelde, et konkreetsete eesmärkide ja näitajate sõnastamine oli probleemne ja
subjektiivne, mis tulenes andmete puudumisest ja keerulisest sekkumisvaldkonnast, s.o võitlus
sellise ebaseadusliku tegevuse vastu, mis on sageli seotud organiseeritud kuritegevusega. Enamjaolt
tegeleti puudustega niipea, kui vastav delegatsioon need avastas, järgides tol hetkel kehtinud ELi
menetlusi. Peaaegu kõiki projekte viisid ellu valitsusvälised organisatsioonid ja projektilepingu mis
tahes läbivaatamiseks on vaja nõusolekut valitsusväliselt organisatsioonilt, kellel võivad olla
erinevad seisukohad. On oluline korrata, et hoolimata kohatistest puudustest näitajates saavutati
enamiku projektidega häid tulemusi.
Lõpuks soovivad Euroopa välisteenistus ja komisjon rõhutada seoses sellega, mis puudutab
projektide ja muude vahendite sünergiat, et inimkaubandusvastase võitlusega seotud ELi
abiprojektid aitavad oluliselt kaasa inimkaubanduse teemat käsitlevatele ELi valdkonnapoliitika
dialoogidele. Tegemist on olnud vastastikku kasuliku protsessiga.
72. Komisjon tunneb heameelt kontrollikoja soodsa hinnangu üle projektide järelevalve kohta ja
kuigi komisjon nõustub, et konkreetseid projekte on keeruline seostada inimkaubandusvastase
võitluse olukorra üldise paranemisega, siis on selge, et poliitiline dialoog, nõustamine ja vastastikku
täiendavad meetmed koos oluliste kohalike osalejatega andsid üheskoos tõuke muutusteks mitmes
riigis.
13
Mis puudutab riikliku tasandi piiratud isevastutust, siis on meetmed inimkaubanduse vastu
võitlemiseks mõnikord vajalikud, sest valitsus ei ole pühendunud probleemi lahendamisele ja
ohvrite toetamisele. Seepärast tuleb teatavatel juhtudel lävida kodanikuühiskonnaga, et olukorda
muuta ja tekitada isevastutus laiemal riiklikul tasandil.
Komisjon teeb projektide jätkusuutlikkuse tagamiseks kõik endast oleneva. Mõnikord nõuavad
sellised tegevused nagu ohvrite abistamine aga rahalisi vahendeid, mida valitsused sageli piisavalt
ei paku, ning ELil puudub selliste olukordade üle kontroll.
2. soovitus
Komisjon ja Euroopa välisteenistus nõustuvad auditeeritud riikide kohta esitatud soovitustega.
Komisjon ja Euroopa välisteenistus leiavad, et kõik kontrollikoja loetletud meetmed on väga
asjakohased. Võimalikes prioriteetsetes Lõuna- ja Kagu-Euroopa riikides ning piirkondades
inimkaubandusvastase võitluse valdkonda käsitlevate meetmete koostamisel ja elluviimisel
pööratakse nendele tegevusetappidele veelgi suuremat tähelepanu.
Sündmus Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus 15.3.2016
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)
16.3.2017
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust 2.5.2017
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes
8. � .2017
©Euroopa Liit, 2017 Reprodutseerimine on lubatud tingimusel, et allikas on ära märgitud. Kaardi 1 kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.
Inimkaubandus on üks peamisi ELi ähvardavaid ohte ja liit on võtnud kohustuse võidelda selle vastu nii ELi sees kui väljaspool liidu piire. Auditi käigus uuriti, kui terviklik on ELi inimkaubandusvastase võitluse lähenemisviis ja kas ELi projektid aitasid tulemuslikult kaasa inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna- ja Kagu-Aasias. Inimkaubanduse kaotamine on paratamatult pikaajaline protsess, mille õnnestumiseks tuleb välja juurida algpõhjused ja peatada kuritegelike võrgustike tegevus. Eelkirjeldatud kontekstis leidis kontrollikoda, et EL oli inimkaubandusvastase võitluse toetamises Lõuna- ja Kagu-Aasias osaliselt tulemuslik. Kontrollikoda andis soovitusi inimkaubandusvastase võitluse strateegilise raamistiku edasiseks arendamiseks ning projektide mõju optimeerimiseks nende terviklikku raamistikku integreerimise abil.
EUROOPA KONTROLLIKODA 12, rue Alcide De Gasperi 1615 Luxembourg LUKSEMBURG
Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx Veebisait: eca.europa.euTwitter: @EUAuditors
1977 - 2017