emasi rakendamine algajatele -...

16 EL liikmesriigi linnade praktika

(8 uut liikmesriiki)

EMASi rakendamisejuhend Euroopa Liidu

omavalitsustele

EMASi rakendaminealgajatele

EMAS linnadele –partnerüleaatus

2004

EMASi rakendamise juhend 2

Tänusõnad

EMAS rakendusjuhend ja EMAS Partnerülevaatus juhend on töötatud välja EMASPartnerülevaatus linnades projektimeeskonna koostöös, kuhu kuulusid projektijuhina Läänemere Linnade Liidu keskkonnakomisjon (UBC), EUROCITIES; Lääne-Inglismaa Ülikool (UWE) ja Newcastle linn. Juhendid on katsetatud ja hinnatudkõigi projektis osalenud linnade poolt.

Suured tänud juhendite ettevalmistamise eest projekti põhipartneritele UWE jaMark Websterìle, kes haarasid väljakutsuva initsiatiivi. Lisaks sooviksime tänadajärgmisi osalisi: Allen Creedy (Newcastle linn), Tea Nõmmann, Mikko Jokinen jaRisto Veivo (UBC), Massimiliano Rumignani (EUROCITIES) ning David Ludlowìt(UWE).

Meie erilised tänud kuuluvad Lynne Walkerìle Newcastle linnast tema aktiivseosaluse eest arendusprotsessis. Väärtusliku tagasiside eest olema tänulikudMireia Abril I Janer, Txema Castiella i Viu (Barcelona), Steve Ransom (Bristol),Hans-Wilhelm Hentze, Ralf-Dietmar Wilke (Düsseldorf), Monika Piotrowska-Szypryt (Gdansk), Christina Ramberg, Martha Sandoval-Peterson (Götenburg),Solvita Lurina (Jelgava), Susan Williams, Thomas Knowland (Leeds), MaraZeltina, Dace Liepniece (Liepaja), Zita Tverkute, Danguole Jangauskiene(Panevezys), Fernando Almeida, Luis Mamede (Porto), Dagmara Koziolek,Andreas Neupert (Rostock), Leta Rinkeviciene, Audrone Jaugelaviciene (Siauliai),Agnieszka Wilczynska, Elzbieta Turowiecka (Sopot), Tiina Vilberg, Madis Kõrvits,Tarmo Pauklin (Tallinn), Riho Karjus (Viljandi), Marisol Vordou (Ateena).

Samuti tahaksime tänada projekti konsultante Anne Randmer jaHanna Talving(EmiEco), Inga Belmane (LPPC-Läti Saasteennetus Keskus), VaivaRamanauskiene ja Audrone Alijosiute (ECAT-Leedu), Jaroslaw Szymanski jaRobert Pochyluk (EkoTrek) nende töö eest linnade abistamisel uutesliikmesriikides ning hästi organiseeritud juhendite tõlkimise eest eesti, läti, leeduja poola keelde. Saksa, kreeka, portugali, hispaania ja rootsi keele tõlke eestavaldame tänu Claudio Chiavetta Traductionsìle.

Samuti oleme tänulikud kaasrahastajatele Euroopa Komisjoni KeskkonnaPeadirektoraadile ja Soome Keskkonnaministeeriumile, kelle finantstoetusevõimaldas projekti ellu viia ning soovitud tulemusteni jõuda.

Käesoleva väljaande sisu ei peegelda Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohti,vaid projekti meeskonna nägemusi.

© UBC, EMAS partnerülevaatus linnades projekt, 2004

Paljundamine mittekommertslikel eesmärkidel on lubatud, viitamine onkohustuslik.

Co-funders: The project was co-funded by the European Commission DGEnvironment under the European Community framework for co-operation to promotesustainable urban development. The project was also co-funded by the FinnishMinistry of Environment under framework for co-operation in neighbouring areas.


Sisukord

Tänusõnad ............................................................................2

1. Käesoleva juhendi eesmärk............................................5Käesoleva juhendi maht ja struktuur........................................................ 5

Mille poolest erineb see konkreetne juhend teistest? ................................... 6

Miks mitte kõik EMASi etapid?................................................................. 6

Iga linnavalitsus Euroopas on erinev ........................................................ 6

Kes on dokumendi sihtgrupiks? ............................................................... 6

Kuidas seda dokumenti kasutada............................................................. 7

2. EMASi partnerülevaatus linnades projekti taustmaterjal ....8Ülevaatus .................................................................................................... 9

Poliitika ....................................................................................................... 9

Juhtimiskava ................................................................................................ 9

Juhtimissüsteem........................................................................................... 9

Siseaudit ..................................................................................................... 9

Avaldus ..................................................................................................... 10

Tõendamine ............................................................................................... 10

4. Mõningad algteadmised – reaalsuskontroll ...................11Sissejuhatus ...................................................................................... 11

Ole valmis! ........................................................................................ 11

Miks sa soovid liituda keskkonnajuhtimissüsteemiga? ............................... 11

Tee kindlaks, et oled nõudmistest tõesti aru saanud ................................. 11

Külasta kogemuste saamiseks teisi linnavalitsusi...................................... 12

Terviklik poliitiline, juhtimis- ja rahandusalane kohustus ........................... 12

Määra ametisse EMASi ametnik ............................................................. 12

Ole oma ootustelt realistlik ................................................................... 13

Konsultantide kasutamine .................................................................... 13

5. Kõige esimesed sammud: asjade õigesse kontekstipanemine!...........................................................................14

Sissejuhatus ...................................................................................... 14

EMASist tulu saamine – idee müümine ................................................... 14

Kõigis huvi äratamine .......................................................................... 15

Inimesed, mitte protseduurid................................................................ 15

Sea valmis EMASi töörühm/juhtrühm (Vorm 1)........................................ 15

EMASi rakendamise strateegia .............................................................. 16

6. Juhend, kuidas samm sammu haaval jõudakeskkonnaülevaatuseni.......................................................17

Sissejuhatus ...................................................................................... 17Ettevalmistus ............................................................................................. 17

Organisatsiooniline hierarhia või „Organisatsiooni puu”.................................... 17


Kontaktide loomine ..................................................................................... 17

Ülevaatuse ülesehitamine ............................................................................ 18

Ülevaatuse lõpetamine ja vormide täitmine.................................................... 18

Otseste aspektidega tegevused (Vorm 2)................................................ 18

Kaudsete aspektidega tegevused (Vorm 3) ............................................. 20

Olulise mõjuga otsesed keskkonnaaspektid (Vorm 4) ................................ 21

Olulise mõjuga kaudsed aspektid (Vorm 5) ............................................. 24

Keskkonnaspektide üldise olulisuse hindamine (Vorm 6)............................ 27

7. Õigusaktide register (Vorm 7)......................................29Kuidas seadusandlust määrata .............................................................. 29

Registri loomine.................................................................................. 29

8. Keskkonnapoliitika kirjutamine ....................................32Sissejuhatus ...................................................................................... 32

Kavanda keskkonnapoliitika koos töörühmaga ......................................... 32

Olemasolevad keskkonnalased sihid, mured ja tegevused (Vorm 8) ........... 33

Keskkonnapoliitika eelnõu (Vorm 9) ....................................................... 33

EMASi nõuete täitmine (Vorm 10).......................................................... 35

Teabevahetus (Vorm 11)...................................................................... 35

Lõplik poliitikadokument (Vorm 12) ....................................................... 35

Levikumehhanismid (Vorm 13).............................................................. 36

Poliitika ülevaatamise meetmed (Vorm 14) ............................................. 36

9. Keskkonnajuhtimiskava arendamine (Vorm 15) ...........37Sissejuhatus ...................................................................................... 37

Keskkonnajuhtimiskava eesmärk........................................................... 37

Keskkonnajuhtimiskava arendamine ...................................................... 38

10. Keskkonnajuhtimissüsteemi arendamine......................41Sissejuhatus ...................................................................................... 41

Mis asi on keskkonnajuhtimissüsteem?................................................... 42

EMASi sidumine olemasoleva juhtimissüsteemiga..................................... 42

Rakendamine ja toimimine ................................................................... 44

Kontroll ja korrigeeriv tegevus .............................................................. 48

Juhtkonnapoolne ülevaatus................................................................... 50

LISA A – Tühjad vormid täitmiseks......................................51

LISA B – Täidetud dokumentatsiooni näited ........................67

LISA C – Näitlik organisatsiooniline hierarhia ......................85

LISA D – Mõistete seletused ................................................86


1. Käesoleva juhendi eesmärk

Antud dokumendi eesmärgiks on juhtida linnavalitsus läbi EMASi rakendamiseesimeste etappide. Selle projektiga seotud linnade kogemus, mis on viinudkäesoleva juhendi tegemisele, näitab seda, et alustamine on tihti protsessiraskeim osa. Mõningateks takistusteks on olnud:

• Juhtkonna ja poliitikute veenmine protsessi väärtuse osas

• Mõistmine, kuidas ettevõtte tegevuse mõjutab keskkonda

• Juba juhtunu tuvastamine

• Tegutsemise liikumises hoidmine ning samas ka poliitilise ja juhtkonnapoolse toetuse säilitamine

• EMASi protsessi kontrollitavateks sammudeks jagamine

• Mõistmine, mida üks juhtimissüsteem endast üldse kujutab

Antud juhend aitab linnavalitsust EMASi rakendamise protsessiga alustamisel.Juhendamist ja vorme, mis siin dokumendis sisalduvad, saab vastavalt vajaduselekohandada organisatsiooni spetsiifilise olukorraga. EMASi protsess linnavalitsusestõstab märgatavalt vastutavate inimeste kompetentsi ja lisab usaldust uutelähenemisviiside vastu. Kasuta seda juhendit protsessi toetava vahendina, agamõista, et iga linnavalitsus on unikaalne ja nõuab seega spetsiifilist metoodikat.

Juhendi eesmärgiks on ettevõte juhtimine läbi EMASi rakendamise esimesteetappide. Kuid seda saab kasutada ka keskkonnajuhtimise protsessi üldiselalustamisel, s.t tegu pole vaid EMASile suunatud juhendiga. Ettevõte võibjuhendit kasutada KJSi protsessiga alustamisel ja alles hiljem otsustada, millistsüsteemi täpsemalt rakendada soovitakse. Juhul, kui soovitakse järgidasertifitseeritud süsteemi, võib olla sobilik tuletada antud juhendil baseeruv omasüsteem.

Käesoleva juhendi maht ja struktuur

Kui linnad leiavad, et protsess on juba käigus ja selle liikumine on väljakujunemas, siis ülejäänud osa protsessist on juba arusaadavam ja kergeminihallatav. Juhendi esimene osa seletab lahti mõningad alusteadmised, mida tulebenne EMASi rakendamisega alustamist teada ja seejärel seletab lahti kõigeesimesed sammud – asjaolud, mis peavad ilmnema enne, kui saab reaalselt töölehakata.

Käesolev dokument juhib sind läbi alljärgnevate etappide:

• reaalsete ootuste esitamine EMASile

• kõige esimene samm

• rühma moodustamine

• keskkonnaülevaatus

• keskkonnapoliitika

• ettevõtte keskkonnaprogramm

• sissejuhatus seadusandlusesse

• sissejuhatus keskkonnajuhtimissüsteemi.


Mille poolest erineb see konkreetne juhend teistest?

Siinne dokument pole esimene, mis kirjeldab keskkonnajuhtimissüsteemi võiEMASi juurutamist kohalikus omavalitsuses – teiste ELi poolt rahastatavateprojektide raames on ka välja töötatud sarnaseid juhendeid. Siinne juhend onväärtuslik lisa juba olemasolevatele – mis selle konkreetse juhendi aga eritiväärtuslikuks muudab, on selle keskendatus personalile ja teistele protsessigasoetud inimestele. Mitmed juhendid kirjeldavad, mida sul oleks vaja teha, siinnejuhend aga kirjeldab just nimelt protsessi, kuidas sa tegelikult rakendamist läbipead viima.

EMASi varajased etapid püütakse võimalikult lihtsaks teha, kuid siiski eeldatakseteatud keskkonnajuhtimisalaseid teadmisi ja kogemusi – juhend ei sobikasutamiseks võhikutele. Juhendi üks peamisi soovitusi seisneb selles, et linna-valitsusel tuleb määrata konkreetne inimene, kes EMASiga tegeleb – ehk siisEMASi ametnik või koordinaator, kes tooks endaga kaasa keskkonna-juhtimisalased teadmised, kohaliku omavalitsuse nüansse nad aga tunda eipruugi.

Selles juhendis on esitletud alternatiivne kaudsete aspektide klassifikatsioon, sestprojektis osalenud omavalitsused leidsid, et praegune EMASi määrus on kaudseteaspektide osas raskesti hoomatav ja ei sobi niiväga omavalitsuste toimingutega.Soovitatud alternatiivid on kohaldatud rohkem omavalitsuse järgi ja vajavad kaedaspidist töötlemist. Seega keskendub praegune juhend linnavalitsuse kõigetähtsamatele valdkondadele.

Miks mitte kõik EMASi etapid?

Juhendi kolmas peatükk kirjeldab, kuidas läbi viia EMASi rakendamise seitsetpeamist etappi. Protsess võib väldata mitmeid kuid, aga kui EMASi tahetaksejuurutada üle terve linnavalitsuse, kulub selleks oluliselt üle aasta. Antuddokument kinnitab, et järgides siinset juhist, on sul kergem vajalikku protsessiläbi viia. Seetõttu keskendutaksegi järgnevalt sellele, kuidas õigel viisil alustada,sest õige algus on EMASi parima võimaliku rakendamise aluseks.

Iga linnavalitsus Euroopas on erinev

Erinevus linnavalitsuste vahel tuleneb nende erinevast poliitikast, vastutustest jajuhtimisstiilist. EMASi esimesed etapid on üldised – juhtimissüsteemi arendamisealguses on see dokument suurelt mõjutatud linnavalitsuse ülesehitusest jaorganiseerituse tasemest. Selleks ajaks, kui esimesed sammud on lõpetatud, oledomandanud juba piisava kogemuste- ja teadmistepagasi, et karakendamisprotsess saaks lõpule viidud.

Kes on dokumendi sihtgrupiks?

Enne rakendamisprotsessi alustamist linnavalitsuses tuleb palgata EMASiametnik. EMASi partnerülevaatuse projekti ja menetlusprojekti (Euro-EMAS)partnerite kogemused näitavad, et EMASi ametniku olemasolu linnvalitsuses aitabtagada protsessi suurema edukuse. EMASi ei saa lihtsalt liita, tegu on suureettevõtmisega, mis vajab märkimisväärselt nii aega kui ka keskendumist. EMASiprotsessi tööshoidmine on väga oluline ja seda ei ole võimeline tagama inimene,kellel on lisaks veel teisi töökohustusi.

Seega moodustavad dokumendi sihtgrupi:


• Euroopa linnavalitsuste uued EMASi ametnikud

• Poliitikud ja juhid, kes kaaluvad keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamist,saavad seda dokumenti kasutada protsessiga seonduva mõistmiseks.

Kuidas seda dokumenti kasutada

Enne EMASi rakendamise alustamist loe antud dokument tervikuna läbi. Sel viisilsaad ette valmistada kõik vajaliku protsessiga seonduva ja mõistad, kui olulisedsiiski mõned varajastest etappidest on. Lisaks saad sa kasutada teisi analoogseidjuhendavaid dokumente, nagu näiteks hiljuti avaldatud teos “Keskkonnajuhtimiserakendusjuhend kohalikele omavalitsustele” Global to Local Ltd1.

Siinset juhendit saab kasutada nii terves omavalitsuses EMASi rakendamisel kuika vaid osalisel rakendamisel. Kõike siin dokumendis saab kasutada hoolimatavalitud rakendusviisist – juhend viitab alati küll organisatsioonile, kuid kõike saabsamaväärselt kasutada ka organisatsiooni üksiku osa või üksuse puhul.

Peatükk 2 sisaldab ELi poolt rahastatud projekti, mis viis praeguse juhendiväljaarendamisele, tagamaid.

Peatükk 3 kirjeldab lühidalt EMASi seitset dokumenteeritud etappi.

Peatükk 4 kirjeldab mõningaid protsessi eduks fundamentaalseid ühikuid.

Peatükk 5 juhib linnavalitsuse läbi kõige esimeste EMASi rakendamise etappide.

Peatükkides 6 - 10 sisaldub üksikasjalik juhend ja näited, kuidas koguda infotja viia lõpule EMASi neli esimest etappi.

Lisa A sisaldab vorme, millesse saab panna kirja oma EMASi kohta puutuva info.

Lisa B sisaldab näitena juba täidetud vorme, millega tutvumine annab sulle vägaolulist infot.

1 “EMAS Toolkit For Local Authorities” leiad EMAS`i kodulehelt:http://www.europa.eu.int/comm/environment/emas/local/pdf/la_toolkit_commission_020204.pdf


2. EMASi partnerülevaatus linnades projektitaustmaterjal

Projekti “EMASi partnerülevaatus linnades” laiem eesmärk on olnud säästvajuhtimise toetamine Euroopa linnades.

EMASi partnerülevaatus linnades projekti kitsam eesmärk oli EuroopaKeskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi kasutamise laiendamine Euroopakohalike omavalitsuste seas ning detailselt juhendava käsiraamatu koostaminelinnadele EMASi kasutuse ja partnerülevaatuse läbiviimise kohta. Projektis pööratisuurt tähelepanu EMASi tutvustamisele uutes liikmesriikides.

Projekt toetus eelnevatele LIFE projektide, k.a EURO-EMAS ja Läänemere LinnadeLiidu Omavalitsuste keskkonnaauditi (MEA) projektide raames omandatudkogemustele.

EMASi partnerülevaatus linnades projekti raames korraldati uurimus EuroopaLiidu VI keskkonnategevusprogrammi (6EAP) ja EMASi vaheliste lünkadeleidmiseks, et saada ülevaade keskkonnajuhtimissüsteemide kasutamisestEuroopa Liidus ning aidata linnadele kaasa 6EAP eesmärkide saavutamisel.

Linnade koostöö edendamiseks ja keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamisekriitiliseks ülevaatuseks keskkonnalase tegevuse parandamiseks ja soovitustetegemiseks edasiseks koostööks, kasutati innovaatilist partnerülevaatusemeetodit.

Ühtekokku viidi läbi 16 partnerülevaatust, mille abil määratleti nii tugevused kuika nõrkused ning pakuti võimalust teadmiste omandamiseks ja jagamiseks.Partnerülevaatusega tõusis EMASi teadlikkus ja tähtsus nii poliitikute kui kamitme osalenud omavalitsuse töötajate seas.

Partnerülevaatusel on tugev potentsiaal linnade keskkonnaalase koostöösuurendamiseks ning takistuste vähendamiseks linnade EMAS süsteemideregistreerimisel. Partnerülevaatus on kasulik ka linnadele, mille eesmärk on jubatoimiva süsteemi edasiarendamine ja toimimise tagamine, sest ülevaatuseraames võib teistelt omavalitsustelt õppida uusi kogemusi ja ideid.

Partnerlinnadele olid süsteemi rakendamisel abiks projekti raames välja töötatudja testitud EMASi rakendamise ja EMAS partnerülevaatuse käsiraamatud. Lisakskorraldati projekti jooksul kaks koolitust EMAS`i ja partnerülevaatusetutvustamiseks. Linnade tegevust abistasid projekti meeskond ning nendepartnerlinnad. Uutes liikmesriikides kaasati töösse ka kohalikud konsultandid.

Kaheaastane projekt lõppes 2004. aasta novembris. Projekti algatajateks olidLäänemere Linnade Liit (UBC), Lääne-Inglismaa Ülikool ja Newcastle’ linn ningprojekti põhikoordinaatorina tegutses UBC keskkonnakomisjon. Koos moodustatiühtne projekti meeskond. Lisaks partneritele rahastas projekti Euroopa KomisjoniKeskkonna peadirektoraat programmist Ühenduse koostöö tegevusraamistikukohta linnade säästva arengu edendamiseks ning Soome Keskkonnaministeerium.

Partnerlinnadena osalesid projektis Ateena, Barcelona, Bristol, Düsseldorf,Gdansk, Göteborg, Jelgava, Leeds, Liepaja, Newcastle, Panevezyz, Porto,Rostock, Šiauliai, Sopot, Tallinn ja Viljandi. Kõik linnad on projekti jooksul jahiljemgi toetanud arvestatavate ressurssidega keskkonnajuhtimissüsteemirakendamise alustamist või jätkamist.

EMASi partnerülevaatus linnades projekti tulemusena on sündinud projektikoduleht www.emascities.org ja infolehed. EMASi rakendusjuhend ja Partner-ülevaatuse juhend ning muud olulisi projekti väljundeid levitatakse spetsiaalselCD plaadil.


3. EMASi seitse dokumenteeritud etappiAntud kokkuvõtlik peatükk tutvustab seitset „füüsilist“ sammu EMASini.„Füüsilise“ all peetakse siin kontekstis silmas tegelikku, dokumenteeritud japaberile kirja pandud teavet. Väidetavalt esindavad need etapid protsessilihtsamat osa – igaüks võib ju kirjutada keskkonnapoliitika umbes 30 minutiga,minnes lihtsalt vastavale veebilehele ja sealt vajalikule materjalile „kopeeri“ ja„kleebi“ tehes. Kuid selline viis ei tööta, sest suvalisest kohast võetud materjal eiole koostatud, võttes aluseks sinu konkreetset organisatsiooni. Veelgikeerulisemaks EMASi osaks on inimoskused, inimeste mõjutamine, koostöö jaenda tehtud töö adekvaatne hindamine.

Ülevaatus

Enne keskkonnapoliitika kirjutamist või eesmärkide püstitamist pead sa tundmaoma organisatsiooni olukorda. Selle saad teada, viies läbi keskkonnaülevaatuse.Kui ülevaatus on tehtud, oled omandanud põhjalikud teadmised sellest, millisedon sinu organisatsiooni prioriteedid ja oled võimeline arendama just sinuorganisatsioonile sobilikku keskkonnapoliitikat.

Ära lase endale öelda, et keskkonnaülevaatuse tegemine on vaid viivitav tegevus,mis raiskab olulise summa raha. Anna teada, et ülevaatus leiab aset ja kuigi saoled teadlik silmnähtavatest tegevustest, mida võiks ette võtta, siis kohe (enneülevaatuse läbiviimist) on mõistlik üle kontrollida, kas tegevuste loetelu japrioriteedid ikka baseeruvad faktidel.

Ülevaatus uurib põhjalikult organisatsiooni iga tegevust ja sellega seonduvaidkeskkonnaaspekte. Informatsioon, mille ülevaatus sulle asjakohase seadus-andluse, kohalike huvide, vahejuhtumite ajaloo ja olulisuse hindamise kohtaannab, on tähtsaks dokumendiks (teiste asjaosaliste seotuse ja informatsioonimahukuse tõttu), mis on tegelikult terve EMASi protsessi selgrooks. Seega pööraülevaatuse läbiviimisele suurt tähelepanu.

Poliitika

Keskkonnapoliitika peab sobima organisatsiooni iseloomu ja suurusega. Seegaon mõistlik tema arendamine peale ülevaatuse läbiviimist, sest selleks ajaks onsul juba olemas täielikud teadmised organisatsiooni iseloomust. Keskkonna-poliitikast saab tõenäoliselt kõige nähtavam EMASi dokumenteeritud osa.

Juhtimiskava

Keskkonnajuhtimiskava lähtub ülevaatuse ajal määratud olulistest keskkonna-aspektidest. Kavas on määratletud eesmärgid, nende saavutamiseks ettevõetavad vajalikud tegevused, vastutus ja konkreetsed tähtajad, mis ajaksparandused peavad tehtud saama.

Juhtimissüsteem

Juhtimissüsteem on protsessi osa, mis seob EMASi organisatsiooniga ja teebkindlaks, et asjad toimivad. Selles sisalduvad ka seostamisprotsessi läbiviimiseksvajalikud tööjuhised ja protseduurid.

Siseaudit

Siseaudit on oluline tööriist, millega jälgida KJSi vastavust ja hoida EMASiprotsessi distsiplineerituna. Tõendamise nõuete täitmiseks on vajalik audititetäisprogramm.


Avaldus

Alles pärast seda, kui sinu EMASile on antud sertifikaat, võid sa tulla väljakeskkonnaalase avaldusega. Avaldamiseks valmis avaldus sisaldab informatsioonisinu keskkonnakasutuse ja tulevikuplaanide kohta edasisel rakendamisel.

Tõendamine

Sertifikaadi saad sa siis, kui sinu organisatsioon edukalt läbib oma välisetõendamise auditi. Sertifikaadi saamine ei tähenda veel protsessi lõppu – sinuorganisatsioon peab endiselt jätkama oma keskkonnakasutuse keskkonna-sõbralikumaks muutmist.

Järgnev 4. peatükk juhendab nüüd täpsemat, kuidas EMASi rakendada.


4. Mõningad algteadmised – reaalsuskontroll

Sissejuhatus

EMASi rakendamisega demonstreerib sinu linnavalitsus oma soovi ollakeskkonnajuhtimise parima praktika esirinnas – sel viisil saadad üldsusele selgepositiivse teate, et võtad oma keskkonnaalaseid vastutusi tõsiselt. Samutipeaksid mõistma, et nii kõrgele standardile vastavuse saavutamine nõuab tõsistja kestvat pühendumist.

Antud peatükk paneb sind hoolikalt mõtlema ja esitama reaalsust kontrollivaidküsimusi, mis kõik on EMASi edukaks käivitamiseks fundamentaalse tähtsusega.

Ole valmis!

EMAS ei koosne ainult „kasutatud paberi ümbertöötamisest“, „tulede väljalülitamisest“ ja „puude istutamisest“ – ta vaatleb, kuidas sinu linn tervikunahaldab oma keskkonnamõjusid, nii otseseid kui ka kaudseid. Täielikultintegreerituna kõigi teiste linnavalitsuse tegevusvaldkondadega, mõjutab EMASorganisatsioonis kõiki, alates koristajast kuni tippjuhini välja ja ükskõik kedateist, kes mingilgi moel vastava organisatsiooniga seondub. EMASi liitmineorganisatsiooniga peab toimuma päev päeva haaval, ei saa loota, et EMAS iseennast ära liidaks. Poliitikute ja juhatuse veenmiseks EMASi rakendamisevajalikkusest tuleb neile kõik korralikult ära põhjendada.

Miks sa soovid liituda keskkonnajuhtimissüsteemiga?

Enne süsteemiga liitumist peab sul olema selge arusaamine, et juhtimissüsteemirakendamine toob endaga kaasa organisatsioonile korraldatavad regulaarsedvälisauditid. Üks EMASi põhimõtteid on jätkuvalt muuta organisatsioonikeskkonnaalane tegevus keskkonnale sõbralikumaks ja et EMASi edukaltrakendada, peaks see põhimõte ka linnavalitsuse pühendumise näol kajastuma.

EMASi rakendamine toob endaga kaasa mitmeid tulusaid aspekte, vaata lähemaltalapeatükist 5.3. Kasu saamine eeldab siiski mõõdukalt pikka või pikaajalistprotsessile pühendumust.

Tee kindlaks, et oled nõudmistest tõesti aru saanud

Antud juhend jagab EMASi rakendamise paremini majandatavateks töö-pakettideks, mis tagavad protsessi eduka läbiviimise. Siiski, EMASi rakendamineon suur töö, mis vajab nii raha kui ka aega.

a) Saa aru seotud töö ulatusest, hinda oma organisatsiooni hetkeolukorda.Väike keskendunud rühm saab abistada organisatsioonis varem ette tulnudsamalaadsete algatuste või skeemide ja nendega seotud probleemidearutamisel.

b) Nõuete paremaks mõistmiseks loe antud dokumenti (ja ka teisianaloogseid).


Külasta kogemuste saamiseks teisi linnavalitsusi

Sinu organisatsioonil võib puududa „juhtimise“ või „samalaadse“ süsteemigatöötamise kogemus. Sellisel juhul oleks eriti kasulik korraldada külastus mingisseteise linnavalitsusse, mis EMASi rakendamisega juba algust on teinud. Külastuselolles katsu mõista, mis takistused sealses linnavalitsuses ette tulid ja kuidasnendest üle saadi.

Üle Euroopa on EMASi rakendamisel saadud juba rohkelt kogemusi, et aga saadadetailsemaid teadmisi EMASi rakendamise kohta oma riigi analoogsesorganisatsioonis, võta ühendust lähima kompetentse isikuga. Vaata ka järgmistveebilehekülge:

http://europa.eu.int/comm/environment/emas/tools/contacts/competent_en.htm

Linnavalitsuste või teiste organisatsioonide võrgustikuga liitumine annab sullehäid teadmisi rakendamise praktiseerimise ja vigade vältimise kohta. Võta endaleaega, et teha selgeks, mis võimalused sul endal ideede jagamiseks on.

Terviklik poliitiline, juhtimis- ja rahandusalane kohustus

EMASi rakendamisel, eriti just informatsiooni ja ametnike abi saamisel teisestosakonnast, on poliitiline ja juhtkonnapoolne toetus esmatähtis. Protsessivarajastel etappidel haara kaasa juhtivametnikud ja poliitikud, et nad saaksidteada, mis toimub ning samas jagada ka juhiseid.

Kas saad vastata kolmele järgmisele küsimusele „Jah“?

• Kas sul on kõigi peamiste erakondade toetus – mitte ainult valitsevaerakonna oma (kelle asemel võib järgmisel aastal juba uus olla!)?

• Kas sul on tippjuhtkonna ja juhtkonna toetus?

• Kas sul on olemas eduks vajalikud inim- ja finantsressursid (personal, rahainimeste väljaõpetamiseks ja nende teadlikkuse tõstmiseks, seadusegakooskõlastatus jne)?

Kui tõesti vastasid „jah“ kõikidele küsimustele, siis jätka! Kui aga mitte,sel juhul

Määra ametisse EMASi ametnik

Organisatsiooni või osakonna suurusest sõltudes, võib EMASi rakendamine ollatäiskohaga töö. Ideaalis peaksid määrama inimese, kellel on vähemaltkaheaastane kogemus, kuid võid määrata ka kellegi, kes on just ülikooli vastavakraadiga lõpetanud.

Teine võimalus on koolitada volitatud kursuse „EMASi rakendamine ja/võitreening“ raames välja juba olemasoleva personali liige (tavaliselt on kursusviiepäevane). Osalise ajaga pole võimalik olla KJSi ametnik – isegi väikeseslinnavalitsuses on see täiskohaga töö.

EMASi edukaks rakendamiseks on vajalik inimkäitumise tundmine, töökohapsühholoogia mõistmine, juhtimise muutmine, kommunikatsioon, finants-juhtimine ja mitmed teised juhtimisel vajalikud oskused. Parim inimene töökohaleei pruugi tingimata olla keskkonnaga seonduvate probleemide suurim asjatundja.


Ole oma ootustelt realistlik

Pead teadma, mida sa täpselt loodad EMASi rakendamisega saavutada ja peadolema võimeline need ootused ka asjaosalistele selgeks tegema. Ole selle osasrealistlik, mida on võimalik saavutada ja väldi „lõksu langemist“ , lubades liigapalju, aga täites sellest vaid väikese osa. Kasulik fraas meeldejätmiseks onjärgmine: luba vähe, tee ära aga palju. Kolme järgmise situatsiooni täitumine onpeaaegu kindel:

a) mõned inimesed loodavad kõike ühekorraga saada

b) mõned inimesed on muudatuste vastu

c) mõned inimesed on küll väga toetavad, kuid ei taha liialt enda aega selleprotsessi heaks kulutada.

Oluline on osata nendes situatsioonides käituda. Pead otsustama, millised on sinuenda ootused, rääkima nendest ka protsessiga seotud inimestele ja kindlustamaenda valitud lähenemisele nende toetuse. Väldi protsessis selgusetuks jäämist võimitmeti mõistetavust.

Kõike pole võimalik saavutada paari esimese kuuga; organisatsiooni uue välimusetäielikuks väljaarendamiseks ja EMASi sellega liitmiseks kulub mitmeid aastaid.Ole järjekindel – pea meeles, et aasta aastalt tuleb sul oma oodatavaidedusamme ka demonstreerida.

Tõenäoliselt tuleb sinu EMASi protsessi käigus tegeleda energia, jäätmete,transpordi, hangete, bioloogilise mitmekesisuse ja teiste samalaadseteprobleemidega. See ja ka teiste poliitikate ja programmidega tegelemine on teisteametnike vastutusala.

Sa vajad nende ametnike aktiivset osalust. Ära alahinda vajalike inimestegaettevaatliku suhtlemise oskust. Ära oota üleöö ühehäälelist toetust. Toimetaettevaatlikult ja väldi nende inimeste rahutuks tegemist, kelle toetust samuudatuste, investeeringute ja uute prioriteetide sisse seadmisel vajad – nendeelutähtsate suhete loomine võib võtta mitmeid kuid.

Konsultantide kasutamine

Mõned linnad on EMASi rakendamisel konsultantide kasutamisest saanud rohkem

positiivseid kogemusi – eriti kui rakendamise alguses kasutatavad konsultandidtoovad endaga kaasa teadmised ja kogemused mingist teisest samalaadsestorganisatsioonist. KJSi (või EMASi) konsultant mõistab juhtimissüsteemi iseloomuja on tuttav ka keskkonnaaspektide määramise ning nende majandamisega.

KJSi edu seisukohalt on väga olulise tähtsusega EMASi sidumine sinuorganisatsiooni juhtimisse. Kui sa kaalud konsultantide kasutamist, on oluline, etsa veedaksid nendega aega süsteemi sidumisega seonduvat ja pikaajalisthooldust arutades. Sa ei taha saada dokumenti, vaid süsteemi. Mõned inimesedon öelnud, et kui juhtimissüsteem on rakendatud ja korralikult integreeritud, poledokumentatsiooni järele enam vajadust – süsteemist saab organisatsiooni niivõrdloomulik osa. Vaata, et sinu konsultandid aitaksid kaasa just nimelt süsteemistorganisatsiooni loomuliku osa arendamisele, mitte ei tegeleks ainultdokumentatsiooni loomisega.


5. Kõige esimesed sammud: asjade õigessekonteksti panemine!

Sissejuhatus

Võib-olla loed sa antud juhendit huvist keskkonna vastu ja tahtest muuta omaorganisatsiooni käitumist keskkonnasõbralikumaks. Suure tõenäosusega agapalju teised inimesed sinu organisatsioonis sellist vaadet ei oma. Nad võivad külltäita oma kodused kohustused, sorteerida prügi jne, aga tööl on neil omakonkreetsed ülesanded, mida täita ja tähtajad, millest kinni pidada ningkeskkonna kaitsmine kahjuks nende ülesannete hulka ei kuulu. Nad võivad küllsinu ideega põhimõtteliselt nõus olla, kuid sinu ülesandeks on mõjutada nendetöötegemisviisi, poliitiliste dokumentide sisu ja eelarvete koostamist. Lihtsaltinimestele ütlemine, mida nad tegema peaksid, ei mõju – sa pead omaorganisatsiooni keskkonnale pühendumise siduma nende inimeste tööga. Sa teedsedasama palju rohkem läbi mõistva käitumise kui läbi keskkonna mõistmise.Praegune peatükk aitab sul protsessiga algust teha – üleliigse entusiasmi ja liigsekeskendumisega eesootavatele ülesannetele selle asemel, et keskendudainimestele, kes neid ülesandeid täitma peavad hakkama – võid juba pärisprotsessi alguses purustada oma võimalused edule.

EMASist tulu saamine – idee müümine

Allpool on üldiselt tunnustatud EMASi tulud. Kasuta igaühte targasti, kohandadesneid oma organisatsiooni konkreetsete olukordadega.

Juhtimissüsteem

Keskkonnajuhtimissüsteemi sisseseadmise protsess selgitab välja juhtimiseefektiivsuse suurendamise võimalused. EMAS seostab keskkonnakaalutlusedotsuste vastuvõtmisega ja loob prioriteetide määramise raamistiku eelarvete jaressursside osas. See parandab läbi operatsioonide parema kontrolli keskkonnakvaliteeti ja samuti on oluline oma omaduselt parandada teenuste kvaliteeti.

Riski haldamine

EMAS haldab keskkonnariske ja kahandab ka keskkonnaõnnetuste toimumiseriski. Suurem keskkonnaalase seadustiku järgimine, liikudes ennetavatejuhtimiskavade poole, kahandab finantsvastutust. EMAS juhib linnavalitsuseeemale tagajärgedega tegelemisele suunatud juhtimisest, mille tulemusedväljenduvad näiteks korrigeeriva tegutsemise, suurpuhastuste korraldamise jaseadustiku eiramise eest trahvimaksmise vajaduses.

Finantsvõidud

EMAS kahandab lähtematerjalidele kuluvaid väljaminekuid, tuues välja alad, kussaaks kokku hoida – näiteks energia, vee, transpordi ja hangete pealt ningvähendades jäätmete kogust. Samuti saab EMAS olla tulutoov rahastamisekindlustamisel – rahastajad nõuavad sageli taotlejatelt head keskkonna-juhtimiskava.


Maine

EMAS parandab sinu organisatsiooni mainet, sisendades teistele institutsioonideleusaldusväärsust ja kindlustunnet ning parandab ka sinu suhteid kohalikukogukonnaga – üle ELi tunnustatud sertifikaadina jagab EMAS kohalikku jarahvusvahelist tunnustust.

Personali seotus

Töötajate seotus EMASi rakendamise protsessiga suurendab nende teadlikkustsellest, kuidas nad oma tegevusega ise keskkonda mõjutavad ja annab lihtsaidnäpunäiteid, mida järgides saab oma keskkonnasõbralikkust suurendada. Seevõib kindlustada personali samastumisvõime situatsiooniga ja suurendada nendeosa organisatsiooni pikaajalises arendamises, samuti parandab see ka tööruumidekvaliteeti.

Keskkonnakaitse

Keskkonnajuhtimissüsteemi kasutusse võtmine kahandab keskkonnamõjusid,vähendades või ennetades organisatsiooni kaastegevust kliima muutmise, (raides) raietes osalemise ja pinnase, õhu ning vee saastamise osas.

Kõigis huvi äratamine

Ära alahinda oma tegevuse reklaamimise olulisust, mõtle viisidele, kuidas äratadapersonali huvi protsessis osalemiseks. EMAS peab olema nähtav ja reaalne,inimesed peavad nägema, mis toimub – regulaarne reklaamlehtede javäljapanekute vahetamine omab selles protsessis väga olulist rolli.

Inimesed, mitte protseduurid

EMAS peab mõjutama inimeste käitumist, poliitiliste dokumentide sisu ja eelarvemääramise prioriteete. Algatused, reeglid, protseduurid – kõiki tuleb hoolikaltarendada ja redigeerida. Ära kuuluta, mida sul on plaanis tegema hakata ja miskõik muutuma hakkab, enne kui oled protsessi põhjalikult teiste osalistega läbiarutanud.

Sea valmis EMASi töörühm/juhtrühm (Vorm 1)

Sa pead arendama väikese töö- või juhtrühma, mis esindaks organisatsiooni jajuhiks EMASi protsessi. Sellese rühma kuulumine on väga oluline, alljärgnevaltmõningad kriteeriumid, mille järgi liikmeid valida:

• Peab olema võimeline nõutud ajale pühenduma, minimaalselt tähendab seetöögrupi kohtumistest osavõttu, mis toimuvad umbes 6-12 korda aastas,igaüks pikkusega 90 minutit.

• Peab pärinema EMASi protsessist osa võtvatest osakondadest

• Peab tundma väga hästi oma osakonna tööviise

• Piisava vanusega isik, kes oleks võimeline mõjutama oma osakonna töötajaid

• Ei pea tingimata olema „rohelise mõtlemisega“ inimene – sina ise oledkeskkonnaekspert, sul pole vaja veel kuut sama ala esindajat ja lisaks võibrühma koosnemine ainult ühe ala inimestest tekitada komplikatsioone. Savajad erinevate oskuste ja teadmistega inimesi, näiteks inimesi, kesmõistavad väga hästi juhtimise, poliitika, finants- ja turustamisprotsesse


• Peab tundma organisatsiooni strateegilisi võtmedokumente

• Kui inimesed ei tee sinu lootuste kohast kaastööd, ära karda kokku panna uutrühma.

Rühma eesmärk

Esimesel rühma kokkusaamisel otsustad sa rühma eesmärgi, temaesindusseisukoha; tuleks arvestada alljärgnevat:

• Lepi kokku EMASi eelarve suurus

• Lepi kokku tegevusprioriteedid

• Üle terve organisatsiooni EMASi profiili kasvatamine

• Ideede arendamine

EMASi rakendamise strateegia

EMASi ametnik ja töörühm peaksid EMASi arendamise strateegia ettevalmistama. Projekti haldamine on arendamise tähtis osa – tööta väljarakendamise ajakava ja pane paika erinevate etappide lõpetamise tähtajad.Tuvasta ka „kiired võidud" ja sobilik aeg nende saavutamiseks.

Lisaks pead välja arendama ka suhtlusstrateegia oma töö propageerimiseks, etka osanikud teaksid, kui kaugel protsess on.


6. Juhend, kuidas samm sammu haaval jõudakeskkonnaülevaatuseni

Sissejuhatus

EMASi määrus (EL EMAS määrus 761/2001 Lisa I - A.3.1.):

I-A.3.1 Keskkonnaaspektid

Organisatsioon kehtestab korra, et teha kindlaks oma tegevuse, toodete või teenustesellised keskkonnaaspektid, mida ta saab kontrollida ja eeldatavasti mõjutada, et määratakindlaks aspektid, millel on või millel võib olla keskkonnale oluline mõju, ja järgib sedakorda. Organisatsioon tagab, et ta võtab olulise mõjuga seotud aspekte arvesse omakeskkonnaeesmärkide seadmisel. Organisatsioon ajakohastab seda teavet.

Ettevalmistus

Sinu EMASi süsteem peab olema hästi üles ehitatud ja lihtsalt mõistetav, vastaseljuhul personal ei saa sellest aru ega oska kasutada ja ka välisaudiitorid ei saasinu EMASist aru. Ülevaatuse planeerimine on terve süsteemi korralikuorganiseerimise esimeseks sammuks – seega ära karda selle ettevalmistamiseleliialt aega kulutada!

Organisatsiooniline hierarhia või „Organisatsiooni puu”

EMASi eesmärgiks on luua süsteem, mis haldaks sinu organisatsiooni tegevusi,millel on või võib olla mõju keskkonnale. Oluline on eristada, et sina juhidtegevusi, mitte keskkonnamõjusid – keskkonnamõjud muutuvad vastavalt sinutegevuste juhtimise kvaliteedile.

Sellest tulenevalt on ülevaatuse läbiviimine korraldatud lähtuvalt organisatsioonitegevustest. Sinu ülesandeks on iga konkreetne tegevus läbi vaadata, et väljaselgitada, milline keskkonnamõju igaühega konkreetselt seondub – sa ei korraldaülevaatust, et jälgida õhu-, müra-, või veesaastet.

Selge on, et sinu organisatsiooniga seonduvad mitmed tegevused, mistõttu jagasee kõigepealt põhilisteks osakondadeks ja seejärel osakonnasisesteks üksusteksja rühmadeks. Linnavalitsuse puhul on tavaline, et organisatsiooniline hierarhiapuudub, seega võid selle ise luua. Sellisel juhul võib sinu tööd kergendadaorganisatsiooni telefoniraamatu kasutamine.

Kui organisatsioon on üksusteks jagatud, saab ülevaatus alata. Hea on riputadaseinale suur organisatsiooni hierarhiline diagramm, et saaksid koheselt äramärkida, millise osa ülevaatusega parasjagu tegemist on.

Lisas C toodud näide pärineb Suurbritannia kohalikust omavalitsusest.

Kontaktide loomine

Ülevaatuse lõpetamiseks pead sa sõltuvalt oma organisatsiooni suurusest rääkimapaljude inimestega. Inimeste väljavalimine võib olla keeruline ülesanne –kontakteeru kellegagi igast rühmast, et korraldada kohtumine, mille jooksulsaaksid vajalike inimestega läbi arutada, millised konkreetsed keskkonnaaspektidkellegi tegevusega seonduvad. Tavaliselt on kõige mõistlikum esmalt kontak-teeruda rühma liidriga, mille tagajärjel ka teised inimesed on nõus sinugakohtuma või juhtavad sind edasi mõne teise rühmaliikme juurde. Siiski võibjuhtuda, et kohtud vale inimesega! Kuigi sa tegeled KJSi rakendamisega, ei taha


sa tingimata kohtuda just rühma keskkonnaktivistiga – piisab kohtumisestükskõik kellega, kes oma rühma tegevusi tunneb.

Pea meeles, nagu toodi välja peatükis 5, et sul võib olla ainult üks võimaluskindlustada nende inimeste, kellega kohtud, toetus – seetõttu pead sa hoolikaltläbi mõtlema, mida neile kohtumise kokkuleppimiseks helistades öelda. Peadvältima jäikust, nende prioriteetidesse vastumeelset suhtumist või „tean kõikekõige paremini“ suhtumist. Kui saad öelda, et tegu on juhtkonnapoolset toetustomava ühisalgatusega, siis hakkad mõistma ka poliitika ja juhtimise olulisustprotsessis. Pea alati meeles, et vaja läheb inimeste koostööd – pead vältimalisatöö tegemise soovitamist, sest see tekitab neis meelepaha.

Toetuse saamiseks oleks soovitav ka

• selgitada, et sa pead tööga tegelema hakkama ja vajad vaid tunnikest, etrühma tegevust mõista.

Selgita ka, et rühm on arvatavasti niikuinii juba vajaliku töö ära teinud; tegu onlihtsalt selle töö dokumenteerimisega EMASi (vormingusse) formaati.

Ülevaatuse ülesehitamine

Iga rühmaga kohtumiselt pead sa saama nii palju informatsiooni kui võimalik.Vaata vorme 2-6, sinu ülesandeks on need võimalikult suures ulatuses täita võivähemalt kindlustada toetus tulevikus edasise informatsiooni kogumiseks.

Pead saama selge ülevaate, mis tegevuste eest keegi vastutav on – sagelitahavad sinuga kohtuvad inimesed rääkida keskkonnast ja sellest, mida nendearust ette tuleks võtta. Pead hoidma kohtumise fokuseerituna rühma tegevustele,mitte rühma keskkonnamõjudele.

• Tutvusta ennast ja enda tegevust

• Palu neil selgitada, millega nende rühm tegeleb.

Sellest hetkest alates pead otsekoheselt ülejäänud kohtumise üles ehitama väljatulnud vastutuste ja tegevuste arutlemisele.

Kui oled üksuse üldtegevused selgeks teinud, siis elementide ja aspektidetuvastamine on juba palju metoodilisem – selle läbiviimisel lähtu alljärgnevastjuhendit.

Ülevaatuse lõpetamine ja vormide täitmine

Parim on oma organisatsiooni iga üksuse või rühma kohta täita viie vormikomplekt (vormid 2-6). Sinu otsustada on, kas tahad seda teha osakonna,sektsiooni või rühma tasemel.

EMASi määrus nõuab, et aspekte hinnataks eraldi – seepärast täidad omahinnangudokumendid nii otseste kui ka kaudsete aspektide kohta.

Otseste aspektidega tegevused (Vorm 2)

Antud vormi täitmisega algab sinu otseste keskkonnaaspektide määramine.

Kuidas määrata otseste aspektidega tegevusi

Vorm 2, 2. veerg

Tee nimekiri sektsiooni tegevustest, millel on otsesed aspektid.


Peaksid läbi mõtlema kõik oma üksuse tegevused. Vastutuste ja tööülesannetemääramiseks võid abi saada oma ametijuhendist või organisatsioonilise hierarhiakaardist.

Võib lisada informatsiooni ka teistest allikatest:

• Räägi töötajatega

• Külasta tegevuskohti ja nende ümbruskonda

• Räägi huvipooltega

• Vaata läbi ülevaatuse dokumendid (nt ohutuskaardid, litsentsid)• Vaata üle õigusaktid (kehtivad õigusaktid, tehnilised tingimused nagu

näiteks kohustuslik saasteainete seire)

• Räägi teiste EMASiga ettevõtetega• Vaata olemasolevaid tulemuslikkuse indikaatoreid

• Vaata läbi organisatsiooni kõik osad ja võta arvesse infrastruktuur (nttorustik, elektriliinid, raudteerööpad)

Enamuste üksuste jaoks kuuluvad „asutuse haldamine“, „reisimine“ ja „hanked“tegevuste alla – mõningate üksuste puhul võivad need olla põhilised otsesteaspektidega tegevused. Rohkem tegevusi on just sellistel üksustel, mis polevaldavalt kontoripõhise tegevusega. Kontoripõhistel üksustel domineerivad pigemkaudsed tegevused, otseseid on väga vähe.

Pannes asutuse haldamise ja reisimise tegevustena kirja, ei pea sa enam neile kuiteiste tegevuste elementidele viitama.

Näited mõningate otseste mõjudega tegevuste kohta:

• Asutuse haldamine

• Reisimine

• Hanked

• Jäätmete kogumine

• Teede hooldus

• Klienditeenindus

• Kaupade kohaletoimetamine

Kuidas panna kirja lühikirjeldust

Vorm 2, 3. veerg

Anna vormis 2, teises veerus kirja pandud tegevustele lühikirjeldus – sel viisilsaad protsessi selgust toova tegevuse kohta detailsemaid teadmisi.

Lühikirjelduse kirjutamiseks pead sa läbi kaaluma tegevuse koostisosad, s.t midasa tegevuse läbiviimiseks pead tegema või kasutama. Need võivad sisaldadategevuse lähteandmeid ja väljundandmeid. Pea meeles, et mõned sinukirjeldatava tegevuse elemendid võivad olla kaudsed ja tuleks seega kandajärgmisesse vorm.

Näited:

Üks näide Linnatööde direktoraadist Newcastel’ist, kontori haldamine: hõlmabenergia- ja veekasutust, printeri toonereid ja kontorimööblit. Kõik osad kontoriston sellega seotud.


Vorm 2, 1. veerg

Lihtsalt anna igale tegevusele number 1-n. Kui teed ülevaatust terveleorganisatsioonile, võid lisada tähti, mis viitaksid organisatsiooni sektsioonile,mida sa üle vaatad. Näiteks CW1.

Kaudsete aspektidega tegevused (Vorm 3)

Kuigi linnavalitsuse keskkonnaaspektide suurem enamus moodustub tavaliseltkaudsetest, on need aspektid tänu sellele vähemalt hästi mõistetavad. Kõikideleorganisatsioonidele on kõigi kaudsete aspektide täielik väljatoomine suureksväljakutseks.

Kaudseid keskkonnaaspekte saab kontrollida sisemise juhtimise otsustega –nende mõjutamiseks peab organisatsioon kasutama oma mõjuvõimu (all)töövõtjate, varustajate, klientide ja oma toodete ning teenuste tarbijate peal,ainult sel viisil avaneb võimalus saada keskkonnaalast tulu. Kaudsedkeskkonnaaspektid tulenevad organisatsiooni vastastoimest mõjutatavatekolmandate osapooltega (mõjutajaks on organisatsioon, mis tahab saada omaEMASile registreeringut).

Kaudsetele aspektidele võib ka viidata kui „teenindusefektidele“, mis võiblinnavalitsuse jaoks paremini mõistetav olla. Kus iganes linnavalitsus pakubteenust, seal on elanikul võimalus oma mõju keskkonnale muuta. Näiteks rajadesjalgrattateid, annad sa inimestele võimaluse kasutada jalgratast ja sel viisilkahaneb autode kasutamine ning nendepoolse CO2 väljalase.

Vorm 3, 2. veerg

Pane kirja üksuse kaudsete aspektidega tegevused. Alljärgnev nimestik abistabkaudseid keskkonnaaspekte sisaldada võivate vastusalade määramisel.

• Ostmine/Pakkujad

• Poliitika

• Haridus/Koolitus

• Planeerimine

• Tervishoid

• Hüvede tagamine

• Majanduslik areng

• Majutus

• Nõustamine

• Investeeringud

• Laenud

• (All)töövõtjate ja varustajate tööga kaasnevad tegevused.

Mõned näited ELi linnavalitsuste oluliste kaudsete aspektide kohta:

• Elanike poolt toodetud jäätmed

• Õhu kvaliteet (liikluse poolt tekitatud)

• Ülelinnaline energiakasutus

• Lepinguosaliste keskkonnakasutus

• Otsuste kavandamine

• Regionaalne koostöö


• Hankimine (teenistuste valik ja kokkupanemine)

Vorm 3, 1. veerg

Lihtsalt pane kõik oma tegevused numbrilisse järjekorda.

Olulise mõjuga otsesed keskkonnaaspektid (Vorm 4)

Antud vormi täitmine on eelduseks tegevuste olulisuse mõistmisel ja hindamisel.

Vorm 4, 1. veerg: tegevused

Olles sektsiooni üldtegevustest aru saanud, tuleb sul need tegevuselementidekslahti lammutada. Esmalt kopeeri teise vormi teises veerus olev tegevustenimekiri neljanda vormi esimesse veergu.

Vorm 4, 2. veerg: elemendid

Siia pane kirja elemendid, mis vastaksid teises veerus toodud tegevustele.Elemendid on tegevuste koostisosad – seega on tegevusel palju elemente. Kõigielementide määramiseks kaalu läbi kõigi komponentide osad, mis tegevuse läbi-viimiseks olemas peavad olema. Niimoodi talitades hakkad sa rühma tegevustestaru saama.

Vaata lisas B toodud näiteid.

Vorm 4, 3. veerg: aspektid

Nüüd, esimest korda protsessi jooksul, seostad sa määratud tegevuste jaelementidega ka keskkonna.

Selles veerus seosta omavahel iga tegevuse elemendid vastavate keskkonna-aspektidega nagu õpetatakse alljärgnevas „otseste aspektide võtmes“.

Näiteks:

„Keskkonnaalase teenistusega“ sektsiooni tegevus võib hõlmata ka „Keskkonnatervishoiu alaseid ülevaatuseid”. Sellega seonduvad elemendid sisaldavad„valdustele reisimist”. Antud elemendile vastavad keskkonnaaspektid onjärgmised:

• A – Emissioon õhku (heitgaasid)

• E – Loodusvarade kasutus (petrool, diisel)

• F - Kohalikud probleemid (müra)

• G - Transpordiprobleemid (sõidukite kasutus).

Otseste aspektide võti

A – Õhuheide

Iga tegevus, mis tarbib fossiilsetest kütustest saadud energiat, osaleb kasaastainete õhku laskmisel; teised tegevused, mis samuti emissioonis osalevad:pihustamine.

B - Veeheide

Näiteks sõidukitepesulad, mis juhivad kasutatud vee kanalisatsiooni.

C – Tahkete ja muude, eelkõige ohtlike jäätmete tekitamisest hoidumine,nende ringlussevõtt, korduvkasutamine, vedu ja kõrvaldamine


Tegevus, mis toodab või tegeleb jäätmetega; siia kuulub asutuste üldine prügi.

D – Pinnase kasutamine ja saastumine

Laod, ehitused, kahjulike vedelike lekked pinnasesse.

E – Loodusvarade ja tooraine (sealhulgas energia) kasutamine

Tegevus, mis tarvitab sütt, õli, gaasi jne.

F – Kohalikud faktorid (müra, vibratsioon, lõhn, tolm, väljanägemine jne)

Tegevused, mis põhjustavad müra, vibratsiooni, lõhna või tolmu või millel onvisuaalne mõju.

Näide: sõidukite hoidla, maantee parandamise materjale hoidev õu, prügila,tavalisest suurema liiklusega kohad, maantee parandused, haljastus (muru-niitmine jne).

G - Veoküsimused (nii kaupade ja teenuste kui ka töötajate omad)

Tegevus, mis hõlmab, edendab või aitab kaasa transpordile.

H – Keskkonnaavariide oht ning vahejuhtumite, õnnetuste ja võimalikehädaolukordade tagajärjel tekkinud või tekkida võiv mõju

Potentsiaalne mahavalgunud ohtlike vedelike, lekete, tulekahjude, lõhnade,mürkide jms puhul

I – Mõju looduslikule mitmekesisusele

Kui sinu üksus omab või on tal kohustusi vabas õhus asuva maatüki üle, siis onsellel kaudne mõju eluslooduse mitmekesisusele. Eriti juhul kui sul on otsenekontroll maastiku üle; looduslike liikide sõbralikud istutustaimed – on seevõimalik? Hekid, rohumaad, puud ja tiigid on kõik olulised.

Kui su üksusel on mingeid väljas toimuvaid tegevusi, siis on sellel mõju kabioloogilisele mitmekesisusele. Eriti on see nii ehituste ja tee-ehituste puhul, olgusiis tegu haljastatud alade või tööstusliku maaga.

J – Muu (palun täpsusta)

Mingi muu keskkonnaaspekt, mida pole eelnevalt keskkonnavaldkondade A kuni Jhulgas määratletud.

Vorm 4, 4. veerg: aspektide kirjeldus

See veerg toob selguse kolmandasse veergu valitud aspektide osas. Peadkindlustama, et personalile ja välisaudiitorile oleks arusaadav, miks sa otsustasid,et konkreetsel elemendil on just need valitud aspektid.

Kirjelda lühidalt, kuidas nimetatud elemendi aspekt juhib keskkonnamõjuni.Näide: üheks elemendiks võib olla „printimine“. Selle tegevuse keskkonna-aspektid on energiakasutus ja jäätmete tootmine (tahmakassettidestvabanemine). Aspekti lühikirjelduseks võiks olla: „toodab jäätmeid (kassetid) jakasutab loodusvarasid (paber, energia)“.


Vorm 4, 5. veerg: keskkonnaolulisus

Nüüd alustad sa iga keskkonnaaspekti omava elemendi olulisuse määramist. Siinveerus keskendud ainult keskkonnaolulisuse hindamisele, hiljem määrad ka üldistolulisust, mis arvestab selliseid faktoreid nagu sagedus, maksumus, kohalikudhuvid, seadusandlus. Praegu pead sa teisi asjaolusid ignoreerima, sesteesmärgiks on arvutada ainult keskkonnaolulisus.

Keskkonnaolulisus on „aspektide tähtsuse,“ mille sa oled elementidele määranudja „sündmuse toimumise tõenäosuse (sageduse)“ funktsioon.

Tähtsus x tõenäosus = keskkonnaolulisus

Tähtsuse ja tõenäosuse hindamine

TähtsusPunkti-summa

Sobilik kui Võta arvesse

mõjuaega

Geograafia

1 Väga väike mõju < 1 tund Ainult allikas

2 Väike mõju < 1 päev Mõju ulatub piiritletudalale, halvimal juhultegevusala piirideni.

3 Keskmine mõju < 1 nädal Tegevuskohast väljaspoolväike mõju (nt nõusolekvõi luba lepingut rikkuda)

4 Suur mõju < 6 kuud Kohalik (nt kohaliku voolu-sängi, maa reostumine)

5 Väga suur mõjul > 6 kuud või kuimõju on pöördumatu,püsiv

Regionaalne või veelhullem

Tõenäosus / sagedusPunktisumma Sobilik, kui

1 Ei juhtu igal aastal

2 Iga-aastaselt juhtuv

3 Igakuiselt juhtuv

4 Iganädalaselt juhtuv

5 Igapäevaselt juhtuv

Juhtimise kontroll

Kui sul on tegevuse elemendi üle otsene kontroll, lisa tõenäosuse punktisummaleüks juurde. Seega, kui midagi juhtub kord kuus, kuid sul on elemendi üle otsenekontroll, siis tõenäosuse punktisumma on 3 + 1 = 4. Kui seda juhtub iga päev,siis tõenäosuse skooriks on 5 + 1 = 6.

Üks tuleb lisada just nimelt sellepärast, et sul on endal võimalus tõenäosustotsese kontrolli läbi mõjutada!

Keskkonnaolulisuse väärtus jääb väärtuste 1 – 30 vahele.


Olulise mõjuga kaudsed aspektid (Vorm 5)

Vorm 5, 1. veerg

Kopeeri kolmanda vormi teises veerus olev tegevuste nimekiri viienda vormiesimesse veergu

Vorm 5, 2. veerg

Selles veerus pane iga element kokku talle vastava tegevusega. Elemendid ontegevuste koostisosad – tegevusel on palju elemente. Kõigi elementidemääramiseks kaalu läbi kõigi komponentide osad, mis tegevuse läbiviimiseksolemas peavad olema. Niimoodi talitades hakkad sa rühma tegevustest arusaama.

Vaata lisas B toodud näiteid.

Vorm 5, 3. veerg

Selles veerus seosta omavahel iga tegevuse elemendid vastavate keskkonna-aspektidega nagu õpetatakse alljärgnevas „kaudsete aspektide võtmes“.

Kaudsete aspektide võti

Antud võti ei vasta EMASi määruses toodud versioonile – siinne võti loodialternatiivse ja arutlust võimaldava punktina, sest linnavalitsuste kogemusednäitavad, et originaalvõtit on raske interpreteerida ja oma tegevustega seostada.Alternatiivvõti loodab linnavalitsustele paremini selgeks teha, millised kaudsedaspektid nende tegevusega seonduvad.

A – Haldamine ja otsuste kavandamine

Kavandamisprotsessi saab kasutada kavandatava ala mõjutamiseks – protsessisaab lisada „rohelise planeeringu“ juhendid ja keskkonnapõhimõtete jõustamise.

B - Hanked

Läbi hangete saad sa mõjutada (all)töövõtjate ja varustajate tegevusi – näitekssaad sa vajalikele toodetele määratleda täpse keskkonnakriteeriumi, mis seeläbijulgustaks ettevõtjaid pakkuma keskkonnasõbralikumat teenust.

C – Haritus ja teadlikkus

Organisatsioon saab kasutada oma mõjuvõimu elanike üle, et keskkonna-teemadel inimeste teadlikkust ja haritust suurendada.

D - Valitsemine / Suhted / Võrgustikud

Mõned sinu tegevused võivad olla seotud teiste ametitega. Sul võib osutudavõimalikuks mõjutada regionaalstrateegia suundi või aidata teisi kantseleisid omainimeste keskkonnasõbralikuma käitumise julgustamisel. Sinu mõjuvõime võiboleneda teie suhete iseloomust (ametlikud või mitteametlikud).


E – Investeeringud ja laenud

Organisatsioon saab teha investeeringuid ja võtta laene, lähtudes säästlikkusepõhimõttest. Näiteks andes personalile laenu aastaste sõidukaartide ostmiseksvõi oma autodele LPG konverterite ostmiseks, s.t gaasikasutusele üleminemiseks.

F – Reisimine ja transport (elanike ja firmade omad)

Organisatsioon saab elanike reisimisotsuseid ja ettevõtete transpordialaseidotsuseid mõjutada läbi teenuse strateegilise paigutamise või läbi teadlikkusetõstmise.

G - Energia (elanike ja firmade omad)

Linnavalitsus saab energiakasutust efektiivsemaks muuta, propageeridesettevõtete ja elanike sellekohast omaalgatust.

H - Jäätmed (elanike ja firmade omad)

Linnavalitsus saab parandada jäätmete vähendamist, korduvkasutust jaümbertöötlemist ning tagada ettevõtetele ja elanikele vastava vajalikuinfrastruktuuri.

I - Partnerite ja tarnijate keskkonnaalane tegutsemine.

Partneri/pakkuja väljavalimise järel peab omavalitsus kontrollima lepingusmääratud tegevuste mahus valitud ettevõtte keskkonnaalase tegutsemisevastavust omavalitsuse keskkonnapoliitikale. Omavalitsused peavad ka tagama,et lepingu kehtivuse ajal oleks valitud allhankija tegevus kooskõlasseadusandlusega, nende jäätmekäitlus nõuetekohaselt korraldatud ning nadomaksid tegevuseks vajalikke litsentse.

J - Muu (palun täpsusta)

Kõik teised kaudsed aspektid

Viiteks: ametlik kaudsete aspektide võti (Regulatsioon (EL) Nr 761/2001 –Lisa VI punkt 3)

a) tootega seotud tegevused (kujundus, tootearendus, pakendamine, vedu,kasutamine ja jäätmete taaskasutamine/kõrvaldamine);

b) kapitalimahutused, laenude andmine ja kindlustusteenused;

c) uued turud;

d) teenuste valik ja koostis (näiteks vedu või toitlustusteenus);

e) haldamisega ja kavandamisega seotud otsused;

f) tootevaliku koostis;

g) peatööettevõtjate, alltööettevõtjate ja tarnijate keskkonnategevus ja selletulemuslikkus;

h) Muu (palun täpsusta).


Vorm 5, 4. veerg: aspekti lühikirjeldus

See veerg toob selguse kolmandasse veergu valitud aspektide osas. Peadkindlustama, et personalile ja välisaudiitorile oleks arusaadav, miks sa otsustasid,et konkreetsel elemendil on just need valitud aspektid. Kirjelda lühidalt, kuidasnimetatud elemendi aspekt juhib keskkonnamõjuni.

Vorm 5, 5. veerg: keskkonnaolulisus

Nüüd alustad sa iga keskkonnaaspekti omava elemendi olulisuse määramist. Siinveerus keskendud ainult keskkonnaolulisuse hindamisele, hiljem määrad ka üldistolulisust, mis arvestab ka selliseid faktoreid nagu sagedus, maksumus, kohalikudhuvid, seadusandlus. Praegu pead sa teisi asjaolusid ignoreerima, sesteesmärgiks on arvutada ainult keskkonnaolulisus.

Otseste aspektide keskkonnaolulisus oli „aspektide tähtsuse,“ mille sa oledelementidele määranud ja „sündmuse toimumise tõenäosuse (sageduse)“funktsioon.

Kaudsete aspektide puhul me ei hinda tõenäosust, selle asemel hindame „sinumõjuvõimu“.

Tähtsus x mõjuvõim = keskkonnaolulisus

Tähtsuse ja mõjuvõimu hindamine

TähtsusPunktisumma Sobilik kui

1 Väga väike mõjuvõim

2 Väike mõjuvõim

3 Keskmine mõjuvõim

4 Suur mõjuvõim

5 Otsene kontroll

MõjuvõimPunktisumma Sobilik kui

1 Väga väike mõjuvõim

2 Väike mõjuvõim

3 Keskmine mõjuvõim

4 Suur mõjuvõim

5 Täielikule mõjuvõimule liginev

Keskkonnaolulisuse väärtus jääb väärtuste 1 – 25 vahele.

Punktid: vahemik 15 - 30 Väga oluline

9 - 14 Oluline

4 - 8 Väikese olulisusega

1 – 3 Mitteoluline


Keskkonnaspektide üldise olulisuse hindamine (Vorm 6)

Tegevuselement

Sisesta siia vormide 4 ja 5 teise veeru sisu.

Keskkonna olulisuse väärtus

Siia sisesta aga vastav keskkonnaolulisuse skoor, vormide 4 ja 5 viiendastveerust.

Keskkonnaalane seadusandlus, määrus ja välispoliitika

Pead leidma oma organisatsiooni jaoks sobiva keskkonnaalase seadusandluse.Peatükk 7 aitab sind selles protsessis. Kui sobiv seadusandlus on olemas, tulekssul täita Vormi 6 vastav (kuues) veerg, kandes sinna asjakohase seadusandlusenime ja olulised paragrahvid.

Ülevaatust teostades tuleks sul küsida tegevuste eest vastutavatelt töötajatelt,milliseid oma tööga seotud seadusi nad teavad.

Otsestel ja kaudsetel keskkonnaaspektidel, mille sa määranud oled, võib ollaküllaltki madal keskkonnaolulisuse skoor, kuid arvesse võttes ka seadusandluse,määruste ja juhiste nõudeid, võib selle olulisus tunduvalt suureneda.

Volikogu keskkonnapoliitikad ja strateegiad

Sinu linnavalitsusel on arvatavasti keskkonda tähtsustavaid poliitikaid võistrateegiaid. Iga sinu poolt määratud otsene ja kaudne keskkonnaaspekt (janende prioriteetsus) võib sinu kohalikus keskkonnapoliitikas olemas olla – peaksidkohalike keskkonnapoliitikate korrektsed nimetused, kus mingi aspekt leidub,kirja panema.

Oluline kohalikule elanikkonnale

Kohalik elanikkond võib olla sinu poolt määratud keskkonnaaspektide vastu huvitundnud – alternatiivina võib elanikkond ka üksuse sektsioonide tegevustega, mismingi aspektini viivad, seotud olla. Siin veerus peaksid määrama otseste jakaudsete keskkonnaaspektide olulisuse kohalikule elanikkonnale. Kasuta järgmisthindamisviisi2:

Kõrge kohalik tähtsus – KMõõdukas kohalik tähtsus – MVäike kohalik tähtsus – V

Keskkonnaõnnetused

Siin kontrollitakse eelnevate intsidentide seotust tegevustega. Kui vastus siinveerus on „jah,“ siis tuleb see detailsemalt eraldi lehel ka lahti seletada.

Sisesta „jah“ või „ei“ ja viide lehele, kus leidub detailne seletus.

Üleüldine olulisus

2 Inglise keeles kasutatakse lühendeid vastavalt kõrge olulisus – H (High), mõõdukasolulisus – M (Medium), väike olulisus – L (Low).


Nüüd oled jõudnud nii kaugele, et tuleb anda lõplik hinnang, millised otsestest jakaudsetest keskkonnaaspektidest on kõige olulisemad. Otsuse tegemisel peadarvestama ka informatsiooni veergudes 2-6.

Hinda üleüldist olulisust järgmiselt:

Kõrge – KMõõdukas – MVäike – V

Üleüldise olulisuse hindamine:

Aspektid olulisuse väärtusega 9-30 on tõenäoliselt kõige olulisemad (määratudteises veerus).

Kui aspektile on rakendatavad mõningad õigusaktid või määrused, siis olulisussuureneb, sest sa oled kohustatud aspekti juhtima vastavalt seadusele. Õiguslikvastavus moodustab EMASist suure osa ja sulle ei anta sertifikaati, kui sa polevõimeline oma organisatsiooni vastavust seadusele ka tõestama. Kui aspekt onoluline ka volikogu poliitikale (nagu näiteks keskkonnapoliitika), siis seegisuurendab tema olulisust.

Kui tead, et kohalik elanikkond on teatud aspektist kas mõjutatud või tugevalthuvitatud, siis oleks poliitiliselt mõttekas ka kohalik rahvas protsessi kaasata.

Kui minevikus on esinenud mingeid selle aspektiga seotud keskkonnaõnnetusi,siis tuleks sul organisatsiooni luua süsteemid, mis suudaksid vältida õnnetustekordumist. Ka see suurendab aspekti olulisuse väärtust.

Juhtimiskavasse kaasamine

Sisesta „jah“ või „ei“.

Juhtimiskavasse tuleb kaasata veerust seitse kõik kõrge olulisusega aspektid.Mõõduka olulisusega aspektid tuleks samuti kavasse kaasata, kuid see on sinuenda otsustada. Väikese olulisusega aspekte pole küll vaja kaasata, kuid sulle onjäetud vabadus seda soovi korral teha.

Pea meeles „kiireid võite“ – isegi kui tegu on väheolulise aspektiga, võid sasaavutada selle kiire ja vähetasuva paranemise. Sellel meetodil on omatulutoovad väljundid EMASi protsessis, sest nii saab kiiresti demonstreerida, etedusamme on tehtud ja süsteem töötab. See ongi põhjuseks, miks sa võid validaka väheoluliste aspektide kaasamise.

Protseduuri viide

See veerg tuleb täita pärast vormi 7 täitmist ja juhtimissüsteemi kirjutamist; siiakantakse viited vastavale protseduurile.


7. Õigusaktide register (Vorm 7)

See on sinu EMASi oluline osa, sest määrates asjakohase keskkonnaalaseseadusandluse, kinnitad sa teistele asjaosalistele, et töötad seaduse piirides. Peadvalmis saama oma tegevustele vastava õigusaktide registri.

Iga otsene ja kaudne keskkonnaaspekt, mille sa oled kindlaks teinud, võib ollareguleeritud seaduse, määruste või vabatahtlike juhistega. Iga konkreetseaspekti jaoks tuleks sul kindlaks teha oluline seadus, määrused ja juhised;seadus, määrused ja juhised võivad olla rahvusvahelised, Euroopas kehtivad,riiklikud või kohalikud.

EMASi määrus (EL EMAS määrus 761/2001 Lisa I-A.3.2.):

Organisatsioon kehtestab korra, et teha kindlaks ja saada oma kasutusse õigusaktidesttulenevad või muud nõuded, mida organisatsioon on kohustunud täitma ja midakohaldatakse organisatsiooni tegevuse, toodete või teenuste keskkonnaaspektide suhtes, jajärgib seda korda

Kuidas seadusandlust määrata

IMPEL on liikmesriikidest osalevate agentuuride ja organisatsioonide liikmete,kes vastutavad keskkonnaalaste määruste eest, esindajate võrgustik; võrgustikueesmärgiks on abistada riike oma kohutuste täitmisel keskkonnaalaseseadusandluse vallas.

Veebileht asub aadressil http://europa.eu.int/comm/environment/impel

Kasuta nende „kasulikke linke“ oma riigi agentuuride leidmisel, mis oleksidvõimelised sind vajaliku seadusandluse kindlakstegemisel abistama. Samutileidub leheküljel linke, mis juhatavad sind teiste väärtuslike infoallikateni.

Enamiku riikide valitsustel ja omavalitsuste liitudel on olemas ka riikliku seadus-andluse andmebaasid.

Teised võimalikud allikad:

• Tegevuste eest vastutavad töötajad võivad neid mõjutavatest seadustest jubateadlikud olla – ülevaatuse läbiviimise ajal räägi nendega sellel teemal.

• Uuri, mida teised organisatsioonid on teinud – võib-olla saad nendekogemustest midagi vajaliku seadusandluse loomisega alustamiseks.

• Sinu organisatsioonil võib olla õigusosakond, kus osa vajalikest seadustest võibjuba olemas olla.

• Palka registri loomiseks vajalike oskustega konsultant.

Registri loomine

Registri loomine, sõltudes sinu organisatsiooni suurusest ja kohustustest, võibolla pikk protsess. Nagu kõik muugi EMASi protsessis, tuleb ka register ehitadaüles lähtudes organisatsiooni keskkonnaaspektidest.

Õigusaktide registri loomiseks peab sul keskkonnaülevaatuse läbiviimine olemalõpetatud või lõpetamisel:

• Sobiva määruse loomiseks peab sul olema kõigist oma tegevustest ülevaade

• Tegevustest ülevaate omamine kindlustab, et sa ei unustaks ühtegi seadus-andlusest mõjutatud aspekti.


Alljärgnev juhend võimaldab sul välja arendada struktureeritud registri; et seevõimalikult sisutihe tuleks, tuleb sul oma organisatsiooni tegevused seostadavastavate asjakohaste õigusaktidega ehk siis tuleb sul kindlaks määrataseadusandlus ja sinu organisatsiooni tegevuste nimekiri, mis sellest mõjutatudon.

Õigusaktide registrit tuleb ka pidevalt ajakohastada – nii kui muutub mõniseadus, muutuvad ka sinu organisatsiooni vastavad tegevused.

1. veerg: teemavaldkond

Siia veergu kirjutad oma seadusandluse teemavaldkonna, näiteks jäätmed,energia, planeerimine, hanked jne – otseste ja kaudsete aspektide võtmed (vt lk23 – 26) abistavad sind vastavate valdkondade määramisel.

2. veerg: seadusandlus

Siia veergu kirjutad konkreetse õigusakti nime ja annad sellele ametliku viite.Näiteks:

Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv

[2002/96/EL]

Tihti sobib iga teemavaldkonna alla mitu erinevat seadust.

3. veerg: kuidas see organisatsiooni mõjutab

Kokkuvõtlik kirjeldus, kuidas mingi õigusakt organisatsiooni tegevusi mõjutab.Näiteks: elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiv „ei kehti otseseltlinnavalitsuste kui tarbijate kohta, kuid saame kehtivuse tingimuseks seada läbiüleliigse IT seadmete tagastamise protsessi. Kui me peaksime oma üleliigse ITvarustuse müüma kellelegi teisele, saame me olla kindlad, et see varustuskogutakse tema vananedes korrektselt kokku; seda pole veel hetkel lõplikult väljatöötatud“.

Kui leiad õigusakti, mille asjakohasuses sa veendunud pole, siis loe läbikokkuvõte või „selgitavad märkmed,“ mille võid leida oma riigi seadusandlustkajastavatelt veebilehekülgedelt. Teine võimalus on otsida asjakohastinformatsiooni internetist – leiad tihti, et teised agentuurid või organisatsioonidon vajalikust seadusandlusest teinud kergemini mõistetavaid kokkuvõtteid. Kuigisa ei saa täie kindlusega sellistele tõlgetele tugineda, võib nendega tutvuminesinu mõistmist siiski suurendada.

4. veerg: kontrollmehhanismid

Õigusaktiga vastavust võimaldavate kontrollmehhanismide lühikirjeldus. Näiteks:on olemas protseduurid elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiivisnimetatud materjalide tegevuskohal kogumiseks ja turvaliseks hoidmiseks ningnendest vabanemiseks on arendatud vastav leping.

5. veerg: osad ja kohustused

Tee nimekiri organisatsiooni konkreetsetest sektsioonidest, millele seadusandluskehtib.

6. veerg: vastutus

Kirjuta inimese nimi ja/ametinimetus, kes vastutab selle eest, et protseduuridvastaksid seaduses kehtestatud nõuetele; vastutajaks on tavaliselt juhataja.


7. veerg: ettevõetavad tegevused

Tee nimekiri tegevustest, mis peavad kindlasti seadusenõuetele vastama; needtegevused tuleb kanda ka keskkonnajuhtimiskavasse, kus määratletakse kõikülesanded ja vastutused.

8. veerg: jõustumine ja süüdimõistmine

Lühikirjeldus, kuidas õigusakt on jõustatud ja süüdimõistmise protseduur.Näiteks: Keskkonnakaitseagentuuri poolt reguleerituna saab seaduse rikkujahoiatuskirja. Korduv seaduserikkumine toob tavaliselt kaasa süüdimõistmise.


8. Keskkonnapoliitika kirjutamine

Sissejuhatus

Nüüd, kus sul on keskkonnaülevaatus lõpule viidud, on sul oma organisatsioonikeskkonnaaspektidest suurepärased teadmised. Nende teadmistega oledvõimeline kirjutama oma organisatsiooni iseloomu ja suurusega sobiva EMASipoolt nõutava keskkonnapoliitika.

Keskkonnapoliitika on tõenäoliselt dokument, mida näeb enamus personalist jateistest asjaosalistest. See on esimeseks informatsiooniks, mida sinu keskkonna-juhtimise protsessist lugupidav inimene saab – seega on oluline, et sa teeksidselle korrektselt valmis. Lisaks EMASi nõuetele vastamisele peab keskkonna-poliitika ka personali ja teiste asjaosaliste poolt tervitatav olema – järelikultpeavad ka need inimesed selle arenguga seotud olema. Antud peatükk juhib sindläbi poliitika arendamise protsessi.

EMASi määrus (EL EMAS määrus 761/2001 Lisa I- A.2):

Juhtkond määratleb organisatsiooni keskkonnapoliitika ja tagab, et see

a) on kooskõlas organisatsiooni tegevuse, toodete ja teenuste laadi, ulatuse ningkeskkonnamõjuga;

b) sisaldab kohustust keskkonnategevuse tulemuslikkust pidevalt täiustada ja vältidasaastamist;

c) sisaldab kohustust täita vastavaid keskkonnaalaseid õigusakte ja eeskirju ning muidnõudeid, mida organisatsioon on kohustunud täitma;

d) sätestab keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete seadmise ja läbivaatamisepõhimõtted;

e) dokumenteeritakse, seda teostatakse ja järgitakse ning see tehakse kõikideletöötajatele teatavaks;

f) on avalikkusele kättesaadav.

Kavanda keskkonnapoliitika koos töörühmaga

Korralda töörühmaga keskkonnapoliitika arendamise arutamiseks kokkusaamine.Sul on vaja:

• Määrata oma organisatsiooni poliitikategemise protsess. Kuidas saab EMASipoliitikast sinu linnavalitsuse poliitika, millega oleksid nõus nii poliitilisedliidrid kui ka sinu organisatsiooni kõrgeim tegevjuht? Et nende inimestetoetust kindlustada, pead sa ka nemad poliitika väljatöötamisprotsessigasiduma.

• Lepi kokku, kes teeb uurimustöö ja kirjutab poliitika. Näiteks peaksid sa ülevaatama olemasolevad ühised dokumendid (vaata vorm 8), et aru saadaolemasolevatest keskkonnakohutustest.

• Pead hakkama kavandama konsultatsiooniprotsessi (vorm 11), teheskindlaks võtmeasjaosalised ja klauslid, mis haaraksid nad protsessi.

• Poliitika alustamiseks lepi koheselt kokku ajakava.


Olemasolevad keskkonnalased sihid, mured ja tegevused(Vorm 8)

Sellesse vormi peaksid kirja panema kõik linnavalituse olemasolevadkeskkonnaalased sihid, mured ja tegevused. See on oluline, sest organisatsioonilvõib juba olla võetud mingeid poliitilisi kohustusi, mida sinu keskkonnapoliitikasenam üle poleks vaja vaadata.

Vastavat informatsiooni võib leiduda:

o LA21 strateegia

o linnavalitsuse arengukava(d)

o tulemuslikkuse ülevaated.

Sa peaksid koos oma töörühmaga välja selgitama olemasolevad kohustused, sestrühmal koos on rohkem vastavaid teadmisi kui igal indiviidil eraldi. Tulekskaasata rohkem kui üks inimene, et sinu protsessi tuua rohkem teadmisi jakogemusi ning kindlustada, et dokument esindaks tervet organisatsiooni, mitteainult ühe indiviidi arvamusi.

Anna viide, kust olemasolevaid sihte, muresid ja tegevusi saab leida.

Näiteks:

LA21 strateegia, teine redigeerimine, oktoober 1999.

Eelarve, 2003

Anna dokumendile nimi, versiooninumber ja kinnitamise või vastuvõtmise võijõustumise (väljalaske) kuupäev – tulevikus võib sul olla vaja nendeledokumentidele viidata, seega on kasulikum nad kohe praegu korralikult viidata.

Keskkonnapoliitika eelnõu (Vorm 9)

Vormi 8 täitmine andis sulle teada, millised poliitikad juba olemas on. Etkirjutada oma organisatsiooni iseloomule ja suurusele vastav, EMASi nõuetestkinni pidav keskkonnapoliitika, pead sa juurde lisama veel materjale.

Keskkonnapoliitika peab sisaldama järgnevaid teemasid:

Poliitiliste kohustuste sissejuhatuses pead sa tooma välja, et „tippjuhtkondmääratleb organisatsiooni poliitika“. See kinnitab, et poliitika on kõrgematejuhtide poolt heaks kiidetud.

Poliitika dokumendi sisu peab lähtuma iseloomust, suurusest ja teenuste, toodeteja tegevuste keskkonnamõjust.

Pead võtma kohustuse „jätkuvalt vältida saastatuse teket“.

Pead lisama kohustuse „täita asjakohast keskkonnaalast seadusandlust jamääruseid ning teisi nõudeid, millele organisatsioon alla kirjutab“.

Poliitika peab tagama aluse keskkonnaalaste eesmärkide ja ülesannetepüstitamiseks ja nende ülevaatamiseks.

Pead määrama, kuidas poliitika dokumenteeritakse, rakendatakse ja säilitataksening kuidas see töötajatele teatavaks tehakse.

Poliitika peab olema avalikkusele kättesaadav.

Sinu poliitikas sisalduvad eesmärgid ja printsiibid peaksid kajastama keskkonnapõhilisi probleeme ja sinu linnavalitsuse/üksuse sellekohaseid vastutusi.


Samuti tuleks meeles pidada, et võetud poliitilised kohustused peaksid olemasellised, mida on võimalik ka täita ehk siis realistlikud, saavutatavad ja sellised,mis võimaldavad KJSil areneda. Töörühma kohe protsessi alguses kaasamineaitab sul mõista, milliste kohustuste võtmine on reaalne ja saavutatav.

Sinu poliitika peab sisaldama alljärgnevaid kohustusi, kuid peaksid kaaluma kaasjakohaste keskkonnaaspektide (otsene ja kaudne) viitamisele. Siintoodudnimekiri on küll juhendiks, kuid sul peaksid need kohustused olema juba endalkeskkonnaülevaatuse käigus ära määratletud.

Energia

o Energiakasutuse juhtimine

o Võimalike säästmisviiside leidmine ja nende kasutuselevõtt

o Energiaallika valik

Vesi

o Veekasutuse juhtimine


Toormaterjalid

o Toormaterjalide kasutamise juhtimine


o Toormaterjalide valik

o Toormaterjalide vedu

Müra

o Mürasaaste hindamine


Tahked jäätmed

o Juhtida tahkete jäätmete teke miinimumini

o Ringlussevõtu, korduvkasutamise ja kõrvaldamise tõhustamiseks võimalikemeetmete leidmine ja nende kasutuselevõtt

Õhk

o Õhusaaste hindamine

o Õhusaaste vähendamiseks võimalike meetmete leidmine ja nende kasutusele-võtt

Pinnas

o Pinnase saastatuse hindamine

o Pinnasesaaste vähendamiseks võimalike meetmete leidmine ja nendekasutuselevõtt

Maa ja maastik

o Maade ja maastike seisukorra hinnang keskkonnamõjude tagajärjel

o Maa hooletusse jätmise vältimiseks ja loomulike asukate hoidmiseks jasuurendamiseks ning avatud liikumiskoridoride säilitamiseks võimalikemeetmete leidmine ja nende kasutuselevõtt

Transport

o Transpordi kasutamise jälje keskkonnamõjude hindamine

o Transpordi kasutamise tagajärjel tekkivate keskkonnamõjude vähendamiseksvõimalike meetmete leidmine ja nende kasutuselevõtt


Ehitatud keskkond

o Ehitatud keskkonna juhtimine

o Linnamaastike ja linna visuaalse väljanägemise parandamiseks võimalikemeetmete leidmine ja nende kasutuselevõtt

Tervis ja turvalisus

o Keskkonnatervise ja –turvalisuse, k.a toidukvaliteedi juhtimine

o Keskkonnatervise ja –turvalisuse parandamiseks võimalike meetmeteleidmine ja nende kasutuselevõtt

o Riski juhtimine

Hanked

o Vajaminevate materjalide ost

o Varustajate/lepinguosaliste keskkonnakäitumine.

EMASi nõuete täitmine (Vorm 10)

Vormi 10 lõpetamine kindlustab sulle rahulolu, et poliitika eelnõu vastab EMASinõuetele.

Märgi vajalik kastike linnukesega näitamaks, et poliitika eelnõu vastab EMASinõuetele. Viis esimest nõuet peavad olema vastatud jaatavalt – kui ühelegineist viiest oled vastanud eitavalt, tuleb sul eelnõu uuesti ümber teha.

Kahele viimasele nõudele vastatakse hiljem.

Teabevahetus (Vorm 11)

Avalikkusele kättesaadava kirjaliku kohaliku valitsuse sihtide ja keskkonnaalalisteesmajärguliste tegevuste avaldusena on sobilik, et eelnõu osas toimubkonsulteerimine ka teiste inimestega. Teabevahetus tõstab „omanditunnet“tulevikus poliitikat rakendama hakkavate asjaosaliste rühmade seas;konsultatsiooniprotsess peaks hõlmama nii sisemisi kui ka väliseid asjaosalisi.

Kasuta antud vormi oma konsultatsioonistrateegia kirjeldamiseks.

Sisemine teabevahetus:

Tervele personalile tuleks kas kirja teel või mingite teiste vahendite kaudu saatapoliitikast koopia ja sellega anda neile võimalus teha märkusi. Sisemisestfookusgrupi koosviibimisest saab teha probleemide arutlemisele suunitletudkohtumise.

Väline teabevahetus:

Kui linnavalitsusel on juba asjaosaliste rühmad ära määratud (ärisektor,vabatahtlike sektor, keskkonnateemalised foorumid jne), siis kasuta neid omahuvides ära. Kui rühmi pole määratud, pead ise leidma viisi, kuidas välisedasjaosalised saaksid võimaluse poliitika eelnõud kommenteerida.

Lõplik poliitikadokument (Vorm 12)

Konsultatsiooni käigus saadud tagasisidemele baseerudes tuleb vajaduse korraleelnõu uuesti ümber teha. Pea aga meeles, et endiselt peab eelnõu vastamaEMASi nõuetele!


Nüüd pead saama võimuloleva erakonna liidri ja tippjuhi allkirjad; arukas oleksvõtta ka opositsiooni liidri allkiri, sest tulevikus võivad nemad valitseda ja siis onsulle kasulik, kui on olemas allakirjutatud kinnitatud lepe.

Levikumehhanismid (Vorm 13)

Kui on olemas ametlik heakskiit, tuleks keskkonnapoliitikat võimalikult laialdaseltlevitada – selline laialdane levitamine peaks hõlmama sinu organisatsioonipersonali ja linnavalitsuse liikmed. EMASi nõue on, et linnavalitsusekeskkonnapoliitika peab olema avalikkusele kättesaadav. Tõendaja võib tahtateada saada, milliseid levikumehhanisme on kasutatud.

Levikumehhanismid

Sisemised:

• uue personali palkamisel tutvustatakse neile koheselt ka vastavat poliitikat

• demonstreeritakse organisatsiooni kõigi osade vastuvõtualades

• väike stardiüritus, mis kutsuks kohale juhte ja ametnikke, keda otseselt uuskeskkonnapoliitik mõjutab.

Välised:

• avaldatud linnavalitsuse infolehes

• kättesaadav kõigis linnavalitsuse ühiskondlikes hoonetes (näiteks raamatu-kogudes ja koolides).

Poliitika ülevaatamise meetmed (Vorm 14)

Keskkonnapoliitikat tuleb periooditi poliitiliste kohustuste lisandumise valgusesüle vaadata. See kindlustab poliitika ajakohastatuse ja üksuse/linnavalitsuseigapäevaste tegevuste vastavuse olemasolevale poliitikale. Sellise mehhanismirajamine, mis kindlustaks kohe alguses poliitika ajakohastatuse, on EMASipikaajalise edu seisukohalt organisatsioonis olulise tähtsusega.

Järgmised asjad, mida tuleks kaaluda, sest need mõjutavad keskkonnapoliitikaülevaatamist:

• Jälgi seaduse muudatusi, mis mõjutavad poliitikat

• Jälgi poliitika muutmise nõudeid

• Jälgi keskkonnapoliitika kohaseid kaebusi.


9. Keskkonnajuhtimiskava arendamine (Vorm 15)

Sissejuhatus

Nüüdseks oled sa keskkonnaülevaatusega määranud olulised keskkonnaaspektidja seadnud paika oma keskkonnapoliitika mõningad üldjoonelised eesmärgid.

Järgmiseks pead püstitama kindlad konkreetsed eesmärgid ja ülesanded, misvõimaldavad sul jätkuvalt oma organisatsiooni keskkonnakasutust paremaksmuuta. Antud peatükk juhib sind läbi keskkonnajuhtimiskava arendamise juurde.

Sul võib osutuda vajalikuks kaasata kavasse juba olemasolevad keskkonna-juhtimiskavad. Peaksid olema teadlik, et sinu organisatsioonil võib juba ollaolemas eesmärkide ja ülesannete püstitamise meetod; sel juhul oled sa sunnitudvastavat protseduuri järgima. Sul võib olla vajalik siduda oma eesmärgid,ülesanded ja tegevused eelarvega.

• Eesmärgid ja ülesandedEMASi määrus (EL EMAS määrus 761/2001 Lisa I-A.3.3.):

Organisatsioon kehtestab dokumenteeritud keskkonnaeesmärgid ja -ülesandedorganisatsiooni igas tegevusvaldkonnas ja igal tasandil ning järgib neid.

Eesmärkide seadmisel ja läbivaatamisel võtab organisatsioon arvesse õigusaktidesttulenevaid ja muid nõudeid, organisatsiooni olulisi keskkonnaaspekte, tehnoloogilisivõimalusi, rahastamise, tegevuse ja äritegevusega seotud nõudeid ning huvitatud isikuteseisukohti.

Eesmärgid ja ülesanded on kooskõlas keskkonnapoliitikaga, sealhulgas kohustusega vältidasaastamist.

• Keskkonnajuhtimisprogramm(id)EMASi määrus (EL EMAS määrus 761/2001 Lisa I-A.3.4.):

Organisatsioon kehtestab programmi (programmid) oma eesmärkide ja ülesannetesaavutamiseks ja järgib seda. See sisaldab järgmist:

a) vastutuse määramine eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise eestorganisatsiooni igas tegevusvaldkonnas ja igal tasandil;

b) eesmärkide saavutamise ja ülesannete täitmise vahendid ning ajakava.

Kui projekt on seotud uute suundade ja uute või muudetud tegevuste, toodete võiteenustega, tuleb programmi (programme) vajaduse korral muuta, et tagadakeskkonnajuhtimise kohaldamine niisuguste projektide suhtes.

Keskkonnajuhtimiskava eesmärk

Kava eesmärk on määratleda eesmärgid ja ülesanded, hinnata kohustusi jaajagraafikut ning kindlustada protsessi jälgimise. Kui sa senini pole omaorganisatsiooni inimesi EMASi protsessi kaasanud, siis nüüd on aeg seda kindlastiteha. Kava hindab indiviidide vastutusi – kaasab eesmärgid, mis mõjutaksid jamuudaksid inimeste käitumist. Sellist tulemust ei saa sa ilma nende osaluse janõusolekuta saavutada.


Keskkonnajuhtimiskava arendamine

1. veerg: viide

Sisesta viitenumber eesmärkidele ja ülesannetele, mis sa siia vormi kaasad.

2. veerg: eesmärgid

Igale olulisele aspektile (määrati keskkonnaülevaates) tuleb seada eesmärk.

Eesmärgid ja ülesanded peavad olema:

• Lihtsad, pea meeles, et kava peab kogu aeg demonstreerima täiustumist; sa eipea kõike tegema kohe praegu. Tööta eesmärgid ja ülesanded vähemalt kordaastas läbi.

• Määratletud oma saavutustega seotud inimeste poolt

o Kes on kavandamiseks ja kavandatu elluviimiseks parima asetusega

o Kes seejärel „neid omab“ ja võtab osa nende saavutamisprotsessist

• Seostatud teiste kavade ja plaanidega, nt eelarvete, teenistusplaanidega.

• Kui teised plaanid muutuvad ja neid revideeritakse, siis saad sa kasutada sedahetke sobiva juhusena oma keskkonnajuhtimiskava nendesse integreerimiseks.

Eesmärk on ambitsioon, mis pühendub oma saavutustele. EMASis peab eesmärkolemas olema, et täiustada teatud aspekti keskkonnakasutust. Näiteks võib sulolla eesmärk kahandada jäätmete teket või muuta varustusahelat „rohelisemaks“.Sinu eesmärgiks võib olla isegi „mõista paremini meie mõju elusloodusemitmekesisusele“.

Eesmärkide (ja ülesannete) püstitamisel ei pea kindlasti lähtuma sellest, et neiloleks sinu keskkonnamõjule märgatav kahandamisvõime; eesmärke (ja sobivaidülesandeid) võid püstitada ka selleks, et teatud teemat paremini tundma õppida.Tihti on see protsess tegevuse eelnõudeks – sa ei saa oma keskkonnamõjuvähendada, teadmata võimalikke valikuid, saamata teistelt kogemusi võiuurimata rahastamise võimalusi.

Seega ära karda lisada mitmeid eesmärke ja ülesandeid, mis ei vähendagi sinukeskkonnamõju – keskkonnajuhtimiskava koostamine võtab aega ja sinultoodatakse järk-järgulist täiustumist, mitte hetkelist perfektsuse saavutamist!

3. veerg: ülesanded

Ülesanne on eesmärgi koostisosa. Kasutades ülaltoodud näidet – kui su ees-märgiks on vähendada jäätmete teket, võib sul selle eesmärgi saavutamiseks ollamitmeid ülesandeid. Näiteks:

Vähenda jäätmete teket, saates prügilasse või tuhastamisele aastaks 2007 25%vähem jäätmeid.

Lõpetada ELis ümbertöötlemise parima praktika ülevaade märtsiks 2005.

Ülesannet püstitades jälgi, et see oleks ARUKAS (S.M.A.R.T.):

• Specific (Spetsiifiline)

• Measurable (Mõõdetav)

• Achievable (Saavutatav)

• Realistic (Reaalne)

• Time limited (Ajaliselt piiritletud) (6. veerg)


Ära unusta ka „kiirete võitude“ tähtsust, mis demonstreerivad ilmekaltsaavutatud progressi. Väldi olukorda, kus kõigi ülesannete saavutamine võtabkuid või aastaid. Sul on vaja segu lühi-, keskmise ja pikaajalistest ülesannetest.

Ülesanne ei pea alati sisaldama protsenti, mille võrra mingi protsess peaksparanema, nagu näiteks eeltoodud näites 25%-line jäätmete tekke kahanemine.Kuid alati tuleks sul kindlustada ülesande piisav spetsiifilisus, mis võimaldaks sulsaavutatud ülesannet ka jälgida. Näiteks:

Kehv ülesanne

o Saavutada ELis parim jäätmete juhtimine

Hea ülesanne

o Luua parimate detailidega jäätmete juhtimise raport ELis.

Alati ei ole oluline seada kvantitatiivseid ülesandeid. Näiteks võib sul olla eesmärkvähendada CO2 emissiooni, aga puuduvad mõõtmisvahendid. Kuid sellesthoolimata saad sa määratleda tegevusi, millest sa tead, et nad vähendavad CO2

emissiooni, kuigi tegelikku vähenemist mõõta pole võimalik. Selle asemel, etvõtta ülesandeks vähendada CO2 heitmeid 10% võrra, võid sa võtta ülesandekshoopis teatud tähtajaks kogu linnavalitsuse autode üleviimise propaanile (LPG).Niimoodi toimides on protsess ikkagi jälgitav ja on isegi võimalik välja arvutadaCO2 vähenemine, kasutades selleks CO2 kalkulaatorit.

Tähtis on meeles pidada ka seda, et otseste ja kaudsete efektidega, mille oledhinnanud kõige olulisemateks, tuleb edasi tegeleda EMASi protsessi keskkonna-juhtimissüsteemis. Et aeg ja ressursid on piiratud, peaksid ennast kontrollima, etmääratletud saaksid vaid kõige olulisemad otsesed ja kaudsed keskkonna-aspektid, mille hilisem juhtimine oleks ka kontrollitav.

Pea meeles seiret

Kava ei too seiret eraldi välja; seda tehakse KJSis (peatükk 10). Siiski – peameeles, et sul peab olema võimalus ka oma eesmärkide ja ülesannetesaavutamise protsessi progressi jälgimiseks, nii et enne eesmärkide ja ülesannetepüstitamist mõtle ka sellele, kuidas seiret tagada.

4. veerg: tegevused

Iga ülesanne nõuab tegevusi, enne kui teda saab saavutada. Siia veergu peaksidkirjutama nõutavate tegevuste nimekirja.

Näiteks:

Kui ülesandeks on „vähendada jäätmete teket aastaks 2007 25% võrra,” võiksidsinu tegevused olla:

o Teha ametlik korduvakasutamise skeem

o Arendada teadlikkust tõstev kampaania

o Uurida välja võimalused, kuidas saaks vana mööblit taaskasutada.

Mõned eesmärgid võivad olla saavutatavad ühekordse tegevusega, näitekskemikaalide lao kindlustamine kemikaalide pinnasesse sattumisest hoidumiseksvõi kanalisatsiooni lekete korral, rajades kemikaalide mahutite alla betoonistkogumisvannid. Veel üheks näiteks võib olla kahepoolsete printerite kasutuselevõtmine, et vähendada paberi kulu. Kui sinu ressursid lubavad, võib olla mõttekaseelistada ühekordseid tegevusi. Samas on ka tegevusi, mis võiksid olla pidevad,näiteks paberi taaskasutamine.


Ühekordsed „tehnilised" lahendused kõrvaldavad töötajatelt vajaduse pidevalttegevusi ette võtta. Üheks heaks näiteks on valgustus. Paigaldades andurid, mislülitavad valgustuse sisse, kui valgust on vähe ja inimesed on ruumis ning väljakui kedagi pole – see kõrvaldab vajaduse inimestel ise pidevalt tulesid kustutada.

EMAS ei nõua, et kõik keskkonnaaspektidega seotud tegevused annaksidkoheseid tulemusi – seega ei pea tegevused alati keskenduma keskkonnamõjukohesele vältimisele. Tuleb määrata tegevuste ulatus, et juhtida uuringutevajadust või protsessi tegevusi. Näiteks võivad sinu seatavad tegevused ollajärgmised:

• Tasuvusuuringud praeguste autode väljavahetamiseks gaasil (propaan)töötavate autode vastu

• Tagada vahendid gaasile üleminekuks

• Alustada gaasile üleminekuprotsessiga

• Lõpetada gaasile üleminekuprotsess

5. veerg: tegevuste klassifikatsioon

Seire eesmärkidel sisesta siia, kas tegevused neljandas veerus on saavutatavadühekordse tegevusega või pideva tegevusega.

6. veerg: ülesannete tähtajad

Sisesta siia veergu igale tegevusele ülesande tähtaeg. Meenuta, et oluline onmäärata ülesanded, mis on reaalsed ja saavutatavad.

7. veerg: vastutus

Anna inimes(t)est, kes on tegevuste eest vastutav(ad) ja inimesest, kes onvastutav eesmärkide ja ülesannete saavutamise eest, detailne kirjeldus.

• Kaasa vastutuse määramise protsessi töötajad (ära ainult informeerikedagi tema vastutusest), sest sul on vaja nende inimeste protsessigaseotust.

• Heaks tavaks on ka juhtimise vastutuse (mitte ainult ametniketööastme) detailiseerimine.

• Efektiivse teabevahetuse ootus, ära lihtsalt anna neile volitusi.

• Mõtle läbi kõik seostamise võimalused (olemasolevad kohustusedteiste süsteemide suhtes).

8. veerg: asjakohased tegevused

Peaksid olema võimeline jälgima eesmärkide päritolu ja nende mõjuorganisatsiooni keskkonnakasutusele. Ülevaatust läbi viies viitad sa igaletegevusele ja tegevuse elemendile. Antud veergu peaksid sa kandma kõiktegevused ja elemendid, mida eesmärk või ülesanne juhtida püüab. Selline viisvõimaldab sul demonstreerida oma ülevaatuse ja tegevuste vahelist sidet.


10. Keskkonnajuhtimissüsteemi arendamine

Sissejuhatus

Keskkonnajuhtimise neli sammast on:

Kavanda – vii ellu – kontrolli – täiusta

Siiamaani oled sa tegelenud kavandamisega – oled töötanud tegevustega, misvõimaldavad sul hakata „ellu viima“ tegevusi organisatsiooni keskkonnakasutusetäiustamiseks. Oled vaadanud üle kasutuse hetkeolukorra, kirjutanudkeskkonnapoliitika ja loonud tegevusteprogrammi. Nüüd tuleb sul eeltööd„rakendama“ hakata, kontrollida süsteemi töökindlust ja reageerida tekkidavõivatele probleemidele ja ebakõladele.

Keskkonnajuhtimissüsteem (KJS) paneb paika või aitab määrata olemasolevadprotsessid kindlustamaks, et töö on tehtud, protsessi jälgitakse ja aja-kohastatakse vastavalt vajadusele.

KJS kirjeldab, KUIDAS asju tehakse. Pead kindlaks tegema, et sa tõesti kirjeldadasjade tegemist, vastasel juhul pole võimalik süsteemi auditeerida. Audiitorkontrollib protsessi vastavust standarditele ja seda, kas sa tõesti juhid nii nagulubasid; seega – kui sa polegi öelnud, kuidas sa süsteemi juhid, pole võimalikseda üleüldse auditeerida!

Diagramm kujutab KJSi tsüklit: „Kavanda, vii ellu, kontrolli ja täiusta!“

Tegutse• Juhtkonna-

poolneülevaatus jatäiustavadtegevused

Planeeri• Keskkonna- ülevaatus• Õigusaktid• Keskkonna-

eesmärgid ja -ülesanded

• Keskkonna- juhtimiskava

Kontrolli• Seire ja

mõõtmised• Mittevastavused

ja korrigeerivadning ennetavadtegevused

• Teatmestik• KJSi auditid

Rakenda• Struktuur ja

kohustused• Koolitus ja

pädevus• Teabevahetus• KJSi

dokumentatsioon• Dokumendiohje• Toimimisohje

• Häda-olukordadeksvalmisoleks

Keskkonnapoliitika


Mis asi on keskkonnajuhtimissüsteem?

EMAS on planeerimise, rakendamise, ülevaatuse ja täiustavate tegevuste, midaorganisatsioon peab läbi viima, et täita poliitikas ja juhtimiskavasseadusandlusega määratud ning kehtestatud keskkonnaalased kohustused,kestev tsükkel.

KJSi etapp on süsteemi osa, mis annab protsessile kindla joone ja eesmärgi – KJSintegreerib EMASi organisatsiooni operatsioonidesse ja see tegevus on edukarakendamise elulise tähtsusega koostisosa.

EMASi KJS järgib ISO14001 standardit. EMAS loodi 1995. aastal, 2001 viidi sisseparandused, et liita keskkonnajuhtimissüsteemi komponendina ISO14001.ISO14001 kaasamine on aidanud EMASil suurendada keskkonnajuhtimisskeemidekohast üldist teadlikkust. Need kaks süsteemi täiendavad üksteist, kuid EMAS onmõnedes valdkondades kindlama joonega. Paljudes liikmesriikides tundub EMASolevalt jätkuvalt mainekam kui ISO14001. EMASi ja ISO14001 üheks erinevusekson see, et EMASi saab kirjeldada keskkonnakasutuse standardina, aga ISO14001kirjeldatakse kui keskkonnajuhtimissüsteemi standardit. Praktika siiski näitab, etlõpptulemusena on mõlema süsteemi eesmärgiks parandada organisatsioonikeskkonnakasutuse tulemuslikkust.

EMASi sidumine olemasoleva juhtimissüsteemiga

EMASi protsessi ühendamine sinu organisatsiooni olemasolevate operatsioonidegaon väga oluline kahel põhjusel:

1) Et süsteemist saaks organisatsiooni operatsioonide oluline ja tunnustatudosa, peab see olema osa ka organisatsiooni juhtimisprotsessist;

2) Sagedasti on nii, et paljud keskkonnajuhtimissüsteemi jaoks vajalikudprotseduurid on mingil kujul juba teiste organisatsiooni operatsioonide jaoksolemas; seega pole sul mõtet korrata seda, mida juba on tehtud või tehaolemasolevatest protseduuridest koopiaid.

Pea meeles, et palju KJSi jaoks vajalikku võib juba olemas olla. ISO14001sisaldab elemente, mis teiste organisatsiooniliste süsteemide puhul onüldkasutatavad. EMASi sidumine olemasolevatesse süsteemidesse vähendabvajaminevat töökogust ja teeb palju kiiremini ja efektiivsemalt EMASist sinuorganisatsiooni operatsioonide osa.

Ühendamisvõimaluste näited

• Koolitusprotseduurid võivad juba olemas olla, sa saad KJSi koolitusenendega siduda – näiteks siduda koolituse uute töötajate linnavalitsussetöölevõtuga.

• Vaata üle olemasolevad teabevahetusmeetodid, näiteks infolehed,personali kokkusaamised, teadetetahvlid, asutuse sisene teabelevitamisevõrgustik.

• ISO14001 ja ISO9000 on omavahel, või mõne teise süsteemiga, mida savõid kasutada pea identsed dokumendiohje protseduurid.

• Su organisatsioonil võivad juba olla olemas hädaolukorras käitumiseprotseduurid või plaanid; nendega saad ühendada ka EMASi hädaolukorraprotseduurid.

• ISO9000 süsteemil on vigu parandav ja ennetav tegevuste protsess.


• ISO9000 või ükskõik millisel tervise ja turvalisuse tagamise süsteemil onteatmestiku pidamise protseduur juba olemas.

Üldised ühendamisalad:

• Hankimise juhtimised

• Kvaliteedi protseduurid

• Tööjuhised

• Koolitusprogrammid

• Teabevahetusviisid

• Informatsioonisaamise süsteemid

• Aruandvad süsteemid

• Värbamine, hinnangu andmine ja distsipliini tagavad protsessid

• Eelarve määramise protseduurid

Kuidas kirjutada KJSi

Juhtimissüsteem peab sisaldama ISO14001 standardile vastavaid protseduure.Lisaks nendele nõuetele vastamisele peab KJS olema elav dokument, millegaoleksid rahul kõik inimesed, keda KJS mõjutab – ilma inimeste toetuseta, kellepühendumist sa protsessi rakendamiseks vajad, KJSi arendada ei saa.

Põhilised edu elemendid:

• Protsessi algusest alates saavutada tippjuhtkonnapoolne toetus

• Kõigi tasemete töötajate seotus on väga oluline

• Panna kokku väga funktsionaalne rühm

• Mõelda läbi KÕIK KJSi sidumise võimalused olemasolevate protseduuridega

• Kavandada muutusi – sinu organisatsiooni paindlikkus tuleviku suhtes

KJSi sisu

Keskkonnajuhtimissüsteem sisaldab alljärgnevaid olulisi valdkondi. Sa oled jubakirjutanud poliitika, viinud läbi ülevaatuse, loonud juhtimiskava ja tutvunudasjakohaste õigusaktidega. Valdkondadeks on:

• Keskkonnapoliitika

• Kavandamine

o Ülevaatus

o Seadusega määratud ja teised nõuded (õigusaktide register)

o Eesmärgid ja ülesanded (keskkonnajuhtimiskava)

• Rakendamine ja toimimine

o Struktuur ja kohustused

o Koolitus, teadlikkus ja pädevus

o Teabevahetus

o Keskkonnajuhtimissüsteemi dokumenteerimine

o Dokumendiohje

o Toimimisohje

o Valmisolek hädaolukorraks ja hädaolukorras tegutsemine


• Kontroll ja korrigeeriv tegevus

o Seire ja mõõtmised

o Mittevastavused ja korrigeerivad ning ennetavad tegevused

o Teatmestik

o Keskkonnajuhtimissüsteemi ülevaatus

• Juhtkonnapoolne ülevaatus.

Käesolev peatükk keskendub rakendamisele ja operatsioonidele, kontrollile japarandavale tegevusele ning juhtkonnapoolse ülevaatuse etappidele.

Rakendamine ja toimimine

Struktuur ja kohustused


Osa, kohustused ja volitused määratletakse, dokumenteeritakse ning tehakse teatavakstõhusa keskkonnajuhtimise võimaldamiseks.

Juhtkond annab keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamiseks ja järelevalveks vajalikudvahendid. Nendeks on inimesed, erioskused, tehnoloogia ja finantsressursid.

Organisatsiooni juhtkond nimetab ametisse juhtkonna eriesindaja(d), kellel muudestkohustustest olenemata on kindlaksmääratud roll, vastutus ja volitused,

a) et tagada keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete kehtestamine, rakendamine jajärgimine käesoleva rahvusvahelise standardi kohaselt;

b) et anda keskkonnajuhtimissüsteemi toimimise kohta juhtkonnale aru, mille aluseljuhtkond saab selle läbi vaadata ja keskkonnajuhtimissüsteemi täiustada.

Selle alapeatüki eesmärgiks on kindlustada, et kõik EMASiga seotud inimesedoleksid oma kohustustest teadlikud – peab olema täiesti selge, kes millegi eestvastutab ja kes kellele saavutustest ette peab kandma.

Antud KJSi alapeatükk peab kirjeldama sinu organisatsiooni olemasolevatkohustuste määramise ja saavutustele jõudmise struktuuri.

Kohustused peavad olema selgelt määratletud ja võimaluse korraldokumenteeritud töötaja töökirjelduses. Pea meeles, EMAS ei ole „lisa,“ temastpeab saama organisatsiooni osa; töötajate EMASiga seotud kohustused peavadolema kindlasti töökirjeldusse kirja pandud ja need kohustused võib siduda katöötajatele iga-aastase hinnangu andmisega.

Kohustuste täitmiseks peavad olema tagatud piisavad rahalised, ajalised japersonalialased ressursid. Ole realistlik ja mõtle ka selle üle, et pole võimalikmäärata kohustusi, kui pole tagatud nende saavutamiseks piisavaid vahendeid –audiitor tunneb sellise möödalaskmise koheselt ära.

Lõppkokkuvõttes peab vanemjuht vastutama KJSis sisalduvate kohustusterakendamise eest.

Struktuuri ja kohustuste protseduuri kontrollnimekiri

• Keskkonnajuhtimise jaoks määratud rollid

• Rollide osas sisemine teabevahetus (viide teabevahetuseprotseduurile)

• Hinnanguline vahendite vajadus

• Määratud juhtimise esindajatele

• Protseduuri ühendamine olemasoleva süsteemiga igal võimalikul juhul.


Koolitus, teadlikkus ja pädevus


Organisatsioon teeb kindlaks koolitusvajadused. Ta nõuab, et kõik töötajad, kelle töö võibkeskkonda oluliselt mõjutada, on saanud nõuetekohase koolituse.

Ta kehtestab korra ja järgib seda, et teha kõik oma töötajad või liikmed igastegevusvaldkonnas ja igal tasandil teadlikuks:

a) keskkonnapoliitika ja keskkonnaalase menetluse järgimise ning keskkonna-juhtimissüsteemi nõuete järgimise tähtsusest;

b) oma töise tegevuse tegelikust või võimalikust olulisest mõjust keskkonnale jaisikliku tegevuse tõhustamisest tulenevast kasust keskkonnale;

c) nende rollist ja vastutusest, et saavutada keskkonnapoliitika ja keskkonnaalasemenetluse järgimine ning keskkonnajuhtimissüsteemi nõuete järgimine, kaasa arvatudhädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorras tegutsemise nõue;

d) ettenähtud töökorrast kõrvalekaldumise võimalikest tagajärgedest.

Töötajad, kes täidavad keskkonnale olulist mõju põhjustada võivaid ülesandeid, on pädevadneid täitma asjakohase hariduse, koolituse ja/või kogemuse alusel.

Selle KJSi alapeatüki eesmärgiks on kindlustada kõigi seotud inimeste EMASiolemasolust teadmine ja kui on vajalik, peab personal saama vastava väljaõppening omandava vajaliku pädevuse, et vastata süsteemi nõuetele.

Sobilikkuse korral võib olla nõutav kindel või spetsiaalne väljaõpe ülevaatusekäigus määratud oluliste aspektide jaoks. Näiteks kohtades, kus käideldakseohtlikke jäätmeid või kus teede püsimajäämine võib mõjutada hekke ja seeläbi kalooduslikku mitmekesisust. Töötajad peavad oma keskkonnamõjust ja tehtavakahju miinimumi viimiseks vajalike sammude ettevõtmisest teadlikud olema.

Tuleb luua väljaõppe teatmestik, kus oleks kirjas, milline inimene konkreetsel alalväljaõppe on saanud.

Teabevahetus


Seoses keskkonnaaspektide ja keskkonnajuhtimissüsteemiga kehtestab organisatsioonjärgmisi valdkondi käsitleva korra ja järgib seda:

a) organisatsioonisisene teabevahetus eri tegevusvaldkondade ja tasandite vahel;

b) organisatsioonivälistelt huvitatud isikutelt asjaomase teabe saamine,dokumenteerimine ja sellele vastamine.

Organisatsioon kaalub oma oluliste keskkonnaaspektide organisatsiooniväliselt teatavaks tegemisekorda ja protokollib oma otsuse selle kohta.

Antud KJSi alapeatüki eesmärgiks on kindlustada, et teabevahetus oleksefektiivne nii organisatsiooni sees kui ka sellest väljaspool, näiteks jõuakskohaliku elanikkonna ja teiste asjaosalisteni.

Pead välja arendama protseduuri, mis juhiks informatsiooni levikut viisil, mistagaks selle korrektse jõudmise asjaosalisteni.

Näiteks, kas organisatsiooni esindav personal (nagu näiteks administraatorid) onEMASist ja keskkonnapoliitikast teadlik, või kas personal teab, kelle poolepöörduda, kui vastav vajadus tekib?

Samuti peaksid kaaluma, millist osa informatsioonist avalikult avaldatakse jamillist mitte.


Keskkonnajuhtimissüsteemi dokumenteerimine


Organisatsioon dokumenteerib ja säilitab teabe paberil või elektrooniliselt ja selles:

a) kirjeldatakse juhtimissüsteemi põhiosi ja nende koostoimet;

b) viidatakse seotud dokumentidele.

See on süsteemi väga olulise tähtsusega osa, eriti juhul kui oled sidunud omaprotsessi teiste juhtimissüsteemide, nagu näiteks kvaliteedi või tervise võiturvalisusega. Kõigis siinses juhendis kirjeldatud peatükkides on nõutavad EMASielemendid; kõigil kellel on vajadus, peaks olema lihtsalt võimalik ükskõik millistdokumenti ja protseduuri üles otsida. Antud KJSi alapeatüki eesmärgiks ondetailselt välja tuua, kust iga nõutavat peatükki saab leida (näiteks dokumendinimetus, veebiaadress, kelle ametikoht). Näiteks hädaolukorra protseduuridekohta võib infot leida (juhendi alapeatükk 10.6.7) kvaliteedi või tööohutus- jatervishoiu juhtimissüsteemidest, mitte EMASist.

Samuti tuleb sul kirjeldada, kuidas EMASi tuumikelemente juhitakse. Näitekskeskkonnapoliitika kaasajastamiseks ülevaatuse kuupäevad ja protseduurid,samas tuleb ajakohastada ka oluliste aspektide teatmestik vastavalt sinuorganisatsioon iseloomu muutustele.

KJSi enda igal osal peavad olema ajakohastamise protseduurid ja seiremeetodid.Pea meeles, sinu organisatsiooni töötajatele ja väljastpoolt tulevatele inimestelpeab olema selgelt arusaadav, kuidas sa EMASi nõudeid juhid.

Dokumendiohje


Organisatsioon kehtestab korra kõikide käesolevas rahvusvahelises standardis ettenähtuddokumentide kontrollimiseks ja järgib seda, et tagada, et:

a) neid saab leida,

b) need vaadatakse korrapäraselt läbi ja vajaduse korral neid muudetakse ningvolitatud töötajad kinnitavad nende vastavuse;

c) asjakohaste dokumentide ajakohastatud variandid on kättesaadavad kõikideskohtades, kus teostatakse keskkonnajuhtimissüsteemi tõhusaks toimimiseks olulisitoiminguid;

d) aegunud dokumendid kõrvaldatakse viivitamata kõikidest väljaandmis- jakasutamiskohtadest või hoitakse muul viisil ära nende soovimatu kasutamine;

e) kõik aegunud dokumendid, mis säilitatakse õiguslikel ja/või andmete säilitamiseeesmärgil, on asjakohaselt kindlakstehtavad.

Dokumendid on loetavad, kuupäevastatud (muutmise kuupäevadega) ning kergestikindlakstehtavad, neid säilitatakse süsteemselt ning hoitakse alles kindlaksmääratud tähtajajooksul. Eri liiki dokumentide loomiseks ja muutmiseks kehtestatakse kord ja vastutus ningjärgitakse neid.

Nüüd oled sa teadlik, et EMASi rakendamine toob endaga kaasa paljudedokumentide koostamise ja paljude olemasolevate dokumentide töölerakendamise. Pead välja arendama protseduuride ajakohastamise süsteemi javõimaldama süsteemi kasutusvõimaluse inimestele, kellel on vaja seda kasutada.


Toimimisohje


Organisatsioon määrab kooskõlas oma poliitika, eesmärkide ja ülesannetega kindlaks needtoimingud, mis on seotud kindlaksmääratud oluliste keskkonnaaspektidega. Organisatsioonkavandab selle tegevuse, sealhulgas abitoimingud, et need tehtaks ettenähtud tingimustekohaselt järgmisel viisil:

a) dokumenteeritud korra kehtestamise ja järgimisega juhtudeks, kui selle puuduminepõhjustaks keskkonnapoliitikast ning keskkonnaalastest eesmärkidest ja ülesannetestkõrvalekaldumise;

b) menetluste tegevuskriteeriumide sätestamisega;

c) kaupade ja teenuste kindlakstehtavate oluliste keskkonnaaspektidega seotud korrakehtestamise ja järgimisega, mida organisatsioon kasutab, ning vastavast korrast janõuetest tarnijatele ja tööettevõtjatele teatamisega.

Operatsiooniliste kontrollsüsteemidega tuleb siduda kõik olulised aspektid. Omakeskkonnajuhtimiskavas on sul detailne ülevaade eesmärkidest, ülesannetest,tegevustest ja kohustustest, mis sinu oluliste aspektidega seonduvad.

KJSi toimimisohje alapeatükis kirjeldad sa protseduure, mis kindlustavad sueesmärkide ja ülesannete saavutamise ja õigusliku vastavuse ning vastavusekõigi teiste määrustega. Näiteks kirjeldad, kuidas sa saavutad protsessi jaoksvajalikud load (nagu näiteks keskkonnakompleksloa) või et sul on olemasvajalikud lepinguosaliste litsentside koopiad.

Valmisolek hädaolukorraks ja tegutsemine hädaolukorras


Organisatsioon kehtestab korra õnnetuse ja hädaolukorra kindlakstegemiseks ja sellepuhul tegutsemiseks ning sellega seotud olla võiva keskkonnamõju vältimiseks jaleevendamiseks ning järgib seda korda.

Organisatsioon vaatab läbi oma hädaolukorraks valmisoleku ja hädaolukorras tegutsemisekorra, eelkõige õnnetuse või hädaolukorra esinemise järel, ja vajaduse korral muudabseda.

Organisatsioon testib korrapäraselt seda korda, kui see on teostatav.

Mõnedel sinu juhitavatel tegevustel võib olla muutlik keskkonnaolulisus,mis sõltub sellest, kas tegevused toimivad normaalses, ebanormaalsesvõi hädaolukordades. Näiteks linnavalitsuse jäätmete kogumine:

Normaalne: igapäevane kogumine

Ebanormaalne / Hädaolukord: rahvuslike pühade järgne ebanormaalne jäätmetekoguse kasv või kogumise alal töötavate inimeste tööstreigi ajal kogunev suurjäätmete kogus.

Hädaolukorrad tekivad tavaliselt näiteks põlemise, üleujutuste, teiste ebareegli-päraste ilmastikuolude, mahavoolanud ohtlike vedelike ja elektrikatkestuste ajal.Sinu valmisolek hädaolukorras ja selles käitumine peab olema potentsiaalseshädaolukorras käitumiseks rakendatav.

Antud KJSi alapeatükk nõuab korralikku läbimõtlemist, et tagada vastavalthädaolukorrale kõige asjakohasem käitumine. Eriti raske on see linnavalitsusele,


kus enamus tegevusi on kontoripõhised. Siinjuhul on abiks hädaolukordadeskehtivate ja ka ebanormaalsete olukordade jaoks rakendatavate hädaolukordadeprotseduuride korralik läbimõtlemine. Näiteks kohalikus linnavalituses:

Tegevus Normaalne Ebanormaalne / häda-olukord

Printimine Igapäevane printimine Suurte koguste ankeetidevõi lendlehtede trükkimine

Energiakasutus Normaalsed temperatuurid Erakordselt kuumad võikülmad ilmastikutingimused

Jäätmetest vabanemine Normaalne tööpäeva jooksultekkiv jäätmete hulk

Konverentside või muudeavalike ürituste ajal tekkivümbertöötlemist vajavatejäätmete suur hulk

Sul peab olema protseduur nii hädaolukordade määramiseks kui ka nendeennetamiseks või juhtimiseks. Näiteks võttes aluseks tabelis toodud printerisituatsiooni, kus töötajate poolt standardprinterite kasutamise reguleerimisekspeaksid olema kehtestatud protseduurid – kui prinditava materjali maht ületabteatud taseme, tuleks dokumendid saata printimisele vastavasse osakondakeskkonnaseisukohast ökonoomsemale printimisele.

Kemikaalide lekete puhul peaksid olema kehtestatud protseduurid, mislimiteeriksid lekke keskkonnamõju. Pea meeles, see protseduur peab olemadokumenteeritud (dokumendiohje), kehtestatud (toimimisohje) ja personal peabsellest protseduurist ka teadlik olema (koolitus ja teadlikkus).

Kontroll ja korrigeeriv tegevus

Seire ja mõõtmised


Organisatsioon kehtestab dokumenteeritud korra oma selliste toimingute ja tegevusepõhinäitajate korrapäraseks järelevalveks ja mõõtmiseks, millel võib olla keskkonnaleoluline mõju, ja järgib seda korda. Selle hulka kuulub teabe registreerimine, mille abil saabjälgida toimingute tulemuslikkust, vastavat toimimisohjet ning vastavust organisatsioonikeskkonnaeesmärkidele ja -ülesannetele.

Seireseadmed kalibreeritakse ja neid hooldatakse ning dokumendid selle tegevuse kohtasäilitatakse organisatsioonis ettenähtud korra kohaselt.

Organisatsioon kehtestab dokumenteeritud korra korrapäraseks vastavuse hindamiseksasjaomaste keskkonnaalaste õigusaktide ja eeskirjadega ning järgib seda korda.

Oma keskkonnakasutuse täiustamise demonstreerimiseks peaksid sa kasutust kajälgima. Iga eesmärk ja ülesanne peab mingil viisil mõõdetav olema – ideaaliskvantitatiivsete meetmetega, kuid võib ka teisiti.

Pea ka seda meeles, et lisaks eesmärkide ja ülesannete mõõtmisele tuleb sulkoguda ka andmed, mis peavad olema seega kättesaadavad ja sulleligipääsetavad.


Mittevastavus ning korrigeeriv ja ennetav tegevus


Organisatsioon kehtestab korra, et määratleda kohustused ja volitused mittevastavusekäsitlemiseks ja uurimiseks, meetmete võtmiseks tekkinud mõju leevendamiseks ningkorrigeeriva ja ennetava tegevuse algatamiseks ja elluviimiseks, ning järgib seda korda.

Kogu korrigeeriv ja ennetav tegevus tegeliku ja võimaliku mittevastavuse põhjustekõrvaldamiseks vastab probleemide suurusele ja tekkinud keskkonnamõjule.

Organisatsioon rakendab kõiki dokumenteeritud korra muutusi, mis tulenevad korrigeerivastja ennetavast tegevusest, ning registreerib need muutused.

Pead olema võimeline aru sama, kui asjad on valesti läinud ja haldama põhjustning selle tagajärgi. On väga oluline, et probleemi põhjuse välja selgitamise jamõistmisega on piisavalt tegeldud enne vastavate korrektiivsete tegevustevalimist, vastasel juhul võid sa rakendada vale kursiga tegevust.

Üks ala, mida tuleks lähedaselt seirata ja ajakohastada, on seadusandlik vastavus– õigusakte ajakohastatakse regulaarselt ja sul võib endalegi teadmata tekkidamittevastavus. Linnaelanike kaebused võib määrata samuti mittevastavusena.

Teatmestik


Organisatsioon kehtestab keskkonnateatmestik dokumentide kindlakstegemise, säilitamiseja hävitamise korra ning järgib seda. Keskkonnateatmestikesse kuuluvadkoolitusdokumendid ning auditite ja ülevaadete tulemused.

Keskkonnateatmestik dokumendid peavad olema loetavad, kindlakstehtavad ja tegevuse,toote või teenusega seostatavad. Keskkonnateatmestik dokumente säilitatakse jahooldatakse nii, et need on kergesti kättesaadavad ning hävimise, kahjustumise võikadumise eest kaitstud. Nende säilitusajad tuleb kehtestada ja registreerida.

Teatmestik säilitatakse süsteemile ja organisatsioonile kohasel viisil käesolevarahvusvahelise standardi nõuetele vastavuse osutamiseks.

Pead oma tegevustest koostama teatmestiku ja välja arendama protseduuri sellepidamiseks.

Näiteks koolitusalane teatmestik: pead selgeks tegema, kuidas kindlustada, et suloleks täpne teatmestik sellest, keda ja mis aladel koolitati. See rakendubpersonalile ja lepinguosalistele, aga kuidas sa saaksid kindlustada teadmisesellest, milliseid märkmeid koolitustel käijad on teinud?

Teatmestikku tuleb hoida turvalises kohas ja ligipääsetavana inimeste jaoks,kellel seda kasutada on vaja.

Keskkonnajuhtimissüsteemi audit


Organisatsioon kehtestab ja säilitab programmi (programmid) ja korra korrapärastekeskkonnajuhtimissüsteemi auditite tegemiseks, et:

a) teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem:

1) on vastavuses keskkonnajuhtimise kavandatud korraga, sealhulgas käesolevarahvusvahelise standardi nõuetega ja

2) on nõuetekohaselt rakendatud ja järgitud;


b) anda juhtkonnale teavet auditite tulemuste kohta.

Organisatsiooni auditikava koos kõikide ajakavadega põhineb asjaomase tegevusekeskkonnaalasel tähtsusel ja eelmiste auditite tulemustel. Põhjalikku auditeerimis-menetlusse kuulub auditi ulatus, sagedus ja metoodika ning auditi tegemise ja tulemusteesitamisega seotud vastutus ja nõuded.

Oma keskkonnajuhtimissüsteemi toimimise kontrolliks pead sa teatudajavahemike tagant seda auditeerima. Kõik selles alapeatükis kirjeldatudprotseduurid tuleks siseauditisse lisada – pead kindlustama kindla kontrolli, etkõik oleks töökorras.

Peaksid lähtuvalt oma keskkonnaaspektide olulisusest arendama väljaauditiskeemi. Näiteks, kõige olulisemaid aspekte tuleks kontrollida sagedaminiPea meeles, et sa kontrollid süsteemi, mitte aspekti ennast – seega pead kontrolliteostama läbi dokumendiohje, teabevahetuse, mittevastavuste jne.

Kes peaksid auditeid läbi viima?

Auditeid peaksid läbi viima koolitatud siseaudiitorid, mis tavaliselt tähendab seda,et sul tuleks saata keegi personalist „siseauditi“ kursusele pädeva auditiläbiviimiseks asjakohaste oskuste omandamisele. Võib öelda, et juhtimissüsteemon ainult nii hea kui head on tema audiitorid, seega taga auditeerimiseprotsessikorrektne läbiviimine.

Juhtkonnapoolne ülevaatus

EMASi määrus (EL EMAS määrus 761/2001 Lisa I-A.6.):

Organisatsiooni juhtkond vaatab keskkonnajuhtimissüsteemi enda määratud aja tagantläbi, et tagada selle pidev sobivus, nõuetele vastavus ja tulemuslikkus. Juhtkonnapoolseülevaatuse protsess tagab, et kogutakse vajalik teave, mis võimaldab juhtkonnal sedahindamist teha. Ülevaatus dokumenteeritakse.

Juhtkonnapoolne ülevaatus osutab võimalikule vajadusele muuta poliitikat, eesmärke jamuid keskkonnajuhtimissüsteemi elemente seoses keskkonnajuhtimissüsteemi audititulemustega, muutunud asjaoludega ja kohustusega keskkonnategevuse tulemuslikkustpidevalt täiustada.

Kui siseaudit on lõpule viidud, saad hakata üle vaatama oma KJSi tugevusi janõrkusi. Ülevaatusega peab olema kaasatud tippjuhtkond, kes on võimelineotsustama süsteemi liikumissuuna ja selle püsimiseks vajalike ressursside üle.

Lähtudes siseauditi leidudest, saad sa hinnata, kas poliitikasse, püstitatudeesmärkidesse või ülesannetesse või mingile muule süsteemiosale on vaja tehamuudatusi.

Ülevaatust võib läbi viia asjakohaste esindajate kohtumise vormis; esindajatekson tavaliselt sobilik vanemjuhataja ja EMASi koordinaatorid.

Kohtumise tagajärjel tuleks luua tegevuskava, mille tegevused tuleks pannatähtsuse järjekorda ja ressursid teha kättesaadavaks - sest tihti justressursipuudusel lakkavad osad KJSi osad töötamast.


LISA A – Tühjad vormid täitmiseks


Vorm 1: Töörühma liikmeksolek

Dokumendi viideOsakondSektsioonKontaktisik

KontaktinfoVastutav isik

Teised protsessiga seotudinimesed (töörühm)


Keskkonnaülevaatus

Vorm 2: Nimekiri otseste aspektidega tegevustest

Dokumendi viideOsakondSektsioonKontaktisik1. veerg 2. veerg 3. veerg

Tegevusenumber Tegevuse nimetus Tegevuse lühikirjeldus


Vorm 3: Nimekiri kaudsete aspektidega tegevustest

Dokumendi viideOsakondSektsioonKontaktisik 1. veerg 2. veerg 3. veerg

Tegevusenumber Tegevuse nimetus Tegevuse lühikirjeldus


Vorm 4: Üksuse olulise mõjuga otsesed keskkonnaaspektid


1. veerg 2. veerg 3. veerg 4. veerg 5. veergKeskkonnaaspekti tüübid Keskkonnaolulisuse hindamineTegevuse nimetus Keskkonnaaspetiga

tegevuselemendid

a b c d e f g h i j

Otseste keskkonnaaspektidelühikirjeldus

Tõenäosus Tähtsus Olulisus


Vorm 5: Üksuse olulise mõjuga kaudsed keskkonnaaspektid


1. veerg 2. veerg 3. veerg 4. veerg 5. veergKeskkonnaaspekti tüübid Keskkonnaolulisuse määramineTegevuse nimetus Keskkonnaaspetiga

tegevuselemendida b c d e f g h I

Kaudsete keskkonnaaspektidelühikirjeldus

Mõjuvõim Tähtsus Olulisus


Vorm 6: Keskkonnaspektide olulisuse hindamine


1. veerg 2. veerg 3. veerg 4. veerg 5.veerg 6. veerg 7. veerg 8. veerg 9. veergTegevuselement Keskkonna

olulisuseväärtus

Keskkonnaalaneseadusandlus, määrus ja

välispoliitika

Volikogu keskkonna-poliitikad jastrateegiad

Olulisuskohalikule

elanikkonnale

Keskkonna-õnnetused?

Üldineolulisus

Juhtimis-kavasse

kaasamine

Protseduuriviide


Vorm 7: Õigusaktide register


1. veerg 2. veerg 3. veerg 4. veerg 5. veerg 6. veerg 7. veerg 8. veergTeemavaldkond Seadusandlus Kuidas see

organisatsioonimõjutab

Kontrollmehhanismid Osad jakohustused

Vastutus Ettevõetavadtegevused

Jõustumine jasüüdimõistmine


Keskkonnapoliitika arendamine

Vorm 8: Olemasolevad keskkonnaalased sihid, mured ja tegevused


Sihid / Mured / Tegevused Ametliku dokumendi viide


Vorm 9: Keskkonnapoliitika eelnõu


Keskkonnapoliitika eelnõu


Vorm 10: EMASi nõuete täitmine


EMASi nõuded JAH EI

Kohustus järgida vastavaid keskkonnaalaseid õigusakte ja määrusi ning teisi nõudeid, mille järgimisekohustuse organisatsioon on endale võtnud?

Kohustus pidevalt oma keskkonnaalast tulemuslikkust täiustada?

Kohustus vältida saastamist?

Kas poliitika on kooskõlas tegevuste, toodete või teenuste laadi, suuruse ja keskkonnamõjudega?

Kas poliitika sätestab keskkonnaeesmärkide kehtestamise ja ülevaatamise põhimõtted?

Kas poliitika on dokumenteeritud, rakendatud, tööshoitud ja kas sellega on kursis kõik töötajad?

Kas poliitika on avalikkusele kättesaadav?


Vorm 11: Teabevahetus


Huvitatud osapooltega kohtumine(k.a oma töötajad ja poliitikud)

Teabevahetusmeetod Teabevahetusekuupäev


Vorm 12: Keskkonnapoliitika


Keskkonnapoliitika


Vorm 13: Levitamismehhanismid


Levitamismehhanismid


Vorm 14: Keskkonnapoliitika ülevaatamise meetmed


Poliitika ülevaatamise meetmed


Keskkonnajuhtimiskava kirjutamine

Vorm 15: Juhtimiskava


1. veerg 2. veerg 3. veerg 4. veerg 5. veerg 6. veerg 7. veerg 8. veergViide Eesmärk Ülesanne Tegevused Tegevuste

klassifikatsioonÜlesannete

tähtajadKohustus Asjakohased

tegevused

LISA B – Täidetud dokumentatsiooni näited

Näited Newcastle linnavolikogust, ümbruskonna teenistuse direktoraadilt

VORM 1: KOKKUVÕTE ÜKSUSE / SEKTSIOONI PÕHILISTEST OLULISE OTSESE KESKKONNAASPEKTIGATEGEVUSTEST

ACTIVITY NAME OF ACTIVITY BRIEF DESCRIPTION OF ACTIVITY

D1 Büroojuhtimine Hõlmab energia, vee, paberi, tahmakassettide ja tavalise büroomööbli kasutamist; mõjutatud on kõik sektsioonid jaseega on vajalik kõigi koostöö.

D2 Transport Ressursside transport hõlmab energiakasutust; kaasnevad õhuheide, mürasaaste ja teised keskkonnamõjud

D3 Kõva ja pehme pinnase kujundamine Hõlmab keskkonna kunstlikku kujundamist, mille tulemuseks on looduslike elupaikade potentsiaalne kaotus

D4 Muruniitmine Loodusvarade kasutus, looduslike elupaikade potentsiaalne kaotusD5 Taimede / põõsaste hooldamine Hõlmab põõsaste ja puude kärpimist ja hooldamist; tulemuseks on loodusvarade kasutus ja looduslike elupaikade

potentsiaalne kaotus

D6 Pestitsiidide kasutus Mõjud keskkonnale potentsiaalse pinnasesse valgumise või saastamise läbi

D7 Keeglimuru hooldamine Keeglimuru hooldamine, k.a muruniitmine ja väetiste kasutamine ning männituka asendamine; kasutabloodusvarasid ja on seotud mõningate taaskasutuse probleemidega

D8 Iga-aastane ilutaimede kasvatamine Ilutaimede istutamine

D9 Põhu eemaldus Põõsaste peenardel tekkiva põhu kogumine ja sellest vabanemine

D10 Spordimarkeeringud Valge markeriga jalgpalliväljakute piirete ja jooksuradade märgistamine

D11 Kõva pinnase märkimine Keksu hüppamiseks valge värviga kõvale pinnasele märgistuste kandmine

D12 Mänguväljaku hooldus ja nendeinstalleerimine

Olemasoleva varustuse parandamine, kasutades puitu, plastikut, kummi ja metalli; uue varustusega asendamine,mille juurde kuulub ka näiteks kaevamine, puidu töötlemine jne.

D13 Taimede / põõsaste kasvatamine Kasvuhoones kõigi taimede / põõsaste istikute kasvatamine

D14 Mugavuste hooldamine, uuendamine Jalgradade piirete ja tänavamööbli parandamine ja uuega asendamine

D15 Tuhastamine Tuhastamise teel jääkidest vabanemine

D16 Matmine Maa alla matmise teel jääkidest vabanemine


VORM 2: ÜKSUSE / SEKTSIOONI OLULISE MÕJUGA OTSESED KESKKONNAASPEKTID

KESKKONNAASPEKTI TÜÜBID KESKKONNAOLULISUSEMÄÄRAMINE

TEGEVUSTELOETELU

KESKKONNA-ASPEKTIGA

TEGEVUSE ELEMENT a b c d e f g h i j

KAUDSETEKESKKONNAASPEKTIDE

LÜHIKIRJELDUS Tähtsus Mõju Olulisus

D1. Büroojuhtimine D1.1 Energiakulu � Energiakasutus (ühine) 1 3 3

D1.2 Vesi � Energiakasutus (ühine) 1 3 3

D1.3 Paber � � Ümbertöötlemise süsteemide areng,efektiivseks läbiviimiseks peavad kõik,bürood kaastööd tegema

1 3 3

D1.4 Printerikassetid � � Kassettide korduvtäitmise kasutus 1 3 3

D1.5 Üleüldinekontorimööbel

� � Proovi ja osta säästlikust allikast võiosta keskkonnasõbraliku märgistusegatooteid

1 3 3

D1.6 Üleliigsete arvutiteeemaldamine

� Vanade arvutite laste varjupaikasaatmine, Stamfordham Road.

1 3 3

D2. Transport D2.1 Kütusekulu � � � � Loodusvarade kasutus 3 4 12

D2.2 Ressursside vedu ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ÕhuheideLoodusvarade kasutusKeskkonnaalane mõju

3 4 12

D2.3 Parkimisegaseonduv

♦ ♦ Leke – saastumiseriskVisuaalsed efektid

2 4 8

D3. Kõva ja pehmepinnasekujundamine

D3.1Keskkonnamuutus ♦ Keskkonnamuutus või -kaotus 2 3 6

D4. Muruniitmine D4.1 Kütusekulu ♦ ♦ ♦ ♦ Loodusvarade kasutus 3 4 12



TEGEVUSTELOETELU

KESKKONNA-ASPEKTIGA




D4.2 Looduslikeelupaikade kaotus

♦ Mõju bioloogilisele mitmekesisusele 1 4 4

D4.3 Masinate töö-operatsioonid

♦ ♦ Kohalikud probleemidÕnnetuste toimumise risk

3 4 12

D4.4 Masina tüüp ♦ Silinder või pöördmasinLooduslike elupaikade kaotus

1 4 4

D4.5 Ilmastikutingimused ♦ ♦ Vihmane ilmÕnnetuste toimumise riskLooduslike elupaikade häving

3 1 3

D5 Taimedekasutamine /pügamine javahenditekasutamine


♦ Looduslike elupaikade kaotuse mõjubioloogilisele mitmekesisusele

3 4 12

D5.2 Materjalideringlussevõtt

♦ ♦ Looduslike materjalide taaskasutus 3 4 12

D5.3 Teesulg ♦ ♦ LiikluskatkestusÕnnetused

3 4 12

D6 Pestitsiididekasutus

D6.1 Kemikaalitüüp ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Mõjud keskkonnaleMahavalgumine - saastamineTootmiseks kuluv energiaKohalikud probleemid

3 4 12

D6.2 Ala, mida puudutab ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Kõva pinnase käsitlemineSaastumisriskVisuaalne mõju

1 4 4

D6.3 Kemikaalideladustus ja vedu

♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Saastumisrisk 3 3 9



TEGEVUSTELOETELU

KESKKONNA-ASPEKTIGA




D6.4 Kasutamatakemikaalidestvabanemine

♦ ♦ ♦ ♦ Mahavalgumine õnnetuse tagajärjel 1 4 4

D7 Keeglimuruhooldamine

D7.1 Aparatuurikasutus ♦ ♦ Loodusvarade kasutusSaastumine

3 4 12

D7.2 Materjalide kasutus ♦ ♦ ♦ Loodusvarade / väetiste kasutus 1 4 4

D7.3 männitukaasendamine

♦ ♦ Loodusvarade / väetiste kasutus 1 4 4

D7.4 Niisutus ♦ Loodusvarade kasutus 3 4 12

D8 Iga-aastaneilutaimedeistutamine

D8.1 Materjalide kasutus ♦ ♦ Kasutatud materjali tüübid – loodus-varad

3 3 9

D9 Põhu eemaldus D9.1 Kogumine javabanemine

♦ ♦ ♦ Põhust vabanemineVisuaalne efekt

3 4 12

D10 Spordi-markeeringud

D10.1 Valge joonetõmbamiseks kasutatavvärv

♦ ♦ ♦ Loodusvarade kasutusVeonduse õnnetusjuhtumite tagajärjelsaastumine

3 4 12

D11 Kõva pinnasemärkimine

D11.1 Värvide tellimine ♦ ♦ Veonduse õnnetusjuhtumite tagajärjelsaastumine

1 4 4

D12 Mänguväljakuhooldus ja nendeinstalleerimine

D12.1 Materjalidekasutus

♦ ♦ Loodusvarade kasutus 3 3 9

D12.2Jäätmete hulk

♦ ♦ Jäätmete majandamise probleemid 2 3 6



TEGEVUSTELOETELU

KESKKONNA-ASPEKTIGA




D12.3 Taimede javarustuse kasutamine

♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ÕhuheideLoodusvarade kasutusMürasaasteLooduslike elupaikade häirimine

3 4 12

D13 Taimede /põõsastekasvatamine

D13.1 Kasvuhoonetekütmine

♦ Energiakasutus 3 4 12

D13.2 Istikutekasvatamisel kasutatavvesi

♦ Veekasutus. 3 4 12

D13.3 Kasvuhoonesuurus / välimus

♦ Kehv visuaalne mõju loomulikult ilusaskeskkonnas

2 1 2

D13.4 Kompostikasutus ♦ Loodusvarade kasutus 2 3 6

D13.5 Väetiste kasutus ♦ ♦ ♦ ♦ ♦ Võimalik maa saastamine 3 4 12

D14 Mugavustehooldamine


♦ ♦ ♦ Loodusvarade kasutusRinglussevõtu probleemid

3 3 9

D14.2 Taimede javarustuse kasutamine

♦ ♦ ♦ ♦ ♦ ÕhuheideLoodusvarade kasutusMürasaaste

3 4 12

D14.3 Jäätmeteeemaldamine / tootmine

♦ ♦ Mõju bioloogilisele mitmekesisuseleJäätmete haldamise mured

2 3 6

D14.4 Parkimiskohtadeleligipääs

♦ ♦ LiikluskatkestusÕnnetused

2 4 8

D14.5 Tegevuskohalmaterjalide ladustamine

♦ ♦ Visuaalne mõju 1 4 4

D 15 Tuhastamine D 15.1 Loodusvaradekasutus

♦ ♦ ♦ Visuaalne mõju, loodusvarade kasutus,keskkonna mõjutamise risk

3 1 3



TEGEVUSTELOETELU

KESKKONNA-ASPEKTIGA




D 16 Matmine D 16.1 Masinate kasutus ♦ ♦ ♦ Loodusvarade kasutus, õhuheide, mürasaaste

3 3 9

VORM 3: KOKKUVÕTE ÜKSUSE / SEKTSIOONI PÕHILISTEST OLULISE KAUDSE KESKKONNAASPEKTIGATEGEVUSTEST

TEGEVUS TEGEVUSE NIMETUS TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS

IN1 Hanked Toodete vedu ja hankimine; ülejääkidest vabanemine ja pakendamine

IN2 Materjalide kasutus Tööprotsessideks vajalike toodete hankimine

IN3 Haljastuskava Linnavolikogu strateegia

VORM 4: ÜKSUSE / SEKTSIOONI OLULISE MÕJUGA KAUDSED KESKKONNAASPEKTID


TEGEVUSTELOETELU

KESKKONNAASPEKTIGATEGEVUSE ELEMENT

a b c d e f g h

OTSESTE KESKKONNAASPEKTIDELÜHIKIRJELDUS

Tähtsus Mõju Olulisus

IN 1 Hanked IN 1.1 Toote veod ♦ ♦ Pliivaba bensiini, LPG konverterite kasutus 3 2 6

IN 1.2 Pakkimisega seotudprobleemid

♦ ♦ Vähendamiseks kasutada pakkimispaberit jaümbertöödeldud materjalist pakendeid

2 1 2

IN 2 Materjali-kasutus

IN 2.1 Kompost ♦ ♦ Ise ümbertöödeldud materjalidekasutus

2 2 4

IN 2.2 Plastik puidu asemel ♦ ♦ Ümbertöödeldud materjalide kasutus 2 2 4

IN 2.3 Kohapealt hangitud ♦ ♦ Kohaliku tooja / varustaja kasutamine 3 1 3

IN 2.4 Säästlikkus / k. a puit ♦ ♦ Kasutada puitu, mis on taastuvloodusvara

5 2 10

IN 2.5 Ümbertöödeldud tooted ♦ ♦ Ümbertöödeldud puidu, plastiku jne.kasutus

3 2 6

IN 3 Strateegia„puu“

IN 3.1 Kõik strateegiad ♦ ♦ Puude hooldamise strateegia, linnapuuvõra säilitamiseks ja globaalsesoohenemise vähendamiseks.

4 2 8


VORM 5: KESKKONNAMÕJUDE OLULISUSE HINDAMINE

1. VEERG 2. VEERG 3. VEERG 4. VEERG 5. VEERG 6. VEERG 7. VEERG 8. VEERG 9. VEERGTegevuselement Keskkonna-

olulisuse väärtusKeskkonnalane

seadusandlus, määrusja välipoliitika

(JAH / EI)

Tutvu õigusaktideregistriga

Volikogu keskkonnapoliitikad jastrateegiad

(riigi viide)

Olulisuskohalikule

elanikkonna

JAH/EI

Kas on olnudkeskkonna-

õnnetusiseoses selletegevusega?

JAH/EI

Üleüldineolulisus

K – KõrgeM –Mõõdukas

V - Väike

Kas onkaasatudjuhtimis-kavasse?

J/E

Kuidasmõju

juhitakse(protseduuriviide kui onvõimalik )

D1.1 Energia-kasutus

3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Ei Ei V J OC 1.1

D1.2 Vesi 3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Ei Ei V J OC 1.1D1.3 Paber 3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Ei Ei V E OC 1.2D1.4 Tahma-kassetid

3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Ei Ei V E OC 1.2

D1.5 Üldinekontorimööbel

3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Ei Ei V E OC 1.2

D1.6 Üleliigsetearvutiteeemaldamine

3 Ei Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava,IT vahendite taaskasutus.

Ei Ei V E OC 1.2

D2.1 Kütusekulu 12Jah

Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB9 B25

Jah Ei K E OC 3.1OC 3.4

D2.2 Transpordiressursid

12Jah


Jah Ei K E OC 3.1OC 3.4

D2.3 Parkimisegaseonduv

8Jah

Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB9 B15 B16

Jah Ei M E OC 3.1OC 3.3

D3.1Keskkonna-muutus

6 Jah6thETK

Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB8 B9 B25 B27

Jah Ei M E OC 2

D4.1 Kütusekulu 12 Jah6thETK


Jah Ei K E OC 3.1


4 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB8 B9 B25 B27 B28

Jah Ei V E OC 2





(JAH / EI)



(riigi viide)

Olulisuskohalikule

elanikkonna

JAH/EI



JAH/EI

Üleüldineolulisus


V - Väike


J/E

Kuidasmõju


D4.3 Masinatetööoperatsioonid

12 Jah6thETK


Jah Ei H J OC 6

D4.4 Masinatüüp 4 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB9 B25 B27

Jah Ei V J OC 2OC 6

D4.5 Ilmastiku-tingimused

3 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB27

Jah Ei V E OC 2


12 Jah6thETK

Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB8 B9 B25 B27 B28

Jah Ei H E OC 2

D5.2 Materjalideringlussevõtt

12 Jah6thETK


Jah Ei H J OC 4OC 5

D5.3 Teesulg 3 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB9 B25 B28

Jah Ei V E OC6

D6.1 Kemikaali-tüüp 12 Jah6thETK


Jah Ei H E OC 3.1OC 3.4

D6.2 Ala, midapuudutab

4 Jah6thETK


Jah Ei V E OC 3.3OC3.4OC 6

D6.3 Kemikaalideladustus ja vedu

12 Jah6thETK


Jah Ei H E OC 3.4

D6.4 Kasutamatakemikaalidestvabanemine

4 Jah6thETK


Jah Ei V E OC 4

D7.1 Aparatuuri-kasutus

12 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB9 B25 B27

Jah Ei H E OC 3.1OC 3.2

D7.2 Materjalide 4 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Jah Ei V E OC 5





(JAH / EI)



(riigi viide)

Olulisuskohalikule

elanikkonna

JAH/EI



JAH/EI

Üleüldineolulisus


V - Väike


J/E

Kuidasmõju


kasutus B9D7.3 Replacetimber edge

4 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB9 B28

Jah Ei V E OC 5

D7.4 Niisutus 12 Jah6thETK

Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB9

Jah Ei K E OC 5


9 Jah6TH ETK

Keskkonna põhikiri,Newcastle Kava B9 B25 B27

Jah Ei M J OC 5

D9.1 Kogumine javabanemine

12 Jah6thETK


Jah Ei H E OC 3.3

D10.1 Valge joonetõmbamisekskasutatav värv

12 Jah6thETK


Jah Ei H E OC 3.4OC 5

D11.1 Värvidetellimine

4 Jah6thETK


Jah Ei V E OC 3.4

D12.1Materjalidekasutus

9 Jah6thETK


Jah Ei M E OC 5

D12.2 Jäätmetehulk

6 Jah6thETK


Jah Ei M E OC 4

D12.3 Taimede javarustusekasutamine


Jah Ei H J OC2&3.1OC 3.2

D13.1 Küte 12 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB3 B9

Jah Ei H E OC 1.1

D13.2 Vesi 12 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Jah Ei H E OC 1.1D13.3 Kasvu-hoone 2 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava Jah Ei V E OC 3.3





(JAH / EI)



(riigi viide)

Olulisuskohalikule

elanikkonna

JAH/EI



JAH/EI

Üleüldineolulisus


V - Väike


J/E

Kuidasmõju


suurus / välimus B9 B27

D13.4 Komposti-kasutus

6 Jah6thETK

Keskkonna põhikiri, Newcastle Kava,B9 B27

Jah Ei M E OC 5

D13.5 Väetistekasutus

12 Jah6thETK

Keskkonna põhikiri B9 B25 B27 Jah Ei H E OC 3.4

D14.1Materjalidekasutus

9 Jah6thETK


Jah Ei M E OC 4OC 5

D14.2 Taimede javarustusekasutamine

12 Jah6thETK


Jah EiH E

OC 3.1OC 3.2

D14.3 Jäätmeteeemaldamine /tootmine


Jah EiM E

OC 2OC 4

D14.4 Parkimis-kohtadele ligipääs


Jah Ei M E OC 6

D14.5 Tegevus-kohal materjalideladustamine

4 Jah Keskkonna põhikiri, Newcastle KavaB9 B25

Jah EiV E

OC 3.3

D15.1 Tuhastamine 4 Jah Keskkonna põhikiri, B5 B15 B16 B21 Jah EiV E

OC 3.1, 3.3& 3.4

D16.1 Matmine 9 Jah B9 B20 B21 Jah Ei M J OC 3.1OC 3.4

IN 1.1 Toote veod6

Jah Keskkonna põhikiri,Jah Ei M E

OC 3.1

IN 1.2 Parkimisegaseotud probleemid 2

Jah Keskkonna põhikiri,6thETK Ei Ei V E

OC 4





(JAH / EI)



(riigi viide)

Olulisuskohalikule

elanikkonna

JAH/EI



JAH/EI

Üleüldineolulisus


V - Väike


J/E

Kuidasmõju


IN 2.1 Kompost4

Ei Keskkonna põhikiri,Newcastle Kava 6thETK

Ei Ei V E OC 5

IN 2.2 Plastik puiduasemel 4

Ei Keskkonna põhikiri,6thETK Jah Ei V E

OC 4

IN 2.3 Kohapealthangitud 3

Ei Keskkonna põhikiri, Ei Ei V E OC 6

IN 2.4Säästlikkus/ k. a puit 10

Ei Keskkonna põhikiri,B28 6thETK Ei Ei H E

OC 5

IN 2.5 Ümber-töödeldud tooted 6

Ei Keskkonna põhikiri,6thETK

Jah Ei M E OC 4

IN 3.1 Kõikstrateegiad 8

Jah Keskkonna põhikiri,Newcastle Kava B28 6th ETK

Jah Jah M E OC 2


VORM 6: EMAS-I JUHTIMISKAVAVIID

EOLULISUSEHINNANG

EESMÄRK TEGEVUSELIIGITUS

TEGEVUSED ÜLES-ANNETETÄHT-AJAD

VASTUTAJA

D 1.1 väike Aita kaasa ühisele ülesandelevähendada energiatarbimist(elektri või gaasi) 5% võrra aastas

Pidev Jälgi tarbimist, pane kirja näidiku näidud;informeeri energiasektsiooni muutustest, misvõivad mõjutada tarbimist; analüüsi andmeid

Mai 04 EMASi liider

D 1.2 väike Aita kaasa ühisele ülesandelevähendada veetarbimist 5% võrraaastas

Pidev Jälgi tarbimist, pane kirja näidiku näidud;informeeri energiasektsiooni muutustest, misvõivad mõjutada tarbimist; analüüsi andmeid

Mai 04 EMASi liider

D4.3&

D4.4

kõrge&

madal

Uuri ja analüüsi linnamaadelkasutatavate muruniidukitegaasile üleminemise (LPG)võimalusi l (Kiirtee 2130)

Pidev Jälgimisprogrammi ülesseadmine Oktoober 04 EMASi liiderLepingutega tegelev töötaja

D5.2 kõrge Vähenda prügimäele viidavateorgaaniliste jäätmete kogust

Pidev Taaskasuta orgaanilist ainet põõsastepeenarde väetamisel (vaata võtmesündmuste kava)

Märts 04 EMASi liiderHaljastuse hooldamise eestvastutav töötaja, juhtimisrühm jaadministratiivne sektsioon

D8.1 mõõdukas Materjali taaskasutus /ümbertöötlus nii kaua kuipraktiliselt võimalik

Pidev Raja kasutatud materjalide taaskasutus /ümbertöötlusVaata läbi võimalus vähendada kompostitegemisel loodusvarade kasutust (vaatavõtmesündmuste kava)

Märts 04 EMASi liiderHaljastuse hoolduse eesttvastutav töötajaJuhtimisrühm

D12.3 kõrge Tõsta elamute mänguväljakutemänguvahendite kvaliteeti,analüüsides ja hinnates inimesteolemasoleva varustuse jamugavuste (piirdeaiad) kasutust a

Pidev Võimalikkuse uuring - vaadata üle kõigielamute mänguväljakud ja raporteerida nendeolukorrast(vaata võtmesündmuste kava)

Juuni 04 EMASi liiderLinnaarhitekt

D16 mõõdukas Teostatavusuuring metsamaadelematmise süsteemirakendatavusest

Ühekordne Jätka teostatavusuuringu läbiviimist, vaadatesmetsamaadele matmise süsteemi(vaata võtmesündmuste kava)

September 04 Kalmistute ja krematooriumiteeest vastutav isikEMASi liider

D – Otsesed mõjud IN – Kaudsed mõjud Tegevuse liigitus – ühekordne / pidev

Leeds

Sotsiaalhoolekande aspektid

Mõj

u

Kood

Võim

alik

mõj

uvõi

m

Rake

ndat

udm

õjuv

õim

Mõj

uvõi

mu

hind

amin

e

Õig

usak

tideg

ase

ondu

v

Sääs

tlikk

us

Aval

ik h

uvi

Kesk

konn

a-ka

hju

Sage

dus

Mõj

u vä

ärtu

s

Arvu

tatu

dm

õju

Üld.

O

lulis

use

väär

tus

Magevee või kanalisatsioonireostumine diislipõhiste sõidukiteõnnetuse korras lekkinud diislist

D5 4 4 16 5 3 3 4 3 5 15 15

Sotsiaalhoolekande sõidukitediislileke (minibussid)

D21 4 3 12 3 2 2 1 5 3 15 12

Õhuheide ametnike töö-tegemiseks kasutatavatestisiklikest autodest

D25 3 4 12 3 2 2 1 5 3 15 12

Tööhoone värvimisel värvidestaurustuvad lahustid

D26 4 3 12 2 2 3 1 4 3 12 12

Kontori seadmete, mööbli jaehituspuidu hankimine

D28 4 3 12 2 3 1 2 4 3 12 12

Loodusvarade kasutus ehitistekütteks ja valguse saamiseks

D35 4 3 12 3 3 2 2 5 3 15 12

Veekasutus kontorites ja veestsõltuvates teenistustes

D39 4 4 16 3 3 2 1 5 3 15 15

Veokite süsivesinikke sisaldavõhuheide

D43 2 5 10 2 2 1 3 5 3 15 10

Prügiautod D54 3 3 9 2 2 1 2 5 2 10 9

Taksode kasutusel tekkiv diisli jabensiini emissioon

D56 3 3 9 2 2 3 2 5 3 15 9

Loodusvarad, mida kasutativeokite ehitamisel

D83 2 3 6 2 2 1 2 3 2 6 6

Transpordiagentuuriaurugeneraatorist kanalisatsioonisuubuvad reovesi ja puhastus-ained

D87 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0


Leedsi linnavolikogu eluasemeteenistus

Keskkonnaaspektide register 2001/2002:

EMASi efekt Mõjualad Olulisus D2 Mõju eluslooduse

mitmekesisusele Pestitsiidide mõju metsikule loodusele ja veekogude elustikule 16

S3 Õhusaaste Tööstuslikest protsessidest pärinev saaste, hinnatav B osa kontrollil 15 D28 Hankelepingud Kontorivarustuse (pliiatsid, lauad) ja ehitusmaterjalide (aknaraamid,

uksed) hange; nendeks tegevusteks kasutatakse puitu, mis on taastuvloodusvara ja tänu sellele väheneb ka üleüldine olulisus

12

D44 Hankelepingud Ehituse jaoks (nt. mingi hoone ehitus, aiapostid) ehitusmaterjalide (puit,plastmassid) hange (lepingu alusel)

12

D59 Hankelepingud Ehitiste parandamiseks ja hooldamiseks kasutatavate kemikaalide jamaterjalide, mis võivad omada öko-toksilisi efekte (nt. niiskuse eestkaitsev vedelik, puidutöötlusvedelik, ka rotimürk) hange (lepingu alusel)

12

D25 Õhusaaste Ametnike tööl kasutatavatest autodest väljuvad õhku saastavad ained(CO, NOx, süsivesinike emissioon, benseen, tahmaosakesed, SO2)

12

S12 Õhusaaste Lammutustöödel tekkivate PM10/5 osakeste osaline emissioon 12 S18 Õhusaaste Õhu kvaliteedi jälgimine ja kvaliteedi informatsiooni avaldamine 12 S17 Õhusaaste B osa protsesside saasteinfo 12 D15 Saastatuse minimali-

seerimine Tervistkahjustavate jäätmetega (kodumajapidamis/kaubandus) ümber-käimine

12

S49 Loodusvarade kasutus LCC koduses majapidamises 10 S43 Mõju eluslooduse

mitmekesisusele LCCd sisaldavate ainete kasutamise mõjul lahkuvad oma elukohast sealpesitsevad linnud ja nahkhiired

10

D43 Veesaaste Magevee ja kanalisatsiooni (saastajateks on jääkõlid, diisel ja petrool,külmumisvastane vedelik ja vees tahkestuvad vedelikud) saaste LCCstveesõidukites

10

S51 Loodusvarade kasutus Koduse majapidamise energiakasutus (küte, valgustus, toiduvalmistamine jne) LCC majapidamistes / teistes kodudes

9

S52 Loodusvarade kasutus Koduse majapidamise energiakasutus (küte, valgustus, toiduvalmistamine jne) LCC majapidamistes / teistes kodudes

9

D58 Loodusvarade kasutus Leedsi kodude vee ja teiste mittetaastuvate energialiikide kasutus 9 D64 Loodusvarade kasutus Kütmiseks ja valgustamiseks kasutatavate energiaressursside kasutus

ühisaladel LCC majapidamistes 9

S54 Loodusvarade kasutus Reostatud maa-alade kasutamine, mis laseb väärtuslikumat maadsäilitada

9

S55 Müra, vibratsiooni,lõhna, valguse, tolmu jasoojusenergia väljalase

Naabruskonna müra 9

D57 Müra, vibratsiooni,lõhna, valguse, tolmu jasoojusenergia väljalase

Naabruskonna müra / naabrite tülid 9

S50 Müra, vibratsiooni,lõhna, valguse, tolmu jasoojusenergia väljalase

Tööstus- ja kaubandusvaldkondades seadusega sätestatu nüanssidekontroll

9

S143 Veesaaste Kehva kvaliteediga joogi- ja pesuvee mõjud 9 S68 Loodusvarade kasutus Efektiivsem energiakasutus 8 S69 Mõju eluslooduse

mitmekesisusele Tõenäoline taime või looma loodusliku elupaiga kvaliteeditingimustekahanemisel linna oludes

8

S71 Mõju maastikule Tühimike tekitamisel on maastiku kvaliteedile negatiivne mõju 8


S70 Mõju maastikule Linnaolustiku maastiku visuaalne väljanägemine 8 S101 Loodusvarade kasutus Majaomanikud, kes julgustavad vee säästlikumat tarbimist 6 S 90 Loodusvarade kasutus Leedsi kodude veekasutus ja mittetaastuva energia kasutamine 6 D81 Loodusvarade kasutus Mahajäetud aladel tekkinud jäätmete käitlemine 6 S82 Mõju maastikule Rikutud pinnase korrastamine 6 S86 Õhusaaste Õhusaaste tulekahjudest ja pidutulede suitsust 6 S76 Jäätmetemõju Linnatänavatele jäätmete mahaviskamine 6 S84 Jäätmetemõju Koerte ekskremendid – oht inimeste tervisele 6 S88 Veesaaste Pinnasesse / veekogudesse valgunud ohtlike ainete poolt põhjustatav

veesaaste 6

S111 Loodusvarade kasutus Toitlustajate toiduülejäägid 5 S120 Loodusvarade kasutus Energiakasutuse osas nõustava teenistuse lepingutingimus 4


LISA C – Näitlik organisatsiooniline hierarhia

Leedsi linnavolikogu organisatsiooniline hierarhia

Valitud volikogu

Täidesaatevüksus

Linnaosad jaeluasemeteenistus

ArendusosakondLinnateenistuseosakond

Haridus ja kultuur Sotsiaal-hoolekanne

Varadehaldamine

Strateegia japoliitika

Planeerimis- jaarendusteenistus

Majandus-teenistus

Kavandavteenistus

Toetavteenistus

Transpordiplaneerimine

Linnaliikluskontroll

Säästva arengu üksusPlaneerimine jamajanduspoliitika

Graafika jakommunikatsioon


LISA D – Mõistete seletused

Mõiste Seletus

Akrediteerimis-süsteem

Tõendajate akrediteerimis- ja järelevalvesüsteem, mida juhibliikmesriigi määratud või asutatud erapooletu asutus võiorganisatsioon (akrediteerimisasutus), kellel on piisavadvahendid ja pädevus ning kohane kord, et täita selliselesüsteemile seatud ülesandeid, mis on määratletud EMASmääruses;

Tegevused Tegevused on igasugused tööd, mille eest üksus vastutab.Näiteks, Tervisekaitse üksusel võivad olla järgmisedtegevused: toidu ohutuse inspekteerimised, toiduproovideanalüüsid, toiduohutuse alane nõustamine, reisimine, hanked,kontori haldamine, jne. Tegevustel on otsesed ja kaudsedmõjud;

Auditeerimistsükkel Ajavahemik, mille jooksul kõik organisatsiooni tegevusedauditeeritakse (EMAS määruse II lisa);

Audiitor Organisatsiooni töötajaskonda kuuluv või organisatsioonivälineüksikisik või isikute rühm, kes tegutseb organisatsioonijuhtkonna nimel, kellel ainuisikuliselt või kollektiivselt onEMAS määruse II lisa punktis 2.4 nimetatud pädevus ja kes onauditeeritavast tegevusest piisavalt sõltumatu, et tehaobjektiivne otsus;

Pädevad asutused Riiklikud, piirkondlikud või kohalikud asutused, milleliikmesriigid on kooskõlas EMAS määruse artikliga 5 määranudtäitma määruses ettenähtud ülesandeid;

Keskkonnategevusetulemuslikkuse pidevtäiustamine

Organisatsiooni seisukohast oluliste keskkonnaaspektidejuhtimisega seotud keskkonnajuhtimissüsteemi mõõdetavatetulemuste aasta-aastalt täiustamise protsess, mis tugineborganisatsiooni keskkonnapoliitikal, -eesmärkidel ja -ülesannetel; tulemusi ei pea tingimata tõhustama kõikidestegevusvaldkondades üheaegselt;

On tähtis teada, et pidev täiustamine ei pea toimuma kõigisvaldkondades üheaegselt. See tähendab, et ei ole nõuet, miskäsib tegeleda kõigi aspektidega koheselt vaid sa peadkirjalikult kohustuma nii poliitikas, programmis kui kakeskkonnajuhtimis-süsteemis parandama keskkonnategevusetulemuslikkust igas valdkonnas siis, kui see võimalik on. See


lubab sul jaotada ajas ressursse nii, et tegevuste maksumus eimuutuks liiga koormavaks;

Otsesed aspektid Otsesed keskkonnaaspektid on seotud tegevuste, toodete jateenustega mille üle organisatsioonil on otsene kontroll. Kõikorganisatsioonid peavad arvestama otseste aspektidega. Siiskimittetööstuslike ettevõtete puhul kujunevad sageliolulisemaks kaudsed aspektid;

Elemendid Elemendid on erinevate tegevuste osad. Tegevusel ontavaliselt palju elemente. Kõikide elementide määratlemiseksarvesta kõiki komponente, mis tegevuste juurde käivad:näiteks kontori haldamine on tegevus. Selleks, et sedategevust ellu viia on vajalik:

• Printida• Paljundada• Energiat kasutada (küte, konditsioneer, valgustus, jne)• Mööblit kasutada• IT seadmeid kasutada• Jäätmed kõrvaldada;

Keskkonnaaspekt Organisatsiooni tegevuse, toodete või teenuste osa, millel võibolla keskkonnaga vastastoime (EMAS määruse VI lisa); olulinekeskkonnaaspekt on keskkonnaaspekt, millel on või millel võibolla oluline mõju keskkonnale;

Keskkonnaaudit Juhtimismehhanism, mis hõlmab süstemaatilist, dokumen-teeritud, korrapärast ja objektiivset hinnangut organisatsiooni,juhtimissüsteemi ja keskkonnakaitseliste protsesside tulemus-likkusele ning mille eesmärk on:i) hõlbustada juhtkonna kontrolli tegevuse üle, mis võib

keskkonda mõjutada;ii) ii) hinnata keskkonnapoliitika järgimist, sealhulgas

organisatsiooni keskkonnaeesmärke ja -ülesandeid (IIlisa);

Keskkonnamõju Mis tahes keskkonnas toimuv kahjulik või kasulik muutus, mistervikuna või osaliselt tuleneb organisatsiooni tegevusest,toodetest või teenustest;

Keskkonnajuhtimis-süsteem

See osa üldisest juhtimissüsteemist, mis hõlmab keskkonna-poliitika väljatöötamise, teostamise, saavutamise,läbivaatamise ja edasiviimisega seotud organisatsiooniliststruktuuri, kavandamistegevust, vastutust, praktikat, korda,protsesse ja vahendeid;

Keskkonnaeesmärk Keskkonnapoliitikast tulenev üldine keskkonnaeesmärk, mille


organisatsioon on endale seadnud ja mis on võimaluse korralkvantifitseeritud;

Keskkonnategevusetulemuslikkus

Organisatsiooni keskkonnaaspektide juhtimise tulemused;Sinu tulemusi võrreldakse keskkonnaaspektide alg-situatsiooniga, mis on määratletud esmase keskkonnaülevaatekäigus. Tulemuslikkust mõõdetakse ka eesmärkide jaülesannete suhtes, nagu on määratus keskkonnapoliitikadokumendis ja keskkonnaprogrammis;

Keskkonnapoliitika Organisatsiooni üldised keskkonnaga seotud eesmärgid jategevuspõhimõtted, sealhulgas kõikide asjakohastekeskkonnaalaste õigusaktide järgimine ning kohustuskeskkonnategevuse tulemuslikkust pidevalt täiustada;keskkonnapoliitika annab raamistiku keskkonnaeesmärkide ja-ülesannete seadmiseks ja läbivaatamiseks;

Keskkonnaprogramm Keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete saavutamiseks võetudvõi kavandatud meetmete (ülesanded ja vahendid) kirjeldusning keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete täitmise tähtajad;

Keskkonnaülevaade Organisatsiooni tegevusega seotud keskkonnaküsimuste, -mõju ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse esialgne põhjalikanalüüs (EMAS määrus lisa VII);

Keskkonnaaruanne Keskkonnaaruanne on avalikkusele kättesaadav dokument,koostatud organisatsiooni poolt informeerimaks huvipooli jahuvigruppe keskkonnategevuse tulemuslikkusest organi-satsioonis. See seab ka eesmärke ja ülesandeid järgmiseksperioodiks;

Keskkonnaülesanne Keskkonnaeesmärkidest tulenev organisatsiooni või temaosade suhtes kohaldatav üksikasjalik tulemuslikkuse nõue,mis on võimaluse korral kvantifitseeritud ja mis tuleb nendeeesmärkide saavutamiseks kehtestada;

Tõendaja Kontrollitavast organisatsioonist sõltumatu inimene võiorganisatsioon, kes on akrediteeritud EMAS määruse artiklis 4nimetatud tingimustel ja korras;

Kaudsed aspektid Organisatsiooni tegevusel, toodetel ja teenustel, mida tatäielikult ei kontrolli, võib olla oluline mõju keskkonnale. Kuiotseseid aspekte saab kontrollida läbi sisemistejuhtimismehhanismide, siis kaudsete aspektide puhul saaborganisatsioon kasutada oma mõju lepingupartnerite,tarnijate, klientide ning nende toodete ja teenuste kasutajate


üle, et saavutada keskkonnaalast kasu;

Huvitatud isik Üksikisik või isikute rühm, sh asutused, keda organisatsioonikeskkonnategevuse tulemuslikkus puudutab või kellele needmõju avaldavad;

Organisatsioon Äriühing, korporatsioon, ettevõtja, ettevõte, asutus võiinstitutsioon, selle osa või kombinatsioon, avalik- võieraõiguslik, millel on oma tegevusvaldkond ja iseseisevjuhtimine, olenemata sellest, kas ta on iseseisev juriidiline isikvõi mitte. EMASi liikmesorganisatsioonina registreeritavaüksuse suhtes lepitakse kokku tõendajaga ning vajadusekorral pädevate asutustega, võttes arvesse artikli 14 lõikes 2ettenähtud korras kehtestatud komisjoni juhised, kuid üksusei tohi ulatuda ühe liikmesriigi piiridest välja. Kõigeväiksemaks arvessevõetavaks üksuseks on tegevuskoht.Komisjoni poolt artikli 14 lõikes 2 ettenähtud korraskindlaksmääratud erandlikel asjaoludel võib EMASiliikmesüksusena registreerida ka väiksemaid üksusi kuitegevuskoht, nagu näiteks iseseisvalt tegutsev allüksus;

Organisatsioonihierarhia

See on organisatsiooni juhtimisstruktuur, sageli viidataksesellele ka kui “organisatsiooni puule”. See näitab töötajatepositsiooni üksuses ja sisaldab ametinimetusi. Seda võibkasutada tegevuste piiritlemiseks üksuses. Seda võibkasutada ka inimeste leidmiseks, kes mõistavad kõiki üksusetegevusi ja samuti võib seda kasutada strateegiliste EMAStšempionite (liidrite) leidmiseks;

Saastuse vältimine Selliste protsesside, tegevuste, materjalide või toodetekasutamine, millega saab saastamist vältida, vähendada võipiirata ning mis võivad sisaldada ringlussevõttu, töötlemist,protsessimuutusi, kontrollimehhanisme, ressursside tõhusatkasutamist ja materjali asendamist;

Teenuste plaan Teenuste plaan pakub ühendust omavalitsuse tegevus-suundade ja prioriteetide ning üksikute teenuste / üksusejuhtide vahel. See täpsustab kõiki tegevusi üksuses või ametisning seab eesmärke nende soorituse parandamiseks. Teenusteplaani ühendamine EMAS protsessiga on hea viis EMASitunnustuse tõstmiseks üksuses;

Tegevuskoht Teatud geograafilises kohas asuv maa-ala, mida kontrolliborganisatsioon, kes seal tegutseb või pakub tooteid võiteenuseid. Selle alla kuulub kogu infrastruktuur, kõik seadmedja materjalid;

emasi rakendamine algajatele -...

Documents