emsli aastaaruanne 2014

aruandeaasta algus: 01

.01.2014

aruandeaasta lpp: 31.1

2.2014

nimi: Eesti Mittetulundu

shingute ja Sihtasut

uste Liit

registrikood: 80005069

aadress: Telliskivi 60a,

10412 Tallinn

telefon: 664 5077

e-post: [email protected]

veeb: www.ngo.ee

SisukordTEGEVUSARUANNE ................................................................................................................... 3

Kodanikuhiskonna aasta 2014 ............................................................................................... 4 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 5 Trendid kodanikuhiskonnas ................................................................................................. 6 Knekad numbrid ...................................................................................................................11 Aasta tegijad 2014 ................................................................................................................ 12Vabahenduste liit aastal 2014 ...............................................................................................14 Peamised lesanded aastatel 2013-16 ................................................................................. 15 Huvikaitset: ootuste ettepanekuteks snastamise aasta ............................................. 16 Vimekad vabahendused: enese sisse ja kaugemale tulevikku vaatamise aasta .......... 21 Hea kodaniku kasvulava: kogukonnapraktika kasvamise aasta ........................................ 24 EMSL ja liikmed .................................................................................................................... 28 EMSLi rahaasjad ................................................................................................................... 30 Meeskond.............................................................................................................................. 32 Tegevuskava titmine 2014 ................................................................................................. 33 Plaanid aastaks 2015 .............................................................................................................37

FINANTSARUANNE ................................................................................................................. 39

Bilanss ........................................................................................................................................40Tulemiaruanne............................................................................................................................41Rahavoogude aruanne .............................................................................................................. 42Netovara muutuste aruanne .................................................................................................... 43Raamatupidamise aastaaruande lisad ....................................................................................44 Lisa 1 Arvestusphimtted ..................................................................................................44 Lisa 2 Nuded ja ettemaksed .............................................................................................. 46 Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvlad ....................................................................... 46 Lisa 4 Materiaalne phivara ................................................................................................ 47 Lisa 5 Kasutusrent ............................................................................................................... 47 Lisa 6 Vlad ja ettemaksed .................................................................................................48 Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused .....................................................48 Lisa 8 Muud tulud ................................................................................................................ 49 Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud ................................................................................... 50 Lisa 10 Tjukulud .............................................................................................................. 50 Lisa 11 Seotud osapooled ...................................................................................................... 51Aruande allkirjad ....................................................................................................................... 52Vandeaudiitori aruanne ............................................................................................................ 53

2

2014. aastal jid kodanikuhiskonnas silma elavnev arvamuskultuur, vabakonna aktiivsus valimistel, rahapoleemika ja meeleavaldused ning ksimused organiseerunud vabakonna olevikust ja tulevikust. Igav aasta kll ei olnud.

KODANIKUHISKONNA

aasta 2014

4

SissejuhatusKaasamine on uus normaalsus, tles peaminister juuni alguses avatud valitsemise tegevuskava esitledes. Kaasamine on niline ja kasutu, pahandas veidi hiljem ks ko-danikuaktivist oma arvamusartiklis. Vastuolulised hinnangud 2014. aastale nitavad eelkige seda, et arutlev demokraatia toimib ja vaatenurki ongi mitmeid.

Rahvusvahelistes vrdlustes lheb Eestil jtkuvalt hsti oleme kodanikuhiskon-na teemadel Kesk- ja Ida-Euroopa riikide edetabelite tipus, ekspordime maailma Teeme ra! kampaaniat ning igal ndalal rgib vi kirjutab meedias mni suureprane eestvedaja. Testades, et kui tahad ja oskad, siis tee vi imet ava oma kool, seljata tervema elu nimel alkoho-litootjad vi ehita hisel jul puudustkannatavale perele maja.

Kodanikualgatust ongi igal pool ja iga pev. le 40 000 osalejaga talgupev vi parlamendi ette kogunevad rahvahulgad ei pane enam imes-tama, turvalisuse nimel pstetid harjutavad vi ndalavahetusel tnavatel pidutsevad kogukon-nad on samuti normaalsus ja see, et sber lheb ndalavahetusel Toidupangale appi vi koputab vras inimene annetusi kogudes su uksele, sna tavaprane. Kodanikuhiskond on valmis saa-nud, kiidavad mned.

Sama ehmatavalt nagu jvee sahmakas su-visel kampaanial annetajate seljas, mjusid sg-isesed uuringutulemused, mis nitasid, et koda-nikuhiskonda on selle kige traditsioonilisemas thenduses hoopis vhemaks jnud. Vrreldes viie aasta taguse ajaga on organisatsioonidel v-hem liikmeid, vhem koostsuhteid, vhem raha. Rahulolematuid on palju ka vljaspool sta-tistikat rahastajad kurdavad ideedepuuduse, kaasajad napi osalemise, kriitikud vabakonna hambutuse ning vabahendused ise eestvedajate, raha ja tunnustuse puuduse le. Ei ole siin valmis midagi, tahaks rohkem, palju rohkem, hurjuta-vad teised.

Valitsuse ja puudega inimeste organisat-sioonide koostd raputanud tvimereformi arutelu ja ka vabakonda ennast lhki kiskunud kooseluseaduse debatt testasid, et eestlastel on kirge ning tahtmist enda ja oma vrtuste eest

seista. Puudu jb aga oskustest ksteist kuulata ja igahes olev tarkus hiseks kokkuleppeks vor-mida. Avaliku arutelu radikaalsust ning kohati ka polariseerumist tiendas vike sisemine madin ka vabakonnas endas milline on siis ikkagi see ige kodanikualgatus ja kes vabakonna eestk-nelejatest esindavad pris kodanikuhiskonda.

Vabahenduste liit soovitas 2015. aasta par-lamendivalimisteks valmistuvatel poliitikutel vaadata siiski just kodanikualgatuse ja osaluse kui enam kasutust vriva ressursi poole. Kui tahame targemaid ja lbimeldumaid otsuseid, tuleb rohkem ja avatumalt vrgustikega rkida ja neid otsustamisse kaasata; kui otsime problee-midele leevendust ja tahame teenuseid ka maale, oleks mistlik vabahenduste vimekusse inves-teerida; tahame, et inimesed usaldaksid ksteist ning teeksid enam koostd, oleks ige koda-nikuharidust ning kogukonnaliikumist soosida. Ehk saaks statistika ning elugi paremaks.

Sest iseenesest on potentsiaal vabakon-nas olemas. Kodanikuhiskond ei olegi valmis, rohkem nagu teismeline judu ja kasvu juba ksjagu, aga tunneb end aeg-ajalt ebamugavalt, oskamata oma pikki ksi ja energiat kuhugi pan-na. Nagu noored, kes saavad iseseisvalt juba p-ris hsti hakkama, teinekord aga tlevad midagi ootamatut vi kohatutki. Omade seltskonnas on kuraasi tis, vhe vanemate peol hbenevad vi plastavad nurgas, klapid igaks juhuks peas.

Kllap jtkuvad selle noorukese identitee-diotsingud ka 2015. aastal. Kindlasti ksime eda-si, kuidas teha mistlikumaid asju mistlikuma kuluga; kuidas oma ideede eest seista ja ennast kehtestada; kuidas leida piisav tugi stabiilseks tegutsemiseks ning hoida sidet oma liikmete ja kogukonnaga.

MARIS JGEVA, EMSLi juhataja

KODANIKUHISKONNA

aasta 2014

5

Arvamusfestival kasvab judsalt traditsiooniks Teist korda toimunud Arvamusfestivalil loendati osalejaid enam kui 4000, mitmekesine programm seinast seina teemadel ja le 80 osaleva organi-satsiooni. Kui vrrelda neid arve esimese festiva-liga, kus kis 2000 inimest ja oma teemadega tuli vlja vaid mniteist vabahendust, vib elda, et snarokipeo on hsti vastu vtnud nii organisat-sioonid, kes tahavad oma snumit aruteludele tuua, kui ka inimesed, kes tahavad neis aruteludes

osaleda. Festival on isetekkeline ja oodatud snd-mus, just nagu alguses unistatud. 2014. aasta Ar-vamusfestivalilt tusis ka hiskondlikke teemasid avalikkuse thelepanu keskpunkti: nt tulumaksu-vaba miinimumi tstmine ja vikesepalgaliste va-bastamine tulumaksust olid fookuses hilisematel valimisdiskussioonidel.

Vaata www.arvamusfestival.ee

Paul

a Sa

lme

Sand

rak

6

Seisak kodanikuhiskonnas? 2014. aastal viidi Tallinna likoolis lbi neljas le-eestiline kodanikualgatuslike organisatsioo-nide uuring, mis he jreldusena viitas stagnat-sioonile vabakonnas. Varasema kmmekonna aasta vrdlemisi kiire areng on peatunud ning osa nitajate seas on mrgata langustki: organi-satsioonides on vhem liikmeid, nha on kaha-nemistrende pikaajaliste koostsuhete ja -part-nerite hulgas, tegevuse hiskondlik mju nib olevat seiskunud, tehakse vhem koostd ja ldse ollakse oma tegemistes eraldiseisvamad.

Olulise phjusena nevad uurijad organi-satsioonide varasemast piiratumat juurdepsu rahastusallikatele. Rahastusvimalusi on keskmi-selt vhem kui majanduskriisi alguses ja kmme-konna aasta eest. Vhenenud on liikmemaksude osathtsus, KOVi toetuste osakaal, toetused rii-gieelarvelistest vahenditest, toetused Eesti ette-vtetelt ning Euroopa Liidu programmidest. Vaid toetused eraisikutelt on pisut suurenenud.

Vaata www.ngo.ee/uuringud

Foto

: Kar

l-Kris

tjan

Nig

esen

7

Vabahendused valimistel Juba kevadel alustasid mitmed vabahenduste eestvedajad arutelusid valimiseelsete soovinime-kirjade koostamiseks, et kasutada perioodi, kus head mtted paljut vrt, ka oma snumite ja thtsate ideede levitamiseks ja valimisplatvormi-desse mmiseks. Koostati manifeste ja platvor-me, korraldati debatte ja kohtumisi erakondade

esindajatega. Poliitikavaatlejad tlesid hiljem, et tnu kodanikuhiskonna osalusele ja panusele avalikku debatti sai ka valimiskampaania sisu-kam.

Valimisprogrammidesse murtigi oma ettepa-nekutega sna edukalt sisse, koalitsioonileppesse judis vabakonna ideid juba vhem.

Foto

: Arv

o M

eeks

/Val

gam

aala

ne

8

Raha on paha on rahaDetsembris lahvatas taas katuseraha teema ja seda ka vabakonnas. Katuserahaks nimetatakse eraldisi, mille parlament teeb riigieelarve teise ja kolmanda lugemise vahel riigikogulaste ja frakt-sioonide ettepanekul, enamasti kohalikeks inves-teeringuteks ja vabakonna toetuseks. Ei saa vaiel-da, et raha eraldatakse enamasti vajalikule, lihtsalt selline meetod ei ole ige ega lhe kuidagi kokku valitsuse enda heaks kiidetud vabahenduste rii-gieelarvest rahastamise phimtetega. Niteks otsustamine, kellele ja milleks raha antakse, ei ole lbipaistev, toetusi ei eraldata vrdsetel alustel ja kigil pole vimalik neile konkureerida, ning pi-

kemas perspektiivis ei pruugi hekordne toetus aidata ei raha saanud organisatsiooni ennast ega Eesti arengut heski eluvaldkonnas.

Kuidas kituda olukorras, kus selline raha oo-tamatult slle langeb, ksisid mitmed vabahen-dused ka EMSLilt. Toetusest loobusid avalikult Eesti Inimiguste Keskus ja Eesti LGBT hing. Kuna sellisel moel eraldatud raha on vastuoluli-ne vastu vtta neil, kes seni seisnud lbipaistva, vrdsetel alustel ja mittepoliitilise rahastuse eest, kahtlesid ka mitmed teised organisatsioonid.

Vaata www.ngo.ee/katuseraha

Foto

: Mar

i

Sarv

9

Suurte meeleavalduste sgis Sgiskuudel ktsid kirgi kooseluseadus ja tvi-mereform, mis kige otsesemalt puudutavad va-hest kumbki kmnendikku elanikkonnast, kuid kaasa rkisid palju rohkemad. Tvimereformi puhul nurisesid puuetega inimesed ja nende eest seisjad selle prast, et pole olnud nha seadus-andjate tegelemist reformi kigi tahkudega, mis asjasse puutuvate elu paremaks teeb. Smboolse teerulliga koguneti Toompea lossi ees, Riigiko-gule esitati ks esimesi petitsioone ning viimases hdas paluti ka presidendilt abi.

Kooseluseaduse teemal vljendasid parlamen-di ees oma meelsust nii seaduse toetajad kui ka vas-

tased, kes lillede, kes lipukestega, kes hurjutades ja hirmutades, kes julgustades ja kiites. Saadikud hoiti lpuni vastutavatena, nende postkastidesse judis sadade kaupa valijate kirju ning nii enne kui peale hletamist arutati avalikult sellest, kes, kuidas ja miks just nii hletab. Sgavalt vrtusphine ava-lik debatt lks kohati nii teravaks, et ununesid ka rahumeelse ja vastast austava avaliku arutelu kirju-tamata reeglid. Kodanike vali ja kuuldav hl teeb ju meelehead, kuid nitab teisalt, et seadusandja on omalt poolt tegemata jtnud kas mjude hindami-se, selgitamise vi kaasamise muud olulised etapid, mis seadusloome juurde viksid kia.

Foto

: Kar

l-Kris

tjan

Nig

esen

10

Vabahenduste tegevusvaldkonnad

Allikas: Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis (TL 2014)

Kultu

ur ja

kuns

t 17

%

Vaba aja ja hobitegevused 17%

Sport ja kehakultuur 17%

11%

Piir

konn

a ed

enda

min

e

7% Ha

ridus

ja tead

us6% Huv

ide esindamine

4% Kutseliidud

4% Sotsiaalteenused

3% hiskonna areng

3% Tervishoid

2% Looduskeskkond

2% Jahindus, kalandus

7% M

uud

Vabahenduste suurus liikmete arvu jrgi 2014

Kuni 10 liiget ........................................ 41%

11-30 liiget ............................................28%

31-50 liiget ............................................11%

51-100 liiget............................................9%

101-500 liiget ........................................ 8%

le 500 liikme ........................................3%

Allikas: TL Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis (2014)

Knekad numbrid Pool Eesti vabahendustest tegeleb inimeste vaba aja sisustamisega; keskmisse vabahendusse kuulub 15 inimest ja jb ha vhemaks; vabahendustele annetab raha ca 50 000 eraisikut aas-tas ja oma aega ca 300 000 inimest aastas.

Allikas: Praxis Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2013

Tallinn24,6%

Phja-Eesti

34,8%

Kesk-Eesti

35,4%Lne-Eesti

23,2%

Luna-Eesti37,2%

Vabatahtlike osakaal elanikkonnast

20

15

10

5

0

13 391 682

16 46

9 03

9

17 349

565

43%

57%

42%

58%

41%

59%

2011 2012 2013

ettevtted ksikisikud

Ettevtete ja ksikisikute annetused

Allikas: Maksu- ja Tolliamet, INF4 deklaratsioonid 11

Aasta tegijad 2014

Lasnaidee (aasta vabahendus) kigi nende Lasname inimeste, va-bahenduste, korterihistute, ettev-tete vrgustik, kellele Lasname korda lheb. Tnu neile on pigem passiivse magalana tuntud linnaosas suurenenud koostvalmidus ja osalus ning murtud stereotpegi.

Riina Raudne (aasta missiooniinimene) alkoholi mist likule tarvitamisele huta-ja ja alkoteadlikkuse tstja, Ter-ve-Eesti SA asutaja ja juhataja.

Andres Laisk ja Tiit Toots (aasta avaliku vimu tegelane) Saue ja Ruge valla inimesed on kindlasti uh-ked oma vallavanemate le, kes peavad thtsaks tarka ja kaasatud kogukonda.

Foto

: Kar

l-Kris

tjan

Nig

esen

Foto

: Kar

l-Kris

tjan

Nig

esen

1212

Telliskivi loomelinnak (aasta ettevte) ei ole lihtsalt kontori- ja muude pindade hisnimetaja, vaid tnu hoolivale peremehele on linnaku asukate aju- ja muu potentsiaal kasutatud targalt ka linnaku arenda-miseks, sotsiaalse ruumi ja kogukonnatunde loomiseks.

Pardiralli (Eesti vhihaigete laste vanemate liit, aasta pioneer) annetuste kogumise kampaaniatele hoopis uue vrvi andnud ralli korraldajad nitasid, et annetusi saab koguda loovalt, kaasavalt ja lustiga.

Kampaania Ukraina heaks (aasta tegu) tunnustus Eesti Pagulasabile, Ukraina Kultuurikes-kusele ja Mondole koost eest abi korraldamisel ja va-hendamisel Ukrainasse, seejuures eeskujulikult lbipaistva annetuste kogujana.

Puudega inimese hl (aasta hl) 2014. aasta oli kahtlemata puudega inimeste osaluses ja nhtavuses mrgilise thendusega.

Foto

: Ann

ika

Met

sla

Foto

: Tel

liski

vi L

oom

elin

nak

Foto

: Sve

n k

s

Foto

: Ukr

aina

hea

ks

1313

EMSLi tl on kolm suurt sihti: luua kodaniku -hiskonna arenguks soodne keskkond, aidata vabahendustel olla vimekamad ja mjukamad ning levitada hea kodaniku pisikut kaugemale ja krgemale.

VABAHENDUSTE LIIT

aastal 2014

14

Peamised lesanded aastatel 2013-16Aastatel 2013-16 loeb EMSL oma peamisteks lesanneteks:

kivitada Eesti ldhariduskoolides programm, kus gmnaasiumipilased kivad hiskonna-petuse tunni raames vabahendusi ppides kohalikes vabahendustes praktikal.

aidata Eesti vabahendustel tsta oma legi-tiimsust, lbipaistvust ja vastutavust, et hen-dused oleksid neis osalevatele ja nendega kok-ku puutuvatele inimestele heaks demokraatia ja koost kooliks.

saavutada Eesti vabahenduste kohta riiklikus registris kogutavate andmete muutmine tasuta kttesaadavaks ja kergesti kasutatavaks kigile soovijatele, et avalikkusel oleks paremad vi-malused saada infot vabahenduste kohta ja hinnata nende t tulemusi.

osaleda avalikes diskussioonides kodaniku-hiskonna teemal, kivitada ise ning aidata kivitada ettevtmisi, mille kaudu inimesed saavad hid kogemusi avalike asjade arutami-ses, otsustamises ja elluviimises osalemisest.

aidata htlustada vabahenduste riigipoolse rahastamise phimtted, saavutades hen-duste ja avalikkuse huvidele vastavad reeglid

ja nende jrgimine nii projekti- kui ka tege-vustoetuste jagamisel, aga ka henduste mak-susoodustuste osas.

seista Eesti kodanikuhiskonna arengukont-septsioonis kokku lepitud kodanikualgatuse ja avaliku vimu koostphimtete jrgimi-se eest ning tsta kummagi poole teadlikkust nendest phimtetest.

koondada vabahenduste seisukohti ja kaitsta nende huve hendusi puudutavas igusloomes ja arengukavades.

koolitada ja nustada vabahendusi ning nen-de partnereid henduste arenguks ning tule-muslikuks koostks olulistel teemadel.

koguda, toimetada ja levitada vabahenduste tegevuseks olulist informatsiooni eesti ja vene keeles.

levitada maailmas infot Eesti kodanikuhiskon-na saavutuste ja ppetundide kohta ning tuua Eestisse infot muu maailma headest praktikatest.

Strateegiat viime ellu kolme peamise tegevus-suuna kaudu, mida toetavad lbimeldud vr-gustikut ja mitmeklgne infojuga.

VABAHENDUSTE HUVIDE KAITSE

VIMEKAD VABAHENDUSED

HEA KODANIKU KASVULAVA

LIIKME- JA VRGUSTIKUT

HEA KODANIKU INFOKANALID

VABAHENDUSTE LIIT

aastal 2014

15

Huvikaitset: ootuste ettepanekuteks snastamise aasta 2014 oli vimaluste aasta, kus tuli usin olla: valitsus koostas jrgmiseks kuueks aas-taks valdkonna arengukava; Riigikogu kuulas, kuidas on linud kodanikuhiskonna arengukontseptsiooni (EKAK) elluviimine, ning kogu Eesti valmistus valimisteks.

EMSLi strateegilised eesmrgid Mida 2014. aastal tegime?

Seista vabahenduste seisukohtade eest ja kaitsta nende huve hendusi puudutavas igusloomes ja arengukavades.

Hoidsime igusloomel silma peal ja sekkusime, kui see oli vajalik. Osalesime valdkonna arengukava koostamises, EL vahendite plaanimises, avatud valitsemise partnerluse marlaual ning koordineerivas kogus. Koondasime ettepanekud uue valitsuse tegevusprogrammiks ning tutvustasime neid valimistel osalevatele erakondadele, ajakirja abil avalikkusele.

Seista Eesti kodanikuhiskonna arengukontseptsioonis kokku lepitud kodanikualgatuse ja avaliku vimu koostphimtete jrgimise eest .

Osalesime EKAKi hiskomisjoni ts, aitasime Riigikogul korraldada EKAKi teemalist kuulamist ning hiskomisjoni juurde lime koos Siseministeeriumiga trhma, mille lesanne on seista hea EKAKi phimtete jrgimise eest.

htlustada vabahenduste riigipoolse rahastamise phimtted, tagada henduste ja avalikkuse huvidele vastavad reeglid ja nende jrgimine.

Jlgisime vabahenduste rahastamist, rkisime probleemidest ja lahendustest Riigikogu kodanikuhiskonna toetusrhmaga, pahandasime paari rahastajaga ning osalesime tulumaksuseaduse, selle rakendusakti ja maksuvormide muutmiseelnude koostamises.

Eesti vabahenduste kohta riiklikus registris kogutavad andmed on tasuta kttesaadavad ja kergesti kasutatavad.

Andmete kttesaadavuse vajaduse tstsime esile hes manifesti ettepanekutest ning aasta jooksul toimunud teistelgi aruteludel.

Foto

: Mar

i

Sarv

16

Kodanikuhiskonna arengukava 2015-2020 sai valmis. Kaasamise le arengukava koostamisel igatahes nuriseda ei saa. Siseminis-teerium korraldas varakevadel le Eesti avatud ruumi meetodil arutelusid nii probleemide selgi-tamiseks kui ka vimalike lahenduste leidmiseks ning arengukava koostamises osalenud vaba-hendusi loeti kokku u 300.

Hiljem otsis ministeerium endale eks-pertgruppide t korraldajana abilist ning avali-ku konkursi tulemusena aitaski EMSL kevadest sgiseni korraldada kokkusaamisi, kus nii teo-reetikud kui praktikud vabakonnast ja avalikust sektorist otsisid probleemide juuri ning neile ka lahendusi nii vabatahtlikus ts, kodanikuhari-duses, vabahenduste poolt teenuste pakkumi-ses, henduste enda tegutsemisvimes ning osa-lemises ja kaasatuses. Eesmrgiks oli leida les

vimalused muutusteks ka siis, kui ressurss on napp.

Tulemuseks sai kava, mida jrgides kesken-dub riik jrgmisel kuuel aastal sellele, et polii-tikakujundamises osalemine saaks loomulik ja vrtustatud, vabahenduste mju hiskondlike probleemide ennetamisel ja lahendamisel suurem ning vabahendused ise kasvaks vimekamaks ja ressursside poolest rikkamaks. Tegevuste jaoks on he aasta peale kasutada umbes 1,6 miljonit eurot, milles 1,3 miljonit on Kodanikuhiskonna Sihtkapitali eelarve, 160 000 eurot maakondlike arenduskeskuste vabahenduste konsultantide ttasu ja lejnud 126 865 kige muu vajaliku elluviimiseks. Seda on tegelikult neetult vhe, aga lisaraha riigieelarvesse leida on meil pris raske.

Vaata www.ngo.ee/kodar

Foto

: Kar

l-Kris

tjan

Nig

esen

17

Parlamendis toimus kodanikuhiskon -na arengu arutelu olulise thtsusega riikliku ksimusena. Jrjekorras neljanda kuulamise eelhtul 2014. aasta sgisel rkisid vabakonna eksperdid Riigikogu kolme komis-joni ees kodanikuhiskonna thtsaimatest valu-punktidest. Annika Uudelepp (Praxis) tegi kok-kuvtte thelepanekutest vabakonna kaasatusest poliitikakujundamisse. Jaan Aps (SEV) selgitas, mida thendab sotsiaalne ettevtlus, kuidas vabahendus saab olla majanduslikult jtku-suutlik ja tegevuses mjus ning kuidas seda ka numbrites testada. Maris Jgeva (EMSL) tule-tas meelde, et kuigi Eesti vabahendused on me regioonis elujulisimad, vajavad nad kasvuks ja mjuks tuge.

Kuu aega hiljem Riigikogu suures saalis t-desid minister ja riigikogulased, et kaasamine on kui hingamine ja kodanikuhiskond oleks justkui valmis saanud. Kolme komisjoni koosolekult oli meelde jnud snum, et sotsiaalne ettevtlus va-jab paremat iguslikku reguleerimist ning kiideti vabatahtlike kaasamist siseturvalisuse valdkon-nas. Vabakonna nimel knepulti lubatud Artur Talvik maalis aga kuulajatele pildi klaaslaest, mis ei lase kodanikuhiskonnal vimekamaks saada, ja kogukondadest, kes tahaksid sellest laest lbi murda, sest nad on valmis enda eest ise palju enam otsustama. Lisaks kutsus ta riigikogulasi les vabatahtlikku td proovima.

Vaata www.ngo.ee/ekaki-kuulamised

Foto

: Erik

Pei

nar

/ Ri

igik

ogu

18

Riigikogu valimiste-eelse manifestiga keskendusime potentsiaalile, mis tugevas ja hsti-toimivas vabakonnas on, ja riigi kasule, kui sellega targalt arvestab. Kokkuvtlikult tuletasime mani-festiga esiteks meelde, et vabahendused aitavad lahendada hiskondlikke probleeme, tegeledes teemadega, millega avalik ja risektor tegeleda ei saa vi ei taha, reageerivad kiiresti valukohtade-le vi keskenduvad probleemide ennetamisele. Teiseks phjendasime, miks avaliku diskussiooni kasvav polariseerumine ei ole Eestile kasulik ja kuidas erinevaid huve saaks pigem tasakaalukalt arvestada, vabahenduste kui diskussioonide er-gutajate, huvirhmade hlt kuulda vttes ja sel-lele vastates. Kolmandaks tuleb jtkuvalt thtsaks pidada kogukonnas osalemist, mis aitab tugev-

dada riigi ja rahvaga seotud kodanikuidentiteeti, tugevdada inimestevahelisi suhteid ja htekuulu-vustunnet.

Manifestis snastatud 11 ettepanekut said kirja arvestades EMSLi liikmete mtteid keva-disel ldkoosolekul, hilisemat veebilehe foorumi arutelu ning ideid vestlustest suuremate katus-organisatsioonidega. Erakondadega kohtudes selgitasime ettepanekuid ja kui valimiseelsed platvormid valmis said, ei olnud tulemus halb - kik manifesti ettepanekud olid hes vi mitmes programmis, vahel heselt, vahel osaliselt, oma koha leidnud. Koalitsioonileppesse judis neid siiski vhem.

Vaata www.ngo.ee/manifest

Foto

: P

stel

iit

19

Huvikaitset tulemused lhidalt Lbimurre tulumaksusoodustuse teemal. Spor-divaldkonnas tekkinud miljonite eurode suuruse maksuaugu lappimise tuules sai lpuks kogu soo-dustuse kord seaduses kohendatud. Tingimused ei linud vabahendustele kll snaselgelt pa-remaks, ent maksuamet on viimase aasta-paari jooksul muutunud oluliselt mistlikumaks ning tlgendamine ongi asja vti. 2015. aastast on liht-samad ja lhemad ka soodusnimekirja psemise taotlemine ning aruandlus.

EL toetuste kasutamine peab olema avatud, kaasav ja mistlik. Seisime partnerluse miini-mumnuete kehtestamise eest rahajagamisega seotud koosts, et oleksid kirjas selged reeg-lid ka valdkonnas tegutsevate vabahendustega arvestamiseks nii toetuste planeerimisel, raha kasutamisel kui hindamisel. Meetmete raken-dajad said kohustuseks jrgida kaasamise head tava, hinnata oma partnerite vimekust ja kind-lustada, et rahastusprogrammid vimekust ka toetaksid.

Kas rahastamistingimused vastavad heale haldus tavale? Palusime viimast hinnata igus-

kantsleril Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasu-tuse Meie Inimesed aruandlusnuete nol, mis absurdselt keerukatena meid jrjekordselt hul-luks ajasid. iguskantsler vttis asja menetlusse, vastusega lheb aga kuid.

Avatud valitsemise kombed ka kohalikes-se omavalitsustesse. 2014. aastal olime koos e-Riigi Akadeemia ja Linnalaboriga toeks Keila, Tartu ja Viljandi linnale ning Jrva-Jaani, Halja-la, Ruge, Mksa vallale, kes on viimas ellu oma tegevusplaane avatumaks valitsemiseks koos ko-gukonnaga. EMSL on AVP marlaua ning AVP koordineeriva kogu liige.

Valimiste valvurid jlgisid Euroopa Parlamendi valimisi. Lisaks hea valimistava jlgimisele kut-susime sel korral vabahendusi valdkondades nagu inimigused, keskkonnakaitse, arengukoos-t, hea valitsemine jm selgitama, mida nad kan-didaatidelt kui tulevastelt Euroopa Liidu otsusta-jatelt ootavad. Eesmrk oli aidata kaasa sellele, et debatt psiks ka sisu poolest igel rajal.

Vaata www.ngo.ee/seisukohad

20

Vimekad vabahendused: enese sisse ja kaugemale tulevikku vaatamise aastaLpetasime mitu aastat kestnud vabahenduste arenguprogrammi, panime tuleviku -trendid kirja raportitesse ja snastasime annetuste kogumise hea tava.

Strateegiline lesanne Mida 2014. aastal tegime?

Aidata Eesti vabahendustel tsta oma legitiimsust, lbipaistvust ja vastutavust, et hendused oleksid neis osalevatele ja nendega kokku puutuvatele inimestele heaks demokraatia ja koost kooliks.

Neil teemadel teadmist, soovitusi ja hid praktikaid jagasime peamiselt tellimuskoolitustel. Aasta lpus alustasime koosts Domus Dorpatensisega demokraatiakooli nimelist seminarisarja, kus keskseteks teemadeks kodanikuharidus, hea valitsemine ning eetika vabahendustes.

Koolitada ja nustada vabahendusi ning nende partnereid henduste arenguks ning tulemuslikuks koostks olulistel teemadel.

Koolitustel ja nustamisel keskendusime organisatsiooni arenda-misele ja tulevikutrendidega toimetulemisele. Alustasime td vene tkeelega vabahendustega. Jtkasime kevad- ja suvekooli korraldamist ning heategevusorganisatsioonide vimestamiseks koostasime ning levitasime annetuste kogumise head tava.

Mida toob tulevik ja kuidas selleks valmis olla?Kogemus tleb ja vabakond ise rgib ka, et henduste tegevus on liiga sageli suunatud elus-psimisele, rahastusvimalustele reageerimisele ja oma arenguvajaduste kohandamisele toetuse suunale vastavaks. Suurendamaks henduste et-tevaatavat vimekust ohtusid ennetada ja ettevt-likumalt uusi vimalusi ra kasutada, kutsusime juba 2013. aastal ellu tulevikugrupi, mis 2014. aastal oma t tulemusi presenteeris.

Kokku 91 organisatsiooni osales EMSLi ja po-liitikauuringute keskuse Praxis korraldatud aru-teludel, kus neljas teemavaldkonnas rgiti lbi ja pandi kirja trendid, mis mjutavad vabahenduste tegevust Eestis lhiaastatel ning kuidas hiskonnas toimuvate muutustega oma tegevuses arvestada. Vabahendustel on nd kasutada neist arutelu-dest sndinud nn tulevikuraportid rahastamisest, trjutud ja haavatavate sihtrhmade kaasamisest, koostvormidest ning infohiskonna mjust.

Kigil neljal teemal valmistasime koos part-neriga ette ka triistakasti, kus on nii tlehti kui ksimusi, mida vabahendused saavad niteks strateegia- vi tegevuskavade aruteludel juhiseks

vtta. Lisaks vtsime heksa organisatsiooni kat-setavasse nustamisprogrammi, kus aitasime osa-lejatel tulevikutrende oma tegevuse raames lahti mtestada ning neist lhtuvalt kohandada oma or-ganisatsiooni tegevuskava. Oleksime tahtnud kahel teemal veelgi tulevikku arutada, kuid kahjuks oli-me edutud selleks toetajate leidmisel.

Vaata www.ngo.ee/tulevik

21

Kuidas olla parem heategija? Vtsime 2014. aastal ette ja rkisime heategevus-organisatsioonidega lbi juba varem ideepunktide-na kirja saanud annetuste kogumise hea tava. Tava mte on htlustada nii annetuste kogujate kui ka tegijate arusaamu ja ootusi, kuidas annetusi kogu-takse, kasutatakse ja sellest aru antakse et sel moel aidata kaasa targa heategevuse juurdumisele Eestis.

Niteks soovitab tava, et info annetuse ko-guja kohta olgu kergesti leitav; et annetajale el-dakse, milleks annetust kasutatakse ja milliseid tulemusi saavutada soovitakse; et annetuse tege-miseks ei avaldata survet; et austatakse abivajaja igust privaatsusele, ning et annetustena kogutud raha kasutatakse heaperemehelikult, sihipraselt ja otstarbekalt. Hea annetuse koguja tidab alati ka annetajale antud lubadused.

Aasta jooksul selgitasime tava, koolitasime vabahendusi annetuste kogumisest ning koh-tusime annetuskeskkondadega. Aasta lpuks oli

tavaga liitumist kinnitanud 58 organisatsiooni, kes laadisid oma veebilehele les ka Hea anne-tuste koguja mrgi. Suuremad annetuskeskkon-nad nagu Swedbank, Hooandja, Help.ee kutsuvad oma partnereid tavaga liituma.

Vaata www.ngo.ee/annetamine Fo

to: K

arl-K

ristja

n N

iges

en

22

Koolitus- ja arendustegevuste tulemused lhidalt: Kaks ja pool aastat kestnud arenguprogramm lpetas. Kokku lbis nustamise edukalt 27 or-ganisatsiooni, viis neist vene tkeelega. Viimas-tega jtkame td 2015. aastal, eestikeelse prog-rammiga teeme vikese pausi, et lasta tulemustel settida. Vaata www.ngo.ee/arenguprogramm

Andsime vlja kaks tarkuseraamatut. Urmo Kbara ja Hille Hinsbergi sulest sai tiendusi ja uue trki kaasamise ksiraamat ning Kristina Mnd korjas EMSLi arenguprogrammist saadud kogemused osavalt organisatsiooni arendamise ksiraamatusse. Vaata www.ngo.ee/trykised

Kevadkoolis jtkuvalt kaasamisest. Koosts Riigikantseleiga korraldatud kuuendas kaasamise kevadkoolis Saku misas ppisime 97 ametniku ja aktiivse kodanikuga, miks, millal ja kuidas kaasata plaanide lbiarutamisse ja otsuste tegemisse inime-si, kelle jaoks kaasarkimine ei ole igapevane t. Vaata www.ngo.ee/kevadkool

Suvekoolis julgusest muutuda. Kuidas muu-tumist mitte peljata ja muudatusi juhtides kahe jalaga kindlalt maa peal olla, oli septembri al-guses Viinistul toimunud vabakonna suvekooli teemaks. Osalejaid 94, kellest pea kik said taga-siside phjal koolist seda, milleks seda korralda-me - talaselt huvitavaid kontakte, mtteid oma tks vi mne huvitava idee oma koolituseks.Vaata www.ngo.ee/suvekool

Nustamine. Kuigi nuandmine on maakondli-ke arenduskeskuste t, siis prdusid ka EMSLi poole aasta jooksul mne praktilise juhtimisega seotud vi juriidilise murega kmned ja kmned vabahendused. Kik u 150 esitatud ksimust said ka vastuse, ht aitasime ka kahes kohtuast-mes esindada (vitsime, mistagi).

Koolitama kutsuti EMSLi kige enam kaa-samise ja vrgustikut teemal.

Kige enam nu ksiti EMSLilt hingu -iguse ja phikirja teemal kuidas pidada korrektselt ldkoosolekut ja vahetada juha -tust, sest seadus on aetud ses osas kole keeruliseks.

Foto

: Ala

ri Ra

mm

o

23

Hea kodaniku kasvulava: kogukonnapraktika kasvamise aastaHea kodaniku pisiku levitamine on EMSLi jaoks ks tphimtetest, mida jrgime kigis tegemistes. Omaenda kodanikuhariduse programmi kogukonnapraktika jaoks oli 2014. aasta enese testamise ja kinnistumise aeg.

Strateegiline lesanne Mida 2014. aastal tegime?

Osaleda diskussioonides kodanikuhiskonna tee-mal, kivitada ise ning aidata kivitada ettevt-misi, mille kaudu inimesed saavad hid kogemusi avalike asjade arutamises, otsustamises ja elluvii-mises osalemisest

EMSL on jtkuvalt osaline Arvamusfestivali korraldami-ses, pakkudes festivalile asjaajamiseks vajalikku tuge, aga osaledes ka kodanikuhiskonnaga seotud teemade kavandamises. Avalikku diskussiooni rgitame ka muu-de tegevustega, 2014. aastal niteks kuulamine Riigiko-gus, manifesti koostamine ning teisedki projektid.

Kivitada Eesti ldhariduskoolides programm, kus gmnaasiumipilased kivad hiskonnapetuse tunni raames kohalikes vabahendustes praktikal.

Liikusime kogukonnapraktika katseprojektiga judsalt edasi, kaasates 2014. aastal koostsse kokku kuus kooli. Slmisime kokkulepped programmi laiendami-seks aastatel 2015-2018.

Kogukonnapraktika petab kogukonda mrkamaKogukonnapraktika viib gmnaasiumide pila-sed hiskonnapetuse aine raames kohalikesse vabahendustesse pgusale praktikale. Ikka sel-leks, et noored saaksid paremat aimu, millega vabahendused tegelevad, kuidas oma td kor-raldavad ning mis kasu neist on. Kogukonna -praktika teeb eriliseks see, et gmnaasiumiastme hiskonnapetuse teemad, nagu kodanikualga-tus, sotsiaalne sidusus, kodanik ja riik pimitakse praktilise tkogemusega vabakonnas. Nii saab osalemine hiskonnapetuse aine tieiguslikuks osaks. Kogukonnapraktikandid oskavad loodeta-vasti tulevikus kaaluda pikaajalisemat vabataht-

likku tegevust, vabahenduse kaudu mne kogu-konnaelus silma jnud probleemi lahendamist vi lihtsalt osalemist.

2014/2015 ppeaastal kisid kogukonnaprak-tikal kuue kooli abituriendid: Rakvere Gmnaasiu-mist ja Rakvere Reaalgmnaasiumist (Lne-Viru-maa), Rapla hisgmnaasiumist ja Rapla Vesiroosi Gmnaasiumist (Raplamaa), Lnemaa hisgm-naasiumist (Lnemaa) ja Saue Gmnaasiumist (Harjumaa). Kokkuvttes neli maakonda, kuus kooli, kaasatud 298 pilast ja 87 vabahendust.

Vaata www.ngo.ee/kogukonnapraktika

Alguses olin praktika suhtes skeptiline, kuid nd arvan, et praktika oli hu-vitav kogemus ja avardas minu maailmapilti. Kui praktikat poleks olnud, ei oleks ma ealeski melnud vabatahtlikule tle ega pidanud seda oluliseks, sest MTdest rgitakse vhe. Arvan, et kogukonnapraktika aitab tuua noori vabatahtliku t juurde, arendab ettevtlikkust, et midagi oma kodu-koha ja teiste inimeste jaoks ra teha.

Rakvere Toidupangas kogukonnapraktikal kinud Rakvere Gmnaasiumi abiturient

24

Tulemused lhidalt: Kodanikuhariduse koalitsioon. EMSL li koos SAga Domus Dorpatensis ning noorte ettevtlik-kusprogrammiga ENTRUM kodanikuhariduse koalitsiooni. Koosts rgime lbi ja seisame selle eest, et riiklik poliitika arvestaks vabahen-dustega kodanikuhariduse korraldamisel, koda-nikuhariduse programmid saaksid kvaliteedilt paremad ja elujulisemad. Koos otsime vimalusi programmide laiendamiseks nii, et rohkem noori ja vanu saaks nendest osa. Vaata www.ngo.ee/kodanikuharidus

Valmis sai andmebaas kodanikuhariduses osale-vatest vabahendustest. Mni aasta tagasi kogus siseministeerium vabahendustelt andmeid nende kodanikuhariduslike eesmrkide ja tegevuste koh-ta ning andis andmed EMSLile le. Oleme neist loonud kodanikuhariduses osalevate vabahen-duste andmebaasi, mis vajab veidi viimistlemist, kuid millest on saamas thus triist kigile neile koolidele ja ka vabahendustele, kes kodanikuhari-duslikeks tegevusteks partnereid otsivad. Vaata www.ngo.ee/KH

Foto

: Mar

i

Sarv

25

Hea Kodaniku infokanalidStrateegiline lesanne Mida 2014. aastal tegime?

Koguda, toimetada ja levitada vabahenduste tegevuseks olulist informatsiooni eesti ja vene keeles.

Kindlustasime, et me infokanalid ilmuks regulaarselt, sh nii kvartaalne ajakiri Hea Kodanik kui eesti ja vene keeles ilmuv ja vrgustikes jagatud ndalakiri.

Levitada maailmas infot Eesti kodanikuhiskonna saavutuste ja ppetundide kohta ning tuua Eestis-se infot muu maailma headest praktikatest.

Katusorganisatsioonidest osaleme jtkuvalt ENNA ja CIVICUSe ts. Vlisilma headest praktikatest kirjuta-me ajakirjas.

EMSL annab jtkuvalt vlja regulaarset ndala-kirja nii eesti kui ka vene keeles. Infovrgustik-ku kuulus aasta lpus 3877 meiliaadressi (sh 932 venekeelses infovoos). Sotsiaalmeedias jlgis Hea Kodaniku tegemisi aasta lpuks le 1600 inimese, aastaga lisandus neid 400. Ajakirja Hea Kodanik andsime vlja neli numbrit, tiraaiga ca 4000. Hea Kodaniku leiab nd ka Tallinna Lennujaama raamatukogust. Vaata www.ngo.ee/heakodanik.

Liikmed andsid aastalpuksitluses teada, et nemad saavad enda jaoks olulisima info just nda-lakirjast ning EMSLi kodulehelt, peavad aga vga oluliseks vimalust levitada EMSLi kanalite kaudu ka oma infot. Senisest rohkem sooviksid liikmed teavet teiste riikide kodanikuhiskonna trendidest, algatustest ja eksperimentidest; vabakonna ja ri-

sektori kokkupuute- ja koostkohtadest; lhikok-kuvtteid vabakonda puudutavatest uuringutest.

2014. aastal hakkasime korraks kahtlema ja ksisime ajakirja Hea Kodanik saajatelt, kas ajakiri ldse nendeni juab ning mis nad sellest arvavad. Saime teada, et lugejad otsivad hid kogemus ja praktikaid, edulugusid ja probleemiksitlusi. Sai-me palju kiitust ja kindlust, et teeme iget asja, aga ka kriitikat. Miinusena toodi vlja, et vahel lheb jutt mmarguseks ktte ra, nii liigset lihtsust kui liigset keerulisust, aga ka liigset elitaarsust. Thelepanuvrne oli, et ksimusele Kellele Hea Kodaniku ajakirja kige enam tarvis on? vastas iga sihtrhm, et neile - petajad leidsid, et enne-kike petajatele ja noortele, vabahendused, et neile, ametnikud, et ametnikele ja kodanikele jne.

Selleks, et oleks paremini nha, mida tihti pikema vinnaga huvikaitsetegevustes teeme, hakkasime oma vrgustikule 2014. aastal kvartaalselt aru and-ma. Kvartaliaruandes kirjutame tegevustest ja tule-

mustest, mis pris iga pev me ts vlja ei paista, kuid kuhu kulub tegelikult sna palju me ajast. Ni-teks erinevates komisjonides ja tgruppides rgi-tust-otsustatust ning EMSLi seisukohtadest nendes.

vabahendustele ...................................................... 59 tavakodanikele .......................................................... 39 noortele ......................................................................37 petajatele ................................................................ 25 ametnikele ................................................................ 20 veel kellelegi ...............................................................18

tlt ............................................................................54 omaenda postkastist ................................................25 kodanikuhiskonna ndalakirjast ..............................15 ngo.ee veebilehelt ......................................................12 Facebookist ................................................................. 11

Kust Hea Kodaniku leiate?(Number mrgib vastajate arvu.)

Kellele Head Kodanikku kige enam tarvis on?(Number mrgib vastajate arvu.)

26

Kige enam kidi Hea Kodaniku infovravas www.ngo.ee 15. detsembril, mil saatsime vlja uudiskirja kolme thtsa asjaga: ksisime, kes vrivad kodanikuhiskonna aasta tegija tiitlit; kirjutasime, kas ja kuidas vastu vtta katuseraha; kolmandaks panime vlja tkuulutuse, et leida mees-konda uus liikme- ja vrgustikoordinaator.

Hea Kodaniku kige populaarsem postitus sotsiaalmeedias oli 17. augustil jagatud Arvamusfestivali foto album, mis judis 13 633 inimese ekraanile.

Foto

: Kar

l-Kris

tjan

Nig

esen

27

EMSL ja liikmed2014. aasta lpuks oli EMSLil liikmeid kokku 108. Aasta jooksul liitusid Sotsiaalsete Ettev-tete Vrgustik, Hooandja, Teeme ra SA, Eesti Juristide Liit, Inimiguste Instituut, Eesti NATO hing. Vlja astus Eesti Ajakirjanike Liit, vlja arvati Eesti Mesinike Liit ja Spordiklubi Liiku-mine.

Aastalpu rahuloluksitlusele vastates tle-sid liikmed, et neil on olnud EMSLi tegevusest kasu peamiselt nustamisest, huvikaitsest, kaasamisest, koolitustest, EMSLi ritustest ning vahendatud teabest. Saime teada, et valdavalt

kaasab liikmete endi hinnangul EMSL neid piisa-valt, tegeleb muidu ka igete ksimustega ning et EMSLi tegevused on kodanikuhiskonna jaoks olulised. Huvikaitsets oodatakse kll vahel julgemat liidrirolli vtmist ning suhtlemisel liik-metega jtkuvalt ka Tallinna-vliseid kohtumisi.

2014. aastal liikmeklubisid pealinnast vl-jaspool ka katsetasime: Jhvis ja Tartus. Teiseks visualiseerisime EMSLi ulatuse, et vastata lpuks ksimustele Kes te olete ja keda te esindate?.

Vaata www.ngo.ee/meie

olen vga rahul .......................................................... 36 pigem olen rahul ....................................................... 46 ei oska elda .............................................................. 12 pigem ei ole rahul ....................................................... 4 ei ole ldse rahul ..........................................................2

nustun tielikult ......................................................30 pigem nustun ..........................................................47 ei oska elda ................................................................9 pigem ei nustu ...........................................................5 ei nustu ldse ............................................................5 jttis vastamata ..........................................................4

nustun tielikult ..................................................... 44 pigem nustun .......................................................... 41 ei oska elda ................................................................9 pigem ei nustu ...........................................................2 ei nustu ldse ............................................................2 jttis vastamata ..........................................................2

Kas tegeleme EMSLis igete ksimustega?

EMSLi tegevusest on 2014. aastal organisatsiooni tegevuses kasu olnud

Kas olete rahul sellega, kuidas EMSL liikmeid kaasab?

nustun tielikult ...................................................... 71 pigem nustun .......................................................... 23 ei oska elda ............................................................... 4 pigem ei nustu ...........................................................2 ei nustu ldse ........................................................... 0

Kas EMSLi tegevused on kodanikuhiskonna jaoks olulised?

28

Vlja neb nagu vilill? Tegelikult on see EMSL.

Vaatasime veidi sgavamale oma liikmeskonna sisse ja saime teada, et EMSL hendab liikmete liikmeid arvesse vttes ligikaudu 700 organisat-siooni. Joonisel on punased tpid EMSLi liikmed ning mustad tpid liik-mete liikmed. Kige rohkem rakukesi on me liikmetest pilasesinduste Liidul - need on joonisel pisut pisemad, sest muidu ei mahtunukski ra. Kige enam kidavad me liikmeid rahastamise, vabahenduste tegutse-misvime ning omatulu teenimisega seotud teemad. Liikmeskonda ja neid huvitavaid valdkondi saab visuaalselt lhemalt uurida lehtedelt www.ngo.ee/meie ning www.ngo.ee/teemad.

29

EMSLi rahaasjadMajandusaasta tulud kasvasid pisut, ulatudes ligi 311 000 euroni. Rahaliselt suurimad ksikud te-gevused olid Hea Kodaniku ajakiri ja vabakonna suvekool (39 000 ) ning Arvamusfestival (37 000 ). Tegevustoetust koos teavitustle kuluvaga sai-me Siseministeeriumilt 43 000 . Enim toetust tuli rahastajate likes Avatud Eesti Fondilt (70 000 ), teisena Kodanikuhiskonna Sihtkapitalilt (67 500 ) ja kolmandaks Siseministeeriumilt (59 400 ).

Tulude struktuuris vhenes pisut projektitoe-tuste osakaal 72 protsendilt 2013. aastal 63 prot-sendile, omatulude osa tusis 71 127 euroga 14 protsendilt 23-le. Tegevustoetuse osakaal psib 14% peal. Omatulud kasvasid eelkige enamast ettevtlustuludest ja tellimustdest, samuti Ar-vamusfestivali tuludest (majutuse vahendus, ko-hatasud, annetused). Liikmemakse kogusime le 10 000 euro.

Kulude struktuur muutus alla 10% vrrel-des aasta varasemaga: 54% lks tjukuludeks,

38% oli projektide otsekulusid ja 8% muid kulu-sid. Tegevjuhtkonnale maksti 20 245 eurot. Eesti maksumaksja toetuse summaga vrreldes tasu-sime maksudena riigile tagasi taas tpselt poole (69 000 , lisaks veel kibemaks, mille arvestust me ei pea).

Majandusaasta lppes le mitme aasta plus-siga, mis thendab, et kik kulud olid kaetud ja varude kallale ei pidanud minema. Neid ji aasta lpuks le 60 000 euro.

Sihtotstarbeliste toetuste eest tname Sise-ministeeriumi, Kodanikuhiskonna Sihtkapitali, Avatud Eesti Fondi, MISA ja Euroopa Komisjo-ni. Eratoetajatest suurim oli The Helle Randam Trusti ja The Edith Randam Trusti jtkuv toetus USAst. Samuti tname Arvamusfestivali toetajaid: Eesti Energia, Viking Window, Jrvamaa Oma-valitsuste Liit, Jrva Maavalitsus, Eesti Koost Kogu, BNS Group, Swedbank (annetuskeskkond) ning 139 hooandjat.

Tulude jaotus 2014:Summa (eurodes) Osakaal

Projektitoetused 196 917 63%

Tegevustoetus 42 911 14%

Omatulud 71 127 23%

KOKKU 310 955

Kulude jaotus 2014:Summa (eurodes) Osakaal

Tjukulud 164 561 54%

Projektid 117 786 38%

Muud kulud 24 083 8%

KOKKU 306 430

30

Sihtfinantseerijate jaotus:Summa (eurodes) Osakaal

Avatud Eesti Fond 69767 29%

KSK 67493 28%

Siseministeerium 59534 25%

Euroopa Liit 16623 7%

Muud 15249 6%

MISA 11282 5%

Eesti maksumaksja raha EMSLis:Summa (eurodes)

Maksumaksjalt saadud 140129 eurot

Maksudena tagasi 69117 eurot (49%)

Tegevustele 71012 eurot (51%)

Philised majandusnitajad:2010 2011 2012 2013 2014

Kive 345 485 318 026 181 048 286 268 310 955

Kohustused 78 396 58 860 50 723 39 416 50 135

Omakapital 82 501 76 590 68 725 57 791 62 328

Tulem 22 161 -5 911 -7 865 -10 934 4 538

2010 2011 2012 2013 2014

400 000

350 000

300 000

250 000

200 000

150 000

100 000

50 000

0

-50 000

160 000

140 000

120 000

100 000

80 000

60 000

40 000

20 000

0

31

MeeskondEMSLi nukogu jtkas prast 2014. aasta ld-koosolekut kaheksaliikmelisena koosseisus Ma-ri-Liis Jakobson, Rasmus Rask, Hille Hinsberg, Margus Rink, Liisa Past, Martin Noorkiv, Anne-li Kana. Nukogu esimeheks valiti tagasi Margo Loor.

EMSLi tegevuskava aitasid ellu viia Alari Ram-mo (huvikaitse), Anna Laido (tulevik), Mari Sarv (teavitus), Ivan Lavrentjev (venekeelne tea-vitus), Martin Meitern (liikmed ja koolitus, siir-dus aasta lpus tle Arengufondi), Teve Floren ja Aljona Galazan (kogukonnapraktika), Kristina

Mnd ja Minni Riar (arenguprogramm), Urmo Kbar (kaasamine ja filantroopia, siirdus sep-tembris staeerima USAsse) ja Riinu Lepa (sot-siaalsete ettevtete statistika). EMSLi juhatajana jtkas Maris Jgeva.

Veel olid abiks valimiste valvamisega Andrei Lii-mets ning demokraatiakooli kivitamisega Han-na Jemmer; meie vljaannete eest kandsid hoolt Katrin Kern keeletoimetaja ning Karl-Kristjan Nigesen kujundajana. Tname ka kiki vabataht-likke, kes on aidanud valimisi valvata ning ajakir-ja lugemistvrivaga tita.

32

Tegevus Eesmrk 2014 Kuidas hindasime? Tulemus Kommentaar Hinnang

Plaan TegelikKogukonna -praktika katseprojekt

Hinnata katse -projekti tulemusi, arendada me-toodikat ning laiendada prog-rammi uutesse koolidesse

1. Osalejad hindavad saadud kogemuse heaks ja program-mi kasulikuks

jah jah pilased, petajad ning vabahendused hindasid kogemuse heaks ja programmi kasulikuks. Tiendasime metoodi-kat ja juhendeid ning laienesime nelja uude kooli.

2. Katseprojektist saadud taga siside phjal on tienda-tud metoodikat ja juhendeid

jah jah

3. Olemas on kogukonnaprak-tika jtkamiseks ja vhemalt kolme uude kooli laiene miseks vajalik tugistruktuur

3 4

Kodaniku-hariduse vrgustik

Koosts teiste vabahenduste-ga aidata kaasa kodanikuhariduse kvaliteedi para-nemisele

1. Kodanikuhariduse andme-baas on tienenud meetodite ja ppematerjalidega

jah ei Moodustasime Domus Dorpatensise ja ENTRUMiga koalitsiooni ning putitasime kodani-kuhariduse andmebaasi heaks triistaks ka meile endile.

2. Andmebaasi klastatavus kasvab

20% vrra

-

3. Toimib vabahenduste koa-litsioon mitteformaalsete KH programmide tugevdamiseks

jah jah

Arvamus -festival

Osaleda festivali korraldamises ning tuua aru teludesse kodanikuhis-konna arengut ja vabahendusi puudutavaid teemasid

1. Arvamusfestival on avalik-kuses hsti vastu vetud ning korraldajate hinnangul korda linud

jah jah Arvamusfestival veti taas hsti vastu ning lks korda. Vaba -hendused osalesid aktiivselt, algatasid ise arutelusid ja tid oma teemad teiste omadesse.

2. Vabahendused osalevad festivalil ning rgivad kaasa neid puudutavatel teemadel

jah Jah

igusloome Hoida silm peal igusloomel ja sekkuda, kui see on vajalik kodaniku -algatuseks pa-rema keskkonna loomiseks

1. Eelnude infossteemi pidev jlgimine, vajadusel arvamusi koondatud ja sekkutud

jah jah Eelnude infossteemi jlgimine on rutiin, aasta jooksul tegime rohkem vi vhem td ca 40 eelnuga. Pris kigi me ettepanekutega ei arvestatud, aga seda on ehk ka palju nuda.

2. Vabahenduste ettepa-nekutega on olulises osas arvestatud, rahastamistingi-muste puhul juhendmaterjal jrgitud

jah jah/ei

Tulumaksu-seaduse 11

Osaleda muutmis -eelnude koostamises ja saada parem korraldus mak-susoodustusele ja annetamise edendamisele

1. Eelnu on konsulteeritud vabahendustega ja panusta-tud oma ekspertiisiga

jah jah TuMS eelnuga tegime hulga tunde td. Konsulteerisime nii vabahenduste kui teiste kaasamtlejatega, rkisime ametnike ja poliitikutega. Kigi me ettepanekutega lpuni kll ei arvestatud.

2. Vabahenduste ette -panekutega on olulises osas arvestatud

jah ei

Vabatahtliku tegevuse iguslik regu latsioon

Rkida igusliku regulatsiooni muudatus -ettepanekud lbi teiste ministee-riumidega

1. Muudatusettepanekutega arvestamise vimalused on ministeeriumitega lbi rgitud, edasine tegevuska-va paigas

jah ei Mned probleemid lahenesid TuMS eel-nuga. Jime ootama avaliku vimu algatust aruteluks, mida aga ei tulnudki. Uuesti peva-korral uue arengukava elluviimise raames.

Tegevuskava titmine 2014

33


Plaan TegelikKodaniku-hiskonna arengukava

Osaleda valdkondliku arengukava koos-tamises, et see tegeleks oluliste probleemidega ja saaks mjus

1. Arengukava on vabahen-dustega konsulteeritud ja panustatud oma ekspertiisiga

jah jah Arengukava aruteludes osalesime, kuid vahen-deid vga palju juurde ei leidnud, mistttu kigi oluliste tegevuste jaoks valitsusel veel katet ei ole.

2. Arengukava rakendusplaan on meie hinnangul thus eesmrkide elluviimiseks

jah nii ja naa

Euroliidu 2014-2020 eelarve -periood

Osaleda siseriik-likus vahendite plaanimises ja jrelevalvess-teemi kujunda-mises

1. Vabahenduste rahas-tustingimused on eelmisest perioodist mistlikumad ja arvestavad rahastamise juhendmaterjaliga

jah jah Rahastustingimused on kll mistlikumad ja kaasamiselegi rohkem meldud, kuid koost sel teemal siiski veel hektiline, sltudes ametniku tarkusest, vabahenduste huvist ja ajast.

2. Vabahendused on kaa-satud toetuste kasutamise jrelevalvesse

jah jah

Statistika ja andmed

Osaleda JMi trhmas, mis tegeleb registriandmete levaatamise ja kaasajastami-sega, EMTAKi tpsustamise ja andmete avali-kustamisega.

1. Ideed on vabahendustega konsulteeritud ja panustatud oma ekspertiisiga

jah ei Teema polnud kevadel tle asunud uue valitsuse tegevusplaanis ja lkkasime nii ka ise edasi.

2. On koostatud tegevuskava eesmrkide saavutamiseks kigil kolmel suunal

jah ei

3. Sotsiaalsete ettevtete statistikale eraldi on vlja ttatud metodoloogia ja po-liitikasoovitused (EL projekt)

jah jah

EKAKi phimtted

Toetada EKAKi phimtete jrgimist

1. EKAKi jrelevalve trhm hiskomisjoni juures ttab

jah jah On trhm, kelle poo-le prduda, kuid me ei ole suutnud testada va-bahendustele ega ava-likule vimule, mis kasu EKAKi phimtete aruta-misest viks olla.

2. Riigikogus on toimunud kodanikuhiskonna arengu kui riiklikult olulise ksimuse arutelu

jah jah

Valimiste valvurid

Levitada hea valimistava phimtteid

1. Hea valimistava rikkumiste-le on thelepanu juhitud

jah Hea valimistava rikku-mistele juhtisime taas thelepanu, kuid sel kor-ral kaasasime vabahen-dusi ka ksimuste ja analsiga EP valimiste sisulisse debatti.

2. Vabahendused on pa-nustanud valimiste sisulisse debatti oma ksimuste ja analsiga

jah jah

Riigikogu valimised

Koondada vabahenduste ettepanekud valitsuse tege-vusprogrammi ning tutvustada neid valimistel osalevatele erakondadele

1. Snastatud on ettepanekud kodanikuhiskonna arenguks paremate tingimuste loomi-seks jrgmisel valitsuspe-rioodil

jah jah Kogusime ja koondasime vabahenduste ettepa-nekud ning snastasime need manifestiks. Mani-festi ksteist ettepane-kut olid valimisprogram-mides titsa olemas.

2. Ettepanekud leiavad kajas-tamist valimisprogrammides

jah jah ja ei

Aasta tegijad Tunnustada ja levitada kodanikuhis-konna paremaid praktikaid

1. Aasta tegijad on selgitatud ning tunnustamisritus lbi vidud

jah jah Tunnustusritus oli taas meeleolukas ning meedia vttis selle hsti vastu. 2. Meedia on kajastanud tun-

nustatavaid ja tutvustanud nende tegevusi

>5 17

34


Plaan TegelikRound-it-up Valmistada ette

fondi asutami-ne, mis toetaks erasektori mikro -annetustega hiskondliku mjuga algatusi

1. rihingute koalitsioon on moodustatud ja koalitsioonis osalejad motiveeritud fondi loomiseks

jah ei rihingute koalit -siooni moodustamine ji eestvedaja eemaloleku tttu aastaks ootele, kuid plaan on 2015.aasta sgisel jtkata sealt, kus pooleli jime.

2. Fondi tphimtted on kirjeldatud ja koalitsioonis heaks kiidetud

jah ei

3. Olemas on edasine tege-vus- ja teavitusplaan fondi kivitamiseks

jah E/A

Vaba-henduste arengu -programm

30 hendusel on kaardistatud arenguvajadused ning toimiv tege-vusplaan nende lahendamiseks

1. Programmis osalevate ja tegevuskava vhemalt 80% ulatuses titvate organisat-sioonide arv

30 29 Arenguprogramm lpe-tas selleks korraks ning oleme kigi nende aas-tate tga rahul. Saadud kogemusi kasutasime ka tulevikunustamise ning vene t keelega vabahendustele kujundatava programmi tarbeks. Kogemuste phjal andsime vlja ksiraamatu.

2. Osalejad hindavad prog-rammi oma organisatsiooni arengule kasulikuks

80% 80%

3. Programmi kogemuse ph-jal on antud vlja ksiraamat Hea Kodaniku triistade sarjas

jah jah

Vabakonna tuleviku -grupp

Tuvastada ja tutvustada henduste tege-vust mjutavaid trende ning aidata hendus-tel muutustega kohaneda

1. Vabahenduste arv, keda on nustatud tegutsemissoovi-tuste kasutuselevtuks

9 9 Tulevikugrupi arutelud olid huvitavad ja kaasavad, raportid said tiendatud t -riistadega, mis annavad neile pikemaajalise kasutatavuse. Plaanitud kaks uut raportit ji vlja andmata, kuna me ei leidnud selleks tks rahastust.

2. Koostatud ja levitatud on 2 uut arengutrende analsi-vat ja hendustele soovitusi pakkuvat raportit

2 0

3. Tulevikugrupi aruteludel osalenud henduste arv

80 91

Annetuste kogumise hea tava

Levitada head tava, tstmaks annetuste kogu-misega tegele-vate henduste usaldusvrsust ja annetamise populaarsust

1. Tava jrgimist kinnitanud annetusi koguvate vabahen-duste arv

50 58 Vabahendused vtsid annetuste kogumise hea tava hsti vastu. hendustel on nii huvi kui tahet melda lbi, kuidas olla annetuste kogumisel usaldusvr-ne ja thus.

2. Annetuskeskkonnad, mis jagavad head tava ning eeldavad selle jrgimist nende keskkonna kasutajatelt

3 3

USAID indeks

Analsida Eesti vabahenduste elujulisuse arengut

1. Indeksi Eesti raport on igeaegselt koostatud ja selle tulemused avaldatud

jah jah Indeksi Eesti raport sai valmis igeaegselt ning tulemusi tutvustasime Arvamusfestivalil

Kevadkool Suurendada ametnike ja vabahenduste huvi ja oskuseid kaasamiseks

1. Kevadkooli korraldamiseks on leitud vrske ning kigile osalistele sobiv formaat

jah jah Vrske formaat ti kok-ku 97 osalejat, kellest suur enamus hindas koolituse kasulikuks.2. Osalejad hindavad kevad-

kooli oma ts kasulikuks 80% 95%

Suvekool Suurendada vabahenduste huvi ja oskuseid oma tegevuse thustamiseks

1. Suvekooli oma ts kasuli-kuks hinnanud osalejaid

80% 98% Suvekool sai muutuste teemaline ning selle hindas oma ts kasu-likuks suurem osa 94 osalejast.

2. Suvekooli korraldamine jtkub vrgustikuna

jah jah

Tellimuskoo-litused

Teenida kvali-teetseid koolitusi pakkudes EMSLile omatulu

1. Tellimuskoolituste ja -tdega teenitud tulu

15000 16900 Tellimuskoolituste ja -tdega teenisime eelarvesse plaanitud summa, tellijad olid koolitustega rahul.

2. Koolituse tellijad on EMSLi koolituse kvaliteediga rahul

90% 90%

35


Plaan TegelikHea Kodanik Anda vlja kvali-

teetse sisuga aja-kirja, mis teenib osa oma kuludest ise tasa

1. Ajakiri ilmub hilinemisteta 4 4 Saime ajakirja regulaar-seks, kuigi hilinemiste-ga. Toetajaid ei leidnud, aga leidsime Tallinna Lennujaama appi ajakirja levitama.

2. Ajakiri teenib osa oma kuludest tasa sotsiaalselt vastutustundliku reklaami mmise vi toetajate abiga

jah ei

Hea Kodaniku info kanalid

Koguda, toime-tada ja levitada vabahenduste tks olulist infot

1. Ilmunud uudiskirjade arv 44 45 Uudiskirjad ilmusid es-maspeviti, v.a riiklikud phad ja juulikuu, Plaa-nitud ngo.ee vrsken-duskuur ji tegemata.

2. ngo.ee on saanud vrskema ilme ning kasvab klastajate arv

Jah ei

Venekeelne inforuum

Koguda, toime-tada ja levitada kodanikuhis-konna alast infot vene keeles

1. Ilmunud venekeelsete uudiskirjade arv

44 45 Venekeelsed uudiskirjad ilmusid regulaarselt, koolidesse judsime kodanikuhiskonnast rkima 7 korral.

2. Venekeelsetes koolides on rgitud kodanikuhiskonnast vhemalt kmnel korral

10 7

Liikme -tegevused

Mlema poole ootustele vastav koost ja suht-lemine liikmete ja EMSLi vahel

1. EMSL pakub oma liikmetele kvaliteetset nustamist, kaa-sates selleks partnereid

Jah Nii ja naa

Enamik liikmetegevus-test kulges plaanipra-selt, kuid uusi teenuseid ei judnud me liikmetele enne koordinaatori va-hetust aasta lpus tutvustada.

36

Tegevus Eesmrk 2015 Kuidas hindame?

Uue valitsu-se tegevus-programm

Tegevusprogramm arvestab vabahendus-te ja kodanikuhiskonna vajadustega.

Vabahenduste ettepanekud on programmis kajastatud ning mju kodanikuhiskonnale analsitud ja teavitatud.

Euroraha kasutamine

Vabahendused osalevad aktiivselt seire- ja valdkonnakomisjonide ts.

Vabahendused on rkinud lbi ja leidnud hishuvi, kaasa-mispraktikad on tagasisidestatud.

Rahasta-mine

Hoiame avalikkuse, ametkonna ja vaba-henduste thelepanu vabahenduste rahastamise korrastamise vajadusel, toetame juhendmaterjali levikut ja kasu-tuselevttu.

Oleme vaadanud lbi erinevate rahastusvormide prakti-kad, ilmub variraport rahastamise juhendi jrgimisest ning toimunud on arutelud nii juhendi kui analsi tulemuste levitamiseks.

igus -keskkond

Valitsus on kodanikuhiskonna arengu-kava eesmrkide saavutamises toetatud ning sotsiaalse ette vtluse, vabatahtliku tegevuse ning annetamise iguskeskond analsitud.

Oleme analsinud ja snastanud ettepanekud annetamist ja vabatahtlikku tegevust soodustava igusliku raami kujunda-miseks ning hinnanud sotsiaalse ettevtluse ja vabahendusi soosivate riigihangete vimalusi.

EKAK Vabahenduste seisukohad on his -komisjoni ts esindatud ning arengu-kontseptsiooni phimtted selgitatud.

Oleme aktiivselt hiskomisjoni ts osalenud, vajadusel teemasid algatanud. EKAKi phimtete jrgimise headest ja halbadest nidetest oleme rkinud.

Avatud valitsemine

Seisame selle eest, et avatud valitsemise phimtted saaks tavaks nii riigivalitsemi-ses kui kohalikes omavalitsustes.

Vabahenduste seisukohad on AVP kogudes esindatud ning kaheksa AVP mudeli le vtnud KOVi jrgib oma tegevuskava avatud valitsemiseks.

Arvamus -festival

Osaleme Arvamusfestivali korraldamises. Tagame selle professionaalse teeninda-mise ja teavituse Hea Kodaniku kanalites ning kaasame sisu loomisesse liikmeid.

Loeme ise festivali korralduse kordalinuks, see vetakse positiivselt vastu ka osalejate ja meedia poolt. EMSLi liikmed osalevad festivali sisu loojatena.

Valimiste valvurid

Valvame valimiste hea tava jrgimist ning selgitame seda avalikkusele.

Valvurite tl on lai meediakajastus.

Kogukonna-praktika

Laiendame kogukonnapraktikat ning parandame programmi kvaliteeti.

Kogukonnapraktikaga on liitunud vhemalt 20 kooli, 600 pilast ning praktikakohti pakub 150 vabahendust. Osalised kiidavad programmi kasulikuks.

Demo kraatia -kool

Korraldame praktilise arutelu- ja nusta-misprogrammi vabahendustele le Eesti sellest, kuidas olla heaks demokraatia -kooliks.

Aruteluseminaridel osaleb sadakond vabahendust kellest suurem osa leiab praktilisi tegevuslahendusi oma tks.

Nustamine Nustame vabahendusi igapevastes juriidilistes ja juhtimisksimustes, vlis-keskkonnaga toimetulemisel.

Valdav enamus abi ksijatest saab EMSLilt vastuse oma probleemile, viis vabahendust on lbinud tuleviku grupi nustamisprogrammi.

Filantroo-piafondi kivitamine

Valmistame ette fondi asutamise, mis toetaks erasektori mikroannetustega hiskondliku mjuga algatusi.

rihingute koalitsioon on moodustatud, kirjeldatud fondi tphimtted ning olemas edasine tegevus kava. Osalejad on motiveeritud fondi loomiseks.

Uued arengu -programmid

Ttame vlja ja kivitame arenguprog-rammi vabahenduste juhtidele.

Katseprojektis on 25 motiveeritud osalejat, kes loevad prog-rammi kasulikuks. Katseprojekti tulemusena on kirjeldatud phjaliku juhtimisprogrammi metoodika.

Traditsioo-nilised suur-koolitused

Jtkame kevad- ja suvekooli traditsiooni. Koolituste vastu on huvi (osalejaid vhemalt 75 ja 100) ning suur enamus osalenutest loeb koolituse kasulikuks.

USAID indeks

Analsime Eesti vabahenduste elujuli-suse arengut.

Indeksi Eesti raport on igeaegselt koostatud ning selle tule-mused avaldatud ja tutvustatud.

Plaanid aastaks 2015

37

Tegevus Eesmrk 2015 Kuidas hindame?

Venekeelsed vabahen-dused

Nustame vene tkeelega vabahendusi organisatsiooni arenguks.

Arenguprogrammis osaleb vhemalt kmme organisatsiooni ning nustamise toetamiseks koostame venekeelse ksiraa-matu.

Tellimus -koolitused

Pakume kvaliteetseid koolitusi ja teenime sellega EMSLile tulu.

EMSL teenib koolituste ja tellimustdega vhemalt 17000 eurot ning tellijad on koolituse kvaliteediga rahul.

Hea Kodanik Anname vlja kodanikuhiskonna- teemalist kvaliteetse sisuga ajakirja, seda senisest laiemale publikule ja laiema levikuga.

Hilinemiseta lmub neli ajakirjanumbrit ning osa kuludest teenime tagasi. Ajakirja aitab koostada vabatahtlik toimetus -kolleegium, veebiajakirja klastatavus tuseb.

Hea kodaniku info

Kogume, toimetame ja levitame vaba-henduste tks olulist infot eesti ja vene keeles.

Aasta jooksul ilmub 46 uudiskirja ning veebis on ajakohane info.

Vliskoost Levitame oma vrgustikes infot Eesti kodanikuhiskonna kohta ning vahendame hid praktikaid maailmast.

Ingliskeelne veebileht on informatiivne ning ENNA ja CIVICUSe info vabahendustele vahendatud.

Liikme -tegevused

Korraldame mlema poole ootustele vastava koost ja suhtlemise EMSLi ja liikmete vahel.

Liikmed on EMSLi tegevusega rahul, toimunud on vhemalt 40 liikmekohtumist, ja nnestunud 6 liikmeklubi. Liikmemak-su on tasunud 100% liikmetest.

Aasta tegijad

Aasta thelepanuvrsemad sndmused, inimesed ja organisatsioonid on tunnus-tatud.

Tunnustamisest on vhemalt viis positiivset meediakajastus kodanikuhiskonnast.

38

40 3

Eesti Mittetulundushingute ja Sihtasutuste Liit 2014. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013 Lisa nr

Varad

Kibevara

Raha 84 173 79 531

Nuded ja ettemaksed 26 384 14 711 2

Kokku kibevara 110 557 94 242

Phivara

Materiaalne phivara 1 906 2 966 4

Kokku phivara 1 906 2 966

Kokku varad 112 463 97 208

Kohustused ja netovara

Kohustused

Lhiajalised kohustused

Vlad ja ettemaksed 9 880 15 317 6

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 40 254 24 100 7

Kokku lhiajalised kohustused 50 134 39 417

Kokku kohustused 50 134 39 417

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 57 791 68 725

Aruandeaasta tulem 4 538 -10 934

Kokku netovara 62 329 57 791

Kokku kohustused ja netovara 112 463 97 208

41 4


Tulemiaruanne(eurodes)

2014 2013 Lisa nr

Tulud

Liikmetelt saadud tasud 10 620 10 095

Annetused ja toetused 261 014 257 196 7

Tulu ettevtlusest 15 405 3 750

Muud tulud 23 917 15 228 8

Kokku tulud 310 956 286 269

Kulud

Mitmesugused tegevuskulud -141 011 -153 474 9

Tjukulud -164 561 -141 997 10

Phivara kulum ja vrtuse langus -859 -1 744 4

Kokku kulud -306 431 -297 215

Phitegevuse tulem 4 525 -10 946

Muud finantstulud ja -kulud 13 12

Aruandeaasta tulem 4 538 -10 934

42 5


Rahavoogude aruanne(eurodes)

2014 2013 Lisa nr

Rahavood phitegevusest

Phitegevuse tulem 4 525 -10 946

Korrigeerimised

Phivara kulum ja vrtuse langus 859 1 744 4

Muud korrigeerimised 201 0 4

Kokku korrigeerimised 1 060 1 744

Phitegevusega seotud nuete ja ettemaksete muutus -11 673 9 009 2

Phitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 10 717 -11 306 6

Kokku rahavood phitegevusest 4 629 -11 499

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse phivara soetamisel 0 -2 396

Laekunud intressid 13 12

Kokku rahavood investeerimistegevusest 13 -2 384

Kokku rahavood 4 642 -13 883

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 79 531 93 414

Raha ja raha ekvivalentide muutus 4 642 -13 883

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lpus 84 173 79 531

43 6


Netovara muutuste aruanne(eurodes)

Kokku netovara

Akumuleeritud tulem

31.12.2012 68 725 68 725

Aruandeaasta tulem -10 934 -10 934

31.12.2013 57 791 57 791

Aruandeaasta tulem 4 538 4 538

31.12.2014 62 329 62 329

44 7


Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestusphimtted

ldine informatsioonRaamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesti heale raamatupidamistavale ja kasutades soetusmaksumuse meetodit.Hea raamatupidamistava phinuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida tiendavad RaamatupidamiseToimkonna poolt vlja antud juhendid.

FinantsvaradFinantsvaraks loetakse raha, lhiajalisi finantsinvesteeringuid, nudeid ostjate vastu ja muid lhi- ja pikaajalisi nudeid. Finantsvara jakohustused vetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara vi kohustuse eest makstud vi saadudtasu iglane vrtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kiki finantsvara vi kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi.

Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevte kaotab iguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele vi ta annabkolmandale osapoolele le varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hvedest. Finantsvara oste jamke kajastatakse jrjepidevalt tehingupeval st peval, mil ettevte saab ostetud finantsvara omanikuks vi kaotab omandiiguse mdudfinantsvara le.

RahaRaha ning raha ekvivalentidena kajastatakse raha pangas, nudmiseni hoiuseid, lhiajalisi (alla 3 kuulise lunastusthtajaga) pangadeposiite jarahaturufondi osakuid, millel puudub oluline turuvrtuse muutuse risk. Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusidritegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.

Vlisvaluutas toimunud tehingud ning vlisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustusedVlisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks vetud tehingu toimumise peval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid.Vlisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused seisuga 31. detsember 2014 on mber hinnatud eurodesse bilansipeval kehtinud EuroopaKeskpanga valuutakursside alusel. Vlisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna.

Nuded ja ettemaksedNudeid ostjate vastu kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud tenoliseltlaekuvatest summadest lhtudes. Seejuures hinnatakse iga kliendi laekumata arveid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendimaksevime kohta. Ostjatelt laekumata arved, mille maksethtaeg on letatud rohkem kui 365 peva vrra, on kantud kuludesse ties ulatuses.Varem alla hinnatud ebatenoliste nuete laekumisi kajastatakse ebatenoliste nuete kulu vhenemisena.

Materiaalne ja immateriaalne phivaraOlulisuse printsiibist lhtudes kajastatakse phivarana need varaobjektid, mille soetusmaksumus letab 640 eurot ja mille kasulik eluiga on lehe aasta. Madalama soetusmaksumusega vi lhema kasuliku elueaga varaobjektid kantakse kasutusse vtmisel kuluks ning nende lepeetakse arvestust bilansivliselt. Juhul, kui materiaalse phivara objekt koosneb ksteisest eristatavatest olulistest komponentidest, millelon erinevad kasulikud eluead, vetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena, mrates neile eraldiamortisatsiooninormid vastavalt komponentide kasulikule elueale. Materiaalne phivara vetakse arvele tema soetusmaksumuses, miskoosneb ostuhinnas ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Edaspidi kajastatakse materiaalset phivara bilansis selle soetusmaksumuses,millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja vara vrtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalsele phivaralemratud amortisatsiooninormid vaadatakse le, kui on ilmnenud asjaolusid, mis vivad oluliselt muuta phivara vi phivaragrupi kasulikkueluiga. Hinnangute muutuste mju kajastub aruandeperioodis ja jrgnevates perioodides. Kui vara lppvrtus letab temabilansilist jkmaksumust, lpetatakse vara amortiseerimine; amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lppvrtus on langenudalla tema bilansilise jkmaksumuse.

Kui materiaalse phivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse phivara mistele, siis need kulutused lisataksephivara objekti soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

Kui materiaalse phivara objektil vahetatakse vlja mni oluline komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumusobjekti soetusmaksumusele, eeldusel, et see vastab materiaalse phivara mistele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha.Kui asendatava komponendi soetusmaksumus ei ole teada, hinnatakse maha kantavat maksumust lhtudes asendamise hetkesoetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi.

45 8


Phivara arvelevtmise alampiir 640 eurot

Kasulik eluiga phivara gruppide likes (aastates)

Phivara grupi nimi Kasulik eluiga

Muu materiaalne phivara 5

RendidKapitalirendiks loetakse rendisuhet, mille puhul kik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hved kanduvad le rentnikule.lejnud rendilepinguid ksitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi maksed kajastatakse rentniku aruandes rendiperioodi jooksul lineaarseltkuluna.

FinantskohustusedFinantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvlgasid ja muid lhi- ja pikaajalisi vlakohustusi.

Finantsvara ja kohustused vetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara vi kohustuse eest makstud visaadud tasu iglane vrtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kiki finantsvara vi kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi.

Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses.

Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lpetatud vi aegunud.

Annetused ja toetusedTegevuse sihtfinantseerimine, kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenutavaks ning sihtfinantseerimisega seotudvimalikud tingimused on tidetud. Saadud sihtfinantseerimine, mille puhul tuluna kajastamise tingimused ei ole tidetud, kajastatakse bilansiskohustusena. Sihtfinantseerimine vetakse arvele saadud vi saadava vara iglases vrtuses.

Mitterahalise toetusena saadud vara vetakse bilansis arvele tema iglases vrtuses. Tekkiv kohustus kantakse tuludesse vara jrelejnudkasuliku eluea jooksul.

Liikmemaksud ja annetused kajastatakse tekkephiselt. Mittesihtotstarbelised toetused ja annetused kajastatakse tuluna laekumise hetkel.

TuludEMSLi tulemiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel.

Tulu kaupade mgist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hved on linud le ostjale ning mgitulu jatehinguga seotud kulutusi on vimalik usaldusvrselt mta.

Tulu teenuste mgist kajastatakse lhtudes valmidusastme meetodist, teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakseproportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused.

Intressitulu kajastatakse lhtudes vara sisemisest intressimrast.

Bilansipevajrgsed sndmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupeva, 31.detsembri 2014 ja aruande koostamise kuupeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil vi varasematel perioodideltoimunud tehingutega. Bilansipevajrgsed sndmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse vetud, kuid mis oluliseltmjutavad jrgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.

46 9


Lisa 2 Nuded ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2014 Jaotus jrelejnud thtaja jrgi

12 kuu jooksul 1 - 5 aasta jooksul le 5 aasta

Nuded ostjate vastu 3 900 3 900 0 0

Muud nuded 2 000 2 000 0 0

Nuded rahastajate vastu 13 526 13 526 0 0

Nuded edasiesitamisele 6 958 6 958 0 0

Kokku nuded jaettemaksed 26 384 26 384 0 0

31.12.2013 Jaotus jrelejnud thtaja jrgi


Nuded ostjate vastu 3 148 3 148 0 0

Muud nuded 1 910 1 910 0 0

Nuded rahastajate vastu 4 250 4 250 0 0

Nuded edasiesitamisele 5 403 5 403 0 0

Kokku nuded jaettemaksed 14 711 14 711 0 0

Lisa 3 Maksude ettemaksed ja maksuvlad(eurodes)

31.12.2014 31.12.2013

Maksuvlg Maksuvlg

ksikisiku tulumaks 127 1 940

Erisoodustuse tulumaks 123 0

Sotsiaalmaks 411 3 558

Kohustuslik kogumispension 13 213

Ttuskindlustusmaksed 16 268

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvlad 690 5 979

47 10


Lisa 4 Materiaalne phivara(eurodes)

Kokku

Muumateriaalnephivara

31.12.2012

Soetusmaksumus 7 064 7 064

Akumuleeritud kulum -4 750 -4 750

Jkmaksumus 2 314 2 314

Ostud ja parendused 2 396 2 396

Amortisatsioonikulu -1 744 -1 744

31.12.2013




Amortisatsioonikulu -859 -859

Allahindlused vrtuse langusetttu -201 -201

31.12.2014




Lisa 5 Kasutusrent(eurodes)

Aruandekohustuslane kui rentnik

2014 2013

Kasutusrendikulu 7 320 8 200

Jrgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest

31.12.2014 31.12.2013

12 kuu jooksul 7 200 7 200

Lisa kajastab kontoriruumide rikulusid O-lt Telliskivi Maja, millest on lahutatud allrnikele esitatud vi eeldatavasti esitatavad kuludekatmise nuded.

48 11


Lisa 6 Vlad ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2014 Jaotus jrelejnud thtaja jrgi Lisa nr


Vlad tarnijatele 5 449 5 449 0 0

Vlad tvtjatele 3 741 3 741 0 0

Maksuvlad 690 690 0 0 3

Saadud ettemaksed 0 0 0 0

Kokku vlad jaettemaksed 9 880 9 880

31.12.2013 Jaotus jrelejnud thtaja jrgi Lisa nr


Vlad tarnijatele 2 168 2 168 0 0

Vlad tvtjatele 4 100 4 100 0 0

Maksuvlad 5 979 5 979 0 0 3

Saadud ettemaksed 3 070 3 070 0 0

Kokku vlad jaettemaksed 15 317 15 317 0 0

Lisa 7 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused(eurodes)

Varad bruto soetusmaksumuses

31.12.2012 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2013

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Avatud Eesti Fond 0 116 739 0 -113 627 3 112

Siseministeerium 28 127 61 988 -3 500 -72 480 14 135

KSK 7 040 30 000 -2 839 -34 201 0

MISA 0 5 764 0 0 5 764

Euroopa Komisjon 0 17 907 0 -16 952 955

USAID 0 6 164 0 -6 164 0

Annetused 1 4 776 0 -4 644 133

Muud sihtfinantseerimised 0 9 128 0 -9 128 0

Kokku sihtfinantseeriminetegevuskuludeks 35 168 252 466 -6 339 -257 196 24 099

Kokku sihtotstarbelised tasud,annetused ja toetused 35 168 252 466 -6 339 -257 196 24 099

49 12


31.12.2013 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2014

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Avatud Eesti Fond 3 112 65 253 0 -64 990 3 375

Siseministeerium 14 135 71 141 -3 528 -59 352 22 396

KSK 0 72 294 0 -63 674 8 620

MISA 5 764 5 517 0 -11 281 0

Euroopa Komisjon 955 15 728 0 -16 683 0

USAID 0 6 824 0 -6 824 0

Annetused 133 14 228 0 -14 361 0

Muud sihtfinantseerimised 0 16 383 0 -10 520 5 863

Kokku sihtfinantseeriminetegevuskuludeks 24 099 267 368 -3 528 -247 685 40 254

Kokku sihtotstarbelised tasud,annetused ja toetused 24 099 267 368 -3 528 -247 685 40 254

Lisa 8 Muud tulud(eurodes)

2014 2013

rituste osalustasud 8 914 2 200

Koolitused, loengud, analsid 15 003 11 442

Muud 0 1 586

Kokku muud tulud 23 917 15 228

50 13


Lisa 9 Mitmesugused tegevuskulud(eurodes)

2014 2013

Kulu ebatenoliselt laekuvatest nuetest 392 4 600

Kommunaal- ja sidekulud 0 2 130

Pangateenused 229 176

Raamatupidamine ja audit 865 2 897

Transport, lhetus, meeskonnaarendus 877 2 021

Seminaride korraldamine 6 940 3 425

Projekt Tulevikugrupp 14 823 9 316

Projekt Venekeelne teavitus 1 489 1 363

Projekt Arvamusfestival 37 100 18 346

Projekt Hea Kodanik, suvekool 30 784 30 826

Projekt Arenguprogrammi ksiraamat 8 602 5 636

Projekt Demokraatiakool 792 2 433

Projekt Rahvakogu 0 47 764

Projekt Rahastusalane eestkoste 859 856

Projekt Tegevustoetus (huvikaitse, teavitus) 7 334 4 272

Projekt Sotsiaalsete ettevtete eestkostevrgustik 11 133 13 277

Projekt Vabatahtliku tegevuse anals 0 1 820

Projekt Arenguhpe 437 0

Projekt Avatud valitsemine KOVides 656 0

Projekt Round-it-up 720 0

Ettevtluskulu 9 600 0

Rahvusvaheline koost 921 0

Projekt Annetamise hea tava 715 0

Projekt Kodanikuharidus 2 342 0

Muud 3 401 2 316

Kokku mitmesugused tegevuskulud 141 011 153 474

Lisa 10 Tjukulud(eurodes)

2014 2013

Palgakulu 123 640 105 674

Sotsiaalmaksud 41 834 35 710

Puhkusereserv -913 613

Kokku tjukulud 164 561 141 997

Ttajate keskmine arv taandatuna tistajale 6 6

51 14


Lisa 11 Seotud osapooled(eurodes)

Liikmete arv majandusaasta lpu seisuga

31.12.2014 31.12.2013

Juriidilisest isikust liikmete arv 108 105

Tegev- ja krgemale juhtkonnale arvestatud tasud jamuud olulised soodustused

2014 2013

Arvestatud tasu 20 245 20 050

emsli aastaaruanne 2014

Documents