ene-margit tiit: rel 2011 tulemused. leibkonnad ja perekonnad
DESCRIPTION
TRANSCRIPT
REL 2011 tulemused:Leibkonnad ja perekonnad
Ene-Margit Tiit
Pressikonverents 28.08.2013
Sisukord Leibkond ja perekond Isik perekonnas ja leibkonnas
Isiku seisundi muutus elukaare vältel
Muutused leibkondade arvus ja koostises Partnerite sarnasus ja erinevus
Vanus Rahvus Haridus
Leibkondade majandus- ja sotsiaalelu Lapsed Maakondlikud erisused
28.08.2013
LEIBKOND JA PEREKOND
28.08.2013
Leibkond
Leibkond – ühises eluruumis elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja ühine toit) või omaette elav isik.
Tavaleibkond 98,8% püsielanikest (1 279 328) Asutusleibkond 1,2% püsielanikest (14 263) Kodutud 0,07% püsielanikest (864)
Asutusleibkond leibkond, mis koosneb isikutest, kes loendusmomendil olid elanud või tõenäoliselt elavad vähemalt 12 kuud asutuses, mis tegutseb aasta ringi ööpäev läbi ja võimaldab seal elavatele inimestele ülalpidamist – majutust, toitu ja vajaduse korral ka hooldust ja ravi (nt asenduskodu, hooldekodu).
28.08.2013
PerekondPerekond ehk perekonnatuum (tuumpere) on kindla struktuuriga leibkond:
1. Abielu- või vabaabielupaar
2. Abielu- või vabaabielupaar lapse või lastega
3. Üksikvanem lapse või lastega
A. Leibkond võib olla perekond,
B. Leibkond võib sisaldada perekonda (tuuma) ja lisaks veel muid liikmeid – näiteks noor perekond ja vanaema,
C. Leibkond võib sisaldada mitut perekonda, näiteks noorpere ja vanaisa-vanaema
D. Leibkond võib olla ka ilma ühegi perekonnata, näiteks õde ja vend
E. Leibkond on ka omaette elav üksikisik.
A ja B – pereleibkond, C – mitmepereleibkond, D ja E – mittepereleibkond
28.08.2013
Leibkonnatüübid ja leibkonnaliikmed
Leibkondi % Isikuid %
Üheliikmeline 239 587 39,9 239 587 18,7Mitmeliikmeline mittepere 10 498 1,8 22 202 1,7Lasteta paariga 119 761 20,0 247 445 19,3Lastega paariga 142 274 23,7 530 123 41,4Üksikvanemaga 78 004 13,0 190 668 14,9Mitmepere 9 708 1,6 49 303 3,9
28.08.2013
Leibkonnatüübid ja isikud leibkondades
28.08.2013
Üheliikm
eline
Mitm
eliikm
eline m
ittepere
Lasteta
paarig
a
Lastega p
aariga
Üksikv
anemaga
Mitm
epere
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
40.0
45.0
% leibkondadest% isikutest
Leibkonnad linnalistes ja maa-asulates (%)
28.08.2013
üksik naine
üksik mees
mitme liikmega mittepereleibkond
mitmepereleibkond
üksikvanem, vähemalt üks <18 laps
üksikvanem, lapsed 18+
vabaabielupaar, lasteta
vabaabielupaar, vähemalt üks <18 laps
vabaabielupaar, lapsed 18+
abielupaar, lasteta
abielupaar, vähemalt üks <18 laps
abielupaar, lapsed 18+
0.00 10.00 20.00 30.00
Maa-asuladLinnalised asulad
ISIK PEREKONNAS JA LEIBKONNAS
28.08.2013
Isiku seisund perekonnasPerekonda kuuluv isik võib olla: abikaasa/ partner üksikvanem Laps
Partnerid võivad olla ka samasoolised, abikaasad mitte.
Üksikvanemal on perekonnas laps, aga ei ole (selles perekonnas) abikaasat ega partnerit.
Lapsel (perekonnas) on samas perekonnas vähemalt üks vanem ja ei ole selles perekonnas abikaasat/ elukaaslast ega last
Lapse vanusele ei ole mingeid piiranguid – „laps“ võib olla ka 60-aastane!
28.08.2013
Isiku seisund leibkonnas
Pere- ja mitmepere leibkonna puhul on kõigi perekonda kuuluvate isikute seisund leibkonnas sama, mis perekonnas.
Leibkonda võib kuuluda veel lisaliikmeid, kes perekonnatuuma ei kuulu (näiteks lastega paariga koos elav vanaema).
Kui leibkonna lisaliige on alla 18-aastane, siis on tema seisund „laps leibkonnas“.
28.08.2013
Isiku seisund leibkonnas (% isikutest)
28.08.2013
29.5
13.3
6.7
27.6
18.7
4.1
abikaasavabaabielupartnerüksikvanemlapsüksi elav isikmuu
Isiku seisund leibkonnas, detailsem (%)
28.08.2013
mittepereleibkonna liige
pereleibkonnas elav lisaliige
üksi elav isik
laps, elab koos üksikvanemaga
laps, elab koos vabaabielus vanematega
laps, elab koos abielus vanematega
üksikvanem
vabaabielupartner lastega perekonnas
vabaabielupartner lasteta perekonnas
abikaasa lastega perekonnas
abikaasa lasteta perekonnas
0.00 5.00 10.00 15.00 20.00
ISIKU SEISUNDI MUUTUS ELUKAARE VÄLTEL
28.08.2013
Isiku seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest
Erinevas vanuses inimeste seisund leibkonnas üldiselt muutub – selle määrab elukaar.
Mõnevõrra erinev on seisundite jagunemine ka meestel ja naistel.
Kõige olulisem erisuse põhjus on naiste pikem eluiga, samuti asjaolu, et üksikvanemad on meil valdavalt naised.
Ülejäänud põhjused on pigem seotud eluhoiakute ja väärtushinnangutega.
28.08.2013
Mehe seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest
28.08.2013
0-4
5-9
10-
14
15-
19
20-
24
25-
29
30-
34
35-
39
40-
44
45-
49
50-
54
55-
59
60-
64
65-
69
70-
74
75-
79
80-
84
85+
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
abikaasavabaabielupartnerüksikvanemlapsüksi elav isikmuu perekonda mittekuuluv isikasutusleibkonna liigekodutu
Naise seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest
28.08.2013
0-4
5-9
10-
14
15-
19
20-
24
25-
29
30-
34
35-
39
40-
44
45-
49
50-
54
55-
59
60-
64
65-
69
70-
74
75-
79
80-
84
85+
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
abikaasavabaabielupartnerüksikvanemlapsüksi elav isikmuu perekonda mittekuuluv isikasutusleibkonna liigekodutu
MUUTUSED LEIBKONDADE ARVUS JA KOOSTISES
28.08.2013
Leibkondade arvukuse ja keskmise suuruse muutus
Eelmise rahvaloenduse ajal,
31.03.2000, oli Eestis 582 089 tavaleibkonda Tavaleibkonna keskmine suurus oli 2,33 inimest.
Viimase rahvaloenduse ajal,
31.12.2011, oli Eestis 599 832 tavaleibkonda Tavaleibkonna keskmine suurus oli 2,13 inimest.
Leibkondade arv kasvas 3% võrra, kuigi rahvaarv kahanes 5,5% võrra.
Leibkonna keskmine suurus kahanes 8,6% võrra.
28.08.2013
Leibkondade jaotus (%) keskmise liikmete arvu järgi 2000. ja 2011. aastal
28.08.2013
7+
6
5
4
3
2
1
0.00 5.00 10.00 15.00 20.00 25.00 30.00 35.00 40.00
20112000
Muutused leibkonnaliikmete arvus
Suurenes üheliikmeliste leibkondade arv ja osakaal (33,5%40%, lisandus 44 000 leibkonda)
Pisut suurenes 2-liikmeliste leibkondade arv (28,4%28,9%, lisandus 8000)
Vähenes 3- ja 4-liikmeliste leibkondade arv ja osakaal (vastavalt 18,9 15,8% ja 13,3%10,5%, mõlema kahanemine üle 14 000)
Kõigi veel suuremate perede osakaal vähenes keskmiselt 25 protsendipunkti võrra, kokku enam kui 6000 võrra.
28.08.2013
Isiku seisund leibkonnas 2000 ja 2011 (%)
28.08.2013
laps
abika
asa
vaba
abie
lupa
rtner
üksik
vane
mük
sik
muu
sei
sund
asut
usle
ibko
nna
liige
kodu
tu0.00
5.00
10.00
15.00
20.00
25.00
30.00
35.00
20002011
Rahvaloenduste vahel toimunud muutused
Vähenes laste, seaduslike abikaasade ja leibkonna lisaliikmete arv ning osakaal;
Suurenes vabaabielupartnerite ja üksikute arv ning osakaal.
28.08.2013
PARTNERITE SARNASUS JA ERINEVUS
VANUS
28.08.2013
Partnerite keskmine vanus seaduslikus ja vabaabielus
28.08.2013
Abikaasa linnas Vaba-abikaasa linnas
Abikaasa maal Vaba-abikaasa maal
0.00
10.00
20.00
30.00
40.00
50.00
60.00Mees
Naine
Partnerite vanus
Mehe ja naise vanusevahe on Eestis väga pikka aega olnud pisut üle 2 aasta ja on seda ka praegu – abielupaaridel 2,2, vabaabielupaaridel 2,4 aastat.
Abielupaaride keskmine vanus on 54 ja 52 aastat, linna ja maa vahel olulist erinevust ei ole.
Vabaabielupaaride keskmine vanus on 40 ja 37, maal – 42 ja 40 aastat.
28.08.2013
PARTNERITE RAHVUS
28.08.2013
Partnerite rahvus
Kõigist paaridest on selliseid, milles mõlemad partnerid on eestlased 64,9%; 2000. aastal oli selliseid eestlaste paare 62%. abielupaaridest 58,8% on eestlaste paarid vabaabielupaaridest 78,5% on eestlaste paarid
Ka puht-vene rahvusest paaride osakaal on eelmisest loendusest saadik veidi suurenenud: 19,4%19,7%.
Praktiliselt kõigi teiste vähemusrahvuste puhul samast rahvusest paaride osakaal vähenes.
28.08.2013
Samast rahvusest partneritega paarid (%)
28.08.2013
Kokku
Eestla
ne
Venel
ane
Ukrai
nlan
e
Valge
vene
lane
Soom
lane
0.0010.0020.0030.0040.0050.0060.0070.0080.0090.00
100.00
2000, abielu2011, abielu2000, vaba-abielu2011, vababielu
PARTNERITE HARIDUS
28.08.2013
Abielus või vabaabielus meeste ja naiste haridustaseme jaotus (%)
28.08.2013
Üldpõhih
aridus
või v
ähem
Põhiharid
us võ
i vähem
ja k
utse
Üldke
skharid
us
Keskharid
us ja
kuts
e
Kõrgharid
us
Haridust
ase te
admata
0.005.00
10.0015.0020.0025.0030.0035.0040.0045.00
MeesNaine
Pereinimeste haridus-tase linnas ja maal (%)
28.08.2013
Üldpõhiharidus või vähem
Põhiharidus või vähem ja kutse
Üldkeskharidus Keskharidus ja kutse
Kõrgharidus0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
40.0
LinnMaa
Partnerite hariduse vahekord (%): vasakul linnalistes, paremalmaa-asulates
28.08.2013
N_Põhi N_Kesk N_Kõrg0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
N_Põhi N_Kesk N_Kõrg0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
M_PõhiM_KeskM_Kõrg
Partnerite haridustasemete võrdsus ja ebavõrdsus (%)
28.08.2013
M>N M=N M<N0.0
10.0
20.0
30.0
40.0
50.0
60.0
LinnasMaal
Perekonnainimeste haridus
Põhi- ja sellest madalama haridusega perekonnainimeste arv on Eestis suhteliselt väike (pisut üle viiendiku), seega 4/5 on vähemalt keskharidus.
Peredesse kuuluvate naiste keskmine haridustase on keskmiselt meestest kõrgem, eriti kõrghariduse osas.
Meestel on seevastu sagedamini üldharidust täiendav kutseharidus.
Kõige levinum haridustase on kõrgharidus (31%) Maal on pereinimeste haridustase mõnevõrra
madalam kui linnades, kuid erinevus ei ole suur. Üle poole kõigist perekondadest on sellised, kus
partnerite haridustasemed on võrdsed
28.08.2013
LEIBKONDADE MAJANDUS JA SOTSIAALELU
28.08.2013
Peamiselt tööst elatuvad
Peamiselt pensionist elatuvad
Peamine elatus-allikas ei ole töö ega pension
Kokku
Leibkondi 374 415 174 352 51 065 599 832Leibkondade % 62,4 29,1 8,5 100
Leibkonnaliikmeid 943 327 254 818 81 183 1 279 328
Leibkonnaliikmete % 73,7 19,9 6,3 100
Leibkonna keskmine suurus
2,52
1,46
1,59
2,13
28.08.2013
Leibkondade ja leibkonnaliikmete jagunemine peamise elatusallika järgi (%)
28.08.2013
62.4
29.1
8.5 peamiselt tööst
peamiselt pensionist
ei tööst ega pension-ist
73.7
19.9
6.3peamiselt tööst
peamiselt pensionist
ei tööst ega pension-ist
LAPSED
28.08.2013
Missuguses leibkonnas elavad erinevas vanuses lapsed? (%)
28.08.2013
abielu
paariga ü
heperele
ibko
nd
vabaabie
lupaarig
a ühepere
leib
kond
last
ega üks
ikvanem
aga ühepere
leib
kond
mitm
eperele
ibko
nd0.00
10.0020.0030.0040.0050.0060.00
Alla 7-aastased7-11-aastased12-17-aastased18-24-aastased
Laste kasvupered
Mida noorem laps, seda sagedamini on tema vanemad vabaabielus
Mida vanem laps, seda sagedamini kasvab ta üksikvanemaga
Üksikisadega peresid on keskmiselt 10 korda vähem kui üksikemadega peresid, neid osakaal kasvab vanemate laste puhul mõõdukalt.
28.08.2013
Keskmine laste arv lastega peres linnas ja maal sõltuvalt laste vanusepiirist
28.08.2013
<25a <18 a <12a <7a <3a1.00
1.10
1.20
1.30
1.40
1.50
1.60
1.70
1.80
LinnasMaal
MAAKONDLIKUD ERISUSED
28.08.2013
Leibkondade keskmine suurus maakonniti
28.08.2013
IDA
-VIR
U M
AA
KO
ND
LÄ
ÄN
E M
AA
KO
ND
VÕ
RU
MA
AK
ON
D
VA
LG
A M
AA
KO
ND
JÄR
VA
MA
AK
ON
D
Ko
gu
Ee
sti
VIL
JAN
DI M
AA
KO
ND
TA
RT
U M
AA
KO
ND
LÄ
ÄN
E-V
IRU
MA
AK
ON
D
HA
RJU
MA
AK
ON
D
HIIU
MA
AK
ON
D
PÄ
RN
U M
AA
KO
ND
JÕG
EV
A M
AA
KO
ND
PÕ
LV
A M
AA
KO
ND
SA
AR
E M
AA
KO
ND
RA
PL
A M
AA
KO
ND
22.05
2.12.15
2.22.25
2.32.35
2.42.45
2.5
20002011
Alaealiste lastega leibkondade osakaal (%)
28.08.2013
IDA
-VIR
U M
AA
KO
ND
LÄ
ÄN
E M
AA
KO
ND
PÕ
LV
A M
AA
KO
ND
VÕ
RU
MA
AK
ON
D
HIIU
MA
AK
ON
D
VA
LG
A M
AA
KO
ND
VIL
JAN
DI M
AA
KO
ND
JÄR
VA
MA
AK
ON
D
JÕG
EV
A M
AA
KO
ND
SA
AR
E M
AA
KO
ND
Ko
gu
Ee
sti
LÄ
ÄN
E-V
IRU
MA
AK
ON
D
PÄ
RN
U M
AA
KO
ND
TA
RT
U M
AA
KO
ND
HA
RJU
MA
AK
ON
D
RA
PL
A M
AA
KO
ND
0.0
10.0
20.0
30.0
40.0
20112000
Lastega perede arv on kahanenud kõigis maakondades, vastavalt on vähenenud ka leibkonna keskmine suurus.
Maakondade vahel ei ole selles osas erinevusi, areng on toimunud ühtlustumise suunas.
28.08.2013
Tänan kuulamise ja kaasamõtlemise eest!
28.08.2013
Presentatsiooni pealkiri või esitaja nimi28.08.2013