Energia säästmine hoonetes ehk

renoveerimisest üksi ei piisa!

Ökomäss 2012

Tartu Regiooni Energiaagentuur

• Asutatud 2009

Asutajad: Tartu linn, Tartu Teaduspark

• Alustas tegevust 2010

• Peamised tegevusalad:

• Energiatõhusus hoonetes

• Bioenergeetika

• Energiasäästu teavitus ja propaganda

• 6 töötajat (neist 4 täiskohaga)

Hooned ei tarbi energiat!

Energiat tarbivad

inimesed!

Danilo Rizutti, freedigitalphotos.net

sexuwat, freedigitalphotos.net

KredExi toetus – 35%

Toetuse tingimused:

- vähemalt 50% säästu soojusenergia tarbimiselt;

- energiatõhususarv

Toetuste statistika

35% toetust – 100 elamut;

25% toetust – 172 elamut;

15% toetust – 273 elamut

282 elamut Tallinnas

75 elamut Tartumaal

Kogu Eestis 545 elamut

0

20

40

60

80

100

120

140

160

Teised Tallinn

15%

25%

35%

Toetuste statistika

Eesti ilma Tallinnata

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

15%

25%

35%

Näidis – 36 korteriga elamu

4-korruseline, suurpaneelidest

Ehitatud: 1983. aastal

Köetav pind: 2750 m²

Küttekulu: 130 kWh/m²a

Maksumus: 310 000 €, sellest toetus 35%

Oodatav sääst: 65%

Tööd: ühetorusüsteem asenda-tud kahetorusüsteemiga, kogu piirde soojustus, lokaalne soojatagastusega ventilatsioon, allokaatorid

36-korteriga elamu

27-korteriga elamu

3-korruseline, tellisseinad

Ehitatud: 1980. aastal

Köetav pind: 1160 m²

Küttekulu: 185 kWh/m²a

Maksumus: 72 000 €, sellest toetus 35%

Oodatav sääst: 60%

Tööd: kogu piirde soojustus, lokaalne soojatagastusega ventilatsioon

27-korteriga ealmu

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

-2 -1 0 1 2 3

Paldiski 171, Tallinn

Tartumaa 36 krt

Tartu, 27 krt

Energiasääst ajas

Tulemuste “viibimise” põhjused

1. Renoveerimise ajal märgade töödega hoonesse viidud niiskus vajab välja kuivatamiseks energiat

2. Esimese kütteperioodi jooksul võivad ilmneda vead. Süsteemid järel- ja peenseadistatakse

3. Energiatõhus hoone vajab tarbimisharjumuste kohandamist

Eluhoone energiatarbe mõjutajad

Piirdetarindid ja tehnosüsteemid

Elanike käitumine

Installeeritud (elektri-)

seadmete võimsus

Mikrotootmine

Allikas: Killip,G. 2009

Plaan ja tegelikkus

Eelistuste mõju tarbimisele

allikas: Danny S. Parker, David Hoak, Jamie Cummings. www.homeenergy.com

11 identset maja, varustatud PV-paneelidega ja võimalusega müüa üle jääv elekter võrku. Surimad tarbijad ületasid keskmise mitte-PV maja tarbimise peaaegu kahekordselt “Parimad” tarbijad suutsid jääda netotarbimisega +-poolele.

Miks see on oluline nüüd?

Küte 170 kWh/m²

Elekter 35 kWh/m²

Soe vesi 35 kWh/m²

40 kWh/m² 40 kWh/m²

30 kWh/m²

Taastuv

- 50 kWh/m²

-Kütte osa energiakulust oli suur ja vähendamise võimalus puudus -Sooja vee tarbimise üle arvestust ei peetud

-Küte on reguleeritav - Elektriseadmeid tuleb juurde - Jääksoojust saab kasutada kütteks - Sooja vee tarbimine on väiksem - Lisandub lokaalne taastuvenergia

Iga kulutatud kWh omab kolm korda suuremat kaalu!

Mida rohkem, seda… rohkem! USA-s 30 aastaga on kodu suurus kasvanud 57%

1989 – 100%

1989 2012

Elanikke, mln 1,6 1,3

Elamispinda, mln.m² 33,8 40,5

MWh/elanik aastas 3,7 5,1

Kasv puhtast “progressist” – 38%!

Eesti 1989 – 2012:

60 m² korter – 240 kWh/m²a halb!

180 m² passiivmaja – 120 kWh/m²a hea!

Energiatõhusus ≠ sääst

14,4 MWh/a!

21,6 MWh/a hea?

Miks näib, et renoveerimine on kasutu?

0

200

400

600

800

1000

1200

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Soojustarbimine (küte), MWh

Ühiku hind, krooni

Korter keskmiselt kuus, krooni

Miks renoveerida?

Energia hindade tõus

Eelmise sajandi keskel ehitatud “külmad” korterelamud vajavad massiliselt renoveerimist.

Eesti remonditööde maht ca 120 M€ aastas. Ühe korterelamu renoveerimine maksab ca 0,3 M€.

Aastas saab renoveerida ca 400 korterelamut.

Eestis on korterelamuid vähemalt 12 000

Tänan!

Tartu Regiooni Energiaagentuur

kalle.virkus@trea.ee

524 3686