et-ee täiskasvanutele 0 · 2020. 11. 11. · metsatulekahjud 35. set 5 35 forest fires start more...

The C

lim

ate

Collage -

ET-E

E -

Adult

s–

V7.2

–04/11/2020

TäiskasvanuteleET-EE

The C

lim

ate

Collage -

ET-E

E -

Adult

s–

V7.2

–04/11/2020

ArutlemineEsitlemineLoovusMõtlemine

Aeg: üks tund, et paigutada aluspaberile kõik kaardid, üks tund, et illustreerida

kollaaž, üks tund, et esitleda tulemusi, nende üle arutada ja maailma muuta!

Kaardid on jagatud viide pakki. Enne uue kaardikomplekti kasutamist asetage

kõik eelneva kaardikomplekti kaardid põhjus-tagajärg seoses aluspaberile.

Mängu eesmärgiks on meeskonnaga koostöös asetada kliimamuutuse tegureid

esitlevad kaardid põhjus-tagajärg seoste põhjal aluspaberile ning seejärel neid

seoseid arvesse võttes kaardid nooltega omavahel ühendada.

Mängimiseks on Teil vaja ühte kaardipakki 6 - 8 inimese kohta, 2m² mängu

aluspaberit, pliiatseid, kustukummi, markereid ja kleeplinti või kleepepastat.

Kuidas mängida?

Inimtegevused

1

Set 1

www.climatecollage.org1

Siit algab kõik…

Fossiilkütuste põletamine

9 GtC/aastas

Eesmärk: nullida

CO2 heited

aastaks 2070

Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)5

Set 1


Fossiilkütused on näiteks põlevkivi,

kivisüsi, nafta ja maagaas. Neid

kasutatakse peamiselt hoonete

temperatuuri reguleerimiseks, transpordi- ja

tööstussektoris. Põlemisel tekitavad nad

CO2 heiteid.

7

CO2 heited

Metsade

hävitamine

Fossiilkütused

Set 1


CO2 on olulisim antropoloogiline

(inimtekkeline) kasvuhoonegaas

(KHG). CO2 heited pärinevad

peamiselt fossiilkütuste

põletamisest ja metsade

hävitamisest.

Päikesekiirguse

peegeldumine

Päikesekiirguse

imendumine

Infrapunakiirgus

Kasvuhoone

-efekt

15°C

-18°C

°C

Lisa kasvuhoonegaasi efekt

13

Set 1


Kasvuhoonegaas on tavapärane nähtus

(muideks, kõige olulisem kasvuhoonegaas on

veeaur). Ilma kasvuhoonegaasi efektita, planeet

oleks 33°C külmem ja elu maal nagu me seda

tunneme oleks võimatu… Aga inimtekkeline

süsinikdioksiid (CO2) ja teised

kasvuhoonegaasid (KHG) tugevdavad

naturaalset kasvuhooneefekti ja viivad kliima

tasakaalust välja.

+ 5°C

+ 2°C+ 1°C

Temperatuuri tõus

21

Alli

kas: V

alit

suste

vahelin

e

Klii

mam

uutu

ste

Nõukogu (

IPC

C)

Set 1


Siin viitame me keskmise õhutemperatuuri

tõusule Maa pinnal. See on alates 1900. aastast

tõusnud juba 1°C võrra. Olenevalt

stsenaariumist tõuseb see 2100. aastaks 2°C -

5°C. Viimase jääaja lõpus (20 000 aastat tagasi)

oli keskmine temperatuur ainult 5°C madalam

kui täna... Ja selle sulamine kestis 10 000

aastat.

Merejää sulamine

18Photo : NASA

Set 1


Merejää sulamine ei tekita merevee

taseme tõusu (nagu jääkuubiku sulamine

veeklaasis ei aja ka vett klaasis üle ääre).

Seevastu muutub merejää sulamise

tagajärjel Maa kogupindala tumedamaks

ning imab rohkem päikesekiirgust.

Merevee taseme tõus

22

80 cm

40 cm

Alli

kas: V

alit

suste

vahelin

e

Klii

mam

uutu

ste

Nõukogu (

IPC

C)

Set 1

www.climatecollage.org

Alates 1900. aastast on merevee

tase tõusnud 20 cm. See on kolme

teguri tagajärg:

1) Merevee soojuspaisumine

2) Liustike sulamine

3) Mandrijää sulamine

22

2

Tööstus

Set 2


Tööstussektor kasutab

fossiilkütuseid ja elektrit ning

tekitab seeläbi 40% kogu

kasvuhoonegaasi heidetest

(KHG).

Ehitiste soojendamine ja jahutamine

3

Set 2

www.climatecollage.org3Ehitiste (elumajade ja

ärihoonete) soojendamiseks ja

jahutamiseks kasutatavad

fossiilkütused ja elekter tekitavad

20% kogu kasvuhoonegaasi

heidetest (KHG).

Transport

4

Set 2


Transpordisektor on tugevalt

naftast sõltuv ning tekitab seeläbi

15% kogu kasvuhoonegaasi

heidetest (KHG).

Metsade hävitamine

6

Set 2


Metsade hävitamine tähendab

puude raiet või maha põletamist

ulatuses, mis ei võimalda metsa

iseseisvat taastumist. 80% metsade

hävitamist tehakse

põllumajanduslikul otstarbel.

Põllumajandus

8

Set 2

www.climatecollage.org8Põllumajandus toodab vähesel määral

süsinikdioksiidi (CO2) heiteid, kuid toodab palju

metaani (CH4) - eriti veisekasvatuse ja riisi

tootmise tõttu ja palju lämmastikdioksiidi (N2O) -

peamiselt väetiste kasutamise tõttu. Kokku

põhjustab põllumajandus 25%

kasvuhoonegaasidest (KHG), kui arvestada ka

sellest tulenevat metsade hävitamist.

Muud kasvuhoonegaasid

9

Set 2


Süsinikdioksiid (CO2) ei ole ainuke

kasvuhoonegaas, sellesse gaaside

gruppi kuuluvad veel peamiselt

põllumajanduse tagajärjel tekkivad

metaan (CH4), lämmastikdioksiid (N2O)

ja veel mõned teised gaasid.

CO2 kontsentratsioon (ühik:

miljondikosa)1000

miljondikosa

280

miljondikosa

410

miljondikosa

400

miljondikosa

Alli

kas: V

alit

suste

vahelin

e K

liim

am

uutu

ste

Nõukogu (

IPC

C)

11

Set 2


Umbes pool CO2 heidetest püüavad kinni

looduslikud süsiniku sidujad, teine pool

jääb aga atmosfääri. CO2 kontsentratsioon

on tõusnud 280-lt 410-le ppm

(miljondikosa).

Looduslikud süsiniku sidujadS

ourc

e :

GIE

C

12

Atmosfäär

Fotosüntees

1/2

1/4

Ookean 1/4

Set 2


Pool iga-aastastest CO2 heidetest lendub

atmosfääri ja teine pool imendub

looduslikesse süsiniku sidujatasse:

- 1/4 vegetatsiooni (fotosüntees)

- 1/4 ookeani.

Ookeani hapestumine

Source : GIEC

Ookeani hapestu

min

e e

rin

evate

s

RC

P s

tsenaariu

mites (

ühik

: pH

)

24

Set 2


Kui CO2 lahustub ookeanis, saab

temast H2CO3 ja siis HCO3 - need

on happe ioonid. Selle reaktsiooni

tagajärjel ookeani pH tase langeb

ehk ookean hapestub.

Aerosoolid

10

Set 3


Ei, mitte aerosool-pihustid, mis teile ilmselt

esimesena pähe tulid. Aerosoolid on

atmosfääris hõljuvad imepisikesed tahked või

vedelad osakesed, mis tekivad fossiilkütuste

mitte täielikul põletamisel. Aerosoolid ohustavad

inimeste tervist ja panustavad negatiivselt

kiirgusbilanssi (jahutades kliimat).

Energiaeelarve

Jää sulamine

Pinnasesse

hajumine

0,03

0,03

Ookean

Atmosfäär0,01

0,93

Allik

as: V

alits

uste

va

he

lin

e K

liim

am

uu

tuste

Nõu

ko

gu

(IP

CC

)

14

Set 3


See graafik selgitab, kuhu

tasakaalust väljas kiirgusbilansi

tagajärjel Maale kogunev lisa-

energia neeldub: see soojendab

ookeani, sulatab jääd, hajub

maapinda ja soojendab atmosfääri.

2,3 W/m²

Allikas: Valitsustevaheline

Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)

15

Aerosoolid

Kasvuhoone

-efekt

Kiirgusbilanss

Set 3


Kiirgusbilanss on näitaja, mis mõõdab igal

sekundil maale jõudva ja maalt tagasi

kiirguva energiahulga vahet. Kiirgusbilanss

on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside tõttu

positiivne (3,1 W/m²) ja aerosoolide tõttu

negatiivne (-0,8 W/m²), seega kokku 2,3

W/m².

Liustike sulamine

16

Set 3


Peaaegu kõik liustikud on massi kaotanud

ja sajad neist on juba täielikult kadunud,

tõstes sulades merevee taset. Need samad

liustikud mängivad olulist rolli magevee

allikatena.

Veetemperatuuri tõus

17

Set 3


Ookean imab 93% maale

kogunenud energiast. Seega on

tema temperatuur kasvamas, eriti

ülemistes kihtides. Soojenedes

suureneb ka vee maht.

Mandrijää

19

+ 7m

+ 54mAllikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)

Set 3


Mandrijää ehk suure paksuse ja pindalaga

liustikud asub Gröönimaal ja Antarktikas.

Kui nad täielikult sulavad, kergitavad nad

merevee taset Gröönimaa puhul 7 m ja

Antarktika puhul 54 m.

Veeringe häired

RCP stsenaariumi 8.5 ennustatav sademete

koguse muutus aastatel 2081-2100 võrreldes

perioodiga 1986-2005.

20

Set 3


Aurustumine ookeani pinnalt kasvab kui

ookeani ja atmosfääri temperatuur

tõusevad. Seeläbi tekib rohkem vihmapilvi

ja sademeid. Samasugune aurustumise

fenomen eksisteerib ka maapinna ja õhu

vahel, kuivatades maapinda ja tekitades

põudasid.

Lupjumisprobleemid

© n

oaa

23

Set 4


Kui pH langeb, muutub

eksoskelettide teke keerulisemaks.

Maapealne bioloogiline mitmekesisus

25

Set 4


Temperatuuri ja veeahela muutused

mõjutavad loomasid ja taimi: nad

migreeruvad või surevad välja,

harvematel juhtudel võivad nad ka

vohada.

Ajutised üleujutused

26

Set 4

www.climatecollage.org26Veeahela häirimine võib tekitada

veetaseme tõusu või langust. Veetaseme

tõusu korral võib tekkida ajutine üleujutus.

Kui maapind on eelnevalt põua poolt

kuivatatud, siis on üleujutuse tagajärjed

hullemad, sest vesi jookseb mööda

maapinda selle asemel, et maapinda

imbuda.

Mere bioloogiline mitmekesisus

27

Set 4


Kuna pteropoodid ja kokolitofoorid on

toiduahela alus, siis nende kadumisel

on kogu mere bioloogiline

mitmekesisus ohustatud. Olulist rolli

mängib ka ookeani soojenemine.

Tsüklonid

34

Set 4


Tsüklonid kasutavad ookeani pinnal

olevate soojade vete energiat.

Nende jõud on kliimamuutuste tõttu

suurenenud. Globaalse

soojenemise tõttu muutuvad nad

tugevamaks.

Pteropodid ja kokolitofoorid

29

Set 4


Pteropoodid on zooplanktonid ja

kokolitofoorid on fütoplanktonid.

Nendel mikroorganismidel on

lubjarikas koor.

Põuad

30

Set 4


Veeahela häirimine võib põhjustada Maa

üldise veekoguse tõusu või langust. Kui

need häired põhjustavad veetaseme

langust, on tegemist põuaga. IPCC

(Valitsustevaheline Kliimamuutuste

Nõukogu) teadlased on hinnanud, et põuad

võivad tulevikus sageneda.

Kestvad üleujutused

33

Set 4


Tsüklonid ja ilmastikuhäired toovad kaasa

tuule (seeläbi ka lained) ja madala rõhu. 1

hektopascali suurune rõhulangus tähendab

aga 1 cm suurust veetaseme tõusu.

Seetõttu võib see põhjustada rannikualade

üleujutamist, mida süvendab globaalse

soojenemise põhjustatud merepinna tõus.

Haigusevektorid

28

Set 5


Kliima soojenemise tagajärjel

migreeruvad loomad. Mõned neist

kannavad haigusi ja levitavad neid

migreerudes aladele, kus

elanikkond ei ole neile haigustele

immuniseeritud.

Mageveevarud

31

Set 5


Mageveevarusid mõjutavad

muutused vihmasajus ja liustike

kadumine, millel on veevoolu

liikumises regulatiivne roll.

Põllumajanduse saagikuse langus

32

Set 5


Toidu tootmist võivad mõjutada

temperatuur, põuad, äärmuslikud

ilmastikuolud, ajutised ja kestvad

üleujutused (nt Niiluse delta).

Metsatulekahjud

35

Set 5


Forest fires start more easily during

droughts and heat waves.

Kuumalained

36

Set 5


Üks temperatuuri tõusu ilmingutest

on kuumalainete tihenemine.

Näljahäda

37

Set 5


Näljahädade põhjuseks võib olla

põllumajanduse saagikuse langus

ja mere bioloogilise mitmekesisuse

vähenemine.

Inimeste tervis

38

Set 5


Näljahäda, haigusvektorite paigast

nihkumine, kuumalained ja

relvastatud konfliktid võivad

mõjutada inimeste tervist.

Kliimapagulased

39

Set 5


Kujutage ette, et elate kohas, mis on

kliimamuutusest imeliselt säästetud.

Mitu miljardit inimest võivad tulevikus

tahta seda kohta teiega jagada.

Relvastatud konfliktid

40

Set 5


Nii ei tohiks me lasta sel

lõppeda…

Igikelts

41

Set 5


Igikelts tähendab püsivalt külmunud maad.

Hetkel näeme, et see hakkab sulama,

vabastades õhku maa all ladustuvat

metaani (CH4) ja süsinikdioksiidi (CO2). Kui

kliima soojeneb üle + 2°C, voib see

protsess kiireneda ja see voib omakorda

tekitada kliimamuutuse ahelreaktsiooni.

Metaanhüdraadid

42

Set 5


Metaanhüdraadid (või metaanklatraadid)

on ookeani põhjas mandri nõlvadel

moodustunud jäävorm, mis sisaldab

metaanimolekule. Üle + 2°C

temperatuuritõus võib nad ebastabiilseks

muuta.

1

43

10

2

5

6

8 9

14

16 1718

19

20

21

22

27

25

26

28

30

31

32

33

34

35

36

37 38

39 40

4241

https://prezi.com/view/tJJYWcXs12lz9cXCngmH/

11

13

15

Korrektsioon

Korrektsioon

The C

lim

ate

Collage -

ET-E

E -

Adult

s–

V7.2

–04/11/2020

Skäneerige, et

meieni jõuda!

MTÜ Fresque du Climat kontaktandmed: +33 7 52 10 59 44 /

[email protected]

Kliimakollaaži autori Cédric Ringenbach-i kontaktandmed:

+33 7 54 57 86 65 / [email protected]

Igasuguse ärilise kasutamise puhul tuleb maksta MTÜ-le Fresque du Climat10% saadavast tulust voi 3€ mängija kohta kui mängujuht ja korraldaja on ettevotte / asutuse töötajad. Litsentsi täpne kirjeldus on saadaval siin: https://fresqueduclimat.org/licence/Mängu tulu eest tuleb maksta MTÜ-le Fresque du Climat siin: www.fresqueduclimat.org/droits/

Kasutuslitsents mitteäriliseks otstarbeks on Creative Commons BY-

SA-NC.

Kliimakollaaži töötas välja Cédric Ringenbach ja selle levitamisega

tegeleb Kliimakollaaži MTÜ.

Eesti keel

ET-EE

et-ee täiskasvanutele 0 · 2020. 11. 11. · metsatulekahjud 35. set 5 35 forest fires start more...

Documents