Tallinn 2012

Ette Taha

Vasakule Paremale

Andragoogiline ajakiri aastast 2012

2

Sisukord

Vaade ETTE

Sissejuhatus (ajakirja pealkirja tutvutus)

Juttu pealkirjast

Meie, autorite, tutvustus

Millist tööd teeb andragoog

Fookus Kvaliteedil

Merilo artikkel

Vaade PAREMALE-VASAKULE

Andragoogide intervjuud (meie tehtud õppivate tudengitega)

Küsitlused tänavalt

Aritkkel vanatädist raamatupoes

Pille Murriku tekst

Õppekäikude refleksioonid

Paneeldiskusioon

Anektoodid, naljajutud ja pildid illustreerimaks teemat

Vaade TAHA

Knowelsi teooria

Kokkuvõte peatükist 1. (Merriam, S. B., Brockett, R. G. (2007). The profession and

practice of adult education:an introduction (Updated ed.). San Francisco: Jossey-Bass

Publishers. )

Teaduslikud artiklid

3

KEERUTA– Vaata ette, paremale-vasakule ja taha!

Miks „Keeruta“?

Sellesse on need erinevad vaated ja tegevused sisse põimunud. Kord tuleb vaadata taha, et

oskaks vaadata ka edasi, sealjuures ei tohi unustada, kus praegu seistakse, ehk paremale-

vasakule. Ja vaadata võib korduvalt ja keerutada igat pidi – ikka uuesti uurida.

Ja iseenesest on ju sõnal „keeruta“ ka teine tähendus. Ajakiri on ilma igasuguste keerdudeta!

Täiesti siiralt ja lihtsalt tehtud just meie, tulevaste andragoogide poolt.

Meie ajakiri koosneb kolmes eraldi rubriigist..

Vaata ETTE – pöörame pilgud tulevikku ja vaatame, uurime, arutame, mis võiks saada

andragoogikast ja andragoogidest tulevikus. Tõstatame ka koolitajate ja kutse olulisuse

küsimused.

Vaata PAREMALE-VASAKULE – lähenemine sümboliseerib seda, kuidas erinevad

inimesed meie ümber andragoogikast üldse aru saavad. Sõna saavad kõik inimesed, kelle

arvamust oleme kuulnud ja kellega kaasa mõelnud. Neid vaated, lähenemisi, nurki on palju ja

huvitavaid ja seega on see meie ajakirja keskne teema!

Vaata TAHA – on siis ajakirja viimane või siis ka tegelikult esimene rubriik, mis keskendub

rohkem tagasivaatele. Andragoogika ajaloole ja arenemisloole. Rubriiki on lisatud kodutööd,

mis koolis kokku pusitud. Kuidas siis sai andragoogikast see, mis ta praegu on.

4

Autoritest

Usun, et Moonika loovus on nakatanud kõiki, tema mõtteid ei ole kunagi igav kuulata või

vaadata. Moonika on täis tahet ning ta teab, mis on oluline. Moonika on väga tark ja kindel

kõiges, mida ta teeb. Ta teab palju , teab kust , kuidas ja millest. Moonika oskab teha Ilma

milletagi valmis ühe hea kommi.

Alesjaga saab alati nalja! Ta on nagu väike päike, kellel on alati head ideed tagataskust

võtta. Alesja teeb kõike südame ja hingega ning talle lähevad inimesed korda. Kohusetundlik

ja rõõmsameelne Alesja, kel samuti alati siht silme ees. Püüdlikus ja tahe toimida just nii

nagu teeb seda Alesja peaks olema eeskujuks igaühele.

Kui sa Mati jutusoone peale saad, siis on kindel see, et igav juba ei hakka. Matil on palju

geniaalseid ideid, ta on julge ja pealehakkaja, kui ta juhuslikult väsinud ei ole. Matiga võid sa

arutleda kõige üle, sest mõtteid ja lugusid tal juba jätkub. Laiskloomast aktivist Mati, kes

sagib ja toimetab igal pool. Ajakiri ei oleks kindlasti mitte see, kui meiega ei oleks julget

Matit, kes alati valmis pea ees vette kihutama. Mati on julge ning ta ei karda teha seda , mida

on vaja. Isegi kui ta veel ei saa aru , et see on raske.

Hakkaja ja ettevõtlik Kerli, kes on oma pühendumise ja missioonitundega meid kõiki

värisema paneb. Ükskord kuulevad temast veel kõik! Abivalmis ja alati lahkelt naeratavana

on ta usaldusväärne ja kindel. Samuti mõistlik, kompromissialdis. Meie gruppitööl ilma

sellise inimesteta hakkama ei saaks. Temale võib alati loota!

5

MILLIST TÖÖD TEEB ANDRAGOOG?

Andragoog tegeleb täiskasvanute õpetamisega

Andragoog peab olema haritud inimene

Andragoogi töö nõuab pidevat enesetäiendamist

Andragoogi töö on väga vastutusrikas - temast võib

sõltuda inimeste edukas toimetulek

Andragoogika, mida võib eesti keeles nimetada ka

täiskasvanupedagoogikaks, tegeleb täiskasvanuharidusega.

Andragoogikal on nn kitsam ja laiem tähendus.

Kitsamalt on andragoogika teadus, mis uurib ja loob

täiskasvanute hariduse- ja õppimisteooriaid.

Laiemas mõistes on andragoogika seotud elukestva õppe ja õpetamisega. Elukestev õpe on

viimase 20 aasta jooksul kujunenud väga oluliseks mõisteks. Töövõime säilitamiseks tuleb ka

täiskasvanutel end pidevalt täiendada ja areneda ning lisaks erialastele teadmistele peavad nad

omandama ka toimetulekut ja edu toetavaid teadmisi.

Täiskasvanute koolitajad ehk andragoogid ongi spetsialistid, kes vahendavad täiskasvanud

inimestele teadmisi ja oskusi, suunavad nende arusaamade ja hoiakute kujunemist ning

toetavad enesearengut tasemehariduses, tööalases ettevalmistuses ja/või täiendõppes, vaba-

hariduslikel kursustel, õpiringides ja teistes olukordades, kus on tegemist sihipäraselt loodud

õpisituatsiooniga.

Seega tegelevad andragoogid põhiliselt kolmel tasandil:

andragoogika teadusega tegelejad - teadlased, õppejõud, juhendajad, kes töötavad

enamasti kõrgkoolides;

koolitajad - täiskasvanute õpetajad, lektorid, õppejõud, juhendajad;

koolituste organiseerijad - koolitusjuhid, vahel ka personalijuhid, kelle ülesandeks on

koolituste organiseerimine ning kes aktiivse õpetamisega ise ei tegele.

Andragoogidele on oluline ennast pidevalt iseseisvalt täiendada, lugeda kaasaegset eriala-

kirjandust, valmistada ette loengukonspekte ja õppematerjale. Lisaks iseseisvale tööle on

andragoogide põhitööks ettevalmistatud teemade edastamine täiskasvanutele koolitustel või

muude õpivormide kaudu.

Töö on väga vastutusrikas, kuna andragoogide koolituste eesmärk on see, et inimesed tuleksid

paremini toime oma elu- ja töökeskkonnas.

TÖÖTINGIMUSED

keskkond - vahendid/materjalid - tööaeg

6

Kuna andragoogid tegelevad täiskasvanute koolitamisega, on nende töökeskkond õpetamiseks

sobilik keskkond - tavaliselt õppeklass või auditoorium. Enesetäienduse ja materjalide

ettevalmistuse aja ja koha valivad andragoogid vastavalt oma võimalustele (kodus, büroos).

Tänapäeval on väga levinud õpivormiks väljasõidu-oolitused, mistõttu enamuse andragoogide

töökeskkond on vahelduv - loenguruum võib asuda erinevates maakohtades, linnades,

turismitaludes, looduses, konverentsikeskustes. See nõuab andragoogidelt valmisolekut

väljasõitudeks, kohanemist uute töötingimuste ja vahelduva tööajaga. Koolitused võivad

toimuda ka õhtuti või puhkepäevadel. Ülikoolide õppejõudude töö on tavaliselt paiksem ja

õpe toimub põhiliselt ülikooli auditooriumides.

Koolituskeskuste töötajatel ja ettevõtete koolitusjuhtidel toimub organisatoorne töö oma

kabinetis. Koolitusgrupi loomiseks tuleb palju suhelda inimestega telefoni või interneti kaudu

ja valmistada ette õppematerjale (konspektid, paljundused jms).

Andragoogide töövahenditeks on enda ettevalmistatud õppematerjalid, konspektid, mida nad

esitavad enamasti grafoprojektori, dataprojektori või tahvli vahendusel. Sõltuvalt andragoogi

loenguteemast ja loomingulisusest kasutatakse ka muid abivahendeid.

KUTSENÕUDED JA –EELDUSED

Andragoogid on mitmekülgselt haritud inimesed, kellel peavad olema teadmised üldisest

haridusfilosoofiast, (sh täiskasvanuhariduse suundumustest, prioriteetidest ja hetkeseisust

Eestis, Euroopa Liidu riikides, Euroopas ja maailmas), seadusandlusest, tööhõivepoliitikast,

töötervishoiust, organisatsiooni juhtimisest, sh organisatsioonikultuurist ja -psühholoogiast. Et

olla paremini kursis maailmas toimuvaga ja tasemel loengumaterjale omada, on vajalik nii

võõrkeelte valdamine kui arvuti tundmine.

Täiskasvanute õpetamine eeldab täiskasvanuhariduse teoreetiliste aluste ja täiskasvanute õpe-

tamise ning õppimise põhimõtete eripära tundmist ning vastavate õppemeetodite valdamist.

Seega peab andragoog tundma andragoogika põhimõisteid ja täiskasvanuhariduse termino-

loogiat ning täiskasvanute koolitamise metodoloogilisi aluseid. Kuna õppetöö toimub

tavaliselt grupis, peab andragoog tundma õppegrupi moodustamise, meeskonnatöö ja grupi-

dünaamika eripära. Vajalikud on teadmised sotsiaalpsühholoogia ja arengupsühholoogia vald-

konnas. Täiskasvanu koolitajale on oluline hea suhtlemisoskus, sealhulgas avaliku esinemise

oskus ja julgus ning erinevate esitlustehnikate valdamine.

Andragoogid peavad olema võimelised iseseisvaks tööks ja omama enesedistsipliini. Nad on

avatud uutele teadmistele, paindlikud ja tolerantsed suhtlejad, selge eneseväljendusega

pühendunud ning otsustusvõimelised. Neil peab olema autoriteeti ning oskust luua oma

isiksusega positiivne ja motiveeriv õpikeskkond. Huumorimeel ning loomingulisus on selleks

head abivahendid.

Andragoogi kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis täiskasvanute koolitaja

/andragoog III, IV, V. Andragoogi kutse on osakvalifikatsioon. Põhikvalifikatsioon on täis-

7

kasvanute koolitaja puhul eriala või kutse, mis on omandatud kas kõrgkoolis või kutse-

õppeasutuses põhi- või täiendõppes. Täiskasvanute koolitaja/andragoogi kutset võib taotleda

mistahes eriala või kutsega inimene, kes õpetab täiskasvanud inimesi. Kutse omamine

kinnitab koolitaja kutsealase kompetentsuse taset ja on garantiiks koolitaja teenuse kasutajale

– õppijale, koolituse tellijale, tööandjale.

Täiskasvanute koolitaja/andragoog III kutse taotlemisel on nõutav: kutse kesk- või

kõrgharidus (või ülikooliharidus); täiskasvanute koolitaja kvalifikatsioonikursuse edukas

läbimine või andragoogika-alane kõrgharidus; töötamine täiskasvanute koolitajana vähemalt 3

aastat; soovituskiri Eestis tunnustatud täiskasvanute koolitajalt.

2006 aasta seisuga omas vastavat kvalifikatsiooni 26 koolitajat.

Täiskasvanute koolitaja/andragoog IV kutse taotlemisel on nõutav: magistrikraad;

andragoogika-alase täiendõppekursuse läbimine; töötamine täiskasvanute koolitajana

vähemalt 5 aastat; esinemised konverentsidel ja seminaridel; 2 soovituskirja Eestis

tunnustatud täiskasvanute koolitajatelt.

2006 aasta seisuga omas vastavat kvalifikatsiooni 12 koolitajat.

Täiskasvanute koolitaja/andragoog V kutse taotlemisel on nõutav: teadusdoktori või Ph.D.

kraad; töötamine täiskasvanute koolitajana vähemalt 10 aastat; esinemised konverentsidel ja

seminaridel Eestis ja välismaal; avaldanud teaduslikke töid täiskasvanuhariduse valdkonnas; 2

soovituskirja Eestis ja vähemalt üks välismaal tunnustatud täiskasvanute koolitajalt.

2006 aastal seisuga omas vastavat kvalifikatsiooni 2 koolitajat.

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Andragoogika eriala sobib eelkõige aktiivsele ja enda suhtes nõudlikule inimesele, kellel on

oskus iseseisvalt tegutseda ning tahe ennast arendada. Oodatud on suhtlemisele avatud ja

initsiatiivikas õppija, kes hoolib ühiskonnas toimuvast ning on huvitatud täiskasvanu-

haridusest.

Andragoogi kutset võib taotleda mistahes teise eriala spetsialist, kes vastab kutsestandardis

esitatud nõuetele.

TÖÖVÄLJAVAATED

Täiskasvanute koolitaja-andragoog saab tööd täiskasvanute koolitusasutuses, sõltumata selle

omandivormist (avaliku-, era- ja kolmanda sektori organisatsioonides), aga ka iseseisvalt

(FIE) nii täiskasvanute koolituse korraldaja, koolitusspetsialisti kui täiskasvanute koolitajate

koolitajana. Ülikoolides töötavaid õppejõude on juba üle 3000.

Lisaks on Eestis ligi 500 täskasvanute õppega tegelevat koolituskeskust

(vt www.koolitused.ee). Täiendõppe ja elukestva õppega tegelevad ka kõrgkoolid ja kutse-

koolid ning hea spetsialist-andragoog leiab alati tööd.

8

LÄHEDASED AMETID

Andragoogile lähedane amet on õpetaja amet.

PALK JA MUUD SOODUSTUSED

Andragoogide töötasu sõltub töökohast, tööandjast, koolitaja kvalifikatsioonist ning

populaarsusest. Ülikoolides on õppejõududel enamasti kuupalk, mis sõltub õppejõu kraadist,

aga ka kõrgkooli omandivormist, koolitusfirmades toimub tasustamine tunnitasu alusel,

mistõttu kuu sissetulek võib olla väga erinev.

TÄIENDAV INFO

Andragoogi kutsekvalifikatsiooni omistavaks organiks on Eesti Täiskasvanute Koolitajate

Assotsiatsioon ANDRAS.

Allikas: http://www.rajaleidja.ee/akab/?id=12012

9

Fookus KVALITEEDIL

Tallinn Ülikooli 3. kursuse andragoogika tudengid korraldasid

seminari, kus fookuses koolituste kvaliteet! Oodatud olid kõik, kes

tunnevad, et tahavad mõtteid koguda, jagada, sõna sekka öelda või

lihtsalt kuulata!

Seminaril käsitletakse järgnevaid teemasid:

- Milline on kvaliteetne koolitus ning kuidas koolituse kvaliteeti

hinnata?

- Kutsetunnistus - kas täiskasvanute koolitaja peaks omama andragoogi kutset? - Kuidas mõjutab täiskasvanute koolitaja kutse olemasolu/puudumine koolituse kvaliteeti?

- Kas hea täiskasvanute koolitaja peaks pigem olema oma ala spetsialist või omama teadmisi

täiskasvanute õpetamisest?

Seminarile tulevad arvamusi jagama:

Voldemar Kolga - Tallinna Ülikool, õppejõud

Margo Loor - Eesti Väitlusselts, koolitaja

Mailis Neppo - Presidendi nõunik, koolitaja

Tauri Tallermaa - mälutreener, koolitaja

Uku Visnapuu - koolitaja, andragoogi kutse, III tase

http://animoto.com/play/2vKeQ9EA5RtKjH4mhxs1cw

Sihime, fookuseerime ja laseme dialoogil alata.

Sel korral võttsid andragoogid sihikule koolituse kvaliteedi küsimused. Huvitava seminari

korraldasin andragoogika 3. kursuse tudengid oma lõputööna, et vestelda erinevate

koolitusega tegelevate asjatundjatega ja kuulata nende jagatavaid arvamusi ja kogemusi. Ikka

selleks, et tuleviku pilt selgineks ja probleemkohtadele jälile saada.

Milline on kvaliteetne koolitus?

Igaüks väärtustab koolitusele tulles eri asju. Kuidas siis aru saada, mis on teinud koolitusest

kvaliteetse koolituse, on juba keeruline vastata. Kas kvaliteeti näitab see, kui koolituse

lõppedes on tagasisidelehtedel ring ümber tõmmatud vaid maksimaalsetel nr ja

arenguvõimalusi ei nähta? On need inimesed kiiruga midagi paberile lahminud, ilma et oleks

üldse midagi aru saanud? Koolituse kvaliteedi mõõtmiseks on mitmeid mõõdupuid.

Presidendi nõuniku ja koolitajana töötav Mailis Neppo juhatas tähelepanu kohe eesmärkide

olulisusele. Koolituse kvaliteet sõltub ikka eelkõige eesmärkidest, millega on koolitusele

tuldud. Seepärast on ülioluline, et nii koolitaja, koolitatavad kui ka koolituse tellija saavad

koolituse sisust üheselt aru. Vahel tekivadki käärid just selles küsimuses. Mida tahavad ja

ootavad koolitatajad, kes on saanud töölt vaba päeva ja puhkusemõtteid mõlgutavad. Või

10

hoopis entusiastlik koolituse tellija, kes näeb suurt vajadust ja soovi uurida, õppida, arutada ja

areneda. Koolitaja raske ülesanne ongi teha selgeks kokkusaamise eesmärk ja vajadus.

Tauri Tallermaa teab, et hea ja kavaliteetne koolitus peab olema emotsionaalne. Toimunu

peab mõjutama ja olema kui näitemäng erinevate eluliste näidetega. Siinkohal on oluline leida

just sellised näited, mis puudutavad ka koolitatavaid. Vastasel juhul ei saa nad täpselt aru ja

jutt jääb tühjaks. Näited ja lood elust enesest, mis tekitavad emotsiooni ja tunde. Muidugi

hoiatab ka Tauti, et koolitus ei saa olla pelgalt üks suur lõbus show. Oluline osa on ka

teoorial, mis tuleb aga praktikaga läbi põimida. Kvaliteetseks saab koolitust nimetada siis, kui

miski õpitu jääb kestma kauem kui üks päev. Tunne, et midagi kasulikku saadi on vahel isegi

olulisemad kui kindlad

faktid või numbrid. Aga

jällegi, oleneb see

koolituse teemast ja

sisust.

Uku Visnapuu räägib

koolitusest kui teisest

reaalsusest. Reaalsusest,

mis annab elamuse ja

mille mõjus me veel

peale koolituse lõppu

hõljume. Kvaliteetne

koolitus eeldab ka head

koolitajat, kes tekitab

veidi ebamugavust, et

areneda, kuid samas ei

piina ega piitsuta.

Koolitatavatele tuleb jätta

ka ruumi hingamiseks ja

liikumiseks oma tempos

ja rütmis. Oluline on

turvalise õhkkonna loomine. Võtmeks ongi koolituse kohandamine koolitatavate järgi. Kuid

samas ei saa sellega ka liiga mugavaks minna, sest koolitus peaks kujundama ka osalejat ja

seeläbi kogu ühiskonna arengut.

Milline on siis hea koolitaja?

Tauri Tallermaa väidab kindlalt,et üks hea koolitaja on julge ja usub endasse. Samuti toonitab

ta ettevalmistuse olulisust. Ise tuleb õppida, õppida ja siis veel õppida, et lõpuks siis natuke ka

teisi õpetada.Muidugi on oluline ka ausus ja siirus üles tunnistada, kui palutud küsimusele

vastust ei teata. Inimlikult on arusaadav, et koolitaja pole kõiketeadjast entsüklopeedia ja

vahel eksib. Väga tähtis on ka osalejaid mitte solvata või kuidagi alavääristada, sest seda

tajuvad koolitatavad kohe ja võib tekkida vastuseis. Koolitaja ei tohiks olla liiga äärmuslik,

11

vaid pigem toetav ja koolitatavaid julgustav, innustav. Ka kannatust on vaja. Omaenese

eeskuju on samuti tähtis. Koolitaja peab suutma jälgida end kõrvalvaataja pilgu läbi ja

vajadusel end reguleerima, parandama.

Margo Loor lohutab, et kõik vajalikud koolitaja oskused tulevad kogemustega. Olukordi peab

õppima tunnetama ja seeläbi ka ettenägemisvõime suureneb. Just olukorda või probleemi ette

nähes, tajudes ja seda juba eos lahendama hakata on tõhus ja tagab ka kvaliteedi. Oluline on

koolitatavaid mõista ja nendest siis lähtuvalt kas küsida raskeid küsimusi või jääda juba kord

esitatud küsimuste juurde. Koolitaja mängib kavalalt osalejatega, et koolitatavad ise mõtlema

hakkaksid.

Psühholoogia õppejõud Voldemar

Kolga usub, et koolitaja peaks ka ise

koolitatava rollis olema. Oluline on ka

ise areneda ja targemate käest nõu

saada. Veel rõhutab Kolga, et koolitaja

peab oskama mõjutada. Koolituse

eesmärk on õnnestunud, kui koolituse

teema ja sisu ei lähe osalejatest lihtsal

läbi. Sisu, uued mõtted ja ideed

peavad kleepuma osaleja külge ja talle

mõju avaldama.

Siinkohal väidab Loor, et

baasarusaamisi siiski ühe koolitusega

inimeses ei muuda. Ka kahepäevasel

koolitusel mitte. Inimene on

kujunenud ja võtnud omale kindla

identiteedi, mida ta koolitajal niisama

lihtsal lammutada ei lase. Pigem

toimuvad sügavamad muutused

pikema aja vältel ja aeglaselt kulgedes.

Need kõige püsivamad muutused pidavatki toimuma väga aeglse protsessina. Aga mida siis

teha- käija tihedamini koolitustel? Ilmselt küll.

Kas täiskasvanute koolitaja peaks omama andragoogi kutset?

Kõik debatis osalevad väidavad kui ühest suust, et kutsetunnistus pole kohustuslik, küllaga

omab ta tohutut lisaväärtust. Kutse puudumine ei tee koolitajat veel ebapädevaks.

Sellegipoolest võivad koolitused olla edukad ja kvaliteetsed, mis osalejatel silmad ja südame

särama paneb. Kutset ei oma Tauri Tallermaa, Mailis Neppo ega ka Margo Loor ja ega nad

sellest puudust ka tunne.

Kutse vajalikkus sõltub koolitaja taustast ja eelnevatest teadmistest koolitamisest.

Kuna kutsestandardid on kogu Euroopas üheselt mõistetavad, on kutset taodelnud need

koolitajad, kel suund välisriikide tööturule. Kutsetunnistus ei näita sinu otseseid oskusi,

12

küllaga on ta tõend pädevusest,eeldatavatest teadmistest. Ühtsete standardite pluss on ka see,

et tekib teatud korrastatus, kuid tihtipeale korrastab, puhastab turg end ise. Seni kuni kutse

omamine pole elu ja surma küsimus seda tõsiselt võtma ei hakata, sest vabaturumajanduses

toimib kõik ise.

Loor toob võrdluseks Eesti turu, kus loeb vaid tuntus ja nimi. Niivõrd määrav ei ole

kutsetunnistus, vaid osalejate rahulolu ja edu, mis sellega kaasneb. Ent alustaval koolitajal on

seeläbi raske, sest omale kuulsust ja tuntust koguda ei ole lihtne. Pidev enese tõestamine ja

juba edukate koolitajate varjust välja pasita on üpris keeruline.

Uku Visnapuu väidab enesekindlalt, et isegi kutse taotlemise protsessi käigus arenev ja

mõtestab koolitaja oma tööd sügavamalt. Ta töötab endaga ja see aitab tal ka oma tööd

paremini teha.

Mailis Neppo hoiatab ka tulevasi andragooge, kes omale kutse tahavad taodelda. Nimelt kutse

olemasolu, ei tee koolitajat võluväel ka heaks, kvaliteeteks ja edukaks koolitajaks.Pigem on

siin ikka mõjutavaks teguriks töö ja sellega kaasnevad kogemused, mida üks paber mitte

kunagi lihtsalt niisama anda ei suuda. Ja õpe andragoogiks on ka alles algus. Kvaliteetseks

koolitajaks ei õpita vaid saadakse töö käigus. Veel pöörab Neppo tähelepanu küsimustele,

mida koolitamine koolitajale annab? Selle peaks iga koolitaja enda jaoks läbi mõtlema, et mis

teeb teda eriliseks ja miks ta tahab inimesteni viia seda, mida viib.

Siis saab rääkida ka juba kvaliteetsest koolitajast ja koolitusest.

13

Georg Merilo: miks on Eestis piinlik öelda, et oled

koolitaja?

17.08.2012

Georg Merilo

Foto: Marion Uuspõld

Georg Merilo, kodanikuõpetuse õpetaja 1995–1998 ja eraõpetaja 2002-2012

Eraõpetaja Georg Merilo soovib teada, kas tunnete kedagi, kelle laps või kes ise unistab saada

koolitajaks. Kui ei tunne, siis miks see küll nii on?

Iga ilmunud koolituse erilehe, sõltumata selle väljaandjast, võtan lahti lootusrikkalt. Ning

kägardan paari minuti pärast kokku. Mitte et aeg-ajalt poleks seal toredaid ja sisukaid kirjutisi,

kiruma ajavad hoopis kohe meenuvad mõrad koolitussektori vundamendis.

Kümneaastase staaži järel on minu õpipoisiaeg koolitusvaldkonnas justkui läbi saamas, seega

võtan hädaldamise asemel ise sõna. Kui on valida, kas olla osa probleemist või lahendusest,

eelistan viimast.

Saboteerimata tänast erilehte, pean oma kohuseks olla õiglane ja julgen mõned arvamused

koolitamise kohta välja öelda, isegi kui võib eeldada, et kõige peale ei aplodeerita.

Meeldetuletuseks, koolitamise üks jaotuse viise on populaarselt selgitades selline: formaalne

(alg-, põhi- ja keskkoolid, kutsekoolid, ülikoolid); mitteformaalne (igat sorti täiendusõpe)

ning informaalne (õpitakse suhteliselt juhuslikult, näiteks reisikaaslaselt head lugu kuuldes

või vanavanemalt terast elutarkust meelde jättes).

Hea ja halva koolitaja vahe

See on sama mis kooliõpetajate puhul. Hea lugeja, mõtle tagasi oma parimate õpetajate peale.

Mis neid ühendab, sõltumata erialast? Vaat mis. Nad andsid sulle teadmised, mida rakendades

tõusis kasu. Õppimisega kaasnes vaev. Omandamine nõudis suurt või väga suurt pingutust

ning võttis sageli kauem aega, kui oleks soovinud. Mõned õpetajad olid väga ranged, teised

mitte. Mõned andsid oma ainet tõsiselt, harvad lõbusalt. Ent mitte keegi ei teinud klounaadi,

isegi mitte teatriõpetaja.

Mitte keegi ei pannud sind üle süte käima, väites, et nüüd on sinust saanud sütelkäimises

kompetentne isik. Sellega ei tambi ma sütelkäimist või muud efektset õpimeetodit, mis

näiteks võib eneseusule olulise nurgakivi anda. Uku Talmarilt laenates: «Kui miks on paigas,

läheb kuidas ise paika.»

14

Millegi õppimisel hakkab aeg õppija kasuks tööle alles hiljem, oskust rakendades.

Niinimetatud sütelkäijate ja muude evangelistide puhul on mõju agav astupidine – toonus

läheb koolitusel üles, ent sealt lahkudes omandatu väärtus kahaneb, ununeb ning sellega pole

muud teha kui iga teisegi mälestusega.

Niisugune mõju aga ongi meelelahutuskoolitajatel sisse programmeeritud – mingi aeg pärast

koolitust arvab osaleja, et ta vajab uut toonust. Ning tellib, maksab ja osaleb. Eriti siis, kui

finantseerib tööandja. Ent selline õppeviis on lihtsalt osalemine, kaasanoogutamine, õppimise

imitatsioon.

Kümneid koolituse materjale läbi vaadanuna on vahel täiesti häbi, kolleegide pärast. Kuidas

neil pole südametunnistust? Kas jama müümine on õiglane, peaasi et raha tuleb? «Just billing

more»-printsiip, mille tõttu ongi devalveerunud osa Eesti koolitussektori mainest.

Ma ei heida kinnast, vaid tahan teada valdkonna autoriteetide ausat arvamust.

Proovige, koolitus- ja personalijuhid, helistage koolitusfirmadesse ning öelge, et teil on

mittestandardne soov (st koolitusvajadus millekski, mida valmistootena pole). Vean kihla, et

enamik on nõus tegema täpselt teile vajaliku sisu, isegi kui neil endil ei ole selle ala

spetsialisti.

Raha eest – kõike, palun, sest kontrolli tegelikult ei ole, halvim, mis ebaõnnestudes võib

juhtuda, on kõigest rahulolematuks jääv tellija, ent Eesti väiksust arvestades välditakse

tavaliselt tülliminekut.

Tuues paralleeli meditsiiniga – kas vande andnud arst raviks teenistuse nimel valdkonnas,

mille spetsialist ta pole? Või soovitaks mitte kõige paremat, aga meedikule tulusaimat

lahendust patsiendi mure vastu? Ma ei usu. Eesti koolitajad aga vannet andnud ei ole – meil

lihtsalt pole seda – ning seetõttu on kõigesööjaid rohkem, kui võiks arvata.

Kui eraõpetajatering, sinna kuulumise tingimused ja «exit» selged – antagu tuld,

konkureeritagu ja trumbatagu teineteist üle niipalju, kui jaksatakse, turumajandus (ja

seadusandlus) paneb asjad paika. Ehk siis tsunft ei tähenda monopoli ega kartelli, vaid

teadmist, kes on kes ja millise erikaaluga.

Paljud üksiküritajad tunnevad puudust näiteks just kollegiaalsusest, kaasnevast toetustundest

ja omamehelikkusest, heast tögamisest. Tunnustus ajakirjanikele, kes oma klanni viimasel

aastal lausa reformida püüavad, kõik ellujäämise nimel. Ning arhitektidele, kes samuti liidus

vaeva näevad, ühtsuse tagamiseks, üsna läbimõeldult.

Hea koolitaja koostab iga kord enne esitlust oma programmi uuesti. Võtab sisu osadeks lahti,

vaatab, mis on pärast eelmist koolitust maailmas muutunud, nii makro- kui mikrotasandil,

ning paneb kava uuendatult kokku tellija vajadustega arvestades.

Uuendab näited, tuunib ülesanded, vahetab kaasused ja asendab rõõmsad vahepalad. Ainult

niisugune lähenemine, oma loomingu õigsuse küsimärgi alla panek, hoiab õpetaja värske ning

tegelikult vajalikul kõrgtasemel ega lase koolitajal viibida mugavustsoonis, rääkimata

15

rutiinsest materjali ettelugemisest. Hea koolitaja unistab, et tema õpilane saab koolitajast

põhiteemas targemaks.

Osalejad ei ole rumalad, nad tajuvad ära, kas koolitaja on oma asja tehes kirglik ja hästi

ettevalmistununa ka kohapeal lahendusi otsiv. Viimane asi, mida osaleja tohib tunda, on see,

et koolitaja teeb tööd raha pärast. Oskus koolitada ei piirdu võimega esitlus maha lugeda.

Koolitamismeetodeid valdab täiuslikult koolitaja, kes suudab ühtlaselt huvitatud hoida nii

rühma tervikuna kui ka iga selle liiget ning on suuteline tähele panema iga osaleja huvitatust,

vajaduse korral ka mitme päeva vältel. Kui finišeerudes on koolitajal särk seljas märg ning

taastumiseks vaja rohkem kui üks tööpäev, on asi õige.

Muide, absoluutselt iga koolituse tulemuslikkust ja kasulikkust on võimalik ja vajalik tellijale

arvudes väljendada, ka pehmetes ainetes.

Hea koolitaja, ütlematagi selge, koostab oma õppekava ise ning avaldab oma teadmiste

allikad. Hea koolitaja vajab tunnustust, samuti võrdlemist teistega. Paljudel tsunftidel on

tavaks kerge võistlusmoment –preemiatega, mis ei pruugi olla materiaalsed.

Arhitektidel on noore tegija prestiižne aastaauhind, näitlejatel koguni parima kolleegi preemia

(kujutaksite seda ette koolitajatel?), mitmetel parima uustulnuka tunnustus jms. Mis on aga

meil, koolitajatel?

Tsunft aitab heal saada parimaks, kergitab esile tipud, tagades omal moel leiva, muutumata

seejuures kergeks ega kommertslikuks, ning köidab järelkasvu. Seesama tsunft meil puudu

ongi. Ühised huvid ja võimalused kaaluvad juba ammu üles uhke eraldinokitsemise.

Kes tohiksid koolitada?

Näen vajadust diskussiooni järele koolitajate registri loomiseks. Ma ei tea organisatsiooni, mis

on eraõpetamiseks mängureeglid, kutse-eetika ja muu olulise kindlaks määranud, eriti

nendele, kes loovad õpitingimusi alaealistele (erapedagoogid).

Koolituses ühena vähestest valdkondadest valitseb siiani mitte lihtsaltlaissez-faire-suhtumine,

vaid lausa totaalne anarhia. Jah, tublid on mitteformaalne.ee tegijad ja mõned teisedki.

Tõsi, aeg-ajalt arutatakse siin ja seal valdkonna murede üle. Ent need materjalid moodustavad

arhiivi, ei muud. Ühte keskset areeni või katust, nii tellijatele kui tsunftiinimestele endile, pole

ning tegevused on juhuslikud või üksteist kopeerivad.

Mitteformaalse koolituse strateegia – mis on Euroopa Liidus koguni prioriteetne –

rakendumise efektimina Eestis ei taju. 41 protsenti Eesti koolitajatest ei tundvat piisavalt hästi

kolleege, teisi koolitajaid (allikas: Saar Polli uuring 2009). Loogem üksainus mõistlik

koolitajateorganisatsioon üheselt mõistetava eesmärgi ja täieliku läbipaistvusega.

Umbes nagu advokatuuri puhul: pole vahet, mis büroos töötad, ühingus osaled eraisikuna,

oma kompetentsuse piires (põhiteemad pluss koolitusmeetodid).

16

Praegusel ajal võib iga inimene, olgu ta doktori-, eluülikooli- või vanglakraadiga, pakkuda

koolitusteenust kellele tahes, kui vaid müüa suudab. Müümise kunsti alahindamata peavad

olema siiski veidi selgemad kriteeriumid koolitajatele tegevusõiguse (ja -vabaduse, aga ka -

vastutuse) andmisel.

Näiteks turul on teenus, mis muu hulgas õpetab lapsi küsima vanemate käest kodutööde

tegemise kompensatsiooniks raha ... On see õige? Võimalik, et kellegi meelest juba on.

Minule kui isale on see mõte printsipiaalselt väär, nii võte kui mõte seda propageerida. Mis

eriti võigas – koolitusel osalejale on selline ajupesu ju meeldiv. Ja kasulik!

Ent seesuguste meetoditelubamine, mis muudavad meie järgmiste põlvkondade mentaliteeti,

peaks olema siiski kui mitte otseselt kontrollitud, siis vähemalt teada.

Lapsevanemana ei jõua ma kontrollida iga õpetaja, treeneri, koolitaja või laagrijuhi tausta

ning õpetuste sisu. Keegi peab seda siiski tegema, kuna laste ja noorte vaimne tervis on sama

oluline kui füüsiline. Mentaalne vägivald on vaimne pedofiilia.

Peab eksisteerima kadalipp, mille läbinu üksnes tohib olla koolitaja. Ei saa lubada mikrofoni

hoidma inimesi, kes on lugenud paar raamatut valdkonnas x ning peavad endid pädevaks

õpetama selsamal teemal. Korraliku koolitajaeksami läbimine ei anna garantiid, ent vähendab

kindlasti koolitusmeelelahutajate hulka.

Praegusest koolitusloa väljastamise süsteemist pole samuti kasu – lühikoolitust võib teha

igaüks. Kadunud Robert Lepiksoni parafraseerides: see, et inimene koolitab, ei tähenda

automaatselt, et tegu on õpetajaga. Kurb. Kas tunnete kedagi, kelle laps või kes ise unistab

saada koolitajaks? Miks? Küll aga kooliõpetajaks, mis on aukartust äratav fenomen.

Koolitaja peab olema nõudlikkuselt samasugune nagu kooliõpetaja. Jah, koolitada tuleb

huvitavalt ja paeluvalt, kuid mitte mingil juhul ei tohi unustada põhilist, asja (põhiteema)

selgeks õpetamist, isegi kui osalejad on väsinud või õppeprotsess raske. Koolitaja eesmärk

pole olla populaarne esineja, vaid võimalikult hea õpetaja. Miski ei rõõmusta südant rohkem

kui aasta-paar pärast koolitust saabuvad e-kirjad, kus tänatakse kasu eest, mis ilmnes alles aja

jooksul.

Professionaalne koolitaja peab ära unustama, et klient on kuningas – õpetades kuningapoega,

istub pingis samasugune väänik nagu kõik teised, kellele lihtsalt tuleb asi selgeks teha. Paraku

tuleb praegusel ajal – töö saamiseks ja hoidmiseks – olla kliendile igati meele järele, mis

tegelikult ei kergenda põhimõttekindla lektori tööd.

Kuivõrd tänase lehe sihtrühm on peale kolleegide ka koolitus- ja personalijuhid, küsin

siinkohal – kust te saate infot, kes on hea koolitaja või keda pole mõtet tellida? Kas ja kus on

adekvaatne andmebaas, kus oleks tellijate ning – eriti oluline – osalenute arvamus, omaenese

nime all, et poleks anonüümset materdamist või enesekiitmist? Kui ise kõva häält ei tee ega

ennast müü, süüdistatagu iseend.

Ent mis juhtub, kui õpetajad (eriti kogenumad) ei soovi ennast reklaamida? Surnud ring,

õppurite ette jõuavad häälekad, mitte tingimata kompetentsed koolitajad. Või peaks koolitaja

17

pärast õpetamise lõppu panema oma Facebooki seinale skannitult osalejate hinnangud – nii ju

«räägiks töö enda eest ise» ja «kiidaks tegijat»?

Kuidas koolitajaamet au sisse saada?

Vastus algabki tsunftist – sama ala (sõltumata, kes mida õpetab) inimeste ametiliit, kolleegid

ja konkurendid. Koolitaja tohib olla keegi, kes oskab valitud auväärt kolleegidele selgeks

teha, mida ja miks ta sihtrühmale selgeks õpetab ning mis kasu sellest õppijale tõuseb.

Koolitajakutse saamise tingimused pole praegune teema, ent lähetage üks arukas e-kiri

emeriitprofessor Ülo Vooglaiule ning saate nädala jooksul temalt põhjaliku vastuse

ettepanekuna, kuidas ja miks seda valdkonda reguleerida.

Andrase olemasolu õigustamiseks ei oska ma ühtki tõsist argumenti välja tuua, ning lisaks –

nagu nimigi ütleb – tegelevad nad ainult täiskasvanute koolitajatega, ju siis tublilt, kui hing

sees. Kogu lugupidamisega on pagun neilt kahjuks väärtusetu.

Täiskasvanuid on raskem mõjutada kui alaealisi, filter on tugevam ja kogemus suurem.

Täiskasvanud õppijad vajavad vähem kaitset, kuid ka nemad võiksid olla hoitud müra ja prahi

eest täiendusõppes.

Koolitajal peavad olema järgud, mis näitavad arengutaset, erialaselt. Õpipoiss, sell, meister,

iga neist koos kaasneva ja suureneva õiguste, privileegide, aga ka kohustuste koormaga. Kui

see paigas, on täidetud üks tingimus, nii avalikkusel, osalejatel kui kolleegidel on selge

arusaam pakutava kvaliteedist, aga ka koolitajate tarbest ennast täiendada.

Tsiteerides Ülo Vooglaiu lausa poeetiliselt väljendatud mõtet: «Nii avaneb võimalus avastada,

mis on hästi ja mida oleks vaja hoida, mis on kehvasti ja mida täiustada, mis ikkaveel puudub

ja tuleks lisada ning mis on ülearu ja millest oleks vaja vabaneda.»

Koolitustel osalenute arvamust peab olema võimalik kajastada tsunftis ja soovi korral

avalikkuse ees. Minul näiteks on osalejate seas keskmine rahulolu juba aastaid 96 protsenti,

nii eesti-, vene- kui ingliskeelsete õppurite hulgas.

Ei mingit hookuspookust ega salatsemist õpitava sisus. Hea õpetaja ei tekita barjääri klassi ja

teadmiste vahele ega müü oskusi teelusikatäie kaupa. Väärt koolitaja teeb kõik, et poleks

ühtki takistust teadmiste kiirteele jõudmiseks. Normaalses (loe: ideaalses) koolitusettevõtluses

peaks olema ainus vajalik reklaam küsida osalejalt, kas sisu oli vajalik või mitte.

Kas ei aita koolitajal tõsiseltvõetavaks saada ka perspektiiv olla piisava töö ja sissetulekuga,

et suuta vastu seista paratamatustele, nagu kõiksugu ürituste juhtimine, modereerimine,

konfereerimine, esinemine kuni pulmaisaks olemiseni välja (naeruvääristamata ühtki neist

ametitest ega rollidest)? Ka mina olen kunagi pidanud tegemanimetatut tasu (loe: põhialal

ebapiisava teenimise) tõttu.

Kas ei ole üks strateegiline tugevus tänapäeval teada, mida sa kindlasti ei tee? Las jääda

professionaalsed show-mehed, aga ka elukutselised õpetajad. Pole paha, kui esimeste

18

esinemises on õpetlikku ning teised oma teadmiste edasiandmisel silma- ja kõrvarõõmustavalt

õppureid köidavad.

Eraõpetajad, võtke ennast kokku, pole vaja häbeneda, juhul kui pole midagi häbeneda. Olgu

teil kas või üksainus pädevusvaldkond, ent tehke ja arendage seda südamega.

Spetsialiseerumiseväärtus üha süveneb. Koolitaja nimi ja ameti väärtus tuleb õigetel lihtsatel

alustel taaskehtestada, ent seda ei saa meie eest teha teised.

Tundub, et lahendusi võiks otsida kolleegidelt formaalsest õppest – minu õppejõud Eesti

Humanitaarinstituudis näiteks peavad end regulaarselt täiendusõppes koolitama, miks siis

mitteformaalsed koolitajad seda normiks ei pea? Valida on pidevõppe normiks muutumisevõi

mandumise vahel.

Sellesse arvamusse ei mahu kõik mõtted ja ettepanekud koolitajate siseringi arutelu kõlapinna

laiendamisest, konkureerimise vähendamisest koolitaja ja õpetaja elukutse vahel,

organiseerumisest, pädevuspassist ega muust olulisest. Ent parandamise alustuseks piisab

tahte korral ka sellest arutluskäigust olulise väljanoppimisest.

Ka ei pretendeeri ma teadjaks analüüsima koolitussektori täpset seisu ega trügi nõu andma,

kas ja mida on võimalik ära teha. Kellegagi tüli ei nori ega ennast teistest paremaks ei pea, ent

minu mured said kirja. Juhul kui eksin, üldistan või on midagi juba liikumas – paremuse

poole –, ei meeldiks mulle miski rohkem, kui sellest teada saada ning oma teadmiste ja

kogemuse piires kaasa aidata.

Järgmise sammuna – kes asjatundlikest organisatsioonidest kutsub kokku ja valmistab ette

Eesti koolitajate esimese suure(ma) konstruktiivse kohtumise, kus kõik olulised pooled kohal,

lähema aasta sees?

Lõpetuseks müts maha kolleegide ees, kes õiget asja südamega teevad. Kuidas aga

avalikkusele mõista anda, kes meist millise kullaprooviga on? Säravate müügiloosungite või

tagasihoidliku guru näo taha ju ei näe, kui just ei tunne või tea.

http://arvamus.postimees.ee/942930/georg-merilo-miks-on-eestis-piinlik-

oelda-et-oled-koolitaja/

19

Ema, räägi mulle mida sa arvad andragoogikast

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis ennast andragoogikas täiendama asudes arvasin, et nn uut haru

kasvatusteadustes on omal ajal vaja olnud selleks, et uued tegijad vanade varjust esile saaks tõusta.

Andragoogika põhimõtetes ei olnud minu jaoks justkui midagi uut. Osaliselt mõtlen veel praegugi, et

andragoogika kui teadusharu eraldumise on tinginud olemasoleva süsteemi jäikus, soovimatus

muutuda ja areneda. Kuid praeguseks on mul südamest heameel, et meil on olemas andragoogika ja

andragoogid ning kummardan sügavalt nende inimeste ees, tänu kellele see Eestis võimalikuks on

saanud! Andragoog näeb nii endas kui õppijas inimest, kelle individuaalsust ja kogemusi ta

väärtustab, kelle vajadustega arvestab ning õppimine ja õpetamine on vastastikku rikastav ja rõõmu

pakkuv protsess. Sellegipoolest soovin, et andragoogika põhimõtete arvestamine – õppija

väärtustamine ja kaasamine, soodsa õpikeskonna loomine, õppijate vajadustega arvestamine,

inimest üleseheitava tagasiside andmine – oleks loomulik ka pedagoogikas.

Olen jätkuvalt seda meelt, et paber ei tee inimest. Mul on olnud rõõm viibida mitmetel suurepärastel

koolitustel, mille läbiviijatel ei ole olnud küll andragoogi kutset, kuid kõik vajalikud täiskasvanute

koolitaja pädevused. Samas on oluline, et koolitaja kutsepädevusi saaks hinnata. Andragoogika

põhiväärtustega arvestatakse ka kutsetunnistuse andmisel – ei nõuta, et oleksid õppinud

andragoogikat, tähtis on, et sul oleks andragoogile vajalikud kutseomadused ja –pädevused.

Tähelepanuväärne on, et TLÜ-s andragoogikat õppivad ja õpetavad inimesed, keda tunnen, eristuvad

hallist massist oma säravate silmade tõttu. Ei tea, miks?

Pille Murrik

pereterapeut ja andragoog

(IV kutsetase vana süsteemi järgi)

20

Intervjuu Kristi Raudlepaga, kes on andragoogika II kursuse tudeng.

Miks valisid andragoogika eriala?

Sellepärast, sest ma olin ka varasemalt tegelenud koolituste ettevalmistamisega ja

läbiviimisega ning kuna tagasiside oli alati olnud positiivne siis mõtlesin, et kuna mul

praktilist kogemust veidikene on, et miks mitte tudeerida ka praktikat.

Mida peaks iga alustav andragoog andragoogikast teadma?

Kas eriala lõpetanud andragoog või siis alles andragoogika õpinguid alustav

noor?

Mõlemal juhul peaks iga alustav andragoog teadma seda, et sellel erialal tuleb väga

palju "koostööd" teha iseendaga. Ma mõtlen selle all, et sa õpid väga väga palju

iseennast tundma ja alati ei pruugi olla ka kõik asjad head, mida sa enda kohta teada

saad.

Milliseid aineid peaks andragoog õpingute jooksul läbima?

Mina ise tunnen, et refleksioon oli minu jaoks täiesti hädavajalik ja tänu selle aine

läbimisele mõistan ma ka õppeprotsessi palju paremini.

Milline on olnud kõige suurem väljakutse õpingute jooksul?

Väljakutseid on olnud palju, alustades kasvõi rasketest ainetest ja lõpetades

enesejuhitavusega.

Lisaks sellele leian ma, et ülikoolis õppides peab olema ka äärmiselt kohusetundlik, et

sa kõikide oma tööde ja kohustustega saaksid niimoodi hakkama, et üks ei hakkaks

teist segama.

Millisena näed enda kui andragoogi tulevikuvõimalusi(töövaldkonas)?

Võimalused on piiritud. Ainuke asi, et peab ise olema hästi aktiivne ja hakkaja. Selle

eriala suureks plussiks on see, et sa saad väga edukalt ka ise endale töö luua, niiet

nagu ma ütlesin võimalusi on väga mitmeid.

Kui andragoogika eriala oleks loom, siis milline looma ta oleks ja miks?

Loom... äkki panda? Või siis tiiger? Pigem mutant mitmest loomast .Seda seepärast,

et andragoogikas on nii tiigrile omast salapära, pandale omast mugavust, kassile

omased 7 elu (loe seda, kui erinevaid võimalusi tööturul) jne.

Kas esimese kursuse lõpuks olid segaduses? ( Tekkis näiteks kahtlusi, kas

andragoogika on ikka see, mida sa õppida soovid.)

Absoluutselt. Kui päris aus olla, siis see segadus on minus jätkuvalt. Ma siiani

kahtlen, ET KAS ma olen õigel teel ja kas ma ajan õiget asja. Mõnel hetkel on see

21

segadus suurem, teisel jälle väiksem. Küll, aga ei ole andragoogika selline, mis võiks kellegil

elus raisku minna ja ma usun, et mitte ükski andragoogika eriala lõpetanud ei

ütle, et see oli täielik ajaraisk. Andragoogika eriala pakub minule kui täiskasvanud

õppijale ja eelkõige minule kui inimesele nii palju huvitavaid väljundeid, et ISEGI kui

mingil põhjusel ei peaks ma erialast tööd hakkama tegema siis olen ma õppinud

iseennast kui õppijat tundma.

Kas teisel kursusel õppijana on sul tunne, et sa leiaksid erialast tööd juba

praegu?

Ma tunnen hetkel end nii ja naa. Ma tean, et täpselt sama palju on veel õppida, kui ma

juba õppinud olen ja seepärast arvan, et ma võiksin kohati mõnes olukorras hätta

jääda.

Küll, aga ma arvan, et pigem oleks tööandjatel suurem probleem minu

töölevõtmisega, kui minul endal, sest ma ise võin arvata, et ma olen valmis, aga

tööandjad seda kindlasti ei arva.

Minu poolne refleksioon.

Sain intervjuust väga palju uusi mõtteid ning tundsin ennast paljudes kohtades ära.

Hetkel tunnen ma ennast segaduses ja nagu Kristi intervjuus mainis , siis oli ta

esimese aasta lõpuks segaduses ja on endiselt. Võib-olla see segadus jääbki, sest andragoogi

töövalik on nii suur.

Intervjuu Tatjana Karevaga

Miks valisid andragoogika eriala?

Juba mitu aastat koolis tegelesin erinevate projektidega ,koolitustega. Mulle pakkus see huvi

ning tuli hästi välja. Pärast sain teada, et on selline kutse nagu koolitaja – uurisin, kuidas seda

õppida ja sain andragoogikasse sisse.

22

Mida peaks iga alustav andragoog andragoogikast teadma?

Mulle piisas täiesti Wikipediast võetud artiklist ja TLU lehel olevast infost. Peamised kaks

sõna - areng ja täiskasvanu on kõige olulisemad andragoogi jaoks.

Milliseid aineid peaks andragoog õpingute jooksul läbima?

Baasteadmised psühholoogiast ja sotsioloogiast. Kindlasti töö personaliga ning

organisatsioonis. Ja veel ained, mis puudutavad õpiprotsessi kujundamist.

Milline on olnud kõige suurem väljakutse õpingute jooksul?

Mitmete erinevate logide pidamine.

Milliseid külgi on andragoogika õppimine enim arendanud?

Oskust põhjendada, näha olukorda erinevatest vaatenurkadest. Kindlasti sihikindlust ja

vastupidavust!

Millisena näed enda kui andragoogi tulevikuvõimalusi (töövaldkonnas)?

Sooviksin töötada, kas sisekoolitajana või tegeleda erasektoris oma koolituste pakkumisega.

Kui andragoogika eriala oleks loom, siis milline loom ta oleks ja miks?

Kameeleon, sest see loom vaatab kõikides suundades. Kameeleon muudab ka värvi, mis

sümboliseeriks andragoogika kiiret muutumist.

Kas sa olid varem, enne kui sa seda õppima läksid, kuulnud andragoogikast ? Kelle

käest või kust said sa andragoogika kohta teada?

Osalesin ühes noorteorganisatsioonide projektis ning minu mentor soovitas mulle, et ma

teeksin magistri andragoogikas.

Kas on andragoogika erialal on raske tööd leida?( sinu arvamus tänapäeval)

Ma arvan, kui läbida mitte ainult bakalaureust siis ei ole raske. Kui inimesel on oma

spetsiifika ning ta oskab töötada täiskasvanutega on ta oodatud paljudes kohtades era-, vaba-

ja riigisektorites.

Kui ei oleks sellist eriala nagu andragoogika, mida läheksid siis õpima?

Ma läheksin õppima, kas psühholoogiat või filosoofiat.

23

„Õppides andragoogiks“

Vestlus Maarja Möldriga

Miks valisid andragoogika eriala?

Maarja: Algselt ei olnud mul mitte mingit kindlat plaani andragoogikat õppida. Mõtlesin

minna õppima arheoloogiat, restaureerimist, kunsti ja igasugust muud loomingut. Igaks

juhuks tegin siiski sisseastumiskatsed nii klassiõpetajaks kui ka andragoogikasse.

Väljavaateid on palju ja lõpuks mõjutas otsust ikkagi majanduslik olukord. Nimelt ei olnud

mul tol hetkel võimalik oma õpingute eet maksta ja andragoogikasse sain ma sisse tasuta –

seega valisin selle. Mõtlesin, et õpin siis aastakese ära ja küll ma järgmisel sügisel oma

plaanipärast teed jätkan. Mõtlesin ja unistasin siis veel Tartu Kõrgemast Kunstikoolist. Olulist

rolli mängisid ka minu noorem õde, vanemad ja poiss-sõber, kes oli oma tuleviku juba

Tallinnaga sidunud. Nii sai minust andragoogika tudeng ja sellena jätkasin ka peale esimest

aastat nn „katseaega“. Mulle väga meeldis grupp, kellega koos õpinguid alustasin ja just

nemad olid põhjuseks, miks ma andragoogikast enam loobuda ei suutnud. Mõnus seltskond

ja tugi toetasid õpinguid ning pooleli jätmise mõtteid enam ei olnud. Praegu olen rahul ja ei

kahetse midagi. Kõrvalt olen jälginud oma väga hea sõbranna õpinguid kunsti vallas ja pean

tõdema, et tegelikult ei ole see nii kerge, kui algul arvasin olevat . Survestatult tähtajaks

loomingu tegemine ei anna vabadust seda nautida ja seega olen kunsti enese jaoks jätnud

mõnusaks hobiks. Meelelahutuseks, millega tegelen kui tuju ja tahtmist on.

Mida peaks iga alustav andragoog andragoogikast teadma?

Maarja: Alustavale andragoogile soovitan kõigepealt üle vaadata ja enesele selgeks teha oma

väärtushinnangud üldiselt. Andragoogile on omased kindlad tõekspidamised ja

iseloomujooned, mis toetavad olema hea andragoog. Oluline on, et inimene oleks

andragoogiks olemiseks valmis, nn sisemise valmisoleku vajadus ja paigas väärtushinnangute

süsteem. Enne eksamit mingeid kindlaid fakte mehaaniliselt pähe tuupida ei ole andragoogile

omane ja sellest üritab ta ka hoiduda. Iga alustav andragoog naudib õppimist kui protsessi ja

mõistab selle väärtust.

Milliseid aineid peaks andragoog õpingute jooksul läbima?

Maarja: Kindlasti ei tohi puududa eriala loengutest! Need on need kõige väärtuslikumad ja

loengusse mitteilmumisel ei saa kuidagi seda kaotsiläinud ressurssi tagasi. Ka teistelt hiljem

saadud ülevaade ei kompenseeri puudujäävaid arutelusid ja grupitöid, uusi mõtteid ja

arusaamisi ei teki. Üheks oluliseks pean ka kriitlist mõtlemist ja refleksiooni käsitletavat

ainet, mis antakse edasi väga hea ja profesionaalse õppejõu poolt. Oskus ennast analüüsida,

oma tegevust mõista ja kriitiliselt mõtelda on tulevasele andragoogile väga kasulik. Veel

mäletan Kristiina Krabi loetud ainet sotsiaalne õppimine, mis algul tundus keeruline ja

segane, kuid tagantjärgi mõeldes samuti üheks oluliseks. Oskus märgata ja mõista sotsiaalse

õppimise võimalusi ja väärtust. Grupp ja õppimine Larissa Jõgi poolt, elukestva õppe teooriad

ja poliitilised aspektid Marin Grossi poolt, täiskasvanuhariduse meetodid Katrin Karu poolt –

24

kõik nad on tähtsad ja mis tuleks kindlasti läbida. Mis aga oleks võinud rohkem avaneda ja

pikemat käsitlust saada? Tundsin, et kohati oleks tahtnud rohkem teada saada koolituse

hindamisest, hinnangu andmisest koolitusele. Oma töös olen sellega kokku puutunud ja

eelnevad õpingud oleks võinud ka seda teemat veidi lähemalt tutvustada, käsitleda.

Miline on olnud kõige suurem väljakutse õpingute jooksul?

Maarja: Oma kõige suuremaks väljakutseks pean ma oma otsuse langetamist

magistriõpingute kasuks. Ma küll mõtlesin ja vaagisin seda teemat ja ei osanud kuidagi otsust

langetada. Ühelt poolt oli veidi hirm uute raskuste ees, teisalt aga soov õppida ja areneda

säilis. Mõtlesin ka nn „aja maha“ võtmisest ja lihtsalt rahulikult oma igapäevast tööd teha.

Aga just töö ja vastuts sellega kannustas mind uusi teadmisi otsima, sest tööl toimetades

tundus ikka veel, et nii paljut veel ei tea, aga tahaks teada.

Milliseid külgi on andragoogika õppimine enim arendanud?

Maarja: Andragoogika õppimine on enim arendanud kindlasti suhtlemisoskust. Võõrastega

kontakti loomine ja säilitamine. Ma tunnen, et enam ma ei põe nii palju - selleks lihtsalt pole

põhjust ja see võtab liiga palju energiat. Veel tunnen, et eneseanalüüsi oskus on tunduvalt

paranenud. Analüüsin, saan aru ja mõistan paremini nii ennast kui ka teisi. Mäletan, kuidas

me analüüsisime ja iseloomustasime üksteist grupis ja see andis väga hea tagasiside ja

peegelduse.

Millisena näed enda kui andragoogi tulevikuvõimalusi?

Maarja: Enda kui andragoogi tulevikuvõimalusi näen ääretult laiana. Teema on nii huvitav ja

huvitab mind üha enam. Praegu olen seotud pigem tehniliste küsimustega andragoogi töös,

aga edasi soovin kindlasti liikuda ka rohkem sisulisele poolele. Olen ambitsioonikas ja valmis

panustama igasuguse programmi/organisatsiooni arengusse.

Kuidas saada ennastjuhtivaks enesearengu subjektiks?

Maarja: Selleks, et saada ennastjuhtivaks enesearengu subjektiks ei ole tegelikult mingit

salaretsepti. Tuleb olla aktiivne ja tegutseda, seada endale eesmärke ja määratleda samas ära

ka oma ressurssid nendeni jõudmiseks. Kui midagi kipub vajaka jääma, siis täiendada end.

Vahel aitab ka hea strateegia ja läbimõeldud käitumine. Mõnikord tuleb kasuks oskus ennast

ka kõrvalt hinnata ja kõige selle juures ei tohi unustada vastutustunnet. Oma energia tuleb

osata suunata õigesse kohta- enesetõhusus. Ja jällegi tuleb mängu kriitiline mõtlemine. Tuleb

endale pidevalt küsimusi esitada ja siis nendele vastuseid otsida. Enesereflektsioon aitab

selgitada ja vahel on täiesti OK ka laiselda ja niisama olla.

25

Kui andragoogika eriala oleks loom, siis milline ja miks?

Maarja: Kui andragoogika oleks loom, siis ma pakuks kohe välja ühe putuka

(metamorfooside loom, kes muutub ja areneb). Eriti meeldib mulle liblika kujutis.

Andragoogikal nagu liblikalgi peab olema esiteks tugev telg, mis toestab ja kannab ning

annab tasakaalu. Suurtel ja ilusatel tiibadel on aga palju värvilist, ilusat ja huvitavat. Kindlasti

on tiibadel kujutatud suuri ringikesi, mis sümboliseeriksid hiiglaslikke öökulli silmi, millega

uurida, uudistada ja ennast vaadelda. Roheline värv tähendaks usaldust iseenda, õppija ja

andragoogiliste väärtuste vastu. Sellel rohelisel tiival on aga punane südamik, mis

sümboliseerib kirge valdkonna vastu. Aga ära ei saa ka unustada lihtsalt valget tiivavärvi, mis

annab sellise määramatuse ja oskuse sellega ka toime tulla, sest segadus on sõber ja teda ei

pea kartma.

........

Vestlus Maarjaga andis mulle meeletult indu ja tahet teemaga veelgi sügavuti tegeleda. Minu

uudishimu ja huvi teema vastu kasvas veelgi. Ma taipan asja olemust teistest nurkadest ja ka

laiemalt. Samas tundsin ma ka natuke hirmu. Veidi kartlikuks teeb tulevik, mis siiski tundub

kõik veel mitte-nii-väga-selge, kui tahaksin, et oleks. Kuigi Maarja kinnitas, et ka selgusetus

ja segadus on sõber –see on ok ja sellega tuleb lihtsalt osata toime tulla. Maarja antud

näpunäited ja julgustavad sõnad lisasis enesekindlust ja soovi koheselt tegutsema hakata. Ta

pani mind mõtlema sellele, kuidas mina asja näen, millised on tema vaatenurgad ja kuidas asi

tegelikult on. Mingis mõttes ta justkui tõi mu Maa peale tagasi ja selgitas asja tõsidust. Ei ole

need õpingud vaid üks mäng ja pillerkaar grupis. Andragoogiks ei saada iseenesest, vaid selle

nimel tuleb ka vaeva näha, panustada. Andragoogika eeldab pidevat uurimist ja järjekindlat

tegutsemist ja tegelemist. Tore on suhelda inimesega, kes teeb oma tööd kirega ja panustab

selle toimimisse nii kuis jaksab. Maarja tuletas olulist meelde ja innustas. Plaanisin oma

intervjuu teha lühema ja konkreetsema, kuid erinevate teemade arutelud nihkusid paratamatult

ikka edasi ja põnevamatele teemadele. Maarja on usladusväärne ja abivalmis, kes jagas

lahkelt oma kogemusi ja nõuandeid minule kui algajale ja veel rohelisele andragoogiks

pürgijale.

26

Andra nagu andragoogika

Miks valisid andragoogika eriala?

Nime pärast, sest see läks tema nimega kokku. ANDRA=ANDRAGOOGIKA

Tundus juba varasemalt paika pandud (ka iseloomu poolest), kes temast peaks saama. Tal oli

üks kindel valik alates gümnaasiumist - majandus (TTÜ’s). Ülikooli astumise eel avastas

viimasel hetkel TLÜ lehelt andragoogika, millest polnud varem kuulnud. Nimi oli juba

piisavalt atraktiivne, et edasi uurida. Lugedes tutvustust, tundis ta kohe, et see on midagi just

temale! Andra arvab, et see on tulevikueriala.

Miks on see õige asi õppida? - eneseteadlikkus.

Õpinguid peakski alustama andragoogikaga, et õpilane kujuneks ennastjuhtivaks.

Mida peaks iga alustav andragoog andragoogikast teadma?

Seda, et peab suutma end väljendada. Eneseväljendamine, mõtete genereerimine on

igapäevaõpingute osaks. Puudub tuim teooria õppimine, pidev arutlus ja seoste loomine on

peamine. See on baas, millega on võimalik end edasi arendada praktikas.

Milliseid aineid peaks andragoog õpingute jooksul läbima?

Kriitiline mõtlemine ja refleksioon – sellest saabki alguse õpilase eneseteadvustamine ja enda

tegemiste süstematiseerimine/mõtestamine. Peaks olema rohkem praktilisi väljundeid, kus

saab teooriat rakendada. Grupiprotsessid – saad teadlikuks grupis toimuvatest protsessidest,

kuidas nendega toime tulla. Rühmatöö meetodid – sealt saab häid mõtteid, kuidas oma

koolitust läbi viia ning õppijaid juhtida.

Avalik esinemine/eneseväljendus – andragoogi igapäevane osa. Infootsingud.

Milline on olnud kõige suurem väljakutse õpingute jooksul?

Kõige raskem on olnud enda ajaplaneerimine. Kirjandusteoste käsitlemine ja analüüs.

Võõrkeelse kirjanduse läbitöötamine. Ülejäänu erialane on uus ja huvitav, mis paratamatult

vajab aeg-ajalt eneseületust ja pingutust.

Milliseid külgi on andragoogika õppimine enim arendanud?

Eneseteadlikkust, refleksiooni oskust ja enesejuhitavust.

Millisena näed enda kui andragoogi tulevikuvõimalusi?

Andra ei taha olla põhikohaga koolitaja, see on oskus, mida saab igal ajal kasutada. Üldiselt

näeb ta enda tulevikku organisatsioonis töötava andragoogina (personalivaldkond). Selgeks

on saanud see, et kindlasti õpib ta mõne eriala juurde.

Hetkel on tal kõrvalerialaks organisatsioonikäitumine.

Kui andragoogika eriala oleks loom, siis milline loom ta oleks ja miks?

Andrale ei meeldi loomad, AGA esimesena tuli mõttesse kaelkirja. Kaelkirjak uurib ja peab

uudishimulik olema nagu ka andragoog. Pikk ja uuriv kaelkirjak J. Kaelkirjak on pikk ja

piisavalt ettenägelik, et teisi juhendada ja suunata õigele rajale.

27

Ühel ilusal lumisel õhtupoolikul toimus üks ilus ja hubane koosolemine. Sõbrad tulid

kokku, et rääkida ja kuulata. Kaks vahvat Tallina Ülikooli andragoogika vilistlast kostitasid

veel tulevasi andragooge oma magusate kommide ja sooja teega.

Käisime külas Loovuskohvikul ja Eesti Väitlusseltsil.

Loovuskohvik, mis lubab inspiratsiooniampse.

Andragoogid peavad teadupoolet olema võimelised kohanema igas olukorras

ja hakkam saama ka keerulistes situatsioonides. Kuidas neil see küll õnnestub?

Nad on loovad. Andragoog teab, et igale väljakutsele on lahendusteed ja nende poole nad

avatud meelega ka liiguvad. Loovuskohvik ja Jaana Ojakäär seda ka kinnitavad.

Loovuskohvik ise ongi strateegiline partner, mis aitab erinevatel organisatsioonidel luua

loovat keskkonda ja inspireerituna uut moodi tegutsema. Jaana selgitas meile Loovuskohviku

visiooni kui Uue Maailma tekitamist. „Maailma, mille südames on loovad inimesed,

meeskonnad ja organisatsioonid. Seal on avastamisrõõmu, katsetamist, julgust ja hoolimist.

Seal sünnivad uutmoodi mõtted, ideed ja lahendused, sest see on avar, avatud ja inimeste

unikaalsust tähistav.“ Kõlab hästi, mis? Jaana jagas õhinaga oma kogemusi Loovuskohviku

tekkimisest, arengust ja üldse oma mõttetest andragoogiks olemisest.

Eesti Väitlusselts loob dialoogi

Tegime tutvust ka Helina Loor´iga, andragoogiga, kes on Eesti Väitlusseltsi

koolitussuuna juht. Eesti Väitlusseltsi tutvustas ta meile kui sotsiaalset ettevõttet,

mille visiooniks on ka täiskasnavuharidust puudutavate teemade väitlusoskuse

areng.

Ise leidis ta tee väitluskuntsi juurde 8 aastase plikatirtsuna, kes võttis südame

rindu ja läks üksi väiluskunsti laagrisse. Eeskujulik julgus, mis sillutab teed ja viib

eesmärkideni.

Helina lõi meile selgema pildi oma igapäevastest töödest ja olemisest andragoog.

Ta lohutas ja samas ka hirmutas, et tehnilistest küsimustest ei pääse keegi ja ka pidev e-

28

kirjadele vastamine, organiseerimine ja pakkumiste esitamine on andragoogi töös tavaline

nähtus. Tuleb klientidega suhelda ja neile sobivat võimaldada. Ja kannatlikkust on ta ise selle

kõige juures enim õppinud. Väga hästi oskas ta ka meid teemasse kaasata. Saime oma pead

ise tööle panna ja reaalset situatsiooni veidi lahendada. Grupitööna pidime välja selgitama

konkreetse kliendi koolitusvajaduse ja selle põhjal ka küsimused koostama. Tore oli. Kuigi

see,et ei tekiks arusaamatusi ja et kliendi eesmärk koolitusele tulles ja koolituse pakkuja

visioon samast koolitusest ei erineks, on omajagu keeruline välja selgitada. Vastutuse võtab

siinkohal tubli andragoog. Vahel ei tea ju kliendid ise ka, mida nad tahavad ja seetõttu ongi

vaja spetsialisti, kes asjad joonde ajab. Lõpptulemuseks peavad ju kõik õnnelikud ja rahul

olema.

Väikesed väljakutsed on andragoogi töös tavalised ja need kasvatavadki, arendavad. Suured

väljakutsed on igal andragoogil erinevad. Et juba õppingute ajal endast rohkem sotti saada

soovitaski Helina rohkem iseend kuulata ja teha nii kuis endale õige tundub. Aja maha

võtmine ja tegelemine hetkel just sellega, mis arengut ja edasiminekut vajab on ülioluline.

Alati pole kasulik teistega liialt sekeldada, samas kui otsitud vastused ongi sus endas kõige

lähemal. Ennast tuleb tajuda. Ja ka seminaritööde ja muude suuremate uurimuste jaoks tuleks

teemad valida ikka oma südamehääle järgi. Nii tasapisi kujunebki omad lemmikteemad ja

kompetentsus. Sellest ei tasuks küll ära kohkuda, et kui nüüd andragoogika õpingud läbi

saavad ja ikka veel mõtteid ei ole, mida siis nüüd ise koolitada. See „õige“ teema kõpseb

ajaga ja saab valmis just siis kui saab. Jällegi, kannatust.

Kahe käega on selle mõtte poolt ka Jaana Loovuskohvikust. Need päris oma teemad ja ideed

saavad valmis, kui aeg on küps. Ja kui päris tegudeks läheb, küll siis ka abilisi appi tõttab.

Mõlemad andragoogid on rõõmsad, et saavad üksteisele toetuda, abi küsida ja üksteist ka

täiendada. Ühtsuse tunnetust said nad koolis koos õppides ja ka nüüd, tööpõllul, on nad ühise

asja eest väljas. Andragoogi mõistab ju ikka kõige paremini teine andragoog. Seega on ühiste

väärtushinnangute ja tõekspidamistega sõbrad tänini head koostööpartnerid.

29

Õppekäigud:

Esimesel õppekäigul käisime me Politsei- ja Piirivalveametis. Seal võeti meid vastu väga

soojalt kohvi ja kommidega. Kõigepealt tutvustati meile organisatsiooni üldiselt ning alles siis

hakkasid andragoogid oma tööst rääkima.

Usun, et olin pärast õppekäiku šokis, kuna ma ei kujutanud ette, et andragoogi töö

võib olla nii keeruline. Mis mõttes keeruline? Alates finants asjade ajamisest, kuni saiakeste

tellimiseni välja. Minu küsimuseks, mitte ainult esimesel, vaid ka teistel õppekäikudel oli, et

kas see ei võiks olla assistendi töö. Võib-olla peaks andragoogidele ülikoolis ka numbreid

õpetama, et meil tulevikus kergem ja paremaid töökohti oleks võimalik saada. Nagu ütles ka

meie paneeldiskussioonis Karin, et ta peab minema õppima finantsi, kuna ta valiti suure

projekti juhiks, kus on selliseid oskuseid vaja. Teisel õppekäigul TAI-s (Tervise Arengu

Instituudis) rääkis andragoog samuti, et kõige raskem oli tema jaoks hakata eelarveid ja

koolituste kalendreid kokku panema. Kuna ma ise ei ole kunagi matemaatikas ja arvutis väga

tugev olnud, siis tabas mind sõnaotseses mõttes hirm. Olen arvanud, et andragoog tegeleb

koolitajate värbamisega ning tema kohustuseks ei ole eelarve kokkupanemine ja uurimine.

Andragoogid kellega ma õppekäikudel kokku puutusin olid aga super inimesed-

sõbralikud, rõõmsameelsed, avatud, julged, töökad, hakkajad jpm. Võib-olla jätsid Politsei- ja

Piirivalveameti andragoogid kõige väsinuma mulje, aga see on ka täiesti loomulik, sest nad

näevad meeletult vaeva oma veebikeskkonna loomisega. Kuid nagu mainis

paneeldiskussioonis Ilona, et kui sa oled andragoog, siis ei saa ega tohikski olla

peaeesmärgiks raha, kuna andragoogid ei teeni „täna“ väga palju. Tuleks otsida rikas mees.

See lause oli minu jaoks natuke ebasobilik, kuigi ma mõistsin, et tegu oli naljaga.

Mida ma kahelt õppekäigult ja paneeldiskussioonilt kaasa võtsin ? Kindlasti hakkas

mulle selgemaks saama see, mis asi on andragoogika. Samuti muutus see minu jaoks natuke

hirmutavaks, kuna ma tõesti kardan numbreid. Loomlikult võin ma hakata ka koolitajaks, et

oma elu põnevamaks teha ning neid numbreid tasakaalustada. Siiski olen hetkel seisukohal, et

andragoogika õppekava võiks sisaldada sellist ainet/kursust, mis aitaks tulevastel

andragoogidel numbrite, eelarvete ja tellimuslehtedega maadelda. Kolmandal õppekäigul ei

saanud ma kahjuks osaleda, küll aga kuulsin ma teiste käest, et see oli olnud väga põnev, kuna

nad said oma väheseid oskuseid juba praktiseerida, mis ma usun andis väga palju juurde

mõistmaks, kuidas suhelda kliendiga. Paneeldiskussioonil sain ma aga tugevat kindlust selles

osas, et andragoogid on väga vahvad ja sõbralikud inimesed, kes ei löö risti ette mitte millegi

ees. Nad on valmis oma kogemusi jagama, sest seda on nad ju õppinud tegema. Nad on

pühendunud oma töösse ning nad armastavad seda, mida nad teevad, mis ongi minu arvates

kõige olulisem.

30

Tervise Arengu Instituut “Koolituskeskus”

TAI tegevused:

Terviseedenduse kampaaniad

Teadustöö

Registrid

Tervisestatistika ja küsitlused

Koolitused

Koolituskeskus tegeleb koolitamisega (infopäevad, seminarid), koolitusvajaduse

analüüsimine, arendustegevused, trükised , ajakiri “Sotsiaaltöö”.

Neiu, kes meid TAI-s vastuvõttis oleks võinud meile natuke rohkema ja põhjalikumalt oma

tööst rääkida. Ta rääkis, et ta koostab ja tellib koolitusi, kuid ta oleks võinud täpsemalt

seletada, kuidas see käib, koolituskalendri koostamine, millal, kuna ja kus. Mulle jäi mulje, et

andis pealiskaudset informatsiooni ja ei selgitanud kõike päris lahti. See tundus minu jaoks

oluline, kuna TAI tegeleb nii aktuaalsete teemadega.

Paneel diskussioon.

Paneel diskussioonis osalesid 4 andragoogi : Ilona , Sigrid, Kätlin ja Karin.

Nende jutust jõudis minuni huvitav tõdemus, et kes see andragoog siis ikkagi on. Kõik neli

ütlesid sama asja, et andragoog ei ole eriala, mida sa õpid, vaid sina ise nagu sa oled ka ema,

tütar, sõber jne.

Andragoogidel peaks olema sellised oskused, kui koostöö oskus ning nad peavad oskama seda

ka luua. Andragoogid peavad pidevalt suhtlema inimestega ning ennast pidevalt harima.

Samuti rõhutasid Ilona, Sigrid, Kätlin ja Karin seda, et RAHA EI OLE TÄHTIS. Tähtis on

see ,et sulle meeldiks see, mida sa teed ning, et sa suudaksid olla avatud kõige ja kõigi suhtes.

Paneeldiskussion oli väga huvitav ja meeldiv. Andragoogid olid väga aktiivsed, suhtlesid

meiega ja rääkisid palju, neil kogu aeg on midagi öelda. :)

31

Mida arvavad inimesed andragoogikast ning andragoogist?

Ajakirjanikud Alesja, Mati, Moonika ning Kerli otsustasid minna küsima inimeste käest, kes

või mis on andragoog, et näha paljud inimesed asjaga kursis on. Samuti küsisime, kas

andragoogika on vajalik ning kas keegi suudab nimetada mõnd andragoogi. Küsitlesime

inimesi koolist, tänavalt, raamatupoest, raamatukogust ning EKA-st (Eesti Kunsti

Akadeemia). Meie reporteriteks olid Mati, Alesja ning Kerli. Moonika oli küll valdavalt

kaameramees, kuid tema kanda jäi ka raske kohustus pidada läbirääkimisi raamatupoe

juhatajaga poes filmimise kohapealt. Filmimise luba õnneks meile ka anti! Kuna tegemist oli

videoreportaažiga, siis sai meie probleemiks see, et paljud inimesed ei soovinud, et me neid

filmiksime, kuid mõned videod õnnestus meil siiski salvestada. Inimesed on erinevad ja selles

saime me ikka ja jälle kinnitust. Oli inimesi, kes meid nähes, kas bussipeatuse nurka peitu

pugesid, kui ka neid, kes meile rõõmsa näoga kohe omi mõtteid seletama hakkasid.

Järgnevalt teeksin väikese kokkuvõtte meie küsitluse tulemustest- nendest, mis said videosse,

kuid ka nendest, kes jäid n-ö kaamera taha.

Küsitluse käigus pidime me tõdema seda, et enamik meie ümber olevaid inimesi ei tea,

kes või mis on andragoog või andragoogika. Huvitav oli see, et me palusime neil siiski öelda

midagi, mis neil pähe tuleb, vastused, mis me saime olid huvitavad ning mõningad isegi

naljakad. Inimesed ei teadnud täpselt, kuid ümbernurga saime me siiski ligilähedasi vastuseid,

nagu eripedegoog, pedagoog, õpetaja ja koolitaja. Sellest võime me järeldada, et paljudel

tekkis seos õpetamise või õppimisega. Samuti pakuti täiesti originaalseid asju, et andragoog

võib olla kook, loomaliik, tehniline vidin, ravitseja, antropoloog ning kirjanik. Kõige

adekvaatsema ja huvitavama vastuse saime me raamatupoes istuvalt vanaproualt, kellest tuleb

eraldi artiklis pikemalt juttu. Kuid, kas oli ka inimesi, kes teadsid täpselt, millest või kellest

jutt käib? Loomulikult oli, inimesed, kes ütlesid, et andragoog on täiskasvanute haridusega

seotud arvasid ka seda, et andragoogika on väga vajalik, kuna lapsi ja täiskasvanud inimesi ei

saa ühte moodi õpetada. Kahjuks ei suutnud üksi neist inimestest ka nimetada mõnd

andragoogi. Selliseid vastuseid kogusime me ainult kümmekond ning me pidime kurbusega

tõdema, et enamik meie ümber ei tea, kes on andragoog ning kui olulist rolli nad meie

ühiskonnas tegelikult mängivad. Meeldiv oli aga see, et inimesed oskasid nimetada elukestvat

õpet ning, et inimestes tekkis andragoogika vastu huvi. Mõned neist ei olnud isegi nõus

vastama enne, kui me olime neile kinnitanud, et pärast intervjuud ütleme me neile, kes või

mis andragoog on. Seda me ka tegime.

Loodame, et meie küsitlus ei olnud kasuks ainult meile, vaid andragoogikale

tervikuna. Oleks tore, kui meie poolt küsitletud inimesed mäletaksid, kes on andragoog ja

jagaksid oma teadmisi ka teistega, et järgmistel küsijatel oleks rohkem vastuseid, mis

kinnitavad inimeste teadlikkust andragoogikast.

32

Andragoog kui ravitseja, sest õppimine kui võlurohi.

Vahel on raske ja vajame kosutust. Oleme segaduses, kuid

vajame selgust. Vajame midagi, mis teeks meie olemise

paremaks või leiaks kellegi, kel samad soovid ja mõtted.

Kuidas siis ja kes küll aitaks?

Naabritädi näitas küll õhinaga hiljuti, kuidas niplispits

valmib, lapselapsed jutustavad alatasa mingitest loengutest

koolis ja isegi TV näitab vahel midagi uut ja huvitavat, mida

tahaks ise ka järgi proovida..

Andragoog aitab. Koos tehakse plaan ja pannaks diagnoos –

õppima. Andragoog on tark ja teadja spetsialist, kellega koos

välja uurida, milles viga ja kuidas edasi.

Andragoog annab nõu ja soovitab, julgutab ja innustab.

Õppimine on kui magus rohi, mis teeb tugevaks ja terveks.

Annab vastupidavust püsida tööpõllul ja vanusepiiranguid ei

sea. Kõige parem asi õpirohu manustamise juures on see, et

sellel pole ohtlikke kõrvalnähte ega lubatavaid päeva annuseid. Võib võtta nii palju, kui

kulub!

Õppimist saab ka sõbrale soovitada, sest veel lõbusam on seda teha teiste omasugustega koos.

Saab arutada, kuidas keegi end tunneb ja milliseid on muutused.

Kiirusta, kui huvitab, sest järjekorrad pikenevad.

Vanatädi raamatupoest

33

Nurgatäis nalja

ANDRAGOOG kukub 9-ndalt korruselt alla ja jääb imekombel ellu. Inimesed tulevad juurde ja küsivad:

"mis juhtus?" Andragoog vastab: "ma ei tea ise ka alles jõudsin!"

………

Kuidas andragoogi närvi ajada??

Viige ta ümmargusse tuppa ja ütle "mine nurka!"

……………..

Hiinlasest andragoog teeb New Yorkis keelatud kohas pilti.

Korravalvur hõikab kaugelt : „Hei you!“

Hiinlane vastab: „Kust sa mu nime tead ?“

…………..

Andragoogika õppejõud seletab I kursusele olukorda tööpõllul : "Te olete üksi keset lagedat välja, kus

ei ole ühtegi puud ega põõsast. Mida te teete, kui äkki sõidab nurga tagant välja tank?"

………..

Bensiinijaamas istub kamp mootorrattureid ja joob õlut. Tuleb sisse andragoog, kes saabus suure

džiibiga ning tellib kohvi. Astub siis talle üks tsiklimees juurde ja võtab mehelt mütsi ära, teine

tühjendab tuhatoosi krae vahele jne. Andragoog joob kohvi rahulikult lõpuni ja astub välja.

Mootorratta meestel nalja kui palju: "Hahaha, vaat see oli alles tossike, isegi ei öelnud midagi."

Müüja: "Ja hirmus koba ka veel, just sõitis mootorrataste rivist üle ..."

34

All kinds of people

Andragoogid

35

MIS ON ANDRAGOOGIKA?

KES ON ANDRAGOOG?

Mõisted!

Õppematerjalidest: Kasvatusteadused ..(Kristiina & Katrin)

Andragoogika on teadus elukestvast ja eluhõlmavast täiskasvanuharidusest ja

täiskasvanute õppimisest. (J. Reischmann)

Andragoogika on teadusprintsiip, mis uurib ja analüüsib täiskasvanuharidust ja

täiskasvanute õppimist.

Andragoogika on kui teaduslik distsipliin, mis uurib kõike õpetamise ja õppimisega

seonduvat, mis vähegi võimaldab inimsel jõuda humaansuseni.

Andragoogika mõiste on mitu sajandit vahelduva eduga kasutusel

olnud, kuid aksepteerituma definitsiooni andis andragoogikale

ameeriklane Malcolm S. Knowels.

Kuidas ta defineeris andragoogikat?

Malcolm S. Knowels defineeris andragoogikat järgmiselt:

andragoogika on kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida

Allikas: http://stud.sisekaitse.ee/teppan/oppemeetodid/andragoogika__mis_see_on.html

(Väga lahe lk, aga töötab vaid Internet Exploreriga!)

Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb vaid, et..

Andragoogika – täiskasvanupedagoogika.

http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=andragoogika&F=M

36

Mida peetakse täiskasvanuhariduseks?

Selleks, et mõista täiskasvanuhariduse olemust, peame me olema teadlikud ka sellest, kellele

see tegelikult ka suunatud on. Kes on täiskasvanu ja kuidas teda ära tunda?

Vastus sõltub ühiskonnast, kultuurist ja ajast, millest lähtutakse. Täna on ta hoopis teine, mis

ta oli sajand tagasi. Ka erinevates maailma paikades mõistetakse mõistet täiskasvanu

erinevalt.Mõned kultuurid seostavad puberteeti täiskasvanuks saamisega, milles on lähtutud

vaid bioloogilistest näitajatest.

Seaduslik määratlus aga täiskasvanust on piiritletud kindla vanusega, mille all mõeldakse

valimisõigust 18 aastaselt, koolikohustus 16 eluaastani jne. Vabadus valida ja otsustada, kuid

kas ka vastutada?

Lisaks veel sõltub mõiste määratlus psühholoogilistest mõjudest ja sotsiaalsetest rollidest, mis

elu jookusl omandatud. Täiskasvanu teeb täiskasvanuks küpsus.

Knowels peab täiskasvanut inimeseks, kes käitub kui täiskasvanu, läbi erinevate sotsiaalsete

rollide ja kel on olemas ka kindel enesetaju, „MINA“ kontseptsioon ning vastutus oma elu

ees.

Täiskasvanuharidust on väga raske määratleda, kuna tegemist on niivõrd suure alaga.

Arusaamine sõltub vaatenurgast, kogemustest ja sellest kontekstist, millega parasjagu

tegeletakse. Vastavalt sellele tekivad ka seosed ja arusaam.Näiteks õpetajal, õel ja arstil

haiglas, poemüüja raamatupoe jne. - kuidas need erinevused siiski sarnanevad?

Täiskasvanuharidus on loodud täiskasvanud õppijale, kes on juba varem ülikoolis või mõnes

muus õppeasutuses õppinud ja nüüd sinna tagasi pöördunud. See on süstematiseeritud ning

organiseeritud, samuti on täiskasvanuharidusel kindel eesmärk midagi saavutada.

Organiseeritud tegevuste kogum, mis viiakse läbi suure hulga institutsioonide poolt

saavutamaks teatud hariduslikke eesmärke (Knowles 1980).

Mõiste Adult education sai aga ametlikult avalikustatud Briti kirjastuse poolt. Lisaks aitas

sellele ka kaasa Maailma Täiskasvanuhariduse Assotsiatsiooni loomine ja Carnegie

Korporatsiooni tegevus.

Kuna täiskasvanuharidus vastab ajahetke vajadustele, siis selle tõttu ei ole mõiste areng olnud

eriti stabiilne, pigem juhuslik.

Näiteks koloniaalperioodil oli täiskasvanute harimine religioosselt kohustuslik (Piibel), hiljem

aga fokuseeritud pigem liidrite ja heade kodanike arendamisele. Tänapäeval pigem

konkurentsis püsimise nimel, et aja ja tehnoloogiaga kaasas käija.

Täiskasvanuharidusest rääkides saame tähelepanu pöörata ka teistele, selle valdkonna

mõistetele, mis on levinud eelkõige Ameerikas.

37

Kes on pildil?