Ettevõtlikkus on ühiskonna ja inimese edu peamisi võtmeid ja seda hoiakut on vaja kujundada juba koolieas. Ettevõtlusõpe eeldab koostööd praktikutega.

Jürgen Ligi, haridus- ja teadusminister

2016. aasta jaanuarist viiakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ellu programm „Ettevotlikkuse ja ette-votlus oppe susteemne arendamine koigil haridustasemetel”.

Programmi eesmärk on kujundada oppurite ettevotlikkust ja suvendada nii uld-, kutse- kui ka korghariduse tasemel ettevotlusteadmisi ja -oskusi. Selleks toetatakse ettevotlikku-se edendamist oppeainetes, koolitatakse opetajaid-oppejoude ja kaasatakse ettevotjaid, et ettevotlusope oleks praktilisem. Programmi toel levitatakse ettevotlikku motteviisi nii opetaja-te-oppejoudude hulgas kui ka uhiskonnas laiemalt. Rohutatak-se, et endas ettevotlikkuse arendamine ja ettevotlusteadmis-te-oskuste omandamine annavad vabamad käed oma karjääri kujundamisel, olenemata sellest kas on soov olla ettevotlik töötaja, ettevotja voi lihtsalt tegus kodanik. Programmi juhtpartnerid: Tartu Ülikool (TÜ) ja sihtasutuse Innove hariduse agentuur. Partnerid: Tallinna Ülikool (TLÜ), Tallinna Tehnikaulikool (TTÜ), Eesti Maaulikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muu-sika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Eesti Ette-votluskorgkool Mainor, Junior Achievement Eesti (JA) ning Ida-Viru Ettevotluskeskus (IVEK). Programmi on kaasatud: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda, uldhariduskoo-lid, kutsekoolid, rakenduskorgkoolid, Majandus- ja Kommu-nikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, maakondli-kud arenduskeskused jt.

Programm viiakse ellu kuues tegevussuunas: Tegevussuund 1. Ettevõtlusõppe metoodika arendamine ja õppevara koostamineProgrammi esmane ulesanne on arendada ettevotlusoppe me-toodikat, mis toetab noorte ettevotlikkuse edendamist haridus-tasemete kaupa. Metoodikast lähtudes • töötatakse välja ettevotlusoppe teoreetiline raamistik, lepi-

takse kokku uhtne arusaam ja moisted;• arendatakse välja ettevotlusoppe moodulid koikidele hari-

dustasemetele ja opetajakoolituseks;• luuakse oppijast lähtuv ja talle meelepärane ning nuudisaeg-

ne ettevotlusoppe oppevara, sh e-oppevara. Tegevuste tulemused rakendatakse haridusasutustes ettevot-likkuse ergutamiseks ja ettevotlusoppe täiustamiseks.

Tegevussuund 2. Ettevõtlusõppe asjatundjate täiendus-koolitusTäienduskoolitusega tostetakse uldhariduskoolide ja kutseop-peasutuste ettevotlus- ja majandusopetajate, korgkoolide ette-votlusoppejoudude ning ettevotlusoppesse kaasatud ettevotjate ja mentorite ettevotlusoppe alaseid pädevusi. Täienduskoolitu-ses käsitletakse mentorluse, autorikaitse, disaini jm teemasid. Koolitajate meeskonnad koosnevad korgkoolide ekspertidest ning ettevotjatest. Koolitustel on koos opetajad, oppejoud ja ettevotjad, et ka uksteiselt oppida, jagada kogemusi ja teha to-husamalt koostööd.

Tegevussuund 3. Kooli ettevõtlikkuse ja praktilise ettevõt-lusõppe toetamineSelgitades, miks on hea olla ettevotlik, millist kasu toob ette-votlus ja miks on vaja seda oppida, toetatakse ettevotliku hoia-ku kujundamist uldharidus- ja kutsekoolides. Aidatakse kaasa, et ettevotlusope muutuks elulisemaks. Korraldatavad projekti-konkursid soodustavad koolide, kogukonna ja ettevotjate koos-tööd. Laiendatakse IVEKi koordineeritud haridusprogrammis „Et-tevotlik kool” osalevate koolide vorgustikku, kaasates uhtlasi kutsekoole. JA eestvedamisel kaasatakse õpilasfirmade prog-rammi seni korvale jäänud venekeelsed koolid ja kutseoppe-asutused. Arendatakse ja laiendatakse pohikoolidele moeldud ettevotlusoppe programme.

Tegevussuund 4. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe toetami-ne kõrgkoolidesTegevuste eesmärk on korg- ja kutsekoolide oppurite äriideede arendamise toetussusteemi ehk eelinkubatsiooni käivitami-ne. Eelinkubatsiooni tulemusena joutakse äriideest läbimoel-dud ärimudelini – mida, miks, kellele ja kuidas oma toodet voi teenust pakutakse. Töötatakse välja eri haridustasemeid kaasava ettevotlusoppe toetamise uhtsed pohimotted, äriidee arendusetapid, koolitus- ja mentorprogramm ning meeskon-dade tegutsemise oiguslikud alused. Eelinkubatsioon toimub semestripohiselt, perspektiivsemate ärimudelite arendamisel tehakse koostööd Eestis tegutsevate ettevotlusinkubaatorite ja kiirenditega. Eelinkubatsiooni etapp lopeb voistlusega, kus meeskonnad esitlevad oma ärimudelit. Eelinkubatsioon raken-datakse kolme juhtkeskuse – TÜ, TTÜ ja TLÜ – eestvedami-sel koostöös koigi korg- ja kutsekoolidega.

Tegevussuund 5. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe päde-vuste arendamineKorraldatakse programmi tegevuste sisuline seire ja ettevot-lusoppe alased uuringud. Need annavad sisendit nii ettevotlu-soppe moodulite kui ka kutsestandardites olevate ettevotlusega seotud pädevuste arendamiseks. Vilistlasuuring selgitab välja vilistlaste rahulolu ettevotlusoppest saadud teadmiste ja oskus-tega ning nende hinnangud, milliseid pädevusi tuleks rohkem arendada.Ettevotlusopetajad ja -oppejoud ning teised ettevotlusoppe asjatundjad saavad arendada oma pädevusi, osaledes rahvus-vahelistel konverentsidel ja parimate kogemuste vahetamise oppereisidel.Ettevotlusoppe tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse välja koolide ettevotlikkuse enesehindamise metoodika.

Tegevussuund 6. Teavitus ja tunnustusKoostöös mitmete partneritega korraldatakse ettevotlikkust ja ettevotlusopet propageerivaid uritusi ja kampaaniaid. Esi-tatavatest näidetest selgub, kui kasulik on ettevotlust oppida niihästi neil, kes soovivad end tulevikus näha ettevotjana, kui ka neil, kellele meeldiks teha palgatööd, olla vabakutseline voi kodanikuuhiskonna aktiivne liige. Programmi tegevustesse kaasatakse ettevotjate ja haridusorganisatsioone, ettevotjaid, oppijaid ja haridustöötajaid, ergutades neid koostööle. Tunnustades parimaid oppetöö läbiviijaid, motiveeritakse neid rakendama uusimaid ettevotlikkust ja ettevotlust käsitlevaid oppemetoodikaid ja teadmisi. Õpilastiimide ja -ettevotete tun-nustamine innustab oppijaid osalema ettevotlusoppe program-mi tegevustes ja jätkama ettevotlusega.

Programmi tegevused 2016. aastal Tegevussuunas 1 töötatakse välja • ettevotlusoppe pohimotete ja sisu raamdokument; • viis ettevotlusoppe moodulit ja rakendatakse need ellu; • nuudisaegse oppevara pohimotete ja sisu raamdokument.

Tegevussuunas 2 • kavandatakse täienduskoolitused, lähtudes uld-, kutse- ja

korghariduse opetajate ja oppejoudude vajadustest.

Tegevussuunas 3• haridusprogrammi „Ettevõtlik kool”, õpilasfirmade ja teisi

ettevotlusoppe programme laiendatakse koigisse maakonda-desse;

• laiendatakse koostöövorgustikke, kaasates ettevotjaid;• nuudisajastatakse ja luuakse ettevotlusoppe oppevara; • korraldatakse tunnustus- ja motivatsiooniuritusi oppijatele;• viiakse läbi koolide, kogukonna ja ettevotjate koostööprojek-

tide taotlusvoor.

Tegevussuunas 4 • töötatakse välja ettevotlusoppe tugisusteemi – eelinkubat-

siooni – pohimotted ja alustatakse eelinkubatsiooniga kol-mes korgkoolis;

• luuakse ja laiendatakse mentorite, opilaste-tudengite ja oppe-joudude koostöövorgustikku.

Tegevussuunas 5 • töötatakse välja programmi seire pohimotted ja alustatakse

seiret;• korraldatakse viis oppereisi 60-le ettevotlusopet arendavale

spetsialistile. • seitse ettevotlusoppe opetajat ja spetsialisti saab voimaluse

osaleda ettevotlusalasel konverentsil.

Tegevussuunas 6• luuakse programmi uhtsed kujunduspohimotted; • korraldatakse programmi teavituskampaaniaid; • antakse välja programmi uudiskirja;• tunnustatakse parimaid.

Lähemalt programmist: hm.ee/et/ettevotlusope, www.facebook.com/ettevotlusope/Kontaktid:Kristi Ploom Haridus- ja Teadusministeeriumi programmijuht Kristi.Ploom@hm.ee Marge Täks programmi sisujuht ja 1. tegevussuuna juht Marge.Taks@ut.ee Anneli Lorenz 2. ja 6. tegevussuuna juht Anneli.Lorenz@ut.ee Katrin Kivisild 3. tegevussuuna juht Katrin.Kivisild@innove.ee Piret Arusaar 4. tegevussuuna juht Piret.Arusaar@ut.ee Mervi Raudsaar 5. tegevussuuna juht Mervi.Raudsaar@ut.ee Ines Kerikmäe finantsjuht Ines.Kerikmae@ut.ee

VÄÄRTUSTADES ETTEVÕTLIKKUST JA ETTEVÕTLUST

Head ettevõtlusõppe programmi partnerid ja toetajad!

Ettevõtlusõppe programm on edukas juhul, kui see tõe-poolest aitab eelkõige kaasa õpetajate-õppejõudude mõt-teviisi muutustele ning annab neile parimad meetodid, ligitõmbavad materjalid ja tööriistad, et õppetöö oleks innustav. Eestis on piisavalt ka ettevõtjaid, kes on hea-tahtlikult valmis oma kogemusi jagama. Nende kaasama-ta jätmine oleks suurimaid vigu, mida saame teha.Soomlaste pikaajalised kogemused ettevõtlusõppe aren-damisel näitavad kindalt, et häid tulemusi annavad tege-vused, kus õppijad on tavapärase koolipingi nühkimise asemel viidud uudsesse õpikeskkonda. Ettevõtlikkust on tänapäeva maailmas vaja igal inimesel, ent Eestis on seda seni vähe õpetatud ja innustustust vajavad kõik õppijad. Enamgi veel – miks ei võiks tänapäeva inimene just pen-sionieas oma esimese ettevõtte luua?Soovin meile kõigile, et me mitte ühelgi hetkel ei unustaks ära ühiseid suuri eesmärke ja et kõikide osapoolte koos-töö oleks inspireeriv ja ladus!

Erik Puura, Tartu Ülikooli arendusprorektor

Ettevõtlikkus on ühiskonna ja inimese edu peamisi võtmeid ja seda hoiakut on vaja kujundada juba koolieas. Ettevõtlusõpe eeldab koostööd praktikutega.

Jürgen Ligi, haridus- ja teadusminister

2016. aasta jaanuarist viiakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ellu programm „Ettevotlikkuse ja ette-votlus oppe susteemne arendamine koigil haridustasemetel”.

Programmi eesmärk on kujundada oppurite ettevotlikkust ja suvendada nii uld-, kutse- kui ka korghariduse tasemel ettevotlusteadmisi ja -oskusi. Selleks toetatakse ettevotlikku-se edendamist oppeainetes, koolitatakse opetajaid-oppejoude ja kaasatakse ettevotjaid, et ettevotlusope oleks praktilisem. Programmi toel levitatakse ettevotlikku motteviisi nii opetaja-te-oppejoudude hulgas kui ka uhiskonnas laiemalt. Rohutatak-se, et endas ettevotlikkuse arendamine ja ettevotlusteadmis-te-oskuste omandamine annavad vabamad käed oma karjääri kujundamisel, olenemata sellest kas on soov olla ettevotlik töötaja, ettevotja voi lihtsalt tegus kodanik. Programmi juhtpartnerid: Tartu Ülikool (TÜ) ja sihtasutuse Innove hariduse agentuur. Partnerid: Tallinna Ülikool (TLÜ), Tallinna Tehnikaulikool (TTÜ), Eesti Maaulikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muu-sika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Eesti Ette-votluskorgkool Mainor, Junior Achievement Eesti (JA) ning Ida-Viru Ettevotluskeskus (IVEK). Programmi on kaasatud: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda, uldhariduskoo-lid, kutsekoolid, rakenduskorgkoolid, Majandus- ja Kommu-nikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, maakondli-kud arenduskeskused jt.

Programm viiakse ellu kuues tegevussuunas: Tegevussuund 1. Ettevõtlusõppe metoodika arendamine ja õppevara koostamineProgrammi esmane ulesanne on arendada ettevotlusoppe me-toodikat, mis toetab noorte ettevotlikkuse edendamist haridus-tasemete kaupa. Metoodikast lähtudes • töötatakse välja ettevotlusoppe teoreetiline raamistik, lepi-

takse kokku uhtne arusaam ja moisted;• arendatakse välja ettevotlusoppe moodulid koikidele hari-

dustasemetele ja opetajakoolituseks;• luuakse oppijast lähtuv ja talle meelepärane ning nuudisaeg-

ne ettevotlusoppe oppevara, sh e-oppevara. Tegevuste tulemused rakendatakse haridusasutustes ettevot-likkuse ergutamiseks ja ettevotlusoppe täiustamiseks.

Tegevussuund 2. Ettevõtlusõppe asjatundjate täiendus-koolitusTäienduskoolitusega tostetakse uldhariduskoolide ja kutseop-peasutuste ettevotlus- ja majandusopetajate, korgkoolide ette-votlusoppejoudude ning ettevotlusoppesse kaasatud ettevotjate ja mentorite ettevotlusoppe alaseid pädevusi. Täienduskoolitu-ses käsitletakse mentorluse, autorikaitse, disaini jm teemasid. Koolitajate meeskonnad koosnevad korgkoolide ekspertidest ning ettevotjatest. Koolitustel on koos opetajad, oppejoud ja ettevotjad, et ka uksteiselt oppida, jagada kogemusi ja teha to-husamalt koostööd.

Tegevussuund 3. Kooli ettevõtlikkuse ja praktilise ettevõt-lusõppe toetamineSelgitades, miks on hea olla ettevotlik, millist kasu toob ette-votlus ja miks on vaja seda oppida, toetatakse ettevotliku hoia-ku kujundamist uldharidus- ja kutsekoolides. Aidatakse kaasa, et ettevotlusope muutuks elulisemaks. Korraldatavad projekti-konkursid soodustavad koolide, kogukonna ja ettevotjate koos-tööd. Laiendatakse IVEKi koordineeritud haridusprogrammis „Et-tevotlik kool” osalevate koolide vorgustikku, kaasates uhtlasi kutsekoole. JA eestvedamisel kaasatakse õpilasfirmade prog-rammi seni korvale jäänud venekeelsed koolid ja kutseoppe-asutused. Arendatakse ja laiendatakse pohikoolidele moeldud ettevotlusoppe programme.

Tegevussuund 4. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe toetami-ne kõrgkoolidesTegevuste eesmärk on korg- ja kutsekoolide oppurite äriideede arendamise toetussusteemi ehk eelinkubatsiooni käivitami-ne. Eelinkubatsiooni tulemusena joutakse äriideest läbimoel-dud ärimudelini – mida, miks, kellele ja kuidas oma toodet voi teenust pakutakse. Töötatakse välja eri haridustasemeid kaasava ettevotlusoppe toetamise uhtsed pohimotted, äriidee arendusetapid, koolitus- ja mentorprogramm ning meeskon-dade tegutsemise oiguslikud alused. Eelinkubatsioon toimub semestripohiselt, perspektiivsemate ärimudelite arendamisel tehakse koostööd Eestis tegutsevate ettevotlusinkubaatorite ja kiirenditega. Eelinkubatsiooni etapp lopeb voistlusega, kus meeskonnad esitlevad oma ärimudelit. Eelinkubatsioon raken-datakse kolme juhtkeskuse – TÜ, TTÜ ja TLÜ – eestvedami-sel koostöös koigi korg- ja kutsekoolidega.

Tegevussuund 5. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe päde-vuste arendamineKorraldatakse programmi tegevuste sisuline seire ja ettevot-lusoppe alased uuringud. Need annavad sisendit nii ettevotlu-soppe moodulite kui ka kutsestandardites olevate ettevotlusega seotud pädevuste arendamiseks. Vilistlasuuring selgitab välja vilistlaste rahulolu ettevotlusoppest saadud teadmiste ja oskus-tega ning nende hinnangud, milliseid pädevusi tuleks rohkem arendada.Ettevotlusopetajad ja -oppejoud ning teised ettevotlusoppe asjatundjad saavad arendada oma pädevusi, osaledes rahvus-vahelistel konverentsidel ja parimate kogemuste vahetamise oppereisidel.Ettevotlusoppe tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse välja koolide ettevotlikkuse enesehindamise metoodika.

Tegevussuund 6. Teavitus ja tunnustusKoostöös mitmete partneritega korraldatakse ettevotlikkust ja ettevotlusopet propageerivaid uritusi ja kampaaniaid. Esi-tatavatest näidetest selgub, kui kasulik on ettevotlust oppida niihästi neil, kes soovivad end tulevikus näha ettevotjana, kui ka neil, kellele meeldiks teha palgatööd, olla vabakutseline voi kodanikuuhiskonna aktiivne liige. Programmi tegevustesse kaasatakse ettevotjate ja haridusorganisatsioone, ettevotjaid, oppijaid ja haridustöötajaid, ergutades neid koostööle. Tunnustades parimaid oppetöö läbiviijaid, motiveeritakse neid rakendama uusimaid ettevotlikkust ja ettevotlust käsitlevaid oppemetoodikaid ja teadmisi. Õpilastiimide ja -ettevotete tun-nustamine innustab oppijaid osalema ettevotlusoppe program-mi tegevustes ja jätkama ettevotlusega.

Programmi tegevused 2016. aastal Tegevussuunas 1 töötatakse välja • ettevotlusoppe pohimotete ja sisu raamdokument; • viis ettevotlusoppe moodulit ja rakendatakse need ellu; • nuudisaegse oppevara pohimotete ja sisu raamdokument.

Tegevussuunas 2 • kavandatakse täienduskoolitused, lähtudes uld-, kutse- ja

korghariduse opetajate ja oppejoudude vajadustest.

Tegevussuunas 3• haridusprogrammi „Ettevõtlik kool”, õpilasfirmade ja teisi

ettevotlusoppe programme laiendatakse koigisse maakonda-desse;

• laiendatakse koostöövorgustikke, kaasates ettevotjaid;• nuudisajastatakse ja luuakse ettevotlusoppe oppevara; • korraldatakse tunnustus- ja motivatsiooniuritusi oppijatele;• viiakse läbi koolide, kogukonna ja ettevotjate koostööprojek-

tide taotlusvoor.

Tegevussuunas 4 • töötatakse välja ettevotlusoppe tugisusteemi – eelinkubat-

siooni – pohimotted ja alustatakse eelinkubatsiooniga kol-mes korgkoolis;

• luuakse ja laiendatakse mentorite, opilaste-tudengite ja oppe-joudude koostöövorgustikku.

Tegevussuunas 5 • töötatakse välja programmi seire pohimotted ja alustatakse

seiret;• korraldatakse viis oppereisi 60-le ettevotlusopet arendavale

spetsialistile. • seitse ettevotlusoppe opetajat ja spetsialisti saab voimaluse

osaleda ettevotlusalasel konverentsil.

Tegevussuunas 6• luuakse programmi uhtsed kujunduspohimotted; • korraldatakse programmi teavituskampaaniaid; • antakse välja programmi uudiskirja;• tunnustatakse parimaid.

Lähemalt programmist: hm.ee/et/ettevotlusope, www.facebook.com/ettevotlusope/Kontaktid:Kristi Ploom Haridus- ja Teadusministeeriumi programmijuht Kristi.Ploom@hm.ee Marge Täks programmi sisujuht ja 1. tegevussuuna juht Marge.Taks@ut.ee Anneli Lorenz 2. ja 6. tegevussuuna juht Anneli.Lorenz@ut.ee Katrin Kivisild 3. tegevussuuna juht Katrin.Kivisild@innove.ee Piret Arusaar 4. tegevussuuna juht Piret.Arusaar@ut.ee Mervi Raudsaar 5. tegevussuuna juht Mervi.Raudsaar@ut.ee Ines Kerikmäe finantsjuht Ines.Kerikmae@ut.ee

VÄÄRTUSTADES ETTEVÕTLIKKUST JA ETTEVÕTLUST

Head ettevõtlusõppe programmi partnerid ja toetajad!

Ettevõtlusõppe programm on edukas juhul, kui see tõe-poolest aitab eelkõige kaasa õpetajate-õppejõudude mõt-teviisi muutustele ning annab neile parimad meetodid, ligitõmbavad materjalid ja tööriistad, et õppetöö oleks innustav. Eestis on piisavalt ka ettevõtjaid, kes on hea-tahtlikult valmis oma kogemusi jagama. Nende kaasama-ta jätmine oleks suurimaid vigu, mida saame teha.Soomlaste pikaajalised kogemused ettevõtlusõppe aren-damisel näitavad kindalt, et häid tulemusi annavad tege-vused, kus õppijad on tavapärase koolipingi nühkimise asemel viidud uudsesse õpikeskkonda. Ettevõtlikkust on tänapäeva maailmas vaja igal inimesel, ent Eestis on seda seni vähe õpetatud ja innustustust vajavad kõik õppijad. Enamgi veel – miks ei võiks tänapäeva inimene just pen-sionieas oma esimese ettevõtte luua?Soovin meile kõigile, et me mitte ühelgi hetkel ei unustaks ära ühiseid suuri eesmärke ja et kõikide osapoolte koos-töö oleks inspireeriv ja ladus!

Erik Puura, Tartu Ülikooli arendusprorektor

Ettevõtlikkus on ühiskonna ja inimese edu peamisi võtmeid ja seda hoiakut on vaja kujundada juba koolieas. Ettevõtlusõpe eeldab koostööd praktikutega.

Jürgen Ligi, haridus- ja teadusminister

2016. aasta jaanuarist viiakse Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ellu programm „Ettevotlikkuse ja ette-votlus oppe susteemne arendamine koigil haridustasemetel”.

Programmi eesmärk on kujundada oppurite ettevotlikkust ja suvendada nii uld-, kutse- kui ka korghariduse tasemel ettevotlusteadmisi ja -oskusi. Selleks toetatakse ettevotlikku-se edendamist oppeainetes, koolitatakse opetajaid-oppejoude ja kaasatakse ettevotjaid, et ettevotlusope oleks praktilisem. Programmi toel levitatakse ettevotlikku motteviisi nii opetaja-te-oppejoudude hulgas kui ka uhiskonnas laiemalt. Rohutatak-se, et endas ettevotlikkuse arendamine ja ettevotlusteadmis-te-oskuste omandamine annavad vabamad käed oma karjääri kujundamisel, olenemata sellest kas on soov olla ettevotlik töötaja, ettevotja voi lihtsalt tegus kodanik. Programmi juhtpartnerid: Tartu Ülikool (TÜ) ja sihtasutuse Innove hariduse agentuur. Partnerid: Tallinna Ülikool (TLÜ), Tallinna Tehnikaulikool (TTÜ), Eesti Maaulikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muu-sika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Eesti Ette-votluskorgkool Mainor, Junior Achievement Eesti (JA) ning Ida-Viru Ettevotluskeskus (IVEK). Programmi on kaasatud: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduse Koda, uldhariduskoo-lid, kutsekoolid, rakenduskorgkoolid, Majandus- ja Kommu-nikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, maakondli-kud arenduskeskused jt.

Programm viiakse ellu kuues tegevussuunas: Tegevussuund 1. Ettevõtlusõppe metoodika arendamine ja õppevara koostamineProgrammi esmane ulesanne on arendada ettevotlusoppe me-toodikat, mis toetab noorte ettevotlikkuse edendamist haridus-tasemete kaupa. Metoodikast lähtudes • töötatakse välja ettevotlusoppe teoreetiline raamistik, lepi-

takse kokku uhtne arusaam ja moisted;• arendatakse välja ettevotlusoppe moodulid koikidele hari-

dustasemetele ja opetajakoolituseks;• luuakse oppijast lähtuv ja talle meelepärane ning nuudisaeg-

ne ettevotlusoppe oppevara, sh e-oppevara. Tegevuste tulemused rakendatakse haridusasutustes ettevot-likkuse ergutamiseks ja ettevotlusoppe täiustamiseks.

Tegevussuund 2. Ettevõtlusõppe asjatundjate täiendus-koolitusTäienduskoolitusega tostetakse uldhariduskoolide ja kutseop-peasutuste ettevotlus- ja majandusopetajate, korgkoolide ette-votlusoppejoudude ning ettevotlusoppesse kaasatud ettevotjate ja mentorite ettevotlusoppe alaseid pädevusi. Täienduskoolitu-ses käsitletakse mentorluse, autorikaitse, disaini jm teemasid. Koolitajate meeskonnad koosnevad korgkoolide ekspertidest ning ettevotjatest. Koolitustel on koos opetajad, oppejoud ja ettevotjad, et ka uksteiselt oppida, jagada kogemusi ja teha to-husamalt koostööd.

Tegevussuund 3. Kooli ettevõtlikkuse ja praktilise ettevõt-lusõppe toetamineSelgitades, miks on hea olla ettevotlik, millist kasu toob ette-votlus ja miks on vaja seda oppida, toetatakse ettevotliku hoia-ku kujundamist uldharidus- ja kutsekoolides. Aidatakse kaasa, et ettevotlusope muutuks elulisemaks. Korraldatavad projekti-konkursid soodustavad koolide, kogukonna ja ettevotjate koos-tööd. Laiendatakse IVEKi koordineeritud haridusprogrammis „Et-tevotlik kool” osalevate koolide vorgustikku, kaasates uhtlasi kutsekoole. JA eestvedamisel kaasatakse õpilasfirmade prog-rammi seni korvale jäänud venekeelsed koolid ja kutseoppe-asutused. Arendatakse ja laiendatakse pohikoolidele moeldud ettevotlusoppe programme.

Tegevussuund 4. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe toetami-ne kõrgkoolidesTegevuste eesmärk on korg- ja kutsekoolide oppurite äriideede arendamise toetussusteemi ehk eelinkubatsiooni käivitami-ne. Eelinkubatsiooni tulemusena joutakse äriideest läbimoel-dud ärimudelini – mida, miks, kellele ja kuidas oma toodet voi teenust pakutakse. Töötatakse välja eri haridustasemeid kaasava ettevotlusoppe toetamise uhtsed pohimotted, äriidee arendusetapid, koolitus- ja mentorprogramm ning meeskon-dade tegutsemise oiguslikud alused. Eelinkubatsioon toimub semestripohiselt, perspektiivsemate ärimudelite arendamisel tehakse koostööd Eestis tegutsevate ettevotlusinkubaatorite ja kiirenditega. Eelinkubatsiooni etapp lopeb voistlusega, kus meeskonnad esitlevad oma ärimudelit. Eelinkubatsioon raken-datakse kolme juhtkeskuse – TÜ, TTÜ ja TLÜ – eestvedami-sel koostöös koigi korg- ja kutsekoolidega.

Tegevussuund 5. Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe päde-vuste arendamineKorraldatakse programmi tegevuste sisuline seire ja ettevot-lusoppe alased uuringud. Need annavad sisendit nii ettevotlu-soppe moodulite kui ka kutsestandardites olevate ettevotlusega seotud pädevuste arendamiseks. Vilistlasuuring selgitab välja vilistlaste rahulolu ettevotlusoppest saadud teadmiste ja oskus-tega ning nende hinnangud, milliseid pädevusi tuleks rohkem arendada.Ettevotlusopetajad ja -oppejoud ning teised ettevotlusoppe asjatundjad saavad arendada oma pädevusi, osaledes rahvus-vahelistel konverentsidel ja parimate kogemuste vahetamise oppereisidel.Ettevotlusoppe tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse välja koolide ettevotlikkuse enesehindamise metoodika.

Tegevussuund 6. Teavitus ja tunnustusKoostöös mitmete partneritega korraldatakse ettevotlikkust ja ettevotlusopet propageerivaid uritusi ja kampaaniaid. Esi-tatavatest näidetest selgub, kui kasulik on ettevotlust oppida niihästi neil, kes soovivad end tulevikus näha ettevotjana, kui ka neil, kellele meeldiks teha palgatööd, olla vabakutseline voi kodanikuuhiskonna aktiivne liige. Programmi tegevustesse kaasatakse ettevotjate ja haridusorganisatsioone, ettevotjaid, oppijaid ja haridustöötajaid, ergutades neid koostööle. Tunnustades parimaid oppetöö läbiviijaid, motiveeritakse neid rakendama uusimaid ettevotlikkust ja ettevotlust käsitlevaid oppemetoodikaid ja teadmisi. Õpilastiimide ja -ettevotete tun-nustamine innustab oppijaid osalema ettevotlusoppe program-mi tegevustes ja jätkama ettevotlusega.

Programmi tegevused 2016. aastal Tegevussuunas 1 töötatakse välja • ettevotlusoppe pohimotete ja sisu raamdokument; • viis ettevotlusoppe moodulit ja rakendatakse need ellu; • nuudisaegse oppevara pohimotete ja sisu raamdokument.

Tegevussuunas 2 • kavandatakse täienduskoolitused, lähtudes uld-, kutse- ja

korghariduse opetajate ja oppejoudude vajadustest.

Tegevussuunas 3• haridusprogrammi „Ettevõtlik kool”, õpilasfirmade ja teisi

ettevotlusoppe programme laiendatakse koigisse maakonda-desse;

• laiendatakse koostöövorgustikke, kaasates ettevotjaid;• nuudisajastatakse ja luuakse ettevotlusoppe oppevara; • korraldatakse tunnustus- ja motivatsiooniuritusi oppijatele;• viiakse läbi koolide, kogukonna ja ettevotjate koostööprojek-

tide taotlusvoor.

Tegevussuunas 4 • töötatakse välja ettevotlusoppe tugisusteemi – eelinkubat-

siooni – pohimotted ja alustatakse eelinkubatsiooniga kol-mes korgkoolis;

• luuakse ja laiendatakse mentorite, opilaste-tudengite ja oppe-joudude koostöövorgustikku.

Tegevussuunas 5 • töötatakse välja programmi seire pohimotted ja alustatakse

seiret;• korraldatakse viis oppereisi 60-le ettevotlusopet arendavale

spetsialistile. • seitse ettevotlusoppe opetajat ja spetsialisti saab voimaluse

osaleda ettevotlusalasel konverentsil.

Tegevussuunas 6• luuakse programmi uhtsed kujunduspohimotted; • korraldatakse programmi teavituskampaaniaid; • antakse välja programmi uudiskirja;• tunnustatakse parimaid.

Lähemalt programmist: hm.ee/et/ettevotlusope, www.facebook.com/ettevotlusope/Kontaktid:Kristi Ploom Haridus- ja Teadusministeeriumi programmijuht Kristi.Ploom@hm.ee Marge Täks programmi sisujuht ja 1. tegevussuuna juht Marge.Taks@ut.ee Anneli Lorenz 2. ja 6. tegevussuuna juht Anneli.Lorenz@ut.ee Katrin Kivisild 3. tegevussuuna juht Katrin.Kivisild@innove.ee Piret Arusaar 4. tegevussuuna juht Piret.Arusaar@ut.ee Mervi Raudsaar 5. tegevussuuna juht Mervi.Raudsaar@ut.ee Ines Kerikmäe finantsjuht Ines.Kerikmae@ut.ee

VÄÄRTUSTADES ETTEVÕTLIKKUST JA ETTEVÕTLUST

Head ettevõtlusõppe programmi partnerid ja toetajad!

Ettevõtlusõppe programm on edukas juhul, kui see tõe-poolest aitab eelkõige kaasa õpetajate-õppejõudude mõt-teviisi muutustele ning annab neile parimad meetodid, ligitõmbavad materjalid ja tööriistad, et õppetöö oleks innustav. Eestis on piisavalt ka ettevõtjaid, kes on hea-tahtlikult valmis oma kogemusi jagama. Nende kaasama-ta jätmine oleks suurimaid vigu, mida saame teha.Soomlaste pikaajalised kogemused ettevõtlusõppe aren-damisel näitavad kindalt, et häid tulemusi annavad tege-vused, kus õppijad on tavapärase koolipingi nühkimise asemel viidud uudsesse õpikeskkonda. Ettevõtlikkust on tänapäeva maailmas vaja igal inimesel, ent Eestis on seda seni vähe õpetatud ja innustustust vajavad kõik õppijad. Enamgi veel – miks ei võiks tänapäeva inimene just pen-sionieas oma esimese ettevõtte luua?Soovin meile kõigile, et me mitte ühelgi hetkel ei unustaks ära ühiseid suuri eesmärke ja et kõikide osapoolte koos-töö oleks inspireeriv ja ladus!

Erik Puura, Tartu Ülikooli arendusprorektor