Eesti PankBank of Estonia

Euro kasutuselevõtust EestisAndres Lipstok, Eesti Panga president

Eesti PankBank of Estonia

Ettekande teemad:

- Eesti majanduse olukord

- Euro kasutuselevõtt Eestis

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 3

Praegused majanduse põhiküsimused

• Maailm on muutunud ja seni pole veel täpselt selge, milline see uus maailm on

• Kas meie turud on piisavalt paindlikud, et uue maailmaga toime tulla?– Mis takistab ettevõtetel julgem olla?

• Milline on kohane eelarvepoliitiline reaktsioon?

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 4

Eesti majanduse kasvuvõimet pärsib buumijärgse tavaeluga harjumine

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

2005 2006 2007 2008-3000

-2000

-1000

0

1000

2000

3000

laenude juurdekasv (%, a/a; vasak telg)väliskaubanduse puudujäägi muut (mln kr, a/a; parem telg)

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 5

Maailma majanduse kasvuväljavaateid on oluliselt alandatud

SKP kasv (%), IMF hinnang

-3

0

3

6

9

2000 2005 2010

Arenenud riigid Arenguriigid Maailm

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 6

Ei saa välistada, et kaubanduspartnerite majanduslangus kestab mitu aastat

Euroala tööstustoodangu mahuindeks(2000=100, v.a. ehitus)

8590

95100105110

115120

1999

M12

2000

M06

2000

M12

2001

M06

2001

M12

2002

M06

2002

M12

2003

M06

2003

M12

2004

M06

2004

M12

2005

M06

2005

M12

2006

M06

2006

M12

2007

M06

2007

M12

2008

M06

2008

M12

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 7

Kaubanduspartnerite majanduste kehvad väljavaated mõjutavad meie kasvuväljavaateid

SKP maht (mld krooni)

190

210

230

250

270

2007 2008 2009 2010

põhistsenaarium

riskistsenaarium

Reaalse SKP kasv (%)

-10

-5

0

5

10

2007 2008 2009 2010

põhistsenaarium

riskistsenaarium

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 8

Krooni fikseeritud kurss toetab muutunud oludega toimetulemist• Valuutakomitee aitab majanduse

restruktureerimisele kaasa, pakkudes kindla raha näol tuge erinevatele otsustele– Nii hinnad kui ka tööturg on juba reageerinud

muutustele, mis viitab majanduse paindlikkusele– Samasugune kohandumine toimub praegu nt

Iirimaal ja peaks toimuma ka meil, kui oleme ükskord euroalas

– Uus tõus hakkab põhinema tootlikkusel ja uutel investeeringutel; ulatuslikul laenuvõtmisel põhinev kasv on selleks korraks möödas

– Riigi parim tugi on usaldusväärne majanduspoliitika

Eesti PankBank of Estonia

Praegune rahasüsteem toetab eurole üleminekut nii ruttu kui võimalik

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 10

Euro garanteerib stabiilsuse

• Euroalaga liitumise peamine eesmärk on garanteerida stabiilsus, millest sõltub:

– Eestisse tehtavate investeeringute tase– Intressimäära tase– Riigireiting

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 11

Miks on euro Eestile kasulik?

• Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtt aitab Eestil olla edukas Euroopa ühisturu tingimustes– Eesti on väike ja avatud

majandusega riik, välismaailmas toimuv ja välisinvestorite hinnangud mõjutavad oluliselt Eesti majandusolukorda

• Samuti annab euro Eesti majandusele ja inimestele täiendavat kindlust

• Eesti usaldusväärsus investorite silmis tõuseks

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 12

Euro kasutuselevõtt on Eesti jaoks loomulik areng• Euroopa Liiduga liitumisel võttis Eesti

endale kohustuse liituda ka euroalaga• Fikseeritud kursi kaudu oleme

majanduslikus mõttes olnud euroala liikmed juba pea 17 aastat

• Eesti majanduspoliitika põhialused euroala omadega väga sarnased, seega on eurole üleminek Eesti jaoks loomulik arenguetapp

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 13

• Euro kasutuselevõtuks vajalike nn Maastrichti kriteeriumide täitmisel mängivad 2009. aastal põhirolli:

A. InflatsioonikriteeriumB. Eelarve puudujäägi kriteerium

Euroalaga liitumine on keskpanga hinnangu kohaselt võimalik kõige varem 2011. aastal

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 14

Hinnatõus alaneb kiiresti - suurenenud on võimalus täita inflatsioonikriteerium

Madalad kütusehinnad võimaldavad mõnede kaupade ja teenuste hindu ka edaspidi langetada.

Riik peab vältima otseselt või kaudselt määratavate hindade tõstmist.

Inflatsioon (%)

-4

-2

0

2

4

6

8

10

12

2007 2008 2009 2010

põhistsenaarium riskistsenaarium

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 15

Eesti inflatsioon vs Maastrichti inflatsioonikriteerium

0

2

4

6

8

10

12

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Eesti inflatsioon Inflatsioonikriteerium

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 16

Koondeelarve puudujääk tuleb nii 2009. kui ka 2010. aastal hoida igal juhul väiksem kui 3% SKP suhtes

Eelarve defitsiit/ülejääk (% SKPst)

-8

-6

-4

-2

0

2

4

2005 2006 2007 2008 2009 2010

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 17

Eestil pole probleeme valitsussektori võlaga – kriteeriumi väärtus 60 % SKPst

0

20

40

60

80

100

120

Itaal

ia

Kre

eka

Bel

gia

Ung

ari

Sak

sam

aa

Pra

tsus

maa

Por

tuga

l

Mal

ta

Aus

tria

Küp

ros

Hol

land

Poo

la

Ingl

ism

aa

Roo

tsi

His

paan

ia

Soo

me

Slo

vakk

ia

Tšeh

hi

Taan

i

Iirim

aa

Slo

veen

ia

Bul

gaar

ia

Leed

u

Rum

eeni

a

Läti

Luxe

mbu

rg

Ees

ti

Andres Lipstok Euro kasutuselevõtust 18.02.09 18

• Vahetuskursikriteerium on täidetud: kehtestatud vahetuskurss euro suhtes (15,6466 krooni) on püsinud muutumatuna 16 aasta jooksul

• Eestil puudub kroonides kaubeldavate valitsuse võlakirjade turg, kuid ei ole alust arvata, et pikaajalise intressimäära kriteerium saaks negatiivse hinnangu

• Õigusaktid on vastavuses euroala omadega ja keskpanga sõltumatusega probleeme ei ole

• Tehniline valmisolek euro kasutuselevõtuks on olemas

Ülejäänud kriteeriumite täitmine:

Eesti PankBank of Estonia

http://www.eestipank.infohttp://euro.eesti.ee

Regulaarsed euro kasutuselevõtu aruanded kodulehel rubriigis “Publikatsioonid”

Tänan!