euroopa liidu sisejulgeoleku strateegia · 2017. 10. 23. · ohud, nagu terrorism, raske ja...
TRANSCRIPT
ET
MÄRTS 2010
Euroopa Liidusisejulgeolekustrateegia
Euroopa julgeolekumudeli suunas
kg005109_ET_cover_bat.indd 1 16/07/10 10:19
Märkus
Käesolev tekst, mis on vastu võetud nõukogu 25. ja 26. veebruari 2010. aasta istungil (justiits- ja siseküsimused), kiideti heaks Euroopa Ülemkogu 25. ja 26. märtsi 2010. aasta kohtumisel.
Käesoleva teabelehe on koostanud Nõukogu Peasekretariaat ja see on mõeldud üksnes teavitamiseks.
Teavet Euroopa Ülemkogu ja nõukogu kohta võib leida järgmistelt veebilehtedelt:www.european-council.europa.euwww.consilium.europa.eu
või pöördudes nõukogu peasekretariaadi avaliku teabe talituse poole aadressil
Rue de la Loi/Wetstraat 1751048 Bruxelles/BrusselBELGIQUE/BELGIËTel +32 22815650Faks +32 22814977Internet: www.consilium.europa.eu/infopublic
Lisateavet Euroopa Liidu kohta leiate internetist Europa serverist (http://europa.eu).
Kataloogimisandmed on väljaande lõpus.
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2010
ISBN 978-92-824-2677-7
doi:10.2860/86805
© Euroopa Liit, 2010
Printed in Belgium
TRÜKITUD VALGELE KLOORIVABALE PABERILE
kg005109_ET_cover_bat.indd 2 16/07/10 10:19
Euroopa Liidusisejulgeolekustrateegia
Euroopa julgeolekumudeli suunas
kg005109_ET_inside_bat.indd 1 16/07/10 10:20
kg005109_ET_inside_bat.indd 2 16/07/10 10:20
ABC3
Euroopa Liit võttis 2003. aasta detsembris vastu Euroopa julgeoleku-
strateegia, mis käsitleb Euroopa julgeoleku välismõõdet.
Selle täiendamiseks võttis nõukogu Hispaania eesistumise ajal
2010. aasta veebruaris vastu sisejulgeoleku strateegia.
Kõnealune strateegia kiideti heaks Euroopa Ülemkogu 25. ja
26. märtsi 2010. aasta kohtumisel.
3
kg005109_ET_inside_bat.indd 3 16/07/10 10:20
kg005109_ET_inside_bat.indd 4 16/07/10 10:20
SISUKORD
SISSEJUHATUS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7
1. EUROOPA ELANIKE KAITSE GLOBAALSES
ÜHISKONNAS . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11
ÜHISED OHUD: ELi SISEJULGEOLEKU PEAMISED
PROBLEEMID . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13
PROBLEEMIDE LAHENDAMINE . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15
2. EUROOPA JULGEOLEKUMUDELI SUUNAS . . . . . . . . . . . . . . . 19
PÕHIMÕTTED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19
STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNISED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21
3. JÄRGMISED SAMMUD . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31
5
kg005109_ET_inside_bat.indd 5 16/07/10 10:20
kg005109_ET_inside_bat.indd 6 16/07/10 10:20
7
SISSEJUHATUS
Euroopa Liit, selle institutsioonid ja liikmesriigid on viiskümmend
aastat edendanud ning loonud vabadust ja turvalisust. Euroopa
tagab inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja solidaarsuse austamise.
Eurooplastena on meil õigus elada, töötada ja õppida kõikjal Euroopa
riikides. Kontrolli kaotamine Schengeni ala sisepiiridelt oli Euroopa
jaoks eriti suur samm edasi. Lisaks on tehnoloogia areng muutnud
revolutsiooniliselt sidepidamise viise ja kiirust, mis ei ole avanud mitte
üksnes meie piirid, vaid ka ühiskonnad. Toetudes põhimõttele „ühtsus
mitmekesisuses”, teeb see vaba ja edukas Euroopa inimeste elu üha
lihtsamaks ja rikkamaks.
Euroopa Liidu kodanike jaoks on julgeolek üks peamisi prioriteete.
Kuigi ELi mitmeaastased tööprogrammid on juba osutunud heaks
pragmaatiliseks aluseks operatiivkoostöö tugevdamisele, on nüüd
tarvis suuremat üksmeelt ELi sisejulgeoleku aluseks oleva visiooni,
väärtuste ja eesmärkide suhtes.
Praegu Euroopa ees seisvad põhilised kuritegevusega seotud riskid ja
ohud, nagu terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, uimasti-
kaubandus, küberkuritegevus, inimkaubandus, alaealiste seksuaalne
ärakasutamine ja lapsporno, majanduskuriteod ja korruptsioon, relvade
salakaubavedu ning piiriülene kuritegevus kohanevad ülimalt kiiresti
muutustega teaduses ja tehnoloogias, püüdes ebaseaduslikult kasutada
ära ning kahjustada meie avatud ühiskondade väärtusi ja jõukust.
ELi sisejulgeoleku strateegia, mille eesmärk ei ole luua uut pädevust,
vaid ühendada olemasolevad strateegiad ja kontseptuaalsed lähene-
misviisid ning arvestades Stockholmi programmi raamistikku, võtab
seda kõike arvesse. See näitab kindlat pühendumust arendada pidevalt
edasi vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonda, võttes aluseks Euroopa
julgeolekumudeli, mis on silmitsi järgmiste väljakutsetega: õiguste ja
kg005109_ET_inside_bat.indd 7 16/07/10 10:20
8
vabaduste kaitse; koostöö ja solidaarsuse tugevdamine liikmesriikide vahel;
tegelemine turvatunde puudumise põhjuste, mitte üksnes tagajärgedega;
tõkestamise ja ennetamise esmatähtsaks pidamine; kõigi selliste sektorite
kaasamine, millel on oma osa avalikkuse kaitsel (poliitiline, majanduslik,
sotsiaalne jne); kodanike teavitamine julgeolekupoliitikatest; kolmandate
riikide suhtes nn globaalset julgeolekut hõlmava lähenemisviisi võtmisel
sise- ja välisjulgeoleku vahelise vastastikuse sõltuvuse tunnistamine.
Seega on ülioluline, et sisejulgeoleku strateegia oleks võimeline koha-
nema nii kodanike vajaduste kui ka hoogsalt muutuva ja globaliseerunud
21. sajandi probleemidega.
Sisejulgeoleku mõistet tuleb tõlgendada mitut valdkonda ühendava ula-
tusliku ja tervikliku kontseptsioonina, mille eesmärk on võidelda koda-
nike elu, turvalisust ja heaolu vahetult mõjutavate nimetatud peamiste ja
muude ohtudega, sealhulgas loodusõnnetuste ning inimeste põhjustatud
katastroofidega, nagu metsatulekahjud, maavärinad, üleujutused ja tormid.
Väga oluline on õiguskaitse-, piirivalve- ja õigusasutuste ning muude
talituste koostöö, näiteks tervishoiu-, sotsiaal- ja kodanikukaitse alal.
Euroopa sisejulgeoleku strateegia peab kasutama võimalikke sünergiaid,
mis esinevad õiguskaitsealase koostöö, integreeritud piirihalduse ja kri-
minaalõigussüsteemide valdkonnas. Need tegevusvaldkonnad on Euroopa
õigusel, vabadusel ja turvalisusel rajaneval alal lahutamatud: sisejulgeoleku
strateegia peab tagama, et need täiendaksid ja tugevdaksid üksteist.
Euroopa peab tugevdama julgeolekumudelit, mis toetub liidu põhimõ-
tetele ja väärtustele: inimõiguste ja põhivabaduste austamine, õigusriigi
põhimõte, demokraatia, dialoog, sallivus, läbipaistvus ja solidaarsus.
kg005109_ET_inside_bat.indd 8 16/07/10 10:20
9
Meie demokraatia kvaliteet ja üldsuse usaldus liidu suhtes sõltub suurel
määral meie suutlikkusest tagada julgeolek ja stabiilsus Euroopas ning
teha koostööd meie naabrite ja partneritega, et lahendada ELi sisejulge-
olekuprobleemide algpõhjused.
Sisejulgeoleku strateegia on vastu võetud selleks, et aidata Euroopal edasi
liikuda, koondades olemasolevad meetmed ning kehtestades põhimõtted
ja suunad edasiseks tegevuseks. Strateegia eesmärk on asjakohaste vahen-
dite tõhusa väljatöötamise ja haldamise kaudu tõkestada kuritegusid ning
parandada suutlikkust reageerida õigeaegselt ja sobival viisil loodusõnne-
tustele ja inimese põhjustatud katastroofidele.
© Euroopa Liit, 2010
kg005109_ET_inside_bat.indd 9 16/07/10 10:20
kg005109_ET_inside_bat.indd 10 16/07/10 10:20
1. EUROOPA ELANIKE KAITSE
GLOBAALSES ÜHISKONNAS
Euroopa Liidus (EL) on 21. sajandil 500 miljonit inimest, kes elavad
27-s liitu kuuluvas riigis. Majanduskasv koos võimalustega, mida pakub
õigusriigi põhimõttel rajanev vaba ja demokraatlik ühiskond, loob küll
Euroopa kodanikele heaolu, kuid selliste võimalustega kaasnevad ka ohud.
Nii püüavad näiteks terroristid ja muud liiki kurjategijad neid vabadusi
kuritarvitada, taotledes hukatuslikke ja kuritahtlikke eesmärke. Peale selle
suurendab inimeste ulatuslikum liikuvus omakorda meie ühist vastutust
kaitsta neid vabadusi, mis on kõigile liidu kodanikele nii südamelähedased.
Julgeolek on seetõttu muutunud põhiteguriks, mis ühiste ohtude enne-
tamise ja neile vastu seismisega kindlustab Euroopa ühiskonnas hea
elukvaliteedi ning elutähtsate infrastruktuuride kaitse.
Kuigi täielikult ohutut olukorda ei eksisteeri, peab liit sellest olenemata
looma turvalise keskkonna, kus Euroopa elanikud tunneksid end kaits-
tuna. Turvalisuse kõrge taseme hoidmiseks tuleb lisaks luua vajalikud
mehhanismid mitte üksnes ELi territooriumil, vaid ka võimalikult laia-
Schengeni ala laienemise
tähistamine 2007. aasta
detsembris Saksamaa
linnas Zittaus, mis asub
Saksamaa, Poola ja Tšehhi
Vabariigi piiride ristumis-
kohas
© Euroopa Liit, 2010
11
kg005109_ET_inside_bat.indd 11 16/07/10 10:20
12
ulatuslikult juhuks, kui kodanikud reisivad kolmandatesse riikidesse või
asuvad näiteks interneti virtuaalses keskkonnas.
Selles kontekstis tähendab ELi sisejulgeolek inimeste ning vabaduse ja
demokraatia väärtuste kaitsmist selliselt, et igaüks võiks kartmatult elada
oma igapäevast elu. See peegeldab ka Euroopa ühist visiooni tänapäeva
probleemidest ja meie kindlat otsust vajaduse korral neile ohtudele ühiselt
vastu astuda poliitikate abil, mis toetuvad ELi lisaväärtusele. Lissaboni
leping ja Stockholmi programm võimaldavad ELil astuda ambitsioonikaid
ja kooskõlastatud samme Euroopa kui õigusel, vabadusel ja turvalisusel
rajaneva ala edasiarendamiseks. Eelnevat silmas pidades käesolev stra-
teegia:
– toob esile meie ühised ohud ja probleemid, mistõttu on üha täht-
sam, et ELi liikmesriigid ja institutsioonid töötaksid koos tegelemaks
uute väljakutsetega, mis jäävad
meie riiklikust, kahepoolsest või
piirkondlikust haardeulatusest
väljapoole;
– kehtestab terviklikul ja läbipaist-
val viisil ELi ühise sisejulge-
olekupoliitika ja selle aluseks
olevad põhimõtted;
– määratleb Euroopa julgeoleku-
mudeli, mis koosneb ühistest
vahenditest, millel on ühine eesmärk: vastastikku tugevdatud seos tur-
valisuse, vabaduse ja eraelu puutumatuse vahel; liikmesriikidevaheline
koostöö ja solidaarsus; kõigi ELi institutsioonide kaasamine; tegelemine
turvatunde puudumise põhjustega, mitte üksnes tagajärgedega; tõkes-
tamise ja ennetamise parandamine; oma valdkonda puudutavas osas
kõigi selliste sektorite kaasamine, millel on oma osa kaitses – poliitiline,
majanduslik ja sotsiaalne; sise- ja välisjulgeoleku suurem vastastikune
sõltuvus.
• üheskoos oleme tulemuslikumad
ja meie ees seisvateks ohtudeks
paremini valmistunud
• sisejulgeoleku strateegia kajastab
meie kõigi ühiseid väärtusi ja
prioriteete
• meetmed puudutavad nii avalik-
ku julgeolekut kui ka üksikisi-
kute õigusi
kg005109_ET_inside_bat.indd 12 16/07/10 10:20
13
ÜHISED OHUD: ELi SISEJULGEOLEKU PEAMISED PROBLEEMID
Kuritegevus kasutab ära globaliseerunud ühiskonna võimalusi, milleks
on näiteks kiire sidepidamine, suur liikuvus ja hetkega teostatavad
finantstehingud. Samamoodi esineb nähtusi, millel on piiriülene mõju
julgeolekule ja turvalisusele ELis. Sellest tulenevalt võib määratleda mitu
tõsist ühist ohtu:
– mis tahes vormis terrorism, mis absoluutselt ei hooli inimeludest ega
demokraatlikest väärtustest. Selle ülemaailmne ulatus, hukatuslikud
tagajärjed, oskus värvata inimesi radikaliseerumise teel, internetis
propaganda levitamine ning eri rahastamisviisid muudavad terrorismi
meie julgeolekule tõsiseks ja üha suuremaks ohuks;
• 2007. aastal vahistati rahvusvahelise terroris-
mivastase operatsiooni raames Eurojusti abil
26 inimest Itaalias, Prantsusmaal, Rumeenias,
Portugalis ja Ühendkuningriigis. Asjaomane
ühendus kavatses korraldada rünnakuid
Itaalias, Afganistanis, Iraagis ja Araabia riikides.
Allikas: Eurojusti 2007. aasta aruanne, lk 34 ja 35.
• 2008. aastal vahistati riiklike, piirkondlike ja
ELi jõupingutuste tulemusena terrorismisüü-
distusega 1009 inimest 13-s riigis.
Allikas: Europoli TE-SAT 2009. aasta aruanne, lk 6.
kg005109_ET_inside_bat.indd 13 16/07/10 10:20
14
– raskel ja organiseeritud kurite-
gevusel on üha suurem tähtsus.
Oma eri vormides kipub see esile
kerkima kõikjal, kus piiridest
sõltumata on väikseima riskiga
võimalik lõigata suurimat raha-
list kasu. Uimastikaubandus,
majanduskuriteod, inimkaubandus, inimeste ebaseaduslik üle piiri toi-
metamine, relvade salakaubavedu, alaealiste seksuaalne ärakasutamine ja
lapsporno, vägivallakuriteod, rahapesu ning dokumentide võltsimine on
vaid mõned näited ELis esinevast organiseeritud ja raskest kuritegevust.
Lisaks kujutab korruptsioon endast ohtu demokraatlike süsteemide ja
õigusriigi põhimõtte alustele;
– küberkuritegevus on globaalne, tehniline, piiriülene ja anonüümne
oht meie infosüsteemidele ning seetõttu esitab see õiguskaitseasutustele
mitu täiendavat väljakutset;
– piiriülene kuritegevus, kui see mõjutab oluliselt Euroopa elanike iga-
päevast elu, näiteks pisirikkumised või varavastased süüteod, mis viiakse
tihti läbi jõukude poolt;
– vägivald iseenesest, näiteks noorte vägivald või huligaanide vägivald
spordiüritustel, suurendab kuritegudega juba tekitatud kahju ja võib
oluliselt haavata meie ühiskonda;
– loodusõnnetused ja inimeste põhjustatud katastroofid, nagu metsa-
tulekahjud, maavärinad, üleujutused, tormid, põuad, energiapuudus
ning peamiste info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) rikked
põhjustavad turvalisuse ja julgeolekuga seotud probleeme. Tänapäeval
moodustavad kodanikukaitse süsteemid iga kaasaegse ja kõrgelt arenenud
julgeolekusüsteemi väga olulise osa;
Elbe jõe üleujutused
© Fotolia
2008. aasta veebruaris vahistati
Europoli koordineerimisel ja 11 riigi
ühise uurimise tulemusel operatsiooni
PIPAS (suunatud krediitkaardipettus-
tega tegeleva ühenduse vastu) raames
100 inimest ja viidi läbi 48 läbiotsimist.
Allikas: Eurojusti 2008. aasta aruanne,
lk 24.
kg005109_ET_inside_bat.indd 14 16/07/10 10:20
15
– esineb ka mitu muud tavapä-
rast nähtust, mis valmistavad
muret ning tekitavad Euroopa
elanikele turvalisuse ja julgeole-
kuohte, näiteks liiklusõnnetu-
sed, milles hukkuvad igal aastal
kümned tuhanded Euroopa
kodanikud.
PROBLEEMIDE LAHENDAMINE
Nimetatud ilmingutega tegelemiseks on ELi liikmesriikidel oma riiklikud
julgeolekupoliitikad ja strateegiad ning reageerimaks kurjategijate liiku-
misele naaberriikide vahel, on arendatud ka kahepoolseid, mitmepoolseid
ja piirkondlikke koostöömudeleid.
Kuna nimetatud jõupingutustest ei piisa meie piire ületavate kuritegelike
rühmade ja nende tegevuse tõkestamiseks ega nendega võitlemiseks, on
hädasti vaja kogu ELi hõlmavat lähenemisviisi.
Liikmesriigid peavad jätkuvalt püüdma välja töötada vahendeid, mille
tulemusel riigipiirid, eri õigusaktid, eri keeled
ja tööviisid ei takista edu saavutamist piiri-
ülese kuritegevuse tõkestamisel.
Europol võitleb pangatähtede
võltsimise vastu
© Europol
Ühised politsei- ja tollikeskused, nagu Luxembourgi polit-
sei- ja tollikoostöö keskus, mis toetab tõhusat operatiiv-
koostööd Belgia, Saksamaa, Luksemburgi ja Prantsusmaa
politsei-, sandarmeeria- ja tolliasutuste vahel.
Salzburgi foorum, kus osalevad Austria, Bulgaaria, Tšehhi
Vabariigi, Ungari, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Rumeenia
siseministrid, arutab ühiseid julgeolekuprobleeme.
Läänemere maade koostöörühm, kus muu hulgas osale-
vad ELi mittekuuluvad liikmed, loodi võitluseks organisee-
ritud kuritegevusega Läänemere piirkonnas.
2009. aasta juulis paljastasid Bulgaaria ja Hispaania proku-
ratuur ja politseivõimud Eurojusti ja Europoli hõlmava ühise
uurimisrühma abiga 17-liikmelise kuritegeliku ühenduse, mis
võltsis eurosid nominaalväärtuses enam kui 16 miljoni euro
ulatuses ning mis lasti ringlusse kogu ELis.
Allikas: Eurojusti 3. juuli pressiteade.
kg005109_ET_inside_bat.indd 15 16/07/10 10:20
16
EL on saavutanud viimastel aastatel selles valdkonnas märkimisväärset edu.
Näiteks on tõhusam õiguskaitsealane ja õiguskoostöö olnud väga oluline
pärast sisepiiridel kontrolli kaotamist, mis lubab inimestel Schengeni alal
vabalt liikuda.
Välja on töötatud arvukalt vahendeid koostöö hõlbustamiseks. Neist kõige
olulisemad on järgmised:
– tulevaste olukordade ja stsenaariumide analüüs: ohu ennetamine.
Europol ja teised ELi asutused koostavad korrapäraselt ohtude hin-
nanguid;
– asjakohane reageerimine: kavandamine, programmide koostamine
ja tegelemine tagajärgedega. Välja on töötatud tööprogrammid, mis
võimaldavad meil metoodiliselt tegeleda kodanikke puudutavate ohtude
ja muredega. Strateegiad ja konkreetsed töökavad on koostatud terroris-
mivastase võitluse, uimastikaubanduse, inimkaubanduse, organiseeritud
kuritegevuse ja kodanikukaitse alal. Lisaks koordineerib ühenduse
kodanikukaitse mehhanism liikmesriikide reageerimist loodusõnne-
tustele ja inimeste põhjustatud katastroofidele;
Piirikontrolli
kaotamine sisepii-
ridel on muutnud
Schengeni alal
reisimise hõlpsa-
maks
© Fotolia
kg005109_ET_inside_bat.indd 16 16/07/10 10:20
17
– tulemuslikkus asjaomases valdkonnas: ametite, institutsioonide ja
organite tegevus. On loodud mitu ELi ametit, mille hulka kuuluvad
Europol, mille peaeesmärk on koguda ja vahetada teavet ning hõlbustada
õiguskaitseasu-
tuste koostööd
nende võitluses
organiseeritud
kuritegevuse ja
t e r ror i sm i ga ,
Eurojust, mis
suunab koos-
tööd ja parandab
õig usasut uste
töö tõhusust,
ning Frontex,
mis juhib ope-
ratiivkoostööd
välispiiridel. EL
on ka loonud ELi
terrorismivastase võitluse koordinaatori ametikoha. Muud organid ja
võrgud on samuti loodud koolituse, uimastite, kuritegevuse tõkestamise,
korruptsiooni ning kriminaalasja-
des tehtava õigusalase koostöö alal;
Eurojusti ja
Rahvusvahelise
Kriminaalkohtu
peakorterid
Haagis
© Euroopa Liit,
2010
Gilles de Kerchove, ELi terrorismivastase
võitluse koordinaator
Euroopa Liidu Nõukogu
© Euroopa Liit
kg005109_ET_inside_bat.indd 17 16/07/10 10:20
18
– vastastikusel tunnustamisel põhinevad vahendid teabe vahetamiseks
ning ühiste uurimiste ja operatsioonide hõlbustamiseks. Vastastikusel
tunnustamisel põhinevate vahendite hulka kuuluvad Euroopa vahista-
mismäärus ja varade külmutamise sätted. Sellised andmebaasid nagu
Schengeni infosüsteem ja võrgud on samuti loodud teabe vahetamiseks
karistusregistrite, huligaansusega võitlemise, kadunud isikute või varasta-
tud sõidukite ning väljastatud viisade või viisade andmisest keeldumiste
kohta. DNA ja sõrmejälgede andmed aitavad tuvastada kuriteopaika
jäetud anonüümseid jälgi. ELi õigusaktid hõlbustavad liikmesriikide
koostööd, näiteks ühiste uurimisrühmade loomine, ühisoperatsioonide
korraldamine ja tihedam koostöö, et tagada rahvusvaheliste ürituste,
sealhulgas tähtsate spordivõistluste turvalisus;
– meie meetmete tulemuslikkuse hindamiseks on välja töötatud hin-
damismehhanismid. Näiteks vastastikune hindamine terrorismi ja
organiseeritud kuritegevuse alal, mis on aidanud kaasa vastastikuse
usalduse suurenemisele.
kg005109_ET_inside_bat.indd 18 16/07/10 10:20
19
2. EUROOPA JULGEOLEKUMUDELI
SUUNAS
Praeguseks saavutatud edu näitab olulisi edusamme õigusel, vabadusel
ja turvalisusel rajaneval alal ELis. Jõupingutuste ühendamist tuleb siiski
jätkata, et tagada meie kodanikele veelgi suurem kaitse. Stockholmi
programm ja sellised strateegiad, nagu Euroopa julgeolekustrateegia,
vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välismõõtme strateegia ning
infohaldusstrateegia on olnud selles suhtes heaks aluseks.
Saabunud on aeg, et kindlustada ja välja töötada ühised vahendid ja
poliitikad ühiste ohtude ja riskidega tegelemiseks, kasutades tervikli-
kumat lähenemisviisi: see on sisejulgeoleku strateegia peaeesmärk. Selle
saavutamiseks oleme valinud julgeolekumudeli, mis koondab meetmed
õiguskaitse ja õigusalase koostöö ning piirihalduse ja kodanikukaitse alal.
Järgnevalt on esitatud nimetatud mudeli põhimõtted ja tegevussuunised.
PÕHIMÕTTED
Euroopa elanikud loodavad elada turvaliselt ja teostada oma õigusi: tur-
valisus on iseenesest põhiõigus. ELi sisejulgeoleku strateegia on saanud
innustust Euroopa Liidu lepingus sätestatud ning põhiõiguste hartas
esitatud väärtustest ja põhimõtetest:
– õiguse, vabaduse ja julgeoleku valdkonna poliitikad on vastastikku
üksteist tugevdavad, austades samal ajal aga põhiõigusi, rahvusvahelist
kaitset, õigusriigi põhimõtet ja eraelu puutumatust;
– kõigi, eelkõige kõige kaitsetumate kodanike kaitse, kusjuures peatä-
helepanu pööratakse selliste kuritegude ohvritele nagu inimkaubandus
ja sooline vägivald, sealhulgas terrorismiohvrid, kes samuti vajavad
eritähelepanu, toetust ja ühiskondlikku tunnustust;
– läbipaistvus ja vastutus julgeolekupoliitikates, et need oleksid kodanikele
hõlpsasti mõistetavad ning võtaksid arvesse nende muresid ja seisukohti;
kg005109_ET_inside_bat.indd 19 16/07/10 10:20
20
– dialoog kui erisuste lahendamise vahend vastavalt sallivuse, austuse ja
sõnavabaduse põhimõtetele;
– integratsioon, sotsiaalne kaasamine ja võitlus diskrimineerimisega
kui ELi sisejulgeoleku strateegia põhijooned;
– solidaarsus liikmesriikide vahel juhul, kui seistakse silmitsi problee-
midega, mida liikmesriigid üksi tegutsedes ei suuda lahendada või kus
ühistegevus toob kasu kogu ELile;
– vastastikune usaldus kui eduka koostöö põhiprintsiip.
Sõnavabadus on
üks sisejulgeoleku
strateegia aluseks
olevatest Euroopa
väärtustest
© Fotolia
kg005109_ET_inside_bat.indd 20 16/07/10 10:20
21
STRATEEGILISED TEGEVUSSUUNISED
Nimetatud põhimõtete alusel koostatakse kümme tegevussuunist, et
kindlustada ELi sisejulgeolek lähiaastatel.
I Laiaulatuslik ja terviklik lähenemisviis sisejulgeolekule
Sisejulgeolekut tuleb mõista selliselt, et see hõlmab paljusid nii horison-
taalse kui ka vertikaalse mõõtmega meetmeid:
– horisontaalne mõõde: keerukas globaalses keskkonnas sisejulgeoleku
piisava taseme saavutamine eeldab õiguskaitse- ja piirihaldusasutuste
kaasamist, mida toetavad õigusalane koostöö, kodanikukaitse asutused
ning poliitiline, majandus-, finants-, sotsiaal- ja erasektor, sealhulgas
valitsusvälised organisatsioonid;
– ühtlasi peame võtma arvesse julgeoleku vertikaalset mõõdet eri tasandi-
tel: rahvusvaheline koostöö, ELi tasandi julgeolekupoliitika ja algatused,
liikmesriikide piirkondlik koostöö ning liikmesriikide endi riiklik,
piirkondlik ja kohalik poliitika.
II Julgeolekumeetmete suhtes tõhusa demokraatliku ja kohtuliku
järelevalve tagamine
Lissaboni lepingu jõustumise järel on Euroopa Parlamendi osalus julge-
olekupoliitikate väljatöötamisel oluliselt suurenenud, mis tähendab, et
väga oluline on tõhus konsulteerimine igas etapis. Riikide parlamentidel
on samuti suurem roll ELi toimimises, kuna neil on võimalus järgida sub-
sidiaarsuse põhimõtte kohaldamist ja neil on võimalik osaleda justiits-,
julgeoleku- ja vabadusi käsitleva poliitika rakendamise hindamisel.
kg005109_ET_inside_bat.indd 21 16/07/10 10:20
22
Euroopa Kohtul on nimetatud valdkonnas täielik pädevus (välja arvatud
liikmesriikide avalik kord ja riigi julgeolekuga seotud ülesanded). ELi
ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga toetab samuti Euroopa
elanike inimõiguste paremat kaitset.
III Tõkestamine ja ennetamine: ennetav ja jälitusteabel põhinev
lähenemisviis
ELi sisejulgeoleku strateegia üks peaeesmärke on kuri-
tegevuse ning loodusõnnetuste ja inimese põhjustatud
katastroofide tõkestamine ja ärahoidmine ning nende
võimalike tagajärgede leevendamine. Kuna jätkuvalt
on ülimalt tähtis tõhus kohtupidamine õigusrikkujate
üle, siis suurema tähelepanu pööramine kuritegude ja
terroriaktide tõkestamisele enne nende toimepanemist
võib aidata vähendada neist tulenevaid inimkaotusi või
psühholoogilist kahju, mis on sageli korvamatud.
Meie strateegia peab seetõttu rõhutama tõkestamist ja ennetamist, mille
aluseks on ennetav ja jälitusteabel põhinev lähenemisviis ning süüdimõist-
miseks vajalike tõendite hankimine. Edukas kohtumenetlus on võimalik
üksnes kogu vajaliku teabe olemasolul.
Peale selle on tähtis välja töötada ja täiustada ennetusmeetodeid, näiteks
analüütilised vahendid või varajase hoiatamise süsteemid. Tõkestamisel
peaksime kasutama ka Euroopa broneeringuinfo süsteemi, mis tagab
mõjuhindamise alusel andmekaitse kõrge taseme terroriaktide ja raskete
kuritegude ennetamiseks,
avastamiseks, uurimiseks ja
kohtulikuks menetlemiseks.
See võimaldab meil süven-
dada arusaamist ohu eri
liikidest ja nende esinemise
tõenäosusest ning ennetada
seda, mis võib juhtuda, nii et
me oleme valmis tulevaste
ohtude tagajärgedeks, kuid
eelkõige suutelised looma
mehhanisme ohtude avasta-
ELi liikmes-
riigid teevad
omavahel ja
kolmandate rii-
kidega koostööd
lennuturvalisuse
parandamiseks
© Fotolia
Peaksime tagama, et
liikmesriigid jagavad
õigeaegselt jälitusteavet,
et tõkestada kuritegusid ja
anda õigusrikkujad kohtu
alla.
kg005109_ET_inside_bat.indd 22 16/07/10 10:20
23
miseks ja nende realiseerumise ennetamiseks. Seepärast on vaja kehtestada
terviklik lähenemisviis, mille keskmes on mitmes sisejulgeoleku valdkonnas
ELi ees seisvate ohtude ja riskide pidev avastamine ja tõkestamine ning üld-
suse peamised mureküsimused. Vaja on strateegiat, et tõkestada ja tegeleda
selliste ohtudega nagu organiseeritud kuritegevus.
Kuritegevuse tõkestamine eeldab tegelemist algpõhjustega, mitte üksnes
õigusrikkumiste ja nende tagajärgedega.
Julgeolekupoliitikates, eelkõige ennetustöös tuleb järgida lähenemisviisi,
mis hõlmab mitte üksnes õiguskaitseasutusi, vaid ka nii riigi kui ka koha-
liku tasandi asutusi ja asjatundjaid. Seetõttu tuleb teha koostööd teiste
sektoritega, nagu koolid, ülikoolid ja muud haridusasutused, et takistada
noorte sattumist kuritegelikule teele. Erasektor, eelkõige finantstegevusega
seotud erasektor, võib aidata kaasa pettuste või rahapesu tõkestamise meh-
hanismide väljaarendamisele ja nende tulemuslikule rakendamisele. Ka
kodanikuühiskonna organisatsioonidel võib olla oma osa, nimelt avalike
teavitamiskampaaniate korraldamises.
ELi meetmed kodanikukaitse alal peaksid juhinduma eesmärgist vähen-
dada katastroofide põhjustatud haavatavust, töötades välja katastroofide
ennetamise strateegilise lähenemisviisi ning parandades täiendavalt val-
misolekut ja reageerimist, tunnistades samas riikide omavastutust. Välja
tuleks töötada juhised ohtude ja riskide kaardistamise meetodite ning
hindamise ja analüüsimise kohta, koostada ülevaade loodusõnnetuste ning
inimeste põhjustatud katastroofide kohta, mis võivad ELi tulevikus tabada.
Nimetatud ELi hõlmav riskianalüüs peaks olema aluseks koostööalgatus-
tele riskikoormust jagavate liikmesriikide ja ELi vahel kodanikukaitse ja
suutlikkuse kavandamise alal. Tuleb kindlaks teha uued riskid ja ohud, näi-
teks energiapuudus, info- ja
telekommunikatsiooniteh-
noloogia süsteemide rikked
ja pandeemiad. Ennetustöö
raames tuleb parandada
kodanike ning avaliku ja
erasektori suutlikkust tulla
toime katastroofide taga-
järgedega.
Metsatulekahjud
toovad esile
vajaduse
tõhusate
kodanikukaitse
süsteemide
järele
© Fotolia
kg005109_ET_inside_bat.indd 23 16/07/10 10:20
24
IV Tervikliku teabevahetusmudeli väljatöötamine
Sisejulgeolekupoliitikat toetab vastastikusel usaldusel põhinev teabeva-
hetus ja eriti rõhutatakse teabe kättesaadavuse põhimõtet. Et õiguskaitse-
asutused suudaksid ennetada ning õigeaegselt tegutseda, peab neil olema
õigeaegne juurdepääs võimalikult suurele hulgale teabele kuritegude ja
nende toimepanijate, õigusrikkumiste toimepanemise asjaolude, ohvri(te)
üksikasjade, kasutatud sõidukite jmt kohta.
Teabevahetuse praeguse taseme oluliseks tõstmiseks peame jätkuvalt
tugevdama mehhanisme, mis loovad vastastikust usaldust asutuste vahel,
kelle ülesandeks on sisejulgeoleku tagamine ELis, et tõhustada olemasole-
vaid mehhanisme, ning kasutama infohaldusstrateegiat, et töötada välja
turvaline ja struktureeritud Euroopa teabevahetusmudel.
Mudel hõlmaks kõiki julgeoleku tagamisega seotud ELi eri andmebaase,
et võimaldada nendevahelist koostoimet niivõrd, kui see on vajalik ja
lubatud eesmärgiga tagada tõhus teabevahetus kogu ELis, kasutada mak-
simaalselt ära biomeetria ja muude tehnoloogiate võimalusi, et parandada
meie kodanike julgeolekut selges raamistikus, mis ühtlasi kaitseb nende
eraelu puutumatust.
Kõnealune teabevahetusmudel peab alati täiel määral austama õigust
eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Kui julgeoleku kõrgem
tase tähendab intensiivsemat teabevahetust, on oluline, et see toimuks
nõuetekohaselt, oleks proportsionaalne ja järgiks andmekaitse-eeskirju.
kg005109_ET_inside_bat.indd 24 16/07/10 10:20
25
V Operatiivkoostöö
Lissaboni leping pani aluse sisejulgeolekualase operatiivkoostöö alalisele
komiteele (COSI), et tagada õiguskaitse- ja piirihaldusasutuste tõhus
koordineerimine ja koostöö, sealhulgas välispiiride kontrolli ja kaitse
eest vastutavad asutused ning vajaduse korral ka õigusalane koostöö kri-
minaalasjades, kui see on operatiivkoostöö seisukohast oluline. Komitee
tegevuse aluseks on eelkõige liikmesriikide ja ELi tasandil koostatud
ohtude hinnangud ja prioriteedid.
COSI ülesandeks on ka tagada tõhusam koostöö ELi sisejulgeolekuga seo-
tud ELi asutuste ja organite (Europol, Frontex, Eurojust, Cepol ja Sitcen)
vahel, et sedasi innustada operatsioone, mis on rohkem koordineeritud,
integreeritud ning tulemuslikumad. Nimetatud osalejad peavad jätkuvalt
parandama liikmesriikide eritalitustele antava toetuse tõhusust. Eriti tuleks
parandada Europoli suutlikkust toetada liikmesriikide operatsioone.
Justiits- ja siseküsi-
muste nõukogu istung
Euroopa Liidu Nõukogu
© Euroopa Liit
kg005109_ET_inside_bat.indd 25 16/07/10 10:20
26
Edusamme tuleks teha koostööraamistiku
väljatöötamisel, mis parandaks oluliste
ja rahvarohkete rahvusvaheliste ürituste
turvalisust ja ohutust.
Kodanikukaitse alal peaks
EL edendama terviklikku
lähenemisviisi, et hõlmata
kriisi erinevad etapid – tõkes-
tamine, reageering ja taastu-
mine –, tuginedes Euroopa
vastastikusele abile ja soli-
daarsusele.
VI Õigusalane koostöö kriminaalasjades
Ülioluline on liikmesriikide õigusasutuste tihedam koostöö ning Eurojusti
kogu potentsiaali saavutamine kohaldatavate õigusaktide raames. ELi
tasandil peavad edukad kriminaaloperatsioonid ja uurimised võimaldama
meil rakendada võimalikke sünergiaid õiguskaitse- ja piiriasutuste ning
õigusasutuste vahel piiriülese kuritegevuse tõkestamisel.
VII Integreeritud piirihaldus
Ebaseadusliku sisserände kõrval on integreeritud piirihaldusel oluline
roll julgeoleku tagamisel. Integreeritud piirihalduse mehhanismi tuleb
tugevdada, et muu hulgas levitada piirivalvurite seas parimaid tavasid.
Eelneva analüüsi alusel tuleks uurida Euroopa piirivalvesüsteemi loomise
teostatavust. Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa piiride valvamise
süsteemi (Eurosur) edasisele väljatöötamisele.
Piiriülene koos-
töö aitab tõsta
suurte spordiüri-
tuste turvalisust
© Fotolia
2006. aastal Saksamaal
toimunud jalgpalli maa-
ilmameistrivõistluste ajal
tegutsesid Saksamaal
13 Euroopa riigi politseini-
kud, kes kandsid oma tava-
pärast vormiriietust ja kel-
lele anti õiguskaitsealased
volitused.
kg005109_ET_inside_bat.indd 26 16/07/10 10:20
27
Frontexi koostöö ja koordineerimine muude ELi agentuuride ning liik-
mesriikide õiguskaitseasutustega on selle agentuuri tulemuslikkuse
määrav tegur.
Piirihalduses etendavad otsustavat rolli uued tehnoloogiad. Need muuda-
vad kodanikele lihtsamaks kiire välispiiripunktide ületamise automatisee-
ritud süsteemi, eelregistreerimise, sagedaste reisijate skeemide jmt kaudu.
Tehnoloogiad parandavad julgeolekut, võimaldades vajalike kontrollide
kehtestamist selliselt, et piiri ei ületaks liidule ohtlikud inimesed või
kaubad. Sellega seoses on ülioluline õiguskaitse- ja piirivalveasutuste tihe
koostöö. Samuti peaksid õiguskaitseasutused hõlbustama vajaliku teabe
andmist julgeolekumeetmete rakendami-
seks piiridel.
Meditsiinitöötajad
ja Itaalia ranna-
valveametnikud
Lampedusa saarel
© Euroopa Liit, 2010
Frontexi töötaja kontrollib sõidukit ELi välispiiripunktis
© Euroopa Liit, 2010
kg005109_ET_inside_bat.indd 27 16/07/10 10:20
28
Viisaeeskirja jõustumine, Schengeni infosüsteemi ja elektroonilise piir-
kontrolli süsteemide, nagu ELi sisenemise ja sealt lahkumise süsteemi
edasiarendamine toetab jälitusteabel põhinevat integreeritud piirihaldust.
Samuti on väga oluline dialoog ja koostöö päritolu- ja transiidiriikideks
olevate kolmandate riikidega, näiteks piirikontrollialase suutlikkuse
ülesehitamiseks.
VIII Innovatsiooni ja koolituse tähtsustamine
Tähtis on teha koostööd, et edendada ja arendada ühise lähenemisviisi
kaudu välja uusi tehnoloogiaid, kärpida kulusid ning suurendada tõhu-
sust. Tehnoloogia alal on samuti oluline avaliku ja erasektori koostöö.
Ühise teadus- ja arendustegevuse programmi raames läbiviidud teadus- ja
arendustegevuse projektide tulemustele toetudes peaks EL arendama välja
julgeolekuvajadustele vastavaid tehnoloogilisi standardeid ja platvorme.
Mis tahes agentuuri või talituse kasutatud tehnoloogia eri süsteemide
koostalitlusvõime peab olema strateegiline eesmärk, et seadmed ei takis-
taks liikmesriikide koostööd teabe vahetamisel või ühisoperatsioonide
läbiviimisel.
Strateegiline lähenemisviis erialasele koolitusele Euroopas: see eesmärk
on väga oluline, et luua õiguskaitse-, õigus- ja piirihaldusasutused, mis
kasutavad kõrgtehnoloogiat, olles oma spetsialiseerumise poolest esirinnas,
ning anda Euroopa õiguskaitsealasele koolitusele võimalus astuda suur
samm edasi, saamaks mõjusaks vahendiks ühise töökultuuri edendamisel
Euroopa õiguskaitseasutuste hulgas ja piiriülese koostöö hõlbustamisel.
Selle saavutamiseks peaks siseriiklik väljaõpe sisaldama Euroopa aspekte ja
vahetusprogramme tuleks arendada Erasmuse mudeli alusel. Sel eesmärgil
annavad kõrgelt haritud ja samu väärtusi jagavad Euroopa spetsialistid
lisandväärtust globaliseerunud ühiskonna konkurentsi kontekstis ning ka
julgeoleku valdkonnas. Euroopa agentuurid ja asutused, eelkõige CEPOL,
peaksid etendama tähtsat rolli.
kg005109_ET_inside_bat.indd 28 16/07/10 10:20
29
IX Sisejulgeoleku välismõõde ja koostöö kolmandate riikidega
Sisejulgeolek ei saa eksisteerida ilma välismõõtmeta, kuna sisejulgeolek
sõltub suurel määral välisjulgeolekust. ELi ja liikmesriikide nii kahepoolne
kui ka mitmepoolne rahvusvaheline koostöö on ülioluline meie kodanike
julgeoleku tagamiseks ja õiguste kaitseks ning julgeoleku edendamiseks
ja õiguste järgimiseks välisriikides. Kolmandate riikidega seotud ELi
poliitikad peavad arvestama julgeoleku kui olulise teguriga ning töötama
välja koordineerimismehhanismid julgeoleku ja muude asjakohaste polii-
tikate, nagu välispoliitika, vahel, kus julgeolekuküsimusi tuleb tervikliku
ja ennetava lähenemisviisi raames üha enam arvesse võtta.
Välisjulgeolekuga seoses ei tohi EL piirduda üksnes liikmesriikide ja
muude riikide, eelkõige ELi naaberriikide õiguskaitseasutuste koostööga.
Julgeolekut käsitleva globaalse lähenemisviisi
raames on oluline arendada välja suhted teiste
riikidega, tehes nendega tihedat koostööd ning
andes vajaduse korral abi nende institutsioo-
nide, majanduse ja ühiskonna arendamiseks.
Selline tegutsemisviis loob võimalusi dialoogiks
vastastikust huvi ja muret pakkuvates valdkon-
dades ning koostööks küsimustes, mida saab
igal üksikjuhul eraldi määratleda. Parandada
tuleks koostööd ja koordineerimist õiguskaitse
alal tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Interpoliga.
Liikmesriikide hulgas tuleks vajaduse korral arendada kahepoolseid,
mitmepoolseid ja piirkondlikke lähenemisviise, et seista vastu konkreet-
setele ohtudele.
Üliolulised on jõupingutused EList väljaspool esineva rahvusvahelise
kuritegevusega võitlemiseks ja õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks.
Seetõttu on vaja veelgi süvendada koostööd Euroopa ühise julgeoleku ja
kaitsepoliitikaga, eelkõige ELi agentuuride ning asjaomaste missioonidega.
Samuti peaksid õiguskaitseasutused ning õigusel, vabadusel ja turvali-
susel rajaneva ala organid osalema rohkem kriisiohje tsiviilmissioonide
kõikides etappides, et nad võtaksid osa konfliktide lahendamisest, tehes
koostööd kõigi teiste kohapealsete talitustega (sõjalised, diplomaatilised,
hädaabiteenistused jne). Eritähelepanu tuleb pöörata nn nõrkadele ja aren-
Võitluses uimastikaubanduse
vastu on Euroopa riigid loonud
edukad koostööplatvormid
kolmandate riikidega Kariibi
mere piirkonnas, Lissabonis,
Toulonis, Accras ja Dakaris.
kg005109_ET_inside_bat.indd 29 16/07/10 10:20
30
guvõimetutele riikidele, et need ei muutuks organiseeritud kuritegevuse
või terrorismi keskusteks.
Sellega seoses on sisejulgeoleku strateegia hädavajalik täiendus ELi julge-
olekustrateegiale, mis töötati 2003. aastal välja ELi julgeoleku- ja kaitsepo-
liitika raames, et käsitleda ülemaailmseid riske ja ohtusid ning aidata kaasa
globaalse ühiskonna sotsiaalsele, poliitilisele ja majanduslikule arengule,
mis on kõige mõjusam viis tõhusa ja kestva julgeoleku saavutamiseks.
X Paindlikkus tuleviku väljakutsetega kohanemiseks
Lähenemisviis peab olema laiaulatuslik, pragmaatiline, paindlik ja realistlik
ning pidevalt kohanema tegelikkusega, võttes arvesse riske ja ohtusid, mis
võivad kodanikke üldisemas plaanis mõjutada, s.t see ei tohiks keskenduda
üksnes kuritegelikele aspektidele, vaid võtma arvesse igasuguseid riske,
mis võivad põhjustada julgeolekuprobleeme laiemas mõistes; lähenemisviis
peab olema tähelepanelik mis tahes asjaolude arengu suhtes, millega tuleb
kohaneda, ning tagama Euroopa elanikele julgeoleku kõrgeima taseme.
kg005109_ET_inside_bat.indd 30 16/07/10 10:20
31
3. JÄRGMISED SAMMUD
Stockholmi programmi rakendava tegevuskava järel võtab komisjon vastu
teatise sisejulgeoleku strateegia kohta, milles esitatakse konkreetsed ette-
panekud meetmete kohta. Sisejulgeoleku strateegia edasiarendamine, selle
jälgimine ja rakendamine peab olema sisejulgeolekualase operatiivkoostöö
alalise komitee (COSI) üks esmatähtsaid ülesandeid. Peale selle kaalub
komisjon Stockholmi programmi kohaselt võimalust luua sisejulgeole-
kufond, mis edendaks sisejulgeoleku strateegia rakendamist.
© Euroopa Liit, 2010
kg005109_ET_inside_bat.indd 31 16/07/10 10:20
Euroopa Komisjon
Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia.
Euroopa julgeolekumudeli suunas
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus
2010 – 31 lk – 14,8 x 21 cm
ISBN 978-92-824-2677-7
doi:10.2860/86805
kg005109_ET_inside_bat.indd 32 16/07/10 10:20
KUST SAAB ELi VÄLJAANDEID?
Tasuta väljaanded:
• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);
• Euroopa Liidu esindustest või delegatsioonidest. Nende kontaktandmed saab
veebisaidilt http://ec.europa.eu
või saates faksi numbrile +352 2929-42758.
Tasulised väljaanded:
• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).
Tasulised tellimused (nt Euroopa Liidu Teataja aastatellimused ja Euroopa
Liidu Kohtu kohtulahendite kogumikud):
• Euroopa Liidu Väljaannete Talituse edasimüüjate kaudu
(http://publications.europa.eu/others/agents/index_et.htm).
kg005109_ET_cover_bat.indd 2 16/07/10 10:19
Rue de la Loi/Wetstraat 1751048 Bruxelles/Brussel
BELGIQUE/BELGIËTel +32 22816111
www.european-council.europa.euwww.consilium.europa.eu
QC
-30
-10
-31
3-E
T-C
ISBN 978-92-824-2677-7
kg005109_ET_cover_bat.indd 1 16/07/10 10:19