european parliament · pe 425.403\ i et sisukord vastuvÕetud tekstid p6_ta-prov(2009)0309 naiste...

$: European Parliament · PE 425.403\ I ET SISUKORD VASTUVÕETUD TEKSTID P6_TA-PROV(2009)0309 Naiste õigused Afganistanis (B6-0197, 0198, 0199, 0200, 0241 ja 0252/2009) Euroopa Parlamendi$
ET ET

Ühinenud mitmekesisuses

Istungi

VASTUVÕETUD TEKSTID

reede

24. aprill 2009 P6_TA-PROV(2009)04-24 ESIALGNE VERSIOON PE 425.403

EUROOPA PARLAMENT

2009 - 2010

PE 425.403\ I

ET

SISUKORD

VASTUVÕETUD TEKSTID

P6_TA-PROV(2009)0309 Naiste õigused Afganistanis (B6-0197, 0198, 0199, 0200, 0241 ja 0252/2009) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon naiste õiguste kohta Afganistanis ........ 1

P6_TA-PROV(2009)0310 Toetus Sierral Leone erikohtule (B6-0242, 0243, 0244, 0245, 0253 ja 0255/2009) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon Sierra Leone erikohtu toetamise kohta .............................................................................................................................................. 4

P6_TA-PROV(2009)0311 Ashrafi laagri elanike humanitaarolukord (B6-0248, 0247, 0248, 0250, 0251 ja 0254/2009) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon Ashrafi laagri elanike humanitaarolukorra kohta ............................................................................................................. 7

P6_TA-PROV(2009)0312 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon * (A6-0229/2009 - Raportöör: Rumiana Jeleva) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (KOM(2008)0530 – C6-0116/2009 – 2008/0170(CNS))............................................................................................... 9

P6_TA-PROV(2009)0313 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll * (A6-0230/2009 - Raportöör: Rumiana Jeleva) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (KOM(2008)0530 – C6-0117/2009 – 2008/0171(CNS))............................................................ 10

P6_TA-PROV(2009)0314 Etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamine terrorismivastase võitluse, õiguskaitse, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli valdkonnas (A6-0222/2009 - Raportöör: Sarah Ludford) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta soovitus nõukogule probleemi kohta seoses etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamisega terrorismivastases võitluses, õiguskaitses, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli puhul (2008/2020(INI))............................ 11

II /PE 425.403

ET

P6_TA-PROV(2009)0315 Ühenduse finantshuvide kaitse - pettustevastane võitlus - 2007. aasta aruanne (A6-0180/2009 - Raportöör: Antonio De Blasio) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon ühenduse finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta – 2007. aasta aruanne (2008/2242(INI)).................................... 21

P6_TA-PROV(2009)0316 Parlamentaarne puutumatus Poolas (A6-0205/2009 - Raportöör: Diana Wallis) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon parlamentaarse puutumatuse kohta Poolas (2008/2232(INI)) ............................................................................................................. 32

P6_TA-PROV(2009)0317 Ühise kalanduspoliitika juhtimine – Euroopa Parlament, piirkondlikud nõuandekomisjonid ja teised asjaosalised (A6-0187/2009 - Raportöör: Elspeth Attwooll) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon ühise kalanduspoliitika juhtimise kohta – Euroopa Parlament, piirkondlikud nõuandekomisjonid ja teised asjaosalised (2008/2223(INI))......................................................................................................................... 36

P6_TA-PROV(2009)0318 Taimekaitsevahendite statistika ***II (A6-0256/2009 - Raportöör: Bart Staes) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb taimekaitsevahendite statistikat (11120/2/2008 – C6-0004/2009 – 2006/0258(COD)) ....................................................................................................................... 41

P6_TA-PROV(2009)0319 Energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuded (uuesti sõnastamine) ***I (A6-0096/2009 - Raportöör: Magor Imre Csibi) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0399 – C6-0277/2008 – 2008/0151(COD))................................... 42

P6_TA-PROV(2009)0320 Ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ***I (A6-0068/2009 - Raportöör: Catherine Neris) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused (KOM(2008)0311 – C6-0203/2008 – 2008/0098(COD)) ....................................................................................................................... 85

P6_TA-PROV(2009)0321 Välismaksed ühenduses ***I (A6-0053/2009 - Raportöör: Margarita Starkevičiūt÷) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus välismaksete kohta ühenduses (KOM(2008)0640 – C6-0352/2008 – 2008/0194(COD))......................................................... 125

PE 425.403\ III

ET

P6_TA-PROV(2009)0322 Elektronrahaasutuste tegevus ***I (A6-0056/2009 - Raportöör: John Purvis) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse elektronrahaasutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatavat järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (KOM(2008)0627 – C6-0350/2008 – 2008/0190(COD)) ..................................................................................................................... 139

P6_TA-PROV(2009)0323 Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad ***I (A6-0087/2009 - Raportöör: Horst Schnellhardt) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (KOM(2008)0345 – C6-0220/2008 – 2008/0110(COD)) .................. 159

P6_TA-PROV(2009)0324 Rahalise abi süsteem liikmesriikide maksebilansi toetamiseks * (A6-0268/2009 - Raportöör: Pervenche Berès) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (KOM(2009)0169 – C6-0134/2009 – 2009/0053(CNS)) ....................... 221

P6_TA-PROV(2009)0325 Hoiuste intresside maksustamine * (A6-0244/2009 - Raportöör: Benoît Hamon) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (KOM(2008)0727 – C6-0464/2008 – 2008/0215(CNS))...... 224

P6_TA-PROV(2009)0326 Ühine käibemaksusüsteem seoses maksudest kõrvalehoidumisega importimisel ja muude piiriüleste tehingute tegemisel * (A6-0189/2009 - Raportöör: Cornelis Visser) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses maksudest kõrvalehoidumisega importimisel ja muude piiriüleste tehingute tegemisel (KOM(2008)0805 – C6-0039/2009 – 2008/0228(CNS)) ...................................................................................................................... 268

P6_TA-PROV(2009)0327 Rahalise abi süsteemi loomine liikmesriikide maksebilansi toetamiseks (B6-0256/2009) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi loomise kohta liikmesriikide maksebilansi toetamiseks ............................................ 272

IV /PE 425.403

ET

P6_TA-PROV(2009)0328 Nanomaterjalid (A6-0255/2009 - Raportöör: Carl Schlyter) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon nanomaterjalidega seotud regulatiivsete aspektide kohta (2008/2208(INI)) ..................................................................... 275

P6_TA-PROV(2009)0329 Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala (B6-0192/2009) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon iga-aastase arutelu kohta 2008. aastal saavutatud edusammude üle vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seoses (ELi lepingu artiklid 2 ja 39) ......................................................................................... 285

P6_TA-PROV(2009)0330 G20 tippkohtumine (B6-0185, 0187, 0188 ja /2009) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon 2. aprillil 2009. aastal Londonis toimunud G20 tippkohtumise kohta.......................................................................................... 291

P6_TA-PROV(2009)0331 Stabiilsuse ja heaolu tugevdamine Lääne-Balkani riikides (A6-0212/2009 - Raportöör: Anna Ibrisagic) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon stabiilsuse ja heaolu tugevdamise kohta Lääne-Balkani riikides (2008/2200(INI)) ...................................................................... 299

P6_TA-PROV(2009)0332 Olukord Bosnias ja Hertsegoviinas (B6-0183/2009) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Bosnias ja Hertsegoviinas................................................................................. 307

P6_TA-PROV(2009)0333 Tuumarelva leviku tõkestamine ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tulevik (A6-0234/2009 - Raportöör: Angelika Beer) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta soovitus nõukogule tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta (2008/2324(INI)) ....... 312

P6_TA-PROV(2009)0334 ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ja selle fakultatiivprotokoll (B6-0194/2009) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt................................................................................ 317

P6_TA-PROV(2009)0335 Komisjoni 25. aastaaruanne ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2007) (A6-0245/2009 - Raportöör: Monica Frassoni) Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon komisjoni 25. aastaaruande kohta ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2007) (2008/2337(INI))............................ 321

PE 425.403\ V

ET

PE 425.403\ 1

ET

P6_TA-PROV(2009)0309

Naiste õigused Afganistanis

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon naiste õiguste kohta Afganistanis

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Afganistani kohta ja eriti oma 15. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni ELi eelarvest Afganistanile eraldatud vahendite kontrolli kohta1;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi Afganistaniga suhtlemiseks loodud delegatsiooni ja Wolesi Jirga (Afganistani parlamendi alamkoda) 12. veebruari 2009. aasta ühisdeklaratsiooni;

– võttes arvesse 31. märtsil 2009 Haagis toimunud Afganistani-teemalise rahvusvahelise konverentsi lõppdeklaratsiooni;

– võttes arvesse NATO tippkohtumise deklaratsiooni Afganistani kohta, mille avaldasid 4. aprillil 2009 Põhja-Atlandi Nõukogu koosolekul Strasbourgis/Kehlis osalenud riigipead ja valitsusjuhid;

– võttes arvesse Euroopa Liidu ja USA välisministrite 6. aprilli 2009. aasta ühisdeklaratsiooni Afganistani õigusloome kohta;

– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5,

A. arvestades, et Afganistan on allkirjastanud mitu inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevat rahvusvahelist dokumenti, eriti konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning lapse õiguste konventsioon;

B. arvestades, et 4. jaanuari 2004. aasta Afganistani põhiseaduse artiklis 22 sätestatakse, et Afganistani kodanikel, nii meestel kui naistel, on seaduse eest võrdsed õigused ja kohustused, ning arvestades põhiseaduse vastavust Afganistani poolt ratifitseeritud rahvusvahelistele lepingutele;

C. arvestades, et Afganistani perekonnaseadus sisaldab alates 1970. aastate lõpust teatud sätteid, millega tunnustatakse naiste õigusi tervishoiu ja hariduse valdkonnas, ning arvestades, et nimetatud seadust vaadatakse praegu läbi, et viia see kooskõlla 2004. aasta põhiseadusega;

D. tuletades meelde, et 2002. aasta juunis loodi 5. detsembri 2001. aasta Bonni kokkulepete järel sõltumatu inimõiguste komisjon, mida juhatas Sima Samar, ning selle keskset rolli inimõiguste kaitsmisel;

E. arvestades, et uue seaduseelnõuga šiiidi naiste isikustaatuse kohta, mille kiitsid hiljuti heaks Afganistani parlamendi mõlemad kojad, seatakse ranged piirangud naiste

1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0023.

2 /PE 425.403

ET

liikumisvabadusele, keelates neil kodust väljumise muul kui nn seadusest tuleneval põhjusel, sunnitakse naisi alistuma oma abikaasade seksuaalihale ja seadustatakse seeläbi abielusisene vägistamine ning edendatakse naiste diskrimineerimist abielu, lahutuse, pärandi ja haridusele juurdepääsu valdkonnas, mis on vastuolus rahvusvaheliste inimõiguste, eriti naiste õiguste rahvusvaheliste normidega;

F. arvestades, et nimetatud seaduseelnõu, mis puudutab 15–20% elanikkonnast, ei kuulu veel kohaldamisele, kuna seda ei ole veel hoolimata Afganistani presidendi Hamid Karzai allkirjastamisest avaldatud valitsuse ametlikus teatajas;

G. arvestades, et nimetatud seaduseelnõu edastati sellele nii Afganistanis kui välismaal osaks saanud kriitika tõttu Afganistani justiitsministeeriumile eesmärgiga kontrollida õigusakti vastavust Afganistani valitsuse kohustustele seoses rahvusvaheliste konventsioonidega naiste õiguste ja inimõiguste valdkonnas ning selle vastavust põhiseadusele;

H. arvestades jätkuvat vägivalda aktivistide suhtes, eriti naiste õigusi kaitsvate aktivistide suhtes, ning arvestades, et paljud neist on langenud vastupanuliikujate, eriti radikaalide vägivalla ohvriks, sealhulgas Afganistani naiste õiguste kaitsja ja Kandahāri provintsi nõukogu liige Sitara Achakzai, kes mõrvati oma maja ees, Gul Pecha ja Abdul Aziz, kes tapeti pärast süüdistusi ebamoraalsetes tegudes ja kellele konservatiivsete vaimulike nõukogu määras surmanuhtluse, ning Malai Kakar, esimene naispolitseinik Kandahāris, kes juhatas nimetatud linna naistevastaste kuritegude politseiosakonda;

I. arvestades, et 23-aastasele Afganistani ajakirjanikule Perwiz Kambakhshile määrati karistusena surmanuhtlus selle eest, et ta levitas artiklit naiste õigustest islamimaailmas, mis muudeti pärast ägedaid rahvusvahelisi proteste 20-aastaseks vangistuseks;

J. arvestades, et jätkuvalt ähvardatakse ja hirmutatakse avalikus elus osalevaid ja töökohal väljaspool kodu viibivaid naisi, mida on kinnitatud ÜRO aruannetes; arvestades hiljutisi aruandeid raskuste kohta tütarlaste osakaalu suurendamisel haridussüsteemis, mille vastu võitlevad vastupanuliikujad ja radikaalid;

K. arvestades viimastel aastatel on korduvalt teatatud juhtumitest, kus noored naised võtavad endalt elu, et pääseda sundabielust või koduvägivallast,

1. nõuab Afganistanis elavaid šiiidi naiste isikustaatust käsitleva seaduseelnõu läbivaatamist, kuna on selge, et selle sisu ei ole kooskõlas meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse põhimõttega, nagu see on sätestatud põhiseaduses ja rahvusvahelistes konventsioonides;

2. rõhutab sellise õigusakti vastuvõtmisega kaasnevaid ohtusid, mida kohaldatakse vaid teatud ühiskonnaosale, mistõttu sellega edendatakse diskrimineerimist ja ebaõiglust;

3. soovitab Afganistani justiitsministeeriumil tühistada kõik õigusaktid, millega diskrimineeritakse naisi ja mis on vastuolus Afganistani poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega;

4. on arvamusel, et riigi demokraatliku arengu seisukohast on oluline, et Afganistan pühenduks inimõigustele üldiselt ja eriti naiste õigustele, kuna naised mängivad riigi arengus olulist rolli ja neile tuleb täielikult tagada nende põhi- ja demokraatlikud

PE 425.403\ 3

ET

õigused; taaskinnitab oma toetust diskrimineerimise kõigi vormide, sealhulgas usulise ja soolise diskrimineerimise vastasele võitlusele;

5. tuletab meelde, et Euroopa Liidu strateegiadokumendis Afganistani kohta aastateks 2007–2013 käsitletakse meeste ja naiste vahelist võrdõiguslikkust ning naiste õigusi Afganistani riikliku arengustrateegia esmatähtsa osana;

6. tervitab nende Afganistani naiste julgust ja väljendab oma toetust neile, kes osalesid uue seaduseelnõu vastasel meeleavaldusel Kabulis; mõistab hukka vägivalla, mille ohvriks nad langesid nimetatud meeleavaldusel ja nõuab Afganistani võimudelt nende naiste kaitstuse tagamist;

7. mõistab hukka inimõiguste ja Afganistani naiste emantsipatsiooni eest võitlejate mõrvamised, eriti hiljutise piirkondliku tasandi poliitiku Sitara Achikzai mõrva;

8. tõdeb kohkumusega, et Afganistani kõrgem kohus kinnitas Perwiz Kambakhshi suhtes tehtud kohtuotsust, mõistes talle 20-aastase vanglakaristuse jumalateotuse eest, ning kutsub president Karzaid üles andma armu hr Kambakhshile ja andma luba tema vabastamiseks;

9. kutsub Afganistani võime, sealhulgas kohalikke omavalitsusi üles võtma kõikvõimalikke meetmeid naiste kaitsmiseks seksuaalse vägivalla ja muude sool põhinevate vägivallavormide vastu ning andma kohtu ette niisuguse vägivalla toimepanijad;

10. on arvamusel, et viimastel aastatel naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusamme, mis on nõudnud suurt pingutust, ei tohi tuua ohvriks valimiseelsele erakondadevahelisele võitlusele;

11. julgustab naisi kandideerima eelolevaks 20. augustiks 2009 kavandatud presidendivalimistel ja nõuab, et Afganistani naised saaksid täieõiguslikult osaleda otsustusprotsessis ja kasutada oma muid õigusi, sealhulgas õigus kandideerida valimistel ja olla nimetatud kõrgetesse riigiametitesse;

12. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles jätkuvalt tõstatama šiiidi naiste isikustaatust käsitleva seaduse küsimust ning naiste ja laste diskrimineerimise kõikide vormide küsimust nimetatud diskrimineerimise vastuvõetamatuse ja vastuolu valguses seoses rahvusvahelise üldsuse pikaajaliste kohustustega aidata Afganistani tema rehabiliteerimis- ja ülesehitamisalastes pingutustes;

13. kutsub komisjoni üles pakkuma Afganistani naisküsimustega tegelevale ministeeriumile otsest rahalist ja kavandamisabi ning edendama soopõhise lähenemise süsteemset integreerimist kogu Afganistani arengupoliitikasse;

14. kutsub ÜRO naiste arengufondi (UNIFEM) üles erilisele valvsusele;

15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, Afganistani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile ning sõltumatule inimõiguste komisjoni presidendile.

4 /PE 425.403

ET

P6_TA-PROV(2009)0310

Toetus Sierral Leone erikohtule

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon Sierra Leone erikohtu toetamise kohta

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi selleteemalisi varasemaid resolutsioone, sealhulgas 6. septembri 2007. aasta resolutsiooni Sierra Leone erikohtu rahastamise kohta1;

– võttes arvesse Euroopa Ühenduse ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel sõlmitud Cotonou lepingut ja lepinguosaliste kohustust tagada rahu, julgeolek ja stabiilsus, inimõiguste austamine, demokraatlikud põhimõtted ja õigusriik;


A. arvestades, et Sierra Leone erikohus loodi 2000. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Sierra Leone valitsuse poolt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1315 alusel, et vastutusele võtta need, kes on toime pannud rahvusvahelise humanitaarõiguse raskeid rikkumisi, eelkõige sõjakuritegusid ja inimsusevastaseid kuritegusid;

B. arvestades, et Sierra Leone erikohus loob hulgaliselt pretsedente rahvusvahelises õigusemõistmises kriminaalasjades selles osas, et see on esimene rahvusvaheline kohus, mida rahastatakse vabatahtlikest maksetest, esimene, mis on loodud riigis, kus väidetavad kuriteod toime pandi ja esimene kohus, mis on ametisoleva Aafrika riigipea mõistnud süüdi sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes (endise Libeeria presidendi kohtuasi);

C. arvestades, et Sierra Leone erikohtu mandaat lõpeb 2010. aastal ja Sierra Leone valitsus märkis, et ta ei ole võimeline Sierra Leone erikohtu poolt süüdi mõistetud isikute kohtuotsuseid täide viima;

D. arvestades, et kohtuotsuste täitmine on rahvusvahelise õigusemõistmise oluline osa, millel on oluline roll riigis seoses rahu ja õigusriigi edasise arendamisega;

E. arvestades, et poliitika, julgeoleku ja institutsioonide seisukohast on olukord praegu problemaatiline isikute puhul, kes kohtuotsuse järgi peavad oma karistuse kandma Sierra Leones;

F. arvestades, et Sierra Leone erikohus on sõlminud lepingud riikidega, mille hulgas on Ühendkuningriik, Rootsi ja Austria, mille eesmärk on tagada, et mõned süüdi mõistetud isikud kannaksid karistuse nendes riikides, ja arvestades, et tuleb sõlmida veel lepinguid, et tagada, et kõik juba süüdi mõistetud isikud ja need, kelle üle

1 ELT C 187 E, 24.7.2008, lk 242.

PE 425.403\ 5

ET

kohtupidamine on pooleli ja kes võidakse süüdi mõista, kannaksid tegelikult oma karistuse;

G. arvestades, et kui kõige raskemates kuritegudes, mida võib ette kujutada, süüdi mõistetud isikute jaoks ei leita sobivaid kinnipidamisasutusi, kahjustab see tõsiselt rahvusvahelise üldsuse jõupingutusi tõhusas võitluses karistamatuse vastu;

H. tuletades meelde, et võitlus karistamatusega on Euroopa Liidu inimõiguspoliitika üks nurgakividest ja rahvusvaheline üldsus kannab vastutust kehtestatud mehhanismide usaldusväärsuse toetamise eest;

I. arvestades, et muudel kohtutel, näiteks endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisel kriminaalkohtul ja Rwanda asjade rahvusvahelisel kriminaalkohtul, on samad probleemid, ja muudel rahvusvahelistel asutustel nagu näiteks Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul, Liibanoni erikohtul ja Kambodža kohtu erakorralise kolleegiumil tekib lähitulevikus tõenäoliselt sama probleem, kui riigid ei võta endale suuremat kohustust toetada rahvusvaheliste kohtute otsuste täitmist;

J. arvestades, et kõigil rahvusvahelistel kohtutel on tähtis osa rahu ja õigusemõistmise tagamisel vastavates piirkondades ja igaüks neist on võtnud endale kohustuse tagada kestev õiguspärand ja anda oma osa õigusriigi põhimõtete edasisele arendamisele piirkonnas, kus need kuriteod toime pandi,

1. tunneb heameelt rahvusvaheliste kohtute edusammude üle metsikute kuritegude eest vastutavate isikute kohtu alla andmisel ja on veendunud, et need kohtuprotsessid saadavad selge sõnumi kogu maailma juhtidele ja teistele sõjakurjategijatele, et rasked inimõiguste rikkumised ei jää enam karistuseta;

2. kutsub nõukogu ja liikmesriike üles leidma lahendus koos Sierra Leone erikohtuga, et tagada, et süüdimõistetud isikud kannaksid oma karistuse, sest vastasel korral kahjustataks tõsiselt Sierra Leone erikohtu tööd ja rahvusvahelise üldsuse, sealhulgas Euroopa Liidu usaldusväärsust;

3. kutsub liikmesriike üles suurendama panust rahvusvaheliste kohtute töösse, kes püüavad leida lõplikku ja püsivat lahendust karistuste täideviimiseks kas sõlmides lepingud otse nimetatud institutsioonidega karistuste täideviimiseks liikmesriikide jurisdiktsioonis või aidates neil leida alternatiivsed lahendused karistuste täideviimiseks piirkondades endis;

4. kutsub liikmesriike ja muid rahvusvahelisi institutsioone andma täiendavat rahalist abi Sierra Leone erikohtule, mis võimaldaks Sierra Leone erikohtu poolt süüdimõistetud isikute karistuse kandmist riikides, mis suudavad karistusi täita rahvusvaheliste normide kohaselt, kuid kellel puuduvad selleks rahalised vahendid;

5. on seisukohal, et abi ja toetuse puudumine seab suurde ohtu rahvusvaheliste kohtute töö, sest nad ei suuda tagada, et süüdimõistetud isikud kannaksid neile mõistetud karistuse;

6. nõuab põhjalikku uurimust, et hinnata rahvusvaheliste kohtute tehtud tööd, tuua välja saadud kogemused ja esitada soovitused nende tegutsemise ja tulevase rahastamise parandamiseks;

6 /PE 425.403

ET

7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ELi liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Sierra Leone erikohtule, Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, Jugoslaavia asjade rahvusvahelisele kriminaalkohtule, Rwanda asjade rahvusvahelisele kriminaalkohtule, Kambodža kohtu erakorralisele kolleegiumile, Liibanoni erikohtule, ÜRO Julgeolekunõukogule, Aafrika Liidu liikmesriikidele ning AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimeestele.

PE 425.403\ 7

ET

P6_TA-PROV(2009)0311

Ashrafi laagri elanike humanitaarolukord

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon Ashrafi laagri elanike humanitaarolukorra kohta

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Genfi konventsioone ja eelkõige tsiviilisikute sõjaaegset kaitset käsitleva neljanda Genfi konventsiooni artiklit 27;

– võttes arvesse 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni ning selle 1967. aasta protokolli;

– võttes arvesse USA ja Iraagi valitsuste vahel 2008. aasta novembris allkirjastatud vägede staatuse lepingut;

– võttes arvesse oma 12. juuli 2007. aasta resolutsiooni Iraagi pagulaste humanitaarolukorra kohta1 ja 4. septembri 2008. aasta resolutsiooni hukkamiste kohta Iraanis2, milles viidatakse, et Ashrafi laagri elanikel on neljanda Genfi konventsiooni alusel kaitstud isiku õiguslik seisund;


A. arvestades, et Põhja-Iraagis asuv Ashrafi laager asutati 1980. aastatel Iraani opositsioonilise rühmituse Mujahedin-e Khalq liikmete jaoks;

B. arvestades, et 2003. aastal desarmeerisid Iraagis paiknevad USA relvajõud Ashrafi laagri elanikud ja pakkusid neile kaitset, kuulutades nad Genfi konventsioonide alusel kaitstud isikuteks;

C. arvestades, et ÜRO inimõiguste ülemkomissar nõudis oma 15. oktoobri 2008. aasta kirjas tungivalt, et Iraagi valitsus kaitseks Ashrafi laagri elanikke tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega vastuolus oleva sunniviisilise tagasisaatmise, väljasaatmise või repatrieerimise eest, ning hoiduks igasugusest tegevusest, mis võiks seada ohtu elanike elu või julgeoleku;

D. arvestades, et pärast USA ja Iraagi vahelist vägede staatuse lepingu sõlmimist anti kontroll Ashrafi laagri üle 1. jaanuaril 2009. aastal üle Iraagi julgeolekuvõimudele;

E. arvestades, et Iraagi riikliku julgeolekunõuniku hiljutiste väidetavate avalduste kohaselt kavatsevad ametivõimud muuta Ashrafi laagri elanike jätkuva kohaloleku järk-järgult "väljakannatamatuks" ning arvestades, et ta viitas väidetavalt ka nende väljasaatmisele/väljaandmisele ja/või nende sunniviisilisele ümberpaigutamisele Iraagis,

1. nõuab tungivalt, et Iraagi peaminister kinnitaks, et Iraagi ametivõimud ei võta ühtegi 1 ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 609. 2 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0412.

8 /PE 425.403

ET

meedet, millega rikutakse Ashrafi laagri elanike inimõigusi, ning selgitaks Iraagi valitsuse kavatsusi elanike suhtes; kutsub Iraagi ametivõime üles kaitsma Ashrafi laagri elanike elusid ning nende füüsilist ja vaimset puutumatust ning kohtlema neid kooskõlas Genfi konventsioonidest tulenevate kohustustega, eelkõige hoiduma nende sunniviisilisest ümberpaigutamisest, tagasisaatmisest, väljaheitmisest või repatrieerimisest, mis on vastuolus tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega;

2. on seisukohal, austades Ashrafi laagri elanike isiklikke soove tulevikuks, et Ashrafi laagri elanikke ja teisi praegu Iraagis elavaid Iraani kodanikke, kes on lahkunud Iraanist poliitilistel põhjustel, võivad ähvardada tõsised inimõiguste rikkumised, kui nad saadetaks oma tahte vastaselt Iraani tagasi, ning nõuab, et mitte kedagi ei saadetaks tagasi – kas otse või kolmanda riigi kaudu – olukorda, kus neid ähvardab piinamine või muud tõsised inimõiguste rikkumised;

3. kutsub Iraagi valitsust üles lõpetama laagri blokaad ja austama Ashrafi laagri elanike õiguslikku seisundit kui Genfi konventsioonide alusel kaitstud isikuid ning hoiduma igasugusest tegevusest, mis seaks ohtu nende elu või julgeoleku, võimaldades neile täieliku juurdepääsu toidule, joogiveele, arstiabile ning esmatarvetele, kütusele, pereliikmetele ja rahvusvahelistele humanitaarorganisatsioonidele;

4. kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike ning Iraagi ja USA valitsusi, ÜRO põgenike ülemkomissari ja Rahvusvahelist Punase Risti Komiteed üles töötama Ashrafi laagri elanikele rahuldava pikaajalise õigusliku seisundi leidmise nimel;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO põgenike ülemkomissarile, Rahvusvahelisele Punase Risti Komiteele, Ameerika Ühendriikide valitsusele ning Iraagi valitsusele ja parlamendile.

PE 425.403\ 9

ET

P6_TA-PROV(2009)0312

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon *

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (KOM(2008)0530 – C6-0116/2009 – 2008/0170(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2008)0530);

– võttes arvesse 13. detsembril 2006. aastal vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni („konventsioon”), mis võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel 13. detsembril 2006;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 13 lõiget 1 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0116/2009);

– võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7;

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0229/2009),

1. kiidab konventsiooni sõlmimise heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

10 /PE 425.403

ET

P6_TA-PROV(2009)0313

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokoll *

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (KOM(2008)0530 – C6-0117/2009 – 2008/0171(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,


– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli („fakultatiivprotokoll”), mis võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel 13. detsembril 2006;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 13 lõiget 1 ja artikli 300 lõike 2 esimest lõiku;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0117/2009);


– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0230/2009),

1. kiidab fakultatiivprotokolli sõlmimise heaks;

2. kutsub liikmesriike ja komisjoni üles andma vastavalt oma pädevusvaldkondadele iga kolme aasta järel nõukogule ja Euroopa Parlamendile aru fakultatiivprotokolli rakendamise seisust;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

PE 425.403\ 11

ET

P6_TA-PROV(2009)0314

Etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamine terrorismivastase võitluse, õiguskaitse, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli valdkonnas

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta soovitus nõukogule probleemi kohta seoses etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamisega terrorismivastases võitluses, õiguskaitses, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli puhul (2008/2020(INI))

Euroopa Parlament,

− võttes arvesse Sarah Ludfordi poolt ALDE fraktsiooni nimel tehtud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule probleemi kohta seoses etnilise päritolu ja rassi alusel profiilide koostamisega terrorismivastases võitluses, õiguskaitses, sisserände ning tolli- ja piirikontrolli puhul (B6-0483/2007);

− võttes arvesse rahvusvahelisi, Euroopa ja riiklikke inimõigustealaseid õigusakte: eelkõige kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Ühenduse asutamislepingut, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (harta) ning liikmesriikide põhiseadusi, aga ka õigusi ja tagatisi, mida nende vahenditega antakse üksikisikutele eraelu, andmekaitse, mittediskrimineerimise ja vaba liikumise valdkonnas;

− võttes arvesse Euroopa Nõukogu andmekaitsemeetmeid Euroopas: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8, Euroopa Nõukogu konventsiooni 108 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel, Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitust liikmesriikidele R (87) 15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas,1 soovitust R (97) 18, mis käsitleb isikuandmete kogumist ja töötlemist statistilistel eesmärkidel,2 ja soovitust R (2001) 10 Euroopa politseieetika koodeksi kohta3;

− võttes arvesse ELi andmekaitsealaseid sätteid: harta artikleid 7 ja 8, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta4, nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta5;

− võttes arvesse rassilise diskrimineerimise vastaseid meetmeid: rahvusvahelist konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 14 ja protokolli 12, EÜ asutamislepingu artiklit 13 ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või

1 Vastu võetud ministrite komitee poolt ministrite asetäitjate 410. kohtumisel 17. septembril 1987.

aastal. 2 Vastu võetud ministrite komitee poolt ministrite asetäitjate 602. kohtumisel 30. septembril 1997.

aastal. 3 Vastu võetud ministrite komitee poolt ministrite asetäitjate 765. kohtumisel 19. septembril 2001.

aastal. 4 EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. 5 ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

12 /PE 425.403

ET

etnilisest päritolust1;

− võttes arvesse ELi õigusakte julgeoleku ja terrorismivastase võitluse valdkonnas, sealhulgas politsei- ja õigusalase koostöö ning teabe ja jälitusteabe vahetuse valdkonnas, nagu nõukogu 20. septembri 2005. aasta otsust 2005/671/JSK terroriaktidega seotud teabevahetuse ja koostöö kohta2, nõukogu 18. detsembri 2006. aasta raamotsust 2006/960/JSK Euroopa Liidu liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta3, nõukogu 23. juuni 2008. aasta otsust 2008/615/JSK piiriülese koostöö tõhustamise kohta, eelkõige seoses terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega,4 ning selle 23. juuni 2008. aasta rakendusotsust 2008/616/JSK5;

− võttes arvesse olemasolevaid ja kavandatavaid ELi andmebaase, nagu Schengeni infosüsteem, Eurodac ja viisainfosüsteem, ning biomeetriliste andmete kogumise meetmeid, nagu need, mis on mõeldud elamislubade ja passide jaoks, ning komisjoni 30. novembri 2006. aasta teatist pealkirjaga "Euroopa Liidu lõunapoolsete merepiiride haldamise tugevdamine” (KOM(2006)0733), mis käsitleb lõunapoolsete väliste merepiiride jaoks püsiva rannapatrulli võrgustiku rajamist, samuti esildatud seireprojekte nagu Eurosur (Euroopa piiride seiresüsteem);

− võttes arvesse ettepanekut luua „e-piirid”, nagu on mainitud komisjoni 13. veebruari 2008. aasta teatises pealkirjaga „Järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ettevalmistamine”(KOM(2008)0069), milles tehakse ettepanek kehtestada integreeritud piirihaldus koos automaatse piirikontrolliga, mis hõlmab registreeritud reisija programmi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi;

− võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist lepingut, mis käsitleb lennuettevõtjate poolt broneeringuinfo töötlemist ja edastamist Ameerika Ühendriikide Sisejulgeolekuministeeriumile (2007. aasta broneeringuinfo leping),6 ettepanekut võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel (KOM(2007)0654) ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa andmekaitseinspektori, artikli 29 töörühma ning politsei- ja õigusalase koostöö töörühma arvamusi selle ettepaneku kohta;

− võttes arvesse asjaomast riikide pretsedendiõigust, näiteks Saksamaa konstitutsioonikohtu otsust polizeiliche präventive Rasterfahndung’i kohta7 ja Ühendkuningriigi parlamendi ülemkoja otsust Tšehhi romide kohta8 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõigust, eelkõige kohtuasju Timišev v. Venemaa9,

1 EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22. 2 ELT L 253, 29.9.2005, lk 22. 3 ELT L 386, 29.12.2006, lk 89. 4 ELT L 210, 6.8.2008, lk 1. 5 ELT L 210, 6.8.2008, lk 12. 6 ELT L 204, 4.8.2007, lk 18. 7 Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus, BVerfG, 1 BvR 518/02, 4.4.2006, Absatz-Nr. (1-184). 8 Lordide Koda, 9 detsember 2004, R v. Immigration Office at Prague Airport and another (Respondents)

ex parte European Roma Rights Centre and other (Appellants) [2004], UKHL 55, paragraph 101. 9 Timišev v. Venemaa, 13. detsember 2 005, nr. 55762/00 ja 55974/00, Euroopa Inimõiguste Kohus, 2005-

XII.

PE 425.403\ 13

ET

Nachova ja teised v. Bulgaaria1, D.H ja teised v. Tšehhi Vabariik2 ning S. ja Marper v. Ühendkuningriik3, ning Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigust, eelkõige kohtuasja Huber v. Saksamaa Liitvabariik4;

− võttes arvesse terrorismivastases võitluses inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse ÜRO eriraportööri Martin Scheinini aruannet5, Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Thomas Hammarbergi artiklit „Eraelu puutumatuse õiguse kaitse terrorismivastases võitluses”6, Euroopa Nõukogu rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldist poliitilist soovitust nr 8 rassismi vastu võitlemise kohta terrorismivastases võitluses7 ja üldist poliitilist soovitust nr 11 politseitöös rassismi ja rassilise diskrimineerimise vastu võitlemise kohta8 ning Euroopa Liidu põhiõiguste sõltumatute ekspertide võrgustiku aruannet „Etniliste profiilide koostamine”9;

− võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 94;

− võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ja väliskomisjoni arvamust (A6-0222/2009),

Profiilide koostamine ja andmete hankimine

A. arvestades, et liikmesriigid kasutavad üha rohkem uusi tehnoloogiaid, rakendades programme ja süsteeme, mis hõlmavad isikuid puudutava teabe hankimist, kasutust, säilitamist või vahetamist, kui vahendeid terrorismivastases võitluses või kaitseks muude ohtude eest võitluses kuritegevuse vastu;

B. arvestades vajadust võtta Euroopa tasandil vastu profiilide koostamise selge määratlus, pidades silmas konkreetset taotletavat eesmärki; arvestades, et profiilide koostamine on uurimismeetod, mille on võimalikuks teinud uued tehnoloogiad ja mida üldiselt kasutatakse ärisektoris, kuid mis nüüd on üha enam kasutusel ka õiguskaitsevahendina, eelkõige kuritegude avastamiseks ja ärahoidmiseks, aga ka piirikontrollis;

C. arvestades, et profiilide koostamine, mis toimub sageli arvutipõhiste andmete automaatse hankimise teel, nõuab uurimist ja poliitilist arutelu, sest see vaidlusaluselt kaldub kõrvale üldreeglist, et õiguskaitsealased otsused peavad põhinema üksikisiku konkreetsel käitumisel; arvestades, et profiilide koostamine on uurimismeetod, mille puhul hangitakse inimeste kohta eri allikatest teavet, mis võib hõlmata nende etnilist päritolu, rassi, rahvust ja usku, mille põhjal püütakse määratleda neid, kes võivad olla kahtlustatavad kriminaalkuriteos või terrorismiaktis, ja võimaluse korral võtta nende suhtes keelavaid meetmeid, ning seda võib määratleda järgmiselt:

1 Nachova ja teised v. Bulgaaria [GC], 26. veebruar 2004, nr 43577/98 ja 43579/98, Euroopa Inimõiguste

Kohus, 2005-VII. 2 D.H. ja teised v. Tšehhi Vabariik, 13. november 2007, nr 57325/00. 3 S. ja Marper v. Ühendkuningriik, 4. detsember 2008, nr 30562/04 ja 30566/04. 4 Otsus kohtuasjas C-524/06: EKL 2008, lk I-0000. 5 ÜRO dokument A/HRC/4/26, 29. jaanuar 2007. 6 CommDH/Issue Paper (2008)3, Strasbourg, 17. november 2008. 7 CRI (2004) 26, vastu võetud 17. märtsil 2004. 8 CRI (2007) 39, vastu võetud 29. juunil 2007. 9 CFR-CDF, arvamus 4.2006: http://ec.europa.eu/justice_home/cfr_cdf/doc/avis/2006_4_en.pdf.

14 /PE 425.403

ET

füüsiliste, käitumuslike või psühholoogiliste tunnuste kogumite süstemaatiline seostamine konkreetsete kuritegudega ning nende kasutamine alusena õiguskaitsealaste otsuste tegemisel1

või, täpsustades seost andmete hankimise ja profiili koostamise vahel:

meetod, mille puhul teatavasse kategooriasse kuuluva isiku tunnuste kogum tuletatakse mineviku põhjal ning seejärel otsitakse andmebaasidest isikuid, kelle tunnused selle kogumiga enam-vähem ühte langevad2;

D. arvestades, et etnilise profiili koostamist, millel on konkreetne rassiline või etniline alus ja mis seetõttu tekitab muret konflikti pärast mittediskrimineerimise normidega, võib määratleda järgmiselt:

rassi või etnilise päritolu, usu või riikliku päritolu süstemaatiline kasutamine õiguskaitsealastes otsustes ainsa asjaoluna või ühena mitmest asjaolust, olenemata sellest, kas asjaomased isikud on tuvastatud automaatse süsteemi alusel või mitte3

või

tunnuste nagu rassi, nahavärvi, keele, usu, rahvuse või riikliku või etnilise päritolu kasutamine politsei poolt ilma objektiivse ja mõistliku põhjenduseta kontrollimisel, järelevalves või uurimistegevuses4;

E. arvestades, et kuna profiilide koostamist, ükskõik kas see toimub andmete hankimise või politsei ja teiste asutuste tegevuse kaudu, kasutatakse järjest rohkem õiguskaitse ja piirikontrolli vahendina ning liiga vähe tähelepanu on pööratud selle tulemuslikkusele ning õiguskaitsemeetmete arendamisele ja rakendamisele, et tagada eraelu puutumatuse kaitse ja diskrimineerimise vältimine;

F. arvestades, et profiilid võivad olla:

i) kirjeldavad, kui nad põhinevad tunnistajate ütlustel ja muul teabel kuritegude toimepanijate kohta või toimepandud kuritegude tunnustel, ning seetõttu aitavad kaasa konkreetsete kahtlusaluste kinnipidamisele või sama mustrit järgivate kuritegude avastamisele; või

ii) ennustavad, kui nende abil leitakse seos minevikusündmuste jälgitavate muutujate ja hetkeandmete ning jälitusteabe vahel, et teha järeldusi, mille abil loodetakse tuvastada neid, kes võivad olla seotud mingi tulevikus toimepandava või veel avastamata kuriteoga5;

1 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 28. oktoobri 2008. aasta arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu

raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel, punkt 35. 2 Lordide Koja aruanne: Clarke R, Profiling: A Hidden Challenge to the Regulation of Data Surveillance,

1993, punkt 33, allmärkus 41. 3 Oliver De Schutter ja Julie Ringelheim (2008). „Ethnic Profiling: A Rising Challenge for European

Human Rights Law,” Modern Law Review, 71(3):358-384. 4 Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni üldine poliitiline soovitus nr 11, mainitud

eespool, punkt 1. 5 Terrorismivastases võitluses inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse ÜRO eriraportööri

aruanne, lõige 33.

PE 425.403\ 15

ET

G. arvestades, et andmete hankimine ja profiilide koostamine ähmastab piirid lubatava sihipärase jälgimise ja küsitava massilise jälgimise vahel, kui andmeid kogutakse pigem kasulikkuse tõttu kui määratletud eesmärgil, mis tähendab juba võimalikku ebaseaduslikku sekkumist eraellu;

H. arvestades, et reisimisele kehtestatud põhjendamatud piirangud ja ebameeldivad kontrollimeetmed võivad halvendada elavaid majandus-, teadus-, kultuuri- ja sotsiaalsuhteid kolmandate riikidega; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on vähendada miinimumini ohtu, et teatavate rühmade, kogukondade või rahvuste suhtes rakendatakse diskrimineerivaid või objektiivselt põhjendamatuid meetmeid;

I. arvestades ohtu, et süütute inimeste suhtes võidakse kohaldada omavolilisi kinnipidamisi, ülekuulamisi, reisipiiranguid, jälgimist või julgeolekukontrolle teabe alusel, mille on nende profiili lisanud riigiteenistuja, ning juhul kui seda teavet kohe ei eemaldata, võib see kaasa tuua andmete vahetamise ja otsuste vastastikuse tunnustamise tõttu viisakeelu, reisi- või piiriületuse loast keeldumise, jälgitavate isikute nimekirjadesse kandmise, andmebaasidesse sisestamise, keelud töölevõtmisel või panganduses, vahistamise või vabadusekaotuse või muude õiguste äravõtmise, kusjuures see kõik võib jääda heastamata;

Õiguslikud kohustused

J. arvestades, et õiguskaitset tuleb alati teostada austades põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja pereelule, isikuandmeid kaitstes ja diskrimineerimata; tihe rahvusvaheline koostöö on vältimatu terrorismi ja tõsiste kuritegudega võitlemisel, kuid igasugune selline koostöö peab vastama rahvusvahelisele õigusele ning võrdse kohtlemise ja nõuetekohase õiguskaitse Euroopa normidele ja väärtustele, eeskätt selleks, et EL ei õõnestaks oma usaldusväärsust inimõiguste edendajana liidu piires ja rahvusvahelisel tasandil;

K. arvestades, et EL peaks vältima uurimismeetodeid, mis võivad asjatult halvendada diplomaatilisi suhteid, takistada sellist rahvusvahelist koostööd või kahjustada ELi mainet maailmas ja vähendada ELi usaldusväärsust rahvusvahelise õiguse edendajana; arvestades, et Euroopa normid võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja õiguskaitse valdkonnas peaksid ka edaspidi olema eeskujuks;

L. arvestades, et nii kirjeldava kui ka ennustava profiili koostamine võib olla seaduslik uurimisvahend, kui see põhineb konkreetsel, usaldusväärsel ja õigeaegsel teabel, mitte aga stereotüüpidel põhinevatel kontrollimatutel üldistustel ning kui selliste profiilide alusel võetavad meetmed vastavad vajaduse ja proportsionaalsuse õiguslikele kriteeriumidele; arvestades siiski, et etnilist päritolu, rassilist kuuluvust, usulisi veendumusi, kodakondsust ja poliitilisi vaateid kirjeldavate andmete kasutamist puudutavate vastavate õiguslike piirangute ja kaitsemeetmete puudumisel tekib märkimisväärne oht, et profiilide koostamine võib põhjustada diskrimineerimist;

M. arvestades, et Euroopa politseieetika koodeksi juhiste kohaselt peab politseiuurimine põhinema vähemalt tegeliku või võimaliku õigusrikkumise või kuriteo põhjendatud kahtlusel, ning arvestades kinnitusi, et üksikisikuid ja ühiskonda tervikuna ohustav inimõiguste rikkumise tõenäosus1 tekib sellise põhjendatud kahtluse puudumise korral,

1 Samas. lõige 33. Vt ka ELi aruannet “Etnilise profiili koostamine”. Euroopa Liidu põhiõiguste

sõltumatute ekspertide võrgustik, eespool nimetatud, lk 9–13.

16 /PE 425.403

ET

kui profiilide koostamine põhineb stereotüüpidel või eelarvamustel;

N. arvestades, et ennustava profiili koostamine, kus kasutatakse andmebaaside vaheliste ristviidete põhjal koostatud laiaulatuslikke profiile ning kajastatakse läbiproovimata käitumisüldistusi või –mustreid, mille kohta arvatakse, et see võib tõenäoliselt viidata mõnele tulevikus toimepandavale või veel avastamata kuriteole või terrorismiaktile, tekitab sügavat muret eraelu puutumatuse pärast ja võib endast kujutada eraelu puutumatuse õiguse rikkumist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 ja harta artikli 7 alusel1;

O. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõiguses on selgelt väljendatud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 lõike 2 erandite kohaldamine on lubatud ainult siis, kui need on kooskõlas õigusega ja demokraatlikus ühiskonnas vajalikud2, nagu kinnitatakse ka eespool nimetatud hiljutises kohtuotsuses S. ja Marper v. Ühendkuningriik, milles leitakse, et ulatuslikud ja valimatud volitused süütegudes kahtlustatavate, kuid süüdi mõistmata isikute sõrmejälgede, rakuproovide ja DNA profiili säilitamiseks on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklit 8 rikkumine;

P. arvestades, et eespool nimetatud kohtuasjas S. ja Marper v. Ühendkuningriik langetatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuses mainitud „häbimärgistamise ohu” tekkimine isikute puhul, keda õigusrikkumises ei ole süüdi mõistetud, kuid koheldakse samamoodi kui Ühendkuningriigi DNA andmebaasis sisalduvaid süüdimõistetud kurjategijaid, peaks ka tõstatama küsimuse, kas kohtu poolt õigeksmõistetud isikute isikuandmete töötlemine profiili koostamise eesmärgil on õiguspärane3;

Q. arvestades, et Saksamaa konstitutsioonikohus tunnistas oma eespool nimetatud otsuses põhiseaduse vastaseks Rasterfahndungi (sõelotsingu) programmi, mille käigus Saksa politseiasutused kogusid avalikest ja eraandmebaasidest isikuandmeid eeldatavalt islamiusuliste ja ülikoolis õppivate või õppinud 18–40-aastaste meeste kohta, selleks et (ebaõnnestunult) tuvastada terrorismis kahtlustatavad, ning et kohus leidis oma otsuses, et andmete hankimine on ebaseaduslik isikuandmetesse ja eraellu tungimine, mida ei saa õigustada reageerimisena üldisele ohuolukorrale, mis on eksisteerinud 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakutest alates, vaid milleks on vaja „konkreetse ohu”, näiteks terrorirünnakute ettevalmistamise või toimepaneku tõendamist;

Tulemuslikkus

R. arvestades, et andmete hankimise ja profiilide koostamise kasulikkus on seatud kahtluse alla mitmetes Ameerika uuringutes, sealhulgas:

i) ühes Cato Instituudi uuringus nenditi:

kuigi andmete hankimisest on kasu paljudel eesmärkidel, ei sobi see terroristide 1 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 28. oktoobri 2008. aasta arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu

raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel, punkt 4. 2 Asjaomase kohtupraktika kohta lühiülevaate saamiseks vt: E. Brouwer, Towards a European PNR

System?, Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C (kodanikuõigused ja põhiseadusküsimused) teostatud uurimus, dokument PE 410.649, jaanuar 2009, punkt 5, lk 16-17.

3 Eespool nimetatud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus kohtuasjas S. ja Marper v. Ühendkuningriik, punkt 125.

PE 425.403\ 17

ET

avastamise probleemi lahendamiseks. Oleks kahju, kui andmete hankimist terrorismi avastamise eesmärgil peetaks väärtuslikuks riigi julgeolekuorganite, õiguskaitseorganite ja tehnoloogiaringkondade hulgas, sest andmete hankimise jätkamine sellel eesmärgil raiskaks maksumaksja dollareid, rikuks tarbetult eraelu puutumatust ja kodanikuõigusi ning suunaks riiklikus julgeolekus töötavate meeste ja naiste väärtusliku aja ja energia vale eesmärgi täitmisele1;

ii) USA National Research Council’i uuringus andmete hankimise ja käitumise jälgimise meetodite kohta sisejulgeolekuministeeriumile jõuti järeldusele, et:

terroristide automaatne tuvastamine andmete hankimise kaudu… ei ole ei eesmärgina teostatav ega tehnoloogia arengu alaste pingutuste eesmärgina soovitatav2;

S. arvestades, et andmete hankimise tulemuslikkust nõrgestab „nõel heinakuhjas“ probleem, sest analüütikud peavad läbi vaatama tohutu hulga olemasolevaid andmeid; et seaduskuulekate kodanike jäetavate „digitaaljälgede” hulk on isegi suurem kui kurjategijate ja terroristide oma, kes oma isiku varjamiseks teevad märkimisväärseid pingutusi; ning et „väärtabamusi” on olulisel määral, mille tõttu ei satu kahtluse alla mitte ainult täiesti süütud inimesed, kelle eraellu võidakse tungida, vaid jäävad tuvastamata tegelikud kahtlusalused;

T. arvestades, et teistpidi probleemiks on nende kurjategijate kahe silma vahele jätmine, kes profiiliga kokku ei sobi, nagu Londoni 7. juuli 2005. aasta pommirünnakute peamees, kes “oli sattunud luureteenistuste tähelepanu alla kui kaasosaline teistele meestele, keda kahtlustati terroristliku pommirünnaku vandenõus osalemises… kuid… teda ei jälitatud, sest tema puhul ei olnud piisavalt “linnukesi” enne 2005. aasta juulit koostatud terrorismis kahtlustatava profiili kastikestes”3;

U. arvestades, et profiilide koostamine, mis häirib kogukonnas valitsevaid häid suhteid ja võõrandab teatavad kogukonnad koostööst õiguskaitseasutustega, töötaks vastu tõhusale võitlusele kuritegevuse ja terrorismi vastu, takistades luureandmete kogumist4;

V. arvestades, et tõhus teabe kogumine teatavate kahtlusaluste kohta ja konkreetsete juhtlõngade järgimine on parim lähenemisviis terrorismi avastamiseks ja ennetamiseks ning sellele täienduseks võivad juhukontroll ja kõiki võrdselt mõjutav kontroll, mida terroristidel on võimatu vältida, olla terrorismivastases võitluses tulemuslikumad kui profiilide koostamine5;

Profiili koostamine etnilise päritolu alusel

W. arvestades, et etnilise päritolu, rahvuse või usu kasutamine teguritena õiguskaitsega

1 Cato Instituudi poliitikaanalüüs nr 584, 11. detsember 2006: ‘Effective Terrorism and the limited role of

predictive data-mining’ by Jeff Jonas and Jim Harper. 2 "Protecting Individual Privacy in the Struggle Against Terrorists: A Framework for Program

Assessment.” Kokkuvõte veebis : http://www.nap.edu/catalog/12452.html, lk 4. 3 “Detectives draw up new brief in hunt for radicals,” The Times, 28. detsember 2005. 4 Terrorismivastases võitluses inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse ÜRO eriraportööri

aruanne, punkt 62. 5 Samas, punkt 61.

18 /PE 425.403

ET

seotud uurimistes ei ole välistatud, kui see kasutus on kooskõlas mittediskrimineerimise normidega, sealhulgas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 14, kuid see kasutus peab vastama tulemuslikkuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumidele, et seaduslikult oleks lubatud erinev kohtlemine, mis ei kujuta endast diskrimineerimist;

X. arvestades, et stereotüüpsetel oletustel põhinevate profiilide koostamine võib tekitada avalikkuses vaenu ja ksenofoobiat isikute suhtes, kellel on teatud etniline, rahvuslik või usuline taust1;

Y. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktika on kinnitanud, et juhul kui rass on õiguskaitsetegevusele ainsaks aluseks, on tegu lubamatu diskrimineerimisega2; arvestades, et praktikas ei ole alati selge, kas rass või etniline päritolu oli ainus või otsustav alus sellisele tegevusele, ning sageli ilmneb selliste tegurite ülekaal alles siis, kui analüüsitakse õiguskaitsealase tegevuse mustreid;

Z. arvestades, et kuigi puudub rahvusvaheline või Euroopa norm, mis otseselt keelaks profiili koostamise etnilise päritolu alusel, võib Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast sellise järelduse teha, ning nii rahvusvaheline konventsioon rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta kui ka rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon on andnud selgelt mõista, et sellise tavaga rikutakse diskrimineerimise keeldu3;

AA. arvestades, et 2000. aasta rassismivastasel maailmakonverentsil vastuvõetud tegevuskavas nõuti riikidelt tungivalt, et nad kavandaksid, rakendaksid ja jõustaksid tõhusaid meetmeid rassiliste profiilide koostamise kaotamiseks4; arvestades, et rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni eespool nimetatud soovituses nr 8 rassismi vastu võitlemise kohta terrorismivastases võitluses on palutud riikide valitsustel tagada, et õigusaktidest ja eeskirjadest või nende rakendamisest õiguskaitse valdkonnas ei tuleneks diskrimineerimist; ning arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste sõltumatute ekspertide võrgustik on veendunud, et terroristide profiilid selliste tunnuste alusel nagu rahvus, vanus või sünnikoht kujutavad endast suurt diskrimineerimise ohtu5;

AB. arvestades profiilide koostamise meetodeid kasutavate või nende aluseks olevate uurimistavade ja andmetöötlussüsteemide igakülgse hindamise vajadust ELis ja liikmesriikides, selleks et tagada riikide, Euroopa ja rahvusvaheliste õigusaktidega määratud kohustuste täielik täitmine ja hoida ära õigustamatut diskrimineerivat või eraellu tungivat mõju;

AC. arvestades, et selliste operatsioonide suhtes tuleks rakendada järgmisi suuniseid, ning arvestades, et täieliku ja tõhusa kaitse tagamiseks on vaja ühendada kõik need erinevad kaitsevariandid,

1 Samas, punkt 40. 2 Nt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus eespool nimetatud kohtuasjas Timišev v. Venemaa. 3 Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 28. oktoobri 2008. aasta arvamus nõukogu raamotsuse kohta

broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel, punkt 39. 4 Report of the World Conference against Racism, Racial Discrimination, Xenophobia and Related

Intolerance (A/CONF.189/12), Programme of Action, paragraph 72. 5 EU Network of Independent Experts on Fundamental Rights, "The balance between freedom and security

in the response by the European Union and its member States to the Terrorist Threats" (2003), p. 21.

PE 425.403\ 19

ET

1. edastab nõukogule järgmised soovitused:

a) igasugune isikuandmete töötlemine õiguskaitse ja terrorismivastase võitluse eesmärgil peaks põhinema kasutuspiiranguid kehtestavatel avaldatud õigusaktidel, mis on selged, konkreetsed ja siduvad ning mille suhtes sõltumatud andmekaitseasutused teevad tihedat ja tõhusat järelevalvet ning mille rikkumise suhtes kohaldatakse rangeid karistusi; massiline andmete säilitamine ettevaatuspõhimõttel on ebaproportsionaalne tõhusa terrorismivastase võitluse põhinõudeid silmas pidades;

b) tuleks kehtestada õiguslik raamistik, mis sätestaks selge määratluse profiilide koostamise kohta, mis toimub kas arvutipõhiste andmete automaatse hankimise teel või muul moel, et kehtestada õiguspärase kasutuse selged eeskirjad ja sätestada piirangud; ühtlasi on vaja kehtestada vajalikud andmekaitse tagatised üksikisikutele ja vastutuse kindlaksmääramise mehhanismid;

c) isikuandmete kogumist ja säilitamist ning profiilide koostamise meetodite kasutamist isikute puhul, keda ei kahtlustata konkreetses kuriteos või kes ei kujuta endast konkreetset ohtu, tuleks eriti rangelt kontrollida vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid silmas pidades;

d) faktilised ja luureandmed ning andmed eri andmesubjektide kategooriate kohta peaksid olema selgelt eristatud;

e) juurdepääsu politsei ja salateenistuse toimikutele peaks lubama ainult iga üksikjuhtumit eraldi käsitledes ja konkreetsel eesmärgil ning see peaks olema liikmesriikide kohtuliku kontrolli all;

f) profiilide koostamine ei tohiks kahjustada liikmesriikide politseiasutuste sihipärast uurimistegevust ning piiranguid kehtestavad õigusaktid profiilide koostamise kohta ei tohiks takistada seaduspärast juurdepääsu andmebaasidele osana sellisest sihipärasest uurimisest;

g) isikuandmete säilitamine peaks olema ajalise piiranguga;

h) etniline statistika on oluline vahend, mis võimaldab avastada õiguskaitse tavasid, mis pööravad õiguskaitsel ebaproportsionaalset, lubamatut ja õigustamatut tähelepanu rahvusvähemustele; kõrgete standardite loomine, et kaitsta isikuandmeid (andmed, mis on seotud tuvastatava isikuga), ei takista seega kogumast anonüümseid statistilisi andmeid, sealhulgas andmeid etnilise päritolu, rassi, usu või riikliku päritolu kohta, mis on vajalikud, et tuvastada igasugust diskrimineerimist õiguskaitse tavade puhul; artikli 29 töörühmalt tuleks paluda sellekohaste juhiste esitamist;

i) keelatud peaks olema andmete kogumine isikute kohta vaid sellel alusel, et nad on teatava rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse või käitumisega, poliitiliste vaadetega või et nad kuuluvad teatavatesse liikumistesse või organisatsioonidesse, mis ei ole seadusega keelatud; vaja on kehtestada kaitsetagatised ja menetlused kaebuste esitamiseks õiguskaitsevahendite diskrimineeriva kasutuste kohta;

20 /PE 425.403

ET

j) eraõiguslikel või avalik-õiguslikel asutustel oleks lubatud vaid erandkorras ning rangete kaitsemeetmete kohaldamisel tugineda arvutipõhistele otsustele isikute kohta ilma inimesepoolse hinnanguta;

k) õigusaktidega tuleks kehtestada tugevad kaitsemeetmed, et tagada politsei ja salateenistuste tegevuse, sealhulgas terrorismivastase tegevuse üle asjakohane ja tõhus kohtulik ja parlamentaarne kontroll;

l) arvestades võimalikke tagajärgi üksikisikutele, peaks heastamine olema tõhus ja kättesaadav, andmesubjektile tuleb anda selget teavet kohaldatavate menetluste kohta, millega kaasnevad õigused andmetele juurdepääsuks ja nende parandamiseks;

m) tuleks kehtestada kriteeriumide kogum, mille alusel hinnata profiilide koostamise kõigi tegevuste tulemuslikkust, õiguspärasust ja kooskõla Euroopa Liidu väärtustega; profiilide kasutamist käsitlevad kehtivad ja esildatud siseriiklikud ja ELi õigusaktid tuleks läbi vaadata, et veenduda nende vastavuses Euroopa õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute sätetele; ning vajaduse korral tuleks kaaluda ELi õigusreformi, et kehtestada siduvad eeskirjad, mis hoiavad ära põhiõiguste rikkumise, kusjuures tuleks arvesse võtta Euroopa Nõukogu peagi valmivat soovitust profiilide koostamise kohta;

n) tuleks uurida, mil määral nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ tõkestab või reguleerib profiilide koostamise meetmeid ja tavasid, ning kaaluda tuleks muudatust, et lennujaamad ja sadamad ei jääks selle direktiivi reguleerimisalast välja;

o) nõukogu peaks tellima uuringu, mis põhineb asjaomasel raamistikul ja praegustel tavadel ning mille korraldamise eest vastutab komisjon, kes vajaduse korral konsulteerib Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa andmekaitseinspektoriga, samuti õiguskaitse- ja luureasutustega, ning mis käsitleb profiilide koostamise meetodite tegelikku ja võimalikku kasutust, nende tulemuslikkust kahtlustatavate tuvastamisel ning nende ühtesobivust kodanikuvabaduste, inimõiguste ja eraelu puutumatuse nõuetega; liikmesriikidelt tuleks paluda andmeid kinnipidamise ja kontrollimise (stop-and-search) ning muude sekkumiste kohta, mis tulenevad profiilide koostamise meetoditest;

o

o o

2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

PE 425.403\ 21

ET

P6_TA-PROV(2009)0315

Ühenduse finantshuvide kaitse - pettustevastane võitlus - 2007. aasta aruanne

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon ühenduse finantshuvide kaitse ja pettustevastase võitluse kohta – 2007. aasta aruanne (2008/2242(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse oma resolutsioone komisjoni ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) varasemate aastaaruannete kohta;

– võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2008. aasta aruannet Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Ühenduse finantshuvide kaitse – pettustevastane võitlus – 2007. aasta aruanne” (KOM(2008)0475), kaasa arvatud selle lisad (SEK(2008)2300 ja SEK(2008)2301);

– võttes arvesse OLAFi 2007. aasta tegevusaruannet1 ja tema 19. juuni 2008. aasta teist aruannet nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest) rakendamise kohta, samuti suuniseid OLAFi käsiraamatu asendamise kohta;

– võttes arvesse OLAFi järelevalvekomitee tegevusaruannet 2007. aasta juuni ja 2008. aasta mai vahelise perioodi kohta2;

– võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet 2007. eelarveaasta eelarve täitmise kohta3;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 276 lõiget 3 ja artikli 280 lõiget 5;

– võttes arvesse nõukogu 13. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1995/2006, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust4;

– võttes arvesse kodukorra artiklit 45;

– võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja regionaalarengukomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A6-0180/2009),

Teatatud eiramisjuhtudega seotud summad

1. väljendab heameelt otseseid kulusid käsitleva peatüki lisamise üle, kuid rõhutab, et eeldab selle täiendamist üksikasjalikumate andmetega järgmistes aruannetes;

1 http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/aar/aar2005/doc/olaf_aar.pdf 2 http://ec.europa.eu/anti_fraud/reports/sup-com_en.html. 3 ELT C 286, 10.11.2008, lk 1. 4 ELT L 390, 30.12.2006, lk 1.

22 /PE 425.403

ET

2. kordab oma nõuet lisada ühenduste finantshuvide kaitset käsitlevad iga-aastased raportid ja asjaomased Euroopa Parlamendi resolutsioonid nõukogu päevakorda ning üleskutset nõukogule edastada seejärel oma tähelepanekud parlamendile ja komisjonile; on äärmiselt pettunud, et nõukogu ei ole seda parlamendi üleskutsest ja komisjoni nõudmisest hoolimata seni teinud;

3. märgib, et omavahendite, põllumajanduskulude, struktuurimeetmete ja otseste kulude valdkonnas oli teatatud eiramisjuhtudega seotud summa 2007. aastal kokku 1,425 miljardit eurot (2006. aastal 1,143 miljardit eurot); liikmesriikide poolt 2007. aastal komisjonile teatatud summad võib jaotada järgmiselt:

– omavahendid: 377 miljonit eurot (2006. aastal 353 miljonit eurot);

– põllumajanduskulud: 155 miljonit eurot (2006. aastal 87 miljonit eurot);

– struktuurimeetmed: 828 miljonit eurot (2006. aastal 703 miljonit eurot);

– ühinemiseelsed vahendid: 32 miljonit eurot (2006. aastal 14 miljonit eurot);

– otsesed kulud: 33 miljonit eurot;

4. väljendab heameelt asjaolu üle, et pärast Euroopa Parlamendi eelmise aasta raportit on komisjon määratlenud oma raportis erinevused eeskirjade eiramise ja pettuse vahel; „pettusekahtluse” mõiste tekitab liikmesriikidele siiski jätkuvalt raskusi;

Üldised kaalutlused

5. väljendab heameelt liikmesriikide juba tehtud jõupingutuste üle, kuid rõhutab veel kord, et liikmesriigid peaksid tagama oma finantskontrollimehhanismide asjakohasuse, ning toonitab, kui tähtis on liikmesriikide ennetustegevus, et suurendada eeskirjade eiramise juhtumite avastamist enne maksete tegemist toetuse saajatele; rõhutab asjaolu, et pettuse ja korruptsiooni vastu võitlemine on jätkuvalt kõigi liikmesriikide ülesanne ning et olukorra tõeliseks paranemiseks on vaja ühiseid jõupingutusi;

6. rõhutab vajadust saavutada teabe kogumise ja kasutamise meetodite suurem ühtlustamine eesmärgiga tagada ühtne raamistik, mis võimaldab tõhustatud ennetusstrateegia raames hinnata edukamalt pettusteriski;

7. tunneb heameelt selle üle, et mõned liikmesriigid esitavad haldusdeklaratsioone riigi tasandil hallatavate ühenduse vahendite kohta; kutsub teisi liikmesriike üles tegema samasuguseid algatusi ja palub komisjonil teha kõik vajalik, et selliseid riikide haldusdeklaratsioone esitataks kogu Euroopa Liidus;

Omavahendid

8. märgib, et hinnanguline eiramisjuhtudega seotud summa suurenes 6% võrra; enim eiramisjuhte leidis aset seoses televiisorite ja sigarettidega, nagu ka varasematel aastatel;

9. peab kahetsusväärseks viivitust määruse (vastastikuse haldusabi kohta Euroopa Ühenduse finantshuvide kaitsmisel pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse eest) ettepaneku (KOM(2006)0473) vastuvõtmisel, ning kutsub seetõttu nõukogu üles seda määrust kohe vastu võtma;

PE 425.403\ 23

ET

10. väljendab heameelt asjaolu üle, et pärast komisjoni teatist kooskõlastatud maksupettustevastase võitluse tõhustamise strateegia väljatöötamise vajaduse kohta (KOM(2006)0254) võttis komisjon vastu teatise käibemaksupettuste vastase võitluse tõhustamise kooskõlastatud strateegia kohta (KOM(2007)0758), ning jälgib erilise tähelepanuga nii komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv vastastikuse abi kohta maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (KOM(2009)0028) kui ka komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv maksustamisalase halduskoostöö kohta (KOM(2009)0029);

11. rõhutab, et olulise edasimineku saavutamiseks käibemaksupettuse vastases koostöös on vaja uut poliitilist stiimulit;

12. taunib asjaolu, et kuna OLAFil puudub juurdepääs nõukogu 7. oktoobri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1798/20031 (halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas) alusel toimuva liikmesriikidevahelise andmevahetuse sisule, ei saa ta anda lisaväärtust käibemaksupettuste uurimise, ennetamise ja liikmesriikide tegevuse toetamise valdkonnas; peab sellega seoses kahetsusväärseks, et OLAF ei käsitlenud 2007. aastal ühtegi käibemaksupettuse juhtumit;

13. palub liikmesriikidel pöörata tähelepanu rahvusvahelistele käibemaksupettuste juhtumitele, mida on märkimisväärne hulk,

14. väljendab kahetsust asjaolu üle, et suurenevad toodete päritoluga seotud pettused, see puudutab nii tariifseid soodusmeetmeid kui ka GATTi tariifikvoote;

15. kutsub komisjoni üles teostama võimaliku pettuste erihindamise toodete ja riikide kaupa ning võtma arvesse võimalust teostada nii päritolu- kui ka sihtriigis reeglipäraseid, sihtotstarbelisi ja vajaduse korral pidevaid kontrolle, pöörates erilist tähelepanu karussellpettuse nähtusele;

Põllumajanduskulud

16. tuletab meelde, et 1. jaanuarist 2007 on liikmesriigid kohustatud teavitama komisjoni eiramisjuhtudest, mis on seotud rohkem kui 10 000 euroga – selline lävi kehtestati komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1848/2006 eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel ja infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas2; märgib, et teatatud eiramisjuhtude arv langes 53% (1548 juhtumit, 2006. aastal 3294 juhtumit); rõhutab, et eiramisjuhtude suhteliselt väikest arvu saab seletada kõrgema teatamise lävega;

17. märgib, et eiramisjuhtudega seotud hinnanguline summa suurenes 44%, mis on osalt tingitud varasematel aastatel esile kerkinud või avastatud, kuid alles 2007. aastal teatatud juhtumite olulisest finantsmõjust; märgib, et kõige enam mõjutatud sektorid olid piim ja piimatooted, puu- ja juurviljad, suhkur, maaelu areng, veise- ja vasikaliha;

18. Juhib tähelepanu sellele, et piima-, puu- ja köögivilja-, suhkru- ja maaelu arengu sektorites kokku on umbes 77% kõikidest eeskirjade eiramistest ning et maaelu arengu valdkonnas üksi on umbes 38% teatatud eeskirjade eiramistest; märgib lisaks, et maaelu

1 ELT L 264, 15.10.2003, lk 1. 2 ELT L 355, 15.12.2006, lk 56.

24 /PE 425.403

ET

arengu valdkonnas on kõige rohkem eeskirjade eiramisi teatatud metsanduse toetusmeetme kohta ning kõige suurem eeskirjade eiramiste arv on teatatud põllumajanduse keskkonnapoliitika toetusmeetme kohta; palub seetõttu OLAFil pöörata oma järgmises aastaaruandes eritähelepanu nende eeskirjade eiramistele, mis mõjutavad maaelu arengut;

19. rõhutab, et teatamisega seotud täitmismäärad, eelkõige õigeaegne teatamine, erinevad liikmesriigiti oluliselt; mõistab hukka asjaolu, et Austria ja Rootsi puhul on ajavahemik eeskirjade eiramise avastamise ja sellest teatamise vahel keskmisest (1,2 aastat) palju pikem: Austrial 3,4 ja Rootsil 2,3 aastat;

20. nõustub Euroopa Kontrollikoja eespool nimetatud aastaaruande punktis 5.20 väljendatud seisukohaga, et ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS) on jätkuvalt tõhus ja aitab vähendada põhjendamatuid kulutusi, kui seda rakendatakse nõuetekohaselt ning sinna sisestatakse täpseid ja usaldusväärseid andmeid; toetab süsteemi kohaldamise laiendamist uutesse valdkondadesse, mida see praegu ei hõlma; kuid märgib, et selle raames läbiviidavate kontrollide arvu ja kvaliteeti tuleks tõsta, et pettusi tõhusamalt ära hoida;

21. palub komisjonil langetada kindla poliitilise otsuse, kui Kreeka ametiasutused ei pea kinni tähtaegadest, mis on kehtestatud uue maatükkide identifitseerimissüsteemi/geograafilise informatsiooni süsteemi loomise tegevuskavas;

22. kordab üleskutset komisjonile hinnata järgmise aastaaruande raames põllumajandustootjatele makstavate toetuste järelevalvesüsteemide tõhusust ja läbipaistvust;

Struktuurimeetmed

23. väljendab heameelt nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/20061 ja komisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 1828/20062 lihtsustatud ja täpsustatud eeskirjade üle; on siiski mures kontrollikoja eespool nimetatud aastaaruande punktis 6.31 avaldatud seisukoha pärast, et liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemid ning komisjoni järelevalve nende toimimise üle on ainult osaliselt tõhusad;

24. on teadlik, et paljudes ELi liikmesriikides esineb ELi rahaliste vahendite kasutamisel halvast juhtimisest tingitud eeskirjade eiramisi või isegi pettusi; märgib, et liikmesriigid teatasid 2007. aastal 3 832 eeskirjade eiramisest (19,2% rohkem kui 2006. aastal), et 2007. aastal oli eeskirjade eiramisega seotud kogusumma umbes 828 miljonit eurot (veidi vähem kui 1,83% kulukohustuste assigneeringute mahust), et võimalikud pettused moodustasid 2007. aastal teatatud eeskirjade eiramiste koguarvust umbes 12–15% ning et Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul on eeskirjade eiramise kogumaht tõusnud 2006. aastaga võrreldes 48% võrra;

25. rõhutab 19. veebruaril 2008. aastal komisjoni poolt vastu võetud tegevuskava (komisjoni järelevalverolli tugevdamiseks struktuurimeetmete ühisel juhtimisel)

1 Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette üldsätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta (ELT L 210, 31.7.2006, lk 25).

2 ELT L 371, 27.12.2006, lk 1.

PE 425.403\ 25

ET

tähtsust, mille eesmärk on vähendada vigu liikmesriikide esitatavates maksenõuetes; on veendunud, et kõnealune uus tegevuskava parandab olukorda märkimisväärselt, aidates liikmesriikidel eelkõige arendada oma võimet kontrollida projektidega seonduvate kulude abikõlblikkust; märgib, et tegevuskava esimeses arenguaruandes esitatakse mõned positiivsed esialgsed tulemused;

26. kiidab heaks komisjoni seisukoha, et eeskirjade tõsise eiramise puhul võetakse parandusmeetmeid, mis hõlmab maksete peatamist ning alusetult ja ekslikult makstud summade tagasinõudmist; tuletab meelde, et komisjon peaks esitama neli korda aastas tegevuskava rakendamise edenemise kohta aruande; kutsub komisjoni siiski üles tegema suuremaid jõupingutusi liikmesriikide toetamiseks, et eeskirjade eiramisi vältida, ja edastama vajalikku oskusteavet riikide ja piirkondade pädevatele ametiasutustele;

27. väljendab heameelt peaaegu kõigi projektide puhul saavutatud tulemuste kvaliteedi üle ja et see ei halvendaks struktuurifondide järelevalvet ja õiget rakendamist, juhib tähelepanu vajadusele teha vahet järgmistel nähtustel:

− halduseeskirjade eiramine, mille puhul tuleb võtta parandusmeetmeid,

− pettused (0,16 % komisjoni poolt ajavahemikul 2000–2007 teostatud maksetest), mille eest tuleb karistada;

28. tunnistab, et struktuurifondide absorbeerimise võime on osutunud märkimisväärseks väljakutseks eriti uutele liikmesriikidele, kuna fondide kasutamiseks nõutakse neilt rangetele ja sageli keerukatele nõuetele vastamist; tervitab seetõttu kõnealuste liikmesriikide tehtud jõupingutusi oma rakendussuutlikkuse parandamiseks ja kutsub liikmesriike üles kõnealust tööd kiirendama, et näidata mõistliku ajavahemiku möödudes käegakatsutavaid tulemusi;

29. kutsub komisjoni üles võtma arvesse halduskulusid, mida liikmesriigi, piirkondade ja kohaliku tasandi ametiasutused on kaasrahastatavate projektide järelevalve ja kontrollimisega seotud sageli keeruliste ja kulukate nõuete kohaldamisel kohustatud kandma;

30. kutsub sellega seoses nii komisjoni kui liikmesriike tegema sihipärast tööd ja andma nõu eeskirjade eiramise, haldusvigade ja puuduste vältimise viiside kohta;

31. nõuab, et komisjon lihtsustaks veelgi struktuurifondide programmide juhtimis- ja järelevalvemenetlusi, kuna liikmesriikidepoolne eeskirjade eiramine nende programmide rakendamisel on osaliselt tingitud neist menetlustest;

32. on šokeeritud, et liikmesriikide teatamisdistsipliin on pärast mitmeid aastaid ikka veel puudulik; peab lubamatuks, et kuus liikmesriiki1 ei kasuta ikka veel elektroonilist teatamist, 14 liikmesriiki2 ei pidanud kinni teatamistähtaegadest ja mõni liikmesriik3 ei klassifitseerinud ühtegi teatatud eiramisjuhtu; nõuab tungivalt, et komisjon leiaks selle

1 Prantsusmaa, Iirimaa, Rootsi, Hispaania, Läti ja Luksemburg; 2008. aasta novembrist on

olukord paranenud – Saksamaa ja Eesti kasutavad paberkandjal teatamise asemel nüüd elektroonilist teatamist.

2 Õigeaegne teatamine on probleem eelkõige Hispaania, Prantsusmaa ja Madalmaade jaoks. 3 Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa ja Luksemburg.

26 /PE 425.403

ET

olukorra jaoks lisaks rikkumismenetlusele tõhusaid lahendusi, ning kutsub komisjoni üles tõsiselt kaaluma vajadust kehtestada mõjusate rahaliste karistuste süsteem, mis hiljem lisatakse tulevastesse määrustesse, ning seda süstemaatiliselt rakendama;

33. rõhutab, et eeskirjade eiramiste klassifitseerimine (millest nähtub, kas tegemist on võimaliku pettusega) on liikmesriikide aruandluse aspekt, mida tuleb tugevdada arvestades asjaolu, et mitmed liikmesriigid ei ole klassifikatsiooni veel üldse esitanud ning ülejäänud liikmesriigid on esitanud klassifikatsiooni ainult väikese osa kohta teatatud eeskirjade eiramisjuhtudest;

34. nõuab tungivalt, et liikmesriigid, kes ikka veel ei kasuta elektroonilise aruandluse puhul AFIS/ECR elektroonilisi mooduleid, võtaksid need kiiresti kasutusele, et parandada oma andmete kvaliteeti ja aruannete esitamise õigeaegsust enne 2009. aasta lõppu; märgib, et komisjon valmistab ette uut veebipõhist teatamissüsteemi nimega Irregularity Management System (IMS), mis võetakse kasutusele 2009. aasta suvel ja parandab eeldatavasti teatamisdistsipliini;

35. on seisukohal, et eiramisjuhtudest teatamise suuremaks ühtlustamiseks tuleks teha rohkem jõupingutusi, eriti Ühtekuuluvusfondi puhul;

36. väljendab kahetsust asjaolu üle, et kuigi korraldusasutused peavad kõik ELi ühtekuuluvuspoliitika toetuse saajate üksikasjad struktuurifondide (2007–2013) rakenduseeskirjade kohaselt (komisjoni määrus (EÜ) nr 1828/2006) avaldama, on komisjoni veebilehel olev andmekogu puudulik; kutsub seetõttu komisjoni üles tegema liikmesriikidega koostööd, et kiirendada andmebaasi andmete liikumist ning tagada tõhusama ja läbipaistvama andmebaasi toimimine; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon täidaksid täielikult ja õigeaegselt selle läbipaistvuse kohustuse ning teevad seda eelkõige enne 2009. aasta juunit, mis on tähtaeg, mis kehtestati Euroopa Parlamendi 19. veebruari 2008. aasta resolutsiooniga läbipaistvuse kohta finantsküsimustes1;

37. toetab mõtet paluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)2 kavandatava läbivaatamise raames liikmesriikidel süstemaatiliselt OLAFit teavitada OLAFi edastatud juhtumite järelemeetmetest; juhib tähelepanu asjaolule, et see võib parandada aruandmist liikmesriikide kohtute otsustest struktuurifondide vahendite eeskirjadevastase kasutamise kohta;

Ühinemiseelsed vahendid

38. juhib tähelepanu asjaolule, et ehkki eiramisjuhtude arv vähenes, suurenes nende finantsmõju 2,2 korda ning pettusekahtluste finantsmõju suurenes kolm korda, peamiselt „abikõlbmatute” kulutuste tõttu;

39. märgib, et komisjon on avaldanud terve rea üksikasjalikke põhjalikke aruandeid, milles hinnatakse kriitiliselt koostöö- ja kontrollimehhanismi raames toimuva kohtureformi ja korruptsioonivastase võitlusega seotud edusamme Bulgaarias ja Rumeenias, ning eraldi aruande ühenduse rahaliste vahendite haldamise kohta Bulgaarias, milles rõhutatakse

1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0051. 2 EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

PE 425.403\ 27

ET

vajadust võtta pikaajalisi poliitilisi kohustusi ja neid kohapeal täita, et saavutada täielikult ühinemise ajal kehtestatud eesmärgid; märgib ka, et seoses Bulgaaria kontrolli- ja auditisüsteemis avastatud eeskirjade eiramistega on komisjon püsivalt peatanud osa Bulgaariale Phare programmi raames antavatest ELi rahalistest vahenditest; kutsub liikmesriike seetõttu võtma kiiresti meetmeid, et rakendada nendes aruannetes esitatud konkreetseid järelmeetmeid; lõpetuseks toetab kõnealuste liikmesriikide siiani tehtud jõupingutusi ja kutsub liikmesriike üles võtma kõnealusel eesmärgil vajalikke meetmeid;

40. suhtub kõhklevalt asjaolusse, et OLAFi andmetel ei olnud ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahendi puhul 2007. aastal ühtegi pettuse kahtlust; märgib, et Küpros ja Leedu ei teatanud 2007. aastal ühestki juhtumist;

41. rõhutab, et edastatud info ebapiisav kvaliteet on jätkuvalt tõsine probleem; märgib, et edastatud info usaldusväärsus on kõige madalam Bulgaaria ja Rumeenia puhul, kuid suhteliselt on kõige ebausaldusväärsem Ungari info; märgib, et õigeaegne teatamine tekitab probleeme eelkõige neljale liikmesriigile ning ühele kandidaatriigile1;

42. kuna mõnes EL-12 liikmesriigis on tõsiseid probleeme esitatud teabe usaldusväärsusega ja üldise eeskirjade täitmise määraga, mis näitab, kas aruandlusmehhanismi halduskorraldus abi saavas riigis on tugev või väga nõrk, usub, et sarnaseid probleeme tekib ka struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi rakendamisega; seepärast nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid teeksid olukorra parandamiseks komisjoniga koostööd;

Otsesed kulud

43. juhib tähelepanu asjaolule, et välisabi valdkonnas esineb üha enam eeskirjade eiramist ja pettusi;

44. on mures OLAFi iga-aastase tegevusaruande järelduste pärast, mille kohaselt kohtavad OLAFi uurijad välisabi valdkonnas sageli organiseeritud pettusele viitavat tegutsemisviisi, mis on tingitud rahvusvaheliste abiorganisatsioonide vahel koordineerimise puudulikkusest;

45. palub komisjonil pöörata tähelepanu projektide topeltrahastamise probleemile; nõuab eelkõige, et komisjon saadaks rahvusvaheliste organisatsioonide juhitavate ja rakendatavate projektide lepingute sõlmimisel või muutmisel korrapäraselt kõik nende sise- ja välisauditid ühenduse vahendite kasutamise kohta kontrollikojale ja komisjoni siseaudiitorile;

Maksete tagasinõudmine

46. peab kahetsusväärseks, et tagasinõudmismäärad on endiselt väikesed, eelkõige sektorites, kus tagasinõudmist korraldavad liikmesriigid; juhib tähelepanu asjaolule, et OLAFi aruande kohaselt on praegu ligikaudu 3,75 miljardit eurot endiselt tagasi saamata;

47. toetab seda, et tagasinõutud summad jäävad samale eelarvereale, kust nad eeskirjade

1 Horvaatia, Ungari, Slovakkia, Bulgaaria ja Poola ei pidanud kinni teatamise tähtaegadest;

28 /PE 425.403

ET

vastaselt välja maksti;

48. väljendab heameelt ühenduse vahendeid vääralt kasutanud ja hankemenetlusest välja arvatud pakkujate keskandmebaasi1 avaldamise üle; rõhutab, et see peab toimima alates 1. jaanuarist 2009 ning palub komisjonil esitada 2010. aasta alguseks hindamisaruande;

49. juhib tähelepanu vajadusele kiirema ja sobivama sissenõudmismenetluse järele; seepärast kordab oma üleskutset komisjonile lisada tulevastesse õigusaktidesse jagatud haldusjuhtimise kohta siduvad ja ennetavad sätted, et eeskirjadevastased maksed saaks sissenõudmismenetluse lõpuks sisse nõuda;

50. palub komisjonil uurida võimalust kehtestada kindlustussüsteem, näiteks pannes teatava summa reservi või eraldades selle sihtotstarbeliselt, et kiirendada summade sissenõudmist;

OLAFi suhted Europoli ja Eurojustiga

51. märgib rahuloluga, et Eurojust ja OLAF sõlmisid 24. septembril 2008 koostöö korda käsitleva praktilise kokkuleppe2, mis reguleerib tihedat ja tõhustatud koostööd ning üldiste ja isikuandmete vahetamist; toetab sarnase kokkuleppe sõlmimist Europoliga;

52. peab hädavajalikuks luua kindel alus operatiiv- ja uurimisalaseks sünergiaks Eurojusti ja Europoliga, näiteks ühiste operatiiv- ja uurimisrühmade abil, sest see annaks pettustevastases võitluses kindlasti lisandväärtust;

53. rõhutab, et nende asutuste praegu kattuvad pädevused vajavad täpsustamist;

OLAFi koostöö liikmesriikidega

54. toetab komisjoni esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) ettepaneku (KOM(2006)0244) üldist eesmärki suurendada OLAFi sõltumatust; tuletab siiski meelde, et OLAFi, komisjoni talituste ning liikmesriikide ametiasutuste töö ja töötulemused on vaja tõhusate sidekanalite abil omavahel siduda, et vältida topelttööd ja infopuudust;

55. juhib tähelepanu asjaolule, et OLAF on ainus asutus, kellel on õigus teha kõiki uurimistoiminguid, et võidelda ELi üldeelarvet kahjustavate pettusejuhtumite, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ja neid ära hoida; seepärast rõhutab, et eriti struktuurifondide ja välisabi valdkonnas, kus esineb kõige enam teatatud eiramisjuhtusid, tuleks OLAFi uurimisvolitusi veelgi suurendada;

56. juhib tähelepanu asjaolule, et järelmeetmeid nõudvate juhtumite arv on alates 2003. aastast pidevalt kasvanud ning et 2007. aastal lõppes OLAFi juhtumite käsitlemine enamasti vahendite tagasinõudmisega või soovitusega kohtulike järelmeetmete kohta; teeb seetõttu järelduse, et OLAFi uurimistulemused on liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele positiivsed;

57. märgib, et OLAFi soovitused ei ole siduvad, nii et liikmesriikide ametiasutused on 1 ELT L 344, 20.12.2008, lk 12. 2 ELT C 314, 9.12.2008, lk 3.

PE 425.403\ 29

ET

asjaomaste otsuste langetamisel ja karistuste määramisel sõltumatud; on veendunud, et Euroopa prokuratuuri asutamine aitaks ületada raskusi, mida tekitab juhtumite piiriülesus;

58. rõhutab vajadust ühtlustada õigusaktid, sest pettuse, pettusekahtluse ja eeskirjade muu eiramise määratlused esinevad eri õigusaktides, hoolimata Euroopa Parlamendi korduvatest üleskutsetest pettusevastased õigusnormid uuesti sõnastada;

59. võtab teadmiseks liikmesriikide kvalifikatsiooniprobleemi nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta1 artiklite 4 ja 5 kohaldamisel; on seisukohal, et ambivalentsuse puhul peaksid liikmesriikide kohtud küsima Euroopa Kohtult eelotsust;

60. väljendab heameelt, et on avaldatud OLAFi eespool nimetatud teine aruanne kohapealse kontrolli ja inspekteerimise kohta, mis sõnastab iga kontrollietapi head tavad, samuti OLAFi käsiraamatu uue versiooni üle (suunised); palub, et komisjon saadaks Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile OLAFi käsiraamatu ajakohastatud ja kõikehõlmava versiooni 2009. aasta septembriks;

61. pooldab selgemaid sätteid menetluste kohta, siduvaid tähtaegu pädevatele asutustele vajaliku abi andmisel ning üldiselt siduvamaid koostööd käsitlevaid sätteid selle ametiasutuse leidmiseks, kelle pädevusse abistamine kuulub; kinnitab tungivalt, kui kasulik on selle probleemi lahendamiseks Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta seisukoht ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta2;

62. palub komisjonil võtta asjakohased meetmed (sh rikkumismenetlus) nende liikmesriikide suhtes, kes ei toeta oma ametiasutusi kohapealse kontrolli teostamisel, nagu on sätestatud nõukogu 11. novembri 1996. aasta direktiivis (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest3;

63. märgib, et kuna juhtumitel on rohkesti kohtulikke järelmeetmeid, kuid OLAFi kogutud tõendeid võetakse liikmesriikide kohtutes väga vähe arvesse, on eesmärk parandada kohtulikku toetust OLAFi uurimistele; on lisaks seisukohal, et Eurojusti tuleks teavitada, kui kohtutele edastatakse infot või juhtumi lõpparuandeid, juhul kui need käsitlevad rahvusvahelise kuritegevuse raskeid vorme ja seotud on kaks või enam liikmesriiki;

64. tuletab komisjonile meelde Euroopa Parlamendi palvet lisada 2008. aasta PIF-raportisse analüüs eeskirjade eiramise vastu võitlemisega seotud struktuuride kohta liikmesriikides;

65. taunib liikmesriikide poolset ebapiisavat teavitamist OLAFi edastatud teabe või juhtumi lõpparuannete põhjal võetud meetmetest; palub liikmesriikidel tagada, et nende pädevad

1 EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1. 2 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0553. 3 EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

30 /PE 425.403

ET

asutused edastaksid OLAFile aruande OLAFi edastatud teabe või soovituste põhjal võetud meetmete edukuse kohta;

66. märgib, et liikmesriikide kontrolliasutustel on märkimisväärne pädevus ELi vahendite auditeerimisel ning nemad on esimene teabeallikas nii riikide prokuratuuride kui ka ELi institutsioonide jaoks; on seetõttu veendunud, et võimalikult tihe koostöö ja teabevahetus kontrolliasutuste, prokuratuuride ja OLAFi vahel tugevdaks veelgi ühenduse finantshuvide kaitset;

67. märgib, et vastavalt eespool nimetatud Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta seisukohale ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta, peavad liikmesriigid korrapäraselt OLAFit teavitama OLAFi poolt neile edastatud juhtumite järelmeetmetest, ning palub OLAFil seetõttu selle küsimuse kohta oma järgmises aastaaruandes aru anda;

68. juhib tähelepanu sellele, et nendes liikmesriikides, kes ühinesid ELiga pärast 2004. aastat, kujutab OLAFi pettustevastane koordineerimissüsteem (AFCOS) endast OLAFi jaoks väga olulisi teabe/kontaktpunkte; märgib siiski, et niikaua kui need bürood ei ole sõltumatud riigi valitsusest, on nende tegevusest saadav lisandväärtus minimaalne (eriti seoses eeskirjade eiramisest teatamisega komisjonile); palub seetõttu komisjonil teha pädevale parlamendikomisjonile ettepanek nende büroode töö väärtuse tõstmiseks ning peab samuti vajalikuks koostöö parandamist kandidaatriikidega;

Tubakas – kokkulepe Philip Morrisega

69. peab kahetsusväärseks, et komisjon ei suutnud esitada terviklikku aruannet järelmeetmete kohta, mida on võetud Euroopa Parlamendi 11. oktoobri 2007. aasta resolutsiooni, mis käsitleb ühenduse, liikmesriikide ja Philip Morrise vahel pettuse ja sigarettide salakaubaveo vastase võitluse tõhustamiseks sõlmitud kokkuleppe mõju ning Euroopa Parlamendi ühenduse transiidisüsteemiuurimiskomisjoni soovituste1 rakendamisel tehtud edusamme, ja eelkõige selle lõike 49 suhtes, kus komisjonil palutakse selgesõnaliselt esitada selline aruanne 2008. aasta lõpuks; eeldab, et komisjon esitab selle aruande enne 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse lõppu;

70. peab vastuvõetamatuks, et kui ühendus sai Philip Morrise ja Japan Tobacco kokkulepete alusel 1,65 miljardit USA dollarit pettustevastaseks võitluseks, ei võtnud komisjon tarvitusele ühist lähenemisviisi, vaid edastas ligikaudu 90 % sellest rahast liikmesriikide rahandusministritele sihtotstarbeta; kutsub nõukogu ja komisjoni üles, et nad moodustaksid koos Euroopa Parlamendiga kolmepoolse töörühma, et leida kohased lahendused sellele, kuidas kasutada targemini ja paremini Euroopa Liidu eelnimetatud tulu ja muud sarnast tulu; peab vastuvõetamatuks, et majanduslanguse ajal ei kasuta EL miljarditesse eurodesse ulatuvaid trahve, mida on maksnud ühenduse konkurentsiõigust tarbijaid kahjustavalt rikkunud suured äriühingud, et ergutada majandust töötute huvides ja/või abistada arengumaid, kes kannatavad kriisi tõttu kõige rohkem, vaid lihtsalt edastab need summad riikide rahandusministeeriumidele;

Organiseeritud kuritegevus 1 ELT C 227 E, 4.9.2008, lk 147.

PE 425.403\ 31

ET

71. väljendab heameelt, et komisjon avaldas 20. novembril 2008 teatise organiseeritud kuritegevuse tulude kohta (KOM(2008)0766), milles käsitletakse kuritegeliku tulu konfiskeerimist ja tagasinõudmist, ning nõustub komisjoniga, et konfiskeerimine on üks tõhusamaid viise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ning et tuleks võtta meetmeid konfiskeerimisjuhtumite väikese arvu ja tagasinõutud tagasihoidlike summade suurendamiseks;

72. rõhutab, kui oluline on omada otstarbekaid ja mõjusaid mehhanisme, millega külmutada ja konfiskeerida varasid välismaal, ning et seetõttu tuleks kaaluda kehtiva ELi õigusraamistiku uuesti sõnastamist; rõhutab, et kiiresti tuleks rakendada nõukogu otsust 2007/845/JSK, et tagada, et kõik liikmesriigid loovad või määravad kriminaaltulu jälitamise talitused;

73. kordab oma üleskutset komisjonile esitada parlamendile üksikasjalik analüüs süsteemi(de) kohta, mida organiseeritud kuritegevus kasutab ühenduse finantshuvide kahjustamiseks; on arvamusel, et organiseeritud kuritegevuse ohtude iga-aastane hindamine Europoli poolt on selle jaoks kasulik, kuid mitte piisav;

74. taunib asjaolu, et Tšehhi Vabariik, Ungari, Malta ja Poola ei ole ikka veel ratifitseerinud 1995. aasta Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni ja selle 1996. ja 2007. aasta protokolle, et Eesti ja Itaalia on ratifitseerinud ainult ühe neist protokollidest ning seitsmes liikmesriigis on sätete ülevõtmine puudulik;

°

° °

75. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ühenduste Kohtule, Euroopa Kontrollikojale, OLAFi järelevalvekomiteele ja OLAFile.

32 /PE 425.403

ET

P6_TA-PROV(2009)0316

Parlamentaarne puutumatus Poolas

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon parlamentaarse puutumatuse kohta Poolas (2008/2232(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 9 ja 10;

– võttes arvesse otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 12 lõiget 3;

– võttes arvesse Poola Vabariigi 2. aprilli 1997. aasta põhiseaduse artiklit 105;

– võttes arvesse parlamendi- ja senatiliikme mandaadiga seotud ülesannete täitmist käsitleva 9. mai 1996. aasta Poola seaduse artiklit 7 b;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi valimist käsitleva 23. jaanuari 2004. aasta Poola seaduse artikleid 9 ja 142;

– võttes arvesse oma 23. juuni 2005. aasta resolutsiooni Euroopa Parlamendi liikmete põhimääruse vastuvõtmist käsitleva 4. juuni 2003. aasta otsuse muutmise kohta1;

– võttes arvesse kodukorra artikleid 6, 7 ja 45;

– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A6-0205/2009),

A. arvestades, et Euroopa Parlament ja vastutav õiguskomisjon on parlamendi praegusel ametiajal arutanud taotlusi Poolas valitud liikmete puutumatuse äravõtmiseks ning on kohanud teatavaid raskusi nimetatud liikmete suhtes kohaldatavate seadusesätete tõlgendamisel;

B. arvestades, et vastutaval komisjonil on muu hulgas palutud otsustada, kas eraisikute otse Euroopa Parlamendi presidendile esitatud taotlused puutumatuse äravõtmiseks on vastuvõetavad; arvestades, et Poola seaduse kohaselt on eraisikul õigus esitada otse Poola parlamendile (Sejmile või Senatile) taotlus parlamendiliikme puutumatuse äravõtmiseks õigusrikkumiste korral, mille suhtes on alustatud erasüüdistusmenetlust, ning arvestades, et tundub, et Poola seaduse asjaomased sätted ei võta selgelt arvesse kõiki võimalikke stsenaariume selliste kriminaalmenetluste algatamisel õigusrikkumiste puhul;

C. arvestades, et nimetatud sätteid kohaldatakse ka Poolas valitud Euroopa Parlamendi liikmete suhtes, kuid selliste taotluste vastuvõetavus tekitab keerulisi küsimusi seoses kodukorraga ja eelkõige selle artikli 6 lõikega 2, milles viidatakse „pädevale ametiasutusele”;

1 ELT C 133 E, 8.6.2006, lk 48.

PE 425.403\ 33

ET

D. arvestades, et kodukorra artikli 7 lõike 7 alusel on vastutaval komisjonil pädevus kontrollida puutumatuse äravõtmise taotluse vastuvõetavust, sealhulgas siseriikliku ametiasutuse pädevust sellise taotluse esitamiseks; arvestades samas, et kehtivate sätete alusel tuleks Poola seaduse asjaomaste sätete ja kodukorra vaheline ilmne vastuolu selles küsimuses lahendada nii, et eraisikute taotlusi puutumatuse äravõtmiseks peetaks vastuvõetamatuks;

E. arvestades, et artikli 6 lõike 2 eesmärk on tagada, et parlamendile esitatakse üksnes taotlusi, mille menetlemisest on liikmesriigi ametiasutused teadlikud; arvestades, et see tagab samuti, et parlamendile esitatud taotlused puutumatuse äravõtmiseks on nii materiaal- kui ka menetlusõiguslikult kooskõlas liikmesriigi õigusega, mis tagab omakorda täiendavalt, et Euroopa Parlament järgib puutumatusega seonduvates menetlustes otsust tehes nii liikmesriigi siseriiklikku õigust kui ka enda eesõigusi; arvestades, et teistes artiklite 6 ja 7 sätetes viidatakse puutumatusega seonduvate menetluste puhul selgelt mõistele „ametiasutused”;

F. arvestades, et kui eraisikute taotlusi puutumatuse äravõtmiseks peetakse vastuvõetamatuks, on see mitterahuldav selle poolest, et see võib olla vastuolus nende õigustega kohtumenetluses ja mõne õigusrikkumise puhul ei oleks süüdistajal võimalik taotleda puutumatuse äravõtmist; arvestades, et sellist olukorda võib pidada taotlejate ebaõiglast ja ebavõrdset kohtlemist tekitavaks;

G. arvestades samas, et liikmesriigid peaksid nägema ette selliste õiguste kasutamise Euroopa Parlamendi liikmete suhtes lähtuvalt parlamendi tegevust reguleerivatest eeskirjadest ja korrast;

H. arvestades, et 29. septembri 2004. aasta ja 9. märtsi 2005. aasta kirjas paluti liikmesriikidel vastavalt artikli 7 lõikele 12 märkida, millised ametiasutused on pädevad esitama taotlust parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmiseks; arvestades, et praeguse seisuga on vastanud üksnes Austria, Belgia, Tšehhi Vabariik, Küpros, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Leedu, Madalmaad, Portugal, Sloveenia, Rootsi ja Ühendkuningriik;

I. arvestades, et vastutav komisjon käsitles oma aruteludel samuti puutumatuse äravõtmise võimalikke tagajärgi Poolas valitud Euroopa Parlamendi liikmetele;

J. arvestades, et juhul, kui kohus parlamendiliikme süüdi tunnistab ja karistab teda tahtliku õigusrikkumise eest, milles teda süüdistatakse riikliku süüdistusega, võib parlamendiliige puutumatuse äravõtmise tulemusena kaotada automaatselt oma õiguse olla valitud, mis omakorda tooks talle kaasa ametikoha kaotuse;

K. arvestades, et selline automaatsus tähendab de facto, et süüdimõistva kohtuotsusega mõistetakse ka lisakaristus;

L. arvestades, et hoolimata nõudest, mille kohaselt õiguse olla valitud võib õigusrikkumise tulemusena kaotada juhul, kui on esitatud riiklik süüdistus ja õigusrikkumine on toime pandud tahtlikult, võib praktikas õigus olla valitud muutuda kehtetuks isegi kergemat laadi õigusrikkumiste tulemusel;

M. arvestades, et Poola Sejmi ja Senati liikmete suhtes ei kohaldata võrdväärset sätet ning nad säilitavad sellistel juhtudel oma õiguse olla valitud;

34 /PE 425.403

ET

N. arvestades, et liikmesriigid võivad näha ette sätte Euroopa Parlamendi liikme mandaadi äravõtmiseks ja selle tulemusena jääb vastava liikme koht vabaks; arvestades samas, et vastavalt võrdse kohtlemise põhimõttele, mis on üks ELi õiguse aluspõhimõtetest, tuleb sarnastes olukordades isikuid kohelda sarnaselt ning selles osas, mis puudutab õigust olla valitud, on ühelt poolt Poola Sejmi ja Senati liikmete ning teiselt poolt Poolas valitud Euroopa Parlamendi liikmete kohtlemise vahel märgatav erinevus; arvestades, et kaotades õiguse olla valitud, kaotab asjaomane liige otsese ja automaatse tagajärjena oma ametikoha ja teda ei saa enam tagasi valida;

O. arvestades, et komisjoni tähelepanu juhiti nimetatud ebavõrdsele kohtlemisele suuliselt vastatava küsimusega, mille esitas õiguskomisjoni nimel selle esimees, ning kõnealust küsimust arutati Euroopa Parlamendis; arvestades, et sellest hoolimata on õiguslik olukord jäänud endiseks;

P. arvestades, et liikmesriikide parlamentide liikmete ja Euroopa Parlamendi liikmete võrdne kohtlemine tuleks tagada võimalikult kiiresti, pidades eelkõige silmas eesseisvaid valimisi 2009. aastal,

1. ergutab komisjoni käsitlema Poolas valitud Euroopa Parlamendi liikmete ning Poola Sejmi ja Senati liikmete õigusliku olukorra erinevusi ning võtma kiiremas korras ühendust Poola pädevate asutustega, et selgitada välja, kuidas kõrvaldada ilmne vahetegemine kahe parlamendi liikmete vahel õiguse osas olla valitud;

2. palub Poola Vabariigil vaadata läbi praegune olukord, milles kahe parlamendi liikmete õigust olla valitud ja mandaadi kaotust kohaldatakse selgelt ebavõrdsetel tingimustel, ning astuda samme sellise diskrimineeriva kohtlemise lõpetamiseks;

3. kutsub komisjoni üles viima läbi võrdleva uuringu, et selgitada välja, kas 1. mail 2004 või pärast seda Euroopa Liiduga ühinenud liikmesriikides esineb erinevusi liikmesriigi parlamendi liikmete ja Euroopa Parlamendi liikmete kohtlemises, ning teavitama uuringu tulemustest parlamenti;

4. kutsub liikmesriike üles austama ELi kodakondsusest tulenevaid õigusi, sealhulgas 2009. aasta valimiste eel eriti olulist hääletamis- ja kandideerimisõigust Euroopa Parlamendi valimistel, ning sarnases olukorras olevate isikute sarnase kohtlemise põhimõtet;

5. palub liikmesriikidel ja eelkõige Poola Vabariigil määrata kindlaks menetluslikud meetmed, millega tagatakse, et taotlused Euroopa Parlamendi liikme puutumatuse äravõtmiseks edastab alati „pädev ametiasutus” kooskõlas kodukorra artikli 6 lõikega 2, et tagada siseriikliku materiaal- ja menetlusõiguse sätete, sealhulgas eraisikute menetlusõiguste ja ka parlamendi eesõiguste järgimine;

6. palub liikmesriikidel teavitada kahtluste vältimiseks Euroopa Parlamenti ametiasutustest, mis on pädevad esitama taotlusi parlamendiliikme puutumatuse äravõtmiseks;

7. kordab taas vajadust Euroopa Parlamendi liikmete ühtse põhimääruse järele ning tuletab sellega seoses meelde nõukogus kohtunud liikmesriikide esindajate 3. juunil 2005 võetud kohustust tutvuda põhjalikult Euroopa Parlamendi taotlusega vaadata läbi 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli vastavad sätted,

PE 425.403\ 35

ET

mis käsitlevad Euroopa Parlamendi liikmeid, et jõuda võimalikult kiiresti lõpptulemuseni;

8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Ühenduste Kohtule, Euroopa Ombudsmanile ja liikmesriikide parlamentidele.

36 /PE 425.403

ET

P6_TA-PROV(2009)0317

Ühise kalanduspoliitika juhtimine – Euroopa Parlament, piirkondlikud nõuandekomisjonid ja teised asjaosalised

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon ühise kalanduspoliitika juhtimise kohta – Euroopa Parlament, piirkondlikud nõuandekomisjonid ja teised asjaosalised (2008/2223(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta1;

– võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2000. aasta määrust (EÜ) nr 657/2000 kalandussektori ja ühise kalanduspoliitika mõjualasse kuuluvate rühmade vahelise dialoogi tõhustamise kohta2;

– võttes arvesse komisjoni otsuseid 71/128/EMÜ, 1999/478/EÜ ja 2004/864/EÜ;

– võttes arvesse komisjoni otsust 93/619/EÜ, mida on uuendatud 2005. aastal komisjoni otsusega 2005/629/EÜ;

– võttes arvesse komisjoni otsuseid 74/441/EMÜ ja 98/500/EÜ;

– võttes arvesse nõukogu 19. juuli 2004. aasta otsust 2004/585/EÜ, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika raames piirkondlikud nõuandekomisjonid3, mida on muudetud nõukogu 11. juuni 2007. aasta otsusega 2007/409/EÜ4;

– võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2008. aasta teatist piirkondlike nõuandekomisjonide toimimise läbivaatamise kohta (KOM(2008)0364);


– võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0187/2008),

A. arvestades, et ühise kalanduspoliitika institutsioonilisse juhtimisse on kaasatud komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomitee (ACFA), kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF), merekalapüügi alase valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee (SSDC) ja piirkondlikud nõuandekomisjonid (PNKd);

B. arvestades, et ühise kalanduspoliitika juhtimisse on kaasatud ka liikmesriikide ja piirkondade ametiasutused;

1 EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. 2 EÜT L 80, 31.3.2000, lk 7. 3 ELT L 256, 3.8.2004, lk 17. 4 ELT L 155, 15.6.2007, lk 68.

PE 425.403\ 37

ET

C. arvestades, et ühendus osaleb mitmesugustes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides ja kalandusalaseid partnerluslepinguid on sõlmitud ka kolmandate riikidega;

D. arvestades, et Lissaboni lepingu kohaselt jäetakse Euroopa Parlament ka edaspidi kõrvale lubatud kogupüükide ja kvootide määramisest;

E. arvestades, et Euroopa Parlamendi liikmete osalemine piirkondlike kalandusorganisatsioonide kohtumistel toimub praegu ad hoc;

F. arvestades, et teavitamine kalandusalaste partnerluslepingute tegelikust toimimisest, sh ühiste järelevalvekomiteede tegevusest, võiks toimuda rahuldavamal tasemel;

G. arvestades, et kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee asutati 1993, et kalanduse nõuandekomitee asutati 1971 ja nimetati 1999. aastal ümber kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteeks, ning et merekalapüügi alase valdkondliku sotsiaaldialoogi komitee asutati 1999, asendades alates 1974. aastast toimiva ühiskomitee;

H. arvestades, et kõik seitse PNKd praegu tegutsevad;

I. arvestades, et on loodud piirkondlike nõuandekomisjonidevaheline komitee, kellel toimuvad komisjoniga koordineerivad kohtumised;

J. arvestades, et komisjon on hiljuti läbi viinud ACFA ja PNKde hindamise, kuid STECFi töö hindamist veel mitte;

K. arvestades, et ACFA hindamisel esitati rida praktilisi soovitusi ja pakuti välja erinevaid alternatiive selle tegevuseks pikemas perspektiivis;

L. arvestades, et hinnang PNKdele oli positiivne, kuid komisjon pidas nende toimimise parandamiseks vajalikuks rea meetmeid, mis ei nõua uusi õigusakte;

M. arvestades, et kõikide osalejate meelest on vaja tihedamat dialoogi teadlaste ja kalurite vahel ning et PNKd on kutsunud üles suurendama sotsiaalmajanduslikku panust otsuste tegemisel;

N. arvestades, et teatavad PNKd ja Euroopa Parlamendi liikmed on väljendanud soovi suhete ametlikumaks muutmiseks;

O. arvestades, et piiratud rahastamine ja PNKdele eraldatud vahendite juhtimise ja finantskontrolliga seotud komisjoni liigselt bürokraatlik ja jäik hoiak takistavad nende aktiivsemat tegevust;

P. arvestades, et komisjon on lubanud enne uute õigusakti ettepanekute algatamist kuulata ära Euroopa Parlamendi, nõukogu ja sidusrühmade seisukohad;

Q. arvestades, et komisjoni esindajad ei osale sageli PNK töörühmade koosolekutel;

R. arvestades siiski, et on juba tõendeid sellest, et ühise kalanduspoliitika õigusaktide paranenud täitmise on tinginud sidusrühmade osalemine õigusloomes ja õigusnormide rakendamisel;

S. arvestades, et eksisteerib suur hulk erinevaid ühenduse püügipiirkondi, igaüks oma

38 /PE 425.403

ET

eripäraga;

T. arvestades, et ühise kalanduspoliitika reformi osas toimuvad juba konsultatsioonid;

U. arvestades, et PNK soovitustele ei pühendata alati asjakohast tähelepanu, eriti kui täitevkomiteed ei ole neid ühehäälselt heaks kiitnud,

1. nõuab, et Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liikmetele antaks vaatlejastaatus kalandusministrite nõukogu koosolekutel;

2. nõuab, et nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament viiksid lõpule oma töö, et saavutada toimiv kokkulepe, millega normaliseeritaks Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liikmete osalemine piirkondlikes kalavarude majandamise organisatsioonides ja muudes rahvusvahelistes organites, mille kohtumistel arutatakse ühist kalanduspoliitikat mõjutavaid teemasid, ilma et see piiraks nende praegust vaatlejastaatust koosolekutel, mille suhtes on juba kokku lepitud;

3. nõuab ka, et nõukogu lepiks koos komisjoni ja Euroopa Parlamendiga kokku Euroopa Parlamendi kalanduskomisjoni liikmete osalemise ühiskomisjonides, mis luuakse kalandusalaste partnerluslepingute raames, et neil oleks võimalik kõnealuste lepingute üle nõuetekohast järelevalvet teostada; tuletab meelde, et seoses Lissaboni lepingu jõustumisega suureneb oluliselt Euroopa Parlamendi vastutus, kuna kalandusalased partnerluslepingud tuleb võtta vastu nõusolekumenetluse teel;

4. juhib tähelepanu sellele, et oluline on tagada komisjoni esindajate korrapärasem osalemine PNK töörühmade ja täitevkomiteede koosolekutel;

5. nõuab, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti kõikidest seoses ühise kalanduspoliitika ja merenduspoliitikaga peetavatest konsultatsioonidest;

6. nõuab, et komisjon alustaks STECFi hindamist;

7. võtab teadmiseks ACFA hindamise tulemused ja et komisjon ootab ACFA enda ettepanekuid järgmistes küsimustes:

- oma rolli ja eesmärkide selgem sõnastamine koos nendele vastava koosseisulise esindatusega ning uuemate liikmesriikide tõeline esindatus ja parem osalemine;

- ACFA töömeetodid selles osas, mis puudutab töö jagamist täiskogu istungite ja töörühmade vahel, nende arv ja volitused ning kasutatavad menetlused;

- esitatud probleemide parem sõnastamine;

- teavitamise ja suhtluse parandamine elektroonilise meedia kasutuse, andmetele otsesema juurdepääsu ning suulisele ja kirjalikule tõlkele paremate tingimuste loomise abil;

- piisav rahastamine ja parimad jätkusuutlike tugifunktsioonide vahendid,

8. rõhutab kattuvuse, eelkõige PNKde tööga kattuvuse vältimise tähtsust;

9. tuletab meelde, et kalandussektori osaluse ulatust teda mõjutavates otsustes peetakse

PE 425.403\ 39

ET

jätkuvalt ebapiisavaks; rõhutab ACFA ja PNKde funktsioonide ja toimimise erinevusi, sest kui esimese ülesanne on nõustamine kogu ühise kalanduspoliitika seisukohast ning see hõlmab kogu ühendust, siis PNKde funktsioon on ekspertnõuannete andmine oma mõjuvaldkondades; arvab sellega seoses, et eri nõuandvate organite kooseksisteerimine aitab tagada sobitumise merendus- ja merepoliitika ning rannikute integreeritud majandamisega;

10. nõuab, et komisjon võtaks seoses PNKdega järgmised meetmed:

- suurendaks nende nähtavust ja ergutaks arvukamate sidusrühmade osalemist;

- parandaks nende juurdepääsu teaduslikele uurimismaterjalidele ja andmetele ning koostööle STECFiga;

- kaasaks neid nõuandeprotsessi nii varajases staadiumis kui võimalik;

- kehtestaks võrdlusalused, mille alusel saaks hinnata nende nõuannete vastavust ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja anda ülevaate, kuidas neid kasutati;

11. on arvamusel, et PNKd on alarahastatud, arvestades nende tehtava töö taset; märgib, et komisjon on avaldanud suunised finantsjuhtimise osas, kuid usub, et selles osas on vajalik edasine dialoog ning et tuleks uurida alternatiive praegusele süsteemile;

12. on veendunud, et laiem osalemine PNKdes nõuab nende koosseisu läbivaatamist, kuid et praegust tasakaalu kalatööstuse ja teiste organisatsioonide vahel ei tohiks rikkuda;

13. väljendab muret seoses asjaoluga, et teatavad organisatsioonid, kes kuuluvad PNKdesse „teisi huvirühmi” käsitleva peatüki alusel, kasutavad korduvalt ära oma kohalolekut, isegi vähemuses olles, et blokeerida enamiku kalandussektori esindajate poolt toetatavaid otsuseid ja takistada otsuste vastuvõtmist konsensuse alusel;

14. nõuab tihedamaid sidemeid PNKde ning Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel;

15. nõuab, et tehnilisi ja poliitilisi otsuseid langetataks eraldi; poliitiliste otsuste puhul tuleks rakendada piirkondlikku ning tehniliste otsuste puhul teaduslikku käsitlust;

16. palub oma kalanduskomisjonil vastavalt kohustuslikele heakskiitmismenetlustele:

- määrata igale PNK-le komisjoniliikme(te)st kontaktisik(ud) ja anda aru selle tegevusest;

- tagada, et PNKsid kutsutaks korrapäraselt ja eriti siis, kui päevakorras on küsimused, milles nad annavad nõu või soovitusi, osalema parlamendi kalanduskomisjoni koosolekutel, et anda nõu või soovitusi;

- kehtestada kord, millega tagada, et kalanduskomisjoni, PNKde ja PNKde-vahelise komitee sekretariaadid oleksid regulaarselt ühenduses, et vahetada ja koguda teavet nende tegevuse, nõuannete ja soovituste kohta;

- korraldada iga-aastane konverents PNKde ja komisjoni osavõtul;

40 /PE 425.403

ET

17. nõuab, et eelarvepädevad institutsioonid eraldaksid eespool nimetatuks piisavalt vahendeid;

18. palub PNKdel hoida kalanduskomisjoni kursis oma tegevuse, nõuannete ja soovitustega ning kutsuda neid koosolekutel osalema;

19. nõuab, et tulevikus PNKde suhtes kehtestatavad õigusaktid võimaldaksid Euroopa Parlamendi liikmetel osaleda ametlikult nende koosolekutel aktiivsete vaatlejatena;

20. palub komisjoni ja PNKde-vahelist komiteed nõustuda parlamendi kalanduskomisjoni liikmete osalemisega nende koordineerivatel kohtumistel;

21. rõhutab ühise kalanduspoliitika tähtsust vahendina, mis aitab tagada selliste nõuete, põhimõtete ja eeskirjade olemasolu, mida kohaldatakse kõigi ühenduse vete ja kõikide ühenduse laevade suhtes;

22. palub komisjonil PNKde nõuandvat rolli täielikult aktsepteerida ja austada ning teha ühise kalanduspoliitika reformiga seoses ettepanek nende osaluse suurendamiseks haldusjuhtimises;

23. usub samuti, et tulevane ühise kalanduspoliitika reform peaks täielikult ära kasutama PNKde konsolideerumist, et muuta ühine kalanduspoliitika detsentraliseeritumaks, et vastu võetud ühiseid meetmeid saaks eri piirkondades rakendada vastavalt püügipiirkondade omapärale ja püügitingimustele;

24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, piirkondlikele nõuandekomisjonidele, kalanduse ja vesiviljeluse nõuandekomiteele, kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, merekalapüügi alase valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

PE 425.403\ 41

ET

P6_TA-PROV(2009)0318

Taimekaitsevahendite statistika ***II

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb taimekaitsevahendite statistikat (11120/2/2008 – C6-0004/2009 – 2006/0258(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (11120/2/2008 – C6-0004/2009)1;

– võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta2 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2006)0778) suhtes;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;


– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teisele lugemisele (A6-0256/2009),

1. kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

Muudatusettepanek 41

Nõukogu ühine seisukoht Artikkel 1 – lõige 1

Nõukogu ühine seisukoht Muudatusettepanek

1. Kõnealune määrus loob ühise raamistiku taimekaitsevahendite turustamist ja kasutamist käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks.

1. Kõnealune määrus loob ühise raamistiku nende pestitsiidide turustamist ja kasutamist käsitleva ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks, mis on artikli 2 punkti a lõigu i kohaselt taimekaitsevahendid.

1 ELT C 38 E, 17.2.2009, lk 1. 2 ELT C 66 E, 20.3.2009, lk 98.

42 /PE 425.403

ET

P6_TA-PROV(2009)0319

Energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuded (uuesti sõnastamine) ***I

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (uuesti sõnastamine) (KOM(2008)0399 – C6-0277/2008 – 2008/0151(COD))

(Kaasotsustamismenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2008)0399);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0277/2008);

– võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta1;

– võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 80 a lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 9. oktoobri 2008. aasta kirja keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonile;

– võttes arvesse kodukorra artikleid 80 a ja 51;

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0096/2009),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ning nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1. kiidab heaks komisjoni ettepaneku, mida on kohandatud vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitustele ning muudetud vastavalt alltoodud muudatusettepanekutele;

2. võtab teadmiseks komisjoni avalduse, mis on lisatud käesolevale resolutsioonile;

3. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada;


1 EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

PE 425.403\ 43

ET

PE 425.403\ 45

ET

P6_TC1-COD(2008)0151 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. aprillil 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/.../EÜ mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiakasutamisega seotud toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (uuesti sõnastamine)

(EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2, toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras3, ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb

raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks║4, on oluliselt muudetud5. Täiendavate muudatuste tegemiseks (milles piirdutakse rangelt direktiivi kohaldamisala laiendamisega, et kaasata kõik energiakasutamisega seotud tooted) tuleks see direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.

(2) Liikmesriikide erinevad energiakasutamisega seotud toodete ökodisainiga

(keskkonnasäästliku kavandamisega) seotud õigusaktid ja haldusmeetmed võivad tekitada kaubandustõkkeid, moonutada ühenduses konkurentsi ja seega vahetult häirida siseturu toimimist. Siseriiklike õigusaktide ühtlustamine on ainuke vahend kaubandustõkete ja kõlvatu konkurentsi tekkimise vältimiseks. Kohaldamisala laiendamisega kõikidele energiatarbimisega seotud toodetele tagatakse, kõikide oluliste energiakasutamisega seotud toodete ökodisaini nõuete ühtlustamine ühenduse tasandil.

(3) Energiakasutamisega seotud toodetele langeb suur osa looduslike ressursside ja energia

tarbimisest ühenduses. Lisaks on neil veel mitmeid teisi olulisi keskkonnamõjusid. Enamike ühenduse turul olevate tooteliikide puhul võib sarnase funktsiooni ja võimsuse juures täheldada oluliselt erinevaid keskkonnamõjusid. Säästva arengu huvides tuleb pidevalt tegeleda nende toodete poolt üldiselt põhjustatud keskkonnamõjude vähendamisega, eelkõige selgitades välja kahjulike keskkonnamõjude peamised allikad ja

1 22. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa.Liidu Teatajas seni avaldamata). 2 ELT C […]. 3 Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta seisukoht. 4 ELT L 191, 22.7.2005, lk 29. ║ 5 Vt IX lisa A osa.

46 /PE 425.403

ET

vältides keskkonnasaaste ülekandmist, eeldusel et seda on võimalik saavutada ilma üleliigsete kulutusteta.

(3 a) Paljudel energiakasutamisega seotud toodetel on tänu paremale disainile

märkimisväärne potentsiaal vähendada keskkonnamõjusid ning parandada energiasäästmist, mille tulemuseks on ühtlasi majanduslik kokkuhoid ettevõtjate ja lõpptarbijate jaoks. Lisaks toodetele, mis kasutavad, toodavad, kannavad üle või mõõdavad energiat, võiksid teatavad energiakasutamisega seotud tooted, sealhulgas ehituses kasutatavad tooted, nagu aknad, isolatsioonimaterjalid või mõned veekasutusseadmed, nagu dušipihustid või kraanid, samuti aidata kaasa energia märkimisväärsele säästmisele kasutamise ajal.

(4) Keskkonnasäästlike toodete kavandamine on ühenduse integreeritud tootepoliitika

strateegia oluline komponent. Ennetava vahendina pakub toodete keskkonnasäästlik kavandamine tootjatele, tarbijatele ja üldsusele uusi konkreetseid võimalusi toodete keskkonnakaitsemeetmete optimeerimiseks ja samaaegselt nende kasutuskvaliteedi säilitamiseks.

(5) Energiatõhususe parandamine – mille puhul üks käepärastest valikutest on elektrienergia

efektiivsem lõpptarbimine – on oluliseks panuseks ühenduse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega seonduvate eesmärkide saavutamiseks. Elektrienergia vajadus on energiakasutuse kõige kiiremini kasvav kategooria ja prognooside kohaselt kasvab see järgneva 20 – 30 aasta jooksul veelgi, kui nimetatud tendentsi piiramiseks ei rakendata poliitilisi meetmeid. Komisjoni koostatud Euroopa kliimamuutuste programmi kohaselt on võimalik saavutada energiatarbimise olulist vähendamist. Kliimamuutus on üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1600/2002/EÜ1 vastu võetud ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi prioriteetidest. Energia kokkuhoid on kõige väiksemate kulutustega viis varustuskindluse suurendamiseks ja impordisõltuvuse vähendamiseks. Seepärast tuleb nõudluse osas võtta olulisi meetmeid ja seada olulisi eesmärke.

(6) Energiakasutamisega seotud toodete väljatöötamise etapil tuleks võtta meetmeid, kuna on

näha, et sellel etapil selgub toote olelusringi jooksul ilmnev keskkonnasaaste ning tekivad peamised kulutused.

(7) Tuleb luua ühtne raamistik, et määratleda ühenduse nõuded energiakasutamisega seotud

toodete keskkonnasäästliku kavandamise osas eesmärgiga tagada vaba liikumine neile nõuetele vastavatele toodetele ja vähendada nendest tulenevaid keskkonnamõjusid. Niisuguste nõuete määratlemisel tuleb arvestada ausa konkurentsi ja rahvusvahelise kaubanduse põhimõtteid.

(8) Ökodisaini nõuete kehtestamisel tuleb arvestada ühenduse kuuenda keskkonnaalase

tegevusprogrammi eesmärke ja prioriteete ning — kui see on asjakohane — nimetatud programmi temaatiliste strateegiate asjaomaseid eesmärke.

(9) Käesoleva direktiivi eesmärgiks on saavutada energiakasutamisega seotud

toodete võimalike keskkonnamõjude vähendamisega keskkonnakaitse kõrge tase, mis tuleb lõpuks kasuks toodete tarbijatele ja teistele lõpptarbijatele. Säästev areng nõuab ka

1 EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.

PE 425.403\ 47

ET

kavandatavate meetmete tervislike, ühiskondlike ja majanduslike mõjude mõistlikku arvestamist. Toodete suurem energia- ja ressursitõhusus aitab kaasa energiavarustuskindlusele ning vähendab nõudlust loodusvarade järele, mis on omakorda terve majanduse ning seega säästva arengu eeldusteks.

(10) Liikmesriik, kes peab keskkonnakaitsega seotud oluliste vajaduste tõttu vajalikuks

säilitada siseriiklikke sätteid või kohaldatava rakendusmeetme võtmise järel ainuomaselt selles liikmesriigis ilmneva probleemi tõttu kehtestada keskkonnakaitsega seotud uutel teaduslikel tõenditel põhinevaid siseriiklikke sätteid, võib seda teha, järgides EÜ asutamislepingu artikli 95 lõigetes 4, 5 ja 6 sätestatud tingimusi, mis näevad ette eelneva teatamise komisjonile ja kinnitamise komisjoni poolt.

(11) Paremast kavandamisest tulenevate keskkonnaeeliste maksimeerimiseks võib osutuda

vajalikuks teavitada tarbijaid energiakasutamisega seotud toodete tunnustest ja omadustest, mis on keskkonna jaoks olulised, ning nõustada neid nimetatud toodete keskkonnasäästlikul kasutamisel.

(12) Komisjoni 18. juuni 2003. aasta teatises integreeritud tootepoliitika kohta (Integrated

Product Policy – Building on Environmental Life-Cycle Thinking (IPP)) sätestatud kontseptsioon, mis on ühenduse kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi oluline ja uuenduslik osa, järgib eesmärki vähendada toodete keskkonnamõjusid kogu nende olelusringi jooksul, kaasa arvatud tooraine valik ja kasutamine, tootmine, pakendamine, transport ja turustamine, paigaldamine ja hooldus, kasutamine ja eluea lõpp. Arvestades neid keskkonnamõjusid juba toote kavandamisel, saab keskkonnakaitset parandada kulusäästlikul viisil, kaasa arvatud ressursside ja materjalide tõhus kasutamine, täites seega loodusvarade temaatilise strateegia eesmärke. Eeskirjad peaksid olema piisavalt paindlikud, et keskkonnanõudeid saaks toodete kavandamisel arvestada samal ajal tehnilisi, funktsionaalseid ja majanduslikke vajadusi silmas pidades.

(13) Ehkki ulatuslik samm keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkuse suunas on soovitatav,

peaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine energiatõhususe suurendamise teel olema kuni tööplaani vastuvõtmiseni esmatähtis keskkonnaalane eesmärk.

(14) Võib olla vajalik ja õigustatud kehtestada teatud toodetele või teatud keskkonda

puudutavatele tunnustele kvantitatiivsed ökodisaini nõuded, et piirata toodetest tulenevaid keskkonnamõjusid miinimumini. Arvestades pakilist vajadust anda panus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli (UNFCCC) täitmisesse, ja ilma et see piiraks käesolevas direktiivis toetatud integreeritud lähenemist, tuleks anda teatav prioriteet meetmetele, millel on suur potentsiaal vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid väheste kuludega. Nimetatud meetmed soodustavad ka ressursside säästvat kasutamist ning on oluliseks panuseks säästvate tootmis- ja tarbimisstruktuuride programmide kümneaastasesse raamistikku, mis võeti vastu 2002. aasta septembris maailma säästva arengu tippkohtumisel Johannesburgis.

(15) Vajaduse korral ja üldise põhimõttena tuleks energiakasutamisega seotud toodete

energiatarbimist oote- või väljalülitatud režiimis vähendada miinimumini, mis on vajalik nende korralikuks toimimiseks.

(16) Võrdluseks tuleks võtta parimad turul, sealhulgas rahvusvahelistel turgudel, olevad tooted

või tehnoloogiad ning ökodisaini nõuete ulatus tuleks määrata tehnilise, majandusliku ja

48 /PE 425.403

ET

ökoloogilise analüüsi põhjal. Nimetatud nõuete taseme sätestamise paindlik meetod võimaldab kergemini toodete keskkonnaomadusi kiirelt parandada. Asjaomaste huvitatud isikutega tuleks konsulteerida ja nad aktiivselt analüüsi kaasata. Siduvate meetmete kehtestamine nõuab piisavat konsulteerimist huvitatud isikutega. Nendel konsultatsioonidel võib ilmneda meetmete sammhaaval kehtestamise või üleminekumeetmete vajadus. Vahe-eesmärkide kehtestamine muudab poliitika rohkem ettearvatavaks, võimaldab arvestada toodete arendustsükleid ja kergendab huvitatud isikutel pikaajalist planeerimist.

(17) Prioriteediks peavad olema alternatiivsed lahendused nagu tööstuse enesereguleerimine,

eeldusel et poliitilisi eesmärke saab nende abil saavutada eeldatavasti kiiremini või väiksemate kulutustega kui kohustuslike nõuete kehtestamisega. Seadusandlikud meetmed võivad osutuda vajalikuks, kui turujõud ei juhi arengut soovitud suunas või ei tee seda piisava kiirusega.

(18) Eneseregulatsioon, sealhulgas vabatahtlikud kokkulepped tööstuse ühepoolselt võetud

kohustuste kujul, võib tänu kiirele ja väheste kuludega rakendamisele tuua kiireid edusamme ja võimaldada paindlikku ja asjakohast kohandumist tehniliste võimaluste ja turu tundlikkusega.

(19) Vabatahtlike kokkulepete või rakendusmeetme alternatiivina esitatud teiste

eneseregulatsiooni meetmete hindamiseks peaks olema kättesaadav teave vähemalt järgmiste teemade kohta: osalemise avatus, lisaväärtus, representatiivsus, kvantifitseeritud ja astmelised eesmärgid, kodanikuühiskonna kaasamine, seire ja aruandlus, eneseregulatsiooni algatuse haldamise kulutasuvus, säästvus.

(20) Komisjoni 17. veebruari 2002. aasta teatise (keskkonnakokkulepete kohta ühenduse

tasandil regulatsioonikeskkonna lihtsustamise ja parandamise tegevuskava raames) 6. peatükk võiks anda kasulikke pidepunkte tööstusele enesekontrolli hindamiseks seoses käesoleva direktiiviga.

(21) Käesolev direktiiv peaks soodustama ka väikestes ja keskmise suurusega ettevõtjates

(VKEdes) keskkonnasäästliku kavandamise kontseptsiooni arvestamist. Seda saaks lihtsustada, tehes nimetatud toodete säästualase teabe ulatuslikult kättesaadavaks ja lihtsalt ligipääsetavaks.

(22) Energiakasutamisega seotud tooted , mis täidavad käesoleva direktiivi

rakendusmeetmetes sätestatud ökodisaini nõudeid, peaksid kandma EÜ-vastavusmärgist ja asjaomaseid andmeid, mis võimaldavad nende vaba liikumist siseturul. Rakendusmeetmete range täitmine on vajalik reguleeritud energiakasutamisega seotud toodete keskkonnamõjude vähendamise ja ausa konkurentsi tagamiseks.

(23) Rakendusmeetmete ja oma tööplaani väljatöötamisel peaks komisjon konsulteerima

liikmesriikide esindajatega ning huvitatud isikutega, kelle jaoks tooterühm on oluline; nende hulka kuuluvad teiste hulgas tööstus, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ja käsitööndus, ametiühingud, hulgi- ja jaekaubandusega tegelevad ettevõtjad, importijad, keskkonnakaitseorganisatsioonid ja tarbijate ühingud.

(24) Rakendusmeetme väljatöötamisel peaks komisjon kohasel määral arvestama ka

olemasolevaid riiklikke keskkonnaalaseid õigusakte, mida tuleks liikmesriikide arvates

PE 425.403\ 49

ET

säilitada, eriti mürkainete osas, seejuures ei tohi vähendada liikmesriikides kehtivat õigustatud keskkonnakaitse taset.

(25) Arvestada tuleks ka tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid eeskirju ja

mooduleid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta1.

(26) Järelevalveasutused peaksid vahetama teavet käesoleva direktiiviga kavandatavate

meetmete kohaldamisala kohta, et turu järelevalvet tõhusamini kujundada, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega2. Seejuures tuleks kasutada nii palju kui võimalik elektroonilisi sidevahendeid ja ühenduse asjaomaseid programme. Soodustada tuleks teabevahetust keskkonnamõjude kohta olelusringi jooksul ja konstruktsioonilahenduste alaste saavutuste kohta. Tootjate keskkonnasäästliku kavandamise pingutustega saadud teadmiste koondamise ja levitamise näol on tegemist käesoleva direktiivi olulise lisaväärtusega.

(27) Pädev asutus on tavaliselt avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus, mille on määranud

ametivõimud ning mis pakub vajalikke tagatisi tehnilise ekspertiisi erapooletuse ja kättesaadavuse seisukohast, et kontrollida toote vastavust kohaldatavatele rakendusmeetmetele.

(28) Olles teadlikud mittevastavuse vältimise tähtsusest, peaksid liikmesriigid tagama tõhusaks

turujärelevalveks vajalike vahendite kättesaadavuse. (29) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ökodisainialase koolituse ja teavitamise osas

võib tekkida vajadus kaaluda lisameetmete rakendamist. (30) Ühenduse tasandil harmoneeritud standardid parandavad siseturu toimimist. Niipea kui

viide harmoneeritud standardile on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tuleb eeldada, et sellele standardile vastavuse korral on täidetud käesoleva direktiivi alusel vastu võetud rakendusmeetme asjaomased nõuded, seda ka siis, kui lubatud peaksid olema ka teised vastavuse tõendamise viisid.

(31) Harmoneeritud standardid peavad eelkõige aitama tootjatel kohaldada käesoleva direktiivi

alusel vastu võetud rakendusmeetmeid. Need standardid võivad etendada olulist rolli mõõte- ja testimismeetodite kehtestamisel. Mis puutub üldistesse ökodisaini nõuetesse, siis saaksid tootjaid, luues oma toodete ökoloogilise profiili vastavalt igakordselt kohaldatava rakendusmeetme nõuetele, suures osas tugineda harmoneeritud standarditele. Standardites peab olema üheselt viidatud sellele, missugune on seos vastavate standardite ja nendes käsitletud nõuete vahel. Harmoneeritud standardi eesmärk ei tohi olla keskkonnaaspektide piirmäärade kehtestamine.

(32) Käesolevas direktiivis kasutatud mõistete määratlemise eesmärgil on soovitav tugineda

asjakohastele rahvusvahelistele standarditele nagu ISO 14040.

1 ELT L 218, 13.8.2008 , lk 82. 2 ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

50 /PE 425.403

ET

(33) Käesolev direktiiv on kooskõlas tehnilise ühtlustamise ja standardimise uue kontseptsiooni rakendamise teatavate põhimõtetega, mis on sõnastatud nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis tehnilise ühtlustamise ja standardimise uue kontseptsiooni kohta1, ja ühtlustatud Euroopa standarditele viitamise põhimõtetega. 28. oktoobri 1999. aasta resolutsioonis standardimise rolli kohta Euroopas2 soovitas nõukogu komisjonil kontrollida, kas uue lähenemise põhimõtteid saaks laiendada täiendavatele, seni hõlmamata valdkondadele, et igal võimalusel parandada ja lihtsustada asjaomaseid õigusakte.

(34) Käesolev direktiiv täiendab ühenduse olemasolevaid õigusakte nagu nõukogu 22.

septembri 1992. aasta direktiivi 92/75/EMÜ kodumasinate energia ja muude ressursside tarbimise näitamise kohta märgistuses ja ühtses tootekirjelduses3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuli 2000. aasta määrust (EÜ) nr 1980/2000 ühenduse muudetud ökomärgise andmise süsteemi kohta4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 106/2008 ühenduse kontoriseadmete energiatõhususmärgistuse programmi kohta5, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes7 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/121/EÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, et kohandada see määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur8. Käesoleva direktiivi ja ühenduse olemasolevate õigusaktide vaheline sünergia peaks nende mõju tugevdama ja aitama kaasa tootjatele esitatavate selgete ja arusaadavate nõuete väljatöötamisele.

(35) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt

nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord9.

(36) Komisjonile tuleks anda volitused muuta direktiive 92/42/EMÜ, 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ

või need kehtetuks tunnistada. Muutmise või kehtetuks tunnistamise otsus tuleb võtta vastu vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(37) Lisaks tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu rakendusmeetmed, millega

kehtestatakse ökodisaini nõuded määratletud energiakasutamisega seotud toodetele, sealhulgas rakendusmeetmete kehtestamiseks üleminekuperioodiks ja, kui see on asjakohane, sätted erinevate keskkonnaaspektide vahelise tasakaalu tagamise kohta. Kuna

1 EÜT L 136, 4.6.1985, lk 1. 2 EÜT C 141, 19.5.2000, lk 1. 3 EÜT L 297, 13.10.1992, lk 16. ║ 4 EÜT L 237, 21.9.2000, lk 1. 5 ELT L 39, 13.2.2008, lk 1. 6 ELT L 37, 13.2.2003, lk 24. ║ 7 ELT L 37, 13.2.2003, lk 19. ║ 8 ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. 9 ELT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║

PE 425.403\ 51

ET

need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(38) Komisjon peaks direktiivi toimimise, meetodid ja tõhususe direktiivi, kaasa arvatud selle

rakendusmeetmete kohaldamisest saadud kogemuste põhjal üle vaatama ning hindama, kas selle kohaldamisala laiendamine ka muudele kui energiakasutamisega seotud toodetele on asjakohane. Läbivaatamise käigus peaks komisjon konsulteerima liikmesriikide esindajate ja asjaomaste huvirühmadega.

(39) Liikmesriigid peaksid kehtestama karistused, mida kohaldatakse vastavalt käesolevale

direktiivile vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumisel. Nimetatud karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

▌. (41) Kuna kavandatud meetme eesmärk, nimelt tagada siseturu toimimine kehtestades nõude,

et tooted saavutaksid optimaalse keskkonnatoime, ei ole liikmesriikide tasandil piisaval määral saavutatav, mistõttu on nimetatud meede oma ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, saab ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsusprintsiibile. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(42) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustus peaks piirduma nende

sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

(43) Käesolev direktiiv ei tohi piirata liikmesriikide kohustusi järgida IX lisa B osas loetletud

direktiivide ülevõtmise tähtaegu. (43 a) Kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 34 julgustatakse liikmesriike

koostama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning need tabelid avalikustama.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Objekt ja kohaldamisala 1. Käesolev direktiiv kehtestab raamistiku energiakasutamisega seotud toodete

keskkonnasäästliku kavandamise nõuete („ökodisaini nõuete”) sätestamiseks eesmärgiga tagada siseturul nimetatud toodete vaba liikumine.

2. Käesolev direktiiv käsitleb nõudeid, mida peavad täitma rakendusmeetmete alla kuuluvad

energiakasutamisega seotud tooted, et neid tohiks turule viia ja/või kasutusele võtta. See

52 /PE 425.403

ET

aitab kaasa säästvale arengule, tõstes energiatõhusust ja keskkonnakaitse taset, ning parandab samas energiavarustuskindlust.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata inimeste ja kaupade veoks ettenähtud

transpordivahenditele. 4. Käesolevat direktiivi ja selle rakendusmeetmeid kohaldatakse, ilma et need piiraksid

ühenduse jäätmekäitlus- ja kemikaalidealaseid õigusakte, sealhulgas ühenduse fluoreeritud kasvuhoonegaase käsitlevaid õigusakte.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. „energiakasutamisega seotud toode” (edaspidi „toode”) — mis tahes kaup, millel on selle

kasutamisajal mõju energiatarbimisele , mis viiakse turule ja/või võetakse kasutusele Euroopa Liidus, või osa, mis on ette nähtud käesoleva direktiivi rakendusalasse kuuluvasse energiakasutamisega seotud tootesse paigaldamiseks, ning mis on lõpptarbija jaoks turuleviidud ja/või kasutusele võetud üksikosana, mille keskkonnatoimet saab eraldi kontrollida;

2. „komponendid ja sõlmed” – osad, mis on ette nähtud toodetesse paigaldamiseks, kuid

mida lõpptarbija jaoks ei viida üksikosana turule ega võeta kasutusele ja mille keskkonnatoimet ei saa eraldi kontrollida;

3. „rakendusmeetmed” – käesoleva direktiivi alusel vastu võetud meetmed teatavate toodete

ökodisaini nõuete või nende toodete teatavate keskkonnaaspektide määratlemiseks; 4. „turuleviimine” – toote esmakordne kättesaadavaks tegemine ühenduse turul tasuliseks

või tasuta levitamiseks või kasutamiseks, kusjuures turustusviis pole oluline; 5. „kasutuselevõtt” – toote esmakordne nõuetekohane kasutamine lõpptarbija poolt

ühenduses; 6. „tootja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes toodab käesoleva direktiivi

reguleerimisalasse kuuluvaid tooteid ja vastutab nende toodete tootja oma nime või kaubamärgi all turuleviimise ja/või kasutuselevõtu või tootja enda vajadusteks kasutamisel toote vastavuse eest käesolevale direktiivile. Kui tootja määratluse esimese lause tähenduses või importija punkti 8 tähenduses puudub, siis on tootjaks füüsiline või juriidiline isik, kes viib turule ja/või võtab kasutusele käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad tooted;

7. „volitatud esindaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on

ühenduses ja kes on tootja poolt kirjalikult volitatud tema nimel täielikult või osaliselt täitma käesoleva direktiiviga seotud kohustusi ja formaalsusi;

PE 425.403\ 53

ET

8. „importija” – füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on ühenduses ja kes viib oma äritegevuse käigus ühenduse turule kolmandast riigist pärit toote;

9. „materjalid” – kõik materjalid, mida kasutatakse toote olelusringi jooksul; 10. „toote kavandamine” – õiguslike, tehniliste, ohutus-, töö- ja turunõuete ning muude

nõuete ülevõtmine toote tehnilistesse spetsifikatsioonidesse; 11. „keskkonnaaspekt” – toote osa või funktsioon, mis võib toote olelusringi jooksul avaldada

mõju keskkonnale; 12. „keskkonnamõju” – keskkonna mis tahes muutus, mis on täielikult või osaliselt

põhjustatud toote poolt selle olelusringi jooksul; 13. „olelusring” – toote eksistentsi jooksul üksteisele järgnevate ja üksteisega seotud etappide

kogum alates tooraine töötlemisest kuni lõpliku kõrvaldamiseni; 14. „korduskasutus” – mis tahes toiming, kus toote või selle komponentide jäätmeid

kasutatakse samal eesmärgil, milleks need algselt olid ette nähtud, sealhulgas vastuvõtupunktidesse, turustajatele, ringlussevõtjatele või tootjatele tagastatud toote ║ jätkuv kasutamine, samuti toote korduskasutus pärast ümbertöötlemist;

15. „ringlussevõtt” – jäätmematerjali ümbertöötlemine tootmisprotsessis algeesmärgil või

muudel eesmärkidel, kuid mitte energia taaskasutamiseks; 16. „energia taaskasutamine” – põlevjäätmete kasutamine energia saamiseks otsese

põletamise teel koos muude jäätmetega või neist eraldi, mille puhul eraldub soojusenergia;

17. „taaskasutamine” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi

2006/12/EÜ (jäätmete kohta)1 II B lisas ette nähtud mis tahes toiming; 18. „jäätmed” – direktiivi 2006/12/EÜ I lisas loetletud kategooriatesse kuuluv mis tahes aine

või ese, millest valdaja vabaneb, vabaneda soovib või vabanema peab; 19. „ohtlikud jäätmed” – kõik nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ

(ohtlike jäätmete kohta)2 artikli 1 lõike 4 kohaldamisalasse kuuluvad jäätmed; 20. „ökoloogiline profiil” – vastavalt asjaomastele rakendusmeetmetele toote suhtes kogu

olelusringi jooksul kohaldatav kirjeldus sisenditest ja väljunditest (nagu materjalid, heitmed ja jäätmed), mis on keskkonnamõju seisukohast olulised ja väljendatavad mõõdetavates füüsikalistes suurustes;

21. „ toote keskkonnatoime” – tootja poolt toote keskkonnaaspektide parandamiseks tehtud

jõupingutuste tulemus, mis on kirjas tehnilistes dokumentides;

1 ELT L 114, 27.4.2006, lk 9. ║ 2 ELT L 377, 31.12.1991, lk 20. ║

54 /PE 425.403

ET

22. „keskkonnatoime parandamine” – toote keskkonnatoime parandamise protsess, mis hõlmab mitmeid tootepõlvkondi, kuigi mitte kõiki keskkonnaaspekte ühekorraga;

23. „ökodisain” – keskkonnanõuete arvestamine toote kavandamisel eesmärgiga parandada

toote keskkonnatoimet toote kogu olelusringi jooksul; 24. „ökodisaini nõuded” – tootele või selle kavandamisele esitatav mis tahes nõue, mille

eesmärgiks on keskkonnatoime parandamine, või mis tahes kohustus anda teavet toote keskkonnaaspektide kohta;

25. „üldised ökodisaini nõuded” – mis tahes ökodisaini nõue, mis käsitleb toote kogu

ökoloogilist profiili ja millega ei kehtestata konkreetsele keskkonnaaspektile piirmäära; 26. „spetsiifilised ökodisaini nõuded” – mis tahes kvantitatiivne ja mõõdetav toote

konkreetsele keskkonnaaspektile esitatav ökodisaini nõue, näiteks energiatarve teatud kindlal väljundvõimsusel töötamisel;

27. „harmoneeritud standard” – tehnospetsifikaadid, mille tunnustatud

standardiorganisatsioon on vastu võtnud komisjoni ülesandel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivis 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord)1 sätestatud korras, et kehtestada üle-euroopalised nõuded, mille järgimine ei ole siiski kohustuslik.

Artikkel 3

Turuleviimine ja/või kasutuselevõtt 1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et tooted viiakse turule ja/või

võetakse kasutusele vaid siis, kui nad vastavad nende osas kohaldatavatele rakendusmeetmetele ja kannavad vastavalt artiklile 5 EÜ-vastavusmärgist.

2. Liikmesriigid nimetavad turujärelevalve eest vastutavad asutused. Nad tagavad, et

nimetatud asutused omaksid ja kasutaksid vajalikke volitusi, et võtta neile käesoleva direktiivi alusel pandud sobivad meetmed. Liikmesriigid määratlevad pädevate asutuste ülesanded, volitused ja töökorra; pädevad asutused on volitatud:

i) korraldama vajalikus mahus asjakohaseid toote eeskirjadele vastavuse kontrolle ja

kohustama tootjat või tema volitatud esindajat artikli 7 kohaselt eemaldama nõuetele mittevastavad tooted turult;

ii) nõudma asjaosalistelt kogu vajalikku teavet, mis on rakendusmeetmetes täpselt

kindlaks määratud; iii) võtma toodete proove ja teostama nende vastavuskontrolle.

3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni pidevalt turu järelevalve tulemustest; kui see on

asjakohane, edastab komisjon nimetatud teabe teistele liikmesriikidele.

1 EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. ║

PE 425.403\ 55

ET

4. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel ja teistel asjaosalistel on võimalus esitada pädevatele

asutustele tähelepanekuid toodete vastavuse kohta.

Artikkel 4

Importija kohustused

Kui tootja asukoht ei ole ühenduses ja volitatud esindaja puudub, lasub importijal kohustus - tagada, et turule viidud või kasutusele võetud toode vastab käesolevale direktiivile ja

kohaldatavale rakendusmeetmele, - teha vastavusdeklaratsioon ja tehnilised dokumendid kättesaadavaks.

Artikkel 5

Märgistamine ja vastavusdeklaratsioon

1. Enne turuleviimist ja/või kasutuselevõttu tuleb rakendusmeetmega reguleeritud tootele kinnitada EÜ-vastavusmärgis ja toote kohta tuleb väljastada vastavusdeklaratsioon, millega tootja või tema volitatud esindaja kinnitab, et toode vastab kohaldatava rakendusmeetme kõigile asjakohastele sätetele.

2. EÜ-vastavusmärgis koosneb tähtedest „CE” vastavalt III lisa näidisele. 3. Vastavusdeklaratsioon peab sisaldama VI lisas nimetatud andmeid ja viitama

asjakohasele rakendusmeetmele. 4. Tootele ei tohi kinnitada märgiseid, mille tähenduse või kuju võib kasutaja ära vahetada

EÜ-vastavusmärgise tähenduse või kujuga. 5. Liikmesriigid võivad nõuda, et toote üleandmisel lõpptarbijale peavad andmed I lisa 2.

osa kohaselt olema esitatud nende riigikeeles/-keeltes. Liikmesriigid annavad loa ka nimetatud teabe esitamiseks ühenduse ühes või mitmes

teises ametlikus keeles. Punkti 1 kohaldamisel arvestavad liikmesriigid eelkõige:

a) kas teavet saab edastada ühtlustatud sümbolitega, üldtunnustatud koodidega või mõnel teisel moel;

b) toote eeldatava kasutaja teadmiste taset ja vajaliku teabe liiki.

Artikkel 6

56 /PE 425.403

ET

Vaba liikumine 1. Liikmesriigid ei tohi asjaomase kohaldatava rakendusmeetme raames enda territooriumil

keelata, piirata ega takistada toote turuleviimist ja/või kasutuselevõttu, tuginedes I lisa 1. osas nimetatud ökodisaini parameetritele vastavatele ökodisaini nõuetele, mis on reguleeritud asjaomase rakendusmeetmega, kui toode vastab kõigile kohaldatava rakendusmeetme asjakohastele sätetele ja kannab artiklis 5 nimetatud EÜ-vastavusmärgist.

2. Liikmesriigid ei tohi I lisa 1. osas nimetatud ökodisaini parameetritele vastavatele

ökodisaini nõuetele tuginedes keelata, piirata või takistada enda territooriumil artiklis 5 nimetatud EÜ-vastavusmärgist kandva toote , mille suhtes kehtiv rakendusmeede näeb ette, et ökodisaini nõue pole vajalik, turuleviimist ja/või kasutuselevõttu.

3. Liikmesriigid ei takista kohaldatava rakendusmeetme sätetele mittevastavate toodete

esitlemist messidel, näitustel, esitlustel ja analoogsetel üritustel, kui on olemas nähtav viide sellele, et nimetatud tooted viiakse turule ja/või võetakse kasutusele alles siis, kui vastavus on saavutatud.

Artikkel 7

Kaitseklausel

1. Kui liikmesriik tuvastab, et artiklis 5 nimetatud EÜ-vastavusmärgisega tähistatud toode ei täida nõuetekohasel kasutamisel kohaldatava rakendusmeetme kõiki asjakohaseid sätteid, siis on tootja või tema volitatud esindaja kohustatud viima toote kohaldatava rakendusmeetme ja/või EÜ-vastavusmärgise sätetega vastavusse ja kõrvaldama õigusvastase olukorra asjaomase liikmesriigi juhiste alusel.

Kui on piisavalt tõendeid, et toode võib olla mittevastav, võtab liikmesriik vajalikke

meetmeid, milleks sõltuvalt mittevastavuse raskusest võib olla toote turuleviimise keeld kuni vastavuse tuvastamiseni.

Kui mittevastavus jätkub, teeb liikmesriik otsuse, millega piiratakse või keelatakse

vastava toote turuleviimist ja/või kasutuselevõttu või tagab selle turult eemaldamise. Keelamise või turult eemaldamise korral teavitatakse viivitamatult komisjoni ja

liikmesriike. 2. Liikmesriik peab põhjendama igat käesoleva direktiivi alusel vastu võetud otsust, millega

keelatakse või piiratakse toote turuleviimist ja/või kasutuselevõttu. Nimetatud otsusest tuleb asjaomast osapoolt viivitamatult teavitada; samaaegselt tuleb

talle teatada, missugused õiguskaitsevahendid vastavalt liikmesriigi õigusaktidele on tema käsutuses ja missuguse aja jooksul saab nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada.

3. Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamatult lõike 1 alusel tehtud

otsusest, nimetab selle põhjused ja annab iseäranis teada, kas mittevastavuse puhul on tegemist ühega järgmistest juhtudest:

PE 425.403\ 57

ET

a) kohaldatava rakendusmeetme nõuete mittetäitmine;

b) artikli 10 lõikes 2 nimetatud ühtlustatud harmoneeritud standardite puudulik

kohaldamine;

c) artikli 10 lõikes 2 nimetatud lüngad harmoneeritud standardites. 4. Komisjon konsulteerib viivitamatult asjaomaste osapooltega ja võib kasutada sõltumatute

tehniliste ekspertide abi. Pärast konsulteerimist teavitab komisjon viivitamatult otsuse teinud liikmesriiki ja teisi

liikmesriike oma seisukohast. Kui komisjon ei pea otsust õigustatuks, teavitab ta sellest viivitamatult liikmesriike. 5. Kui punkti 1 alusel tehtud otsuse aluseks on lünk harmoneeritud standardis, algatab

komisjon viivitamatult artikli 10 lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud menetluse. Ühtlasi teavitab komisjon artikli 19 lõikes 1 nimetatud komiteed.

6. Liikmesriigid ja komisjon võtavad põhjendatud juhtudel vajalikud meetmed

konfidentsiaalsuse tagamiseks nimetatud menetluse raames saadud teabe osas. 7. Liikmesriikide poolt käesoleva artikli alusel tehtud otsused avalikustatakse läbipaistval

viisil. 8. Komisjoni arvamused nende otsuste kohta avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Vastavushindamine

1. Enne rakendusmeetme alla kuuluva toote turuleviimist ja/või sellise toote kasutuselevõttu peab tootja või tema volitatud esindaja tagama, et teostatakse toote vastavushindamine kooskõlas kohaldatava rakendusmeetme kõikide asjakohaste nõuetega.

2. Vastavushindamise menetlused määratakse kindlaks rakendusmeetmetes ja peavad tootjal

võimaldama valida IV lisas sätestatud sisemise kavandikontrolli ja V lisas sätestatud juhtimissüsteemi vahel. Põhjendatud juhtudel ja võrdeliselt tootest tuleneva riskiga valitakse vastavushindamise menetlus välja otsuses 93/465/EMÜ kirjeldatud asjakohaste moodulite hulgast.

Kui liikmesriigil on selgeid tõendeid toote tõenäolise mittevastavuse kohta, peab

nimetatud liikmesriik võimalikult kiiresti avaldama põhjendatud hindamisotsuse toote vastavuse kohta, mille võib koostada pädev asutus, et vajaduse korral õigeaegselt parandusmeetmeid võtta.

Kui rakendusmeetme alla kuuluva toote kavandas organisatsioon, kes on registreeritud

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määruse (EÜ) nr

58 /PE 425.403

ET

761/2001 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS))1 sätetele ja kui registreeriti muu hulgas kavandustegevus, siis lähtutakse sellest, et nimetatud organisatsiooni juhtimissüsteem vastab käesoleva direktiivi V lisa nõuetele.

Kui rakendusmeetme alla kuuluva toote kavandas organisatsioon, mis omab

juhtimissüsteemi, mis hõlmab kavandustegevust, ja kui süsteemi rakendatakse vastavalt harmoneeritud standardile, millele on viidatud Euroopa Liidu Teatajas, siis lähtutakse sellest, et juhtimissüsteem vastab käesoleva direktiivi V lisa nõuetele.

3. Pärast rakendusmeetme alla kuuluva toote turuleviimist või kasutuselevõttu peab tootja

või tema volitatud esindaja 10 aasta jooksul pärast selle toote viimase eksemplari tootmist säilitama vastavushindamise dokumente ja tema poolt väljastatud vastavusdeklaratsioone ja esitama neid liikmesriikidele tutvumiseks.

Asjakohased dokumendid tuleb teha kättesaadavaks 10 päeva jooksul pärast liikmesriigi

pädeva asutuse taotlust. 4. Artiklis 5 nimetatud vastavushindamise dokumendid ja vastavusdeklaratsioon tuleb

koostada ühes ühenduse ametlikest keeltest.

Artikkel 9

Vastavuseeldus

1. Liikmesriigid käsitlevad toodet , mis kannab artiklis 5 nimetatud EÜ-vastavusmärgist, kohaldatava rakendusmeetme asjakohastele sätetele vastavana.

2. Kui toode on valmistatud vastavalt harmoneeritud standardile, mille viide on avaldatud

Euroopa Liidu Teatajas, siis käsitlevad liikmesriigid toodet kõikidele nimetatud standarditega seotud kohaldatava rakendusmeetme nõuetele vastavana.

3. Kui tootele anti määruse (EÜ) nr 1980/2000 kohaselt ühenduse ökomärgis, siis

käsitletakse toodet kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuetele vastavana, kuivõrd ökomärgis neid nõudeid täidab.

4. Vastavuseelduse eesmärgil võib komisjon käesoleva direktiivi raames vastavalt artikli 19

lõikes 2 sätestatud menetlusele otsustada, et teised ökomärgised täidavad samaväärseid tingimusi nagu ühenduse ökomärgis määruse (EÜ) nr 1980/2000 tähenduses. Tooteid , millele on omistatud taolised teised ökomärgised, käsitletakse kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuetele vastavatena, kuivõrd asjaomane ökomärgis nimetatud nõudeid täidab.

Artikkel 10

Harmoneeritud standardid

1 EÜT L114, 24.4.2001, lk.1.

PE 425.403\ 59

ET

1. Liikmesriigid tagavad võimaluste piires asjakohaste meetmete võtmise, et konsulteerida

harmoneeritud standardite väljatöötamise ja järelevalve käigus huvitatud isikutega siseriiklikul tasandil.

2. Kui liikmesriik või komisjon on seisukohal, et harmoneeritud standard, mille

rakendamisele tugineb kohaldatava rakendusmeetme konkreetsetele sätetele vastavuse eeldus, ei arvesta neid sätteid täielikult, teavitab asjaomane liikmesriik või komisjon sellest direktiivi 98/34/EÜ artikli 5 kohaselt moodustatud alalist komiteed, tuues välja põhjused. Komitee esitab kiirendatud korras oma arvamuse.

3. Nimetatud komitee arvamuse põhjal otsustab komisjon, kas viide asjaomasele standardile

Euroopa Liidu Teatajas avaldada, mitte avaldada või avaldada piiranguga, kas jätta viide alles või see teatajast eemaldada.

4. Komisjon teavitab sellest asjaomast Euroopa standardiorganit ja esitab vajadusel taotluse

asjaomase harmoneeritud standardi ülevaatamiseks.

Artikkel 11

Nõuded komponentidele ja sõlmedele Tootjaid või nende volitatud esindajaid, kes viivad komponendid ja sõlmed turule ja/või võtavad kasutusele, saab rakendusmeetmetega kohustada esitama rakendusmeetme alla kuuluva toote tootjale olulisi andmeid asjaomaste komponentide või sõlmede materjali koostise ning energia, materjalide ja/või ressursside kulu kohta.

Artikkel 12

Halduskoostöö ja teabevahetus

1. Liikmesriigid tagavad sobivate meetmete võtmise, et julgustada käesoleva direktiivi rakendamiseks pädevaid asutusi tegema koostööd ning üksteisele ja komisjonile teavet edastama eesmärgiga toetada direktiivi, eriti selle artikli 7 rakendamist.

Halduskoostööks ja teabevahetuseks tuleb võimaluste piires kasutada elektroonilisi

suhtlusvahendeid, mille edendamiseks saab kasutada ühenduse asjaomaseid programme. Liikmesriigid teatavad komisjonile asutuste nimed, kelle pädevuses on käesoleva

direktiivi kohaldamine. 2. Komisjoni ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse täpse viisi ja struktuuri üle

otsustatakse vastavalt artikli 19 lõikes 2 sätestatud menetlusele. 3. Komisjon võtab sobivad meetmed, et toetada käesolevas artiklis sätestatud liikmesriikide

vahelist koostööd ja anda sellesse oma panus.

Artikkel 13

60 /PE 425.403

ET

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

1. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ja väga väikestele äriühingutele kasu

toovate programmide kontekstis peab komisjon arvestama algatustega, mis aitavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatel ja väga väikestel äriühingutel oma toodete kavandamisel kaasata keskkonnaaspekte, sealhulgas energiatõhusust.

2. Suunised, mis katavad asjaomases tootesektoris tegutsevate väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate eripära, võib lisada rakendusmeetmetele. Vajadusel ja vastavalt lõikele 1 võib komisjon koostada täiendava erimaterjali, et muuta käesoleva direktiivi rakendamine väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele lihtsamaks.

3. Liikmesriigid tagavad, eriti toetusvõrkude ja struktuuride tugevdamisega, et nad

julgustavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja väga väikeseid äriühinguid rakendama keskkonnasõbralikku suhtumist juba toodete kavandamisel ja end kohandama tulevastele Euroopa õigusaktidele.

Artikkel 14

Tarbija teavitamine

Vastavalt kohaldatavale rakendusmeetmele peavad tootjad neile sobilikul viisil tagama, et toote tarbijatele antakse: - vajalikku teavet nende rolli kohta toote säästlikul kasutamisel, - teavet toote ökoloogilise profiili ja ökodisaini eeliste kohta kui rakendusmeetmed seda

nõuavad.

Artikkel 15

Rakendusmeetmed

1. Kui toode vastab lõikes 2 toodud kriteeriumidele, kuulub see vastavalt lõike 3 punktile b rakendusmeetme või eneseregulatsiooni meetme alla. Need rakendusmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. Lõikes 1 viidatud kriteeriumid on järgmised:

a) toode peaks moodustama märkimisväärse müügi- ja kaubandusmahu, mis vastavalt viimastele kättesaadavatele andmetele ühenduses soovituslikult on üle 200000 ühiku aastas;

b) tootel peab olema, arvestades turuleviidud ja/või kasutusele võetud koguseid,

ühenduses märkimisväärne mõju keskkonnale vastavalt otsuses nr 1600/2002/EÜ sätestatud ühenduse strateegilistele prioriteetidele;

PE 425.403\ 61

ET

c) tootel peab olema märkimisväärne potentsiaal keskkonnatoime parandamiseks ilma

liigsete kuludeta, arvestades eriti järgnevat:

- teiste asjakohaste ühenduse õigusaktide puudumine või asjaolu, et turujõud ei suuda antud probleemi nõuetekohaselt lahendada,

- suured erinevused keskkonnatoimes analoogsete turul olevate toodete lõikes.

3. Rakendusmeetme eelnõu koostamisel arvestab komisjon artikkel 19 lõikes 1 nimetatud

komitee arvamusi ning järgnevat:

a) ühenduse keskkonnaalaseid prioriteete, nagu need on sätestatud otsuses nr 1600/2002/EÜ või komisjoni Euroopa kliimamuutuse programmis (ECCP);

b) asjakohaseid ühenduse õigusakte ja eneseregulatsiooni meetmeid, nagu

vabatahtlikud kokkulepped, mis pärast vastavalt artiklile 17 tehtud hinnangut peaksid saavutama poliitika eesmärgid kohustuslikest nõudmistest kiiremini või väiksemate kuludega.

4. Rakendusmeetme eelnõu väljatöötamisel komisjon:

a) kontrollib toote olelusringi ja kõiki selle olulisi keskkonnaaspekte, sealhulgas energiatõhusust. Keskkonnaaspektide ja nende parandamise teostatavuse analüüsi ulatus peab olema proportsionaalne nende olulisusega. Ökodisaini nõuete vastuvõtmine toote oluliste keskkonnaaspektide kohta ei tohi liigselt viibida ebakindluse tõttu teiste aspektide osas;

b) teostab hindamist mille käigus kontrollitakse mõjusid keskkonnale, tarbijatele ja

tootjatele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, konkurentsivõime, sealhulgas ühenduseväliste turgude, innovatsiooni, turule juurdepääsu ning kulude ja saadava kasu osas;

c) arvestab liikmesriikide poolt oluliseks peetud kehtivaid siseriiklikke

keskkonnaeeskirju;

d) konsulteerib asjaomaste huvigruppidega;

e) koostab punktis b nimetatud tagajärgede hindamise alusel rakendusmeetme eelnõu põhjenduse;

f) määrab rakendustähtaja(d), astmelised meetmed või üleminekumeetmed või -

perioodid ja arvestab seejuures võimalikke mõjusid väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele või spetsiifilistele, peamiselt väikeste ja keskmise suurustega ettevõtjate poolt toodetavatele tooterühmadele.

5. Rakendusmeetmed peavad täitma kõiki järgmisi kriteeriume:

a) kasutaja seisukohalt ei tohi esineda märkimisväärset negatiivset toimet toote töökindlusele;

62 /PE 425.403

ET

b) kahjustada ei tohi tervist, ohutust ja keskkonda;

c) tarbijatele ei tohi avalduda märkimisväärseid negatiivseid mõjusid, eriti toote

taskukohasuse ja olelusringi kulude osas;

d) tööstuse konkurentsivõimele ei tohi avalduda märkimisväärseid negatiivseid mõjusid;

e) ökodisaini nõue ei tohi põhimõtteliselt viia selleni, et kõik teised tootjad peavad üle

võtma ühe kindla tootja tehnoloogia;

f) tootjatele ei tohi tekitada ülemäärast halduskoormust. 6. Rakendusmeetmetega sätestatakse ökodisaini nõuded vastavalt I lisale ja/või II lisale. Toote teatavatele keskkonnaaspektidele, mis omavad olulist keskkonnamõju,

kehtestatakse eriomased ökodisaini nõuded. Rakendusmeetmed võivad ka näha ette, et ökodisaini nõue pole vajalik mõningate I lisa 1.

osas viidatud ökodisaini parameetrite puhul. 7. Nõuded tuleb sõnastada selliselt, et turu järelevalveasutustele oleks tagatud võimalus

kontrollida, kas toode vastab rakendusmeetme nõuetele. Rakendusmeetmes tuleb täpsustada, kas kontrolli saaks teostada vahetult toote või tehniliste dokumentide põhjal.

8. Rakendusmeetmed peavad sisaldama VII lisas loetletud andmeid. 9. Komisjoni poolt rakendusmeetmete väljatöötamisel kasutatud olulised uuringud ja

analüüsid peavad olema üldsusele kättesaadavad, võttes eriti arvesse juurdepääsu ja kasutamise lihtsust huvitatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

10. Vajadusel sisaldab rakendusmeede, millega sätestatakse ökodisaini nõuded, sätteid

erinevate keskkonnaaspektide vahelise tasakaalu tagamise kohta. Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 16

Tööplaan

1. Kooskõlas artiklis 15 sätestatud kriteeriumidega koostab komisjon, olles konsulteerinud artiklis 18 nimetatud nõuandefoorumiga, hiljemalt 21. oktoobriks 2011 tööplaani, mis tuleb teha üldsusele kättesaadavaks.

Tööplaan sisaldab järgneva kolme aasta jaoks tooterühmade mittetäieliku loetelu, mida

käsitletakse rakendusmeetmete kehtestamisel esmatähtsatena. Komisjon muudab tööplaani regulaarselt pärast konsulteerimist nõuandefoorumiga.

PE 425.403\ 63

ET

2. Üleminekuperioodil, mille jooksul koostatakse esimene tööplaan vastavalt lõikele 1,

võtab komisjon, täites artiklis 15 sätestatud kriteeriume ja olles konsulteerinud nõuandefoorumiga, vajadusel eelnevalt vastu:

- rakendusmeetmed nendele toodetele, mis on ECCPs klassifitseeritud toodetena, mis

omavad kõrget potentsiaali kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks väikeste kuludega, nagu kütteseadmed ja veeboilerid, elektrimootori süsteemid, valgustus nii koduses tarbimises kui teenindussektoris, kodumasinad, kontoriseadmed nii koduses tarbimises kui teenindussektoris, olmeelektroonika ning kütte- ventilatsiooni ja kliimaseadmed,

- eraldi rakendusmeetme, mis vähendab teatud tootegrupi elektrikadusid ooterežiimis.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid,

täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 19 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 17

Eneseregulatsioon Käesoleva direktiivi kontekstis rakendusmeetme alternatiivina esitatud vabatahtlike kokkulepete või teiste eneseregulatsiooni meetmete kohta antakse hinnang vähemalt VIII lisa alusel.

Artikkel 18

Nõuandefoorum Komisjon tagab, et ta jälgib oma tegevuses iga rakendusmeetme puhul liikmesriikide ja kõikide oluliste kõnealuse toote/tooterühmaga seotud huvitatud isikute, nagu tööstuse, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, käsitöönduse, ametiühingute, hulgi- ja jaemüügiga tegelevate ettevõtjate, importijate, keskkonnakaitseorganisatsioonide ja tarbijarühmade esindajate tasakaalustatud kaasamist. Antud osapooled aitavad eelkõige kaasa rakendusmeetmete määratlemisele ja läbivaatamisele, kehtestatud turujärelevalvemehhanismide mõjususe uurimisele ja vabatahtlike kokkulepete ning teiste eneseregulatsiooni meetmete hindamisele. Nimetatud osapooled kohtuvad nõuandefoorumil. Komisjon määrab kindlaks nimetatud foorumi töökorra.

Artikkel 19

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. 2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, siis kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7,

arvestades selle artiklit 8.

64 /PE 425.403

ET

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 nimetatud ajavahemikuks määratakse kolm kuud. 3. Käesolevale lõikele viitamisel, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni

4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 20

Karistused Liikmesriigid sätestavad eeskirjad , mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, võttes arvesse mittevastavuse ulatust ja ühenduse turule lastud nõuetele mittevastavate toodete arvu. Liikmesriigid teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt artikli 23 lõikes 1 määratud kuupäevaks ja annavad viivitamata teada kõikidest nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 21

Läbivaatamine

Hiljemalt aastaks 2012 vaatab komisjon läbi ▌ direktiivi ja selle rakendusmeetmete tõhususe, kaasa arvatud: - metoodika oluliste keskkonnaparameetrite, nagu ressursitõhusus, määratlemiseks ja

hõlmamiseks, kusjuures võetakse arvesse kogu toodete olelusringi, - rakendusmeetmete lävi, - turu järelevalvemehhanismid ja - võimalikud käivitatud asjakohased eneseregulatsioonimeetmed. Pärast läbivaatamist ja võttes eelkõige arvesse käesoleva direktiivi laiendatud kohaldamisalaga seotud kogemusi, hindab komisjon, kas direktiivi kohaldamisala laiendamine energiat mittekasutavatele toodetele, et saavutada keskkonnamõju märkimisväärne vähenemine kogu nende olelusringi jooksul, on asjakohane, olles konsulteerinud artiklis 18 nimetatud aruandefoorumiga, ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule – kui see on asjakohane – ettepanekud direktiivi muutmiseks.

Artikkel 22

Konfidentsiaalsus Artiklis 11 ja I lisa 2. osas nimetatud nõuded tootja ja/või volitatud esindaja poolt antava teabe kohta peavad vastama proportsionaalsuse põhimõttele ja arvestama majanduslikult tundliku teabe õiguspärase konfidentsiaalsuse põhjendatud vajadusega.

PE 425.403\ 65

ET

Artikkel 23

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi artiklite 1–9, 11, 14, 15 ja 20 ning I–V, VII ja VIII lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […]*. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ▌ viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende

normide ametliku avaldamise korral nende juurde viited käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitletakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas

nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 2005/32/EÜ, mida on muudetud IX lisa A osas loetletud direktiiviga, tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IX lisa B osas nimetatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt X lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 25

Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 26

Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

* 12 kuud pärast jõustumise kuupäeva.

66 /PE 425.403

ET

║, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja

PE 425.403\ 67

ET

I LISA

MEETOD ÜLDISTE ÖKODISAINI NÕUETE SÄTESTAMISEKS

(VIIDATUD ARTIKLIS 15)

Üldised ökodisaini nõuded taotlevad toodete keskkonnatoime parandamist ja on eelkõige keskendunud toote olulistele keskkonnaaspektidele, sätestamata piirmäärasid. Käesolevas lisas toodud meetodit kohaldatakse, kui piirmäärade kehtestamine uuritavale tootegrupile ei ole asjakohane. Komisjon kehtestab artiklis 19 nimetatud komiteele esitatava rakendusmeetme eelnõu väljatöötamisel olulised keskkonnaaspektid, mis tuuakse üksikasjaliselt ära rakendusmeetmes. Töötades välja rakendusmeetmed, millega kehtestatakse artikli 15 kohaselt üldised ökodisaini nõuded, määrab komisjon rakendusmeetme alla kuuluva toote osas – kui see on asjakohane – kindlaks, millised 1. osas loetletud ökodisaini parameetrid, millised 2. osas nimetatud teabe edastamise nõuded ja millised 3. osas tootjale esitatavad nõuded asjaomase toote osas kehtivad. 1. OSA. TOODETE ÖKODISAINI PARAMEETRID 1.1. Niivõrd kui need puudutavad toote kavandamist, määratakse olulised keskkonnaaspektid

kindlaks, arvestades toote olelusringi järgmisi etappe:

a) tooraine valik ja kasutamine;

b) tootmine;

c) pakendamine, transport ja turustamine; d) paigaldamine ja hooldus; e) kasutamine; f) eluea lõpp, see tähendab staadiumi toote esmase kasutamise lõpust kuni toote

lõpliku kõrvaldamiseni. 1.2. Iga etapi puhul tuleb hinnata järgmisi keskkonnaaspekte, kuivõrd need on olulised:

a) eeldatav materjali, energia ja teiste ressursside nagu näiteks puhta vee kulu; b) eeldatavad õhu-, vee- ja pinnaseheitmed; c) eeldatav keskkonna reostus füüsikaliste mõjude nagu müra, vibratsiooni, kiirguse ja

elektromagnetväljade tõttu; d) eeldatavalt tekkivate jäätmematerjalide kogus; e) materjali ja/või energia korduskasutuse, ringlussevõtu ja taaskasutamise

võimalused, arvestades direktiivi 2002/96/EÜ.

68 /PE 425.403

ET

1.3. Eelmises lõikes nimetatud toote keskkonnaaspektide parandamist tuleb hinnata

esmajoones järgmiste kriteeriumide alusel, mida vajadusel täiendatakse teiste kriteeriumidega:

a) toote mass ja maht;

b) ümbertöödeldud materjali kasutamine;

c) energia, vee ja teiste ressursside kulu toote olelusringi jooksul;

d) ainete kasutamine, mis on nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiivi 67/548/EMÜ

ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta1, tähenduses tervist ja/või keskkonda kahjustavad ning mille märgistamine ja kasutamine on muu hulgas reguleeritud selliste direktiividega nagu 76/769/EMÜ või 2002/95/EÜ;

e) nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrapäraseks hoolduseks vajalike tarbekaupade

liik ja kogus;

f) korduskasutuse ja ringlussevõtu indikaatorid: kasutatavate materjalide ja komponentide arv, standardkomponentide kasutamine, demonteerimiseks kuluv aeg, demonteerimiseks vajalike töövahendite komplekssus, korduskasutuseks ja ringlussevõtuks sobivate komponentide ja materjalide märgistamine standardkoodidega (sealhulgas plastikdetailide tähistamine vastavalt ISO-standarditele), kergesti ringlussevõetavate materjalide kasutamine, kerge ligipääs väärtuslikele ja teistele ümbertöödeldavatele komponentidele ja materjalidele; kerge ligipääs ohtlikke aineid sisaldavatele komponentidele ja materjalidele;

g) kasutatud detailide uuesti kasutamine;

h) komponentide ja tervete seadmete korduskasutust ja ringlussevõttu takistavate

tehniliste lahenduste vältimine;

i) toote eluea indikaatorid: garanteeritud minimaalne eluiga, varuosade minimaalne tarneaeg, moodulitest komplekteeritavus, täiendatavus, parandatavus;

j) jäätmete ja ohtlike jäätmete tekkivad kogused;

k) õhuheitmed (kasvuhoonegaasid, hapestumist tekitavad ained, lenduvad orgaanilised

ühendid, osooni lõhustavad ained, püsivad orgaanilised saasteained, raskemetallid, tahketest osakestest ja hõljuvatest tahketest osakestest koosnevad ained), ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta2 kohaldamist;

1 EÜT 196, 16.8.1967, lk.1. ║ 2 EÜT L59, 27.2.1998, lk.1. ║

PE 425.403\ 69

ET

l) veeheitmed (raskemetallid, hapnikurežiimile ebasoodsat mõju avaldavad ained, püsivad orgaanilised saasteained);

m) pinnaseheitmed (eelkõige ohtlike ainete väljavoolamise tõttu toodete kasutamisel ja

saasteainete väljauhtumise tõttu pärast toodete kõrvaldamist). 2. OSA. NÕUDED TEABE ESITAMISELE Rakendusmeetmetes võib ette näha, et tootja peab esitama teabe, mis võib mõjutada toote käsitlemist, kasutamist või ringlussevõttu teiste isikute kui tootja poolt. Nimetatud teabe hulka võib vajadusel kuuluda: - kavandaja teave tootmisprotsessi kohta, - teave tarbijale toote oluliste keskkonnaalaste omaduste ja keskkonnatoime kohta;

nimetatud andmed tuleb tootele lisada toote turuleviimisel, et võimaldada tarbijal võrrelda erinevate toodete asjaomaseid aspekte,

- teave tarbijale selle kohta, kuidas paigaldada, kasutada ja hooldada toodet võimalikult

vähese mõjuga keskkonnale, kuidas saavutada toote võimalikult pikka eluiga, kuidas kasutuskõlbmatuks muutunud toodet kõrvaldada ning vajadusel teave toote varuosade tarnimise ja toote täiendamise aja kohta,

- teave jäätmekäitlusettevõtetele kasutuskõlbmatuks muutunud toote demonteerimise,

ringlussevõtu või kõrvaldamise kohta. Võimaluse korral tuleks teave kanda tootele endale. Selle teabe puhul tuleb arvestada kohustusi, mis tulenevad teistest ühenduse õigusaktidest nagu näiteks direktiivist 2002/96/EÜ. 3. OSA. NÕUDED TOOTJALE 1. Toote tootjad on kohustatud teostama toote kogu olelusringi osas toote mudeli analüüsi,

mis on suunatud eelkõige rakendusmeetmes sätestatud toote kavandamisega oluliselt mõjutatavatele keskkonnaaspektidele ja tugineb realistlikel eeldustel toote tavapäraste kasutustingimuste ja kasutuseesmärkide kohta. Teiste keskkonnaaspektide uurimine on vabatahtlik.

Selle analüüsi tulemuste põhjal koostab tootja toote ökoloogilise profiili. Selles tuleb

arvestada toote kõiki keskkonna jaoks olulisi omadusi ja kõiki toote olelusringi jooksul tekkivaid ja füüsikalistes suurustes mõõdetavaid sisendeid ja väljundeid.

2. Nimetatud analüüsi tulemuste põhjal hindab tootja toote alternatiivseid kavandeid ja

saavutatud keskkonnatoimet, arvestades võrdlusandmeid. Võrdlusandmed tuvastab komisjon rakendusmeetmes, tuginedes meetme väljatöötamisel

kogutud teabele.

70 /PE 425.403

ET

Konkreetse kavandilahenduse valimisel tuleb kõiki kehtivaid õigusakte järgides püüelda mõistliku kompromissi poole erinevate keskkonnaaspektide ja keskkonnakaitsealaste nõuete vahel nagu näiteks ohutus ja tervisekaitse, tehnilised nõuded toimivusele, kvaliteet, suutlikkus ja majanduslikud aspektid, sealhulgas tootmiskulud ja turustatavus.

PE 425.403\ 71

ET

II LISA

MEETOD SPETSIIFILISTE ÖKODISAINI NÕUETE KEHTESTAMISEKS


Spetsiifiliste ökodisaini nõuete eesmärgiks on parandada toote valitud keskkonnaaspekte. Nendega saab nõuda muu hulgas tarbimise vähendamist, näiteks teatud kindla ressursi tarbimise piiramist toote olelusringi erinevatel etappidel (nt vee kasutamise piiramine kasutamisfaasis või teatud kindla materjali kasutamise piiramine tootmisel või minimaalse ringlussevõetava materjali koguse kasutamise nõude kehtestamine). Töötades välja rakendusmeetmed, millega kehtestatakse artikli 15 kohaselt eriomased ökodisaininõuded, nimetab komisjon rakendusmeetme alla kuuluva toote jaoks ökodisaini parameetrid vastavalt I lisa 1. osale ja sätestab nende nõuete ulatuse kooskõlas artikli 19 lõikes 2 nimetatud menetlusega: 1. Tehnilise, keskkonnaalase ja majandusliku analüüsi käigus valitakse välja teatud kogus

turul oleva toote representatiivseid mudeleid ja selgitatakse nende põhjal välja tehnilised võimalused toote keskkonnatoime parandamiseks, pidades silmas, et toote jõudlust ja kasulikkust tarbijale olulisel määral ei vähendataks.

Tehnilise, keskkonnaalase ja majandusliku analüüsi raames selgitatakse samuti välja

parimad turul olevad tooted ja tehnoloogiad, arvestades keskkonnaaspekte. Nii analüüsi teostamisel kui nõuete kehtestamisel tuleks arvesse võtta rahvusvahelistel

turgudel leiduvate toodete talitlustoimet ja võrdlusi teiste riikide õigusaktides kehtestatuga.

Nimetatud analüüsi tulemuste põhjal, arvestades tehnilist ja majanduslikku teostatavust ja

täiustamispotentsiaali, tuleb võtta konkreetsed meetmed toote keskkonnamõju minimeerimiseks.

Nõuded energiatõhususele, energiakulule või kasutamisele tuleb kindlaks määrata nii, et

toote representatiivsete mudelite olelusringi kulud on lõpptarbija jaoks võimalikult madalad, arvestades mõju teistele keskkonnaaspektidele. Olelusringi kulude analüüsi aluseks tuleb võtta reaalne diskontomäär, mis põhineb Euroopa Keskpanga andmetel, samuti toote reaalne eluiga; vaadelda tuleb ostuhinna muutuste summat (vastavalt tootmiskulude muutustele) ja tegevuskulusid (vastavalt tehnilise täiustamise võimalustele). Tegevuskuludeks on eelkõige kulud energiale ja teistele ressurssidele (nagu näiteks vesi või pesuvahend).

Teostatakse olulisi kulutegureid (energia- ja muude ressursside hind, tooraine- või

tootmiskulud ning diskontomäärad) ja vajadusel väliseid keskkonnakulusid, sealhulgas ärahoitud kasvuhoonegaasi heitkoguseid hõlmav tundlikkusanalüüs eesmärgiga tuvastada, kas tekib olulisi muutusi ja kontrollida üldiste järelduste usaldusväärsust. Nõue kohandatakse tulemusele.

Teiste ressursside, näiteks vee kulu võib analüüsida sama meetodiga.

72 /PE 425.403

ET

2. Tehniliste, keskkonnaalaste ja majanduslike analüüside väljatöötamisel saab tugineda

teabele, mis on saadud ühenduse teiste meetmete raames. Sama käib ka teabe kohta, mis pärineb olemasolevatest programmidest, mida

rakendatakse väljaspool ühendust, et sätestada spetsiifilisi ökodisaini nõudeid ELi majanduspartneritega kaubeldavatele toodetele .

3. Nõue jõustub alles pärast uue toote väljatöötamiseks tavalise aja möödumist.

PE 425.403\ 73

ET

III LISA

EÜ-VASTAVUSMÄRGIS

(VIIDATUD ARTIKLI 5 LÕIKES 2)

EÜ-vastavusmärgis peab olema vähemalt 5 mm kõrgune. Selle suurendamisel või vähendamisel tuleb säilitada ülaltoodud pildil esitatud proportsioonid. EÜ-vastavusmärgis tuleb kinnitada tootele . Kui see ei ole võimalik, tuleb märgis kinnitada kas pakendile või kaubaveo saatedokumentidele.

74 /PE 425.403

ET

IV LISA

SISEMINE KAVANDI KONTROLL


1. Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust, mille järgi tootja või tema volitatud esindaja, kes

täidab käesoleva lisa punktis 2 sätestatud kohustusi, tagab ja kinnitab, et toode vastab kohaldatava rakendusmeetme nõuetele. Vastavusdeklaratsiooni saab väljastada ühele tootele või mitmele tootele ja tootja peab selle säilitama.

2. Tootja koostab tehnilised dokumendid, mille põhjal on võimalik hinnata toote vastavust

kohaldatavale rakendusmeetmele. Tehniline dokumentatsioon hõlmab eelkõige:

a) toote ja selle nõuetekohase kasutamise üldist kirjeldust;

b) tootja poolt teostatud keskkonnahindamist ja/või viiteid asjakohasele kirjandusele või juhtumite analüüsidele, millele tootja tugines toote kavandi lahenduste hindamisel ja dokumenteerimisel ning nendega seonduvate otsuste tegemisel;

c) ökoloogilist profiili, kuivõrd see on rakendusmeetmes ette nähtud;

d) toote keskkonnalaste kavandielementide kirjeldust;

e) loetelu artiklis 10 viidatud asjaomastest standarditest, mida kohaldati täielikult või

osaliselt, ja kohaldatava rakendusmeetme nõuete täitmiseks vastu võetud lahenduste kirjeldust, kui artiklis 10 nimetatud standardeid ei kohaldatud või need standardid ei kata kohaldatava rakendusmeetme nõudeid täielikult;

f) koopiat toote keskkonnaalaste kavandielementide kohta kooskõlas I lisa 2. osas

määratletud nõuete kohaselt esitatud andmetega;

g) tootele kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuetele vastavuse kontrollimiseks teostatud testimiste tulemusi, kaasa arvatud sellise testimise vastavuse üksikasjad võrrelduna kohaldatava rakendusmeetmega sätestatud ökodisaini nõuetega.

3. Tootja peab võtma kõik vajalikud meetmed, et kindlustada toote valmistamine vastavalt

punktis 2 nimetatud kavandialastele spetsifikatsioonidele ja kohaldatava rakendusmeetme nõuetele.

PE 425.403\ 75

ET

V LISA

JUHTIMISSÜSTEEM VASTAVUSE HINDAMISEKS


1. Käesolevas lisas kirjeldatakse menetlust, mille järgi tootja, kes täidab käesoleva lisa

punktis 2 nimetatud kohustusi, tagab ja kinnitab, et toode täidab kohaldatava rakendusmeetme nõudeid. Vastavusdeklaratsiooni saab väljastada ühele tootele või mitmele tootele ja tootja peab selle säilitama.

2. Toote vastavuse hindamiseks võib kasutada juhtimissüsteemi, kui tootja kaasab sellesse

käesoleva lisa punktis 3 kirjeldatud keskkonnaelemendid. 3. Juhtimissüsteemi keskkonnaelemendid Käesolevas punktis sätestatakse juhtimissüsteemi elemendid ja protseduurid, millega

tootja saab tõendada, et toode täidab kohaldatava rakendusmeetme nõudeid. 3.1. Keskkonnale orienteeritud tootepoliitika Tootja peab olema võimeline tõendama, et kohaldatava rakendusmeetme nõuded on

täidetud. Lisaks sellele peab tootja, pidades silmas üldist toodete keskkonnatoime parandamist, esitama raamkontseptsiooni toodete keskkonnatoimega seonduvate eesmärkide ja indikaatorite sätestamise ning läbivaatamise kohta.

Kõik tootja poolt toote kavandamise ja tootmisprotsessi kujundamise abil toote

keskkonnatoime parandamiseks ja toote ökoloogilise profiili väljaselgitamiseks võetud meetmed tuleb – kui rakendusmeede seda nõuab – dokumenteerida süstemaatiliselt ja korrektselt kirjalike protseduuride ja juhiste kujul.

Nimetatud menetlused ja juhised peavad piisava põhjalikkusega sisaldama eelkõige

järgmist:

- loetelu dokumentidest, mis tuleb toote vastavuse tõestamiseks koostada ja mis peab vajadusel olema kättesaadav;

- keskkonnatoimega seonduvad eesmärgid ja indikaatorid ning organisatsiooni

struktuur, pädevuse jaotus ja juhtkonna volitused ning vahendite olemasolu nimetatud eesmärkide ja indikaatorite täitmiseks ja ajakohastamiseks;

- pärast toote valmistamist läbiviidavad kontrollid ja testid tõendamaks toote

vastavust keskkonnaalastele indikaatoritele;

- ettenähtud dokumentatsiooni kontroll ja selle regulaarse ajakohastamise menetlused;

- menetlus juhtimissüsteemi keskkonnaelementide rakendamise ja tõhususe

tõendamiseks.

76 /PE 425.403

ET

3.2. Planeerimine Tootja töötab välja ja ajakohastab järgmist:

a) toote ökoloogilise profiili määramise protseduurid;

b) keskkonnatoimega seonduvad eesmärgid ja indikaatorid, mida tuleb tehnoloogiliste lahenduste valimisel arvestada lisaks tehnilistele ja majanduslikele nõuetele;

c) programm nende eesmärkide saavutamiseks.

3.3. Rakendamine ja dokumentatsioon 3.3.1. Juhtimissüsteemi dokumendid sisaldavad andmeid eelkõige järgmiste aspektide kohta:

a) määratletakse ja dokumenteeritakse pädevused ja volitused, et keskkonnale orienteeritud tootepoliitikat saaks tõhusalt rakendada, et selle teostamine fikseeritaks kirjalikult ja et kontroll ja täiendusmeetmed oleksid võimalikud;

b) kirjalikult fikseeritakse kavandi kontrolli ja tootmisjärgse kontrolli meetodid ning

toote kavandamise etapil rakendatavad meetodid ja süstemaatilised meetmed;

c) tootja koostab ja ajakohastab dokumendid, milles kirjeldatakse juhtimissüsteemi olulisi keskkonnaelemente ning kõikide nõutavate dokumentide kontrolli protseduure.

3.3.2. Toote dokumendid sisaldavad andmeid eelkõige järgmiste aspektide kohta:

a) toote ja selle nõuetekohase kasutamise üldist kirjeldust;

b) tootja poolt teostatud keskkonnahindamist ja/või viiteid asjakohasele kirjandusele või juhtumite analüüsidele, millele tootja tugines toote kavandi lahenduste hindamisel ja dokumenteerimisel ning nendega seonduvate otsuste tegemisel;

c) ökoloogilist profiili, kuivõrd see on rakendusmeetmes ette nähtud;

d) toote kohaldatava rakendusmeetme ökodisaini nõuetele vastavuse kontrollimiseks

teostatud testimiste tulemused;

e) tootja spetsifikatsioonid, milles näidatakse eelkõige ära, milliseid harmoneeritud standardeid kohaldati. Kui artiklis 10 märgitud standardeid ei kohaldatud või kui need ei kata rakendusmeetme nõudeid täielikult, peab tootja näitama, missuguste vahenditega ta tagab nõuete täitmise;

f) koopiat toote keskkonnaalaste kavandielementide kohta kooskõlas I lisa 2. osa

nõuete kohaselt esitatud andmetega. 3.4. Kontroll ja korrigeeriv tegevus

PE 425.403\ 77

ET

a) tootja võtab kõik meetmed, et tagada toote valmistamine kooskõlas kavandispetsifikatsioonide ja tootele kohaldatava rakendusmeetme nõuetega;

b) tootja töötab välja ja ajakohastab protseduurid, mille alusel ta uurib ja lahendab

nõuetele mittevastavuse juhtumeid, ja viib korrigeerivast tegevusest tulenevad muudatused dokumenteeritud protseduuridesse;

c) tootja viib vähemalt iga kolme aasta järel läbi ettevõttesisese juhtimissüsteemi

auditi selle keskkonnaelementide osas.

78 /PE 425.403

ET

VI LISA

VASTAVUSDEKLARATSIOON


EÜ vastavusdeklaratsioon peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress; 2. toote selgeks määratlemiseks piisav kirjeldus; 3. vajadusel viited kohaldatud harmoneeritud standarditele; 4. vajadusel teised kasutatud tehnilised standardid ja spetsifikatsioonid; 5. vajadusel viide teistele kehtivatele ühenduse õigusaktidele, millega on ette nähtud EÜ-

vastavusmärgis; 6. tootja või tema volitatud esindaja nimel allkirjaõigusliku isiku nimi ja allkiri.

PE 425.403\ 79

ET

VII LISA

RAKENDUSMEETMETE SISU


Rakendusmeetmes täpsustatakse eelkõige järgmist: 1. rakendusmeetmega reguleeritavate too(de)te tüübi/tüüpide täpne definitsioon; 2. ökodisaini nõue/nõuded rakendusmeetmega reguleeritud too(de)tele ,

jõustumistähtpäev/tähtpäevad, astmelised meetmed ja üleminekumeetmed või tähtajad;

- üldise/üldiste ökodisaini nõude/nõuete puhul olulised etapid ja aspektid vastavalt I lisa punktidele 1.1 ja 1.2 koos parameetrite näidetega I lisa punktis 1.3 toodud loetelust suunistena sätestatud keskkonnaaspektide parandamise hindamiseks,

- spetsiifiliste ökodisaini nõuete puhul nende ulatus piirmäära kujul;

3. I lisa 1. osas nimetatud ökodisaini parameetrid, mille puhul ei ole ökodisaini nõuded

vajalikud; 4. toote paigaldusnõuded, kui paigaldusel on vahetu mõju hinnatavale toote

keskkonnatoimele; 5. rakendatavad mõõtestandardid ja/või mõõtemeetodid; kui on olemas harmoneeritud

standardid, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, tuleb toimida vastavalt nendele standarditele;

6. andmed vastavushindamise kohta otsuse 93/465/EMÜ alusel

- kui tuleb kohaldada mõnda moodulist A erinevat moodulit: antud mooduli valiku põhjused,

- vajadusel kolmandate isikute kinnitamise ja/või sertifitseerimise kriteeriumid,

kui erinevad EÜ eeskirjad sätestavad ühe ja sama toote jaoks erinevad moodulid, tuleb

kohaldada rakendusmeetmes antud nõude kohta sätestatud moodulit; 7. teave, mida tootja peab edastama, eriti tehniliste dokumentide üksikasjade kohta, mis on

vajalik toote rakendusmeetmele vastavuse kontrollimise lihtsustamiseks; 8. üleminekuperioodi pikkus, mille jooksul liikmesriigid peavad lubama viia turule ja/või

võtta kasutusele tooted , mis vastavad rakendusmeetme vastuvõtmise päeval nende territooriumil kehtivatele eeskirjadele;

9. rakendusmeetme hindamise ja ülevaatamise muutmise kuupäev, võttes arvesse tehnika

arengu kiirust.

80 /PE 425.403

ET

VIII LISA

Lisaks põhilisele õiguslikule nõudele, et eneseregulatsiooni algatused peavad olema vastavuses kõikide EÜ asutamislepingu sätetega (eriti siseturgu ja konkurentsi käsitlevate eeskirjadega) ja samuti ühenduse rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas mitmepoolsed kaubanduseeskirjad, käesoleva direktiivi raames võib rakendusmeetme alternatiivina eneseregulatsiooni algatuste sobivuse hindamisel lähtuda järgmisest mittetäielikust nimekirjast: 1. OSALEMISE AVATUS Eneseregulatsiooni algatused peavad olema avatud kolmandate riikide ettevõtjatele nii ettevalmistavas etapis kui ka rakendusetapis. 2. LISAVÄÄRTUS Eneseregulatsiooni algatused peavad läbi nende alla kuuluva toote paranenud keskkonnaalase tulemuslikkuse tooma kaasa lisaväärtust (rohkem kui tavaline äritegevus). 3. ESINDAVUS Eneseregulatsioonis osalev tööstus ja seotud ringkonnad peavad võimalikult väikeste eranditega esindama asjassepuutuva majandussektori suurt enamust. Hoolt kantakse konkurentsieeskirjadest kinni pidamise eest. 4. KVANTIFITSEERITUD JA ASTMELISED EESMÄRGID Sidusrühmade määratletud eesmärgid tuleb sõnastada selgelt ja ühemõtteliselt, alustades hästimääratletud alustest. Kui eneseregulatsiooni algatus hõlmab pikka ajavahemikku, siis võetakse kasutusele vahe-eesmärgid. Eesmärkide ja vahe-eesmärkide täitmist peab olema võimalik kontrollida taskukohasel ja usutaval viisil, kasutades selgeid ja usaldusväärseid näitajaid. Uurimisteave ja teaduslikud ning tehnoloogilised andmed peavad nende näitajate arendamisele kaasa aitama. 5. KODANIKUÜHISKONNA KAASAMINE Läbipaistvuse tagamiseks tuleb eneseregulatsiooni algatused avaldada Interneti ja teiste elektroonilise teabe levitamise vahendite abil. Sama kehtib vahe- ja lõpparuannete kohta. Eneseregulatsiooni algatuste kohta tuleb arvamust küsida sellistelt sidusrühmadelt, nagu liikmesriigid, tööstus, keskkonnaga tegelevad VVOd ja tarbijate ühendused. 6. SEIRE JA ARUANDLUS Eneseregulatsiooni algatused peavad sisaldama hästikavandatud seiresüsteemi, kus on selgelt määratletud nii tööstuse kui sõltumatute kontrollijate kohustused. Eesmärkide saavutamist kutsutakse jälgima komisjoni talitused koostöös eneseregulatsiooni algatuse osapooltega.

PE 425.403\ 81

ET

Seire ja aruandluse kava peab olema detailne, läbipaistev ja objektiivne. Otsustamine, kas vabatahtliku kokkuleppe või mõne muu eneseregulatsiooni meetme eesmärgid on saavutatud, jääb komisjoni talituste ülesandeks, keda abistab artikkel 19 lõikes 1 viidatud komitee. 7. ENESEREGULATSIOONI ALGATUSE HALDAMISE KULUTASUVUS Eneseregulatsiooni algatuste haldamise kulu ei tohi võrrelduna selle eesmärkide või teiste olemasolevate poliitiliste instrumentidega põhjustada ebaproportsionaalset halduskoormust. 8. SÄÄSTVUS Eneseregulatsiooni algatused peavad vastama käesoleva direktiivi poliitilistele eesmärkidele, sealhulgas integreeritud lähenemisele ja olema kooskõlas säästva arengu majandusliku ning sotsiaalse mõõtmega. Kaasata tuleb tarbijate huvide kaitsmine (tervis, elukvaliteet ja majanduslikud huvid). 9. ALGATUSE KOOSKÕLA On tõenäoline, et eneseregulatsiooni algatused ei too kaasa oodatavaid tulemusi, kui teised asjaolud ning algatused – turu surve, maksud ja siseriiklikud õigusaktid saadavad osalejatele vastakaid signaale. Poliitika järjepidevus on selles osas esmatähtis ja seda tuleb algatuse mõjusust hinnates arvesse võtta.

82 /PE 425.403

ET

IX LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatuste loeteluga

(viidatud artiklis 24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ (ELT L 191, 22.7.2005, lk 29).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/28/EÜ (ELT L 81, 20.3.2008, lk 48).

ainult Artikkel 1

B OSA

Ülevõtmise tähtajad (viidatud artiklis 24)

Direktiiv Ülevõtmise tähtaeg

2005/32/EÜ august 2007

2008/28/EÜ -

PE 425.403\ 83

ET

X LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2005/32/EÜ Käesolev direktiiv

Artiklid 1 kuni 20 Artiklid 1 kuni 20

Artikkel 21 −

Artikkel 22 −

Artikkel 23 Artikkel 21


Artikkel 25 −

− Artikkel 23

− Artikkel 24



I kuni VIII lisa I kuni VIII lisa

− IX lisa

− X lisa

84 /PE 425.403

ET

LISA

Komisjoni avaldus

„Komisjon teatab, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiakasutamisega seotud toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) kohaldamisala laiendamise ettepaneku vastuvõtmine ei mõjuta praegu kehtiva töökava rakendamist. Lisaks võtab komisjon töökava koostades ja uuesti sõnastatud direktiivi raames uusi rakendusmeetmeid esitades asjakohaselt arvesse käesoleva direktiivi raames omandatud kogemusi. Vastavalt käesoleva direktiivi artikli 15 lõike 2 punktile c ja parema õigusloome põhimõtetele püüab komisjon eelkõige tagada, et säiliks tooteid käsitlevate ELi õigusaktide üldine kooskõla. Hinnates vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 21, kas direktiivi kohaldamisala laiendamine energiat mittekasutavatele toodetele on asjakohane, kaalub komisjon lisaks vajadust kohandada kõnealuste toodete oluliste keskkonnaparameetrite määratlemise ja arvessevõtmise metoodikat.”

PE 425.403\ 85

ET

P6_TA-PROV(2009)0320

Ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ***I

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused (KOM(2008)0311 – C6-0203/2008 – 2008/0098(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,


– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0203/2008);


– võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni arvamust (A6-0068/2009),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;



Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek

(1) Liikmesriikide eeskirjade kohaselt tuleb ehitised konstrueerida ja ehitada inimesi, koduloomi ja vara ohustamata.

(1) Liikmesriikide eeskirjade kohaselt tuleb ehitised konstrueerida ja ehitada inimesi, koduloomi ja vara ohustamata ning looduslikku või inimtekkelist keskkonda kahjustamata.


86 /PE 425.403

ET

Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)


(7 a) Ehitustoodete ühenduse turule tarnimise mõiste ei tohiks hõlmata ehitustööde toimumiskohal valmistatud tooteid. Tootjatel, kes paigaldavad oma ehitustooted ehitistesse, peaks olema võimalus, kuid mitte kohustus deklareerida nende toodete toimivust vastavalt käesolevale määrusele.

Muudatusettepanek 2



(8 a) Ehitustoote toimivust ei määratleta ainult tehniliste näitajate ja põhiomaduste põhjal, vaid ka tervise- ja ohutusaspektide põhjal, mis on seotud toote kasutamisega kogu selle elutsükli jooksul.

Muudatusettepanek 3



(10) Nii meetodid, mida liikmesriigid kasutavad seoses ehitistele nõuete esitamisega kui ka muud ehitustoodete põhiomadusi käsitlevad riiklikud eeskirjad peaksid vastama ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele.

(10) Nii meetodid, mida liikmesriigid kasutavad seoses ehitistele nõuete esitamisega, kui ka muud ehitustoodete põhiomadusi käsitlevad riiklikud eeskirjad vastavad ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele.

Muudatusettepanek 4

PE 425.403\ 87

ET



(11 a) Loodusvarade säästva kasutamise ja ehitiste keskkonnamõju hindamisel tuleks kasutada toote keskkonnadeklaratsioone („Environmental Product Declarations – EPD”).


Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 b (uus)


(11 b) Vajaduse korral tuleks ergutada ühtlustatud standardites toimivusklasside kasutamist seoses ehitustoodete põhiomadustega, et võtta arvesse nii teatavatele ehitistele esitatavate põhinõuete erinevat taset kui ka erinevusi liikmesriikide kliimas, geoloogias ja geograafias ning muudes tingimustes. Kui komisjon ei ole selliseid klasse kehtestanud, võivad Euroopa standardimisasutused need kehtestada, lähtudes läbivaadatud volitustest.

Muudatusettepanek 5



(14) Kõnealustes ühtlustatud standardites tuleks ette näha asjakohased vahendid ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse ühtlustatud hindamiseks. Ühtlustatud standardid tuleks kehtestada komisjoni poolt direktiivi 98/34/EÜ artikli 6 kohaselt vastu võetud volituste alusel, mis hõlmavad ehitustoodete asjakohaseid

(14) Kõnealustes ühtlustatud standardites tuleks ette näha asjakohased vahendid ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse ühtlustatud hindamiseks. Ühtlustatud standardid tuleks kehtestada komisjoni poolt direktiivi 98/34/EÜ artikli 6 kohaselt vastu võetud volituste alusel, mis hõlmavad ehitustoodete asjakohaseid

88 /PE 425.403

ET

gruppe. gruppe. Komisjon peaks võtma meetmeid, et suurendada ühtlustatud standardite alla kuuluvat tootevalikut.

Muudatusettepanek 6



(14 a) Oluline on, et ehitustoodete konstrueerimise, tootmise ja paigaldamisega seotud peamiste elukutsete esindusorganid osaleksid Euroopa tehniliste asutuste töös, tagamaks, et nad tegutsevad õiglaselt ja läbipaistvalt, ning tagamaks turu tulemuslikkust.

Muudatusettepanek 7



(14 b) Et kindlustada tootja antud teabest arusaamine, tuleks toimivusdeklaratsioon koostada selle liikmesriigi ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest, kus toode turule viiakse. Kui liikmesriigil on mitu ametlikku keelt, tuleks toimivusdeklaratsiooni koostamiseks kasutatav keel valida deklaratsiooni saaja nõusolekul.

Muudatusettepanek 8



(16) Et võimaldada ehitustoodete tootjatel ja importijatel koostada toimivusdeklaratsiooni ehitustoodete kohta,

(16) Et võimaldada ehitustoodete tootjatel ja importijatel koostada toimivusdeklaratsiooni ehitustoodete kohta,

PE 425.403\ 89

ET

mis ei ole hõlmatud ühtlustatud standardiga, on vaja ette näha Euroopa tehnilise hinnangu andmine.

mis ei ole või ei ole täielikult hõlmatud ühtlustatud standardiga, on vaja ette näha Euroopa tehnilise hinnangu andmine.

Muudatusettepanek 9



(17) Et suurendada tootja ja importija paindlikkust selliste ehitustoodete toimivuse hindamisel, mida ta kavatseb turule viia, peaks tal olema õigus taotleda Euroopa tehnilist hinnangut ka juhul, kui toode on hõlmatud ühtlustatud standardiga.

välja jäetud




(19) Euroopa hindamisdokumentide kavandi koostamine ja Euroopa tehnilise hinnangu andmine tuleks usaldada liikmesriikide määratud tehnilise hindamise asutustele. Et tagada tehnilise hindamise asutuste vajalik pädevus kõnealuste ülesannete täitmiseks, tuleks nende määramise nõuded sätestada ühenduse tasandil. Seepärast on samuti vaja ette näha tehnilise hindamise asutuste regulaarne hindamine teiste liikmesriikide tehnilise hindamise asutuste poolt.

(19) Euroopa hindamisdokumentide koostamine ja Euroopa tehnilise hinnangu andmine tuleks usaldada liikmesriikide määratud tehnilise hindamise asutustele Et tagada tehnilise hindamise asutuste vajalik pädevus kõnealuste ülesannete täitmiseks, tuleks nende määramise nõuded sätestada ühenduse tasandil. Seepärast on samuti vaja ette näha tehnilise hindamise asutuste regulaarne hindamine teiste liikmesriikide tehnilise hindamise asutuste poolt.

90 /PE 425.403

ET




(20) Tehnilise hindamise asutused peaksid looma organisatsiooni, et koordineerida Euroopa hindamisdokumentide kavandi koostamise ja Euroopa tehniliste hinnangute andmise korda.

(20) Tehnilise hindamise asutused peaksid looma organisatsiooni, et koordineerida Euroopa hindamisdokumentide koostamise ja Euroopa tehniliste hinnangute andmise korda ning tagada selle läbipaistvus. Nimetatud organisatsioon peaks eelkõige tagama, et tootjad oleksid nõuetekohaselt informeeritud ning tehnilise hindamise asutuste loodud töörühmad korraldaksid vajaduse korral kuulamise asjaomase tootja määratud sõltumatu teaduseksperdi ja/või kutseorganisatsiooni osavõtul.




(20 a) Põhiomaduste hulgas tuleks eristada omadusi, mille kohta komisjon määrab asjakohase komiteemenetluse korras kindlaks minimaalsed nõuded toimivustasemete või -klasside näol ja mis kehtivad sõltumata sellest, kus ehitustoodet turustatakse.




(22) Tootjal peaks olema lubatud toimivusdeklaratsiooni mitte välja anda ehitustoodete nende põhiomaduste kohta, mille kohta ei kehti nõudeid seal, kus tootja kavatseb toote turule viia.

välja jäetud

PE 425.403\ 91

ET




(23) Kui ehitustoote kasutamise kohta ei kehti ehitustoodete põhiomadustega seotud nõudeid seal, kus tootja kavatseb toote turule viia, peaks tootjal olema õigus viia selline toode turule ilma toimivusdeklaratsioonita.

välja jäetud




(28) Ehitustootele CE-vastavusmärgist kinnitades või kinnitada lastes peaks tootja vastutama selle eest, et kõnealune toode vastab deklareeritud toimivusele.

(28) Ehitustootele CE-vastavusmärgist kinnitades või kinnitada lastes peaks tootja, volitatud esindaja või importija vastutama selle eest, et kõnealune toode vastab deklareeritud toimivusele.




(29) CE-vastavusmärgis tuleks kinnitada kõikidele ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt käesolevale määrusele. CE-vastavusmärgist ei tohiks kinnitada, kui toimivusdeklaratsiooni ei ole koostatud.

(29) CE-vastavusmärgis tuleks kinnitada kõikidele ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt käesolevale määrusele.

92 /PE 425.403

ET




(30) CE-vastavusmärgis peaks olema ainus märgistus, mis tõendab ehitustoodete vastavust deklareeritud toimivusele ja kohaldatavatele nõuetele. Seepärast ei tohiks liikmesriigid, avalikud asutused ega eraõiguslikud asutused, kes tegutsevad avaliku ettevõttena või avalik-õigusliku asutusena monopoolse seisundi tõttu või riikliku volituse alusel, kehtestada lisamärgistust CE-vastavusmärgist kandvate ehitustoodete kohta, kui kõnealuses liikmesriigis kehtivad nõuded kõnealuse kasutuse kohta vastavad deklareeritud toimivusele.

(30) CE-vastavusmärgis peaks olema ainus vastavusmärgistus, mis märgib ehitustoodete vastavust deklareeritud toimivusele ja ühenduse ühtlustamisaktidega kohaldatavatele nõuetele. Teisi märgiseid võib siiski kasutada, kui need aitavad parandada ehitustoodete tarbijate kaitset ning ei kuulu ühenduse ühtlustamisaktide reguleerimisalasse.




(33 a) Tõhusa turujärelevalve ja tarbijate kõrgetasemelise kaitse tagamise seisukohast on oluline, et lihtsustatud menetlused, mis võimaldavad katseid tegemata või täiendavate katseteta deklareerida teatavat toimivustaset või -klassi, ei kohaldataks importijate suhtes, kes viivad toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudavad juba turule viidud ehitustoodet viisil, mis võib mõjutada toote vastavust deklareeritud toimivusele. Käesolev säte kehtib eelmiste katsete stabiilsete tulemuste või muude olemasolevate andmete ning kolmandate isikute saadud katsetulemuste kasutamise suhtes. Säte kehtib samuti mikroettevõtjatele kohaldatava lihtsustatud menetluse suhtes.

PE 425.403\ 93

ET




(35) Oluline on tagada riiklike tehniliste eeskirjade kättesaadavus, et ettevõtted, eriti VKEd, saaksid koguda usaldusväärset ja täpset teavet selles liikmesriigis kehtivate õigusnormide kohta, kus nad kavatsevad oma tooteid turustada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu [... 2008. aasta] määruses (EÜ) nr ..., milles sätestatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatud toodete suhtes teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamise kord ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 3052/95/EÜ, kehtestatud toodete kontaktpunktid peaksid seepärast andma teavet ka konkreetset tüüpi ehitustoodete paigaldamise, ülespanemise või monteerimise kohta.

(35) Oluline on tagada riiklike tehniliste eeskirjade kättesaadavus, et ettevõtted, eriti VKEd, saaksid koguda usaldusväärset ja täpset teavet selles liikmesriigis kehtivate õigusnormide kohta, kus nad kavatsevad oma tooteid turustada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu [... 2008. aasta] määruses (EÜ) nr ..., milles sätestatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatud toodete suhtes teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamise kord ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 3052/95/EÜ, kehtestatud toodete kontaktpunktid peaksid seepärast andma teavet ka konkreetset tüüpi ehitustoodete paigaldamise, ülespanemise või monteerimise kohta. Kontaktpunktid peaksid samuti olema võimelised andma kõigile tootjatele täielikku teavet kehtiva edasikaebamise korra kohta, kui vaidlustatakse ühele või mitmele tootele CE-vastavusmärgise andmise tingimused, eelkõige aga hindamise tulemusena vastuvõetud otsuste edasikaebamise korra kohta.




(42 a) Arvesse tuleks võtta ühtlustatud Euroopa standardite kehtestamise kehtivaid volitusi. Euroopa Standardikomiteel (CEN) palutakse välja töötada standardid, et täpsustada ehitistele esitatavat põhinõuet nr 7 „Loodusvarade säästev kasutamine”.

94 /PE 425.403

ET




(43 a) Komisjon ja liikmesriigid peaksid koostöös sidusrühmadega algatama kampaaniaid ehitussektori, eelkõige ettevõtjate ja kasutajate teavitamiseks ühise tehnilise keele loomisest, ülesannete jagamisest eri ettevõtjate vahel, CE-vastavusmärgise kinnitamisest ehitustoodetele, ehitistele esitatavate põhinõuete muutmisest ning toimivuse püsivuse hindamis- ja kontrollisüsteemidest.




(43 b) Komisjon peaks ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku Euroopa standardimissüsteemi läbivaatamiseks, et suurendada süsteemi kui terviku läbipaistvust, eelkõige tagada sidusrühmade tasakaalustatud osalemine Euroopa standardimisasutuste tehnilistes komiteedes ja ära hoida nendevahelisi huvide konflikte. Samal ajal tuleks võtta meetmeid Euroopa standardite vastuvõtmise kiirendamiseks, nende tõlkimiseks kõigisse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse ning eriti VKEdele mõeldud suuniste tõlkimiseks.


PE 425.403\ 95

ET

Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43 c (uus)


(43 c) Ehitistele esitatavas põhinõudes nr 7 „Loodusvarade säästev kasutamine“ tuleks arvesse võtta ehitiste, nende materjalide ja osade ringlussevõetavust pärast lammutamist, ehitiste vastupidavust ning keskkonnasõbralike toor- ja teiseste materjalide kasutamist ehitistes.


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1


Käesolevas määruses sätestatakse ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse väljendamise eeskirjad ja CE-vastavusmärgise kasutamise kord kõnealuste toodete puhul.

Käesolevas määruses sätestatakse ehitustoodete turustamise tingimused, kehtestades ehitustoodete põhiomadustega seotud toimivuse väljendamise eeskirjad ja CE-vastavusmärgise kasutamise korra kõnealuste toodete puhul.


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 1 a (uus)


1 a. „ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata toode” – ehitustoode, mille põhiomadusi ja toimivust ei saa olemasoleva ühtlustatud standardi alusel tervikuna hinnata, sest muu hulgas:

a) toode ei kuulu ühegi olemasoleva ühtlustatud standardi kohaldamisalasse,

b) toode ei vasta ühele või mitmele sellises ühtlustatud standardis sisalduvale omaduste määratlusele,

96 /PE 425.403

ET

c) toote üks või mitu põhiomadust ei ole piisavalt hõlmatud ühegi sellise ühtlustatud standardiga; või

d) üks või mitu toote toimivuse hindamiseks vajalikku katsemeetodit puuduvad või ei ole kohaldatavad.


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 3


3. „põhiomadused“ – need ehitustoodete tunnused, mis on seotud ehitistele esitatavate põhinõuetega;

3. „põhiomadused“ – need ehitustoodete tunnused, mis on seotud I lisas sätestatud ehitistele esitatavate põhinõuetega. Nende ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes määratletud põhiomaduste hulgas eristatakse;

a) omadusi, mis on nõutavad seal, kus tootja või importija kavatseb toote turule viia; ja

b) omadusi, mis tuleb teatavaks teha vaatamata sellele, kus toode turule viiakse, ja mille kohta Euroopa standardimisasutused komisjoni ja alalise ehituskomitee nõusolekul määravad kindlaks minimaalsed nõuded toimivustasemete või -klasside näol iga tooterühma kohta, mis on toodud IV lisa tabelis 1, ning kasutusviisi alusel.

Vajaduse korral kehtestab komisjon vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele käesoleva punkti alapunktis b osutatud omadused iga ehitustoodete rühma kohta, mis on toodud IV lisa tabelis 1; need omadused on seotud muu hulgas üldsusele huvi pakkuvate teemadega, nagu keskkond, ohutus ja võimalike terviseohtude hindamine kogu ehitustoote elutsükli jooksul.

PE 425.403\ 97

ET




3 a. „ehitustoote toimivus” – toimivus seoses oluliste individuaalsete omadustega, mida väljendatakse väärtuse, taseme, klassi või künnisega või kirjelduse abil;


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 3 b (uus)


3 b. „piirtase” – toote väikseim toimivusväärtus. Piirtase võib olla tehnilise või regulatiivse iseloomuga ja kehtida ühe omaduse suhtes või koosneda mitmest omadusest;


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 3 c (uus)


3 c. „klass” – toote toimivuse vahemik, mis on piiritletud väikseima ja suurima toimivusväärtusega. Klass võib kehtida ühe omaduse suhtes või koosneda mitmest omadusest;


98 /PE 425.403

ET



4 a. „Euroopa tehniline hinnang“ – Euroopa hindamisdokumendil põhinev hinnang ehitustoodetele, mis on ühtlustatud standardiga osaliselt või täielikult hõlmamata;

Muudatusettepanekud 32, 33, 36 ja 39

Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punktid 5 kuni 16


5. „turul kättesaadavaks tegemine“ – ehitustoote tarnimine ühenduse turule selle turustamiseks või kasutamiseks ärilise tegevuse eesmärgil, kas tasu eest või tasuta;

4 b. „ühtlustatud standard” – standard, mille on vastu võtnud üks direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardimisasutustest komisjoni esitatud taotluse alusel kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 6;

6. „turuleviimine“ – ehitustoote esmakordne ühenduse turul kättesaadavaks tegemine;

4 c. „Euroopa hindamisdokument” – dokument, mille on vastu võtnud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon Euroopa tehnilise hinnangu avaldamiseks ja mis puudutab ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata toodet;

7. „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab ehitustoodet või laseb seda toota oma nime või kaubamärgi all;

4 d. „ettevõtjad“ – tootja, importija, turustaja ja volitatud esindaja;

8. „turustaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb ehitustoote turul kättesaadavaks;

4 e. „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab ehitustoodet või laseb seda toota ja turustab seda oma nime või kaubamärgi all;

9. „importija“ – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes viib kolmandast riigist pärit ehitustoote ühenduse turule;

4 f. „importija“ – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes viib kolmandast riigist pärit ehitustoote ühenduse turule;

10. „ettevõtjad“ – tootja, importija, turustaja ja volitatud esindaja;

4 g. „turustaja“ – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb ehitustoote turul kättesaadavaks;

PE 425.403\ 99

ET

11. „volitatud esindaja“ – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, keda tootja on teatavate ülesannete täitmiseks volitanud enda nimel tegutsema;

4 h. „volitatud esindaja“ – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, keda tootja on teatavate ülesannete täitmiseks volitanud enda nimel tegutsema;

12. „ühtlustatud standard” – standard, mille on vastu võtnud üks direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardimisasutustest komisjoni esitatud taotluse alusel kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 6;

4 i. „turul kättesaadavaks tegemine“ – ehitustoote tarnimine ühenduse turule selle turustamiseks või kasutamiseks ärilise tegevuse eesmärgil, kas tasu eest või tasuta; erandiks on:

a) toode, mida kasutaja kutsetegevuse käigus ehitusplatsil oma tarbeks ümber töötab;

b) toode, mis on toodetud ehitusplatsil ja/või väljaspool seda ning on ilma seda turule viimata sama tootja poolt püsivalt ehitisse paigaldatud.

13. „Euroopa hindamisdokument“ – dokument, mille on vastu võtnud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon;

4 j. „turuleviimine“ – ehitustoote esmakordne ühenduse turul kättesaadavaks tegemine;

14. „akrediteerimine“ – selle termini tähendus vastab määruses (EÜ) nr […] sätestatud tähendusele;

15. „kõrvaldamine“ – igasugune meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva ehitustoote turul kättesaadavaks tegemist;

4 k. „kõrvaldamine“ – igasugune meede, mille eesmärk on takistada tarneahelas oleva ehitustoote turul kättesaadavaks tegemist;

16. „tagasivõtmine“ – meede, mille eesmärk on võtta tagasi ehitustoode, mis on turul juba kättesaadavaks tehtud;

4 l. „tagasivõtmine“ – meede, mille eesmärk on võtta tagasi ehitustoode, mis on turul juba kättesaadavaks tehtud;

4 m. „akrediteerimine“ – selle mõiste tähendus vastab määruses (EÜ) nr […] sätestatud tähendusele;




16 a. „kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab ehitustoote ohutu paigaldamise eest ehitistesse;

100 /PE 425.403

ET


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 16 b (uus)


16 b. „tehnilise hindamise asutus” – liikmesriigi määratud asutus, kes osaleb Euroopa hindamisdokumentide väljatöötamises ja hindab IV lisas loetletud tootevaldkondades ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata ehitustoodete põhiomaduste toimivust;


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – punkt 18


18. „tehase tootmisohje” – tootmise pidev sisekontroll tehases;

18. „tehase tootmisohje” – tootmise pidev sisekontroll tehases, mida teostab tootja, tagades, et ehitustoote tootmine ja toodetud toode vastavad tehnilisele kirjeldusele;




20 a. „komplekt“ - vähemalt kahest eraldi osast koosnev kogum, mis tuleb kokku panna, et seda püsivalt ehitisse paigaldada (et sellest saaks "monteeritud süsteem").

PE 425.403\ 101

ET


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1


1. Tootja või importija koostab ehitustoote turuleviimise korral toimivusdeklaratsiooni, kui on täidetud järgmised tingimused:

1. Tootja või importija koostab ehitustoote turuleviimise korral toimivusdeklaratsiooni, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) ehitustoode on hõlmatud ühtlustatud standardiga või on kõnealusele tootele antud Euroopa tehniline hinnang ning

a) ehitustoode on hõlmatud ühtlustatud standardiga;

b) seal, kus tootja või importija kavatseb toote turule viia, kehtivad nõuded kõnealuse toote põhiomaduste kohta.

b) ehitustootele on antud Euroopa tehniline hinnang.

Tootja või importija võib koostada toimivusdeklaratsiooni ka siis, kui punktis b osutatud nõudeid ei ole kehtestatud.




2. Lõikes 1 osutatud toimivusdeklaratsioon hõlmab vähemalt neid põhiomadusi, millele puhul kehtivad lõike 1 punktis b osutatud nõuded.

välja jäetud


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 - lõige 1


1. Toimivusdeklaratsioonis väljendatakse ehitustoodete toimivust seoses nende toodete põhiomadustega vastavalt asjakohastele ühtlustatud tehnilistele kirjeldustele.

1. Toimivusdeklaratsioonis väljendatakse ehitustoodete toimivust seoses nende toodete kaht tüüpi põhiomadustega, mis on määratletud artikli 2 lõikes 3 vastavalt asjakohastele ühtlustatud tehnilistele

102 /PE 425.403

ET

kirjeldustele.


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b


b) ehitustoodete põhiomaduste loetelu, mille toimivust deklareeritakse, ja kõnealuse toimivuse tasemed või klassid;

b) põhiomaduste täielik loetelu, mis on antud ehitustoote ühtlustatud tehnilises kirjelduses, ning iga põhiomaduse puhul kas deklareeritud väärtused, klassid või tasemed või märkus „toimivust ei ole kindlaks määratud”;


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c


c) iga põhiomaduse hindamiseks kasutatud ühtlustatud standardi, Euroopa hindamisdokumendi või tehnilise eridokumentatsiooni viitenumber.

c) iga põhiomaduse hindamiseks kasutatud ühtlustatud standardi, Euroopa hindamisdokumendi või tehnilise eridokumentatsiooni viitenumber ja pealkiri.


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c a (uus)


c a) ühtlustatud tehnilises kirjelduses toodud üldine kavandatud kasutuseesmärk;

PE 425.403\ 103

ET


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c b (uus)


c b) toimivuse püsivuse hindamiseks ja kontrollimiseks kasutatud süsteemi üksikasjad; kui kohaldatav toimivuse hindamise süsteem on asendatud artiklis 27 või 28 viidatud lihtsustatud menetlusega, deklareerib tootja järgmiselt: „STD – Simplified Procedure“ („lihtsustatud menetlus“);


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – punkt c c (uus)


c c) teave ehitustootes leiduvate ohtlike ainete kohta, mis on toodud IIIa lisas, ning üksikasjad ohtlike ainete kohta, mida tuleb deklareerida vastavalt ühenduse muudele ühtlustamisaktidele;


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – esimene lõik


1. Igale turuleviidavale tootele lisatakse toimivusdeklaratsiooni eksemplar.

1. Iga turul kättesaadavaks tehtava toote toimivusdeklaratsiooni eksemplar esitatakse paberkandjal või saadetakse elektroonilisel teel.

104 /PE 425.403

ET




2. Toimivusdeklaratsiooni eksemplari võib teha elektrooniliselt kättesaadavaks ainult juhul, kui vastuvõtja on selleks andnud selge nõusoleku.

2. Tootja saadab toimivusdeklaratsiooni eksemplari paberkandjal, kui vastuvõtja seda nõuab.




4. Toimivusdeklaratsioon tuleb koostada, kasutades III lisas esitatud näidist.

4. Toimivusdeklaratsioon tuleb koostada, kasutades III lisas esitatud näidist, selle liikmesriigi, kus toode turule viiakse, ametlikus keeles või ühes ametlikest keeltest.




CE-vastavusmärgis kinnitatakse ainult nendele ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6.

1. CE-vastavusmärgis kinnitatakse ainult nendele ehitustoodetele, mille kohta tootja on koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6. Kui toimivusdeklaratsioon puudub, ei tohi CE-vastavusmärgist kinnitada.

Kui tootja ei ole koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6, ei tohi ehitustoodetele CE-vastavusmärgist kinnitada.

Kui tootja ei ole koostanud toimivusdeklaratsiooni vastavalt artiklitele 4, 5 ja 6, ei tohi ehitustoodetele CE-vastavusmärgist kinnitada.

Ehitustootele CE-vastavusmärgist kinnitades või kinnitada lastes vastutab tootja toote vastavuse eest deklareeritud

Ehitustootele CE-vastavusmärgist kinnitades või kinnitada lastes vastutab tootja või, kui see on kohaldatav, importija

PE 425.403\ 105

ET

toimivusele. toote vastavuse eest deklareeritud toimivusele.

Muudatusettepanekud 108 ja 55

Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 - lõiked 2 ja 3


2. CE-vastavusmärgis tuleb kinnitada nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil ehitustootele või selle andmeplaadile. Kui toote laadist tingituna ei ole võimalik või otstarbekas märgistust tootele kinnitada, siis kinnitatakse märgis pakendile või tootega kaasas olevatesse dokumentidesse.

2. CE-vastavusmärgis tuleb kinnitada nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil ehitustootele, selle andmeplaadile, pakendile või tootega kaasas olevatesse dokumentidesse.

3. CE-vastavusmärgisele lisatakse selle kinnitamise aasta kaks viimast numbrit, tootja nimi või tähis, ehitustoote kordumatu identifitseerimiskood ja toimivusdeklaratsiooni number.

3. CE-vastavusmärgisele lisatakse tootja nimi või tähis ja ehitustoote kordumatu identifitseerimiskood.


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4 a (uus)


4 a. Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohane rakendamine, ning võtavad vastavusmärgise ebaõige kasutamise korral sobivaid meetmeid. Liikmesriigid kehtestavad ka karistused rikkumiste eest, mis võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest. Karistused on rikkumise tõsidusega proportsionaalsed.

106 /PE 425.403

ET




Iga liikmesriik tagab, et vastavalt määrusele (EÜ) nr … loodud toodete kontaktpunktid annavad teavet ka mis tahes tehniliste eeskirjade või regulatiivsete sätete kohta, mis kehtivad konkreetset tüüpi ehitustoodete paigaldamisel, ülespanemisel või installeerimisel kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

Iga liikmesriik tagab, et vastavalt määrusele (EÜ) nr … loodud toodete kontaktpunktid annavad läbipaistvas ja kergesti mõistetavas sõnastuses teavet ka:

a) mis tahes tehniliste eeskirjade või regulatiivsete sätete kohta, mis kehtivad konkreetset tüüpi ehitustoodete paigaldamisel, ülespanemisel või installeerimisel kõnealuse liikmesriigi territooriumil;

b) vajaduse korral kõigile tootjatele kättesaadavate edasikaebamisvõimaluste kohta, kui tootja vaidlustab ühele või mitmele tootele CE-vastavusmärgise andmise tingimused, eelkõige hindamise tulemusena vastuvõetud otsuste edasikaebamise korra kohta.


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – esimene a lõik (uus)


Toodete kontaktpunktid on sõltumatud kõigist asutustest ja organisatsioonidest, mis on kaasatud CE-vastavusmärgise andmise menetlusse. Suunised kontaktpunktide rolli ja vastutuse kohta koostab komisjon ja need võtab vastu artikli 51 lõikes 1 osutatud komitee.


PE 425.403\ 107

ET

Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõiked 3, 4 ja 5


3. Tootjad tagavad, et kasutusel on menetlused seeriaviisilise tootmise puhul deklareeritud toimivuse säilitamiseks. Muudatusi tootetüübis ja kohaldatavates ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes võetakse piisavalt arvesse.

3. Tootjad tagavad, et kasutusel on menetlused seeriaviisilise tootmise puhul deklareeritud toimivuse säilitamiseks. Muudatusi tootetüübis ja kohaldatavates ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes võetakse piisavalt arvesse.

Tootjad teevad kõikidel asjakohastel juhtudel turustatud ehitustoodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi ja vajadusel registreerivad need ning teatavad turustajatele nimetatud järelevalvemeetmetest.

4. Tootjad tagavad, et nende ehitustooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid tuvastada, või kui toote suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad, et nõutud teave on pakendil või ehitustootega kaasas olevas dokumendis.

4. Tootjad tagavad, et nende ehitustooted kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid tuvastada, või et nõutud teave on pakendil või ehitustootega kaasas olevas dokumendis.

5. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi ehitustootele või, kui see ei ole võimalik, siis ehitustoote pakendile või ehitustootega kaasas olevasse dokumenti.

5. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi ehitustootele või ehitustoote pakendile või ehitustootega kaasas olevasse dokumenti.




1. Direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardimisasutused kehtestavad ühtlustatud standardid komisjoni vastu võetud volituste alusel kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 6.

1. Direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardimisasutused kehtestavad ühtlustatud standardid taotluste alusel, mille on esitanud komisjon kooskõlas kõnealuse direktiivi artikli 6 lõike 3 esimese taandega ning alaline ehituskomitee kooskõlas artikli 5 lõikega 1.

108 /PE 425.403

ET

Euroopa standardimisasutused tagavad, et üheski sektoris ei moodusta ükski osalejate kategooria üle 25% tehnilise komitee või töörühma koosseisust. Kui üks või mitu sektoris osalejate rühma ei saa või ei soovi töörühma töös osaleda, võib selle nõude kõikide osalejate nõusolekul üle vaadata.




2. Ühtlustatud standardites nähakse ette ehitustoodete toimivuse hindamismeetodid ja -tingimused seoses nende põhiomadustega.

2. Ühtlustatud standardites nähakse ette ehitustoodete toimivuse ja vastupidavuse hindamismeetodid ja -tingimused seoses nende põhiomadustega.

Ühtlustatud standardites nähakse vajaduse korral ette toodete üldine kasutusotstarve; samuti nähakse neis ette põhiomadused, mille miinimumnõuded seoses toimivustasemete ja -klassidega komisjon määrab kindlaks IV lisa tabelis 1 toodud iga tooterühma kohta ning vastavalt kasutamisviisile, vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele;




3 a. Kui Euroopa standardimisasutused on ühtlustatud standardi heaks kiitnud, võib artikli 51 lõike 1 osutatud komitee teostada kontrolli, millega tagatakse, et standard vastab komisjoni või liikmesriigi antud volitustes kindlaks määratud nõuetele.

PE 425.403\ 109

ET


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 18 – lõiked 2, 3 ja 4


2. Kui komisjon ei ole kehtestanud toimivusklasse seoses ehitustoodete põhiomadustega, võivad Euroopa standardimisasutused kehtestada need ühtlustatud standardites.

2. Kui komisjon ei ole kehtestanud toimivusklasse seoses ehitustoodete põhiomadustega, võivad Euroopa standardimisasutused kehtestada need ühtlustatud standardites.

Kui komisjon on kehtestanud toimivusklassid seoses ehitustoodete põhiomadustega, kasutavad Euroopa standardimisasutused ühtlustatud standardites kõnealuseid klasse.

Kui komisjon on kehtestanud toimivusklassid seoses ehitustoodete põhiomadustega, kasutavad Euroopa standardimisasutused ühtlustatud standardites kõnealuseid klasse, lähtudes läbivaadatud volitustest.

3. Euroopa standardimisasutused võivad sätestada ühtlustatud tehnilistes kirjeldustes tingimused, mille kohaselt peetakse toodet teatud toimivustasemele või -klassile vastavaks ilma katsetamata või ilma täiendavalt katsetamata.

3. Kui asjakohastes volitustes on nii sätestatud, kehtestavad Euroopa standardimisasutused ühtlustatud standardites põhiomadustega seotud toimivustasemed ning vajaduse korral kavandatud lõppotstarbed, mida ehitustooted liikmesriikides peavad täitma.

3 a. Komisjon võib kehtestada tingimused, mille kohaselt peetakse ehitustoodet teatud toimivustasemele või -klassile vastavaks ilma katsetamata või ilma täiendavalt katsetamata.

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 51 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Kui komisjon ei ole selliseid tingimusi kehtestanud, võivad Euroopa standardimisasutused kehtestada need ühtlustatud standardites, lähtudes läbivaadatud volitustest.

4. Liikmesriigid võivad määrata toimivustasemeid või -klasse seoses ehitustoodete põhiomadustega ainult vastavalt klassifitseerimissüsteemidele, mille on kehtestanud Euroopa

4. Liikmesriigid võivad määrata toimivustasemeid või -klasse, mida ehitustooted peavad täitma, seoses ehitustoodete põhiomadustega ainult vastavalt klassifitseerimissüsteemidele,

110 /PE 425.403

ET

standardimisasutused ühtlustatud standardites või mille on kehtestanud komisjon.

mille on kehtestanud Euroopa standardimisasutused ühtlustatud standardites või mille on kehtestanud komisjon.


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 19 – lõige 2 – teine lõik


Igal juhul valib komisjon kõige vähem koormava ja samas ohutusnõudeid järgiva süsteemi.

Igal juhul valib komisjon kõige vähem koormava süsteemi, mis samas tagab ehitustoote ohutu paigaldamise ehitistesse.




3. Valitud süsteem märgitakse ühtlustatud standardite volitustesse ja ühtlustatud tehnilistesse kirjeldustesse.

3. Valitud süsteem ja teave kavandatud üldise kasutusotstarbe kohta märgitakse ühtlustatud standardite volitustesse ja ühtlustatud tehnilistesse kirjeldustesse.




1. Euroopa hindamisdokumendi võtab vastu artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon pärast seda, kui tootja või importija on vastavalt II lisas sätestatud menetlusele taotlenud Euroopa tehnilist hinnangut.

1. Ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata ehitustoodete kohta võtab Euroopa hindamisdokumendi vastu artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon pärast seda, kui tootja või importija on vastavalt II lisas sätestatud menetlusele taotlenud Euroopa tehnilist hinnangut..

PE 425.403\ 111

ET




3 a. Kui komisjon leiab, et Euroopa hindamisdokumendi osas on saavutatud piisav teaduslik-tehniline ekspertiis, volitab ta Euroopa standardimisasutusi koostama Euroopa hindamisdokumendi alusel ühtlustatud standardit.




1. Euroopa tehnilise hinnangu annab Euroopa tehnilise hindamise asutus mis tahes ehitustoote kohta tootja või importija taotluse korral Euroopa hindamisdokumendi alusel vastavalt II lisas sätestatud menetlusele.

1. Ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata ehitustoodete kohta annab Euroopa tehnilise hinnangu Euroopa tehnilise hindamise asutus tootja või importija taotluse korral Euroopa hindamisdokumendi alusel vastavalt II lisas sätestatud menetlusele.




2. Komisjon kehtestab hindamise korra, sealhulgas asjakohased menetlused hindamise tulemusena vastuvõetud otsuste edasikaebamiseks.

2. Komisjon kehtestab läbipaistva hindamise korra, sealhulgas asjakohased ja kättesaadavad menetlused hindamise tulemusena vastuvõetud otsuste edasikaebamiseks.


Ettepanek võtta vastu määrus

112 /PE 425.403

ET

Artikkel 25 – lõige 2 – punkt e a (uus)


e a) tagab tehnilise hindamise asutuste võrdse kohtlemise tehnilise hindamise asutuste organisatsioonis;


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 25 – lõige 2 – punkt e b (uus)


e b) tagab artiklis 19 ja II lisas kehtestatud menetluste läbipaistvuse ning tootjaga konsulteerimise kõnealuste menetluste käigus.

Muudatusettepanekud 77, 122 ja 111



1. Kui tootja määrab kindlaks tootetüübi, võib ta asendada tüübikatsetuse või tüübiarvestuse tehnilise eridokumentatsiooniga, mis näitab, et:

1. Kui tootja määrab kindlaks tootetüübi, võib ta asendada tüübikatsetuse või tüübiarvestuse tehnilise eridokumentatsiooniga, mis näitab, et:

a) tema turuleviidava ehitustoote ühe või mitme põhiomaduse puhul loetakse, et kõnealune toode saavutab teatava toimivustaseme või -klassi ilma katsetamise või arvutusteta või ilma täiendava katsetamise või arvutusteta vastavas ühtlustatud tehnilises kirjelduses või komisjoni otsuses esitatud tingimuste kohaselt;

a) tema turuleviidava ehitustoote ühe või mitme põhiomaduse puhul loetakse, et kõnealune toode saavutab teatava toimivustaseme või -klassi ilma katsetamise või arvutusteta või ilma täiendava katsetamise või arvutusteta vastavas ühtlustatud tehnilises kirjelduses või komisjoni otsuses esitatud tingimuste kohaselt; või

b) tema turuleviidav ehitustoode on sama tüüpi teise ehitustootega, mida toodab teine tootja ning mida on juba katsetatud vastava ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kui need tingimused on täidetud, on tootjal õigus deklareerida, et toimivus vastab

b) tema turuleviidav ehitustoode on sama tüüpi teise ehitustootega, mida toodab teine tootja ning mida on juba katsetatud vastava ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kui need tingimused on täidetud, on tootjal õigus deklareerida, et toimivus vastab

PE 425.403\ 113

ET

kõnealuse teise toote kõigile katsetulemustele või osale neist;

kõnealuse teise toote kõigile katsetulemustele või osale neist. Tootja võib kasutada teise tootja saadud katsetulemusi üksnes pärast loa saamist kõnealuselt tootjalt, kellele jääb vastutus kõnealuste katsetulemuste täpsuse, usaldusväärsuse ja püsivuse eest; või

c) tema turuleviidav ehitustoode on süsteem, mis koosneb osadest, mille ta paneb nõuetekohaselt kokku, järgides täpseid juhiseid, mille on andnud sellise süsteemi või selle osa pakkuja, kes on kõnealuse süsteemi või osa üht või mitut põhiomadust juba katsetanud vastava ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kui need tingimused on täidetud, on tootjal õigus deklareerida, et toimivus vastab temale tarnitud süsteemi või osa kõigile katsetulemustele või osale neist.

c) tema turuleviidav ehitustoode on süsteem, mis koosneb osadest, mille ta paneb nõuetekohaselt kokku, järgides täpseid juhiseid, mille on andnud sellise süsteemi või selle osa pakkuja, kes on kõnealuse süsteemi või osa üht või mitut põhiomadust juba katsetanud vastava ühtlustatud tehnilise kirjelduse kohaselt. Kui need tingimused on täidetud, on tootjal õigus deklareerida, et toimivus vastab temale tarnitud süsteemi või osa kõigile katsetulemustele või osale neist.

Tootja võib kasutada teise tootja saadud katsetulemusi üksnes pärast loa saamist kõnealuselt tootjalt, kellele jääb vastutus kõnealuste katsetulemuste täpsuse, usaldusväärsuse ja püsivuse eest.

Tootja võib kasutada teise tootja või süsteemi pakkuja saadud katsetulemusi üksnes pärast loa saamist kõnealuselt tootjalt või süsteemi pakkujalt, kellele jääb vastutus kõnealuste katsetulemuste täpsuse, usaldusväärsuse ja püsivuse eest. Tootja vastutab toote kõikidele toimivusdeklaratsioonidele vastavuse eest kooskõlas asjaomase ühtlustatud tehnilise kirjeldusega. Tootja tagab, et toote toimivus ei halvene hilisema tootmis- ja koostamisprotsessi käigus.

2. Kui lõikes 1 nimetatud ehitustoode kuulub ehitustoodete rühma, mille puhul on kohaldatavaks toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiks V lisas sätestatud süsteem nr 1 või 2, kontrollib tehnilist eridokumentatsiooni vastav sertifitseerimisasutus, nagu on osutatud V lisas.

2. Tehnilist eridokumentatsiooni kontrollib asjaomane sertifitseerimisasutus, nagu on osutatud V lisas, kui lõikes 1 nimetatud ehitustoode kuulub ehitustoodete rühma, mille puhul on kohaldatavaks toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiks V lisas sätestatud

– süsteem 1 või 2 toodete puhul, mis vastavad artikli 26 lõike 1 punktile a (ilma katsetamiseta/ilma täiendava katsetamiseta)

– süsteem 1, 2 või 4 toodete puhul, mis vastavad artikli 26 lõike 1 punktile b (sama tüüpi);

– süsteem 1 või 2 toodete puhul, mis

114 /PE 425.403

ET

vastavad artikli 26 lõike 1 punktile c (astmestamine);

2 a. Käesolevat artiklit ei kohaldata importijate suhtes, kes viivad toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudavad juba turule viidud ehitustoodet viisil, mis võib mõjutada vastavust deklareeritud toimivusele artikli 14 tähenduses.


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – pealkiri


Tehnilise eridokumentatsiooni kasutamine mikroettevõtetes

Tehnilise eridokumentatsiooni kasutamine mikroettevõtetes, kus toodetakse

ehitustooteid




1. Mikroettevõtted võivad ehitustoote deklareeritud toimivuse hindamise kohaldatava süsteemi asendada tehnilise eridokumentatsiooniga. Tehniline eridokumentatsioon näitab ehitustoote vastavust kohaldatavatele nõuetele.

1. Mikroettevõtted, kus toodetakse ehitustooteid, võivad ehitustoote deklareeritud toimivuse hindamise kohaldatava süsteemi asendada tehnilise eridokumentatsiooniga. Tehniline eridokumentatsioon näitab ehitustoote vastavust kohaldatavatele nõuetele.




2 a. Tehniline eridokumentatsioon tagab

PE 425.403\ 115

ET

isikute tervise ja ohutuse ning muude avalike huvide võrdväärse taseme. Tootja vastutab toodete vastavuse eest toimivusdeklaratsioonis deklareeritud omadustele. Tootja esitab teabe toodete kavandatud lõppotstarbe kohta.


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2 b (uus)


2 b. Komisjon koostab hiljemalt …* aruande käesoleva artikli rakendamise kohta, milles käsitletakse muu hulgas seda, kas selle rakendamist võiks laiendada teistele ettevõtjatele, kas kohandada seda väiksemahulisele tootmisele või kas see tuleks kehtetuks tunnistada. Komisjon esitab selle aruande, vajaduse korral koos õigusloomeettepanekutega, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

___________

* 5 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.


Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 27 – lõige 2 c (uus)


2 c. Käesolevat artiklit ei kohaldata importijate suhtes, kes viivad toote turule oma nime või kaubamärgi all või muudavad juba turule viidud ehitustoodet viisil, mis võib mõjutada vastavust deklareeritud toimivusele artikli 14 tähenduses.


116 /PE 425.403

ET



1. Mittetööstuslikus tootmisprotsessis eritellimuse alusel kujundatud ja toodetud ehitustoote puhul, mis on paigaldatud ühte kindlaksmääratud ehitisse, võib tootja toimivuse hindamise kohaldatava süsteemi asendada tehnilise eridokumentatsiooniga, mis näitab kõnealuse toote vastavust kohaldatavatele nõuetele.

1. Mittetööstuslikus tootmisprotsessis eritellimuse alusel kujundatud ja toodetud ehitustoote puhul, mis on paigaldatud ühte kindlaksmääratud ehitisse, võib tootja toimivuse hindamise kohaldatava süsteemi asendada tehnilise eridokumentatsiooniga, mis näitab kõnealuse toote vastavust kohaldatavatele nõuetele. Tehniline eridokumentatsioon annab põhiliste töönõuete suhtes võrdväärse usaldatavuse ja toimivuskindluse taseme.




4 a. Teavitav ametiasutus tagab, et vastavuse hindamine viiakse läbi nõuetekohaselt, kehtestamata ettevõtjatele põhjendamatuid kohustusi ja võttes asjakohaselt arvesse ettevõtte suurust, ehitussektori eripära ja struktuuri, toote tehnilise keerukuse astet ning tootmise laadi, mahtu ja sagedust.




5. Teatatud asutus ja selle personal täidavad kolmandate isikutena ülesandeid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning nad peavad olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest,

5. Teatatud asutus ja selle personal täidavad kolmandate isikutena ülesandeid toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise käigus tootja jaoks täiesti läbipaistvalt, suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning nad peavad olema vabad igasugustest, eelkõige

PE 425.403\ 117

ET

mis lähtuvad isikutest või isikute rühmadest, kes on huvitatud nimetatud tegevuse tulemustest, ja mis võivad mõjutada nende otsuseid või vastavushindamise tulemusi.

rahalistest surveavaldustest ja ahvatlustest, mis lähtuvad isikutest või isikute rühmadest, kes on huvitatud nimetatud tegevuse tulemustest, ja mis võivad mõjutada nende otsuseid või vastavushindamise tulemusi.




11 a. Teatatud asutused teavitavad oma kliente ning nõustavad neid nende parimate huvide kohaselt.




2 a. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud komitee liikmed on ehitustoodete vastavushindamisega seotud pooltest sõltumatud.




3. Euroopa tehnilise tunnustuse suuniseid, mis on avaldatud enne 1. juulit 2011 direktiivi 89/106/EMÜ artikli 11 kohaselt, võib kasutada Euroopa hindamisdokumentidena.

3. Euroopa hindamisdokumentidena võib kasutada Euroopa tehnilise tunnustuse suuniseid, mis on avaldatud enne 1. juulit 2011 direktiivi 89/106/EMÜ artikli 11 kohaselt, ja direktiivi 89/106/EMÜ artikli 9 lõike 2 põhjal Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni poolt enne 1. juulit 2011 vastuvõetud ehitustoodete hindamiskorra ühiseid tõlgendusdokumente. Kui komisjon arvab,

118 /PE 425.403

ET

et tehnilise tunnustuse Euroopa juhendi osas on saavutatud piisav teaduslik-tehniline ekspertiis, volitab ta Euroopa standardimisasutusi kehtestama nimetatud juhendi alusel ühtlustatud standardit kooskõlas artikli 20 lõikega 3 a.


Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – esimene lõik


Ehitised peavad tervikuna ja eraldi osadena sobima kavandatud kasutuseks.

Ehitised peavad tervikuna ja eraldi osadena sobima kavandatud kasutuseks, võttes arvesse ehitiste elutsükli jooksul seal viibivate inimeste tervist ja turvalisust.


Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – 3. osa – sissejuhatav lause


Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need ei ohusta asukate ja naabrite hügieenitingimusi ja tervist ega mõjuta kogu oma elutsükli jooksul ülemääraselt keskkonna kvaliteeti ja kliimat nende ehitamise, kasutamise ja lammutamise ajal eelkõige järgmistel põhjustel:

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et need ei ohusta kogu oma elutsükli jooksul töötajate, asukate ja naabrite hügieenitingimusi ja tervist ega mõjuta kogu oma elutsükli jooksul ülemääraselt keskkonna kvaliteeti ja kliimat nende ehitamise, kasutamise ja lammutamise ajal eelkõige järgmistel põhjustel:


Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – 6. osa


Ehitised ning nende kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et kasutamiseks vajaminev energiakogus on

Ehitised ning nende kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsiooniseadmed peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et kasutamiseks vajaminev energiakogus on

PE 425.403\ 119

ET

väike, arvestades asukoha kliimatingimusi ja kasutajaid.

väike, arvestades asukoha kliimatingimusi ja kasutajaid. Ehitustooted peavad samuti olema energiatõhusad; nad peavad oma elutsükli jooksul kasutama võimalikult vähe energiat.


Ettepanek võtta vastu määrus I lisa – 7. osa – sissejuhatav lause


Ehitised peavad olema projekteeritud, ehitatud ja lammutatud nii, et loodusvarasid kasutatakse säästlikult ning on tagatud järgmine:

Ehitised peavad olema projekteeritud, ehitatud ja lammutatud nii, et loodusvarasid kasutatakse säästlikult ning on tagatud vähemalt järgmine:


Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – pealkiri


Euroopa hindamisdokumendi vastuvõtmise ja Euroopa tehnilise hinnangu andmise

kord

Euroopa hindamisdokumendi vastuvõtmise ja ühtlustatud standardiga hõlmamata või täielikult hõlmamata ehitustoodetele

Euroopa tehnilise hinnangu andmise kord


Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 2.-1 (uus)


2.-1. Vastutav tehnilise hindamise asutus viib kooskõlas valitud sihtturu tehnilise hindamise asutustega läbi hindamise vastavalt teise lepingu ja töökava sätetele, annab välja vastava Euroopa tehnilise hinnangu ning edastab selle komisjonile ja teistele tehnilise hindamise asutustele, mis on vastavalt IV lisa tabelile 1 vastutavad sama tootevaldkonna eest.

120 /PE 425.403

ET


Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 2 – alapunkt 2.1 a (uus)


2.1 a. Vastutav tehnilise hindamise asutus viib kokkuleppel teiste tehnilise hindamise asutustega läbi hindamise vastavalt teise lepingu ja tööprogrammi projekti sätetele, väljastab vastava Euroopa tehnilise hinnangu ning edastab selle komisjonile ja teistele tehnilise hindamise asutustele, mis on vastavalt IV lisa tabelile 1 vastutavad sama tootevaldkonna eest.


Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 2.5 – esimene a lõik (uus)


Tootja võib mainitud töörühmalt taotleda tema valitud sõltumatu teaduseksperdi kuulamist, et täiendada tehnilise hindamise asutustele antavat teavet. Töörühm on kohustatud mainitud kuulamise korraldama.


Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 2.7


2.7. Vastutav tehnilise hindamise asutus võtab kõnealused vastused pärast töörühmaga konsulteerimist Euroopa hindamisdokumendi projekti, mille ta saadab artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile. Pärast Euroopa hindamisdokumendi lõpliku eelnõu saatmist tootjale, kellel on

2.7. Vastutav tehnilise hindamise asutus võtab kõnealused vastused pärast töörühmaga konsulteerimist Euroopa hindamisdokumendi projekti, mille ta saadab artikli 25 lõikes 1 osutatud tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile. Pärast Euroopa hindamisdokumendi lõpliku eelnõu saatmist tootjale, kellel on

PE 425.403\ 121

ET

üks nädal aega oma märkuste esitamiseks, võtab tehnilise hindamise asutus Euroopa hindamisdokumendi vastu ajutisel kujul. Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon saadab vastuvõetud ajutise Euroopa hindamisdokumendi tootjale ja komisjonile. Kui komisjon saadab viieteistkümne päeva jooksul alates kättesaamisest oma tähelepanekud ajutise Euroopa hindamisdokumendi kohta tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile, muudab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon seda vastavalt. Pärast seda ajavahemikku alustab vastutav tehnilise hindamise asutus ettevalmistusi hindamise korraldamiseks.

üks nädal aega oma märkuste esitamiseks, ning pärast konsulteerimist vähemalt ühe tootja poolt määratud kutseorganisatsiooniga, kui tootja seda soovib, võtab tehnilise hindamise asutus Euroopa hindamisdokumendi vastu ajutisel kujul. Tehnilise hindamise asutuste organisatsioon saadab vastuvõetud ajutise Euroopa hindamisdokumendi tootjale ja komisjonile. Kui komisjon saadab viieteistkümne päeva jooksul alates kättesaamisest oma tähelepanekud ajutise Euroopa hindamisdokumendi kohta tehnilise hindamise asutuste organisatsioonile, muudab tehnilise hindamise asutuste organisatsioon seda vastavalt. Pärast seda ajavahemikku alustab vastutav tehnilise hindamise asutus ettevalmistusi hindamise korraldamiseks.


Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – pealkiri


Toimivusdeklaratsioon välja jäetud

nr…………….


Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 4


4. Toote identifitseerimine (mis võimaldab toodet jälgida):

4. Toote identifitseerimine (mis võimaldab toodet jälgida) ja andmed kavandatud üldise kasutusotstarbe kohta:

122 /PE 425.403

ET


Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 6 – teine a lõik (uus)


kasutades toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemi nr ...................,


Ettepanek võtta vastu määrus III a lisa (uus)


IIIa lisa

Toimivusdeklaratsioonis deklareeritavad ohtlikud ained

1. Väga ohtlikud ained

a) REACHi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet¹) kandidaatainete loetelusse kuuluvad ained;

b) püsivad, bioakumuleeruvad või toksilised ained (PBT) vastavalt REACHile (määrus (EÜ) nr 1907/2006);

c) väga püsivad või väga bioakumuleeruvad ained (vPvB) vastavalt REACHile (määrus (EÜ) nr 1907/2006);

d) 1. ja 2. kategooria kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised ained vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta²;

2. Teatava liigitusega ained

Ained, mis vastavad nõukogu direktiivis 1967/548/EMÜ sätestatud liigitamise

PE 425.403\ 123

ET

kriteeriumidele järgmistes kategooriates:

a) 3. kategooria kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised ained;

b) kroonilise mürgisusega ained (R48);

c) võimaliku pikaajalise toimega keskkonnaohtlikud ained (R50-53);

d) osoonikihti kahandavad ained (R59);

e) ained, mis võivad sissehingamisel sensibiliseerivalt mõjuda (R42);

f) ained, mis võivad nahale sattumisel sensibiliseerivalt mõjuda (R43);

3. Prioriteetsed ohtlikud ained

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik³) (vee raamdirektiiv) X lisas loetletud prioriteetsed ohtlikud ained.

________________________

1ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. 2 EÜT 196, 16.8.1967, lk 1. 3 EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.


Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – 1. osa – punkt 1.1. – sissejuhatav osa


1.1. Süsteem nr 1 – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

1.1. Süsteem nr 1+ – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:




1.2. Süsteem nr 2 – Tootja esitatav toote 1.2. Süsteem nr 1 – Tootja esitatav toote

124 /PE 425.403

ET

põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:

põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:





1.3. Süsteem nr 2+ – Tootja esitatav toote põhiomaduste toimivusdeklaratsioon järgmiste punktide alusel:


Ettepanek võtta vastu määrus V lisa –1. osa – punkt 1.4. – sissejuhatav osa









PE 425.403\ 125

ET

P6_TA-PROV(2009)0321

Välismaksed ühenduses ***I

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus välismaksete kohta ühenduses (KOM(2008)0640 – C6-0352/2008 – 2008/0194(COD))


Euroopa Parlament,


– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 95 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0352/2008);

– võttes arvesse nõukogu kohustust, mille nõukogu esindaja võttis 25. märtsi 2009. aasta kirjas, kiita ettepanek muudetud kujul heaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele;


– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0053/2009),




PE 425.403\ 127

ET

P6_TC1-COD(2008)0194 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. aprillil 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2009 välismaksete kohta ühenduses

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 95 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut║,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust2,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras3

ning arvestades järgmist:

(1) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ja selleks, et lihtsustada ühenduses piiriülest kaubandust, on oluline, et eurodes tehtavate välismaksete ja neile vastavate siseriiklike maksete tasud on võrdsed. See põhimõte on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 2560/2001 eurodes tehtavate välismaksete kohta,4 mida kohaldatakse eurodes ja Rootsi kroonides tehtavate välismaksete suhtes, mis ei ületa 50 000 eurot.

(2) Komisjoni aruandes Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse määruse (EÜ) nr 2560/2001 (eurodes tehtavate välismaksete kohta) kohaldamist5 ning mis võeti vastu 11. veebruaril 2008, on kinnitatud, et määruse (EÜ) nr 2560/2001 kohaldamine on vähendanud eurodes tehtavate välismaksete tasusid liikmesriikide tasude tasemele ning see on julgustanud Euroopa makseteenuste sektorit tegema vajalikke jõupingutusi kogu ühendust hõlmava makseteenuste infrastruktuuri rajamiseks.

(3) Aruandes analüüsiti määruse (EÜ) nr 2560/2001 rakendamisega seotud praktilisi probleeme. Selle tulemusena tehti mitmeid muudatusettepanekuid, et lahendada läbivaatamise käigus tuvastatud probleeme. Kõnealused probleemid hõlmavad makseteenuste siseturu häireid, mis on tingitud statistilise aruandluse kohustuste erinevustest; probleeme seoses määruse (EÜ) nr 2560/2001 rakendamisega, kuna määratud pädevaid liikmesriikide asutusi on vähe; selliste kohtuväliste õiguskaitseorganite puudumist, kes tegeleksid kõnealuse määrusega seotud vaidlustega, ning asjaolu, et määrust ei kohaldata otsekorralduste suhtes.

1 ELT C […], […], lk […]. 2 6. jaanuari 2009. aasta arvamus (ELT C 21, 28.1.2009, lk 1). 3 Euroopa Parlamendi 24 aprilli 2009. aasta seisukoht. 4 EÜT L 344, 28.12.2001, lk 13. 5 KOM(2008)0064.

128 /PE 425.403

ET

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul1 on loodud kaasaegne õiguslik alus kogu ühendust hõlmava makseteenuste ühtse siseturu loomisele. Selleks et tagada mõlema õigusakti õiguslik kooskõla, on soovitav kohandada määruse (EÜ) nr 2560/2001 asjaomaseid sätteid, eelkõige mõisteid.

(5) Määruses (EÜ) 2560/2001 käsitletakse kreeditkorraldusega tehtavaid välismakseid ning elektroonilisi välismakseid. ▌Kooskõlas direktiivi 2007/64/EÜ eesmärgiga muuta piiriülesed otsekorraldused võimalikuks, on soovitav laiendada selle määruse reguleerimisala. Peamiselt või üksnes paberipõhiste makseviiside, nt tšekkide puhul ei ole veel soovitav kohaldada ühtsete tasude põhimõtet, kuna nende olemuse tõttu ei saa neid käsitleda sama tõhusalt kui elektroonilisi makseid, mida töödeldakse elektrooniliselt. Ühtsete tasude põhimõtet tuleks kohaldada maksete suhtes, mida on algatatud või lõpetatud paberil või sularahas, mida on maksete teostamise ahela jooksul elektrooniliselt töödeldud, välja arvatud tšekid, ning kõikide otseselt või kaudselt maksetehinguga seotud tasude suhtes, sealhulgas lepingutasud ning välja arvatud konverteerimise tasud. Kaudsed tasud on näiteks püsimaksekorralduse vormistamise tasu või maksekaardi, deebetkaardi või krediitkaardi kasutamise tasu, mis peaksid riigisiseste ja välismaksete korral olema ühenduses võrdsed.

(6) Kuna makseteenuste turgude killustumist tuleks vältida, on asjakohane kohaldada võrdsete tasude põhimõtet. Seepärast tuleks määrata kindlaks igale välismakse kategooriale vastav riigisisene makse, millel on välismaksega samad või väga sarnased omadused ▌. Välismaksele vastava riigisisese makse kindlaksmääramiseks võib kasutada näiteks järgmisi kriteeriume: makse algatamise, teostamise ja lõpetamise kanal, automatiseerituse tase, maksetagatis, kliendi staatus ja suhe makseteenuse pakkujaga, või kasutatud makseviis, nagu on sätestatud direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 punktis 23. Nende kriteeriumide loetelu ei tohiks pidada täielikuks.

(7) Oluline on lihtsustada makseteenuse pakkujate jaoks välismaksete sooritamist. Selles suhtes tuleks edendada standardimist, eelkõige rahvusvahelise pangakontonumbri (IBAN) ja panga tunnuskoodi (BIC) kasutamist. Seepärast on asjakohane anda makseteenuste kasutajatele piisavalt teavet IBAN-numbri ja BIC-koodi kohta.

(8) Erinevad maksebilansi statistilise aruandlusega seotud kohustused, mida kohaldatakse üksnes välismaksetehingute suhtes, takistavad makseteenuste lõimunud turu arengut eelkõige ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) raames. SEPA raames on soovitatav 31. oktoobriks 2011 ümber hinnata kõnealuste arvelduspõhiste aruandluskohustuste kaotamise asjakohasus.. Selleks et tagada maksebilansistatistika järjepidev, õigeaegne ja tõhus esitamine, tuleks tagada, et jätkuvalt võib koguda hõlpsasti kättesaadavaid andmeid maksete kohta, nt IBAN-number, BIC-kood ja tehingute arv või koondatud baasandmed maksete kohta eri makseviiside lõikes, kui andmete kogumise protsess ei häiri maksete automaatset töötlemist ning on täielikult automatiseeritav. Käesolev määrus ei mõjuta aruandluskohustusi, mis teenivad muid poliitikaeesmärke, näiteks rahapesu ja terroristide rahastamise tõkestamine, või maksustamise eesmärke.

(8 a) Praegu kasutatakse kehtivates siseriiklikes otsekorraldussüsteemides eri ärimudeleid. SEPA otsekorraldussüsteemi juurutamise hõlbustamiseks on vaja kehtestada ühtne ärimudel ja tagada mitmepoolsete vahendustasude suurem õiguslik selgus.

1 ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

PE 425.403\ 129

ET

Välisotsekorralduste puhul saab selle saavutada nii, et üleminekuperioodiks kehtestatakse erandlikult mitmepoolse vahendustasu maksimaalne summa tehingu kohta. Mitmepoolse lepingu osapooled võivad siiski vabalt määrata madalama summa või leppida kokku mitmepoolses vahendustasus, mille väärtus on null. Riigisiseste SEPA otsekorralduste puhul võib kasutada sedasama vahendustasu või muud pankadevahelist tasukokkulepet saaja makseteenuse pakkuja ja maksja makseteenuse pakkuja vahel, mis kehtis riigisiseselt enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. Kui riigisisest mitmepoolset vahendustasu või muud tasukokkulepet üleminekuperioodil vähendatakse või see kaotatakse, näiteks konkurentsiõiguse kohaldamise tulemusena, siis tuleb üleminekuperioodil kohaldada riigisiseste SEPA otsekorralduste suhtes seda muudetud korda. Kui aga otsekorraldustehing tuleneb kahepoolsest kokkuleppest, peaksid kahepoolse kokkuleppe tingimused olema mitmepoolse vahendustasu või muu tasukokkuleppe suhtes ülimuslikud. Pangandussektor võib üleminekuperioodil pakutavat õiguskindlust kasutada selleks, et töötada SEPA otsekorralduste toimimiseks välja ühtne pikaajaline ärimudel ning selles kokku leppida. Üleminekuperioodi lõpul peaks olema olemas SEPA otsekorralduse ärimudeli pikaajaline lahendus, mis vastab EÜ konkurentsieeskirjadele ja ühenduse reguleerivale raamistikule. Komisjon kavatseb pangandussektoriga peetavate pidevate dialoogide raames, ning tuginedes asjaomaste turuosaliste panusele, kiirendatud korras välja anda suunised selle kohta, millised on objektiivsed ja mõõdetavad kriteeriumid kõnealuste mitmepoolsete pankadevaheliste tasude (mille hulka võivad muu hulgas kuuluda mitmepoolsed vahendustasud) kokkusobivuse kohta ühenduse konkurentsiõiguse ja reguleeriva raamistikuga.

(8 b) Otsekorraldustehingu teostamiseks peab olema juurdepääs maksja kontole. Seetõttu on SEPA otsekorralduste edukaks juurutamiseks ülioluline, et juurdepääsetavad oleksid kõik maksjate kontod, mis riigisiseste otsekorralduste jaoks on juba juurdepääsetavad, sest muidu ei saa maksja ja saaja piiriülese otsekorralduse võimalust kasutada. Kui maksja konto ei ole SEPA otsekorraldussüsteemi alusel juurdepääsetav, ei saa maksja (võlgnik) ja saaja (võlausaldaja) uusi otsekorraldusmaksete võimalusi kasutada. See on eriti oluline siis, kui saaja algatab otsekorralduste alusel debiteerimise maksejuhiste kogumina, näiteks igakuiselt või kord kvartalis elektrimakse või muude kommunaalmaksete sissenõudmiseks, ega debiteeri iga kliendi kontot eraldi. Kui võlausaldaja ei oma juurdepääsu kõigile võlgnikele ühe tehingu käigus, on vaja täiendavalt manuaalselt sekkuda, mis tõenäoliselt suurendab kulusid. Seetõttu ei saavutata juhul, kui makseteenuse pakkujal puudub kohustuslik juurdepääs maksja kontole, otsekorralduse alusel debiteerimises täielikku tõhusust ning üle-euroopaline konkurents jääb piiratuks. Kuid arvestades ettevõtjatevaheliste otsekorralduste erijooni, tuleks seda sätet kohaldada ainult SEPA üldise otsekorraldussüsteemi suhtes ning mitte SEPA ettevõtjatevahelise otsekorraldussüsteemi suhtes. Juurdepääsetavuse kohustus hõlmab võlgniku panga õigust mitte teostada otsekorraldustehingut vastavalt otsekorraldussüsteemi eeskirjadele, mis käsitlevad näiteks tehingu tagasilükkamist, sellest keeldumist või makse tagastamist. Peale selle ei tohiks juurdepääsetavuse kohustust kohaldada makseteenuse pakkujatele, kellele on antud volitused osutada ja teostada otsekorraldustehinguid, kuid kes äriliselt selle tegevusega ei tegele.

(8 c) Peale selle on juurdepääsetavuse tehnilisi nõudeid arvestades tähtis, et maksja makseteenuse pakkujal oleks piisavalt aega kohustusliku juurdepääsetavuse nõude täitmiseks valmistuda. Makseteenuse pakkujatele tuleks seetõttu anda maksimaalselt ühe aasta pikkune üleminekuperiood pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva, et nad saaksid seda kohustust täita. Kuna väljaspool euroala asuvate liikmesriikide

130 /PE 425.403

ET

makseteenuse pakkujatel on vaja teha rohkem ettevalmistusi, tuleks nende makseteenuse pakkujate puhul lükata kohustusliku juurdepääsetavuse nõude täitmise tähtaeg edasi maksimaalselt viis aastat alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Makseteenuse pakkujatelt, kes asuvad liikmesriigis, kus euro võetakse kasutusele riigi omavääringuna nelja aasta jooksul alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast, tuleks nõuda kohustusliku juurdepääsetavuse nõude täitmist hiljemalt ühe aasta jooksul alates kõnealuse liikmeriigi liitumisest euroalaga.

(9) Selleks et tagada käesoleva määruse valest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, peaksid liikmesriigid kehtestama piisavad ja tõhusad kaebe- või hagimenetlused ning makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja vaheliste vaidluste lahendamise menetlused. Samuti on oluline, et määratakse pädevad asutused ja kohtuvälised õiguskaitseorganid, kasutades selleks võimaluse korral olemasolevaid menetlusi. Pädevatel asutustel peaksid olema volitused võtta oma järelevalvekohustuste tõhusaks täitmiseks kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine makseteenuse pakkujate poolt. Pädevad asutused peaksid andma välja suunised välismaksetele vastavate maksete kindlaksmääramiseks, kui nad peavad seda vajalikuks. Komisjon, keda vajaduse korral abistab maksete komitee, peaks andma asjakohaseid juhiseid ja pädevaid asutusi abistama.

(10) Oluline on tagada, et ühenduse pädevad asutused ja kohtuvälised õiguskaitseorganid teevad ühenduses aktiivselt koostööd, et lahendada käesoleva direktiiviga seotud piiriülesed vaidlused sujuvalt ja mõistliku aja jooksul. Kõnealune koostöö peaks olema võimalik eri jurisdiktsioonide õigust ja õiguspraktikat käsitleva teabe vahetamise vormis või vajaduse korral kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluste üleandmise või ülevõtmise vormis.

(11) Oluline on, et liikmesriigid sätestavad siseriiklikus õiguses tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui ei täideta käesoleva määruse sätteid.

(12) Käesoleva määruse reguleerimisala laiendamine riikide omavääringutele, mis ei ole euro, oleks selgelt kasulik, kuna määrust kohaldataks suurema arvu makseliikide suhtes. Seepärast tuleks kehtestada teatamise kord, et ka liikmesriigid, kus euro ei ole omavääringuks, saaksid laiendada käesoleva määruse kohaldamist oma riigi vääringus tehtavatele välismaksetele. Tuleks siiski tagada, et liikmesriigid, kes on kõnealust korda juba kohaldanud, ei pea uut teatist esitama.

(13) Komisjon peaks esitama aruande IBAN-numbri ja BIC-koodi kasutamise kohta, et lihtsustada ühendusesiseseid makseid. SEPA arengu jaoks on samuti soovitav, et sellises aruandes hinnataks võrdsete tasude põhimõtte kohaldamiseks kehtestatud ülemmäära 50 000 eurot asjakohasust ning riigisiseste arvelduspõhiste aruandluskohustuste kaotamise asjakohasust. Samuti on asjakohane, et komisjon esitab aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

(14) Õiguskindluse ja selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 2560/2001 kehtetuks tunnistada.

(15) Selleks et tagada käesoleva määruse ja direktiivi 2007/64/EÜ õiguslik kooskõla, eelkõige seoses makseteenuste tingimuste läbipaistvuse ja teabenõuetega ning seoses makseteenuste pakkumise ja kasutamisega seotud õiguste ja kohustustega, on asjakohane kohaldada käesolevat määrust alates 1. novembrist 2009. Arvestades siiski aega, mida liikmesriigid vajavad meetmete võtmiseks, et kehtestada karistused käesoleva määruse

PE 425.403\ 131

ET

sätete rikkumise eest, on asjakohane lubada liikmesriikidel selliseid meetmeid võtta 1 juunini 2010.

(16) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmeriigid piisavalt saavutada ning meetmete ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kõnealuste eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad ühenduses tehtavate välismaksete kohta tagamaks, et kõnealuste maksete eest võetavad tasud ja samas vääringus tehtavate siseriiklike maksete tasud on võrdsed.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse vastavalt direktiivile 2007/64/EÜ välismaksete suhtes, mis on tehtud ║ eurodes või nende liikmesriikide omavääringutes, kes on vastavalt artiklile 11 teatanud oma kavatsusest laiendada määruse kohaldamist oma riigi vääringule.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata makseteenuse pakkujate ║ enda kulul või teiste makseteenuse pakkujate eest tehtavate maksete suhtes.

4. Artiklites 5a, 5b ja 5c sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad saaja makseteenuse pakkuja ja maksja makseteenuse pakkuja vahel eurodes teostatavaid otsekorraldustehinguid.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „välismakse” – elektrooniliselt töödeldav maksetehing, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu ning mille korral maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja asuvad eri liikmesriigis;

▌

(3) „maksja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksekonto haldaja ja kes teeb maksekorralduse antud maksekontolt makse tegemiseks või kui maksekontot ei ole, füüsiline või juriidiline isik, kes teeb maksekorralduse;

(4) „saaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema maksetehinguga ülekantava raha saaja;

132 /PE 425.403

ET

(5) „makseteenuse pakkuja” – direktiivi 2007/64/EÜ artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kategooriasse kuuluv juriidiline isik ning kõnealuse direktiivi artiklis 26 osutatud füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine))1 artiklis 2 loetletud asutused, kelle suhtes liikmesriigid kohaldavad direktiivi 2007/64/EÜ artikli 2 lõike 3 kohast erandit;

(6) „makseteenuse kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja või saaja või mõlemana;

(7) „maksetehing” – maksja või saaja poolt või saaja kaudu algatatud raha sissemakse, ülekandmine või väljanõudmine, mis ei olene makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja saaja vahel;

(8) „maksekorraldus” – makseteenuse pakkujale maksja või saaja antud juhis maksetehingu täitmiseks;

(9) „tasu” – mis tahes tasu, mida makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt ning mis on otseselt või kaudselt seotud maksetehinguga.

(10) „raha” – pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja elektronraha, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiivi 2000/46/EÜ (elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta)2 artikli 1 lõike 3 punktis b;

(11) „tarbija” – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis ei seondu tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega;

(12) „mikroettevõte” – ettevõte, mis makseteenuse lepingu sõlmimise ajal on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 1 ning artikli 2 lõigetes 1 ja 3 määratletud ettevõte;

(13) „riigisisene makse” – elektrooniliselt töödeldav maksetehing, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu ning mille korral nii maksja makseteenuse pakkuja kui saaja makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis;

(14) „vahendustasu” – maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja vahel makstav tasu iga otsekorraldustehingu eest;

(15) „otsekorraldus” – makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, mille puhul maksetehingu on algatanud makse saaja maksja nõusolekul, mis on antud saajale või saaja või maksja makseteenuse pakkujale;

(16) „otsekorraldussüsteem” – makseteenuse pakkujate vahel otsekorraldustehingute teostamiseks kokku lepitud ühtsed eeskirjad, tavad ja nõuded.

1 ELT L 177, 30.6.2006, lk 1. 2 EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39.

PE 425.403\ 133

ET

Artikkel 3 Välismaksete ja nendele vastavate riigisiseste maksete tasud

1. Makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt kuni 50 000 euro suuruste välismaksete eest sama suurt tasu kui see, mida ta võtab makseteenuse kasutajatelt sama väärtusega ja samas vääringus riigisiseste maksete eest ║.

2. Selleks et hinnata lõike 1 kohaldamise eesmärgil välismaksete tasude suurust, määrab makseteenuse pakkuja välismaksele vastava riigisisese makse.

Kui pädevad asutused seda vajalikuks peavad, annavad nad välja suunised välismaksetele vastavate riigisiseste maksete kindlaksmääramiseks. Liikmesriikide pädevad asutused teevad aktiivselt koostööd direktiivi 2007/64/EÜ artikli 85 lõike 1 alusel loodud maksete komiteega, et tagada välismaksetele vastavaid riigisiseseid makseid käsitlevate suuniste järjepidevus.

3. Kui liikmesriik on teatanud käesoleva määruse kohaldamise laiendamisest tema omavääringule kooskõlas artikliga 11, võib asjaomase liikmesriigi vääringus tehtud riigisiseseid makseid selles liikmesriigis käsitada euros tehtud välismaksetele vastavatena.

4. Käesolevat määrust ei kohaldata konverteerimise tasudele.

Artikkel 4 Maksete automatiseerimise lihtsustamise meetmed

1. Makseteenuse pakkuja teatab vajaduse korral makseteenuse kasutajale makseteenuse kasutaja rahvusvahelise pangakontonumbri (IBAN-number) ja makseteenuse pakkuja panga tunnuskoodi (BIC-kood).

Peale selle märgib makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja konto väljavõttel või selle lisal makseteenuse kasutaja IBAN-numbri ja makseteenuse pakkuja BIC-koodi.

Makseteenuse pakkuja ei küsi makseteenuse kasutajalt tasu käesoleva lõike alusel nõutava teabe andmise eest.

2. Sõltuvalt asjaomase maksetehingu laadist:

a) teatab maksja tema poolt algatatud tehingute puhul nõudmise korral oma makseteenuste pakkujale saaja IBAN-numbri ja saaja makseteenuste pakkuja BIC-koodi.

b) teatab saaja tema poolt algatatud tehingute puhul nõudmise korral oma makseteenuste pakkujale maksja IBAN-numbri ja maksja makseteenuste pakkuja BIC-koodi.

3. Makseteenuse pakkuja võib kehtestada makseteenuse kasutajale lisatasusid täiendavalt nendele, mis on kehtestatud artikli 3 lõike 1 kohaselt, kui kasutaja palub makseteenuste pakkujat teostada maksetehing, ilma et ta oleks talle lõike 2 kohaselt teatanud IBAN-numbrit ja BIC-koodi. Nimetatud tasud on asjakohased ja vastavad kuludele. Need

134 /PE 425.403

ET

tasud lepitakse kokku makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja vahel. Makseteenuse pakkuja teatab makseteenuse kasutajale lisatasude summa aegsasti enne seda, kui selline kokkulepe makseteenuse kasutajale siduvaks muutub.

4. Sõltuvalt asjaomase maksetehingu liigist teatab kaupade ja teenuste tarnija, kes esitab ühenduses arveid kaupade ja teenuste eest ning võtab vastu käesoleva määrusega hõlmatud makseid, oma klientidele oma IBAN-numbri ja BIC-koodi.

Artikkel 5 Maksebilansi aruandluse kohustus

1. Liikmesriigid vabastavad ▌ 1. jaanuarist 2010 makseteenuse pakkujad riigisisesest arvelduspõhisest aruandluskohustusest esitada oma klientide kuni 50 000 euro suuruste maksetehingute kohta maksebilansi statistikat.

▌

3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid jätkata koondandmete või muu asjaomase kergesti kättesaadava teabe kogumist, eeldusel et selline kogumine ▌ei mõjuta ▌maksete automaatset töötlemist ja et makseteenuse pakkujad saavad sellise kogumise täielikult automatiseerida.

Artikkel 5 a Vahendustasu välisotsekorraldustehingute eest

Kahepoolse lepingu puudumise korral saaja makseteenuse pakkuja ja maksja makseteenuse pakkuja vahel kohaldatakse igale enne 1. novembrit 2012 teostatud välisotsekorraldustehingule mitmepoolset vahendustasu summas 0,088 eurot, mille saaja makseteenuste pakkuja maksab maksja makseteenuse pakkujale, välja arvatud juhul, kui asjaomased makseteenuse pakkujad on omavahel kokku leppinud madalamas mitmepoolses vahendustasus.

Artikkel 5 b Vahendustasu riigisiseste otsekorraldustehingute eest

1. Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, kui saaja makseteenuse pakkuja ja maksja makseteenuse pakkuja vahel rakendatakse enne 1. novembrit 2009 teostatud riigisisese otsekorraldustehingu puhul mitmepoolset vahendustasu või muud tasukokkulepet, kohaldatakse kõnealust mitmepoolsest vahendustasu või muud tasukokkulepet enne 1. novembrit 2012 teostatud riigisisestele otsekorraldustehingutele.

2. Kui sellist mitmepoolset vahendustasu või muud tasukokkulepet vähendatakse või kui see tühistatakse enne 1. novembrit 2012, kohaldatakse sellist vähendamist või tühistamist kõikidele enne 1. novembrit 2012 teostatud riigisisestele otsekorraldustehingutele.

PE 425.403\ 135

ET

3. Kui riigisisese otsekorraldustehingu saaja makseteenuse pakkuja ja maksja makseteenuse pakkuja vahel on kahepoolne kokkulepe, ei kohaldata enne 1. novembrit 2012 teostatud riigisisesele otsekorraldustehingule lõikeid 1 ja 2.

Artikkel 5 c Juurdepääsetavus otsekorraldustehingute eesmärgil

1. Maksja makseteenuse pakkuja, kes võimaldab kõnealuse maksja maksekontol sooritada riigisiseseid otsekorraldustehinguid eurodes, peab otsekorraldussüsteemi raames samuti võimaldama eurodes tehtavaid otsekorraldustehinguid, mis on algatatud saaja poolt mis tahes liikmesriigis asuva makseteenuse pakkuja vahendusel.

2. Lõiget 1 kohaldatakse ainult nendele otsekorraldustehingutele, mis on tarbijatele kättesaadavad otsekorraldussüsteemi raames.

3. Makseteenuse pakkujad täidavad lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded 1. novembriks 2010.

4. Olenemata lõikest 3, täidavad makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, kus euro ei ole omavääringuks, lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded eurodes tehtavate otsekorraldustehingute puhul 1. novembriks 2014. Kui sellises liikmesriigis võetakse euro omavääringuna kasutusele enne 1. novembrit 2013, täidab kõnealuses liikmesriigis asuv makseteenuse pakkuja lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded ühe aasta jooksul kuupäevast, mil kõnealune liikmesriik liitus euroalaga.

Artikkel 6 Pädevad asutused

▌ Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse sätete järgimise tagamise eest.

Nad teatavad komisjonile kõnealustest pädevatest asutustest kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud olulistest muutustest.

Liikmesriigid võivad määrata olemasolevad institutsioonid tegutsema pädevate asutustena.

Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi teostama tõhusat järelevalvet määruse täitmise üle ning võtma kõiki vajalikke meetmeid selle täitmise tagamiseks.

Artikkel 7 Kaebemenetlused

1. Liikmesriigid kehtestavad sellised menetlused, mis võimaldavad makseteenuse kasutajatel ja teistel huvitatud isikutel esitada pädevatele asutustele kaebusi, mis tulenevad käesoleva määruse väidetavatest rikkumistest makseteenuse pakkuja poolt.

136 /PE 425.403

ET

Liikmesriigid võivad sellel eesmärgil kasutada või laiendada olemasolevaid menetlusi.

2. Kui see on asjakohane ning ilma et see piiraks siseriikliku menetlusõiguse kohast õigust esitada hagi kohtusse, ▌teavitavad pädevad asutused kaebuse esitajat artikli 8 kohaselt kehtestatud kohtuvälistest kaebe- ja kahju hüvitamise menetlustest.

Artikkel 8 Kohtuväline kahju hüvitamise menetlus

1. Liikmesriigid kehtestavad piisava ja tõhusa kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis puudutavad käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, kasutades selleks vajaduse korral olemasolevaid organeid.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõnealustest asutustest kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist kõnealuste asutustega seotud olulistest muutustest.

3. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesolevat artiklit kohaldatakse ainult nendele makseteenuse kasutajatele, kes on tarbijad või mikroettevõtjad. Sellistel juhtudel teavitab liikmesriik sellest komisjoni.

Artikkel 9 Piiriülene koostöö

Artiklites 6 ja 8 osutatud eri liikmesriikide pädevad asutused ja kohtuvälise menetluse eest vastutavad õiguskaitseorganid teevad piiriüleste vaidluste lahendamisel tihedat ja tõrgeteta koostööd. Liikmesriigid tagavad sellise aktiivse koostöö toimumise.

Artikkel 10 Karistused

Ilma et see piiraks artiklit 14, kehtestavad liikmesriigid 1. juuniks 2010 eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Kõnealused karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud sätetest mitte hiljem kui …* edaspidi viivitamata kõigist järgnevatest muudatustest, mis neid mõjutavad.

Artikkel 11 Kohaldamine muude omavääringute kui euro suhtes

* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

PE 425.403\ 137

ET

1. Välja arvatud artiklite 5a, 5b ja 5c puhul, teatab liikmesriik, kus euro ei ole omavääringuks ja kes otsustab laiendada käesoleva määruse kohaldamist oma vääringule, sellest komisjonile. Kõnealune teade avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Käesoleva määruse laiendatud kohaldamine jõustub 14 päeva pärast kõnealust avaldamist.

1 a. Liikmesriik, kus euro ei ole omavääringuks ja kes otsustab laiendada artikleid 5a, 5b või 5c või nende artiklite mis tahes kombinatsiooni kohaldamist oma vääringule, teatab sellest komisjonile. Kõnealune teade avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Artiklite 5 a, 5 b ja 5 c laiendatud kohaldamine jõustub 14 päeva pärast kõnealust avaldamist.

2. Liikmesriikidelt, kes käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks on juba otsusest teatanud vastavalt määruse (EÜ) nr 2560/2001 artiklile 9, ei nõuta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate esitamist.

Artikkel 12 Läbivaatamisklausel

1. Komisjon esitab 31. oktoobriks 2011 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande riigisiseste arvelduspõhiste aruandluskohustuste kaotamise asjakohasuse kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanek.

2. Komisjon esitab 31. oktoobriks 2012 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku. Aruanne hõlmab eelkõige järgmisi punkte:

a) IBAN-numbri ja BIC-koodi kasutamine seoses maksete automatiseerimisega;

b) artikli 3 lõikes 1 sätestatud maksimummäära asjakohasus.

c) turu areng seoses artiklite 5a, 5b ja 5c kohaldamisega.

Artikkel 13 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 2560/2001 tunnistatakse kehtetuks alates 1. novembrist 2009.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 14 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

138 /PE 425.403

ET

Määrust kohaldatakse alates 1. novembrist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesis

tuja

PE 425.403\ 139

ET

P6_TA-PROV(2009)0322

Elektronrahaasutuste tegevus ***I

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse elektronrahaasutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatavat järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (KOM(2008)0627 – C6-0350/2008 – 2008/0190(COD))


Euroopa Parlament,


– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2, artikli 47 lõiget 2 ja artiklit 95, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0350/2008);

– võttes arvesse nõukogu kohustust, mille nõukogu esindaja võttis 25. märtsi 2009. aasta kirjas, kiita ettepanek muudetud kujul heaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele;


– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A6-0056/2009),




PE 425.403\ 141

ET

P6_TC1-COD(2008)0190 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. aprilli 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse elektronrahaasutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatavat järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõike 2 esimest ja kolmandat lauset ning artiklit 95,



võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust2,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras3


(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/46/EÜ (elektronrahaasutuste asutamise ja tegevuse kohta ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve kohta)4 võeti vastu seoses uute ettemaksuga elektrooniliste maksetoodete väljatöötamisega ja selle eesmärk oli luua selge õiguslik raamistik, et tugevdada ühtset turgu ja samas tagada usaldatavusnormatiivide täitmise üle peetava järelevalve asjakohane tase.

(2) Komisjon esitas aruande5, milles rõhutati vajadust direktiiv 2000/46/EÜ läbi vaadata, kuna hinnanguliselt võivad mõned selle sätted takistada elektronrahateenuste ühtse turu arengut ja niisuguste kasutajasõbralike teenuste arendamist.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiviga 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul)6 on kehtestatud makseteenuste suhtes kohaldatav ajakohane ja sidus õiguslik raamistik, sealhulgas on ühtlustatud makseteenuste pakkujate uue kategooria (makseasutuste) suhtes kohaldatavaid riiklike usaldatavusnõudeid.

(4) Kuna eesmärk on kõrvaldada turule sisenemise tõkked ning lihtsustada elektronraha väljaandmise alustamist ja sellega seotud tegevust, tuleb elektronrahaasutuste suhtes

1 ELT C […], lk […]. 2 5. detsembri 2008. aasta arvamus (ELT C 30, 6.2.2009, lk 1). 3 Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta seisukoht. 4 EÜT L 275, 27.10.2000, lk 39. 5 SEK(2006)1049, 19.7.2006. 6 ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

142 /PE 425.403

ET

kohaldatavad eeskirjad läbi vaadata, et tagada võrdsed võimalused kõigile makseteenuste pakkujatele.

(5) Asjakohane on piirata käesoleva direktiivi kohaldamisala makseteenuste pakkujatega, kes annavad välja elektronraha. Direktiivi ei tuleks kohaldada rahaliste väärtuste suhtes, mida hoitakse spetsiaalsetel ettemaksuga maksevahenditel, mis on välja töötatud konkreetsete vajaduste jaoks ja mida saab kasutada piiratud viisil, kuna nendega on elektronraha omanikul võimalik omandada kaupu või teenuseid ainult väljaandja ruumides või väljaandjaga sõlmitud kaubandusleppe alusel kas teenusepakkujate piiratud võrgus või piiratud valiku kaupade või teenuste omandamiseks. Maksevahendit kasutatakse piiratud võrgus, kui seda saab ainult kasutada kaupade ja teenuste ostmiseks teatavas kaupluses või kauplusteketis või piiratud valiku kaupade või teenuste omandamiseks, olenemata müügipunkti geograafilisest asukohast. ▌Sellised maksevahendid võiksid näiteks olla kaupluste kliendikaardid, tanklakaardid, liikmekaardid, ühistranspordikaardid, toidutalongid või teenuskaardid teenuste pakkumiseks (lastehoiuteenused, sotsiaalteenused või teenuskaartide süsteem, mille kaudu toetatakse personali töölevõtmist niisuguste majapidamistööde tegemiseks nagu koristamine, triikimine ja aiatööd), millele on vahel nähtud ette erimaksustamine ja kehtib tööõiguslik eriraamistik, mille eesmärk on soodustada selliste teenuskaartide kasutamist, et täita sotsiaalõigusnormides sätestatud eesmärke. Kui niisugune erieesmärgiga maksevahend muutub üldeesmärgiga maksevahendiks, ei tohiks käesoleva direktiiviga sätestatud erandit enam kohaldada. Maksevahendeid, mida kasutatakse ostu sooritamiseks loetletud kauplejate kauplustes, ei tuleks selle direktiivi reguleerimisalast välja jätta, kuna sellised maksevahendid on tavaliselt välja töötatud teenusepakkujate võrgustike jaoks, mis jätkuvalt kasvavad.

(5 a) Samuti on asjakohane, et seda direktiivi ei tuleks kohaldada rahaliste väärtuste suhtes, mida kasutatakse digitaalsete kaupade või teenuste ostmiseks, kui tulenevalt kauba või teenuse olemusest lisab ettevõtja tegelikku väärtust, nt juurdepääsu-, otsingu- või levitusvõimaluste vormis, tingimusel et kõnealust kaupa või teenust saab kasutada ainult digitaalse seadme abil, nagu mobiiltelefon või arvuti ning tingimusel et telekommunikatsiooni-, digitaal- või IT-süsteemi operaator ei tegutse üksnes makseteenuse kasutaja ning kaupade ja teenuste pakkuja vahelise vahendajana. See on olukord, kus mobiiltelefoni või mõne muu digitaalvõrgu kasutaja maksab otse võrguoperaatorile ning võrgu kasutaja ja kolmanda isiku vahel, kes pakub kaupu või teenuseid osana tehingust, ei ole otseseid maksetest tekkivaid suhteid ega ka otseseid võlgniku ja võlausaldaja vahelisi suhteid.

(6) Asjakohane on kehtestada elektronraha selge määratlus, et muuta see tehniliselt neutraalseks. Selline määratlus peaks hõlmama kõiki olukordi, kui makseteenuse pakkuja annab raha eest välja salvestatud ettemaksuga väärtust, mida võib kasutada maksmiseks, sest kolmandad isikud aktsepteerivad seda maksevahendina.

(7) Elektronraha määratlus peaks hõlmama elektronraha, mida hoitakse kas elektronraha omaniku valduses olevas makseseadmes või ▌ salvestatuna eraldi serveris ja mida elektronraha omanik kasutab elektronraha erikonto kaudu. Sellise määratluse ulatus peaks olema piisavalt lai, et vältida tehnoloogilise innovatsiooni pidurdamist ning hõlmata kõiki elektronrahaturul praegu kasutatavaid ja tulevikus välja töötatavaid elektronraha tooteid.

PE 425.403\ 143

ET

(8) Elektronrahaasutuste suhtes kohaldatav usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kord tuleks läbi vaadata ja viia paremini vastavusse kõnealuste asutuste riskiga. See tuleks ühtlustada direktiivi 2007/64/EÜ kohaselt makseasutuste suhtes kohaldatava usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve korraga. Sellega seoses tuleks elektronrahaasutuste suhtes kohaldada mutatis mutandis direktiivi 2007/64/EÜ asjakohaseid artikleid. Seega tuleb käsitleda viidet makseasutustele viitena elektronrahaasutustele; viidet makseteenustele tuleb käsitleda viitena makseteenustele ja elektronraha väljaandmisele; viidet makseteenuste kasutajale tuleb käsitleda viitena makseteenuste kasutajale või elektronraha omanikule; viidet käesolevale direktiivile tuleb käsitleda viitena direktiivile 2007/64/EÜ ja käesolevale direktiivile; viidet direktiivi 2007/64/EÜ II jaotisele tuleb käsitleda viitena direktiivi 2007/64/EÜ II jaotisele ja käesoleva direktiivi II jaotisele; viidet direktiivi 2007/64/EÜ artiklile 6 tuleb käsitleda viitena käesoleva direktiivi artiklile 6; viidet direktiivi 2007/64/EÜ artikli 7 lõikele 1 tuleb käsitelda viitena käesoleva direktiivi artikli 7 lõikele 1; viidet direktiivi 2007/64/EÜ artikli 7 lõikele 2 tuleb käsitleda viitena käesoleva direktiivi artikli 7 lõikele 6; viidet direktiivi 2007/64/EÜ artiklile 8 tuleb käsitleda viitena käesoleva direktiivi artikli 7 lõigetele 2–4; viidet direktiivi 2007/64/EÜ artiklile 9 tuleb käsitleda viitena käesoleva direktiivi artiklile 9; direktiivi 2007/64/EÜ artikli 16 lõikele 1 tuleb käsitleda viitena käesoleva direktiivi artikli 8 lõike 1 punktidele c–e; ning viidet direktiivi 2007/64/EÜ artiklile 26 tuleb käsitleda viitena käesoleva direktiivi artiklile 10.

(9) Tunnistatakse, et kooskõlas asjakohaste ärimudelite tingimustega annavad

elektronrahaasutused enda nimel juriidiliste või füüsiliste isikute vahendusel välja elektronraha (sh elektronraha toodete müümise või edasimüümise kaudu avalikkusele, klientidele elektronraha jaotamise vahendi kättesaadavaks tegemise või elektronraha kliendi nõudel tagastamise või elektronraha kliendi elektronraha toodetele laadimise kaudu). Kuigi elektronrahaasutustel ei tohiks olla lubatud elektronraha agentide vahendusel välja anda, võiks neil siiski lubada agentide vahendusel osutada makseteenuseid, mis on loetletud direktiivi 2007/64/EÜ lisas, kui on täidetud käesoleva direktiivi artiklis 17 sätestatud tingimused.

(10) Vaja on kindlat korda, mille kohaselt algkapital kombineeritakse pideva tegevuspõhise kapitaliga, et tagada tarbijakaitse nõuetekohane tase ja elektronrahaasutuste kindel ja usaldusväärne toimimine. Võttes arvesse elektronraha eripära, tuleks võtta kasutusele täiendav meetod pideva tegevuspõhise kapitali arvutamiseks. Järelevalveasutuse täielik diskretsiooniõigus peab tagama, et samu riske käsitletakse samal viisil kõigi makseteenuste pakkujate puhul ja arvutamismeetod arvestaks ka asjassepuutuva elektronrahaasutuse ärilise tegevuse eriolukordi. Tuleks sätestada, et elektronraha valdajate raha tuleb hoida eraldi elektronrahaasutuse vahenditest, mis on ette nähtud muuks äritegevuseks. Elektronrahaasutuste suhtes tuleks kohaldada ka tõhusaid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid eeskirju.

(10 a) Maksesüsteemide haldamine on tegevus, mis ei ole reserveeritud teatud liiki asutustele. On oluline tunnistada, et sellega võivad (nagu makseasutuste puhul) tegeleda ka elektronrahaasutused.

(10 b) Elektronraha väljaandmise puhul ei ole tegemist hoiuste vastuvõtmisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/48/EÜ (krediidiasutuste

144 /PE 425.403

ET

asutamise ja tegevuse kohta (uuestisõnastamine))1 tähenduses, võttes arvesse selle eripära müntide ja pangatähtede elektroonilise asendajana, mida kasutatakse ainult piiratud väärtuses maksete tegemiseks, mitte säästmise vahendina. Elektronrahaasutustel ei tohiks lubada anda laenu vahenditest, mis on saadud või mida hoitakse elektronraha väljaandmise eesmärgil. Elektronraha välja andvatel asutustel ei tohiks olla lubatud maksta intressi või muid soodustusi, kui need ei ole seotud ajavahemiku kestusega, mille jooksul elektronraha valdaja elektronraha hoiab. Elektronrahaasutustele tegevusloa andmise ja säilitamise tingimused peaksid hõlmama usaldatavusnõudeid, mis on proportsionaalsed tegevus- ja äririskiga, mida sellised asutused elektronraha väljaandmisel kannavad, sõltumata elektronrahaasutuse mis tahes muust äritegevusest.

(10c) On siiski vaja säilitada elektronrahaasutuste ja krediidiasutuste võrdsed võimalused elektronraha väljaandmisel, et tagada elektronraha omanike huvides suurema hulga sama teenust osutavate asutuste vaheline aus konkurents. See saavutatakse seeläbi, et elektronrahaasutuste suhtes kohaldatava usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve korra lihtsamaid nõudeid tasakaalustavad teiste krediidiasutuste suhtes kohaldatavatest sätetest rangemad sätted, mis käsitlevad eelkõige elektronraha valdajate raha kaitset. Kuna kaitse küsimus on väga tähtis, tuleb pädevaid asutusi eelnevalt teavitada kõikidest olulistest muudatustest nagu kaitsemeetodid, muudatused krediidiasutustes, kus kaitstavat raha hoiustatakse, või muudatused kindlustusseltsis, mille kaudu on raha kindlustatud või tagatud selle kaitse.

(10 d) Väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega elektronrahaasutuste filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad peaksid olema kõigis liikmesriikides võrreldavad.. On oluline kanda hoolt selle eest, et sellised eeskirjad ei oleks soodsamad kui mõnest teisest liikmesriigist pärineva asutuse filiaalide tegevust reguleerivad eeskirjad. Ühendusel peaks olema õigus sõlmida kolmandate riikidega lepinguid, milles sätestatakse eeskirjad, mille alusel tagatakse selliste filiaalide võrdväärne kohtlemine kogu ühenduse territooriumil. Asutamislepingu artikli 49 teises lõigus sätestatud teenuste osutamise vabadus ja asutamisvabadus peaksid laienema kolmandatest riikidest tegevusloa saanud elektronrahaasutuste filiaalidele ainult neis liikmesriikides, kus nad on asutatud.

▌

(13) Asjakohane on lubada liikmesriikidel teha käesoleva direktiivi teatavatest sätetest erandeid asutustele, kes annavad välja ainult piiratud koguses elektronraha. Asutustel, kelle suhtes kohaldatakse sellist erandit, ei ole õigust ║ kasutada asutamisvabadust või vabadust pakkuda käesoleva direktiivi alusel teenuseid piiriüleselt ja nad ei tohi kaudselt kasutada kõnealuseid õigusi maksesüsteemi liikmena. Soovitav on siiski registreerida kõigi elektronraha pakkuvate asutuste andmed, sealhulgas selliste asutuste andmed, kelle suhtes kohaldatakse erandit. Selleks peaksid liikmesriigid kandma need üksused elektronrahaasutuste registrisse ▌.

(13 a) Usaldatavusnõuete tõttu peaksid liikmesriigid tagama, et elektronraha võivad välja anda ainult nõuetekohaselt tegevusloa saanud elektronrahaasutused või need elektronrahaasutused, kelle suhtes kohaldatakse vastavalt käesolevale direktiivile erandit, direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt tegevusloa saanud krediidiasutused,

1 ELT L 177, 30.6.2006, lk 1.

PE 425.403\ 145

ET

postižiiroasutused, kes siseriiklike õigusaktide kohaselt võivad elektronraha välja anda, direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 2 osutatud asutused, Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad, kui nad ei tegutse rahandusasutuste või muude riigiasutustena ning liikmesriigid või nende piirkondlikud või kohalikud asutused, kui nad tegutsevad riigiasutustena.

(13 b) Et kindlustada elektronraha valdajate usaldus, peab elektronraha olema tagastatav. Tagastatavus iseenesest ei tähenda, et elektronraha vastu saadud vahendeid käsitatakse hoiustena või muude tagasimakstavate vahenditena direktiivi 2006/48/EÜ tähenduses. Tagastada peab saama igal ajal vastavalt nimiväärtusele, ilma et oleks võimalik leppida kokku tagastamise alammääras. Üldiselt peaks tagastamine olema tasuta. Käesolevas direktiivis täpselt määratletud juhtudel peaks olema siiski võimalik nõuda proportsionaalset ja kulupõhist tasu, ilma et see piiraks liikmesriigi maksu- või sotsiaalõigusaktide, samuti elektronraha väljaandjale muudest asjakohastest ühenduse või siseriiklikest õigusaktidest tulenevate kohustuste (nagu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastased eeskirjad, raha külmutamisele suunatud meetmed või kuritegude ennetamise ja uurimisega seotud erimeetmed) kohaldamist.

(13 c) Elektronraha omanikel peab vaidluste lahendamiseks olema võimalik kasutada kohtuväliseid kaebuste esitamise ja kahju hüvitamise menetlusi. Seega tuleks mutatis mutandis kohaldada direktiivi 2007/64/EÜ IV jaotise 5. peatükki. See tähendab, et viidet makseteenuse pakkujale tuleb käsitleda viitena elektronraha väljaandjale, viidet maksteenuse kasutajale tuleb käsitleda viitena elektronraha valdajale ja viidet direktiivi 2007/64/EÜ III ja IV jaotisele tuleb käsitleda viitena käesoleva direktiivi III jaotisele.

[põhjendus 14 on viidud üle põhjendusse 21 b]

[põhjendus 15 on viidud üle põhjendusse 21 c]

▌

(20) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.1

(21) Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu rakendusmeetmeid, et võtta arvesse inflatsiooni või tehnoloogia ja turu arengut ning tagada käesoleva direktiivi alusel lubatud erandite ühtne kohaldamine. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärgiks on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(21 a) Käesoleva direktiivi tõhusat toimimist tuleb jälgida. Seepärast peaks komisjon kolm aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtpäeva koostama aruande. Liikmesriigid peaksid komisjoni teatavate käesoleva direktiivi sätete kohaldamisest korrapäraselt teavitama.

(21 b) Õiguskindluse tagamiseks tuleks kehtestada üleminekukord, mille kohaselt võivad elektronrahaasutused, kes on alustanud tegevust kooskõlas direktiivi 2000/46/EÜ rakendamiseks vastuvõetud siseriiklike õigusaktidega, jätkata seda tegevust asjaomases

1 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

146 /PE 425.403

ET

liikmesriigis kindlaks määratud ajavahemiku jooksul. Kõnealune ajavahemik peaks olema pikem ettevõtjate puhul, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/46/EÜ artiklis 8 sätestatud erandit. [toodud üle põhjendusest 14]

(21 c) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sellise elektronraha uus määratlus, mille väljaandjate suhtes võib kohaldada direktiivi 2007/64/EÜ artikleid 34 ja 53. Seepärast tuleks vastavalt muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ (rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta)1 kohast kliendi suhtes rakendatavat nõuetekohase hoolsuse korda. [toodud üle põhjendusest 15]

(21 d) Direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt käsitatakse elektronrahaasutusi krediidiasutustena, kuigi nad ei tohi võtta avalikkuselt vastu hoiuseid ega anda avalikkuselt saadud vahenditest laenu. Võttes arvesse käesoleva direktiiviga kehtestatud korda, on asjakohane muuta direktiivis 2006/48/EÜ krediidiasutuse määratlust, tagamaks, et elektronrahaasutusi ei käsitataks krediidiasutustena. Krediidiasutustel tuleks siiski jätkuvalt lubada anda välja elektronraha kogu ühenduses vastavalt vastastikusele tunnustamisele ja üksikasjalikule usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve korrale, mida kohaldatakse kõnealuste asutuste suhtes kooskõlas panganduse valdkonnas kehtivate ühenduse õigusaktidega. Võrdsete tingimuste säilitamise huvides peaks krediidiasutustel olema alternatiivne võimalus teostada ülalmainitud tegevust tütarettevõtja kaudu usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve korra kohaselt, mis on sätestatud käesolevas direktiivis ja mitte direktiivis 2006/48/EÜ.

(21 e) Käesoleva direktiivi sätetega asendatakse kõik direktiivi 2000/46/EÜ vastavad sätted. Direktiiv 2000/46/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(21 f) Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, sest selleks tuleb ühtlustada mitmed eri liikmesriikide õigussüsteemides praegu kehtivad eeskirjad, ning seda saab seetõttu paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastu meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei hõlma käesolev direktiiv enamat, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(21g) Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe2 punktiga 34 julgustatakse liikmesriike võimaluse korral koostama enda jaoks ja ühenduse huvides vastavustabelid käesoleva direktiivi ja selle ülevõtmise meetmete kohta ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: I JAOTIS

REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala

1 ELT L 309, 25.11.2005, lk 15. 2 ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

PE 425.403\ 147

ET

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad ▌ elektronraha väljaandmist ja mille kohaselt liigitavad liikmesriigid elektronraha välja andvad asutused järgmisse viide kategooriasse:

a) direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4 lõikes 1 määratletud krediidiasutused, sh,

kooskõlas liikmesriikide õigusaktidega, krediidiasutuste filiaalid sama direktiivi

artikli 4 lõike 3 tähenduses, mis paiknevad ühenduses vastavalt sama direktiivi

artiklile 38 ja mille peakontor paikneb väljaspool ühendust;

b) artikli 2 lõikes 1 määratletud elektronrahaasutused, sh, kooskõlas liikmesriikide

õigusaktide ja artikliga 9a, väljaspool ühendust paiknevate peakorteritega

elektronrahaasutuste ühenduses paiknevad filiaalid;

c) postižiiroasutused, kes liikmesriikide õigusaktide kohaselt võivad elektronraha

välja anda;

d) Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad, kui nad ei tegutse

rahandusasutuste või muude riigiasutustena;

e) liikmesriigid või nende piirkondlikud või kohalikud asutused, kui nad tegutsevad

riigiasutustena.

2. Käesoleva direktiivi II jaotises sätestatakse ka eeskirjad, mis käsitlevad elektronrahaasutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatavat järelevalvet.

2 a. Liikmesriigid võivad samuti täielikult või osaliselt loobuda käesoleva direktiivi II jaotise sätete kohaldamisest direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 2 osutatud asutuste, välja arvatud nimetatud artikli esimeses ja teises taandes osutatud asutuste suhtes.

3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata rahaliste väärtuste suhtes, mis on salvestatud maksevahenditele, mille suhtes kehtib direktiivi 2007/64/EÜ artikli 3 punktis k sätestatud erand..

4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata rahaliste väärtuste suhtes, mida kasutatakse maksetehingute sooritamiseks, mille suhtes kehtib direktiivi 2007/64/EÜ artikli 3 punktis l sätestatud erand.

Artikkel 2 Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1. „elektronrahaasutus” – juriidiline isik, kellele on antud käesoleva direktiivi II jaotise

kohaselt tegevusluba elektronraha väljaandmiseks;

148 /PE 425.403

ET

2. „elektronraha” – mis tahes elektrooniliselt, sh magnetiliselt, hoitav väljaandja vastu esitatud nõude vormis rahaline väärtus, mida ║ antakse välja rahaliste vahendite vastu ▌direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 5 määratletud maksetehingute teostamiseks ja mida võtab vastu füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole väljaandja;

2 a. „elektronraha väljaandja” – artikli 1 lõikes 1 osutatud asutused, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 1 lõike 2 a alusel ja juriidilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse erandit artikli 10 alusel;

3. „kasutuses oleva elektronraha keskmine näitaja” – välja antud elektronrahaga seotud rahaliste kohustuste keskmine üldsumma iga kalendripäeva lõpus eelneva kuue kalendrikuu jooksul, mida arvestatakse iga kalendrikuu esimesel kalendripäeval ja mis kehtib kõnealusel kalendrikuul.

▌

II JAOTIS ELEKTRONRAHAASUTUSTE ASUTAMISE, TEGEVUSE JA

USALDATAVUSNORMATIIVIDE TÄITMISE ÜLE TEOSTATAVA JÄRELEVALVE EELTINGIMUSED

Artikkel 3 Üldised usaldatavusnormid

1. Direktiivi 2007/64/EÜ artiklit 5, artikleid 10–15, artikli 17 lõiget 7 ja artikleid 18–25 kohaldatakse ▌elektronrahaasutuste suhtes mutatis mutandis.

2. Elektronrahaasutused teavitavad pädevaid asutusi eelnevalt kõikidest olulistest muudatustest meetmete puhul, mille eesmärk on kaitsta raha, mis on saadud välja antud elektronraha vastu.

3. Füüsilised või juriidilised isikud, kes on otsustanud kas otseselt või kaudselt omandada või üle anda olulise osaluse elektronrahaasutuses direktiivi 2006/49/EÜ artikli 4 lõike 11 tähenduses, või otseselt või kaudselt suurendada või vähendada olulist osalust, mille tulemusena hääleõiguse proportsioon vastavalt omatavale kapitalile ulatub, ületab või langeb alla 20%, 30% või 50% või nii, et elektronrahaasutusest saab nende tütarettevõtja või nad kaotavad enamusosaluse tütarettevõtjas, peavad eelnevalt pädevaid asutusi niisuguse omandamise, üleandmise, suurendamise või vähendamise kavatsusest teavitama.

Kavandatav omandaja edastab pädevale asutusele teabe, milles sisaldub omandatava osaluse suurus ja asjakohane teave, millele viidatakse direktiivi 2006/48/EÜ artikli 19a lõikes 4.

Juhul kui teises lõigus nimetatud isikute mõju võib kahjustada krediidiasutuse arukat ja usaldusväärset juhtimist, väljendavad pädevad asutused rahulolematust või võtavad vajalikke meetmeid sellise olukorra lõpetamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla ettekirjutused, sanktsioonid juhtkonna suhtes või asjassepuutuvate aktsionäride või osanike või liikmete omandiosast tuleneva hääleõiguse peatamine.

PE 425.403\ 149

ET

Samasuguseid meetmeid kohaldatakse füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kes ei täida lõikes 1 sätestatud kohustust anda eelnevat teavet.

Kui osalus omandatakse pädevate ametiasutuste vastuseisust hoolimata, siis näevad pädevad ametiasutused olenemata mis tahes muudest karistustest ette hääleõiguse peatamise, hääletamisel antud häälte õigustühiseks tunnistamise või võimaluse need kehtetuks tunnistada.

Liikmesriigid võivad täielikult või osaliselt loobuda või lubada pädevatel asutustel loobuda selles lõikes osutatud kohustuste kohaldamisest nendele elektronrahaasutustelet, kelle tegelevad ühe või rohkema artikli 8 lõike 1 punktis e osutatud tegevusalaga.

4. Liikmesriigid lubavad elektronrahaasutustel anda välja ja tagastada elektronraha füüsiliste või juriidiliste isikute vahendusel, kes tegutsevad nende nimel. Kui elektronrahaasutus tahab elektronraha anda välja teises liikmesriigis ja teeb selle ülesandeks mõnele füüsilisele või juriidilisele isikule, peab ta järgima direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 25 sätestatud korda.

5. Olenemata lõikest 4 ei anna elektronrahaasutused elektronraha välja agentide vahendusel. Elektronrahaasutustel lubatakse agentide vahendusel osutada artikli 8 lõike 1 punktis a viidatud makseteenuseid üksnes juhul, kui direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 17 sätestatud tingimused on täidetud.

▌

Artikkel 6 Algkapital

Liikmesriigid nõuavad, et elektronrahaasutustel on neile tegevusloa andmise ajal algkapital, mis koosneb direktiivi 2006/48/EÜ artikli 57 punktides a ja b loetletud kirjetest ning on vähemalt 350 000 eurot.

Artikkel 7

Omavahendid

1. Direktiivi 2006/48/EÜ artiklites 57 kuni 61, 63, 64 ja 66 määratletud elektronrahaasutuse omavahendid ei või olla väiksemad selle artikli lõigete 2–4 või käesoleva direktiivi artikli 6 alusel nõutavast summast olenevalt sellest, kumb on suurem.

2. Artikli 8 lõike 1 punktis a sätestatud tegevuste puhul, mis ei ole seotud elektronraha väljaandmisega, arvutatakse elektronrahaasutuse omavahendite nõuded vastavalt ühele direktiivi 2007/64/EÜ artikli 8 lõikes 1 ja 2 sätestatud kolmest meetodist (A, B või C) ▌ Asjakohase meetodi määravad kindlaks pädevad asutused vastavalt liikmesriigi õigusaktidele.

150 /PE 425.403

ET

Elektronraha väljaandmisega seotud tegevuse puhul arvutatakse elektronrahaasutuse omavahendite nõuded vastavalt lõikes 3 sätestatud meetodile D.

Elektrorahaasutustel on igal ajal omavahendid, mille maht on suurem või võrdne omavahendite nõuete summaga, millele on osutatud esimeses ja teises lõigus.

3. Meetod D: elektronrahaasutuse elektronraha väljaandmisega seotud tegevuseks ette nähtud omavahendite suurus moodustab vähemalt 2% kasutuses oleva elektronraha keskmisest näitajast.

3 a. Kui elektronrahaasutused tegelevad mis tahes artikli 8 lõike 1 punktis a viidatud tegevusalaga, mis ei ole seotud elektronraha väljaandmisega või mõne artikli 8 lõike 1 punktides b–e viidatud tegevusega, ja kasutuses oleva elektronraha suurus ei ole ette teada, võimaldavad pädevad asutused sellistel elektronrahaasutustel kohaldada käesolevat artiklit, võttes aluseks eeldatavasti makseteenusteks kasutatava representatiivse osa, tingimusel, et sellist representatiivset osa on võimalik põhjendatult prognoosida varasemate andmete alusel ja pädevaid asutusi rahuldaval viisil. Kui elektronrahaasutus ei ole tegelenud ettevõtlusega piisavalt kaua, kohaldatakse käesolevat artiklit kavandatud kasutuses oleva elektronraha põhjal, mis on esitatud äriplaanis, millesse on sisse viidud pädevate asutuste nõutud muudatused.

4. Pädevad asutused võivad riskijuhtimise menetluste, riskikontrolli andmebaasi ja elektronrahaasutuse sisekontrollimehhanismide hinnangust lähtuvalt nõuda, et elektronrahaasutusel oleks vastavalt lõikele 2 valitud asjakohase meetodi kohaldamisel saadud omavahendite summast kuni 20 % rohkem omavahendeid või lubada elektronrahaasutusel tegutseda vastavalt lõikele 2 valitud asjakohase meetodi kohaldamisel saadud omavahendite summast kuni 20 % väiksemate omavahenditega.

▌

6. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et hoida ära omavahendite elementide korduv kasutamine juhul, kui elektronrahaasutus kuulub teise elektronrahaasutuse, krediidiasutuse, makseasutuse, investeerimisühingu, fondivalitseja või kindlustusandja või edasikindlustusseltsiga samasse konsolideerimisgruppi. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui elektronrahaasutus tegeleb tegevusega, mis ei ole elektronraha väljaandmine.

6 a. Kui direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 69 sätestatud tingimused on täidetud, võivad liikmesriigid või nende pädevad asutused otsustada mitte kohaldada käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 elektronrahaasutuste suhtes, mis kuuluvad direktiivi 2006/48/EÜ kohaselt oma krediidiasutusest emaettevõtjat hõlmava konsolideeritud järelevalve alla.

Artikkel 8 Tegevused

1. Lisaks elektronraha väljaandmisele võivad elektronrahaasutused tegeleda järgmiste tegevusaladega:

a) direktiivi 2007/64/EÜ lisas loetletud makseteenuste osutamine;

PE 425.403\ 151

ET

b) laenu andmine seoses direktiivi 2007/64/EÜ lisa punktides 4, 5 või 7 osutatud

makseteenustega, kui kõnealuse direktiivi artikli 16 lõigetes 3 ja 5 sätestatud

tingimused on täidetud; lisaks ei anta sellist laenu vahenditest, mis on saadud

elektronraha vastu ja mida hoitakse artikli 9 lõike 1 kohaselt;

c) elektronraha väljaandmisega või punktis a osutatud makseteenuste osutamisega

seotud rakendus- ja abiteenuste pakkumine;

d) maksesüsteemide haldamine, nagu on määratletud direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4

lõikes 6 ja piiramata sama direktiivi artikli 28 kohaldamist;

e) elektronraha väljaandmisest erinev äritegevus, võttes arvesse kohaldatavaid

ühenduse ja liikmesriikide õigusakte.

1 a. Elektronrahaasutused ei tohi avalikkuselt võtta vastu hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid direktiivi 2006/48/EÜ artikli 5 tähenduses.

2. Mis tahes summad, mida elektronrahaasutus saab elektronraha valdajalt, vahetatakse viivitamata elektronrahaks. Neid summasid ei käsitata avalikkuselt saadud hoiuste või muude tagasimakstavate vahenditena direktiivi 2006/48/EÜ artikli 5 tähenduses ▌.

3. Direktiivi 2007/64/EÜ artikli 16 lõikeid 2 ja 4 kohaldatakse vahendite suhtes, mis on saadud artikli 8 lõike 1 punktis a sätestatud tegevuseks ja mis ei ole seotud elektronraha väljaandmisega.

Artikkel 9 Kaitsenõuded

1. Liikmesriigid ▌nõuavad, et elektronrahaasutus ▌kaitseb väljastatud elektronraha eest saadud raha vastavalt direktiivi 2007/64/EÜ artikli 9 lõigetele 1, 2 ja 4. Maksevahendi kaudu maksena saadud raha ei ole vaja kaitsta niikaua, kuni see on kantud elektronrahaasutuse maksekontole või tehtud vajaduse korral vastavalt direktiivis 2007/64/EÜ sätestatud täitmisaja nõudele muul viisil elektronrahaasutusele kättesaadavaks. Igal juhul tuleb raha kaitsta hiljemalt viiendast arvelduspäevast kõnealuse direktiivi artikli 4 punkti 27 tähenduses pärast elektronraha väljaandmist.

2. Lõike 1 kohaldamisel peetakse turvalisteks madala riskiga varadeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiivi 2006/49/EÜ (investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (uuestisõnastamine))1 I lisa punkti 14 esimese tabeli kategooriastest ühte kuuluvad varad, mille eririski kapitalinõue ei ületa 1,6 %, kuid välistatud on selle lisa punktis 15 määratletud aktsepteeritavad instrumendid.

1 ELT L 177, 30.6.2006, lk 201.

152 /PE 425.403

ET

Lõike 1 kohaldamisel peetakse turvalisteks madala riskiga varadeks ka osalusi avatud

investeerimisfondis, mis investeerib ainult esimeses lõigus määratletud varadesse.

Pädevad asutused võivad lõike 1 kohaldamise eesmärgil erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendades esimeses ja teises lõigus osutatud vara turvalisuse, tähtaja, väärtuse või muu riskielemendi hindamise põhjal määrata kindlaks, millised neist varadest ei ole turvalised madala riskiga varad.

2 a. Direktiivi 2007/64/EÜ artiklit 9 kohaldatakse elektronrahaasutuste suhtes artikli 8 lõike 1 punktis a viidatud tegevuse puhul, mis ei ole seotud elektronraha väljaandmisega.

2 b. Lõigete 1 ja 2 a kohaldamise eesmärgil võivad liikmesriigid või nende pädevad asutused kooskõlas siseriiklike õigusaktidega määratleda meetodi, mida elektronrahaasutused kasutavad raha kaitsmiseks.

Artikkel 9a

Suhted kolmandate riikidega

1. Liikmesriigid ei kohalda väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega elektronrahaasutuste filiaalide asutamise ega tegevuse suhtes sätteid, millega kaasneks soodsam kohtlemine kui see, mis saab osaks ühenduses paiknevate peakontoritega elektronrahaasutustele.

2. Pädevad asutused teavitavad komisjoni kõigist filiaalide tegevuslubadest, mis antakse väljaspool ühendust paiknevate peakontoritega elektronrahaasutustele.

3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib ühendus ühe või mitme riigiga sõlmitud kokkulepetega nõustuda selliste sätete kohaldamisega, mis tagavad väljaspool ühendust paikneva peakontoriga elektronrahaasutuse filiaalidele võrdväärse kohtlemise kogu ühenduse territooriumil.

Artikkel 10

Valikulised erandid

1. Välja arvatud direktiivi 2007/64/EÜ artiklid 20, 22, 23 ja 24, võivad liikmesriigid loobuda või lubada pädevatel asutustel loobuda käesoleva direktiivi artiklites 3, 6, 7 ja 9 sätestatud teatavate või kõigi menetluste ja tingimuste kohaldamisest ning lubada juriidilise isiku kandmist elektronrahaasutuse registrisse, kui täidetud on mõlemad järgmistest tingimustest:

a) majandustegevus kokku moodustab kasutuses oleva elektronraha keskmise näitaja, mis ei ületa liikmesriigi kehtestatud ülemmäära, kuid mis ei ole mingil juhul suurem kui 5 miljonit eurot; kui elektronrahaasutused tegelevad mis tahes artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud tegevusalaga, mis ei ole seotud elektronraha väljaandmisega või mõne artikli 8 lõike 1 punktides b–e osutatud tegevusega, ja kasutuses oleva elektronraha suurus ei ole ette teada, võimaldavad pädevad asutused sellistel elektronrahaasutustel kohaldada käesolevat lõiget, võttes aluseks

PE 425.403\ 153

ET

eeldatavasti makseteenusteks kasutatava representatiivse osa, tingimusel, et sellist representatiivset osa on võimalik põhjendatult prognoosida varasemate andmete alusel ja pädevaid asutusi rahuldaval viisil; kui taotleja ei ole tegelenud ettevõtlusega piisavalt kaua, hinnatakse selle nõude täitmist kavandatud kasutuses oleva elektronraha põhjal, mis on esitatud äriplaanis, millesse on sisse viidud pädevad asutuste nõutud muudatused; ning

b) äritegevuse juhtimise või teostamise eest vastutavaid füüsilisi isikuid ei ole mõistetud süüdi rahapesu või terrorismi rahastamise või muude finantskuritegudega seotud õigusrikkumiste eest.

▌

Käesoleva artikli põhjal võivad liikmesriigid samuti kindlaks määrata valikuliste erandite tegemise, mille suhtes kohaldatakse lisatingimust, et tarbija maksevahendile või maksekontole kehtestatakse hoiustatava elektronraha ülemmäär.

Iga käesoleva lõike kohaselt registreeritud juriidiline isik võib osutada väljaantud elektronrahaga mitteseotud makseteenuseid kooskõlas käesoleva artikliga ainult siis, kui direktiivi 2007/64/EÜ artiklis 26 sätestatud tingimused on täidetud.

2. Igalt lõike 1 kohaselt registreeritud juriidiliselt isikult nõutakse, et tema peakontor asuks liikmesriigis, kus ta tegelikult äritegevusega tegeleb.

3. Lõikes 1 osutatud juriidilisi isikuid käsitatakse elektronrahaasutustena. Direktiivi 2007/64/EÜ artikli 10 lõiget 9 ja artiklit 25 nende suhtes siiski ei kohaldata.

4. Liikmesriigid võivad sätestada, et lõike 1 kohaselt registreeritud mis tahes juriidiline isik võib tegeleda ainult teatavate artikli 8 lõikes 1 loetletud tegevustega.

5. Lõikes 1 osutatud juriidilised isikud:

a) teatavad pädevatele asutustele kõigist oma olukorras toimunud muudatustest, mis on kõnealuses lõikes kindlaks määratud tingimuste seisukohast asjakohased; ning

b) annavad vähemalt kord 12 kuu jooksul pädevate asutuste kindlaksmääratud kuupäeval aru keskmiselt kasutuses oleva elektronraha kohta, mis on välja antud eelneva kuue kalendrikuu jooksul.

5 a. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, millega tagada, et kui lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud, taotleb asjaomane isik tegevusluba 30 kalendripäeva jooksul artikli 3 kohaselt. Kõigil isikutel, kes ei ole kõnealuse aja jooksul taotlenud tegevusluba, on vastavalt artiklile 10a keelatud elektronraha välja anda.

5 b. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on piisavalt volitusi, et kontrollida käesolevas artiklis kehtestatud nõuete pidevat järgimist.

6. Käesolevat artiklit ei kohaldata direktiivi 2005/60/EÜ sätete või siseriiklike rahapesuvastaste sätete suhtes.

154 /PE 425.403

ET

6 a. Kui liikmesriik kasutab lõike 1 kohast erandit, teavitab ta sellest komisjoni …. *ning teavitab komisjoni edaspidi viivitamata kõigist järgnevatest muudatustest. Lisaks sellele teatab liikmesriik komisjonile asjaomaste juriidiliste isikute arvu ning igal aastal lõike 1 punktis a osutatud iga kalendriaasta 31. detsembri seisuga välja antud kasutuses oleva elektronraha kogusumma.

III JAOTIS

ELEKTRONRAHA VÄLJAANDMINE JA TAGASTATAVUS

Artikkel 10a Elektronraha väljaandmise keeld

Ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, keelavad liikmesriigid elektronraha väljaandmise füüsilistel või juriidilistel isikutel, kes ei ole elektronraha väljaandjad.

Artikkel 10b

Väljaandmine ja tagastatavus

1. Liikmesriigid tagavad, et elektronraha väljaandjad annavad elektronraha välja saadud rahaliste vahendite nimiväärtuses.

2. Liikmesriigid tagavad, et elektronraha väljaandjad tagastavad elektronraha valdajate nõudel igal ajal ja vastavalt nimiväärtusele omatava elektronraha rahalise väärtuse.

3. Elektronraha väljaandja ja valdaja vahelises lepingus esitatakse selgelt ja nähtavalt tagastamise tingimused, kaasa arvatud kõik asjakohased tasud, ning elektronraha valdajat teavitatakse nendest tingimustest enne teda mingi lepingu või pakkumisega sidumist.

4. Elektronraha tagastamise eest võib nõuda tasu ainult siis, kui see on vastavalt lõikele 3 lepingus sätestatud ja ainult järgmistel juhtudel:

a) tagastamist taotletakse enne lepingu lõppemist;

b) lepingus on sätestatud lõpetamise kuupäev ja elektronraha valdaja lõpetas lepingu enne seda kuupäeva;

c) tagastamist taotletakse rohkem kui aasta pärast lepingu lõppemise kuupäeva.

Tasu on proportsionaalne ja kooskõlas elektronraha väljaandja kantud tegelike kuludega.

5. Kui tagastamist taotletakse enne lepingu lõppemist, võib elektronraha valdaja nõuda kas osa elektronraha rahalisest väärtusest või elektronraha rahalist koguväärtust.

* Väljaannete talitus: palun sisestada artikli 19 lõikes 1 viidatud ülevõtmise tähtaeg.

PE 425.403\ 155

ET

6. Kui tagastamist taotletakse elektronraha valdaja nõudel lepingu lõppemise kuupäeval või ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemise kuupäeva:

a) tagastatakse omatava elektronraha rahaline koguväärtus; b) kui elektronrahaasutus tegeleb ühe või mitme artikli 8 lõike 1 punktis e loetletud

tegevusalaga ja elektronrahana kasutatavate vahendite osa ei ole eelnevalt teada, tagastab elektronrahaasutus kogu elektronraha valdaja nõutud raha.

7. Olenemata lõigetest 4–6, sätestatakse nende elektronraha aktsepteerivate isikute tagastamisõigused, kes ei ole tarbijad, elektronraha väljaandjate ja nende isikute vahelise lepingulise kokkuleppega.

Artikkel 10c

Intressimäära keelustamine

Liikmesriigid keelustavad intressi maksmise või muude soodustuste andmise, mis on seotud ajavahemiku kestusega, mille jooksul elektronraha valdaja elektronraha valdab.

Artikkel 10d

Vaidluste kohtuväline lahendamine ja kahju hüvitamine

Direktiivi 2007/64/EÜ 5. peatüki VI jaotist kohaldatakse mutatis mutandis elektronraha väljaandjate käesolevast jaotisest tulenevate kohustuste suhtes.

IV JAOTIS LÕPPSÄTTED JA RAKENDUSMEETMED

Artikkel 11 Rakendusmeetmed

1. Komisjon võib võtta vastu ▌meetmed, mis on vajalikud käesoleva direktiivi sätete ajakohastamiseks, et võtta arvesse inflatsiooni või tehnoloogia ja turu arengut▌. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid▌, võetakse vastu artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

2 a. Komisjon võtab meetmeid, et tagada artikli 1 lõigetes 3 ja 4 osutatud erandite ühetaoline kohaldamine. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt.

Artikkel 12 Komitee

1. Komisjoni abistab direktiivi 2007/64/EÜ artikli 85 kohaselt loodud maksete komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamise korral kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.

156 /PE 425.403

ET

▌

Artikkel 13 Täielik ühtlustamine

1. Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 1 lõikes 2 a, artikli 3 lõike 3 kuuendas lõigus, artikli 7 lõikes 6 a ja artikli 9 lõikes 2b, artiklis 10 ja artikli 15 lõikes 2 sisalduda võivate ühtlustavate õigusnormide kohaldamist, ei või liikmesriigid säilitada ega kehtestada muid õigusnorme kui käesolevas direktiivis sätestatud õigusnormid.

2. Liikmesriigid tagavad, et elektronraha väljaandjad ei tee elektronraha valdaja kahjuks erandeid käesolevat direktiivi rakendavatest liikmesriikide õigusnormidest või sellele vastavatest sätetest, välja arvatud juhtudel, kui see on käesolevas direktiivis sõnaselgelt ette nähtud.

Artikkel 14 Läbivaatamine

Hiljemalt 1. novembriks 2012 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Keskpangale aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta ning eelkõige elektronrahaasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete rakendamise kohta, lisades vajaduse korral ettepanekud direktiivi muutmiseks.

Artikkel 15 Üleminekusätted

1. Liikmesriigid lubavad elektronrahaasutustel, kes on vastavalt direktiivi 2000/46/EÜ rakendussätetele alustanud enne …* tegevust liikmesriigis, kus neil on peakontor, jätkata oma tegevust asjaomases liikmesriigis ja kõigis teistes liikmesriikides vastavalt direktiiviga 2000/46/EÜ ettenähtud vastastikusele tunnustamise korrale, ilma artikliga 3 ettenähtud tegevusluba taotlemata ning ilma et neilt nõutaks II jaotise teiste sätete või selles viidatud sätete täitmist. Liikmesriigid nõuavad, et sellised elektronrahaasutused esitavad pädevatele asutustele kogu asjakohase teabe, et viimased saaksid…* jooksul alates artikli 11 sätete jõustumisest otsustada, kas asutused täidavad käesolevas direktiivis sätestatud nõudeid, ning juhul kui ei täida, milliseid meetmeid tuleb võtta, et tagada nõuete täitmine, või kas oleks asjakohane asutuste tegevusluba kehtetuks tunnistada. Nõudeid täitvatele elektronrahaasutustele antakse tegevusluba, nad kantakse registrisse ning neilt nõutakse muul juhul II jaotises sätestatud nõuete täitmist. Kui elektronrahaasutused ei suuda täita nõudeid …*, keelatakse neil elektronraha välja anda.

2. Liikmesriigid võivad kehtestada, et elektronrahaasutustele antakse automaatselt tegevusluba ning nad kantakse artikliga 3 ettenähtud registrisse, kui pädevatel asutustel on juba tõendeid selle kohta, et artiklites 3, 6 ja 7 sätestatud nõuded on täidetud. Pädevad asutused teavitavad asjaomaseid elektronrahaasutusi enne tegevusloa andmist.

3. Liikmesriigid lubavad juriidilistel isikutel, kes on direktiivi 2000/46/EÜ artiklit 8 ülevõtvate siseriiklike õigusaktide alusel tegutseva üksusena alustanud tegevust enne ...**,

* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev kuus kuud pärast artikli 19 lõikes 1 osutatud

ülevõtmise tähtaega. ** Väljaannete talitus: palun sisestada artikli 19 lõikes 1 osutatud ülevõtmise tähtaeg.

PE 425.403\ 157

ET

jätkata oma tegevust liikmesriigis kooskõlas direktiiviga 2000/46/EÜ kuni ...*** ilma artikliga 3 ettenähtud tegevusluba taotlemata ning ilma et neilt nõutaks II jaotise teiste sätete või selles viidatud sätete täitmist. Elektronrahaasutustel, kellele ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul antud tegevusluba ja kelle suhtes ei kohaldata erandit artikli 10 tähenduses, keelatakse elektronraha välja anda.

Artikkel 16

Direktiivi 2005/60/EÜ muutmine

(-1) Artikli 3 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„(a) ettevõtja, kes ei ole krediidiasutus ja kes teeb ühte või mitut direktiivi 2006/48/EÜ I lisa punktides 2–12 ja punktides 14 ja 15 sätestatud tehingutest, sealhulgas valuutavahetus (bureaux de change) (…).“

(1) ▌Artikli 11 lõike 5 punkt d asendatakse järgmisega:

„(d) elektronraha direktiivi 2009/…/EÜ (*) artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses, kusjuures kui seadet ei saa taaslaadida, ei ületa seal hoitava elektronraha kogus 250 eurot; või kui seadet saab laadida, siis on kehtestatud 2 500 euro suurune ülemmäär elektronrahatehingute kogusummale kalendriaastas, välja arvatud juhul, kui omanik on 1000 eurot või sellest suurema summa elektronraha tagastanud samal kalendriaastal vastavalt direktiivi 2009/…/EÜ artiklile 10b.” Siseriiklike maksetehingute puhul võivad liikmesriigid või nende pädevad asutused suurendada käesolevas punktis osutatud 250 eurost summat kuni 500 euroni.“

–––––––––––––––––––––––– (*) ELT

Artikkel 17 Direktiivi 2006/48/EÜ muudatused

1) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

a) Punkt 1 ▌asendatakse järgmisega:

„(1) „krediidiasutus” – ettevõtja, kelle tegevus on hoiuste või muude tagasimakstavate vahendite vastuvõtmine avalikkuselt ning oma arvel ja nimel laenu andmine;”

b) Punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5) „finantseerimisasutus” – ettevõtja, mis ei ole krediidiasutus ning mille põhitegevuseks on osaluse omandamine või tegelemine I lisa punktides 2–12 ja 15 loetletud tegevusaladega.”

*** Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev 12 kuud pärast artikli 19 lõikes 1 osutatud

ülevõtmise tähtaega.

158 /PE 425.403

ET

2) I lisale lisatakse punkt 15:

„15. Elektronraha väljaandmine”.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

Ilma et see piiraks artikli 15 lõigete 1 ja 3 kohaldamist, tunnistatakse direktiiv 2000/46/EÜ kehtetuks alates* ... Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 19 Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …** Nad edastavad kõnealuste normide teksti ▌ viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid meetmeid alates …**.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.


Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. ║, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel eesistuja eesistuja

* Väljaannete talitus: palun sisestada artikli 19 lõikes 1 osutatud ülevõtmise tähtaeg. ** Väljaannete talitus: palun sisestada18 kuud pärast artiklis 20 osutatud käesoleva direktiivi

jõustumise kuupäeva.

PE 425.403\ 159

ET

P6_TA-PROV(2009)0323

Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad ***I

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (KOM(2008)0345 – C6-0220/2008 – 2008/0110(COD))


Euroopa Parlament,


– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 152 lõike 4 punkti b, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C6-0220/2008);

– võttes arvesse nõukogu kohustust, mille nõukogu esindaja võttis 1. aprilli 2009. aasta kirjas, kiita ettepanek muudetud kujul heaks vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu esimesele taandele;

– võttes arvesse komisjonile tulevase määrusega [milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad] („tulevane määrus“) antavaid volitusi;


– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamust (A6-0087/2009),



3. palub komisjonil valmistada ette meetme eelnõu tulevase määruse rakendamiseks vajalikke tehnilisi ekspertteadmisi kasutades, millele arutelude käigus tõendatavalt toetuti, ja enne tulevase määruse kohaldamiskuupäeva, et Euroopa Parlamendi konkreetsemaid ettepanekuid teatavate tehniliste küsimuste lahendamiseks oleks võimalik kõnealuses meetme eelnõus arvesse võtta;

4. palub komisjonil esitada meetme eelnõu Euroopa Parlamendile arvamuste vahetamiseks enne kontrolliga regulatiivmenetluse alustamist, et hõlbustada Euroopa Parlamendi osalusõiguse kasutamist;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja

160 /PE 425.403

ET

komisjonile.

PE 425.403\ 161

ET

P6_TC1-COD(2008)0110

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 24. aprillil 2009. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete sanitaareeskirjad (loomsete kõrvalsaaduste määrus)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 152 lõike 4 punkti b,



pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega ║,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras2,


(1) Muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsed kõrvalsaadused võivad ohustada inimeste ja loomade tervist. Hiljutised kriisid, mis on seotud suu- ja sõrataudi, transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (nt veiste spongioosne entsefalopaatia) leviku ja dioksiini söödas esinemisega, on näidanud teatavate loomsete kõrvalsaaduste sobimatu kasutamise tagajärgi inimeste ja loomade tervisele, toidu- ja söödaahela ohutusele ja tarbija usaldusele. Lisaks sellele võib kõnealustel kriisidel olla laiaulatuslikum kahjulik mõju ühiskonnale tervikuna, mõjutades põllumeeste ja asjakohaste tööstusharude sotsiaal-majanduslikku olukorda ja tarbijate usaldust loomsete saaduste ohutuse suhtes. Haiguspuhangutel võivad olla negatiivsed tagajärjed ka keskkonnale, mitte ainult jäätmete kõrvaldamisega seotud probleemide tõttu, vaid ka seoses bioloogilise mitmekesisusega.

(2) Loomsed kõrvalsaadused tekivad peamiselt inimtoiduks mõeldud loomade tapmise ajal, loomsete saaduste, nt piimatoodete tootmisel ning surnud loomade kõrvaldamise käigus ja haigustõrjemeetmete võtmise korral. Olenemata sellest, kuidas need tekivad, kujutavad nad endast ohtu loomade ja inimeste tervisele ja keskkonnale. Kõnealust ohtu on vaja piisavalt kontrollida, kas kõrvaldades kõnealused saadused ohutul viisil või kasutades neid muul otstarbel, näiteks bioenergeetilistes protsessides, eeldusel, et kohaldatakse rangeid tingimusi, millega minimeeritakse kaasnevad terviseohud.

(3) Kõikide loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine ei ole realistlik lahendus, sest selle tulemusena tekiksid põhjendamatult suured kulud ja keskkonnaohud. Vastupidi, paljude erinevate loomsete kõrvalsaaduste ohutu ja jätkusuutlik kasutamine mitmesuguseks otstarbeks on selgelt kõikide kodanike huvides, tingimusel, et terviseohud on minimeeritud. Tavapäraselt kasutataksegi paljusid erinevaid loomseid kõrvalsaadusi olulistes tootmissektorites, nagu farmaatsia-, sööda- ja nahatööstuses.

1 22. oktoobri 2008. aasta arvamus. 2 Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta seisukoht.

162 /PE 425.403

ET

(4) Uued tehnoloogiad on avardanud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutusvõimalusi paljudes tootmissektorites, eelkõige energia tootmises. Siiski võib uute tehnoloogiate kasutamine põhjustada ohtu tervisele, mida tuleb samuti minimeerida.

(5) Ühenduse ▌sanitaareeskirjad loomsete kõrvalsaaduste kogumise, transpordi, käitlemise, muundamise, töötlemise, ladustamise, turuleviimise, levitamise, kasutamise ja kõrvaldamise kohta tuleks sätestada sidusa ja tervikliku raamistikuna.

(6) Kõnealused üldeeskirjad peaksid olema vastavuses ohuga, mida loomsed kõrvalsaadused kujutavad endast inimeste ja loomade tervisele nende käitlemisel ettevõtjate poolt eri etappidel kogu ahela jooksul alates kogumisest kuni kasutamise või kõrvaldamiseni. Eeskirjadega tuleks arvesse võtta ka nende toimingute ajal keskkonnale tekkivat ohtu. Ühenduse raamistik peaks vajadusel sisaldama eeskirju turuleviimise, sh ühendusesisese kaubanduse ja loomsete kõrvalsaaduste importimise kohta.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad1, kehtestatakse loomsete kõrvalsaaduste suhtes kohaldatavad ühenduse eeskirjad. Teadusliku nõuande põhjal ning komisjoni 12. jaanuari 2000. aasta valgel raamatul toiduohutuse kohta2 põhineva meetmena kehtestati kõnealuse määrusega eeskirjad, mille eesmärgiks oli toidu ja sööda ohutuse kaitse ning mis täiendasid toidu- ja söödaahelat käsitlevaid ühenduse õigusakte. Kõnealused eeskirjad on ühenduses oluliselt parandanud kaitsetaset loomsetest kõrvalsaadustest tulenevate ohtude vastu.

(8) Määruses (EÜ) nr 1774/2002 esitati loomsete kõrvalsaaduste liigitus kolme kategooriasse vastavalt kaasnevale ohutasemele. Määruses nõuti ettevõtjatelt, et nad hoiaksid erinevatesse kategooriatesse kuuluvaid loomseid kõrvalsaadusi üksteisest eraldi, kui nad soovivad kasutada loomseid kõrvalsaadusi, mis ei kujuta endast olulist ohtu inimeste ja loomade tervisele, eriti kui sellised saadused on saadud inimtoiduks sobivast materjalist. Kõnealuse määrusega kehtestati ka põhimõte, et põllumajandusloomi ei tohi toita kõrge ohutasemega materjaliga ja et loomi ei tohi toita sama liigi loomadelt saadud loomse materjaliga. Kõnealuse määruse alusel tohib söödaahelasse jõuda ainult veterinaarkontrolli läbinud loomadest saadud materjal. Lisaks sätestati töötlemisstandardite eeskirjad, millega tagati ohtude vähendamine.

(9) Määruse (EÜ) nr 1774/2002 artikli 35 lõike 2 alusel peab komisjon esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liikmesriikide võetud meetmete kohta, et tagada kooskõla kõnealuse määrusega. Vajaduse korral tuleb aruandele lisada asjakohased seadusandlikud ettepanekud. Aruanne esitati 2005. aasta oktoobris3 ja selles rõhutati, et määruse (EÜ) nr 1774/2002 põhimõtted tuleks säilitada. Lisaks tõsteti esile valdkonnad, kus peeti vajalikuks kõnealust määrust muuta, eelkõige täpsustada eeskirjade kohaldamist valmistoodangu suhtes, seost ühenduse muude õigusaktidega ja teatava materjali klassifitseerimist. ja 2005. aastal tegi komisjoni Toidu- ja Veterinaaramet liikmesriikides mitmeid teabekogumiskülastusi, mille tulemused toetavad kõnesolevaid järeldusi. Toidu- ja Veterinaarameti kohaselt on vaja parandada loomsete kõrvalsaaduste liikumise jälgitavust ning ametlike kontrollide tõhusust ja ühtlustatust.

1 EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. ║ 2 KOM(1999)0719. 3 KOM(2005)0521.

PE 425.403\ 163

ET

(10) Juhtiv teaduskomitee, mida 2002. aastast asendab Euroopa Toiduohutusamet, on vastu võtnud mitmeid arvamusi loomsete kõrvalsaaduste kohta. Kõnealustes arvamustes osutatakse vajadusele säilitada määruse (EÜ) nr 1774/2002 põhimõtted, eriti põhimõte, et veterinaarkontrolli kohaselt inimtoiduks kõlbmatutest loomadest saadud loomsed kõrvalsaadused ei tohiks jõuda söödaahelasse. Siiski võib kõnealuseid kõrvalsaadusi taaskasutada tehnilise ja tööstusliku otstarbega saaduste tootmisel, järgides teatavaid rangeid tervishoiunõudeid.

(11) Euroopa Ülemkogu eesistujariigi järeldustes komisjoni aruande kohta, mis võeti vastu 2005. aasta detsembris, ja edasistes komisjoni peetud konsultatsioonides rõhutatakse, et määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud eeskirju tuleks parandada. Tuleks selgelt sätestada loomseid kõrvalsaadusi käsitlevate eeskirjade peamine eesmärk – nimelt loomade ja inimeste tervisele avalduvate ohtude ohjamine ning toidu- ja söödaahela ohutuse kaitse. Käesoleva määruse sätetega peaks olema võimalik neid eesmärke saavutada.

(12) Käesolevas määruses sätestatud loomsete kõrvalsaaduste eeskirju tuleks kohaldada ühenduse õigusaktide kohaselt inimtoiduks kõlbmatute saaduste suhtes, eriti siis, kui need ei ole kooskõlas toiduhügieeni õigusaktidega või kui neid ei ole lubatud toiduna turule viia, sest nad on tervisele kahjulikud või inimtoiduks kõlbmatud (loomsed kõrvalsaadused seaduse alusel). Kõnealuseid eeskirju tuleks siiski kohaldada ka loomsete saaduste suhtes, mis on kooskõlas teatavate eeskirjadega seoses nende võimaliku inimtoiduks kasutamisega või mis on inimtoiduks ettenähtud toodete valmistamise tooraineks, isegi kui need on lõpuks mõeldud muuks otstarbeks (loomsed kõrvalsaadused valiku alusel).

(13) Lisaks tuleks selleks, et ära hoida metsloomadest tulenevaid ohtusid, selliste transmissiivse haiguse kahtlusega loomade kehade või kehaosade suhtes kohaldada käesolevas määruses sätestatud eeskirju. See ei tohiks endaga kaasa tuua kohustust koguda ja kõrvaldada oma looduslikus elupaigas surnud või küttimisel surmatud metsloomade kehasid. Kui peetakse kinni jahipidamise headest tavadest, võib siseelundid ja ulukite muud kehaosad kohapeal ohutult kõrvaldada. Sellised ohtude vähendamise tavad on liikmesriikides hästi juurdunud ning põhinevad mõnel juhul kultuuritraditsioonidel või riiklikul õigusel, mis reguleerib jahimeeste tegevust. Ühenduse õigus, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad1, sätestab jahiloomade liha ja loomsete kõrvalsaaduste käitlemise eeskirjad. Need eeskirjad asetavad vastutuse ohtude vältimise eest koolitatud isikutele, nt jahimeestele. Võttes arvesse võimalikke ohte toiduahelale, tuleks surmatud jahiloomadelt pärinevate loomsete kõrvalsaaduste suhtes ▌käesoleva määruse sätteid kohaldada üksnes niivõrd, kuivõrd selliste ulukite turuleviimise suhtes kohaldatakse toiduhügieeni õigusakte ja kuivõrd need hõlmavad ulukiliha töötlemise ettevõtetes tehtavaid toiminguid. Lisaks tuleks käesoleva määrusega reguleerida jahitrofeede valmistamise loomseid kõrvalsaadusi, et vältida loomade tervise riske.

(14) Käesolevas määruses sätestatud eeskirju tuleks kohaldada veeloomadelt saadud loomsete kõrvalsaaduste suhtes, kui materjal on saadud mujalt kui laevadelt, mis tegutsevad toiduhügieeni käsitlevate ühenduse õigusaktide alusel ▌. Eelkõige tuleks võtta riskiga proportsionaalseid meetmeid seoses sellise materjali käitlemise ja kõrvaldamisega, mis on tekkinud kalalaevade pardal haigustunnustega kaladelt siseelundeid eemaldades. Sellised meetmed käesoleva määruse rakendamiseks tuleks vastu võtta riskihindamise põhjal, mille

1 ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

164 /PE 425.403

ET

on läbi viinud asjakohane teadusasutus, võttes arvesse olemasolevaid tõendeid teatavate meetmete tõhususe kohta võitluses inimestele nakkavate haiguste, eelkõige teatavate parasiitide leviku vastu.

(14 a) Töötlemata lemmikloomatoiduna põllumajandusettevõttes kasutatavatest või ettevõtja poolt lõppkasutajale tarnitavatest materjalidest tuleneva piiratud ohu tõttu ei tuleks sellise lemmikloomatoiduga seotud teatavate tegevuste suhtes käesolevas määruses sätestatud eeskirju kohaldada.

(15) Käesolevas määruses on asjakohane selgitada, millised loomad tuleb liigitada lemmikloomade hulka, et selliste loomade kõrvalsaadusi ei kasutataks põllumajandusloomade söödas. Eelkõige tuleks lemmikloomadena käsitleda loomi, keda peetakse muul otstarbel kui põllumajanduses kasutamiseks.

(16) Ühenduse õigusaktide järjepidevuse nimel tuleks käesolevas määruses kasutada teatavaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad)1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivis 2008/98/EÜ jäätmete kohta2 sätestatud mõisteid. Tuleks selgitada viidet nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivile 86/609/EMÜ katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta3.

(17) Ühenduse õigusaktide järjepidevuse nimel tuleks käesolevas määruses kasutada veeloomade mõistet, mis on sätestatud 24. oktoobri 2006. aasta direktiivi 2006/88/EÜ (vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete loomatervishoiunõuete ning teatavate veeloomadel esinevate taudide ennetamise ja tõrje kohta) artikli 3 lõike 1 punktis e. Samal ajal tuleks selgrootute veeloomade suhtes, mida see määratlus ei hõlma ja millest ei tulene haiguste leviku ohtu, kohaldada samu nõudeid nagu veeloomade suhtes.

(18) Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta4 täpsustatakse prügilalubade väljaandmise tingimused. Käesoleva määrusega tuleks ette näha loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamine prügilates, millele on selline luba välja antud.

(19) Peamine kohustus toimida kooskõlas käesoleva määrusega lasub ettevõtjatel. Samal ajal on avalikes huvides, et inimeste ja loomade terviseohtude ärahoidmiseks on kasutusel kogumis- ja kõrvaldamissüsteem, mis tagab selliste loomsete kõrvalsaaduste ohutu kasutamise või ohutu kõrvaldamise, mida ei tohi kasutada või mida ei kasutata majanduslikel põhjustel. ▌Kogumis- ja kõrvaldamissüsteemi ulatuse puhul tuleks arvesse võtta teatavas liikmesriigis tekkivat loomsete kõrvalsaaduste tegelikku hulka. See peaks ettevaatusabinõuna kajastama ka laiendatud kõrvaldamisvõimsuse vajadust transmissiivsete haiguste laiaulatuslike puhangute või olemasolevate jäätmekõrvaldusettevõtete ajutiste tehniliste rikete korral. Liikmesriikidel tuleks lubada teha koostööd üksteisega ja kolmandate riikidega eeldusel, et käesoleva määruse eesmärgid on täidetud.

1 EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. ║ 2 ELT L 312, 22.11.2008, lk 3. 3 EÜT L 358, 18.12.1986, lk 1. ║ 4 EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. ║

PE 425.403\ 165

ET

(19 a) Oluline on kindlaks määrata lähtepunkt, s.t hetk loomsete kõrvalsaaduste elutsüklis, mille järel tuleks kohaldada käesoleva määruse nõudeid. Kui tootest on saanud loomne kõrvalsaadus, ei tohiks see üldjuhul uuesti toiduahelasse jõuda. Teatavate toorainete, nt nahkade käitlemise suhtes kehtivad erinõuded, kui neid käideldakse ettevõtetes, mis on samal ajal integreeritud toiduahelasse ja loomsete kõrvalsaaduste tootmisahelasse. Sel juhul tuleks võtta vajalikud eraldamismeetmed, et vähendada ristsaastumise tõttu tekkida võivaid ohte toidu- ja söödaahelale. Teistes ettevõtetes tuleks kindlaks määrata riskil põhinevad tingimused, et vältida ristsaastumist, eelkõige kahe ahela eraldamise teel.

(19 b) Õiguskindluse huvides ja võimalike ohtude nõuetekohaseks kontrollimiseks tuleks tootmisahelas kindlaks määrata lõpp-punkt toodete jaoks, mis pole otseselt seotud söödaahela ohutusega. Teatavate teiste ühenduse õigusaktide alusel reguleeritud toodete puhul tuleks selline lõpp-punkt kindlaks määrata tootmisfaasis. Tooted, mis on jõudnud sellesse lõpp-punkti, tuleks käesoleva määruse alusel kontrollimisest välja arvata. Eelkõige peaks lõpp-punkti läbinud tooteid olema lubatud käesoleva määruse piiranguid kohaldamata turule viia ning transportida ettevõtete poolt, mida ei ole käesoleva määruse alusel tunnustatud ega registreeritud.

(19 c) Siiski peaks olema võimalik nimetatud lõpp-punkti muuta, eelkõige uute tekkivate ohtude puhul. Määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel on teatavad tooted, eelkõige guaano, teatavad nahad, mida on töödeldud teataval viisil, nagu parkimine, ja teatavad jahitrofeed kõnealuse määruse nõuetest vabastatud. Sarnased erandid tuleks sobivatel tingimustel sätestada rakendusmeetmetes, mis võetakse vastu käesoleva määruse alusel, selliste toodete jaoks nagu õlikeemilised tooted ja biodiislikütuse valmistamise lõppsaadused.

(20) Et tagada inimeste ja loomade tervise kõrgetasemeline kaitse, peaksid liikmesriigid jätkama vajalike meetmete võtmist, et hoida ära loomsete kõrvalsaaduste lähetamine kitsendustega tsoonidest või ettevõtetest, eriti nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiivis 92/119/EMÜ (millega seatakse sisse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja konkreetsed meetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega)1 loetletud haiguste puhangute korral.

(21) Loomsete kõrvalsaadustega seotud toiminguid, mille tulemusena võib tekkida märkimisväärne oht inimeste ja loomade tervisele, tuleks teha ainult ettevõtetes, millele pädev asutus on eelnevalt andnud tunnustuse selliste toimingute tegemiseks. Käesolev tingimus peaks eelkõige kehtima käitlemisettevõtete ja teiste ettevõtete suhtes, mis käitlevad või ladustavad loomseid kõrvalsaadusi, mis on otseselt seotud söödaahela ohutusega. Tuleks lubada rohkem kui ühe kategooria loomsete kõrvalsaaduste käitlemist samas ettevõttes tingimusel, et hoitakse ära ristsaastumine. Lisaks tuleks lubada nende tingimuste muutmist, kui kõrvaldamiseks ja töötlemiseks mõeldud materjali hulk tekib laiaulatusliku haiguspuhangu tõttu, juhul kui ajutise kasutamisega sellistel muudetud tingimustel ei põhjustata haigusohu levimist.

(22) Siiski ei peaks selline tunnustamine olema vajalik ettevõtete puhul, mis töötlevad või käitlevad teatavaid ohutuid materjale, nagu saadused, mida on töödeldud sellisel määral, et nad enam ei kujuta endast ohtu inimeste ja loomade tervisele. Sellised ettevõtted tuleb registreerida, et lubada ametlikke materjali liikumise kontrolle ja tagada materjali liikumise jälgitavus. See peaks kehtima ka ettevõtjate puhul, kes transpordivad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid, välja arvatud juhul, kui nende suhtes ei kohaldata enam mingit kontrolli, sest lõpp-punkt ahelas on kindaks määratud. 1 EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69. ║

166 /PE 425.403

ET

(23) Ettevõtteid tuleks tunnustada pärast seda, kui pädevale asutusele on esitatud teave ja pärast ettevõtte külastust, mis kinnitavad, et käesoleva määruse nõuded ettevõtte infrastruktuurile ja seadmetele on täidetud, nii et kasutatavast toimingust tulenevad ohud inimeste ja loomade tervisele on piisava kontrolli all. Peaks olema võimalik anda tingimisi tunnustust, et ettevõtjatel oleks võimalik kõrvaldada puudused, enne kui ettevõte saab täieliku tunnustuse.

(24) Ettevõtetelt, mille toiminguid on kooskõlas ühenduse toidu- ja söödahügieeni käsitlevate õigusaktidega juba tunnustatud, ei tuleks nõuda, et nad peavad taotlema tunnustamist või registreerimist käesoleva määruse alusel, kuna tunnustuse või registreerimisega kõnealuste ühenduse õigusaktide alusel juba võetakse arvesse käesoleva määruse eesmärke. Kuid ettevõtetel, mis on tunnustatud või registreeritud hügieeni käsitlevate õigusaktide kohaselt, peaks olema kohustus täita käesoleva määruse nõudeid ning nendes tuleks läbi viia ametlikke kontrolle, et teha kindlaks käesoleva määruse nõuete järgmine.

(25) Loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted tuleks ohuanalüüsi alusel klassifitseerida kolme kategooriasse, mis kajastavad inimeste ja loomade tervisele avalduva ohu taset. Kuigi kõrge ohutasemega loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid tuleks kasutada ainult muul otstarbel kui söödaahelas, tuleks lubada nende kasutamist madala ohutasemega ▌ohututes tingimustes.

(26) Teaduse ja tehnoloogia arengu tulemusena võidakse välja arendada protsessid, millega saab kõrvaldada või minimeerida ohud inimeste ja loomade tervisele. Käesolevas määruses sätestatud loomsete kõrvalsaaduste loetelusse peaks olema võimalik teha muudatusi, et võtta arvesse sellist arengut. Enne selliste muudatuste tegemist ja kooskõlas inimeste ja loomade kõrgetasemelist kaitset tagavate ühenduse õigusaktide üldiste põhimõtetega peaks asjakohane teaduslik asutus, nagu Euroopa Toiduohutusamet, Euroopa Ravimiamet või tarbekaupade teaduskomitee (sõltuvalt sellest, mis liiki loomsetest kõrvalsaadustest tulenevaid ohtusid tahetakse analüüsida), tegema ohuanalüüsi. Siiski peaks olema selge, et kui eri kategooriate loomseid kõrvalsaadusi on kord kokku segatud, tuleks segu käidelda vastavalt kõrgeimasse ohukategooriasse kuuluva segu koostisosa suhtes sätestatud normidega.

(27) Inimeste ja loomade tervisele avalduva kõrge ohutaseme tõttu ei tohiks eriti söödas kasutada loomseid kõrvalsaadusi, mis põhjustavad transmissiivse spongioosse entsefalopaatia ohtu. Seda piirangut tuleks kohaldada metsloomade suhtes, kes võivad levitada nakkushaigust. Tuleks piirata transmissiivse spongioosse entsefalopaatia ohtu tekitavate loomsete kõrvalsaaduste kasutamist söödas, ilma et see piiraks määruses (EÜ) nr 999/2001 sätestatud eeskirjade kohaldamist.

(27 a) Loomsed kõrvalsaadused, mis on saadud katseloomadest vastavalt direktiivi 86/609/EMÜ määratlusele, tuleks samuti söödas kasutamisest välja arvata nendest loomsetest kõrvalsaadustest tulenevate võimalike ohtude tõttu. Kuid liikmesriigid võivad lubada kasutada loomseid kõrvalsaadusi, mis on saadud uute söödalisandite katsetamisel kasutatud loomadest, vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta1.

(28) Teatavate ainete ja saaduste kasutamine on ebaseaduslik nõukogu 26. juuni 1990. aasta määruse (EMÜ) nr 2377/90 (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide

1 ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

PE 425.403\ 167

ET

piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes)1 ja nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/22/EÜ (mis käsitleb teatavate hormonaalse või türostaatilise toimega ainete ja beetaagonistide kasutamise keelamist loomakasvatuses)2 alusel. Lisaks sätestatakse nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivis 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes3, eeskirjad teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise kohta elusloomades ja loomsetes toodetes. Direktiivis 96/23/EÜ sätestatakse ka eeskirjad, mida kohaldatakse, kui on tuvastatud teatavat lubatud piirnormi ületavate lubatud ainete jääkide või saasteainete esinemine. Et tagada ühenduse õigusaktide ühtsus, tuleks loomsed saadused, milles on tuvastatud määrusega (EMÜ) nr 2377/90 ning direktiividega 96/22/EÜ ja 96/23/EÜ keelatud aineid, klassifitseerida vastavalt 1. või 2. kategooriasse, pidades silmas nendest tulenevat riski toidu- ja söödaahelale.

(29) Sõnnikut ja seedetrakti sisu ei ole vaja kõrvaldada, tingimusel, et asjakohase töötlemisega tagatakse haiguste leviku tõkestamine maapinnale laotamise ajal. Söödas ei tohiks kasutada loomseid kõrvalsaadusi, mis tekivad loomadest, kes surevad põllumajandusettevõttes, ja haiguste kõrvaldamise eesmärgil tapetud loomadest. Piiranguid tuleks kohaldada ka imporditud loomsete kõrvalsaaduste suhtes, mida lubatakse ühendusse, kui nad ei ole ühenduse piiril tehtud kontrolli tulemuse kohaselt ühenduse õigusaktidega kooskõlas, ja saaduste suhtes, mis ei vasta ühenduse piires toimuva kontrolli ajal ühenduses kohaldatavatele nõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta4 ning [uus määrus … sööda turuleviimise ja kasutamise kohta] nõuete mittetäitmine ei tohiks kaasa tuua piirikontrollis esitatud toodete väljaarvamist söödaahelast.

(30) Alates määruse (EÜ) nr 1774/2002 jõustumise kuupäevast on teatavate loomsete kõrvalsaaduste vaikimisi 2. kategooriasse liigitamisega tõsiselt piiratud nende kasutusvõimalusi, kuigi mitte tingimata võrdeliselt kaasneva ohuga. Sellest tulenevalt tuleks kõnealused loomsed kõrvalsaadused klassifitseerida 3. kategooria materjaliks, et lubada teataval puhul nende kasutamist teataval söödaotstarbel. Ükskõik millise muu loomse kõrvalsaaduse suhtes, mis ei ole loetletud ühes kolmest kategooriast, tuleks säilitada ettevaatusabinõuna vaikimisi liigitamine 2. kategooria materjalina, eelkõige selleks, et tugevdada sellise materjali üldist välistamist põllumajandusloomade, v.a karusloomade söödast.

(31) Muude õigusaktidega, mis on jõustunud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused)5 vastuvõtmist, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrustega (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta6, määrusega (EÜ) nr 853/2004 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded7 ja mida täiendab määrus (EÜ) nr 1774/2002, määratakse toidu- ja söödakäitlejate esmaseks ülesandeks toimida kooskõlas ühenduse õigusaktidega, mille eesmärk on kaitsta inimeste ja loomade tervist. Vastavalt kõnealustele õigusaktidele peaksid käesoleva määruse alusel toimivad ettevõtjad vastutama 1 EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1. ║ 2 EÜT L 125, 23.5.1996, lk 3. ║ 3 EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10. ║ 4 EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. 5 EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. ║ 6 ELT L 139, 30.4.2004, lk 1. ║ 7 ELT L 35, 8.2.2005, lk 1.

168 /PE 425.403

ET

eelkõige ka käesoleva määruse järgimise eest. Selliste ettevõtjate vastavat põhilist kohustust tagada käesoleva määruse järgimine tuleks veel selgitada ja täpsustada seoses jälgitavuse tagamise vahenditega, näiteks loomsete kõrvalsaaduste lahuskogumine ja -edastamine. Olemasolevad süsteemid, mis tagavad üksnes riiklikul tasandil ringlevate toodete jälgitavuse muul viisil, peaksid edasi toimima, kui nad annavad võrdväärset teavet. Tuleks teha kõik jõupingutused, et edendada elektrooniliste ja muude selliste dokumenteerimisviiside kasutamist, mis ei hõlma paberkandjat, kui need tagavad täieliku jälgitavuse.

(32) Et tagada käesoleva määruse nõuete täitmine, on ettevõttes vaja enesekontrollisüsteemi. Ametlike kontrollide käigus peaksid pädevad asutused enesekontrolle arvesse võtma. Teatavates ettevõtetes peaks enesekontrollisüsteem ▌rajanema ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi (HACCP) põhimõtetel. HACCP põhimõtted peaksid põhinema nende rakendamise kogemusel toidu- ja söödahügieeni käsitleva ühenduse õiguse alusel. Seoses sellega võivad riiklikud hea tava juhendid olla kasulikuks vahendiks HACCP põhimõtete ja teiste käesoleva määruse aspektide praktilisel rakendamisel.

(33) Loomseid kõrvalsaadusi tuleks kasutada ainult juhul, kui ohud inimeste ja loomade tervisele on nende töötlemise ja loomsete kõrvalsaaduste põhjal toodetud toodete turuleviimise ajal minimeeritud. Kui see ei ole võimalik, tuleks loomsed kõrvalsaadused ohututel tingimustel kõrvaldada. Kooskõlas ühenduse muude õigusaktidega tuleks selgitada võimalusi erinevate kategooriate loomsete kõrvalsaaduste kasutamiseks. Üldiselt peaksid kõrgema ohukategooria võimalused olema samuti kättesaadavad madalamas ohukategoorias, välja arvatud juhul, kui on vaja arvesse võtta teatavate loomsete kõrvalsaadustega seotud ohtudest tingitud erikaalutlusi.

(34) Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamine peaks toimuma vastavalt prügilasse ladestamist ja jäätmete põletamist käsitlevatele keskkonnakaitsealastele õigusaktidele. Et tagada järjepidevus, peaks põletamine toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiivile 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta1. Jäätmete koospõletamise kohta – kas taaskasutus- või kõrvaldamistoiminguna – kehtivad samad tunnustus- ja käitustingimused, nagu jäätmepõletamise kohta, eriti õhusaaste piirnormide, reovee ja jääkide vallandumise kontrollimis-, jälgimis- ja mõõtmisnõuete osas. Sellest tulenevalt tuleks lubada kõigi kolme kategooria materjalide otsest koospõletamist ilma eelneva töötlemiseta. Lisaks tuleks näha ette erisätted väikese ja suure võimsusega põletusseadmete heakskiitmiseks.

(35) Tuleks lubada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamist põletamisel kütusena ning see ei ole jäätmekõrvaldustoiming. Siiski peaks selline kasutamine toimuma tingimustes, millega tagatakse nii inimeste ja loomade tervise kaitse kui ka asjakohaste keskkonnakaitsealaste normide järgimine.

▌

(37) Käesoleva määrusega tuleb ette näha võimalus kehtestada loomsete kõrvalsaaduste töötlemismeetodite parameetrid aja, temperatuuri ja rõhu kohta, eriti meetodite puhul, millele praegu osutatakse määruse (EÜ) nr 1774/2002 alusel kui meetoditele 2–7.

(38) Karpide ja koorikloomade kojad ja koorikud, millest on eemaldatud pehmed koed või liha, tuleks määruse reguleerimisalast välja jätta. Tulenevalt selliste pehmete kudede või liha 1 EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.

PE 425.403\ 169

ET

kodadest või koorikutest eemaldamise erinevatest tavadest ühenduses, peaks olema võimalik kasutada kodasid ja koorikuid, millest ei ole eemaldatud kogu pehmet kude või liha, tingimusel, et selline kasutamine ei ohusta inimeste või loomade tervist. Riiklikud hea tava juhendid võiksid hõlbustada teadmiste levitamist nõuetekohaste tingimuste kohta, mille puhul selline kasutamine oleks võimalik.

(39) Pidades silmas sellistest toodetest tulenevat piiratud ohtu inimeste ja loomade tervisele, peaks pädevatel asutustel olema võimalik kiita heaks biodünaamiliste preparaatide valmistamine ja kasutamine 2. ja 3. kategooria materjali põhjal, nagu osutatud nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta1.

(40) Uuendtehnoloogiatega, mida praegu arendatakse, luuakse soodsaid viise, kuidas loomsete kõrvalsaaduste põhjal energiat toota või selliseid saadusi ohutult kõrvaldada. Ohutu kõrvaldamine võib toimuda, kombineerides loomsete kõrvalsaaduste ohutu kohapeal säilitamise meetodeid väljakujunenud kõrvaldamismeetoditega ning kombineerides lubatud töötlusparameetreid positiivse hinnangu saanud uute standarditega. Et võtta arvesse teaduse ja tehnoloogia asjakohast arengut, tuleks sellised tehnoloogiad heaks kiita kui loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise või kasutamise lisameetodid kogu ühenduse territooriumil. Kui tehnoloogilise protsessi on välja arendanud füüsiline isik, peaks enne sellise heakskiidu andmist pädeva asutuse kontrollitud taotluse läbi vaatama Euroopa Toiduohutusamet, et hinnata protsessi eeldust ohtu vähendada ning seda, kas isikute õigused, sh äriteabe konfidentsiaalsus on tagatud. Taotlejatele nõu andmiseks tuleks kasutusele võtta standardne taotlusvorm. Kuna sel dokumendil on ainult suunav eesmärk, tuleks see vastu võtta nõuandemenetluse teel koostöös Euroopa Toiduohutusametiga.

(41) On asjakohane selgitada nõudeid, mida kohaldatakse söödaks mõeldud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turuleviimise ning orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete suhtes, et tagada toidu- ja söödaahela kaitse. Põllumajandusloomade, v.a karusloomade söödana tuleks kasutada ainult kolmanda kategooria materjali. Loomsete kõrvalsaaduste põhjal toodetud väetised võivad mõjutada sööda ja toidu ohutust. Kui need on toodetud 2. kategooria liha-kondijahust või töödeldud loomsest valgust, tuleks lisada koostisosa, nagu mõni anorgaaniline või mitteseeditav aine, et hoida ära nende otsene kasutamine söödas. Sellist segamist ei tuleks nõuda, kui toodete, eelkõige lõpptarbijale kasutamiseks mõeldud toodete koostis või pakend välistab toote väärkasutamise söödana. Koostisosade määramisel tuleks arvesse võtta erinevaid kliima ja pinnasega seotud asjaolusid ja teatavate väetiste kasutamise eesmärki.

(42) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta määruses (EÜ) nr 1523/2007, millega keelatakse kassi ja koera karusnahkade ning neid karusnahku sisaldavate toodete turule viimine ja ühendusse import või ühendusest eksport2, sätestatakse üldine kassi- ja koeranahkade ning neid nahku sisaldavate toodete turuleviimise ning importimise ja eksportimise keeld. Siiski ei tohiks kõnealune keeld mõjutada käesolevast määrusest tulenevat kohustust kõrvaldada kassidelt ja koertelt pärinevad loomsed kõrvalsaadused, sealhulgas karusnahad.

(43) Teaduse ja tehnika edendamine ja kunstitegevus võib nõuda kõikide kategooriate loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamist, mõnikord kogustes, mis on kaubavahetuses kasutatavatest kogustest väiksemad. Et hõlbustada selliste loomsete 1 EÜT L 189, 20.7.2007, lk 1. 2 ELT L 343, 27.12.2007, lk 1.

170 /PE 425.403

ET

kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete importimist ja kasutamist, peaks pädevatel asutustel olema võimalus määrata tingimused selliste toimingute tegemiseks juhtumite kaupa. Tuleks sätestada ühtlustatud tingimused juhuks, kui on vaja ühenduse tasemel meetmeid.

(44) Määrus (EÜ) nr 1774/2002 sisaldab üksikasjalikke sätteid, millega lubatakse erandina toita loomaaialoomi 2. ja 3. kategooria materjaliga. Sarnased sätted tuleks ette näha ka käesolevas määruses ning lubada kasutada teatavat 1. kategooria materjali söödana ja anda võimalus kehtestada üksikasjalikud eeskirjad inimeste ja loomade võimalike terviseohtude kontrollimiseks.

(45) Määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaselt võib 1. kategooria materjali kasutada oma looduslikus elupaigas elavate ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste liikide toitmiseks, et edendada bioloogilist mitmekesisust. Et anda asjakohane vahend kõnealuste liikide säilitamiseks, tuleks jätkata kõnealuse toitmise lubamist käesoleva määruse alusel vastavalt haiguste leviku ennetamiseks sätestatud tingimustele. Samal ajal tuleks rakendusmeetmetes sätestada tervisetingimused, mis võimaldavad kasutada sellist 1. kategooria materjali söödana ulatuslikes karjatamissüsteemides ning teiste lihatoiduliste liikide, nt karude ja huntide söötmiseks. On oluline, et sellistes tervisetingimustes võetakse arvesse asjaomaste liikide loomulikke toitumismustreid ning bioloogilise mitmekesisuse edendamisega seotud ühenduse eesmärke, nagu on osutatud komisjoni 22. mai 2006. aasta teatises „Bioloogilise mitmekesisuse hävimise peatamine 2010. aastaks ja pärast seda”1.

(46) ▌Loomsete kõrvalsaaduste, eriti surnud loomade matmine ja põletamine võib konkreetsetes olukordades olla õigustatud, eelkõige kõrvalistes piirkondades või haigustõrjeolukordades, mis nõuavad raske transmissiivse haiguse puhangu kontrollimiseks tapetud loomade erakorralist kõrvaldamist. Eelkõige tuleks eriolukorras lubada kohapealset kõrvaldamist, sest olemasolev jäätmetöötlemis- või põletamisvõimsus piirkonnas või liikmesriigis võib muidu osutuda haiguse leviku kontrollimist piiravaks teguriks.

(47) Senist erandit seoses ▌loomsete kõrvalsaaduste matmise ja põletamisega tuleks laiendada piirkondadele, kuhu praktiliselt puudub juurdepääs või kuhu juurdepääs kujutab endast ohtu koguvate töötajate tervisele ja ohutusele. Määruse (EÜ) nr 1774/2002 kohaldamisel ja teatavates liikmesriikides toimunud loodusõnnetustest, nt metsatulekahjudest ja üleujutustest saadud kogemusest nähtub, et selliste erandlike asjaolude puhul on õigustatud kõrvaldamine kohapeal mattes või põletades, et tagada loomade kiire kõrvaldamine ja vältida haigusohu levikut. Kõrvaliste piirkondade üldine suurus liikmesriigis peaks olema piiratud, lähtudes määruse (EÜ) nr 999/2001 kohaldamisel saadud kogemustest, et tagada üldise kohustuse täitmine, s.o nõuetele vastava, käesolevas määruses sätestatud eeskirjade kohase kõrvaldamissüsteemi loomine.

(48) Teatavatel ettevõtetel, mis käitlevad ainult väikestes kogustes loomseid kõrvalsaadusi, mis ei kujuta endast ohtu inimeste ja loomade tervisele, tuleks lubada selliseid kõrvalsaadusi kõrvaldada ametliku järelevalve all muul viisil, kui sätestatud käesolevas määruses. Kuid selliste erakorraliste asjaolude kriteeriumid tuleks sätestada ühenduse tasandil, et tagada nende ühtne kohaldamine, lähtudes teatavate sektorite tegelikust olukorrast ning muude kõrvaldamissüsteemide kättesaadavusest teatavates liikmesriikides.

(49) Tuleks täpsustada võimalikke toimimisviise, mida pädevad asutused saavad kasutada ametlikke kontrolle tehes, et tagada õiguskindlus, eriti seoses käitlemise peatamise või alalise 1 KOM(2006)0216.

PE 425.403\ 171

ET

keelustamisega või tingimuste kehtestamisega, mis tagavad käesoleva määruse nõuetekohase rakendamise. Ametlikud kontrollkäigud peaksid toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks1, mitmeaastaste kontrollikavade raamistikus.

(50) ▌Et tagada liikmesriikidele võimalus kontrollida nende territooriumile kõrvaldamiseks saadetava materjali kogust, peaks pädev asutus andma loa sellise materjali vastuvõtmiseks tema territooriumil.

(51) Võib kehtestada rõhu all steriliseerimise ja transpordi abiteenuste tingimused, et tagada võimalike ohtude ohjamine. Et tagada jälgitavus ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete lähetamist kontrollivate liikmesriikide pädevate asutuste vaheline koostöö, tuleks kasutada kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi (TRACES), mis võeti kasutusele komisjoni ║otsusega 2004/292/EÜ2║, et anda teavet ▌1. ja 2. kategooria loomsete kõrvalsaaduste ning 1. ja 2. kategooria materjalidest saadud liha-kondijahu või loomse rasva lähetamise ning 3. kategooria materjalist saadud töödeldud loomse valgu kohta. Materjalide puhul, mida tavaliselt saadetakse väikeses koguses teaduslikel, hariduslikel, kunstilistel või diagnostilistel eesmärkide, tuleks sätestada eritingimused, et hõlbustada selliste materjalide liikumist ühenduses. Eritingimustel tuleks lubada kahepoolseid kokkuleppeid, mis hõlbustavad ühist piiri jagavate liikmesriikide vahel veetavate materjalide kontrolli.

(52) Et hõlbustada kaubasaadetiste transporti läbi kolmandate riikide, mis piirnevad rohkem kui ühe liikmesriigiga, tuleks kehtestada erikord kaubasaadetiste lähetamise kohta ühe liikmesriigi territooriumilt kolmanda riigi territooriumi kaudu, tagamaks eelkõige ühenduse territooriumile taassisenevate kaubasaadetiste veterinaarkontrolli vastavalt nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivile 89/662/EÜ veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega3.

(53) Ühenduse õigusaktide ühtsuse nimel on vaja täpsustada käesolevas määruses sätestatud eeskirjade ja ühenduse jäätmeõigusaktide vahelist seost. Eelkõige tuleks tagada kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta4 sätestatud jäätmete ekspordikeeldudega. Et ennetada võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale, tuleks keelata põletamise ja prügilasse ladestamise teel kõrvaldamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete eksport. Kui eesmärk on ennetada võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale ja ohte inimeste ja loomade tervisele, tuleks ära hoida ka loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete eksport kolmandatesse riikidesse, mis ei ole OECD liikmed, eesmärgiga kasutada neid biogaasi- või kompostimisettevõtetes. Kohaldades sätteid, mis võimaldavad erandeid ▌ekspordikeelust, on komisjon oma otsuses kohustatud täielikult järgima ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni, nagu on otsustanud Euroopa Ühendus nõukogu otsusega 93/98/EMÜ5, ja nimetatud konventsiooni muudatust, mis on sätestatud

1 ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. 2 ELT L 94, 31.3.2004, lk 63. ║ 3 EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13. ║ 4 ELT L 190, 12.7.2006, lk 1. 5 EÜT L 39, 16.2.1993, lk 1.

172 /PE 425.403

ET

konventsiooniga liitunud riikide konverentsi otsuses III/1, mille Euroopa Ühendus on heaks kiitnud nõukogu otsusega 97/640/EÜ1 ning mida rakendatakse määrusega (EÜ) nr 1013/2006.

(54) Lisaks tuleks tagada, et komisjoni 3. mai 2000. aasta otsuses 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu)2, loetletud ohtlike jäätmetega segatud või saastunud loomseid kõrvalsaadusi imporditakse, eksporditakse või lähetatakse ühest liikmesriigist teise kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1013/2006. Samuti on vaja sätestada reeglid sellise materjali lähetamise kohta liikmesriigi piires.

(55) Komisjonil peaks olema võimalik teha liikmesriikides kontrollkäike. Ühenduse kontrollkäigud kolmandatesse riikidesse peaksid toimuma kooskõlas ║määrusega (EÜ) nr 882/2004 ║.

(56) Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import ühendusse ja sellise materjali transiit peaks toimuma vastavalt eeskirjadele, mis on vähemalt sama ranged nagu need, mida kohaldatakse ühenduses. Teise võimalusena võib kolmandate riikide loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käsitlevad eeskirjad tunnistada ühenduse õigusaktides sätestatud eeskirjadega samaväärseks. Neist tuleneva võimaliku ohu tõttu tuleks kohaldada lihtsustatud impordieeskirju toodete suhtes, mis ei ole ette nähtud söödaahelas kasutamiseks.

(57) Ühenduse õigusaktid, mis käsitlevad kosmeetikatoodete, meditsiiniseadmete ja ravimitena kasutamiseks mõeldud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmist, moodustavad tervikliku raamistiku selliste toodete turuleviimiseks: need on nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta4, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta5, nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta6, nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta7 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta8 (edaspidi „eridirektiivid“). Siiski ei paku kosmeetikatooteid ja meditsiiniseadmeid käsitlevad eridirektiivid kaitset loomade tervist ähvardavate ohtude eest. Sellistel juhtudel peaks nende ohtude suhtes olema võimalik kohaldada käesolevat määrust ning tuleks võimaldada kaitsemeetmeid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 178/2002.

(58) Eridirektiivide nõuded peaksid kehtima ka loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes, mida tarnitakse materjali või koostisosadena selliste loomsetest kõrvalsaadustest

1 EÜT L 272, 4.10.1997, lk 45. 2 EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3. ║ 3 EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169. ║ 4 EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67. ║ 5 EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. ║ 6 EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17. ║ 7 EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1. ║ 8 EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1. ║

PE 425.403\ 173

ET

saadud toodete tootmiseks, kuivõrd nendega sätestatakse inimeste ja loomade tervise ohutuse kontrollimise eeskirjad. Kõnealuste eridirektiividega juba reguleeritakse osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks lubatud loomse lähteaine kasutamist ja kehtestatakse teatavad tingimused inimeste ja loomade tervise ohutuse tagamiseks. Eelkõige jäetakse ║direktiiviga 76/768/EMÜ 1. ja 2. kategooria materjal välja kosmeetika toodete koostisest ja kohustatakse tootjaid kohaldama häid tootmistavasid. Komisjoni ║direktiiviga 2003/32/EÜ1 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded meditsiiniseadmete suhtes, mille valmistamisel on kasutatud loomseid kudesid.

(59) Kui kõnealused tingimused ei ole siiski veel eridirektiivides sätestatud või kui nendega ei hõlmata teatavaid ohtusid inimeste ja loomade tervisele, tuleks kohaldada käesolevat määrust, samuti peaksid olema võimalikud kaitsemeetmed vastavalt määrusele (EÜ) nr 178/2002.

▌

(61) Teatavad loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted ei satu söödaahelasse või ei kasutata neid pinnal, kus karjatatakse põllumajandusloomi või millelt kogutakse haljassööta. Selliste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete hulka kuuluvad tehnilise otstarbega tooted, nagu nahatööstusele mõeldud töödeldud nahad, tekstiilitööstuses kasutatav töödeldud vill, kontidest valmistatud tooted liimi jaoks ja lemmikloomatoiduks ettenähtud töödeldud materjal. Ettevõtjatel tuleks lubada viia selliseid tooteid turule tingimusel, et need on kas saadud töötlemist mittevajavast toorainest või nende töötlemisega või töödeldud materjali lõppkasutusega on tagatud piisav riskijärelevalve.

▌

(65) Mitmes liikmesriigis on määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud eeskirjad täitmata jäetud. Sellest tulenevalt on lisaks eeskirjade rangele jõustamisele vaja kehtestada kriminaalkaristused ning muud sanktsioonid ettevõtjate suhtes, kes jätavad kõnealused eeskirjad täitmata. Seega on vaja, et liikmesriigid sätestaksid eeskirjad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta.

(66) Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt loomade ja inimeste terviseohutuse nõuete kehtestamine loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, et vältida ja minimeerida kõnealustest saadustest ja toodetest tulenevaid ohtusid loomade ja inimeste tervisele, ning eelkõige kaitsta toidu- ja söödaahela ohutust, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdutakse käesolevas määruses üksnes nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga.

(67) Et tõhustada õiguskindlust ning pidades silmas komisjoni üldist eesmärki lihtsustada ühenduse õigusakte, tuleks käesolevas määruses sätestada ühtne eeskirjade raamistik, võttes arvesse nii määruses (EÜ) nr 1774/2002 sätestatud eeskirju kui ka pärast kõnealuse määruse jõustumise kuupäeva saadud kogemusi ja tehtud edusamme. Määrus (EÜ) nr 1774/2002 tuleks seepärast kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega.

1 ELT L 105, 26.4.2003, lk 18.

174 /PE 425.403

ET

(68) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused1.

(68 a) Et parandada ühenduse õigusaktide ühtsust ja selgust, tuleks loomsete kõrvalsaadustega seotud konkreetseid toiminguid käsitlevad tehnilised eeskirjad, mis on praegu sätestatud nii määruse (EÜ) nr 1774/2002 lisades kui ka kõnealuse määruse alusel kehtestatud rakendusmeetmes2, sätestada eraldi rakendusaktides. Tarbijaid ja asjaomaseid sotsiaal-majanduslikke ringkondi tuleks nõustada ja teavitada käesoleva määrusega seotud küsimustes kooskõlas komisjoni 6. augusti 2004. aasta otsusega 2004/613/EÜ seoses nõuanderühma loomisega toiduahela ning looma- ja taimetervise alal3.

(69) Eelkõige tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu eeskirjad: teatavate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmisahela lõpp-punkti muutmiseks ning teatavate muude loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmisahela lõpp-punkti määramiseks: seoses raske nakkushaigusega, mille esinemise korral ei tohiks loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete lähetamine olla lubatud, ja/või sellise lähetamise lubamise tingimused; ning meetmed, millega muudetakse loomsete kõrvalsaaduste liigitamist, loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamise ja kasutamise piiramisega seotud meetmed, meetmed, millega kehtestatakse tingimused teatavate erandite kohaldamiseks seoses loomsete kõrvalsaaduste kasutamise, kogumise ja kõrvaldamisega, samuti meetmed, millega lubatakse või lükatakse tagasi alternatiivne meetod loomsete kõrvalsaaduste kasutamiseks ja kõrvaldamiseks.

Lisaks sellele tuleks komisjonile anda volitused võtta vastu üksikasjalikumad eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste kogumise ja transpordi kohta, loomseid kõrvalsaadusi käitlevate ettevõtete infrastruktuuri, seadmete ja hügieeninõuded, loomsete kõrvalsaaduste käitlemise tingimused ja tehnilised nõuded, sh sellise käitlemise tunnustamiseks vajalikud tõendid, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turuleviimise tingimused, ohutute hangete, ohutu töötlemise ja ohutu lõppkasutusega seotud tingimused, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete impordi, transiidi ja ekspordi tingimused, ametliku kontrolli üksikasjalik rakenduskord, sh mikrobioloogiliste analüüside võrdlusmeetodeid käsitlevad eeskirjad, samuti teatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ühest liikmesriigist teise lähetamise kontrollimise tingimused. Kuna need on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega║, tuleb need ║ vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

1 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║ 2 Määrus (EÜ) nr 811/2003 liigisisese ringlussevõtu kohta (ELT L 117, 13.5.2003, lk 14); otsus

2003/322/EÜ raipetoiduliste lindude toitmise kohta (ELT L 117, 13.5.2003, lk 32; otsust on viimati muudetud otsusega 2005/830/EÜ (ELT L 311, 26.11.2005, lk 40); otsus 2003/324/EÜ karusloomade liigisisese ringlussevõtu kohta (ELT L 117, 13.5.2003, lk 37, otsust on kohandatud otsusega 2004/434/EÜ, ELT L 189, 27.5.2004, lk 43); määrus (EÜ) nr 92/2005 alternatiivsete kõrvaldamis- ja kasutusviiside kohta (ELT L 19, 21.1.2005, lk 27; määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1576/2007 (ELT L 340, 22.12.2007, lk 89); määrus (EÜ) nr 181/2006 orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete kohta (ELT L 29, 2.2.2006, lk 31); määrus (EÜ) nr 1192/2006 tunnustatud ettevõtete nimekirja kohta (ELT L 215, 5.8.2006, lk 10); määrus nr 2007/2006 3. kategooria materjalist saadud vahesaaduste kohta (ELT L 379, 28.12.2006, lk 98).

3 ELT L 275, 25.8.2004, lk 17.

PE 425.403\ 175

ET

(70) Tõhususe eesmärgil tuleks meetmete vastuvõtmisel, milles täpsustatakse loomsete kõrvalsaaduste lähetamise tingimusi kitsendustega ettevõtetest ja tsoonidest, kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu lühendada. Kiireloomulistel juhtudel on vaja kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6, sätestatud kiirmenetlust, et võtta meetmeid lõpp-punkti muutmiseks teatavate toodete tootmisahelas.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS ÜLDSÄTTED

I PEATÜKK ÜHISSÄTTED

1. JAGU SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED ▌

Artikkel 1 Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse inimeste ja loomade ▌terviseohutuse nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, et ▌vältida ja minimeerida kõnealustest saadustest ja toodetest tulenevaid ohtusid inimeste ja loomade ▌tervisele ning eelkõige selleks, et kaitsta toidu- ja söödaahela ohutust.

Artikkel 2 Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse:

a) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes, ▌mida ühenduse õigusaktide alusel ei kasutata inimtoiduks ning

b) järgmiste toodete suhtes, mis on vastavalt ettevõtja otsusele ette nähtud muuks otstarbeks kui inimtoiduks:

i) loomsed saadused, mis võivad ühenduse õigusaktide alusel olla ette nähtud inimtoiduks;

ii) loomsete saaduste tootmiseks mõeldud toorained.

Kõnealust otsust ei saa muuta.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste ▌toodete suhtes:

a) metsloomade, v.a jahiloomade terved kehad või nende osad, kelle puhul ei ole inimestele või loomadele nakkava haiguse kahtlust, välja arvatud kaubanduslikel eesmärkidel lossitud veeloomad;

176 /PE 425.403

ET

a a) jahiloomade terved kehad või nende osad, keda vastavalt jahipidamise headele tavadele pärast tapmist ei koguta, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 853/2004 kohaldamist;

b) määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktis e osutatud ulukite loomsed kõrvalsaadused või nende liha;

c) tõuaretuseks ettenähtud munarakud, embrüod ja sperma;

d) toorpiim, ternespiim ja nendest saadud tooted, mis on saadud, ladustatud, kõrvaldatud või mida on kasutatud päritoluettevõttes;

e) karpide või koorikloomade kojad või koorikud, millelt on eemaldatud pehmed koed ja liha;

f) toidujäätmed, välja arvatud juhul, kui need on

i) pärit rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest;

ii) ette nähtud loomade toitmiseks;

iii) ette nähtud rõhu all steriliseerimiseks või artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud meetoditel töötlemiseks või biogaasiks töötlemiseks või kompostimiseks;

g) ilma et see piiraks ühenduse keskkonnalaste õigusaktide kohaldamist merel kõrvaldatud materjal, mis on tekkinud püügitegevuse käigus määrustele (EÜ) nr 852/2004 ja nr 853/2004 vastavatel laevadel, välja arvatud materjal, mis on saadud inimesele nakkavate haiguste, sh parasiiditunnustega kaladelt pardal siseelundeid eemaldades;

h) toores lemmikloomatoit, mis pärineb jaemüügipoodidest, kus tükeldamine ja ladustamine toimub üksnes selleks, et tarbijat varustada vahetult kohapeal;

i) kohapeal tarbimiseks mõeldud toores lemmikloomatoit, mis on saadud loomadest, kes on tapetud päritoluettevõttes ning

j) väljaheited ja uriin, v.a sõnnik ja mineraliseerumata guaano.

▌

4. Käesoleva määrusega ei piirata ühenduse veterinaaria-alaste õigusaktide kohaldamist, mille eesmärk on teatavate loomahaiguste tõrje ja likvideerimine.

Artikkel 3 Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

PE 425.403\ 177

ET

(1) „loomsed kõrvalsaadused” – surnud loomade terved kehad või nende osad või muud loomset päritolu saadused, mis ei ole inimtoiduks ette nähtud, sh munarakud, embrüod ja sperma;

(1 a) „loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted” – ▌tooted, mis on saadud loomsete kõrvalsaaduste ühe või mitme töötlemise, muundamise või töötlusetapi tulemusena;

(1 b) „loomsed saadused” – loomset päritolu saadused, nagu need on määratletud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 8.1;

(1 c) „rümp” – rümp, nagu see on määratletud määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.9;

(2) „loom” – mis tahes selgrootu või selgroogne loom ▌;

(3) „põllumajandusloom” –

a) mis tahes loom, keda inimesed peavad, nuumavad või aretavad ning kasutavad toiduainete, villa, karusnaha, sulgede, nahkade või mis tahes muu loomset päritolu toote tootmiseks või muudel põllumajanduslikel eesmärkidel;

b) hobuslased;

(4) „metsloom” – mis tahes loom, keda inimesed ei pea;

(5) „lemmikloom” – mis tahes loom, kes kuulub liiki, mida inimene tavaliselt peab ja toidab – kuid ei söö – muul otstarbel kui põllumajanduses kasutamiseks ▌;

(6) „veeloomad” – veeloomad, nagu on määratletud direktiivi 2006/88/EÜ artikli 3 lõike 1 punktis e;

(7) „pädev asutus” – liikmesriigi keskasutus, mis on pädev käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks, või mis tahes muu asutus, millele kõnealune pädevus on delegeeritud; see määratlus hõlmab ka kolmanda riigi vastavat asutust, kui on asjakohane;

(7 a) „ettevõtja” – ▌füüsiline või juriidiline isik, kes tegelikult kontrollib kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid, sh vedajad, kauplejad ja kasutajad;

(7 b) „kasutaja” – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid eriotstarbelisel söötmisel, teadusuuringuteks või muul eesmärgil;

(7 c) „ettevõte” – mis tahes koht, kus toimub loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete käitlemist hõlmav toiming, välja arvatud kalalaev;

(8) „turuleviimine” – iga toiming, mille eesmärk on müüa loomseid saadusi või nendest saadud tooteid ühenduses asuvale kolmandale isikule või varustada sellist kolmandat isikut mis tahes muul viisil tasu eest või tasuta või ladustada neid sellise kolmanda isiku varustamiseks;

(9) „transiit” – vedu läbi ühenduse territooriumi ühelt kolmanda riigi territooriumilt teise kolmanda riigi territooriumile muul viisil kui mere- või õhuteed pidi;

178 /PE 425.403

ET

(10) „eksport” – vedu ühendusest kolmandasse riiki;

▌

(13) „transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad (TSEde)” – kõik transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis a.

(14) „määratletud riskiteguriga materjal” – määratletud riskiteguriga materjal, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis g;

▌

(16) „rõhu all steriliseerimine” – loomsete kõrvalsaaduste töötlemine pärast seda, kui peenestamise tulemusena on osakeste suurus alla 50 millimeetri, vähemalt 20 minuti jooksul katkematult sisetemperatuuril üle 133 °C ja vähemalt 3baarise absoluutrõhu all;

▌

(18) „sõnnik” – kõik põllumajandusloomade, v.a tehistingimustes peetavate kalade väljaheited ja/või uriin, koos allapanuga või ilma ▌;

(19) „tunnustatud prügila” – prügila, millele on välja antud luba kooskõlas direktiiviga 1999/31/EÜ;

▌

(22) „orgaanilised väetised” ja „mullaparandusained” – taimede toitumistingimuste ning mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste ja bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks või parandamiseks koos või eraldi kasutatavad loomse päritoluga materjalid; need võivad sisaldada sõnnikut, mineraliseerumata guaanot, seedetrakti sisu, komposti ja lagundumissaadusi;

(23) „kõrvalised piirkonnad” – piirkonnad, kus loomapopulatsioon on nii väike ja millest jäätmekäitlusettevõtted jäävad nii kaugele, et loomsete kõrvalsaaduste kogumine ja transport oleks kohapealse kõrvaldamisega võrreldes lubamatult kulukas;

(24) „toit” või „toiduained” – toit või toiduained, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2;

(25) „sööt” – sööt, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 4;

(25 a) „tsentrifuugimis- või separeerimissete” – materjal, mis tekib kõrvalsaadusena pärast toorpiima puhastamist ning lõssi ja koore eraldamist toorpiimast;

(26) „jäätmed” – jäätmed, nagu on määratletud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 1.

▌

PE 425.403\ 179

ET

2. JAGU VASTUTUS

Artikkel 4 Vastutus

1. Niipea kui ettevõtjad loovad loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse, tuvastavad nad need ning tagavad, et neid käideldakse vastavalt käesolevale määrusele. (lähtepunkt).

2. Ettevõtjad tagavad nende kontrolli all olevates ettevõtetes kogumise, transpordi, käitlemise, muundamise, töötlemise, ladustamise, turuleviimise, levitamise, kasutamise ja kõrvaldamise igas etapis, et loomsed kõrvalsaadused ja nendest saadud tooted vastavad käesoleva määruse nõuetele, mis seonduvad nende tegevusega.

3. Liikmesriigid jälgivad ja kontrollivad, et ettevõtjad täidaksid käesoleva määruse asjaomaseid nõudeid loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kogu ahela ulatuses, nagu on osutatud lõikes 2. Sel eesmärgil omavad nad ametlikku kontrollisüsteemi kooskõlas asjaomaste ühenduse õigusaktidega.

4. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil on loodud piisav süsteem, millega tagatakse loomsete kõrvalsaaduste:

i) kogumine, tuvastamine ja transportimine asjatu viivituseta; ning

ii) käitlemine, kasutamine ja kõrvaldamine vastavalt käesolevale määrusele.

5. Liikmesriigid võivad täita lõikest 4 tulenevaid kohustusi koostöös teiste liikmesriikide või kolmandate riikidega.

Artikkel 5 Tootmisahela lõpp-punkt

1. Artiklis 30 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mis on jõudnud tootmise etappi, mida reguleerivad nimetatud artiklis osutatud õigusaktid, loetakse tootmisahela lõpp-punkti jõudnuks, pärast mida nende suhtes käesoleva määruse nõudeid enam ei kohaldata.

Need loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted võib seejärel viia turule käesolevast määrusest tulenevate piiranguteta ning nende suhtes ei kohaldata enam ametlikku kontrolli vastavalt käesolevale määrusele.

Tootmisahela lõpp-punkti võib muuta:

a) artikli 30 punktides a–d osutatud toodete puhul, kui esineb oht loomade tervisele;

b) artikli 30 punktides e–f osutatud toodete puhul, kui esineb oht inimeste või loomade tervisele.

180 /PE 425.403

ET

Need meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 49 lõikes 6 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. Artiklites 32 ja 33 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete puhul, mis ei kujuta endast enam inimeste või loomade tervisele märkimisväärset ohtu, võib kindlaks määrata tootmisahela lõpp-punkti, pärast mida nende ei kohaldata nende suhtes enam käesoleva määruse nõudeid.

Need loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted võib seejärel viia turule käesolevast määrusest tulenevate piiranguteta ning nende suhtes ei kohaldata enam ametlikku kontrolli vastavalt käesolevale määrusele.

Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 49 lõikes 5 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3. Kui esineb oht inimeste või loomade tervisele, kohaldatakse käesoleva määruse artiklites 30 ja 33 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 178/2002 artikleid 53 ja 54 erakorraliste meetmete kohta.

3. JAGU VETERINAARPIIRANGUD

Artikkel 6 Üldised veterinaarpiirangud

1. Vastuvõtlikust liigist saadud loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid ei lähetata piirangutega ettevõtetest ja tsoonidest

a) vastavalt ühenduse veterinaaria-alastele õigusaktidele; või

b) raskete transmissiivse haiguse esinemise tõttu,

i) mis on loetletud direktiivi 92/119/EMÜ I lisas või

ii) on sätestatud vastavalt teisele lõigule.

Punkti b alapunktis ii sätestatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 49 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid lähetatakse tingimuste alusel, mis on mõeldud inimestele ja loomadele nakkavate haiguste leviku tõkestamiseks.


PE 425.403\ 181

ET

▌

4. JAGU LIIGITAMINE

Artikkel 7 Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete liigitamine

1. Loomsed kõrvalsaadused liigitatakse kategooriatesse vastavalt inimeste ja loomade tervisele põhjustatava ohu tasemele kooskõlas artiklites 8, 9 ja 10 nimetatud loeteludega.

2. Loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes kohaldatakse eeskirju, mis kehtivad vastava loomse kõrvalsaaduse kohta, millest need on saadud, kui käesolevas määruses või käesoleva määruse rakendussätetes, milles võidakse sätestada tingimused, mille puhul loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes neid eeskirju ei kohaldata ja mille komisjon on vastu võtnud, ei ole sätestatud teisiti.

3. Artikleid 8, 9 ja 10 võib muuta, et võtta arvesse teaduse edusamme ohutaseme hindamisel, eeldusel, et asjaomase teadusasutuse ohuanalüüsi põhjal saab teha kindlaks sellise teadusarengu toimumist. Kuid ühtegi nendes artiklites loetletud loomset kõrvalsaadust ei tohi nimekirjadest kustutada, teha võib ainult muudatusi liigitusse ja täiendusi.

4. Lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 49 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 8 1. kategooria materjal

1. kategooria materjal hõlmab järgmisi loomseid kõrvalsaadusi ▌:

a) järgmiste loomade terved kehad ja kõik kehaosad, sh toornahad:

i) TSE kahtlusega loomad vastavalt määrusele (EÜ) nr 999/2001 või loomad, kellel on TSE esinemine ametlikult kinnitatud;

ii) TSE likvideerimise käigus hukatud loomad;

iii) loomad, mis ei ole põllumajandusloomad ega metsloomad, sealhulgas eelkõige lemmikloomad, loomaaialoomad ja tsirkuseloomad;

iv) katseloomad vastavalt direktiivi 86/609/EMÜ artikli 2 punktile d, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 3 lõike 2 kohaldamist;

v) inimestele või loomadele nakkavate haiguste kahtlusega metsloomad;

b) ▌i) määratletud riskiteguriga materjal;

182 /PE 425.403

ET

ii) surnud loomade terved kehad või kehaosad, mis sisaldavad määratletud riskiteguriga materjali;

c) loomsed kõrvalsaadused, mis on saadud ebaseaduslikult kasutatud loomadest vastavalt direktiivi 96/22/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis d või direktiivi 96/23/EÜ artikli 2 punktis b esitatud määratlusele;

c a) loomsed kõrvalsaadused, mis sisaldavad direktiivi 96/23 I lisa rühmas B(3) loetletud muude ainete ja keskkonna saasteainete jääke, kui sellised jäägid ületavad ühenduse õigusaktidega või nende puudumisel riiklike õigusaktidega sätestatud lubatud taset;

d) loomsed kõrvalsaadused, mis on artikli 25 punkti a c kohaselt vastu võetud rakenduseeskirjadega nõutaval heitvee töötlemisel kogutud

i) 1. kategooria materjali töötlevatest ettevõtetest või

ii) teistest ettevõtetest, kus kõrvaldatakse määratletud riskiteguriga materjali;

e) rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärit toidujäätmed;

f) 1. kategooria materjal, mis on segunenud 2. või 3. kategooria või mõlema kategooria materjaliga.



a) sõnnik, mineraliseerumata guaano ja seedekulgla sisu;

b) loomsed kõrvalsaadused, mis on artikli 25 punkti a c kohaselt vastu võetud rakenduseeskirjadega nõutaval heitvee töötlemisel kogutud

i) 2. kategooria materjali töötlevatest ettevõtetest või

ii) tapamajadest, v.a artikli 8 punktis d osutatud tapamajad;

c) loomsed kõrvalsaadused, mis sisaldavad lubatud ainete või saasteainete jääke üle direktiivi 96/23/EÜ artikli 15 lõikes 3 osutatud tasemete;

d) loomsed saadused, mis on võõrkehade tõttu tunnistatud inimtoiduks kõlbmatuks;

e) loomsed saadused, mis ei kuulu 1. kategooria materjali alla ning mis on:

i) kolmandast riigist imporditud ega vasta ühendusse importimisel või ühenduses kasutuselevõtul kehtivatele veterinaarõigusaktide nõuetele, välja arvatud juhul, kui ühenduse õigusaktid lubavad teatud kitsenduste alusel nende sissetoomist või kasutuselevõttu või nende tagasisaatmist kolmandasse riiki; või

PE 425.403\ 183

ET

ii) teise liikmesriiki saadetud ega vasta ühenduse õigusaktide nõuetele või nõuetele, mis on ühenduse õigusaktidega heaks kiidetud, välja arvatud juhul, kui nad on saadetud tagasi päritoluliikmesriigi pädeva asutuse loal;

f) artiklis 8 või 10 osutatud loomade hulka mitte kuuluvad loomad või loomade osad,

i) mis on surnud muul viisil kui inimtoiduks tapmise või surmamise läbi, kaasa arvatud tauditõrje eesmärgil hukatud loomad, ja

ii) tõuaretuseks mitte ette nähtud munarakud, embrüod ja sperma; ning ▌

iii) koorumata jäänud linnud.

g) 2. ja 3. kategooria materjalide segu;

h) loomsed kõrvalsaadused, mis ei kuulu 1. või 3. kategooria materjali hulka.



a) tapetud loomade rümbad ja loomade osad ning surmatud ulukite kehad või kehaosad, mis on kõlblikud inimtoiduks vastavalt ühenduse õigusaktidele, kuid mida ei kavatseta ärilistel kaalutlustel kasutada inimtoiduks;

b) rümbad ja järgmised osad, mis pärinevad tapamajas tapetud loomadelt, mis on tapmiseelse ülevaatuse põhjal tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks, või kehad ja järgmised kehaosad ulukitelt, mis on vastavalt ühenduse õigusaktidele surmatud inimtoiduks:

i) selliste loomade rümbad või kehad ja loomade osad, mis on tunnistatud inimtoiduks kõlbmatuks vastavalt ühenduse õigusaktidele, kuid millel ei ilmne mingeid inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;

ii) lindude pead;

iii) järgmiste loomade toornahad, kaasa arvatud nahalõiked ja -jäägid, sarved ja jalad, kaasa arvatud randme- ja kämblaluud, pöiad, pöiapärad ja varbalülid:

loomad, mis ei kuulu mäletsejaliste hulka ja mida on vaja uurida TSE suhtes; ning

mäletsejalised, kellel määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõike 1 järgi tehtud test on andnud negatiivse tulemuse;

iv) seaharjased;

v) suled;

184 /PE 425.403

ET

b a) loomsed kõrvalsaadused lindudest ja jäneselistest, mis on tapetud põllumajandusettevõttes vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktile d ja millel ei ilmne inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;

c) selliste loomade veri, kellel ei ole ilmnenud mingeid vere kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte järgmistelt tapamajas tapetud loomadelt, kes on tapaeelsel ülevaatusel tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks vastavalt ühenduse õigusaktidele:

i) loomadelt, mis ei kuulu mäletsejaliste hulka ja mida on vaja uurida TSE suhtes; ning

ii) mäletsejalistelt, kellel määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 6 lõike 1 järgi tehtud test on andnud negatiivse tulemuse;

d) loomsed kõrvalsaadused, mis on tekkinud inimtoiduks ettenähtud toodete tootmisel, sealhulgas rasvatustatud kondid, kõrned ning tsentrifuugimis- või separeerimissete piimatööstusest;

e) loomsed saadused või loomseid saadusi sisaldavad toiduained, mis ei ole enam ette nähtud inimtoiduks ▌ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu, mis ei põhjusta ohtu inimeste ja loomade tervisele;

e a) loomset päritolu lemmikloomatoit või sööt või loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid sisaldav sööt, mis ei ole enam ette nähtud söödaks ärilistel kaalutlustel, tootmis- või pakendamisdefektide või muude puuduste tõttu, mis ei põhjusta ohtu inimeste ja loomade tervisele;

f) veri, platsenta, vill, suled, karvad, sarved, kabja- ja sõralõikmed ning toorpiim elusloomadelt, ▌kellel ei ole ilmnenud mingeid inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;

g) veeloomad ja nende osad, välja arvatud mereimetajad, kellel ei ole ilmnenud mingeid inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;

h) ▌veeloomade kõrvalsaadused, mis on saadud ettevõtetest, kus valmistatakse inimtoiduks ettenähtud tooteid;

i) järgmine materjal loomadelt, kel ei ole ilmnenud mingeid sellise materjali kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte:

i) pehme koe ja lihaga karpide või koorikloomade kojad või koorikud;

ii) järgmine maismaaloomadelt pärinev materjal:

- kõrvalsaadused haudejaamadest,

- munad,

- munade kõrvalsaadused, sh munakoored;

iii) ärilistel eesmärkidel tapetud ühepäevased tibud;

PE 425.403\ 185

ET

j) selgrootud vee- ja maismaaloomad, mis ei kuulu inimestele või loomadele patogeensete liikide hulka;

k) näriliste ja jäneseliste hulka kuuluvad ▌loomad ja nende osad, välja arvatud 1. kategooria materjal vastavalt artikli 8 punkti a alapunktidele iii–v ja 2. kategooria materjal vastavalt artikli 9 punktidele a–g;

l) punktis b nimetatust erinevad toornahad, kabjad, suled, vill, sarved, karvad ja karusnahk, mis on pärit surnud loomadelt, millel ei ilmnenud mingeid selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte;

l a) selliste loomade rasvkude, kellel ei ole ilmnenud mingeid selle materjali kaudu inimestele või loomadele nakkavate haiguste nähte tapamajas tapetud loomadelt, kes on tapaeelsel ülevaatusel tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks vastavalt ühenduse õigusaktidele;

m) toidujäätmed, välja arvatud artikli 8 punktis e osutatud toidujäätmeid.

▌

II PEATÜKK LOOMSETE KÕRVALSAADUSTE JA NENDEST SAADUD TOODETE

KÕRVALDAMINE JA KASUTAMINE

1. JAGU KASUTUSPIIRANGUD

Artikkel 11 Kasutuspiirangud

1. Keelatud on järgmised loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutusviisid:

a) teatavat liiki maismaaloomade, välja arvatud karusloomade toitmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest;

b) põllumajandusloomade, välja arvatud karusloomade toitmine toidujäätmetega või söödatoorainega, mis sisaldab toidujäätmeid või on saadud toidujäätmetest;

c) põllumajandusloomade söötmine, kas karjatamise või haljassööda etteniitmise teel, haljassöödaga, mis on kasvanud pinnal, mida on väetatud orgaaniliste väetiste või mullaparandusainetega, mis sisaldavad muid aineid peale sõnniku, välja arvatud juhul, kui karjatamine või haljassööda etteniitmine toimub pärast 21 päeva pikkust ooteaega, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele;

d) tehistingimustes peetavate kalade söötmine töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liiki tehistingimustes peetavate kalade kehadest või kehaosadest.

2. Võib kehtestada järgmised meetmed:

a) kontrollimised, mis tuleb läbi viia lõikes 1 nimetatud keeldude kohaldamise tagamiseks, sh tuvastusmeetodid ja katsed, mida kasutatakse teatavatelt liikidelt

186 /PE 425.403

ET

pärinevate materjalide olemasolu tuvastamiseks, ning piirmäärad lõike 1 punktides a ja d nimetatud töödeldud loomsete valkude ebaolulise koguse kohta, mis on tingitud juhuslikust ja tehniliselt vältimatust saastest;

b) tingimused karusloomade toitmiseks töödeldud loomse valguga, mis on saadud sama liigi loomade kehadest või kehaosadest, ning

c) tingimused põllumajandusloomade toitmiseks haljassöödaga, mis on kasvanud maal, mida on väetatud orgaaniliste väetiste või mullaparandajatega, eriti lõike 1 punktis c nimetatud ooteaja muutmine;


2. JAGU KÕRVALDAMINE JA KASUTAMINE

Artikkel 12 1. kategooria materjali kõrvaldamine ja kasutamine

1. kategooria materjal:

a) kõrvaldatakse jäätmena põletamise teel:

i) ilma eelneva töötluseta; või

ii) kui seda nõuab pädev asutus, pärast töötlemist ▌rõhu all steriliseerimisega ja saadud materjali püsivat märgistamist;

b) juhul kui 1. kategooria materjal on jääde, kõrvaldatakse see või taaskasutatakse seda koospõletamise teel:



c) juhul kui 1. kategooria materjal ei ole artikli 8 punkti a alapunktides i ja ii nimetatud materjal, töödeldakse seda ▌rõhu all steriliseerimisega, saadusele tehakse püsiv märgistus ja ladestatakse tunnustatud prügilasse;

▌

e) juhul kui 1. kategooria materjal on artikli 8 punktis e nimetatud materjal, kõrvaldatakse see tunnustatud prügilasse ladestamise teel;

f) põletatakse kui kütus pärast eelnevat töötlemist või ilma eelneva töötlemiseta; või

PE 425.403\ 187

ET

g) kasutatakse artiklites 30, 31 ja 33 nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks ja viiakse turule vastavalt kõnealustele artiklitele.



a) kõrvaldatakse jäätmena põletamise teel:



b) juhul kui 2. kategooria materjal on jääde, kõrvaldatakse see või taaskasutatakse seda koospõletamise teel:



c) ladestatakse tunnustatud prügilasse pärast töötlemist ▌rõhu all steriliseerimisega ja saadud materjali püsivat märgistamist;

d) kasutatakse orgaaniliste väetiste või mullaparandajate tootmiseks, mis viiakse turule vastavalt artiklile 29, vajaduse korral pärast töötlemist rõhu all steriliseerimisega, ja saadud materjali püsivat märgistamist;

e) kompostitakse või töödeldakse ▌biogaasiks ▌:

i) pärast rõhu all steriliseerimist ja saadud materjali püsivat märgistamist; või

ii) kui tegemist on sõnniku, seedekulgla ja selle sisu, piima, piimasaaduste, ternespiima, munade või munadest saadud toodetega ning kui pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb raske nakkushaiguse levikuoht, pärast eelnevat töötlemist või ilma eelneva töötlemiseta;

f) kasutatakse maa väetamiseks ilma eelneva töötlemiseta, kui tegemist on sõnniku, seedekulgla sisu, piima, piimasaaduste või ternespiimaga ning kui pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb raske nakkushaiguse levikuoht;

g) kui tegemist on veeloomadest pärineva materjaliga, sileeritakse või kompostitakse see või töödeldakse biogaasiks;

h) põletatakse kui kütus pärast eelnevat töötlemist või ilma eelneva töötlemiseta; või

188 /PE 425.403

ET

i) kasutatakse artiklites 30, 31 ja 33 nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks ja viiakse turule vastavalt kõnealustele artiklitele.



a) kõrvaldatakse jäätmena põletamise teel eeltöötlemisega või ilma eeltöötlemiseta;

b) juhul kui 3. kategooria materjal on jääde, kõrvaldatakse see või taaskasutatakse seda koospõletamise teel eeltöötlemisega või ilma eeltöötlemiseta;

b a) ladestatakse tunnustatud prügilasse pärast töötlemist;

c) töödeldakse ▌, välja arvatud selline 3. kategooria materjal, mis on lagunenud ▌või riknenud, nii, et see põhjustab selle toote kaudu vastuvõetamatut ohtu inimeste ja loomade tervisele, ning:

i) kasutatakse põllumajandusloomade, välja arvatud karusloomade sööda tootmiseks, ning viiakse turule kooskõlas artikliga 28, välja arvatud artikli 10 punktides l ja m osutatud materjal;

ii) kasutatakse karusloomade sööda tootmiseks, mis viiakse turule vastavalt artiklile 33;

ii a) kasutatakse lemmikloomatoidu tootmiseks, mis viiakse turule vastavalt artiklile 32; või

iii) kasutatakse orgaaniliste väetiste või mullaparandajate tootmiseks, mis viiakse turule vastavalt artiklile 29;

c a) kasutatakse toore lemmikloomatoidu tootmiseks, mis viiakse turule vastavalt artiklile 32;

d) kompostitakse või töödeldakse biogaasiks;

e) kui tegemist on veeloomadest pärineva materjaliga, sileeritakse või kompostitakse see või töödeldakse biogaasiks;

f) kui tegemist on karpide või koorikloomade kodade või koorikutega, mis ei kuulu artikli 2 lõike 2 punktis e osutatud kodade ja koorikute hulka, ja munakoortega, kasutatakse neid pädeva asutuse määratud tingimustel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele;

g) põletatakse kui kütus pärast eelnevat töötlemist või ilma eelneva töötlemiseta; või

h) kasutatakse artiklites 30, 31 ja 33 nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete valmistamiseks ja viiakse turule vastavalt kõnealustele artiklitele.

PE 425.403\ 189

ET

i) töödeldakse rõhu all steriliseerimisega või artikli 15 lõike 1 punktis a nimetatud meetoditega või kompostitakse või töödeldakse biogaasiks, kui tegemist on artikli 10 punktis m osutatud toidujäätmetega;

j) kasutatakse maa väetamiseks ilma eelneva töötlemiseta, kui tegemist on toorpiima, ternespiimaga või piimasaadustega, mille puhul pädev asutus ei leia, et nendega kaasneb selle toote kaudu inimestele või loomadele nakkava haiguse oht;

▌


1. Võidakse kehtestada käesoleva jao rakendusmeetmed, mis käsitlevad:

a a) inimesele nakkavate haiguste, sh parasiiditunnustega kaladelt pardal siseelundeid eemaldades saadud materjali pardal käitlemise ja kõrvaldamise eritingimusi;

a) muid loomsete kõrvalsaaduste töötlemismeetodeid, mis ei hõlma rõhu all steriliseerimist, eelkõige kõnealuste meetodite parameetreid, eelkõige aega, temperatuuri, rõhku ja osakeste suurust;

b) parameetreid loomsetest kõrvalsaadustest, sh toidujäätmetest biogaasi või komposti tootmisel;

b a) loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete põletamise ja koospõletamise tingimusi;

b b) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kütteainena põletamise tingimusi;

b c) artikli 10 punktis b a osutatud loomsete kõrvalsaaduste tootmise ja käitlemise tingimusi;

c) veeloomadest pärineva materjali sileerimist;

d) loomsete kõrvalsaaduste püsivat märgistust;

e) teatavate loomsete kõrvalsaaduste, orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate kasutamist väetisena;

f) teatavate loomsete kõrvalsaaduste kasutamist põllumajandusloomade ▌söödana;

g) artikli 14 punktis c nimetatud teatava materjali vastuvõetamatut ohtu inimeste ja loomade tervisele.


2. Kuni eeskirjade vastuvõtmiseni kooskõlas

190 /PE 425.403

ET

a) lõike 1 esimese lõigu punktidega b, b c ja c, võivad liikmesriigid võtta vastu või jätta kehtima riiklikud eeskirjad:

i) artikli 10 punktis b a nimetatud loomsete kõrvalsaaduste tootmise ja käitlemise kohta;

ii) artikli 10 punktis m nimetatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemise kohta; ning

iii) veeloomadest pärineva materjali sileerimise kohta;

b) lõike 1 esimese lõigu punktiga a a, võib seal osutatud loomsed kõrvalsaadused kõrvaldada meres, ilma et see piiraks ühenduse keskkonnaõiguse kohaldamist.

3. JAGU ERANDID ▌

Artikkel 16 Erandid

Erandina artiklitest 12, 13 ja 14 võib loomseid kõrvalsaadusi:

(aa) kui tegemist on artikli 15 lõike 1 punktis aa osutatud loomsete kõrvalsaadustega, käidelda ja kõrvaldada vastavalt artikli 15 lõike 1 punktis aa sätestatud eritingimustele;

(b) kasutada uuringuteks või muul eriotstarbel kooskõlas artikliga 17;

(c) kui need on artiklis 18 nimetatud loomsed kõrvalsaadused, kasutada erisöötadeks kooskõlas kõnealuse artikliga;

(d) kui need on artiklis 19 nimetatud loomsed kõrvalsaadused, kõrvaldada jäätmena kooskõlas kõnealuse artikliga;

(da) kõrvaldada jäätmena või kasutada kooskõlas alternatiivsete meetoditega, mis on tunnustatud vastavalt artiklile 20, tuginedes parameetritele, mille hulka võivad kuuluda rõhu all steriliseerimine või teised käesoleva määruse või selle rakendusmeetmete nõuded;

(e) kui tegemist on 2. ja 3. kategooria materjaliga ja kui pädev asutus seda lubab, kasutada biodünaamiliste preparaatide valmistamiseks ja kasutamiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 12 lõike 1 punktile c;

(ea) kui tegemist on 3. kategooria materjaliga ja kui pädev asutus seda lubab, kasutada lemmikloomatoiduks;

(f) kui tegemist on loomsete kõrvalsaadustega, välja arvatud 1. kategooria materjaliga, mis saadakse elusloomadelt kirurgilisel sekkumisel või loomade sünnil põllumajandusettevõttes, kõrvaldada jäätmena selles põllumajandusettevõttes pädeva asutuse loal.

PE 425.403\ 191

ET

Artikkel 17 ▌Uurimistöö ja muu eriotstarve

1. Pädev asutus võib erandina artiklitest 12, 13 ja 14 anda loa loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kasutamiseks näitustel, kunstitegevuseks, diagnostikaks, haridus- või uurimistööks tingimustel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele.

Sellised tingimused hõlmavad järgmist:

a) keeld loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid edaspidi muul otstarbel kasutada;

b) kohustus loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted ohutult kõrvaldada või toimetada need tagasi lähtekohta, kui see on asjakohane.

▌

4. Kui tekib oht inimeste ja loomade tervisele, mis nõuab kogu ühenduse ulatuses meetmete kehtestamist, eelkõige uute arenevate ohtude puhul, võidakse lõikes 1 nimetatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete importimise ja kasutamise kohta kehtestada ühtlustatud tingimused. Sellised tingimused võivad sisaldada nõudeid ladustamise, pakendamise, kindlakstegemise, vedude ja kõrvaldamise kohta.


Artikkel 18 ▌Eriotstarbeline söötmine

1. Pädev asutus võib erandina artiklitest 13 ja 14 tingimustel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele, anda loa 2. kategooria materjali kogumiseks ja kasutamiseks, tingimusel, et see on pärit loomadelt, keda ei ole hukatud või kes ei ole surnud inimestele või loomadele nakkava haiguse või haiguskahtluse tõttu, ning 3. kategooria materjali söötmiseks:

a) loomaaialoomadele;

b) tsirkuseloomadele;

c) roomajatele ja röövlindudele, v.a loomaaia- või tsirkuseloomad;

d) karusloomadele;

e) metsloomadele ▌;

f) tunnustatud kasvanduste koertele või jahikoertele;

192 /PE 425.403

ET

g) varjupaikades olevatele koertele ja kassidele;

h) tõukudele ja ussidele, mida kasutatakse kalasöödana.

2. Erandina artiklist 12 ja kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 võib pädev asutus anda loa:

a) kasutada artikli 8 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali ja loomaaialoomadest saadud materjali loomaaialoomade söödana ja

b) kasutada artikli 8 punkti b alapunktis ii osutatud 1. kategooria materjali ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude ja teiste liikide toiduks nende looduslikus elupaigas, et edendada bioloogilist mitmekesisust.

3. Võidakse kehtestada käesoleva artikli rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

a) tingimused, vastavalt millele võib anda lõikes 1 osutatud kogumise ja kasutamise loa 2. ja 3. kategooria materjali liikumise, ladustamise ja kasutamise kohta söödana, kaasa arvatud uute arenevate ohtude korral;

b) tingimused, vastavalt millele, teatavatel juhtudel erandina artikli 21 lõikes 1 sätestatud kohustusest, võib anda loa lõikes 2 osutatud 1. kategooria materjali kasutamiseks söödana, sealhulgas:

i) teatavate liikmesriikide ohustatud või kaitsealuste raipetoiduliste lindude liigid ja muud liigid, keda sellise söödaga võib toita;

ii) meetmed ohtude vältimiseks inimeste ja loomade tervisele.


Artikkel 19 Kogumine, transport ja kõrvaldamine

1. Pädev asutus võib erandina artiklitest 12,13, 14 ja 21 anda loa:

a) surnud lemmikloomade ja hobuslaste matmiseks;

b) kõrvalistes piirkondades artikli 8 punkti a alapunktis v ja punkti b alapunktis ii nimetatud 1. kategooria materjali ning 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks kohapeal ametliku järelevalve all põletamise või matmise teel või muul viisil, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele;

c) artikli 8 punkti b alapunktis ii nimetatud 1. kategooria materjali ning 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks ametliku järelevalve all kohapeal põletamise või matmise teel või muul viisil, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele, piirkondades, millele praktiliselt puudub juurdepääs või kuhu tekib juurdepääs ainult eriolukorras geograafiliste või klimaatiliste olude tõttu või

PE 425.403\ 193

ET

loodusõnnetuse korral, mille puhul tekiks oht materjali koguvate inimeste tervisele ja ohutusele, või kohtades, kuhu juurdepääs nõuaks ebamõistlikult suuri pingutusi materjali kogumiseks;

d) 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks muul viisil kui kohapeal põletamise või matmise teel ametliku järelevalve all, kui see materjal ei ole ohtlik inimeste ja loomade tervisele ja kui selle materjali kogus ei ületa nädalas määra, mis sätestatakse ▌sõltuvalt toimingute laadist ja loomaliikidest, mille kõrvalsaadusi käideldakse;

e) sellise materjali kõrvaldamiseks, mis ei kuulu artikli 8 punkti a alapunktis i nimetatud 1. kategooria materjali hulka ▌teatamiskohustusliku taudi puhangu korral, kohapeal põletamise või matmise teel sellistel tingimustel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele, kui vedu lähimasse tunnustatud loomsete kõrvalsaaduste töötlemise või kõrvaldamise ettevõttesse suurendaks ohtu tervisele või kui ulatusliku episootilise taudipuhangu korral oleks selliste ettevõtete kõrvaldamisvõimsus ületatud.

f) mesilaste ja mesindustoodete kohapeal põletamise või matmise teel sellistel tingimustel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele.

2. Konkreetse liigi loomapopulatsioon lõike 1 punktis b nimetatud kõrvalisel alal ▌ ei tohi ületada maksimaalset protsenti selle liigi loomapopulatsioonist asjaomases liikmesriigis.

3. Liikmesriigid annavad komisjoni käsutusse järgmise teabe:

a) piirkonnad, mida nad liigitavad kõrvalisteks piirkondadeks lõike 1 lõigu b kohaldamisel, sellise liigitamise põhjuse ja ajakohastatud teabe liigituse muutmise kohta;

b) andmed lõike 1 punktides c ja d sätestatud lubade kasutamise kohta 1. ja 2. kategooria materjali puhul.

4. Kehtestatakse käesoleva artikli rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

a) tingimusi, mis on ette nähtud inimeste ja loomade tervise ohutuse tagamiseks kohapeal matmise ja põletamise puhul;

b) lõikes 2 nimetatud loomapopulatsiooni maksimaalset suurust protsentides;

c) loomsete kõrvalsaaduste kogust vastavalt lõike 1 punktis d nimetatud toimingute laadile ja loomaliikidele, millest kõrvalsaadused pärinevad;

d) lõike 1 punktis e nimetatud haiguste loetelu.


4. JAGU

194 /PE 425.403

ET

ALTERNATIIVSED MEETODID ▌

Artikkel 20 ▌Alternatiivsete meetodite heakskiitmine

1. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamise ja kõrvaldamise alternatiivsete meetodite heakskiitmise menetluse võib algatada kas komisjon või liikmesriik taotluse alusel või huvitatud isik, kes võib esindada mitut huvitatud isikut.

2. Huvitatud isikud saadavad oma taotlused selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus nad soovivad alternatiivset meetodit kasutada.

▌ Pädev asutus hindab kahe kuu jooksul pärast täieliku taotluse saamist, kas taotlus vastab lõikes 10 osutatud taotluse vormile.

3. Pädev asutus edastab liikmesriikide ja huvitatud isikute ▌taotlused koos oma hindamisaruandega Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet”) ja teavitab sellest komisjoni.

4. Kui komisjon algatab heakskiitmise menetluse, saadab ta hindamisaruande toiduohutusametile.

5. Toiduohutusamet hindab kuue kuu jooksul pärast täieliku taotluse saamist, kas esitatud meetod tagab inimeste ja loomade tervisele tuleneva ohu

a) kontrolli all hoidmise nii, et see hoiab ära nende leviku enne kõrvaldamist vastavalt käesolevale määrusele või selle rakendusmeetmetele; või

b) vähenemise vastava kategooria loomsete kõrvalsaaduste osas vähemalt samavõrra, kui artikli 15 lõike 1 punktis a sätestatud meetodiga.

Amet esitab saadud taotluse kohta arvamuse.

6. Põhjendatud juhtudel, kui toiduohutusamet küsib taotlejalt lisateavet, võib lõikes 5 osutatud tähtaega pikendada.

Toiduohutusamet määrab pärast komisjoniga või taotlejaga konsulteerimist kindlaks tähtaja, mille jooksul teavet võib edastada ja teavitab komisjoni ning taotlejat asjakohaselt vajaliku lisaaja pikkusest.

7. Kui taotleja soovib oma algatusel esitada lisateavet, edastab ta selle otse toiduohutusametile.

Sellisel juhul lõikes 5 osutatud tähtaega ei pikendata.

8. Toiduohutusamet edastab oma arvamuse komisjonile, taotlejale ja asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele.

9. Kolme kuu jooksul pärast arvamuse saamist toiduohutusametilt ja saadud arvamust arvesse võttes teatab komisjon taotlejale kavandatavast meetmest, mis võetakse vastu kooskõlas lõikega 11.

PE 425.403\ 195

ET

10. Alternatiivsete meetodite taotluse vorm võetakse vastu artikli 49 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

11. Pärast toiduohutusameti arvamuse kättesaamist võetakse vastu:

a) kas meede, millega lubatakse kasutada loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kõrvaldamiseks alternatiivseid meetodeid; või

b) meede, millega lükatakse alternatiivne meetod tagasi.


II JAOTIS ETTEVÕTJATE KOHUSTUSED

III PEATÜKK ÜLDKOHUSTUSED

1. JAGU KOGUMINE, VEDU JA JÄLGITAVUS

Artikkel 21 Kogumine, liigitamine ja vedu

1. Ettevõtjad koguvad, teevad kindlaks ja toimetavad edasi loomseid kõrvalsaadusi ilma põhjendamatute viivitusteta tingimustel, millega hoitakse ära oht inimeste ja loomade tervisele.

2. Ettevõtjad tagavad, et loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete veol on saadetisega kaasas saateleht või, juhul kui käesolev määrus või punkti 5 kohaselt vastu võetud meede seda nõuab, ka terviseohutuse tõend.

Erandina esimesest lõigust võib pädev asutus anda loa sõnniku veoks ilma saatelehe või terviseohutuse tõendita ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires paikneva kahe koha vahel või samas liikmesriigis asuvate põllumajandusettevõtete ja kasutajate vahel.

3. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete veol peavad saatelehes või terviseohutuse tõendis olema esitatud vähemalt andmed selliste toodete päritolu, sihtkoha ja arvu kohta, loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kirjeldus ja märgistuse kirjeldus, kui märgistus on kohustuslik vastavalt käesolevale määrusele.

Kui aga loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid veetakse liikmesriigi territooriumi piires, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus anda loa esimeses lõigus nimetatud teabe edastamiseks alternatiivse süsteemi kohaselt.

3a. Ettevõtjad koguvad, veavad ja kõrvaldavad 3. kategooria toidujäätmeid vastavalt riiklikele meetmetele, nagu on sätestatud direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 13.

4. Vastavalt artikli 49 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võetakse vastu:

196 /PE 425.403

ET

a) loomsete kõrvalsaaduste veol ettenähtud saatelehtede näidised;

b) terviseohutuse tõendite näidised ja nõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete saadetiste varustamiseks terviseohutuse tõenditega.


a) juhud, mil on nõutav terviseohutuse tõend seoses teatavatest loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodetest inimeste ja loomade tervisele tuleneva ohu tasemega;

b) juhud, mil erandina lõike 2 esimesest lõigust ja seoses teatavatest loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest inimeste ja loomade tervisele tuleneva ohu madala tasemega võib loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid vedada ilma kõnealuses lõikes nimetatud saatelehe või tõendita;

c) kindlaks tegemise, kaasa arvatud märgistamise nõuded ja nõuded eri kategooriate loomsete kõrvalsaaduste eraldamise kohta vedudel;

d) tingimused loomsete kõrvalsaaduste kogumisel ja veol inimeste ja loomade tervisele tekitatava ohu ärahoidmiseks, kaasa arvatud selliste toodete ohutu veo nõuded mahutite, veokite ja pakkematerjali osas.


Artikkel 22 Jälgitavus

1. Ettevõtjad, kes tegelevad loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saatmise, veo või vastuvõtmisega, registreerivad saadetisi ja nende saatelehti või terviseohutuse tõendeid.

Esimest lõiku ei kohaldata juhul, kui luba vedada loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid ilma saatelehtede või terviseohutuse tõenditeta on antud kooskõlas artikli 21 lõike 2 teise lõiguga või kooskõlas rakendusmeetmetega, mis on vastu võetud vastavalt artikli 21 lõike 5 punktile b.

1a. Nendel ettevõtjatel on kasutusel süsteemid ja menetlused, et teha kindlaks:

i) teised ettevõtjad, kellele nende loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid on tarnitud;

ii) ettevõtjad, kellelt nemad on tarninud.

See teave tuleb pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks teha.

PE 425.403\ 197

ET

2. Käesoleva artikli rakendusmeetmed võib vastu võtta vastavalt artikli 49 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusega, eelkõige seoses:

a) teabega, mis tuleb pädevatele asutustele kättesaadavaks teha;

b) selle teabe säilitamisajaga.

2. JAGU REGISTREERIMINE JA TUNNUSTAMINE

Artikkel 23 Registreerimine

1. Ettevõtjad:

a) teavitavad enne tegevuse alustamist pädevat asutust registreerimise eesmärgil kõikidest oma ettevõtetest, mis tegelevad mis tahes etapis loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadudu toodete tootmise, veo, käitlemise, töötlemise, ladustamise, turuleviimise, kasutamise või kõrvaldamisega;

b) annavad pädevale asutusele teavet järgmise kohta:

i) nende kontrolli all olevate loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kategooria;

ii) nende toimingute laad, kus kasutatakse lähteainena loomseid kõrvalsaaduseid või nendest saadud tooteid;

c) annavad pädevale asutusele ajakohast teavet oma iga punktis a osutatud ettevõtte kohta, sealhulgas iga olulise muutuse kohta olemasoleva ettevõtte tegevuses, näiteks selle sulgemise kohta.

2. Lõikes 1 osutatud registreerimise üksikasjalikud eeskirjad võidakse vastu võtta vastavalt artikli 49 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

3. Erandina lõikest 1 ei ole teavitamine registreerimise eesmärgil vajalik tegevuste puhul, millega seoses on loomseid kõrvalsaaduseid tootvad ettevõtted juba tunnustatud või registreeritud vastavalt määrusele nr 852/2004 või määrusele (EÜ) nr 853/2004; samuti tegevuste puhul, millega seoses on ettevõtted juba tunnustatud vastavalt käesoleva määruse artiklile 24.

Sama erand kehtib tegevustele, mis on seotud loomsete kõrvalsaaduste saamisega ainult kohapeal ning mida teostatakse põllumajandusettevõtetes või muudes ruumides, kus loomi peetakse, kasvatatakse või nende eest hoolitsetakse.

198 /PE 425.403

ET

Artikkel 24 Tunnustamine

1. Ettevõtjad tagavad, et nende kontrollitavad ettevõtted on pädeva asutuse poolt tunnustatud, juhul kui need ettevõtted on seotud ühe või mitme järgmise tegevusega:

a) loomsete kõrvalsaaduste töötlemine rõhu all steriliseerimisega, artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud töötlemismeetoditega või artiklis 20 tunnustatud alternatiivsete meetoditega;

b) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamine jäätmetena põletamise teel, välja arvatud ettevõtted, millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2000/76/EÜ;

ba) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete jäätmetena kõrvaldamine või taaskasutus koospõletusseadmetes, välja arvatud ettevõtted, millele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2000/76/EÜ;

c) loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamine kütusena;

d) lemmikloomatoidu tootmine;

e) orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmine;

f) loomsetest kõrvalsaadustest või nendest saadud toodetest biogaasi või komposti tootmine;

fa) loomsete kõrvalsaaduste käitlemine nende kogumise järel selliste toimingutega nagu sorteerimine, lõikamine, jahutamine, külmutamine, soolamine, toornahkade või määratletud riskiteguriga materjali eemaldamine;

g) loomsete kõrvalsaaduste ladustamine;

h) loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ladustamine, mida kavatsetakse:

i) ladestada prügilasse või kõrvaldada põletamise teel, või kõrvaldada või taaskasutada koospõletamise teel;

ii) põletada kütusena;

iii) kasutada söödana, välja arvatud ettevõtetes, mis on tunnustatud või registreeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 183/2005;

iv) kasutada orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainetena, välja arvatud ladustamine vahetult kasutamise kohas.

2. Lõikes 1 osutatud tunnustuses täpsustatakse, kas ettevõte on tunnustatud toimingute tegemiseks loomsete kõrvalsaaduste ja/või nendest saadud toodetega, mis:

a) kuuluvad artiklis 8, 9 või 10 osutatud teatavasse kategooriasse; või

PE 425.403\ 199

ET

b) kuuluvad rohkem kui ühte artiklis 8, 9 või 10 osutatud kategooriasse, märkides ära, kas selliseid toiminguid teostatakse

i) pidevalt range eraldamise tingimustes, millega välditakse inimeste ja loomade tervist ohustavaid riske, või

ii) ajutiselt tingimustes, millega hoitakse ära saastumine, et leevendada selliste toodetega tegelemiseks vajaliku võimsuse puudumist, mis tuleneb

– laiaulatuslikust episootilise haiguse puhangust või

– muudest erakorralistest ja ettenägematutest asjaoludest.

Artikkel 24a Üldised hügieeninõuded

1. Ettevõtjad tagavad oma kontrollitavate ettevõtete osas, mis viivad läbi artikli 24 lõike 1 punktides a ja fa osutatud toiminguid, järgmist:

a) need on ehitatud nii, et neid on võimalik tõhusalt puhastada ja desinfitseerida, ning kui see on asjakohane, on põrandad ehitatud nii, et see lihtsustab vedelike äravoolu;

b) neis on juurdepääs asjakohastele isikliku hügieeni ruumidele, nagu tualettruumid, riietusruumid ja kraanikausid personali jaoks;

c) neis on asjakohaselt korraldatud kaitse kahjurite, nagu näiteks putukate, näriliste ja lindude eest;

d) neis hoitakse seadmeid ja varustust heas seisukorras ja mõõteriistu kalibreeritakse korrapäraste ajavahemike järel;

e) neis on asjakohaselt korraldatud mahutite ja veokite puhastamine ja desinfitseerimine, et hoida ära saastumisohtu.

2. Kõik lõikes 1 osutatud ettevõtete töötajad kannavad sobivat puhtast ja kui see on vajalik, siis kaitsvat riietust.

Kui see on konkreetse ettevõtte puhul asjakohane, siis:

a) „mustal poolel“ töötavad isikud ei tohi minna „puhtale poolele“, vahetamata töörõivaid ja jalanõusid või neid desinfitseerimata;

b) seadmeid ja tööriistu ei tohi viia „mustalt poolelt” „puhtale poolele”, neid eelnevalt puhastamata ja desinfitseerimata; ning

c) ettevõtja peab kehtestama töötajate liikumise korra, et kontrollida töötajate liikumist ühest piirkonnast teise, ning nägema ette jalanõude ja rataste desinfitseerimisvannide nõuetekohase kasutamise.

200 /PE 425.403

ET

3. Ettevõtetes, mis viivad läbi artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud toiminguid:

a) käideldakse loomseid kõrvalsaaduseid nii, et hoida ära saastumisohtu;

b) töödeldakse loomseid kõrvalsaaduseid võimalikult kiiresti. Pärast töötlemist käideldakse ja ladustatakse loomseid kõrvalsaaduseid nii, et hoida ära saastumisohtu;

c) kui see on asjakohane, siis töödeldakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõiki osi töötlusprotsessi igas etapis antud temperatuuril antud ajavahemiku jooksul ja hoitakse ära saastumisoht;

d) ettevõtjad kontrollivad regulaarselt kohaldatavaid parameetreid (eelkõige temperatuuri, rõhku, aega, osakeste suurust), kui see on asjakohane, siis automaatseadmetega;

e) kehtestatakse ja dokumenteeritakse ettevõtte kõikide osade jaoks puhastamise kord.

Artikkel 24b Loomsete kõrvalsaaduste käitlemine toiduainetetööstuses

1. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemine, töötlemine või ladustamine ettevõtetes, mis on tunnustatud või registreeritud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklile 4 või määruse (EÜ) nr 852/2004 artiklile 6, toimub tingimustes, mis hoiavad ära ristsaastumise, ning kui see on asjakohane, siis ettevõtte spetsiaalses osas.

2. Sellise želatiini või kollageeni tootmise toorainet, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, võib ladustada, käidelda või töödelda ettevõtetes, mis on selleks spetsiaalselt tunnustatud vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa XIV jao I peatüki punktile 5 ja XV jao I peatüki punktile 5, juhul kui haiguste leviku oht on ära hoitud sellise tooraine eraldamisega toorainest, millest toodetakse loomseid saadusi.

3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisega ei piirata ühenduse veterinaaria-alaste õigusaktidega sätestatud konkreetsemate erinõuete kohaldamist.


Kehtestatakse käesoleva jao ja 1. jao rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

aa) ettevõtetes kohaldatavad nõuded infrastruktuurile ja seadmetele;

ab) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete igasugusele käitlemisele kohaldatavad hügieeninõuded, sealhulgas meetmed, millega muudetakse hügieeninõudeid artikli 24a lõikes 1 osutatud ettevõtetele;

PE 425.403\ 201

ET

ac) loomsete kõrvalsaaduste ja neist saadud toodete käitlemise, muundamise, töötlemise ja ladustamise tingimused ja tehnilised nõuded, samuti heitvee töötlemise tingimused;

ad) tõendid, mida ettevõtja peab esitama loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise, muundamise ja töötlemise tunnustamiseks, et tõestada oma võimet hoida ära oht inimeste ja loomade tervisele;

b) artiklites 8, 9 või 10 osutatud enam kui ühe kategooria loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete samas ettevõttes käitlemise tingimused;

i) kui neid toiminguid tehakse eraldi;

ii) kui neid toiminguid tehakse teatud tingimustes ajutiselt;

ba) artiklis 24b osutatud ristsaastumise ärahoidmise tingimused, kui loomseid kõrvalsaadusi ladustatakse, käideldakse või töödeldakse ettevõtte spetsiaalses osas;

c) biogaasi- ja kompostimisseadmete tööparameetrid;

d) väikese ja suure võimsusega seadmetes põletamisele ja kaaspõletamisele kohaldatavad nõuded, nagu on osutatud artikli 24 lõike 1 punktides b ja ba;

e) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kütteainena põletamisele kohaldatavad nõuded, nagu on viidatud artikli 24 lõike 1 punktis c.


3. JAGU ENESEKONTROLL NING OHUANALÜÜS JA KRIITILISED KONTROLLPUNKTID

Artikkel 26 Enesekontroll

Ettevõtjad seavad oma ettevõtetes sisse, rakendavad ja hoiavad toimivana enesekontrollide korda, et jälgida käesoleva määruse järgimist. Nad tagavad, et ettevõttest ei viida välja loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid, mille puhul on kindlaks tehtud või kahtlustatakse, et need ei vasta käesoleva määruse nõuetele, välja arvatud juhul, kui need saadused on ette nähtud kõrvaldamiseks.

Artikkel 27 Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) süsteem

1. ettevõtjad, kes tegelevad ühega järgmistest tegevustest, seavad sisse, rakendavad ja hoiavad toimivana HACCP põhimõtetele tugineva alalise kirjaliku korra järgmiseks:

202 /PE 425.403

ET

a) loomsete kõrvalsaaduste töötlemine;

b) loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks ja kompostiks töötlemine;

c) rohkem kui ühe kategooria loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete käitlemine ja ladustamine samas ettevõttes;

d) lemmikloomatoidu tootmine.

2. Lõikes 1 nimetatud ettevõtjad:

a) teevad kindlaks ohud, mida tuleb vältida, mis tuleb kõrvaldada või vähendada vastuvõetavale tasemele;

b) teevad kindlaks kriitilised kontrollpunktid etapis või etappides, kus kontroll on ohu vältimiseks, kõrvaldamiseks või vastuvõetava tasemeni vähendamiseks hädavajalik;

c) kehtestavad kriitilistes kontrollpunktides kriitilised piirid, mis tähistavad kindlakstehtud ohtude vältimise, kõrvaldamise ja vähendamise puhul vastuvõetava ja keelatu piiri;

d) kehtestavad ja rakendavad kriitilistes kontrollipunktides tõhusa järelevalvekorra;

e) näevad ette korrigeerivad meetmed juhuks, kui seire näitab, et kriitiline kontrollpunkt ei ole enam kontrolli all;

f) näevad ette menetlus, mis võimaldaks kontrollida punktides a–e osutatud meetmete tulemuslikkust. Kontrollimismenetlust teostatakse regulaarselt;

g) koostavad ettevõtte laadi ja suurusega vastavuses olevaid dokumente ja arhiive, mis näitaksid punktides a–f osutatud meetmete rakendamise tulemuslikkust.

3. Kui mõnda toodet, protsessi või tootmis-, töötlemis-, ladustamis- ja turustusetappi muudetakse, vaatavad ettevõtjad oma menetlused läbi ning vajaduse korral muudavad neid.

4. Käesoleva artikli rakendamist hõlbustavad meetmed võidakse vastu võtta vastavalt artikli 49 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 27a Riiklikud hea tava juhendid

1. Kui vaja, julgustavad pädevad asutused riiklike hea tava juhendite väljatöötamist, levitamist ja vabatahtlikku kasutamist, eriti artiklis 27 osutatud HACCP põhimõtete kohaldamiseks. Ettevõtjad võivad kasutada selliseid juhendeid vabatahtlikult.

2. Pädevad asutused hindavad siseriiklikke juhiseid, tagamaks, et:

PE 425.403\ 203

ET

a) nende väljatöötamisel on konsulteeritud huvigruppide esindajatega, kelle huve need võivad oluliselt mõjutada, ning ettevõtjate sektorid on neid levitanud; ning

b) nende sisu on asjaomaste sektorite jaoks teostatav.

IV PEATÜKK TURULEVIIMINE

1. JAGU LOOMSED KÕRVALSAADUSED JA NENDEST SAADUD TOOTED KASUTAMISEKS PÕLLUMAJANDUSLOOMADE, VÄLJA ARVATUD KARUSLOOMADE SÖÖDANA

Artikkel 28 Turuleviimine

1. Põllumajandusloomade, välja arvatud karusloomade söödana kasutamiseks ettenähtud loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid võib viia turule üksnes siis, kui:

a) need kujutavad endast muud 3. kategooria materjali või on saadud muust 3. kategooria materjalist kui artikli 10 punktides l, la ja m nimetatud materjal;

b) kui need on vastavalt vajadusele kogutud või töödeldud kooskõlas rõhu all steriliseerimise nõuete või muude nõuetega, et ära hoida ohtu inimeste ja loomade tervisele vastavalt meetmetele, mis on vastu võetud artikli 15 alusel, ja meetmetega, mis on sätestatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2; ning

c) kui need pärinevad asjaomase loomse kõrvalsaaduse või sellest saadud toote jaoks tunnustatud või registreeritud ettevõttest või seadmest.

2. Võidakse kehtestada käesoleva artikli rakendusmeetmed, mis käsitlevad lõikes 1 nimetatud loomsete saaduste ja nendest saadud toodete kogumise, töötlemise ja käsitlemise nõudeid inimeste ja loomade tervise kaitse seisukohalt.


2. JAGU ORGAANILISED VÄETISED JA MULLAPARANDAJAD

Artikkel 29 Turuleviimine ja kasutamine

1. Orgaanilisi väetisi ja mullaparandajaid võib turule viia ja kasutada,

a) kui need on saadud 2. või 3. kategooria materjalist;

b) kui need on toodetud kooskõlas rõhu all steriliseerimise tingimuste või muude tingimustega, et ära hoida ohtu inimeste ja loomade tervisele vastavalt

204 /PE 425.403

ET

meetmetele, mis on vastu võetud artikli 15 alusel, ja meetmetega, mis on sätestatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2;

c) kui need on pärit (olenevalt olukorrast) tunnustatud või registreeritud ettevõttest, ning

d) kui tegemist on 2. kategooria materjalist saadud liha-kondijahu ning töödeldud loomsete valkudega, mida kavatsetakse kasutada orgaaniliste väetiste ja mullaparandajatena või nende koostises, on neisse segatud lisandeid, et välistada segu kasutamine söödana, ning need on märgistatud, kui lõike 2 kohaselt vastu võetud meetmed seda nõuavad; või

da) kui need on biogaasiks või kompostiks muundamise lagundumissaadused.

Liikmesriigid võivad vastu võtta või jätta kehtima siseriiklikud eeskirjad, millega kehtestatakse lisatingimused või rangemad nõuded orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate kasutamiseks, kui see on õigustatud inimeste ja loomade tervise kaitse seisukohalt.

1a. Erandina lõike 1 punktist d ei nõuta lisandite segamist materjalidesse, mille kasutamine söödana on välistatud nende koostise või pakendamise tõttu.


a) inimeste ja loomade tervist käsitlevaid tingimusi orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate tootmise ja kasutamise kohta;

b) aineid orgaaniliste väetiste ja mullaparandajate märgistamiseks;

c) orgaanilistele väetistele ja mullaparandajatele lisatavaid aineid;

d) täiendavaid tingimusi, näiteks märgistusviiside ja minimaalsete ainesisalduste kohta, et välistada orgaaniliste väetiste või mullaparandajate kasutamist söödana;

e) juhtumeid, kus materjalide koostise või pakendamise tõttu ainete lisamise nõuded ei kehti.


3. JAGU LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOOTED, MIDA KÄSITLEVAD

MUUD ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Artikkel 30 Turuleviimine

PE 425.403\ 205

ET

Ettevõtjad võivad viia turule järgmisi loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid:

a) direktiivi 76/768/EMÜ artikli 1 lõikes 1 määratletud kosmeetikatooted;

b) direktiivi 90/385/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis c määratletud aktiivsed siirdatavad meditsiiniseadmed;

c) direktiivi 93/42/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis a määratletud meditsiiniseadmed;

d) direktiivi 98/79/EMÜ artikli 1 lõike 2 punktis b määratletud meditsiinilised in vitro diagnostikavahendid;

e) direktiivi 2001/82/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud veterinaarravimid;

f) direktiivi 2001/83/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud ravimid.

Artikkel 31 Tootmine

1. Artiklis 30 nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid tootvatele ettevõtetele ette nähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import, kogumine ja edastamine ning kõnealuste loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmine toimub kooskõlas ühenduse õigusaktidega, millele viidatakse kõnealuses artiklis.

Nendes ettevõtetes kasutamata jäänud materjal tuleb kõrvaldada kooskõlas kõnealuste õigusaktidega.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse siis, kui ühenduse õigusaktidega, millele viidatakse artiklis 30, ei ole ette nähtud tingimusi, et kooskõlas käesoleva määruse eesmärgiga ohjata ohtusid inimeste ja loomade tervisele.

4. JAGU MUUD LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST SAADUD TOOTED ▌

Artikkel 32 Lemmikloomatoidu turuleviimine

Ettevõtjad võivad lemmikloomatoitu turule viia, kui:

a) need tooted on saadud:

i) 3. kategooria materjalidest, välja arvatud artikli 10 punktides l, la ja m nimetatud materjalid;

206 /PE 425.403

ET

ii) kui tegemist on imporditud lemmikloomatoidu või imporditud materjalidest toodetud lemmikloomatoiduga, artikli 8 punktis c nimetatud 1. kategooria materjalist, vastavalt tingimustele, mis on kehtestatud kooskõlas artikli 37 punktiga aa; või

iii) kui tegemist on toore lemmikloomatoiduga, artikli 10 punktides a, b, i ja ii osutatud materjalist.

b) nad tagavad, et oht inimeste ja loomade tervisele hoitakse ära ohutu töötlemisega vastavalt artiklile 35, kui turvaliste hangetega vastavalt artiklile 34 ei saa tagada küllaldast kontrolli.

Artikkel 33 Muude ▌loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete turuleviimine

▌ Ettevõtjad võivad viia turule loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid, mida ei ole nimetatud artiklites 28, 29, 30 ja 32,

a) kui need tooted:

i) ei ole ette nähtud kasutamiseks põllumajandusloomade söötmiseks või maha laotamiseks kohas, kus selliseid loomi karjatatakse, või

ii) on ette nähtud karusloomade söödaks; ning

b) inimeste ja loomade tervisele tekkida võiva ohu ohjamine on tagatud:

i) turvaliste hangetega vastavalt artiklile 34;

ii) ohutu töötlemisega vastavalt artiklile 35, kui turvaliste hangetega ei saa tagada küllaldast kontrolli; või

iii) veendumisega, et tooteid kasutatakse ainult ohutul otstarbel kooskõlas artikliga 36, kui ohutu töötlemine ei taga küllaldast kontrolli.

▌

Artikkel 34 Turvalised hanked

1. Hange on turvaline, kui kasutatakse materjali:

a) mis ei põhjusta inimeste või loomade tervisele vastuvõetamatut ohtu;

b) mis on kogutud ja kogumiskohast töötlemiskohta veetud viisil, mis välistab ohu inimeste või loomade tervisele; või

PE 425.403\ 207

ET

c) mis on ühendusse sisse toodud ja esimesest sisenemiskohast töötlemiskohta veetud viisil, mis välistab ohu inimeste või loomade tervisele.

2. Hangete turvalisuse eesmärgil esitavad ettevõtjad lõikes 1 nimetatud nõuete kohased dokumendid, millele lisatakse vajaduse korral tõend lähtematerjalist inimeste ja loomade tervisele tekkida võivate ohtude välistamiseks rakendatud bioloogiliste ohutusmeetmete kohta.

Dokumendid esitatakse nõudmisel pädevale asutusele.

▌

Lõike 1 punktis c nimetatud juhtudel on saadetisega kaasas terviseohutuse tõend vastavalt näidisele, mis on heaks kiidetud vastavalt artikli 49 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

Artikkel 35 Ohutu töötlemine

Ohutu töötlemine kujutab endast sellist kasutatava materjali töötlemist, millega viiakse kasutatud materjalist või töötlemisel tekkivatest ainetest inimeste ja loomade tervisele tulenev oht vastuvõetavale tasemele.

Tuleb tagada, et loomsetest kõrvalsaadustest saadud toode ei põhjustaks inimeste ja loomade tervisele vastuvõetamatut ohtu, eelkõige lõpptoote kontrollimise teel.

Artikkel 36 Ohutu kasutusotstarve

Ohutu kasutusotstarbe mõiste hõlmab ka loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete kasutamist:

a) tingimustel, mis ei põhjusta inimeste või loomade tervisele vastuvõetamatut ohtu; või

b) kui need tooted võivad olla inimeste ja loomade tervisele ohtlikud, teataval otstarbel, eeldusel, et see on õigustatud ühenduse õigusaktides sätestatud eesmärkidel, eelkõige inimeste ja loomade tervise kaitseks.


Võidakse kehtestada käesoleva jao rakendusmeetmed, mis käsitlevad järgmist:

208 /PE 425.403

ET

▌

(aa) artikli 8 punktis c osutatud 1. kategooria materjalist toodetud imporditud lemmikloomatoidu või imporditud materjalidest toodetud lemmikloomatoidu turuleviimise tingimusi;

b) tingimusi kasutatava materjali ohutuks kogumiseks ja edastamiseks viisil, mis välistab ohu inimeste või loomade tervisele;

c) artikli 34 lõike 2 teises lõigus osutatud dokumente;

d) töötlemisprotsessi näitajaid vastavalt artikli 35 esimesele lõigule, eelkõige kasutatud materjali keemilise või füüsikalise töötlemise osas;

e) lõppsaaduse kontrollimisnõudeid;

f) inimeste või loomade tervisele ohtlike loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ohutu kasutamise tingimusi.


V PEATÜKK IMPORT, EKSPORT JA TRANSIIT

Artikkel 38 Import ja transiit

1. Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import ühendusse ja transiit läbi ühenduse toimub kooskõlas:

a) käesoleva määruse ja selle rakendusmeetmete asjaomaste nõuetega vastava loomse kõrvalsaaduse või sellest saadud toote kohta, mis on vähemalt niisama ranged kui need, mida kohaldatakse nende loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tootmisel ja turustamisel ühenduses;

b) tingimustega, mis on tunnistatud vähemalt võrdväärseks nende nõuetega, mida kohaldatakse loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tootmisel ja turustamisel vastavalt ühenduse õigusaktidele; või

c) artiklites 30, 32 ja 33 nimetatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete korral nimetatud artiklites sätestatud nõuetega.

Esimese lõigu punktis b osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 49 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

PE 425.403\ 209

ET

2. Erandina lõikest 1:

a) toimub määratletud riskiteguriga materjali eksport üksnes määrusega (EÜ) nr 999/2001 kehtestatud korra järgi;

b) otsuses 2000/532/EÜ loetletud ohtliku jäätmega segatud või saastunud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete import või transiit toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 nõuetele;

c) ja 2. kategooria materjalide ja nendest saadud toodete, mis ei ole ette nähtud artiklites 30, 32 ja 33 nimetatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete tootmiseks, import ja transiit toimub ainult sel juhul, kui nende impordieeskirjad on heaks kiidetud vastavalt artikli 39 lõike 2 punktile a;

d) artikli 17 lõikes 1 sätestatud eesmärgil valmistatavate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete puhul toimub import ja transiit vastavalt liikmesriigi meetmetele, millega tagatakse inimeste ja loomade ohutus niikaua, kuni kiidetakse heaks artikli 17 lõikes 4 sätestatud ühtlustatud tingimused.

3. Sätestatakse kategooria materjalide ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi nõuded, mis on esitatud lõike 1 esimese lõigu punktis a.

Nimetatud nõuetes võib täpsustada, et:

a) saadetised peavad tulema kolmandast riigist või kolmanda riigi piirkonnast, mis on kantud loetelusse vastavalt lõikele 4;

b) saadetised peavad tulema kolmanda riigi pädeva asutuse tunnustatud või registreeritud ettevõtetest, mis pädev asutus on sellel eesmärgil kandnud loetelusse;

c) ühendusse sisenemisel piiripunktis, kus tehakse veterinaarkontroll, peab saadetisega olema kaasas dokumentatsioon, nagu saateleht või terviseohutuse tõend ning kui see on asjakohane, siis deklaratsioon, mis on kooskõlas artikli 39 lõike 2 punktis d nimetatud näidisega.


Kuni teise lõigu punktides a ja c nimetatud nõudeid ei ole heaks kiidetud, sätestavad liikmesriigid vastavad nõuded oma õigusaktides.

4. Loetelud kolmandatest riikidest või kolmandate riikide piirkondadest, kust on lubatud ühendusse importida või ühendusest läbi vedada loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid, koostatakse vastavalt artikli 49 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, kusjuures eelkõige võetakse arvesse:

a) kolmanda riigi õigusakte;

210 /PE 425.403

ET

b) pädeva asutuse ja selle järelevalvetalituste töökorraldust kolmandas riigis, nende talituste volitusi, nende suhtes kohaldatavat järelevalvet ning nende volitusi tõhusaks järelevalveks õigusaktide kohaldamise üle;

c) ühendusse importimiseks ettenähtud loomse päritoluga toodete tootmise, valmistamise, käitlemise, ladustamise ja lähetamise suhtes kohaldatavaid tegelikke tervishoiunõudeid;

d) kinnitusi, mille kolmas riik saab anda asjakohastele tervishoiunõuetele vastavuse kohta;

e) kolmandast riigist pärit toote turustamise kogemust ja läbiviidud impordikontrollide tulemusi;

f) ühenduse kontrollide tulemusi kolmandas riigis;

g) kolmanda riigi eluskarja, muude koduloomade ja ulukite tervislikku seisundit, võttes eriti arvesse eksootilisi loomahaigusi ja riigi üldise tervisliku seisundi kõiki aspekte, mis võiksid ohustada inimeste ja loomade tervist ühenduses;

h) korrapärasust ja kiirust, millega kolmas riik esitab teavet nakkuslike loomahaiguste esinemise kohta oma territooriumil, eriti Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni vee- ja maismaaloomade tervishoiu eeskirjas loetletud haiguste kohta;

i) kolmandas riigis kehtivaid määrusi nakkuslike loomahaiguste ennetamise ja tõrje kohta ning nende rakendamist, sealhulgas impordieeskirju muudest kolmandatest riikidest.

Lõike 3 teise lõigu punktis b nimetatud ettevõtete ja seadmete loetelu tuleb ajakohastada, edastada komisjonile ja liikmesriikidele ning teha üldsusele kättesaadavaks.


1. Artikli 38 rakendusmeetmed, millega võidakse välistada teatavates ettevõtetes valmistatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete import ja transiit, et kaitsta inimeste ja loomade tervist, võetakse vastu vastavalt artikli 49 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

2. Kehtestatakse muud meetmed artikli 38 rakendamiseks, mis käsitlevad järgmist:

a) 1. ja 2. kategooria materjalide ja nendest saadud toodete impordi ja transiidi tingimusi;

b) inimeste ja loomade tervise nimel 3. kategooria materjalide või nendest saadud toodete suhtes kohaldatavaid kitsendusi, mida võib kehtestada viitamisega artikli 38 lõike 4 kohaselt koostatud või muul inimeste ja loomade tervise kaitse

PE 425.403\ 211

ET

eesmärgil koostatud ühenduse loeteludele kolmandatest riikidest või kolmandate riikide piirkondades;

c) kolmandate riikide ettevõtetes loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete valmistamise tingimusi; selliste tingimustega võib ette näha ka viisi, kuidas asjaomased pädevad asutused kontrollivad ettevõtteid või vabastavad artikli 38 lõike 3 teise lõigu punktiga b ette nähtud tunnustamisest või registreerimisest teatud tüüpi ettevõtteid, kus käideldakse loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid;

d) näidiseid saadetistele kaasaantavate terviseohutuse tõendite, saatelehtede ja deklaratsioonide kohta, täpsustades tingimused, vastavalt millele saab kinnitada, et loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted on kogutud ja töödeldud vastavalt käesoleva määruse nõuetele.


Artikkel 40 Eksport

1. Prügilasse ladustamiseks või põletamiseks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete eksport on keelatud.

2. Loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete eksport biogaasi valmistamiseks või kompostimisjaama kolmandatesse riikidesse, mis ei ole OECD liikmed, on keelatud.

3. 1. ja 2. kategooria materjale ning nendest saadud tooteid võib eksportida ainult muudel kui lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkidel, juhul, kui on kehtestatud ekspordieeskirjad.


4. Määruse (EÜ) nr 178/2002 (mis käsitleb ühendusest eksporditavat toitu ja sööta) artiklit 12 kohaldatakse mutatis mutandis 3. kategooria materjali või sellest saadud toodete suhtes kooskõlas käesoleva määrusega.

5. Erandina lõigetest 3 ja 4:

a) toimub määratletud riskiteguriga materjali eksport üksnes määrusega (EÜ) nr 999/2001 kehtestatud korra järgi;

b) otsuses 2000/532/EÜ loetletud ohtliku jäätmega segatud või saastunud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete import või transiit toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1013/2006 nõuetele.

212 /PE 425.403

ET

III JAOTIS AMETLIK KONTROLL JA LÕPPSÄTTED

VI PEATÜKK AMETLIK KONTROLL

Artikkel 42 Tunnustamise menetlus

1. Pädev asutus tunnustab üksust üksnes siis, kui kohapealne kontroll üksuses enne selle tegevuse algust on näidanud, et üksus vastab asjakohastele nõuetele, mis on sätestatud vastavalt artiklile 25.

2. Pädev asutus võib anda tingimusliku tunnustuse, kui kohapealse kontrolliga selgub, et ettevõte täidab kõiki infrastruktuurile ja seadmetele esitatud nõudeid, et tagada tegevuse vastavus käesolevale määrusele. Täieliku tunnustuse üksusele annab pädev asutus alles siis, kui teine, kolme kuu jooksul pärast tingimusliku tunnustuse andmist tehtud kohapealne kontroll üksuses näitab, et see vastab teistele lõikes 1 osutatud nõuetele. Kui üksus on nõuete täitmisel teinud nähtavaid edusamme, kuid ei vasta veel kõikidele nõuetele, võib pädev asutus tingimuslikku tunnustust pikendada. Ajutine tunnustus ei tohi siiski kesta kokku üle kuue kuu.

3. Ettevõtjad tagavad, et ettevõtte töö lõpetatakse, kui pädev asutus tunnustuse tagasi võtab või tingimusliku tunnustuse puhul seda ei pikenda või ei anna täielikku tunnustust.

Artikkel 43 Ametlik kontroll

1. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, teeb pädev asutus korrapäraste ajavahemike järel kontrolle ja ülevaatusi käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise üle.

1a. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikleid 41 ja 42 kohaldatakse mutatis mutandis ametlikele kontrollidele, mis toimuvad käesoleva määruse järgimise kontrollimiseks.

2. Ametlikul kontrollimisel võib pädev asutus arvesse võtta kinnipidamist hea tava juhistest.

2a. Võidakse kehtestada üksikasjalik kord käesoleva artikli rakendamiseks, sealhulgas mikrobioloogiliste analüüside võrdlusmeetodeid käsitlevad eeskirjad.

PE 425.403\ 213

ET


Artikkel 44 Toimingute peatamine, lõpetamine või keelustamine

1. Kui pädeva asutuse tehtud ametlikul kontrollil ilmneb, et üht või mitut käesoleva määruse nõuet ei ole täidetud, võtab pädev asutus asjakohased meetmed.

Pädev asutus, võttes arvesse puuduste olemust ja tõsidust ning potentsiaalset ohtu inimeste ja loomade tervisele,

a) peatab ettevõtete ja seadmete tunnustuse vastavalt käesolevale määrusele, kui:

i) ettevõtte või seadme tunnustamise tingimused ei ole enam täidetud;

ii) ettevõtja eeldatavasti kõrvaldab puudused mõistliku aja jooksul; ning

iii) võimalik oht inimeste ja loomade tervisele ei nõua sekkumist vastavalt punktile b)

b) tühistab ettevõtete ja seadmete tunnustuse vastavalt käesolevale määrusele, kui:

i) ettevõtte või seadme tunnustamise tingimused ei ole enam täidetud; ning

ii) ettevõtja eeldatavasti ei kõrvalda puuduseid mõistliku aja jooksul

– ettevõtte infrastruktuurist tingitud põhjustel,

– ettevõtja või tema töötajate pädevusest tulenevatel põhjustel või

– tõsise ohu tõttu inimeste või loomade tervisele, mis nõuavad ettevõtte või seadme töö suuremat ümberkorraldamist, enne kui ettevõtja võib esitada taotluse uue tunnustuse saamiseks.

c) kehtestab ettevõttele konkreetsed tingimused olemasolevate puuduste kõrvaldamiseks.

2. Pädev asutus, võttes arvesse puuduste olemust ja tõsidust ning potentsiaalset ohtu inimeste ja loomade tervisele, keelab vastavalt vajadusele kas ajutiselt või alaliselt artikli 23 lõigetes 1 ja 3 ning artikli 24 lõikes 1 osutatud ettevõtjate käesoleva määruse kohase tegevuse, kui on tulnud teave, et

a) ühenduse õigusaktide nõudeid ei täideta ning

b) sellisest tegevusest tuleneb oht inimeste või loomade tervisele.

214 /PE 425.403

ET

Artikkel 45 Loetelu

1. Iga liikmesriik koostab oma territooriumil asuvate, vastavalt käesolevale määrusele tunnustatud või registreeritud ettevõtete, seadmete ja ettevõtjate loetelu.

Liikmesriik annab igale tunnustatud või registreeritud ettevõttele, seadmele ja ettevõtjale ametliku numbri, millega tuvastatakse ettevõte või ettevõtja ning tema tegevusala.

Vajaduse korral teatavad liikmesriigid ametliku numbri, mis on antud ettevõttele, seadmele või ettevõtjale ühenduse muude õigusaktide alusel.

Liikmesriigid teevad oma tunnustatud või registreeritud ettevõtete ja seadmete või ettevõtjate loetelu teatavaks komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Liikmesriigid ajakohastavad loetelusid tunnustatud või registreeritud ettevõtetest ja ettevõtjatest ning teevad need kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ning avalikkusele.

2. Käesoleva artikli rakendusmeetmed võib kehtestada vastavalt artikli 49 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, eelkõige seoses:

a) lõikes 1 nimetatud loetelude vorminguga;

b) lõikes 1 nimetatud loetelude kättesaadavaks tegemise viisiga.

Artikkel 46 Kontroll teistesse liikmesriikidesse saatmise üle

1. Kui ettevõtja soovib teise liikmesriiki saata 1. kategooria loomseid kõrvalsaaduseid, 2. kategooria loomseid kõrvalsaaduseid või 1. või 2. kategooria materjalist saadud lihakondijahu või loomset rasva, teavitab ta päritoluliikmesriigi pädevat asutust ja sihtkoha liikmesriigi pädevat asutust.

Sihtkoha liikmesriigi pädev asutus otsustab ettevõtja taotluse alusel kindlaksmääratud aja jooksul:

a) kas keelduda saadetisest; või

b) võtta saadetis tingimusteta vastu või

c) võtta saadetis vastu järgmistel tingimustel:

i) kui loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid ei ole rõhu all steriliseeritud, tuleb neid nimetatud viisil töödelda, või

PE 425.403\ 215

ET

ii) loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted peavad teelesaatmisel vastama kõigile nõuetele, mis on loomade ja inimeste tervise kaitse seisukohalt õigustatud, et tagada, et loomseid kõrvalsaaduseid ja nendest saadud tooteid käideldaks kooskõlas käesoleva määrusega.

1a. Lõikes 1 nimetatud ettevõtjate taotluse vormid võidakse vastu võtta vastavalt artikli 49 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

2. Lähtekoha pädev asutus teatab sihtkoha pädevale asutusele kooskõlas otsusega 2004/292/EÜ süsteemi TRACES kaudu igast teise liikmesriiki lähetatavast saadetisest, kui

a) saadetises on lõikes 1 nimetatud loomseid kõrvalsaaduseid või nendest saadud tooteid;

c) saadetises on 3. kategooria materjalist saadud loomseid valke.

Sihtkoha pädev asutus, keda on teavitatud saadetisest, teatab lähtekoha pädevale asutusele süsteemi TRACES kaudu, kui saadetis on saabunud sihtkohta.

3. Loomsed kõrvalsaadused, liha-kondijahu ja loomne rasv, mida nimetatakse käesoleva artikli esimeses lõikes, saadetakse otse sihtkoha ettevõttesse, mis on registreeritud või tunnustatud vastavalt artiklitele 23, 24 ja 42 või, sõnniku puhul, sihtkoha põllumajandusettevõttesse, kus seda kasutatakse vastavalt pädeva asutuse loale

4. Kui loomseid kõrvalsaadusi või nendest saadud tooteid saadetakse teise liikmesriiki kolmanda riigi kaudu, pitseeritakse transpordivahend lähtekoha liikmesriigis ja saadetisega antakse kaasa terviseohutuse tõend.

Pitseeritud saadetised sisenevad ühendusse uuesti ainult piiripunkti kaudu vastavalt direktiivi 89/662/EMÜ artiklile 6.

5. Erandina lõigetest 1–4 saadetakse nendes lõigetes nimetatud loomsed kõrvalsaadused või nendest saadud tooted, mis on segatud või saastunud jäätmetega, mis kuuluvad otsuses 2000/532/EÜ loetletud ohtlike jäätmete hulka, teise liikmesriiki ainult määruse (EÜ) nr 1013/2006 tingimuste alusel.


aa) kindlaksmääratud ajavahemikku, mille jooksul pädev asutus peab otsuse langetama, nagu on osutatud lõikes 1;

a) täiendavaid tingimusi lõikes 3 nimetatud loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete saatmise kohta;

b) vastavalt lõikele 4 saadetistele lisatavate terviseohutuse tõendite näidiseid;

c) tingimusi, mille kohaselt võib näitustel, kunstitegevuseks, diagnostikaks, haridus- või uurimistööks kasutatavaid loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid saata teise liikmesriiki, erandina käesoleva artikli lõigetest 1 kuni 4.

216 /PE 425.403

ET


7. Käesoleva artikli rakendusmeetmetega võib kindlaks määrata tingimused, mille kohaselt võivad pädevad asutused erandina lõigetest 1 kuni 3 lubada:

a) sõnniku vedu ühe ja sama põllumajandusettevõtte piires või ühise piiriga põllumajandusettevõtete piires, mis asuvad liikmesriikide piiriäärsel alal;

b) muude loomsete kõrvalsaaduste vedu ettevõtete vahel, mis asuvad liikmesriikide piiriäärsel alal;

c) surnud lemmikloomade vedu põletamiseks ettevõttesse, mis asub piiriäärsel alal teises liikmesriigis.


Artikkel 47 Ühenduse kontrollid liikmesriikides

1. Komisjoni eksperdid võivad koostöös liikmesriikide pädevate asutustega teha kohapealseid kontrolle, kui see on vajalik käesoleva määruse ühtseks kohaldamiseks.

Liikmesriik, mille territooriumil kontroll toimub, tagab ekspertidele kogu vajaliku abi nende ülesande täitmiseks.

Komisjon teatab pädevatele asutustele kontrollide tulemustest.

2. Käesoleva artikli rakendusmeetmed võib kehtestada vastavalt artikli 49 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, eelkõige riigiasutuste koostöö osas.

Artikkel 47a Määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaldamine teatava kontrolli eesmärgil

1. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklit 46 kohaldatakse mutatis mutandis ühenduse kontrollidel kolmandates riikides, mis toimuvad käesoleva määruse järgimise kontrollimiseks.

2. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 50 lõike 1 punkti a kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva määruse artikli 38 lõike 3 nõuete järkjärgulisel kehtestamisel.

3. Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklit 52 kohaldatakse mutatis mutandis kolmandate riikide kontrollidel liikmesriikides, mis on seotud käesoleva määruse järgse tegevusega.

PE 425.403\ 217

ET

VII PEATÜKK ▌LÕPPSÄTTED

Artikkel 48 Liikmesriigi õigusaktid

Liikmesriigid edastavad komisjonile selliste oma pädevusvaldkonnas vastu võetud riiklike õigusaktide teksti, mis käsitlevad otseselt käesoleva määruse nõuetekohast täitmist.

Artikkel 49 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõike 1 alusel asutatud toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni4, lõike 5 punkti b ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c ning lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse vastavalt kaks kuud, üks kuu ja kaks kuud.

6. Käesolevale lõikele viitamisel, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 50 Sanktsioonid

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida rakendatakse käesoleva määruse rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid

218 /PE 425.403

ET

teatavad nendest sätetest komisjonile hiljemalt... [kuu esimesel päeval, 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ning teatavad viivitamatult ka kõikidest hilisematest asjaomastest muudatustest.

Artikkel 51 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1774/2002 tunnistatakse kehtetuks alates ...[käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast].

Viiteid määrusele (EÜ) nr 1774/2002 käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 52 Üleminekumeede

Ettevõtted ja kasutajad, kes on tunnustatud või registreeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 enne ... [käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva], loetakse käesoleva määruse alusel (vastavalt olukorrale) tunnustatud või registreeritud ettevõteteks või kasutajateks.


Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates ...[viisteist kuud pärast selle jõustumist järgneva kuu esimesest päevast].

Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

║

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

PE 425.403\ 219

ET

LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ) nr 1774/2002 Käesolev määrus Artikkel 1 Artiklid 1 ja 2 Artikkel 2 Artikkel 3 Artikli 3 lõige 1 Artikli 4 lõige 1 ja artikli 4 lõige 2 Artikli 3 lõige 2 Artikli 38 lõike 3 neljas lõik Artikli 3 lõige 3 Artikli 4 lõige 3, artikli 4 lõige 4 ja artikli 4 lõige

5 Artikli 4 lõige 1 Artikkel 8 Artikli 4 lõige 2 Artiklid 12, 16 ja 15 Artikli 4 lõige 3 Artikli 24 punktid fa, g ja h Artikli 4 lõige 4 Artikli 38 lõike 2 punkt c, artikli 40 lõige 3 ja ║

lõike 5 punkt a Artikli 5 lõige 1 Artikkel 9 Artikli 5 lõige 2 Artiklid 13, 16 ja 15 Artikli 5 lõige 3 Artikli 24 punktid fa, g ja h Artikli 5 lõige 4 Artikli 38 lõike 2 punkt c ja artikli 40 lõige 3 Artikli 6 lõige 1 Artikkel 10 Artikli 6 lõige 2 Artiklid 14, 16 ja 15 Artikli 6 lõige 3 Artikli 24 punktid fa, g ja h Artikkel 7 Artikkel 21 Artikkel 8 Artikkel 46 Artikkel 9 Artikkel 22 Artiklid 10, 11, 12, 13, 14, 15, 17, 18 Artiklid 24, 23, 42 ja 25 Artikkel 16 Artikkel 6 Artikkel 19 Artikkel 28 Artikli 20 lõige 1 Artiklid 32 ja 33 Artikli 20 lõige 2 Artikkel 29 Artikli 20 lõige 3 Artikkel 33 Artikkel 21 ./. Artikkel 22 Artikkel 11 Artikkel 23 Artiklid 17 ja18 Artikkel 24 Artikkel 19 Artikkel 25 Artiklid 26 ja 27 Artikkel 26 Artiklid 43, 44 ja 45 Artikkel 27 Artikkel 47 Artikkel 28 Artikli 38 punkt l, artikli 32 punkti a alapunkt ii Artikkel 29 Artiklid 38 ja 39 Artikkel 30 Artikli 38 lõike 1 punkt b Artikkel 31 Artikli 47a lõige 1 Artikkel 32 ./. Artikkel 33 Artikkel 49

220 /PE 425.403

ET

Artikkel 34 ./. Artikkel 35 Artikkel 48 ja artikli 15 lõige 2 Artikkel 36 ./. Artikkel 37 Artikkel 51 Artikkel 38 Artikkel 53

PE 425.403\ 221

ET

P6_TA-PROV(2009)0324

Rahalise abi süsteem liikmesriikide maksebilansi toetamiseks *

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (KOM(2009)0169 – C6-0134/2009 – 2009/0053(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2009)0169);

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 308, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0134/2009);

– võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem,1 ning Euroopa Parlamendi 6. septembri 2001. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem2;

– võttes arvesse oma 20. novembri 2008. aasta seisukohta3 ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002, ning oma sama päeva resolutsiooni keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi loomise kohta liikmesriikide maksebilansi toetamiseks4;

– võttes arvesse Euroopa Keskpanga 20. aprilli 2009. aasta arvamust ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem;

– võttes arvesse kodukorra artikleid 51 ja 134;



2. palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

3. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

1 EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1. 2 EÜT C 72 E, 21.3.2002, lk 312. 3 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0560. 4 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0562.

222 /PE 425.403

ET

4. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide valitsustele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Määrus (EÜ) nr 332/2002 Artikkel 3a


Komisjon ja asjaomased liikmesriigid sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumi, milles käsitletakse üksikasjalikult nõukogu seatud tingimusi.

Komisjon ja asjaomased liikmesriigid sõlmivad vastastikuse mõistmise memorandumi, milles käsitletakse üksikasjalikult nõukogu seatud tingimusi. Komisjon edastab selle vastastikuse mõistmise memorandumi Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Määrus (EÜ) 332/2002 Artikkel 5


1. Komisjon võtab vajalikke meetmeid, et koostöös majandus- ja rahanduskomiteega korrapäraste ajavahemike järel kontrollida, kas ühenduselt laenu saava liikmesriigi majanduspoliitika on kooskõlas kohandusprogrammi ja teiste tingimustega, mis nõukogu on seadnud vastavalt artiklile 3. Selleks annab liikmesriik kogu vajaliku teabe komisjoni käsutusse ning teeb komisjoniga täielikku koostööd. Sellise kontrollimise tulemuste alusel otsustab komisjon edasiste osamaksete eraldamise pärast seda, kui majandus- ja rahanduskomitee on esitanud oma arvamuse.

1. Komisjon võtab vajalikke meetmeid, et koostöös majandus- ja rahanduskomiteega korrapäraste ajavahemike järel kontrollida, kas ühenduselt laenu saava liikmesriigi majanduspoliitika on kooskõlas kohandusprogrammi ja teiste tingimustega, mis nõukogu on seadnud vastavalt artiklile 3, ning artiklis 3a nimetatud vastastikuse mõistmise memorandumiga. Selleks annab liikmesriik kogu vajaliku teabe Euroopa Parlamendi ja komisjoni käsutusse ning teeb komisjoniga täielikku koostööd. Sellise kontrollimise tulemuste alusel otsustab komisjon edasiste osamaksete eraldamise pärast seda, kui majandus- ja rahanduskomitee on esitanud oma

PE 425.403\ 223

ET

arvamuse.

Nõukogu otsustab esialgsetesse majanduspoliitilistesse tingimustesse tehtavate kohanduste üle.

2. Nõukogu otsustab esialgsetesse majanduspoliitilistesse tingimustesse tehtavate kohanduste üle kooskõlas ühenduse peamiste majanduspoliitiliste eesmärkidega.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 a (uus) Määrus (EÜ) nr 332/2002 Artikkel 10


6 a) Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

„Iga kahe aasta tagant kontrollib nõukogu komisjoni aruande alusel ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ning majandus- ja rahanduskomitee arvamuse esitamist, kas loodud süsteem rahuldab oma põhimõtte, korra ja ülemmäärade poolest vajadusi, mis viisid selle loomiseni.”

224 /PE 425.403

ET

P6_TA-PROV(2009)0325

Hoiuste intresside maksustamine *

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (KOM(2008)0727 – C6-0464/2008 – 2008/0215(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,




– võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ja õiguskomisjoni arvamust (A6-0244/2008),







Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 9 a (uus)


(9 a) Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 1999. aasta mai ja 2000. aasta novembri järelduste kohaselt kaasnes esialgse kavatsusega jätta kõik uuenduslikud finantstooted direktiivi

PE 425.403\ 225

ET

2003/48/EÜ kohaldamisalast välja ka selgesõnaline kinnitus, et kõnealust küsimust tuleks nimetatud direktiivi esimesel läbivaatamisel uuesti uurida, eesmärgiga leida määratlus, mis hõlmaks kõiki võlakohustustega samaväärseid väärtpabereid, et tagada direktiivi tõhusus muutuvas keskkonnas ja vältida turumoonutusi. Seetõttu on asjakohane lisada direktiivi kohaldamisalasse kõik uuenduslikud finantstooted. Intressimakse määratlus peaks vastavalt hõlmama igasugust sissetulekut kapitali investeerimisest, mille puhul kapitalitulu on eelnevalt fikseeritud ja tehingust pärineva tulu olemus sarnaneb intressituluga. Et tagada kõnealuse sätte ühtne tõlgendus kõigis liikmesriikides, tuleks sättele täiendavalt lisada nimekiri asjaomastest finantstoodetest. Komisjon peaks kõnealuse nimekirja vastu võtma vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuses 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused)1 sätestatud regulatiivkomitee menetlusele.

1 EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

Muudatusettepanek 1



(10 a) Ühendus peaks edendama globaalset maksuhaldust kooskõlas nõukogu 23. oktoobri 2006. aasta järeldustega, millega nõukogu andis komisjonile ametlikult loa uurida võimalust pidada läbirääkimisi hoiuste intresside maksustamise alaste erilepingute sõlmimiseks Hongkongi, Aomeni ja Singapuriga eesmärgiga sõlmida rahvusvaheline leping samaväärsete meetmete kohaldamise kohta, nagu kohaldatakse liikmesriikides direktiivi 2003/48/EÜ alusel.

226 /PE 425.403

ET

Muudatusettepanek 2



(12 a) Nõukogu 21. jaanuari 2003. aasta järeldustes väljendati seisukohta, et Ameerika Ühendriikides kohaldatakse direktiivis 2003/48/EÜ sätestatutega samaväärseid meetmeid. Siiski on asjakohane tuua direktiivi 2003/48/EÜ I lisa kohaldamisalasse teatavad õiguslikud vormid ja üksused, et tagada tegelik maksustamine.

Muudatusettepanek 3



(13 a) Direktiivi 2003/48/EÜ toimimist läbi vaadates peaks komisjon pöörama erilist tähelepanu sellistele kapitalitulu liikidele, mis veel ei kuulu kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse, nagu elukindlustustoodetest, pensionikindlustusest, vahetustehingutest ja teatavat liiki pensionidest saadav tulu.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt –1 (uus) Direktiiv 2003/48/EÜ Põhjendus 8


–1) Põhjendus 8 asendatakse järgmise tekstiga:

PE 425.403\ 227

ET

„(8) Käesoleval direktiivil on kaks eesmärki: esiteks võimaldada maksustada hoiuste intresse, mis on ühes liikmesriigis tasutud tegelikele tulusaajatele, kes on teises liikmesriigis residendist füüsilised isikud, viimasena nimetatud liikmesriigi õigusnormide kohaselt, ja teiseks tagada ühes liikmesriigis tegelikele tulusaajatele, kes on teise liikmesriigi residendist füüsilised isikud, tasutud hoiuste intresside tegelik minimaalne maksustamine.”

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt –1 a (uus) Direktiiv 2003/48/EÜ Põhjendus 19


–1 a) Põhjendus 19 asendatakse järgmise tekstiga:

„(19) Maksude kinnipidamist kohaldavad riigid peaksid suurema osa kõnealusest kinnipeetavast maksust saadavast tulust kandma üle liikmesriigile, mille resident tegelik intressitulusaaja on. Tuluosa, mille asjaomased liikmesriigid võivad kinni pidada, peaks olema proportsionaalne tulude jagamise mehhanismi halduskuludega, võttes seejuures arvesse teabevahetusega kaasnevaid kulusid.“

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt -1 b (uus)Direktiiv 2003/48/EÜ Põhjendus 24 a (uus)


-1 b) Lisatakse järgmine põhjendus:

228 /PE 425.403

ET

„(24 a) Seni kuni Hongkong, Singapur ja I lisas loetletud riigid ning territooriumid ei kohalda meetmeid, mis on samaväärsed või samad selles direktiivis sätestatuga, võib kapitali väljavool nendesse riikidesse ja territooriumidele ohustada direktiivi eesmärkide täitmist. Seetõttu peab ühendus võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada kokkuleppe saavutamine nende riikide ja territooriumidega tingimustel, mille kohaselt need kohaldavad selliseid meetmeid.“

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt –1 c (uus) Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 1 – lõige 1


–1 b) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

„1. Käesoleva direktiivi eesmärgid on järgmised:

– võimaldada maksustada hoiuste intresse, mis on ühes liikmesriigis tasutud tegelikele tulusaajatele, kes on teises liikmesriigis residendist füüsilised isikud, viimasena nimetatud liikmesriigi õigusnormide kohaselt;

– tagada ühes liikmesriigis tegelikele tulusaajatele, kes on teise liikmesriigi residendist füüsilised isikud, tasutud hoiuste intresside tegelik minimaalne maksustamine.”

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 1 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 1 – lõige 2

PE 425.403\ 229

ET


2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et nende territooriumil asutatud makseasutused täidavad käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikke ülesandeid, olenemata intressi tootva võlakohustuse võlgniku või väärtpaberi emitendi asukohast.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed selle tagamiseks, et nende territooriumil asutatud ettevõtjad ja makseasutused täidavad käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikke ülesandeid, olenemata intressi tootva võlakohustuse võlgniku või väärtpaberi emitendi asukohast.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 – alapunkt a – alapunkt i Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 2 – lõige 1 – sissejuhatav osa


Käesolevas direktiivis ja ilma, et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, tähendab „tegelik tulusaaja” füüsilist isikut, kellele makstakse intresse või kelle jaoks intress on tagatud, kui ta ei esita tõendeid, et intressi ei ole makstud talle või ei ole tagatud tema jaoks, see tähendab, et:

1. Käesolevas direktiivis ja ilma, et see piiraks artikli 4 lõike 2 kohaldamist, tähendab „tegelik tulusaaja” füüsilist isikut, kellele makstakse või oleks tulnud maksta intresse või kelle jaoks intress on või peaksid olema tagatud, kui ta ei esita tõendeid, et intressi ei ole makstud talle või ei ole tagatud tema jaoks, see tähendab, et:


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 3 – lõige 2 – esimene lõik – punkt b


b) jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingusuhete puhul või tehtud toimingute puhul, kui lepingusuhted puuduvad, teeb makseasutus kindlaks tegeliku tulusaaja isiku, st nime, aadressi, sünnikuupäeva ja –koha ning kui tegeliku tulusaaja aadress on II lisas

b) jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingusuhete puhul või tehtud toimingute puhul, kui lepingusuhted puuduvad, teeb makseasutus kindlaks tegeliku tulusaaja isiku, st nime, aadressi, sünnikuupäeva ja –koha ning kui tegeliku tulusaaja aadress on II lisas

230 /PE 425.403

ET

loetletud liikmesriigis või kui ta osutub muul viisil sellise riigi residendiks, talle selle liikmesriigi antud maksukohustuslase identifitseerimisnumbri.

loetletud liikmesriigis või kui ta osutub muul viisil sellise riigi residendiks, talle selle liikmesriigi antud maksukohustuslase identifitseerimisnumbri, kui see on isiku kindlakstegemiseks esitatud dokumentidel olemas.


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 3 – lõige 2 – teine lõik


Esimese lõike punktis b osutatud andmed tehakse kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud passi või ametliku isikutunnistuse või muu II lisas nimetatud ametliku dokumendi alusel. Passis või ametlikul isikutunnistusel või ametlikul dokumendil puuduvad andmed tehakse kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud muu ametliku isikut tõendava dokumendi alusel, mille on andnud välja selle riigi asutus, kus on tema aadress või mille resident ta muul viisil on.

Esimese lõike punktis b osutatud andmed tehakse kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud passi või ametliku isikutunnistuse või muu II lisas nimetatud ametliku dokumendi alusel. Passis või ametlikul isikutunnistusel või muul ametlikul dokumendil puuduvad andmed tehakse kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud muu ametliku isikut tõendava dokumendi alusel, mille on andnud välja selle riigi asutus, kus on tema aadress või mille resident ta muul viisil on.


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 4 – lõige 2 – teine lõik


Esimese lõigu kohaldamisel loetakse õigusliku üksuse tegeliku juhtimise kohaks riik, kus on alaline aadress isikul, kellele kuulub peamiselt üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt üksuse vara ja tulu.

Esimese lõigu kohaldamisel loetakse õigusliku üksuse tegeliku juhtimise kohaks riik, kus on alaline aadress isikul, kellele kuulub peamiselt üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt üksuse vara või tulu.

PE 425.403\ 231

ET


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 3 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 4 – lõige 2 – seitsmes lõik


Ettevõtja, kes maksab intresse või tagab intresside maksmise III lisa loetellu kuuluvale ettevõttele või õiguslikule üksusele, teatab oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ettevõtte nime ja tegeliku juhtimise koha või õigusliku üksuse puhul sellise isiku nime ja tegeliku juhtimise koha, kellele kuulub peamiselt õigusliku üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt õigusliku üksuse vara ja tulu, ning ettevõttele või õiguslikule üksusele tehtud või tagatud intressimakse kogusumma. Kui ettevõtte või õigusliku üksuse tegeliku juhtimise koht asub teises liikmesriigis, edastab pädev asutus selle teabe kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele.

Ettevõtja, kes maksab intresse või tagab intresside maksmise III lisa loetellu kuuluvale ettevõttele või õiguslikule üksusele, teatab oma asukohaliikmesriigi pädevale asutusele ettevõtte nime ja tegeliku juhtimise koha või õigusliku üksuse puhul sellise isiku nime ja tegeliku juhtimise koha, kellele kuulub peamiselt õigusliku üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt õigusliku üksuse vara või tulu, ning ettevõttele või õiguslikule üksusele tehtud või tagatud intressimakse kogusumma. Kui ettevõtte või õigusliku üksuse tegeliku juhtimise koht asub teises liikmesriigis, edastab pädev asutus selle teabe kõnealuse liikmesriigi pädevale asutusele.




3. Selliseid lõikes 2 osutatud ettevõtteid ja õiguslikke üksusi, kelle varadele või tulule ei ole intressimakse saamise ajal vahetut õigust ühelgi tegelikul tulusaajal, võib käsitada käesoleva direktiivi kohaldamisel lõike 2 punktis a osutatud eurofondina või muu avatud investeerimisfondi või –skeemina.

välja jäetud

Kui ettevõte või õiguslik üksus kasutab seda võimalust, väljastab tema tegeliku juhtimise koha liikmesriik selle kohta tõendi. Ettevõte või õiguslik üksus esitab

232 /PE 425.403

ET

kõnealuse tõendi intressimakset tegevale või tagavale ettevõtjale.

Liikmesriigid kehtestavad ettevõtetele ja

õiguslikele üksustele, kelle tegeliku

juhtimise koht on nende territooriumil,

seda võimalust käsitlevad üksikasjalikud

eeskirjad ning tagavad, et seda võimalust

kasutanud ettevõte või õiguslik üksus

tegutseb makseasutusena vastavalt lõikele

1 saadud intressimaksete kogusumma

ulatuses iga kord, kui tegelik tulusaaja

saab vahetu õiguse tema varadele või

tulule.


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 6 – lõige –1 (uus)


-1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli järgnevate lõigete sätete kohaldamist, on käesoleva direktiivi üldpõhimõtteks, et intressimakse tähendab igasugust sissetulekut kapitali investeerimisest, mille puhul kapitalitulu on eelnevalt fikseeritud ja tehingust pärineva tulu olemus sarnaneb sisuliselt mis tahes intressituluga. Et tagada kõnealuse sätte ühtne tõlgendus kõigis liikmesriikides, tuleks sättele täiendavalt lisada nimekiri asjaomastest finantstoodetest. Komisjon võtab kõnealuse nimekirja vastu hiljemalt ... [nõukogu direktiivi 2009/.../EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta, artikli 2 lõikes 1 määratud kuupäev] käesoleva direktiivi artikli 18 b lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt.

PE 425.403\ 233

ET


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii


ii) ettevõte või õiguslik üksus, kes on kasutanud artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust;

välja jäetud


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d – alapunkt ii


ii) ettevõte või õiguslik üksus, kes on kasutanud artikli 4 lõikes 3 sätestatud võimalust;

välja jäetud

Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e


(e) tulu elukindlustuslepingust, kui lepingus on sätestatud biomeetrilise riski katmine, mis väljendatuna keskmisena lepingu kestuse jooksul on väiksem kui 5 % kindlustatud kapitalist ning kui lepingu tegelikud tulemused on täielikult seotud punktides a, aa, b, c ja d osutatud intressi või tulu liikidega; käesoleva sätte kohaldamisel loetakse elukindlustuslepingust saadud tuluks kõigi elukindlustuslepingu kohaselt välja makstud summade ja kõigi sama lepingu kohaselt kindlustusandjale tehtud maksete

(e) kindlustuslepingute puhul:

(i) pensionikindlustuslepingu väljaostmise puhul kindlustushüvitise ja selle eest tasutud maksete summa vahe, kui ei ole tegemist eluaegse pensioni maksmisega;

(ii) tulu elukindlustuslepingust, kui lepingus on sätestatud biomeetrilise riski katmine, mis väljendatuna keskmisena lepingu kestuse jooksul on väiksem kui 10 % algselt kindlustatud kapitalist ning kui lepingu tegelikud tulemused on seotud intressiga või kui lepingu tegelikud tulemused on väljendatud või otseselt

234 /PE 425.403

ET

summa vahe. seotud osakutega ja kui üle 40 % alusvaradest investeeritakse punktides a, aa, b, c ja d osutatud tulu liikidesse.

Kui osakutega seotud kindlustuslepingu puhul puudub makseasutusel teave selle kohta, kui suur osa alusvarast on investeeritud võlakohustustesse või asjaomastesse väärtpaberitesse, siis loetakse kõnealuseks osaks rohkem kui 40 %.

Käesoleva sätte kohaldamisel loetakse elukindlustuslepingust saadud tuluks kõigi elukindlustuslepingu kohaselt välja makstud summade ja kõigi sama lepingu kohaselt kindlustusandjale tehtud maksete summa vahe.

Kui lepingu allkirjastaja, kindlustatud isik ja tulusaaja ei ole identsed, siis loetakse biomeetriliste riskide katmise ulatuseks vähem kui 10 %.

Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e a (uus)


(e a) tulu struktureeritud toodetest. Struktureeritud tooted on võlakirjad, mille puhul tagasimaksekohustuste suurus sõltub mis tahes liiki kokkulepitud baasväärtuse arengust. Tuluna käsitletakse ka struktureeritud toote ostu eest tasutud summa ja müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest saadud tulu vahe;

Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e b (uus)

PE 425.403\ 235

ET


(e b) dividendid, mille krediidi- või finantsasutus tegeliku tulusaaja nimel sisse nõuab.




9. Lõike 1 punktis aa osutatud tulu loetakse intressimakseks ainult sellises osas, milles kõnealust tulu tootnud väärtpaberid emiteeriti esmakordselt 1. detsembril 2008 või pärast seda.

9. Lõike 1 punktis aa osutatud tulu loetakse intressimakseks ainult sellises osas, milles kõnealust tulu tootnud väärtpaberid emiteeriti esmakordselt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist või hiljem.




10. Elukindlustuslepingust saadud tulu loetakse intressimakseks vastavalt lõike 1 punktile e ainult sellises osas, milles kõnealust tulu toonud elukindlustuslepingud sõlmiti esmakordselt 1. detsembril 2008 või pärast seda.

10. Elukindlustuslepingust saadud tulu loetakse intressimakseks vastavalt lõike 1 punktile e ainult sellises osas, milles kõnealust tulu toonud elukindlustuslepingud sõlmiti esmakordselt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist või hiljem.


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 a (uus) Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 10 – lõige 2

236 /PE 425.403

ET


5 a) Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

„Üleminekuperiood lõpeb mitte hiljem kui 1. juulil 2014 või alltoodud kuupäevadest viimasele järgneva esimese täieliku majandusaasta lõpus, kui see on varasem kui 1. juuli 2014:

– kuupäev, mil nõukogu ühehäälse häälteenamusega jõustub Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni, Liechtensteini Vürstiriigi, San Marino Vabariigi, Monaco Vürstiriigi ja Andorra Vürstiriigi vahel sõlmitud viimane kokkulepe, millega nähakse taotluse korral ette teabevahetus vastavalt määratlusele OECD 18. aprillil 2002 avaldatud näidisleppes maksuküsimustealase teabevahetuse kohta (edaspidi “OECD näidislepe”) seoses käesolevas direktiivis määratletud intressimaksetega, mida sooritavad sellise riigi territooriumil asutatud makseasutused tegelikele tulusaajatele, kes on residendid territooriumil, kus direktiivi kohaldatakse, lisaks sellele kohaldavad samad riigid samal ajal selliste maksete suhtes kinnipeetavat maksu, mille määr on kindlaks määratud artikli 11 lõikes 1 osutatud vastavateks ajavahemikeks;

– kuupäev, mil nõukogu on ühehäälselt nõus, et Ameerika Ühendriigid on valmis OECD näidisleppes määratletud teabevahetuseks, kui seda taotletakse seoses käesolevas direktiivis määratletud intressimaksetega, mida sooritavad tema territooriumil asutatud makseasutused tegelikele tulusaajatele, kes on residendid territooriumil, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi;

– kuupäev, mil nõukogu on ühehäälselt nõus, et Hongkong, Singapur ja muud I lisas loetletud riigid ja territooriumid on valmis OECD näidisleppes määratletud teabevahetuseks, kui seda taotletakse

PE 425.403\ 237

ET

seoses käesolevas direktiivis määratletud intressimaksetega, mida sooritavad tema territooriumil asutatud makseasutused tegelikele tulusaajatele, kes on residendid territooriumil, mille suhtes kohaldatakse käesolevat direktiivi.“


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 6 a (uus) Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 12 – lõiked 1 ja 2


6 a) Artikli 12 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

"1. „Liikmesriigid, kes kohaldavad kinnipeetavat maksu artikli 11 lõike 1 kohaselt, jätavad endale 10 % oma tulust ja kannavad 90 % tulust üle liikmesriigile, mille resident tegeliku intressitulu saaja on.

2. Liikmesriigid, kes kohaldavad kinnipeetavat maksu artikli 11 lõike 5 kohaselt, jätavad endale 10 % tulust ja kannavad 90 % tulust üle teistele liikmesriikidele proportsionaalselt käesoleva artikli lõike 1 kohaste ülekannetega.”


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 10 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 18


10) Artikli 18 esimene lause asendatakse järgmisega:

10) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

238 /PE 425.403

ET

Läbivaatamine

1. Hiljemalt 2010. aasta 31. detsembriks esitab komisjon võrdleva uuringu, milles analüüsitakse nii teabevahetuse kui kinnipeetava maksu eeliseid ja puudusi, et hinnata maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise kaotamise eesmärki. Selles võrdlevas uuringus tuleks eelkõige arvesse võtta läbipaistvuse, liikmesriikide maksundusalase suveräänsuse austamise, maksustamise õigluse ja mõlema süsteemiga seotud halduskoormuse aspekte.

„Komisjon esitab nõukogule iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta V lisas nimetatud statistiliste andmete alusel, mida kõik liikmesriigid peavad komisjonile esitama.”

2. Komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi toimimise kohta V lisas nimetatud statistiliste andmete alusel, mida kõik liikmesriigid peavad komisjonile esitama. Kõnealuse aruande ja lõikes 1 viidatud uuringu alusel ning eelkõige seoses artikli 10 lõikes 2 viidatud üleminekuperioodi lõpuga esitab komisjon vajaduse korral nõukogule käesoleva direktiivi muudatusettepanekud, et tagada hoiuste intresside tegelik maksustamine ja kõrvaldada ebasoovitavad konkurentsimoonutused.

3. Komisjon uurib lõigetes 1 ja 2 viidatud uuringu ja aruannete raames eeskätt, kas on asjakohane laiendada käesoleva direktiivi kohaldamisala kõikidele finantstulu liikidele, sh dividendidele ja kapitali kasvutulule, samuti kõigile juriidilistele isikutele tehtavatele maksetele.”


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 11 Direktiiv 2003/48/EÜ Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)

PE 425.403\ 239

ET


3 a. Komisjon annab komitee abiga iga kahe aasta järel alates 1. jaanuarist 2010 artiklis 18 a osutatud menetlustele, dokumentidele ja ühistele vormidele hinnangu ning võtab artikli 18 b lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetluse kohaselt vastu vajalikud parandusmeetmed.


Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Lisa – punkt 2 Direktiiv 2003/48/EÜ I lisa

Komisjoni ettepanek

I LISA

„Selliste ettevõtete ja õiguslike üksuste õiguslikud vormid, mille suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 3, sest nende tegeliku juhtimise koht asub teatavate riikide territooriumil või teatava

jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil” 1. Ettevõtted ja õiguslikud üksused, mille tegeliku juhtimise koht on sellises riigis või sellise jurisdiktsiooni all, mis jääb väljapoole artikli 7 kohast direktiivi territoriaalset kohaldamisala ning mida ei ole nimetatud artikli 17 lõikes 2: Antigua ja Barbuda International business company

Bahama Usaldusfond Foundation International business company

Bahrein Finantsusaldusfond

Barbados Usaldusfond

Belize Usaldusfond International business company

Bermuda Usaldusfond

Brunei Usaldusfond International business company International trust International Limited Partnership

Cooki saared Usaldusfond International trust International company

240 /PE 425.403

ET

International partnership

Costa Rica Usaldusfond

Djibouti Maksuvabastusega äriühing (Välismaine) usaldusfond

Dominica Usaldusfond International business company

Fidži Usaldusfond

Prantsuse Polüneesia Société (äriühing) Société de personnes (ühing) Société en participation (ühine ettevõtja)

(Välismaine) usaldusfond

Guam Company Füüsilisest isikust ettevõtja Partnership

(Välismaine) usaldusfond

Guatemala Usaldusfond Fundación (sihtasutus)

Hongkong Usaldusfond

Kiribati Usaldusfond

Labuan (Malaisia) Offshore company Malaysian offshore bank Offshore limited partnership Offshore trust

Liibanon Äriühingud, mille suhtes rakendatakse offshore-äriühingute korda

Aomen Usaldusfond Fundação (sihtasutus)

Maldiivid Kõik äriühingud, ühingud ja välismaised usaldusfondid

Põhja-Mariaanid Foreign Sales Corporations Offshore banking corporation (Välismaine) usaldusfond

Marshalli Saared Usaldusfond

Mauritius Usaldusfond Global business company cat. 1 and 2

PE 425.403\ 241

ET

Mikroneesia Company Partnership (Välismaine) usaldusfond

Nauru Trusts/nominee company Company Partnership Füüsilisest isikust ettevõtja Välismaine testament Välismaine pärand Muud valitsusega läbi räägitavad ettevõtlusvormid

Uus-Kaledoonia Société (äriühing) Société civile (tsiviilõiguslik äriühing) Société de personnes (ühing) Ühine ettevõtja Surnu pärand (Välismaine) usaldusfond

Niue Usaldusfond International business company

Panama Fideicomiso (usaldusfond) Fundación de interés privado (sihtasutus)

Belau Company Partnership Füüsilisest isikust ettevõtja Esindusbüroo Credit union (rahandusühistu) Cooperative (Välismaine) usaldusfond

Filipiinid Usaldusfond

Puerto Rico Estate Usaldusfond

International banking entity

Saint Kitts ja Nevis Usaldusfond Sihtasutus Maksuvabastusega äriühing

Saint Lucia Usaldusfond

Saint Vincent ja Grenadiinid Usaldusfond

Samoa Usaldusfond International trust International company

Offshore bank Offshore insurance company International partnership Usaldusühing

Seišellid Usaldusfond

242 /PE 425.403

ET

International business company

Singapur Usaldusfond

Saalomoni Saared Company Partnership Usaldusfond

Lõuna-Aafrika Usaldusfond

Tonga Usaldusfond

Tuvalu Usaldusfond Provident fund

Araabia Ühendemiraadid Usaldusfond

USA Neitsisaared Usaldusfond Maksuvabastusega äriühing

Uruguay Usaldusfond

Vanuatu Usaldusfond Maksuvabastusega äriühing International company

2. Ettevõtted ja õiguslikud üksused, mille tegeliku juhtimise koht asub artikli 17 lõikes 2 loetletud riigis või jurisdiktsiooni all ja mille suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 3, kuni asjaomases riigis või asjaomase jurisdiktsiooni all võetakse vastu artikli 4 lõike 2 sätetega samaväärsed normid.

Andorra Usaldusfond

Anguilla Usaldusfond

Aruba Stichting (sihtasutus) Äriühingud, mille suhtes rakendatakse offshore-

äriühingute korda

PE 425.403\ 243

ET

Briti Neitsisaared Usaldusfond International business company

Kaimanisaared Usaldusfond Maksuvabastusega äriühing

Guernsey Usaldusfond Nullmaksuga äriühing

Man Usaldusfond

Jersey Usaldusfond

Liechtenstein Anstalt (usaldusfond) Stiftung (sihtasutus)

Monaco Usaldusfond Fondation (sihtasutus)

Montserrat Usaldusfond

Hollandi Antillid Usaldusfond Stichting (sihtasutus)

San Marino Usaldusfond Fondazione (sihtasutus)

Šveits Usaldusfond Sihtasutus

Turks ja Caicos Maksuvabastusega äriühing Usaldusühing Usaldusfond

Muudatusettepanek

I LISA 1. Artikli 2 lõiget 3 kohaldatakse järgmiste ettevõtete ja õiguslike üksuste õiguslike vormide suhtes:

• piiratud vastutusega äriühingud, mille vastutus on piiratud osaluse, tagatise või muu mehhanismiga;

• piiratud vastutusega ettevõtted, mille vastutus on piiratud osaluse, tagatise või muu mehhanismiga;

• rahvusvahelised äriühingud või ettevõtted; • rahvusvahelised kommertsäriühingud või -ettevõtted; • maksuvabastusega äriühingud või ettevõtted; • kaitstud osadega äriühingud või ettevõtted (protected cell companies); • registreeritud osadega äriühingud või ettevõtted (incorporated cell companies);

244 /PE 425.403

ET

• rahvusvahelised pangad, sh sarnase nimega ettevõtted; • offshore-pangad, sh sarnase nimega ettevõtted; • kindlustusseltsid või -ettevõtted; • edasikindlustusseltsid või -ettevõtted; • kooperatiivid; • krediidiühistud; • igasugust liiki ühingud, sh (piiramata vastutusega) täisühingud, usaldusühingud,

piiratud vastutusega ühingud, rahvusvahelised ühingud ja rahvusvahelised äriühingud;

• ühisettevõtted; • usaldusfondid; • likvideerimisel olevad ettevõtted; • sihtasutused; • päranditombud; • igasugused fondid; • loetletud ettevõtete ja õiguslike üksuste filiaalid; • loetletud ettevõtete ja õiguslike üksuste esindusbürood; • loetletud ettevõtete ja õiguslike üksuste püsivad tegevuskohad; • erinevat liiki sihtasutused määratlusest sõltumata

2. Teatavad riigid või jurisdiktsioonid, mis jäävad väljapoole artikli 7 kohast direktiivi territoriaalset kohaldamisala ning mida ei ole nimetatud artikli 17 lõikes 2 ja mille suhtes kohaldatakse seoses käesoleva lisa 1. osas osutatud ettevõtete ja õiguslike üksuste õiguslike vormidega artikli 2 lõiget 3, kui nende tegeliku juhtimise koht asub asjaomases riigis või asjaomase jurisdiktsiooni all, on järgmised:

• Ndzwani • Antigua ja Barbuda • Bahama • Bahrein • Barbados • Belize • Bermuda • Brunei • Cooki saared • Costa Rica • Djibouti • Dominica • Dubai • Fidži • Prantsuse Polüneesia • Ghana

PE 425.403\ 245

ET

• Grenada • Guam • Guatemala • Hongkong • Kiribati • Labuan (Malaisia) • Liibanon • Libeeria • Aomen • Makedoonia Vabariik • Maldiivid • Montenegro • Põhja-Mariaanid • Marshalli Saared • Mauritius • Mikroneesia • Nauru • Uus-Kaledoonia • Niue • Panama • Belau • Filipiinid • Puerto Rico • Saint Kitts ja Nevis • Saint Lucia • Saint Vincent ja Grenadiinid • Samoa • São Tomé ja Príncipe • Seišellid • Singapur • Saalomoni Saared • Somaalia • Lõuna-Aafrika • Tonga • Tuvalu • Araabia Ühendemiraadid • Ameerika Ühendriikide Delaware´i osariik • Ameerika Ühendriikide Nevada osariik • USA Neitsisaared • Uruguay • Vanuatu

246 /PE 425.403

ET

3. Artikli 17 lõikes 2 loetletud teatavad riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 3, kuni asjaomases riigis või jurisdiktsiooni all võetakse vastu artikli 4 lõike 2 sätetega samaväärsed normid seoses käesoleva lisa 1. osas osutatud ettevõtete ja õiguslike üksuste õiguslike vormidega, mille tegelik juhtimise koht asub asjaomases riigis või asjaomase jurisdiktsiooni all, on järgmised:

• Andorra • Anguilla • Aruba • Briti Neitsisaared • Kaimanisaared • Guernsey, Alderney või Sark • Man • Jersey • Liechtenstein • Monaco • Montserrat • Hollandi Antillid • San Marino • Šveits • Turks ja Caicos

4. Käesoleva lisa 1. osas osutatud ettevõtete ja õiguslike üksuste mis tahes õiguslike vormide suhtes kohaldatakse artikli 2 lõiget 3, kui nende tegeliku juhtimise koht asub käesoleva lisa 2. ja 3. osas osutatud riigis või jurisdiktsiooni all, tingimusel et:

a. 2. ja 3. osas osutatud riik või jurisdiktsioon võib esitada artiklis 18 b osutatud komiteele taotluse arvata 1. osas osutatud ettevõtte ja õigusliku üksuse mis tahes vorm nende riigi või jurisdiktsiooni puhul nimekirjast välja, kuna osutatud ettevõtte ja õigusliku üksuse vormi tegeliku juhtimise koht ei saa olla nimetatud riigis või jurisdiktsiooni all või kuna nendele juriidilistele isikutele või õiguslikele üksustele makstava intressitulu nõuetekohane maksustamine on tegelikult tagatud;

b. komitee avaldab oma otsuse koos põhjendustega 3 kuu jooksul pärast sellise taotluse esitamist ning teavitab teatud perioodiks taotluse esitanud riiki või jurisdiktsiooni 1. osast välja arvatud ettevõtte ja õigusliku üksuse õiguslikest vormidest, kusjuures nimetatud periood ei ületa kahte aastat ja seda võib pikendada riigi või jurisdiktsiooni taotluse alusel, mis tuleb esitada mitte varem kui kuus kuud enne perioodi lõppemist.


PE 425.403\ 247

ET

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Lisa – punkt 2 Direktiiv 2003/48/EÜ III lisa

Komisjoni ettepanek

III LISA

Artikli 4 lõikes 2 sätestatud vastuvõtvad makseasutused

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Usaldusfondid ja sarnased õiguslikud üksused on nimetatud liikmesriikide puhul, kus puudub riiklik maksusüsteem tulu maksustamiseks, mida saab sellise õigusliku üksuse nimel isik, kellel kuulub peamiselt üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt üksuse vara ja tulu ning kes on asjaomase riigi resident. Käesolevas loetelus nimetatakse usaldusfonde ja sarnaseid õiguslikke üksusi, mille vallasvara tegeliku juhtimise koht on nimetatud riikides (peamise usaldusisiku või muu vallasvara eest vastutava halduri elukoht), olenemata õigusaktidest, mille alusel kõnealused usaldusfondid ja sarnased õiguslikud üksused asutatud on.

Riigid Ettevõtted ja üksused Märkused Belgia – Société de droit commun /

maatschap (õigusliku seisundita tsiviilõiguslik või äriühing)

– Société momentanée / tijdelijke handelsvennootschap (õigusliku seisundita äriühing, mille eesmärk on tegeleda ühe või mitme spetsiifilise äritoiminguga)

– Société interne / stille handelsvennootschap (õigusliku seisundita äriühing, mille kaudu on ühel või mitmel isikul huvi(d) tegevustes, mida haldab (haldavad) tema (nende) nimel üks või mitu muud isikut)

– „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Vt Belgia äriseadustiku artiklid 46, 47 ja 48. Neil „äriühingutel” (nimi on antud prantsuse ja hollandi keeles) ei ole õiguslikku seisundit ning maksustamisel kohaldatakse läbivaatluse meetodit.

Bulgaaria – Drujestvo sys specialna investicionna cel (sihtotstarbeline investeerimisühing)

– Investicionno drujestvo (investeerimisühing, mis ei

Ettevõtte tulumaksust vabastatud üksus. Bulgaarias on lubatud

248 /PE 425.403

ET

kuulu artikli 6 kohaldamisalasse)


usaldusfonde avalikult pakkuda ja need on vabastatud ettevõtte tulumaksust.

Tšehhi Vabariik – Veřejná obchodní společnost (ver. obch. spol. or V.O.S.) (ühing)

– Sdruženi (ühendus) – Družstvo (ühistu) – Evropské hospodářské zájmové sdružení (EHZS) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))


Taani

– Interessentskaber (täisühing)

– Kommanditselskaber (usaldusühing)

– Partnerselskaber (partnerlusäriühing)

– Europæisk økonomisk firmagrupper (EØFG) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))


Saksamaa – Gesellschaft bürgerlichen Rechts (tsiviilõiguslik ühing)

– Kommanditgesellschaft – KG, offene Handelsgesellschaft – OHG (kommandiitühing)

– Europäische Wirtschaftliche Interessenvereinigung (Euroopa Majandushuviühing EEIG))

Eesti – Täisühing - TÜ – Usaldusühing - UÜ

Täis- ja usaldusühinguid maksustatakse eraldi

PE 425.403\ 249

ET


maksustatavate üksustena, mille jaotatavad tulud loetakse dividendideks (mille suhtes kohaldatakse dividendimaksu).

Iirimaa – Partnership and investment club (partnerlus- ja investeerimisfond) Euroopa Majandushuviühing

Iirimaa residendist usaldusisik tasub maksu fondist saadavalt tulult.

Kreeka – Omorrythmos Eteria (OE) (täisühing) – Eterorythmos Eteria (EE) (usaldusühing) – „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Täis- ja usaldusühingute suhtes kohaldatakse ettevõtte tulumaksu. 50 % nende ühingute kasumist maksustatakse siiski üksikisikutest osanike kaudu nende isikliku maksumäära alusel.

Hispaania Üksused, mille suhtes kohaldatakse kasumiosa maksustamise süsteemi: – Sociedad civil con o sin personalidad jurídica (juriidilise isikuta tsiviilõiguslik ühing)

– Agrupación europea de interés económico (AEIE) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– Herencias yacentes (surnu pärand)

– Comunidad de bienes (ühisomand)

– Muud juriidilise isikuta üksused, mis kujutavad endast eraldi majandusüksust või eraldi varade rühma (Ley General Tributaria artikli 35 lõige 4)


250 /PE 425.403

ET

Prantsusmaa – Société en participation (ühine ettevõtja)

– Société ou association de fait (de facto äriühing)

– Indivision (ühisomand) – „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Itaalia – Società semplice (tsiviilõiguslik ühing ja seotud üksus)

– Juriidilise isikuta mitte-äriline üksus


Società semplice’na koheldavate üksuste kategooriasse kuuluvad: Società di fatto (seadusvälised või de facto ühingud), mille eesmärk ei ole äritegevus, ning „associazioni” (ühenduse) vormis juriidilise isikuta ühendused, mida kunstnikud või kutsealade esindajad organiseerivad oma kunsti- või kutsealade praktiseerimiseks. Juriidilise isikuta mitte-äriliste üksuste kategooria on lai ja võib hõlmata eri liiki organisatsioone: ühendused, sündikaadid, komiteed, mittetulundusühingud jms.

Küpros – Syneterismos (ühing)

– syndesmos or somatio (ühendus)

– Synergatikes (ühistu) – „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

– Ekswxwria Eteria (Offshore-äriühing)

Küprose jurisdiktsiooni all asutatud usaldusfondide maksustamist loetakse läbipaistvaks.

Läti – Pilnsabiedrîba (täisühing);

– Komandîtsabiedrîba (usaldusühing)

– Eiropas Ekonomisko interešu grupām (EEIG) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG));

PE 425.403\ 251

ET

– Biedrîbas un nodibinâjumi (ühendus ja sihtasutus)

– Lauksaimniecîbas kooperatîvi (põllumajandusühistu)


Leedu – Europos ekonominių

interesų grup÷s (Euroopa

Majandushuviühing

(EEIG))

– Asociacija (ühendus)


Ühenduste teenitavad intressid ja kapitalikasvutulu aktsiatelt ja võlakirjadelt on ettevõtte tulumaksust vabastatud.

Luksemburg – Société en nom collectif (täisühing)

– Société en commandite simple (usaldusühing)


Ungari – „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Ungari tunnustab usaldusfonde riiklike õigusnormide kohaselt „isikutena”.

Malta – Soëjetà in akomonditia („en commandite” ühing), mille kapitali ei jaotata osadeks

– Arrangement in participation („En participation” ühendus) – Investment club (investeerimisfond)

– Soëjetà Kooperattiva (ühistuline ühendus)

„En commandite” ühingute suhtes, mille kapital on osadeks jaotatud, kohaldatakse üldist ettevõtte tulumaksu.

Madalmaad – Vennootschap onder firma (täisühing)

– Commanditaire vennootschap (suletud usaldusühing)

– Europese economische samenwerkingsverbanden (EESV) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

Täisühingute, suletud usaldusühingute ja Euroopa Majandushuviühingute maksustamine on läbipaistev.

– Vereniging (ühendus) – Stichting (sihtasutus) – „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Verenigingen (ühendused) ja stichtingen (sihtasutused) on maksust vabastatud, kui nad ei tegele kaubanduse või

252 /PE 425.403

ET

äriga. Austria – Personengesellschaft

(ühing); – Offene Personengesellschaft (äriline täisühing)

– Kommanditgesellschaft, KG (kommandiitühing)

– Gesellschaft nach bürgerlichem Recht, GesBR (tsiviilõiguslik ühing)

– Offene Erwerbsgeselllschaft (OEG) (kutsealane täisühing)

– Kommandit-Erwerbsgesellschaft (kutsealane kommandiitühing)

– Stille Gesellschaft (vaikiv ühing)

– Einzelfirma (ühemeheettevõte)


– Privatstiftung (erasihtasutus)


Ühingut loetakse läbipaistvaks, isegi kui seda nähakse kasumit taotleva üksusena. Koheldakse tavalise „ühinguna”. Maksustatakse äriühinguna, intressitulu maksustatakse vähendatud määraga 12,5 %.

Poola – Spólka jawna (Sp. j.) (täisühing)

– Spólka komandytowa (Sp. k.) (usaldusühing)

– Spólka komandytowo-akcyjna (S.K.A.) (aktsiatega usaldusühing)

– Spólka partnerska (Sp. p.) (kutseühing)

– Europejskie ugrupowanie interesów gospodarczych (EUIG) (Euroopa

PE 425.403\ 253

ET

Majandushuviühing (EEIG))


Portugal – Sociedade civil (ühing), mis ei ole asutatud ärilises vormis

– Kutsetegevustega hõivatud juriidilise isiku õigustega äriühingud, mille kõik partnerid on samal kutsealal kvalifitseeritud üksikisikud

– Agrupamento de Interesse Económico (AIE) (omamaine majandushuviühing)

– Agrupamento Europeu de Interesse Económico (AEIE) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– Sociedada gestora de participacoes sociais (SGPS) (Valdusäriühingud, mis on kas perekonna kontrolli all või kuuluvad täielikult kuni viiele liikmele)

– Herança jacente (surnu pärand)

– Juriidilise isiku õigusteta ühendus

– Madeira või Assooride saare Santa Maria vabasadamates tegutsevad offshore-äriühingud

Ärilise juriidilise isikuna asutamata ühingute, kindlaksmääratud kutsealadega hõivatud juriidilise isiku õigustega äriühingute, ACEde (teatud liiki juriidilise isiku õigustega ühisettevõtted), Euroopa Majandushuviühingute ning selliste äriühingute, mis valdavad varasid, mida kontrollib perekond või mis kuuluvad täielikult maksimaalselt viiele inimesele, maksustamine on läbipaistev. Ülejäänud juriidiliste isikutena asutatud ühinguid koheldakse äriühingutena ja maksustatakse üldiste ettevõtte tulumaksu eeskirjade kohaselt. Madeira või Assooride saare Santa Maria vabasadamates tegutsevad offshore-äriühingud on välismaisele emaettevõtjale makstavate dividendide, intresside ja autoritasude ning sarnaste maksete osas vabastatud ettevõtte tulumaksust ja kinnipeetavast maksust. Ainsad Portugali õigusnormide kohaselt aktsepteeritavad usaldusfondid on Madeira

254 /PE 425.403

ET

– „Usaldusfond” või muu

sarnane õiguslik üksus

Rahvusvahelises Ärikeskuses juriidiliste isikute poolt rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud usaldusfondid ning nende varad moodustavad autonoomse osa usaldusisikuna tegutseva juriidilise isiku õigustest.

Rumeenia – Ühendus (ühing); – Cooperative (ühistu) – „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Sloveenia – Samostojni podjetnik (füüsilisest isikust ettevõtja) – „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Slovakkia – Verejná obchodná spoločnosť (täisühing)

– Európske združenie hospodárskych záujmov (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– Komanditná spoločnosť (usaldusühing), mille puhul omistatakse tulu täisosanikele

– Združenie (ühendus) – Üksused, mis ei ole asutatud äritegevuse eesmärgil: kutseühingud, vabatahtlikud kodanikeühendused, Nadácia (sihtasutused)


Maksustatav baas arvutatakse kõigepealt usaldusühingu jaoks tervikuna ning omistatakse siis täisosanikele ja usaldusosanikele. Usaldusühingu täisosanike saadavaid kasumiosi maksustatakse täisosanike tasandil. Ülejäänud usaldusosanike tulu maksustatakse kõigepealt ühingu tasandil vastavalt äriühingute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele. Maksust vabastatud tulu hulka kuulub organisatsiooni loomise eesmärgiks olevatest tegevustest saadav tulu, v.a tulu, mille suhtes kohaldatakse kinnipeetavat

PE 425.403\ 255

ET

maksu. Soome – Yksityisliike

(registreerimata äriühing) – Avoin yhtiö / öppet bolag (täisühing)

– Kommandiittiyhtiö / kommanditbolag (usaldusühing)

– Kuolinpesä / dödsbo (surnu pärand)

– eurooppalaisesta taloudellisesta etuyhtymästä (ETEY) / europeiska ekonomiska intressegrupperingar (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))


Rootsi – Handelsbolag (täisühing) – Kommanditbolag (usaldusühing)

– Enkelt bolag (ühing) – „Usaldusfond” või muu sarnane õiguslik üksus

Ühendkuningriik – Täisühing – Usaldusühing – Piiratud vastutusega ühing – Euroopa Majandushuviühing – Investeerimisfond (kus liikmetel on õigus kindlale osale varadest)

Täisühingute, usaldusühingute, piiratud vastutusega ühingute ja Euroopa Majandushuviühingute maksustamine on läbipaistev.

Muudatusettepanek

III LISA

Artikli 4 lõikes 2 sätestatud vastuvõtvad makseasutused

256 /PE 425.403

ET

SISSEJUHATAV MÄRKUS

Usaldusfondid ja sarnased õiguslikud üksused on nimetatud liikmesriikide puhul, kus puudub riiklik maksusüsteem tulu maksustamiseks, mida saab sellise õigusliku üksuse nimel isik, kellel kuulub peamiselt üksuse omandiõigus ja kes haldab peamiselt üksuse vara ja tulu ning kes on asjaomase riigi resident. Käesolevas loetelus nimetatakse usaldusfonde ja sarnaseid õiguslikke üksusi, mille vallasvara tegeliku juhtimise koht on nimetatud riikides (peamise usaldusisiku või muu vallasvara eest vastutava halduri elukoht), olenemata õigusaktidest, mille alusel kõnealused usaldusfondid ja sarnased õiguslikud üksused asutatud on.

Riigid Ettevõtted ja üksused Märkused Belgia – Société de droit commun /

maatschap (õigusliku seisundita tsiviilõiguslik või äriühing)

– Société momentanée / tijdelijke handelsvennootschap (õigusliku seisundita äriühing, mille eesmärk on tegeleda ühe või mitme spetsiifilise äritoiminguga)

– Société interne / stille handelsvennootschap (õigusliku seisundita äriühing, mille kaudu on ühel või mitmel isikul huvi(d) tegevustes, mida haldab (haldavad) tema (nende) nimel üks või mitu muud isikut)

– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Vt Belgia äriseadustiku artiklid 46, 47 ja 48. Neil „äriühingutel” (nimi on antud prantsuse ja hollandi keeles) ei ole õiguslikku seisundit ning maksustamisel kohaldatakse läbivaatluse meetodit.

Bulgaaria – Drujestvo sys specialna investicionna cel (sihtotstarbeline investeerimisühing)

– Investicionno drujestvo (investeerimisühing, mis ei kuulu artikli 6 kohaldamisalasse)


Ettevõtte tulumaksust vabastatud üksus. Bulgaarias on lubatud usaldusfonde avalikult pakkuda ja need on vabastatud ettevõtte tulumaksust.

Tšehhi Vabariik – Veřejná obchodní společnost (ver. obch. spol. or V.O.S.) (ühing)

Tšehhi Vabariik

PE 425.403\ 257

ET

– Sdruženi (ühendus) – Družstvo (ühistu) – Evropské hospodářské zájmové sdružení (EHZS) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))


Taani

– Interessentskaber (täisühing)

– Kommanditselskaber (usaldusühing)

– Partnerselskaber (partnerlusäriühing)

– Europæisk økonomisk firmagrupper (EØFG) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))


Saksamaa – Gesellschaft bürgerlichen Rechts (tsiviilõiguslik ühing)

– Kommanditgesellschaft – KG, offene Handelsgesellschaft – OHG (kommandiitühing)


– „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õigulik üksus

Eesti – Täisühing - TÜ – Usaldusühing - UÜ – „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Täis- ja usaldusühinguid maksustatakse eraldi maksustatavate üksustena, mille jaotatavad tulud loetakse dividendideks (mille suhtes kohaldatakse

258 /PE 425.403

ET

dividendimaksu).

Iirimaa – Partnership and investment club (partnerlus- ja investeerimisfond) – Euroopa

Majandushuviühing – General partnership (täisühing)

– Limited partnership (usaldusühing)

– Investment partnership (investeerimisühing)

– Non-resident limited liability company (piiratud vastutusega äriühing, mille maksustamise koht ei ole asjaomases riigis)

–Irish common contractual fund (Iiri lepinguline fond)


Iirimaa residendist usaldusisik tasub maksu fondist saadavalt tulult.

Kreeka – Omorrythmos Eteria (OE) (täisühing) – Eterorrythmos Eteria (EE) (usaldusühing) – „Usaldusfond”, sihtasutus

või muu sarnane õiguslik üksus

Täis- ja usaldusühingute suhtes kohaldatakse ettevõtte tulumaksu. 50 % nende ühingute kasumist maksustatakse siiski üksikisikutest osanike kaudu nende isikliku maksumäära alusel.

Hispaania Üksused, mille suhtes kohaldatakse kasumiosa maksustamise süsteemi: – Sociedad civil con o sin personalidad jurídica (juriidilise isikuta tsiviilõiguslik ühing)

– Agrupación europea de

PE 425.403\ 259

ET

interés económico (AEIE) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– Herencias yacentes (surnu pärand)

– Comunidad de bienes (ühisomand)

– Muud juriidilise isikuta üksused, mis kujutavad endast eraldi majandusüksust või eraldi varade rühma (Ley General Tributaria artikli 35 lõige 4)


Prantsusmaa – Société en participation

(ühine ettevõtja) – Société ou association de fait (de facto äriühing)

– Indivision (ühisomand) – „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Itaalia – Società semplice (tsiviilõiguslik ühing ja seotud üksus)

– Juriidilise isikuta mitte-äriline üksus


Società semplice’na koheldavate üksuste kategooriasse kuuluvad: Società di fatto (seadusvälised või de facto ühingud), mille eesmärk ei ole äritegevus, ning „associazioni” (ühenduse) vormis juriidilise isikuta ühendused, mida kunstnikud või kutsealade esindajad organiseerivad oma kunsti- või kutsealade praktiseerimiseks. Juriidilise isikuta mitte-äriliste üksuste kategooria on lai ja võib hõlmata eri liiki organisatsioone:

260 /PE 425.403

ET

ühendused, sündikaadid, komiteed, mittetulundusühingud jms.

Küpros – Syneterismos (ühing)

– syndesmos or somatio (ühendus)

– Synergatikes (ühistu) – „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

– Ekswxwria Eteria (Offshore-äriühing)

Küprose jurisdiktsiooni all asutatud usaldusfondide maksustamist loetakse läbipaistvaks.

Läti – Pilnsabiedrîba (täisühing);

– Komandîtsabiedrîba (usaldusühing)

– Eiropas Ekonomisko interešu grupām (EEIG) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG));

– Biedrîbas un nodibinâjumi (ühendus ja sihtasutus)

– Lauksaimniecîbas kooperatîvi (põllumajandusühistu)


Leedu – Europos ekonominių

interesų grup÷s (Euroopa

Majandushuviühing

(EEIG))

– Asociacija (ühendus)

– „Usaldusfond”, sihtasutus


Ühenduste teenitavad intressid ja kapitalikasvutulu aktsiatelt ja võlakirjadelt on ettevõtte tulumaksust vabastatud.

Luksemburg – Société en nom collectif (täisühing)

– Société en commandite simple (usaldusühing)


Ungari – „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Ungari tunnustab usaldusfonde riiklike õigusnormide kohaselt „isikutena”.

PE 425.403\ 261

ET

Malta – Soëjetà in akomonditia („en commandite” ühing), mille kapitali ei jaotata osadeks

– Arrangement in participation („En participation” ühendus)

– Investment club (investeerimisfond)

– Soëjetà Kooperattiva (ühistuline ühendus)


„En commandite” ühingute suhtes, mille kapital on osadeks jaotatud, kohaldatakse üldist ettevõtte tulumaksu.

Madalmaad – Vennootschap onder firma (täisühing)

– Commanditaire vennootschap (suletud usaldusühing)

– Europese economische samenwerkingsverbanden (EESV) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

Täisühingute, suletud usaldusühingute ja Euroopa Majandushuviühingute maksustamine on läbipaistev.

– Vereniging (ühendus) – Stichting (sihtasutus) – „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Verenigingen (ühendused) ja stichtingen (sihtasutused) on maksust vabastatud, kui nad ei tegele kaubanduse või äriga.

Austria – Personengesellschaft (ühing);

– Offene Personengesellschaft (äriline täisühing)

– Kommanditgesellschaft, KG (kommandiitühing)

– Gesellschaft nach bürgerlichem Recht, GesBR (tsiviilõiguslik ühing)

– Offene Erwerbsgeselllschaft (OEG) (kutsealane täisühing)

– Kommandit-Erwerbsgesellschaft (kutsealane kommandiitühing)

– Stille Gesellschaft (vaikiv ühing)

Ühingut loetakse läbipaistvaks, isegi kui seda nähakse kasumit taotleva üksusena. Koheldakse tavalise „ühinguna”. Maksustatakse äriühinguna, intressitulu maksustatakse

262 /PE 425.403

ET

– Einzelfirma (ühemeheettevõte)


– Privatstiftung (erasihtasutus)


vähendatud määraga 12,5 %.

Poola – Spólka jawna (Sp. j.) (täisühing)

– Spólka komandytowa (Sp. k.) (usaldusühing)

– Spólka komandytowo-akcyjna (S.K.A.) (aktsiatega usaldusühing)

– Spólka partnerska (Sp. p.) (kutseühing)

– Europejskie ugrupowanie interesów gospodarczych (EUIG) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))


Portugal – Sociedade civil (ühing), mis ei ole asutatud ärilises vormis

– Kutsetegevustega hõivatud juriidilise isiku õigustega äriühingud, mille kõik partnerid on samal kutsealal kvalifitseeritud üksikisikud

– Agrupamento de Interesse Económico (AIE) (omamaine majandushuviühing)

– Agrupamento Europeu de Interesse Económico

Ärilise juriidilise isikuna asutamata ühingute, kindlaksmääratud kutsealadega hõivatud juriidilise isiku õigustega äriühingute, ACEde (teatud liiki juriidilise isiku õigustega ühisettevõtted), Euroopa Majandushuviühingute ning selliste äriühingute, mis valdavad varasid, mida kontrollib perekond või mis kuuluvad täielikult maksimaalselt viiele inimesele, maksustamine on läbipaistev. Ülejäänud juriidiliste

PE 425.403\ 263

ET

(AEIE) (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– Sociedada gestora de participacoes sociais (SGPS) (Valdusäriühingud, mis on kas perekonna kontrolli all või kuuluvad täielikult kuni viiele liikmele)

– Herança jacente (surnu pärand)

– Juriidilise isiku õigusteta ühendus

– Madeira või Assooride saare Santa Maria vabasadamates tegutsevad offshore-äriühingud

– „Usaldusfond”, sihtasutus


isikutena asutatud ühinguid koheldakse äriühingutena ja maksustatakse üldiste ettevõtte tulumaksu eeskirjade kohaselt. Madeira või Assooride saare Santa Maria vabasadamates tegutsevad offshore-äriühingud on välismaisele emaettevõtjale makstavate dividendide, intresside ja autoritasude ning sarnaste maksete osas vabastatud ettevõtte tulumaksust ja kinnipeetavast maksust. Ainsad Portugali õigusnormide kohaselt aktsepteeritavad usaldusfondid on Madeira Rahvusvahelises Ärikeskuses juriidiliste isikute poolt rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud usaldusfondid ning nende varad moodustavad autonoomse osa usaldusisikuna tegutseva juriidilise isiku õigustest.

Rumeenia – Ühendus (ühing); – Cooperative (ühistu) – „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Sloveenia – Samostojni podjetnik (füüsilisest isikust ettevõtja) – „Usaldusfond”, sihtasutus

264 /PE 425.403

ET


Slovakkia – Verejná obchodná spoločnosť (täisühing)

– Európske združenie hospodárskych záujmov (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))

– Komanditná spoločnosť (usaldusühing), mille puhul omistatakse tulu täisosanikele

– Združenie (ühendus) – Üksused, mis ei ole asutatud äritegevuse eesmärgil: kutseühingud, vabatahtlikud kodanikeühendused, Nadácia (sihtasutused)


Maksustatav baas arvutatakse kõigepealt usaldusühingu jaoks tervikuna ning omistatakse siis täisosanikele ja usaldusosanikele. Usaldusühingu täisosanike saadavaid kasumiosi maksustatakse täisosanike tasandil. Ülejäänud usaldusosanike tulu maksustatakse kõigepealt ühingu tasandil vastavalt äriühingute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele. Maksust vabastatud tulu hulka kuulub organisatsiooni loomise eesmärgiks olevatest tegevustest saadav tulu, v.a tulu, mille suhtes kohaldatakse kinnipeetavat maksu.

Soome – Yksityisliike (registreerimata äriühing)

– Avoin yhtiö / öppet bolag (täisühing)

– Kommandiittiyhtiö / kommanditbolag (usaldusühing)

– Kuolinpesä / dödsbo (surnu pärand)

– eurooppalaisesta taloudellisesta etuyhtymästä (ETEY) / europeiska ekonomiska

PE 425.403\ 265

ET

intressegrupperingar (Euroopa Majandushuviühing (EEIG))


Rootsi – Handelsbolag (täisühing) – Kommanditbolag (usaldusühing)

– Enkelt bolag (ühing) – „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus

Ühendkuningriik – Täisühing – Usaldusühing – Piiratud vastutusega ühing – Euroopa Majandushuviühing – Investeerimisfond (kus liikmetel on õigus kindlale osale varadest) – „Usaldusfond”, sihtasutus või muu sarnane õiguslik üksus – ettevõtted ja õiguslikud üksused, mille tegelik juhtimise koht asub Gibraltari jurisdiktsiooni all, sealhulgas:

− piiratud vastutusega äriühingud, mille vastutus on piiratud osaluse, tagatise või muu mehhanismiga;

− piiratud vastutusega ettevõtted, mille vastutus on piiratud osaluse, tagatise või muu

Täisühingute, usaldusühingute, piiratud vastutusega ühingute ja Euroopa Majandushuviühingute maksustamine on läbipaistev.

266 /PE 425.403

ET

mehhanismiga; − rahvusvahelised

äriühingud või ettevõtted;

− rahvusvahelised kaubandusäriühingud või -ettevõtted;

− maksuvabastusega äriühingud või ettevõtted;

− kaitstud osadega äriühingud või ettevõtted;

− registreeritud osadega äriühingud või ettevõtted;

− rahvusvahelised pangad, sh sarnase nimega ettevõtted;

− offshore-pangad, sh sarnase nimega ettevõtted;

− kindlustusseltsid või -ettevõtted;

− edasikindlustusseltsid või -ettevõtted;

− ühistud; − krediidiühistud; − igasugust liiki

ühingud, sh (piiramata vastutusega) täisühingud, usaldusühingud, piiratud vastutusega ühingud,

PE 425.403\ 267

ET

rahvusvahelised ühingud ja rahvusvahelised äriühingud;

− ühisettevõtted; − usaldusfondid; − likvideerimisel

olevad ettevõtted; − sihtasutused; − päranditombud; − igasugused

fondid; − loetletud

ettevõtete ja õiguslike üksuste filiaalid;

− loetletud ettevõtete ja õiguslike üksuste esindusbürood;

− loetletud ettevõtete ja õiguslike üksuste püsivad tegevuskohad;

− erinevat liiki sihtasutused määratlusest sõltumata.

268 /PE 425.403

ET

P6_TA-PROV(2009)0326

Ühine käibemaksusüsteem seoses maksudest kõrvalehoidumisega importimisel ja muude piiriüleste tehingute tegemisel *

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses maksudest kõrvalehoidumisega importimisel ja muude piiriüleste tehingute tegemisel (KOM(2008)0805 – C6-0039/2009 – 2008/0228(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,










Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 5


(5) Käibemaksu peab maksma maksuasutuse maksukohustuslane. Käibemaksu tasumise tagamiseks võivad liikmesriigid sätestada, et teatavatel

(5) Käibemaksu peab maksma maksuasutuse maksukohustuslane. Käibemaksu tasumise tagamiseks võivad liikmesriigid sätestada, et teatavatel

PE 425.403\ 269

ET

asjaoludel vastutab käibemaksu tasumise eest solidaarselt mõni teine isik.

asjaoludel vastutab käibemaksu tasumise eest solidaarselt mõni teine isik. Seejuures peaksid liikmesriigid tagama, et kõik pettustevastased meetmed oleksid proportsionaalsed ja suunatud pettuse toime pannud isikute vastu.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Põhjendus 6


(6) Tuleb sätestada võimalus tagamaks, et kaupade tarnija, kes soodustab käibemaksust kõrvalehoidumist, kui käibemaksuvabalt tarnitud kaubad on soetanud teine isik, vastutaks solidaarselt sellise käibemaksu tasumise eest, mis tuleneb kõnealuste kaupade ühendusesisesest soetamisest liikmesriigis, kus asjaomane tarnija ei ole asutatud (liikmesriigiväline tarnija).

(6) Tuleb sätestada võimalus tagamaks, et kaupade tarnija, kes soodustab käibemaksust kõrvalehoidumist, kui käibemaksuvabalt tarnitud kaubad on soetanud teine isik, vastutaks solidaarselt sellise käibemaksu tasumise eest, mis tuleneb kõnealuste kaupade ühendusesisesest soetamisest liikmesriigis, kus asjaomane tarnija ei ole asutatud (liikmesriigiväline tarnija). Komisjon peaks hindama ...* solidaarvastutuse toimimist ja esitama vajadusel ettepaneku selle muutmiseks.

* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

Muudatusettepanek 3



2. Artiklis 200 osutatud juhul vastutab isik, kes tarnib kaupu artiklis 138 sätestatud tingimustel, solidaarselt kaupade ühendusesisesel soetamisel maksmisele kuuluva käibemaksu tasumise eest, kui ta ei ole täitnud artiklites 262 ja 263 sätestatud kohustust esitada koondaruanne, mis sisaldab teavet tarne kohta, või kui

2. Artiklis 200 osutatud juhul vastutab isik, kes tarnib kaupu artikli 138 kohaselt, solidaarselt kaupade ühendusesisesel soetamisel maksmisele kuuluva käibemaksu tasumise eest, kui see isik ei ole täitnud artiklites 262 ja 263 sätestatud kohustust esitada koondaruanne, mis sisaldab teavet tarne kohta, või kui esitatud

270 /PE 425.403

ET

esitatud koondaruanne ei hõlma kõnealust tarnet käsitlevat teavet, nagu on nõutud artikliga 264.

koondaruanne ei hõlma kõnealust tarnet käsitlevat teavet, nagu on nõutud artikliga 264.

Enne kui artikli 138 kohaselt kaupu tarniva isiku suhtes kohaldatakse solidaarvastutust, teatavad ametiasutused, kellele antud isik peab vastavalt artiklile 262 koondaruande esitama, talle oma kohustuste täitmata jätmisest ja annavad talle võimaluse oma puudusi põhjendada ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui kaks kuud.

Esimest lõiku ei kohaldata järgmistel juhtudel:

Esimest lõiku ei kohaldata, kui:

klient on ajavahemiku jooksul, mil asjaomane tehing kuulub maksustamisele, esitanud artikli 250 kohaselt käibedeklaratsiooni, mis sisaldab kogu teavet kõnealuse tehingu kohta;

(a) klient on ajavahemiku jooksul, mil asjaomane tehing kuulub maksustamisele, esitanud artikli 250 kohaselt käibedeklaratsiooni, mis sisaldab kogu teavet kõnealuse tehingu kohta;

(b) artiklis 138 sätestatud tingimuste

kohaselt kaupu tarniv isik suudab

pädevatele asutustele nõuetekohaselt

põhjendada kõnealuse lõike esimeses

lõigus osutatud puudusi.”

(b) artikli 138 kohaselt kaupu tarniv isik suudab pädevatele asutustele, kellele tuleb vastavalt artiklile 262 esitada koondaruanne, nõuetekohaselt põhjendada kõnealuse lõike esimeses lõigus osutatud puudusi; või

(c) rohkem kui kaks aastat on möödunud kaupade tarnimisest kuni kuupäevani, mil artikli 138 kohaselt kaupu tarniv isik sai käesoleva lõike teises lõigus osutatud teate.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv – muutmisakt Artikkel 1 a (uus)


Artikkel 1 a

Komisjoni hinnang

Komisjon koostab … * aruande, milles hinnatakse direktiivi 2006/112/EÜ artikli 205 kohase solidaarvastutuse mõju, võttes muu hulgas arvesse selle mõju tarnijate halduskuludele ja liikmesriikidele

PE 425.403\ 271

ET

laekuvatele maksutuludele. Komisjon esitab vajadusel ja kui ta suudab näidata, et käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) andmekogu ning liikmesriikide vaheline teabevahetus toimivad nõuetekohaselt, ettepaneku direktiivi 2006/112/EÜ artikli 205 muutmiseks.

* Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev: viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

272 /PE 425.403

ET

P6_TA-PROV(2009)0327

Rahalise abi süsteemi loomine liikmesriikide maksebilansi toetamiseks

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi loomise kohta liikmesriikide maksebilansi toetamiseks

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2009. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (KOM(2009)0169);

– võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem1, ning Euroopa Parlamendi 6. septembri 2001. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem2;

– võttes arvesse oma 20. novembri 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/20023, ning oma sama päeva resolutsiooni keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi loomise kohta liikmesriikide maksebilansi toetamiseks4;

– võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 100 ja 119;


A. arvestades, et nõukogu on EÜ asutamislepingu artiklite 119 ja 308 alusel juba kahekordistanud keskmise tähtajaga rahalise abi ülemmäära algselt 12 000 000 000 eurolt 25 000 000 000 euroni, võttes vastu 2. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1360/20085, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002;

B. arvestades, et kokkuleppel muude rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega on ühendus andnud laenu 6 500 000 000 eurot Ungarile ja 3 100 000 000 eurot Lätile, ning arvestades, et mõned liikmesriigid on Lätile lubanud lisaks 2 200 000 000 eurot;

C. arvestades, et ühendus on otsustanud anda keskmise tähtajaga rahalist abi Rumeeniale kuni 5 000 000 000 euro ulatuses, võttes arvesse ülemaailmse finantskriisi kahjulikku mõju Rumeenia majandus- ja finantsolukorrale;

D. arvestades, et keskmise tähtajaga rahalise abi andmisel liikmesriikidele tuleks iga liikmesriigi konkreetse olukorra arvesse võtmiseks eelistada juhtumipõhist lähenemist;

1 EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1 2 ELT C 72 E, 21.3.2002, lk 312. 3 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0560. 4 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0562. 5 ELT L 352, 31.12.2008, lk 11.

PE 425.403\ 273

ET

E. arvestades, et praeguse ülemaailmse finants- ja majanduskriisi mõju tuleks arvesse võtta;

F. arvestades, et hiljuti Euroopa Liiduga liitunud liikmesriikide suhtes tuleb üles näidata solidaarsust;

G. arvestades, et vaja on poliitikat kõnealuste liikmesriikide majanduste spetsiifiliste probleemide lahendamiseks ülemaailmse finantskriisi ja Euroopa Liidus leviva majanduslanguse taustal,

1. on arvamusel, et praegune olukord tõendab veelgi euro olulisust euroala liikmesriikide kaitsmisel, ja kutsub teisi liikmesriike liituma euroalaga kohe pärast Maastrichti kriteeriumide täitmist;

2. nõuab, et komisjon vastaks Euroopa Parlamendi varasematele nõudmistele analüüsida nende pankade käitumise mõju, kes kandsid oma varad hiljuti liitunud liikmesriikidest välja;

3. kutsub komisjoni üles teavitama selle analüüsi tulemustest võimalikult kiiresti Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni;

4. tunnistab, et määruses (EÜ) nr 332/2002 sätestatud liikmesriikidele antavate laenude ülemmäära tuleks praeguse ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tõttu oluliselt suurendada, võttes nõuetekohaselt arvesse parlamendi töökalendrit; rõhutab, et selline suurendamine parandaks ka ühenduse paindlikkust vastata täiendavatele taotlustele keskmise tähtajaga rahalise abi saamiseks;

5. tervitab vabatahtlikke kokkuleppeid pankade ja viimati Euroopa Liiduga liitunud liikmesriikide vahel, mille puhul pangad hoiduvad kärpimast krediidiliine (nt Rumeenia ja Viini kokkulepe), ning julgustab tegema veelgi selliseid algatusi;

6. märgib, et laenude ülemmäära oluline suurendamine võimaldab maksimeerida komisjoni võimalusi võtta laenu kapitaliturul või finantsasutustelt; märgib lisaks, et ühendusel ei ole konkreetset õiguslikku alust võlakirjade emiteerimiseks maailmaturul, kuid komisjon teeb ettevalmistusi selleks, et kaks või mitu liikmesriiki saaksid ühiselt väljastada eurovääringus võlakirju;

7. kutsub komisjoni üles uurima koos Euroopa Investeerimispangaga, kuidas saaks laenukriisi reaalmajanduses ületada uute uuenduslike rahastamisvahendite abil; juhib tähelepanu sellele, et rahastamisvahendite mitmekesisust saaks kasutada selleks, et tagada liikmesriikide maksebilansi toetamiseks mõeldud keskmise tähtajaga rahalise abi süsteemi paindlikkus;

8. märgib, et laenude ülemmäära suurendamine ei avaldaks mingit mõju eelarvele, sest komisjon laenaks vastavad summad finantsturgudelt ja abi saavad liikmesriigid peaksid laenud tagasi maksma; rõhutab, et laenu ülemmäära suurendamise ainus võimalik mõju eelarvele tekiks olukorras, kus liikmesriik jätaks oma laenu tagasimaksmise kohustused täitmata;

9. väljendab heameelt eelnimetatud komisjoni ettepanekus kontrollikojale vajaduse korral antud rolli üle;

274 /PE 425.403

ET

10. on veendunud, et rahalise abi andmise tingimused on kooskõlas ühenduse selliste eesmärkidega nagu avaliku sektori kulutuste kvaliteet, jätkusuutlik majanduskasv ja jätkusuutlikud sotsiaalkindlustussüsteemid, täielik tööhõive, võitlus kliimamuutuste vastu ja energiatõhusus ning edendavad neid eesmärke;

11. tuletab meelde, et EÜ asutamislepingu artikkel 100 on kohaldatav kõikide liikmesriikide suhtes, ja kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku võtta vastu määrus, et määrata kindlaks selle sätte rakendamise tingimused; tuletab meelde, et asutamislepingu artiklis 103 sätestatakse, et „liikmesriik ei kanna vastutust ega võta enda peale teiste liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike isikute või riigi osalusega äriühingute kohustusi; eelöeldu ei piira vastastikuste finantstagatiste andmist konkreetse projekti ühiseks teostamiseks” ning et „vajaduse korral võib nõukogu, toimides vastavalt artiklis 252 sätestatud menetlusele, täpsustada artiklis 101 ning käesolevas artiklis sätestatud keelu kohaldamise määratlusi”;

12. nõuab, et Euroopa Parlamenti teavitataks komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide vahel sõlmitavatest vastastikuse mõistmise memorandumitest, milles täpsustatakse laenutingimuste üksikasjad;

13. palub komisjonil tagada majanduslanguse ajal majanduspoliitika kooskõlastamine ühenduse tasandil ning moodustada koos Euroopa Parlamendiga ekspertrühm ja valmistada ette raamistik ja juhendid komisjoni ja asjaomaste liikmesriikide vahel sõlmitavate vastastikuse mõistmise memorandumite jaoks, milles määratakse kindlaks laenutingimused;

14. tuletab meelde, et Euroopa Parlament on oma eelnimetatud 6. septembri 2001. aasta ja 20. novembri 2008. aasta seisukohtades nõudnud, et nõukogu kontrolliks iga kahe aasta järel komisjoni aruande põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ning pärast majandus- ja rahanduskomitee arvamuse esitamist, kas loodud süsteem vastab jätkuvalt vajadustele, milleks ta loodi; palub nõukogult ja komisjonilt teavet selle kohta, kas selliseid aruandeid on pärast määruse (EÜ) nr 332/2002 vastuvõtmist koostatud;

15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, eurorühmale ning liikmesriikide valitsustele.

PE 425.403\ 275

ET

P6_TA-PROV(2009)0328

Nanomaterjalid

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon nanomaterjalidega seotud regulatiivsete aspektide kohta (2008/2208(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2008. aasta teatist „Nanomaterjalidega seotud regulatiivsed aspektid” (KOM(2008)0366) ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokumenti (SEK(2008)2036);

– võttes arvesse komisjoni 12. mai 2004. aasta teatist „Euroopa nanotehnoloogia strateegia suunas” (KOM(2004)0338);

– võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2005. aasta teatist „Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009” (KOM(2005)0243) („tegevuskava”) ja oma 28. septembri 2006. aasta resolutsiooni1 tegevuskava kohta;

– võttes arvesse komisjoni teatist „Nanoteadused ja nanotehnoloogiad: Euroopa tegevuskava 2005–2009. Esimene rakendusaruanne 2005–2007” (KOM(2007)0505);

– võttes arvesse tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee (SCENIHR) arvamusi nanomaterjalide mõistete ja riskihinnangu kohta2;

– võttes arvesse tarbekaupade teaduskomitee arvamust nanomaterjalide ohutuse kohta kosmeetikas3;

– võttes arvesse komisjoni soovitust vastutustundliku käitumise koodeksi kohta

1 ELT C 306 E, 15.12.2006, lk 426. 2 Arvamus uurimuse “Nanoteadus- ja nanotehnoloogiatoodetega seonduvate olemasolevate ja

kavandatud mõistete teaduslikud aspektid. 29. november 2007“; http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_scenihr/docs/scenihr_o_012.pdf ning sellele lisatud komisjoni talituste teade seoses SCENIHRi arvamusega nanoteadus- ja nanotehnoloogiatoodetega seonduvate olemasolevate ja kavandatud mõistete teaduslike aspektide kohta; http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_scenihr/docs/scenihr_oc_012.pdf Arvamus riskianalüüsimeetodite asjakohasuse kohta nanomaterjalide riskide hindamisel kooskõlas tehniliste juhenddokumentidega uute ja olemasolevate ainete kohta; 21.-22. juuni 2007; http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_scenihr/docs/scenihr_o_010.pdf Muudetud arvamus (pärast avalikku arutelu) olemasolevate meetodite sobivuse kohta nanotehnoloogia abil valmistatud toodete ja kaasnevate saadustega seotud potentsiaalsete riskide hindamisel; 10. märts 2006; http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_scenihr/docs/scenihr_o_003b.pdf Arvamus nanotehnoloogiatoodete riskianalüüsi kohta; 19. jaanuar 2009; http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_scenihr/docs/scenihr_o_023.pdf

3 Arvamus nanomaterjalide ohutuse kohta kosmeetikatoodetes; 18. detsember 2007; http://ec.europa.eu/health/ph_risk/committees/04_sccp/docs/sccp_o_123.pdf

276 /PE 425.403

ET

nanoteaduse ja -tehnoloogia alaste uuringute tegemisel (KOM(2008)0424) ("käitumiskoodeks");

– võttes arvesse teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma Euroopa Komisjonile esitatud arvamust nanomeditsiini eetiliste aspektide kohta1;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)2;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivi 98/8/EÜ biotsiidide turuleviimise kohta3;

– võttes arvesse nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta4 ning selle tütardirektiive;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiivi 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta5, aga ka konkreetseid tooteid käsitlevaid õigusakte, eriti nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiivi 76/768/EMÜ liikmesriikides kosmeetikatoodete kohta vastuvõetud õigusaktide ühtlustamise kohta6;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta8, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/13/EÜ toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist ning geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust10 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrust (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta11;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja

1 Arvamus nr 21, 17. jaanuar 2007. 2 ELT L 396, 30.12.2006, lk 1. 3 EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. 4 EÜT L 183, 29.6.1989, lk. 1. 5 EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4. 6 EÜT L 262, 27.9.1976, lk 169. 7 EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. 8 ELT L 354, 31.12.2008, lk 16. 9 EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. 10 ELT L 268, 18.10.2003, lk 24. 11 EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1.

PE 425.403\ 277

ET

tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/20061;

– võttes arvesse ühenduse keskkonnaalaseid õigusakte, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiivi 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta2, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik3, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ jäätmete kohta4;

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta5;


– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0255/2009),

A. arvestades, et nanomaterjalide ja nanotehnoloogiate (edaspidi „nanomaterjalid”) kasutamine tõotab tuua tarbijatele, patsientidele ja keskkonnale mitmesugust kasu lugematus arvus rakendustes, kuna nanomaterjalid võivad pakkuda erinevaid või uusi omadusi võrreldes sama aine või materjaliga tavapärases vormis;

B. arvestades, et nanomaterjalidega seotud edusammud arvatakse oluliselt mõjutavat poliitilisi otsuseid rahvatervise, tööhõive, tööohutuse ja -tervishoiu, infoühiskonna, energia, transpordi, julgeoleku ja kosmose valdkonnas;

C. arvestades, et hoolimata Euroopa nanotehnoloogia eristrateegia kasutuselevõtust ning sellele järgnenud umbes 3,5 miljardi euro eraldamisest Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendale raamprogrammile aastateks 2007–2013 nanoteaduste uuringute jaoks, jääb Euroopa Liit maha oma praegustest põhikonkurentidest – USAst, Jaapanist ja Lõuna-Koreast, kelle arvele langeb maailmas üle poole sellealastest investeeringutest ja kaks kolmandikku registreeritud patentidest;

D. arvestades, et teisest küljest võivad nanomaterjalidega nende väiksuse tõttu kaasneda märkimisväärsed uued ohud, näiteks suurem reaktsioonivõime ja liikuvus, mis võib põhjustada suuremat toksilisust seoses piiramatu juurdepääsuga inimorganismile, millega võivad kaasneda paljuski erinevad inimeste ja teiste elusolendite füsioloogiat mõjutavad toimemehhanismid;

E. arvestades, et nanomaterjalide ohutu arendamine võib aidata oluliselt parandada Euroopa Liidu majanduse konkurentsivõimet ja Lissaboni strateegia eesmärkide täitmist;

F. arvestades, et praegusele arutelule nanomaterjalide üle on iseloomulik märkimisväärne

1 ELT L 353, 31.12.2008, lk 1. 2 ELT L 24, 29.1.2008, lk 8. 3 EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. 4 ELT L 114, 27.4.2006, lk 9. 5 ELT L 376, 27.12.2006, lk 21.

278 /PE 425.403

ET

teabe ja teadmiste puudus, mis põhjustab erimeelsusi alates juba mõistete tasandilt:

a) suurusjärgu küsimus: kas määratleda ligikaudne suurusjärk (100 nm või alla selle) või suuruste vahemik (1 kuni 100 nm);

b) uute/erinevate omaduste küsimus: kas nanomaterjalide mõiste määratlemisel lugeda nende mõõtmetest tulenevad teistsugused või uued omadused, sealhulgas osakeste arv, pinnastruktuur ja pindaktiivsus, omaette või lisakriteeriumiks;

c) problemaatiliste omaduste küsimus: kas piiritleda nanomaterjalide mõiste teatavate omadustega (nt lahustumatus või püsivus) või mitte;

G. arvestades, et praegu puudub ühtlustatud mõistete täielikult väljatöötatud kogum, kuid on juba olemas või väljatöötamisel mitmed rahvusvahelised standardid, mille põhjal nanomeetrilisus tähendab seda, et üks või mitu mõõdet on suurusjärgus 100 nm või alla selle, ning tihtipeale eristatakse:

– nanoobjekte, milleks loetakse eristatavad materjaliosakesed, millel on üks, kaks või kolm nanomeetrilist välismõõdet, st et vastavad materjalid koosnevad väga väikeste mõõtmetega osakestest;

– nanostruktuurseid materjale, milleks loetakse sisemise või pindmise nanostruktuuriga ehk väikesemõõtmeliste süvenditega materjalid;

H. arvestades, et puudub selge teave nanomaterjalide tegeliku kasutuse kohta tarbekaupades, näiteks:

– kui nimekate institutsioonide andmetel on praegu turul üle 800 tootjate poolt määratletud nanotehnoloogial põhineva tarbekauba, siis nendesamade tootjate liidud seavad need näitajad kahtluse alla ja peavad seda hinnangut liiga optimistlikuks, esitamata ise mingeid konkreetseid arve;

– ettevõtted kasutavad küll meelsasti nanoargumenti, sest mõistel „nano” näib olevat positiivne turundusmõju, kuid on jäigalt vastu objektiivsetele märgistamisnõuetele;

I. arvestades, et nanomaterjalide kasutamise kohta usaldusväärse teabe andmiseks on vajalikud selged nanomaterjalide kasutamisest teavitamise nõuded, tarbijale edastatav teave ning samuti direktiivi 2006/114/EÜ täielik jõustamine;

J. arvestades, et nanotehnoloogia võimaliku kasu kirjeldamisel ennustatakse nanomaterjalide pea piiramatut kasutuselevõtmist tulevikus, kuid ei suudeta anda usaldusväärset teavet nende praeguse kasutamise kohta;

K. arvestades, et praegu toimub suur debatt nanomaterjalide ohutuse hindamise võimalikkuse üle; arvestades, et Euroopa Liidu teaduskomiteed ja ametid viitavad suurtele puudujääkidele mitte üksnes alusandmetes, vaid isegi nende andmete hankimise meetodites; arvestades, et seetõttu on Euroopa Liidul vaja meie teadmistes esinevate lünkade kaotamiseks rohkem investeerida nanomaterjalide piisavasse hindamisse ning töötada koostöös oma ametite ja rahvusvaheliste partneritega

PE 425.403\ 279

ET

võimalikult kiiresti välja hindamismeetodid ning ühtlustatud mõõtude asjakohane süsteem ja nomenklatuur;

L. arvestades, et SCENIHR tegi mõne nanomaterjali puhul kindlaks konkreetsed terviseriskid ja toksilise mõju elusorganismidele; arvestades, et SCENIHR täheldas samuti, et üldiselt puuduvad kvaliteetsed andmed nii inimeste kui ka keskkonna nanomaterjalidega kokkupuutumise kohta, jõudes järeldusele, et nii kokkupuutumise hindamise kui ka ohtude kindlakstegemise metoodikat tuleb edasi arendada, valideerida ja standardida;

M. arvestades, et seitsmenda raamprogrammi raames eraldatakse nanomaterjalidega seotud keskkonna-, tervise- ja ohutusküsimuste uuringuteks selgelt liiga vähe vahendeid; arvestades lisaks sellele, et nanomaterjalide ohutuse hindamise uurimisprojektide hindamiskriteeriumid on liiga piiravad (nt ei panda piisavalt rõhku uuenduslikkusele) ning seega ei edenda need piisavalt nanomaterjalide hindamise teaduslike meetodite kiiret väljatöötamist; arvestades, et on oluline eraldada piisavalt vahendeid teadusuuringutele nanomaterjalide ohutu väljatöötamise ja kasutamise kohta;

N. arvestades, et teadmised tervisele ja keskkonnale avaldatava võimaliku mõju kohta jäävad selgelt maha turu arengu tempost, võttes arvesse nanomaterjalide valdkonna väga kiiret arengut, mistõttu tekib põhimõtteline küsimus, kas kehtivate õigusaktidega on võimalik käsitleda tekkivaid, nagu näiteks nanomaterjalidega seotud tehnoloogiaid „reaalajas“;

O. arvestades, et kooskõlas ettevaatusprintsiibiga nõudis Euroopa Parlament oma 28. septembri 2006. aasta resolutsioonis nanoteaduste ja nanotehnoloogiate kohta raskesti lahustuvate või looduses mitte lagunevate nanoosakeste mõjude uurimist enne nende tootmisse võtmist ja turule laskmist;

P. arvestades, et komisjoni eespool nimetatud teatise „Nanomaterjalidega seotud regulatiivsed aspektid” väärtust kahandab oluliselt teabe puudumine nanomaterjalide eriomaduste, nende tegeliku kasutamise ning võimalike ohtude ja kasu kohta, ning seega ei ole kaalutud nanomaterjalide eripärast tulenevaid õiguslikke ja poliitikaga seotud probleeme ning tulemuseks on ainult üldine õiguslik ülevaade, millest selgub, et ühenduse õigusaktides puuduvad praegusel hetkel nanomaterjale käsitlevad sätted;

Q. arvestades, et nanomaterjale peaks hõlmama mitmetahulised, diferentseeritud ja kohandatavad õigusnormid, mis põhinevad ettevaatusprintsiibil1, tootja vastutusel ja põhimõttel, et saastaja maksab, et tagada nanomaterjalide ohutu tootmine, kasutamine ja kõrvaldamine enne vastava tehnoloogia turule toomist, vältides samas süstemaatilist üldiste moratooriumide kehtestamist või nanomaterjalide erinevate kasutusviiside ühetaolist käsitlemist;

R. arvestades, et nanotehnoloogiate peaaegu piiramatud rakendused sellistes erinevates valdkondades nagu elektroonika-, tekstiili-, biomeditsiini-, hügieeni- ja kosmeetikatooted, puhastusvahendid, toiduained või energeetika muudab võimatuks üheainsa õigusliku raamistiku kehtestamise ühenduse tasandil;

1 Komisjoni 2. veebruari 2000. aasta teatis ettevaatuspõhimõtte kohta (KOM(2000)0001).

280 /PE 425.403

ET

S. arvestades, et REACHi kontekstis on juba kokku lepitud, et nanomaterjalide osas on vaja täiendavalt nõu ja juhiseid, eelkõige seoses ainete määratlemisega, samuti tuleb vastavalt kohandada riskianalüüsi meetodeid; arvestades, et REACHi lähemal uurimisel ilmnevad mitmed täiendavad puudused nanomaterjalide käsitlemisel;

T. arvestades, et nanomaterjale käsitlevate sätete puudumisel on oht, et jäätmealaseid õigusakte ei kohaldata nõuetekohaselt;

U. arvestades, et nanomaterjalide kogu olelusringi vältel tõstatuvad tõsised töötervishoiu ja tööohutuse küsimused, sest paljud töötajad tootmisahelas puutuvad nende materjalidega kokku, samas pole aga teada, kas rakendatavad ohutusmenetlused ja võetavad kaitsemeetmed on piisavad ja tõhusad; märgib, et tulevikus on tõenäoliselt rohkem erinevaid töötajaid, kes puutuvad kokku nanomaterjalide mõjudega;

V. arvestades, et uue kosmeetikadirektiivi uuestisõnastamisega seoses nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel esimesel lugemisel saavutatud kokkuleppe kohaselt vastu võetud olulised nanomaterjale puudutavad muudatusettepanekud1 ning uuendtoidu määruse läbivaatamise raames Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel vastu võetud olulised muudatusettepanekud2 näitavad vajadust muuta nanomaterjalide nõuetekohaseks käsitlemiseks asjaomaseid ühenduse õigusakte;

W. arvestades, et nanomaterjalidega seotud regulatiivsete aspektide praegune arutelu piirdub suures osas ekspertide ringiga, ehkki nanomaterjalid võivad kaasa tuua kaugeleulatuva muutuse ühiskonnas, mis nõuab laiaulatuslikku avalikku arutelu;

X. arvestades, et nanomaterjalide laialdane patentimine, patentimise kõrge maksumus ning väga väikestele ja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele patente kättesaadavaks tegevate vahendite puudumine võib edasise uuendustegevuse lämmatada;

Y. arvestades, et nanotehnoloogia ning biotehnoloogia, bioloogia, kognitiivteaduste ja infotehnoloogia tõenäoline lähenemine tõstatab tõsiseid eetika-, ohutus-, julgeoleku- ja põhiõiguste tunnustamisega seotud küsimusi, mida teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühm peab oma uues arvamuses analüüsima;

Z. arvestades, et käitumiskoodeks on nanomaterjalide alal tehtava ohutu, integreeritud ja vastutustundliku uurimistöö oluline vahend; arvestades, et käitumiskoodeksi peavad vastu võtma ja seda järgima kõik tootjad, kes kavatsevad vastavaid kaupu toota või turule viia;

AA. arvestades, et kõikide asjassepuutuvate ühenduse õigusaktide läbivaatamise puhul tuleks nanomaterjalide osas rakendada põhimõtet „kui puuduvad andmeid, puudub ka turg“;

1. on veendunud, et nanomaterjalide kasutamine peaks vastama kodanike tegelikele vajadustele ning et nende häid külgi tuleks ära kasutada ohutul ja vastutustundlikul moel, õigus- jm normide selges reguleerivas ja poliitikaraamistikus, mis käsitleb selgelt nanomaterjalide praeguseid ja tulevikus eeldatavaid rakendusi ning nendega

1 Euroopa Parlamendi 24. märtsi 2009. aasta seisukoht. Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0158. 2 Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta seisukoht. Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0171.

PE 425.403\ 281

ET

seotuid võimalikke tervise-, keskkonna- ja ohutusprobleeme;

2. taunib asjaolu, et ühenduse õiguse üldiste sätete de facto kohaldamisele ei ole nanomaterjalide tegelike omaduste valguses nõuetekohast hinnangut antud;

3. ei nõustu enne kehtivate ühenduse õigusaktide asjakohast hindamist ning nanomaterjale käsitlevate sätete puudumisel ühenduse õiguses komisjoni järeldusega, et a) nanomaterjalidega seotud riskid on kehtivate õigusaktidega põhimõtteliselt kaetud, ja b) et tervise, ohutuse ja keskkonna kaitsmise tõhustamiseks on enamasti vaja parandada kehtivate õigusaktide rakendamist, samas kui asjakohaste andmete ja nanomaterjalidega seotud riskide hindamise meetodite puudumise tõttu ei ole tegelikult võimalik nendega seotud riske käsitleda;

4. on seisukohal, et Euroopa Liidu propageeritavat nanotehnoloogiatele ohutu, vastutustundliku ja ühtse lähenemisviisi põhimõtet ohustab teabe puudumine juba turul olevate nanomaterjalide kohta, eriti sellistes tundlikes rakendustes, mille puhul tarbijad nendega vahetult kokku puutuvad;

5. kutsub komisjoni üles kahe aasta jooksul läbi vaatama kõiki asjaomaseid õigusakte, et tagada ohutus toodetes kasutatavate kõikide nende nanomaterjalide osas, mis oma olelusringi kestel võivad avaldada mõju inimtervisele, ohutusele või keskkonnale, ning tagada, et õigusnormid ja rakendussätted kajastaksid nende nanomaterjalide eriomadusi, millega töötajad, tarbijad ja/või keskkond võivad kokku puutuda;

6. rõhutab, et selline läbivaatamine on lisaks inimtervise ja keskkonna piisavale kaitsmisele vajalik ka ettevõtjatele kindlustunde ja prognoosimisvõimaluste andmiseks ning üldsuse usalduse võitmiseks;

7. nõuab igakülgse ja teaduslikult põhjendatud nanomaterjalide mõiste kasutuselevõtmist ühenduse õigusaktides ühe osana asjaomastes horisontaalsetes ja valdkondlikes õigusaktides nanomaterjalidega seoses tehtavatest muudatustest;

8. kutsub komisjoni edendama ühtse nanomaterjalide mõiste vastuvõtmist rahvusvahelisel tasandil, ning vastavalt kohandama asjaomast Euroopa õigusraamistikku;

9. peab eriti oluliseks käsitleda nanomaterjale sõnaselgelt vähemalt nende õigusaktide kohaldamisala raames, mis käsitlevad kemikaale (REACH, biotsiidid), toitu (toiduained, toidu lisaained, geneetiliselt muundatud organismidest toodetud toiduained ja loomasööt) ning töötajate kaitset, samuti õhu ja vee kvaliteeti ning jäätmeid käsitlevates õigusaktides;

10. nõuab vastutuskohustuse kohaldamist tootjate suhtes, kes tahavad nanomaterjale turule viia; ja kutsub neid üles järgima vastutustundliku käitumise koodeksit nanoteaduse ja -tehnoloogia alaste uuringute tegemisel;

11. kutsub eelkõige komisjoni üles hindama REACHi läbivaatamise vajadust, muu hulgas seoses järgmisega:

– nende nanomaterjalide lihtsustatud registreerimine, mida toodetakse või imporditakse alla ühe tonni;

282 /PE 425.403

ET

– kaaluda kõikide nanomaterjalide lugemist uuteks aineteks;

– kõigi registreeritud nanomaterjalide kemikaaliohutuse aruanne koos nendega kokkupuute hindamisega;

– kõigist eraldi toodetena, valmististena või kaubaartiklite koosseisus turule lastud nanomaterjalidest teavitamise kohustus;

12. kutsub eelkõige komisjoni üles hindama jäätmealaste õigusaktide läbivaatamise vajadust, muu hulgas seoses järgmisega:

– eraldi kanne nanomaterjalide kohta otsusega 2000/532/EÜ1 kehtestatud jäätmete nimistus;

– otsuses 2003/33/EÜ2 esitatud jäätmete prügilasse vastuvõtmise kriteeriumite läbivaatamine;

– prügipõletusel tekkivate asjaomaste heitkoguste piirväärtuste läbivaatamine ning massipõhiste näitajate kõrval selliste näitajate kasutuselevõtmine, mille aluseks on osakeste arv ja/või kogupind;

13. kutsub eelkõige komisjoni üles hindama vajadust vaadata läbi nanomaterjalide küsimuse piisavaks käsitlemiseks heitkoguste piirväärtused ja keskkonna kvaliteedinõuded õhku ja vett käsitlevates õigusaktides, et täiendada massipõhiseid näitajaid osakeste arvul ja/või kogupinnal põhinevate näitajatega;

14. rõhutab, et nanomaterjalidega kahjuliku kokkupuutumise võimaluste vältimiseks on komisjoni ja/või liikmesriikide jaoks tähtis tagada nanomaterjalidega tegelemisel tööohutuse ja töötervishoiu alaste ühenduse õigusaktide põhimõtete täielik järgimine ja jõustamine, sealhulgas ohutus- ja tervishoiuspetsialistidele piisava koolituse andmine;

15. kutsub eelkõige komisjoni üles hindama töötajate kaitset käsitlevate õigusaktide läbivaatamise vajadust, muu hulgas seoses järgmisega:

– nanomaterjalide kasutamine üksnes suletud süsteemides või teistel viisidel, millega välistatakse töötajate kokkupuude nendega, kui nendega kokkupuutumist ei saa usaldusväärselt tuvastada ja kontrollida;

– nanomaterjalide kasutusest tulenev selge tootjate ja tööandjate vastutus;

– kas kõiki kokkupuutevorme (sissehingamine, kokkupuude nahaga või muu) on arvesse võetud;

1 Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ

(millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

2 Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta otsus 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 ja II lisa kohaselt (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 27).

PE 425.403\ 283

ET

16. kutsub komisjoni üles koostama enne 2011. aasta juunit loendit nanomaterjalide liikidest ja kasutusviisidest Euroopa turul, hoides seejuures põhjendatud ärisaladusi (näiteks valmistusõpetused), ning tegema selle loendi üldsusele kättesaadavaks; lisaks palub samaks ajaks komisjoni aruannet nende nanomaterjalide ohutuse kohta;

17. kordab oma nõudmist teavitada tarbijaid nanomaterjalide kasutamisest tarbekaupades: kõik ainetes, segudes või kaupades nanomaterjalide kujul esinevad koostisained tuleb toote märgisel selgelt ära näidata (nt koostisainete loetelus peab vastava aine nimetusele järgnema sulgudes sõna „nano”);

18. nõuab direktiivi 2006/114/EÜ täielikku jõustamist, et tagada nanomaterjalidega seotud eksitavate reklaamide ärahoidmine;

19. nõuab asjakohaste katseprotokollide ja metroloogiastandardite kiiret väljatöötamist, et hinnata nanomaterjalide ohtu ning töötajate, tarbijate ja keskkonna kokkupuutumist nanomaterjalidega nende olelusringi kestel, sealhulgas õnnetuste korral, kasutades valdkondadevahelist lähenemisviisi;

20. nõuab, et oluliselt suurendataks teadusuuringute rahastamist, mis käsitlevad nanomaterjalidega seotud keskkonna-, tervise- ja ohutusküsimusi nende olelusringi kestel, näiteks moodustades selleks seitsmenda raamprogrammi raames spetsiaalse üleeuroopalise fondi; lisaks nõuab komisjonilt seitsmenda raamprogrammi hindamiskriteeriumite läbivaatamist, nii et raamprogrammi alla koondataks ja selle raames rahastataks oluliselt rohkem uuringuid, mis käsitlevad nanomaterjalide teaduslike hindamismeetodite täiustamist;

21. palub komisjonil edendada nanomaterjalidega seotud uurimis- ja arendustegevuse, riskide hindamise, suuniste koostamise ja reguleerimistegevuse liikmesriikide vahelist kooskõlastamist ja vastavat teabevahetust kas siis olemasolevate mehhanismide (nt REACHi pädevate asutuste nanomaterjalide allrühm) või vajadusel uute loodavate mehhanismide kaudu;

22. palub komisjonil ja liikmesriikidel esitada võimalikult kiiresti ettepanek luua alaline ja sõltumatu Euroopa võrgustik nanomaterjalide ja -tehnoloogiate järelevalveks ning järelevalvemetoodika (eelkõige metroloogia, avastamine, mürgisus ja epidemioloogia) alus- ja rakendusuuringute programm;

23. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles algatama kogu ELi hõlmavat avalikku arutelu nanotehnoloogiate ja -materjalide ning nendega seotud regulatiivsete aspektide üle;

24. tunnistab vajadust kõrvaldada takistused, mis ei võimalda eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning väga väikeste ettevõtjate juurdepääsu patentidele ning samal ajal nõuab patendiõiguste piiramist nanomaterjalide konkreetsete rakenduste või tootmismeetoditega, ning vaid erandjuhul nende laiendamist nanomaterjalidele endile, et vältida innovatsiooni lämmatamist;

25. on seisukohal, et aegsasti tuleb koostada range eetikakoodeks, eriti nanomeditsiini valdkonnas, mille põhimõtted oleksid õigus privaatsusele, vaba ja teadlik nõusolek ning piiride seadmine inimese mitte-raviotstarbelisele täiustamisele, ning mis samal ajal toetaks seda paljutõotavat interdistsiplinaarset valdkonda, kus rakendatakse selliseid läbimurdelisi tehnoloogiaid nagu molekulaarreprodutseerimine ja -

284 /PE 425.403

ET

diagnostika, mis võivad olla väga kasulikud paljude haiguste varasel diagnoosimisel ning täpsel ja ökonoomsel ravimisel; palub teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühmal koostada selles küsimuses arvamus, toetudes oma 17. jaanuari 2007. aasta arvamusele nr 21 nanomeditsiini eetiliste aspektide kohta ning arvestades ELi liikmesriikide eetikakomisjonide vastavaid arvamusi ja rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks UNESCO sellealast tööd;

26. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pöörama erilist tähelepanu nanotehnoloogia arengu sotsiaalsele mõõtmele; on lisaks seisukohal, et võimalikult varasest etapist alates tuleb tagada asjaomaste sotsiaalpartnerite aktiivne kaasamine;

27. kutsub komisjoni üles hindama vajadust vaadata läbi õigusaktid, et käsitleda ökonoomselt neid nanomaterjale, mis tekivad põlemisprotsessi kõrvalsaadusena;

28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

PE 425.403\ 285

ET

P6_TA-PROV(2009)0329

Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon iga-aastase arutelu kohta 2008. aastal saavutatud edusammude üle vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seoses (ELi lepingu artiklid 2 ja 39)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6 ja 39 ning Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikleid 13, 17–22, 61–69, 255 ja 286, mis moodustavad ELi ja ühenduse kui vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala arengu peamise õigusliku aluse;

– võttes arvesse suuliselt vastatavaid küsimusi nõukogule (B6-0489/2008) ja komisjonile (B6-0494/2008), mida arutati täiskogul 17. detsembril 2008;


A. arvestades, et kümme aastat pärast Amsterdami lepingu jõustumist:

– on ELi õigustik õiguse, vabaduse ja turvalisuse küsimustes oluliselt täienenud ning seeläbi kinnitanud liikmesriikide otsust kaasata Euroopa Liidu institutsioonid ulatuslikult selle valdkonna poliitika kujundamisse, et tagada liidu kodanikele vabadus, turvalisus ja õigus;

– adub enamik liidu kodanikke Eurobaromeetri perioodiliste küsitluste alusel, et ELi tasandi meetmetel on lisandväärtus võrreldes meetmetega, mida võetakse üksnes riigi tasandil, ning kaks kolmandikku kodanikest toetab ELi tasandi meetmeid, mis edendavad ja kaitsevad põhiõigusi (sealhulgas laste õigusi), ning samuti toetavad võitlust organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu, ning ainult 18% arvab, et ELi tasandi meetmed ei ole toonud lisakasu;

B. arvestades, et eelnimetatud positiivsed tegurid ei suuda korvata järgmisi vajakajäämisi:

– ELi otsustusprotsessi jätkuv õiguslik nõrkus ja keerukus eriti sellistes valdkondades nagu politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades, kus jääb puudu asjakohasest demokraatlikust ja kohtulikust kontrollist ELi tasandil;

– enamiku liikmesriikide soovimatus tugevdada poliitikameetmeid seoses põhiõiguste ja kodanikuõigustega; samal ajal näib olevat üha olulisem pöörata tähelepanu mitte üksnes piiriülestele juhtumitele, et vältida topeltstandardite kasutamist ühe liikmesriigi piires;

– jätkuv vajadus arendada edasi ja rakendada õigesti ELi ühist sisserände- ja varjupaigapoliitikat, mis jääb maha Haagi programmis ja Euroopa sisserände- ja varjupaigapoliitika paktis kehtestatud ajakavast;

286 /PE 425.403

ET

– komisjoni raskused selle tagamisel, et õigeaegselt ja korrektselt rakendada hiljuti vastuvõetud ühenduse õigusaktid ning samal ajal tulla toime mahuka kirjavahetuse, paljude kaebuste ja rikkumiste suureneva arvuga;

– vajadus ulatuslikumalt kaasata Euroopa Parlament ja riikide parlamendid ELi õigusaktide tegeliku, kohapealse mõju hindamisse;

– kodanikuühiskonna esindajate ja sidusrühmade võrgustik on endiselt välja arendamata vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala igas poliitikavaldkonnas; tasub märkida, et alles hiljuti otsustasid liikmesriikide justiitsministrid luua võrgustiku, mille eesmärk on vastastikku tugevdada liikmesriikide õigusakte, ning et sama tuleks teha vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala teisteski valdkondades;

– asjaolu, et isegi ELi ametite vaheline koostöö edeneb aeglaselt ning olukord ähvardab muutuda veelgi keerukamaks, kui hulgaliselt tuleb juurde ELi tasandi operatiivülesannetega muid organeid;

C. arvestades, et vaja on meelde tuletada:

– endiselt ettevaatlikku seisukohta, mille nõukogu ja komisjoni on võtnud pärast seda, kui Euroopa Parlament võttis 25. septembril 2008 vastu resolutsiooni, milles käsitletakse iga-aastast mõttevahetust vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala valdkonnas 2007. aastal saavutatud edusammude üle (ELi lepingu artiklid 2 ja 39) 1 samasugusel seisukohal oldi ka 2008. aasta detsembris toimunud täiskogu aruteludel, kui käsitleti põhiõiguste kaitset Euroopa Liidus ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seoses saavutatud edusamme;

– liikmesriikide parlamentide toetust laiemale parlamentidevahelisele koostööle eelkõige vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames, mida riigid on näidanud nii üldistes aruteludes osalemisega kui ka konkreetsetel aruteludel, mis on toimunud sellistes küsimustes nagu ELi läbipaistvusreeglite läbivaatamine, nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta2, broneeringuinfot käsitlevad ELi uued õigusaktid 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil)4 rakendamine ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/9/EÜ (millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded) hindamine5 ning kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö rakendamine,

1. kutsub üles neid liikmesriike, kes ei ole veel Lissaboni lepingut ratifitseerinud, tegema seda võimalikult ruttu, sest siis on kõige olulisemad puudujäägid vabadusel, turvalisusel

1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0458. 2 EÜT L 164, 22.6.2002, lk 3. 3 Ettepanek võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse

eesmärkidel (KOM(2007)0654). 4 ELT L 158, 30.4.2004, lk 77. 5 ELT L 31, 6.2.2003, lk 18.

PE 425.403\ 287

ET

ja õigusel rajaneval alal ületatavad, kuna lepinguga:

– luuakse ühtsem, läbipaistvam ja õiguslikult kehtiv raamistik;

– tugevdatakse põhiõiguste kaitset, sest Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) muutub siduvaks ning ELi ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga saab võimalikuks;

– antakse Euroopa Liidu kodanikele ja kodanikuühiskonnale õigus osaleda õigusloomeprotsessis ning tagatakse neile parem juurdepääs Euroopa Ühenduste Kohtule;

– kaasatakse Euroopa Parlament ja riikide parlamendid ELi poliitikameetmete hindamisse, millega suurendatakse ELi institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste vastutust;

2. kutsub Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja komisjoni üles:

a) ametlikult kaasama uue koosseisuga Euroopa Parlamendi, kui võetakse vastu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järgmine mitmeaastane programm aastateks 2010–2014, kuna pärast Lissaboni lepingu jõustumist hakkavad seda programmi peamiselt rakendama Euroopa Parlament ja nõukogu kaasotsustamismenetluses; arvestades, et selline mitmeaastane programm peaks olema ulatuslikum nõukogu tuleviku rühmade aruannetes sisalduvatest ettepanekutest, tuleks kaasata ka riikide parlamendid, sest nad peaksid etendama olulist rolli prioriteetide määramisel ja nende rakendamisel riigi tasandil;

b) pöörama tähelepanu tulevasele mitmeaastasele programmile ning eelkõige põhiõiguste ja kodanikuõiguste parandamisele, nagu Euroopa Parlament hiljuti soovitas oma 14. jaanuari 2009. aasta resolutsioonis põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2004–20081, ning edendama selleks eesmärke ja põhimõtteid, mis on sätestatud põhiõiguste hartas, mille institutsioonid kuulutasid välja 2000. aastal Nice'is ja uuesti 12. detsembril 2007. aastal Strasbourgis;

3. peab hädavajalikuks ja asjakohaseks, et komisjon:

a) teeb kohe algatusi, et paremini kaitsta kodanikuõigusi, nagu andmekaitse, diplomaatiline ja konsulaarkaitse ning liikumis- ja elukohavabadus;

b) töötab välja mehhanismi, millega ulatuslikumalt kaasata kodanikke liidu kodakondsuse sisu määratlemisesse, luues selleks konsultatsioonimehhanisme ja toetades sidusrühmade võrgustikke;

c) esitab täielikult valmis ELi meetmetest koosneva programmi, millega tugevdatakse kostjate menetlusõigusi ning kohtueelses ja -järgses faasis vajalikke tagatisi, eriti kui sellega on seotud asjaomase riigi kodakondsuseta isik, ning üldisemas plaanis kontrolliks ELi meetmeid kriminaalõiguse ja julgeoleku vallas, pidades silmas kodanikuõiguste kaitset;


288 /PE 425.403

ET

d) kogub korrapäraselt ja levitab kõiki olulisi neutraalseid andmeid, mis käsitlevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala peamiste poliitikameetmete arengut, näiteks rändevoogusid, organiseeritud kuritegevuse ja eriti terrorismi arengut (vt 2008. aasta organiseeritud kuritegevuse ohtude ELi hinnang ning Europoli esitatud ELi 2008. aasta aruanne terrorismi olukorra ja suundumuse kohta);

e) esitab võimalikult kiiresti menetletavad õigusaktid, mida kohaldatakse muude ELi sinise kaardi kategooriate kolmanda riigi töötajatele, nagu hooajatöötajad, ettevõttesiseselt üleviidavad töötajad ja tasustatud praktikandid ning FRONTEXi ülesandeid täitvad töötajad; eelkõige tagab FRONTEXile piisavad vahendid tema eesmärkide saavutamiseks ja selle, et Euroopa Parlamenti hoitakse igakülgselt kursis kolmandate riikidega peetavatest läbirääkimistest sisserännet käsitlevate kokkulepete sõlmimise üle;

f) kehtestab Euroopa sisejulgeoleku poliitika, mis täiendaks liikmesriikide julgeolekukavu, nii et liidu kodanikel ja riikide parlamentidel oleks selge ettekujutus ELi tegevuse lisandväärtusest; tugevdab eriti ELi poliitikat seoses võitlusega organiseeritud kuritegevuse teatud liikide vastu, nagu küberkuritegevus, inimkaubandus, laste seksuaalne ärakasutamine ja korruptsioon, ning võtma selleks tõhusaid meetmeid ja kasutama kõiki olemasolevaid koostöövorme, et saavutada mõõdetavaid tulemusi, sealhulgas võtma vastu õigusakti rahvusvaheliste kuritegelike organisatsioonide finantsvarade ja omandi konfiskeerimise ning nende ühiskondlikul otstarbel kasutamise kohta;

g) rakendab jätkuvalt põhimõtet, et kohtulahendeid tunnustatakse vastastikku nii tsiviil- kui ka kriminaalõiguse valdkonnas ning kõigil kohtumenetluse etappidel, eelkõige mis puudutab kriminaalõigust, et tagada tõendite tunnustamise ja vastastikuse vastuvõetavuse süsteem kogu ELis, kusjuures tuleb ülima täpsusega järgida põhiõigusi;

h) täiendab vastastikuse tunnustamise arendamist rea meetmetega, mis tugevdavad vastastikust usaldust, eelkõige arendades materiaalõiguse ja kriminaalmenetlusõiguse ning menetlusõiguste teatud ühtlustamist, parandades kohtusüsteemide toimimise vastastikust hindamist ning parandades vastastikuse usalduse suurendamist õigusemõistmisega seotud kutsealade liikmete seas näiteks õigusalase koolituse suurema pakkumisega ja võrgustike loomise toetamisega;

i) rajab vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala raames usaldusväärsele poliitikale toetuva läbipaistva ja tõhusa ELi välisstrateegia, esmajoones neis valdkondades, kus ühendusel on ainupädevus, näiteks tagasivõtulepingud, välispiiride kaitse ja viisapoliitika (näiteks USA viisavabastuse küsimused);

j) kutsub nõukogu korrapäraselt konsulteerima parlamendiga isegi rahvusvaheliste lepingute puhul, mis käsitlevad õigusalast ja politseikoostööd kriminaalasjades, kuna nõukogu hiljutine keeldumine konsulteerimisest on vastuolus lojaalse koostöö ja ELi demokraatliku vastutuse põhimõttega; kutsub komisjoni üles esitama kriteeriume sobiva ELi poliitika väljatöötamiseks, pidades silmas kolmandate riikidega sõlmitavaid lepinguid vastastikuse õigusabi või

PE 425.403\ 289

ET

väljaandmise kohta kriminaalasjades, võttes arvesse ELi kodanike ja asjaomase kolmanda riigi kodanike vahelise mittediskrimineerimise põhimõtet;

k) kehtestab erisätted, millega tagatakse diplomaatiline ja konsulaarkaitse kõigile liidu kodanikele, olenemata sellest, kas asjaomasel liikmesriigil on oma esindus selle kolmanda riigi territooriumil;

l) esitab uusi ettepanekuid, mille kohaselt füüsiliste ja juriidiliste isikute varade külmutamise juhtumid oleksid kooskõlas Euroopa Kohtu otsustega põhiõiguste kaitse kohta, viidates samuti Euroopa Kohtu otsustele isikute kohta, kes on loetletud nõukogu otsuste (millega rakendatakse nõukogu 27. detsembri 2001. aasta määruse (EÜ) nr 2580/2001 artikli 2 lõiget 3 teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud eripiirangute kohta terrorismivastaseks võitluseks1) lisades;

m) suurendab vastastikust usaldust ja solidaarsust liikmesriikide haldusasutuste vahel

– koostöös Euroopa Nõukoguga kõrgemate standardite kehtestamisega õigusemõistmise kvaliteedi2 ja politseikoostöö jaoks;

– vastastikuse hindamise mehhanismide tugevdamise ja demokratiseerimisega, mis on juba ette nähtud Schengeni koostöö ja terrorismivastase võitluse raames;

– Schengeni jaoks kehtestatud liikmesriikidevahelise vastastikuse hindamise ja abistamise mudeli laiendamisega vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kõigile poliitikavaldkondadele, kus see puudutab teiste liikmesriikide või kolmandate riikide kodanikke (nt rände- ja integratsioonipoliitika puhul, kuid ka terrorismi ja radikaliseerumise vastaste programmide rakendamisel);

n) kehtestab laiemat kooskõlastamist ja vastastikust täiendavust olemasolevate ja loodavate ELi ametite vahel, nagu Europol, Eurojust, Frontex, Cepol, sest need organid peaksid laiendama oma algstaadiumis olevat ja ebakindlat koostööd ning looma tihedamad sidemed liikmesriikide asjaomaste asutustega, tõstes selleks oma tõhususe ja julgeoleku standardeid, parandades läbipaistvust ning vastutades suuremal määral Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide ees;

o) jätkab ELi ühise piirihalduspoliitika arendamist ja tugevdamist, rõhutades samas vajadust võimalikult kiiresti määrata kindlaks ELi piiristrateegia üldine ülesehitus, samuti kui kõigi seotud programmide ja projektide koostoimimise ja tervikuna funktsioneerimise viis, eesmärgiga optimeerida nende vastastikune seotus ja vältida dubleerimist või järjekindlusetust;

4. nõuab tungivalt, et komisjon teeks vajalikud jõupingutused asjakohaste projektide lõpuleviimiseks ning viisainfosüsteemi (VIS) ja teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi

1 ELT L 344, 28.12.2001, lk 70. 2 Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule õigusemõistmise kvaliteedi kohta kriminaalasjades ja

kriminaalõiguse ühtlustamise kohta liikmesriikides (ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 109).

290 /PE 425.403

ET

(SIS II) võimalikult kiire jõustumise tagamiseks;

5. soovitab komisjonil hoiduda enne viisainfosüsteemi (VIS) ja teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) käivitamist õigusakti ettepanekute esitamisest, millega kehtestatakse uusi süsteeme, eelkõige sisenemise ja väljumise süsteemi; pooldab sellise süsteemi tegeliku vajaduse väljaselgitamist, kuna see kattub selgelt juba paigas oleva süsteemikogumiga; leiab, et on oluline uurida olemasolevate süsteemide muutmise vajadust ning hinnata kogu protsessi tegelikku maksumust;

6. palub komisjonil lisada oma mitmeaastase programmi ettepanekusse eespool esitatud soovitused, aga ka parlamendi soovitused, mis esitati eelnimetatud 25. septembri 2008. aasta ja 14. jaanuari 2009. aasta resolutsioonides, samuti järgmistes resolutsioonides:

– 2. aprilli 2009. aasta resolutsioon Euroopa Liidu kodakondsusega seotud probleemide ja tulevikuväljavaadete kohta1;

– Euroopa Parlamendi 27. septembri 2007. aasta resolutsioon nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) kohaldamise kohta)2,

– Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta resolutsioon järgmiste Euroopa Liidu piirihaldusmeetmete ja sarnaste kogemuste kohta kolmandates riikides3 ning

– Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2009. aasta resolutsioon Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tuleviku kohta4;

7. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0204. 2 ELT C 219 E, 28.8.2008, lk 317. 3 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0085. 4 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0087.

PE 425.403\ 291

ET

P6_TA-PROV(2009)0330

G20 tippkohtumine

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon 2. aprillil 2009. aastal Londonis toimunud G20 tippkohtumise kohta

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse 2. mail 2009. aastal Londonis maailma 20 juhtiva riigi (G20) tippkohtumisel tehtud riigijuhtide avaldust (ülemaailmne taastamis- ja reformikava) ja nende deklaratsioone finantssüsteemi tugevdamise ning ressursside kättesaadavaks tegemise kohta rahvusvaheliste finantsasutuste kaudu;

– võttes arvesse OECD ülemaailmse foorumi 2. aprilli 2009. aasta eduraportit jurisdiktsioonides rahvusvahelise maksustandardi rakendamise kohta, mille kohaselt on nõutav administratsiooni teabevahetus kõikide maksualaste taotluste osas ja siseriikliku maksuõiguse jõustamine;

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. märtsi 2009. aasta kohtumise eesistujariigi järeldusi;

– võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2009. aasta teatist Euroopa majanduse elavdamise kohta (KOM(2009)0114);

– võttes arvesse Jacques de Larosière`i juhitud finantsjärelevalvet ELis käsitleva kõrgetasemelise töörühma 25. veebruari 2009. aasta raportit;

– võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2008. aasta teatist „Finantskriisist taastumine: Euroopa tegevusraamistik” (KOM(2008)0706);

– võttes arvesse oma 11. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse taastamiskava kohta1;

– võttes arvesse komisjoni 8. aprilli 2009. aasta teatist arengumaade toetamise kohta kriisiga toimetulemisel (KOM(2009)160);

– võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 2009. aasta märtsi aruannet ülemaailmse finantskriisi mõju kohta madala sissetulekuga riikidele;

– võttes arvesse ÜRO aastatuhande arengueesmärke ja liikmesriikide kohustusi anda abi nälja ja vaesusega võitlemisel;

– võttes arvesse ÜRO Keskkonnaprogrammi 16. veebruari 2009. aasta aruannet „Võimalus kriisist välja tulla”, milles tungivalt nõutakse G20-lt uue ülemaailmse rohelise leppe algatamist;

– võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ja Rahvusvahelise 1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0123.

292 /PE 425.403

ET

Tööuuringute Instituudi 24. märtsi 2009. aasta aruannet „Finants- ja majanduskriis: inimväärse töö perspektiiv”, milles tungivalt nõutakse G20-lt sotsiaalkaitsele ja töökohtade loomisele suunatud kooskõlastatud stiimulite paketi väljatöötamist;


A. arvestades, et maailm on langemas järjest sügavamasse kriisi, mille mõjust poole lootust pääseda ühelgi riigil ega sektoril; arvestades, et 2009. aastal langevad majandustulemused kogu maailmas kiiresti ja kõige optimistlikumate prognooside kohaselt oodatakse 2010. aastal üksnes aeglast majanduskasvu taastumist;

B. arvestades, et finantskriisi tagajärgedeks reaalmajandusele on erakordsed majandusolud, mis nõuavad õigeaegseid, sihipäraseid, ajutisi ja proportsionaalseid meetmeid ja otsuseid, et leida lahendusi maailma majanduses ning tööhõives valitsevale enneolematule olukorrale;

C. arvestades, et rahvusvahelise ja Euroopa majanduse langusega võitlemisel on praegu peamiseks probleemiks usalduse puudumine finants- ja kapitaliturgudel ning tööpuuduse kasv, samuti rahvusvahelise kaubanduse mahu vähenemine;

D. arvestades, et praegust majanduslangust tuleks kasutada võimalusena toetada Lissaboni ja Göteborgi eesmärkide saavutamist ning ülemaailmse kohustuse järgimist võidelda tööpuuduse ja kliimamuutuse vastu ning vähendada energiatarbimist;

E. arvestades, et maailma majanduse taastamis- ja reformikava hõlmab järgmisi eesmärke: 1. taastada usaldus, majanduskasv ja töökohad, 2. korrastada finantssüsteem, et taastada laenutegevus; 3. tugevdada finantsvaldkonna reguleerimist ja taastada usaldus; 4. rahastada ja reformida rahvusvahelisi finantsasutusi, et kriisist välja tulla ja edasisi kriise vältida; 5. soodustada ülemaailmset kaubandust ja investeerimist, tugevdada majanduslikku õitsengut vältides samas protektsionismi 6. tagada solidaarse, keskkonnasõbraliku ja jätkusuutliku majanduse taastumine;

F. arvestades, et rahvusvahelise koordineerimine on maailmamajanduse taaselustamise ja ümberkujundamise seisukohalt oluline;

G. arvestades, et euroalasse kuulumine on suurendanud asjaomaste liikmesriikide majanduslikku stabiilsust, mille aluseks on nende jõupingutused Maastrichti kriteeriumite ning stabiilsuse ja kasvu pakti järgimisel ning kaitse valuutakursside kõikumise eest;

H. arvestades, et mitmetel liikmesriikidel on tekkinud tõsised probleemid maksebilansiga, ning arvestades, et mõned liikmesriigid on pidanud abi saamiseks pöörduma Rahvusvahelise Valuutafondi ja ELi poole;

I. arvestades, et aastatuhande arengueesmärgid, eelkõige äärmise vaesuse ja nälja kaotamine, peavad tugevdama Cotonou partnerluslepingu raames tehtavat koostööd AKV riikide ja ELi vahel;

J. arvestades, et finantskriisi tulemusel on mõned doonorriigid vähendanud oma rahalist panust ametlikku arenguabisse, mida antakse arengumaadele, ja seavad seeläbi ohtu jõupingutused, mida tehakse aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks;

PE 425.403\ 293

ET

K. arvestades, et AKV riigid sõltuvad kaupade ekspordist, mis annab üle 50 % nende välisvaluuta sissetulekust; arvestades, et finantskriisi tulemuseks on ekspordi vähenemine paljudest arengumaadest ning vähem rahaülekandeid nendesse arengumaadesse, piiratud juurdepääs laenudele, vähem välismaiseid otseinvesteeringuid ja kaupade hinna langus;

L. arvestades, et offshore-keskused võimaldavad nii maksudest kui ka finantssektori reguleerimisest kuritahtlikult kõrvale hoida;

M. arvestades, et rahvusvahelise kaubanduse kasv aeglustub vähese laenamise ja finantseerimise ning maailmamajanduse üldise jahtumise tõttu;

N. arvestades, et vaja on tugevat mitmepoolset koostööd, et vältida finants- ja majanduskriisi tõttu tekkida võivaid protektsionistlikke meetmeid,

Üldised märkused

1. tervitab G20 maailma majanduse taastamis- ja reformikava; märgib, et ülemaailmne kava on kooskõlas Euroopa Liidu siiani tehtud jõupingustega, et vältida vastuolulisi meetmeid, millel on vastastikune välistav mõju; tunneb heameelt, et G20 riigid tunnistavad, et ülemaailmne kriis nõuab ülemaailmseid lahendusi ning integreeritud strateegiat usalduse, majanduskasvu ja tööhõive taastamiseks; on seisukohal, et sellega seoses tuleb järgmisel G20 riikide kohtumisel, mis toimub 2009. aasta varasügisel, võtta tõsiseid järelmeetmeid;

2. on veendunud, et maailma juhtivate riikide ees olev ülesanne ei ole olemasoleva finants- ega majandussüsteemi lappimine, vaid tunnistamine, et õiguslikus raamistikus tuleb saavutada uus tasakaal, mille puhul võetakse arvesse keskkonnasäästlikkust ja sotsiaalset jätkusuutlikkust, soodsaid võimalusi, maailmamajanduse kasvu taaselustamist, uute töökohtade loomist ning sotsiaalset õiglust ja kaasatust; nõuab paremat ja kõikehõlmavat reguleerimist ja järelevalvet ning uue reguleerimis- ja juhtimisraamistiku väljatöötamist; on arvamusel, et G20 riigid oleksid pidanud tegelema maailma kaubanduses ja rahanduses valitseva tasakaalustamatuse probleemiga, mis oli praeguse majanduskriisi üks peamisi tekkepõhjuseid;

3. rõhutab, et kõikidest võetud kohustustest tuleb täielikult kinni pidada, neid tuleb kiiresti rakendada ja nii riikide kui rahvusvahelisel tasandil veelgi konkreetsemaks muuta, et taastada usaldus ja suurendada tõhusust; võtab teadmiseks finantsstabiilsuse järelevalvenõukogu ja Rahvusvahelise Valuutafondi kohustuse järgida ülemaailmse tegevuskava teostamisel tehtud edusamme ning kutsub neid üles esitama selle kohta aruanne Euroopa Parlamendile;

4. rõhutab, et kõige tähtsam on taas hoogustada reaalmajanduse protsesse, tagada kapitaliturgude ja laenutegevuse korralik toimimine, säilitada ja suurendada tööhõivet ning kaitsta inimesi kriisi tagajärgede eest ning pöörata seejuures erilist tähelepanu kõige vaesematele ja kaitsetumatele isikutele;

5. kiidab heaks asjaolu, et G20 on otsustanud peamiselt lahenduste kasuks, mis põhinevad laenudel ja tagatistel, mis tagavad võimalikult suure majandusliku mõju, aidates samas vähendada enam kui triljoni USA dollari suuruste meetmepakettide pikaajalist mõju riigikassadele;

294 /PE 425.403

ET

Majanduskasvu ja tööhõive taastamine

6. tunneb heameelt kokkuleppe üle anda Rahvusvahelisele Valuutafondile, teistele finantsasutustele ja kaubanduse rahastamiseks 832 miljardi euro ulatuses täiendavat finantsabi ning kohustuse üle teha ulatuslikke jätkusuutlikke eelarvepoliitilisi jõupingutusi laenude väljastamise ning majanduskasvu ja töökohtade taastamise eesmärgil maailmamajanduses ja tagada samal ajal eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus; märgib siiski, et üheski täiendavas Euroopat hõlmavas eelarvepoliitilises stiimulis kokkuleppele ei jõutud; tunnistab, et iga riigi tegutsemisruum on erinev, aga et iga riik peab toimima oma võimaluste piires;

7. tunnustab keskpankade olulist rolli selle jõupingutuse tegemisel ja nendepoolset kiiret intressimäärade langetamist, ning tunneb heameelt G20 võetud kohustuse üle hoiduda riikide omavääringute konkureerivast devalveerimisest, mis võib käivitada nõiaringi; tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Keskpank on majanduskasvu edendamise eesmärgil järk-järgult langetanud intressimäärasid ja pakkunud kiiresti lühiajalisi rahastamisvahendeid, mille eesmärk on taaselustada pankadevaheline laenamine; juhib tähelepanu vajadusele luua tingimused, mis hõlbustavad langetatud intressimäära edasisuunamist laenajatele; nõuab finantsturgude nõuetekohase toimimise taastamiseks kõigi vajalike meetmete võtmist, mis tähendab muu hulgas, et tingimata tuleb taastada kodumaiste laenude väljastamine ja rahvusvaheline kapitalivoog;

8. märgib murega, et riigivõlg ja avaliku sektori eelarvepuudujäägid kasvavad kiiresti; rõhutab, kui oluline on võimalikult kiiresti luua riigieelarve usaldusväärsus ja tagada pikaajaline eelarvepoliitika jätkusuutlikkus, et vältida liiga suure koorma asetamist tulevaste põlvkondade õlgadele, märkides, et seda küsimust tuleks individuaalselt käsitleda koguvõlgnevuse kontekstis;

9. mõistab hukka asjaolu, et G20 tippkohtumisel ei käsitletud finantskriisi süvapõhjuseks olevat ülemaailmset tasakaalustamatust; rõhutab, et tulevaste finantskriiside vältimiseks tuleb tegelda nende põhjustega (nt USA suur eelarvepuudujääk, mida kaetakse Hiina kaubavahetusbilansi suurte ülejääkide arvelt), mille mõjud ulatuvad palju kaugemale panganduse ja finantsreguleerimisest, samuti institutsioonide juhtimisega; on seisukohal, et tulemuslik mitmepoolne reageerimine kriisile eeldab mitmepoolse raamistiku raames tegelemist kaubahindade ja vahetuskursside kõikumiste põhjustega; seetõttu nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu võtaks vastu ühise seisukoha, et neid küsimusi käsitletaks järgmisel G20 tippkohtumisel New Yorgis;

Finantssektori õigusliku reguleerimise ja järelevalve tugevdamine

10. tervitab riikidevahelisel suuremal järjekindlusel ja süstemaatilisel koostööl põhineva ühise lähenemisviisi kasutuselevõtmist, mis võimaldaks finantssektorit paremini reguleerida ja finantsjärelevalvet tõhustada; nõuab tungivalt, et kõik valitsused täidaksid endale G20 kohtumisel võetud kohustusi; on seisukohal, et G20 kohtumisel tehtud otsused ning võetud ja antud kohustused kujutavad endast mitte maksimumi, vaid miinimumi; kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Liit on reguleerimis- ja järelevalvenõuete ulatuse osas ambitsioonikam;

11. rõhutab, kui oluline on taastada usaldus finantssektoris, millel on keskne roll reaalmajandusele laenamise ja rahvusvaheliste kapitalivoogude taastamisel; rõhutab vajadust tegeleda kiiresti pankade probleemsete varadega, mis piiravad laenamist; nõuab

PE 425.403\ 295

ET

tungivalt, et liikmesriikide valitsused ja pädevad asutused tagaksid pankadelt täielike ja läbipaistvad andmete saamise bilansivõltsingute kohta, võttes arvesse komisjoni teatist langenud väärtusega varade käsitlemise kohta ühenduse pangandussektoris1, ning et nad tegutseksid kooskõlastatult ja järgiksid konkurentsieeskirju; kutsub G20 riikide valitsusi üles avalikustama oma probleemsete varadega tegelemise programmide töömeetodeid ja tulemusi; soovitab suurendada rahvusvahelist koostööd ja tõrjuda finants- ja regulatiivprotektsionismi;

12. tunneb heameelt, et kõiki süsteemi seisukohalt vajalikke institutsioone, turgusid ja vahendeid (sh riskifonde) otsustati reguleerida ning need järelevalve alla võtta, kuid on veendunud, et ülemääraste spekulatsioonide vältimiseks on vaja edasisi meetmeid ning et õigusaktid ja järelevalvemeetmed peavad hõlmama selliseid tegevusi, mille mõju eraldi võetuna ei saa pidada süsteemi seisukohalt oluliseks, kuid mis teiste tegevustega koosmõjus kujutavad endast ohtu finantsstabiilsusele; rõhutab, et riiklike ametiasutuste vahel tuleb välja töötada tõhusad koostöö- ja teabevahetusmehhanismid, et tagada tulemuslik piiriülene järelevalve ning kaitsta samaaegselt avatud turge;

13. kiidab heaks G20 otsuse Basel II kapitali adekvaatsuse raamistiku vastuvõtmise kohta ja nende jõupingutused usaldatavusnormide võimalikult kiireks tugevdamiseks;

14. on arvamusel, et kiiresti tuleb kõrgel tasemel rakendada piiriülese koostöö põhimõtteid kriisiohjamise valdkonnas; siseriiklike finantssüsteemide järjest suurenevat koostoimimist silmas pidades nõuab tungivalt, et asjaomased asutused teeksid rahvusvahelisel tasandil koostööd, et finantskriisiks valmistuda ja seda juhtida;

15. tervitab G20 otsust suurendada finantsturgude terviklikkust ja läbipaistvust ning nendel turgudel tegutsejate vastutustunnet; tervitab G20 lubadust muuta tasusüsteemid finantsturgude reguleerimisraamistiku läbivaatamise käigus jätkusuutlikumaks ja rõhutab, et oluline on siduda stiimulid pikaajalise tulemuslikkusega, vältida vastutustundetust tekitavaid ajendeid ja tagada võrdsete võimaluste kindlustamise eesmärgil uute põhimõtete rakendamine terves tööstussektoris; säilitab erilise valvsuse finantsasutustes palkasid ja tasusid puudutavate põhimõtete tegeliku järgimise suhtes ning kutsub üles võtma selles valdkonnas karmimaid meetmeid;

16. tunneb heameelt reitinguagentuuridega suhtes rakendatavate meetmete üle, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust ja soodustada koostööd riiklike järelevalveasutuste vahel; tunneb siiski muret konkurentsi puudumise pärast selles sektoris ning nõuab märkimisväärselt väiksemaid turulepääsu takistusi;

17. tunneb heameelt kavatsuse üle saavutada kokkulepe ühtsete raamatupidamisstandardite osas, kuid taunib asjaolu, et Raamatupidamisstandardite Nõukogu muutis USA turuosaliste jaoks õiglase väärtuse määratlust, ning nõuab tungivalt, et komisjon kohandaks rahvusvahelise raamatupidamise standardit nr 39 vastavalt nimetatud kokkuleppele, ilma Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu otsust ootamata;

18. kutsub järgmisel G20 tippkohtumisel osalejaid üles leppima kokku kooskõlastatud ja konkreetsetes meetmetes, et lõpetada kõikide maksuparadiiside ja õiguslikult vähereguleeritud tegevus ning kaotada lüngad maksuseadustes jt õigusaktides, mille

1 ELT C 72, 26.3.2009, lk 1.

296 /PE 425.403

ET

tõttu on isegi suurtes finantskeskustes võimalik maksude tasumist suures osas vältida; kiidab heaks G20 seisukoha pangasaladuse kohta ja automaatse teabevahetuse kui tõhusaima vahendi maksustamise vältimise vastu võitlemisel; soovitab Euroopa Liidul võtta ühenduse tasandil vastu asjakohane õiguslik raamistik maksuparadiiside tegevuse reguleerimiseks ja kutsub rahvusvahelisi partnereid üles toimima samamoodi;

Globaalsete finantsasutuste tugevdamine

19. toetab igakülgselt otsust teha kokkulepitud tegevuskava keskne kooskõlastamine ülesandeks hiljuti ümbernimetatud ja laiendatud finantsstabiilsuse järelevalvenõukogule; toetab G20 otsust anda finantsstabiilsuse järelevalvenõukogule tugevam institutsiooniline alus ja suuremad volitused; rõhutab, et on oluline jagada ühiseid põhimõtteid ja tagada finantsteenuste valdkonda käsitlevate eeskirjade sarnasus, et tulla toime maailmaturu osalistega;

20. tervitab ja toetab täielikult Euroopa ja Ladina-Ameerika parlamentaarsel assambleel 8. aprillil 2009. aastal Euroopa Liidu ning Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikidele esitatud palvet astuda viivitamatult samme kõigi nende territooriumidel olevate maksuparadiiside kaotamiseks ning teha rahvusvahelisel tasandil tööd ülejäänud maksuparadiisidele lõpu tegemiseks ning maksuparadiiside teenuseid kasutavatele ettevõtjatele ja füüsilistele isikutele karistuste määramiseks;

21. kiidab heaks G20 kava reformida rahvusvahelisi finantsasutusi ja nõuab, et nende reformidega alustataks võimalikult kiiresti; eeldab, et viiakse ellu kaugeleulatuv ülamaailmne majandus- ja finantsjuhtimisreform, mis peab parandama demokraatiat, läbipaistvust ja usaldusväärsust, tagama rahvusvaheliste majandusinstituutide ja finantsasutuste poliitika ja menetluste sidususe, ning nõuab tungivalt, et vaadatakse läbi suurem osa Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga laenude suhtes kohaldatavatest tingimustest;

22. nõuab, et arengumaad peavad rahvusvahelistes finantsasutustes paremini esindatud olema; tunneb heameelt kohustuse üle tagada rahvusvaheliste finantsasutuste juhtivate ametikohtade täitmisel avatud, läbipaistev ja tulemusepõhine valikuprotsess; nõuab seetõttu tungivalt, et Euroopa Liit väljendaks oma arvamust ühehäälselt;

23. palub komisjonil hinnata, millise täiendava summa ulatuses võib vaja minna Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikuid ja palub Euroopa Keskpangal hinnata selle mõju ülemaailmsele hindade stabiilsusele;

Protektsionismiga võitlemine ning maailmakaubanduse ja investeeringute toetamine

24. kiidab heaks G20 lubaduse suurendada ülemaailmsetele finantsasutustele kättesaadavaid vahendeid 850 miljardi USA dollari võrra, et toetada tärkava turumajandusega riikide ja arengumaade majanduskasvu; tunneb heameelt Rahvusvahelise Valuutafondi ressursside olulise suurenemise üle, arvestades, et fond on maksebilansiraskustega riikidele, sealhulgas ELi liikmesriikidele finantsabi peamine eraldaja ning tärkava turumajandusega riikide ja arengumaade majanduskasvu toetaja;

25. tervitab Rahvusvahelise Valuutafondi edusamme uue paindliku krediidiliini loomisel, mille abil eemaldub ta oma varasemast ettekirjutustel ja tingimustel põhinevast jäigast laenuandmisraamistikust, mida iseloomustab Rahvusvahelise Valuutafondi aruandes

PE 425.403\ 297

ET

ülemaailmse finantskriisi mõju kohta madala sissetulekuga riikidele esitatud arvamus, mille kohaselt tuleks kulupoliitika väljatöötamisel eelistada olemasolevate sotsiaalsete programmide kaitsmist ja laiendamist või toetada heakskiidetud investeeringud ja jätkata üldiselt jõupingutusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks;

26. tunneb heameelt selle üle, et ülemaailmses kavas taaskinnitati aastatuhande arengueesmärkide järgimise kohustust ja lubati eraldada veel 50 miljardit USA dollarit, et toetada sotsiaalset kaitset, edendada kaubandust ja tagada areng madala sissetulekuga riikides; nõuab, et see raha makstaks välja mitte ainult laenuna, vaid võimaluse korral ka otsetoetustena, et edendada sotsiaalset kaitset ja kaubanduse arengut;

27. mõistab hukka asjaolu, et G20 liikmesriikide lubadused kaubandusabi ja ülemeremaade arenguabi osas olid ebapiisavad; rõhutab, et kuigi ülemaailmses kavas loetletakse meetmeid arengumaailmale mõeldud vahendite suurendamiseks Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi kaudu, ei mainita seal konkreetselt, et kaubandusabi näol oleks tegemist lisarahastamisega;

28. tunneb heameelt lubaduse üle edendada maailmakaubandust ja ülemaailmsed investeeringuid; tunneb siiski muret maailmakaubanduse languse pärast, mis ähvardab ülemaailmset majanduslangust veelgi süvendada; rõhutab, kui oluline on Doha läbirääkimistevooru kiire ja edukas lõpetamine, mis seisneb maailmakaubandussüsteemis valitseva ja arengumaid kahjustanud ebavõrdsuse kõrvaldamises;

29. on seisukohal, et vastuseisuna majanduslangusele ja maailmakaubanduse mahu vähenemisele ei tohi reaalmajanduses ega finantssektoris rakendada mingil kujul protektsionismi;

30. kutsub üles järgmisel G20 tippkohtumisel käsitlema maailmakaubandussüsteemi ja WTO juhtimissüsteemi reformi, et edendada õiglast kaubandust, pidurdada ebavõrdsuse suurenemist põhja ja lõuna vahel, parandada kaubandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika sidusust ning muuta WTO demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks;

31. kutsub liikmesriike üles tutvustama meetmeid ja vahendeid, mida on rakendatud arengumaades valitseva kriisiga võitlemiseks, et Euroopa Liit saaks võtta kooskõlastatud meetmeid; nõuab sellisel teel määratletud ja järgmises arengu rahastamist käsitlevas Monterrey aruandes hinnatavate meetmete rakendamist;

32. juhib tähelepanu jätkuvale toidukriisile, mis nõuab kiirete meetmete võtmist ja arengumaade jätkusuutlikku põllumajandustootmist tagavate reformide läbiviimist;

Kõigile õiglase ja jätkusuutliku kriisist taastumise tagamine

33. tervitab asjaolu, et G20 tunnustas säästvama maailmamajanduse olulisust; rõhutab, et kliimamuutust käsitleva siduva kokkuleppe sõlmimine eesseisval Kopenhaageni konverentsil on äärmiselt oluline; rõhutab, et G20 riigijuhid peaksid tunnistama ülemaailmse jätkusuutlikkusega seonduvate probleemide laia spektrit, nagu kalanduse, metsanduse ja veega seotud kriisid, mis mõjutavad kõige rohkem arengumaades elavaid inimesi;

34. palub komisjonil säästva arengu strateegia tuleviku arutamist silmas pidades käivitada

298 /PE 425.403

ET

vajalikud protsessid, mille eesmärk on võtta täielikult arvesse kliimamuutuste mõju kõigile olemasolevatele poliitikavaldkondadele;

35. rõhutab, et on vajalik rakendada tõhusalt kliima- ja energiapaketti ning teha rohkem investeeringuid taastuvenergia, keskkonnsäästlike uuenduste, keskkonnsõbraliku energia ja energiatõhususe edendamiseks, mis peaksid olema energia tegevuskavas ajavahemikus 2010–2014 kesksel kohal;

36. palub G20 liikmesriikidel võtta järgmisel tippkohtumisel arvesse inimväärse töö tegevuskava Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni poolt esitatud kujul, mis peaks sisaldama inimõiguste universaalse tunnustamise kohustust, peamisi tööstandardeid ja laste töö keelustamise nõuet;

0

0 0

37. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, G20 riikide valitsustele ja parlamentidele ja Rahvusvahelisele Valuutafondile.

PE 425.403\ 299

ET

P6_TA-PROV(2009)0331

Stabiilsuse ja heaolu tugevdamine Lääne-Balkani riikides

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon stabiilsuse ja heaolu tugevdamise kohta Lääne-Balkani riikides (2008/2200(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse 21.–22. juunil 1993. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu Kopenhaageni kohtumise eesistuja lõppjäreldusi;

– võttes arvesse 21. juunil 2003. aastal Thessalonikis toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumise avaldust;

– võttes arvesse komisjoni 27. jaanuari 2006. aasta teatist „Lääne-Balkani riigid teel Euroopa Liitu: tugevdades stabiilsust ja suurendades heaolu” (KOM(2006)0027);

– võttes arvesse ELi–Lääne-Balkani riikide deklaratsiooni, mille kiitsid 11. märtsil 2006. aastal Salzburgis ühehäälselt heaks kõikide liikmesriikide välisministrid ja Lääne-Balkani riikide välisministrid;

– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2007. aasta ja 19.–20. juuni 2008. aasta kohtumiste eesistuja järeldusi ning nendele lisatud avaldust Lääne-Balkani riikide kohta ning 10. detsembril 2007, 18. veebruaril 2008 ja 8.–9. detsembril 2008 toimunud üldasjade ja välissuhete nõukogu järeldusi;

– võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2008. aasta teatist „Lääne-Balkani riikide ELiga ühinemise väljavaadete avardamine” (KOM(2008)0127);

– võttes arvesse Brdo avaldust: „Uus fookus Lääne-Balkanile”, mille esitas ELi eesistuja 29. märtsil 2008, rõhutades vajadust anda Thessaloniki arengukavale ja Salzburgi deklaratsioonile uus tõuge;

– võttes arvesse komisjoni laienemisstrateegiat ja 2008. aasta novembris avaldatud riikide arenguaruandeid;

– võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni rahu saavutamise ja riigi ülesehitamise arenguperspektiivide kohta konfliktijärgses olukorras1;

– võttes arvesse oma 13. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni kaubandus- ja majandussuhete kohta Lääne-Balkani riikidega2;


– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A6 0212/2009),

1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0639. 2 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0005.

300 /PE 425.403

ET

A. arvestades, et Lääne-Balkani riigid on Euroopa vaieldamatu osa ning arvestades, et piirkonna kõigi riikide tulevik on olla täielikult integreerunud Euroopa Liidu liikmesriigid;

B. arvestades, et ELi liikmeks saamise ja sellega kaasneva kasu väljavaade on stabiilsuse esmane tagatis ja reformide peamine liikumapanev jõud Lääne-Balkani riikide jaoks, kuna seda osa Euroopast on kaugemas minevikus ja viimastel aastatel vaevanud sõjad, etniline puhastus ja autoritaarsed režiimid;

C. arvestades, et 1990. aastatel toimunud sõdade pärand takistab jätkuvalt olulisel määral kestva julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse loomist piirkonnas; arvestades, et sellega kaasnevad ELi laienemispoliitikale uued ja ainulaadsed väljakutsed ning arvestades, et seetõttu tuleb kasutada kõiki liidu käsutuses olevaid ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika vahendeid, mis on osa konfliktijärgsete ühiskondade vajadustele kohandatud üldisest lähenemisest,

D. arvestades, et mitmetel ELi selle piirkonna partneritel on ikka veel oma naabritega lahendamata küsimusi; arvestades, et ELi ja Lääne-Balkani riigid on kokku leppinud, et heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö jäävad ka edaspidi põhiteguriteks ELi liikmelisuse poole liikumisel;

1. juhib tähelepanu, et Euroopa Liidu mõjuvõim ning tema suutlikkus toimida stabiilsuse kindlustajana ja reformide liikumapaneva jõuna Lääne-Balkani riikides sõltub sellest, kui usaldusväärne on tema võetud kohustus võimaldada piirkonna nendel riikidel, kes vastavad täielikult Kopenhaageni kriteeriumidele, saada ELi täisliikmeks; rõhutab seetõttu, et komisjon ja liikmesriigid peavad jääma kindlaks Lääne-Balkani riike hõlmava tulevase laienemise lubadusele;

2. juhib tähelepanu sellele, et Lääne-Balkani riigid peaksid võtma endale vastutuse heade suhete loomise eest Euroopa Liiduga; rõhutab, et integratsiooniprotsess peab tulenema seestpoolt ning et edukas ühinemine sõltub tugeva kodanikuühiskonna olemasolust, korruptsiooni madalast tasemest ja üldisest üleminekust teadmistepõhisele majandusele ja ühiskonnale;

3. juhib tähelepanu sellele, et kuni Lissaboni lepingu jõustumiseni võimaldaksid tehnilises mõttes kehtivad aluslepingud endiselt edasisteks laienemisteks vajalikke institutsioonilisi muudatusi; usub sellest hoolimata, et Lissaboni lepingu ratifitseerimisel on otsustav tähtsus;

4. rõhutab, et liikmesriigid ei tohi põhjendamatult takistada komisjonil koostamast arvamust, mis käsitleb liikmeks saamise taotluse esitanud võimalikke kandidaatriike, ning nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon käsitleksid viimasel ajal esitatud ja veel esitatavaid liikmeks saamise taotlusi nõuetekohase kiirusega;

5. rõhutab, et ühinemisprotsessi aluseks peab olema tingimuslikkuse põhimõtte õiglane ja range kohaldamine, mille kohaselt igat riiki hinnatakse üksnes tema suutlikkuse põhjal täita Kopenhaageni kriteeriumid, stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi tingimused ning saavutada kõik sihttasemed, mis on ette nähtud seoses läbirääkimiste konkreetse etapiga, ning seega rõhutab, et ühinemisprotsessi ei tohi aeglustada ega blokeerida riikide puhul, kes on eelnevalt seatud nõuded täitnud;

PE 425.403\ 301

ET

6. juhib tähelepanu, et ühinemisprotsess peaks säilitama selge piirkondliku perspektiivi ning et tuleb teha jõupingutusi vältimaks olukorda, kus erinevused integratsiooni tempos viivad uute tõkete tekkimiseni piirkonnas, eelkõige seoses viisarežiimi liberaliseerimise protsessiga; toetab piirkondliku koostöönõukogu rolli piirkondliku vastutuse tugevdamisel ning ELi keskse vahendajana tegutsemisel kõigis piirkondliku koostöö küsimustes Kagu-Euroopas;

7. kutsub liikmesriikide parlamente üles andma kiiresti nõusolek ratifitseerimisprotsessis olevate stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingute ratifitseerimiseks;

8. rõhutab, et kõik asjaosalised peavad tegema tõsiseid jõupingutusi, et leida vastuvõetavad lahendused lõpetamata kahepoolsetele vaidlustele liikmesriikide ja Lääne-Balkani riikide vahel ning Lääne-Balkani riikide endi vahel; rõhutab seoses sellega, et heanaaberlikud suhted ning ajaloo- ja kultuuripärandi vastastikune austamine on rahu säilitamisel ning stabiilsuse ja julgeoleku edendamisel erakordselt tähtis; usub, et ühinemisläbirääkimiste avamist Lääne-Balkani riikidega ning üksikute läbirääkimispeatükkide avamist ja sulgemist ei tohiks takistada ega blokeerida kahepoolsete vaidlustega seotud küsimused ja et seetõttu peaksid riigid kokku leppima kahepoolsete küsimuste lahendamise menetlustes enne ühinemisläbirääkimiste algust;

9. märgib sellega seoses teatavate Lääne-Balkani riikide otsust esitada kaebusi või küsida Rahvusvaheliselt Kohtult nõuandvaid arvamusi kahepoolsete vaidluste asjus; on seisukohal, et EL peaks tegema kõik endast oleneva, et abistada ja kergendada üldise ja püsiva lahenduse leidmist seni lahendamata probleemidele;

10. peab vajalikuks kultuuride- ja rahvustevahelise dialoogi edendamise jätkamist, et vabaneda mineviku koormast ja pingetest Balkani piirkonna riikide suhetes; usub, et kodanikuühiskonna organisatsioonid ja inimestevahelised kontaktid (nii Lääne-Balkani riikide vahel kui ka nende riikide ja ELi vahel) on kasulikud leppimise toetamiseks, vastastikuse mõistmise hõlbustamiseks ja rahvastevahelise rahumeelse kooselu edendamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles pöörama rohkem tähelepanu ja eraldama rohkem raha algatustele, millega edendatakse leppimist, sallivust ja eri rahvuste vahelist dialoogi, ning toetama rahvustevaheliste lepingute täitmist;

11. toetab täielikult Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) missioone ning piirkonda saadetud ELi eriesindajaid, kellel on jätkuvalt täita oluline roll stabiilsuse säilitamisel ja edusammude tagamisel protsessis, mille käigus luuakse toimivad riigid, kes on võimelised täitma Kopenhaageni kriteeriumid; rõhutab, et ühtegi EJKP missiooni ega ELi eriesindaja bürood ei tohi laiali saata või sulgeda kuni nende vastavad volitused pole üheselt täidetud;

12. toetab täielikult jõupingutusi, mille eesmärk on luua aastaks 2010 ulatuslik Lääne-Balkani investeerimiskeskkond, et koordineerida toetusi ja laene, mida pakuvad komisjon, rahvusvahelised finantsasutused ja abiandjad üksikutest riikidest; tunneb heameelt infrastruktuuriprojektide rahastamisvahendi (IPF) üle ning juhib tähelepanu, et tuleks arendada IPFi projekte transpordi-, keskkonna-, energia- ja sotsiaalsektoris ning rakendada neid selge piirkondliku perspektiiviga; rõhutab vajadust tihedama kooskõlastamise järele, et tagada Lääne-Balkani riikides tulemuslik abimeetmete vastastikune täiendavus, sidusus ja tõhusus; on veendunud, et sellised koordineeritud laenu-/ toetuste vahendid peaksid olema suunatud eeskätt nendele potentsiaalsetele

302 /PE 425.403

ET

kandidaatriikidele, kellel puudub juurdepääs ühinemiseelse abi rahastamisvahendi1 (IPA) kõigile viiele rahastamisvahendile; rõhutab seoses ühinemiseelsetele fondidele juurdepääsuga heal taval põhineva piirkondliku koostöö tähtsust;

13. tuletab meelde, et vaidlus gaasiga varustamise üle Venemaa ja Ukraina vahel 2009. aasta jaanuaris põhjustas olulisi katkeid energiavarustuses Lääne-Balkani riikidele; nõuab transiidimarsruutide mitmekesistamist ning energiavõrkude paremat omavahelist sidumist selles piirkonnas ELi rahastamise abil;

14. tuletab meelde, et transpordi infrastruktuur on tähtis majandusarengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse jaoks; kutsub seetõttu komisjoni üles toetama kohase mitmeliigilise transpordisüsteemi loomist Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani piirkonna riikide vahel ning edendama selles piirkonnas vaba ja kiiret kaupade ja isikute liikumist, eeskätt üleeuroopalise VII transpordikoridori arendamise kaudu;

15. tunneb heameelt IPA raames loodud uue kodanikuühiskonna rahastamisvahendi üle ning sellest tulenevalt kodanikuühiskonna organisatsioonidele saadaolevate vahendite kolmekordistumise üle; nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks kodanikuühiskonna arendamise kohalikku vastutust ja looks võimalused korrapäraseks koostööks ja konsulteerimiseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et võtta IPA raames abi kavandamise etappides arvesse nende seisukohti ja vajadusi; nõuab tungivalt, et komisjon julgustaks kodanikuühiskonna organisatsioonidest koosneva piirkondliku arutlusfoorumi loomist kui ühinemiseelsetele fondidele juurdepääsu parima tava levitamise vahendit;

16. nõuab lisaks tungivalt, et komisjon pööraks suuremat tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega ja maapiirkondade kodanikuühiskonna organisatsioonide edendamisele selles piirkonnas, nimelt eraldades suurema osa oma abist sellistele organisatsioonidele, lihtsustades ELi rahastamise taotlemise korda ning vaadates läbi väikeseid ja keskmise suurusega kodanikuühiskonna organisatsioone puudutavate projektide kaasrahastamist käsitlevad eeskirjad ja suurendades kaasrahastamist;

17. rõhutab, et Schengeni viisarežiimi liberaliseerimine on Lääne-Balkani riikide kodanike jaoks oluline, sest see on vahend, mille abil tutvustatakse piirkonna inimestele Euroopa Liitu; tervitab viisarežiimi liberaliseerimist käsitlevat dialoogi ning nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon viiksid protsessi läbi võimalikult läbipistvalt ja selgelt määratletud sihttasemetega, et lihtsustada välist järelevalvet ja suurendada avaliku sektori vastutust protsessis;

18. juhib tähelepanu sellele, et kohmakas viisamenetlus, mida veelgi halvendab töötajate nappus piirkonnas asuvates konsulaatides ja saatkondades, võib tekitada piirkonna elanike seas vaenulikkust ELi vastu ajal, mil reformide elluviimiseks omab kaudselt kõige suuremat tähtsust just Euroopa Liidu populaarsus;

19. soovitab Lääne-Balkani riikidel kiirendada jõupingutusi üksikkavades seatud nõuete täitmiseks, et tagada nendele riikidele kehtestatud viisarežiimi tühistamine nii kiiresti kui võimalik; on veendunud, et nende tingimuste täitmine on Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamiseks esmatähtis; on seoses sellega arvamusel, et IPA

1 Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi

rahastamisvahend (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

PE 425.403\ 303

ET

peaks toetama jõupingutusi, mida teevad abi saavad maad viisavabadussuunistes sätestatud nõuete täitmiseks;

20. toetab täielikult programmi Erasmus Mundus raames rahastamise ja stipendiumite arvu suurendamist Lääne-Balkani riikide tudengitele ja teadlastele õpinguteks ja uurimistööks ELis, et tutvustada Lääne-Balkani riikide elanikele ja asutustele ELi tegevuskavasid ja arendada õpitud oskusi; nõuab tungivalt, et abi saavad riigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, mille hulka kuuluvad avalikustamis- ja teabekampaaniad, et võimaldada oma kodanikel neid võimalusi täielikult kasutada; kutsub asjaomaseid riike üles tugevdama ettevalmistavaid haldusmeetmeid, et täita elukestva õppe programmiga liitumise kriteeriumid;

21. rõhutab hariduse ja koolituse ülisuurt tähtsust nüüdisaja teadmistepõhises majanduses; rõhutab sellega seoses vajadust tugevdada ja ergutada hariduse andmise kõikidel tasanditel ettevõtlusalaseid ja innovaatilisi oskusi;

22. toetab täielikult Lääne-Balkani riikide osalemist ühenduse programmides ja ametites; juhib eelkõige tähelepanu nende osalemisele energiaühenduse asutamislepingus ja nende kavandatavale osalemisele transpordiühenduse asutamislepingus kui eeskujulikele näidetele kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide täielikust integratsioonist ühenduse struktuuridesse ning õigusaktide ühtlustamisest ühenduse õigustikuga ühinemisprotsessi algusjärgus;

23. rõhutab, et keskkonnakaitse moodustab olulise osa Lääne-Balkani piirkonna jätkusuutlikust arengust; kutsub seetõttu Lääne-Balkani riikide valitsusi üles kinni pidama Kagu-Euroopa energiaühenduse põhimõtetest ja sihtidest, et edendada usaldusväärset keskkonnapoliitikat ja strateegiaid, eriti taastuvenergia valdkonnas, kooskõlas ELi keskkonnaalaste standarditega ja ELi kliimamuutuse alase poliitikaga;

24. toetab parlamentide vahelist dialoogi piirkondlikul tasandil ja rõhutab, et Lääne-Balkani riikide parlamentide täielik kaasamine Euroopa integratsiooniprotsessi on tähtis; on veendunud, et Euroopa Parlamendil ja liikmesriikide parlamentidel on Lääne-Balkani riikide parlamentidega dialoogi ja koostöö loomisel oluline roll; usub, et Euroopa Parlamendi parlamentidevaheliste kohtumiste olemust tuleks parandada, et luua toimiv ja tõhus süsteem täpsemate, praktikale orienteeritud arutelude ja seminaride korraldamiseks;

25. rõhutab, et oluline on töötada kõigi tariifsete ja mittetariifsete kaubandustõkete vähendamise suunas antud piirkonnas ning Lääne-Balkani riikide ja ELi vahel, mis on majandusliku arengu, piirkondlikku integratsiooni ja inimestevaheliste kontaktide edendamise peamine prioriteet; rõhutab Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu (CEFTA) keskset rolli piirkonna kaubanduse liberaliseerimise edendamisel ning tunneb heameelt komisjoni poolt CEFTA sekretariaadile antava rahalise toetuse üle;

26. väljendab solidaarsust Lääne-Balkani riikidega üleilmses majanduskriisis ja kinnitab oma toetust selle piirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele kindlustamisele; tunneb seetõttu heameelt komisjoni hiljutise ettepaneku üle laiendada Euroopa majanduse taastamiskava Lääne-Balkanile ning nõuab tungivalt, et komisjon oleks valvel ja võtaks vajaduse korral kohaseid meetmeid stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi sujuva jätkumise tagamiseks;

304 /PE 425.403

ET

27. nõuab tungivalt, et CEFTA osalised jätkaksid jõupingutusi kõigi mittetariifsete tõkete ja kõigi põllumajandustoodetega kauplemisele kehtestatud tollimaksude ja kvootide vähendamiseks; kutsub üleeuroopalise Euroopa – Vahemere piirkonna rühma liikmeid üles jätkama tööd selles suunas, et leida lahendus küsimustele, mis tõkestavad praegu üleeuroopalise Euroopa – Vahemere piirkonna diagonaalse kumuleerumise süsteemi laiendamist Lääne-Balkani riikidele;

28. kutsub nõukogu ja komisjoni üles rakendama kõiki asjaomaseid meetmeid, et ergutada Lääne-Balkani riikide tugevamat lõimimist maailma kaubandus- ja majandussüsteemi, eelkõige Maailma Kaubandusorganisatsiooniga ühinemise teel; rõhutab, et kaubanduse liberaliseerimine peab käima käsikäes vaesuse ja tööpuuduse taseme vähendamise, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste edendamise ning keskkonna austamisega; kutsub komisjoni üles esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt Euroopa Parlamendile heakskiidu andmiseks mis tahes uued ettepanekud, mille eesmärk on anda Lääne-Balkani riikidele erakorralist eelarvetoetust;

29. kutsub piirkonnas asuvaid riike üles omistama suurt tähtsust võitlusele korruptsiooniga, sest korruptsioon takistab tõsiselt sotsiaalset progressi; kutsub neid riike üles võtma kõiki vajalikke meetmeid, et võidelda organiseeritud kuritegevusega ning inim- ja uimastikaubandusega;

30. nõuab tungivalt, et EL toetaks jätkuvalt piirkondliku koostöö algatusi justiits- ja siseküsimuste valdkonnas ning õigus- ja kohtusüsteemide ühtlustamiseks tehtavaid jõupingutusi, muu hulgas näiteks Kagu-Euroopa politseikoostöö konventsiooni, Kagu-Euroopa õiguskaitsekeskust (SELEC) ja Kagu-Euroopa prokuröride nõuanderühma (SEEPAG); võtab teadmiseks käimasoleva ja kavandatava finantsabi Kagu-Euroopa prokuröride võrgustikule (PROSECO) ja rahvusvaheliste õiguskaitse koordineerimisüksuste (ILECUs) loomiseks ning nõuab tungivalt, et komisjon kooskõlastaks neid projekte eespool nimetatud algatustega;

31. nõuab tungivalt, et komisjon määraks kindlaks prioriteetsed projektid ja täpsustaks, milliseid nõudeid see seab mitmetele riiklikele ja piirkondlikele institutsioonidele seoses riikidevahelise ja institutsioonidevahelise koostööga justiits- ja siseküsimuste valdkonnas; rõhutab, et oluline on töötada välja algatusi e-õiguskeskkonna valdkonnas, mis on osa ELi toetusest e-valitsuse algatustele, et parandada koostööd ja suurendada kohtuprotsesside ja sisemiste haldussüsteemide läbipaistvust;

32. väljendab oma kriitikat kõikides endise Jugoslaavia riikides kehtivate põhiseaduslike sätete ja õigusnormide üle, mis keelavad neil välja anda oma riigi kodanikke, kellele tahetakse esitada süüdistus piirkonna teises riigis, ja õiguslike takistuste üle, mis takistavad raskete kuritegude menetlemise üleandmist piirkonna eri riikides ühelt kohtult teisele; palub nõukogul ja komisjonil nõuda tungivalt, et piirkonna riigid võtaksid meetmeid, et sellised keeldud ja õiguslikud takistused kooskõlastatult kaotada;

33. juhib tähelepanu, et väljaandmist piiravad õigusnormid võivad soodustada karistamatust raskete kuritegude eest, sealhulgas inimsusevastaste kuritegude, sõjaõiguse ja –tavade rikkumise, piiriülese organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku salakaubavedamise ja terrorismi eest, ning et need õigusnormid on laialdase kriitika osaliseks saanud, kuid jätkuvalt kasutatava tagaseljaotsuste praktika üks peamisi põhjusi; toetab riiklike prokuröride jõupingutusi ületada eespool nimetatud õiguslikud takistused pragmaatilise koostöökorra kaudu; kiidab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE)

PE 425.403\ 305

ET

tööd Euroopas suurema koostöö edendamisel ning julgustab piirkonna riike veelgi soodustama vastastikust õigusabi ja väljaandmist ning austama samal ajal täielikult inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse norme;

34. rõhutab, et täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga seoses järelejäänud tagaotsitavate süüdistatavate vahistamise ja väljaandmise, tõendusmaterjali edastamise ja täieliku koostööga enne kohtuprotsessi ja selle ajal on oluline ühinemisprotsessi eeldus; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks koos endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu, OSCE ja piirkonna valitsustega algatusi, mille eesmärk on tugevdada sõjakuritegude ja muude väiksemate kuritegude eest vastutuse kindlaksmääramisega tegelevate riiklike kohtute suutlikkust ja tõhusust ning tagada, et kohtuprotsessid viiakse läbi sõltumatult ja erapooletult ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse standardite ja normidega;

35. märgib hariduse kavandamise ja struktuuride põhirolli kaasatuse edendamisel ja rahvustevaheliste pingete vähendamisel; kutsub seetõttu Lääne-Balkani riikide valitsusi üles parandama hariduse kvaliteeti kodaniku-, inim- ja demokraatlike õiguste kui põhiliste Euroopa väärtuste lisamisega õppekavadesse ja lõpetama koolides segregatsiooni; juhib tähelepanu sellele, et kui lepitamise edendamisel ja rahvusrühmade vaheliste suhete parandamisel soovitakse saavutada tulemusi, peab ajaloo õpetamine Lääne-Balkani riikide koolides ja ülikoolides põhinema dokumenteeritud uuringutel ja peegeldama piirkonna rahvus- ja etniliste rühmade eri seisukohti; toetab täielikult selliseid algatusi (näiteks Kagu-Euroopa demokraatia- ja lepituskeskuse ühine ajalooprojekt), mille eesmärk on koostada ja levitada ajaloo õpetamiseks ühiseid materjale, milles antakse Balkani ajaloost mitmetahuline ülevaade, ning kutsub piirkonna pädevaid ministeeriumeid, haridusameteid ja õppeasutusi üles ühiste ajaloo õpetamise materjalide kasutamist toetama; kutsub komisjoni üles toetama selliseid algatusi rahaliselt ja poliitiliselt;

36. rõhutab etniliste ja rahvusvähemuste õiguste suurendamise, kaitse ja tagamise tõhusa raamistiku tähtsust piirkonnas, mida iseloomustab paljurahvuselisus ning mis on olnud minevikus tunnistajaks ulatuslikule ja süstemaatilisele etnilistest põhjustest ajendatud vägivallale; palub piirkonna valitsustel tugevdada jõupingutusi, mille eesmärk on tagada, et vähemuste ja inimõigusi käsitlevaid kõiki õigusakte järgitaks praktikas nõuetekohaselt ning et nende õigusaktide rikkumise korral võetaks kohaseid meetmeid; nõuab tungivalt täiendavate jõupingutuste tegemist, et parandada vähemuste kaasamist ja ebasoodsas olukorras olevate vähemusrühmade (eriti romid) olukorra parandamist taotlevate algatuste nõuetekohast rahastamist ja elluviimist;

37. rõhutab vajadust koostada ja rakendada programme, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja tugevdatakse naiste rolli ühiskonnas kui demokraatia vaimu ja Euroopa väärtustele pühendumise garantiid;

38. juhib tähelepanu, et piirkonna valitsustel tuleb teha suuremaid jõupingutusi, sealhulgas vara tagastamine ja ajutiselt asustatud majade tagastamine, et tagada pagulaste ja riigi sees ümberasustatud isikute püsiv tagasipöördumine, vastavalt piirkonna ministrite konverentsil 31. jaanuaril 2005. aastal esitatud Sarajevo pagulaste tagasipöördumise deklaratsioonile; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon nõuaksid, et piirkonna valitsused töötaksid välja ja viiksid ellu programme tagasipöördujatele eluaseme leidmiseks ja sotsiaalteenuste kättesaadavaks muutmiseks, ning tugevdaksid

306 /PE 425.403

ET

tagasipöörduvate vähemuste vastase diskrimineerimisega võitlemiseks tehtavaid jõupingutusi; on seisukohal, et kui kõnealused riigid saavad kandidaatriigi staatuse, peaksid need meetmed olema juba kehtestatud ning need tuleks ühinemisprotsessi jooksul kindlalt rakendada ja lõpule viia;

39. väljendab muret poliitilise sekkumise pärast meedia tegevusse kõikides Lääne-Balkani riikides ning äri-, poliitiliste ja meedia huvide segunemise pärast ning uurivate ajakirjanike suhtes tehtavate ähvarduste ja nende ahistamise pärast; kutsub Lääne-Balkani riike üles täielikult austama ajakirjanike ja sõltumatu meedia kui demokraatlikus Euroopa riigis oleva seadusliku võimu õigusi;

40. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Kosovo, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro ja Serbia valitsustele ja parlamentidele, OSCE eesistujale, OSCE Parlamentaarse Assamblee presidendile, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistujale, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee presidendile, piirkondliku koostöönõukogu sekretariaadile, endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelisele kriminaalkohtule ning Kesk-Euroopa Vabakaubanduslepingu sekretariaadile.

PE 425.403\ 307

ET

P6_TA-PROV(2009)0332

Olukord Bosnias ja Hertsegoviinas

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Bosnias ja Hertsegoviinas

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse üldasjade ja välissuhete nõukogu 16. juuni 2003. aasta järeldusi Lääne-Balkani kohta ning järelduste lisa pealkirjaga „Lääne-Balkanit käsitlev Thessaloniki tegevuskava: Euroopa integratsiooni suunas”, mis kiideti heaks 19.–20. juunil 2003. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu Thessaloniki tippkohtumisel;

– võttes arvesse stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingut, mis allkirjastati ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel 16. juunil 2008. aastal;

– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu sõlmimise kohta ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Bosnia ja Hertsegoviina vahel1;

– võttes arvesse Tema Ekstsellents Valentin Inzko nimetamist 11. märtsil 2009. aastal ELi eriesindajaks Bosnias ja Hertsegoviinas2;

– võttes arvesse 8. novembril 2008. aastal Prudis parteide HDZ BiH (Bosnia ja Hertsegoviina Horvaatia Demokraatlik Liit), SNSD (Sõltumatute Demokraatide Allianss) ja SDA (Demokraatliku Aktsiooni Partei) juhtide tehtud ühisavaldust põhiseaduse reformi, riigivara, rahvaloenduse ja Brčko ringkonna kohta ning võttes arvesse parteijuhtide hilisemaid kohtumisi;


A. arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina poliitilise kliima pidev halvenemine valmistab Euroopa Parlamendile tõsist muret;

B. arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina riik kujutab endast Daytoni rahulepingu kohaselt käegakatsutavat tõendit selle kohta, et pärast 1990. aastate vägivaldset konflikti soovitakse saavutada erinevate kogukondade püsiv leppimine;

C. arvestades, et lepitusprotsess on lahutamatult seotud riigi edusammudega Euroopaga integreerumise suunas, sest riigi aluseks on üldjoontes samad väärtused, millel põhineb EL;

D. arvestades, et eespool nimetatud Euroopa Ühenduste ning Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamine näitas selgelt, et eesmärk saada

1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0522. 2 Nõukogu 11. märtsi 2009. aasta ühismeede 2009/181/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse

Euroopa Liidu eriesindaja Bosnias ja Hertsegoviinas (ELT L 67, 12.3.2009, lk 88).

308 /PE 425.403

ET

ELi liikmeks on Bosnia ja Hertsegoviina jaoks reaalselt saavutatav ja riigi võimuses, kui riik täidab Kopenhaageni kriteeriumid ja viib ellu vajalikud reformid, mis on kehtestatud Euroopa partnerluse prioriteetitega;

E. arvestades, et Bosnia ja Hertsegoviina territoriaalse terviklikkuse kahtluse alla seadmine ei rikuks mitte ainult Daytoni rahulepingut, mille kohaselt ei ole ühelgi föderatsiooni osal õigust Bosniast ja Hertsegoviinast lahku lüüa, vaid see oleks vastuolus ka rahvuskogukondade vastastikuse sallivuse ja rahumeelse kooselu põhimõtetega, millele on rajatud kogu Lääne-Balkani piirkonna stabiilsus;

F. arvestades, et seetõttu ei aktsepteeri ega salli rahvusvaheline kogukond, sh EL mingil juhul Bosnia ja Hertsegoviina jagunemist,

1. on seisukohal, et Lääne-Balkani kogu rahvastiku huvides on Euroopaga integreeruda; peab seetõttu kahetsusväärseks, et Bosnia ja Hertsegoviina poliitikud, kes ei suuda kokku leppida oma riigi tulevikku puudutavates ühtsetes poliitilistes seisukohtades, on lühinägeliku natsionalismi tõttu kaldumas kõrvale ELiga ühinemise sihist, mis tooks Bosnia ja Hertsegoviina kodanikele rahu, stabiilsuse ja heaolu;

2. tuletab Bosnia ja Hertsegoviina poliitilistele juhtidele meelde, et ELiga ühinemine tähendab, et tuleb tunnustada ELi aluseks olevaid väärtusi ja põhimõtteid, milleks on inimõiguste, sh vähemuste õiguste austamine, solidaarsus, sh rahvaste ja kogukondade solidaarsus, sallivus, sh sallivus erinevate traditsioonide ja kultuuride suhtes, õigusriigi põhimõte, sh kohtuvõimu sõltumatuse austamine, ja demokraatia, sh enamuse põhimõtte austamine ja sõnavabadus; nõuab tungivalt, et poliitilised juhid hoiduksid vihkamise poliitikast, natsionalistlikest avaldustest ja separatismist, ning mõistab hukka ühepoolse taganemise reformidest;

3. tuletab ka meelde, et võimalust saada ELi liikmeks pakuti Bosniale ja Hertsegoviinale kui ühele terviklikule riigile, mitte selle koosseisu kuuluvatele osadele, ning et järelikult on lahkulöömise ähvardused või muud riigi suveräänsust ohustavad katsed täiesti vastuvõetamatud;

4. nõuab tungivalt, et asjaomased ametivõimud ja poliitilised juhid keskenduksid sellega seoses väga jõuliselt lepitus-, vastastikuse mõistmise ja rahutagamismeetmetele, mis toetaksid riigi stabiilsust ja rahvustevahelist rahu;

5. kordab, et kui Bosnia ja Hertsegoviina soovib tõsiselt ELiga ühineda, peaks ta täitma järgmised nõuded:

a) riigiasutused peavad suutma vastu võtta ja tõhusalt ellu viia ELiga ühinemiseks vajalikud reformid;

b) riik peaks seetõttu rajama avalik-õiguslikud institutsioonid, mis rajanevad õigusriigi põhimõttel ja mis on võimelised tõhusalt otsuseid vastu võtma; need institutsioonid peavad olema toimivad, autoriteetsed, poliitiliselt sõltumatud ja varustatud piisavate ressurssidega;

6. on veendunud, et ülalnimetatud nõudeid saab täita ainult Bosnia ja Hertsegoviina põhiseadust reformides, mis peab toimuma järgmiste kriteeriumide alusel:

PE 425.403\ 309

ET

a) ELi liikmena toimimiseks, toimiva ühtse turu loomiseks ja säilitamiseks, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks ning riigi huvide esindamiseks ja kaitsmiseks välismaal peaks riigil olema piisavad seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuvolitused ning eelarvevolitused;

b) Bosnia ja Hertsegoviina riigiaparaadi haldustasandite arv peaks olema proportsionaalne riigi rahaliste vahenditega ja põhinema vastutusvaldkondade tõhusal, sidusal ja mõjuval jaotusel;

c) tähtsate riiklike huvide kaitsmine Bosnias ja Hertsegoviinas peab vastama riigi tegutsemissuutlikkusele;

d) kõigil vähemuskogukondadel peavad olema põhirahvustega samad õigused, seega tuleb kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni sätetega ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni (European Commission for Democracy through Law) asjakohaste arvamustega kaotada etnilisel päritolul põhinevad piirangud õigusele olla valitud;

7. rõhutab sellega seoses, et riigivara küsimuses on vaja selget lahendust, mis vastab keskvõimu põhiseaduslikele eelisõigustele;

8. tuletab Bosnia ja Hertsegoviina poliitikutele meelde, et nende kohus on saavutada kokkulepe ülalnimetatud küsimustes ja et kui neil ei õnnestu kokkulepet saavutada, viivad nad oma riigi ja kodanikud stagneerumise ja isolatsioonini ajal, mil finants- ja majanduskriis avaldab Bosniale ja Hertsegoviinale suurt negatiivset mõju ja põhjustab märkimisväärselt suure arvu töökohtade kadumist;

9. märgib, et riigi põhiseaduse reformi ja selle Euroopa-suunaliste väljavaadete sügavuti ja laiuti toimuvasse arutelusse tuleks kaasata kõik Bosnia ja Hertsegoviina ühiskonna osad, mitte jätta see peamiste poliitiliste parteide ja rahvuskogukondade juhtide monopoliks;

10. nõuab tungivalt, et Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu ja parlamentaarne assamblee teeksid suuremaid ja tõhusamaid jõupingutusi eurointegratsiooni nõuetele vastavate õigusaktide vastuvõtmise nimel, ning ergutab erinevaid Bosnia ja Hertsegoviina organeid ja ametivõime parandama ELiga seotud teemade koordineerimist;

11. nõuab, et eurointegratsiooni büroo uus juhataja viimaks ametisse nimetataks, ja tuletab Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudele meelde, et kandidaadi valik peab olema erapooletu ja põhinema eranditult asjakohasel töökogemusel, tõestatud oskustel ja Euroopa asjade põhjalikul tundmisel;

12. kutsub Bosnia ja Hertsegoviina ametivõime üles kiiresti täitma viisavabaduse saavutamise tegevuskavas kehtestatud nõuded, et tagada praegu kehtivate viisanõuete tühistamine 2009. aasta lõpuks;

13. väljendab muret poliitilise sekkumise pärast meedia tegevusse Bosnias ja Hertsegoviinas ning äri-, poliitiliste ja meedia huvide segunemise pärast; kutsub sellega seoses ametivõime üles täiel määral austama ajakirjanike õigusi ja meedia sõltumatust;

14. kordab samas, et rahvusvaheline kogukond ja ELi eriesindaja Valentin Inzko seisavad

310 /PE 425.403

ET

vastavalt eriesindaja mandaadile kindlalt igasuguste katsete vastu kahjustada Daytoni rahulepingu aluseid, eelkõige mis puudutab erinevate rahvuskogukondade rahumeelset kooselu ühesainsas riigis;

15. on seetõttu seisukohal, et eriesindaja büroo peaks aitama Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimudel nõuetekohaselt täita kõik rahu tagamise nõukogu seatud viis eesmärki ja kaks tingimust, ning et kuni selle saavutamiseni peaks büroo alles jääma ja tagama Daytoni rahulepingu nõuetekohase rakendamise;

16. rõhutab, et rahu tagamise nõukogu seatud viie eesmärgi ja kahe tingimuse täitmine on oluline ka ELi tegevuskava osas edusammude tegemiseks;

17. peab kahetsusväärseks nõukogu vähest tähelepanu Bosnia ja Hertsegoviina poliitilise kliima halvenemisele ning liikmesriikide senist vähest meelekindlust riigis valitseva olukorra lahendamisel tõsisel ja kooskõlastatud moel;

18. kutsub nõukogu üles kinnitama Bosniale ja Hertsegoviinale esitatud ning käesolevas resolutsioonis nimetatud nõudmisi ja pühenduma nende täitmise edendamisele; on sellega seoses veendunud, et nõukogu peaks andma uuele ELi eriesindajale:

a) tugeva ja selgelt määratletud mandaadi ning vajaliku inimressursi, et hõlbustada käesolevas resolutsioonis nimetatud reformide elluviimist ja edendada dialoogi kodanikuühiskonnaga reformidega seotud küsimustes, sh avalike sihtkampaaniate ning kultuuride- ja religioonidevahelist dialoogi toetavate meetmete abil;

b) riigi reaalse progressi edendamiseks vajalikud ELi vahendite kasutamise mehhanismid, sh karistusvolitused (nt ELi finantsabi peatamine);

c) täieliku ja püsiva poliitilise toetuse ning volituse tagada Bosnias ja Hertsegoviinas olevate ELi osaliste ja vahendite üldine koordineerimine ning tagada seeläbi kõigi ELi meetmete kooskõla ja kokkusobivus, nagu ka koordineerimine Bosnias ja Hertsegoviinas tegutsevate ELi väliste rahvusvaheliste osalistega;

d) õiguse esitada poliitika- ja julgeolekukomiteele iga kuu ajakohast teavet Bosnias ja Hertsegoviinas toimunud arengu kohta ja anda asjakohaseid soovitusi sihtsanktsioonide kohta;

19. kutsub ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat Javier Solanat ning komisjoni laienemisvolinikku Olli Rehni üles olema Bosnias ja Hertsegoviinas palju aktiivsem ja nähtavam ning külastama selleks riiki regulaarselt ja edendama veelgi tõhusamalt kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi;

20. õnnitleb Bosnia ja Hertsegoviina kodanikuühiskonda selle puhul, et ta on näidanud üles rohkem head tahet kui tema poliitilised juhid, ning on olnud riigis toimuvate muutuste ja leppimise positiivseks teguriks;

21. on lisaks veendunud, et Bosniasse ja Hertsegoviinasse peaksid jääma märkimisväärse suurusega rahvusvahelised väed, mis peaksid olema kiirreageerivad, et näidata rahvusvahelise kogukonna kindlameelsust Bosnia ja Hertsegoviina turvalisuse ja

PE 425.403\ 311

ET

terviklikkuse kaitsmisel;

22. kordab oma nõudmist, et viivitamatult vahistataks endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtu poolt tagaotsitavad ülejäänud sõjakuritegudes süüdistatavad, ja et Bosnia ja Hertsegoviina ametivõimud võtaksid otsustavaid meetmeid selliseid sõjakuritegudes süüdistatavaid abistavate kuritegelike võrgustike hävitamiseks;

23. nõuab lõpetuseks tihedamat dialoogi ELi, USA ja teiste rahvusvaheliste osaliste vahel, et saavutada laiaulatuslik toetus Bosnia ja Hertsegoviina sidusale lähenemisviisile ning vältida riigi poliitilise olukorra edasist halvenemist ja piirkonna destabiliseerumist; rõhutab vajadust tõhustatud piirkondliku koostöö järele Bosnia ja Hertsegoviina arengu edendamiseks;

24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning Bosnia ja Hertsegoviina ning föderatsiooni osade valitsustele ja parlamentidele.

312 /PE 425.403

ET

P6_TA-PROV(2009)0333

Tuumarelva leviku tõkestamine ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tulevik

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta soovitus nõukogule tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta (2008/2324(INI))

Euroopa Parlament,

− võttes arvesse ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule, mille esitasid Annemie Neyts-Uyttebroeck Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsiooni nimel ja Angelika Beer Roheliste ja Euroopa Vabaliidu fraktsiooni nimel tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuleviku kohta (B6-0421/2008);

− võttes arvesse eelseisvat tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osapoolte 2010. aasta konverentsi lepingu läbivaatamiseks;

− võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone (26. veebruar 20041, 10. märts 20052, 17. november 20053 ja 14. märts 20074) tuumarelvade leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta;

– võttes arvesse oma 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa julgeolekustrateegia ning Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise kohta5;

− võttes arvesse ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal;

– võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta avaldust rahvusvahelise julgeoleku tugevdamise kohta ja eriti selle punkte 6, 8 ja 9, milles väljendatakse ELi otsustavust võidelda massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu;

– võttes arvesse tuumatarneriikide grupi keskset rolli tuumarelva leviku tõkestamise kontekstis;

– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise kohta, eriti 2004. aasta resolutsiooni 1540;

– võttes arvesse üldist tuumakatsetuste keelustamise lepingut, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) üldiste kaitsemeetmete lepinguid ja nende lisaprotokolle, tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni, tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni, ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitlevat Haagi tegevusjuhendit, strateegilise relvastuse vähendamise lepingut (START

1 ELT C 98 E, 23.4.2004, lk 152. 2 ELT C 320 E, 15.12.2005, lk 253. 3 ELT C 280 E, 18.11.2006, lk 453. 4 ELT C 301 E, 13.12.2007, lk 146. 5 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0255.

PE 425.403\ 313

ET

I), mis kaotab kehtivuse 2009. aastal, ja strateegilise ründerelvastuse vähendamise lepingut (SORT);

− võttes arvesse Euroopa Ülemkogul 11. detsembril 2008 vastu võetud aruannet Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise kohta;

− võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 90;

− võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A6-0234/2009);

A. rõhutades vajadust tugevdada veelgi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kõiki kolme sammast, milleks on tuumarelva leviku tõkestamine, desarmeerimine ja koostöö tuumaenergia tsiviilotstarbelise kasutamise valdkonnas;

B. tundes tõsist muret edu puudumise pärast konkreetsete eesmärkide (nagu nn 13 sammu1) saavutamisel tuumarelva leviku tõkestamise lepingu eesmärkide täitmisel, milles lepiti kokku varasematel vahekonverentsidel, eriti nüüd, mil ohud kerkivad üles mitmel põhjusel, sealhulgas tuumarelva leviku laienemine, tuumatehnoloogia ja radioaktiivsete ainete kuritegelike organisatsioonide ja terroristide kätte sattumise võimalus ning tuumarelva leviku tõkestamise lepingu tuumarelvi omavate lepinguosaliste soovimatus oma tuumarelvavarusid vähendada või need likvideerida ning vähendada oma poolehoidu tuumaheidutuse sõjalisele doktriinile;

C. arvestades, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui ka mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule;

D. tuletades meelde ELi kohustust kasutada kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, et ennetada, takistada, peatada ja võimaluse korral kõrvaldada tuumarelva levitamise programme, mis valmistavad muret kogu maailmas, nagu on selgesõnaliselt väljendatud ELi massihävitusrelvade leviku tõkestamise strateegias, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 12. detsembril 2003. aastal;

E. rõhutades vajadust suurendada ELi jõupingutusi, et astuda vastu tuumarelva leviku protsessidele ja rahastamisele, et kehtestada karistused tuumarelva levitamise eest ja töötada välja meetmed, millega ennetada teadmiste ja oskusteabe mittemateriaalset edastamist kõigi olemasolevate vahenditega, kaasa arvatud mitmepoolsed lepingud ja kontrollimehhanismid, riiklikult ja rahvusvaheliselt koordineeritud ekspordikontroll, ohu vähendamisele suunatud koostööprogrammid ning poliitilised ja majandushoovad;

F. saades julgustust uutest desarmeerimisettepanekutest, nagu need, mida nõudsid Henry Kissinger, George P. Shultz, William J. Perry ja Sam Nunn 2007. aasta jaanuaris ja 2008. aasta jaanuaris, samuti tuumarelvastuse näidiskonventsioonist ja Hiroshima-Nagasaki protokollist, mida edendasid ülemaailmselt kodanikuühiskonna organisatsioonid ja juhtpoliitikud, ning sellistest kampaaniatest nagu „Global Zero”, mille puhul väidetakse, et üks otsustav võimalus tuumarelva leviku tõkestamise tagamiseks ja ülemaailmse julgeoleku saavutamiseks on liikuda tuumarelvade likvideerimise poole;

1 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon: tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osapoolte

2000. aasta konverents lepingu läbivaatamiseks, NPT/CONF.2000/28 (I ja II osa).

314 /PE 425.403

ET

G. tervitades sellega seoses Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi valitsuste algatusi oma tuumarelvavarude vähendamiseks;

H. saades eelkõige tugevat julgustust USA presidendi Barack Obama Prahas 5. aprillil 2009 väljendatud selgest visioonist tuumaküsimustega seotud lähenemisviisi kohta, tema võetud kohustusest tegeleda edasi tuumadesarmeerimisega ja tema nägemusest tuumarelvavaba maailma osas; väljendades heameelt konstruktiivse koostöö üle USA ja Venemaa vahel, et uuendada START-lepingut, võtta ballistilised kanderaketid maha kiirpäästikurežiimilt ning vähendada oluliselt USA tuumarelva- ja tuumamaterjalivarusid; väljendades heameelt USA otsuse üle osaleda täiel määral E3+3 protsessis Iraaniga; tervitades IAEA kaitsemeetmete lepingu lisaprotokolli ratifitseerimist Ameerika Ühendriikide poolt kui positiivset ja usaldust suurendavat sammu; tervitades soojalt ka president Obama kavatsust viia lõpule üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu ratifitseerimine USA poolt ja alustada läbirääkimisi lõhustuvate materjalide keelustamise lepingu osas;

I. rõhutades vajadust tihedalt kooskõlastada Euroopa Liidu tegevust tema peamiste strateegiliste partnerite, sealhulgas eriti Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga, ning teha nendega koostööd tuumarelva leviku tõkestamise korra taaselustamiseks ja tugevdamiseks;

J. rõhutades, et tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kui ülemaailmse tuumarelva leviku tõkestamise režiimi nurgakivi kindlustamine on väga oluline, ning tunnistades, et julget poliitilist juhtimist ning tervet rida järgemööda edasiviivaid samme on tungivalt vaja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu kehtivuse taaskinnitamiseks ning selleks, et tugevdada praegust tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise režiimi moodustavaid kokkuleppeid, lepinguid ja asutusi, eelkõige tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingut ja IAEA-d;

K. tervitades sellega seoses Suurbritannia ja Norra ühisalgatust, mille eesmärk on hinnata tuumarelvade võimaliku demonteerimise ja sellega seotud kontrollimenetluste teostatavust ning kehtestada selleks selged protseduurid; pidades kõnealust algatust väga positiivseks ELi, NATO ja teiste asjaomaste osapoolte jaoks;

L. väljendab heameelt ELi eesistujariigi Prantsusmaa 5. detsembri 2008. aasta desarmeerimisküsimusi käsitleva kirja üle ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile, milles visandatakse ELi desarmeerimisettepanekud, mis kiideti heaks 2008. aasta detsembris Euroopa Ülemkogus;

M. tervitades ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana 9. detsembri 2008. aasta kõnet konverentsil „Rahu ja desarmeerimine: tuumarelvadeta maailm”, milles ta tervitas asjaolu, et tuumadesarmeerimise küsimus on rahvusvahelisel tasandil jälle esikohale tõusnud, ja rõhutas vajadust süvalaiendada tuumarelva leviku tõkestamise küsimus ELi üldpoliitikasse;

N. väljendades heameelt USA presidendi Barack Obama kõne üle Prahas 5. aprillil 2009, milles ta väitis, et USA-l on moraalne kohustus juhtida kampaaniat, et kaotada maailmast tuumarelvad, kuigi ta tunnistas, et seda eesmärki ei suudeta võib-olla saavutada tema eluajal, ning rõhutas vajadust tugevdada tuumarelvade leviku tõkestamise lepingut kui koostöö ja etapiviisilise lahenduse alust; arvestades, et USA uus valitsus peaks täielikult kaasama Euroopa Liidu kõnealusesse kampaaniasse, ja

PE 425.403\ 315

ET

eelkõige 2009. aastal kavandatavasse ülemaailmsesse kohtumisse, mille eesmärk on keskenduda tuumarelvade ohule;

O. viidates sellele, et alates 2003. aastast on ELi ja kolmandate riikide vahelistesse lepingutesse tavaliselt lisatud tuumarelva leviku tõkestamise klauslid;

P. võttes arvesse ELi heakskiidu saanud tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise algatusi väljaspool ÜRO raamistikku, näiteks massihävitusrelvade leviku vastast julgeolekualgatust ja G8 maailmapartnerlust;

Q. tervitades asjaolu, et komisjonil on tuumatarneriikide grupis ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingu vahekonverentsil vaatleja staatus ning et nõukogu sekretariaat osaleb samuti tuumarelva leviku tõkestamise lepingu konverentsil, kas EÜ või siis ELi eesistujariigi delegatsiooni koosseisus,

1. edastab nõukogule järgmised soovitused:

a) vaadata tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta vahekonverentsi – mis tugevdab veelgi tuumarelva leviku tõkestamise lepingu praegust kolme sammast – eduka tulemuse ettevalmistamiseks läbi ja ajakohastada nõukogu 25. aprilli 2005. aasta ühine seisukoht 2005/329/ÜVJP, mis käsitleb tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriikide 2005. aasta konverentsi lepingu läbivaatamise kohta1, mis tuleb heaks kiita Euroopa Ülemkogu kohtumisel 2009. aasta detsembris; võtta kohustus jõuda lõpuks täieliku tuumadesarmeerimiseni, nagu see on kirjas ettepanekus võtta vastu tuumarelvastuse konventsioon;

b) suurendada jõupingutusi tuumarelva leviku tõkestamist reguleerivate õigusaktide üleilmastumise ning tõhusa rakendamise tagamiseks, eriti kontrollivahendite tõhustamise abil;

c) toetada aktiivselt koostöös partneritega konkreetseid ettepanekuid kõigi tuumakütuste tootmise, kasutamise ja ümbertöötlemise IAEA kontrolli alla toomiseks, sealhulgas rahvusvahelise tuumakütusehoidla loomiseks; lisaks toetada muid algatusi tuumakütusetsükli mitmepoolseks muutmiseks tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise eesmärgil, arvestades sellega seoses, et Euroopa Parlament tervitab nõukogu ja komisjoni valmisolekut eraldada kuni 25 miljonit eurot IAEA kontrolli all oleva tuumakütusehoidla loomiseks ning soovib näha nimetatud küsimusele suunatud ühismeetme kiiret heakskiitmist;

d) toetada edasisi pingutusi IAEA volituste suurendamiseks, sealhulgas IAEA kaitsemeetmete lepingu lisaprotokolli üldiseks muutmist ja muid usaldust suurendavate meetmete väljatöötamisele suunatud samme; tagada piisavate vahendite kättesaadavaks tegemine nimetatud organisatsioonile, et ta saaks täita oma elutähtsaid volitusi tuumategevuse ohutuks muutmisel;

e) saavutada olulist edu G8 partnerlusalgatuse, massihävitusrelvade leviku vastase julgeolekualgatuse ja ülemaailmse ohu vähendamise algatuse osas ning avaldada survet üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu kiireks jõustamiseks;

1 ELT L 106, 27.4.2005, lk 32.

316 /PE 425.403

ET

f) süvendada oma dialoogi uue USA administratsiooni ja kõigi tuumarelvi omavate riikidega, et järgida ühist kava, mille eesmärk on tuumalõhkepeade varude järkjärguline vähendamine; toetada eriti USA ja Venemaa samme oma tuumarelvavarude oluliseks vähendamiseks vastavalt lepingutele START I ja SORT; avaldada survet tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu ratifitseerimise ja START-lepingu uuendamiseks;

g) töötada tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta vahekonverentsil välja strateegiad kokkuleppe saavutamiseks lepingu osas, mille eesmärk on mittediskrimineerival viisil peatada lõhustuvate materjalide tootmine relvade valmistamiseks, mis tähendab, et läbiräägitav leping peaks nõudma mitte üksnes tuumarelvi mitteomavatelt riikidelt või tuumarelva leviku tõkestamise lepinguga praegu mitteühinenud riikidelt, vaid ka kõigilt viielt tuumarelvi omavalt ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelt, et nad ütleksid lahti lõhustuvate materjalide tootmisest relvade valmistamiseks ning demonteeriksid kõik selliste relvade tarbeks lõhustuvate materjalide tootmiseks ehitatud rajatised;

h) toetada täielikult kõigi tuumarelva leviku tõkestamise õigusaktide täitmise kontrolli vahendite tugevdamist ja parandamist;

i) taotleda ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingutes sisalduvate massihävitusrelvade leviku tõkestamise klauslite kasutamise tulemuslikkuse hindamist;

j) teavitada Euroopa Parlamenti korrapäraselt kõigist tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta vahekonverentsi ettevalmistavatest kohtumistest ja võtta nõuetekohaselt arvesse parlamendi seisukohti tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise küsimustes seoses kõnealuse konverentsiga;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile, ÜRO peasekretärile, tuumarelva leviku tõkestamise lepingu 2010. aasta vahekonverentsi eesistujale, liikmesriikide parlamentidele ning rühma „Parlamendiliikmed tuumarelva leviku tõkestamise ja tuumadesarmeerimise eest” ja linnapeade rahukampaania liikmetele.

PE 425.403\ 317

ET

P6_TA-PROV(2009)0334

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon ja selle fakultatiivprotokoll

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt

Euroopa Parlament,


– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel 13. detsembril 2006 vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni („konventsioon”);

– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleel 13. detsembril 2006 vastu võetud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli („fakultatiivprotokoll”);

– võttes arvesse oma 3. septembri 2003. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Puuetega inimeste õiguste ja väärikuse edendamiseks ning kaitsmiseks õiguslikult siduva ÜRO instrumendi loomine”1;

– võttes arvesse komisjoni 30. oktoobri 2003. aasta teatist „Võrdsed võimalused puuetega inimestele: Euroopa tegevuskava (KOM(2003)0650) ja Euroopa Parlamendi 20. aprilli 2004. aasta resolutsiooni selle kohta2;

– võttes arvesse oma 19. jaanuari 2006. aasta resolutsiooni puudega inimeste ja arengu kohta3;

– võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2005. aasta teatist „Puuetega inimeste olukord laienenud Euroopa Liidus: Euroopa tegevuskava 2006–2007” (KOM(2005)0604) ja Euroopa Parlamendi 30. novembri 2006. aasta resolutsiooni selle kohta4;

– võttes arvesse oma 26. aprilli 2007. aasta resolutsiooni puuetega naiste olukorra kohta Euroopa Liidus5;

– võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks6;

– võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2007. aasta teatist „Puuetega inimeste olukord Euroopa Liidus: Euroopa tegevuskava 2008–2009” (KOM(2007)0738);

1 ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 231. 2 ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 148. 3 ELT C 287 E, 24.11.2006, lk 336. 4 ELT C 316 E, 22.12.2006, lk 370. 5 ELT C 74 E, 20.3.2008, lk 742. 6 ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.

318 /PE 425.403

ET

– võttes arvesse oma 17. juuni 2008. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta1;

– võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 17. märtsi 2008. aasta resolutsiooni puuetega inimeste olukorra kohta Euroopa Liidus2;

– võttes arvesse oma 20. mai 2008. aasta resolutsiooni edusammude kohta võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise valdkonnas ELis (direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ülevõtmine)3;

– võttes arvesse oma 24. aprilli 2009. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse poolt4;

– võttes arvesse oma 24. aprilli 2009. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni fakultatiivprotokolli sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel5;

– võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raporteid ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0229/2009 ja A6-0230/2009);


A. arvestades, et kõik liikmesriigid on konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli allkirjastanud, aga seni on ainult seitse liikmesriiki need ratifitseerinud;

B. arvestades, et konventsioon edendab ja kaitseb kõikide puudega inimeste, sealhulgas tugevamat toetust vajavate inimeste inimõigusi;

C. arvestades, et fakultatiivprotokollis nähakse ette võimalus, et puudega üksikisikud (üksikisikute rühmad), kes leiavad, et konventsiooniosalised rikuvad konventsiooniga sätestatud õigusi, võivad esitada pöördumisi komiteele,

1. kiidab heaks konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli sõlmimise ühenduse poolt;

2. palub komisjonil ja nõukogul kui ühenduse seaduslikel esindajatel anda ratifitseerimiskirja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile hoiule enne 3. detsembrit 2009;

3. nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid ratifitseeriksid konventsiooni kiiresti ja täies ulatuses, jõustaksid selle sisu ja looksid vajaliku materiaalse infrastruktuuri;

1 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0286. 2 ELT C 75, 26.3.2008, lk 1. 3 Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0212. 4 Vastuvõetud tekstid, P6_TA-PROV(2009)0312. 5 Vastuvõetud tekstid, P6_TA-PROV(2009)0313.

PE 425.403\ 319

ET

4. kutsub liikmesriike üles fakultatiivprotokolliga ühinema ja/või seda ratifitseerima, et anda puudega inimestele, kelle õigusi on rikutud, võimalus sellise rikkumise vastu võitlemiseks ning tagada nende kaitse igasuguse diskrimineerimise vastu;

5. nõuab tungivalt, et komisjon selgitaks ühenduse pädevuse võimalikku ulatust seoses konventsiooniga; teeb ettepaneku rõhutada deklaratsioonides loetletud ühenduse aktide soovituslikku laadi1; rõhutab, kui tähtis on tõsta deklaratsioonides esile Euroopa Ühenduse pädevust toetada puudega inimeste õigusi ja kaasamist arengukoostöös ning humanitaarabi alal, tervise- ja tarbijaküsimustes;

6. kutsub komisjoni üles kasutama EÜ asutamislepingu artiklit 3 alusena, et määrata kindlaks ühenduse pädevuste ulatus seoses konventsiooniga, mis on loetletud Euroopa Ühenduse deklaratsioonis konventsiooni artikli 44 lõike 1 kohaldamise kohta, mis on toodud nõukogu otsuse eelnõu 2. lisas; rõhutab, et on väga tähtis tõsta selle deklaratsiooni kohaldamisel esile arengukoostööd, tervise- ja tarbijaküsimusi;

Konventsiooni ja fakultatiivprotokolli rakendamine

7. toetab liikmesriike, kes on alustanud konventsiooni ja selle fakultatiivprotokolli järkjärgulise rakendamise protsessi, ning kutsub ülejäänud liikmesriike sama tegema;

8. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik konventsiooni sätted õigusesse üle, nägema ette meetmed ja rahalised vahendid, mis on vajalikud nende rakendamiseks kindlaksmääratud tähtaegadeks, ning püstitama selleks kvantitatiivseid eesmärke; ergutab liikmesriike vahetama rakendamist puudutavat teavet ja parimaid tavasid;

9. kutsub liikmesriike üles rakendama soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist otsustes, mis käsitlevad puudega naistele ja meestele, tüdrukutele ja poistele suunatud poliitikat ja meetmeid, ning nende otsuste rakendamisel kõikides valdkondades, eriti mis puudutab integratsiooni töökohal, haridust ja võitlust diskrimineerimise vastu, ning võtma vastu õigusakte, et kaitsta puudega naiste ja tütarlaste õigusi avalikes kohtades ja nende kodus toimuva seksuaalse kuritarvitamise ning psühholoogilise ja füüsilise vägivalla juhtudel, ning toetama sellise vägivalla ohvriks langenud puudega naiste ja tütarlaste paranemist;

10. kutsub liikmesriike ja ühenduse institutsioone üles tagama liidu puudega kodanikele ning puudega inimeste organisatsioonidele sellise teabe vaba kättesaadavuse, mis käsitleb nende konventsioonist ja selle fakultatiivprotokollist tulenevaid õigusi, ning tagama, et seda teavet levitatakse asjaomastele kodanikele ning organisatsioonidele kujul, mida nad saavad kasutada;

11. rõhutab, kui tähtis on anda komisjonile kõik vajalikud rahalised vahendid ja inimressursid, et ta saaks olla keskus konventsiooni rakendamisega seotud selliste küsimuste puhul, mis kuuluvad ühenduse pädevusse; nõuab sellise menetluse sisseseadmist, mis võimaldaks saada täpse ülevaate kõikidest Euroopa ja liikmesriikide

1 Euroopa Ühenduse deklaratsioon konventsiooni artikli 44 lõike 1 kohaldamise kohta (nõukogu

otsuse eelnõu (1.osa) 2. lisa) ning Euroopa Ühenduse deklaratsioon konventsiooni fakultatiivprotokolli artikli 12 lõike 1 kohaldamise kohta (nõukogu otsuse eelnõu (2.osa) 2. lisa) (nõukogu otsuse Vol. I, IIlisa) ja Euroopa Ühenduse deklaratsioon fakultatiivprotokolli artikli 12 lõike 1 kohaldamise kohta (nõukogu otsuse Vol. II 2. lisa).

320 /PE 425.403

ET

poliitikavaldkondadest, mis mõjutavad konventsiooni rakendamist; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule regulaarselt aru rakendamise edenemisest;

12. kutsub liikmesriike üles vastavalt konventsiooni artikli 33 lõikele 1 määrama oma halduskorralduse kohaselt valitsussüsteemis ühe või mitu üksust, kes tegelevad konventsiooni riikliku rakendamise ja järelevalve küsimustega, ning kaaluma valitsussüsteemis kooskõlastusmehhanismi loomist või määramist, et soodustada tegevust eri sektorites ja eri tasanditel; palub pöörata erilist tähelepanu asjakohase sõltumatu järelevalvemehhanismi loomisele vastavalt konventsiooni artikli 33 lõikele 2 ja kooskõlas riiklike asutuste staatust käsitlevate põhimõtetega – Pariisi põhimõtted, mis võeti vastu ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 1993. aasta resolutsioonis 48/134;

13. nõuab tungivalt, et ühendus ja liikmesriigid edendaksid hästi kooskõlastatud sotsiaalset dialoogi huvitatud partnerite vahel ning kaasaksid aktiivselt puudega inimeste organisatsioone konventsiooni rakendamisse ja järelevalvesse vastavalt konventsiooni artiklite 4 ja 33 lõikele 2;

o

o o

14. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

PE 425.403\ 321

ET

P6_TA-PROV(2009)0335

Komisjoni 25. aastaaruanne ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2007)

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2009. aasta resolutsioon komisjoni 25. aastaaruande kohta ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2007) (2008/2337(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni 25. aastaaruannet ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve kohta (2007) (KOM(2008)0777);

– võttes arvesse komisjoni talituste töödokumente (SEK(2008)2854 ja SEK(2008)2855);

– võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2007. aasta teatist „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine“ (KOM(2007)0502);

– võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2002. aasta teatist „Suhted kaebuse esitajaga seoses ühenduse õiguse rikkumistega” (KOM(2002)0141);

– võttes arvesse oma 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni komisjoni 23. aastaaruande ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve (2005) kohta1;


– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja petitsioonikomisjoni arvamust (A6-0245/2009),

1. avaldab kahetsust, et erinevalt varasemast ei ole komisjon vastanud küsimustele, mille Euroopa Parlament tõstatas oma varasemates resolutsioonides, eelkõige eespool nimetatud 21. veebruari 2008. aasta resolutsioonis; märgib, et märkimisväärseid edusamme ei ole tehtud kolmes põhiküsimuses, milleks on läbipaistvus, vahendid ja menetluste kestus;

2. tuletab komisjonile meelde eelnevatel aastatel esitatud palvet:

− uurida kiiremas korras võimalust luua kodanike abistamiseks erinevaid kodanikele kättesaadavaid kaebuste esitamise mehhanisme koondav süsteem ELi ühisportaali kujul või veebipõhine keskne nõuandepunkt;

− võtta vastu teatis, milles esitatakse komisjoni tõlgendus riigi vastutuse põhimõtte kohta ühenduse õiguse, sealhulgas kohtuvõimule omistatavate rikkumiste puhul, et kodanikud saaksid tõhusamalt ühenduse õiguse kohaldamisele kaasa aidata;

3. palub seetõttu komisjonil

– täita oma eespool nimetatud 20. märtsi 2002. aasta teatises võetud kohustust


322 /PE 425.403

ET

avaldada kõik rikkumisalased otsused1, kuna otsuste avaldamine on alates kaebuse registreerimisest ja kõigi sellele järgnevate menetluse etappide ajal oluline vahend, millega ohjeldada poliitilist sekkumist rikkumiste haldamises;

– anda Euroopa Parlamendile, nagu korduvalt nõutud, selgeid ja põhjalikke andmeid vahendite kohta, mis on eraldatud rikkumisjuhtumite menetlemiseks erinevates peadirektoraatides;

– kaaluda lihtsustatud ja vähem bürokraatliku menetluse kasutuselevõtmist ametliku teate saatmiseks oma kohustused täitmata jätnud liikmesriigile, et võimaldada selle meetme tõhusust kiirelt kasutada;

palub lisaks komisjonil kohaldada otsustavalt EÜ asutamislepingu artiklit 228, et tagada Euroopa Kohtu otsuste nõuetekohane täitmine;

4. märgib, et nagu eespool nimetatud 5. septembri 2007. aasta teatises2 on öeldud, on komisjon analüüsitavas aastaaruandes kirjeldanud esmatähtsaid meetmeid, mida ta kavatseb kaebuste ja rikkumiste haldamise teatavates valdkondades ellu viia; väljendab heameelt avalduste üle, mille kohaselt on endiselt prioriteediks probleemid, millel on suur mõju põhiõiguste ja vaba liikumisega seotud küsimustele3; rõhutab, kui oluline on võtta nendes valdkondades kiireid ja otsustavaid meetmeid, kuna rassismi ja ksenofoobiaga seotud vägivallaaktid on teatavates liikmesriikides sagenenud; tervitab samuti prioriteedi andmist rikkumistele, „mille puhul kodanikud olulisel määral või korduvalt otsesesse ohtu satuvad või kannatab tõsiselt nende elukvaliteet”4; kutsub komisjoni üles lahendama ja vajaduse korral lõpetama kiiremini sellised rikkumismenetlused, mis takistavad liikmesriikide investeerimist infrastruktuuridesse, mis võiksid mõjutada Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamist; palub komisjonil esitada vastutavale parlamendikomisjonile üksikasjaliku kava, milles kehtestatakse tähtajad erimeetmetele, mida ta kavatseb nendes valdkondades võtta;

5. märgib, et 2007. aasta uutest rikkumisjuhtumitest 1196 puudutasid ühenduse direktiivide ülevõtmiseks võetud riiklikest meetmetest teatamata jätmist; peab vastuvõetamatuks, et komisjon annab endale liikmesriigi poolt ülevõtmismeetmetest teatamata jätmise lihtsate juhtumite käsitlemiseks aega 12 kuud5, ning palub komisjonil võtta automaatseid ja koheseid meetmeid seda tüüpi juhtumite puhul, mis ei nõua analüüsi ega hinnangut;

6. on seisukohal, et siiani puuduvad selged menetlused selleks, et kaevata liikmesriik tulemuslikult Euroopa Kohtusse ühenduse õiguse rikkumise eest, mis on vahepeal

1 Punkt 12: “Komisjoni otsused rikkumismenetluste kohta avaldatakse pärast nende vastuvõtmist ühe

nädala jooksul peasekretäri veebisaidil järgmisel aadressil: http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/droit_com/index_en.htm#infractions. Otsused liikmesriigile põhjendatud arvamuse esitamise kohta või asja suunamise kohta otsustamiseks Euroopa Kohtusse avaldatakse ka pressiteate kujul, kui komisjon ei otsusta teisiti.”

2 Punkt 3: „Komisjon kirjeldab ja selgitab alates 2008. aastast iga-aastastes aruannetes oma tegevust kõnealuste prioriteetide raames.”

3 KOM(2008)0777, lk 9. 4 Ibid. 5 “[Ü]levõtmismeetmete teatamata jätmise juhtudel peaks olema võetud eesmärgiks, et ametliku

kirja saatmisest kuni juhtumit käsitleva otsuseni või juhtumi Euroopa Kohtusse andmiseni ei mööduks rohkem kui 12 kuud” (KOM(2007)0502).

PE 425.403\ 323

ET

kõrvaldatud, ja saada hüvitist õigusaktide varasema täitmata jätmise või puuduliku täitmise eest; kutsub komisjoni tungivalt üles esitama uusi ettepanekuid (2010. aasta lõpuks), mis täiendaksid praegust ühenduse õiguse rikkumise puhul algatatavat menetlust eesmärgiga võtta arvesse seda ebavõrdset olukorda;

7. juhib tähelepanu, et komisjoni 2007. aasta teatises kirjeldatud uue töömeetodi kohaselt edastatakse komisjonile saadetud teave ja kaebused otse asjaomasele liikmesriigile „kui küsimus nõuab liikmesriigi selgitust asjaolude või õigusliku seisukoha kohta. (...) antakse liikmesriikidele lühike tähtaeg, mille jooksul nad saavad asjaomastele kodanikele või ettevõtjatele vahetult anda vajalikke selgitusi, teavet ja lahendusi ning teavitada komisjoni”1;

8. võtab teadmiseks, et komisjon on algatanud katseprojekti EU Pilot uue töömeetodi testimiseks mitmes liikmesriigis ning et 2008. aasta aprillis alanud projektis osaleb 15 liikmesriiki ning pärast hinnangut selle esimesele tegevusaastale võidakse projekti teistesse liikmesriikidesse laiendada;

9. juhib tähelepanu, et tegemist on siiski vabatahtliku projektiga, mille iseärasused on juba tekitanud mõningaid kahtlusi ja konkreetseid küsimusi (vt eespool nimetatud Euroopa Parlamendi 21. veebruari 2008. aasta resolutsiooni);

10. küsib komisjonilt eelkõige, kas vahendite puudumine liikmesriikides ei ole murettekitav märk sellest, et ühenduse õiguse kohaldamise järelevalves võib esineda tõelisi probleeme; palub lisaks komisjonil projekti hindamisel kontrollida järgmisi küsimusi ja anda nendest aru Euroopa Parlamendile:

– kas kaebuse esitajad on saanud komisjonilt nende kaebuse läbivaatamise kohta selgeid ja põhjalikke selgitusi; kas uus meetod on reaalselt aidanud nende juhtumeid lahendada ega ole vabastanud komisjoni kogu vastutusest asutamislepingu täitmise järelevalvajana;

– kas uue meetodi tõttu ei ole viibinud veelgi rikkumismenetluse algatamine, mille kestus on juba äärmiselt pikk ja määramatu;

– kas komisjon ei ole teinud liikmesriikide puhul järeleandmisi seoses komisjoni kehtestatud tähtaegadest (10 nädalat) kinnipidamisega ja kas selle aja möödudes on komisjon esitanud asjaomasele liikmesriigile täpse teabe ja ajalise raamistiku tema edasiseks tegevuseks, et leida kodanikule kiire ja lõplik lahendus;

– kas asjaolu, et projekti EU Pilot on vabatahtlikult rakendatud ainult 15 liikmesriiki, ei tähenda seda, et vähem tähelepanu oleks pööratud projektis mitteosalenud riikide vastu esitatud rikkumiste menetlemisele;

11. küsib, kas tänu projekti EU Pilot rakendamisele ja sellest tulenevale rikkumiste menetlemisega seotud töökoormuse vähenemisele kontrollib komisjon süstemaatilisemalt ja põhjalikumalt direktiivide ülevõtmist liikmesriikide õigussüsteemidesse;

12. küsib komisjonilt, kas projekt EU Pilot on mõjutanud komisjoni pakettkoosolekute

1 KOM(2007)0502, lk 8.

324 /PE 425.403

ET

läbiviimist projektis osalevate liikmesriikidega ja teiste mitteosalevate riikidega, arvestades et selliseid koosolekuid peetakse peamiseks vahendiks, mille abil on võimalik rikkumismenetlusi käsitleda ja lahendada;

13. on seisukohal, et ELi kodanikel peaks olema õigus eeldada, et komisjon tagab ühesuguse läbipaistvuse taseme sõltumata sellest, kas nad esitavad ametliku kaebuse või kasutavad asutamislepinguga ette nähtud petitsiooniõigust; nõuab seetõttu, et petitsioonikomisjonile esitataks regulaarset ja selget teavet selle kohta, millisesse järku on jõutud rikkumismenetlustes, mis on ka seotud lahendamata petitsiooniga, või kui see ei ole võimalik, siis antaks petitsioonikomisjonile nõukoguga võrdsetel tingimustel juurdepääs komisjoni asjaomasele andmebaasile;

14. tuletab komisjonile meelde, et igasugune kirjavahetus, mis võib sisaldada kaebust ühenduse õiguse reaalse rikkumise kohta, tuleb registreerida kaebusena, välja arvatud juhul, kui tegemist on eespool nimetatud 20. märtsi 2002. aasta teatise lisa punktis 3 osutatud erandlike asjaoludega;

15. märgib, et komisjon on teatanud, et sellist olulist direktiivi nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil1, ei ole puhtpraktilistel põhjustel üheski liikmesriigis nõuetekohaselt üle võetud; märgib, et selle direktiiviga seoses on komisjon saanud üle 1800 üksikkaebuse, 115 neist on ta registreerinud kaebustena ja on algatanud viis rikkumismenetlust, mille aluseks on direktiivi puudulik kohaldamine2; tunnistab, et komisjon on direktiivi 2004/38/EÜ küsimuses teinud Euroopa Parlamendiga tõhusat koostööd avatuse vaimus; toetab komisjoni pakutud lähenemisviisi, mille kohaselt direktiivi tuleb pidevalt ja põhjalikult analüüsida, liikmesriikide abistamiseks tuleb 2009. aasta esimesel poolel avaldada suunised, mis aitavad neil direktiivi täielikult ja nõuetekohaselt rakendada, ning nende liikmesriikide vastu, kelle õigusaktid on direktiiviga vastuolus, tuleb alustada rikkumismenetlust; tunneb siiski tõsist muret komisjoni suutlikkuse pärast täita oma rolli „asutamislepingu täitmise järelevalvajana” ja Euroopa Parlamendi võimaluse pärast kontrollida erinevate komisjoni talituste rakendatavat kaebuste registreerimise poliitikat;

16. nõuab tungivalt, et kõik komisjoni talitused teavitaksid kaebuste esitajaid täielikult nende kaebuste käsitlemisel tehtud edusammudest iga eelnevalt määratletud ajavahemiku lõpus (ametlik kiri, põhjendatud arvamused, menetlused Euroopa Kohtus või kohtuasja lõpetamine), esitaksid võimaluse korral soovitusi kohtuasja menetlemiseks alternatiivsete vaidluse lahendamise mehhanismide kaudu ning põhjendaksid oma otsuseid ja teavitaksid kaebuse esitajaid nendest üksikasjalikult kooskõlas eespool nimetatud 2002. aasta teatises esitatud põhimõtetega;

17. tervitab asjaolu, et komisjon võtab järk-järgult kasutusele kodanikele mõeldud

1 ELT L 158, 30.4.2004, lk 77. 2 „Kolmekümne kuu jooksul, mil direktiiv on olnud kohaldatav, on komisjon saanud selle

kohaldamise kohta üle 1800 üksikkaebuse, 40 küsimust parlamendilt ja 33 petitsiooni. Komisjon on registreerinud 115 kaebust ning algatanud viis rikkumismenetlust direktiivi ebakorrektse kohaldamise kohta.” Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) kohaldamise kohta (KOM(2008)0840), lk 9.

PE 425.403\ 325

ET

kokkuvõtted, mis avaldatakse koos olulisemate komisjoni ettepanekutega; soovitab teha nimetatud kokkuvõtted kättesaadavaks ühes kohas ning peab vastuvõetamatuks, et need kokkuvõtted kaovad õigusloomemenetluse lõppedes, mil neist oleks kodanikele ja ettevõtjatele kõige rohkem kasu;

18. tuletab meelde nõukogu lubadust ergutada liikmesriike koostama ja avaldama tabeleid, mis selgitaksid seost direktiivide ja siseriiklike ülevõtmismeetmete vahel; rõhutab, et sellised tabelid on äärmiselt olulised, et komisjonil oleks võimalik rakendusmeetmeid tõhusalt kontrollida kõikides liikmesriikides;

19. märgib pettumusega, et Euroopa Parlamendi praeguse ametiaja jooksul ei ole tehtud märkimisväärseid edusamme seoses olulise rolliga, mis parlamendil peaks olema ühenduse õiguse kohaldamise järelevalves; on seisukohal, et komisjon teeb rikkumismenetluste puhul prioriteete määrates mitte üksnes tehnilisi, vaid ka poliitilisi otsuseid, mille suhtes puudub praegu igasugune välisanalüüs, kontroll või läbipaistvus; nõuab, et Euroopa Parlamendi reformi töörühma poolt sellega seoses kavandatud reforme, mis suurendavad Euroopa Parlamendi enda suutlikkust jälgida ühenduse õiguse kohaldamist, rakendataks kiiremas korras; toetab sellega seoses komisjonide esimeeste konverentsi 25. märtsi 2009. aasta otsust;

20. nõuab tihedamat koostööd liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi ning nende liikmete vahel, et edendada ja tugevdada üle-euroopaliste küsimuste nõuetekohast järelevalvet riikide tasandil ning hõlbustada teabevahetust eelkõige ELi õigusaktide vastuvõtmise ajal; on seisukohal, et liikmesriikide parlamentide liikmetel on ühenduse õiguse kohaldamise järelevalves väärtuslik roll, aidates seeläbi tugevdada ELi demokraatlikku legitiimsust ja tuua seda kodanikele lähemale;

21. tuletab meelde nõukogu lubadust ergutada liikmesriike koostama ja avaldama tabeleid, mis selgitaksid seost direktiivide ja siseriiklike ülevõtmismeetmete vahel; rõhutab, et need tabelid on olulised, et võimaldada komisjonil teostada tõhusat järelevalvet rakendusmeetmete üle kõigis liikmesriikides; palub kaasõigusloojana võtta kõik vajalikud meetmed, millega tagada, et õigusloomeprotsessi käigus ei jäeta komisjoni ettepanekute tekstidest välja kõnealuseid tabeleid käsitlevaid sätteid;

22. märgib, et liikmesriikide kohtutel on ühenduse õiguse kohaldamisel oluline roll, ning toetab täielikult komisjoni jõupingutusi määrata kindlaks valdkonnad, milles korraldada täiendavaid koolituskursusi liikmesriikide kohtunikele, õigusala töötajatele, riigiasutuste ametnikele ja teistele teenistujatele; rõhutab, et selline toetus on peamise tähtsusega uutes liikmesriikides, eelkõige pidades silmas juurdepääsu õigusalasele teabele ja õiguskirjandusele kõikides ametlikes keeltes; rõhutab toetuse vajalikkust selleks, et parandada ühenduse õigust käsitlevate liikmesriikide kohtuotsuste andmebaaside kättesaadavust;

23. ergutab komisjoni uurima täiendavalt kogu ELi hõlmavaid kollektiivse hüvitamise mehhanisme, et viia lõpule praegu pooleliolevad algatused tarbija- ja konkurentsiõiguse valdkonnas; on arvamusel, et kodanikud, sealhulgas petitsiooni esitajad, võiksid kasutada nimetatud mehhanisme ühenduse õiguse tõhusa rakendamise parandamiseks;

24. kutsub komisjoni tagama, et ühenduse keskkonnaõiguse rakendamisele pöörataks rohkem tähelepanu, arvestades komisjoni aruandes ilmnenud murettekitavat tendentsi ja selles valdkonnas esitatud petitsioonide suurt hulka, ning soovitab sellega seoses

326 /PE 425.403

ET

tõhustada õigusaktide täitmise kontrollimist ja eraldada asjaomastele komisjoni talitustele piisavalt vahendeid; tervitab komisjoni 18. novembri 2008. aasta teatist Euroopa Ühenduse keskkonnaõiguse rakendamise kohta (KOM(2008)0773) kui esimest sammu selles suunas;

25. nõustub komisjoni hinnanguga, mille kohaselt tuleks võtta rohkem ennetavaid meetmeid, et vältida ühenduse õiguse rikkumist liikmesriikide poolt; julgustab komisjoni kiitma heaks eritaotlused, mille petitsioonikomisjon esitas keskkonna pöördumatu kahjustamise vältimiseks, ning peab kahetsusväärseks, et komisjoni vastusest selgub liiga sageli, et enne tegutsemiseks volituse saamist peab ta ootama ära vastutavate riigiasutuste lõpliku otsuse;

26. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Kohtule, Euroopa Ombudsmanile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

european parliament · pe 425.403\ i et sisukord vastuvÕetud tekstid p6_ta-prov(2009)0309 naiste...

Documents