excel 2010 (eng).pdf

BCS KOOLITUS

Aia 7

TALLINN

MS EXCEL 2010

1

Sisukord

1 Tabelarvutus Microsoft Excel 2010 baasil ....................................................................................... 6

2 T alustamine ja lpetamine .......................................................................................................... 7

2.1 Ekraanipilt ................................................................................................................................ 8

2.1.1 Backstage men ................................................................................................................ 8

2.1.2 Valemiriba ............................................................................................................................ 9

2.1.3 Kerimisriba ........................................................................................................................... 9

2.1.4 Olekuriba ............................................................................................................................. 9

2.1.5 Minitriistariba ................................................................................................................... 9

2.2 Ekraanipildi kohaldamine ........................................................................................................ 9

2.2.1 Kiirpsuriba ......................................................................................................................10

2.2.2 Lint .....................................................................................................................................11

2.2.3 Olekuriba ...........................................................................................................................12

2.3 Sakkide lhilevaade ............................................................................................................13

2.4 Enamkasutatavad hiirekursori thendused ...........................................................................13

2.5 Uue vihiku loomine ................................................................................................................14

2.6 Vihiku avamine ......................................................................................................................14

2.7 Salvestamine .........................................................................................................................16

2.7.1 Tabelarvutuses kasutatavad faililaiendid ..........................................................................17

2.7.2 Ttsooni salvestamine .....................................................................................................18

3 Liikumine Excelis ............................................................................................................................19

3.1 Aktiivse lahtri liigutamine tlehel .........................................................................................19

3.2 Tlehtede vahel liikumine ....................................................................................................19

3.3 Liikumine Go To ksku kasutades ........................................................................................20

4 Andmete sisestamine vihikusse .....................................................................................................22

4.1 Andmete mrgistamine .........................................................................................................22

4.2 Andmete redigeerimine .........................................................................................................23

4.3 Sarjade sisestamine ..............................................................................................................24

4.4 Sarjade sisestamise lisavimalused .....................................................................................25

4.5 Automaatsed parandused .....................................................................................................25

4.6 Ridade ja veergude lisamine, kustutamine ja peitmine .........................................................26

4.7 Kommentaaride lisamine .......................................................................................................26

4.8 Hperlinkide lisamine ............................................................................................................27

4.9 Lehekljed vihikus .................................................................................................................27

4.10 Tlehtede mrgistamine ......................................................................................................28

4.11 Otsimine vihikus ....................................................................................................................28

4.12 Asendamine...........................................................................................................................29

5 Andmete mbertstmine ja kopeerimine .......................................................................................30

5.1 Piirkonna vi lahtri mbertstmine ........................................................................................30

2

5.2 Piirkonna vi lahtri kopeerimine ............................................................................................ 30

5.3 Tabeli kopeerimine pildina .................................................................................................... 30

5.4 Kujunduse kopeerimine ........................................................................................................ 30

5.5 Valikuline kleepimine (Paste Special) ................................................................................... 31

5.6 Exceli tabeli, diagrammi import Wordi .................................................................................. 32

6 Valemite koostamine ..................................................................................................................... 34

6.1 Suhteline aadress valemites ................................................................................................. 34

6.2 Absoluutne aadress valemites .............................................................................................. 35

6.3 Teksti sisaldavad valemid ..................................................................................................... 35

6.4 Piirkonnad valemites ............................................................................................................. 36

6.5 Nimelised aadressid ............................................................................................................. 36

6.6 Massiivid valemites ............................................................................................................... 37

6.7 Valemite sltuvused .............................................................................................................. 39

6.8 Valemite arvutuskigu nitamine .......................................................................................... 40

6.9 Veateated .............................................................................................................................. 40

6.10 Vigade otsimine .................................................................................................................... 40

6.11 Funktsioonide kasutamine .................................................................................................... 41

6.11.1 Funktsioonid olekuribal ................................................................................................. 42

6.11.2 Summeerimine .............................................................................................................. 42

6.11.3 Keskmise leidmine ........................................................................................................ 43

6.11.4 Andmete loendamine .................................................................................................... 43

6.11.5 Suurima ja vhima vrtuse leidmine ........................................................................... 44

6.11.6 mardamine ................................................................................................................. 44

6.11.7 Aja arvestamised .......................................................................................................... 45

6.11.8 Teksti korrigeerimine..................................................................................................... 47

6.11.9 Tingimuslause ............................................................................................................... 48

6.11.10 Otsingufunktsioonid ...................................................................................................... 48

6.11.11 Finantsarvutused .......................................................................................................... 49

6.11.12 Kujundamise funktsioonid ............................................................................................. 51

6.11.13 Piirkonna leidmise funktsioon ....................................................................................... 51

7 Tabelite kujundamine .................................................................................................................... 53

7.1 Tabeli automaatne kujundamine........................................................................................... 53

7.2 Kujundamise lihtsamad vimalused ..................................................................................... 53

7.3 Kujundamise lisavimalused ................................................................................................ 55

7.3.1 Vahekaart Number ............................................................................................................ 55

7.3.2 Vahekaart Alignment ........................................................................................................ 56

7.3.3 Vahekaart Font ................................................................................................................. 56

7.3.4 Vahekaart Border .............................................................................................................. 57

7.3.5 Vahekaart Fill .................................................................................................................... 57

7.3.6 Vahekaart Protection ........................................................................................................ 57

7.4 Tingimuslik kujundamine ...................................................................................................... 58

8 Diagrammid ................................................................................................................................... 60

3

8.1 Diagrammi loomine ...............................................................................................................60

8.2 Diagrammi moodustamine erinevatel lehtedel paiknevatest andmetest ...............................60

8.3 Diagrammi kujundamine ........................................................................................................61

8.4 Oma diagrammi tbi lisamine ..............................................................................................63

8.5 Dnaamilise diagrammi koostamine .....................................................................................64

9 Tabeli vljatrkk .............................................................................................................................66

9.1 Leheklje paigutuse vaade....................................................................................................66

9.2 Tabeli paigutamine lehekljel ................................................................................................66

9.3 Prindi eelvaatlus ja printimine................................................................................................67

10 Tabeli(te) kaitsmine ja peitmine ................................................................................................70

10.1 Piirangute seadmine (Validation) ..........................................................................................70

10.1.1 Piirangute kopeerimine ..................................................................................................71

10.2 Faili kaitsmine ........................................................................................................................71

10.3 Vihiku kaitsmine ....................................................................................................................72

10.4 Tlehe kaitsmine .................................................................................................................72

10.5 Vihiku, tlehe, ridade/veergude peitmine ............................................................................73

11 Vihiku jagamine ja muudatuste jlgimine ..................................................................................74

11.1 Vihiku jagamine .....................................................................................................................74

11.2 Muudatuste jlitamine ...........................................................................................................74

11.3 Jagatud vihiku kaitsmine .......................................................................................................75

11.4 Info saatmine elektronpostiga ...............................................................................................75

12 Lahendajad ................................................................................................................................77

12.1 Sihiotsing (Goal Seek) ...........................................................................................................77

12.2 Solver ....................................................................................................................................77

12.3 Stsenaariumid .......................................................................................................................78

13 Tabeliphjad ..............................................................................................................................80

13.1 Tabeliphja loomine ..............................................................................................................80

13.2 Phja kasutamine ..................................................................................................................80

13.3 Phjaabi (Template Wizard) ..................................................................................................80

14 Suurte tabelite anals ..............................................................................................................83

14.1 Ridade ja veergude klmutamine ning tkeldamine .............................................................83

14.2 Mitme vihiku korraga kuvamine .............................................................................................83

14.3 Tvihikute krvutamine .......................................................................................................84

14.4 Andmete import .....................................................................................................................84

14.4.1 Tekstifaili import.............................................................................................................84

14.4.2 Importimine veebist .......................................................................................................85

14.4.3 Import andmebaasist .....................................................................................................86

14.5 Andmete lisamine ..................................................................................................................87

14.6 Sorteerimine ..........................................................................................................................88

14.7 Filtreerimine ...........................................................................................................................89

14.7.1 Automaatfilter (Filter) .....................................................................................................90

14.7.2 Laiendatud filter (Advanced) .........................................................................................92

4

14.8 Andmebaasi funktsioonide kasutamine ................................................................................ 93

14.9 Vahekokkuvtete moodustamine.......................................................................................... 93

14.10 Tabeli liigendamine ........................................................................................................... 95

14.11 Liigendtabel (Risttabel PivotTable) ................................................................................ 96

14.11.1 Risttabeli moodustamine Exceli tabelist ..................................................................... 100

14.11.2 Risttabeli moodustamine vlise andmeallika phjal ................................................... 101

14.11.3 Risttabeli moodustamine mitmest tabelist .................................................................. 101

14.11.4 Risttabeli moodustamine risttabelist ........................................................................... 102

14.12 Konsolideerimine ............................................................................................................ 102

15 Makrod .................................................................................................................................... 104

15.1 Turvalisus makrode avamisel ............................................................................................. 104

16 Spikri kasutamine ................................................................................................................... 106

6

1 Tabelarvutus Microsoft Excel 2010 baasil

MS Excel 2010 on vimas tabelarvutuse programm, millega saab kiiresti ja tpselt sooritada mitmesuguseid aritmeetilisi tehteid, analsida viksemaid andmebaase.

Programm vimaldab andmeid sisestada, korrastada, analsida, teha arvutusi ning lisada tabelitele illustreerivaid diagramme. Andmed vivad asuda hes vihikus vi erinevates vihikutes.

See raamat on koostatud Microsoft Excel 2010 versiooni baasil. Lhidalt olulisematest uuendustest:

Office 2010 uuendused:

Uus vaade Microsoft Office Backstage1 on nd harjumusprase File men asemel. Backstage'i vaatesse on koondatud ja sealt saab hlpsalt kivitada kiki igapevased toimingud (n salvestamine, dokumentide hiskasutusse andmine, printimine ja avaldamine);

Tiustatud kiirpsuriba Quick Access Toolbar abil pseb kiiresti juurde vajalikele funktsioonidele.

Nd on vimalus menlinte Ribbon kasutajal vastavalt oma vajadustele kohandada; Ekraanipilte Screenshot saab vtta programmi vahenditega; Tublisti on tiustatud kleepimise funktsiooni Paste Special, niteks kleepimine koos eelvaatega; Pildittlus Picture Tools on toodud programmi sisse.

Excel 2010 uuendused:

Uue minigraafikafunktsiooni Sparklines abil on vimalik andmetes esinevate trendide vljatoomiseks luua kiiresti ksiklahtrite kohta vikeseid diagramme;

Tiustatud on liigendtabeleid. Lisandunud on uus tvahend Slicer tkeldi, mille abil saab liigendtabelist andmeid vastavalt vajadusele dnaamiliselt tkeldada ja filtreerida:

Tingimuslikku kujundamist Conditional Formatting on tiustatud. Lisandunud on kujunduslaade ja ikoone, tiustatud on andmeribasid. Saab luua andmeribasid ka negatiivsetele vrtustele, et andmeid veel tpsemini illustreerida.

1 MS Office Backstage View ehk lavatagune vaade on edaspidi kasutatud selles materjalis kui Backstage vaade (File sakk)

7

2 T alustamine ja lpetamine

T alustamiseks klpsake START/ ALL PROGRAMS/ MICROSOFT OFFICE/ MICROSOFT EXCEL 2010. Avaneb programm Excel 2010 ja thi vihik (enamasti nimega Book 1).

Alustada tuleks andmete sisestamisest. Iga vrtus tuleb sisestada eraldi lahtrisse. Vrtuste arvutamiseks sisestage valem, mis algab alati vrdusmrgiga =2. Tabel kujundage vastavalt tabeli eesmrgile, vajadusel lisage juurde illustreeriv diagramm. Kuigi Exceli tlehel on tohutult ruumi, oleks soovitatav panna igale lehele vaid ks tabel.

T lpetamiseks on erinevaid vimalusi:

Vihiku sulgemiseks valige Backstage vaatest (sakk File) korraldus Close vi klpsake nupul

Close Window .

Programmi sulgemiseks valige Backstage vaatest korraldus Exit vi klpsake nupul Close . Kui mni avatud t on salvestamata, ksitakse salvestamise kohta enne vljumist veel kinnitust.

2 Valem vib alata ka + (pluss) mrgiga

8

2.1 Ekraanipilt

Joonis 1. Ekraanipilt

2.1.1 Backstage men

Uus 2010! Vaade Microsoft Office Backstage. Backstage'i mensse (sakk File) on koondatud ja sealt saab hlpsalt kivitada kiki igapevaseid toiminguid (n failide salvestamine, avamine failide hiskasutusse andmine, printimine ja avaldamine)

Joonis 2. Avatud Backstage vaade

Tiitelriba

Aktiivse lahtri aadress Valemiriba

Aktiivne lahter

Reathised

Veeruthised

Tlehed Olekuriba

Vaated

Tlehe suurendus

Kerimisribad

Backstage men Kiirpsuriba

Lint

Abiinfo

9

2.1.2 Valemiriba

Valemiriba vasakus pooles nidatakse aktiivse lahtri aadressi ja paremas pooles aktiivse lahtri tegelikku sisu.

Joonis 3. Valemiriba

2.1.3 Kerimisriba

Kerimisriba(de) abil on vimalik infot aknas kerida. Alumise kerimisriba vasakus servas nidatakse vihikus olevaid tlehti.

Joonis 4. Kerimisriba

2.1.4 Olekuriba

Olekuribal on abiinfo tehtavate toimingute kohta vihikus, samuti mned Exceli funktsioonid, erinevad vaated ja tlehe suurendus.

2.1.5 Minitriistariba

Uus 2003! Teksti redigeerides on vimalik kasutada kiireks vormindamiseks uut abivahendit, mis ilmub hiire paremat klahvi klpsates.

Joonis 5. Minitriistariba

2.2 Ekraanipildi kohaldamine

Lihtsam on ttada, kui ekraanil on valemiriba (Formula Bar), abivrgustik (Gridlines) ja rea/veeru thised (Headings). Sisse- ja vljallitamiseks sakk View grupp Show.

Aktiivne lahter

Aktiivse lahtri tegelik sisu

Aktiivse lahtri aadress moodustub rea numbrist ja veeru thest

10

2.2.1 Kiirpsuriba

Kiirpsuriba - Customize Ribbon abil pseb kiiresti juurde vajalikele funktsioonidele.

Olemasolevate nuppude kuvamiseks/peitmiseks tuleb avada kiirmen ja valida menst soovitud korraldused (need nupud kuvatakse kiirpsuribal, mis on mrgistatud linnukesega).

Joonis 6. Kiirpsuriba

Soovi korral saab linti vastavalt kasutaja vajadustele kohandada.

Kiirpsuribale soovitud nuppude lisamiseks:

valige korraldus More Commands (vt

Joonis 6); jrgnevas dialoogiaknas (vt Joonis 7) keskmises veerus Choose commands from: - valige

millisest grupist soovite korraldusi otsida. Soovitav valida All Commands selles valikus on kik korraldused, mille hulgast Excelis on vimalik korraldusi valida.

Mrgistage soovitud korraldus ning nupuga Add lisatakse valitud korraldus nupuna kiirpsuribale.

Nupuga Remove on vimalik mrgistatud nuppu kiirpsuribalt eemaldada.

Joonis 7. Kiirpsuriba muutmine

Lindil oleva nupu nupu lisamiseks kiirpsuribale klpsake nupul hiire paremat klahvi ja valige korraldus Add to Quick Access Toolbar.

11

Joonis 8. Nupu lisamine kiirpsuribale

2.2.2 Lint

Uus 2010! Tiustatud lint. Excel 2010-s saab luua oma tstiilile vastavaid uusi linte.

Joonis 9. Lint

Lint koosneb erinevatest sakkidest, mis on korraldatud vastavalt kindlatele toimingutele. Iga sakk on jagatud jaotisteks, millel paiknevad nupud ja valikud. Gruppi on vimalik tpsemate valikute sooritamiseks avada kivitusnupust.

Klaviatuurilt valimiseks kasutage Alt klahvi.

Lindi sulgemiseks tehke topeltklps sakil.

Valides tlehel objekti (tabeli, diagrammi, joonise) kuvatakse tavasakkide krval tks vajalikud kontekstiriistad, mis on vrviliselt esile tstetud.

Joonis 10. Kontekstiriistad

Lindi mbrkujundamiseks:

avage Backstage vaade (sakk File), vajutage nupule Options; jrgnevas dialoogiaknas (vt Joonis 11) vajutage vasakul valikule Customize Ribbon. Keskmises tulbas Choose commands from: - valige millisest grupist soovite korraldusi otsida.

Soovitav valida All Commands selles valikus on kik korraldused, mille hulgast Excelis on vimalik korraldusi valida.

Premal tulbas valiga millisele lindile soovite nuppusid lisada. Nupp New Tab uue lindi lisamiseks. Nupp New Group uue grupi lisamiseks. Eelnevalt looge grupp, millele korjate endale sobivad nupud.

Seejrel valige korraldus vasakult ja loodud grupp paremast veerust ning nupuga Add lisatakse valitud korraldus nupuna kiirpsuribale.

Nupuga Remove on vimalik mrgistatud nuppu kiirpsuribalt eemaldada.

Jaotis Kivitusnupp

Lint

Sakk

12

Joonis 11. Lintide mberkujundamine

2.2.3 Olekuriba

Kui olekuribal klpsata hiire paremat klahvi, siis saate valida, milliseid elemente Excel kuvab

Valik Thendus

Cell Mode Lahtri seisund (Ready, Enter, Edit, Point)

Signatures Digitaalallkirja seisund

Information Management Policy Info haldamise reegli seisund

Permissions iguste seisund

Caps Lock Suurthtede sisestamise seisund

Num Lock Numbrite sisestamise seisund

Scroll Lock Kerimise seisund

Fixed Decimal Fikseeritud kmnendikud

Overtype Mode lekirjutamise seisund

End Mode Lpu seisund

Macro Recording Makro salvestamise seisund

Selection Mode Mrgistamise seisund

Page Number Lehekljed (Page Layout vaates)

Average Funktsioon Keskmine

Count Funktsioon Loendamine

Numerical Count Funktsioon Numbrite loendamine

13

Valik Thendus

Minimum Funktsioon Vhim

Maximum Funktsioon Suurim

Sum Funktsioon Summa

View Shortcuts Vaadete nupud

Zoom Tlehe suurendus

Zoom Slider Suurenduse muutmise liugur

2.3 Sakkide lhilevaade

Sakk Sisu

Home Vahemlu, fondi kujundamine, joondamine, numbri kujundamine, stiilid, lahtrite/ridade/veergude/tlehtede lisamine/eemaldamine/ kujundamine/peitmine/kaitsmine, lihtsamad funktsioonid, titmine, puhastamine, sort/filter, otsi/asenda/mine

Insert Tabelid, illustratsioonid, diagrammid, hperlink, tekstid

Page Layout Teemad, leheklje seaded, parim suurus, lehemrangud, objektide ttlemine

Formulas Funktsioonid, nimed, auditeerimine, arvutamine

Data Import, hendused, sort/filter, tvahendid, grupeerimine ja aruanne

Review Keelevahendid, kommentaarid, vihiku kaitsmine/jagamine

View Vihikuvaated, kuva/peida, tlehe suurendus, aknamrangud, makrod

2.4 Enamkasutatavad hiirekursori thendused

Programmi Excel kasutades ja erinevaid toperatsioone tehes muutub hiirekursor pidevalt. Oluline on jlgida hiirekursori kuju, et mitte anda valesid korraldusi. Jrgnevalt on vlja toodud enamkasutatavad hiirekursori thendused.

Kursori kuju Thendus

Aktiivse lahtri fikseerimine, mrgistamine.

Sarja, loendi sisestamine.

Andmete likamine ja kleepimine.

Andmete kopeerimine ja kleepimine.

Teksti redigeerimine.

Veergude ja ridade suuruse muutmine.

Veergude ja ridade mrgistamine.

14

Kursori kuju Thendus

Objektide suuruse muutmine.

Objektide tstmine.

Objektide kopeerimine.

Lehtede tstmine.

Lehtede kopeerimine.

Tkeldamise muutmine.

Sakkide ja nuppude kasutamine.

Liigendtabelite moodustamine.

2.5 Uue vihiku loomine

Uue tabeli loomist alustatakse tavaliselt uue vihikuga. Programmi avades annab Excel ette thja vihiku, kuhu vite hakata kohe andmeid sisestama. Uue vihiku loomiseks/avamiseks on jrgmised vimalused:

klpsake nuppu New kiirpsuribalt; valige Backstage vaatest (sakk File) korraldus New. Avanevas valikus mristage valik Blank

workbook ning vajutage nupule Create;

klahvikombinatsioon .

Vaikimisi on uues vihikus kolm tlehte (max 255). Seda mrangut on vimalik muuta (vt pt 4.9, lk 27). Tlehtede arv uues vihikus peaks olema optimaalne, et poleks vaja vga palju lehti juurde lisada ega ra kustutada.

! Antud mrang ei toimi, kui on ra muudetud vaikimisi kasutatav raamatuphi.

2.6 Vihiku avamine

Kui soovite jtkata td olemasoleva vihikuga, tuleb see esmalt avada.

Selleks on jrgmised vimalused:

klpsake nuppu Open kiirpsuribalt;

valige Backstage vaatest korraldus Open ;

klahvikombinatsioon .

Avanevas dialoogiaknas Open tuleb esmalt mrata:

faili asukoht (kettaseade vi kaust); seejrel mrgistage hiirega vastav fail; hiireklps nupul Open avab vihiku.

15

Joonis 12. Avamise dialoogiaken Open

Mitme faili heaegseks avamiseks mrgistage failide nimed hiirega, hoides samal ajal all klahvi ning seejrel klpsake nupul Open.

Nupu Open krval on nool (vt Joonis 12), millest on vimalik valida erinevaid viise, kuidas traamatut avada.

Avamise viis Selgitus

Open Vihiku tavaprane avamine.

Open Read-Only Avaneb vaid lugemiseks. Vihikut ei saa le salvestada (vib salvestada kuhugi mujale).

Open as Copy Avaneb koopia vihikust. Vihiku koopia tehakse avatava vihikuga samasse kausta.

Open in Browser Avaneb veebilehena salvestatud Exceli tabel veebisirvijas (vaikimisi Internet Explorer).

Open in Protected View Avaneb kaitstud reiimis, et kaitsta arvutit vimaliku kahtlase sisu eest.

Open and Repair Kahjustada saanud vihiku avamine ja parandamine. Vihiku parandamisest vib olla abi, kui ta on kahjustada saanud ja muude meetoditega vihiku avamine ei nnestu.

Show previous versions Kuvab faili eelnevaid versioone.

Avamise aknas Open vib faile kuvada erinevalt, selleks klpsake nupul Views (vt Joonis 12) ja valige sobiv variant.

Vaade Selgitus

Extra Large Icons Nitab vga suuri ikoone (sobib piltide puhul).

Large Icons Nitab suuri ikoone.

Medium Icons Nitab keskmisi ikoone.

Faili asukoht

Failide kuvamise erinevad vimalused

Faili tp Faili nimi

16

Vaade Selgitus

Small Icons Nitab vikseid ikoone.

List Nitab loetelu.

Details Nitab detailseid andmeid (faili nime, muutmise kuupeva ja kellaaega, tpi ja suurust).

Tiles Nitab keskmisi ikoone detailsemalt (faili nime, tpi ja suurust).

Viimaseid kasutatud faile on vimalik avada Backstage vaatest (Fail sakk). Klpsake valikule Recent, paremal on nha viimati kasutatud failid ja kaustad (Uus 2010!). Viimati kasutatud failide vi kaustade kinnitamiseks Backstage vaatesse, klpsake knopkal.

Nimetatud loetelus olevate tde arv sltub valikust Backstage vaade/ Options/ Advanced/ Display/ Show this number of Recent Documents (max 50).

2.7 Salvestamine

Salvestamine on vajalik info silitamiseks kettaseadmetel, et tabelit saaks korduvalt kasutada. Vihiku kergemaks lesleidmiseks vib kasutada pikki kirjeldavaid faili nimesid. Faili nimi (koos kausta teekonnaga) vib olla pikk kuni 255 smbolit, kasutada vib nii suuri ja vikseid thti kui ka thikuid. Faili nimes ei tohi kasutada jrgmisi smboleid / \ > < * ? | : Faili nimi iseloomustagu td, et ka kaasttajad saaks nime jrgi aru, mis failidega tegemist.

Esimest korda faili salvestamiseks:

klpsake Backstage vaade (sakk File) nupule\Save As ; funktsionaalklahv .

Vite kasutada ka korduvsalvestuse nuppu kiirpsuribalt

Avaneb salvestamise dialoogiaken Save As (vt Joonis 13).

Joonis 13. Salvestamise dialoogiaken Save As

Faili tp

Faili asukoht

Failide kuvamise erinevad vimalused

Faili nimi

Uue kausta loomine

17

Mrake faili asukoht ja andke tle nimi. Asukoha mramise lihtsustamiseks on vasakul kiirvalikud:

Salvestamiseaknas Save As on vimalik luua oma tde jaoks kaust. Nupule New Folder vajutades luuakse uus kaust, andke kaustale nimi. Edaspidi saate salvestada oma tid sellesse kausta.

Faili salvestamiseks vajutage nupule Save.

Hiljem sama faili le salvestades (vajutage nupule Save kiirpsuribalt vi sakk File\ Save) ei avane enam salvestamise dialoogiaken. Muudatused salvestatakse eelnevalt mratud kohta, sama nimega.

Faili salvestamiseks teise nimega vi teise kausta (mlupulgale) valige Backstage vaatest korraldus

Save As .

2.7.1 Tabelarvutuses kasutatavad faililaiendid

Faili salvestamisel on teinekord vaja dokument salvestada vanemasse formaati vi niteks dokumendiphjana. Salvestamise aknas (vt Joonis 13) saab valida, millisesse formaati tabel salvestatakse. Jrgnevalt on toodud failiformaadid, millesse on vimalik Exceli faili salvestada:

Faili laiend Selgitus

*.xlsx XMLil baseeruv MS Excel 2007 ja 2010 tvihik.

*xlsm Makrosid sisaldav MS Excel 2007 ja 2010 tvihik.

*xlsb Binaarne MS Excel 2007 ja 2010 tvihik.

*.xls MS Excel 97-2003 tvihik.

*.xml XML-arvutustabel.

*.mht;*.mhtml Arhiveeritud veebileht.

*.htm;*.html Veebileht.

*.xltx MS Excel 2007 ja 2010 tabeliphi.

*.xltm Makrosid sisaldav MS Excel 2007 ja 2010 tabeliphi.

*.xlt MS Excel 97-2003 tabeliphi.

*.txt Tabelduskohaga eraldatud vi unicode tekst.

*.csv Komaga eraldatud tekst.

*.prn Thikuga eraldatud vormindatud tekst.

*.dif Andmevahetusvorming.

*.slk Smbolivahetusvorming.

*.xlam MS Excel 2007 ja 2010 lisandmoodul.

*.xla MS Excel 97-2003 lisandmoodul.

*.pdf Fikseeritud kujundusega failivorming. (avamiseks Acrobat Reader)3

*.xps Fikseeritud kujundusega failivorming.4

*.ods Open Office andmetabel.

3 Vimalus avaneb peale Microsofti kodulehelt lisandmooduli installeerimist 4 Vimalus avaneb peale Microsofti kodulehelt lisandmooduli installeerimist

18

2.7.2 Ttsooni salvestamine

Kui komplekti vihikuid on sageli vaja avada, siis on efektiivne vte salvestada ttsoon. Selleks:

avage vihikud, mida soovite ttsooni salvestada;

paigutage vihikuaknad nii, nagu need ttsooni avamisel peaksid ilmuma;

klpsake nupule Save Workspace (View/Window). Kirjutage ttsoonifaili nimi, valige asukoht ja vajutage nupule Save.

Ttsoonifailis on salvestatud vihikute vlimus (aknasuurused, prindialad, ekraanisuurendused). Ttsoonifail ei sisalda vihikuid!

19

3 Liikumine Excelis

Andmete sisestamiseks, paranduste tegemiseks, valemite kirjutamiseks tlehel, peab muutma aktiivseks kigepealt lahtri, kus soovite midagi teha. Programm Excel vimaldab tkeskkonnas liikuda mitmel moel.

3.1 Aktiivse lahtri liigutamine tlehel

Kige lihtsam on aktiivset lahtrit liigutada nooleklahve kasutades.

Kui soovite liikuda ekraanitie kaupa, siis:

Klahvikombinatsioon Liikumine

; Kuva vrra alla poole

; Kuva vrra les poole

; Kuva vrra paremale

; Kuva vrra vasakule

Vib kasutada kerimisribasid vi kerida hiire rulliga, aga need vimalused liigutavad vaid ekraanipilti. Aktiivse lahtri fikseerimiseks tuleb klpsata soovitud lahtril.

Valemiriba esimeses pooles nidatakse aktiivse lahtri asukohta. Aktiivse lahtri liigutamiseks vib sinna sisestada lahtri aadressi vi nime ja seejrel vajutada klaviatuurilt .

3.2 Tlehtede vahel liikumine

Tlehtede vahel liikumiseks on mitmeid vimalusi:

klpsake hiire vasaku klahviga lehe nimel; kasutades klahvikombinatsioone vi , saab liikuda eelmisele

vi jrgmisele lehele;

klpsake hiirega olekuriba vasakus servas olevatel navigeerimisnuppudel. Hiire parema klahviga navigeerimisnuppudel klpsates ilmub lehtede sisukord.

20

3.3 Liikumine Go To ksku kasutades

Suuremaid vimalusi tlehel liikumiseks pakub aken Go To. Selleks Home\Editing\Find & Select\Go To vi klaviatuurilt vi .

Avanenud aknast saate valikust Go To: valida nimelisi piirkondi ja asukohti, kus olete varem kinud.

Reference:-reale saate kirjutada soovitud lahtri nime vi lahtrite vahemiku.

Erivalikud avanevad nupust Special...

Erivalikuid lheb vaja siis, kui te ei soovi vlja valida kiki lahtreid, vaid ainult neid, mis vastavad teatud tingimustele.

Jrgnevast tabelist leiate kohad, kuhu GoTo Teid oskab viia:

Valik Selgitus

Comments Mrgistatakse kigist valitud lahtritest vaid need, mis sisaldavad kommentaare.

Constants Mrgistatakse kigist valitud lahtritest vaid need, mis sisaldavad konstantseid vrtusi (st ei sisalda valemeid). Konstantsetele vrtustele saab lisada ka tingimusi, nt vib konstant olla number, tekst, loogikavrtus vi viga.

Formulas Mrgistatakse kigist valitud lahtritest vaid need, mis sisaldavad valemeid. Lisaks saab panna tingimusi valemi tulemuse tbile, nt tulemuseks vivad olla numbrid, tekst, loogikavrtused vi vead.

Blanks Mrgistatakse kigist valitud lahtritest vaid need, mis on thjad.

Current region Kui valitud lahter vi lahtripiirkond kuulub suuremasse tabelisse, siis laiendab mrgistuse tervele tabelile, klaviatuurilt .

Current array Kui valitud lahter kuulub suuremasse massiivvalemisse, siis mrgistatakse kogu massiivvalem.

Objects Mrgistatakse objektid (enamasti graafilised), mis jvad valitud alasse.

Row differences

Mrgistatakse lahtrid, mis on erinevad, vrreldes mne teise reaga.

21

Valik Selgitus

Column differences

Mrgistatakse lahtrid, mis on erinevad, vrreldes mne teise veeruga.

Precedents Mrgistatakse lahtrid, millest valitud valem sltub. Valida saab kas otseselt seotud vi kik lahtrid, mis antud valemit mjutavad.

Dependents Mrgistatakse lahtrid, mida antud lahtri vrtus mjutab.

Last cell Mrgistatakse tabeli kige viimane lahter, klaviatuurilt .

Visible cells only

Jetakse kigist valitud lahtritest valituks vaid nhtavad lahtrid.

Conditional formats

Mrgistatakse lahtrid, mida on vastavalt tingimusele kujundatud. Valida saab kas kiki tingimusega kujundatud lahtreid vi ainult valitud lahtriga sama kujundusega lahtreid.

Data validation Mrgistatakse lahtrid, kuhu on seatud piiranguid. Valida saab kas kiki piirangutega lahtreid vi ainult valitud lahtriga samade piirangutega lahtreid.

22

4 Andmete sisestamine vihikusse

Olenemata sellest, kas loote uut vihikut vi muudate olemasolevat, ei pse Te andmete sisestamisest.

Andmete sisestamiseks tlehele peate valima (aktiveerima) lahtri, kuhu soovite andmeid vi valemit sisestada.

Andmete sisestamiseks

aktiveerige lahter;

sisestage klaviatuurilt lahtri sisu. Kmnendmurdudes kasutatakse eraldajana koma, kuupevades punkti ja kellaaegades koolonit. Eraldajad on paika pandud Windowsi mrangutes, kontrollimiseks vaadake Start/ Control Panel/ Clock, Language and Region/ Regional and Language;

andmete sisestamine lpeb, kui vajutate vi klahvile. Tekst joondatakse vaikimisi vasakule ning numbrid, kuupevad ja kellaajad paremale.

Kui tekst ei mahu lahtrisse, paremal pool olevad lahtrid on aga thjad, paigutub tekst krvaloleva(te)le lahtri(te)le.

Kui number ei mahu lahtrisse, tekitab Excel trellidekujulised smbolid (sisu kuvamiseks liikuge hiirekursoriga lahtrile).

Sel juhul tuleb veeru laiust muuta, selleks liikuge hiirekursoriga veeruthiste (niteks H ja I) vahele, kus hiirekursor muutub

kahe otsaga nooleks ning hoides all vasakut hiireklahvi, tmmake veeru laius sobivaks.

Topeltklps kahe veeruthise vahel muudab veeru tpselt nii laiaks (Best Fit), et ka kige pikem selles veerus olev sisu ra mahuks (va juhul, kui on ridade murdmiseks kasutatud ).

4.1 Andmete mrgistamine

Muudatuste tegemiseks kindlale lahtrite grupile (nt andmete vormingu, asukoha muutmiseks jne), tuleb need lahtrid mrgistada, st vtta plokki.

Jrjestikustest lahtritest koosneva ploki mrgistamiseks hiire abil aktiveerige ploki hes nurgas olev lahter, seejrel vedage hiirega vasakut klahvi all hoides (jlgige, et hiire kursor oleks kindlasti

) diagonaalis le lahtrite ploki ja vabastage hiireklahv ploki vastasnurgal. Klaviatuurilt mrgistamiseks vajutage alla klahv ja moodustage nooleklahvidega plokk,

kiiresti viimase lahtrini judmiseks vajutage alla lisaks klahv .

Terve tabeli mrgistamiseks vajutage klaviatuurilt vi (aktiivne lahter tabelis).

Terve rea vi veeru mrgistamiseks tehke hiireklps vastava rea numbril vi veeru thel. Terve tlehe mrgistamiseks klpsake hiire vasakut klahvi esimese rea ja esimese veeru vahel

oleval ristklikul vi vajutage klaviatuurilt (aktiivne lahter vljaspool tabelit).

Mittejrjestikulistest lahtritest ploki mrkimiseks mrgistage esimene lahter vi lahtrite plokk, seejrel vajutage ja hoidke all klahvi ning mrgistage jrgmised lahtrid.

23

4.2 Andmete redigeerimine

Tihti on vaja tabelis andmeid muuta, parandada. Ka selleks pakub Excel mitmeid vimalusi.

Uute andmete sisestamiseks muutke soovitud lahter aktiivseks ja sisestage andmed, vanad andmed kustutatakse automaatselt.

Kui on vaja parandada ainult paari smbolit, tehke selle lahtri peal hiire topeltklps vi vajutage klahvi ja tehke soovitud parandused kohe lahtris.

Parandusi vib teha ka valemiribal. Lahtrite sisu puhastamiseks (thjendamiseks) mrgistage

lahtrite plokk ning seejrel valige Home\Editing\Clear. Avanevast valikust valige, mida puhastada:

Clear Puhastada

All Lahtrite kujundus koos sisuga ning kommentaarid.

Formats Ainult lahtrite kujundus.

Contents Ainult lahtrite sisu.

Comments Lahtritesse sisestatud kommentaarid.

Hyperlinks Ainult link, tekst jb alles. Kujunduse kohta ksitakse tiendavalt.

Remove Hyperlinks Eemaldab lingi.

Lahtrite kustutamiseks (eemaldamiseks, lahtrid rebitakse vihikust vlja) mrgistage mittevajalik lahtrite plokk ning seejrel valige Home\Cells\Delete. Kui kustutate lahtri, mida kasutab valem, siis tekib valemisse #REF! - viga.

Delete Kustutada

Shift cells left Asendada paremalt.

Shift cells up Asendada alt.

Entire row Terve rea kustutamine.

Entire column Terve veeru kustutamine.

Ekslikult tehtud muudatusi on vimalik ka tagasi vtta. Selleks kasutage nuppu Undo (vt pt 2.2.1, lk 10).

Nupp Redo vimaldab thistada tagasivtmise.

24

4.3 Sarjade sisestamine

Tabelites on tihti andmeseeriaid, mille sisestamisel Excel suudab kasutajale tubliks abiliseks olla. Pris sageli on andmetele vaja lisada jrjekorranumbreid. Kuude ja ndalapevade nimed on samuti programmis olemas. Valemite kopeerimine on vga mugav, kui kasutada sarja sisestamise vimalust.

Sarja sisestamiseks:

muutke aktiivseks teksti, kuupeva, numbri vi valemiga lahter, mida soovite jtkata; sarja sisestamiseks viige hiirekursor lahtri paremas allnurgas olevale ruudukesele;

kursori muutumisel tuleb hiire vasakut klahvi all hoides vedada le teiste lahtrite. Hiirega vib vedada nii suunaga alla, paremale, les kui ka vasakule. Hiire klahvi vabastamise jrel tidetakse lahtrid andmetega.

Niteks kui plokk (kaks lahtrit peab olema mrgistatud) koosneb numbritest 2 ja 4, siis jtkatakse sarja sama sammuga, st 6, 8, 10 jne.

Mrgistamist vaadake lk 22 Andmete mrgistamine.

Vga mugav on kasutada ka nutikaid silte. Kui lahtri sisu on number, kuupev vi ajaperiood, mida Excel suudab tuvastada sarjana, siis kopeeritakse lahtritesse selle seeria lejnud osad.

Enamlevinud ajasarjad on

kellaajad 9:00, 10:00, ;

ndalapevad esmaspev, teisipev;

kuude nimed jaanuar, veebruar .

Kui lahtri sisu on valem, saab seda kopeerida hiire vasaku klahvi topeltklpsuga nii kaugele, kuni on lhteandmeid.

Kui lohistada hiire parema klahviga, antakse alati valida, kuidas seda teha (kas kopeerida, moodustada sari vms).

25

4.4 Sarjade sisestamise lisavimalused

Lisavimalusi pakub sarja sisestamisel Home\Editing\Fill

Korraldus Sarja sisestamine

Series in:

Rows Ridades.

Columns Veergudes.

Type

Linear Aritmeetiline.

Growth Geomeetriline.

Date Kuupev.

AutoFill Automaattide.

Korraldus Sarja sisestamine

Date unit

Day Pev.

Weekday Ndalapev.

Month Kuu.

Year Aasta.

Trend Suundumus.

Step value: Samm.

Stop value: Lppvrtus.

Teinekord on erinevates tabelites kasutusel samad andmesarjad. Sarja on Excelis vimalik defineerida. Selleks avage Backstage vaade (sakk File), nupp Options\Advanced\General\ nupp Edit Custom Lists ja sisestage soovitud loetelu.

Kirjete eristamiseks sisestage iga vrtus eraldi reale klahvi kasutades. Vajadusel saate loetelu importida ka tlehelt. Nupp Add lisab koostatud loetelu olemasolevate hulka.

4.5 Automaatsed parandused

Automaatselt tehtavate paranduste muutmiseks valige Backstage menst nupp\ Options\Proofing\AutoCorrect Options

26

Jrgnevast tabelist leiate seletused mrangutele, mida saate muuta:

Mrgistatud valik Selgitus

Show AutoCorrect Options buttons Automaatkorrektuuri nuppude nitamine.

Correct TWo INitial CApitals KAhe ALgsuurthte parandamine.

Capitalize first letter of sentences Lause esithe suureks muutmine.

Capitalize names of days Ndalapevade esithtede suureks muutmine.

Correct accidental use of cAPS LOCK key Klahvi cAPS LOCK eksliku kasutuse parandamine.

Replace text as you type Teksti sisestamise ajal asendamine.

Reale Replace on vimalik sisestada lhend ja reale With asendus.

4.6 Ridade ja veergude lisamine, kustutamine ja peitmine

Tabeli koostamise kigus vib selguda, et tabeli keskele vi ette oleks vaja lisada uut rida vi veergu. Selleks on pris mitmeid vimalusi.

Veeru lisamiseks tabelisse muutke aktiivseks veerg, mille ette uut thja veergu soovite ja klpsake Home\Cells\Insert\Insert Sheet Columns. Rea lisamiseks on samas kohas korraldus Insert Sheet Rows. Veerud lisatakse alati aktiivsest veerust vasakule ja read les.

Mugavam on kasutada kiirmend. Selleks klpsake hiire paremat klahvi veeruthise peal, mille ette uut thja veergu soovite (see tegevus mrgistab kogu veeru).

Mitme veeru lisamiseks mrgistage soovitud hulk veerge. Kiirmenst (hiire parem klahvivajutus mrgistatud piirkonna peal) valige sobiv korraldus

Ksk Selgitus

Insert Veeru lisamine.

Delete Veeru kustutamine.

Clear Contents Veeru puhastamine.

Hide Veeru peitmine.

Unhide Veeru peidust vljatoomine.

Kiirmenst saab ka ridasid juurde lisada ja kustutada. Selleks klpsake rea thisel paremat hiireklahvi ja valige vastav korraldus: Insert lisamiseks vi Delete rea kustutamiseks.

4.7 Kommentaaride lisamine

Kui soovite anda selgitusi mne lahtri sisu kohta, siis on vimalik lahtri sisu kommenteerida. Kommentaari lisamiseks klpsake Review\Comments\New Comment . Lisatud kommentaar on ldjuhul dnaamiline: ilmub, kui hiirekursoriga liikuda lahtrile, ja kaob, kui lahkuda.

Lahtrile, millele on lisatud kommentaar, ilmub paremasse lanurka vike punane kolmnurk .

Kommentaari kuvamiseks klpsake Review\Comments\Show/Hide Comment (kikide kommentaaride kuvamiseks Review\Comments\Show All Comments),

redigeerimiseks Review\Comments\Edit Comment,

27

kustutamiseks Review\Comments\Delete.

Mugavam on vtta vastavaid valikuid kiirmenst, mis tekib, kui lahtril hiire paremat klahvi klpsata.

Kommentaare on vimalik ka printida. Selleks klpsake Page Layout\Page Setup kivitusnupul ja valige Sheet\Comments.

Comments Kommentaar

At end of sheet Prinditakse uuele lehele.

As displayed on sheet Prinditakse sinna, kus nad lehel paiknevad.

4.8 Hperlinkide lisamine

Kigile Officei dokumentidele (sh ka Exceli tabeli lahtritesse) on vimalik lisada hperlinke (viiteid) teistele lahtritele, vihikutele, dokumentidele, koduleheklgedele. Niteks on Excelis andmebaas toodete, hindade, koguste, juurdehindluste jms kohta. Tootelt on aga lisatud hperlink Wordi dokumenti, kus on toote pikem kirjeldus. Lingile klpsates avaneb Wordi dokument.

Hperlingi lisamiseks:

1. muutke aktiivseks lahter, millele soovite linki lisada ja klpsake Insert\Links\Hyperlink ; 2. avanenud dialoogiaknast valige, millele tahate viidata:

mnele olemasolevale failile vi kodulehekljele (Existing File or Web Page); samas vihikus mnele lahtrile vi nimelisele aadressile (Place in This Document); luuakse uus dokument, kuhu viidatakse (Create New Document);

viide meili aadressile (E-mail Address). 3. Vljudes aknast nupulevajutusega OK, kuvatakse viide siniselt ja allajoonitult.

Liikudes hiirega viitega lahtrile, muutub hiirekursor kekujuliseks ja hiirega viitel klpsates avaneb mratud fail, koduleheklg vi meiliaken.

4.9 Lehekljed vihikus

Uue tabeli loomiseks avatakse uus vihik (Book). Exceli ks vihik (Book 1) koosneb vaikimisi kolmest tlehest (Sheet 1-3). Mrangu muutmiseks valige Backstage menst Options\ General, Include this many sheets: reale valige number, mitut tlehte soovite uue faili avamisel (max 255). Kui loodavad tabelid on omavahel seotud, siis tasuks ra kasutada vihikus olevad jrgmised tlehed.

hel lehel on 16 384 veergu, mida thistatakse thtedega A-XFD, ja 1 048 576 rida, mida thistatakse vastavate numbritega.

Tlehti on vimalik lisada, mber nimetada, nende asukohta muuta ning kopeerida, leliigseid tlehti kustutada.

Minge hiire kursoriga tlehe nime peale;

hiire parema klahviga klpsates ilmub tlehtede kiirmen; hiire vasaku klahviga valige kiirmenst soovitud tegevus:

Korraldus Selgitus

Insert Uue tlehe lisamine Home\Cells\Insert\Insert Sheet

28

Korraldus Selgitus

Vajutage lehe lisamise nupule

Delete Kustutamine (ei saa tagasi vtta) Home\Cells\Delete\Delete Sheet

Rename Tlehe mbernimetamine Home\Cells\Format\Rename Sheet

Vite teha ka topeltklpsu tlehe nimel

Move or Copy mberpaigutamine vi kopeerimine Home\Cells\Format\Move or Copy Sheet

Tlehtede jrjekorda on vimalik muuta lehe sakki hiirega lohistades ja

kopeerida, hoides samal ajal all klahvi .

View Code Tlehega seotud Visual Basicu koodi kuvamine.

Protect Sheet Tlehe kaitsmine vt lk 72 Tlehe kaitsmine

Tab Color Lehe saki vrv Home\Cells\Format\Tab Color

Hide Tlehe peitmine Home\Cells\Format\Hide & Unhide\Hide Sheet

Unhide Tlehe nhtavaletoomine Home\Cells\Format\Hide & Unhide\Unhide Sheet

Select All Sheets Kikide lehtede grupeerimine.

4.10 Tlehtede mrgistamine

hel ajal mitmele tlehele samade andmete sisestamiseks ja nende kujundamiseks on vaja tlehed mrgistada.

Mitme tlehe mrgistamiseks (grupeerimiseks) hoidke all klahvi ja mrkige hiirega soovitud tlehed.

Vahemiku grupeerimiseks mrkige ra esimene leht, hoidke all klahvi ja klpsake siis hiirega viimasel lehel.

4.11 Otsimine vihikus

Kui soovite leida oma vihikust mnda mrksna vi eriliselt kujundatud kohta, saate selleks klpsata Home\Editing\Find & Select\Find (vt Joonis 14).

Joonis 14. Otsimise dialoogiaken

29

Korraldus Selgitus

Find what: Sisestage tekst/number/kuupev vms, mida soovite otsida.

Within: Otsingu ulatus. Kas tleht (Sheet) vi vihik (Workbook).

Search: Ridade vi veergude kaupa otsimine.

Look in: Valemitest, vrtustest vi kommentaaridest otsimine.

Match case Suurthtede eristamine.

Match entire cell contents Terve lahtri otsimine.

Format Vormingu kasutamine otsingul.

Find All Moodustab otsinguvormi alla tabeli kigist lahtritest, mis vastasid tingimustele (vt Joonis 14 alumine osa).

4.12 Asendamine

Info asendamiseks klpsake Home\Editing\Find & Select\Replace .

Avanevas dialoogiaknas on tpselt samad valikud kui eelnenud otsinguaknas (vt Joonis 14), kuid on lisandunud rida Replace With: ning sellele sisestage tekst/number/kuupev vms, millega tahate otsitud lahtri sisu asendada.

30

5 Andmete mbertstmine ja kopeerimine

Kllalt tihti on vaja andmeid hest kohast teise mber tsta, sest ks lahter vi lausa suurem piirkond ei ole sobivas kohas. Teatud andmeid on vahel vaja kasutada korduvalt (ka erinevates vihikutes). Sellisel juhul saab kasutada andmete mbertstmist vi kopeerimist.

5.1 Piirkonna vi lahtri mbertstmine

Ploki vi lahtri hest kohast teise tstmiseks:

1. Mrgistage soovitud osa, vttes selle plokki.

2. Ligake see, selleks klpsake Home\Clipboard\Cut . 3. Mrgistage uus sihtkoht.

4. Kleepige uude kohta, selleks klpsake Home\Clipboard\Paste vi .

5.2 Piirkonna vi lahtri kopeerimine

Ploki vi lahtri hest kohast teise kopeerimiseks:

1. Mrgistage soovitud osa, vttes selle plokki.

2. Kopeerige, selleks klpsake Home\Clipboard\Copy . 3. Mrgistage uus sihtkoht.

4. Kleepige uude kohta, selleks klpsake Home\Clipboard\Paste vi .

Office 2010 kasutab hist mlupuhvrit Clipboard, kus hoitakse kuni 24 (erinevatest Officei programmidest: Word, Excel, PowerPoint, Internet Explorer jt) vlja ligatud vi kopeeritud plokki. Kopeerimisel lisandub ka lehe vasakusse serva tpaan Clipboard, kust saab valida plokke kleepimiseks.

5.3 Tabeli kopeerimine pildina

Uus 2003! Lisandunud on funksioon, mis vimaldab tabelit kopeerida ja kleepida pildina. Koopia tehakse pildina, mitte Exceli tabelina.

1. Pildina kopeerimiseks mrgistage tabeli osa, mida soovite kopeerida;

2. Klpsake nupul Home\Clipboard\Copy as Picture . Avanevas dialoogiaknas saate valida sobiva resolutsiooni (kas kleebite nagu on nhtav ekraanil vi trkiformaadis) ja failiformaadi (*.jpg, *.bmp); 3. Minge kohta, kuhu soovite pilti kleepida (nt Word) ja klpsake nupul Paste.

5.4 Kujunduse kopeerimine

Kujundust saab edasi kanda juhul, kui see on kusagil tabelis vi lahtris juba olemas. Kantakse edasi kogu lahtri kujundus: tausta-, tekstivrvus, raamid, numbri kujundus jms.

Kujunduse kopeerimiseks:

1. Mrgistage lahter, kus on sobiv kujundus olemas. 2. Klpsake (topeltklps vimaldab kujundust lisada korduvalt) Home\Clipboard\Format Painter

31

3. Pintseldage le lahtrid, millele soovite kujundust lisada. Kui olete teinud topeltklpsu, lpetab pintseldamise vajutus klahvile .

5.5 Valikuline kleepimine (Paste Special)

Vahel on oluline anda kliendile tabel, milles poleks nha valemeid, vaid oleks ainult lahtri vrtus. Valikuliseks andmete kleepimiseks saab kasutada Paste Special vimalusi.

Valikuliseks kopeerimiseks:

1. Mrgistage piirkond, millest soovite infot vtta.

2. Kopeerige, selleks klpsake Home\Clipboard\Copy . 3. Mrgistage uus sihtkoht, kuhu soovite infot kleepida. 4. Klpsake Home\Clipboard\Paste \Paste Special ning mrgistage valik(ud), kuidas soovite kleepida (vt Joonis 15).

Vastavalt mrgitud piirkonnale pakutakse Paste nupu valikus kiiremaid valikuvimalusi. Niteks: Paste kleebi kik; Formulas ainult valemid, Formulas & Number Formatting valemid ja numbri kujundus, Keep Source Formatting silitatakse algne kujundus, No Boders ilma raamideta; Keep Source Column With lisaks veergude laius; Transpose ptatakse read/ veerud vastupidiseks, Values ainult vrtused; Values & Number Formatting - vrtused ja numbrivorming; Values & Source Formatting - vrtused ja algne vorming; Formatting ainult vormingud; Paste Link link; Picture- kleebitakse pildina; Linked Picture lingitud pildina.

Joonis 15 Paste Special dialoogiaken

Paste Mida kleepida

All Kik.

Formulas Ainult valemid.

32

Paste Mida kleepida

Validation Lisatakse ainult piirangud, mis on lahtritele seatud Data\Data Tools\Data Validation....

All using Source theme Kik, lhtudes lahtrite kujundusteemast.

All except borders Kik, vlja arvatud rised.

Column widths Veerulaiused.

Formulas and number formats Valemid ja arvuvormingud.

Values and number formats Vrtused ja arvuvormingud.

All merging conditional formats Kik, lisaks tingimuslik kujundus

Operation vimaldab sooritada matemaatilisi tehteid vrtuste vahel mida kopeerite ja vrtuste vahel, mille peale kopeerite.

Operation Tehe

Add Liitmine.

Subtract Lahutamine.

Multiply Korrutamine.

Divide Jagamine.

Ksk Selgitus

Skip blanks Jtab thjad vljad vahele.

Transpose Prab mrgitud read, veerud vastupidiseks (read veergudeks, veerud ridadeks).

Paste Link Seosega kleepimine.

! Valik(ud) mrgistatud, vljuge dialoogiaknast, kinnitades OK.

5.6 Exceli tabeli, diagrammi import Wordi

Kui Excelis tehtud tabel/andmebaas/diagramm vi mingi osa sellest tabelist/... oleks vaja Wordi kopeerida, siis on selleks pris mitmeid vimalusi. Vastavalt situatsioonile tuleks kasutada sobivaimat.

Exceli tabeli kopeerimiseks Wordi:

vtke soovitud osa tabelist plokki; valige kopeerimiskorraldus Copy;

avage programmi Word dokument;

mrgistage tekstikursoriga asukoht, kuhu soovite tabeli liimida

ja kasutage hte jrgmistest variantidest:

Values Ainult vrtused.

Comments Ainult kommentaarid

33

andke liimimise korraldus klpsates Home\Clipboard\Paste .

Sellisel juhul tuuakse tabel Wordi kui Wordi tabel ja sellel puudub side Exceliga. Excelis olevat tabelit saab ka otse hiirega Wordi paigutada, selleks peavad olema korraga avatud mlemad programmid;

andke liimimise korraldus klpsates

Home\Clipboard\Paste Paste Special\ Paste: As:\Microsoft Excel 2003 Worksheet Object.

! Kopeerides tabeli Wordi Exceli objektina ei kopeeru mitte see osa traamatust, millest olete teinud koopia vaid TERVE TRAAMAT

andke liimimise korraldus klpsates Home\Clipboard\Paste Paste Special\Paste link:\Microsoft Excel 2003 Worksheet Object.

Selline kopeerimine tagab nende tabelite omavahelise dnaamilise seose. Seega, kui teete muudatusi Excelis, kajastuvad need kohe ka Wordi tabelis. Kui salvestate Exceli tabeli mnda teise kohta, kaob side tabelite vahel ja Wordis olevat tabelit ei saa redigeerida.

34

6 Valemite koostamine

Excelis on kahte tpi andmeid: lhteandmed ja valemid. Lhteandmed on vrtused, mille Teie sisestate ning mida Te vite ka hiljem muuta ning Excel kasutab neid vrtusi arvutustes. Valemid on arvutused, mida Excel lhteandmetega sooritab.

! Lhteandmed tuleb sisestada Exceli tabelisse, iga vrtus eraldi lahtrisse.

! Kui teha lhteandmetes muudatus siis Excel muudab vastavalt ka kigi valemite tulemusi.

Automaatset valemi tulemuste learvutamist saab vlja llitada klpsates Formulas\Calculation\Calculation Options\Manual ning taas sisse llitada lbi Formulas\Calculation\Calculation Options\Automatic valiku.

! Kui automaatne learvutamine on vlja llitatud, saate Excelit sundida valemeid le arvutama klahviga .

Valemite koostamisel Excelis on oluline jrgmine:

! valemid algavad vrdusmrgiga (=);

Uus! Valemiriba krgust on vimalik suurendada paremas servas paiknevast nupust , samas saab valemiriba krgust lohistada hiirega suuremaks vi kitsamaks (hiire kursori kuju peab olema kahe otsaga nool).

! valemites saab kasutada konstante, lahtrite aadresse, avaldisi, tehtemrke, sulgusid ja Exceli funktsioone;

! valemite sisestamise lpetab kas vi -klahv;

Tehte-mrk

Tehete jrjekord

Tehte sisu

^ 1 Astendamine5

* 2 Korrutamine

/ 2 Jagamine

- 3 Lahutamine

+ 3 Liitmine

& 4 hendamine

< 5 Viksem; TRUE, kui vasakpoolne on viksem

= 5 Vrdne; TRUE, kui vasakpoolne on vrdne parempoolsega

5 Mittevrdne, vastand tehtele =

> 5 Suurem; TRUE, kui vasakpoolne on suurem

>= 5 Suurem vi vrdne, vastand tehtele <

! tehete jrjekorra muutmiseks on vaja kasutada marsulgusid ( ).

6.1 Suhteline aadress valemites

Exceli valemites saab kasutada lahtritele kahte tpi viiteid: suhtelisi aadresse ja absoluutseid aadresse.

5 Astendamise smboli saamiseks tuleb klaviatuurilt vajutada klahvikombinatsioon

35

Suhteline aadress muutub, kui valemit edasi kopeerida, absoluutne aadress viitab alati hele kindlale lahtrile vi lahtripiirkonnale.

Niteks kahe lahtri A1 ja B1 sisu liitmiseks tuleks sisestada valem =A1+B1. Lahtrite aadressid vib valemisse ise sisestada vi klpsata hiirega vastaval lahtril.

Kui kopeerite lahtrisse C1 sisestatud valemi lahtritesse C2, C3 ja C4 muudab Excel selles valemis olevaid aadresse vastavalt uuele asukohale. Nt lahtris C3 on valemiks =A3+B3

Kopeerimiseks vite lisaks Copy ja Paste meetodile kasutada ka Fill meetodit. Selleks tuleb vtta hiirega kinni aktiivse lahtri all paremas nurgas olevast mustast ruudust (hiirekursor muutub seal mustaks peenikeseks ristiks) ning tmmata valem kigisse lahtritesse, kus soovite seda kasutada.

Suuremate tabelite puhul vite musta ruudu peal teha hiirega topeltklpsu ja Excel kopeerib valemi tabeli lpuni!

6.2 Absoluutne aadress valemites

Soovides, et mne lahtri aadress valemites oleks muutumatu (st kopeerimise korral ei tohi lahtri aadress muutuda), tuleb see sisestada absoluutsena. Absoluutse aadressi sisestamiseks tuleb aadressi rea ja veeru thise ette sisestada dollari ($) mrk nt aadressi C1 absoluutne kuju on $C$1

Mlemad dollarid saab kiiresti sisestada kasutades klahvi .

Nites korrutatakse A ja B veerus olevate lahtrite vrtused ning nende tulemus korrutatakse lahtris C1 oleva konstandiga.

Kirjutage lahtrisse C3 valem =A3*B3*$C$1

Ning kopeerides selle lahtritesse C4 kuni C6 on tulemus nagu krval oleval joonisel

! Dollar nitab seda, milline osa aadressist on muutumatu.

See annab vimaluse kasutada ka poolabsoluutseid aadresse, kus vaid ks osa aadressist jb muutumatuks ning teine osa muutub.

Poolabsoluutsed aadressid on absoluutne rida (nt A$1) vi absoluutne veerg (nt $A1).

Jrgnev tabel illustreerib valemite muutumist kopeerides neid lahtrist B2 lahtrisse E5

Valem lahtris B2 Tulemus peale kopeerimist lahtris E5

=A1 =D4

=$A$1 =$A$1

=$A1 =$A4

=A$1 =D$1

Klahvi korduvalt vajutades saab valida, kuhu tekib $.

6.3 Teksti sisaldavad valemid

Excel lubab koostada valemeid, mille tulemuseks on lause, kus osa vrtusi on leitud, kasutades Exceli funktsioone ja avaldisi. Kui valemis on tekstilisi vrtusi, siis tekst peab olema jutumrkides ja valemi erinevate osade sidumiseks tuleb kasutada hendamise tehet &. Niteks =tekst&valem&tekst

36

Sellised valemid on vga kasulikud nt aruannete koostamisel.

Valem

Tulemus

hendamistehte asemel vib kasutada ka CONCATENATE funktsiooni, kuid sellisel juhul ei saa kasutada rohkem kui 255 hendatavat osa.

6.4 Piirkonnad valemites

Kui on vaja arvutustesse kaasata vga palju lahtreid, on mistlik ksikute lahtrite asemel kasutada lahtrite piirkondi.

Selleks, et viidata lahtrite piirkonnale tuleb, kirjutada piirkonna lemise vasaku lahtri aadress ja alumise parema lahtri aadress eraldatuna kooloniga. Niteks B5:C8 sisaldab kiki lahtreid B5-st kuni C8-ni ehk lahtrid B5, B6, B7, B8, C5, C6, C7, C8.

! Lugeda siit : siiani

Lahtrite ja lahtripiirkondadega on vimalik sooritada kahte tpi tehteid:

Tehtemrk Selgitus

; (semikoolon) hend.

! Lugeda see ja see

Niteks A2;C3:D4 sisaldab lahtreid A2, C3, C4, D3, D4

_ (thik) hisosa.

! Lugeda sellest ;see

Niteks B:D 3:4 sisaldab lahtreid B3, B4, C3, C4, D3, D4

! hisosa leidmine on vga kasulik dnaamiliste nimede puhul

! Mned funktsioonid (SUM, COUNT, AVERAGE, MIN, MAX) toetavad ka viitamist lahtripiirkondadele lbi lehtede ehk kolmemtmelisi piirkondi.

Niteks: Sheet1:Sheet3!B5 B5 lahter tlehtedelt Sheet1, Sheet2 ja Sheet3

Niteks: Sheet1:Sheet3!A2:B8 lahtrite piirkond A2 kuni B8 tlehtedelt Sheet1, Sheet2 ja Sheet3

6.5 Nimelised aadressid

Valemite lihtsustamiseks saab kasutada nimelisi aadresse. Nimedega on vimalik kirjeldada lahtreid (hte vi mitmeid), avaldisi vi konstante.

Nime saab kirjeldada valemiriba vasakus osas olevas nimeboksis vi klpsates Formulas\Define Name\Define Name

37

Nites summeeritakse piirkond B2:B6 ja sellele antakse nimi kogused.

Nimede kasutamine vimaldab muuta valemid paremini loetavaks ja selgemaks.

Kasutades sellist nime saate asendada valemi =SUM(B2:B6) valemiga =SUM(kogused)

Nimedena on vimalik kirjeldada:

hte lahtrit, lahtrite vahemikku, valemit, konstanti.

! Selliste nimede kirjeldamiseks klpsake Formulas\Define Name\Define Name

Eriti vimalusterohkeks muudab nimed vimalus kasutada neis valemeid. Excelis on mned funktsioonid, mille tulemuseks pole mitte lihtne vrtus (number, tekst jne), vaid piirkond. Seega on vimalik moodustada nimesid, mis vastavalt tingimustele liiguvad ise igesse kohta ja vtavad ige suuruse (niteks viitavad viimase ndala sissekannetele).

! ks vimalus dnaamiliste nimede kirjeldamiseks on kasutada funktsiooni OFFSET vt lk 51.

Vaikimisi saab nime kasutada terve vihiku ulatuses. Soovides nime kasutada ainult hel lehel, tuleb nime ette kirjutada lehe nimi humrgiga. Niteks nimi Sheet1!asjad on otseselt nhtav vaid lehel Sheet1. Kui soovite mnel teisel tlehel prduda nime poole, tuleb nidata ra ka lehe nimi.

6.6 Massiivid valemites

Lisaks nimedele vib valemites kasutada ka massiive (lahtrite hulka). Massiivid vimaldavad teha valemitesse kordusi (tskleid) ning peita vheolulisi vahetulemusi arvutustes.

Massiivi sisaldavate valemite sisestamine tuleb lpetada klahvikombinatsiooniga . Massiivvalemid mbritsetakse automaatselt loogeliste sulgudega { }.

! Neid sulge ei tohi sisestada ise, need paneb Excel automaatselt, kui lpetate valemi sisestamise klahvikombinatsiooniga .

Lisaks massiivvalemile saate kasutada valemites ka konstandi ning lahtri massiive.

Konstantide massiivi kirjeldamiseks tuleb loogeliste sulgude vahele kirjutada kik massiivis olevad konstandid. Kui soovite massiivi teha nii, et see paistaks Excelile veeruna tuleb vrtused eraldada semikooloniga (;). Kui soovite massiivi nidata Excelile reana tuleb vrtused ksteisest eraldada langeva kaldkriipsuga (\).

Konstandi massiiv Selgitus

{1;2;3;4;5} Veerg viiest arvust

{1\2\3\4\5} Rida viiest arvust

{1\2\3;4\5\6} Maatriks kahest reast ja kolmest veerust

Jrgneval joonisel on nha massiivvalem, mis annab kolme kige parema nooleviske vooru summa.

38

Joonis 16. Massiivvalem vahetulemuste peitmiseks

Kolme kige parema tulemuse leidmiseks on kasutatud funktsiooni LARGE. Erinevalt MAX-funktsioonist annab LARGE suuruselt k-nda vrtuse, st suuruselt 1., 2., 3. jne. Kuna funktsiooni teine parameeter k ei ole mitte number, vaid massiiv, siis kivitatakse LARGE-funktsioon ks kord iga massiivi elemendiga, saades tulemuseks massiivi {90;79;62} ning funktsioon SUM leiab massiivi elementide summa (vt Joonis 16).

Massiividega arvutades kehtivad mned olulised reeglid:

! Kui massiivvalemi tulemuseks on massiiv, siis peab tulemuse piirkonna enne valemi kirjutamist vlja valima.

! Kui tehtes on kaks sarnast massiivi (2 rida vi 2 veergu vi 2 hesuurust maatriksit), siis sooritatakse tehe massiivi elementidega, mis on kohakuti, kui massiivid asetada ksteise peale

Konstandi massiiv

{1;2;3}+{10;20;30}={11;22;33}

Exceli lahtrid

! Kui tehtes osalevad massiiv ja ksikvrtus, kasutatakse ksikvrtust tehetes kigi massiivi elementidega.

! Kui massiivid on erinevate suurustega, siis juhul, kui heks osapooleks on ks rida vi veerg, paljundatakse vastavat rida vi veergu nii mitu korda, kui palju ridu vi veerge on teises osapooles.

Niteks liites kolmest veerust ja viiest reast koosnevale massiivile juurde veeru, kus on viis rida, paljundatakse liidetavat veergu (vt hall ala) nii, et liidetavad massiivid oleksid hesuurused, ning tehe tehakse saadud hesuuruste massiividega.

! Kui osapoolteks on mitmemtmelised ja erinevate suurustega massiivid, siis tidetakse puuduvad vrtused mramata vrtusega (#N/A). Tehes tehteid mramata vrtusega, on tulemus mramata.

1 6 11 10 10 10 11 16 21

2 7 12 20 20 20 22 27 32

3 8 13 + 30 30 30 = 33 38 43

4 9 14 40 40 40 44 49 54

5 10 15 50 50 50 55 60 65

1 2 3 7 8 #N/A 8 10 #N/A

4 5 6 + 9 10 #N/A = 13 15 #N/A

#N/A #N/A #N/A 11 12 #N/A #N/A #N/A #N/A

39

Massiivvalemite abil on vimalik muuta mitmeid valemeid lihtsamaks ja peita mittevajalikke vahetulemusi. Seega tasub phendada pisut aega sellele, et ppida, kuidas massiivid kituvad, ja uurida, kus neid saab kasutada. Massiivide suurused ei ole piiratud (piiriks on arvuti judlus).

6.7 Valemite sltuvused

Uurides valemeid, tekib tihtipeale ksimus, kuidas selline tulemus on saadud? Abiks sellele ksimusele vastamisel on Exceli valemi jlgimise vahendid.

Valemite tpsemaks uurimiseks klpsake Formulas\Formula Auditing.

Valik Selgitus

Trace Precedents Eelnevuste nitamine.

Trace Dependents Jrgnevuste nitamine.

Remove Arrows Noolte eemaldamine.

Show Formulas Valemite kuvamine.

Error Checking Vigade nitamine.

Evaluate Formula Valemite arvutamine.

Watch Window Jlgimisakna kuvamine.

Et tuvastada, millised muutused kaasnevad lahtri sisu muutmisel, saab kasutada

Trace Dependents (vt

Joonis 17).

Nooled eemaldab nupp Remove Arrows .

Joonis 17. Jrgnevuste nitamine

40

Et tuvastada, millistest lahtritest tekib tulemus, tuleb kasutada nuppu Trace Precedents

(vt Joonis 18).

Joonis 18. Eelnevuste nitamine

6.8 Valemite arvutuskigu nitamine

Kui soovite jlgida, kuidas Excel mingit valemi tulemust leiab, saate selle jrele uurida, klpsates Formulas\

Formula Auditing\ Evaluate Formula

.

Evalute Formula vimaldab sammhaaval lbi kia kogu tulemuse saamise teekonna.

6.9 Veateated

Veateade Selgitus

#N/A Valemi arvutamiseks vajalik vrtus puudub ja tulemust pole vimalik arvutada.

#DIV/0 Valemis tekib viga nulliga jagamisel.

#NAME? Excel ei tunne ra valemis olevat teksti.

#NULL! Valemis on kasutatud viidet piirkonnale, kuhu ei j htegi lahtrit.

#NUM! Valemis on lubamatu vrtusega number.

#VALUE Vale tpi argument vi eraldaja.

#REF! Viide olematule lahtrile (tekib enamasti valemite kopeerimisel, veergude kustutamisel).

Vigade ja lhteandmete kontrollimiseks saate kasutada andmete kohta lisainfot andvaid funktsioone.

6.10 Vigade otsimine

Vigade otsimiseks valemitest ja lhteandmetest vib kasutada erinevaid mooduseid.

Nutikad sildid tekivad automaatselt viga sisaldava lahtri klge. Vimaldavad lihtsamaid vigu parandada (number on sisestatud

41

tekstina) ja pakuvad lahendusi keerukamate vigade allikate leidmiseks.

Trace Error (Formulas\Formula Auditing\Error Checking) viitab graafiliselt vea phjustajale. Mrgistatakse kik lahtrid, millest tulemus sltub: sinised jooned viitavad lahtritele, kus kik paistab korras, ja punased probleemsetele kohtadele.

Error Cheking (Formulas\Formula AuditingError Checking) aitab leida vea phjust, otsides selleks lbi terve tlehe/tabeli.

6.11 Funktsioonide kasutamine

Funktsioonid on varem defineeritud valemid, mis sooritavad arvutusi kindlat tpi vrtustega (argumentidega), mis peavad olema kindlas jrjekorras.

Peamised funktsioonide kategooriad on finants-, ajaga seonduvad, matemaatilised, statistika-, otsimis-, andmebaasi-, loogika- ja informatiivsed funktsioonid ning tehted tekstiga.

Keerukamate funktsioonide sisestamisel kasutage Excelis olevat funktsioonide koostamise nustajat klpsates Formulas\Function Library\Insert Function... (vt Joonis 19. Funktsiooni lisamise dialoogiaken) vi vastavat nuppu

More Functions... (vt krval) vi nuppu valemiribal.

Joonis 19. Funktsiooni lisamise dialoogiaken

Avanevas dialoogiaknas on vimalik ksu Search for a function: kaudu otsida sobivaid funktsioone. Niteks sisestades otsingu tingimuseks LOOKUP, tuuakse vlja funktsioonid, millega saab teha otsinguid Exceli tlehelt (LOOKUP, MATCH, VLOOKUP).

Valikust Or select a category: saate mrata, millise kategooria funktsioone allolevas loetelus nidatakse. Antud loetelus on kolm erilist kategooriat:

Kategooria Selgitus

Recommended Otsinguga leitud funktsioonid.

Most Recently Used 10 kige enam kasutatud funktsiooni.

All Kik saada olevad Exceli funktsioonid.

Valikust Select a function: valige sobiv funktsioon, ning valiku all nidatakse, millised on antud funktsiooni parameetrid, ja kirjeldatakse lhidalt, mida funktsioon teeb. Pikema selgituse saamiseks klpsake akna all vasakus nurgas oleval lingil Help on this function.

42

Kui olete funktsiooni vlja valinud, avaneb aken, kus saate sisestada funktsiooni argumente. Kui soovite funktsiooni argumendina kasutada teist funktsiooni siis uusi funktsioone saate valida valemiriba paremas servas olevast funktsioonide loetelust (vt Joonis 20).

Funktsioone vib maksimaalselt ksteise sees olla kuni 64.

Joonis 20. Funktsiooni nustaja abiga valemi kirjutamine

! Nustajaga valemeid koostades jlgige hoolega, kuidas valem valemiribal kujuneb.

! Piisavate teadmiste korral vite funktsiooni koos argumentidega kirjutada otse valemiribale.

6.11.1 Funktsioonid olekuribal

Tulemuste kuvamiseks vib kasutada kiirfunktsioonide vimalusi olekuribalt. Funktsioonide lisamiseks/eemaldamiseks vt lk 12 Olekuriba

! Tlehel mrgistatud andmete funktsiooni tulemust nidatakse ainult olekuribal.

6.11.2 Summeerimine

Kui on vaja liita kolme vi enama lahtri sisu, on lihtsam kasutada erinevaid summeerimisfunktsioone.

6.11.2.1 SUM - funktsioon Lihtsaim summeerimise funktsioon on SUM. Niteks, kui on vaja liita lahtrid C1 kuni C4 vite kasutada valemit =SUM(C1:C4). Sulgudes on funktsiooni argumendid ja koolon thistab vahemikku. Kasutades semikoolonit, saab mrata ksikuid vrtusi. Niteks =SUM(C1:C2;C4;125) liidab lahtrite vahemiku C1 kuni C2 ja C4 ning lisaks konstandi 125.

Joonis 21. Funktsiooni SUM dialoogiaken

Funktsioon SUM on kuni 255 argumendi summa. Argumendid vivad olla nii lahtrite piirkonnad, ksikud lahtrid, kui ka numbrid ja avaldised.

6.11.2.2 Automaatne summeerimine

Nupu AutoSum abil kirjutatakse automaatselt summa valem, mida saab vajadusel muuta.

6.11.2.3 Tingimuse jrgi summeerimine - SUMIF Liidab piirkonnast vaid antud kriteeriumile vastavad lahtrid.

43

Joonis 22. Funktsiooni SUMIF dialoogiaken

Parameeter Selgitus

Range Sisestage piirkond, milles hakkate tingimust seadma.

Criteria Sisestage tingimus (pannakse Range parameetriga mratud lahtritele).

Sum_range Mrkige piirkond, mida eelneva tingimuse jrgi on vaja liita. Kui liita lahtrid, mis on tingimuse real (parameeter Range), siis pole vaja parameetrit Sum_range tita.

Vimalik kasutada funktsiooni SUMIFS, kus saab kirjeldada mitu tingimust (kuni 127).

6.11.3 Keskmise leidmine

Aritmeetiline keskmine kuni 255 argumendist. Argumendid vivad olla nii lahtrite piirkonnad, ksikud lahtrid kui ka numbrid ja avaldised.

Joonis 23. Funktsiooni AVERAGE dialoogiaken

Funktsioon AVERAGE ei arvesta thje lahtreid ja lahtreid mittenumbriliste vrtustega. Kui soovite ka thjad ja mittenumbrilisi vrtusi sisaldavad lahtrid kaasa arvata, tuleb kasutada funktsiooni AVERAGEA.

Vimalik kasutada ka funktsiooni AVERAGEIF, kus saab leida piirkonnast keskmist vaid antud tingimuse phiselt vi AVERAGEIFS, kus tingimusi on hulgi.

6.11.4 Andmete loendamine

Andmete loendamiseks saab kasutada COUNT funktsiooni.

COUNT funktsioon kasutab samasuguseid parameetreid nagu SUM funktsioon.

Funktsioon Kirjeldus

COUNT Numbriliste vrtuste loendamine kuni 255.s piirkonnas.

COUNTA Loendab tidetud lahtreid kuni 255.s piirkonnas.

COUNTIF Loendab vrtuseid hes piirkonnas vastavalt seatud tingimusele.

Vimalik kasutada funktsiooni COUNTIFS, kus saab kirjeldada mitu tingimust.

COUNTBLANK Loendab thjade lahtrite arvu mratud lahtrivahemikus.

44

6.11.5 Suurima ja vhima vrtuse leidmine

Suurima ja vhima leidmiseks on MAX ja MIN funktsioonid, ka nende funktsioonide parameetrid on analoogsed SUM funktsiooni parameetritega.


MIN Leiab vhima kuni 255.st piirkonnast.

MAX Leiab suurima kuni 255.st piirkonnast.

MINA Leiab vhima kuni 255.st piirkonnast, lisaks numbritele arvestab vhima leidmisel ka tevrtuseid (TRUE=1 ja FALSE=0).

MAXA Leiab suurima kuni 255.st piirkonnast, lisaks numbritele arvestab vhima leidmisel ka tevrtuseid (TRUE=1 ja FALSE=0).

LARGE Otsib hest piirkonnast suuruselt k-nda vrtuse. Nt suuruselt 3nda vrtus piirkonnast A1 kuni A6 leitakse valemiga =LARGE(A1:A6;3)

SMALL Otsib hest piirkonnast vhemuselt k-nda vrtuse. Nt vhemuselt teine vrtus piirkonnast A1 kuni A6 leitakse valemiga =SMALL(A1:A6;2)

RANK Tagastab arvu asukoha loendis, kus Number on arv ja Ref ala, milles jrjekord luua. Nt 248 on piirkonnas K3 kuni K7 paremuselt kolmas tulemus.

6.11.6 mardamine

mardamist on vaja selleks, et vhendada arvutustes kasutatavate numbrite tpsust. Nt soovite arvutada tisarvudega, kuid arvutuse tulemusena tekivad numbrile komakohad.

mardamiseks saab kasutada jrgnevaid funktsioone:

45


ROUND mardab mratud koma- vi kmnendkohani.

Esimesel real on mardatav arv, lahtri aadress vi valem, teisel real komakohtade arv (kui positiivne, thendab see komakohti, kui negatiivne, siis kmnendkohti).

ROUNDUP mardab tulemuse alati lespoole. Parameetrid on samad, mis ROUND funktsioonil.

ROUNDDOWN mardab tulemuse alati allapoole. Parameetrid on samad, mis ROUND funktsioonil.

MROUND mardamine mratud tpsuseni.

Esimesel real on mardatav arv, lahtri aadress vi valem ja teisel numbri tpsus.

CEILING mardab numbri etteantud tpsusega, alati lespoole. Parameetrid on samad, mis MROUND funktsioonil.

nt 458,81 458,85 juhul, kui tingimuseks on 0,05.

FLOOR mardab numbri etteantud tpsusega, alati allapoole. Parameetrid on samad, mis MROUND funktsioonil.

nt 458,84 458,80 juhul, kui tingimuseks on 0,05.

INT mardab numbri allapoole lhima tisarvuni.

6.11.7 Aja arvestamised

Kui on vaja tabelites kasutada tnast kuupeva, siis on abiks TODAY, kui lisaks ka kellaaega siis NOW. Jrjenumbrist, mis on kujundatud kuupevaks/kellaajaks, saab eraldada:


YEAR aastaarvu

Kuupev ei tohi olla sisestatud tekstina!

46


MONTH kuu jrjenumbri

DAY peva jrjenumbri

HOUR tunni jrjenumbri

MINUTE minuti jrjenumbri

SECOND sekundi jrjenumbri

WEEKDAY ndalapeva jrjenumbri

WEEKNUM ndala jrjenumbri

Funktsiooni DATE abil on vimalik moodustada erinevates lahtrites paiknevatest numbritest kuupeva ja seda vastavalt vajadusele kujundada.

Joonis 24. Funktsiooni DATE dialoogiaken

Ajavahemike arvutamiseks on jrgmised vimalused:


NETWORKDAYS Vimaldab leida algus- ja lpukuupeva vahele jvate tpevade arvu. Tpevade hulka ei kuulu ndalavahetused ja kuupevad, mida ksitletakse puhkepevadena (Holidays). Kasutage funktsiooni NETWORKDAYS ttajate palga arvutamiseks mratud ajal ttatud pevade alusel.

WORKDAY Tagastab arvu, mis nitab kuupeva, millele eelneb vi jrgneb mratud arv tpevi. Kasutage funktsiooni WORKDAY, kui soovite makse- ja tarnethtaegade ning tellimuse titmiseks kuluvate pevade arvutamisel ndalalpud vi ka phad vlja jtta.

YEARFRAC Arvutab kahe kuupevaga mratud (alguskuupev ja lpukuupev) tispevades ajavahemiku osa aastast. Kasutage funktsiooni YEARFRAC, kui

47


soovite vlja arvutada kindla perioodi osa kogu aasta tuludest vi kuludest.

6.11.8 Teksti korrigeerimine

Mnikord on tabelitesse sisestatud tekst ebakorrektne (leliigsed thikud, thekuju vale). Sellisel puhul on abiks jrgnevad funktsioonid:


TRIM Eemaldab tekstist kik thikud, va snadevahelised ksikud thikud. Kasutage funktsiooni TRIM tekstides, mille olete saanud teistelt rakendustelt ja kus vib olla ebahtlaseid vahesid.

PROPER Teisendab tekstistringi esimese the suurtheks, kik lejnud vikethtedeks.

UPPER Teisendab teksti suurthtedeks.

LOWER Teisendab tekstistringi kik suurthed vikethtedeks.

Selleks, et eraldada tekstistringist mingit osa, on vimalik kasutada funktsiooni MID.

Joonis 25. Funktsiooni MID dialoogiaken

Parameeter Selgitus

Text Tekst, millest soovite mrke eraldada.

Start_num Esimese mrgi asukoht, mida soovite eraldada. Esimene mrk tekstis on 1.

48

Parameeter Selgitus

Num_chars Mitu mrki tekstist tagastada.

6.11.9 Tingimuslause

IF tingimuslause, mis kontrollib loogikaavaldise tevrtust.

Joonis 26. Funktsiooni IF dialoogiaken

Kui loogikaavaldis on TRUE e. tene, on funktsiooni vrtuseks teine argument, kui FALSE e. vr, siis kolmas.

! Loogikatingimuste koostamisel on abiks ka jrgnevad funktsioonid:

AND tidetud peavad olema mitu tingimust korraga, tingimusi vib olla kuni 255. OR tidetud peab olema ks mitmest tingimusest, tingimusi vib olla kuni 255.

6.11.10 Otsingufunktsioonid

VLOOKUP otsib vrtust tabeli kige vasakpoolsemast veerust ja tagastab vrtuse, mis on leitud vrtusega samal real, ainult mnes teises veerus.

Joonis 27. Anne palga leidmine VLOOKUP-funktsiooni kasutades

49

Joonis 28. Funktsioon VLOOKUP, kige suurema palgaga ttaja leidmine

Parameeter Selgitus

Lookup_value Otsimisvrtus, millega vrreldakse esimese veeru lahtreid. Otsitava vrtuse sisestamisel on vimalik kasutada ka metamrke (* teadmata hulk tundmatuid smboleid, ? ks tundmatu smbol).

Table_array Tabel, mille esimeses veerus on vrdlusvrtused ja lejnutes tulemused.

Col_index_num Veeru number, millest vetakse tulemus.

Range_lookup Otsimisviis

TRUE vahemikus otsimine;

FALSE vtme otsimine.

HLOOKUP toimib sarnaselt VLOOKUP funktsiooniga, otsides vrtust etteantud tabeli esimesest reast ja tagastades vrtuse, mis paikneb leitud vrtusega samas veerus, kuid mned read all pool.

6.11.11 Finantsarvutused

PV - tagastab investeeringu praeguse vrtuse. Praegune vrtus on kogusumma, mida tulevased maksed on praegu vrt. Niteks kui laenate raha, on laenusumma laenuandjale praeguseks vrtuseks.

Joonis 29. Funktsiooni PV dialoogiaken

Para-meeter

Selgitus

Rate Perioodi intressimr. Niteks kui saate autoostulaenu 10-protsendise aastaintressiga ja teete igakuiseid makseid, on intressimr he kuu kohta 10%/12 ehk 0,83%. Valemisse tuleb mrana sisestada 10%/12 vi 0,83% vi 0,0083.

Nper Makseperioodide koguarv annuiteedis. Niteks kui saate nelja-aastase autoostulaenu ja teete igakuiseid makseid, on teie laenul 4*12 (ehk 48) perioodi. Argumendina Nper tuleb valemisse sisestada 48.

Pmt Iga perioodi makse (muutumatu). Tavaliselt sisaldab makse phisummat ja intressi, kuid mitte muid tasusid vi makse. Niteks on nelja-aastase autoostulaenu (phisumma 100 000 kr ja intress 12%) igakuised maksed 2633,33 kr. Maksena sisestatakse valemisse -2633,33.

Fv Tulevane vrtus ehk saldo, mida soovite saavutada prast viimast makset. Niteks kui soovite ssta 8 aastaga 500 000 mingi projekti jaoks, on 500 000 tulevane vrtus. Vite teha konservatiivse hinnangu intressimra kohta ja teha kindlaks, kui palju peate iga kuu

50

Para-meeter

Selgitus

sstma.

Type Maksethtaeg 0 vi puudub (perioodi lpus) vi 1 (perioodi alguses)

FV tagastab investeeringu tulevase vrtuse, phinedes perioodilistel hesuurustel maksetel ja psival intressimral. Funktsioon kasutab samasuguseid parameetreid nagu PV funktsioon, erandina Pv on praegune vrtus, mida tulevased maksed on praegu vrt.

PMT tagastab kindla suurusega maksetel ja psival intressimral phineva laenumakse.

Joonis 30. Funktsiooni PMT dialoogiaken

Parameeter Selgitus

Rate Laenu intressimr.

Nper Laenumaksete koguarv.

Pv Praegune vrtus ehk kogusumma, mida tulevased maksed on praegu vrt, nimetatakse ka phisummaks.

Fv Tulevane vrtus ehk saldo, mida soovite saavutada prast viimast makset.

Type Maksethtaeg 0 vi puudub (perioodi lpus) vi 1 (perioodi alguses).

PPMT tagastab kindla suurusega perioodilistel maksetel ja psival intressimral phineva investeeringu puhul mratud perioodi phisummamakse.

Joonis 31. Funktsiooni PPMT dialoogiaken

Parameeter Selgitus

Rate Intressimr perioodi kohta.

Per Mrab perioodi ja peab olema vahemikus 1 kuni Nper.

Nper Makseperioodide koguarv annuiteedis.

51

Parameeter Selgitus

Pv Praegune vrtus ehk kogusumma, mida tulevased maksed on praegu vrt.

Fv Tulevane vrtus ehk saldo, mida soovite saavutada prast viimast makset.

Type Arv 0 vi 1, mis osutab maksethtajale.

IPMT tagastab kindla suurusega perioodilistel maksetel ja psival intressimral phineva investeeringu korral antud perioodi intressimakse. Funktsioon kasutab samasuguseid parameetreid nagu PPMT funktsioon.

6.11.12 Kujundamise funktsioonid

DOLLAR teisendab argumendiks oleva arvu rahavormingusse.

Esimesel real on arv (vi lahtri aadress vi valem), mida teisendada, teisel real komakohtade arv (vaikimisi 2).

ROMAN teisendab araabia numbrid tekstina esitatavateks rooma numbriteks.

Esimesel real on teisendatav araabia number, teisel real arv, mis mrab soovitava rooma numbri tbi.

6.11.13 Piirkonna leidmise funktsioon

OFFSET tagastab viite vahemikule, mis on lhteviitest mratud arv ridu ja veerge kaugemal.

Joonis 32. Funktsiooni OFFSET dialoogiaken

Esimesel real on lhteviide (algus), teisel nihe ridades, kolmandal nihe veergudes, neljandal ala krgus ja viiendal ala laius.

52

Joonis 33. OFFSET funktsiooni tphimte

! OFFSET funktsiooni on hea kasutada olukordades, kus funktsioonile vajalik piirkond muutub mingite tingimuste tttu. Nt dnaamilised nimelised piirkonnad, dnaamilised diagrammid.

=OFFSET(Algus;Nihe_Ridades;Nihe_Veergudes;Ala_krgus;Ala_laius)

Valemi OFFSET(D10;6;1;5;4) tulemuseks on $E$16:$H$20

53

7 Tabelite kujundamine

Excel vimaldab tabelile anda just sellise vljangemise, nagu soovite. Vimalik on muuta veergude laiusi ja ridade krgusi, joondada lahtrite sisu, kasutada erinevaid kirjatpe ja kirja suurusi. Lahtreid saab mbritseda raamidega ja a