finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2019süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016 muu süsteemselt...

FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE

12019

Eesti Panga Finantsstabiilsuse Ülevaade (FSÜ) ilmub kaks korda aastas. Iga FSÜ numbri puhul on viidatud analüüsi valmimise ajale, mitte perioodile, mida selles on käsitletud. Kasutatud on kõige uuemaid andmeid, mis on ülevaate koostamise ajal olnud kättesaadavad.

FSÜ numbreid saab lugeda Eesti Panga veebilehel https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/finantsstabiilsuse-ulevaade

Terminiseletusi leiab Eesti Panga veebisõnastikust https://www.eestipank.ee/veebisonastik

Koostanud Eve Anni, Eva Branten, Silver Karolin, Jana Kask, Raido Kraavik, Merike Kukk, Natalia Levenko, Jaanika Meriküll, Taavi Raudsaar, Nicolas Reigl, Indrek Saapar, Kirstin Saluveer, Mari Tamm, Ulla Tischler, Jaak Tõrs, Airi Uiboaid, Viljar Vald

ISSN 2382-9370 Võrguväljaanne

Toimetanud Kaja Kährik, Villu KändKujundus ja küljendus Urmas Raidma

https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/finantsstabiilsuse-ulevaade

https://www.eestipank.ee/veebisonastik

SISUKORD

HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE JA MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMED ............................ 4

FINANTSSTABIILSUST MÕJUTAVAD TEGURID JA RISKID ................................................................... 7

ETTEVÕTTED JA MAJAPIDAMISED ................................................................................................ 7

KINNISVARATURG ........................................................................................................................ 10

Taustinfo 1. Korterihindade kasv väljaspool Tallinna ....................................................................... 13

FINANTSKESKKOND .................................................................................................................... 14

PANGAD ....................................................................................................................................... 22

Taustinfo 2. Luminori grupi struktuurimuutuse mõju Eesti finantssektorile ...................................... 29

Taustinfo 3. Rahapesu kui väärkäitumise riski teostumine .............................................................. 31

Taustinfo 4. Pandikirjaseaduse võimalik mõju pankade rahastamisele ........................................... 32

Taustinfo 5. Pangandussektori viivislaenude prognoos ja tugevusanalüüs ..................................... 34

MUUD FINANTSVAHENDAJAD ..................................................................................................... 36

MAKSE- JA ARVELDUSSÜSTEEMID ............................................................................................. 39

MAKROFINANTSJÄRELEVALVE POLIITIKA ........................................................................................ 41

ÜLEVAADE KEHTIVATEST MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMETEST .................................. 41

ELUASEMELAENUDE RISKIKAALULE ALAMPIIRI NÕUDE KEHTESTAMISE VAJADUSEST .......... 43

Taustinfo 6. Riskikaalude hinnanguline miinimumtase lähtudes Basel III muudatustest .................. 46

HINNANG VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI KEHTESTAMISE VAJADUSELE .......................... 46

LISATEEMA. KINNISVARATURU ÜLE- VÕI ALAHINNATUSE HINDAMINE

ÖKONOMEETRILISE MUDELIGA ....................................................................................................... 50

HINNANG FINANTSSTABIILSUSELE JA MAKROFINANTS-JÄRELEVALVE MEETMEDMajanduskasvu väljavaate halvenemine seab surve alla ettevõtete kasumid ja selle kaudu ka laenumaksevõime. Nii Eesti majandus kui ka ette-

võtete müügitulu kasvasid mullu kiiresti. Kasumid

kasvasid samuti, aga hoogsa palgakulude tõusu

tõttu varasemast aeglasemalt. Peamiste ekspor-

dipartnerite majanduskasvu aeglustumise tõttu on

aga Eestiski oodata majanduskasvu ja ettevõtete

müügitulu kasvu mõningast pidurdumist. Samas

ei pruugi majanduskasvu aeglustumine tööjõu-

puuduse tingimustes kaasa tuua palgasurve vähe-

nemist. Kuna palgakulude katmiseks on viimastel

aastatel läinud järjest suurem osa ettevõtete tulu-

dest, oleks ettevõtetel tagasihoidlikumate kasumi-

numbrite juures palgakasvuga märgatavalt raskem

toime tulla kui mõned aastad tagasi.

Endiselt on oht, et majapidamised hindavad oma pikaajalist laenuvõimekust üle ja võtavad üle jõu käivaid laene. Töötajate jaoks soodne

seis tööjõuturul ja hoogne palgakasv on andnud

majapidamistele kindlustunnet ja nõudlus laenude

järele on küllaltki suur. Eluasemeturu aktiivsus

2018. aasta teisel poolel aga vähenes ja kinnisva-

rahindade kasv aeglustus. Ka majapidamiste uute

laenude kasv aeglustus. Kuna aga tööjõupuu-

duse tõttu on ka lähiaastatel oodata küllaltki kiiret

palgakasvu ja baasintressimäärad jäävad esialgu

madalaks, püsib laenunõudlus siiski üsnagi suur.

Viimastel aastatel kiiresti kasvanud kinnis-vara- ja ehitussektoris on kasv pisut aeglustu-nud, kuid riskid ei ole kadunud. Hooneehituse

kasv eelmise aasta teisel poolel pidurdus ja uusi

ehitisi on ehituslubade põhjal hinnates lisandumas

varasemast vähem. Ka pangad on muutunud kin-

nisvara- ja ehitusettevõtetele laenude andmisel

konservatiivsemaks ja rahastamistingimused kar-

mimaks. Samas on ehitus- ja kinnisvaraettevõtete

panus majanduse kogutoodangusse küllaltki suur

ja nende laenud moodustavad suure osa pan-

kade laenuportfellist. Majandustsükli pöördudes

või nõudluse vähenedes võib ehitus- ja kinnisva-

raettevõtete laenumaksevõime oluliselt halveneda

ja mõjutada pankade laenukvaliteeti.

Mitut Eestis tegutsevat panka ja Eestis tegut-sevate pankade omanikest Põhjamaade pan-gagruppe tabanud rahapesukahtlused võivad halvendada pankade rahastamistingimusi. Ehkki kahtluste mõjul on langenud Põhjamaade

pangagruppide aktsiate hinnad, on mõju pan-

gagruppide rahastamisele jäänud seni väikeseks.

Ent rahapesukahtlused võivad hakata rahasta-

mist mõjutama ka praegusest suuremal määral.

Eesti finantsstabiilsuse riski vähendab asjaolu, et

Eestis tegutsevad pangad rahastavad ennast val-

davalt kodumaiste hoiustega. Põhjamaade pan-

gagruppidelt saadud laenud moodustasid Eestis

tegutsevate pankade kohustustest 2018. aasta

lõpu seisuga pisut vähem kui viiendiku.

Luminori grupi Läti ja Leedu tütarettevõtete filiaalideks muutmine ja ühendamine Eestis asuva peakontoriga suurendab Eesti pangan-dussektori struktuurist tulenevaid riske ja toob kaasa uusi riskiallikaid. Luminori grupi struktuuri-

muutus suurendas Eesti pangandussektori koguva-

rade mahtu oluliselt, 1,4 korda. Välismaiste filiaalide

osa suurenemine tähendab seda, et Eesti pangan-

dussektor on varasemast rohkem mõjutatud Läti

ja Leedu majanduse arengust. Lisaks on Luminori

grupi rahastamises Põhjamaade pangagruppidelt

saadud laenud suurema osakaaluga kui Eesti pan-

gandussektoris tervikuna. Kuna need asendatakse

ajapikku muude kohustustega, suureneb siinse

pangandussektori avatus rahvusvahelistel finants-

turgudel toimuva ja nii Eesti kui ka lähiregiooni mai-

neriskide suhtes. Riske vähendab Luminori grupi

tugev finantsseis ja omavahendite kõrge tase.

RISKIHINNANG

Kokkuvõttes on finantssektori toimimist ohus-tavad riskid Eesti Panga hinnangul 2019. aasta kevadel väikesed. Varasemaga võrreldes on

suurenenud välisnõudluse vähenemisest tulene-

vad riskid. Riske vähendavad aga ettevõtete ja

majapidamiste paranenud finantsseis ning pan-

gandussektori suur likviidsusvaru ja omavahen-

dite kõrge tase. Kolm peamist, finantsstabiilsust

keskmisel tasemel ohustavat riski on järgmised:

Risk 1

Kui Rootsi pangagruppide rahastamistin-gimused halvenevad, võib see muuta Eesti majanduse rahastamise kallimaks ja mõju-tada Eestis tegutsevate pankade likviidsust. Põhjamaade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutaks negatiivselt Eesti eksportivate ette-võtete tulusid ja laenumaksevõimet.

4 FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE 1/2019

Risk 2

Jätkuvalt kiire palgakasvu ja tugeva kind-lustunde toel võib eluasemenõudlus suure-neda ja kiirendada eluasemelaenude kasvu. Majapidamised võivad võtta üle jõu käivaid laene ja see võib muuta pangad kinnisvara-sektori riskide suhtes haavatavamaks.

Risk 3

Tööjõud, investeeringud ja rahastamine on koondunud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Majandustsükli pöördudes või nõudluse vähenedes halveneks ehitus- ja kinnisvara-ettevõtete laenumaksevõime ja pankade lae-nukvaliteet.

MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMED

Eesti Pank on finantssektori toimimist ohus-tavate riskide vähendamiseks kehtestanud nõuded pankade kapitalipuhvritele ja eluase-melaenude väljastamisele (vt tabel). Süsteemse

riski puhver ja süsteemselt olulise krediidiasutuse

täiendav kapitalipuhver pakuvad kaitset majan-

dus- või finantskeskkonna ootamatu halvene-

mise korral. Muu hulgas on süsteemse riski puhvri

kehtestamisel arvestatud kinnisvara- ja ehituset-

tevõtete laenude suurt osa Eestis tegutsevate

pankade laenuportfellis. Eluasemelaenunõuded

aitavad ohjata laenude liiga kiiret kasvu ning suu-

rendada majapidamiste ja pankade vastupanu-

võimet. Arvestades tehingute arvu vähenemist

eluasemeturul ja eluasemehindade kasvu aeglus-

tumist, ei pea Eesti Pank vajalikuks eluasemelae-

nunõudeid praegu muuta.

Lisameetmena kavatseb Eesti Pank kehtestada eluasemelaenude kaalutud keskmisele riskikaa-lule pankade kapitali adekvaatsuse arvestuses 15% alampiiri nõude. Soodsa majanduskesk-

konna püsimine on võimaldanud hinnata nendel

pankadel, kes kasutavad kapitali vajaduse hin-

damisel sisemisi riskimudeleid, hüpoteeklaenu-

dest tulenevat riski järjest madalamaks, mistõttu

on selle riski katteks arvestatud üha vähem kapi-

tali. Kuna Eesti pangandussektor on eluaseme-

turu riskide suhtes tundlik, on oluline kindlustada,

et pankadel oleks nende riskide katteks piisa-

valt kapitali. Kuna sisemisi riskimudeleid kasuta-

vate pankade kapitalipuhvrid on nõutust oluliselt

suuremad, ei kaasneks meetme kehtestamisega

lisakapitali kaasamise vajadust. Meetme keh-

testamine eeldab eelnevat kooskõlastamist ELi

institutsioonidega, misjärel saaks selle jõustada

2019. aasta kolmandas kvartalis.

Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid

Kui Rootsi pangagruppide rahastamistingimused halvenevad, võib see muuta Eesti majan-duse rahastamise kallimaks ja mõjutada Eestis tegutsevate pankade likviidsust. Põhja-maade majandusaktiivsuse vähenemine mõjutaks negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja laenumaksevõimet.

Jätkuva kiire palgakasvu ja tugeva kindlustunde toel võib eluasemenõudlus suureneda ja kiirendada eluasemelaenude kasvu. Majapidamised võivad võtta üle jõu käivaid laene ja see võib muuta pangad kinnisvarasektori riskide suhtes haavatavamaks.

Tööjõud, investeeringud ja rahastamine on koondunud ehitus- ja kinnisvarasektorisse. Majandustsükli pöördudes või nõudluse vähenedes halveneks ehitus- ja kinnisvaraettevõ-tete laenumaksevõime ja pankade laenukvaliteet.

Skaala: 1 = väike risk ja 6 = suur risk. Noole suund märgib riski muutust võrreldes eelmise, novembri 2018 hinnanguga.

≥1 ≥2 ≥3 ≥4 ≥5 ≥6


2019. aasta esimeses kvartalis hindas Eesti Pank ka laenukasvuga seotud tsüklilisi riske Eesti finantssektoris ja otsustas jätta vas-tutsüklilise kapitalipuhvri määra nulltasemele. Ehkki ettevõtete ja majapidamiste võla kasv kokku

mullu kiirenes, jäi see endiselt aeglasemaks kui eel-

mise aasta SKP nominaalkasv ja ka SKP pikaajaline

keskmine nominaalkasv. Võla kasvu kiirenemise taga

on ettevõtete suurenenud laenamine, mille osalt tin-

gis investeeringute kasv. Majapidamiste uute lae-

nude kasv 2018. aasta teisel poolel aga aeglustus ja

eluasemeturu areng jätkus varasemast aeglasemas

tempos. Investeeringute tase jääb aga ka edaspidi

küllaltki madalaks, nii et ettevõtete võla kasvu olulist

edasist kiirenemist ei ole oodata. Kui aga võla kasv

peaks edaspidi märgatavalt hoogustuma, võib Eesti

Pank vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tõsta.

Luminori grupi struktuurimuutus suuren-dab Eesti Panga vastutust finantsstabiilsuse tagamisel. Eesti Panga poolt konsolideeritud alu-

sel kehtestatud makrofinantsjärelevalve meetmed

hakkavad mõju avaldama ka teistele Balti riikidele,

mistõttu muutub Eesti Panga makrofinantsjäre-

levalves varasemast veelgi tähtsamaks koostöö

teiste riikidega. Lisaks makrofinantsjärelevalve-

lisele vastutusele tähendab Luminori peakontori

asutamine Eestisse, et kui pangal peaks vaja

minema likviidsusabi, on selle pakkumine Eesti

Panga ülesanne.

Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed

Instrument Nõue Kehtivuse algus

Süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016

Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver

Swedbank AS, AS SEB Pank 2% 1. august 2016

Luminor Bank AS 2% 1. juuli 2018

AS LHV Pank 1% 1. jaanuar 2019

Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016

Eluasemelaenunõuded*

laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär 85%**

1. märts 2015 laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär 50%

maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat

* Piirmäärasid ületavate laenude maht võib moodustada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.** KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90%.


FINANTSSTABIILSUST MÕJUTAVAD TEGURID JA RISKID

ETTEVÕTTED JA MAJAPIDAMISED

Ettevõtted

Maailma ja Euroopa majanduse kasvuhoog on raugenud ning edasisi väljavaateid varjutavad mitmed riskid. Ligi kolm neljandikku Eesti eks-

pordist on suunatud Euroopa Liidu turule, mille

kasvuvõimekus 2018. aasta teisel poolel vähe-

nes. Selle peamiseks põhjuseks on ebasood-

sam väliskeskkond, sealhulgas kaubandussõja

oht ja maailma kaubanduspoliitikas valitsev sel-

gusetus. Ebakindlust suurendasid ka probleemid

Euroopa Liidu liikmesriikides, nagu sotsiaalsete

pingete laienemine Prantsusmaal ja Hispaanias,

Brexitit ümbritsev ebamäärasus, mitme riigi suur

võlakoormus, eelarvepoliitilised pinged ning auto-

tööstuse probleemid. Ehkki Euroopas on majan-

duskasvu ootused tagasihoidlikumad kui varem,

eeldatakse siiski kasvu jätkumist, mitte majan-

dusaktiivsuse langust. Eesti ettevõtete jaoks

tähendab välisnõudluse kasvu aeglustumine, et

senist eksporditulude kasvu on keerulisem hoida.

Euroopa üldise arengu taustal on Eesti majan-dusel ja ettevõtetel läinud siiani hästi, kuid kasv tõenäoliselt siiski aeglustub. Majandus

kasvas nii 2018. aasta neljandas kvartalis kui

ka aasta kokkuvõttes ligikaudu 4%. Aasta tei-

sel poolel kasvas kiirelt sisenõudlus, aga Eesti

ettevõtted suutsid neljandas kvartalis hoolimata

maailmamajanduse aeglustumisest kiirendada ka

ekspordi kasvu. Ettevõtete müügitulu kasvas kii-

resti peaaegu kõigil tegevusaladel. Ehkki andmed

on mõneti vastakad, suurenes vaatamata pal-

gakulude kiirele kasvule tõenäoliselt ka kasum,

kuid aeglasemalt kui 2017. aastal (vt joonis 1).

Ettevaates majanduse ja ettevõtete tulu kasv aeg-

lustub, kuna majanduses napib vabu ressursse.

Ennekõike kimbutab ettevõtteid tööjõupuudus.

Suure avatuse tõttu halvendab kasvuväljavaadet

ka kehvem seis välisturgudel.

Kasvuväljavaate halvenemine koos tugeva palgasurve püsimisega tähendab, et ettevõ-tete kasum, konkurentsivõime ning ühes sel-lega ka laenumaksevõime on edaspidi taas, nagu ka mõned aastad tagasi, suurema löögi all. Ehkki majanduskasv aeglustub, ei pruugi

see praeguses olukorras kaasa tuua olulist pal-

gasurve taandumist. Kui 4–5 aastat tagasi tulid

ettevõtted sarnase olukorraga toime, suurenda-

des palkasid kasumi arvelt, siis nüüd oleks seda

raskem teha, sest palgakuludeks läheb ettevõtete

kogutulust märgatavalt suurem osa ehk kasumi

arvelt järeleandmise ruumi on vähem (vt joonis 2).

See omakorda võib kaasa tuua makseraskused.

Ehitus- ja kinnisvarasektori kiire kasvuga seotud riskid ei ole kadunud, kuid on teata-vaid märke kasvu aeglustumisest. Ehitusmaht

kasvas 2018. aasta teises pooles jätkuvalt kii-

resti, kuid see tulenes suuresti rajatiste ehitusest,

hoonete ehitamise kasv pidurdus (vt joonis 3).

Ehituslubade põhjal võib eeldada kasvu eda-

sist aeglustumist ka 2019. aastal. Ehkki andmed

on vastakad, suurenes tõenäoliselt 2018. aasta

teises pooles ehitus- ja kinnisvarasektoris töö-

tavate inimeste arv veelgi ja palgakasv oli väga

Joonis 1. Ettevõtete müügitulu, palgakulud ja kasumite aastakasv

Allikas: statistikaamet.

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2013 2014 2015 2016 2017 2018

müügitulupalgakuludkasumid (tegevuse ülejääk ja segatulu)

Joonis 2. Ettevõtete palgakulud ja kasumid


0

2

4

6

8

10

12

2010 2012 2014 2016 2018

milj

ard

ites

euro

des

palgakuludkasumidlisandväärtus kokku


kiire. Terav tööjõupuudus võib palgakasvu selles

sektoris veelgi kiirendada, mis suurendaks palga-

survet ka teistes sektorites. Kui tsükkel pöördub,

langeks nii ehitusettevõtete kui ka nende tööta-

jate laenumaksevõime. Lisaks vähendaksid ehi-

tussektori probleemid nõudlust teiste sektorite

toodete ja teenuste järele, mistõttu negatiivne

mõju kanduks ka teistesse sektoritesse.

Ettevõtete võlg kasvas 2018. aastal majan-duse nominaalkasvust märgatavalt aegla-semalt ja ettevõtete võlakoormus vähenes jätkuvalt. Võla kasv oli aasta alguses kiirem,

aasta teisel poolel aga aeglustus. Ettevõtete võla-

koormus ehk võla suhe SKPsse alanes aastaga

2 protsendipunkti ligikaudu 74%ni (vt joonis 4).

Ettevõtete likviidsed varad kasvasid veelgi ja ette-

võtete likviidsust võib pidada endiselt heaks. See

tähendab, et lühiajaliste negatiivsete šokkide

vastu on Eesti ettevõtlussektor valdavalt suhteli-

selt hästi kaitstud. Majanduse heale ajale omaselt

on ettevõtete maksekäitumine eeskujulik: makse-

häiretega (maksetähtaega ületavad võlgnevused

tarnijatele), maksuvõlgadega ja maksejõuetuks

kuulutatud ettevõtete osakaal on väike.

Majapidamised

Majapidamiste laenunõudlust ja laenumak-sevõimet toetavad tööpuuduse madal tase ja sissetulekute kiire kasv. 2018. aasta neljandas

kvartalis alanes töötuse määr 4,4%ni ja keskmise

brutokuupalga aastakasv kiirenes ligi 9%ni (vt

joonis 5). Majapidamiste finantsotsuseid mõju tab

nende kindlustunne, mis püsis 2018. aasta tei-

sel poolel ja 2019. aasta alguses tugev: peresid,

kes prognoosivad järgmise 12 kuu jooksul oma

majandusliku olukorra paranemist, oli rohkem kui

neid, kes prognoosivad selle halvenemist.

Majapidamiste laenunõudlus püsis 2018. aasta teisel poolel suur. Pangalaenude ja liisingute jääk

kasvas kiiresti, 2019. aasta veebruari lõpu seisuga

oli aastakasv 7%. Uute laenude kasv samas aeg-

lustus nii eluaseme- kui ka muude laenude puhul

(vt joonis 6). Seejuures kasvas eluasemelaenude

käive keskmise laenusumma suurenemise tõttu,

laenude arv aasta võrdluses aga kahanes.

Kuna nii sissetulekud kui ka võlakohustu-sed kasvasid kiiresti, jäi majapidamiste võla-

Joonis 3. Ehitusmaht* ja ehitusettevõtete tööjõu puudus

* 4 kv libisev keskmine.Allikas: statistikaamet.

-20%

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0

50

100

150

200

250

300

350

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2015

=20

0

rajatised (vasak telg)hooned (vasak telg)ehitusettevõtete osakaal, kelle arvates tööjõu puuduson enim äritegevust takistav tegur (parem telg)

Joonis 4. Ettevõtete võlakoormus ja likviidsus

Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.

100%

200%

300%

400%

500%

600%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

võla suhe SKPsse (vasak telg)likviidsete varade ja suhe lühiajalistesse võlakohustustesse (parem telg)

Joonis 5. Keskmise palga kasv, töötuse määr ja tarbijate kindlustunne

Allikad: statistikaamet, konjunktuuriinstituut, Euroopa Komisjon.

-14

-12

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

10%

2014 2015 2016 2017 2018

keskmise brutokuupalga aastakasv (vasak telg)töötuse määr (vasak telg)tarbijate kindlustunde indikaator (sesoonselt tasandatud, parem telg)


koormus 2018. aasta kolmanda kvartali lõpus aastagusega sarnasele tasemele, 39% SKPst ja 71% kasutatavast tulust. Eesti elanike

finantskäitumise uuringu järgi on laenukohustus

ligikaudu 40% peredest ja see osakaal ei ole vii-

mastel aastatel muutunud. Majapidamiste intres-

sikoormus, s.o aastase laenuintressikulu suhe

kasutatavasse tulusse, on laenuportfelli keskmise

intressimarginaali tõusu tõttu kasvanud, kuid on

viimase kümne aasta võrdluses endiselt madal (vt

joonis 7). Laenukohustusega peredes kulub lae-

numakseteks kõige sagedamini kuni 10% sisse-

tulekutest (üle kolmandikul peredest). Peresid,

kellel kulub laenumakseteks üle 40% sissetule-

kutest, oli 2018. aasta septembris ligikaudu 5%

ja nende osakaal on viimase viie aasta võrdluses

vähenenud.1

Majapidamiste laenukasvust tulenevaid riske leevendab säästude kasv. Hoiused olid 2018.

aasta lõpuks 2017. aasta lõpuga võrreldes kas-

vanud 10% ning hoiuste ja sularaha suhe võlga

suurenes kolmanda kvartali lõpuks ligi 89%ni (vt

joonis 8). Eesti elanike finantskäitumise uuringu

järgi kasvas sääste omavate perede osakaal

2018. aastal 72%ni. Paljudel peredel on sääste

aga endiselt liiga vähe, et ootamatute olukorda-

dega toime tulla. Laenuga peredel on keskmisest

suuremate sissetulekute tõttu siiski ka sääste

keskmisest rohkem.

Kuna majapidamiste majanduslik olukord on hea, jõutakse ka laene tagasi maksta. Üle 60

päeva viivises olevate laenude osakaal majapida-

miste pangalaenude portfellis on viimastel aasta-

tel vähenenud – 2019. aasta veebruari lõpus oli

selliseid laene alla 0,5%. Sellest lühemat aega vii-

vises olevate laenude osakaal on samuti alane-

nud. Eesti elanike finantskäitumise uuringu järgi

oli 2018. aasta septembri seisuga viimase aasta

jooksul makseraskusi esinenud 10% laenukohus-

tust omavatest peredest ning see osakaal viimas-

tel aastatel muutunud ei ole. Nendest ligikaudu

30%l olid makseraskuste põhjuseks püsivad

finantsraskused (nt intressitõusu, sissetulekute

vähenemise, töökoha kaotuse vms põhjusel).

Pikalt püsinud kiire palgakasvu ja mada-late intressimäärade juures on juba mõnda

1 Turu-uuringute AS. Eesti elanike finantskäitumine 2018. sep-tember 2018.

Joonis 6. Majapidamiste uute laenude* aastakasv

* 3 kuu libisev keskmineAllikas: Eesti Pank.

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2014 2015 2016 2017 2018

eluasemelaenudautoliisingmuud pangalaenud ja liisingud

Joonis 7. Majapidamiste võla- ja intressikoormus


0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

võla suhe SKPsse (vasak telg)võla suhe kasutatavasse tulusse (vasak telg)intressikoormus (parem telg)

Joonis 8. Majapidamiste võlakohustused ja hoiused

Allikas: Eesti Pank.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

2014 2015 2016 2017 2018

milj

ard

ites

euro

des

võlakohustused (vasak telg)hoiused (vasak telg)hoiuste ja sularaha suhe võlga (parem telg)


aega varitsenud oht, et majapidamised või-vad oma laenumaksevõimet üle hinnata. Majapidamised võivad oodata senise kiire palga-

kasvu jätkumist tulevikus ning võtta sellest ajen-

datult laene, mis võivad hakata tulevikus üle jõu

käima. Finantskohustuste võtmisel tuleks arves-

tada, et palgakasv võib aeglustuda ja intressi-

määrad tõusta.

KINNISVARATURG

Eluasemeturg

Eesti eluasemeturul jäi 2018. aasta teisel poo-lel ja 2019. aasta alguses tehinguid vähemaks. Majadega tehtud tehingute arv küll kasvas veidi,

aga korteritehingute arv vähenes ning eluaseme-

tega tehtud ostu-müügitehingute arv kokku kaha-

nes 2018. aasta teisel poolel aasta võrdluses ligi

2% (vt joonis 9). Tehinguid tehti vähem nii uute2

kui ka järelturu korteritega, kuid suhteline langus

oli suurem uute korterite puhul. Samas oli 2017.

aasta võrdlusbaas väga kõrge ja viimase viie

aasta vaates osteti uusi kortereid siiski üsna palju.

Eluasemetehingute keskmise hinna kasv 2018. teisel poolaastal aasta esimese poolega võr-reldes pisut aeglustus. Neljandas kvartalis oli

eluaseme hinnaindeksi aastakasv 5,7%, kusjuu-

res korterihinnad olid aastaga tõusnud 5,7% ja

majade hinnad 5,6%. 2018. aasta keskmisena

kasvasid eluasemehinnad seega sarnases tem-

pos kui 2017. aastal. Tallinna korterite hinnakasv

maa-ameti andmetel 2018. aasta neljandas kvar-

talis aeglustus (vt joonis 10). See tulenes uute,

kallimate korteritega tehtud tehingute arvu vähe-

nemisest ning ka uute korterite aeglasemast hin-

nakasvust. Mujal Eestis kasvas korteritehingute

keskmine hind 2018. aastal Tallinnast kiiremini (vt

taustinfo 1).

Eluasemehindade muutus oli 2018. aastal varasemate aastatega võrreldes tõenäoliselt paremas kooskõlas pikaajalise, st kinnisva-rahindade põhiteguritest tuleneva kasvuga. Kinnisvaraturu üle- või alahinnatust hindava

mudeli põhjal võis Eestis aastatel 2014–2017 elu-

asemehindade tase olla 5–10% kõrgem põhite-

guritega (hüvitised töötajatele, eluasemelaenu

2 Siin ja edaspidi on uute korterite all silmas peetud uusehitistes asuvaid esmakordselt müüdud kortereid.

reaalintressimäär, eluruumide arv) põhjendatud

tasemest, kuid hinnangu laia usaldusvahemiku

tõttu ei saa siiski väita, et kinnisvara on ülehin-

natud (vt lisateema). 2018. aastal kasvasid sis-

setulekud 2017. aastaga võrreldes kiiremini,

eluruumide arv kasvas aeglasemalt ja eluaseme-

laenude reaalintressimäär jäi madalaks, mistõttu

võib arvata, et kinnisvarahinnad nihkusid põhite-

guritega põhjendatud tasemele lähemale.

Koos eluasemeturu rahunemisega aeglus-tus uute eluasemelaenude kasv. Uusi eluase-

melaene anti 2018. aasta teisel poolel arvu järgi

ligi 3% vähem kui aasta tagasi. Keskmise lae-

nusumma suurenemise tõttu laenukäive siiski

kasvas. 2018. aastal on tõusnud ka uute eluase-

Joonis 9. Eluasemetehingute arv

Allikas: maa-amet.

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

2014 2015 2016 2017 2018

tehingud majadegakorterite esmakordsed ostu-müügitehingudjärelturu korteritehingud

Joonis 10. Eluasemehindade aastakasv

Allikad: maa-amet, statistikaamet.

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2013 2014 2015 2016 2017 2018

eluaseme hinnaindekskorterite keskmine ruutmeetrihind Tallinnaskorterite keskmine ruutmeetrihind mujal Eestis


melaenude keskmine intressimäär, samal ajal kui

muud laenutingimused eriti muutunud ei ole.

Tallinna üüriturul püsib nõudlus suur. Aktiivsete

üürikuulutuste arv on viimastel aastatel püsi-

nud üsna samas suurusjärgus ja üüri keskmine

pakkumishind on pisut tõusnud.3 Seejuures on

üürikuulutuste stabiilne arv ja üüri keskmise pak-

kumishinna tõus omane mitmele linnaosale, mis

viitab sellele, et nõudlus üüriturul on üldine.

Kuigi uusi eluruume on lisandumas varase-mast aeglasemas tempos, jätkub eluaseme-arendus tõenäoliselt hoogsalt. Seni on turule

tulnud üsna palju uusi eluruume, mis on ka suure

nõudluse juures aidanud hoida hinnakasvu mõõ-

dukana. 2018. aastal eluruumide uusehituseks

antud ehitusload vähenesid (vt joonis 11), kuigi

seejuures tuleb arvestada 2017. aasta väga kõr-

get võrdlusbaasi. Eluasemepakkumist piirab töö-

jõupuudus ehituses, aga tõenäoliselt jälgivad

arendajad tähelepanelikumalt ka nõudluse muu-

tumist. Lähiajal on uusi eluruume lisandumas

siiski küllaltki suurel hulgal, millele viitab ka see,

et uusi pangalaene eluasemete arendusprojek-

tide rahastamiseks anti 2018. aasta teisel poolel

ligi 14% suuremas summas kui samal perioodil

aasta tagasi.

Kokkuvõttes on eluasemehindade kasvu kiirene-

mise risk varasemaga võrreldes mõnevõrra vähe-

nenud. Kuna aga eluasemenõudlust toetavad

tegurid jäävad lähiajal püsima, jätkavad eluase-

mehinnad tõenäoliselt kasvu praegusega sarna-

ses tempos, mis ei ületa sissetulekute kasvu.

Ärikinnisvara turg

Eesti ärikinnisvara turul tehti 2018. aastal tehinguid vähem kui varasematel aastatel.4

Tehinguid tehti 235 miljoni euro väärtuses ehk ligi-

kaudu 30% vähem kui 2017. aastal (vt joonis 12).

Kõige suurem osa tehingutest tehti bürookinnis-

varaga – tehingute arvu poolest 34% ja tehingute

väärtuse poolest 55%. Osatähtsuselt järgnesid

tööstus- ja kaubanduskinnisvara. Esmaklassilisse

(kõrgeima kvaliteedi ja parima asukohaga) ärikin-

3 Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel.

4 Selles peatükis on tuginetud Colliers Internationali andmetele ja analüüsidele; ehitus- ja kasutuslubade puhul statistikaameti andmetele ja ärikinnisvara rahastamiseks antud pangalaenude puhul Eesti Panga andmetele.

5 Büroopind, mis on arendatud ilma lõppkasutajatega sõlmitud lepinguteta.

nisvarasse tehtud investeeringute tootlus 2017.

aastaga võrreldes eriti ei muutunud.

2018. aastal lisandus turule üsna suures mahus uut büroo- ja kaubanduspinda. Eestis lubati

kasutusse üle kahe korra rohkem uut kaubandus-

pinda ja ligi 15% rohkem büroopinda kui 2017.

aastal. Spekulatiivne büroopind5 Tallinnas suure-

nes aastaga ligi 10% (vt joonis 13). Ettevaates on

oodata lisanduva uue büroo- ja kaubanduspinna

vähenemist: 2018. aastal anti ehituslube väikse-

mas mahus kui 2017. aastal (vt joonised 14 ja

15) ning ka ehitamist alustati vähem. Siiski anti

aastatagusest rohkem ehituslube kaubandus-

Joonis 11. Eluruumide ehitus- ja kasutusload (uusehitus, eluruumide arv)


0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

2014 2015 2016 2017 2018

ehitusloadkasutusload

Joonis 12. Ärikinnisvaraga tehtud tehingute väärtus ja struktuur

Allikad: Colliers International, Eesti Panga arvutused.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2016 2017 2018

milj

onite

s eu

rod

es

muutööstuskinnisvarabürookinnisvarakaubanduskinnisvara


hoonete ümberehitamiseks, mis võib olla märk

konkurentsi suurenemisest selles segmendis ja

omanike soovist kohandada olemasolevaid hoo-

neid nõudlusega.

Kaubanduskinnisvara vakantsus tõusis veidi 2018. aasta teisel poolel ühe suure kauban-duskeskuse turuletuleku tõttu, kuid on endi-selt küllaltki madal. Turuosaliste hinnangul võib

vakantsuse suurenemine olla märk sellest, et

kaubanduspindade turg on küllastumas. Nõudlus

uute büroopindade järele on seni olnud piisav

ning büroopindade keskmine vakantsus pole

eriti muutunud. Ka büroo- ja kaubanduskinnis-

vara üürihinnad oluliselt ei muutunud, kuigi uute

büroopindade hoogsa lisandumise tõttu on vahe

büroode kõrgeimate ja madalaimate üürihindade

vahel suurenenud ning surve kaubanduspinna

üürihindade alanemiseks pisut kasvanud.

Ärikinnisvara rahastamiseks antud pangalae-nude portfell oli 2018. aasta lõpus aastaga kasvanud ligikaudu 5%. Kõige kiiremini kas-

vas bürookinnisvara rahastamiseks antud lae-

nuportfell (ligikaudu 10%), kuid seda suuresti

varasemate aastate laenuotsuste toel: 2018.

aastal anti uusi laene vähem kui 2017. aastal.

Kinnisvaraarenduseks antud laenude keskmine

intressimarginaal pisut tõusis ning pankade suh-

tumine ärikinnisvara rahastamisesse muutus

2018. aastal ettevaatlikumaks.

Kokkuvõttes ei ole ärikinnisvaraga seotud riskid

oluliselt muutunud. Nõudlus uute büroode järele

on olnud küllaltki suur ja keskmine vakantsus ei

ole uute hoonete hoogsast lisandumisest hoo-

limata tõusnud. Seejuures aga ei pruugi vane-

mate ärihoonete jaoks piisavalt nõudlust jaguda,

mistõttu võib väheneda selliste hoonete täitu-

vus ja halveneda omanike laenumaksevõime.

Ettevaates on oodata, et ärikinnisvara arendus

võtab hoogu maha, kuna kinnisvaraprojektide

rahastamise hind on tõusnud ja pankade suhtu-

mine on varasemast ettevaatlikum.

Joonis 13. Aasta jooksul lisandunud büroo- ja kaubanduspinnad Tallinnas

Allikad: Colliers International, Eesti Panga arvutused.

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

osat

ähts

us o

lem

aso

leva

st p

inna

st

spekulatiivsed büroopinnadkaubanduspinnad

Joonis 14. Büroohoonetele antud ehitusload


0

50

100

150

200

250

300

2014 2015 2016 2017 2018

1000

m2

ümberehitaminelaiendamineuusehitus

Joonis 15. Kaubandushoonetele antud ehitusload


0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2014 2015 2016 2017 2018

1000

m2

ümberehitaminelaiendamineuusehitus


Taustinfo 1. Korterihindade kasv väljaspool Tallinna

Kui Tallinnas korteritehingute keskmise hinna

kasv 2018. aastal aeglustus, siis väljaspool

Tallinna jäi see kiireks. Keskmine ruutmeetrihind

kerkis Tallinnas aasta keskmisena ligikaudu 5%,

mujal Eestis aga 11%. Selle tingis uute korteri-

tega tehtud tehingute arvu kasv ning järelturu

korterite keskmise hinna kasvu kiirenemine väl-

jaspool Tallinna.

Mullu tehti uute korteritega väljaspool Tallinna

üle 20% rohkem tehinguid kui 2017. aastal,

samas kui järelturu korteritega tehtud tehin-

gute arv pisut kahanes. Seetõttu suurenes uute

korterite osakaal tehingutes (vt joonis T1.1),

mis nende kõrgema hinnataseme tõttu ker-

gitas ka keskmist tehinguhinda. 2018. aastal

langes hinnakasvust üle kolmandiku uute kor-

terite osakaalu suurenemise arvele. Uute korte-

rite keskmise ruutmeetrihinna aastakasv 2018.

aasta teisel poolel küll aeglustus nii Tallinnas kui

ka mujal Eestis, kuid jäi väljaspool Tallinna siiski

küllaltki kiireks, 5% lähedale.

Samal ajal kasvasid järelturu korterite hin-

nad väljaspool Tallinna varasemast kiiremini.

Keskmise ruutmeetrihinna aastakasv kiirenes

2018. aasta teisel poolel ligikaudu 10%ni. Maa-

ameti statistika korteritehingute kohta hoone

esmakasutusaasta järgi lubab oletada, et selle

taga on asjaolu, et ka järelturul kaubeldakse üha

enam suhteliselt uute korteritega, mille kõrgema

hinnataseme tõttu kasvab ka järelturu korterite-

hingute keskmine hind. 2018. aastal suurenes

oluliselt 2011.–2019. aastal valminud hoonetes

asuvate korteritega tehtud tehingute arv ning üsna kiiresti kasvas ka selliste tehingute keskmine

ruutmeetri hind (vt joonis T1.2).6 Kuigi nende tehingute hulgas on tõenäoliselt tehinguid esma-

kordselt müüdud korteritega, võib arvata, et varasemast rohkem on ka järelturutehinguid üsna

hiljuti valminud korteritega.

Lisaks mõjutas korterite keskmist hinda tehingute arvu suurenemine Harju maakonnas7 ja Tartus,

kui väljaspool Tallinna tehtud korteritehingute arv kokku 2018. aastal kahanes. Seetõttu on tehin-

gutes suurenenud Harju maakonna ja Tartu osakaal, mis nende muust Eestist kõrgema hinnata-

seme tõttu on kergitanud ka tehingute keskmist ruutmeetrihinda. Võib arvata, et Harju maakonna

6 Tehingute arvu kasv tuleneb 2016. aasta ja sellest hilisema esmakasutusaastaga hoonetes asuvate korteritega tehtud tehin-gute arvu kasvust. Tehingute keskmine ruutmeetrihind kasvas aga kiiresti nii tehingute puhul, kus hoone esmakasutusaasta oli 2016 ja hilisem, kui ka tehingute puhul, kus hoone esmakasutusaasta oli 2011–2015, kusjuures keskmine ruutmeetrihind oli kõr-gem tehingute puhul, kus hoone esmakasutusaasta oli 2011–2015.

7 Siin ja edaspidi on silmas peetud Harju maakonda ilma Tallinnata.

Joonis T1.1. Korterite keskmise hinna aastakasv ja uute korterite osakaal

Allikad: maa-amet, Eesti Panga arvutused.

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

2015 2016 2017 2018

uute korterite osakaal tehingute arvusuute korterite keskmine hindjärelturu korterite keskmine hind

Joonis T1.2. Korteritehingute arvu ja keskmise hinna aastakasv* hoone esmakasutusaasta järgi

* 4 kvartali libisev keskmineAllikas: maa-ameti tehingute andmebaas.

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

-100%

-50%

0%

50%

100%

150%

200%

250%

300%

2014 2015 2016 2017 2018

tehingute arv (2011-2019) (vasak telg)tehingute arv (enne 2011) (vasak telg)keskmine hind (2011-2019) (parem telg)keskmine hind (enne 2011) (parem telg)


ja Tartu osakaalu tõusu mõju hinnakasvule saab suures osas seostada eespool kirjeldatud uute

korterite osakaalu suurenemise mõjuga.

Harju maakonna korteritehingute arvu suurenemist ja suhteliselt kiiret hinnakasvu peegeldab ka

selle piirkonna majapidamiste pangalaenude portfelli kiire kasv. Harju maakonnas asuvate maja-

pidamiste laenuportfell kasvas 2018. aasta lõpuks aasta võrdluses ligikaudu 10% (Eestis kokku

6,4%, vt joonis T1.3). Kuigi majapidamiste laenuportfellis on lisaks eluasemelaenudele ka teisi

laene, moodustavad eluasemelaenud portfellist enamuse.

Väljastatud ehituslubade põhjal võib lähiajal oodata veel üsna suures mahus uue elamukinnisvara

lisandumist väljaspool Tallinna. Kui Tallinnas anti 2018. aastal ehituslube eluruumide ehituseks

vähem kui aasta tagasi, siis Harju maakonnas ja Tartus sai ehitusloa 2017. aastaga võrreldes

rohkem eluruume (vt joonis T1.4). Selle taga on ilmselt Tallinna korterite hinnatõusu tõttu kasva-

nud nõudlus elamispindade järele Tallinna lähiümbruses. Tartus on uute korterite nõudlus püsi-

nud hinnanguliselt küllaltki tugev Tallinnast tunduvalt aeglasemalt kasvanud pakkumise tõttu.

Joonis T1.3. Majapidamiste pangalaenude jäägi aastakasv laenuvõtja asukoha järgi


0%

2%

4%

6%

8%

10%

2015 2016 2017 2018

TallinnHarju maakondTartuEesti kokku

Joonis T1.4. Eluruumide ehitusload (uusehitus, eluruumide arv)


0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

Tallinn Harjumaakond

Tartu muu Eesti

2015201620172018

FINANTSKESKKOND

Rahvusvahelised finantsturud

Rahvusvaheliste finantsturgude käekäiku suu-nasid 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses maailmamajanduse aeglustumise ilmingud. Selle taga on nii karmistunud rahastamistingimu-

sed ja suurenenud poliitiline ebakindlus kui ka

Ameerika Ühendriikide (USA) ja Hiina vaheline

kaubanduskonflikt. Maailmamajanduse kui ter-

viku seisukohast peetakse üheks suurimaks ris-

kiks Hiina majanduskasvu oodatust järsemat

aeglustumist. Mullu vähenes ka euroala majan-

dusaktiivsus, kuna aeglustus selle suurimate liik-

mesriikide – Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia

– majanduskasv ning arenenud riikide majandus-

kasvu vedava USA majanduse kasvutempo on

samuti hoogu maha võtmas.

Suuremate majanduspiirkondade rahapoliitika püsis leebe. USA Föderaalreserv andis aasta

alguses teada, et kavatseb rahapoliitikat karmis-

tada oluliselt aeglasemalt, kui varem kavandatud,

ning finantsturud on nüüdseks sisse hinnanud

esimese intressimäära kärpe järgmise aasta esi-

meses pooles. Euroala rahapoliitika on jäänud

leebeks. Euroopa Keskpank lõpetas küll mullu

detsembris varaostud, aga teatas märtsi algu-

ses kavatsusest hoida intressimäärad senisel

tasemel mitte suveni, nagu varem teatatud, vaid

vähemalt aasta lõpuni. Samuti anti teada, et sep-

tembris käivitatakse pankadele uus pikaajaliste

lae nude programm. Inglise Panga rahapoliitiline


väljavaade on tihedalt seotud Brexiti lõpplahen-

dusega, kuid praegu arvestavad turuosalised

intresside kergitamisega sel aastal.

Finantsturud olid 2018. aasta lõpus heitli-kud, kuid taastusid 2019. aasta esimestel kuudel. Globaalse majanduskasvu väljavaate

halvenemine rahastamistingimuste karmistu-

mise ootuse taustal muutis turuosalised 2018.

aasta lõpus ärevaks nii finantsvarade kõrge

hinnataseme põhjendatuse kui ka ettevõtete

kasvuväljavaadete suhtes. See tõi kaasa aktsia-

hindade languse ja ettevõtete võlakirjade riskip-

reemiate tõusu, samal ajal kui nõudlus turvaliste

varade järele kasvas ja arenenud riikide valit-

suste võlakirjade intressimäärad mitmel pool

langesid (vt joonis 16 ja 17). 2019. aasta algu-

ses aga, kui Föderaalreserv ja teised suuremad

keskpangad kinnitasid, et hoiavad rahapoliitika

vajadusel leebena, tehti varasemad kaotused

finantsturgudel suuremas jaos tasa.

Euroala finantsturud on liikunud rii-giti erinevalt. Märkimisväärset riski näevad

turuosalised suure võlakoormuse ja püsiva eel-

arvedefitsiidiga liikmesriikide lõdvas eelarvepo-

liitikas. Itaalia riiklike võlakirjade intressimäärade

vahed Saksa-maa võlakirjadega on küll pisut

vähenenud võrreldes Itaalia riigieelarvekõne-

luste ajaga mullu septembris, kuid püsivad endi-

selt suured (vt joonis 18). Intressimäärade tõus

suurendaks riigi võlakoormust ning survestaks

sealseid panku. Lisaks õõnestab kindlustunnet

ebamäärasus Brexiti ümber, mis võib oluliselt suu-

rendada investorite riskikartlikkust. Euroopas on

ka aktsiaturgude taastumine olnud teiste suure-

mate majanduspiirkondadega võrreldes vaeva-

lisem. Ühelt poolt madalad intressimäärad ning

teiselt poolt kasinad kasvuootused ja ka struk-

tuursed probleemid on hoidnud Euroopa pan-

kade aktsiaid surve all.

Aktsiaturgude väljavaated sõltuvad lähiajal peamiselt ettevõtete müügitulu ja kasumlik-kuse näitajatest. Majanduskasv on aeglustumas

ning võimalikud tollimaksud ja sisemaine inflat-

sioonisurve võib hakata ettevõtete kasumimar-

ginaale survestama. Kuigi möödunud aasta lõpu

müügilaine tõstis riskantsemate varade riskipree-

miaid, on need USA aktsiatel endiselt madalad,

Euroopas aga pikaajalisest keskmisest kõrgemal.

Joonis 16. Peamised aktsiaindeksid (01.01.2011 = 100)

Märkus. Viimane vaatlus 02.04.2019Allikas: Bloomberg.

50

75

100

125

150

175

200

225

250

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

S&P 500Euro Stoxx 50MSCI Emerging Markets

Joonis 17. Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa kümneaastaste riigivõla-kirjade intressimäärad


-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

4,0%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Ameerika ÜhendriigidSaksamaa

Joonis 18. Itaalia kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäärade vahe Saksamaa võlakirjadega


0

1

2

3

4

5

6

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

pro

tsen

dip

unkt

i


Madalatest riskipreemiatest tulenevalt on investo-

rid parema tootluse otsinguil investeerinud mada-

lama reitinguga, vähem likviidsetesse ja pikema

lõpptähtajaga instrumentidesse, mis on põhjusta-

nud võimalike riskide kuhjumist. Samas ei pruugi

investorid olla valmis majanduskasvu aeglustumi-

sest või majanduslangusest tulenevateks taga-

silöökideks, millega võib kaasneda volatiilsuse

järsk kasv ja finantsvarade ümberhindamine.

Euroopa finantssektor

Euroala ja Euroopa Liidu finantssektorit ohus-tavaid riske hindavad nii Euroopa Keskpank kui ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) küllaltki kõrgeks. Seejuures on Euroopa

Keskpanga hinnangul euroala finantsstabiilsuse

riskid 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta esimes-

tel kuudel suurenenud (vt joonis 198), peamiselt

maailmamajan duse halvenenud väljavaate tõttu.

Eelkõige suurenes mure nii era- kui ka avaliku

sektori suure võlakoormuse pärast ning samuti

halvenesid pankade kasumlikkuse väljavaated.

Suurimaks riskiks Euroopa finantssektorile peetakse ettevõtete võlakirjade ja veel mõne varaklassi riskipreemiate järsku ja suurt tõusu. Riskipreemiad on hoolimata mõningasest tõusust

väikesed, mis suurendab võimalust, et majandus-

kasvu väljavaate muutudes võivad need kiiresti ja

palju tõusta. See võib tõsta ka pankade rahas-

tamise hinda ning vähendada pankade kasumlik-

kust ja laenupakkumise võimet.

Euroopa finantssüsteemi haavatavust suu-rendab ka pankade, kindlustusandjate ja pen-sionifondide nõrgapoolne finantsseis ja mõne riigi suur võlakoormus. Finantsasutustel on

madalate intressimäärade juures raske tulu tee-

nida, samas on mõnes riigis pankade varade

hulgas veel palju eelmisest majanduskriisist jää-

nud halbu laene. Kindlustusseltside ja pensioni-

fondide kasumlikkust survestavad mitmel pool

levinud tagatud tulumääraga kohustused. Suur

võlakoormus pärsib aga riikide võimet tulla toime

majandusolukorra ootamatute ja ebasoodsate

muutustega.

Kuigi euroala pankade kasumlikkus 2018. aasta kolmandas kvartalis paranes, on see

8 Liitnäitaja CISS hõlmab 15 indikaatorit finantsvahendajate, raha-, aktsia-, võlakirja- ja välisvaluutaturgude kohta.

endiselt väike. Selle taga on lisaks madala-

tele intressimääradele ja majanduse loidusele ka

struktuursed tegurid. Mõnes riigis on panku liiga

palju ja nende kuluefektiivsus võrdluses teiste

arenenud riikide pankadega liiga madal. Pankade

väike kasumlikkus on üks põhiriske, mis võib

kahjustada nende võimet majandust rahastada.

Kõige enam on aidanud kasumlikkust parandada

halbade laenude mahu hoogne vähenemine.

2018. aasta kolmanda kvartali lõpus moodusta-

sid euroala suuremate pankade halvad laenud

kogu laenuportfellist ligikaudu 4%.

Võimalikuks ohuks euroala finantssektorile peetakse ka kriisijärgsetel aastatel kiiresti kas-vanud investeerimisfonde, mille varad kokku moodustavad ligikaudu 20% euroala finants-sektori koguvaradest. Fondid on suurendanud

vähelikviidsete võlakirjade ja riskantsete varade

osakaalu oma investeeringutes, samas kui likviid-

suspuhvreid on vähendatud. Kui osakute taga-

siostunõuded peaksid hüppeliselt suurenema,

on fondid sunnitud turule paiskama suure hulga

väärtpabereid, mis tooks kaasa nende hinna lan-

guse. Kuna fondide ja pankade investeeringud

on suures ulatuses sarnased, kahandaks see ka

pankade investeeringute väärtust.

Brexiti mõju Euroopa finantssektori toimimi-sele sõltub sellest, mis viisil see aset leiab. Euroopa Keskpanga hinnangul peaks leppega

Brexiti mõju finantsstabiilsusele olema piiratud,

aga leppeta Brexiti korral vallanduv ebakind-

lus võib finantsstabiilsust palju tõsisemalt ohus-

Joonis 19. Euroala finantssüsteemi pingeid iseloomustav liitnäitaja (CISS)

Märkus. Viimane vaatlus 29.03.2019Allikas: Euroopa Keskpank.

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019


tada. Muu hulgas võib tõusta rahastamise hind

rahvusvahelistel finantsturgudel ja väheneda selle

kättesaadavus. See võib mõjutada ka Eestis

tegutsevate pankade rahastamist emapankade

rahastamise hinna või ka kodumaiste pankade

poolt plaanitavate võlakirjaemissioonide kaudu.

Rootsi pangandus

Rootsi majandus oli 2018. aastal heas sei-sus. Aasta majanduskasvuks kujunes 2,3% ning

tööhõive püsis kõrge. 2019. aastaks prognoo-

sib keskpank kasvu mõningast aeglustumist.

Hinnakasv on sihteesmärgi ehk 2% lähistel. 2018.

aasta detsembris tõstis keskpank repomäära

–0,5%lt –0,25%le.

9 Tagatise väärtuse ja laenumahu piirang (LTV) 85%. Alates 2016. aasta juunist peavad Rootsis laenuvõtjad, kelle laen ületab 70% taga-tise väärtusest, igal aastal lisaks intressidele maksma tagasi vähemalt 2% laenu põhiosa ja kliendid, kelle laen ulatub tagatise väärtusest 50–70%ni, vähemalt 1%. Alates 2018. aasta märtsist peavad uued laenuvõtjad, kelle laen ületab maksueelset tulu enam kui 4,5 korda, amortiseerima oma laenu täiendava 1 protsendi võrra.

2017. aasta teisel poolel langenud kinnis-varahinnad hakkasid 2018. aastal taas kas-vama, kuid varasem optimism kinnisvaraturul on vähenenud (vt joonis 20). 2018. aasta hinna-

kasvuks kujunes 1–2%. Hinnakasvu ja ootuste

stabiliseerumises peegeldub arvatavasti nii ehi-

tusmahtude kasv kui ka järelevalveliste meetmete

tõttu karmistunud laenupoliitika mõju9.

Mõnevõrra on aeglustunud ka majapidamiste võla kasv. Majapidamiste koguvõla kasv on aeg-

lustunud 2017. aasta 7%lt 2018. aastal ligi 5%le

(vt joonis 21). 2018. aastal majapidamiste võla ja

kasutatava tulu kasvutempo peaaegu ühtlustus.

Sellise trendi püsimine pidurdab küll haavatavuse

kasvu, kuid otseselt seda ei vähenda.

Joonis 20. Eluaseme hinnaindeksid Põhjamaades (2005 = 100)

Allikad: statistikaametid, Valueguard, Real Estate Norway, Eesti Panga arvutused.

0

50

100

150

200

250

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

SoomeNorraRootsiTaani

Joonis 21. Eluasemelaenude kasv ja uute laenude intressimäär Rootsis

Allikas: Rootsi statistikaamet.

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

eluasemelaenude aastakasvuute eluasemelaenude keskmine intress

Joonis 22. Kinnisvaraalase tegevuse eesmärgil antud laenude osakaal ettevõtetele antud laenudes

Allikas: EBA Risk Dashboard Q3 2018.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

GR SI

MT

HR

BG PT

RO IT ES

CY

BE

SK PL

HU IE LT LV GB

CZ

NL

DE

EE

FR AT

LU DK FI SE

osatähtsus ettevõttelaenudest EL keskmine


Põhjamaade, sh Rootsi pangad on kinnisvara-sektori suhtes haavatavad ka kinnisvara val-las tegutsevatele ettevõtetele antud laenude suure osakaalu tõttu10 (vt joonis 22). Rootsi

keskpanga hinnangul mõjutaksid elukondlikust

kinnisvarast tulenevad ohud esmalt laenuvõtjate

laiemat tarbimiskäitumist, kuid probleemid kom-

mertskinnisvara turul kanduksid kiiremini ja otse-

semalt edasi pankade laenuportfelli.

Ettevaates oodatakse Rootsis nii kinnisvara-hindade kui ka eraisikute võlakoormuse kasvu jätkumist, kuid senisest aeglasemas tem-pos. Tarbijate ootused edasise hinnakasvu osas

on mõnevõrra alanenud. Kindlustunnet suurenda-

vad aga suur tööhõive ja madalad intressimäärad.

Baasintressimäärade kasvu mõju on lähiettevaates

tagasihoidlik. Rootsi finantsjärelevalve asutuse poolt

kehtestatud tarbijapõhised meetmed piiravad küll

uute laenajate võlakoormust, kuid mõjutavad juba

kuhjunud riske alles pikema ajaperioodi jooksul.

Eestis tegutsevate Rootsi pangagruppide puhul jätkus 2018. aastal laenude ja hoiuste suhtarvude alanemise trend (vt joonis 23).

Alanemine on olnud tingitud hoiuste kiirest kasvust,

mis edestab laenukasvu. SEB ja Swedbanki hoiu-

sed kasvasid 2018. aastal vastavalt 11% ja 9%.

Mõlema panga hoiuste maht muutus 2018. aas-

tal peaaegu sama palju kui laenuportfelli maht, mis

näitab, et laenuportfelli rahastatakse järjest roh-

kem hoiustega. Sellele vaatamata on pangagrup-

pide rahastamises väga olulisel kohal võlakirjad,

mis muudavad pangad haavatavaks finantsturgude

võimalike ebasoodsate muutuste suhtes.

2018. aasta teisel poolel pangagruppide turu-põhise rahastamise hind pisut kasvas, kuid on endiselt suhteliselt soodne. Koos Rootsi

valitsuse võlakirjade turuintressimäära tõu-

suga kerkisid viimasel kuuel kuul ka pangagrup-

pide pandikirjade turuintressimäärad. Rahapesu

kaht lused on enim mõjutanud pangagruppide

akt siahindu (vt joonis 24). Mõju nii tagamata võla-

kirjade kui ka pandikirjade turuintressimää rale (vt

joonis 25) on jäänud märksa väiksemaks. Sellele

vaatamata võib rahapesukahtlustest tulenev mai-

nerisk tulevikus mõjutada ebasoodsalt nii pan-

kade rahastamise hinda kui ka kättesaadavust.

10 Sisaldab ka elamuühistutele antud laene. 2018. aasta 3. kvartali näitajad kajastavad Nordea grupi asukohana Rootsit.

Joonis 23. Pangagruppide laenude ja hoiuste suhtarv

Allikas: Bloomberg.

100%

120%

140%

160%

180%

200%

220%

2014 2015 2016 2017 2018

SEBSwedbank

Joonis 24. Pangagruppide aktsiahindade muutus 2017. aasta algusest

Märkus. Viimane vaatlus 05.04.2019Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused.

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

2017 2018 2019

Nordea

SEB

Swedbank

Joonis 25. Pangagruppide* pandikirjade keskmine tulumäär tähtajani

* Swedbank, SEBMärkus. Viimane vaatlus 05.04.2019.Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused.

-1,0%

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

2014 2015 2016 2017 2018 2019

üheaastase tähtajagakolmeaastase tähtajagaviieaastase tähtajaga


Üldjoontes on Rootsi pangagruppide likviid-sus püsinud hea. Pankade likviidsuskattekor-

dajad11 tervikuna ületasid 2018. aasta juuni lõpu

seisuga suure varuga 100% piirmäära. Rootsi

krooni arvestuses jäävad aga kattekordajad siiski

keskmiselt alla 100%. Rootsi krooni likviidsust

juhitakse valuuta vahetuslepingutega, kuid turu-

šoki korral ei pruugi vahetuslepingute turg enam

kuigi hästi toimida ning pankadel võib tekkida lik-

viidsuse juhtimisega probleeme.

Pangagruppide kasumlikkus püsis 2018. aastal tugev. Nii SEB ja Swedbanki grupi oma-

vahendite (13%–16%, vt joonis 26)12 kui ka

varade (mõlema grupi puhul 0,8%) tulusus ületas

Euroopa suuremate gruppide keskmist pea kaks

korda. Laenukvaliteet püsis hea, allahindlused

väikesed ning turgude usaldus lubas pakkuda

rahastust hindadega, mis suurendas puhasint-

ressitulu. Kasumlikkust suurendas ka laenukasv,

milles oli oluline roll Rootsis väljastatud eluase-

melaenudel. Elava majanduse mõjul suurenes

teenustasutulu.

SEB ja Swedbanki grupi riskipõhised kapitaliseerituse näitajad on tugevad. 2018. aasta

lõpus ulatusid SEB ja Swedbanki gruppide kogu-

omavahendid vastavalt 22,2% ja 21,5%ni riskiga

kaalutud varadest ning esimese taseme põhioma-

11 Likviidsuskattekordaja suhtarv näitab, kui suur osa raha netoväljavoost 30 päevase stressiperioodi vältel on kaetud likviidsete varadega.

12 Gruppide avalikud aastaaruanded.

13 Suuremad pangagrupid peavad Rootsis hoidma lisaks tavanõuetele 5% esimese taseme põhiomavahendeid süsteemse riski kat-teks. Omavahendite nõude arvestamisel Rootsi ning Norra eluasemelaenude riski katteks tuleb lähtuda keskmiselt vähemalt 25% riski-kaalust, Soomes väljastatud laenude puhul 15% riskikaalust.

vahendid (CET 1) 17,6% ja 16,3%ni. Nii SEB kui

ka Swedbanki grupi finantsvõimenduse näitajad

olid aasta lõpus 5,1%, mis on Euroopa suuremate

pangagruppide hulgas siiski pigem keskmine tase

(vt ka joonis 27 ja 28). Lisaks varem kehtestatud

täiendavatele puhvrinõuetele13 otsustas Rootsi

finantsjärelevalve 2018. aasta septembris suuren-

dada Rootsis väljastatud laenude suhtes kehtivat

vastutsüklilise puhvri määra 0,5 protsendipunkti

võrra 2,5%ni. Muudatus jõustub 2019. aasta

septembris.

Joonis 26. Pangagruppide omakapitali tulukus

Allikas: Bloomberg.

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

SEBSwedbank

Joonis 27. Euroopa pankade kapitaliseeritus


0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

CY

PT

ES IT GR

HU AT

FR SK

CZ

PL

RO SI

MT

DE LT BG BE

HR

GB LV IE DK

NL FI LU SE

EE

koguomavahendid/riskiga kaalutud varad ELi keskmine


Joonis 28. Euroopa pankade finantsvõimendus


0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

NL

DK SE

DE

FR GB IT ES

CZ

CY

BE

AT FI LU PT

SK

MT

HU LT RO

GR IE LV PL SI

BG

HR EE

esimese taseme omavahendid/koguvarad ELi keskmine

Euroopa Pangajärelevalve

tugevusanalüüs14

Euroopa Pangajärelevalve hindas 2018. aastal Euroopa suuremate pankade vastupanuvõimet prog-noositust ebasoodsama stsenaa-riumi suhtes. Hindamises osales 48 pangagruppi, nende hul-gas ka Eestis tütarpanku omavad Swedbank ja SEB Pank.

14 https://eba.europa.eu/-/eba-publishes-2018-eu-wide-stress-test-results

Koostöös ESRB-ga välja tööta-tud negatiivne stsenaarium hõl-mas Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangu vähenemist, pikaaja-liste intressimäärade tõusu ning kin-nisvara- ja aktsiahindade langust. Lisaks majanduskeskkonna muu-tustele vaadeldi harjutuses ka uue raamatupidamisstandardi IFRS 9 rakendamise mõju. Uue standardi kohaselt tuleb pankadel teha ooda-tava kahju jaoks eraldisi krediiditsükli varasemas faasis.

Nii SEB kui ka Swedbanki grupi tule-mused osutusid harjutuses osale-nud pankade keskmisest paremaks. Negatiivse stsenaariumi rakendumi-sel vähenesid harjutuses osalenud pankade esimese taseme põhi-omavahendid (CET1) 2020. aasta lõpuks keskmiselt 14,2%lt 10,1%le ning finantsvõimenduse määr 5,1%lt 4,2%le. Swedbanki grupi CET1 määr püsis kolme stsenaariumiaasta lõpus 22% lähistel ja finantsvõimenduse määr ulatus 5,4%ni. SEB grupi vas-tavad näitajad olid 16,5% ja 5,2%.

Kokkuvõttes on Eestis tegutsevate suu-remate pangagruppide haavatavus muu-tunud vähe. Elukondliku kinnisvara hindade

ja eraisikute võlakoormuse kasvu pidurdumine

2018. aastal pidurdas küll haavatavuse kasvu,

kuid ei vähendanud seda. Eraisikute võlakoor-

mus ei ole vähenenud ning kinnisvarasektoriga

seotud laenud moodustavad pankade laenu-

portfellist endiselt suure osa. Püsivad ka Rootsi

pangagruppide turupõhise rahastamise suu-

rest osakaalust tulenevad ohud. Järelevalveliste

meetmete mõjul on pangagruppide kapitalise-

eritus riskiga kaalutud varade suhtes küll tugev,

kuid senistest meetmetest ei ole piisanud juba

tekkinud haavatavuse vähendamiseks.

15 Vt täpsemalt Taustinfo 2. Luminori grupi struktuurimuutuste mõju Eesti finantssektori riskidele

Läti ja Leedu pangandus

Läti ja Leedu majandus- ja finantskeskkond omavad olulist mõju Eesti finantssüsteemis süsteemselt olulisele Luminori grupile, kellel on seal suured filiaalid.15 Mõlema riigi majan-

duskasv on viimastel aastatel sarnaselt Eestiga

olnud tugev. Seni on seda toetanud tugev välis-

nõudlus, kuid ekspordi sihtturgude kasv on

ettevaates aeglustumas. Väliskeskkonna olu-

lise halvenemise suhtes on kõik Balti riigid väga

haavatavad. Majanduse edasist kasvuvõimekust

kahandab ka kvalifitseeritud tööjõu ning tootlik-

kust tõstvate investeeringute nappus. Nende

arengusuundade jätkumisel on oht, et majan-

duse konkurentsivõime kannatab.


https://eba.europa.eu/-/eba-publishes-2018-eu-wide-stress-test-results

Viimaste kvartalitega on võla kasv Lätis kiire-nenud. Kuna varasematel aastatel ei ole mitte-

finantssektori võlg kasvanud, on võlakoormus16

võrreldes kriisiajaga kahanenud enam kui kol-

mandiku võrra (vt joonis 29). 2018. aasta kol-

manda kvartali seisuga tõusis võla aastakasv

aga 4,5%ni (vt joonis 30). Läti keskpanga hin-

nangul on finantstsükkel tõusufaasi alguses

ning tsüklilised riskid püsivad madalad.

Leedus on võla kasv olnud kiire juba alates 2016. aastast, ulatudes keskmiselt 10%ni aas-tas (vt joonis 30). Nõudlust võlakapitali järele

on suurendanud soodne majanduskeskkond ja

sellega kaasnenud kiire palgakasv. Kiiresti on

kasvanud eluasemelaenude portfell ning kinnis-

vara hinnad. Vaatamata võlakoormuse mõnin-

gasele kasvule on see Leedus siiski Balti riikide

seas selgelt kõige väiksem (vt joonis 29) ning

Leedu keskpanga hinnangul ülemääraseid tasa-

kaalustamatusi ei ole. Leedu keskpank on aga

otsustanud mõõduka riski korral suurendada

vastutsüklilist puhvrit, et seda oleks võima-

lik finantssüsteemi tabada võivate ootamatute

sündmuste korral vähendada. Sellise poliitika

tõttu on otsustatud kehtestada vastutsüklilise

puhvri määr 1%.

Pangandussektori finantsnäitajad püsi-vad nii Lätis kui ka Leedus valdavalt tuge-vad. Samas on mitut sealset panka sarnaselt

mõnedele Eestis tegutsevatele pankadele vii-

mastel aastatel saatnud rahapesukahtlused.

Seetõttu on kahjustada saanud kogu regiooni

pangandussüsteemi maine, mis võib kogu

sektori tegevust ettevaates negatiivselt mõju-

tada. Pangandussektor tervikuna on tugevalt

kapitaliseeritud ning likviidsuspuhvrid suured.

Laenuportfelli kvaliteet on mõlemas riigis järk-

järgult paranenud – Lätis on viivislaenude osa-

kaal 4% ja Leedus 2,7%. See toetab pankade

kasumlikkust.

16 Võla suhe SKPsse.

Joonis 29. Reaalsektori võlakoormus

Allikad: keskpangad.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

EestiLätiLeedu

Joonis 30. Reaalsektori võla aastakasv

Allikad: keskpangad.

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

EestiLätiLeedu


PANGAD

Laenuportfell ja selle kvaliteet

Eestis tegutsevate pankade laenuportfelli suhteliselt tempokas kasv on jätkunud.17

Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud lae-

nude jääk oli 2019. aasta veebruaris aastatagu-

sest 1 miljardi euro võrra ehk 5,6% suurem (vt

joonis 31). Laenuportfelli kasvatasid nii majapida-

miste kui ka ettevõtete laenud.

Majapidamiste laenamist toetavad nõudlus-poolsed tegurid. Kuigi uusi laene ja liisinguid on

lisandunud kõikides suuremates laenusegmen-

tides viimasel ajal varasemast väiksema hooga,

püsib majapidamiste laenujäägi kasv kiire. Hoogsa

palgakasvu, tugeva kindlustunde ja madalate int-

ressimäärade toel näitas majapidamiste laenu-

portfell veebruaris 6,9% aastakasvu (vt joonis 32).

Enim panustasid sellesse kasvu eluasemelaenud

ja autoliising. Eluasemelaenuportfelli aastakasv

küündis veebruaris 6,9%ni, autoliisingu aasta-

kasv koguni 17,9%ni.

Pankade käitumine pole majapidamiste kiiret laenukasvu tagant tõuganud. Kõige enam mõju-

tab pankade krediidiriski majapidamiste võime tee-

nindada eluasemelaene, sest need moodustavad

pankade laenuportfellist kõige suurema osa. Selles

segmendis pole märke pankade riskiisu suurenemi-

sest. Eluasemelaenude tingimused – laenusumma

ja tagatise väärtuse suhtarv, laenumaksete ja sisse-

tulekute suhtarv ning keskmine tähtaeg – pole olu-

liselt muutunud. Samal ajal on intressimarginaalid

aastaga pisut tõusnud. Ajal, mil palgakasv on väga

kiire ja ületab tootlikkuse kasvu, on majapidamiste

üleliigset optimismi ohjav laenupoliitika laenuturgu

tasakaalustava toimega ja vähendab laenukasvu

kiirenemisega seotud riske.

Väiksemate pankade tarbimislaenude portfell kasvab hoogsalt. Olgugi et veebruaris taandus

tarbimislaenude aastakasv Eesti pangandussek-

toris 1,3%ni, varjab tagasihoidlik keskmine kas-

vunumber pangati erinevaid kasvusuundumusi

17 Selles peatükis hõlmab laenuportfell ettevõtete ja majapidamiste (sealhulgas ka mitteresidentide) laene, aga ka liisinguid ja faktoorin-gut, mis on välja antud pankade omanduses olevate liisinguettevõtete poolt. Kuna valitsemissektorile väljastatud laenud moodustavad pankade laenuportfellist üksnes ligikaudu 3% ja finantseerimisasutustele väljastatud laenudest enamiku moodustavad liisinguettevõtete laenud, mille abil on rahastatud majapidamiste ja ettevõtete liisinguid, siis siin nende sektorite laenuportfellide muutusi ei kajastata.

(vt joonis 33). Enamiku väiksemate pankade tar-

bimislaenude aastakasvu määr on kahekohaline.

Tarbimislaenude segmendi muudab pankadele

atraktiivseks suhteliselt suur tootlus. Suurema

tootlusega kaasnevad aga suuremad riskid.

Võrreldes eluasemelaenudega on tarbimislae-

nude portfellis laenukahjumite osa majandus-

olukorra järsu halvenemise korral suurem. Kuigi

praegu pole pangandussüsteemis tervikuna mär-

gata tarbimislaenude kasvust tuleneva haavata-

vuse suurenemist, on oluline, et edaspidi ei viiks

tulususe otsingud ülemääraste riskide võtmiseni.

Joonis 31. Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv

* 31.09.2017-31.08.2018 mõjutas ühe panga laenude osaline suunamine välismaise emapanga portfelli.Allikas: Eesti Pank.

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

ettevõtete laenud*majapidamiste laenudreaalsektori laenud

Joonis 32. Majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv

* alates 08/2017 mõjutas ühe krediidiasutuse lisandumine. Mõju taandus 08/2018.Allikas: Eesti Pank.

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

majapidamiste laenudtarbimislaenud*autoliisingeluasemelaenudkrediitkaardilaenud


Ettevõtete laenukasv on mõnevõrra aeglustu-nud. Energeetikaettevõtete laenamise toel ulatus

ettevõtete laenuportfelli kasv veebruaris 4,3%ni.

Kui taristusektorile väljastatud laenud kasva-

sid aastaga 54%, siis teistes peamistes sektori-

tes laenujäägi aastakasv aeglustus (vt joonis 34).

Seega pole märke ettevõtete pangalaenunõud-

luse üldisest ja märkimisväärsest suurenemisest.

Ettevõtete laenuhoogu on ohjanud ka muutused

Eesti pangandusturul. Kuna suuri laene pakkuvaid

panku on Eesti pangandusturul vähemaks jää-

nud, on pankade positsioon laenuhinna seadmi-

sel tugevnenud. Intressimarginaalide mõningane

tõus näitab, et taandumas on paaril varasemal

aastal ilmnenud märgid sellest, et teatud suur-

projektide puhul ei pruugi laenuhind adekvaatselt

kajastada projektiga seotud riske. Kui kõrgema

intressimarginaali tõttu mõne riskantsema pro-

jekti käivitamisest loobutakse, kahandab see lae-

nukahjumite tekkimise ohtu tulevikus.

Pidades silmas kinnisvara- ja ehitussek-tori suurt osatähtust pankade laenuportfellis, on selle sektori laenukasvu mõningane rau-gemine finantsstabiilsuse seisukohast hea. Viimasel ajal on kinnisvara- ja ehitusettevõte-

tele väljastatud laenud kasvanud aeglasemalt kui

ettevõtete laenuportfell tervikuna. Nõnda erineb

praegune olukord nii paari aasta tagusest ajast

kui ka buumi perioodist, mil ettevõtete laenuport-

felli osatähtsus pankade laenuportfellis suurenes

(vt joonis 35). Osalt on kinnisvara- ja ehitussektori

laenukasvu pidurdanud pankade ettevaatlikum

suhtumine kinnisvaraprojektide rahastamisse.

Selle sektori viimaste aastate kiire kasvu tõttu hin-

davad pangad kinnisvaraprojekte tõenäoliselt ris-

kantsemaks. Lisaks on konkurentsi vähenemine

pangandusturul andnud pankadele võimaluse

projekte hoolikamalt valida. Ehkki ettevõtte- ja

kinnisvarasektori laenude osatähtsus on viimaste

aastate võrdluses veidi langenud, on see ikka veel

väga suur, 34%. See tähendab, et Eesti pangan-

dussektor on jätkuvalt väga avatud kinnisvaraturu

riskidele.

Soodsas majanduskeskkonnas püsib laenu-kvaliteet hea. 2019. aasta veebruaris vähenesid

viivislaenud aastatagusega võrreldes pea kõiki-

des sektorites. Kogu laenuportfellist moodusta-

sid need 0,6% ehk 0,3 protsendipunkti vähem kui

aasta tagasi (vt joonis 36).

Joonis 33. Tarbimislaenude aastakasvud suurte ja väiksemate pankade lõikes


-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2014 2015 2016 2017 2018 2019

kolm suuremat pankateised pangad

Joonis 34. Laenude ja liisingute jäägi aastamuutus ja -kasv (%) 28.02.2019 seisuga


7%

majapidamiste laenudettevõtete laenud

54%

7% 3%

5%0%

-1% -2% -2%-100

0

100

200

300

400

500

600

elu

asem

elae

nud

tari

stu

mu

ud

ma

ja-

pid

am

iste

lae

nu

d

kin

nis

vara

jae

hit

us

pri

maa

rsek

tor

töö

stus

log

isti

ka

kaub

and

us

muu

d s

ekto

rid

milj

onite

s eu

rod

es

Joonis 35. Kinnisvara- ja ehitussektorile väljastatud laenud


20%

25%

30%

35%

40%

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

milj

ard

ites

euro

des

ehitus-ja kinnisvarasektorile väljastatud laenude maht (vasak telg)osatähtsus ettevõtete laenude ja liisingute hulgas (parem telg)


Rahastamine ja likviidsus

Sarnaselt 2017. aastale finantseerisid Eestis tegutsevad pangad oma varade kasvu 2018. aastal suures osas kodumaiste hoiuste kaasa-misega (vt joonis 37). Suhteliselt kiire kodumaiste

hoiuste kasv vähendas pankade vajadust muude

rahastamisallikate järele. Lisaks hoiustele kaasati

raha ka võlakirjade emiteerimise teel, aga märksa

väiksemas mahus. Kuigi pangati on rahastamis-

struktuur mõneti erinev, rahastavad pangad

ennast põhiosas siiski hoiustega. Ka teiste

Euroopa Liidu riikidega võrreldes paistab Eesti

pangandussektor silma hoiuste suhteliselt suure

osakaaluga (vt joonis 38).

Mitteresidentidest klientide hoiused, mida seostatakse suurema rahapesu riskiga, on

viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud. Võrreldes kõrghetkega 2012. aastal, mil väl-

jaspool Euroopa Liitu registreeritud ettevõtete

hoiuste osakaal reaalsektori pangahoiustes ületas

14%, oli see 2019. aasta veebruaris üksnes 0,3%

(vt joonis 39). Järsk langustrend annab muu hul-

gas tunnistust Eesti järelevalveasutuste aktiivsest

rahapesuvastasest tegevusest. Mitteresidentide

hoiused moodustasid 2019. aasta jaanuaris

kohustustest 5% ja vähenesid aastaga peaaegu

17%, samas kui residentide hoiused moodusta-

sid kohustustest 67%.

Mitut Eestis tegutsevat panka ja Eestis tegut-sevate pankade omanikest Põhjamaade pan-gagruppe tabanud rahapesukahtlused võivad halvendada pankade rahastamistingimusi. Rahapesukahtluste mõju pangagruppide rahas-

Joonis 37. Pangandussektori kohustuste ja omakapitali muutus


-1 500

-1 000

-500

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2014 2015 2016 2017 2018

milj

onite

s eu

rod

es

muuomakapitalfinantssektori hoiusedmittefinantssektori hoiused (mitteresidendid)mittefinantssektori hoiused (residendid)emiteeritud võlaväärtpaberid

Joonis 36. Viivislaenude ja allahindluste osatähtsus laenuportfellis


0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

viivislaenudallahindlused

Joonis 38. Euroopa pankade rahastamise struktuur 30.09.2018 seisuga

Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

CY LT BG SI

RO LV HR

GR EE

HU

CZ

PT

SK

MT

LU BE

ES IT PL

AT FI DE IE NL

FR GB SE

DK

omakapital muu hoiused


tamisele on seni jäänud väikeseks, aga pole

välistatud, et see võib suureneda. Riski vähen-

dab asjaolu, et Eestis tegutsevad pangad rahas-

tavad ennast valdavalt kodumaiste hoiustega.

Põhjamaade pangagruppidest saadud laene

oli 2018. aasta lõpu seisuga kohustuste hulgas

pisut vähem kui viiendiku ulatuses. Samas on

rahapesukahtluste tõttu kannatanud ka Eesti ja

lähiregiooni maine, mis võib mõjutada ka mõne

kodumaise panga rahastamisplaane. Kuna aga

võlakirjade osa rahastamises on väike ja kliendi-

hoiused kasvavad tempokalt, jääb rahapesukaht-

luste mõju kogurahastamisele esialgu väikeseks.

Pankade likviidsete varade maht 2018. aastal kahanes, kuid nende tase on jätkuvalt suhte-liselt kõrge. Likviidsete varade maht kahanes

aastaga 2019. aasta veebruari lõpuks 9% ning

nende osakaal varadest ulatus 21%ni (vt joonis

40). Samas on likviidsete vahendite tase Eesti

pangandussektoris jätkuvalt kõrge ning pankade

vastupanuvõime lühiajalistele likviidsusšokkidele

on hea, mida kinnitavad ka pankade likviidsus-

kattekordajad, mille alusel on pankade likviidsed

varad olulisemalt suuremad kui raha netoväljavool

võimaliku 30 päeva pikkuse stressiperioodi väl-

tel. Ka teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on

Eesti pankade likviidsete varade osakaal varades

olnud keskmisest suurem (vt joonis 41).

Kasumlikkus

Pankade kasumlikkus püsis 2018. aastal tugev. Pangad teenisid aastaga koondarvestu-ses maksujärgse puhaskasumina 356 miljonit eurot ehk 6% enam kui 2017. aastal. Suuresti

Joonis 39. Reaalsektori mitteresidentide hoiused


0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

majapidamised (vasak telg)ettevõtted ELi riikidest (vasak telg)ettevõtted teistest riikidest (vasak telg)väljaspool ELi registreeritud ettevõtete hoiuste osatähtsus reaalsektori hoiustest (parem telg)

milj

oni

tes

euro

des

Joonis 40. Pankade likviidsed varad ja nende osakaal koguvaradest


0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

0

1

2

3

4

5

6

7

2014 2015 2016 2017 2018 2019

nõue keskpangale (vasak telg)nõue pankadele (vasak telg)likviidsed väärtpaberid (vasak telg)likviidsete varade osakaal bilansis (parem telg)

milj

ard

ites

euro

des

Joonis 41. Pankade likviidsete varade osakaal koguvaradest 31.12.2017 seisuga

Allikad: Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused.

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

LV

CY

RO LT SI

EE

PL IE HR

SK

LU

GB

MT

SE

BE IT PT

DK

NL

AT

ES

FR GR


tulenes kasumi kasv tütarettevõtetest võetud

dividendidest. Netointressitulu kasvas varadega

peaaegu samas tempos ning varem kuludesse

kantud laene võeti taas tuluna arvesse, kuid tulu-

maksukulu ja personalikulud suurenesid veelgi

rohkem. Seega kahanes puhaskasum, millest

on dividenditulud maha arvestatud, koguvarade

suhtes 2017. aasta 1,5%lt 2018. aastal 1,3%le

(vt joonis 42), mis on siiski enam kui kahekordne

ELi keskmine näitaja (0,49%). Tulumaksu tasuti

88 miljoni euro ulatuses ehk enam kui kaks korda

rohkem kui 2017. aastal.18

Eesti pangandussektori kasumlikkus on Euroopa riikide võrdluses kõrge (vt joonis 43).

Kasumlikkuse komponentide võrdlus toob pea-

18 Tulumaksukord krediidiasutuste jaoks muutus alates 2018. aasta teisest kvartalist ning pangad pidid hakkama maksma tulumaksu avansilisi makseid eelmises kvartalis teenitud kasumilt.

Joonis 42. Pangandussektori tulud, kulud ja kasum koguvarade suhtes


-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

2013 2014 2015 2016 2017 2018

laenude allahindluskuludhalduskuluddividenditulupuhasteenustasutulupuhasintressitulupuhaskasumpuhaskasum va dividenditulu ja tulumaksukulu

Joonis 43. Pangandussektori varade tulukus

Märkus. 2018. aasta 3 kvartalit aasta baasil.Allikas: Euroopa Keskpank.

-0,5%

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

GR

DE

UK FI CY

FR IT LU DK

NL

PT

MT

BE

SE

PL

AT IE SK

CZ SI

LT HR LV BG EE

HU

RO

III kvartal 2018* 2017

Joonis 44. Pangandussektori tulud koguvarade suhtes


0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

3,0%

3,5%

LU UK FI DK FR SE

DE

NL

BE

AT IE PT

CY LT MT

CZ

ES SI

LV EE

SK

GR PL

HR

HU

BG

RO

puhasintressitulu koguvarade suhtes mitte-intressitulu koguvarade suhtes


miste põhjustena esile madalad intressikulud,

suure efektiivsuse ning varade hea kvaliteedi.

Puhasintressitulu suurendavad madalad int-ressikulud. Euroopa Keskpanga poolt kogutavate

andmete võrdlus näitab, et nii puhasintressitulu

kui ka muude tulude poolest on Eesti pangad kõr-

geimate näitajatega kolmandiku piirimail (vt joo-

nis 44). Intressitulu näitajaga on Eesti pangad aga

pigem keskmiste hulgas (vt joonis 45).

Soodsat intressikulu selgitab peamiselt hoiuste ja seejuures just madalalt tasustatavate nõud-miseni hoiuste suur osakaal pankade varade hulgas. Eestis moodustavad hoiused pankade

kohustustest suurema osa ning enam kui 80%

neist on nõudmiseni hoiused (vt alapeatükk

„Rahastamine ja likviidsus“). Rahastamiskulusid

võib vähendada ka kuulumine suuremasse pan-

gagruppi, kui pangal on seeläbi võimalik kaasata

vahendeid grupi teistelt ettevõtetelt soodsamalt,

kui see oleks pangal eraldi võimalik. Hetkel on

grupipoolse rahastamise osakaal Eesti pankade

kohutuste hulgas siiski pigem väike.

Eesti pangandussektori kasumlikkust toetab ka kuluefektiivsus. Pankade tegevuskulude ja

-tulude suhte näitajad on Euroopa madalaimate

hulgas (vt joonis 46). Ka pankade tegevuskulu-

sid võib kohati mõjutada kuulumine pangagruppi.

Näiteks kajastatakse mõni kululiik (arendus või

IT-lahendused) suuremas mahus mõnes üksi-

kus grupi osas, samas kui teenust pakutakse ka

teistele grupi liikmetele. Eesti pankade tegevuse-

fektiivsus tuleneb aga peamiselt siiski aktiivsest

kulude juhtimisest. Kulusid on aidanud vähen-

Joonis 45. Pangandussektori intressitulu ja intressikulu koguvarade suhtes


intressikulu koguvarade suhtes intressitulu koguvarade suhtes

-2%

-1%

0%

1%

2%

3%

4%

UK FI LU DK IT LT SE FR IE SI PT EE CZ DE AT BE LV SK CY BG GR MT HR PL HU RO

Joonis 46. Pankade tegevuskulud koguvarade ja kogutulude suhtes


-80%

-70%

-60%

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

-3,5%

-3,0%

-2,5%

-2,0%

-1,5%

-1,0%

-0,5%

0,0%

HU

RO LV PL

HR

BG SI

GR IT IE SK AT

CY

FR PT

EE

DE

BE

CZ LT MT

NL

UK SE

LU DK FI

% koguvaradest (vasak telg) % kogutuludest (parem telg)


dada mastaabiefekt – varade kasvuga ei ole kaas-

nenud sama suurt kulude kasvu. Tegevuskulusid

on vähendatud aga ka kontorite arvu vähenda-

misega ning klientide suunamisega enam isetee-

ninduslahendusi kasutama. Kümne aasta taguse

kõrgperioodiga võrreldes on pangad vähendanud

kontorite arvu Eestis peaaegu kahe kolmandiku

võrra, töötajate hulk on vähenenud ligi 10%19.

Pankade kasumlikkuses kajastub ka viimaste aastate hea laenukvaliteet. Laenude alla-

hindluskulud ning varade väärtuse vähenemine

vähendas 2018. aastal Eesti pankade koondar-

vestuses kasumeid vaid ligikaudu 27 miljoni euro

võrra, mis on 0,1% pankade varade kogumahust

(vt joonis 47).

Lähiettevaates püsib Eesti pangandussek-tori põhitegevustest tulenev kasumlikkus eeldatavasti stabiilne. Kasumlikkuse püsimist

toetab laenuportfelli ning laenumarginaalide kasv.

Intressikulude kasvu pidurdab hoiuste suur osa-

kaal pankade kohustuste hulgas. Kui pikemas

ettevaates hakkavad baasintressimäärad kas-

vama, siis mõõdukas kasv pigem toetaks pan-

kade tulukust. Kuna valdav osa laenudest on

Eestis väljastatud muutuva intressimääraga, kan-

dub baasintressimäärade kasv laenuvõtjatele üle

kiiremini kui hoiustajatele. Pankade kulusid sur-

vestab üldine palgakasv. Kogu sektori tegevust

mõjutavad praegu ka struktuursed muutused –

pankade ühinemised, lahkumised ning tegevuste

laiendamine.

19 Avalikud ja Eesti Panga andmed.

Kapitaliseeritus

Eestis tegutsevate pankade kapitaliseeritus on koondarvestuses püsinud tugev. Pankade

koguomavahendite suhe riskivaradesse ületas

2018. aasta lõpus 30%. Madalaim kapitaliseeri-

tuse näitaja ületas aasta lõpus 16% (vt joonis 48),

madalaim esimese taseme põhiomavahendite

(CET 1) näitaja oli kõrgem kui 11%.

Suuremate turuosaliste kapitaliseerituse näi-tajad 2018. aastal kasvasid. Väiksema turuosaga

pankade kapitaliseerituse kohatine vähenemine

tuleneb peamiselt aktiivse laienemisega kaasne-

vast varade kasvust. Üldiselt on omavahendite

taseme hoidmiseks piisanud teenitud kasumite

Joonis 47. Pangandussektori laenude allahindluskulud koguvarade suhtes


-12%

-10%

-8%

-6%

-4%

-2%

0%

2%

4%

IT PT

ES

UK IE PL

MT

CY

HR EE

CZ

SE

NL

DK

DE FI LU LT SI

BG AT

FR BE

SK

RO LV HU

Joonis 48. Kapitaliseerituse ja finants-võimenduse suhtarvud


0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

2009 2011 2013 2015 2017

finantsvõimenduse määr

arvestuspõhimõtete muutus

kapi tali adekvaatsuse määresimese taseme põhiomavahendite suhtarv


omavahendite hulka jätmisest. Mõned kiirema

kasvuga pangad on kasvu toetamiseks kaasanud

ka lisakapitali.

Eestis tegutsevad pangad on hetkel hästi kapi-taliseeritud ka varade erinevat riskisust arves-tamata. Madalaim finantsvõimenduse näitaja oli

detsembri lõpus 6%, pankade keskmine näitaja

oli kõrgem kui 13%.

Pankade kapitaliseerituse hindamisel on oluline

silmas pidada, millises ulatuses on tegemist nõu-

tava kapitaliga ning millist osa omavahenditest

hoitakse vabatahtlikult.

Eestis peavad kõik pangad hoidma riskiva-rade suhtes minimaalselt 8% omavahendeid.

Täiendavalt rakendub kõikidele pankadele 2,5%

nõue kapitali konserveerimispuhvrina, Eestis asu-

vatele riskipositsioonidele 1% süsteemse riski

puhvri nõue ning pankade lõikes nende süsteem-

sest olulisusest tulenev lisanõue. Eestis on süs-

teemselt oluliseks hinnatud neli panka, kellele on

kehtestatud lisanõuded vahemikus 1–2% (vt ka

peatükk „Ülevaade kehtivatest makrofinantsjäre-

levalve meetmetest“).

Lisaks senistele meetmetele kaalub Eesti Pank

vajadust kehtestada sisemudeleid kasutavatele

pankadele nõude lähtuda kapitalivajaduse arves-

tamisel hüpoteegiga tagatud jaenõuete puhul

vähemalt 15% kaalutud keskmisest riskikaalust

(vt ka peatükk „Eluasemelaenude riskikaalu alam-

piiri nõude kehtestamise vajadusest“).

Taustinfo 2. Luminori grupi struktuurimuutuse mõju Eesti finantssektorile

Balti riikide ühe suurima panga peakontori asutamine Eestisse selle aasta alguses muudab mär-

kimisväärselt siinse pangandussektori struktuuri, tuues Eesti finantsstabiilsuse jaoks kaasa uusi

riskiallikaid. Luminor Bank AS alustas Balti turul tegutsemist 2017. aasta oktoobris, kui ühendati

DNB ja Nordea Bank AB kohalikud üksused. 2019. aasta alguses viis Luminor lõpule Eesti, Läti

ja Leedu üksuste ühendamise piiriüleseks pangagrupiks, mille peakontoriks sai Luminori Eesti

üksus ning Läti ja Leedu üksustest filiaalid. Peakontori asukohariik on tähtis piiriüleselt tegut-

sevate pangagruppide mikro- ja makrojärelevalve rollide määratlemisel ning võimalike kriiside

lahendamisel. Seega toob Luminori peakontori asutamine Eestisse Eesti Pangale finantsstabiil-

suse tagamisel uusi väljakutseid.

Luminori struktuurimuutusega kasvab Eesti pangandussektor oluliselt suuremaks.

Filiaalistumisega läksid Läti ja Leedu pankade varad ja kohustused üle Eesti üksusele, mille taga-

Joonis T2.1. Pangandussektori varade maht suhtena SKPst

Märkus: Pankade varade maht on 2018 III kvartali seisugaAllikad: Euroopa Keskpank, Eurostat.

välismaiste pankade tütarettevõtted ja filiaalid kodumaised pangad

1464

%

0%

100%

200%

300%

400%

500%

600%

LU UK

MT

SE

NL

FR DK ES

CY

AT

BE

DE FI PT IT EE

CZ

GR IE HR EE

BG SI

HU PL

SK LV LT RO

31.01.2019(hinnang)


järjel suurenes Eesti pangandussektori varade

maht 102%lt SKPst 2018. aasta lõpus 145%ni

SKPst 2019. aasta jaanuari lõpus (vt joonis

T2.1). Ehkki pangandussektori kasv ei suu-

renda iseenesest panganduskriisi tõenäosust,

võib see probleemide tekkel tähendada majan-

dusele märgatavalt suuremaid kulusid.

Eesti pangandussüsteemi mõjutab nüüd vara-

semast rohkem see, mis toimub Läti ja Leedu

majanduses ja panganduses. Ehkki Eestis

tegutsevatel pankadel on ka varem olnud välis-

maal filiaale, on need olnud varade mahult

väikesed ning nii Eesti kui ka asukohariigi pan-

gasüsteemis väheolulised. Luminori Läti ja

Leedu filiaalid on süsteemselt olulised ja nende

tõrgeteta toimimine on tähtis kogu Läti ja Leedu

finantssüsteemi ja reaalmajanduse jaoks. Kui

eelmistel aastatel jäi välismaiste filiaalide osa-

tähtsus Eesti pangandussektoris alla 1%, siis

selle aasta jaanuari lõpus moodustasid filiaalid

välismaal, eelkõige Lätis ja Leedus, hinnanguli-

selt 27% Eesti pangandussektori konsolideeri-

tud varade mahust (vt joonis T2.2). See näitab,

et olukord teistes Balti riikides võib varasemast

enam mõjutada Eesti finantsstabiilsust.

Kuigi pangagrupi laenuportfell on geograafili-

selt hajutatud, mis aitab üldjuhul panga riske

vähendada, piirab hajutatuse soodsat mõju

Balti riikide majanduse sarnane struktuur ja

tihe omavaheline seotus. Laenuportfelli jagune-

mine kolme Balti riigi vahel muudab pangagrupi

vähem avatuks majandusšokile ühes riigis. Samas on Balti riikide majanduskeskkonda mõjuta-

vad tegurid üldjuhul sarnased. Seetõttu mõjutab ühe riigi majanduse või panganduse käekäik ka

teisi Balti riike. Lisaks on Luminori üksuste laenuportfell struktuurilt küllaltki sarnane, kuigi võrrel-

des Eesti üksusega on Läti ja Leedu filiaalide laenuportfellis majapidamiste laenudel mõnevõrra

suurem ja ettevõttelaenudel väiksem osakaal (vt joonis T2.3).

Luminori grupi rahastamises on omanikpankadelt saadud laenud mänginud olulisemat rolli kui Eesti

panganduses keskmiselt, mistõttu grupi rahastamisstruktuuri ees ootavad muutused suurenda-

vad Eesti pangandussektori rahastamisega seotud riske. Samas on rahastamise struktuur Luminori

Balti üksuste vahel ka mõnevõrra erinev. (vt joonis T2.4). Kui Lätis ja Leedus moodustavad mittefi-

nantssektori hoiused üle poole rahastamisallikatest, siis Eestis jääb nende osakaal alla 40% ja on

ligikaudu samaväärne omanikpankadelt kaasatud vahenditega. Lisaks hakati Eesti üksuse rahas-

tamiseks 2018. aastal kasutama ka võlakirju, mille osakaal kogurahastuses tõusis aasta lõpuks

ligi 9%ni. Seoses vajadusega asendada omanikpankadelt pärinevad kohustused ajapikku muude

vahenditega, sealhulgas võla- või pandikirjadega, suureneb pangandussektori tundlikkus rahvusva-

helistel finantsturgudel toimuva ning Eesti ja selle lähiregiooni maineriskide suhtes.

Joonis T2.2. Eestis tegutsevate pankade varad


0

5

10

15

20

25

30

35

40

31.12.2017 31.12.2018 31.01.2019

koos filiaalidega välismaalfiliaalideta välismaal

milj

ard

ites

euro

des

Joonis T2.3. Luminori grupi laenuportfelli struktuur 31.12.2018 seisuga

Allikas: avalikud aruanded.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Eesti Läti Leedu

valitsemissektorfinantssektorettevõttedmajapidamised


Eesti pangandussektori struktuurseid riske ei suu-

renda Luminori finantsseisund, vaid pangandus-

sektori suurenemine. Riikide lõikes on Luminori20

kasumlikkus sarnane ja pangagrupi kapitaliseeri-

tus tugev. 2018. aasta lõpus jäi varade kasum-

likkus kõigis riikides vahemikku 0,7–1% ning

kapitali adekvaatsus oli 17,9% ja 18,8% vahel.

Ka finantsvõimenduse näitajad olid suhteliselt

kõrged, sest grupp kasutab riskide hindami-

sel standardmeetodit. Need jäävad vahemikku

10–11%. Samuti on Luminori likviidsus kõikides

Balti riikides hea. Likviidsuskattekordajad ületa-

sid 2018. aasta lõpu seisuga kõigis kolmes riigis

regulatiivset alampiirmäära 100% varuga, sta-

biilse netorahastamise kordaja oli kõikides riiki-

des kõrgem kui 100%.

Luminori peakontori asutamisega lisandunud riske aitab vähendada Eesti osalemine Euroopa

Pangandusliidus. Tingituna oma suurusest, kuulub Luminor Euroopa Keskpanga otsejärele-

valve alla. Ka väga hea kriisiennetustöö juures jääb alles mõningane finantskriisi tõenäosus.

Pangandusliidu teise samba ehk ühtse kriisilahenduskorra eesmärk on tagada korrapärane krii-

silahendus, mis ei seaks ohtu riigi finantsstabiilsust ega halvaks kriitiliste finantsteenuste pak-

kumist. See aitab kindlustada, et kriisilahenduse kulud majandusele on nii väiksed kui võimalik.

Samuti vähendab ühtne kriisilahenduskord koos Euroopa Liidu kriisilahenduse õigusraamisti-

kuga riski, et suure ja süsteemselt olulise panga hättasattumisel tuleb pöörduda riikliku taga-

tisfondi poole. Eesti pangandussektori suurenemisega suurenes Eesti Tagatisfondi tagatavate

hoiuste ja investeeringute maht.

Eesti Pangale kui makrofinantsjärelevalve eest vastutavale asutusele tähendab Luminori struk-

tuurimuutus makrojärelevalvelise vastutuse suurenemist. Eesti Panga kehtestatud makrofinants-

järelevalve meetmed hakkavad Luminori struktuurimuutuse järel konsolideeritud alusel kehtima

ka teistes Balti riikides. Seega muutub Eesti Pangajärelevalvetegevuses varasemast veelgi täht-

samaks riikidevaheline koostöö. Lisaks tähendab Luminori peakontori asutamine Eestisse, et

juhul, kui Luminoril peaks vaja minema erakordset likviidsusabi, lasub selle pakkumise vastutus

Eesti Pangal.

20 Luminori finantsseisundi ja likviidsuse näitajad pärinevad avalikest aruannetest.

Joonis T2.4. Luminori grupi rahastamise struktuur 31.12.2018 seisuga

Allikas: avalikud aruanded.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Eesti Läti Leedu

võlakirjadomakapitalmuumujalt finantssektorist kaasatud vahendidomanikest pankadelt kaasatud vahendidmittefinantssektori hoiused

Taustinfo 3. Rahapesu kui väärkäitumise riski teostumine

Viimaste aastate jooksul on Eesti pangandusmaastikul esile kerkinud mitu rahapesukahtluse juh-

tumit. Pangandussüsteemis liigutatud kahtlaste rahasummade suurust hinnatakse sadadesse

miljarditesse eurodesse ning ajapikku on laienenud ka kahtluse all olevate pankade ring. Selle

tagajärjel on algatatud juurdlused rahapesu toimemehhanismide lahtiharutamiseks ning arutelud

sanktsioonide karmistamiseks.

Finantsjärelevalve seisukohast on rahapesu ühe operatsiooniriski – väärkäitumise riski – puudu-

liku juhtimise tagajärg. Väärkäitumise risk (ingl misconduct risk) tähendab võimalust, et pangad


või pangatöötajad ei käitu reeglite kohaselt, mille all tuleb siin mõista nii kehtivaid õigusakte, pan-

kade sise-eeskirju ja tegevusjuhiseid kui ka eetilisi ja kõlbelisi norme. Nende eiramine võib tuua

kaasa klientide ja aktsionäride ebaõiglase kohtlemise, finantstoodete kuritahtliku müügitegevuse

(ingl misselling), turgudega manipuleerimise või muud rikkumised21.

Üldjuhul on väärkäitumine pangapõhine, st tegevuspõhimõtete vastu eksivad ühe panga või

panga ühe osakonna töötajad. Sellisel juhul kannab juriidilist vastutust ja majanduslikku kahju

konkreetne turuosaline. Sarnaste rikkumiste esinemine paljudes pankades tähendab lisakulusid

ühiskonnale laiemalt ning need kulud on rahaliselt mõõdetavad. Näiteks perioodil 2009–2018

on pangad 15 Euroopa riigis järelevalveasutuste esitatud nõuete alusel maksnud rahapesureeg-

lite rikkumise eest trahve kokku üle 1,7 miljardi USD ulatuses, sellest 903 miljonit 2018. aas-

tal.22 Trahvisummad vähendavad pankade kasumit ja alandavad seeläbi aktsionäride oodatavat

dividendi, mis kajastub aktsiahinna languses. Ka aastaid kestev kohtumenetlus võib vähendada

investorite silmis panga aktsia atraktiivsust ning mõjutada rahastuse kaasamist (võlakirjad jms)

pikema aja vältel. Ühtse järelevalvemehhanismi hinnangul on euroala pankade väärkäitumise riski

esinemise tõenäosus ja võimalik mõju siiski alla keskmise.23

Raskem on kahju mõõta siis, kui väärkäitumise mõjul lööb kõikuma ühiskonna usaldus pangan-

dussüsteemi vastu tervikuna. Usaldus võib kahaneda juhul, kui kahtlused puudutavad süsteemselt

olulist panka või kui ühe panga väärkäitumine osutub oodatust laiaulatuslikumaks. Väärkäitumise

juhtumitesse segatud pankade klientide käitumist on uuritud ning üldiselt pole hoiuste laialdast

väljavoolu (nn pangajooksu) täheldatud. Näiteks on rahapesu tõkestamise reeglite rikkumised ja

nende rahvusvaheline mõõde kahjustanud kogu Eesti pangandussektori mainet välismaal, ent pan-

kade finantsseis on jätkuvalt tugev ning elanike hoiused tagatud Euroopa Liidu nõuete kohaselt.24

Väärkäitumise riski saab mõõta ja vähendada eelkõige mikrofinantsjärelevalve asutus (Eestis

finantsinspektsioon). Panga operatsiooniriski vähendamisele eelneb riskihindamine, sealhulgas

kohapealsete kontrollide läbiviimine ja puuduste korral ettekirjutuste tegemine olukorra paran-

damiseks. Teiseks võimaluseks on täiendavate kapitalinõuete kehtestamine Baseli teise samba

meetmete kaudu (eeldab finantsjärelevalvelt pangapõhist kapitalinõuete otsust). Kolmandaks

saab järelevalve kehtestada pangale trahvid reeglite rikkumise korral. Eestis on järelevalvel

õigus kehtestada pangale trahv kahjuks vaid kuni 400 000 euro ulatuses, mis pankade tege-

vusmahte arvestades on ebapiisav mõjutusvahend. Neljanda, äärmusliku meetmena saab järe-

levalve, kui pank pikaajaliselt eirab ettekirjutusi, lõpetada panga tegevuse. Eestis on järelevalve

pidanud vajalikuks lõpetada Versobank ASi ja Danske Bank ASi Eesti filiaali tegevuse seoses

rahapesu tõkestamise reeglite pikaajalise rikkumisega. Väärkäitumise riski süsteemse avaldu-

mise korral võib makrojärelevalve asutus (Eestis Eesti Pank) vajadusel kehtestada pankade vas-

tupanuvõime parandamiseks täiendavaid kapitalipuhvreid.

21 Report on misconduct risk in the banking sector, European Systemic Risk Board, June 2015.

22 A Fine Mess We’re In: AML/KYC/Sanctions Fines. A Ten Year Analysis (2008-2018). Fenergo 2018.

23 EKP pangandusjärelevalve: 2019. aasta riskihinnang, Euroopa Keskpank, 2018.

24 Vt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemi kohta.

Taustinfo 4. Pandikirjaseaduse võimalik mõju pankade rahastamisele

Alates märtsist hakkas Eestis kehtima pandikirjaseadus, mis loob õigusliku raamistiku pankade

rahastamisele pandikirjade kaudu. Pandikirjad on liik pankade emiteeritavaid võlakirju, mille emi-

teerimiseks tuleb pankadel taotleda vastav tegevusluba.


Pandikirjad on Euroopa panganduses väga

oluline rahastamisallikas. Suurimad pandikir-

jaturud on Saksamaal, Taanis, Prantsusmaal,

Hispaanias ja Rootsis,25 mille maht kokku moo-

dustab üle 60% globaalsest pandikirjaturust

(kokku 2,5 triljonit eurot). Pandikirjaturg on kii-

resti kasvamas ka mitmes teises riigis, kus see

praegu on veel väike, sealhulgas Kesk- ja Ida-

Euroopa riikides.

Pandikiri on madala riskiga instrument, sest on

kahekordselt tagatud. Investoril on nõue pan-

dikirja emiteerinud panga vastu, kuid panga

maksejõuetuse korral tekib tal eelisnõue ka pan-

dikirja tagatiseks oleva vara vastu.26 Seejuures

sätestab seadus pandikirja tagatisvara suhtes

küllaltki ranged nõuded, et tagada varade kõrge

kvaliteet (sh spetsiaalne kontrollsüsteem, nõuded tagatisvara ühetaolisusele, minimaalne üle-

tagatuse määr). Sellised nõuded on võimaldanud tagada, et ka kriisiperioodidel on pandikir-

jade riskisus olnud madal. Sestap annavad reitinguagentuurid pandikirjaemissioonidele üldjuhul

kõrge reitingu, mistõttu on see pankade jaoks üks soodsamaid turupõhise rahastamise viise.

Eestis pole võlakirjad pankade rahastamises seni olulist rolli mänginud (vt joonis T4.1). Valdavalt

on Eesti pangad oma laenutegevust rahastanud kliendihoiustega. Lisaks on siinsed pangad toe-

tunud emapankadelt saadud vahenditele. Mullu küll võlakirjade maht Luminori mahukama võla-

kirjaemissiooni tõttu suurenes, kuid nende osakaal pangandussektori kohustustes on endiselt

väga väike (2%).

Pandikirjad võivad kujuneda pankade jaoks hoiuste kõrval teiseks soodsaks rahastamisvõima-

luseks. Enamasti on hoiused pankade jaoks kõige soodsam rahastamisallikas.27 Kui pangad

suudavad hoiuseid piisavalt kasvatada, et laenuportfelli soovitud mahus suurendada, ei pruugi

neil tekkida vajadust pandikirju emiteerida. Kui aga pank soovib laenuturul kiiremini kasvada, on

pandikirjade emiteerimine hoiustele kulutõhus alternatiiv. Eesti pangandusturul toimunud struk-

tuursete muutuste järel on osa panku asunud otsima võimalusi rahastamisallikate mitmekesis-

tamiseks.28

Finantsstabiilsuse vaatepunktist oleks hea, kui Eesti pankade hoiustel ja emapanga vahendi-

tel põhinevat rahastamismudelit tasakaalustaksid pandikirjad. See aitaks vähendada sõltuvust

emapanga vahenditest ja hoiustest, sealhulgas ebakindlamatest mitteresidentide hoiustest.

Aktiivselt pandikirjaturul tegutsev pank oleks vähem haavatav, kui mingil põhjusel ei õnnestu teisi

rahastamisallikaid soovitud mahus kaasata.

25 Osakaaluna pankade võlakohustustes moodustavad pandikirjad suurima osa Taanis (u 45%) ja Rootsis (u 22%). Teistes riiki-des jääb nende osakaal alla 10%.

26 Valdavalt on esmatagatisvaraks eluasemelaenude kogum, kuid seadus lubab selleks kasutada ka valitsussektorile antud laene ja ärikinnisvara tagatisel antud laene.

27 Praeguses intressikeskkonnas võib mõnel juhul olla soodsam rahastust kaasata pandikirju emiteerides, sest väga kõrge rei-tinguga pankade lühemaajaliste pandikirjade intress võib olla ka negatiivne, samas kui hoiuste intressimäär üldjuhul alla 0 ei lange.

28 Vt ka Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2018 taustinfo 1 „Pangandusturu struktuurimuutuste mõju finantsstabiilsusele“.

Joonis T4.1. Eesti pankade poolt emiteeritud võlakirjad

Allikas: finantsinspektsioon.

0,0%

0,5%

1,0%

1,5%

2,0%

2,5%

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

2015 2016 2017 2018

milj

onite

s eu

rod

es

jääk (vasak telg)osakaal võlakohustustes (parem telg)


Pandikirjad on osutunud küllaltki stabiilseks rahastamisinstrumendiks ka kriisiperioodil. Kuigi

pandikirjade emiteerimine muutub majandusolukorra halvenedes kallimaks, näitas viimane kriis,

et kriisi mõju pandikirjadele on märgatavalt väiksem kui riskantsemate instrumentide puhul.

Seega võib osaliselt pandikirjadel põhinev rahastamismudel toetada laenupakkumist heitlikumas

majandusolukorras.

Pandikirjad võimaldavad pankadel kaasata ressursse senisest pikema tähtajaga. Hetkel väl-

jastavad pangad laene pikema tähtajaga, aga rahastavad neid paljuski nõudmiseni hoiustega.

Pandikirju emiteeritakse valdavalt viieks kuni kümneks aastaks ning see võimaldaks pankadel

parandada varade ja kohustuste tähtajalist vastavust.

Väga suur toetumine turupõhisele rahastamisele, sealhulgas pandikirjadele, võib aga kätkeda

finantsstabiilsusele ka lisariske. See muudab pankade rahastamise tundlikumaks rahvusvahe-

liste võlakirjaturgude sündmuste ja maineriski suhtes. Seda ilmestab hästi Eesti finantsstabiil-

suse suurim risk, mis avaldub Rootsi emapankade rahastamise kaudu. Need pangad on suure

turupõhise rahastamise osakaalu tõttu tundlikud nii võlakirja- kui ka kinnisvaraturu riskide suh-

tes. Kui näiteks riskipreemia võlakirjaturul tõuseks, halveneksid ka pankade rahastamistingi-

mused. Kui kriis tabaks aga kinnisvaraturgu, väheneks pandikirjade tagatisvara kvaliteet, mille

tulemusena halveneks pandikirjade emiteerimise tingimused. Need ohud kujutavad riski Eesti

finantsstabiilsusele, muutes emapankade poolt Eesti tütarpankadele pakutava rahastuse eba-

kindlaks. Liigne tuginemine turupõhisele rahastamisele avaks Eesti pangad sarnastele riskidele.

Pandikirju emiteeriva panga tagatisvara hulka lisatavaid varasid pole võimalik enne pandikirjade

lunastamist realiseerida. Seetõttu on pangal maksejõuetuse korral tagamata võlakirjade investo-

rite nõuete katmiseks ja ka kriisiolukorras täiendava rahastuse kaasamiseks vähem tagatistega

koormamata varasid. Seda võimendab asjaolu, et pangal tuleb juhul, kui tagatisvara turuväärtus

ehk eelkõige kinnisvarahinnad langevad, lisada pandikirjade tagatisvara hulka täiendavaid vara-

sid. Kuigi pandikirjad on kriisiolukorras osutunud üldjuhul stabiilseks rahastamisallikaks, võib

koormatud varade suur osakaal teatud olukordades panga finantsseisu ja likviidsusolukorda hal-

vendada. Seepärast hakkab Eesti Pank pandikirjaturu arengut jälgima ning hindama selle mõju

Eesti finantsstabiilsusele.

Taustinfo 5. Pangandussektori viivislaenude prognoos ja tugevusanalüüs

Allpool on Eesti Panga makro mudeli ja pangandussektori krediidiriski mudeli põhjal prognoositud

viivislaenude kasvu põhi- ja riskistsenaariumi korral. Majanduse makronäitajad (SKP, ettevõtete

kasumid, tööpuudus, palgad jms) mõjutavad ettevõtete ja majapidamiste laenumaksevõimet ja

seeläbi pankade laenuportfelli kvaliteeti, mis omakorda mõjutab laenuhinna ja laenupakkumise

kaudu makromajanduse arengut.

Põhistsenaarium tugineb Eesti Panga 2018. aasta detsembri majandusprognoosile, mille kohaselt

on SKP reaalkasv 2019. aastal 3,2% ja aeglustub 2020. aastal ligikaudu 2%le.29 Prognoosi järgi

kasvab pangalaenude portfell keskmiselt ligikaudu 6–7% aastas ehk natuke enam kui nominaalne

SKP. Pärast juuniprognoosi lisandunud andmete põhjal võib eeldada, et 2019. aasta majandus-

kasv kujuneb pisut väiksemaks, aga suures osas peab detsembriprognoos endiselt paika.

29 Makromajanduse ja viivislaenuprognoosi aluseks olevad andmed on 2018. aasta 3. kvartali lõpu seisuga.


Põhistsenaariumi kohaselt jääb viivislaenude

määr sel ja järgmisel aastal ligikaudu 2018.

aasta lõpu tasemele: 0,7% laenuportfellist. SKP

ja palga kasvu väikese aeglustumise tõttu viivis-

laenude maht küll pisut kasvab, aga laenuport-

felliga ligikaudu samas tempos.

Riskistsenaarium põhineb Euroopa

Pangandusjärelevalve (EBA) tehtud Euroopa

Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna suure-

mate pankade tugevusanalüüsi stsenaariumil30.

Selle kohaselt jääb Eesti reaalne SKP põhist-

senaariumiga prognoositule 2020. aasta lõpuks

kumulatiivselt ligikaudu 10% alla, tööpuudus

suureneb ligikaudu 13%ni ja kinnisvarahinnad

alanevad 48%.

Riskistsenaariumi korral tõusevad viivislae-

nud ligi 2%ni laenuportfellist (vt joonis T5.1).

Ettevõtete viivislaenude osakaal suure-

neb SKP ja ettevõtete kasumite vähenemise

ning tööpuuduse kasvu mõjul natuke üle 3%.

Eluasemelaenud on negatiivse majandusšoki

suhtes vähem tundlikud ja nende puhul tõu-

seb viivislaenude osakaal kõige vähem, pisut

üle 1% laenuportfellist. Majapidamiste muude

laenude puhul suureneb viivislaenude osakaal

ligi 3%ni, eeskätt palgakasvu aeglustumise ja

tööpuuduse suurenemise tõttu (vt joonis T5.2).

Pankade lisanduvad laenuallahindlused ulatuk-

sid ligikaudu 70%ni pankade aastakasumist.

Väikesed pangad on riskistsenaariumi suhtes

tundlikumad: maksetähtaega ületavate laenude

osakaal ületab 4%. Väikesed pangad on tundlikumad osaliselt seetõttu, et ettevõtete laenude ja

majapidamiste muude laenude osakaal on nende laenuportfellis suurem ja need laenuliigid on

omakorda šokkide suhtes tundlikumad kui eluasemelaenud.

Lisaks pangandussektori krediidiriski mudelile hinnati riskistsenaariumi mõju viivislaenudele ka struk-

tuurse vektorautoregressiivse mudeliga (SVAR). Selleks hinnati seitsmemõõtmelist SVAR-mudelit,

mis koosneb kodumaisest ja välismaisest osast. Kodumaine osa hõlmab nelja reaal- ja finantssek-

tori tunnust: SKP reaalkasv, viivislaenude määr, inflatsioon SKP deflaatori järgi ja laenuintressimäär.

Mudeli välismaine osa koosneb kolmest euroala tunnusest: SKP reaalkasv, inflatsioon SKP deflaa-

tori järgi ja kolme kuu EURIBOR.31 Mudelis on kasutatud kvartaliandmeid 1997. aasta esimesest

kvartalist kuni 2018. aasta kolmanda kvartalini. SVAR-mudeliga saadud viivislaenude osakaal jääb

riskistsenaariumi korral ligikaudu viiendiku võrra väiksemaks kui krediidiriski mudeliga.

30 Eestis tegutsevad suuremad pangad osalesid tugevusanalüüsis grupitasandil. Loe tulemustest alapeatükist „Rootsi pangandus”.

31 Loe täpsemalt mudelist FSÜ 2015/2 Lisa 2 „Kodu- ja välismaise SKP šoki ning rahapoliitika šoki mõju Eesti pangandussek-tori laenukvaliteedile“.

Joonis T5.1. Viivislaenude osakaal põhi- ja riskistsenaariumi korral


0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

2008 2010 2012 2014 2016 2018 2020

riskistsenaariumpõhistsenaariumtegelik

Joonis T5.2. Maksimaalne viivislaenude osakaal


0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

2018

IV k

v

põ

hist

sena

ariu

m

risk

ists

enaa

rium

ajal

oo

line

mak

sim

um

ettevõtete laenudmajapidamiste muud laenudeluasemelaenud


MUUD FINANTSVAHENDAJAD

Väärtpaberiturud

Eesti ettevõtete aktsiate hindu börsil mõju-tas välisturgudel 2018. aasta teisel poolel toi-munud järsk hinnalangus ja mõne ettevõtte kehvemad majandustulemused. OMXT indeks

langes 2018. aastal ligikaudu 6%. 2019. aasta

alguses hakkasid hinnad välisturgudel taas

tõusma ja koos sellega kerkis ka OMXT indeks,

kuid selle tase jäi märtsi keskpaigas siiski alla

2018. aasta algusele (vt joonis 49).

Aktsiaturu kapitalisatsioon jäi 2018. aastal aastatagusega sarnasele tasemele. Kuigi mullu

lisandus börsile Tallinna Sadam, mis tõstis börsi

kapitalisatsiooni viiendiku võrra, siis Olympic

Entertainment Groupi lahkumine börsilt koos

üldise aktsiahindade langusega vähendas kapi-

talisatsiooni pea samas mahus. Detsembri lõpus

ulatus kapitalisatsioon ligi 2,6 miljardi euroni ehk

10%ni SKPst.

Tallinna Sadama aktsiate noteerimine ja Olympic Entertainment Groupi lahkumine bör-silt suurendas 2018. aastal tehinguaktiivsust. Keskmiselt tehti mullu tehinguid 18 miljoni euro

väärtuses kuus ehk ligi poole võrra rohkem kui

2017. aastal. Tehingute arv kasvas samal perioo-

dil 7%.

Uusi võlakirju emiteeriti 2018. aastal 196 mil-joni euro eest, peamised emitendid olid kinnis-vara- ja finantsvahendusettevõtted. Keskmiselt

anti ühes kuus välja 2 uut võlakirja, mis on üle

kahe korra vähem kui 2017. aastal. Võrreldes

pangandussektoriga on Eesti kohalik võlakirja-

turg endiselt suhteliselt väike ja turul domineeri-

vad üksikud, ehkki mastaabisäästust tulenevalt

üsna mahukad emissioonid. Keskmine emissioo-

nimaht oli 2018. aastal 7,3 miljonit eurot, mis on

ligi 60 korda suurem kui keskmine 2018. aas-

tal ettevõttele väljastatud pikaajaline pangalaen.

Võlakirjaturu kogukapitalisatsioon kasvas 2018.

aastal 10% ning ulatus aasta lõpus pea 900 mil-

joni euroni ehk 3,5%ni SKPst.

Investeerimis- ja pensionifondid

Välisturgudel toimunud järsk hinnalangus mõjutas negatiivselt ka investeerimis- ja pen-sionifondide tootlust (vt joonis 50). Eriti tugevalt

mõjutas hinnalangus aktsiafonde, mille 12 kuu

tootlus langes detsembri lõpuks peaaegu –11%ni.

Kogumispensionifondide üldtootlust näitava EPI

indeksi 12 kuu tootlus oli 2018. aasta lõpus ligi-

kaudu –3%.

Investeerimisfondide varade maht kahanes 2018. aastal 5%. Investeerimisfondide koondva-

rade mahu kahanemise taga oli nii raha netovälja-

Joonis 49. Tallinna Börsi ja teiste indeksite muutus 2014. aasta algusest

Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused.

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

2014 2015 2016 2017 2018 2019

Eesti (OMXT)euroala (Stoxx 50)USA (S&P500)

Joonis 50. Fondiosakute NAVi ja EPI indeksi 12 kuu muutus


-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

aktsiafondidEPI


vool fondidest kui ka väärtpaberihindade langus.

Kinnisvarafondid siiski suutsid varade mahtu kas-

vatada, mille tingis nii uue fondi lisandumisest

tulenev raha sissevool kui ka varade ümberhind-

lus. Kokku moodustasid investeerimisfondide

varad 2018. aasta lõpus 953 miljonit eurot.

Pensionifondide varade maht kasvas 2018. aastal aastaga 8%. Nagu varasematelgi aastatel

kasvasid pensionifondide varad peamiselt sisse-

maksete toel: netorahavoog pensionifondidesse

oli ligi 412 miljonit eurot. Väärtpaberite hinnalan-

gusest tulenev negatiivne mõju aga kahandas

fondide varade mahtu 111 miljoni euro ulatuses

ning kokkuvõttes kasvasid pensionifondide varad

2018. aastal 301 miljoni euro võrra, ulatudes

2018. aasta lõpus pea 4,1 miljardi euroni.

Nii investeerimis- kui ka pensionifondide varade hulgas suurenes 2018. aastal Eesti investeeringute osakaal (vt joonis 51). Eesti

investeeringute osakaalu suurenemine 8 prot-

sendipunkti võrra 38%ni investeerimisfondide

varades tulenes kinnisvarafondide varade mahu

suurenemisest, sest Eesti investeeringute osa-

kaal on seal väga suur. Pensionifondide vara-

des on Eesti investeeringute osakaal aastaga

kasvanud 3 protsendipunkti võrra, 2018. aasta

lõpuks 13%ni, mis tulenes Eesti osakaalu suure-

nemisest nii aktsia- kui ka võlakirjainvesteeringu-

tes. Instrumentide lõikes pensionifondides 2018.

aastal olulisi muutusi ei toimunud. Olulisim muu-

tus toimus 2017. aastal, kui paljud pensionifon-

did hakkasid fondiosakute asemel investeerima

märksa rohkem otse väärtpaberitesse, mistõttu

fondiinvesteeringute osakaal alanes 56%lt 33%ni.

See osakaal on sellest alates jäänud enam-vähem

samaks.

Kindlustusseltsid

Kindlustusturu kiire kasv jätkus ka 2018. aas-tal. Kasv kiirenes pisut 2017. aastaga võrreldes

ja ulatus hinnanguliselt 11%ni. Rahvusvahelises

võrdluses on Eesti kindlustusturg siiski endiselt

väike. Seetõttu võib oodata, et kindlustuspree-

miate kasv edestab SKP kasvu ka edaspidi.

Kindlustussektori kasvu on vedanud kahju-kindlustusseltside kiiresti suurenenud müü-

32 Tegevuskulud / teenitud kindlustuspreemiad.

33 Kindlustusnõuete väljamaksed / teenitud kindlustuspreemiad.

gimahud. Eelmisel aastal mõjutas statistikat

muutus kindlustuspreemiate kajastamises, kui-

võrd osa seltse hakkas lepingu sõlmimise het-

kel kajastama kogu lepinguperioodil oodatavaid

makseid. Hinnanguliselt kasvas turg aga ligi 13%

(vt joonis 52). Turu kasvu panustasid jõudsalt kõik

suuremad kahjukindlustusliigid, sealhulgas sõi-

duki-, liiklus- ja varakindlustus.

Kahjukindlustussektor on viimastel aasta-tel muutunud märksa efektiivsemaks, mis kajastub ka suurenenud kasumites. Viimasel

viiel aastal on kulusuhe32 vähenenud enam kui

10 protsendi võrra, mis tähendab, et suurenenud

kindlustuspreemiate taustal on seltside müügi-

ja halduskulud kasvanud oluliselt vähem. Samal

ajal on pisut vähenenud ka kahjusuhe33 ehk kind-

Joonis 51. Investeerimisfondide varad ja kodumaiste varade* osakaal

* välja arvatud hoiusedAllikas: Eesti Pank.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

investeerimisfondid pensionifondid

0

1

2

3

4

5

2014

2015

2016

2017

2018

2014

2015

2016

2017

2018

milj

ard

ites

euro

des

võlakirjad ja võlakirjafondid (vasak telg)hoiused (vasak telg)muu (vasak telg)aktsiad ja aktsiafondid (vasak telg)kodumaiste varade osakaal (parem telg)

Joonis 52. Nelja kvartali jooksul kogutud kindlustusmaksed ja seltside kasumid

Allikad: statistikaamet, avalikud aruanded.

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

milj

oni

tes

euro

des

kahjukindlustusmaksed elukindlustusmaksed kahjukindlustuse kasum elukindlustuse kasum


lustusnõuete väljamakse osakaaluna kogutud

preemiatest. Nende kahe näitaja liitmisel leitav

kombineeritud suhe oli eelmisel aastal 82%, mis

on rahvusvahelises võrdluses keskmisest mada-

lam näitaja. Turul konkureerib arvestatava (üle 5%)

turuosaga seitse seltsi, kes kõik on viimastel aas-

tatel kasvaval turul müügimahtusid suurendanud.

Elukindlustusturu kasv jäi eelmisel aastal vii-maste aastate tasemele. Kindlustuspreemiaid

koguti ligi 5% võrra enam kui aasta varem (vt

joonis 52). Seltside suurimaks riskiks on varem

pikaks perioodiks müüdud garanteeritud intres-

simääraga tooted, mille kasumlikuks teenindami-

seks vajaliku tootluse saavutamine on madalate

intressimäärade taustal keeruline. Seetõttu on

vähendatud fikseeritud tulumääraga kindlustus-

toodete keskmist intressimäära ja selliste too-

dete turuosa. Järgmistel aastatel panustab turu

kasvu üha enam II samba pensioni väljamakse ja

III samba pensioni tulumaksusoodustuse õigust

omavate isikute arvu suurenemine.

Kasumlikkuse säilitamiseks võivad elukindlus-tusseltsid varasid reinvesteerida suurema toot-luse, kuid kõrgema riskiga varaklassidesse, mida seni aga ei ole tehtud. Elukindlustusseltsid

on suurema osa oma investeeringutest paiguta-

nud valitsusvõlakirjadesse (vt joonis 53). Samas

aktsiatesse ja muudesse riskantsematesse vara-

desse on paigutatud ainult kümnendik varadest.

Ka kahjukindlustusseltsid on investeerinud valda-

valt vähem riskantsetesse varadesse, peamiselt

ettevõtete võlakirjadesse. Selline investeeringust-

ruktuur erineb paljudest teistest riikidest. Näiteks

ELi kindlustussektoris keskmiselt on investeerin-

gud enam hajutatud ning võlakirjainvesteeringud

34 EIOPA andmed.

moodustavad kõigist investeeringutest umbes

poole.34 Kuigi võlakirjainvesteeringute riskisus on

valdavalt väike, kätkeb nende suur osakaal riski,

et intressimäärade tõusu negatiivne mõju võlakir-

jade hinnale avaldub suures ulatuses investeeri-

misportfelli tootluses.

Kindlustussektorist tulenevad riskid Eesti finantsstabiilsusele on piiratud, sest selle sek-tori väiksus piirab mõju ülekandumist ülejäänud finantssektorisse ja reaalmajandusse. Sektori

avatust riskidele vähendab nii kahju- kui ka elukind-

lustusseltside tugev kapitaliseeritus. Kuna kindlustus-

turg on küllaltki väike, on sel tugev kasvupotentsiaal,

mistõttu on seltsidel võimalik stabiilselt kasvada ning

seeläbi finantskeskkonnas toimuvate muutustega

kohaneda. Turu stabiilne kasv viitab ka sellele, et ette-

võtted ja majapidamised on finantsriskide suhtes

paremini kindlustatud, mis toetab nende maksevõimet

ootamatuste korral.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) tugevusanalüüsEIOPA hindas eelmisel aastal Euroopa suuremate kindlustusseltside vastupanu-võimet kolme riskistsenaariumi suhtes:

• Finantsturud hinnastavad riskip-reemiat järsult kõrgemalt, mille tulemusena muutuvad rahas-tamistingimused karmimaks. Viiendik kindlustusvõtjatest loo-bub vabatahtlikest elukind-lustuslepingutest. Samal ajal

suurenevad ka kindlustusnõuete väljamaksed.

• Madalad intressimäärad jää-vad püsima pikaks ajaks ning ka pikaajaliste investeeringute tulu-määrad jäävad väga madalaks. Oodatav eluiga pikeneb eelda-tust kiiremini (seoses uute avas-tustega tervishoius).

• Lühikese aja jooksul toimub mitu looduskatastroofi.

Kokku hinnati tugevusanalüüsiga 42 Eu- roopa suurt kindlustusgruppi. Test viidi läbi grupi tasandil ning seega arvestati

ka nendesse gruppidesse kuuluvaid Eesti kindlustusseltse.

Kuigi tugevusanalüüsi tulemusi kindlus-tusgrupiti ei avalikustatud, oli seltside keskmine vastupanuvõime läbi mängi-tud stsenaariumide puhul hea. Üksikute gruppide omavahendite osakaal lan-ges siiski allapoole nõutud määra. Tugevusanalüüsi tulemused näitavad, et kindlustussektori jaoks kujutab mär-kimisväärset riski nii intresside püsimine pikalt madalal tasemel kui ka tulukõvera järsk tõus.

Joonis 53. Kindlustusseltside finantsinvesteeringute jaotus

Allikas: finantsinspektsioon.

0%

20%

40%

60%

80%

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2013

2014

2015

2016

2017

2018

kahjukindlustus elukindlustus

võlakirjad ja muud fiks. tulumääraga väärtpaberid aktsiad ja muud osalused tähtajalised hoiused ja sularaha


MAKSE- JA ARVELDUSSÜSTEEMID

Eesti Panga järelevaatamise all on kolm olu-list Eesti makse- ja arveldussüsteemi – TARGET2-Eesti, väärtpaberiarveldussüsteem ja kaardimaksesüsteem. Piiriülestest makse-

ja arveldussüsteemidest on Eestis tegutsevate

pankade, ettevõtete ja eraisikute jaoks olulised

jaemaksete arveldussüsteem STEP2, välkmak-

sete süsteem RT1 ning väärtpaberite arveldus-

platvorm TARGET2-Securities.

TARGET2-Eesti toimis 2018. aasta teisel poo-lel tõrgeteta. Eesti osasüsteemi tööd ning Eestis

tegutsevaid pankasid häiris 2019. aasta alguses

TARGET2 keskses süsteemis realiseerunud tege-

vusrisk. 2. jaanuaril ei olnud süsteemi kontrolli- ja

infomoodul (ICM) SWIFTi kaudu pankadele kät-

tesaadav, mille tõttu ei saanud pangad kontrol-

lida süsteemi kaudu tehtud tehingute staatust.

Häiritud oli ka TARGET2 ja T2S-i vaheline sõnu-

mite liiklus. Intsidendi põhjustas TARGET2 halduri

inimviga. Intsidendi mõju hinnati väikeseks ning

süsteemi käideldavus oli 100%.

Pankade likviidsuspuhvrid on arveldusteks jät-kuvalt piisavad ning likviidsusriskid minimaal-sed. Keskpangaga seotud rahapoliitiliste tehingute

tegemiseks on Eesti Panka koondtagatist35 toonud

2018. aasta teisel poolel neli panka. Päevasisest

laenuvõimalust ehk koondtagatise vastu TARGET2-

Eestis avatud krediidiliini, mis võimaldab pangal

arvelduspäeva sees krediidiliini ulatuses automaat-

selt päevasisest laenu võtta, kasutati vaid üksi-

kutel kordadel. Üleöölaenu pangad ei vajanud.

Kommertspangad hoiavad keskpangas vahendeid

oluliselt rohkem, kui kohustusliku reservi nõudega

on ette nähtud (vt joonis 54).

Jaemaksete süsteem STEP2 toimis 2018. aasta teisel poolel sujuvalt ja riskide realisee-rumata. Finantsstabiilsuse seisukohast on Eesti

pankade jaoks STEP2 kõrval oluliseks muutu-

mas välkmaksete süsteem RT1. Järjest enam

Eestis tegutsevaid panku, kes seni on klientide

jaemaksed arveldanud STEP2s, suunab mak-

sete liikluse Eba Clearingu pakutavasse välkmak-

sete süsteemi RT1. See süsteem võimaldab teha

35 Koondtagatise puhul koondab rahapoliitiliste tehingute osapool piisava alusvara ja annab selle keskpangalt saadud krediidi katmi-seks keskpanga käsutusse, mis tähendab, et üksikud varad ei ole seotud konkreetsete krediidioperatsioonidega.

36 Other retail payment system (ORPS).

kuni 15 000 suuruseid euromakseid üle Euroopa

ööpäev läbi mõne sekundiga. RT1 arveldab mak-

seid ühekaupa ja reaalajas. Arvelduse toimumise

eelduseks on likviidsuse olemasolu. Likviidsuse

juhtimine on välkmakseid pakkuva panga üles-

anne, pank peab hoolt kandma selle eest, et

välkmaksete tagamiseks on pidevalt piisav taga-

tisraha olemas. Iga RT1-s arveldatav välkmakse

on täielikult tagatud keskpanga rahaga TARGETis

ja arveldus on kohe lõplik. Süsteemi suhtes kohal-

datakse arvelduse lõplikkuse direktiivi.

Euroopas tervikuna on selles süsteemis teh-tavate maksete mahud praegu veel väike-sed, mistõttu Euroopa Keskpank on välkmaksete

süsteemi järelevaatajana klassifitseerinud RT1

vähemtähtsaks maksesüsteemiks36 ning mullu

viidi läbi ka välkmaksete süsteemi riskide hin-

damine. Hinnati süsteemi õigusraamistiku sel-

gust ning jõustatavust kõikides jurisdiktsioonides,

juhtimise korda, arvelduse lõplikkuse asjaolusid,

kuidas süsteemi haldur suudab toime tulla süs-

teemiliikme maksejõuetusega ning kas tegevus-

riskid on hästi maandatud. Üldhinnang oli hea,

mõningaid soovitusi tehti riskide juhtimise raamis-

tiku, tegevusriskide ning süsteemi reeglite ja tee-

nustasude avalikustamise kohta.

Eesti Pank on teinud ettevalmistusi oluliste makseteenuste pakkumise jätkamiseks häda-olukorras. Keskpanga ülesanne on toetada mak-

Joonis 54. Pankadevahelised maksed, reservinõue ja kontojääk keskpangas


0

1000

2000

3000

4000

5000

2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

milj

onite

s eu

rod

es

koondtagatiskuu keskmine kontojääkkohustusliku reservi nõueESTA ja TARGET2-Eesti maksete käive


sete ja arvelduste tõrgeteta toimimist nii Eestis kui

ka Eesti ja muu maailma vahel. Lisaks tavaolukor-

rale tuleb Eesti Pangal korraldada makseteenuse

kui elutähtsa teenuse toimimine hädaolukorras.

Selleks on Eesti Pank nimetanud elutähtsa mak-

seteenuse osutajateks neli panka ja loodud on

toimepidevuse lahendus juhuks, kui välisühendu-

sed ei toimi ja ei kiirmaksete süsteemis TARGET2

ega jaemaksete süsteemis STEP2 ei saa makseid

arveldada. Kuna hädaolukorra lahenduse toimi-

mise eeldus on eri asutuste operatiivne koostöö,

on Eesti Pank elutähtsa makseteenuse osutaja-

tega hädaolukorra lahendust edukalt testinud.

Nets Estonia hallatav kaardimaksete süs-teem toimis 2018. aasta teisel poolel hästi. Käideldavus oli 100%, mitte ühtegi kaardimak-

sete süsteemist tulenevat kaardimakseid häi-

rivat intsidenti poole aasta jooksul ei olnud (vt

joonis 55).

Samuti toimisid sujuvalt ja tõrgeteta väärtpa-berite arveldused. Nasdaq CSD hallatav Eesti

väärtpaberite arveldussüsteem toimis 2018. aas-

ta teisel poolel hästi, intsidente ei olnud ja riskid

ei realiseerunud. Eurosüsteemi väärtpaberiarvel-

duste ühisplatvorm T2S, millel arveldatakse T2Si

kõlblikud väärtpaberitehingud, toimis samuti suu-

remate probleemideta. Kolmandas kvartalis olnud

neli väikest intsidenti olid põhjustatud tarkvara- ja

inimvigadest, kuid need lahendati enne järgmise

arvelduspäeva algust ning Eesti väärtpaberiarvel-

dustele need erilist mõju ei avaldanud.

Joonis 55. Kaardimaksete süsteemi käideldavus


99,0%

99,2%

99,4%

99,6%

99,8%

100,0%

2017 2018

tipptund (12–19) tipptunni eesmärk (99,75%)päev (8–12, 19–22) päevane eesmärk (99,6%)öine (22–8) öine eesmärk (99,3%)


MAKROFINANTSJÄRELEVALVE POLIITIKA

ÜLEVAADE KEHTIVATEST MAKROFINANTSJÄRELEVALVE MEETMETEST

Makrofinantsjärelevalve meetmetest kohal-datakse Eestis krediidiasutuste suhtes kapi-talipuhvri- ja eluasemelaenunõudeid (vt tabel

1). Praegused meetmed on peamiselt ennetavad

ja kehtestatud selleks, et tugevdada krediidiasu-

tuste vastupanuvõimet finantssüsteemi ähvarda-

vate ohtude suhtes ja piirata riskide suurenemist.

Eesti Pank hindab iga nõude asjakohasust ette-

nähtud sagedusega, näiteks vastutsüklilise kapi-

talipuhvri nõuet korra kvartalis, süsteemselt

olulise krediidiasutuse puhvrinõuet korra aas-

tas ja süsteemse riski puhvri nõuet korra kahe

aasta jooksul. Riskihinnangu märkimisväärse

muutumise korral võidakse nõudeid kohandada

sagedamini.

Eluasemelaenunõuete eesmärk on kaitsta nii laenuvõtjaid kui ka -andjaid ülemäärase riski võtmise eest ja ohjata liiga kiiret laenu-kasvu. Laenunõuded – laenusumma ja tagatise

suhtarvu (LTV) piirmäär, laenumaksete ja sisse-

tuleku suhtarvu (DSTI) piirmäär ja maksimaalne

laenutähtaeg – stabiliseerivad laenuturgu pikema

aja jooksul ning aitavad üldjuhul laenukasvu vaos

hoida. Majandus- ja krediiditsükli kiire tõusu faa-

sis võib Eesti Pank siiski laenuhoo järsemaks

pidurdamiseks nõudeid karmistada, langeta-

des näiteks LTV või DSTI piirmäära või kärpides

erandite kasutamise võimalust. Arvestades 2018.

aasta teisel poolel tehtud uute tehingute kasvu-

tempo mõningast aeglustumist nii eluaseme-

37 Vt Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2018.

kui ka laenuturul ning pankade laenutingimuste

samaks jäämist, ei pea Eesti Pank praegu vajali-

kuks eluasemelaenunõudeid muuta. Siiski ei saa

välistada nõuete karmistamist edaspidi, kui lae-

nukasv peaks kiirenema.

Süsteemse riski puhver ja süsteemselt olu-lise krediidiasutuse täiendav kapitalipuhver suurendavad pankade vastupanuvõimet pika-ajaliste mittetsüklilise iseloomuga süsteem-sete riskide suhtes. Süsteemse riski puhvri

eesmärk on pakkuda kaitset riskide vastu, mida

võib põhjustada majandus- või finantskeskkonna

ootamatu halvenemine. Süsteemselt olulise kre-

diidiasutuse puhver kehtestatakse täiendavalt

pankadele, mille tõrgeteta toimimine on tähtis

kogu finantssüsteemi toimekindluse tagamiseks.

Nende puhvrinõuete asjakohasust ja piisavust

hindas Eesti Pank viimati 2018. aasta kevadel37.

Hindamise tulemusel otsustas Eesti Pank säi-

litada kõikidele pankadele kehtiva süsteemse

riski puhvri nõude 1% Eestis asuvate riskivarade

suhtes. Eesti finantssüsteemi jaoks olulisi kredii-

diasutusi on neli, neist kolmele suurimale pan-

gale – Swedbankile, SEB Pangale ja Luminorile

– on Eesti Pank kehtestanud maksimaalse puhv-

rimäära ehk 2% koguriskipositsioonist. LHV

Pangale kohaldub 1% puhvrimäär.

Eesti Pank otsustas säilitada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra nulltasemel. Eesti ette-

võtete ja majapidamiste võla kasv kokku 2018.

aastal kiirenes, kuid jäi SKP kasvust aeglase-

maks. Kui võla kasvu kiirenemine peaks jätkuma,

võib Eesti Pank kehtestada pankadele 0%st kõr-

Tabel 1. Eesti Panga makrofinantsjärelevalve meetmed

Instrument Nõue Kehtivuse algus

Süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016

Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver

Swedbank AS, AS SEB Pank 2% 1. august 2016

Luminor Bank AS 2% 1. juuli 2018

AS LHV Pank 1% 1. jaanuar 2019

Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016

Eluasemelaenunõuded*

laenusumma ja tagatise suhtarvu piirmäär 85%**

1. märts 2015 laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu piirmäär 50%

maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat

* Piirmäärasid ületavate laenude maht võib moodustada kuni 15% kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.** KredExi käendusega antud laenude puhul on piirmäär 90%.


gema vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude (vt ptk

„Hinnang vastutsüklilise kapitalipuhvri kehtesta-

mise vajadusele“).

Kokkuvõttes peavad pangad makrofinantsjä-relevalve eesmärgil hoidma riskivarade suh-tes praegu 1–3% täiendavaid omavahendeid. Kui lisada Euroopa Liidus kehtivatele kapitali mii-

nimumnõuetele Eestis kehtestatud puhvrinõuded,

tuleb siinsetel pankadel hoida vastavate riskiva-

rade suhtes vähemalt 11,5% omavahendeid, seal-

hulgas 8% esimese taseme põhiomavahendeid (vt

tabel 2). Süsteemselt oluliste pankade kogu nõu-

tav puhvrimäär on nende kohta kehtiva täiendava

puhvrinõude võrra kõrgem. Lisaks peavad kõik

pangad täitma järelevalveasutuse poolt neile indi-

viduaalselt kehtestatud n-ö teise samba nõudeid.

Täiendava meetmena kavatseb Eesti Pank kehtestada eluasemelaenude kaalutud kesk-misele riskikaalule 15% alampiiri nõude, et piirata sisereitinguid kasutavate pankade kapitaliarvestuses riskikaalu edasist langust. Soodsa majanduskeskkonna püsimine on või-

maldanud sisereitinguid kasutavatel pankadel

hinnata hüpoteeklaenudest tulenevat riski järjest

madalamaks. Kuna Eesti pangandussektor on

tundlik eluasemeturuga seotud riskide suhtes,

on oluline kindlustada, et pankadel oleks nende

maandamiseks piisavalt kapitali. Samuti aitaks

riskikaalule alampiiri seadmine kaasa makrofi-

nantsjärelevalve puhvrite mõjususe püsimisele (vt

ptk „Eluasemelaenude riskikaalule miinimumnõue

kehtestamise vajadusest“).

Teiste riikide makrofinantsjärelevalve meet-metest peavad siinsed pangad täitma vas-tutsüklilise kapitalipuhvri nõudeid. Juhul kui

Eestis tegutseval pangal on krediidiriskiposit-

sioone riikides, kus on kehtestatud vastutsüklilise

kapitalipuhvri nõue, peab ta nende positsioo-

nide suhtes hoidma täiendavaid omavahendeid.

Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) oli 31. märtsi

2019. aasta seisuga 12 riiki otsustanud keh-

testada nullist kõrgema määra, neist viis riiki

(Bulgaaria, Island, Luksemburg, Norra ja Tšehhi

Vabariik) on tõstnud määra viimase poole aasta

jooksul (vt tabel 3).

Tabel 3. Riigid, kus on kehtestatud üle 0% vastutsüklilise kapitalipuhvri määr

Riik kehtiv puhvrimäär alates (kuu/aasta) tulevikus rakenduv puhvrimäär alates (kuu/aasta)

Rootsi 2,00% 03/2017 2,50% 09/2019

Norra 2,00% 12/2017 2,50% 12/2019

Island 1,25% 11/2017 1,75% 06/2019

2,00% 02/2020

Slovakkia 1,25% 08/2018 1,50% 08/2019

Tšehhi Vabariik 1,25% 01/2019 1,50% 07/2019

1,75% 01/2020

Ühendkuningriik 1,00% 11/2018

Leedu 0,50% 12/2018 1,00% 06/2019

Taani 0,50% 03/2019 1,00% 09/2019

Iirimaa 0,00% 01/2016 1,00% 07/2019

Prantsusmaa 0,00% 12/2015 0,25% 07/2019

Bulgaaria 0,00% 01/2016 0,50% 10/2019

Luksemburg 0,00% 01/2017 0,25% 01/2020

Allikas: ESRB.

Tabel 2. Kapitali- ja puhvrinõuded Eestis (seisuga 31.03.2019)

Süsteemselt olulised krediidiasutused

Muud pangad

Makrofinantsjärelevalve puhvrid

Vastutsükliline kapitalipuhver (Eesti positsioonid) 0% 0%

Süsteemse riski puhver (Eesti positsioonid) 1% 1%

Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 1-2% -

Kapitali sälitamise puhver 2,5% 2,5%

Omavahendite miinimumnõue 8% 8%

Koguomavahendite nõue kokku 12,5-13,5% 11,5%

sh esimese taseme põhiomavahendite (CET1) nõue 9-10% 8%


Muid teiste riikide makrofinantsjärelevalve meetmeid peavad Eestis tegutsevad pan-gad täitma siis, kui Eesti Pank või Euroopa Keskpank on otsustanud meedet tunnustada ja kehtestanud vastava nõude. Euroopa Liidus

lähtuvad makrofinantsjärelevalve asutused teiste

liikmesriikide meetmete tunnustamisel Euroopa

Liidu õigusest tulenevatest nõuetest ja Euroopa

Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) soovitu-

sest. Eesti Pank hindab tunnustamise vajadust iga

meetme kohta eraldi. Hindamisel võetakse arvesse

vastavate riskipositsioonide suurust selles riigis

ning konkreetse instrumendi rakendamise õigus-

likke võimalusi. 2019. aasta märtsi lõpu seisuga

teiste liikmesriikide makrofinantsjärelevalve meet-

metel põhinevaid nõudeid Eestis ei kohaldatud.

ELUASEMELAENUDE RISKIKAALULE ALAMPIIRI NÕUDE KEHTESTAMISE VAJADUSEST

Riskikaaludel on oluline roll panga kapitali-vajaduse hindamisel. See, kui palju on pangal

minimaalselt vaja kapitali riskide katteks, sõltub

regulatiivsetest nõuetest ning panga riskiposit-

siooni suurusest. Riskipositsiooni suurus sõltub

omakorda sellest, kui kõrgeks on hinnatud panga

portfellis laenukahjumi tekkimise riski ehk kui suu-

red on üksikute laenude riskikaalud. Vastavalt ELi

kapitalinõuete määrusele38 tehakse riskiposit-

sioonide hindamisel vahet standarditud lähene-

misel, mille puhul on iga varaklassi jaoks kindlaks

määratud standardne riskikaal (näiteks eluase-

melaenude puhul on see 35%), ning sisemude-

litel põhineval lähenemisel (ingl Internal Ratings

Based (IRB) approach), kus riskikaalude hindami-

sel tuginetakse panga sisemudelitele, arvestades

nii varasemate kui ka praeguste andmete ja prog-

noosidega. Seega mängib sisemudelitel põhineva

lähenemise korral krediidiriski hinnangutes ja ris-

kikaalude kujunemisel üsna olulist rolli laenuport-

felli varasem kahjusus. Eestis on sisemudelite

kasutamiseks saanud järelevalveasutuse loa kaks

panka (n-ö IRB-pangad) – Swedbank ja SEB, kes

on ka Eesti suurimad pangad.

Eesti IRB-pankade eluasemelaenude kesk-mine riskikaal on vähenenud. Viimase viie aasta

jooksul on Eestis tegutsevate IRB-pankade hüpo-

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013.

39 IRB-pankade hüpoteegiga tagatud jaenõuetest valdava osa (97%) moodustavad eraisikutele antud laenud. Jaenõuete kriteeriumidele vastavate SMEde laenude osakaal on väga väike (3%) ega avalda seega kogu jaenõuete kaalutud keskmisele riskikaalule olulist mõju.

teegiga tagatud jaenõuete39 kaalutud keskmine

riskikaal alanenud neljandiku võrra, 18%lt 13%ni

(vt joonis 56). Lisaks on kahe IRB-panga riski-

kaalude tase üsna erinev ja vahe on aastatega

suurenenud: 2018. aasta lõpus erines pankade

kaalutud keskmine riskikaal ligi 1,8 korda.

Ehkki riskikaalud on alanenud, ei ole elu-asemelaenudega seotud riskid vähenenud. Riskikaalu languses kajastub lähimineviku soodne

majanduskeskkond, mistõttu on vähenenud vii-

vislaenude maht. Samas ei nähtu ei kinnisvara- ja

laenuturu ega ka majanduskonjunktuuri näitaja-

test, et süsteemsete riskide tase oleks samavõrra

vähenenud. Seega võib riskikaalude alanemise

trendi jätkudes tekkida oht, et pangad ei arvesta

piisavalt konservatiivselt kapitali hoidmise vaja-

dust ega ole seega võimalike riskide suhtes piisa-

valt kapitaliseeritud.

Eluasemelaenude suur osakaal pankade varades teeb pangad tundlikuks majapida-miste laenuteenindamist või kinnisvaraturgu mõjutavate ebasoodsate muutuste suhtes. Eluasemelaenud moodustasid 2018. aasta lõpus

41% pankade reaalsektori laenu- ja liisinguport-

fellist ja 29% pangandussektori koguvaradest

ning nende suhe SKPsse oli 29% (vt joonis 57).

Kümne aasta taguse ajaga võrreldes on eluase-

melaenude mahu suhe SKPsse küll 8 protsendi-

punkti väiksem, ent nii reaalsektori laenuportfellis

Joonis 56. IRB-pankade kaalutud keskmine riskikaal

Allikad: finantsinspektsioon, Eesti Pank.

0%

5%

10%

15%

20%

2014 2015 2016 2017 2018


kui ka pangandussektori koguvarades on nende

osatähtsus samal ajal tõusnud. Euroopa Liidu

keskmisega võrreldes on eluasemelaenude osa-

tähtsus Eestis tegutsevate pankade laenuport-

fellis ja koguvarades vastavalt 1,5 ja 2 korda

suurem. Eesti majapidamiste võlakoormus on

Euroopa Liidu keskmisest väiksem, kuid sissetu-

lekute kasv on märkimisväärselt ebakindlam. See

suurendab võla jätkusuutlikkusega seotud riske

kasvu järsu aeglustumise või majanduslanguse

korral.

Kaks IRB-panka on andnud valdava osa Eesti majapidamistele väljastatud eluasemelaenude mahust. Eluasemelaenu pakuvad Eestis peami-

selt pangad ja laenamine on koondunud üksikute

suurte turuosaliste kätte. Swedbanki ja SEB turu-

osa kokku küündis eluasemelaenuportfelli mahu

alusel 2018. aasta lõpus 75%ni ehk oli neli prot-

sendipunkti kõrgem kui viis aastat tagasi (vt joo-

nis 58). Uute, aasta jooksul väljastatud laenude

arvestuses oli nende pankade turuosa 2018. aas-

tal koguni 80%. Juhul kui suure turuosaga IRB-

pangad peaksid majapidamiste laenamise või

kinnisvaraturuga seotud süsteemseid riske ala-

hindama, võivad nende kapitalipuhvrid osutuda

majanduse negatiivse stsenaariumi realiseeru-

mise korral ebapiisavaks, mis omakorda võib

ohustada kogu pangandussüsteemi toimimist.

Eesti IRB-pankade kaalutud keskmine eluase-melaenude riskikaal on Euroopa Liidu keskmi-sel tasemel. Samas on kolm riiki (Rootsi, Belgia

ja Soome) rakendanud meetmeid, mis aitavad

tagada, et pangad arvestavad hüpoteegiga taga-

tud laenude suhtes rohkem kapitali, kui sisemu-

delitel põhinev riskihinnang näitab (vt joonis 59).

Võttes arvesse Rootsis ja Soomes kehtestatud

riskikaalude alampiiri, on Eesti IRB-pankade elu-

asemelaenude keskmine riskikaal teiste Balti- ja

Põhjamaadega võrreldes kõige madalam.

Et piirata riskikaalude languse jätkumist, saab Eesti Pank kehtestada riskikaalude alampiiri nõude. Selline võimalus on sätestatud ELi kapi-

talinõuete määruse artiklis 458, mille järgi võib

liikmesriik kehtestada rangemad riskikaalude

nõuded, et tulla toime elamu- ja ärikinnisvarasek-

tori mullide mõjuga. Alampiiri võib põhimõtteli-

selt kehtestada iga üksiku laenu riskikaalule või

portfelli kaalutud keskmisele riskikaalule. Viimasel

Joonis 58. Kahe suurima panga osakaal eluasemelaenude väljastamisel


60%

70%

80%

osakaal eluasemelaenudejäägis

osakaal uuteeluasemelaenude mahus

20132018

Joonis 59. IRB-pankade hüpoteegiga tagatud kodumaiste jaenõuete portfelli kaalutud keskmine riskikaal (30.06.2018)

* Rootsi päritolu IRB-pangadAllikad: EBA 2018 EU-wide transparency exercise, ESRB, Eesti Pank.

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

Ro

ots

i

Bel

gia

So

om

e

ÜK

Luks

emb

urg

Aus

tria

Ho

lland

Sak

sam

aa

Pra

ntsu

smaa

His

paa

nia

Ees

ti*

Taa

ni

Leed

u*

Po

rtug

al

Itaa

lia

Iirim

aa

Kre

eka

Läti

*

alampiir Rootsis (25%)

alampiir Soomes (15%)meetme mõju Belgias (u 18%)

Joonis 57. Eluasemelaenude osakaal pankade laenudes ja bilansimahus ning suhe SKPsse


0%

10%

20%

30%

40%

50%

osakaal laenu- jaliisinguportfellis

osakaalbilansimahus

suhe SKPsse

2008

2018


juhul on pangal mõnevõrra suurem paindlikkus

üksikute laenude riskisuse arvestamisel.

Riskikaalule alampiiri kehtestamine suuren-dab ka teiste makrofinantsjärelevalve meet-mete mõjusust. Riskikaaludele miinimumnõude

kehtestamine mõjutab pankade riskivarade kogu-

mahu arvestamist. Seega on sellel otsene mõju

ka erinevate makrofinantsjärelevalve raames keh-

testatavate puhvrinõuete (süsteemse riski puh-

ver, süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhver,

vastutsükliline kapitalipuhver) mõjususele, kuna

puhvrinõuded rakenduvad riskivarade suhtes. Kui

miinimumnõuet ei ole seatud, kahaneks riskikaa-

lude alanemise korral puhvrinõuete mõju ja kogu-

tud puhvrid võivad süsteemse riski realiseerumise

korral osutuda ebapiisavaks.

Praeguses finants- ja majanduskeskkonnas peaksid pangad arvestama eluasemelaenude puhul minimaalselt 15% riskikaaluga. Sobiva

riskikaalude taseme hindamisel kasutas Eesti

Pank oma makromudelit ja pangandussektori

krediidiriski mudelit. Hinnangu eelduseks on stse-

naarium, et majandust tabab sama ulatuslik nega-

tiivne šokk kui möödunud kümnendil ülemaailmse

finantskriisi ajal ehk SKP alaneb kumulatiivselt

ligi 20%, eluasemehinnad alanevad ligi 50% ja

tööpuudus tõuseb lühiajaliselt ligi 20%ni. Sellise

stsenaariumi korral ulatuvad eluasemelaenu-

dega seotud laenukahjumid ligikaudu 100 miljoni

euroni ehk ligi 1,4%ni eluasemelaenude portfel-

list. Arvestades eluasemelaenude portfelli suurust

ja ELi määrusega kehtestatud koguomavahendite

miinimumnõuet, on sellise laenukahjumi katteks

vajaliku kapitalitaseme tagamiseks minimaalne

keskmine riskikaal ligikaudu 16%. Usalduspiirid

laenukahjumite hinnangule on samas suhteliselt

laiad: usaldusnivool 95% ulatuks vajalik mini-

maalne riskikaal 10%st kuni 25%ni.

Eesti Panga analüüsi põhjal võib järeldada, et

eluasemelaenuportfelli suhtes arvestatud 15%

riskikaal aitaks praegustes tingimustes tagada

pankadele kapitalitaseme, mis võimaldab suures

osas katta eluasemelaenude laenukahjumid.

Hüpoteeklaenude kaalutud keskmisele ris-kikaalule 15% alampiiri kehtestamine pan-

40 2018. aasta lõpus oli IRB-pankade keskmine CET 1 näitaja 39,2%.

kade praegust kapitaliseeritust eriti ei mõjuta. Meetme kehtestamine suurendaks IRB-pankade

riskivarasid kokku ligikaudu 140 miljoni euro võrra

ehk 2,2%. Nende pankade esimese taseme põhi-

omavahendite (CET 1) suhtarv alaneks keskmi-

selt 0,8 protsendipunkti võrra (vt joonis 60). Kuna

mõlema IRB-panga kapitalipuhvrid on nõutud mii-

nimumist oluliselt suuremad,40 ei kaasneks meet-

mega lisakapitali kaasamise vajadust. Meetme

kehtestamine mõjutab nende pankade kapitali-

näitajaid siiski erinevalt, kuna pankade sisemude-

litest tulenev riskikaalude tase on erinev.

Eesti Pank kavatseb ennetava meetmena seada hüpoteegiga tagatud jaenõuete kaa-lutud keskmisele riskikaalule 15% alampiiri nõude, et kindlustada pankade vastupanu-võime hüpoteeklaenudest tuleneva süsteemse riski suhtes. Miinimummäära kehtestamine aitab kindlustada pankade kapitalipuhvrite piisavuse, kui laenukahjumid peaksid majan-dusolukorra halvenedes kiiresti ja ulatuslikult suurenema.

Meetme kehtestamine ELi kapitalinõuete mää-

ruse artikli 458 alusel eeldab eelnevat kooskõ-

lastamist ELi institutsioonidega (sh EBA, ESRB,

komisjon, nõukogu, Euroopa Parlament). Pärast

seda saaks meetme rakendada 2019. aasta kol-

mandas kvartalis.

Joonis 60. IRB-pankade CET 1 suhtarv sõltuvalt hüpoteeklaenude riskikaalu alampiiri nõudest

Allikad: finantsinspektsioon, Eesti Pank.

20%

25%

30%

35%

40%

teg

elik

(31.

12.2

018)

ala

mp

iir 1

5%

ala

mp

iir 2

0%

ala

mp

iir 2

5%


Taustinfo 6. Riskikaalude hinnanguline miinimumtase lähtudes Basel III

muudatustest

Riskikaalude alampiiri kehtestamisel on kasulik arvestada ka tulevikus aset leidvate regulatiiv-

sete muutustega. Nimelt hakkavad alates 2022. aastast kehtima Basel III muudatused41, millega

seatakse IRB-pankade riskivarade arvestusele regulatiivne miinimumtase (ingl output floor). Kui

kehtestada riskikaalude alampiir praegu makrofinantsjärelevalve meetmena, siis toimuks ülemi-

nek uuele regulatiivsele korrale sujuvamalt.

Baseli tulevaste põhimõtete kohaselt peab IRB-panga riskivarade tase olema vähemalt 72,5%

standardmeetodit kasutades arvutatud riskivarade summast. Selle määrani jõudmiseks on ette

nähtud järkjärguline üleminekuaeg – 2022. aastal on regulatiivne miinimumtase 50% ja see tõu-

seb 2027. aastaks 72,5%ni42. Muutub ka standardmeetodit kasutavate pankade riskikaalude

arvutamise metoodika. Kui praegu on standardmeetodit kasutavate pankade elamukinnisvaraga

tagatud nõuete riskikaal alati 35%, siis pärast muudatuste jõustumist sõltub riskikaal laenude

tagatuse ulatusest ehk LTV-määrast.

Eesti IRB-pankade eluasemelaenude portfelli kaalutud keskmine LTV-näitaja oli 2018. aasta

lõpus ligikaudu 66%. Arvestades eluasemelaenude jaotust LTV-määra järgi, oleks Baseli uue

standarditud lähenemise järgi nende pankade kaalutud keskmine riskikaal umbes 27%. Kui

täiendavalt arvestada IRB-pankadele kohaldatavat miinimummäära 72,5% tasemel, oleks pan-

kade kaalutud keskmine riskikaalu alampiir 19,8%43. Võrreldes pankade praeguste, sisemude-

lite põhjal arvestatud riskikaaludega on tulevikus nõutav miinimumtase seega märksa kõrgem.

41 Baseli Pangajärelevalve Komitees kokku lepitud standardid kohalduvad Eestis tegutsevatele pankadele Euroopa Liidu kapita-linõuete määruse muutmise kaudu.

42 Esimesel neljal aastal tõuseb miinimumtase 5 protsendipunkti ning viimasel aastal 2,5 protsendipunkti võrra.

43 Siinkohal on arvestatud ainult eluasemelaenuportfelli; samas rakendub regulatiivne miinimumtase panga koguportfellile, mis annab teatava paindlikkuse sisemudelite kasutamisel erinevate varaklasside vahel.

Joonis 61. Võla ja SKP suhtarvu lõhe

* koguvõla andmetel** kodumaise pangalaenu ja liisingu andmetelAllikad: statistikaamet, Eesti Pank.

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

pro

tsen

dip

unkt

ides

standardne*täiendav**

HINNANG VASTUTSÜKLILISE KAPITALIPUHVRI KEHTESTAMISE VAJADUSELE

Vastutsükliline kapitalipuhver tuleb panka-del luua finantstsükli tõusu ajal, kui kiire lae-nukasvu tõttu suureneb süsteemne risk. Finantstsükli tõusu ajal kogutud kapitali lisapuhvri

abil saavad pangad katta tsükli languse ajal tek-

kida võivaid kahjumeid ning jätkata laenude and-

mist reaalmajandusele. Kapitalipuhver peab

seega olema seda suurem, mida ulatuslikumalt

on süsteemne risk laenuturul kuhjunud ja mida

suuremat tasakaalustamatust see tekitab.

Laenumahu kasv võib finantssüsteemi stabiil-sust ohustada juhul, kui see on majanduskas-vust kiirem ehk kui võlakoormus suureneb. Võlakoormuse mõõdukas kasv võib peegeldada

normaalset finantssüvenemise protsessi, mille

puhul laenuraha aitab suurendada majanduse


lisandväärtust, mis omakorda aitab kaasa lae-

nude teenindamisele tulevikus. Samas võib kiire

laenukasv majandusele üle jõu käia ja põhjustada

pankadele tulevikus laenukahjumeid. Seetõttu

tuleb pankadele kapitalipuhvri nõude kehtestami-

sel hinnata ja prognoosida võlakoormuse arengut

ja seda mõjutavaid tegureid. Baseli pangajäre-

levalve komitee metoodika alusel arvutatud nn

standardne SKP ja võla suhtarvu lõhe oli 2018.

aasta kolmanda kvartali lõpus –15 protsendi-

punkti ning Eesti Panga poolt lisaks kasutatav

nn täiendav lõhe –23 protsendipunkti (vt joonis

61), mistõttu oli puhvri arvutuslik määr 0%. Kuna

Baseli metoodika Eesti aegridadele ei sobi, on

vastutsüklilise puhvri vajaduse hindamiseks olu-

line analüüsida võlakoormuse arengut iseloomus-

tavaid täiendavaid näitajaid.

Reaalsektori võlakoormuse tase ei ole oluli-selt muutunud. Võla ja SKP suhtarv langes 2018.

aasta kolmanda kvartali lõpus pärast eelmise

kvartali väikest tõusu tagasi 114%le (vt joonis 62).

Lähtudes Eesti Panga 2018. aasta detsembri-

prognoosist, ei ole ka järgmise kahe aasta jooksul

oodata võlakoormuse olulist suurenemist.

Reaalsektori võla kasvutempo 2018. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga pisut aeglustus. Võla aastakasv oli 2018. aasta

kolmanda kvartali lõpuks 6,2%. Aeglustus nii ette-

võtete kui ka majapidamiste võla kasv; sealhulgas

jäid mõlemad aastakasvud nominaalse SKP kas-

vule alla. Kiire majanduskasvu tingimustes on aga

oht võla kasvu kiirust alahinnata ning seetõttu on

vaadatud ka võla kasvu majanduse pikaajalise

keskmise kasvu suhtes (vt joonis 63). Eesti reaal-

sektori võla kasv on viimasel neljal aastal olnud

nominaalse SKP kaheksa aasta keskmisest kas-

vust aeglasem, kuid jõudis 2018. aasta kolmanda

kvartali lõpuks sellele lähedale. Pangalaenude ja

liisingu kasv oli neljandas kvartalis 6,6%.

Ettevõtete laenamine on pisut suurenenud. Ettevõtete võime rahastada oma tegevust ja inves-

teeringuid omavahenditest on paranenud ning

ettevõtete laenamine on majanduskasvuga võr-

reldes püsinud suhteliselt tagasihoidlik. Pärast ligi

kolme aastat kestnud paigalseisu kiirenes ettevõ-

tete koguvõla aastakasv 2018. aasta kolmanda

kvartali lõpuks ligi 6%ni (vt joonis 64). Eesti Panga

detsembriprognoosi järgi jätkavad ettevõtete inves-

Joonis 63. Laenu- ja liisinguportfelli, võla ning nominaalse SKP aastakasv

*Libisev 4 kvartali SKP aastakasv.Allikad: Eesti Pank, statistikaamet.

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

8 aasta jooksev keskmine SKP aastakasvnominaalne SKP*pangalaenud ja liisingvõlg

Joonis 64. Ettevõtete võla ja laenukasv


-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

ettevõtete koguvõlg

sh kodumaine pangalaen ja liising

Joonis 62. Reaalsektori võlakoormus

Allikad: statistikaamet, Eesti Pank.

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

180%

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

võlg / SKPettevõtete võlg / SKPmajapidamiste võlg / SKP


teeringud lähiaastail suurenemist, kuid kuna inves-

teeringute osakaal majanduse mahus jääb viimaste

aastakümnete võrdluses väikeseks, ei too see

kaasa ettevõtete võla märgatavat kasvu ning võla

aastakasv jääb järgneva kahe aasta jooksul 6–7%

juurde.

Ettevõtete poolt Eestis tegutsevatelt pan-kadelt võetud laenu aastakasv oli neljandas kvartalis 6%. Eestis tegutsevate pankade laenu

osakaal on ettevõtete rahastamisallikate hulgas

kasvanud, kuna ligipääs siinsetele laenudele on

olnud suhteliselt hea ja peamiselt on laenanud

need ettevõtted, kes traditsiooniliselt rahastavad

end eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest.

Majapidamiste laenunõudlus püsib tugev. Seda

toetab endiselt kiire sissetulekute kasv ja para-

nenud kindlustunne, soodne intressikeskkond,

väike tööpuudus ning aktiivne eluasemeturg.

Tempokalt on kasvanud nii eluaseme- ja tarbi-

mislaenud kui ka autoliising. Majapidamiste võla

kasv tervikuna ei ole viimastes kvartalites kiirene-

nud, vaid on püsinud 7% lähedal (vt joonis 65).

Suure tööjõunõudluse tõttu palgatõusu surve

püsib ning laenukasv võib edaspidi kiireneda.

Suurima osa majapidamiste võlakohustus-test moodustavad eluasemelaenud, mille jäägi aastakasv oli 2018. aasta neljandas kvartalis 7%. Seda mõjutas kuni 2018. aasta teise poo-

leni suhteliselt aktiivne kinnisvaraturg, kus hinnad

kasvasid kiiresti (vt joonis 66). 2018. aasta teisest

poolest alates on aga kinnisvarahindade kas-

vutempo aeglustunud ning langenud alla kolme

aasta keskmise kasvutempo, millega koos on ka

uute eluasemelaenude kasvutempo aeglustunud.

Kui 2017. aastal oli uute eluasemelaenude aasta-

kasvu tempo 16%, siis 2018. aasta lõpuks aeg-

lustus see 9%ni. Kinnisvaralaenudest tulenevaid

riske aitavad maandada Eesti Panga kehtesta-

tud kolm eluasemelaenunõuet: laenusumma ja

laenu tagatisvara väärtuse suhte piirmäär (85%),

laenu- ja intressimaksete ning laenuvõtja sissetu-

leku suhte piirmäär (50%) ning maksimaalne lae-

nutähtaeg (30 aastat).

Pankade laenustandardid ja -tingimused ei ole lõdvenenud. Pankade laenutegevuse

uuringu tulemused näitavad, et kahel viimasel

aastal on laenutingimused pigem veidi karmistu-

Joonis 65. Majapidamiste võla ja keskmise brutokuupalga aastakasv


-4%

-2%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

brutokuupalkmajapidamiste koguvõlgsh eluasemelaenud

Joonis 66. Korterite keskmise hinna ja tehingute arvu aastakasv

Allikas: maa-amet.

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

tehingute arvkeskmine ruutmeetri hindtehingute arv (3 aasta keskmine)keskmine ruutmeetri hind (3 aasta keskmine)

Joonis 67. Eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude kaalutud keskmine intressimäär


-1%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

ettevõtete pikaajaline laeneluasemelaen6 kuu EURIBOR


nud. Nii ettevõtete uute pikaajaliste laenude kui

ka majapidamiste eluasemelaenude intressimää-

rad on marginaali tõusu tõttu pisut kõrgemad (vt

joonis 67), mis annab alust arvata, et pankade

laenupoliitika ei ole agressiivne.

Kokkuvõttes ei pea Eesti Pank praegu vaja-likuks vastutsüklilise kapitalipuhvri määra muuta, kuid võlakasvu edasisel kiirenemisel võib kaaluda selle tõstmist 0%st kõrgemale. Hinnang lähtub sellest, et ehkki reaalsektori võla

kasvutempo on kiirenenud, on see endiselt aeg-

lasem nii jooksva aasta kui ka pikaajalisest kesk-

misest nominaalsest majanduskasvust. Koguvõla

kasvu kiirenemise taga on ettevõtete suurenenud

laenamine, mida osaliselt toetas investeeringute

mõningane kasv. Majapidamiste uute laenude

kasv 2018. aasta teisel poolel aeglustus ning elu-

kondliku kinnisvara turu areng jätkus rahulikumas

tempos. Pangalaenude ja liisingute kasvu on vii-

mastel aastatel toetanud nõudluspoolsed tegu-

rid. Pangad ei ole laenustandardeid leevendanud

ning laenumarginaalid 2018. aastal veidi tõu-

sid. Kuigi senine areng ei viita laenuturu olulisele

tasakaalustamatusele, püsib majanduse suhte-

liselt head seisu ning madalaid intressimäärasid

arvestades oht, et laenuvõtmine võib hoogustuda

ning seeläbi suurendada krediiditsüklist tulene-

vaid riske. Seetõttu jälgib Eesti Pank võlakasvu

ja seda mõjutavaid näitajaid ning võib vajadusel

kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra

0%st kõrgemal tasemel.


LISATEEMA. KINNISVARATURU ÜLE- VÕI ALAHINNATUSE HINDAMINE ÖKONOMEETRILISE MUDELIGA

Kinnisvarahinnad on Eestis alates 2013. aastast jõudsalt kasvanud. Aastatel 2013–2017 kas-

vas hinnaindeks reaalväärtuses 27%, edestades enamikku Euroopa riike. Kiiret hinnakasvu saab

põhjendada mitme teguriga: taastumine hindade järsust kukkumisest 2009.–2010. aasta majan-

duslanguse ajal, jõudsalt kasvanud palgad ja madalad intressimäärad. Et täpsemalt mõõta,

kuivõrd on kinnisvarahindade muutus pikaajaline ehk tingitud kinnisvarahinda määravate põhite-

gurite muutusest ja kuivõrd on hindade muutus põhiteguritest sõltumatu, on kasutatud hindade

analüüsimiseks ökonomeetrilist mudelit ja järgmist arvutuskäiku:

1. ökonomeetrilise mudeliga hinnatakse pikaajalise kinnisvarahinna võrrandi koefitsiente;2. arvutatakse kinnisvarahinna mudelväärtus peamiste kinnisvarahinda määravate tegurite alusel;3. arvutatakse tegeliku kinnisvarahinna ja mudelväärtuse erinevus, mida saab tõlgendada

kinnisvara ala- või ülehinnatusena.

1. hüvitised töötajatele (sesoonselt ja tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud), logaritmitud väärtus;2. eluasemelaenu reaalne intressimäär (sesoonselt korrigeeritud);

3. eluruumide arv (korrigeeritud elanikkonna arvuga), logaritmitud väärtus.

Mudelis on kasutatud eeldust, et riikidevahelised erinevused määravad kinnisvarahinna erineva

taseme ja lühiajalised kõikumised, kuid põhitegurite panus hinnamuutusesse on riikides sama.

Valimi periood on 2005. aasta esimesest kvartalist 2017. aasta neljanda kvartalini ja valimisse

kuulub 16 Euroopa riiki, mille kohta on vajalikud näitajad kättesaadavad. Hinnatavate koefitsien-

tide stabiilsust kontrolliti mudeli eri spetsifikat-

sioonidega tehtud arvutustega.

Põhimudeli järgi korreleerub eluaseme hinna-

indeks positiivselt hüvitistega töötajatele ning

negatiivselt eluruumide arvuga ja eluaseme-

laenu intressimääraga. Kui hüvitised töötajatele

suurenevad 10%, tõuseb eluaseme hinnain-

deks ligikaudu 13,5% ja kui intressimäär ala-

neb 1 protsendipunkti võrra, tõuseb eluaseme

hinnaindeks ligikaudu 0,6%. Eluruumide arvu

suurenemisel 1% võrra väheneb eluaseme hinna-

indeks ligikaudu 1,9%.

Joonisel L1.1 on näidatud tegeliku kinnisva-

rahinna ja mudelväärtuse erinevus põhimudeli

Sobiv paneelandmete mudel, mis võimaldab eristada kinnisvarahindade pikaajalist ja lühiajalist muutust, on kaalutud dünaamiline vähimruutude meetod (DOLS):

𝑦𝑦𝑦𝑦�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖 = 𝑋𝑋𝑋𝑋�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖′ 𝛽𝛽𝛽𝛽 + � ∆𝑋𝑋𝑋𝑋�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖+𝑗𝑗𝑗𝑗′

𝑟𝑟𝑟𝑟𝑖𝑖𝑖𝑖

𝑗𝑗𝑗𝑗= −𝑞𝑞𝑞𝑞𝑖𝑖𝑖𝑖

𝛿𝛿𝛿𝛿𝑖𝑖𝑖𝑖 + 𝜐𝜐𝜐𝜐�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖

Kus 𝑦𝑦𝑦𝑦�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖 ja põhitegurite vektor 𝑋𝑋𝑋𝑋�𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖𝑖′ sisaldab andmeid ilma deterministliku trendita. Mudel võtab arvesse ka kirjeldavate näitajate endogeensust ja autokorrelatsiooni. Aluseks on võetud kinnisvara pikaajalise hinna mudel, kus sõltuvaks muutujaks on eluaseme hinnaindeks (sesoonselt ja tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud) ning kasutatud on logaritmitud väärtust. Selgitavad muutujad on:

Joonis L1.1. Eluasemeturu üle-ja alahinnatus põhimudeli järgi

Märkus. Väärtus 0,1 tähistab 10%list ülehinnatust.Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0,0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

ülemine 95%line usalduspiirtegeliku hinna ja mudelväärtuse vahealumine 95%iline usalduspiir


järgi koos 95% usaldusvahemikuga. Kõige suu-

rem oli kinnisvaraturu ülehinnatus mudeli järgi

2007. aasta kolmandas kvartalis, kui tegelikud

hinnad ületasid põhitegurite järgi arvutatud väär-

tust hinnanguliselt 36%. 2009. aasta kolmandas

kvartalis oli kinnisvaraturg aga ligikaudu 21%

alahinnatud. Alates 2014. aastast on kinnisva-

rahinnad olnud punkthinnangute järgi 5–10%

ülehinnatud, kuid kui arvestada 95% usaldusva-

hemikuga, ei saa sellist järeldust viimaste aas-

tate kohta siiski teha, sest ka nullväärtus ehk

tasakaaluline väärtus jääb usalduspiiride sisse.

Mudeliga hinnatava ajaperioodi pikenemisel on

võimalik saada täpsemad hinnangud.

Joonisel L1.2 on näidatud iga põhinäitaja panus

Eesti kinnisvarahindade mudelväärtuse aasta-

sesse muutusesse. Kogu perioodi vältel on peamine kinnisvarahindade vedaja olnud sissetule-

kute kasv. Kui 2016. aastal ületas kinnisvarahindade tegelik kasv põhiteguritest tingitud kasvu, siis

2017. aastal kasvasid hinnad aeglasemalt kui mudelväärtused, mis vähendas turu ülehinnatust.

2017. aasta neljandas kvartalis andis töötajate hüvitiste kasv kinnisvarahindade mudelväärtuse

aastasest kasvust ligikaudu 7,8 protsendipunkti, reaalse intressimäära langus ligikaudu 1,5 prot-

sendipunkti ja eluruumide arvu kasv alandas mudelväärtusi ligikaudu 2,9 protsendipunkti. Kokku

kasvasid kinnisvarahinna mudelväärtused tänu põhitegurite muutustele 2017. aastal ligikaudu

6,4% ehk edestasid tegelikku reaalhindade kasvu enam kui 5 protsendipunktiga.

Joonis L1.2. Hinnatud tasakaalulise hinnataseme muutus ja tegurite panused

Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused.

-60%

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

2006 2008 2010 2012 2014 2016

eluruumide arvhüvitised töötajatelereaalne intressimäärtegeliku hinna aastamuutusmudelväärtuse aastamuutus


finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2019süsteemse riski puhver 1% 1. august 2016 muu süsteemselt...

Documents