finestum - puithoone soojustamine

Enne soojustamise juurde asumist on olulineteada, et:

• hoonete küttesoojus kulub valdavalt läbivälispiirete (vundament, põrandad,välisseinad, katuslagi, aknad-uksed) ningventilatsiooni kaduva soojusekompenseerimiseks;

• soojakadu läbi välispiirete ja ülemääranesoojakulu õhuvahetuses on vahetult seotudvälispiirete soojapidavuse ja õhutihedusega;

• soojakadu läbi halvasti soojustatudvälispiirete suurendavad ka tuul ja niiskus:niiskunud ja praguline välissein, katuslagi võivundament juhivad soojust mitu kordaparemini ja külmuvad pakasega suures osasläbi, külmumine-sulamine aga lõhub piiret,misjärel tarindisse pääsev külm ja niiskevälisõhk jahutab seda ning piirete sisemistesosades tekib kondensaat.

Eeltoodule viidates jõuame lihtsa järelduseni:niisama palju kui läbi välispiirete javentilatsiooniga (õhuvahetusega) hoonesoojust “kaotab”, tuleb sinna ka küttesoojajuurde anda. Vaatleme nimetatudpiirdetarindeid pisut lähemalt.

Vundament

Reeglina on vanemad puithooned rajatudpaekividest või valubetoonist lisasoojustusetalintvundamendile. Maapealse sokliosa kõrguson 20…40 cm (tavaliselt kivimüüritis võikrohvitud pind). Kasutatud lubi-tsementmörtvõi krohvisegu on aja jooksul pragunenud võion sademeveed selle vuukidest välja uhtunud.Seega lisaks vähesele soojapidavusele onvundament muutunud ka üheks hooneloomuliku ventilatsiooni ebasoovitavakstäiendajaks – külm välisõhk pääseb ligi piirdesisemistele kihtidele ja põrandate alla,jahutades neid ja tekitadesvundamendilähedastes tarindiosadesniiskuskahjustusi.

Lahendus on pragunenud osade puhastamineja vajadusel sokliosa tasandamine krohvikihiganii maapealses osas kui maapinnast allpool(soovitatavalt kuni külmumispiirini,

ca 0,7…1,0 m). Maa-aluses osas võikskaaluda vundamendi katmistbituumenvõõbaga, et vältida edaspidiseidpinna- või lumesulaveest tekkivaidniiskuskahjustusi.

Seejärel soojustatakse tasandatud pindtugevate ekstrudeeritud plastisolatsioonist

plaatidega (vahtpolüstüroolplaadid sobivad, kuineed katta hüdroisolatsiooniga) 50…100 mmpaksuselt. Plaadid kinnitatakse tasandatudpinnale liimseguga (spetsiaalse kuivsegu),vajadusel võib täiendavalt kasutadakinnitustüübleid (tüüblipea läbimõõt >50 mm,kinnitussügavus vundamendis >35 mm).

Kui hoone asub kõrgendatud niiskustasemegapinnasel või sademevete äravool on takistatudning drenaa˝ puudub, tuleks soojustusplaadidmaa-aluses osas katta spetsiaalse faktuursepolüetüleenist vms tugevavundamendikattega, mis paigaldatakse“mügaratega” vastu soojustusplaate.Niisugune hüdroisolatsioon juhib vee eemaleega lase külmakergetel soojustust kahjustada.

Lahtikaevatud vundamendi tagasitäitmiseksvõiks kasutada kergkruusa või killustikku –need vähendavad vundamendi ümbrusespinnase külmakergete ja külmumise võimalusi.

Eriti tähtis on see keldriga hoonetesoojustamisel, et vältida keldriruumide ja -seinte niiskuskahjustusi.Sokkel viimistletakse soojustusplaatidega, miskrohvitakse kuivsegu tootja kasutusjuhendijärgi (liimsegu + armatuurvõrk +viimistluskrohv), sealjuures maa-aluses osassügavuseni 20…30 cm (vt jn 1).

Joonis 1. Vundamendi ja soklisoojustus

1. Soojustusplaadid paksusega 50…100 mmkinnitatakse tasandatud vundamendileliimseguga, soovitatavalt sügavuseni0,7…1,0 m allapoole maapinda

2. Soojustatav vundament3. Hüdroisolatsioonikiht puidu ja kivi

ühendpinnal4. Liimsegu ja armatuurvõrk, vajadusel

lisakinnitus tüüblitega (vastavalt kuivsegutootja juhenditele ja krohvisüsteemile)

5. Viimistluskrohv, sealjuures maa-aluses osassügavuseni 20…30 cm. Soojustatud vunda-mendi maa-aluses osas kaetakse soojus-tusplaadid täiendavalt vundamendikattega,mis juhib vee ära. Tagasitäitena kasutadakergkruusa või killustikku.

Soojustusmaterjalide orienteeruv hind antudlahenduse puhul on vahemikus 80…150 kr/m2*.

Ehitaja käsiraamat2003/2004

PUITHOONETESOOJUSTAMISESTPuitarhitektuuri säilitamine ja puitehitiste asjatundlik renoveerimine on viimaste aastatega muutunudmärgatavalt aktiivsemaks. Seda paljuski tänu mitmetele toetusprojektidele ja -fondidele, sageli ka lihtsaltsoovist olla “moodne” ja omada nägusat ajaloohõngulist puitelamut. Tänuväärt on selline tegevus kindlasti,eelkõige elukeskkonna head väljanägemist silmas pidades. Et tulemus oleks parim nii esteetilises kui tehnilisesmõttes, tuleb tähelepanelikult suhtuda ka hoone soojapidavuse parandamisse. Sest on ju hoone soojapidavustervikuna pöördvõrdelises sõltuvuses soojusenergia tarbimiseks kulutatava rahasumma suurusega.

Sokli maapealse osa soojustuse paksusemäärab mõnel juhul välisseina paksus. Sagelion lisasoojustatud sokli eendumine seinast,samuti plekist või laudisest veeninadepaigaldamine arhitektuurselt sobimatu jaehitustehniliselt keerukas. Puit-välisviimistlusega hoonete puhul astubsokliosa traditsiooniliselt seinapinnast20…40 mm tagasi. Sokli maapealse osasoojustamine võib osutuda võimatuks kamiljööväärtuslikul alal, kui peab säilitamapaekivi või muu materjali välisilme. Üks

võimalusi on siis vundamendi soojustaminesisepinnalt, millest on juttu allpool.

Põrandad

Puithoonete põrandalaagid on reeglinatoetatud kivipostidele, mis on rajatudtäitepinnasesse. Laagide otsad, mis toetuvadvundamendivööle, on sageli isolatsioonita ninghüdroisolatsioon (tõrvapapp vms) kivi- japuitpindade vahel puudub või on vigastatud.Vundamendi praod ja ebatihedad vuugidtoovad põranda alla külma ja niisket õhku, misjahutab põrandat ja loob head tingimusedpuidumädanikule ja seentele. Aegade jooksulon hoone vundamendi tuulutusavad sulgunudvõi ka sihilikult suletud, sest sel moel vähenestuuletõmbus põrandapinnal ja põrand tundussoojem. Põranda soojustuseks on kasutatudlubja-liiva vms täidet, mis asub laudisel,laagide vahel.

Selline põrandakonstruktsioon vajab kindlastitäiendavat soojustamist ja tuuletihedamakstegemist.

Eeldame, et põranda kõrgust tõsta ei saa, sestsee muudaks aknaavade suhtelist paiknevust,sunniks tõstma ukseavasid jms.

Kui olemasolev põrandakate (laudis,puitlaastplaat vms) on eemaldatud,tühjendatakse laagide vahed niiskunudtäidisest ja ehitusprahist. Seejärel tihendataksevundamendivöö ja välisseinte ühendpinnad,kus läbipuhumine on kõige tugevam. Selleksvõib kasutada laialt levinud universaalset

montaa˝ivahtu (polüuretaanvaht vms), mistakistab niiskuse levikut ja täidab hästiligipääsmatud kohad. Niiskuse levikut saabtõkestada ka puidukaitsevahenditega –välisõhu ja niiskusega vahetus kokkupuutesolevad puitosad, nagu vundamendile japostidele toetuvad talad, laagide otsad jne,võõbatakse hallitust ja niiskust tõrjuvamastiksiga (nt looduslike õlide ja vaikude baasiltoodetud vahenditega, mis ei erita lenduvaidmürgiseid aineid). Seejärel põrandsoojustatakse (vt jn 2).

Joonis 2. Põrand külma välisõhu kohal

1. Põrandakate (laudpõrand, parkett vms)2. Parketi aluskate (polüetüleen- või korkmatt) 3. Roovitis, laudis või vineer (sõltuvalt

põrandakattest) 4. Soojustus laagide vahel (mineraalvill

paksusega 200 mm)5. Niiskuskindel tuuletõkkeplaat (mineraalvill

paksusega 25 mm) või täislaudis 6. Põrandalaagid 7. Hüdroisolatsioon 8. Postid laagide toestuseks 9. Tihendatud pinnas + liiva ja/või kergkruusa

täide

Soojustusmaterjalide orienteeruv hind antudlahenduse puhul on vahemikus110…140 kr/m2.

Eestis on põrandaaluse ruumi põhjasoojustamine kergkruusaga (paksusegaca 100…200 mm) ning selle seinte(vundamendi sisepindade) soojustamine soklimaapealses osas võrdlemisi uudne. Taoliselahenduse puhul jäetakse põrand sagelisoojustamata või pannakse minimaalnesoojustuse kiht, sest õhk põranda all püsibsoe. Ei tehta ka tuulutusavasid, kui, siis ainulttingimusel, et kõik põrandaaluse ruumi piirdedlasevad vabalt niiskust välja hingata (nt onkasutatud mineraalvillast soojustusplaate ja/võikergkruusast vundamendiplokke). Põrandassetuleb sel juhul teha luugid, et oleks võimalikaeg-ajalt põranda alla vaadata ja sealsetseisundit kontrollida. Soovitatavalt jäetakse siispõrandakatte aluse laudise (või vineerikihi) ja

soojustuskihi vahele ca 25 mm õhuvahe, ettagada põrandakatte all parem õhu liikumine.Antud lahenduse otstarbekus sõltub pinnaseiseärasustest, põhjavee tasemest ja teistestasjaoludest. Siin on kasulik nõu pidadapuitmajade kogenud renoveerijatega.

Juhul, kui vundamendis on traditsioonilisedtuulutusavad põrandaaluse ruumiventileerimiseks, tuleb enne soojustusepaigaldust laagide vahele abiliistudele ja/võihõrelaudisele paigaldada tuuletõkkekiht.Selleks sobivad antud juhul kõige pareminimineraalvillast tuuletõkke- ja soojustusplaadid(nt paksusega 12…30 mm). Laagide vahedtäidetakse kerge mineraalvillaga (kas rull- võiplaatmaterjal) kogupaksusega vähemalt200 mm, vajadusel ka mitmes kihis (nt50 + 150 mm või 100 + 100 mm). Erititähelepanelik tuleb olla vundamendi-laagide-talade kokkupuutejoontel ja hoone nurkades,kuhu sageli kipuvad jääma soojustamatakohad ehk põranda külmasillad.

Välisseinad

Üldjuhul on väliskandeseinad ehitatud tahutudpalkidest või prussidest ja kaetud sise- javälispinnalt laudvoodriga. Rõhtpalkide vahedon tihendatud takuga. Puitsõrestikseintetäiteks on enamasti saepuru võinõukogudeaegne mineraalvatt.Tuuletõkkekihiks on välisvoodri all ehituspapp,halvemal juhul aga ruberoid või kile. Viimasedvariandid on võrreldavad olukorraga “kapuutssilmil, kilekott peas” – kui piirde välimisteskihtides on kasutatud niiskust takistavaid jamittehingavaid materjale, siis ei pääse veeaurkonstruktsioonidest välja, vaid kondenseerubja talvel külmub sein liigse niiskuse tõttu suuresosas läbi.

Kõikidel sarnastel ehitistel on tavalisimkahjustuste tekke koht puidu ja kivi, seegavundamendile toetuva palgi, posti võisõrestikuvöö kokkupuutepunktis. Kivi kogubpinnasest endasse niiskust ning annab selleedasi puidule. Urbse ja niiske tellise vastupuutuvad puitosad on enamasti niiskusesttugevasti kahjustatud. Sellised puitosad tulebvõimalusel asendada või töödeldaantiseptiliste puidukaitsevahenditega.Väiksemad, kuni sentimeetri sügavusedmädanikukolded saab eemaldadaväljalõigetega ning asendada.

Kui puitsõrestik-välisseinte täidiseks kasutatudsaepuru on niiskuse toimel muutunudraskemaks ja kokku vajunud, siis on seinteülemised osad jäänud praktiliselt soojustuseta.Soojustamisel võib jätta seina alumisse ossasaepurutäidise alles, kui see on “hea tervisejuures” ja kui pole ilmseid niiskuskahjustusi egapuidumädaniku koldeid.

Miks on saepurutäidis puithoonetes kasulik? Soojus ja niiskus liiguvad välispiiretes alatisoojemalt pinnalt külmema suunas, seegasatub koos soojaleketega välisseintesse (ja kakatuslae täidisesse) hulgaliselt niiskust, kui ei


ole kasutatud aurutõket välispiirete sisemistes,ruumipoolsetes kihtides. Saepuru hea omaduslisaks suhteliselt efektiivsele soojapidavuseleon ka võime siduda suurel hulgal niiskust(erinevalt mineraalvilladest, mis praktiliselt eiima ega seo niiskust; veeaurust tekkinudkondensaat valgub villas alla). Temperatuuritõustes ja õhu liikumise toimel annab saepuruniiskuse endast välja ja kuivab. See omaduson eriti oluline vanemate puithoonete korral,kus veeauru ja niiskuse hulk piiretes onkõrgem.

Mineraalvillade kasutaminesoojustusmaterjalina eeldab aurutõkkekihti,kuid vanema puitehitise renoveerimisel onsajaprotsendiliselt niiskuskindla aurutõkkekihipaigaldamine ebareaalne. Kohatineaurutõkkekihi kasutamine välispiiretel onhoonele tervikuna kahjulikum kui jättaaurutõke üldse panemata (küll aga onaurutõke alati vajalik niiskete ruumide korral:vannitoad, pesuruumid, saunad jms tulebhoone muudest osadest eraldadaaurutõkkekile või -fooliumiga). Siin tulebkiappi saepurutäidis. Eelduseks on vaid piisavtuulutus välisvoodri ja tuuletõkkekihi vahel.Mõnel juhul saab ka sõrestikku katva laudise

osaliselt alles jätta, eemaldades vaid nii suureosa, et oleks võimalik täita sõrestiku japostide vahelised seinaosad korrektseltsoojustusplaatide või -rullidega. Seejärelpaigaldatakse seinale lisaroovitis ninglisatakse täiendav soojustuskiht nii, et koguseina soojustuse kogupaksuseks oleksvähemalt 200 mm (kui osaliselt jääb seintessesaepurutäidis, siis peab lisasoojustusekskasutatava mineraalvilla paksus olemavähemalt 150 mm).

Tuuletõkkeplaadid asetatakse eranditulttihedasti vastu soojustust. Levinud on nii kivi-või klaasvillast kui ka pressitud puitkiudmassisttuuletõkkeplaadid, paksusega 12…30 mm,laiusega 1200 ja pikkusega 2000…3000 mm. Et pressitud puitkiudplaatide tooraineks onpuit, tuleb nende paigaldamisel kindlastijälgida, et plaat saaks vajadusel paisuda,seejuures tuulepidavusele mõju avaldamata.Tootja paigaldusjuhend näeb niisugusteleplaatidele ette paisumisruumi: plaadidpaigaldatakse teineteisest vähemalt 4…5 mmkaugusele ning vuugid täidetaksemontaaˇivahu või silikoonimassiga. Kivi- võiklaasvillast tuuletõkkeplaadid aga asetataksealati tihedasti külg külje kõrvale, sest elastnemineraalvill ei ole niiskuse jakonstruktsioonidetailide liikumise suhtes niitundlik.

Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks kasutataksehaake või tsingitud naelu, mis lüüakse plaadiservast kuni 20 mm kaugusele sammuga200…300 mm. Vertikaalvuugid kaetaksedistantsliistudega, mis on samas aluseksfassaadi välisvoodri kinnitusele. Distantsliistude(ja seega ka tuulutusvahe) miinimumpaksus on25 mm (vt jn 3).

Joonis 3. Puitsõrestikseina soojustus jatuuletõke

1. Hüdroisolatsioon/tihend (takk, villariba)2. Antiseptikuga töödeldud puitvöö3. Fassaadikate, voodrilaud4. Tuuletõkkeplaat (nt 12 mm), paigaldatud

selliselt, et nelja plaadi nurgad ei satuks ühtepunkti (plaatide read on nihutatudca 300…600 mm)

5. Tuulutusvahe ja vertikaalne distantsliist(min. 25 mm) tuuletõkkeplaatide vuukidekohal

6. Olemasolev puitsein ja lisaroovitis koossoojustusega (kivi- või klaasvill, paksusega150 + 50 mm)

7. Aurutõkkekile või -foolium (ainult juhul, kuiaurutõkkega saab korrektselt katta kõikvälispiirded)

8. Siseviimistluskiht (kipsplaat, voodrilaudvms)


Kui ehitustehniliselt on otstarbekas, võiblisasoojustuse roovitise paigaldada kavälisseina sisepinnale. Sel juhul on soovitatavkatta olemasolev sein aurutõkkekile või -fooliumiga enne lisaroovitiste (nt prussid50 x 50 mm) ja lisasoojustuskihi paigaldamist,sest siis on pistikupesade ja kaabliteinstalleerimisel aurutõkkekihi terviklikkustagatud.

Palkseinte lisasoojustuse võib lahendadapuitsõrestikseintega sarnaselt (vt jn 4 jajoonis 5).

Joonis 4. Palkseina soojustusvälispinnalt

1. Siseviimistluskiht (kipsplaat, voodrilaud vms)lisaroovitisel (nt 25 x 50 mm)

2. Aurutõkkekiht (vt jn 3, p 7)3. Soojustatav palksein 4. Palgivahede tihendusribad (takk, villaribad) 5. Lisasoojustus (kivi- või klaasvill paksusega

100 mm) roovitise (nt 32 x 100 mm) vahel6. Tuuletõkkeplaat (nt 25 mm) roovitise peal7. Tuulutusvahe + distantsliist (min. 25 mm) 8. Fassaadikate, voodrilaud

Soojustusmaterjalide orienteeruv hind antudlahenduse puhul on vahemikus 75…90 kr/m2.


Joonis 5. Palkseina tuulutusvahegasoojustus sisepinnalt

1. Vundament2. Vundamendi tasanduskrohv 3. Prussi (palgi) kinnitusankur 4. Antiseptikuga töödeldud puitvöö5. Lisasoojustus (mineraalvill, paksusega

2 x 75 mm) roovitise (nt 75 + 75 mm) vahel6. Tuuletõkkeplaat (nt 12 mm) roovitise peal 7. Tuulutusvahe + distantsliist (min. 25 mm) 8. Soojustatav palksein 9. Lisaroovitis (nt 75 x 32 mm) 10.Aurutõkkekiht (vt jn 3, p 7) 11.Siseviimistluskiht (kipsplaat, voodrilaud

vms) lisaroovitisel (nt 25 x 50 mm)


Kõikide eelnimetatud seinalahenduste juureson väga oluline roll õigel tuulutusvahel. Kuisein kaetakse horisontaallaudisega, siisdistantsliistud tuuletõkkeplaatide javoodrilaudade vahel peavad olemapaigaldatud vertikaalselt nii, et loomulik õhuliikumine poleks takistatud. Kui seinsoovitakse katta püstlaudisega, lauad kaheskihis vaheliti (nn kapteni maja), siis peabdistantsliistud pikkusega ca 1,2…1,5 mpaigaldama seinale horisontaalselt nii, etkahe distantsliistu vahele jääks õhuliikumiseks vahe ca 0,3…0,5 m.Distantsliistude read peavad olema nihutatudehk distantsliistud paigaldatud seinalemaleruudustiku taoliselt.

Joonis 6. Püstlaudisega kaetudpuitsein

1. Siseviimistluskiht (kipsplaat, voodrilaud vms)lisaroovitisel (nt 25 x 50 mm)

2. Lisaroovitis (nt 50 x 50 mm) sammuga c/c600 mm

3. Aurutõkkekiht (vt jn 3, p 7)4. Lisasoojustus (mineraalvill paksusega

50 mm) roovitise vahel5. Välisvooder – püstlaudis 6. Tuuletõkkeplaat (nt 12 mm), tuulutusvahe +

horisontaalsed distantsliistud (min. 25 mm)7. Põhisoojustus (mineraalvill paksusega

150 mm) kandva puitsõrestiku postidevahel


Joonisel 3 on näha, et tuuletõkkeplaat asubvundamendiga ühel joonel ningtuulutusvahe on alt välisõhule avatud. Samaoluline on tuulutusvahe avatus ka seinaülaosas, tuulekasti juures. Tuulekastikattelaudis võiks olla servatud laudadest jakinnitatud ca 10…15 mm vahedega, et õhuliikumine ei oleks takistatud. Väga oluline onsee ka katuslagede ja viilkatuste soojustusening tuulutuse normaalseksfunktsioneerimiseks.

Katused

Katuslaed on vanemates puithoonetessoojustatud saepuru ja lubja-liiva seguga(termoliidiga), mis täidab külma pööningupõrandatalade vahed 10…15 cm paksuselt.Täidis on asetatud täislaudisele (nn must lagi),vahekihiks on ehituspapp vms.

Saepurutäidise eelistest oli eespool jubajuttu. Soovitus on kuiva ja hästi säilinudtäidist mitte eemaldada, vaid see pööningupoolt tasandada. Optimaalne on lisadaolemasolevale täidisekihile lisasoojustusekskiht rull-mineraalvilla paksusega 200 mm võipuistevilla 250 mm paksuselt. Puistevillaeeliseks on puhurseadmega puistamine,mille tulemusena saavad soojustusegatäidetud ka külma pööningu põranda jatalade vahel raskesti ligipääsetavad kohad jatühemikud.

Külma pööningu põrandat soojustades tulebtakistada külma välisõhu ja tuule tungimistsoojustuse sisse, seda eelkõige hooneräästaosades, pööningu põranda javälisseinte kokkupuutejoonel. Sellekskasutatakse tuuletõkkeplaate(nn tuulesuunajaid), mis kinnitatakse ennesoojustuse paigaldamist välisseina japööningu põranda ühendkohtadessevertikaalselt, välisseinu katvatuuletõkkeplaadiga ühele joonele. Katuseviiluosa ja tulesuunaja vahele peab jäämavähemalt 50 mm tuulutusvahe. Tuulesuunajadkinnitatakse ka katuse viilu alla, sarikatevahele abiliistude külge ca 1 m pikkuselt.Sellisel moel tekib külma pööningu põrandaümber tuuletõkkeplaatidest kaitsev ekraan jasoojustus on efektiivne (vt jn 7).


Joonis 7. Külma pööningu põrandasoojustus ja tuuletõke

1. Tuulekasti laudis, vahedega 10…15 mm2. Katusekate 3. Katusekatte kinnitusroov4. Tuulesuunaja (nt 12 mm tuuletõkkeplaadi

riba) sarikate vahel, pikkusega ca 1 m,kinnitus abiliistudele (nt 25 x 50 mm)

5. Tuuletõkkeplaadi kinnitus abilauaga(nt 25 x 100 mm)

6. Lisasoojustuse kihid (mineraalvill paksusega100 + 100 mm või puistevill paksusega250 mm)

7. Olemasolev soojustuse kiht (termoliitvms)


Kui katusekate ja aluskate on paigaldatudvarem, eeldab viilkatuste (kaldlagede)soojustamine materjalide (soojustus +tuuletõke) paigaldamist sarikate vahele,kasutades optimaalse soojustuse paksusesaavutamiseks vajadusel lisaroovitist.Lisaroovitis kinnitatakse sarikategaristisuunaliselt (nt pruss 50 x 75 mm,sammuga c/c 600 mm).

Kui olemasolevate sarikate vahele saab panna150 mm soojustusvilla ja lisaroovitise vaheleveel 75…100 mm, võib lugeda katusekaldosade soojustuse piisavaks.Pennidevahelise horisontaalse katuslaesoojustuse paksus võiks olla vähemalt300 mm.

Parema soojustuse nimel ja et vältida õhuliikumist soojustuse sees, võib katuse (agaka seinte jm) soojustuskihtide vahele pannakihi ehituspaberit või -pappi. NB! Mittekasutada aurutõkkepaberit, mis ei lasesoojustatud tarindil piisavalt hingata(vt jn 8).

1. Lisaroovitis (nt 25 x 50 mm)siseviimistluskihi ja lisasoojustuskihipaigalduseks

2. Siseviimistluskiht (kipsplaat, voodrilaudvms)

3. Aurutõkkekiht (vt jn 3, p 7)4. Pennid5. Soojustus (mineraalvill paksusega

100 + 200 mm) 6. Ehituspaber või -papp (hea veeauru

läbilaskvusega) soojustuskihtide vahel7. Ventilatsiooniava (otsakolmnurgas) 8. Katuse aluskate (-kile) on paigaldatud

harjani, katuseharjal ülekattega 9. Katusekate 10.Tuulutusvahe (min. 25 mm) katuse

aluskatte ja tuuletõkkeplaatide vahel 11.Tuuletõkkekiht (nt 12 mm) ja tuulesuunajad

(nt 12 mm) sarikate vahel, kinnitusabiliistudele (nt 25 x 50 mm)

12.Soojustus (mineraalvill paksusega150 + 100 mm)


Lõpetuseks

Hästi soojustatud, liigniiskuse ja külma tuuleeest kaitstud hoones jaguneb sinna antavküttesoojus üldjoontes järgmiselt:

• kolmandik kulub ventilatsiooniõhusoojendamiseks;

• kolmandik läheb kaotsi läbi seinte;• kuuendik kaob läbi akende-uste;• kuuendik kaob läbi lae ning põranda.

Kui aga akende-uste lengide vahelt puhubsisse tuul või avaküljed (akna-uksepaled) onsoojustamata-tihendamata, võibventilatsioonist tingitud soojakadu ulatuda kuni

50%-ni. Panustamine seinte soojapidavusetõstmisse, unustades samas vundamendi võipõranda, ei anna loodetudenergiasäästuefekti ega mugavustunneteluruumides viibimiseks.

Seega tasub soojustamistööde puhul alatimeeles pidada, et:• soojustamisega taotletakse eelkõige

energiakulude kokkuhoidu ja hoonekasutajate mugavustunde parandamist;

• soojustusmaterjalide valikul tuleb lähtudapaigalduskohast: ebasobiva tootekasutamine annab sageli soovitulevastupidise tulemuse;

• majanduslikult põhjendatud (ehkoptimaalse) soojustuse paksuse leidmisekstuleb arvesse võtta investeeringukogumahtu, tasuvusaega ja soovitudenergiasäästu efekti suurust;

• mittekvaliteetselt paigaldatud võiebapiisava soojustuse vigade paranduson väga keeruline ja kallis, sestsoojustuse kihid on kaetudviimistlusmaterjalidega;

• väga hea tulemus saavutatakse põhjalikueeltöö ja kvaliteetsete toodetega ningkorrektse materjalide paigaldusega.

Enne soojustamistöödega alustamist tasubkindlasti nõu küsida ka ehituse jasoojustuse asjatundjatelt, et koostadakalkulatsioon eeldatava kokkuhoiu, vajalikekulutuste ja tasuvusaja võrdlemiseks. Allesseejärel on mõtet asuda valimasoojustusmaterjale ja teha otsusedvajalikeks kulutusteks.

* Hinnad muutuvad kiiresti, mistõttu siintoodudannavad vaid orienteeruva ülevaate.


Joonis 8. Viilkatuse (kaldlae) soojustus ja tuuletõke

Peep PiheloEesti Soojustuskeskus

finestum - puithoone soojustamine

Documents