1. oktoober 2020 | Eriväljaanne

Firmasündmus

KUTSUME TEID KÜLLA!

TULE, PEA OMA ETTEVÕTTE PIDU RESTORANIS JA KOHVIKUS TROIKA.RESTORANIS TEIE KASUTUSES ON:

3 saali läbi kolme korruse. Suurem neist mahutab kuni 120 istekohta,söömingud alates 12-st inimest. Tantsuteatri etendus ja elav muusika.

Kohvikus teie kasutuses on 2 saali. Suurem mahutab kuni 50 istekohta,

Vaata lisaks www.troika.ee või helista +372 5 333 8 555 Troika restoran, Raekoja plats 15 +372 63 13 765 Troika kohvik, Mere pst. 5

väiksem kuni 20 istekohta. Söömingud alates 10-st inimest.

1. oktoober 20202 trend toimetaja Annika Kaldtel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

Firmasündmus

annika kald annika.kald@aripaev.ee

Tervisele kasulik ja hariv on korraldada kol-leegidega koosviibimine looduslähedases keskkonnas, rääkis teemaveebile seminari-ruum.eu Harjumaal asuv ning firmaüritusi korraldava Paunküla Heaolukeskuse müü-gijuht Sandra Lainemurd.

“Kui viibime iga päev näiteks kesklinna kontoris, ei pane me tähelegi, kuidas vaik-selt ligi hiiliv rutiin hakkab hävitama meie loomingulisust ja töövõimet ning uute idee-de sünd muutub vaevaliseks protsessiks. Need on märgid sellest, et meeskond vajab tööenergia taastamiseks uut hingamist ja keskkonnavahetust. Loomulikult on värs-kes õhus viibimine kasulik tervisele ja mi-nimeerib viirusesse nakatumise ohtu,” tõ-des Lainemurd.

keskkonnavahetus virgastab

Linnainimesele mõjub värskendavalt ju-ba ainuüksi väljasõit linnast eemale, kus ta ei ole ümbritsetud mürast ja kiirest elu-tempost. Loodusel ja värskel õhul on juba ammu tõestatud rahustav ja stressi maan-dav mõju, tänu millele on meel rõõmsam ja vaim värskem.

“Paunküla näitel näeme, et inimesed on siin oma sündmusi pidamas käies tähel-danud head produktiivsust ning osaleja-te tavapärasest suuremat rõõmsameelsust ja avatust võrreldes linnakäras oleva kam-mitsetud keskkonnaga,” ütles Lainemurd.

Lõõgastavad kokku-saamised on kolinud

Koroonaajastu tõi kaasa trendi, et enamik firmaüritusi ja tiimiväljasõite eelistakse korraldada värskes õhus.

“Aktiivne seminar” koosneb tavaliselt seminarist või koolitusest ja selle vahepau-side ajal või pärast seda toimuvatest aktiiv-setest tegevustest looduses. Viimasel ajal ühendatakse kasulik lõbusaga looduses küllaltki sageli.

“Suvel on juhtunud nii mõnigi kord, et päev algab koolitusega ning lõpeb suve-päevadega,” märkis Lainemurd ning lisas, et sama annab teha ka sügis-talvisel perioo-dil ja mõned tegevused on sellisel ajal isegi elamusrikkamad – nagu näiteks ATV-matk või paintball.

Tema sõnul ei tasu ilmast end heidutada lasta – ei ole vale ilma, vaid on vale riietus, ja see ütlus peab tõesti paika.

Parim viis tööst täitsa välja lülituda

Oma kollektiivile võib ka niisama korral-dada ägeda päeva ja tuua nad loodusesse aktiivselt aega veetma – näiteks kettagolfi mängima või matkama.

“Juba päris paljudel suurematel ja väikse-matel kollektiividel on kombeks korraldada iga kuu vähemalt üks selline väljasõit. Nen-de sõnul tõstab see kõvasti töötajate moti-vatsiooni ja soovi panustada ühiselt ettevõt-te kasvamisse, rääkimata tugevamast mees-konnatundest,” ütles Lainemurd.

Ta lisas, et meeskonnamängudes või mõ-ne muu ühise tegevuse käigus sulanduvad ühte erinevad osakonnad ning enam ei ole vahet, kes on ülemus ja kes alluv.

“Kui kõigil on koos tore, siis emotsioon kandub edasi ka igapäevatöösse, paranda-des meeskonnatööd ja üldist kollektiivset töövõimet,” rõhutas Lainemurd aktiivselt koosveedetud aja olulisust.

kommentaar50 It-arendajat telgivad huviga rabas

kadri Pirn Pipedrive’i Cosmose hõimu arendajate juht

Meie ligi 50-liikmelisele aren-dajate meeskonnale meeldib asju teistmoodi teha. Eelista-me tiimiüritusi ja suuremaid ajurünnakuid pidada pigem värskes õhus.

Koroonakarantiini ajal, kui Pipedrive’i Tallinna ja Tartu kontorid töötasid kaks kuud kodukontoris, toimusid meil väiksemad tiimikoosolekud vabas õhus. Kogunesime lõu-naks parki, korraldasime “pi-kivahet” hoides piknikke ning arutasime tööasju. Käisime ka

koos kettagolfi mängimas, pi-dasime aias grillipidu ning tegime ülipikki jalutuskäike Tallinna linnas. Üks meie tii-midest on sel aastal korduvalt rentinud inspiratsiooni kogu-miseks Lõuna-Eestis maja, kus on töötegemise kõrval ideaal-sed tingimused sportlikult aja veetmiseks, näiteks Elva kün-gaste vahel ühiste jooksutren-nide tegemiseks. Kuna sel aas-tal olid puhkused kõigil pisut teistsugused – ilma eksootilis-te reisideta – otsustasime sep-tembris minna oma tiimiga metsamatkale. Sõitsime ron-

giga Aegviitu ning sealt viis meid 20kilomeetrine matka-rada Kakerdaja raba suunas telkimisplatsile. Nii mõnele-gi oli see üks hilisemaid tel-kimisi aastas, osale isegi pä-ris esimene kord. Vabas ja sun-dimatus keskkonnas lõkke ää-res suppi süües ja teed juues on ühtse tiimitunde kasvata-mine lihtne. Loodetavasti toi-mub kordusüritus juba õige pea. Oleme käinud ka rongi-ga Paldiskis, et sealset loodust uurida ning giidi juhendami-sel nõukogudeaegsete “arhi-tektuuripärlitega” tutvuda.

“Pipedrive’is on sport ja värskes õhus lii-kumine alati au sees olnud ja nii on meil ka pikk traditsioon erinevate väliürituste kor-raldamisel,” ütles Pipedrive’i spordiüritus-te korraldaja Heleri Hanko.

Hanko näitlikustas, et ettevõte on korral-danud ka talviti üleelamiskursusi, kus ini-mesed jäävad metsa ööbima ning õpivad instruktorite juhendamisel erinevaid ellu-jäämise nippe. Viimati telgiti lausa lumes.

Hanko sõnul korraldatakse vastavalt hooajale ka kettagolfi, uisutamise, orien-teerumise, jääkeegli ja ööronimise võist-lusi. Ka ettevõtte suvepäevad on pea alati ühendatud aktiivsete tegevustega. Eelmi-sel aastal peeti Pärnumaal suisa Pipedrive’i olümpiamänge.

“Kuigi viimastel kuudel oleme üleette-võttelistest üritustest pidanud loobuma, korraldavad väiksemad meeskonnad värs-kes õhus palju toredaid kohtumisi. Väga po-pulaarsed on olnud ühepäevased või telki-misega kahepäevased jalgsi-, ratta- ja vee-matkad, mis on väikese eelarvega ning an-navad hea võimaluse Eestimaa looduse võ-lude nautimiseks. Eriti elevil on sellistest retkedest meie välismaised töötajad, kes vä-ga tihti muidu Tallinnast või Tartust välja ei jõua,” rääkis Hanko.

“Nende jaoks on päev otsa teisi hingeli-si kohtamata metsarajal matkamine, mus-tikate söömine ning tiimikaaslastega ra-bas päikeseloojangu vaatamine tõeline ela-mus,” tunnistas ta.

Pipedrive’is on sport au sees

Pipedrive’is korraldatak-se hooajati ka kettagolfi, uisutamise, orienteerumise, jääkeegli ja ööronimise võistlusi. Mullu peeti Pär-numaal suisa Pipedrive’i olümpiamänge.foto: PiPedrive

3 1. oktoober 2020

Firmasündmus

Paljud ettevõtted korraldavad oma töötajatele erinevaid üri-tusi, aga võib juhtuda, et need kolleegide koosviibimised lõ-pevad tööõnnetusega, kuigi ot-seseid tööülesandeid sel hetkel keegi ei täitnud.

Tööinspektsiooni tööinspek-tor-uurija Kalmer Kärblane tõi asutuse kodulehel näiteks õn-netuse, mis juhtus ühe ettevõt-te suvepäevadel. Osalejatele oli tööandja kulu ja kirjadega kor-raldatud transport, toitlusta-mine, vaba aja veetmise võima-lused ja ööbimine: “Ühe män-gu ajal kukkus üks suvepäeva-

del osalenud töötaja ja sai ras-kelt vigastada. Töötaja jäi pikalt töövõimetuslehele. Mõne näda-la pärast andis töötaja tööand-jale teada, et juhtunu võetaks arvele tööõnnetusena. Tööand-ja keeldus ja juhtum jõudis töö-inspektsiooni.”

Töötaja väitis oma avaldu-ses, et ta tajus suvepäevadel osa-lemist kohustusena, üritus oli korraldatud motivatsiooniüri-tusena, et paremini teha oma tööd ja tunda end ühtse mees-konnana. Asjaolude uurimisel selgus aga, et tegemist ei olnud tööajaga, vaid tööajakavast läh-

tuvalt vaba päevaga, mille eest töötajatele töötasu ei makstud. Lisaks oli suvepäevadel ja män-gudes osalemine töötajatele va-batahtlik – tegemist ei olnud tööandja antud korralduste täit-misega ning töötaja ei allunud mängus osalemise ajal tööandja juhtimisele ja kontrollile. Kaas-töötajate hinnangul oli tege-mist lõõgastava suveüritusega, millega töötajapoolseid kohus-tusi ei kaasnenud. “Seega ei ol-nud see juhtum ka tööõnnetus,” võttis Kärblane juhtunu kokku. Juhul aga, kui tööandja oleks teinud suvepäevadel osalemise

kohustuslikuks, näiteks oleks toimunud tööalane loeng või se-minar, oleks omandatud prakti-lisi oskusi edasise töö jaoks või muu säärane vorm, jõuaks juh-tunu juba lähemale tööõnnetu-se olemusele.

“Töötervishoiu ja tööohutu-se seaduse kohaselt on tööõn-netus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööand-ja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides te-gutsemise ajal. Tööõnnetuse-na ei käsitleta tervisekahjustust

või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjus-likus seoses töötaja töö või töö-keskkonnaga. Eelkõige võibki antud juhul käsitleda juhtunut kui tööandja muudes huvides tegutsemist,” selgitas Kärblane.

Piiripealsed olukorrad

Iseküsimus on õnnetustega, mis leiavad aset siis, kui üritu-se ametlik osa on lõppenud ja algab vaba aeg. Üldjuhul on ka see aeg sisustatud erinevate te-gevustega. Nüüd tulevadki tee-maks piiripealsed juhtumid, kus üks-ühest seisukohta on ras-

ke võtta ja igale juhtumile tuleb läheneda individuaalselt.

Tööandjal on võimatu kont-rollida töötajate tegevust vabal ajal. Kui töötaja osaleb tegevus-tes vabatahtlikult, pole problee-mi. Aga kui ettevõttes on näi-teks neli osakonnajuhatajat ja nad on kohustatud omavahel võistlema, on vabatahtlik osa-võtt jällegi küsitav ja toimunu võib liigitada tööõnnetuse alla. Alati pole tööõnnetuse toimu-mine üheselt mõistetav, selgu-se saamiseks tasub alati pöör-duda tööinspektsiooni tööta-jate poole.

Tervisekahjustus firmaürituselt – tööõnnetus või mitte?

1. oktoober 20204 trend toimetaja Annika Kaldtel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

Firmasündmus

Playtech Estonial aastas kümneid vabaõhu spordiüritusi“Tiimiürituste kõrval on meil juba 11 aastat tegutsemas ülipopulaarne Playtechi oma spordisari Playthlon, mille raames käime nii Tallinnas kui Tartus 5-6 korda aastas kollektiivselt erinevaid spordialasid proo-vimas,” rääkis Playtech Estonia brändi- ja kommunikatsioonijuht Egle Merbach.

Katsetatud on peaaegu kõiki spordiala-sid – välitegevustest nt discgolf, SUP-matk, Nike Training Clubi treening, duathlon, biath­lon, ööorienteerumine, seikluspark, kardisõit, suusatamine, orienteerumine

Lisaks toimetavad ettevõttes veel tööta-jate spordigrupid, millest värskes õhus te-gutseb suusatamise grupp Tartus ja jook-sugrupp Tallinnas. Koos sisetegevustega oleks Playtech Estonia sportlike tegevuste loetelu veel pikem, sest aktiivsed eluviisid on firma töötajate seas suure au sees.

Merbachi sõnul võtavad ettevõtte tööta-jad kollektiivselt osa ka teistest sportlikest väljakutsetest, näiteks eelmisel aastal osa-les Playtechi töötajatest koosnev segamees-kond Challenge Rataseppa katsumusel, kus neil tuli üheskoos läbida 40 päevaga 40 täis-pikka Ironmani triatlonit.

Sel aastal aga osales Playtechi töötajate tiim Tipust Topini jooksus, kus tuli 10-liik-melisel meeskonnal joosta 337 km Suurest Munamäest Tallinnani. Lisaks igasugu-sed väiksemad katsumused, nt Firmaspor-di korraldatavad võistlused IT-ettevõtetele, kus Playtech sageli poodiumikohti nopib.

“Sellised võistlused on suured tiimitun-desse panustajad ja tekitavad meie töötaja-te seas uusi sisekommuune ehk n-ö spordi-huviliste gruppe, kes aktiivselt omavahel lä-bi käivad, katsumuste eel ühistreeninguid korraldavad ja igapäevaselt sportlikke jutu-teemasid arutavad,” ütleb Merbach.

Tiimiürituste raames otsustab Playtec-his iga tiim ise, milliseid tegevusi ta ette võtab. Populaarsed on olnud näiteks raba-matkad, kardiga sõitma minek, kanuumat-kad ja mäele minekud, kus siis harrastatak-se mäesuuska, lumelauda või suusatatakse ühiselt mööda metsaradu.

PEETEr MaaMETs Playtech Estonia Monitoring Platform Manager. Playtechi suusagrupi eestvedaja ja üks sportlikumaid ja aktiivsemaid töötajaid Tartu kontoris

Playtech on loonud toreda sportimist soodustava süstee-mi, mis koosneb Playthloni üri-tustest, aktiivselt tegutsevatest spordigruppidest ning spor-di peale tehtud kulutuste kom-penseerimisest töötajatele.

Meie spordigrupid anna-vad hea võimaluse valida klas-sikaliste ja laialt levinud spor-dialade vahel, mida on tore te-ha koos kolleegidega, nagu jalgpall, korvpall, suusatami-ne, kettagolf jt. Spordigrup-pe veavad meie enda kolleegid, kes on oma lemmikala entu-siastid ning kes promovad va-litud spordiala firma sees ning aitavad korraldada iganädala-si trenne. Olenevalt spordialast ja osalevate inimeste entusias-mist, on võimalik oma trenni-grupiga osaleda ühiselt Play-

Keskeakriis hakkas koputama ja vajasin sportikku tegevusttechi nimel erinevatel võistlus-tel. Näiteks osalevad meie jalg-palli ja korvpalli grupid ka nn mudaliigades. Suusagrupil on traditsioon osaleda Tartu ma-ratoni teatesõidul.

Lisaks Playtechi poolt spon-soreeritud spordigruppide te-gevusele kompenseerib Play-tech igale töötajale teatud summa ulatuses aastas spor-timisele või spordivahendite soetamise peale tehtud kulu-tused. See on suurepärane või-malus omandada just see äge spordivahend, mille peale ju-ba pikemat aega silma ihunud oled.

Mina isiklikult olen oma lemmikspordialaks valinud suusatamise ning selle toetus-tegevuseks jooksmise nendeks perioodideks, kus suusatada või rullsuusatada väga ei saa. Playtechi suusatrenni sattusin alguses võib olla veidral põhju-sel: keskeakriis hakkas hingele

Playtechi Playthloni spordivõistlus raadi järvel. sUP-laual on Tartu kontori töötajad.

Playtechi tiim osales ka tänavu unikaal-sel teatejooksul nimega Tipust Topini.fotod: PlAytEch EstoniA

5 1. oktoober 2020

Firmasündmus

üks küsimusmiks eelistate sportimist värskes õhus?

Hiie-Liin TammPlaytech Estonia personalispetsialist ja Playthloni spordiürituste korraldusmeeskonna juht Tallinna kontoris

enamiku oma päevast veeda-me siseruumis – kas kodus või kontoris. Seetõttu oleme et-tevõtte sportlikud tegevused planeerinud pigem õue, kus saab argielu mõtted paremini välja lülitada.

Olles Playthloni spordisar-ja eestvedaja, on mulle oluli-ne ka see, et väljas on rohkem ruumi ning saab rohkem töö-tajaid sporditegevustesse kaa-sata. Meie inimesed naudivad värskes õhus liikumist ning oleme täheldanud, et see muu-dab nende enesetunde pa-

remaks ja meeleolu rõõmsa-maks. Õues liikumine mõjub inimestele värskendavalt.

Aprillis kodus töötamise ajal korraldasime töötajate-le ka liikumise väljakutse, kus inimesed pidid märkima En-domondo äppi enda päeva ak-tiivsed tegevused. Kuna sise-ruumis sportida ei saanud, ka-sutati ära kõiki võimalusi, mi-da välitingimused pakuvad – kõndimist, jooksmist, jalg-palli ja isegi talisuplust. Võitja kõndis ligi 30 000 sammu iga päev. Meie usume pigem, et pole halba ilma, vaid on vale riietus. Ja motivatsiooni hoida aitavad hästi toredad trenni-

kaaslased. Kindlasti on oluli-ne, et seltskonnas oleks üks vä-ga suure tahtejõuga inimene, kes ka kõik teised trenni mee-litab. Seetõttu on igal Playtec-hi spordigrupil töötajate seast üks eestvedaja ja promootor.

Ise arvan, et kõige alus on siiski järjepidevus. Motivat-sioon tuleb ja läheb, aga järje-pidevus ja endale harjumuse tekitamine on see, mis lõpuks trenni viib.

Öeldakse, et õues sportimi-ne on tasuta, see ei ole päris tõ-si. Ka värskes õhus treenimine vajab ka korralikku treeningva-rustust. Õues treenimisel peab tunduvalt rohkem tähelepanu

pöörama korralikule riietusele. Eestis võib ilm muutuda mõne minutiga ehk investeering kva-liteetsesse treeningriietusse on väga oluline.

Playtechis on omanäoline Kalade programm, mis lähtub põhimõttest, et hea töö eeldu-seks on regulaarne füüsiline ja vaimne lõõgastumine. Ala-tes esimesest tööpäevast saavad töötajad tuua meile oma tervi-sesse või sporti tehtud kulutus-te tšekke, mille neile kompen-seerime. Mida kauem on ini-mene Playtechis töötanud, se-da suurem summa poolaastas kompenseeritakse. See osa meie motivatsioonipaketist.

Keskeakriis hakkas koputama ja vajasin sportikku tegevustkoputama ning hädasti oli vaja mingit sportlikku tegevust lei-da. Suusatrenni kasuks otsus-tasin sellepärast, et ma kind-lasti tahtsin ala, mida saab te-ha värskes õhus ning mis ei ole meeskonnaala. Kuna mu töö iseloom eeldab tugevat suht-lust ja inimeste juhtimist päe-vast päeva, siis õhtuseks ajaks vajasin midagi, mis annab või-maluse aju peaaegu täiesti väl-ja lülitada ning sunnib mind välja astuma siseruumidest. Jooksmine ja suusatamine on perfektsed värske õhu tegevu-sed, kus ma saan aju hoopis teisele, oluliselt mõnusamale režiimile lülitada ning puhata päevastest tegevustest. Selline oluline keskkonnamuudatus on kindlasti aidanud vähenda-da päevasel ajal kontoris istu-mise stressi.

Mingil hetkel sain Playtec-hi suusatrenni eestvedajaks, mis muidugi tõstis mu isikli-

ku entusiasmi lakke, aga teiselt poolt tõstis teatud määral ka stressi taset, kuna ühtäkki pi-din hakkama muretsema sel-le pärast, kas järgmiseks tren-niks on normaalne ilm ja kas piisavalt palju inimesi viitsib seekord kohale tulla. Ma tean paljusid inimesi, kelle jaoks regulaarselt väljas tren-ni tegemine on üks suur ei-ei meie väikese Eesti ennustama-tu ilma tõttu.

Suusatrenni planeerimine sõltub väga palju ilmast ja ma ei pea otseselt silmas seda, kas lund on või ei ole. On üsna suur vahe, kas tibutab natuke vih-ma või kallab nagu oavarrest. Kõige suurem küsimus ei ole-gi riietuses – kas usud, et “ei ole halba ilma, vaid on vale riie-tus” või mitte –, vaid tegelikult on murdepunktiks hoopis see otsus uks lahti teha ja lihtsalt õue astuda. Kui see samm juba tehtud on, siis edasi on lihtne!

Playtechi live-osakonna tiimimatk räätsadel Kakerdaja rabas. Patsiga blond naine keskel on korraldaja Hiie-Liin Tamm.

Playthlon Tartu kontoris toimus mullu nike Training Club. Paremal Peeter maamets.

Playtechi tiim võistlemas iT-firmade traditsioonilisel kardivõistlusel.

PUHAS JAMAITSEV

TELLI KONTORISSE, OTSE TALUST!

· lai valik erinevaid maitseid· telli koju või kontorisse· kindel kodumaine päritolu· parimad õunad 9 kuud aastas· õunamahl aasta ringi· pakitud vastavalt tellimusele iga nädal kontorisse või üritustele

Halika Õunatalu OÜ | Halika, Saareküla, Räpina vald, Põlvamaa +372 534 59059, +372 517 8383 halika@halika.ee www.halika.ee TALUOUN

E-pood Blogi Meist Galerii Kontakt

1. oktoober 20206 heategevus toimetaja Annika Kaldtel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

Firmasündmus

Riina Jussila riina.jussila@aripaev.ee

Swedbankil pole möödunud ühtegi jõulu-aega, mil ettevõte poleks koos Heateo Siht-asutusega annetuskeskkonnas “Ma armas-tan aidata” annetuskampaaniat korralda-nud. Lisaks on tehtud koos oma töötajate-ga erinevaid heategevusaktsioone – korral-datud jõuluküpsetiste laata, kus teineteise hõrgutisi maitsta sai ning proovitu eest an-netusse mineva rahaga tasuti.

“Samal päeval olid kõik oodatud tööl kandma jõulukampsunit ja jagama jõulu-kampsunitega meeskonnast pilte meie si-sekommunikatsioonis. Iga kantud jõulu-kampsuni eest tegi pank teatud summas annetuse,” räägib Swedbanki koostöösu-hete ja toetustegevuste juht Merje Klopets. Lapsevanematest töötajatel oli lisaks või-malik valida, kas ta soovib tööandjalt kin-ki lapsele või suunab sama summa heate-gevuseks.

Eelmise aasta jõuluaktsioonide anne-tus läks MTÜ-le Laste ja Noorte Kriisiprog-ramm, kes pakub tuge lähedase pereliikme kaotanud lastele.

Otsused, kellele ja kuhu annetusi teha, sünnivad koostöös. Jõuluheategevuse raa-mes toetatava organisatsiooni on pank va-linud annetuskeskkonna “Ma armastan ai-data” liikmete seast ja kindlasti vaadatak-se ühe olulise aspektina organisatsiooni tegevuse mõju.

Tänavused jõuluplaanid on Swedban-kil Merje Klopetsi sõnul veel tegemisel, aga oma panus antakse kindlasti. “Ka sel aastal saavad töötajad soovi korral suunata lapse jõulupaki summa annetuseks. Seekord ole-me otsustanud teha annetuse MTÜ-le Dok-tor Kloun, et rõõmsamad oleksid ka nende laste jõulud, kes peavad oma päevi haigla-voodis veetma.”

abistama ei peaks üksnes pühade ajal

Elisa Eestil plaani just jõulude ajal heatege-vuses osaleda ei ole. Pigem lähtutakse põhi-mõttest, et head tehakse täpselt siis, kui sel-leks päriselt vajadus on. “Küll aga oleme Eli-sa jõulupeole kehtestanud osalustasu, mil-le annetame iga aasta heategevuseks. Va-rem oleme osalenud jää-ämbri aktsioonis, annetanud vähiravifondile “Kingitud elu”, ostnud lasteaedadele arvuteid, avanud ja va-hendanud annetusliine jne,” räägib ettevõt-te meediasuhete juht Taavi Teder.

Vähiravifondile annetab regulaarselt energiakontsern Utilitas. Jõulude ajal te-

Annetused on saamas tavapäraseks mitte ainult jõulukuulEttevõtete jaoks on heategevus ning annetamine saamas argipäeva osaks, kus toetust ja abi osutatakse aasta läbi. Jõulud on aga see aeg aastas, mil soov ligimesi aidata veelgi suurem.

hakse sinna veelgi suurem annetus, sest koostööpartneritele tehtavate kinkide ase-mel suunatakse raha kõikide partnerite poolt hoopis fondile, kel seda kindlasti roh-kem vaja läheb. Kohati on toetatud ka teisi valdkondasid, näiteks lasterikkaid peresid. “Heategevusse panustamine on Utilitase-le oluline. Sel aastal jäävad COVID-19 tõttu mitmed üritused ja tegemised ära, kuid vii-rusest ei sõltu meie heategevusega jätkami-ne,” ütleb Utilitase turundus- ja kommuni-katsioonijuht Olga Petrova.

Et vastsündinud saaksid elada täisväärtuslikku elu

Kaks aastat tagasi loodud Colonna Heate-gevusfondi asutaja on kinnisvarainvestee-rimisfirma Colonna, kes on alates 2013. aas-tast heategevuskampaaniate käigus vast-sündinute ja ennetähtaegsete laste aitami-seks kogunud üle 310 000 euro. Fondi te-gevjuhi Maret Soomi sõnul mängib anne-tuste kogumisel igal aastal suurt rolli tra-ditsiooniline Colonna heategevuslik aas-talõpugala, kuid ka laiema üldsuse ette too-davad kampaaniad, kus heategevusprojek-tidele annetatavad summad on aasta-aas-talt kasvanud.

“Alates 2013. aastast oleme erinevate pro-jektide käigus toetanud Eesti sünnitusma-jasid ja kliinikuid. Meie abiga on soetatud viljatusravi tulemuslikkuse tõstmiseks va-jalik embrüoskoop, vastsündinute elusta-mislaud, kuvöös, vastsündinu ajumonitor, aju hapnikusisalduse mõõteseadmed, enne-aegselt sündinud laste stabiliseerimislaud, kardiotokograafia aparaadid ning renovee-ritud Pelgulinna sünnitusmaja kaks pere-tuba,” räägib Soom ning lisab, et Colonna Heategevusfondi toetuste abil on Pelgulin-na kui Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusma-jade arstid suutnud aastate jooksul elule ai-data ja abi anda sadadele vastsündinutele.

Maailma räsiv viirus sunnib tänavu an-netuste kogumisel suurt rolli mängiva Co-lonna Heategevusgala tavapäraseid plaane aga muutma. “Tänase seisuga on tõenäoli-ne, et peame gala edasi lükkama, kuid ole-me hetkel järgmiste heategevuslike projek-tidega seotud plaane just koostamas, nii et keeruliste aegade kiuste plaanime hea-tegevuskampaaniaga siiski edasi minna,“ lausub Soom.

asjade kõrval on olulisem siiras inimlikkus

Sisekujundusega tegelev ettevõte Interstu-dio on aastate jooksul õla alla pannud mit-mele projektile. Vähiravifondile lisaks on toetatud Minu Unistuste Päeva ettevõtmi-si, aidatud Pärnu toimetulekukooli ja Rand-

vere kooli eriklassi, kus õpivad autistlikud lapsed ja kuhu kingiti akustilist ja visuaal-set eraldumist võimaldav kookontool. Et-tevõtte tegevjuhi Piret Gusi sõnul on hea-tegevusprojektidega liitud lihtsatel põhju-sel – piiritu asjade maailma kõrval on pal-ju olulisem siiras inimlikkus ja lihtne mär-kamine.

Firmasiseselt on loobutud traditsiooni-lisest jõulupeost paaril-kolmel korral tead-likult ning üksmeelselt. “Mul on äärmiselt hea meel, et meie meeskond väärtustab ühi-selt võimalust aidata ja olla ühiselt jagaja rollis. Usun, et see on meid teineteisele lä-hemale viinud-toonud ning loonud võima-luse olla koos tugevam,” ütleb Guss ning li-sab, et on sellise suhtumise ja mõistmise eest meeskonnale piiritult tänulik.

Õlg plaanitakse alla panna ka mõnele käesoleva aasta projektile. Millisele täpselt, seda pole hetkel veel otsustatud. “See teema ja tunne on mulle ja meile väga hingelähe-dane, sest on siiras, puhas, aus ning õige – nii, nagu peabki,” ütleb Interstudio juht.

tAsub teAdAtaara-automaatide annetusnupp tõi mullu rekordsumma

Eesti elanikud vajutasid eelmise aasta no-vembri seisuga kaupluste taaraautomaatide annetusnuppu rohkem kui 121 000 korda, mis lõi juba enne detsembrikuud aasta va-rasema rekordtulemuse. Heategevusfondi aitan lapsi tarvis ko-guti sel moel veel enne aasta lõppu roh-kem kui 142 000 eurot. Keskmine korraga heategevuseks annetatud summa on üks euro. Raha on täielikult suunatud lastele kultuu-riemotsioonide pakkumiseks muuseumi- ja teatrikülastuste, kontsertide, spordivõistlus-te, muusikasündmuste ja paljude teiste ette-võtmiste kaudu.alliKas: EEsti pandipaKEnd

Koroona on muutnud paljud ettevõtted haavatavaksKatRi laiv sOs lasteküla Eesti Ühingu partnersuhete ja kommunikatsioonijuht

Ettevõtluskultuur on Eestis küllaltki kenasti edasi are-nenud ning üha enam kuu-lub ettevõtete põhiväärtus-te juurde ühiskonnale vaja-like tegevuste toetamine. sagedamini teevad ette-võtted ühekordseid anne-tusi või siis soovivad anne-tada oma aega ja teha sOs lastekülas näiteks heakor-ratöid.

Püsiannetajate hulgas on ettevõtteid veel vähe, kuid loodame nende arvu kasvatada. Püsiannetaja on meie jaoks eriti väärtuslik, sest meie juurde tulevad lapsed keskmiselt 15 aas-taks ning stabiilne sissetu-lek on väga oluline.

Annetuste tegemisel ta-jume sesoonsust ning tõe-põhi on all väitel, et eestla-ne muutub lahkemaks just pühade eel ja ajal. Võib-ol-la on põhjus selles, et see on aeg, mil meil on aega hoog maha võtta ja mõel-da, mis on elus tegelikult tähtis.

Koostöö alustamine et-tevõtetega võtab alati oma-jagu aega, kuid kui oleme üksteist tundma õppinud, muutuvad konkreetse ette-võtte töötajad osaks meie suurest perest ning on vä-ga armas näha, kui küla sünnipäeval rabamatkal pistab väike inimene oma käe muidu nii asise suur-

ettevõtte tegevjuhile pih-ku ja juhatab käepärastest vahenditest õngeritva te-gema.

Koostöövorme on eri-nevaid ning on ettevõtteid, kes oma toodete müügist mingi summa SOS Lastekü-lale annetavad.

Ettevõtete puhul on märgata ka trendi, et sün-nipäeva tähistades palu-takse külalistel kingitus-te asemel teha annetus või siis otsustatakse loobu-da korporatiivkingitus-test jõulude ajal ning eelar-vestatud summa kantakse heategevuseks.

Tänu heale koostööle on meie pered saanud külasta-da näiteks Pärnu Tervisepa-radiisi, Luige maaelu näi-tuslaata ning igal aastal on soovijaid Simple Sessioni-le rohkem, kui pileteid pa-kutakse.

Koroona on muutnud paljud ettevõtted haavata-vaks ja mõistetavalt ka et-tevaatlikumaks. Meie mui-dugi loodame, et toetajad leiavad võimaluse meiega jääda ning uued püsitoeta-jad võtame kahel käel vas-tu. Loodame ka, et aasta lõ-pus võtavad nii ettevõtted kui eraisikud vastu otsuse tulla püsiannetajaks.

Summa suurus ei ole oluline, vaid tähtis on sü-damest tulev soov muuta selle väikese sammuga lap-se elu paremaks.

7 1. oktoober 2020

Firmasündmus

Swedbanki töötajad kogusid heategevuslikul jõuluküpsetiste laadal annetusi Laste ja Noorte Kriisiprogrammile.

Swedbanki töötajad käisid eelmise aasta detsembris Toidupanga toidukogumispäeval vabatahtlikuks. Pildil vasakult: Doris Sootla, Merje Klopets ja Karin Laurima. fotod: swedbank

Colonna Heategevusfond on seitsmeaastase tegevusaja jooksul kogunud vastsündinute ja ennetähtaegsete laste aitamiseks üle 310 000 euro. Pildil fondi tegevjuht Maret Soom ja Colonna tegevjuht Roberto De Silvestri. foto: Rasmus kooskoRa

Kolleegidega tasuks paaril korral aastas mõneks päevaks aeg maha võtta ja üheskoos toredalt aega veeta. Vihula Mõis pakub võimaluse looduskaunis kohas mõ-nusal motivatsiooniüritusel töökaaslastega sundimatus õhkkonnas kohtuda. Meelsasti aitame teie soovidele ja mõtetele vastavat toredat päeva korraldada!

Saabumisel ootab teid: tervituseks Vihula Mõisa käsitööglögi; jõuluhõnguline buff et-õhtusöök, mis saisaldab 2 pokaali veini või õlut;lisaks 1 vaba aja tegevus valikust: mõisatuur, soolakoorija töötuba; tina valamine, piparkookide kaunistamine.

HIND: 49 eurot/in

Lisaks lisatasu eest: privaatsauna kasutus;5 viina degusteerimise programm; savikruuside valmistamine;uhiuue ujula- ja saunakeskuse külastus.

Küsige ka pakkumist majutusele!

Pakkumine kehtib gruppidele alates 12 inimesest 01.11.2020–30.01.2021, v.a 23.–26.12.2020 ja 31.12.2020

Võtke meiega ühendust: events.vihula@uhotelsgroup.com

Jõulupidu Vihula Mõisas

1. oktoober 20208 heategevus toimetaja Annika Kaldtel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

Firmasündmus

SEB Heategevusfond annab kaks korda aastas – kevadel ja sügisel – välja hobitegevuse stipendiumit kuni 25aastaste-le lastele ja noortele, kes ei saa elada oma päritoluperes, ütles MTÜ SEB Heategevusfond te-gevjuht Triin Lumi.

“Stipendium on loodud, et toetada laste ja noorte huvite-gevust ning pakkuda asendus-hooldusel viibivatele lastele võrdsemaid tingimusi tegele-da oma huvialadega, end täien-dada ja oma andeid realiseeri-da. Taotlema on kutsutud kõik, kellel on huvi liikumise, spordi-tegemise, käsitöö, muusika või mõne muu huviala vastu. Kan-

dideerima on oodatud lapsed ja noored, kes juba tegelevad mõne huvialaga, ja ka need, kes alles alustavad huvitegevust,” märkis Lumi.

Sel sügisel jagatavate stipen-diumite taotlused on oodatud lastelt ja noortelt, kes viibivad teenusel asendus- või pereko-dus, elavad hooldus- või eestkos-teperes, aga ka järelhooldus- ja tugiisikuteenusel olevatelt õp-pivatelt noortelt.

Hobiga seotud vahendite, varustuse, mõne instrumen-di või tehnilise vahendi soeta-miseks saab taotleda ühekord-set toetust 30 kuni 150 eurot. Ajavahemikus september 2020

kuni jaanuar 2021 laagris või võistlustel osalemise tasu kat-mise ühekordne toetus on ku-ni 150 eurot. Huviringi, rühma või treeningu osalustasu katmi-seks maksimaalselt viieks kuuks (s.o ajavahemik september 2020 kuni jaanuar 2021) saab taotle-da kuni 35 eurot kuus. Ühel ini-mesel on võimalik esitada taot-lus ühele või mitmele stipendiu-mi liigile.

2020. aastal on stipendiumi-fondi suurus 20 000 eurot, täpse ja lõpliku jaotuse otsustab vald-konna esindajatest koosnev ot-sustuskogu.Info stipendium@heategevus-fond.ee.

Detsembrikuus laekub annetusi kaks korda tavakuust rohkemToivo TänavSuu Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja

annetamine on pigem tavapärane Ees-ti mõistes keskmistele või suurematele et-tevõtetele ja tuntumatele brändidele (kel-lel juured Eestist väljaspool), kus tüüpili-selt tehakse detsembris üks suurem anne-tus mõnele heategevusorganisatsioonile. Kusjuures organisatsioon valitakse sageli välja demokraatlikult – töötajate hääletu-se tulemusel.

Kindlasti on firmasid, kes ei ole veel mõelnud annetamisele, kelle jaoks see ei ole veel ettevõtte kultuuri loomulik osa. Osa keskmisi ja väiksemaid ettevõtteid võivad head teha tahtes takerduda mak-sualastesse küsimustesse: nad ei tea, kui palju tohivad maksuvabalt annetada.

Huvitava uue trendina näeme eriti vii-mastel aastatel püsiannetajatest juriidi-lisi isikuid – tundmatu nimega osaühin-guid, kes annetavad vähihaigete toetuseks iga kuu väiksema summa kaupa. Üsna lap-sekingades on ettevõtete annetused oma käibe pealt: kas mõne toote või tooteseeria läbimüügi pealt.

Üldiselt laekub detsembris annetu-si kaks korda rohkem kui teistel kuudel keskmiselt. Vähiravifondi eripära on aga see, et me kogume aktiivselt annetusi aas-ta läbi ega piirdu pühadega.

Meil on väga toredad partnerid, kes meid erinevate ideede realiseerimisel toe-tavad. Näiteks Vahvlihaldjad on meid mit-mel korral varustanud kogu vahvlitege-mise oskusteabega, et saaksime ise küp-setada vahvleid fondi toetajatele või pro-jektipõhise heategevuskohviku jaoks. Sa-mas näiteks Age McCann aitab meil ellu viia reklaamikampaaniaid, Škoda Laagri on andnud meile rattad alla, EY hoolitseb meie raamatupidamise eest jne.

Kui küsida, kuidas tulevad firmad kaa-sa meie traditsioonilise aastalõpu üleskut-sega teha jõulunänni ostmise asemel hoo-pis annetus, siis tavaliselt on kuni poolsa-da ettevõtet konkreetselt üleskutsega lii-tunud: osa teeb lihtsalt annetuse (mis neil võib-olla niikuinii plaanis oli), teised tee-vad annetuse, saades meilt oma nn jõulu-vana kingikotti “vastutasuks” vahvlikar-pe, mille nad saavad ise oma partnerite-le kinkida.

Vähiravifondi laekub sel aastal oluliselt vähem annetusi kui varasematel aastatel. Kui 2019. aastal kogusime annetusi ligi 2,7 miljonit eurot, siis tänavu prognoosime natuke üle 2 miljoni euro.

Märtsis, kui koroonapandeemia Eestis-se jõudis ja riik lukku keerati, kukkusid annetused üleöö umbes kolmandiku võr-ra. Pärast seda on toimunud mõningane taastumine, kuid praegu on teadagi Ees-ti majanduse kohal üsna sünged sügispil-ved. Oleme erakordselt tänulikud oma li-gi 8000 püsiannetajale, kellest mitu on koroonakriisi kiuste lausa oma annetus-summat suurendanud. Samuti oleme vä-ga uhked oma vabatahtlike üle, kes kogu-vad sel aastal annetusi sadadel erinevatel üritustel.

Kutsume firmasid ka sel aastal üles loo-buma tarbetute jõulukingituste tegemi-sest ning selle asemel hoopis annetama.

2,7miljonit eurot ligikaudu kogus Vähiravifond annetusi 2019. aastal, tänavuseks summaks prognoosi-takse natuke üle 2 miljoni euro.

SEB annab lastele hobiga seotud varustuse või instrumendi jaoks ühekordset toetust . foto: SEB

SEB toetab taas laste hobitegevust

9 1. oktoober 2020

Firmasündmus

2019. aasta lõpus peresõbrali-ku tööandja kuldmärgise päl-vinud Äripäeva töötajad Piret Sinimets ja Andrus Kiisküla is-tusid ühel oktoobripäeva hom-mikul 2017. aastal koos majan-duslehe kontori aatriumis ning sõid enda tehtud müslit ja ise-tehtud mandli piima.

Kolleegide jutt läks lastele ja heategevusele ning sealt tekkis mõte, et miks ei võiks olla selli-seid hommikuid rohkem, kus midagi koos teha. Kuna jutt ju-ba lastele läks, siis arenes sellest mõte toetada selle kaudu lapsi ja peresid, kes veedavad suure-ma osa aja haiglates.

Piret ja Andrus leppisid kok-ku, et üks neist toob järgmiseks päevaks isetehtud leiba ja teine omavalmistatud hummust ning et nad pakuvad neid kõikidele töötajatele ning panevad juur-de kogumiskorvi, kuhu iga töö-taja sai vabatahtlikult annetu-se panna Minu Unistuste Päeva toetamiseks.

Pireti ja Andruse idee sai palju positiivset tagasisidet ning sellest arenes välja tradit-sioon, mis kogus aina enam toe-tust, osavõtjaid ja annetusi. Nii korraldatigi kaks hommikusöö-ki, üks magus lõuna ning või-mas jõululõuna detsembrikuus.

Laud oli mitmel heategevus-likul hommiku- ja lõunasöögil lookas töötajate valmistatud hõrgutiste ja maiustuste all – pelmeenid, leivad, toorkoogid, seenesalatid, pirukad ja kring-lid, hoidised ja muu maitsev viis

Äripäevlased kokkavad haigete laste heaks

lausa keele alla. Viimasel päeval kattis laua koguni 40 töötajat, kes kodus valminud maitsvad palad toimetusse tõid.

Söögitegemisega kogutud raha jagati mitmele projektile

Ürituste toimumistele aitas kaa-sa ka tubli abiline Sigrid Ves-kioja, kes tegeles turundusli-ku poole ja töötajatele suuna-tud üleskutsetega. Tänu sellele oli osavõtjaid iga korraga aina rohkem, kes soovisid kaasa ai-data. Töötajate abil, kes küpse-tasid ja panustasid heategevus-likku projekti oma aega ja raha, suutis Äripäev 2019. aastal lõu-natega kokku koguda 2257,9 eurot. Heategevusfondile Mi-

nu Unistuste Päev annetati sel-lest summast 1515,32, väikese-le Annabelile 629,58 ja Toidu-pangale 113 eurot. Lisaks raha-le kogus Äripäev Toidupangale ka mitu kasti toitu.

2019. aastal annetas Äripäev ka 1418,96 eurot Eesti vähihai-getele lastele. See raha sai ko-gutud 2018. aastal ja üle antud 2019. aasta alguses.

Kuna projekti eestvedajad said palju innustust ja tuge, siis on otsustatud heategevuslike üleskutsetega ka edaspidi jätka-ta. Näiteks 2020. aastal on kõik toimetuses kasutusel olnud joo-gipudelid kogutud eraldi suur-de kasti ning kogu see taara lä-heb fondile “Aitan lapsi”.

Äripäeva töötaja Piret Sinimets algatas meediafirmas heategevuslike lõu-nasöökide sarja, et aidata haiglates olevaid nukraid lapsi. fotod: ÄripÄev

Äripäev kogus töötajate küpsetistega mullu Minu Unistuste Päeva fondile 1515,32 eurot.

Ruhe restoran ja Rannamaja - parim võimalus pidada nii väiksemaid nõupidamisi kui ka suureimaid üritusi pealinnast vaid 30 minutilise autosõidu kaugusel.

Imeilus merevaade, maitsvad söögid ja kõik vajalik Sinu ürituse jaoks iga päev ja iga ilmaga ka talvisel hooajal.

- Ruhe restoranis privaatne saal seminarideks kuni 24-le, toitlustamine kuni 50-le külalisele.

- Ruhe Rannamaja sobib seminarideks ja toitlustamiseks saal kuni 120-le külalisele.

Majutust pakume viies 2-kohalises toas, restorani II korrusel.

Broneerimine ja info: info@ruhe.ee, tel 56676698

Ruhe restoran on valitud White Guide poolt 2020.a Eesti 20 parima restorani hulka!

Aadress: Sadama tee 10, Neeme küla, Jõelähtme vald 74226, Harjumaa

1. oktoober 202010 motivatsioon toimetaja Annika Kaldtel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

Firmasündmus

Oluline on meeles pidada, et sageli on ühe inime-se säravate tulemuste taga teiste kolleegide loodud eel-dused.

Margus alviste juhtimistreener ja koolitaja

Esmalt tasub alustada sellest, mis on üld-se tiim ehk eesti keeles meeskond ja mis mitte. Sageli nimetatakse meeskonnaks suvalist inimgruppi või kollektiivi, mil-lel meeskonna tunnused sootuks puudu-vad. Sealt ka oht rakendada valesti tunnus-tamisvõtteid ja läbi hea kavatsuse hoopis rikkuda töötajate motivatsiooni.

Meeskonnaks võiks nimetada sellist inimgruppi, mis on ühistegevuses võime-line looma lisandväärtust ehk sünergiat. Meil kõigil on oma tugevused ja puudu-sed. Sünergia eeldab, et meeskonnas kom-penseeritakse üksikute liikmete puudusi teiste liikmete poolt ja nii saab igaüks ri-kastada meeskonda, keskendudes enda tu-gevustele. Sarnased inimesed teevad sar-naseid otsuseid. Kohvipausidel ja suvepäe-vadel loob selline sarnasus mõnusa ühte-kuuluvustunde, aga olukordades, kus on vaja erinevat mõtteviisi või võimekust, ki-puvad sarnastest inimestest moodustatud meeskonnad ebaõnnestuma. Oluline on saavutada õige tasakaal, sest ka liiga suu-red erinevused inimeste vahel võivad luua barjääre. Tuletagem meelde kas või lugu-sid luigest, haugist ja vähist, põiest, viisust ja õlekõrrest või teistest tuntud valmidest.

Meeskonnana toimimiseks on vaja vä-hemalt nelja eeldust: meeskond on komp-

lekteeritud ennast juhtivatest isiksustest, meeskonnaliikmetel peab olema ühine huvi, näiteks eesmärk või ühine vaenlane, neil peavad lisaks erinevatele võimekuste-le olema sarnased väärtused või tegevus-põhimõtted ning meeskonnaliikmed pea-vad üksteist usaldama, seega tundma oma kaaslasi inimlikust küljest koos kõigi oma vooruste ja puudustega, kuid mitte kasu-tama tundlikku teavet oma kaaslaste vas-tu. Kindel ja usalduslik suhe meeskonna-kaaslaste vahel loob eos kõrgendatud mo-tivatsiooni ja kujundab ühtse identiteedi. Selle kõige tõttu ei saa meeskond olla lii-ga suur.

Kui need neli eeldust on täidetud, kes-kenduvad meeskonnaliikmed ühistele väl-jakutsetele ega tunta ka kadedust kaas-laste edusammude avaliku tunnustamise korral. Sellises meeskonnas ollakse pigem rõõmsad, kui keegi nende seast suudab midagi ägedat korda saata, ja taunitakse sisemist konkurentsi. Ei pea vist ütlema-gi, et viilimine ja teiste varjus mitte-mida-gi-tegemine on seesugustes meeskonda-des välistatud.

Mistahes muu kollektiivi puhul tuleb meeles pidada, et grupi käitumist mõju-tab olulisel määral sisemine nn mittefor-maalne hierarhia, kus “karjajuhil” on roh-kem õigusi kui teistel. Tagamaks enda või-mupositsiooni koondab selline juht enda lähedale tuumiku lojaalseid töötajaid, kes saavad juhilt ka enam tähelepanu ja tun-nustust. Kahjuks ei märgata sellistes inim-gruppides enamasti hierarhia kõige ma-

dalamal positsioonil oleva isiku erakorra-list panust.

töötajad õigluse suhtes väga tundlikud

Inimeste tööalane hindamine on alati sub-jektiivne, kuid töötajad ise on õigluse suhtes samas äärmiselt tundlikud. Varem või hil-jem, kui juht märkab ja eelistab endale lä-hemal seisvaid töökaaslasi, tekitab see üle-jäänutes ebaõigluse tunde ja nii kipub mo-tivatsioon pingutamiseks sootuks kaduma.

Minu soovitus selliste olukordade välti-miseks – heas kollektiivis peavad inimes-te tööpanuse hindamiseks ja tagasisides-tamiseks olema selged põhimõtted ning kindel metoodika. Iga töötaja peab tead-ma, kuidas ja milliste parameetrite järgi tema töötulemusi hinnatakse, ning saama tunnustust selle eest, mida ta teeb hästi, ja kriitikat selle kohta, mida peaks muutma.

Mõõdetavate töötulemuste eest tun-nustamise puhul võiks rakendada nn kõ-vasid motivaatoreid – näiteks lisatasu, va-ba aja või muude eriõiguste näol. Sellis-te motivaatorite rakendamise kord peaks olema kõikidele aegsasti teada, et igaühel oleks võrdne võimalus nendele pretendee-rida või näiteks parima töötaja koht ausalt välja teenida.

Loomulikult eksisteerib hulk selliseid olukordi, kus inimese panus ei loo kohe mõõdetavat tulemust, vaid aitab luua eel-dusi terve kollektiivi saavutusteks tule-vikus. Siin tuleks rakendada tunnusta-mist n-ö pehmetel alustel, kuid tuues väl-ja konkreetse inimese konkreetse panuse ja selle väärtuse kollektiivi jaoks. Samuti tuleks arvestada iga inimese spetsiifiliste motivatsioonifaktoritega. On inimesi, kel-lele meeldib avalik tähelepanu ja võima-lus esineda – sellistele inimestele võiks ol-la äärmiselt motiveeriv võimalus esindada oma organisatsiooni avalikel üritustel või

Käpardlik tunnustamine hävitab motivatsi ooniKuidas tunnustada aastalõpusündmusel tublimaid töötajaid nii, et teised tiimiliikmed sellest ei demotiveeruks?

anda kollektiivi nimel intervjuusid. Teisalt eksisteerib inimesi, kelle jaoks avalik tä-helepanu on äärmiselt kurnav. Niisuguste inimeste puhul võib aasta töötajaks vali-mine ja tüütu kohustus pidada kollektiivi ees kõnet olla lausa motivatsioonitapjaks.

Niisiis oleks mõistlik enne aastat kok-kuvõtvat üritust kaardistada ära kõiki-de töötajate personaalsed motivatsiooni-faktorid ja arvestada sellega tunnustami-sel. Juht peab olema teadlik, kuidas mõju-tab igat tema töötajat avalik tunnustami-ne või ka see, kui ta jääb parimate töötaja-te nimistust välja.

Lisaks suulisele või kirjalikule tunnus-tamisele antakse parimatele töötajate-le tihti üle ka materiaalseid väärtusi - lisa-tasusid või rahalist väärtust omavaid kin-gitusi. Ent vaatamata selgelt võrreldava-te töötulemuste põhjal otsustamisele, või-dakse töötajate poolt siiski tajuda, et raha jaotati ebaõiglaselt ja see omakorda võib viia motivatsiooni langemiseni. Eelnevast tulenevalt soovitan tunnustada igat ük-sikut töötajat just selle panuse eest, mida nad juhi arvates võiksid ka järgmisel pe-rioodil anda, pakkumata selle eest ekst-ra tasu. Rahalist väärtust omavaid moti-vaatoreid soovitan rakendada üksnes ter-ve osakonna või meeskonna ekstra panuse puhul, nii ei teki kadedust ega hõõrdumi-si. Oluline on meeles pidada, et sageli on ühe inimese säravate tulemuste taga teiste kolleegide loodud eeldused. Ent elu ei ole alati, paraku, õiglane ja ka spordis osa sa-tub pjedestaalile ja osa mitte.

Kui juhtub nii, et juba aastaid käi-vad parimate töötajatena laval ühed ja sa-mad isikud, lõhnab see juhtimisvea järe-le. Ühelt poolt tekib õigustatud küsimus, kes ja miks need ülejäänud töötajad töö-le palkas. Teisalt peaks juht looma tingi-mused, et iga töötaja motivatsioon ja või-

enne töötajate avalikku tunnusta-mist tuleb juhil hästi läbi mõelda, kuidas seda teha nii, et selle tagajärjena kasvaks kõikide töötajate motivatsioon.FOTO: UNSPLASH

11 1. oktoober 2020

Firmasündmus

Käpardlik tunnustamine hävitab motivatsi ooni

TRIIN PAAVOPersonaliDisain OÜ konsultant

Kas kujutate ette, kui palju vä-hem oleks kõikides suhetes konflikte, kui inimesed teaksid enda ja ka teiste isiksusetüü-pe? Isiksusetüüp mõjutab elu kõiki tahke. Olgu selleks meie tehtavad valikud, meie suhtlus-stiil, kuidas reageerime ja käi-tume erinevates olukordades.

Oluline on rõhutada, et ei ole häid ega halbu isiksusetüü-pe, on lihtsalt erinevad. Isik-susetüüpide tundmine aitab mõista, miks partner ühel või teisel viisil käitub ning annab võimaluse olukordadele efek-tiivselt ja loovalt läheneda.

Loomulikult on kõige mu-gavam suhelda endaga sama isiksusetüüpi oleva inimese-ga, kuid eriti tööelus ei saa me valida, kellega suhtleme – pea-me õppima kõikide isiksuse-tüüpidega suhtlema. Mõistmi-ne, kuidas erinevad isiksuse-tüübid meeskonnas toimivad, aitab säilitada rahulikku õhk-konda ka hetkedel, kui me ei mõista vastaspoole käitumist. Nii palju kui on erinevaid ini-mesi, on ka erinevaid isiksusi.

Mõni on oma olemuselt ja suhtlusmaneerilt väga otse-kohene ja konkreetne, teised on jällegi pehmed ja ümarad, jõudes tihti suhtluses olulise

teemani ümber nurga. Ja just suhtlemine on see aspekt, kus meil on isiksusetüüpide tead-misest ja teadvustamisest kõi-ge rohkem kasu saada.

Testide tulemusi analüüsi-des saab isiksusetüübid jao-tada nelja põhikategooriasse ning erinevate käsitluste tule-musi saab edukalt ka omavahel võrrelda ja vastavusse panna. Nagu elus ei ole kõik mustval-ge, siis ka isiksusetüüpide pu-hul on tihtilugu tegemist kom-binatsiooniga mitmest. Võib ka juhtuda, et inimene on era-elus pigem ühte tüüpi ning töös väljendub tal hoopis teine isiksusetüüp. Selle teemakäsit-

luse raames oleme keskendu-nud eelkõige DISC isiksusetüü-pide raamistikule.

Tagasiside ja rollijaotus

Juhina on eriti oluline isiksu-setüüpe mõista, kuna tänu sel-lele teadmisele on võimalik ko-handada enda lähenemist iga-le töötajale. Erinevatele isiksu-setüüpidele mõjub motiveeri-valt erinev käitumine. Kui näi-teks ühele tüübile on eelkõige oluline konkreetne eesmärk, tulemus ja konkreetsus, siis ta-gasisidet andes on vaja nendele punktidele ka keskenduda. See isiksusetüüp ootab väga konk-reetset ja faktipõhist tagasisi-

det. Teise tüübi jaoks on oluli-sed suhted, protsessi sujuvus ja hea meeskonnavaim. Temale antav tagasiside sama töö eest peaks eelkõige käsitlema saa-vutusi n-ö pehmemas võtmes.

Lisaks on mõistlik ka mees-konna ja rollide määrami-sel arvestada inimeste isiksu-setüübist tulenevate loomuli-ke tugevuste ja oskustega. On ju teada, et meile meeldib te-ha neid asju, milles ennast tu-gevalt tunneme ja mida oska-me. Seega ei ole mõtet uue pro-jekti raames suruda introver-dist analüütikut projekti pres-siesindajaks, kuigi ta võib numbrilise poole pealt kõige

rohkem teada. See viiks lihtsalt ta kiire stressitaseme tõusuni ja läbipõlemiseni.

Soovitan mõelda läbi oma meeskonnas esinevad isiksuse-tüübid ja kõrvutada neid mees-konna rollijaotusega. Kuna kõik inimesed töötavad efek-tiivsemalt ja suurema naudin-guga, tehes midagi, milles nad ennast mugavalt tunnevad, siis tuleb sellele ka tähelepa-nu pöörata. Meeskonda luues peab juht arvestama, et tiimi oleks vaja nii ideede genereeri-jaid kui ka nende elluviimise-ga toime tulevaid inimesi. Et-tevõttele on kasulik, kui tiimis on erinevat tüüpi inimesed.

TASUB TEADAKolm levinumat juhtimisviga tagasisidestamisel

Tagasiside andmine lähtudes enda hetkelisest ehk fragmen-taarsest pilgust olukorrale, nägemata tervikpilti. Nii võib juht tunnustada töötajaid, kes saavad segamatult enda tööle keskendu-des mõnevõrra paremaid töötulemusi üles näidata, samal ajal jaga-des kriitikat töötajale, kes on sunnitud enda otsese töö asemel aita-ma teisi või tegema koguni juhi enda töid.Tunnustuse jagamine vaid parimatele töötajatele. Juhi ülesan-deks on tagada kõikidele töötajatele selgus oodatud töötulemus-tes, motivatsioon panustamiseks ja võimekus järjest paremate töötu-lemuste saavutamiseks. Seega peaks juht tunnustama igat töötajat just tema personaalsete saavutuste eest, et kõigil tekiks selgus, mille poole järgmisel perioodil püüelda. Juhi tagasiside peab olema igaüh-te motiveeriv. Ja muidugi tekib küsimus – kui osa töötajaid ei saavu-ta häid tulemusi, siis mida juht on selleks ette võtnud, et luua eeldusi nende võimekuste arenemiseks.Tunnustatakse inimest, aga mitte tema tegu. Igal juhil võivad kol-lektiivis tekkida oma lemmikud, täpselt samuti nagu õpetajatel. Kui ju-hid töötajaid hindavad, on seal taga sageli isiklik sümpaatia. Nii saa-vad juhile meeldivad inimesed rohkem positiivset ja antipaatsed pi-gem negatiivset tagasisidet. Tagasiside objektiks peaks alati olema inimese tegu või sooritus, mitte tema ise.ALLIKAS: MARGUS ALVISTE

mekus panustamiseks aasta-aastalt suu-reneks. Kui organisatsioonis on juba väl-ja kujunenud suhted, kus osa inimesi tun-neb end kõrvale heidetuna ja tajub kellegi eelistamist, siis selliste hoiakute muutmi-ne tähendab aastaid tõsist tööd ja lihtsam võib olla hoopis uue kollektiivi loomine. Kui korra inimest solvata, jääb see pitseri-na tema mällu terveks eluks.

Tunnustamine kui pedaalide vajutamine

Üksteise toetamise kultuur võiks olla igas organisatsioonis teadlikult sisse juuruta-tud. Tunnustamise eesmärk on anda nii hea tulemuse saavutajale kui ka tema mit-te nii edukatele kolleegidele signaal, et just selline panus on järgmisel perioo-dil oodatud. Seetõttu võiks tunnustami-ne olla alati avalik ja konkreetse tööpanu-se eest.

Inimeste tunnustamine on nagu auto pedaalide kasutamine sujuva sõidu saavu-tamiseks – gaasi vajutamine ja piduri ka-sutamine, muidugi peab ka paagis piisa-valt kütust olema. Kui töötajaid tagasisi-destada üksnes läbi tunnustamise, võib se-da võrrelda pideva gaasipedaali otsas tal-lamisega. Suurtel kiirustel võib auto kur-vis kaotada juhitavuse.

Nii võib ka ainult tunnustust pälviv ini-mene kaotada adekvaatsuse. Kui aga kogu tagasiside piirdub üksnes kriitikaga, on see võrreldav piduripedaali all hoidmise-ga. Sellisel juhul ei liigu auto paigast ja ka inimene kaotab soovi panustada.

Niisiis, ärgem unustagem – juhi kõige tähtsam ülesanne on luua kriitilised eel-dused soovitud töötulemuste saavutami-seks.

Seega tuleks enne avalikku tunnus-tamist hästi läbi mõelda, kuidas seda te-ha nii, et selle tagajärjena kasvaks kõikide töötajate motivatsioon.

Oluline on teada meeskonnaliikmete erinevaid isiksusetüüpe

1. oktoober 202012 kontorist välja toimetaja Annika Kaldtel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

Firmasündmus

Tee minipiknik mõnes Tallinna kaunis pargisÄsjase nullemissiooni päeva tähistamiseks tutvustas transpordiplatvorm Bolt oma blogis nimekirja Tallinna parkidest ja haljasaladest, et kontoritöötajad saaksid keskpäeval tervist turgutava jalutuskäigu teha, värskes õhus lõunatada või kolleegidega kohtuda. Et valikut hõlbustada, lisas erileht Firmasündmused ka parkide lühikirjeldused.

Tammsaare park. Haljasala Tallinna kesk-linnas, piirneb Pärnu maantee, Viru rin-gi, Sokos Hotell Viru ja Viru keskuse, Esto-nia puiestee, Teatri väljaku, Estonia teatri ja Georg Otsa tänavaga. Park rekonstrueeriti aastatel 2016–2020 arhitektuuribüroo Ka-darik ja Tüür võidutöö “Belle Epoque” alu-sel. Pargi kunagise Uue turu hoone vunda-mendile rajati kohvik-paviljon, mille ehitu-sel arvestati ajaloolise turuhoone põhiplaa-ni ning selle säilinud osi.

Harjumäe park. Ingeri bastionile kujunda-tud haljasala. mis asub Tallinna vanalinna piiril Toompea tänava, Komandandi tee, Kaarli puiestee ja Vabaduse väljaku vahel. Harjumäel asub Harjumäe kõlakoda, mis pärast renoveerimist avati 2010. aastal koh-viku ja kontserdipaigana, ning 20. Augus-ti väljak. Harjumäelt avaneb vaade 23. juu-nil 2009 avatud Vabadussõja võidusamba-le ja Vabaduse väljaku vastasservas olevale Jaani kirikule.

Kadrioru pargi suuremad vaatamisväärsused on loss, luigetiik ja lilleaiad. Pae pargis asub ka Pae järv, mille ümber kulgeb 1,9 km pikkune kergtee.

Etendused oktoobris:01.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Orissaare Kultuurimaja

02.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Lümanda Rahvamaja

03.10 kell 12:00 „Naksitrallid“ Kuressaare Teater

07.10 kell 20:00 „Armastuse kirjad“ Saaremaa Kaubamaja

10.10 kell 19:00 „Shakespeare´i kogutud teosed“ Kuressaare Teater

11.10 kell 16:00 „Shakespeare´i kogutud teosed“ Kuressaare Teater

13.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Võru Kannel

14.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Võnnu Kultuurimaja

17.10 kell 19:00 „Shakespeare´i kogutud teosed“ Kuressaare Teater

19.10 kell 19:00 „Armastuse kirjad“ Mustjala Rahvamaja

20.10 kell 19:00 „Armastuse kirjad“ Taritu Rahvamaja

21.10 kell 19:00 „Armastuse kirjad“ Laimjala Rahvamaja

28.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Tõrva Gümnaasium

29.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Põltsamaa Kultuurikeskus

Tallinna tn 20, 93819 Kuressaareteater@kuressaareteater.ee+372 453 3555 +372 453 3222 / kassa

Etendused oktoobris:01.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Orissaare Kultuurimaja

02.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Lümanda Rahvamaja

03.10 kell 12:00 „Naksitrallid“ Kuressaare Teater

07.10 kell 20:00 „Armastuse kirjad“ Saaremaa Kaubamaja

10.10 kell 19:00 „Shakespeare´i kogutud teosed“ Kuressaare Teater

11.10 kell 16:00 „Shakespeare´i kogutud teosed“ Kuressaare Teater

13.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Võru Kannel

14.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Võnnu Kultuurimaja

17.10 kell 19:00 „Shakespeare´i kogutud teosed“ Kuressaare Teater

19.10 kell 19:00 „Armastuse kirjad“ Mustjala Rahvamaja

20.10 kell 19:00 „Armastuse kirjad“ Taritu Rahvamaja

21.10 kell 19:00 „Armastuse kirjad“ Laimjala Rahvamaja

28.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Tõrva Gümnaasium

29.10 kell 11:00 „Naksitrallid“ Põltsamaa Kultuurikeskus

Tallinna tn 20, 93819 Kuressaareteater@kuressaareteater.ee+372 453 3555 +372 453 3222 / kassa

13 1. oktoober 2020

Firmasündmus

Pae park. Asub Tallinnas Lasnamäel. Pae-park asub Sikupilli asumis ning jääb Laag-na teest lõuna poole vana paekarjääri maa-alale. Pae pargis asub Pae järv. See on suu-remõõtmeline tehisveekogu, mis on tekki-nud pikaajalise paekivi kaevandamise tu-lemusel. Järve sügavus on 8 m. Ümber kor-rastatud veekogu kulgeb 1,9 km pikkune asfaltkattega kergliiklustee.

Hirvepark. Kaitsealune park Tallinna kesk-linnas Toompea nõlva all. Ta piirneb idas Toompea tänavaga, lõunas Wismari täna-vaga, läänes Toompuiestee ja selleäärse hoo-nestusega ning põhjas Rootsi bastioni ja Fal-gi teega. Hirvepargi vaatamisväärsuste hul-ka kuuluvad bastionide müürid, skulptuu-rid ning Falgi teelt laskuv paetrepp. Hirve-parki, mille pindala on tänapäeval 3,6 ha, hakati kujundama 1865. aastal.

MRP-AEG korraldas Hirvepargis 23. au-gustil 1987 rahvakoosoleku, mis on tuntud Hirvepargi miitinguna, et nõuda Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle lisaprotokollide avalikustamist.

Stroomi rannapark. Asub Pelguranna tä-nava ja mere vahel. Populaarseks suvitus-kohaks muutus rannapark 1920. aastatel. Täna on Stroomi rannapargis pingid, prü-gikastid ja grillimiskohad, lisaks valgus-tatud jalgteed, jalg ratta teed, hulgaliselt mängu- ja spordi väljakuid ning treenin-guseadmeid.

Peale rannahoone asuvad rannapargi alal ka vetel pääste tugi punkt, ranna tarvete laenutus punkt ning söögi- ja joogikohad.

Kalamaja park. Asub Põhja-Tallinna linna-osas Kalamaja asumis endise Kalamaja kal-mistu maa-alal. Pargi pindala on 6,7 hekta-rit ja tegu on looduskaitsealuse objektiga.

Kodu park ehk Vaikne park. Tallinna Kesk-linna linnaosas Magasini, Vaikse, Kodu ja Tare tänava vahelisel alal Veerenni asumis. Pargi suurus on 1,05 hektarit.

Kanuti aed. Haljasala Tallinnas kesklinnas Mere puiestee, Inseneri, Aia ja Kanuti tänava vahelisel alal, endise Väikese Rannavärava bastioni ja Kalev Spa juures, aadressiga Me-re puiestee 5. Praeguse Kanuti aia pargi ko-hal oli kuni 19. sajandini Tallinna kaitsera-jatisena veega täidetud vallikraav.

2008. aastal rajati parki purskkaev Mare Mikofi skulptuuriga “Poisid vihmavarjuga”.

Falgi park. Varasem nimi ka Lastepark. Asub Tallinna kesklinnas Wismari, A. Adamsoni tänava ja Toompuiestee vahelisel alal. 2008. aastal rajati parki purskkaev “Ring voola-vale veele”.

Koidu park. Tallinna Kesklinna linnaosas Uue Maailma asumis. Asub Koidu tänava, Virmalise tänava ja Tehnika tänava vahel. Väike, alla ühe hektari suurune park on ra-jatud arvatavasti 1930. aastate algul. Põhi-line puuliik on jalakas, lisaks veel pärn ja vaher. Pargis kasvab ka hobukastaneid ja ebatsuugasid.

Politseipark. Asub Tallinna kesklinnas Gon-siori, Pronksi, Kunderi ja Kreutzwaldi tä-nava vahel. Nüüdse pargi alal oli 19. sajan-dil sõjaväe köögiviljaaed. Tänapäeval on kunagises juurviljaaias lisaks haljastuse-le, pinkidele ja jalgradadele ka koerte ja-lutusplats, rulapark, laste mänguväljak ja purskkaevud.

Pargist kirdesse jääb Raadiomaja, itta ho-tell Hilton Tallinn Park ning kagusse Tallin-na Kesklinna Vene Gümnaasiumi hoone.

Maarjamäe memoriaalansambel. Asub Tal-linnas Kadrioru asumis Pirita teel Tallinna lahe ja Lasnamäe paekalda vahelisel pla-tool. 23. augustil 2018 avati nõukogude-aegse Maarjamäe memoriaali kõrval Maar-jamäe kommunismiohvrite memoriaal, ku-hu on graveeritud inimeste nimed, kes pu-naterroris elu kaotasid.

AllikAs: Bolt, VikipediA, kAdriorupArk.ee, tAllinn.ee

Kadrioru park. Piirneb Tallinna lahe ja Las-namäega. Rajati koos Kadrioru lossiga 18. sajandi alguses, kui Peeter I ostis Drentel-nide suguvõsalt suvemõisa ja ligikaudu sa-da hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Pargi suuremad vaatamisväärsused on lilleaiad, luigetiik ja päikesekell. Kadrioru pargist avaneb vaade ka Russalka kujule ja merele.

Jaapani aed. 2011. aastal alustati Kadrioru Kirdetiigi ümbrusesse autentse Jaapani aia rajamist. Töid juhatas nii Jaapanis kui ka Euroopas tunnustatud aiakujundaja Ma-sao Sone. Lähtuti Jaapani aia filosoofiast, kus kesksel kohal on elu ringkäik ja loodu-se väljendusrikkus. Aed on kujundatud aeg-lase teekonnana üle kivist sildade ja ümber veekogude. Jaapani aia rajamine võeti Kad-rioru pargis ette mitmel põhjusel: esiteks vajasid Kirdetiik ja pargi kaugeim nurk kor-rastamist ning samas oli vaja midagi erilist, et jalutajaid Luigetiigist kaugemale meeli-tada. Jaapani aias tuleb olla vaikselt – seal ei lärmata, sõideta jalgrattaga ega jalutata lemmikloomi.

Tornide väljak. Asub Tallinna vanalinnas, piirneb Suurtüki tänava, Rannamäe tee, Nunne tänava, Suur-Kloostri tänava ning Tallinna linnamüüriga. Viimase keskaeg-sed vahi- ja kaitsetornid on osaliselt säili-nud tänapäevani: Grusbeke-tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Lip-pe sadultorn, Loewenschede torn, Nunna-detagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn.

Nime saigi väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri tor-ni. Väljakul toimub igal suvel Tallinna lil-lefestival. Pargis on ka laste mänguväljak.

Taani Kuninga Aed. Tallinna vanalinnas Toompeal asuv haljasala aadressiga Rüütli tänav 8a / Lühike jalg 9a. Neitsitornis tööta-nud kunstnikele Paul ja Kristjan Rauale on Taani kuninga aeda paigutatud kivist mä-lestustahvel.

Tammsaare park sai äsja uue näo ja vana turuhoone vundamendile ker-kis uus kohvik.

Tornide väljak sai nime seitsme linna-müüri torni järgi.

Kalamaja park asub endise Kalamaja kalmistu maa-alal.

fotod: shutterstock,

vikipedia

1. oktoober 202014 ARVAMUS toimetaja Annika Kaldtel 667 0111toimetajad@aripaev.ee

Firmasündmus

Firmasündmus Toimetaja: Annika Kald, tel 667 0111, e-post: toimetajad@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Rivo Habakuk, tel 5836 1474, e-post: rivo.habakuk@aripaev.ee ftp.aripaev.ee/incoming/ReklKujundus: Margit Toovere,Kujundusvabrik OÜ

Peatoimetaja: Meelis MandelVäljaandja: AS ÄripäevVana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinntelefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.eetel: (372) 667 0111 Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105

Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimineÄripäev veebis: www.aripaev.eeÄripäeva tooted ja teenused: pood.aripaev.eeÄripäeva raadio: raadio.aripaev.ee

Trükk AS Kroonpress

Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale-hes Äripäev ja tema lisades avaldatud ar-tiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali-sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos-sel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, le-vitamine ning edastamine mis tahes ku-jul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusole-kuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

SOOVITUSKolm väärt koolitust

Meeskonnatöö varjatud tahud. Mida juhid peaksid teadma, aga meeskond mitte?Koolitaja Margus Alviste on ses ametis te-gutsenud 25 aastat.

Ta on koostööd teinud nii avaliku, era- kui kolmanda sektori organisatsioonide-ga, löönud kaasa mitmes mittetulundus-likus projektis, töötanud välja uusi õpi-metoodikaid ja arendanud erinevaid ai-nevaldkondi. Alviste on esinenud paljudel konverentsidel, avaldanud juhtimisalaseid artikleid, olnud vastutavaks koostajaks ja kirjutanud peatükke raamatule “Organi-satsiooni käsiraamat” (EAS). Tema kooli-tustel on osalenud enam kui 80 000 ini-mest kõikidest sektoritest. Alviste on töö-tanud õpetajana, produtsendina, loonud tegevjuhina Eesti esimese Iiri pubi, juhti-nud kunagise riigifirma info- ja reklaami-osakonda.

Eduka enesejuhi oskused. Kuidas neuroteadused ja psühholoogia enda kasuks tööle panna?Koolitaja Eva-Maria Kangro on psühho-loog ja muutuste juhtimise nõustaja Milt-tonis. Ta aitab meeskondadel ja (enese)juhtidel kasulikke muutusi ellu viia ja ke-set väljakutseid vormis püsida, tuginedes psühholoogia ja kaasaegse neuroteaduse teadmistele, mida kinnitab ka omal nahal kogetu. Peaasjalikult on tema teemadeks agiilne muutuste juhtimine, stressiga hak-kamasaamine, motivatsioon ja edasiviiv suhtlemine, aga ka inimese areng.

Kangro kogemus uurija, koolitaja ja et-tevõtjana eri valdkondadega kokku puu-tudes on näidanud, et tänases ärikeskkon-nas on eelis neil, kes tegutsevad kui uudis-himulikud ja kriitilised teadlased – tund-lad püsti, paindlikult, kaasavalt ja järje-kindlalt. Kangrol on doktorikraad psüh-holoogias. Ta on üks Eesti Motiveeriva In-tervjueerimise Treenerite Assotsiatsiooni asutajatest ja kuulub Eesti Mentorite Koja liikmeskonda.

Meeskondade juhtimine coaching’u abil. Töövahendid meeskonna edukaks juhtimiseks.Koolitaja Kaupo Saue on Äripäeva Akadee-mia koostööpartner coaching’u temaati-kas. Tal on 25 aastat kogemust ettevõte-tes meeskonna koostöö ja juhtimise aren-damisel.

Saue on International Supervision & Coaching Institute’i (ISCI) asutajaliige ja viimasel kahel aastal juht. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis psühholoogiat. Täienda-nud ennast Taani instituudis GIS-Interna-tional geštaltterapeudi ja organisatsioo-ni arenduskonsultandi väljaõppes, Root-si Moreno Instituudis Certified Practitio-ner, Saksamaa instituudis Institut für Su-pervision Organisation Kommunikation der Rote Faden organisatsiooni supervii-sori ja coach’i väljaõppes. Saue osaleb rah-vusvahelises töönõustamise grupis Inter-visiongroup Advantages of Differences 2007. aastast. On keskendunud juhtgrup-pide ja tippjuhtkondade töönõustamisele ja coaching’u-kultuuri juurutamisele.

Vaata lisainfot ja registreeri: pood.aripaev.ee

ILLUSTRATSIOON: UNSPLASH

Juhtkiri

Asjad tehtud jooksu pealt

Kui viibime iga päev näiteks mõnes kesk-linna kontoris või isegi kodukontoris ja teeme arvutiga tööd, siis ei pane me tähe-legi, kuidas vaikselt ligi hiiliv rutiin hak-kab hävitama meie loomingulisust ja töö-võimet ning uute ideede sünd muutub vaevaliseks protsessiks. Need on märgid sellest, et nii juht ise kui ka tema mees-kond vajab tööenergia taastamiseks uut hingamist ja keskkonnavahetust.

Iganädalased koosolekud õue

Pipedrive’i arendajate tiimi juht Kad-ri Pirn rääkis, et tema ja tema 50 kolleegi korraldavad suurima heameelega tavapä-raseid koosolekuid värskes õhus.

Alguse sai see kevadise koroonakaran-tiini ajal, kui Pipedrive’i Tallinna ja Tar-tu kontorid töötasid kaks kuud kodukon-toris, siis oli hädavajalik ka näost näk-ku kohtuda ja väiksemate tiimidega pee-ti koosolekuid vabas õhus. Koguneti lõu-naks parki ning korraldati “pikivahet” hoides piknikke ning arutati läbi tehtud ja tulevasi tööasju. Üks Pipedrive’i tiimidest

on tänavu korduvalt rentinud ka inspirat-siooni kogumiseks Lõuna-Eestis maja, kus on töötegemise kõrval ideaalsed tingimu-sed sportlikult aja veetmiseks, näiteks Elva küngastel jooksmiseks.

Nii noored kui ka keskealised sportima

Playtech Estonia Monitoring Platformi juht Peeter Maamets tunnistas oma kom-mentaaris avameelselt, et Playtechi suu-satrenni sattus ta alguses võib olla veidral põhjusel: keskeakriis hakkas hingele ko-putama ning hädasti oli vaja mingit sport-likku tegevust leida. Suusatrenni kasuks

Tervisele kasulik, ohutu ja hariv on tänases maailmas korraldada kolleegidega koosviibimisi kodumaises värskes õhus sportides.

otsustas mees sellepärast, et ta tahtis kind-lasti ala, mida saab teha värskes õhus ning mis ei ole meeskonnaala – kuna tema töö iseloom eeldab tugevat suhtlust ja inimes-te juhtimist päevast päeva, siis õhtuseks ajaks vajas ta midagi, mis annab võimalu-se aju peaaegu täiesti välja lülitada ning sunnib välja astuma siseruumidest.

Ka heategevusalgatused liidavad kolleege

Teine töötajaid innustav teema on heate-gevus, mida organiseerivad paljudes ette-võtetes töötajad omaette ja heast tahtest. Edukate ettevõtete töötajate jaoks on hea-tegevus ning annetamine saamas argi-päeva osaks, kus toetust ja abi osutatakse aasta läbi – mitte ainult jõulude ajal. Kui-gi reaalsuses on jõulud see aeg aastas, mil soov ligimesi aidata on muust ajast korda-des suurem. Näiteks Interstudio on õla al-la pannud mitmele projektile – lisaks vä-hiravifondile on toetatud Minu Unistus-te Päeva, aidatud Pärnu toimetulekukooli ja Randvere kooli eriklassi, kus õpivad au-tistlikud lapsed.

Repliik

Kui ettevõte töötajat ei kaasa, siis ta hukkubOlen olnud üle 20 aasta pide-valt erinevate ettevõtete muu-datusprotsesside keskmes. Tä-naseks olen jõudnud selguse-le, et ükski imevahend või se-ni leiutatud mudel ei taga pare-mat õnnestumist kui organisat-siooni võime inimesi kaasata.

Kombineerides majan-duse ja psühholoogia taus-ta, olen analüüsinud, nõusta-nud ja koolitanud sadu orga-nisatsioone ja süsteeme roh-kem kui 20 riigis. Alates 1994. aastast olen tegelenud organi-satsioonide ja nende juhtimis-protsesside lahkamisega ja pü-hendanud väga suure osa oma elust just inimeste tulemuslik-

kuse analüüsimisele. Uue vald-konnana on viimasel ajal lisan-dunud töömotivatsiooni uu-rimine.

Põhjalikku süvenemist ja eraldi tähelepanu selle teema analüüsimisel väärivad mit-med küsimused: mis tingimus-tel tahavad inimesed muuda-tustele kaasa aidata? Miks ja millal näevad inimesed seda kui lisakoormust ja millisel ju-hul pigem kui põnevat välja-kutset? See kõik sõltub juhti-mistuuma võimekusest inime-si haarata ja nende hoiakuid läbi selle kujundada.

Aina enam kasutatakse ing-liskeelset terminit engage-

ment, mis suures plaanis vii-tab, kuivõrd seotuna inimene ennast ettevõtte, idee või mõne väärtusega tunneb ning mil-lisel määral ta sellega suhes-tub. Kui inimene tunneb sise-mist või isiklikku seotust, on ta kindlasti palju vastuvõtli-kum, avatum ja õnnelikum oma igapäevaülesannete täit-misel. Ettevõtja või juhi seisu-kohalt on täiesti selge, et kui engagement’i tase tõuseb, para-neb ka tootlikkus.

KLAAS JAN REINCKE Eestis tegutsev Hollandi päritolu juhtimiskonsultant ja -koolitaja

Kui inimene tunneb sisemist või isiklikku seo-tust, on ta kindlasti palju vastuvõtlikum, avatum ja õnnelikum oma igapäe-vaülesannete täitmisel.

Õhtuseks ajaks vajas ta midagi, mis annab võimaluse aju peaaegu täiesti välja lülitada ning sunnib välja siseruumi-dest.

LOE RAAMATUTKlaas Jan Reincke “Hoogu tööle!”pood.aripaev.ee

reklaamitoimetustel 667 0095

reklaam@aripaev.ee reklaam 15 Firmasündmus1. oktoober 2020

16 REKLAAM reklaamitoimetustel 667 0095reklaam@aripaev.ee

Firmasündmus1. oktoober 2020

Uuri lisaks: www.lennusadam.eu või kirjuta: events@meremuuseum.ee