fossiilkütuste põletamine co2 heited · 2020. 11. 23. · metsatulekahjud 35. set 5 32 toidu...
TRANSCRIPT
The C
lim
ate
Collage -
ET-E
E -
Adult
s–
V7.2
–04/11/202
0
TäiskasvanuteleET-EEInimtegevused
1
Fossiilkütuste põletamine
9 GtC/aastas
Eesmärk: nullida CO2 heited
aastaks 2070
Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)5 7
CO2 heited
Metsade hävitamine
Fossiilkütused
Set 1
www.climatecollage.org5
Fossiilkütused on näiteks põlevkivi, kivisüsi, nafta ja maagaas. Neidkasutatakse peamiselt hoonete
temperatuuri reguleerimiseks, transpordi- ja tööstussektoris. Põlemisel tekitavad nad
CO2 heiteid.
Set 1
www.climatecollage.org7
CO2 on olulisim antropoloogiline(inimtekkeline) kasvuhoonegaas
(KHG). CO2 heited pärinevadpeamiselt fossiilkütustepõletamisest ja metsade
hävitamisest.
The C
lim
ate
Collage -
ET-E
E -
Adult
s–
V7.2
–04/11/202
0
ArutlemineEsitlemineLoovusMõtlemine
Aeg: üks tund, et paigutada aluspaberile kõik kaardid, üks tund, et illustreeridakollaaž, üks tund, et esitleda tulemusi, nende üle arutada ja maailma muuta!
Kaardid on jagatud viide pakki. Enne uue kaardikomplekti kasutamist asetage kõik eelneva kaardikomplekti kaardid põhjus-tagajärg seoses aluspaberile.
Mängu eesmärgiks on meeskonnaga koostöös asetada kliimamuutuse tegureid esitlevad kaardid põhjus-tagajärg seoste põhjal aluspaberile ning seejärel neid seoseid arvesse võttes kaardid nooltega omavahel ühendada.
Mängimiseks on Teil vaja ühte kaardipakki 6 - 8 inimese kohta, 2m² mängu aluspaberit, pliiatseid, kustukummi, markereid ja kleeplinti või kleepepastat.
Kuidas mängida?
Set 1
www.climatecollage.org1
Siit algab kõik…
Päikesekiirguse
peegeldumine
Päikesekiirguse
imendumine
Infrapunakiirgus
Kasvuhoone-efekt
15°C
-18°C
°C
Lisa kasvuhoonegaasi efekt
13
+ 5°C
+ 2°C+ 1°C
Temperatuuri tõus
21
Alli
kas: V
alit
suste
vahe
line
Klii
ma
muutu
ste N
õukogu
(IP
CC
)
Merejää sulamine
18Photo : NASA
Merevee taseme tõus
22
80 cm
40 cm
Alli
kas: V
alit
suste
vahe
line
Klii
mam
uutu
ste
Nõukogu (
IPC
C)
Set 1
www.climatecollage.org18
Merejää sulamine ei tekita merevee taseme tõusu (nagu jääkuubiku sulamine veeklaasis ei aja ka vett klaasis üle ääre).
Seevastu muutub merejää sulamise tagajärjel Maa kogupindala tumedamaks
ning imab rohkem päikesekiirgust.
Set 1
www.climatecollage.org
Alates 1900. aastast on mereveetase tõusnud 20 cm. See on kolme
teguri tagajärg: 1) Merevee soojuspaisumine
2) Liustike sulamine3) Mandrijää sulamine
22
Set 1
www.climatecollage.org13Kasvuhoonegaas on tavapärane nähtus
(muideks, kõige olulisem kasvuhoonegaas on veeaur). Ilma kasvuhoonegaasi efektita, planeetoleks 33°C külmem ja elu maal nagu me sedatunneme oleks võimatu… Aga inimtekkeline
süsinikdioksiid (CO2) ja teisedkasvuhoonegaasid (KHG) tugevdavad
naturaalset kasvuhooneefekti ja viivad kliimatasakaalust välja.
Set 1
www.climatecollage.org21
Siin viitame me keskmise õhutemperatuuri tõusule Maa pinnal. See on alates 1900. aastast
tõusnud juba 1°C võrra. Olenevalt stsenaariumist tõuseb see 2100. aastaks 2°C -
5°C. Viimase jääaja lõpus (20 000 aastat tagasi) oli keskmine temperatuur ainult 5°C madalam
kui täna... Ja selle sulamine kestis 10 000 aastat.
2
Tööstus Ehitiste soojendamine ja jahutamine
3
Transport
4
Metsade hävitamine
6
Set 2
www.climatecollage.org4
Transpordisektor on tugevalt naftast sõltuv ning tekitab seeläbi
15% kogu kasvuhoonegaasi heidetest (KHG).
Set 2
www.climatecollage.org6
Metsade hävitamine tähendabpuude raiet või maha põletamistulatuses, mis ei võimalda metsa
iseseisvat taastumist. 80% metsadehävitamist tehakse
põllumajanduslikul otstarbel.
Set 2
www.climatecollage.org2
Tööstussektor kasutab fossiilkütuseid ja elektrit ning
tekitab seeläbi 40% kogu kasvuhoonegaasi heidetest
(KHG).
Set 2
www.climatecollage.org3Ehitiste (elumajade ja
ärihoonete) soojendamiseks ja jahutamiseks kasutatavad
fossiilkütused ja elekter tekitavad 20% kogu kasvuhoonegaasi
heidetest (KHG).
Põllumajandus
8
Muud kasvuhoonegaasid
9
CO2 kontsentratsioon (ühik: miljondikosa)
1000 miljondikosa
280 miljondikosa
410 miljondikosa
400 miljondikosa
Alli
kas: V
alit
suste
vahelin
e K
liim
am
uutu
ste
Nõukogu (
IPC
C)
11
Looduslikud süsiniku sidujad
Sourc
e :
GIE
C
12
Atmosfäär
Fotosüntees
1/2
1/4
Ookean 1/4
Set 2
www.climatecollage.org11
Umbes pool CO2 heidetest püüavad kinnilooduslikud süsiniku sidujad, teine pool
jääb aga atmosfääri. CO2 kontsentratsioonon tõusnud 280-lt 410-le ppm
(miljondikosa).
Set 2
www.climatecollage.org12
Pool iga-aastastest CO2 heidetest lendubatmosfääri ja teine pool imendub
looduslikesse süsiniku sidujatasse: - 1/4 vegetatsiooni (fotosüntees)
- 1/4 ookeani.
Set 2
www.climatecollage.org8Põllumajandus toodab vähesel määral
süsinikdioksiidi (CO2) heiteid, kuid toodab paljumetaani (CH4) - eriti veisekasvatuse ja riisi
tootmise tõttu ja palju lämmastikdioksiidi (N2O) -peamiselt väetiste kasutamise tõttu. Kokku
põhjustab põllumajandus 25% kasvuhoonegaasidest (KHG), kui arvestada ka
sellest tulenevat metsade hävitamist.
Set 2
www.climatecollage.org9
Süsinikdioksiid (CO2) ei ole ainukekasvuhoonegaas, sellesse gaaside
gruppi kuuluvad veel peamiseltpõllumajanduse tagajärjel tekkivad
metaan (CH4), lämmastikdioksiid (N2O) ja veel mõned teised gaasid.
Ookeani hapestumine
Source : GIEC
Ookeani h
apestu
min
e e
rinevate
s
RC
P s
tsenaarium
ites (ühik
: pH
)
24
Aerosoolid
10
Energiaeelarve
Jää sulamine
Pinnasesse hajumine
0,03
0,03
Ookean
Atmosfäär0,01
0,93
Alli
kas:
Valit
sust
eva
helin
e K
liim
am
uu
tuste
Nõu
kog
u (
IPC
C)
14
2,3 W/m²
Allikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)
15
Aerosoolid
Kasvuhoone-efekt
Kiirgusbilanss
Set 3
www.climatecollage.org14
See graafik selgitab, kuhu tasakaalust väljas kiirgusbilansi tagajärjel Maale kogunev lisa-
energia neeldub: see soojendab ookeani, sulatab jääd, hajub
maapinda ja soojendab atmosfääri.
Set 3
www.climatecollage.org15
Kiirgusbilanss on näitaja, mis mõõdab igalsekundil maale jõudva ja maalt tagasi
kiirguva energiahulga vahet. Kiirgusbilansson inimtekkeliste kasvuhoonegaaside tõttupositiivne (3,1 W/m²) ja aerosoolide tõttunegatiivne (-0,8 W/m²), seega kokku 2,3
W/m².
Set 2
www.climatecollage.org24
Kui CO2 lahustub ookeanis, saabtemast H2CO3 ja siis HCO3 - need on happe ioonid. Selle reaktsioonitagajärjel ookeani pH tase langeb
ehk ookean hapestub.
Set 3
www.climatecollage.org10
Ei, mitte aerosool-pihustid, mis teile ilmseltesimesena pähe tulid. Aerosoolid on
atmosfääris hõljuvad imepisikesed tahked võivedelad osakesed, mis tekivad fossiilkütuste
mitte täielikul põletamisel. Aerosoolid ohustavadinimeste tervist ja panustavad negatiivselt
kiirgusbilanssi (jahutades kliimat).
Liustike sulamine
16
Veetemperatuuri tõus
17
Mandrijää
19
+ 7m
+ 54mAllikas: Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC)
Veeringe häired
RCP stsenaariumi 8.5 ennustatav sademete koguse muutus aastatel 2081-2100 võrreldes
perioodiga 1986-2005.
20
Set 3
www.climatecollage.org19
Mandrijää ehk suure paksuse ja pindalaga liustikud asub Gröönimaal ja Antarktikas. Kui nad täielikult sulavad, kergitavad nad merevee taset Gröönimaa puhul 7 m ja
Antarktika puhul 54 m.
Set 3
www.climatecollage.org20
Aurustumine ookeani pinnalt kasvab kui ookeani ja atmosfääri temperatuur
tõusevad. Seeläbi tekib rohkem vihmapilvi ja sademeid. Samasugune aurustumise fenomen eksisteerib ka maapinna ja õhu vahel, kuivatades maapinda ja tekitades
põudasid.
Set 3
www.climatecollage.org16
Peaaegu kõik liustikud on massi kaotanudja sajad neist on juba täielikult kadunud,
tõstes sulades merevee taset. Need samadliustikud mängivad olulist rolli magevee
allikatena.
Set 3
www.climatecollage.org17
Ookean imab 93% maale kogunenud energiast. Seega on
tema temperatuur kasvamas, eriti ülemistes kihtides. Soojenedes
suureneb ka vee maht.
Lupjumisprobleemid
© n
oa
a
23
Maapealne bioloogiline mitmekesisus
25
Ajutised üleujutused
26
Mere bioloogiline mitmekesisus
27
Set 4
www.climatecollage.org26Veeahela häirimine võib tekitada
veetaseme tõusu või langust. Veetasemetõusu korral võib tekkida ajutine üleujutus.
Kui maapind on eelnevalt põua pooltkuivatatud, siis on üleujutuse tagajärjed
hullemad, sest vesi jookseb möödamaapinda selle asemel, et maapinda
imbuda.
Set 4
www.climatecollage.org27
Kuna pteropoodid ja kokolitofoorid on toiduahela alus, siis nende kadumisel
on kogu mere bioloogiline mitmekesisus ohustatud. Olulist rolli
mängib ka ookeani soojenemine.
Set 4
www.climatecollage.org23
Kui pH langeb, muutub eksoskelettide teke keerulisemaks.
Set 4
www.climatecollage.org25
Temperatuuri ja veeahela muutused mõjutavad loomasid ja taimi: nad migreeruvad või surevad välja,
harvematel juhtudel võivad nad ka vohada.
Tsüklonid
34
Pteropodid ja kokolitofoorid
29
Põuad
30
Kestvad üleujutused
33
Set 4
www.climatecollage.org30
Veeahela häirimine võib põhjustada Maa üldise veekoguse tõusu või langust. Kui
need häired põhjustavad veetaseme langust, on tegemist põuaga. IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste
Nõukogu) teadlased on hinnanud, et põuad võivad tulevikus sageneda.
Set 4
www.climatecollage.org33
Tsüklonid ja ilmastikuhäired toovad kaasa tuule (seeläbi ka lained) ja madala rõhu. 1
hektopascali suurune rõhulangus tähendab aga 1 cm suurust veetaseme tõusu.
Seetõttu võib see põhjustada rannikualade üleujutamist, mida süvendab globaalse
soojenemise põhjustatud merepinna tõus.
Set 4
www.climatecollage.org34
Tsüklonid kasutavad ookeani pinnal olevate soojade vete energiat.
Nende jõud on kliimamuutuste tõttusuurenenud. Globaalse
soojenemise tõttu muutuvad nadtugevamaks.
Set 4
www.climatecollage.org29
Pteropoodid on zooplanktonid ja kokolitofoorid on fütoplanktonid. Nendel mikroorganismidel on
lubjarikas koor.
Haigusevektorid
28
Mageveevarud
31
Põllumajanduse saagikuse langus
32
Metsatulekahjud
35
Set 5
www.climatecollage.org32
Toidu tootmist võivad mõjutada temperatuur, põuad, äärmuslikud ilmastikuolud, ajutised ja kestvad
üleujutused (nt Niiluse delta).
Set 5
www.climatecollage.org35
Forest fires start more easily during droughts and heat waves.
Set 5
www.climatecollage.org28
Kliima soojenemise tagajärjel migreeruvad loomad. Mõned neist kannavad haigusi ja levitavad neid
migreerudes aladele, kus elanikkond ei ole neile haigustele
immuniseeritud.
Set 5
www.climatecollage.org31
Mageveevarusid mõjutavad muutused vihmasajus ja liustike
kadumine, millel on veevoolu liikumises regulatiivne roll.
Kuumalained
36
Näljahäda
37
Inimeste tervis
38
Kliimapagulased
39
Set 5
www.climatecollage.org38
Näljahäda, haigusvektorite paigast nihkumine, kuumalained ja relvastatud konfliktid võivad mõjutada inimeste tervist.
Set 5
www.climatecollage.org39
Kujutage ette, et elate kohas, mis on kliimamuutusest imeliselt säästetud. Mitu miljardit inimest võivad tulevikus
tahta seda kohta teiega jagada.
Set 5
www.climatecollage.org36
Üks temperatuuri tõusu ilmingutest on kuumalainete tihenemine.
Set 5
www.climatecollage.org37
Näljahädade põhjuseks võib olla põllumajanduse saagikuse langus ja mere bioloogilise mitmekesisuse
vähenemine.
Relvastatud konfliktid
40
Igikelts
41
Metaanhüdraadid
42
1
43
10
2
5
6
8 9
14
16 1718
19
20
21
22
27
25
26
28
30
31
32
33
34
35
36
37 38
39 40
42 41
https://prezi.com/view/tJJYWcXs12lz9cXCngmH/
11 13
15
Korrektsioon
Korrektsioon
Set 5
www.climatecollage.org42
Metaanhüdraadid (või metaanklatraadid) on ookeani põhjas mandri nõlvadel moodustunud jäävorm, mis sisaldab
metaanimolekule. Üle + 2°C temperatuuritõus võib nad ebastabiilseks
muuta.
The C
lim
ate
Collage -
ET-E
E -
Adult
s–
V7.2
–04/11/2020
Skäneerige, et meieni jõuda!
MTÜ Fresque du Climat kontaktandmed: +33 7 52 10 59 44 / [email protected]
Kliimakollaaži autori Cédric Ringenbach-i kontaktandmed: +33 7 54 57 86 65 / [email protected]
Igasuguse ärilise kasutamise puhul tuleb maksta MTÜ-le Fresque du Climat10% saadavast tulust voi 3€ mängija kohta kui mängujuht ja korraldaja on ettevotte / asutuse töötajad. Litsentsi täpne kirjeldus on saadaval siin: https://fresqueduclimat.org/licence/Mängu tulu eest tuleb maksta MTÜ-le Fresque du Climat siin: www.fresqueduclimat.org/droits/
Kasutuslitsents mitteäriliseks otstarbeks on Creative Commons BY-SA-NC.
Kliimakollaaži töötas välja Cédric Ringenbach ja selle levitamisegategeleb Kliimakollaaži MTÜ.
Eesti keel
ET-EE
Set 5
www.climatecollage.org40
Nii ei tohiks me lasta sel lõppeda…
Set 5
www.climatecollage.org41
Igikelts tähendab püsivalt külmunud maad. Hetkel näeme, et see hakkab sulama, vabastades õhku maa all ladustuvat
metaani (CH4) ja süsinikdioksiidi (CO2). Kuikliima soojeneb üle + 2°C, voib see
protsess kiireneda ja see voib omakordatekitada kliimamuutuse ahelreaktsiooni.