fotosüntees 2008

20
FOTOSÜNTEES Koostas: Kristel Mäekask

Upload: kristel-maeekask

Post on 20-Jun-2015

2.537 views

Category:

Education


4 download

DESCRIPTION

õppematerjal gümnaasiumile

TRANSCRIPT

Page 1: Fotosüntees 2008

FOTOSÜNTEESKoostas: Kristel Mäekask

Page 2: Fotosüntees 2008

Fotosüntees on protsess, mille tulemusena valmistatakse veest ja süsihappegaasist valgusenergiat kasutades glükoos ja hapnik.

Fotosüntees toimub rohelistes taimedes.

Fotosünteesivõimelised on ka

tsüanobakterid.

6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2

Page 3: Fotosüntees 2008

leukoplast kloroplast kromoplast

PLASTIIDID

Page 4: Fotosüntees 2008

Taime roheliste osade rakkudes on kloroplastid , mis sisaldavad rohelise värvusega ainet – klorofüll

Page 5: Fotosüntees 2008

Klorofüll paikneb membraansetes tülakoidides, mis moodustavad vedrutaolised graanid.

Klorofüll võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida lähteainetest CO2 ja H2O orgaanilisi ühendeid.

Sünteesiprotsessi, mille käigus see toimub, nimetatakse fotosünteesiks.

Page 6: Fotosüntees 2008

Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad:

valguse tugevusest

süsihappegaasi konsentratsioonist õhus

taimede varustatusest vee ja mineraalainetega

taime füsioloogilisest seisundist

temperatuurist

lehe vanusest

taimeliigist

Kuidas suurendada fotosünteesi intensiivsust?

Link: Fotosünteesi efektiivsuse sõltuvus väliskeskkonnast

Page 7: Fotosüntees 2008

Kasvuhoones saab kergesti mõjutada keskkonnategureid nagu valgustugevus, süsihappegaasi konsentratsioon, temperatuur, vee- ja toitainete hulk

Page 8: Fotosüntees 2008

Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750 nm

Maksimaalne efektiivsus on spektri punases või violetses osas.

NÄHTAV VALGUS

Page 9: Fotosüntees 2008

Fotosünteesiks sobivaim temperatuurivahemik on 0-40°C

Maksimaalse intensiivsus on vahemikus 20-30°C

Sobivaim keskkond on troopika

Page 10: Fotosüntees 2008

Fotosünteesi valgusstaadium:

Reaktsioonid kulgevad kloroplastide tülakoidi mebraanides ainult valgusenergia mõjul.

Ergastunud pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi.

2H2O 4H+ + 4e- + O2

Eralduvad vesinikioonid ja elektronid.

Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri.

Page 11: Fotosüntees 2008

Fotosünteesi valgusstaadium:

Link: Fotosünteesi valgusstaadium

Ergastunud pigmendid osalevad NADPH moodustamisel.

NADP + e- + H+ NADPH

Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri.

Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks.

Page 12: Fotosüntees 2008
Page 13: Fotosüntees 2008

Valgus siseneb pigmentidesse.

Page 14: Fotosüntees 2008

Vee fotolüüs

Eralduvad vesinikioonid, elektronid ja hapnik

Page 15: Fotosüntees 2008

ADP-le lisandub fosfaatrühm (punane) ning moodustud ATP

Page 16: Fotosüntees 2008

Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel:

Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas.

Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2.

Vesinikuallikaks on NADPH.

Energiaallikaks on vaja ATP molekulid.

CO2 + NADPH C6H12O6 + H2O + NADP

18 ATP 18 ADP + 18 Pi

Page 17: Fotosüntees 2008

NADP-d ja ADP-d kasutatakse uuesti valgusstaadiumi reaktsioonides.

Glükoos väljub kloroplastidest või moodustab neis säilitustärklise.

Glükoosist ja Calvini tsükli vaheühenditest saab alguse lipiidide ja aminohapete süntees.

Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel:

Page 18: Fotosüntees 2008

H2O

O2

valgusstaadiumPimedus-staadium

glükoos

CO2

ATP

NADPH

ADP

NADP

valgusenergia

aminohappedlipiidid

tärklis

http://www.compulink.co.uk/~argus/Dreambio/photosynthesis/photosynthsis%20animation.htm

Page 19: Fotosüntees 2008

Fotosünteesi tähtsus:

Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine;

Glükoos on põhiline energiallikas enamikes organismides;

Toiduahela esimeseks lüliks;

Lähteaineks teiste orgaaniliste ainete sünteesis;

Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel.

Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal;

Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas);

Page 20: Fotosüntees 2008

Kasutatud materjal:http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Plagiomnium_affine_laminazellen.jpeg

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Fotosynteza2.png

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Greenhouse_for_strawberry.jpg

http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Tobacco.jpg

http://www.sciencegeek.net/Biology/review/graphics/Unit1/plantcell2.gif

Järvalt, H. 2003. Bioloogia lühikursus gümnaasiumile. Tallinn: Avita

http://www.miksike.ee http://35.9.122.184/images/10-Photosynthesis/10-20-PhotosynthesisRev-NL.gif http://www.science.siu.edu/plant-biology/PLB117/JPEGs%20CD/0076.JPG http://www.bio.davidson.edu/courses/Bio111/Photosynth/PS.html http://35.9.122.184/images/10-Photosynthesis/10-13-LightReactions-L.gif

http://www.muhteva.com/resimler/2013resimler/Plastitler-gorevi-ve-ozellikleri-90-0.jpg