30 Reisimaailm 5/2012

REISIKIRI

„Frankoonia on nagu võlukummut, mille mahukad sahtlid too-vad nähtavale aina uusi värviküllaseid ja hinnalisi aardeid, ja nende hulk näib olevat otsatu.“ Nii kirjutas romantismiajastu poeet Karle Leberecht Immermann enam kui sada kuusküm-mend aastat tagasi, ja peab tunnistama, et mitte midagi pole vahepeal õnneks muutunud.

Põhja-Baierimaal asuv Frangimaa on tõepoolest endiselt kütkestav ja ahvatlev sihtkoht nii gurmee-,

veini-, kultuuri- ja ajaloohuvilistele ning siin jätkub avastamist ja nautlemisrõõmu absoluutselt igale maitsele. Eelkõige aga neile, kellele maitseb vein. Ja veel enam

Frangimaa südames veinijanu kustutamas

Reisimaailm 5/2012 31

REISIKIRI

neile, kellele maitseb valge vein. Tänasel turismikaardil jaotatakse

Frankoonia (kellele keeleliselt rohkem suupärane, võib kasutada ka Frangimaa) viieteistkümneks külastuspiirkonnaks: Fichtelgebirge, Frankenalpi, Hassberge mäed ja Frankooni Šveits, Altmühli jõe-orus asuv looduspark, Frankewaldi ja Steigenwaldi metsaalad, Frankoonia järvistu, Rhön, Nurenberg, Spessart-Mainland, Tauberi ja Maini jõeorud ning muidugi kuulus Frankoonia veinipiir-kond, mille viinaaedades valmib noobel ja kõrgelt hinnatud Silvaner. Looduse äärmine mitmekesisus ja ajaloolis-kul-

tuuriline rikkus on andnud Frangimaale hellitusnime – „miniatuurne Saksamaa“.

Iidsetel aegadel frangi hõimude poolt hõivatud piirkond oli ka hiljem Saksa-Rooma keisririigi süda ning piirkonna ajaloo väärikus torkab silma igal sam-mul. Tänapäeval jaotub Frankoonia admi-nistratiivselt kolmeks: Alam-, (keskus Würzburg), Kesk-, (keskus Ansbach) ja Ülem-Frankooniaks (keskus Beyreuth). Kuid kindlasti tulevad ka Saksamaad mitte ehk nii väga hästi tundvatele lugejatele lisaks eelnimetatuile tutta-vad ette ka sellised lähiümbruse linnad nagu Nürnberg, Bamberg, Rothenburg,

Kulmbach, Coburg ja Regensburg – iga-üks kuulus ja kaunis omal moel.

Frankoonias on koguni kolm UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat objekti: Würzburgi residents (ehitati 1720-44, lõplikult valmis 1780) ning mis lisaks Saksamaa suurimale ja vanimale veinikeldrile võib uhkusta-da nii maailmakuulsa Itaalia kunstniku Giovanni Battista Tiepolo freskode kui ka barokkajastu tipparhitekti Balthasar Neumanni ajastu imeks peetava võimsa trepihalliga (muidugi mõista on ka resi-dents ise ja selle pargikompleks imet-lusväärsed!). Samuti kuulub nimistusse

Würzburgi residents.

Würzburgi residentsi kuulus trepihall.

Marienbergi kindlus on ümbritsetud viinamarja-

aedadega.

32 Reisimaailm 5/2012

REISIKIRI

Bambergi vanalinn koos linna sümbo-liks oleva imekauni toomkirikuga, kus saab näha tõelisi sakraalkunsti ja Saksa keisritega seotud haruldasi aardeid, ning kolmandaks 180 kilomeetri pikkune Püha Rooma keisririigi piirikindluste süsteem (Limes Romanus), mis läbib Kronachi, Prichsenstadti, Ochsenfurti ja Miltenbergi ning mille kõrgetel kalda-pealsetel asuvad muljetavaldavad kind-luslinnad, mille kitsad tänavad ja roman-tilised sisehoovid on lihtsalt lummavad. Samuti on piirkond rikas looduslikele termaalallikatele rajatud spaade poolest – Frangimaal on neid ligi kakskümmend ning Bad Kissingeni peetakse Saksamaa kõige kuulsamaks tervisespaaks, Bad Köningshofen on aga Saksamaa kõige esimene looduslik raviveekeskus ja Staatsbad Stebenis on kõige kuumemad soojaveeallikad.

Kuid lubage seekord jätta targu kõr-

vale matkameeste ja loodussõprade rajad ja ajaloohuviliste meelehärmiks ka aja-loosündmustes sügavuti kaevumine ning keskenduda antud juhul elunaudinguist ühele parimale – hõrgule keelekastele ning lisada kultuuri- ja ajalugu juurde vaid näpuotsaga. Sest ütleb ju kohalik kõnekäändki, et elu ilma peota (=veini-ta) on sama, kui võtta ette pikk reis, ilma et sul oleks ulualust, mis ajastust sõltu-mata tähendab rändajale tühja kõhtu ja nukrat meelt.

Niisiis – elagu vein!Olgu ajaloo, kuumaveeallikate ja lossi-de-kindlustega nagu on, sakslased tea-vad, mida tähendab tõeline puhkus ja elunautimine ning seda, et see käib alati käsikäes keelt alla viivate hõrgutiste ja hää veini või õllemärjukesega (piir-konnas on enam kui 300 väikest pruu-likoda!). Esimesed köögikunsti võlu-

sid hinnata oskavad külastajad saabu-vad Frankooniasse juba varakevadel, mil veinimajades hakatakse korkide mõnusa mulpsumise saatel noori veine lahti kor-kima (Jungweinprobe – noore veini mek-kimine) ja kui suurtel liudadel serveeri-takse uhkusega esimesi õrnu spargleid ja värskeid kartuleid. Samuti tahetakse osa-lised olla ühel aasta suurimal peol ehk Frangimaa Veinikuninganna valimis-tel. Igal aastal valib tänaseks juba 176 aastaseks saav Frangimaa Veinitootjate Liit oma veinisaadiku ning valib välja kümnes erinevas kategoorias parimad veinid. Veinituurid huvilistele alga-vad mais ja kestavad hilissügiseni ning valik Frankoonia veinidega sinasõp-rust sobitada on avar, pakutakse tuure: „Külas veinimeistritel“, „Öö veinitalus“, Veinirestoranid ja romantilised hotellid“, „Vinoteegid“, „Veinifestivalid“, Vein ja gurmee“ ja nii edasi.

Veinipidu Hombergis.

Reisimaailm 5/2012 33

REISIKIRI

„Veininelinurgad ja -kolmnur-gad“ Ajaloolistele andmetele tuginedes võib julgelt väita, et veini on Frangimaal val-mistatud enam kui tuhat aastat – esime-sed kirjalikud teated veinivalmistami-sest Fulda benediktiinide mungakloost-rist pärinevad 8. sajandist. Juba keskajal oli piirkonnas viinaaedade all enam kui 40000 hektarit maad, mis on kordi enam kui tänasel päeval, mil see küündib vaid 6100 hektarini. See-eest räägib veini kvaliteet ilmselgelt tänaste veinimeistri-te kasuks. Laias laastus võib Frangimaa veinipiirkonnaks lugeda territooriumit Bambergist kuni Aschaffenburgini. Siin valitseb kontinentaalne kliima, mis on mõjutatud Vahemere soojast kliimast ning see sobib koos siinsete mineraalse pinnasega viinamarjade kasvatamiseks ideaalselt. Kuigi talved võivad siinkan-dis olla vahel üsna karmid ja nii mitmel-

gi aastal on kevadkülmad viinamarjade õiekobaratele massiliselt liiga teinud. Viimati juhtus see eelmisel aastal, mis annab alust arvata, et 2011. aasta veini-del saab olema tavapärasest krõbedam hind. Kui juba hinnast juttu, siis just siin ja ei kusagil mujal veini ostes saate kätte kõige parema hinna ja kvaliteedi suhte ja kuigi on veine, mille kohta tavakoda-nik võib öelda kallis, on valdav enamus Frankoonia veine väga soodsa hinnaga. Seepärast soovitus – tulge Frankooniasse võimalusel ratastel, mitte lennukiga.

Viinamarjaistandike piirkonnad jao-tuvad Frangimaal laias laastus kahte suurde ja ühte väiksemasse piirkon-da – punaste viinamarjasortide peamist kasvuala nimetatakse „suureks nelinur-gaks“ (Mainviereck) ja valgete viina-marjasortide kasvuala “suureks kolm-nurgaks” (Maintrieeck). Punased sordid armastavad sooja ja nende päralt ongi

Frangimaa kõige läänepoolsemad, kõige laugjamad ja punased savi- ja liivaki-vi rikkad viinamäed ning siin on kõige soojem kliima kogu Baierimaal. Olgu öeldud, et Frankoonia punased veinid on üsna noorukesed, sest nende kulti-veerimine algas alles möödunud sajandi 70ndate algul. Eriliselt kõrge kvalitee-diga on siinsed Pinot Noir ja harulda-ne sort Frühburgunder. Parimad siinsed punaseid veine valmistavad veinimajad asuvad Bürgstadtis, Grossheubachis ja Maini äärses Klingenbergis.

“Suur kolmnurk” asub otse Frangimaa südames ja siinsed viinaaiad uhkelda-vad hõrkude valgete sortidega, mille kuningannaks on kahtlemata Silvaner. Maini jõe lubjakivistel järskudel nõlva-del kasvavad hästi valged sordid, lisaks juba eelnimetatud Silvanerile on Müller-Thurgau, Riesling, Bacchus jpt. ning neile on omane selgelt äratuntav mine-

Hea teada:• Kõigi Frankoonias

toimuvate suu-remate ja väik-semate veiniüri-tuste- ja festiva-lide kohta kuni aasta lõpuni leiad infot ja saad kalendri alla laadida: www.fran-kenwein-aktuell.de

• Üldinfo kõige vajaliku ja kohalike kultuurifestivalide, restoranide ja hotellide kohta Frankoonias leiad: www.franken-weinland.de ja www.frankentourismus.de

• Würzburgi Turismiinfokeskus Congress Centrum e-post: tourismus@wuerzburg.de www.wuerzburg.de

Frankoonia

Frankoonia vapp

34 Reisimaailm 5/2012

REISIKIRI

raalsus ja peen aroom. Siinne Silvaner, mille kohta pärinevad esimesed kirjali-kud andmed juba 17. sajandi keskpai-gast, olevat asjatundjate sõnul aga kogu-ni nii hea, et Frangimaa on ainus koht kogu Saksamaal, kus kuulus Saksa vei-nikuningas Riesling teise veini varju jääb. Kõige kvaliteetsem ja tuntum Silvaneri kasvukoht on Würzburgi lähis-tel asuv Würzburger Stein, ning siinseid veine tuntaksegi sünonüümi Steinwein järgi. Würzburgi, kui Frangimaa süda-me, lähiümbruse linnadest on kõige kuulsamad oma veinide kvaliteedi ja veinifestivalide poolest Dettelbach, Volkach, Randersacker, Sommerhausen, Frickenhausen am Main, Sulzfeld am Main, Sommerach, Escherndorf ja Nordheim.

Kolmas piirkond Steigerwald, mille maapõu on rikas sulfaatide poolest, pakub maitsenaudingut eelkõige neile, kes armastavad tugeva mineraalsuse-ga valgeid veine. Siinsetest veiniküla-dest on tuntumad Iphofen, Rödelsee ja Castell.

Tagatud kvaliteetFrangimaa veinide kõrge kvaliteedista-biilsus tagatakse sellega, et absoluut-selt kõik veinitootjad peavad oma vei-nid laskma kvaliteedikontrolli komis-joni poolt enne pudeldamist ära testida, ja see on veinimaal Saksamaalgi väga haruldane nähtus. Frankoonia veinide-le on omane kõrge mineraalsus ja selle määramine jääksuhkru sisalduse kõr-val on kvaliteedi määramise alus. Ilma igasuguse kõhkluseta peetakse just siin-sest Silvaneri viinamarjasordist valmis-tatud veine teiste mujal maailmas samast marjast valminute kõrval konkurentsitult parimaiks. Kui mujal Saksamaal kas-vatatavat Silvanerit peetakse lihtsateks, hea happelisusega ja meeldivalt puu-viljasteks veinideks, siis on Frankoonia Silvaneris tunduvalt rohkem särtsu ja iseloomu. Pinnase mineraalsus, ele-gantne puuviljasus ja elava happelisu-sega tsitruselised veinid on valge veini armastajate seas väga kõrgelt hinnatud. Enamik Frankoonia valgeid veine on kuivad ja vähetäidlased nn õhukesed vei-nid (näit. Kabinett) või keskmise täidlu-sega (näit. Auslese). Kuid toodetakse ka täidlaseid veine (näit. Beerenauslese ja Trockenbeerauselese). Frankoonia vei-nide puhul kasutatakse koguni eraldi terminit Fränkisch trocken (Frankoonia kuiv), mis viitab siinsete veinide jääk-suhkru sisalduse äärmisele madalusele (5g/l või veelgi vähem), samas kuuluvad Saksamaal üldiselt kuivade veinide alla

kuni 9g/l jääksuhkrusisaldusega veinid. Frankoonia veinide säilivusaeg on

sõltuvalt selle valmistamisviisist eri-nev. Kvaliteetveinid (Qualitätswein ehk Kabinett-veinid) säilitavad oma kvali-tatiivsed omadused kuni kolm aastat. Kui neid hoida kauem, hakkab kaduma neile omane värske puuviljasus. Kõige kvaliteetsemad kuivad veinid (Spätlese), mis on tugeva täidlase maitsega, võivad pudelis edasi laagerduda kuni kuus aas-tat, vahel isegi enam. Mõned haruldased dessertveinid ja jäävein (Eiswein) või-vad kesta aga mitu põlve ja olla suurepä-rased isegi viiekümne aasta möödudes. Tammevaadis laagerdunud punased vei-nid 3 – 10 aastat, kui neid hoida heas vei-nikeldris. Seega ütleb lihtne loogika, et Frankoonia veinidest tuleb rõõmu tunda kohe ja veel parem kui kohapeal.

Kõige kuulsam ikkagi SilvanerKuigi kõige kuulsam kohalik viinamar-jasort on hele viinamarjasort Silvaner, mille kasvupind haarab 2008. aasta andemetele tuginedes 21% (ehk 1,276 ha) kogu kultiveeritavast pindalast, on kõige laiema kasvupinnaga (30% vii-naaedade kasvupinnast ehk 1,838 hek-tarit) sort Müller-Thurgau. Piirkond on eriti tuntud just valgete viinamar-jasortide kasvukohana, mis võtavad enda alla umbes 80% viinaaedadest. Eelnimetatuile järgnevad kasvuala suu-rusega valge sort Bacchus (742 ha), punane sort Domina (347 ha), valge sort Riesling (297 ha) ja punane sort Spätburgunder (254 ha).

Frankoonia veinide silmanähtavaks iseärasuseks lisaks kvaliteetsele sisule on iseäralik pudel – maailmas on vaid mõned piirkonnad, kus villitakse veine ebatavalistesse lapikutesse pudelites-se. Frankoonia Bocksbeutel´ist hoiavad kohalikud suisa küünte ja hammaste-ga kinni ning nad võitsid isegi 1989. aastal Euroopa Liidu „pudelisõja“, mis lõppes nii neile kui ka veel mõne teise Euroopa Liidu piirkonna veinitootja-tele võiduga, mis lubas neil erandkor-ras villida meelepärastesse pudeli-tesse. See polnud lihtsalt kohalike kius või soovimatus liigseid kulu-tusi teha, vaid ajaloo ja traditsioo-nide austamine – Bocksbeutel on Frankoonias olnud kasutusel ligi tuhat aastat.

Tüüpiliselt teistele Saksa veinipiirkondadele tarbitak-se enamus piirkonna vei-nitoodangust ära kohapeal ja ekspordile suurt rõhku ei

panda. Põhjus on lihtne – kohalike endi veiniarmastus, suur turistide hulk, res-toranide-kohvikute ja hotellide arvu-kus tagavad veinidele kõrge nõudluse kohapealgi. Lisaks sellel on pea igal linnal, linnakesel ja külal oma veinifes-tival (Weinfest), millele sekundeerivad veinimajade ja veinitubade soodsad väljamüügid ehk Heckenwirtschaft´id. Muide, jalutades ükskõik missuguses külas või väikelinnas ning nähes kel-legi välisukse taga veinide nimekirja ja/või paari näidispudelit, võite julgelt ja häbenemata anda uksekella ja mee-lepärase veini kaasa osta – nii see asi siin käibki.

Kuidas Frankoonia veinide hulgas paremini orienteeruda? Prädikat-veinide (varem tähistati ka tähistusega QmP) kategooriasse kuu-

luvad kõige kõrgema kvaliteediga Saksa veinid. Kvaliteedimärgi

ja selle eri alakategooriatesse määramise aluseks on veini-toorme ehk viinamarjamah-la suhkrusisaldus, mis sõl-tuvalt piirkonnast ja viimar-

jasordist on erinev. Prädikat-

ras villida meelepärastesse pudeli-tesse. See polnud lihtsalt kohalike kius või soovimatus liigseid kulu-tusi teha, vaid ajaloo ja traditsioo-

Bocksbeutel on Bocksbeutel on BocksbeutelFrankoonias olnud kasutusel

Tüüpiliselt teistele Saksa

ja ekspordile suurt rõhku ei

veinide hulgas paremini orienteeruda? Prädikat-veinide (varem tähistati ka tähistusega QmP) kategooriasse kuu-

luvad kõige kõrgema kvaliteediga Saksa veinid. Kvaliteedimärgi

ja selle eri alakategooriatesse

jasordist on erinev. Prädikat-

Reisimaailm 5/2012 35

REISIKIRI

süsteem võeti esmakordselt kasutuse-le Johannisbergi veinikojas Rheingaus, kus 1775. aastal valmis esimene Spätlese vein.

• Kabinett põhikorjest saadud mar-jast valminud vein, täidlase küpsusega, mineraalne, tavaliselt poolmagus, ker-gelt vürtsikas ja karge, kergelt happe-line vein.

• Spätlase ehk “hiline korje” – pool-magus vein, sageli (kuid mitte alati!) magusam ja puuviljasem kui Kabinett. Spätlese võib olla ka üsna täidlane ja kuiv ning kuna tegu on hilise korjega, pole see nii magus nagu dessertveinid tavaliselt on.

• Auslese ehk “valikkorje” – vein valmib parimatest ehk valikmarja kobaratest, tavaliselt poolmagus või magus rikkaliku maitse- ja lõhnabuke-tiga kuiv vein. Auslese on tippvein, mis katab väga laia veinispektrit ning sobib ka dessertveiniks.

• Beerenauslese – ehk “valikmar-ja korje” valmib ainult valikmarjadest, mis nopitakse üleküpsenud marjakoba-ratest. Suurepärane dessertvein.

• Eiswein valmib viinamarjadest,

mis on looduslikul moel saanud kül-mast näpistada (mitte mingil juhul pole neid marju külmutatud!) Marjade suhkrusisaldus peab küündima aga sellegi poolest samale tasemele nagu Beerenauslese veinide puhul.

• Trockenbeerenauslese ehk “kui-vanud marjade valikkorje” mis tähen-dab üleküpsenud ja krimpsu tõmma-nud kvaliteetsetest marjadest valminud veini, mis on eriti rikkaliku maitse- ja lõhnabuketiga magus vein.

Legendaarsed veinikeldrid, mida tuleb kindlasti Würzburgis külastadaStaatlicher Hofkeller Würzburg.

Saksamaa kõige vanem ja suurem järjepidevalt tegutsenud veinikelder asuti 1128. aastal Würzburgi piis-kopi Embricho poolt koos kloostri rajamisega. Vürstpiiskopliku õukonna veinikeldri staatuse sai 1802. aastal, 1814. aastal nimetati Baieri õukon-na veinikeldriks ja pärast monarhia kukutamist 1918. aastal kannab nime Staalicher Hofkeller Würzburg. Kuna keldri ehitamist juhtis isiklikult kuu-lus arhitekt ja ehitusmeister Balthasar Neumann, on kelder üks ilusamaid veinikeldreid maailmas ja kuuemeet-riste seintega veinipühamu hõlmab kogu Würzburgi vürstpiiskopliku resi-dentsi keldrikorruse ehk 4557 m2. www.hofkeller.de

Weingut Juliusspital. 1576. aastal asutas vürstpiiskop Julius Echter von Mespelbrunn heategevusliku hoolekan-defondi, mille juurde kuulus seeniori-te hooldekodu, mille toimetulekuraha tuli maadelt ja veiniaedadest. Nõnda on see kestnud tänase päevani ning Juliusspital on maailma kõige suurema Silvaneri viinaaia omanik ja Saksamaa suuruselt teine viinamarjaistanduste omanik, kuuludes maailma kümne pari-ma veinimaja nimekirja. Siinne vino-teek on kollektsioonilt haruldane ja vei-nid ekstraklass!

www.weingut-juliusspital.de

Autor tänab koostöö eest lennufir-mat AirBaltic, Saksa Turismiametit ja Franken Tourismust.

TeksT RIINA LUIKFoTod Franken Tourismus

Franken – A Land of Wine and Beauty

More then 160 years ago wrote the romantic era poet Karl Leberecht Immermann:

“Franken is like a magical cupboard: there are always new drawers that open, revealing colorful, shiny trea-

sures, and there is now end to it.” Luckily nothing has changed during centuries and Franken is a trendset-ting destination providing a pleasurab-le experience to vacationers and wine connoisseurs.

Saksamaa kõige vanem ja suurem järjepidevalt tegutsenud veinikelder asutati 1128. aas-tal Würzburgi piiskopi Embricho poolt koos kloostri rajamisega.

Vaade romantilisele Frankoonia maastikule.