füsioloogia areng. eksperimentaalpsühholoogia teke
DESCRIPTION
Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia teke. varase d arengusuun a d füsioloogia, anatoomia, neuroloogia ja astroloogia vallas individuaalsed erinevused – Maskelyne ja Kinnerbrook, 1795 Friedrich Bessel. Esimesed uurimused reaktsiooniaja kohta vaatleja mõju vaatlustulemustele - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia
teke
• varased arengusuunad füsioloogia, anatoomia, neuroloogia ja astroloogia vallas
• individuaalsed erinevused – Maskelyne ja Kinnerbrook, 1795
• Friedrich Bessel. Esimesed uurimused reaktsiooniaja kohta
• vaatleja mõju vaatlustulemustele• lahknevus objektiivse ja subjektiivse reaalsuse
vahel – seetõttu huvi tõus füsioloogia vastu• füsioloogia uurib bioloogilisi protsesse, mille abil
inimene suhteb materiaalse maailmaga
• Nevil Maskelyne David Kinnerbrook
» ...
Bell-Magendie seadus
• 1811. a. Charles Bell - sensoorsete ja motoorsete närvide anatoomiline ja funktsionaalne erinevus
• eristati aistingute ja liigutuste uurimine närvifüsioloogias
• Francois Magendie – 11. aastat hiljem sõltumatult sama tulemus
• avastus vihjas, et võivad olla ka eraldi sensoorsed ja motoorsed piirkonnad ajus
• Charles Bell Francois Magendie
Johannes Müller1801-1858
• spetsiifilised närvienergiad
• 1833 – füsioloogia kui teadus
• tõestas, et eksisteerib viit tüüpi närve, mis kõik reageerivad iseloomulikul viisil
• aistingud on determineeritud kesknärvisüsteemi, mitte füüsilise stiimuli poolt
• Johannes Müller
Hermann von Helmholtz1821-1894
• energia jäävuse seadus organismide puhul• närviülekande kiirus ja mõõdetavus• pertseptsiooniteooria. Aisting ja pertseptsioon.
Vaatleja varasem kogemus.• sügavustaju• Young-Helmholtzi värvinägemise teooria -
võrkkestal on olemas kolme erinevat tüüpi värviretseptoreid, mis vastavad kolmele põhivärvile
Hermann von Helmholtz
Ewald Hering1834-1918
• ruumitaju kui kaasasündinud omadus
• metabolistlik värvitaju teooria
Aju funktsioneerimise varased uurimused
• Frenoloogia. Franz Joseph Gall (1758-1828)• pooldas arusaama, et teadvuses eksisteerivad võimed
transformeerivad sensoorset informatsiooni pakkus kolm lisaväidet:- vaimseid võimeid ei ole inimestel ühepalju- võimed lokaliseeruvad spetsiifilistes aju osades- kui võime on hästi arenenud, on inimesel vastaval kolju osal muhk või esileulatuv osa. Kui võime on alaarenenud, on koljul vastavas kohas nõgus koht või lohk.
• Oli esimesi, kes püüdis seostada kindlaid isiksuseomadusi ja nähtavaid käitumismustreid spetsiifiliste ajufunktsioonidega
• esimene, kes eristas hallaine ja valgeaine erinevad funktsioonid ajus
Franz Joseph Gall
Pierre Flourens1794-1867
• suuraju käärud ei
oma lokaliseerunud
funktsioone;
funktsioneerivad
tervikuna• osa ajust omab
võimet teiste osade
funktsioone üle võtta
Paul Broca1824-1880
• esimene, kes jälgis esmalt käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus, mis seda põhjustas
• Broca piirkond ajus – verbaalset kõnet kontrolliv keskus
• püüdis leida võrdelisi seoseid aju suuruse ja intelligentsuse vahel
Paul Broca
Eksperimentaalpsühholoogia teke
• aistingute süstemaatiline varieerumine füüsilise stimulatsiooni funktsioonina
• Ernst Heinrich Weber (1795-1878)• puutetundlikkus, kinesteetika • leidis, et puutetundlikkus koosneb mitte ühest, vaid
mitmest erinevast meelest: surve-, temperatuuri-, valutundlikkus
• kahe-punkti-lävi• vähima märgatava erinevuse määramise katse standardi
ja muutuva väärtuse vahel • Weberi seadus - vähim märgatav erinevus on alati
konstantne murdosa standardkaalust (esimene kvantitatiivne seadus psühholoogia ajaloos)
Ernst Heinrich Weber
Gustav Theodor Fechner1801-1887
• materialistlik ja spiritistlik maailmavaade• psühhofüüsika alusepanija (uurimus füüsikaliste
ja psühholoogiliste nähtuste seostest)• selleks, et mentaalsed aistingud muutuksid
aritmeetiliselt, peab füüsiline stiimul muutuma geomeetriliselt
• aistingud on alati suhtelised sõltuvalt taustastimulatsiooni tasemest
• absoluutne lävi
Gustav Theodor Fechner
Voluntarism ja strukturalism. Teised varased
lähenemised psühholoogias
Wilhelm Wundt (1832-1920)
• “ametlik” eksperimentaalpsühholoogia rajaja• 1862, “mõttemeeter” –
eksperimentaalpsühholoogia kui teadus on võimalik
• olulisel kohal teadvuse dünaamikat juhtivate seaduste mõistmine
• tahe kui keskne kontsept• voluntarism. Tahte, valikute, eesmärgi
rõhutamine. Esimene psühholoogiakoolkond
• 1879. aastal Leipzigi ülikoolis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi avamine
• psühholoogia eesmärk: lihtsate ja keeruliste teadvuse fenomenide uurimine
• psühholoogia uurib vahetuid protsesse• eksperimentaalpsühholoogia põhieesmärgid:- avastada mõtlemise algelemendid- avastada seadused, mille alusel need
algelemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks kogemusteks
• puhas introspektsioon ja eksperimentaalne introspektsioon
• mõtete elemendid – aistingud ja nendega kaasnevad tunded
• pertseptsioon – passiivne protsess• apertseptsioon – aktiivne ja vabatahtlik, indiviidi
kontrolli all• loov süntees – tajuväljas olevate elementide
korrastamine seostesse, mida pole varem esinenud
• “Völkerpsychologie”
Wilhelm Wundt
Edward Bradford Titchener1867-1927
• strukturalismi esindaja• psühholoogia eesmärk – mis, kuidas ja miks
mentaalses elus toimub• teadlike kogemuste kirjeldamine, mitte seletamine.
Teadvuse struktuuri kaardistamine kui strukturalismi põhieesmärk
• introspektsioon Titcheneri moodi: teadlike kogemuste põhielementide kirjeldamine (aistingud, kujutlused, meeldivused)
• kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism• mentaalsete nähtuste neuroloogilised korrelaadid
Edward Bradford Titchener
Teised varased lähenemised psühholoogias
• Franz Clemens Brentano (1838-1917)• sisukas teadvuse uurimine rõhutab
teadvuse protsesse, mitte sisu – uurib, mida teadvus teeb
• mentaalsete protsesside eesmärk - täita mingit funktsiooni. Tegevuspsühholoogia
• mentaalsed tegevused viitavad objektidele endast väljaspool – intentsionaalsus
• fenomenoloogiline introspektsioon
Franz Clemens Brentano
Carl Stumpf1848-1936
• uurimused kuulmisvõime kohta
• uurimisobjektiks mentaalsed fenomenid, mitte teadvuse elemendid. Sisukate mentaalsete ühikute uurimine
• fenomenoloogia teke
Carl Stumpf
Edmund Husserl1859-1938
• terviklike, sisukate subjektiivsete kogemuste uurimine
• kahte tüüpi introspektsioon
• puhas fenomenoloogiaVaimsete nähtuste põhiolemuse tundmaõppimine peaks eelnema eksperimentaalsetele uurimustele
Edmund Husserl
Oswald Külpe1862-1915
• Würtzburgi koolkond• kujutlusevabad mõtted• süstemaatiline eksperimentaalne
introspektsioon • mentaalne häälestatus• kõrgemaid mentaalseid protsesse saab
eksperimentaalselt uurida • teatud mentaalsed protsessid ilmnevad
probleemi sisust sõltumatult
Oswald Külpe
Narziss Achi katse:
3
7
Hermann Ebbinghaus1859-1909
• mälu ja õppimise eksperimentaalne uurimine
• unustamise kiirus
• üleõppimine
• tähendusrikkus ja õppimine
Hermann Ebbinghaus
Charles Darwin1809-1882
• kirg entomoloogia vastu
• osavõtt ekspeditsioonist 1831-1836
• Thomas Malthusi mõju
• mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt
Darwini evolutsiooniteooria põhipostilaadid:
- järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb
- ellu jäävad olelusvõitluses paremini adapteerunud (individuaalsed erinevused)
- looduslik valik
- adaptiivsed omadused
- evolutsiooni eesmärgitus
- inimese erinevus loomast kvantitatiivne
Charles Darwin
Sir Francis Galton
• intelligentsuse seos sensoorse teravusega; pärilik nähtus
• eugeenika• loodus vs kasvatus• küsimustike kasutuselevõtt• sõnade assotsiatsiooni test• antropomeetria• korrelatsioon
Sir Francis Galton