funktsionalism ja konstruktivism 1920.a. ja lääne-euroop_ kunst 1920-1940
TRANSCRIPT
Funktsionalism ja Konstruktivism 1920. aastatel
&Lääne-Euroopa kunst
1920-1940
Kadi Kivi ja Grete Madisson
Funktsionalismi ja Konstruktivismi eeldused
Pärast sõda tundus kunstnikele lubamatuna peenutsemine, ilustamine ning ornamentika
Ei tahetud luua enam peenutsevale eliidile, vaid rahvamassidele
Sooviti luua süsteemi, selleks kasutati geomeetrilisi vorme (eeskuju sõjaeelne kubism)
Keskkond oli eriti soodne Saksamaal ja Venemaal
Funktsionalism Saksamaal
Funktisonalismi sünnipaik oli 1919.a avatud uus kunstikool “Bauhaus”, (rajajaks Walter Gropius) kus õpetati visuaalseid kunste
Loobuti ornamentidest ja kaunistustest, kuna esemete vorm pidi tulenema nende funktsioonist
Tunnusjoonteks: standardsus, isikupära, põhivahendite kasutamise täpsus, vormide geomeetriline selgus ja lihtsus, erinevate materjalide omapära maksimaalne arvestamine ja tootmise majanduslik põhjendatus
Kuulsamad Bauhausi kunstnikud: Ludwig Mies von der Rohe, V.Kandinsky, P.Klee
Konstruktivism Venemaal
Kunstnikud uskusid kommunistlikku utoopiat või lootsid aidata luua paremat ühiskonda
Kunst pidi looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda
Kujund konstrueeriti geomeetrilistest elementidest Teos pidi osalema esemete tootmises või miitingute
kujundustes, trükiplakatites, konstruktivistlikes monumentides Arhitektuuris eelistati lihtsaid risttahukakujulisi mahtusid Kuulsamad kunstnikud: Vladimir Tatlin, Aleksandr Rodtšenko,
El Lissitzky, vennad Antonie Pevsner ja Naum Gabo
Funktsionalism ja Konstruktivism Euroopas
Hollandis oli ajakiri “De Stijl”(stiil), mille ümber koondus samanimeline kunstnike rühmitus
Kunstnikke ühendas veendumus, et eksisteerivad lihtsad ja selged ilureeglid. Pelgasid dekoreerimist.
Tunnustati horisontaalseid ja vertikaalseid jooni ning kolme puhast põhivärvust. Hiljem ka 45 kraadiseid nurki
Kuulsamad kunstnikud: Theo van Doesburg, Gerrit Thomas Rietvald, Amedee Ozenfant, Charles Edouard Jeanneret ja teised
Bauhausi hoone Saksamaal
Bauhausis disainitud kannud
Vennad Vesininid. Ajalehe “Leningardskaja Pravda” Moskva büroo hoone projekt
Vladimir Tatlin. III Internatsionaali monumendi makett.
Aleksandr Rodtšenko. Reklaam Mosselpromi hoone välisseinal
El Lissitzky. Kõnepult.
Theo van Doesburg. Kompositsioon
Gerrit Rietveldi tool
Gerrit Thomas Rietveld ja Truus Schröder-Schröder. Schröderi maja ja interjöör Utrechtis, Holland.
Amedee Ozenfant. Kooskõlad.
Le Corbusier ja Pierre Jeanneret. Villa Savoye.
Antonie Pevsner. Dünaamiline projektsioon. Pronks.
Naum Gabo. Esimene konstrueeritud pea.
Kokkuvõte funktsionalism ja konstruktivism
Kaunistustest ja ornamentidest loobumine Kunsti esemete vorm tulenes funktsioonist Geomeetriliste elementide selgus ja lihtsus Kunst pidi looma vorme ja konstrueerima
keskkonda Kunst oli igapäeva elu tähtis osa
Lääne-Euroopa kunst 1920-1940
Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis
Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond “Bauhaus”)
Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas)
1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism
Kunsti tunnusjooned
Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus
vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid
kuidas seda kujutati
Saksamaa kunst
“Bauhaus”´i koolkonnas juhtis ühiskondlik optimism, utopism, mujal aga valitses ekspressionism(sõjakoleduste prohvetlik hoiatus)
Sünged karikatuursed teosed, pinge ja dramatism Maaliti elu pahupoolest(O. Dix, M. Beckmann, K.
Kollwitz) Nurgelised joonistused ja rahutu ebaloomulik
kloriit(E. Barlachi, W. Lehmbrucki) Inimfiguurid moonutatud
Suurbritannia kunst
Mõju moodsat kunsti toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel(H. Read),kes pooldasid postimpressionismi
1930. a algas suur tõus Inglise skulptuurikunstis, kus kujutati abstraktset elavat loodust(H. Moore, B. Hepworth)
Itaalia kunst
Antiigi eeskujude järgimine(uusklassitsism, eriti arhitektuuris)
Suursuguste ideaalide kehastamine Futuristid säilitasid võimaluse omapärasele
loomingule, mis kajastas Itaalia dünaamikat
Wilhelm Lehmbruck. Põlvitav naine.
Auguste Herbin. Kompositsioon.
Ernst Barlach. Kättemaksja.
Pablo Picasso
Pablo Picasso. Kolm tantsijat(vasakul) ja Igor Stravinski(paremal).
Pablo Picasso. Guernica.
Henri Matisse
Henri Matisse. Suur lamav akt(vasakul) ja muusika(paremal).
Amadeo Modigliani
Amadeo Modigliani. Istuv akt(vasakul) ja punapäine naine.
Fernand Leger. Kolm naist.
Marc Chagall
Marc Chagall. Mina ja küla(vasakul) ja sünnipäev(paremal).
Georges Rouault. Passioon.
Tamara de Lempicka. Autoportree.
Georges Grosz. Ühiskonna alustalad(vasakul)
Kokkuvõte Lääne-Euroopa kunstist aastatel 1920-1940
Lääne-Euroopa kunstipealinn oli Pariis Pariisis domineeris ilutsev kunst ning võeti
omaks modernistlikud uuendused Saksamaal juhtis ekspressionism(va
“Bauhaus”) Suurbritannias pooldati moodsat
kunsti(skulptuur) Itaalia kunsti märksõnaks oli antiigi järgimine