geograafilised kliimatekketegurid
DESCRIPTION
Geograafilised kliimatekketegurid. Ookeanide ja mandrite mõju kliimale. Merepind on üsna sile – tuule kiirus 2-3 korda suurem Baarilised süsteemid on ookeani kohal püsivamad Albeedo erinevused: veepinnal 0,05-0,14, maapinnal 0,10-0,30, lume korral ka üle 0,9 - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
![Page 1: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/1.jpg)
Geograafilised kliimatekketegurid
![Page 2: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/2.jpg)
Ookeanide ja mandrite mõju kliimale
• Merepind on üsna sile – tuule kiirus 2-3 korda suurem
• Baarilised süsteemid on ookeani kohal püsivamad
• Albeedo erinevused: veepinnal 0,05-0,14, maapinnal 0,10-0,30, lume korral ka üle 0,9
• Valgus levib kümneid meetreid vees, seega veepinna kiirgusbilanss on suurem
![Page 3: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/3.jpg)
Ookeanide ja mandrite mõju kliimale
• Veepinna soojusmahtuvus 3,5% soolsuse juures 0,93 cal/g, mulla puhul 0,5-0,6 cal/g
• Veepind soojeneb ja jahtub ca kaks korda aeglasemalt kui maapind
• Temperatuuri ööpäevane käik ookeanil on väga väike, maismaal aga suur. Sama ka aastase käigu kohta
• Temperatuuri erinevustest tulenevad õhurõhu erinevused mere ja maismaa vahel
![Page 4: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/4.jpg)
Õhurõhu seaduspärasused ookeanil
• Lähistroopikas on maapind aastaringselt soojem kui meri, maksimum ookeani kohal (Assoori, Havai maksimum)
• Parasvöötmes talvel maksimum mandri kohal, meri soojem (Islandi, Aleuudi miinimum)
• Suvel kontrastid väiksemad, mandri kohal rõhk madalam
![Page 5: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/5.jpg)
![Page 6: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/6.jpg)
Globaalne hoovuste süsteem
![Page 7: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/7.jpg)
Soojad hoovused
• Passaathoovused
• Ekvatoriaalne vastuhoovus
• Golfi ja Põhja-Atlandi hoovus
• Kuroshio ja Põhja-Vaikse ookeani hoovus
• Brasiilia hoovus
• Mosambiigi ja Agulhase (Nõelaneeme) hoovus
![Page 8: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/8.jpg)
Külmad hoovused
• Kanaari• California• Peruu• Benguela• Labradori• Grööni• Oyashio• Läänetuulte hoovus• Falklandi
![Page 9: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/9.jpg)
Hoovuste mõju ranniku kliimale
• Soe hoovus (troopikas idarannikul, parasvöötmes läänerannikul) annab soojust ja niiskust
• Külm hoovus (troopikas läänerannikul, parasvöötmes idarannikul) muudab kliima jahedaks ja troopikas täiesti kuivaks
![Page 10: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/10.jpg)
![Page 11: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/11.jpg)
Auramiseks vajalikud tingimused
• Vaba veepind, niiske muld, taimkate
• Energiahulk (päikese energia, sooja õhu advektsioon)
• Sooja hoovuse kohal suur auramine, külma hoovuse kohal palju väiksem
![Page 12: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/12.jpg)
Tingimused, mille korral ookean niisutab maismaad
• Ookeani kohal peab õhu niiskusesisaldus olema suurem kui mandri kohal
• Atmosfääri tsirkulatsiooni iseloom peab soodustama õhu kandumist ookeanilt mandrile
• Atmosfääri vertikaalne kihistus peab soodustama õhu tõusu
![Page 13: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/13.jpg)
Niiskuse jaotuse seaduspärasused
• Troopikas valdab idavool, mandrite idarannik ja eriti mägede idanõlvad on niiske, pilvise ja sademeterohke kliimaga, mandrite läänerannik kuiv, kõrbeline
• Parasvöötmes valitseb läänevool, läänerannikud saavad palju niiskust, sademete maksimum sügisel ja talvel, miinimum kevadel ja suvel
![Page 14: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/14.jpg)
Niiskuse jaotuse seaduspärasused
• Mussoonkliimaga aladel mandrite idaosas on suvel niiskuse kandumine ookeanilt mandrile soodustatud, talvel aga takistatud, kuiv talv muutub kiiresti niiskeks vahetult mere läheduses (Korea, Primorje, Sahhalin)
![Page 15: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/15.jpg)
Udud mere kohal
• Advektiivne jahtumisudu – soojem niiske õhk on liikunud jahedama aluspinna kohale (kevadel ja suvel)
• Advektiivne auramisudu – sooja veepinna kohale on liikunud jahe õhk (sügisel ja talvel)
![Page 16: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/16.jpg)
Ookeanide kliima mõju taimkattele
• Ookeani niisutav ja temperatuuri amplituudi vähendav toime on soodne lopsaka ja soojalembese taimkatte arenguks (öökülma oht minimaalne)
• Lähispolaaraladel madalad suvised temperatuurid takistavad metsakoosluste arengut, valitsevad lopsakad lähisarktilised rannikuniidud
![Page 17: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/17.jpg)
Merelise kliima tunnused• Õhutemperatuuri ööpäevane käik tühine ja
aastane käik on väike – alla 10°C• Temperatuuri maksimum ja miinimum on
aastases käigus nihkunud 1-2 kuud edasi (kevad on jahe ja sügis soe)
• Õhuniiskus suur, sademeid rohkelt, maksimum sügisel ja talvel, miinimum kevadel ja suvel
• Üleminekuaastaajad venivad pikaks• Tuuled tugevad
![Page 18: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/18.jpg)
Kontinentaalse kliima tunnused
• Õhutemperatuuri ööpäevane ja aastane käik on suur
• Temperatuuri ja sademete maksimum esineb põhjapoolkeral juulis ja miinimum jaanuaris, kevad on soojem ja sügis jahedam
• Kevad ja sügis mööduvad kiiresti• Õhuniiskus väiksem, sademeid on vähem,
sademete maksimum suvel
![Page 19: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/19.jpg)
Kliima kuivus (ariidsus)
Väljendatakse sademete ja potentsiaalse auramise (auruvuse)
suhtega.
Niiskusindeks K=R/E
![Page 20: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/20.jpg)
Reljeefi mõju kliimale
Mägialade mõju kliimale võib vaadelda kahes plaanis
a) tekitavad mäestikele omase väga suure ruumilise muutlikkusega kliimatingimused;
b) olles takistuseks õhumasside liikumisele mõjutavad kliima kujunemist palju laiemal
alal.
![Page 21: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/21.jpg)
Mägialade mõju territoriaalne mastaap
• makromastaapne orograafia mõjutab õhumasside liikumist kogu maakeral;
• mõju mesomastaapsetele meteoroloogilistele protsessidele (tsüklonite liikumine, frondid);
• kohaliku reljeefi (org, nõlv, mäehari, kuru, tipp) mõju meteoelementidele.
![Page 22: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/22.jpg)
Kliimat kujundavad
• koha absoluutne kõrgus
• mäeahelike suund ja kuju
• nõlvade ekspositsioon ja kallakus
• reljeefi üldine liigestatus
![Page 23: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/23.jpg)
Mägialade kliimale on iseloomulik suur muutlikkus ja laigulisus, sageli
on mäestik klimaatiliseks piiriks
![Page 24: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/24.jpg)
Üldised kliima kujunemise seaduspärasused mägedes
• kõrguse kasvades õhurõhk langeb • kõrgemal on atmosfääri läbipaistvus suurem • päikesekiirguse hulk on kõrgemal suurem • sõltuvalt nõlvade ekspositsioonist toimub
kiirguse ümberjaotumine nõlvade vahel • albeedo mägedes suureneb lumikatte tõttu ja
väheneb reljeefi suurema liigestatuse pärast
![Page 25: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/25.jpg)
Üldised kliima kujunemise seaduspärasused mägedes
• efektiivne kiirgus mägedes suureneb, kiirgusbilanss väheneb
• mullatemperatuur sõltub nõlva ekspositsioonist
• õhutemperatuur kahaneb kõrguse kasvades, kuid sõltub väga kohalikest oludest
• reljeefi väljaulatuvatel osadel on temperatuuri kõikumised tasandatud, nõgusates osades aga võimendatud
![Page 26: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/26.jpg)
Üldised kliima kujunemise seaduspärasused mägedes
• mäed põhjustavad kohaliku tsirkulatsiooni teket (mäe- ja orutuuled, liustikutuuled, föön, boora jt.)
• tuule väli deformeerub reljeefi toimel • mäed aktiviseerivad tsüklonaalset tegevust,
pilvede ja sademete teket tuulepealsetel nõlvadel
• mäestik on takistuseks õhumasside liikumisteel
![Page 27: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/27.jpg)
Üldised kliima kujunemise seaduspärasused mägedes
• kõrguse kasvades õhu niiskusesisaldus väheneb
• suhteline õhuniiskus üldiselt ei muutu, pilvede tekkimise kihis suureneb ja antitsüklonaalses inversioonikihis väheneb
• pilvisus on mägedes suurem, udu esineb sageli
![Page 28: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/28.jpg)
Üldised kliima kujunemise seaduspärasused mägedes
• sademete hulk kasvab tuulepealsel nõlval kuni teatud kõrguseni, millest edasi hakkab vähenema
• kõrgemal mägedes esineb lund rohkem kui madalamal
• mägedes kujuneb välja klimaatiline kõrgusvööndilisus
![Page 29: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/29.jpg)
Mikroklimaatilised erinevused
Põhjustatud aluspinna erinevustest
Esinevad püsivalt, makrokliima foonil, eelkõige selge ilmaga,
maalähedases õhukihis, fikseerimiseks vaja erimõõtmisi
![Page 30: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/30.jpg)
Mikroklimaatilised erinevused
• Suurenevad üha enam maapinna lähedal
• Temperatuuri amplituud suureneb
• Mulla kohal temperatuuri ööpäevane maksimum 1 tund varem kui 2 m kõrgusel
• Öösel on maapinna kohal õhu püsiv kihistus, inversioon, päeval ebapüsiv kihistus (30 cm kihis langus kuni 5°C)
![Page 31: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/31.jpg)
Mikroklimaatilised erinevused
• Suurim temperatuuri amplituud maapinnal
• Mullas amplituud sügavusega väheneb ja faasid hilinevad
• Suurim soojenemine paljal maapinnal, rohukate vähendab amplituudi
• Halvad soojusjuhid turvas-, liiv- ja rähksed mullad, hea soojusjuht savikas gleimuld
![Page 32: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/32.jpg)
Reljeefi mõju mikrokliimale
• Peamisteks reljeefi teguriteks nõlvade ekspositsioon ja reljeefi üldine liigestatus
• Päikesekiirguse ümberjaotumine nõlvadel• Erinevused mullatemperatuurides• Väiksem ööpäevane temperatuuri amplituud
künka lael, suurim nõos ja orus• Öökülmavaba perioodi pikkuse erinevused
40-50 päeva
![Page 33: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/33.jpg)
Reljeefi mõju mikrokliimale
• Nõgudes suur õhuniiskuse ööpäevane käik, sageli kaste, hall, udu
• Tuule väli on rohkem deformeerunud• Liigestatud reljeef suurendab õhu
vertikaalset liikumist, pilvisust, sademeid• Sademete maksimum kõrgustiku tuule-
pealses osas, miinimum tuulealuses osas• Lumikatte ümberjaotumine nõlvadel
![Page 34: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/34.jpg)
![Page 35: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/35.jpg)
Taimkatte mõju mikrokliimale
• Taimkate raskendab soojus- ja niiskus-vahetust võrreldes palja maapinnaga
• Maapinnale langeb vähem kiirgust ja rohkem neeldub taimkattes
• Temperatuuri ööpäevane amplituud on väiksem, õhuniiskus suurem
• Maksimaalne ja minimaalne temperatuur ei esine mitte maapinnal, vaid kõrgemal
![Page 36: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/36.jpg)
Metsa mõju mikrokliimale
• Peamine osa otsekiirgusest langeb latvadele
• Tiheda metsa alla jõuab vaid hajuskiirgust
• Latvade kõrgusel päeval kõige soojem, öösel kõige jahedam
• Võrreldes lageda alaga on metsas suvel päeval jahedam, öösel soojem
• Ööpäevane temperatuuri amplituud väike
![Page 37: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/37.jpg)
Metsa mõju mikrokliimale
• Õhuniiskus metsas suurem, maksimaalne puude latvade kõrgusel
• Mets takistab õhuvoole, tuul nõrk
• Lumikate metsas ühtlasem, paksem, pole tuule ärakannet, lume sulamine aeglasem
• Metsalagendiku mikrokliima
• Metsaserva mikrokliima
![Page 38: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/38.jpg)
Soomassiivide mikrokliima
• Temperatuuri kõikumised tasandatud
• Sõltuvus veetemperatuurist ja veetasemest
• Põuasel ajal, kui raba “tolmab”, võivad temperatuuri kõikumised olla väga suured
• Õhuniiskus on suurem, sageli esineb udu
• Soomullad suvel kõige jahedamad, kevadel on pinnas kaua jäätunud
![Page 39: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/39.jpg)
Veekogude mõju mikrokliimale
• Temperatuuri kõikumisi tasandav toime
• Suvel võib väike veekogu soojeneda enam kui õhk, talvine jää püsib järvedel kaua
• Öökülmavaba periood on tunduvalt pikem
• Sügisel esineb sageli udu
• Tuuled tugevamad
![Page 40: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/40.jpg)
Mulla tahenemise mikroklimaatiline muutlikkus Haanja kõrgustikul
Aluspinna iseloomustus Mulla tahenemise klass
Reljeef Mulla nimetus Mulla lõimis Tahenemise hilinemine päevades
Kõige varajasemad
Küngaste laed ja lõunanõlvad
Erodeeritud mullad
Liiv, kruusliiv, saviliiv
–
Küngaste laed ja nõlvad
Erodeeritud mullad
Saviliiv, liivsavi, savi
Varajased
Tasased lõigud Kamar-leetmullad Liiv, saviliiv
5
Põhjanõlvad Erodeeritud mullad
Saviliiv, liivsavi
Tasased lõigud Kamar-leetmullad Liivsavi
Parajalt varased
Tasandikud Kamar-leet- ja kuivendatud gleistunud kamarmullad
Liiv
10
![Page 41: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/41.jpg)
Mulla tahenemise mikroklimaatiline muutlikkus Haanja kõrgustikul
Aluspinna iseloomustus Mulla tahenemise klass
Reljeef Mulla nimetus Mulla lõimis Tahenemise hilinemine päevades
Nõlvade jalamid ja lohud
Deluviaalsed kamarmullad
Liiv, saviliiv, liivsavi
Tasandikud Kamar-leetmullad Savi
Parajalt hilised
Nõlvade jalamid ja tasandikud
Kuivendatud kamarglei- ja ülagleistunud kamar-leetmullad
Saviliiv, liivsavi
15
Nõlvade jalamid ja lohud
Deluviaalsed kamarglei- ja gleistunud mullad
Liiv, saviliiv, liivsavi
Kuivendamata kamar-, glei- ja kamar-leetmullad
Saviliiv, liivsavi
Hilised
Nõod Kuivendatud ja kuivendamata kamarglei- ja gleistunud mullad
Savi
20
Kõige hilisemad
Nõod Soomullad (turvasmullad)
Turvas 25 ja enam
![Page 42: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/42.jpg)
Inimühiskonna mõju kliimale
Avaldub majandusliku tegevuse kaudu, mõju kaudne
Metsa maharaiumine, steppide üleskündmine, ülekarjatamine
Fossiilse kütuse põletamine
![Page 43: Geograafilised kliimatekketegurid](https://reader035.vdocuments.pub/reader035/viewer/2022082203/56812d5f550346895d926c46/html5/thumbnails/43.jpg)
Suurlinna kliima
• Väheneb atmosfääri läbipaistvus, otse-kiirguse juurdevool ja efektiivne kiirgus
• Soojasaar - miinimumtemperatuur kõrgem
• Auramine ja õhuniiskus väiksem
• Enam pilvi, sademeid
• Tuule väli deformeerub
• Linnabriis