Tallinna Ülikool

Projektiplaan

Gümnaasiumi valikkursuste läbiviimine e-kursustena

(Moodle’i baasil)

Õppeaine: Projektijuhtimine (IFI7003)

Autorid: Kristi Jaason, Ingrid Arge,

Lauri Monvelt, Kaire Kollom

Tallinn 2013

2

SISUKORD

Projekti lühikokkuvõte ................................................................................................................ 3

Projekti nimi ............................................................................................................................ 3

Projekti põhieesmärk ............................................................................................................... 3

Projekti sihtrühm ...................................................................................................................... 3

Projektimeeskond ..................................................................................................................... 3

Projektijuht ............................................................................................................................... 3

Projekti põhiandmed .................................................................................................................... 4

Põhieesmärk ............................................................................................................................. 4

Alaeesmärgid ........................................................................................................................... 4

Projekti kestvus ........................................................................................................................ 4

Projekti tegevused .................................................................................................................... 5

Projekti oodatavad tulemused .................................................................................................. 5

Projekti taust ................................................................................................................................ 6

Vajadus .................................................................................................................................... 6

Praegune olukord ..................................................................................................................... 7

Projekti tegevuskava .................................................................................................................... 9

Projekti tegevuskava ................................................................................................................ 9

Ajagraafik .............................................................................................................................. 12

Projekti haldamine ..................................................................................................................... 13

Ülesannete ja vastutuse jaotus täitjate vahel .......................................................................... 13

Töö- ja aruandluse korraldus ................................................................................................. 13

Riskide käsitlus .......................................................................................................................... 14

Projekti tulemuste levitamise kava ............................................................................................ 17

Projekti eelarve .......................................................................................................................... 18

Projektiplaani koostamisprotsess ............................................................................................... 20

Kokkuvõte ................................................................................................................................. 22

Lisa 1. Projekti ajagraafik

3

Projekti lühikokkuvõte

Projekti nimi

Gümnaasiumi valikkursuste läbiviimine e-kursustena (Moodle’i baasil)

Projekti põhieesmärk

Vahva gümnaasiumi 10.-12. klassi valikkursuste e-kursuste loomine ja läbiviimine

õpihaldussüsteemis Moodle.

Projekti sihtrühm

Vahva gümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilased ja õpetajad.

Projektimeeskond

Projektimeeskonda kuulub 12 inimest: arendusjuht, õppejuht, IT juht, haridustehnoloog,

kaheksa õpetajat.

Projektijuht

Projektijuht on Vahva gümnaasiumi arendusjuht.

4

Projekti põhiandmed

Põhieesmärk

Projekti põhieesmärk on Vahva gümnaasiumi 10.-12. klassi valikkursuste e-kursuste loomine

ja läbiviimine Moodle õpikeskkonnas.

Alaeesmärgid

● Õpetajate täienduskoolituse kaudu tõsta nende haridustehnoloogilisi pädevusi ning

motiveerida neid õppetöös kasutama kaasaegseid info- ja kommunikatsioonivahendeid

(IKT);

● Virtuaalse õpikeskkonna kasutuselevõtmise kaudu toetada õpetajaid õppeprotsessi

planeerimisel ja suunata õppetööd efektiivsemalt läbi viima;

● Mitmekesistada õppeprotsessi luues kaasaegsed, interaktiivsed ja kaasahaaravad

õppematerjalid;

● E-kursuste toel vähendada gümnaasiumiõpilaste valikkursuste auditoorse õppetöö

mahtu vähemalt 12% ulatuses ja muuta seeläbi õpiprotsess paindlikumaks. Õpilased

saavad õpiülesanded sooritada neile sobival ajal ja kohas;

● Veebipõhise õppe kaudu toetada iseseisva õppija kujunemist ja tagada õpilaste

valmisolek IKT kasutamiseks, mis on vajalikud oskused nii gümnaasiumijärgse

hariduse omandamisel, töökeskkonnas kui ka igapäevaelus (elukestev õpe).

Iga loodava kursuse maht on 35 tundi. E-kursused viiakse läbi kombineeritud õppena, kus osa

õppest toimub kontakttundidena klassiruumis ja osa õpiülesannetest sooritavad õpilased

veebipõhiselt (olenevalt valikkursuse iseärasustest on auditoorse õppetöö maht vähemalt 30%

kogu kursuse mahust).

Projekti kestvus

Projekt kestab jaanuar 2013 - oktoober 2014

5

Projekti tegevused

Projekti käigus tehtavad tegevused:

1. Valikkursuste määratlemine/täpsustamine ja koolitusvajaduse väljaselgitamine 01.-

02.2013

2. Moodle keskkonna installeerimine õpetajatele 02.2013

3. E-kursuste läbiviimise koolituse korrraldamine õpetajatele 02.-04.2013

4. Moodle kasutamise ja e-kursuse loomise koolituse korraldamine õpetajatele 02.-

04.2013

5. E-kursuste sisu loomine 02.-08.2013

6. Projektis osalevate õpetajate ja õppijate IT-alane tugi kursuste Moodle’is

ettevalmistamisel, õppematerjalide loomisel ning e-kursuste läbiviimisel 02.2013-

06.2014

7. Moodle’i kasutamise koolitus õpilastele 09.2013

8. Valikkursuste läbiviimine 09.2013-06.2014

9. Vahekokkuvõtted koolivaheaegadel

10. Kokkuvõte peale läbiviimist - tagasiside õpetajatelt, õpilastelt, analüüs pilootprojekti

laiendamise kohta 06.2014-08.2014

11. Projekti tulemuste tutvustamine meedias ja kogemuse jagamine teiste koolidega.

09.2014-10.2014

Projekti tegevuste täpsem aja- ja tegevuskava on avatud alapeatükis projekti tegevuskava.

Projekti oodatavad tulemused

Vahva gümnaasiumis on valikkursuste läbiviimiseks loodud õpihaldussüsteemis

Moodle’i e-kursused;

Kõik e-kursustena loodud valikkursused on läbi viidud;

Tõusnud on õpetajate haridustehnoloogilised pädevused ning õpetajad kasutavad õppe

läbiviimiseks e-kursuseid;

Õppeprotsessis kasutatakse kaasaegseid õppevahendeid ning -materjale;

Õpiprotsess on paindlik – valikainete läbimise võimalus e-kursusena vähendab

valikkursuste auditoorse õppetöö mahtu vähemalt 12%;

Suureneb õppijate iseseisvus ning valmisolek IKT kasutamiseks.

6

Projekti taust

Vajadus

Valikainete läbiviimine e-kursustena on seotud uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

nõutava kolme õppesuuna ellurakendamisega gümnaasiumis ning sellest tulenev valikainete

loomise kohustus, mis on tõstatanud koolide ette probleemid, kuidas korraldada valikainete

kursuste toimimine õpilaste ja õpetajate jaoks võimalikult efektiivselt.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on oluliselt muutnud keskkonda, kus me elame.

Infoühiskonna arengukava 2013 (http://www.riso.ee/et/infopoliitika/arengukava) kohaselt

tuleb luua võimalused, et riiklikud õppekavad kõigis valdkondades on kaasajastatud tagamaks

infoühiskonnas ja teadmistepõhises majanduses hakkama saamiseks vajalik tehnilis-

tehnoloogiline kompetentsus. Oluline on teadvustada, et IKT pakub uusi võimalusi pidevaks,

paindlikuks ning isikukeskseks enesetäienduseks (e-õpe) ning luua võimalused, et

õppeprotsessis kasutatakse internetipõhist õpikeskkonda paindliku ja õppija individuaalsust

arvestava õppe korraldamisel.

Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013 (http://www.hm.ee/index.php?03236) kohaselt

toetab tehnoloogia kiire areng õppimist ning mõjutab hariduse sisu ja kvaliteeti. Üldhariduse

oluliseks väljakutseks on info-kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise laiendamine kooli

õpikeskkonna kaasajastamiseks ning tingimuste loomine riiklike õppekavade kohaseks e-

õppeks üldhariduses. See muudab oluliselt ootusi õpetaja rollidele koolis ning eeldab

asjakohaste õppemeetodite kasutamist. Eestis üha laienev e-õpe on muutunud igapäevase

koolitöö osaks, suurendades õppe paindlikkust, luues paremad tingimused õppeprotsessi

korraldamiseks ja läbiviimiseks.

Lähtuvalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (vastu võetud 09.06.2010,

https://www.riigiteataja.ee/akt/13332410) on gümnaasiumil nii hariv kui ka kasvatav ülesanne.

Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt

küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena

erinevates eluvaldkondades.

7

Õppetöö kavandamisel kooli tasandil on oluline luua õpikeskkond, kus õpilasel on võimalus:

● täita erinevaid rolle muutuvas õpikeskkonnas (klassiruumist virtuaalsesse

õpikeskkonda);

● kujundada teadlike otsuste kaudu oma õpingute edukus (vastutustunne e-keskkonnas

ülesannete täitmisel);

● kasutada nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega

● hinnata tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule.

Õppe korraldamiseks on soovitav kasutada ka virtuaalset õpikeskkonda, kuna gümnaasiumi

ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud,

mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

Samuti on oluline vajadus lähtuvalt Eesti õpetajahariduse strateegiast 2009-2013

(http://hm.ee/index.php?03236) luua võimalused väärika, motiveeritud ja asjatundliku õpetaja

kujunemiseks, kes:

● tunneb tänapäevaseid infoallikaid ning mitteformaalse õppimise võimalusi;

● kasutab oma töös tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid;

● toetab õppijaid iseseisvate õpioskuste omandamisel, teabe valikul ja töötlemisel.

Õppides projektist „Väikekoolide e-õppe võrgustik“ (http://htk.tlu.ee/vev/;

http://opleht.ee/arhiiv/?archive_mode=article&articleid=5384) on oluline projektis pöörata

tähelepanu õpetajate koolitusele, et suuta kavandada ning ellu viia läbimõeldud ja õppijat

toetav e-kursus.

Praegune olukord

Vahva gümnaasium on üldhariduskool X vallas. Uut õppekava rakendatakse alates 2011.-

2012. õppeaastast. Gümnaasiumisse (10.-12. klass) õppima asuvad noored saavad valida

kolme õppesuuna vahel. Gümnaasiumi riiklikust õppekavast tulenevalt on igal õppesuunal 63

kohustuslikku kursust ja 33 valikkursust. Ühe kursuse maht on 35 tundi. Valikkursustest 20 on

kooli õppekavas kindlaks määratud suunapõhised kursused ja ülejäänud 13 on õpilase poolt

valitud valikkursused ehk vabakursused, mis ei ole õppesuunaga seotud. Valikkursuste

õppesisu ja kasutatavad õppematerjalid otsustab kool ning need on kirjas kursuste

ainekavades. Võimaldamaks kõigil õpilastel valitud kursustel osaleda, toimuvad ainetunnid

enamasti koolipäeva lõpus viimaste tundidena. Selline õppetöö korraldus põhjustab

8

rahulolematust nii õpilastes kui ka nende vanemates ja seetõttu on kool hakanud mainitud

olukorrale lahendust otsima.

Hetkel toimub õppetöö peamiselt auditoorselt ja aeg-ajalt viiakse ainetunde läbi kooli kahes

arvutiklassis, kuid ühtegi õpihaldussüsteemi ega teisi virtuaalseid õpikeskkondi õppetöö

läbiviimisel Vahva gümnaasiumis ei kasutata. Tunnivälisel ajal saavad õpilased avutit

kasutada kooli raamatukogus. Samuti on koolis olemas traadita internet, millele on ligipääs nii

kooli töötajatel kui ka õpilastel. Koolis töötab lisaks pedagoogilisele personalile arendusjuht,

kommunikatsioonijuht, IT juht ja alates 2012. aasta sügisest haridustehnoloog.

9

Projekti tegevuskava

Projekti tegevuskava

Projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused on parema ülevaate tagamiseks jaotatud viite projektifaasi.

Projekt kestab jaanuar 2013 - oktoober 2014

Projekti

tegevuskava

Aeg Peamised tegevused Tulemused

I faas Jaanuar-

veebruar 2013 Projektimeeskonna moodustamine;

Valikkursuste määratlemine;

Õpetajate koolitusvajaduse analüüs, õpilaste

analüüs.

Komplekteeritud projektimeeskond;

Määratletud e-kursustena õpetatavad

valikained;

Tellitud on e-kursuste koolitus

II faas Veebruar-juuni

2013 E-kursuste Moodle’is loomise koolitus;

Koolituse käigus tulevaste e-kursuste sisu

tootmine.

Õpetajad oskavad läbi viia e-kursuseid ning

tunnevad erinevaid tehnilisi võimalusi e-

kursuste koostamiseks.

Valminud on 8 e-kursust.

III faas Jaanuar 2013-

oktoober 2014 IKT alase tugisüsteemi käivitamine;

Moodle’i installeerimine

Kooli serverisse on installeeritud Moodle.

Tagatud on IT-alane abi õpetajatele ja

õpilastele kogu projekti kestel.

IV faas August 2013-

juuni 2014 Moodle’i koolitus õpilastele;

Valikkursuste läbiviimine ning

vahekokkuvõtete tegemine.

Õpilased oskavad kasutada e-õppe

keskonda;

E-kursused on õppeaasta lõpuks edukalt läbi

viidud;

V faas Juuni-oktoober

2014 Tagasiside kogumine õpetajatelt ja

õpilastelt;

Tagasisidest saadud andmete analüüs;

Projekti lõpparuande koostamine;

Projekti tulemuste tutvustamine ja

kogemuse jagamine.

Valminud on projekti lõpparuanne, võimalus

kogemustest õppida;

Loodud on lisaväärtus;

Erinevate infokanalite kaudu on projekti

tutvustatud.

10

1 faas. Projekti algatamine ja planeerimine. Jaanuar - veebruar 2013.

1.1. Projektimeeskonna moodustamine.

Projektis osalevad kooli arendusjuht, haridustehnoloog, IT juht, õppejuht ning 8 õpetajat.

Projekti vastutava isiku/projekti koordineerija määramine, kes vastutab eesmärkide ja

alaeesmärkide saavutamise eest, dokumenteerib projekti käigu ja loob projekti portfoolio, et

toota lisaväärtust tuleviku jaoks. (Lisaks peab iga õpetaja dokumenteerima oma e-kursuse

elutsükli).

1.2. Projekti põhieesmärgi ning alaeesmärkide fikseerimine.

1.3. Projektiplaani koostamine.

Eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused, ajagraafik, eelarve jne.

Algab projekti elutsükli dokumenteerimine.

1.4. Projekti raames õpetatavate valikkursuste määratlemine.

Kinnitatakse õppeained, mida hakatakse e-kursustena läbi viima. Täpsustatakse e-kursuste

kaudu õpetatavate õppeainete õpieesmärgid ja õpiväljundid.

1.5. Õpetajate koolitusvajaduse uuring.

Uuringu eesmärgiks on selgitada õpetajate vajadused ja ootused, et tagada sobivaim projekti

eesmärkide teostumiseks vajalik koolitus.

1.6. Koolituse organiseerimine/ettevalmistus/tellimine.

Läbirääkimine koolituse pakkujatega koolituse sisu, tehniliste ja praktiliste aspektide osas.

Koolituse ajagraafiku ning koolituse hinna fikseerimine.

1.7. Sihtrühma (õpilaste) analüüs.

Milline on õpilaste motivatsioon omandada õppeaineid e-kursustena, IKT-alased oskused, kas

igal õpilasel on olemas tehnilised vahendid ja võimalused osaleda e-kursustel.

1. faasi tulemused:

Komplekteeritud on projektimeeskond, paigas rollid ja tööjaotus;

Koostatud on projektiplaan, sõnastatud eesmärgid, tegevus dokumenteeritakse;

Määratletud on e-kursustena õpetatavad valikained;

Teada on õpetajate koolitusvajadus;

Tellitud on e-kursuste loomise ja läbiviimise koolitus;

11

Omatakse ülevaadet, milline on õpilaste valmidus omandada e-kursuste kaudu

gümnaasiumi valikained.

2 faas. Õpetajate koolitus ja e-kursuste sisu loomine. Veebruar-juuni 2013.

2.1. E-kursuste koolitus. Koolitus hõlmab kõik e-kursuse olulised aspektid: e-kursuste

teostamise praktiline pool, Moodle’i kasutamine, e-kursuste loomine ja sisu tootmine.

2.2. Koolituse käigus valitakse kasutatava meedia tüübid ning töötatakse välja kursuste sisu.

2. faasi tulemused:

Õpetajad oskavad läbi viia e-kursuseid ja motiveerida õpilasi;

Õpetajad tunnevad erinevaid tehnilisi võimalusi e-kursuste koostamiseks;

Valminud on 8 e-kursust.

3 faas. Tugisüsteemid ning Moodle’i installeerimine. Jaanuar 2013-oktoober 2014.

3.1.Projektimeeskonna koosolekud

3.2.Moodle’i installeerimine.

3.3. Tehniline tugi - st kursuste ettevalmistus Moodle'is, Moodle'i ettevalmistus ning vajadusel

antakse IT-alast tuge õpetajatele ja õpilastele kogu projekti raames.

3.4.Haridustehnoloogiline tugi – e-kursuste loomine Moodle’is, vajadusel tugi e-kursuste

loomisel ja läbiviimisel õpetajatele ning e-kursustel osalemises õpilastele

3.5.Vastavus õppekavale – õppematerjalide loomine ning e-kursuste vastavus õppekavale.

3. faasi tulemused:

Koolis on installeeritud Moodle;

Tagatud on tugisüsteemid õpetajatele ja õpilastele kogu projekti kestel.

4 faas. Kursuste läbiviimine, vahekokkuvõtete tegemine. August 2013-juuni 2014.

4.1. Puhveraeg augustis, et õpetajat saaksid lõpule viia e-kursuste sisutootmise ning ennast e-

õppeks ette valmistada.

4.2. Moodle’i kasutamise koolitus õpilastele õppeaasta alguses.

4.3. Valikkursuste läbiviimine 09.2013-06.2014

4.4. Vahekokkuvõtete tegemine koolivaheaegadel.

12

4. faasi tulemused:

Õpilased oskavad kasutada e-õppe keskkonda ning on motiveeritud omandama

valikaineid e-kursustel;

E-kursused on õppeaasta lõpuks edukalt läbi viidud, õpilased on omandanud

õppekavas ettenähtud teadmised ja oskused;

E-kursuste läbiviijatel ja tervel projektimeeskonnal on e-kursuste ajal ülevaade projekti

arengutest ja võimalikest probleemidest.

5 faas. Projekti lõpetamine. Kokkuvõtete tegemine. Juuni – oktoober 2014.

5.1. Kokkuvõte peale läbiviimist - tagasiside õpetajatelt, õpilastelt, analüüs projekti

laiendamise ja edasise kasutamise kohta.

5.2. Projekti lõpparuande koostamine.

5.3. Projekti tulemuste tutvustamine meedias ja kogemuse jagamine teiste koolidega.

5.4. Tulemuste kasutamine uutes e-kursustes.

5. faasi tulemused:

Kogutud ning analüüsitud on tagasiside õpetajatelt ja õpilastelt;

Valminud on projekti lõpparuanne, mis sisaldab projekti õnnestumiste ja

ebaõnnestumiste analüüsi;

Loodud on lisaväärtus (võimalus kogemusi ja teadmisi rakendada uute e-kursuste

läbiviimiseks ning nende jagamine teiste koolidega);

Kasutatud on erinevaid infokanaleid (internet, ajalehed jne) projekti käigu ning selle

tulemuste tutvustamiseks.

Lisaks põhieesmärgi täitmisele (e-kursuste loomine ja läbiviimine) on projekti tulemuseks

lisaväärtus, mis toetab projekti alameesmärke – paindlik ja kvaliteetne õppetöö, õpilaste ja

õpetajate IKT oskused, elukestev õpe jne.

Ajagraafik

Projekt kestab jaanuar 2013 - oktoober 2014

Projekti täpsem ajagraafik on toodud lisas 1.

13

Projekti haldamine

Ülesannete ja vastutuse jaotus täitjate vahel

Projektijuhiks on Vahva gümnaasiumi arendusjuht, kes vastutab kogu projekti elluviimise ja

aruandluse eest.

Projekti meeskonna moodustavad Vahva gümnaasiumi IT-juht, haridustehnoloog, õpetajad ja

õppejuht.

Projekti tegevuste eest vastutavad:

IT-juht – vastutusala: Moodle’i installimine, tehniline tugi õpetajatele ja õpilastele

Haridustehnoloog – vastutusala: haridustehnoloogiline tugi e-kursuste loomisel ja läbiviimisel

Moodle’i keskkonnas nii õpetajatele kui õpilastele

Õpetajad – vastutusala: e-kursuste sisu loomine, e-kursuste läbiviimine

Õppejuht – vastutusala: e-kursuste sisu vastavus õppekavale

Täpsem info vastutavate isikute ülesannetest on toodud projekti ajagraafikus (lisa 1).

Töö- ja aruandluse korraldus

Projekti käigus on plaanis korraldada iganädalasi koosolekuid projekti meeskonna liikmete

vahel. Koosolekute sisuks on projekti hetkeseis, tegevuste analüüs, tekkinud probleemide

lahendamine ning nende järgnevate tegevuste planeerimine. Lisaks sellele toimuvad e-kursuste

läbiviimise hindamiseks ja parendustegevuseks koosolekud koolivaheaegadel. Projekti raames

toimuvad koosolekud protokollitakse.

Projekti lõpparuanne koostatakse lähtudes projekti tegevuskavas toodud ülesannete iga

tegevuse analüüsina, mille aluseks on projekti koosolekute protokollid, projektis osalejate

(projekti meeskond, õpilased) tagasiside ning projekti tulemused.

14

Riskide käsitlus

Suuremateks projektiga seotud riskideks on:

1. Rahastamine

Projekti on planeeritud rahastada nii kooli enda eelarvest kui ka taotleda välist rahastust

Tiigrihüpe SA poolt läbi viidava konkursi "Innovaatiline kool" raames, millega toetatakse

koolides läbiviidavaid tehnoloogia valdkonna arendusprojekte. Projektis on vajalik koolipidaja

omafinantseering vähemalt 50% esitatava projekti kogumahust. “Innovatiiline kool” projekti

eelarvesse võivad kuuluda selle elluviimiseks vajalikud IKT-alased kulutused, sh riistvara,

tarkvara, võrguehitus, võrguseadmed, projektijuhtimise tasu, koolituskulud, õppematerjalide

või õpitarkvara loomine jne. Konkursile esitatav projekt vastab neile nõuetele. “Innovatiiline

kool” rahastab projekte, mida iseloomustavad järgmised tegurid:

● innovaatilisus, st projekt peab olema uus Eesti üldhariduse kontekstis, mitte ainult

konkreetsele koolile;

● kompaktsus, st tegu on konkreetse arendusprojektiga, mille käigus valmib uus

terviklik tehnoloogiaalane teenus/lahendus/süsteem vms;

● uue õppekava läbivate teemade „tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemise

toetamine koolis;

● rakenduslik väärtus teiste koolide jaoks;

● uudisväärtus avalikkuse jaoks;

Rahastamistaotluse esitamise lõpptähtaeg on 03. aprill 2013.

(http://www.tiigrihype.ee/et/innovaatiline-kool)

Juhul kui projektile ei õnnestu konkursi “Innovatiivne kool” raames rahastust saada, on Vahva

Gümnaasium suuteline ise katma kogu projekti jaoks vaja minevad kulud.

2. Õpetajate ettevalmistus e-kursuste loomisel

Kuna õpetajatel puudub varasem e-kursuste läbiviimise kogemus on kogu projekti edukaks

läbiviimiseks vajalik põhjalik, läbimõeldud ning konkreetsete õpetajate vajadusi arvestav e-

kursuste läbiviimise koolitus. Lähtuvalt sellest tuleb valmis nn “out of box” toote asemel

15

tellida projekti esimeses tegevuse, valikkursuste määratlemine/täpsustamine ja koolitus-

vajaduse väljaselgitamine, raames ilmenud vajadustele vastav koolitus.

Ühtlasi annab Vahva Gümnaasiumi jaoks koostatud e-kursuste loomise koolitus paindlikkuse

ka koolituse ajagraafiku koostamiseks võttes arvesse kevadsemestrist (õppeaasta II poolaastast

– lõpueksamid, aruandlus jne) tulenevaid eripärasid õpetajate töös.õ

Kuna õpetajatele suunatud koolituse lõppeesmärgiks on veenduda, et õpetajad on reaalselt

omandanud vajalikud oskused kursusematerjalide koostamiseks ning e-kursuste loomiseks,

sisaldab läbiviidav kursus algusest peale tegevusi, mis on vajalikud eelnevalt määratletud

valikkursuste e-kursuste koostamiseks. Koolituse lõpuks peab olema suurem osa e-kursuse

materjalidest valminud, samas annab koolituse lõpp aprillis 2013 ning e-kursuste lõplik

valmimistähtaeg augustis 2013 piisavalt aega valminud materjale täiendada ning lõplikult

viimistleda.

3. Moodle kasutamine õpetajate poolt

Selleks, et veenduda, et kõigil projektis osalevatel õpetajatel on piisavad teadmised ja oskused

Moodle’i kasutamiseks, on õpetajatele läbiviidava koolituse sisuks lisaks e-kursuste loomise

koolitusele ka Moodel’i keskkonna kasutamise koolitus. Koolitus peab andma piisavad

teadmised ja oskused selleks, et õpetajad on suutelised Moodle’i keskkonda edukalt kasutama.

Juhul, kui Moodle’i kasutamisega tekib õpetajatel projekti kestuse raames raskusi, on neil

olemas tugi kooli haridustehnoloogi ja IT juhi näol, kes on suutelised lahendama Moodle’i

kasutamisega seoses üles kerkida võivad probleeme.

4. Õpilaste valmisolek projektiga kaasa minna

Tagamaks, et õpilased läbivad valikkursused edukalt, on planeeritud õppetöö läbi viia

kontakttundide ning veebipõhise õppetöö kombinatsioonina, kusjuures, olenevalt valikkursuse

iseärasustest, on auditoorse õppetöö maht vähemalt 30% kogu kursuse mahust. Auditoorne

õppetöö on vajalik veendumaks, et kõik õpilased osalevad kursusel ning saavad kursuse

lõppedes positiivse tulemuse/hinde.

16

Et õpilastel oleks olemas vajalikud teadmised ja oskused Moodle’i keskkonnas valikkursue e-

õppena läbimiseks, viiakse septembris läbi Moodle’i kasutamise koolitus kõigile neile

õpilastele, kes antud õppeaastal osalevad e-õppepõhistel valikkursustel.

5. Õpilaste võimalused arvuti ja interneti kasutamiseks

Projekti edukaks läbimiseks on oluline tagada, et kõigil õpilastel on olemas võimalused arvuti

kasutamiseks. Kuna ei saa eeldada, et kõigil õpilastel on võimalik kodus arvutit kasutada,

tagab kool e-õppe valikkursuste läbijatele piisavalt võimalusi arvutiklassi kasutamiseks, et

läbida valikkursuste veebipõhine osa.

6. Kursuste läbiviimine ja monitooring

Tagamaks projekti eduka läbiviimise toimub projekti neljanda faasi raames pidev e-kursuste

õppijate monitooring ning kontakttundide läbiviimine, et vältida õpilaste kursuse mitte

sooritamist.

Lisaks eelnevale toimuvad õpetajatele mõeldud koosolekud vahekokkuvõtete tegemiseks igal

koolivaheajal. Vahekokkuvõtted annavad õpetajatele võimaluse jagada omavahel saadud

kogemusi ning vajadusel korrigeerida valikkursuste tegevuskava, auditooorse ja iseseisva töö

mahu tasakaalu jmt.

17

Projekti tulemuste levitamise kava

Projekti peamiseks tulemuseks on Vahva gümnaasiumis toimiva e-kursuste süsteem loomine

õpihaldussüsteemis Moodle ning loodud e-kursuste läbiviimine.

Plaanis on tutvustada projekti raames läbiviidud tegevusi ja tulemusi meedias, jagades

õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Kasutatavateks meediakanaliteks on Vahva gümnaasiumi

koduleht, kohalik vallaleht ning üleriigilise levikuga Õpetajate Leht.

Projekti lõppfaasis (oktoober 2014) toimub Vahva gümnaasiumis seminar „Klassiruumist

veebiavarustesse“, kus projektimeeskond ning e-kursustel osalenud Vahva gümnaasiumi

õpilased jagavad projekti kogemusi.

18

Projekti eelarve

Eelarve

Kulud

Maksumus

kokku

Toetus

Tiigrihüppe

SA-lt Omafinantseering

Koolitus+IKT kulutused

Õpetajate koolitus * 1557 778.5 778.5

Tarkvara soetamine

(videotöötlustarkvara e-kursuste

sisu tootmiseks) 300 150 150

Riistvara soetamine

(videokaamera e-kursuste sisu

tootmiseks) 1000 500 500

E-kursuste õppematerjalide

loomine ** 3859.2 1929.6 1929.6

Projektijuhtimise tasu *** 482.4 241.2 241.2

Muud kulud

Ruumide kasutamine (elekter,

küte, koristamine jne) 1200 1200

IKT seadmete amortisatsioon 1000 1000

Jooksvad kulud (materjalide

paljundus, töövahendid jne). 500 500

Kokku eurodes 9898.6 3599.3 6299.3

100% 36,36% 63,64%

Selgitused:

* Õpetajate koolitus. Tellitakse koolitus „E-kursus ideest teostuseni“.

koolitused.e-ope.ee/#c=6cmw

Koolitusel osaleb üheksa inimest. Kaheksa õpetajat ja õppealajuhataja. Koolituse hind 173,00

eurot osaleja kohta, kokku 1557,00 eurot.

19

** E-kursuste õppematerjalide loomine. Tulemustasu õpetajatele. Tiigrihüppe SA

„Innovaatiline kool“ www.tiigrihype.ee/et/innovaatiline-kool ei rahasta püsikulusid, aga on

lubatud kõikvõimalikud IKT-alased kulutused (k.a õppematerjalide loomine ja

projektijuhtimise tasu). Seega presenteeritakse õpetajate tulemustasu nimetuse all

õppematerjalide loomine.

Eduka e-kursuse teostuse järel on ette nähtud õpetajatele tulemustasu brutosummaga 360,00

eurot (tulemustasu netosumma 303,26).

Tööandja kulu (lisandub sotsiaalmaks ja töötukindlustusmakse) 482,40x8=3859,20 eurot.

*** Projektijuhtimise tasu. Tulemustasu arendusjuhile, kes vastutab projekti eest ning koostab

projekti lõpparuande.

Palgakulud. Projekti eelarvesse ei ole arvestatud projektimeeskonnas osalejate palgakulusid.

Seda põhjusel, et projekt on osa nende igapäevasest tööst ning kulutused ei ole projektiga

otseselt seotud. Õpetajatele ning arendusjuhile (projekti eest vastutajale) on ette nähtus

tulemustasu põhjusel, et nende õlul on projekti põhieesmärgi realiseerimine (e-kursuste

loomine ning läbi viimine) ning lisaväärtuse tekitamine (paindlik ja kvaliteetne õpe, võimalus

tulemusi hilisemas õppetöös kasutada ja teiste koolidega jagada). Arvestades ülesande

olulisust on tulemustasu eesmärgiks õpetajaid ja arendusjuhti motiveerida ning premeerida.

20

Projektiplaani koostamisprotsess

Meie projektiplaani koostamise meeskond oli neljaliikmeline: Kristi Jaason, Ingrid Arge,

Lauri Monvelt ja Kaire Kollom.

Meeskonnaliikmete omavaheline suhtlus toimus e-kirjade vahendusel ja meeskonnaliikmete

silmast silma kokkusaamisel, mida korraldasime kogu kursuse jooksul kolm korda. Kõigil

koosolekutel osalesid kõik rühmaliikmed. Projektiplaani kirjutamisel kasutasime Google

Drive’i võimalusi.

Kui oli selge, mis osadest projektiplaan koosneb, jagasime teemad omavahel ära. Tööjaotusest

on lähemalt juttu allpool.

Kristi Jaason

Projektijuhtimise kursuse alguses rühmaliikmete välja pakutud projektiteemadest osutus

valituks just tema idee. Kuna ta on meist neljast üldharidusteemadega kõige paremini kursis,

siis tutvustas ta teistele rühmaliikmetele uue Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga

kaasnevaid muudatusi ja mõisteid (valikkursused, kolme õppesuuna kohustus jms). Kristi

sõnastas projekti põhieesmärgi ja alaeesmärgid ning kirjutas peatükid “Praegune olukord” ja

„Projektiplaani koostamisprotsess“. Kristi panuseks on ka tegevuste kava mustandi

koostamine. Kristi aktiivselt meeskonnatöös.

Ingrid Arge

Ingrid koostas projekti tegevuste ajakava ning kirjutas projektiplaani peatüki “Riskide

käsitlus”. Õppimaks teiste projektide puudustest, tutvus Ingrid varasematel aastatel läbi viidud

sarnaste projektidega. Ingrid tegeles ka projektile rahastaja otsimisega. Olles tutvunud

konkursi tingimustega ja varem rahastust leidnud projektidega, langes valik Tiigrihüppe SA

korraldatava konkursi “Innovaatiline kool” kasuks. Ingrid tutvustas meie projekti nii kursuse

seminarides kui ka eksamil 4. jaanuaril. Ta osales aktiivselt meeskonnatöös.

21

Lauri Monvelt

Lauri ülesanded olid kokku panna projekti eelarve ja lahti kirjutada projekti tegevused koos

tulemustega. Projektiplaani Lisa 1 on Lauri koostatud. Tema võttis enda peale ka meie projekti

eksamil tutvustamise. Lauri osales aktiivselt rühmatöös ning kõige rohkem küsimusi ja

kommentaare projektiplaani kohta tuli just temalt.

Kaire Kollom

Kursuse alguses oli just Kaire see, kes tutvustas rühmaliikmetele e-kursuste loomise ja

läbiviimise spetsiifikat. Kaire panuseks projektiplaanis on projekti vajaduse põhjendus, mille

koostamisel tutvus ta põhjalikult projektiga seotud seaduandlike aktide ning riiklike

arengukavade ja strateegiatega. Tema panuseks olid ka projekti haldamist ja tulemuste

tutvustamist käsitlevad teemad. Lisaks koostas Kaire kokkuvõtte ning samuti jäi tema kanda

Google Drive’i dokumendi alusel korrektselt vormistatud projektiplaani koostamine. Kaire

osales aktiivselt meeskonnatöös.

22

Kokkuvõte

Käesolev projektiplaan on aine projektijuhtimine kodutöö, mis valmis rühmatöö tulemusena.

Projektimeeskond alustas kuueliikmelisena, kuid ületamatute vastuolude tõttu (kokkuleppele

jõudmine projekti eesmärgis ja sisus) jagunes meie meeskond kaheks.

Käesoleva projektiplaani eesmärk on esitada rahastamistaotlus Tiigrihüppe Sihtasutuse

konkursile „Inovaatiline kool“, et luua Vahva gümnaasiumis valikkursuste läbiviimiseks

toimiv e-kursuste süsteem.

Projektiplaani elluviimisel luuakse Vahva gümnaasiumis toimiv e-kursuste süsteem

õpihaldussüsteemis Moodle ning viiakse loodud e-kursused ka läbi, mille aluseks on õpetajate

haridustehnoloogiliste pädevuste kasv ning mis tagab õppeprotsessi kaasaaegsuse ja

paindlikkuse, IKT vahendite kasutamise ning õppijate iseseisvuse kasvu.

Projektiplaani koostamine oli pikaajaline protsess, mis kestis ajaperioodil september 2012 –

jaanuar 2013.

Projektiplaani koostamise protsessi analüüsi tulemusena selgusid projektiplaani koostamisel

olulised märksõnad ja valdkonnad:

Meeskonna ühtsus–kõik projektis osalevad liikmed peavad üheselt mõistma projekti

eesmärke ja sisu;

Perioodilised kokkusaamised–võimaldavad arutleda tekkinud küsimuste üle;

tööjõudlus (edasiminek) suurem;

Tööjaotus–iga projektimeeskonna liige vastutab oma ülesande eest.

Projektiplaani tutvustamiselt seminarides ja eksamil saime idee laiendada projekti, kaasates

erinevaid väikekoole, kellel valikkursuste läbiviimine majanduslikel ja territoriaalsetel

põhjustel raskendatud. See on võimalus, mida projekti elluviijad saavad rakendada,

analüüsides ja jagades projekti tulemusi.

Projekti ajagraafik Lisa 1

Projekti tegevuste ajaline jaotus ja

vastutajad

Ja

an

-13

Vee

br-1

3

Mä

rts-13

Ap

r-13

Ma

i-13

Ju

un

i-13

Au

g-1

3

Sep

-13

Ok

t-13

No

v-1

3

Dets-1

3

Ja

an

-14

Vee

br-1

4

Mä

rts-14

Ap

r-14

Ma

i-14

Ju

un

i-14

Au

g-1

4

Sep

-14

Ok

t-14

1.1.Projektimeeskonna moodustamine

1.2.Eesmärkide määratlemine

1.3.Projektiplaani valmimine

1.4.Valikkursuste määratlemine

1.5.Õpetajate koolitus-vajaduse

väljaselgitamine

1.6.Koolituse ettevalmistus

1.7.Sihtrühma (õpilaste) analüüs

2.1.E-kursuste koolitus õpetajatele

2.2.E-kursuste sisu tootmine

3.1.Projektimeeskonna koosolekud

3.2.Moodle’i installeerimine

3.3.Tehniline tugi

3.4.Haridustehnoloogiline tugi

3.5.Õppekavale vastuvus

4.1.Puhveraeg – e-kursuste lõplik

valmimine

4.2.Moodle’i kasutamise koolitus

õpilastele

4.3.Valikkursuste läbiviimine

4.4.Vahekokkuvõtete tegemine

5.1.Tagasiside kogumine/analüüs

5.2.Lõpparuande koostamine

5.3.Tulemuste tutvustamine

Vastutavad isikud

Arendusjuht

Õpetajad

IT-juht

Haridustehnoloog

Õppejuht