Nr 4 (224)

Hind 0,26 € Aprill 2014

Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Halliste rahvas heakorrastas tänavu 19. aprillil tervisepäeval valla sotsiaaltöötaja Monika Errelise eestvedamisel Halliste surnuaeda ja pastoraadihoone ümbrust (pildil). Kosutust pakkus kohalikus sööklas keedetud hernesupp. Iga töötegija sai rinda südamenädala märgi.”

Emakeelepäeva on Eestis riikliku tähtpäevana tähistatud 1999. aastast alates. Mõisaküla kool pööras sel aastal erilist tähelepanu rahvaluule lühivor-midele: mõistatustele ja kõne-käändudele.

Õppeveerandi viimasel päe-val 14. märtsil püüdsid õpilased end kujutleda umbes keskaega, et aru saada, kuidas esivanemate metafoorne mõte liikuda võis. Mõistatusele Mees läheb metsa, kõht kodu poole? (Sääremari) ei tulnudki õiget vastust. Samas aga küsimusele Pole meri, pole maa, laevad ei uju, käia ei saa? (Soo) vastasid targad poisid üheksandast, et see võiks vajuv vesi olla. Vana-aja maarahvas ei teadnud aga vajuvast veest veel midagi.

Koolipäeva pärastlõunal au-tasustati saalis tublimaid mõis-tatuste lahendajaid, õigekirja-olümpiaadi parimaid ja viksi-mate vihikute omanikke, kuulati vigurjuttu kõnekäändudest ning Anne Saare ringilaste etteastet.

Seejärel üllatas aga mate-maatikaõpetaja Toomas Riet, teatades, et 14. märts on ka rah-vusvaheline matemaatilise kons-tandi π (pii) päev. Seda põhjusel, et mõnedes riikides (USAs jm) märgitakse seda kuupäeva kujul 3/14. Ent just Archimedese poolt avastatud arv 3,14 on ringjoone pikkuse ja diameetri suhet tähis-tava π ümardatud väärtuseks.

Esmakordselt tähistati π päeva 1988. aastal USAs San Franciscos. Samal kuupäeval on ka relatiivsusteooria rajaja Albert Einsteini sünnipäev – nii tähista-takse paljudes riikides neid kahte tähtsat päeva koos.

Nõnda siis tore päev see 14. märts: Kristjan Jaak Petersoni sünnikuupäev andis meile ema-keelepäeva ja Albert Einsteini sünnipäev langeb kokku π väär-tusega – eesti keel ja maailma ma-temaatika sõbralikult käsikäes.

AitA MAtson,Mõisaküla kooli õpetaja

teeme Ära talgutele on tänavu taas tublid töötegijad kõikjal oodatud. nii ka mit-mel pool Halliste vallas ja Mõisakülas.

Juba laupäeval 26. april-lil toimuvad Rimmus hea-korratalgud „Rimmu süda“. Töödeks on jalakäijate silla remont, külakeskuse kaevu-de välisilme parandamine, külamaja akende pesemine, prahi riisumine ja võsalõikus. Kogunetakse kella 9.45-ks külakeskuse õuele. Tööväge juhib Anneli Pälsing (tel 502 4315).

Ametlikul talgupäeval 3. mail tehakse Hallistes Kalle Gastoni (tel 5695 6026) eestve-damisel alates kella 10-st paar tundi heakorratöid koolimaja taguse paisjärve ümbruses. Pärast on võimalik külastada kirikut.

Õisus on talgulised reha-de-labidatega oodatud 3. mail kl 10-ks kolme kase juurde, et minna bussijaama ümbrust ja

spordiplatsi jne heakorrasta-ma. Lähemat infot jagab Tiina Triksberg (tel 5656 2023) Õisu rahvaseltsist

Mõisakülas teeb linna-rahvas 3. mail kl 9–13 Teeme Ära talgutel korda linnaäärse vana staadioniäärse maa-ala, kus lõigatakse võsa, põleta-takse oksi jm. Staadionil on tänavu suvel kavas korraldada

võrride 24 tunni kestvussõidu etapp. Kogunetakse kella 9-ks. Talgujuht on Laine Pedaja (tel 5256 049). Tööriistad muret-seb linnavalitsuse liige Udo Jakobson (tel 5166 813). Lin-navalitsuse poolt on traktor järelkäruga ja soe söök.

EELK Mõisaküla koguduse rahvas teeb 3. mail alates kella 10-st kevadkoristust kiriku

ja kogudusemaja ümbruses. Infot jagab Niina Jegorova (tel 5558 8930).

Põhjalikumat infot Teeme Ära talgute kohta leiab ning end sobivatele talgutele kirja panna saab ametlikul kodule-hel www.teemeara.ee .

MEELis sõERd

Halliste rahvamajas toi-mus 15. aprillil iV Halliste kihelkonna lasteaedade lau-lupäev.

Korraldajaks oli sel korral Halliste lasteaed Pääsuke, kü-lalisi saabus Abja, Mõisaküla ja Õisu lasteaiast. Kontsert algas kohalike laste tervituslauluga „Tere tulemast!” Esimeses osas kõlasid laulud loomadest, lin-dudest, loodusest, teises osas inimeste tegevusest, Eesti-maast, Mulgimaast. Pärast esi-nemist sai iga laulusolist tänu-

kirja ja õpetaja Eve Maasepa valmistatud armsa näpunuku. Tänukirjad ja meened said ka lasteaedade muusikaõpetajad. Hiljem mängisime kõik koos mulgikeelseid laulumänge. Ürituse lõpuosas maitsesime puuvilju ja komme.

Nähes laste laulurõõmu ja säravaid silmi, võis päeva lugeda kordaläinuks.

Aitäh Laine Pedajale, kes aitas igati kaasa laulupäeva õnnestumisele!

HELLE LApp

Mõisaküla kultuurimaja ea-kate laulu- ja mänguseltsil Ära noruta on tavaks tuua naljakuul aprillis lavale lõbus etendus. tänavu rõõmustati kaaslinlasi Laila Hakkaja lavastatud lau-lumänguga „Vanaemade missi-võistlus“.

Kaheosaline ligi tunni kest-nud estraaditükk sisaldas mõnu-sat huumorit oma juhtumustega vastutusrikkal missikarussellil, mida täiendasid solist Edgar Vaglaotsa teemakohased laulud ning memmede kenasti äraõpi-tud lavaline liikumine.

Etendusse oli haaratud ka publik. Pealtvaatajate salajase kirjaliku hääletuse tulemusena pälvis miss vanaema tiitli eakaim osaleja 82-aastane Tiina Lõo. Kauneima kostüümi auhinna võitis temaga pea üheealine Helga Sams.

Osatäitjaid ja lavastaja Laila Hakkajat tänasid ja tunnustasid soojalt kultuurimaja juhataja Laine Pedaja ja linnapea Ervin Tamberg. „Etendus sai paberile juba veebruarikuus ja küpses iga prooviga,“ kõneles selle autor Laila Hakkaja. „Lavalise liiku-mise panime paika üheskoos“. Algselt oli mõte tükk vaatajate ette tuua juba naistepäevaks, siis aga otsustati naljakuu kasuks. „Osatäitjad on meil väga tublid, ehkki mõned neist on juba üle kaheksakümne. Taidleme enda ja rahva rõõmuks,“ lisas lavastaja.

Etendus Mõisaküla kultuu-rimajas oli Ära Noruta trupil järjekorras juba neljas. Laila Hakkaja oli seda meelt, et ega viieski tulemata jää. Mis ja kui-das, selgub oktoobris algaval järgmisel taidlushooajal.

MEELis sõERd

Publiku tänu ja tunnustuse teenisid ära nii autor ja lavastaja Laila Hakkaja (keskel) kui kõik Mõisaküla eakate naljakuu etenduses kaasa teinud osalised.

Eakad tähistasid naljakuud etendusega

Mitte ainult emakeelepäev

KODUKANDIS

Fotod: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Teeme Ära talgud ootavad töökäsi

Hallistes laulsid lasteaialapsed

Mõisaküla linna hoolsad talgulised tegid möödunud kevadel puhtaks suveaia ja selle ümbruse.

Nii nagu nelja aasta eestki (fotol), heakorrastavad Teeme Ära talgulised Rimmus tänavugi külakeskust ja selle ümbrust.

2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Halliste vallavolikogu võttis 17. märtsi istungil vas-tu valla 2014. aasta eelarve.

tänavuse eelarve tulude mahuks on kavandatud 1 416 500 eurot. Kulusid jaotati mõnekümne tuhande euro võrra vähem, sest mõned projektid on veel ideeta-sandil ja täpsed kulutused nende realiseerimiseks veel

teadmata.Suurim investeering sel-

lel aastal on Halliste aleviku vee- ja kanalisatsioonisüs-teemide renoveerimispro-jekt, mille vahendid tulevad Keskkonnainvesteeringu-te keskuse kaudu. Projekti omaosaluse katmiseks võta-me laenu. Tööde maksumus 611 000 eurot.

Halliste vald osaleb ka sel

aastal riiklikus hajaasustuse programmis. Pisut üle 100 000 euro eelarvevahendi-test läheb heakorrale, valla teedele ja kommunaalma-jandusele.

Peaaegu poole vahendi-test ehk 685 000 eurot kulu-tame oma laste harimisele ja huvitegevusele.

Üksikisiku tulumaksu laekumist planeerime 540

000 eurot, mis on õige natuke vähem eelmise aasta tegeli-kust laekumisest.

Sarnaselt teistele väi-kestele valdade võimaldab Halliste 2014. aasta eelarve elementaarset toimetulekut, aga mitte enamat.

EnE MAAtEn,Halliste vallavanem

Mõisaküla linna tänavu-se eelarve suurus on 1 197 686 eurot ja eelmise aastaga võrreldes on see kasvanud ligi 19 protsenti.

Investeerimistegevuse kuludeks on eelarves kokku planeeritud 246 700 eurot, millest suurem osa läheb tähtsaima investeeringuna vee- ja kanalisatsioonitorus-tiku rajamiseks. Sellest sum-mast 28 protsenti on linna enda raha ning ülejäänud osa tuleb toetustest.

Ringpuiestee tänava 1,2

kilomeetrit pika vee- ja ka-nalisatsioonitorustiku ehi-tamine läheb maksma 206 506 eurot. Summast 151 810 eurot andis Keskkonnain-vesteeringute keskus. Vee-värgiga on võimalik liituda 37 majapidamisel.

Mõisaküla linnapea Er-vin Tambergi sõnul küsis linn KIK-lt toetust eelmisel aastal ning pärast positiivse vastuse saamist kavandas põhitööd tänavu suveks. Seda põhjusel, et suvel on kaevetöid kõige parem teha ning loodetavasti pääse-

vad piirkonna elanikud siis suuremast porist. Eeltööd algavad aprillis ning kõik peab valmis saama oktoobris.

Teise tähtsa ettevõtmise-na nimetas linnapea Mõisa-küla kultuurimaja remonti: välja vahetatakse elektri-süsteem ning tehakse korda saali lagi. Vajalik summa 10 000 eurot tuleb täielikult riigi abina siseministeeriumi eelarverealt.

Traditsiooniliselt läheb lõviosa eelarve kuludest – 38 protsenti ehk 357 153 eurot hariduse ning 22 protsenti

ehk 205 969 eurot sotsiaal-valdkonna heaks.

Spordi-, kultuuri-, hari-dus- ja sotsiaalvaldkonnas jagab linn kokku 61 000 euro eest toetusi.

Suurima tulu toob Mõi-saküla linna tänavussegi eelarvesse nagu ikka füüsili-se isiku tulumaks, mida linn loodab sel aastal laekuvat 287 300 eurot ehk 4 protsenti võrra enam möödunud aasta tegelikust laekumisest.

MEELis sõERd

Taas on saabunud ke-vad, mis on kahjuks endaga kaasa toonud talve jooksul kogunenud prügi, mida on jätkunud omanike kinnis-tutele, kraavipervedele ja metsa alla poetatud prügi-hunnikutesse. Tõsi, enamus inimestest on olnud väga hoolsad, sest nende töö tu-lemusel on kinnistu kevade saabumiseks korda saanud. Rohkem tähelepanu peak-sid pöörama kinnistute kor-rashoiule need omanikud, kes kohapeal igapäevaselt ei ela. Tuletame meelde, et omaniku kohustus on sul-

geda hoonesse sissepääsud ja tagada ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi hea-kord. Kui kinnistu korras-hoid hakkab silma häirima, siis saadame vallavalitsuse poolt kinnistuomanikele märgukirja. Loodame, et eestlased on piisavalt korra-armastajad ja hoiavad oma kinnistu korras.

Kui olmeprügi saab pan-na oma kinnistu prügikasti, siis mida teha kokku kor-jatud ohtlike jäätmetega? Halliste valla elanikere-gistris olevatel isikutel on võimalik ohtlikke jäätmeid

tasuta üle anda Viljandi jäätmekeskuses (Pärnu mnt 36, endine Viljandi prügila).

Ohtlike jäätmete (ol-meelektroonika, mis töötab patareidel või vooluga nagu lokitangid, elektripliit, moo-toriga külmkapp, televiisor, mikserid jm, patareid, akud, lahustid jne) viimisel Viljan-di jäätmekeskusesse tuleb kohapeal tasuda sularahas vastavalt hinnakirjale. Saa-dud arve esitamisel Halliste valda tasutakse makstud kulud elanikeregistris ole-vatele elanikele.

Teenuste hinnakir jaga (ettevõte) saab tutvuda aadressil: http://www.keskkonnateenused.ee/admin/upload/Failid/Jaa-tmejaamad/VLJ%20jaatme-jaam_6.03.2012.pdf .

Viljandi jäätmekeskus on avatud E-R kl 9-18-ni, L kl 9-15, P suletud. Info tel. 434 9469.

Päikselist kevadet ja hoogu kinnistu korrasta-misel!

AnnELi pÄLsing,

Halliste valla maanõunik

Mõisaküla linnavalitsus müüb kirjaliku enampakkumise korras linnale kuuluva korteriomandi alghinnaga 1 euro. Pakkumisel osalemiseks esitada pakkumine kirjali-kult kinnises ümbrikus, märgusõnaga „Pärnu 26–6“, Mõisaküla linnavalitsusele (Jaan Sihveri 4, Mõisaküla, 69302 Viljandi maakond) hiljemalt 30. aprilliks 2014 kella 14-ks.Lähem info linna veebilehel www.moisakyla.ee ja tel 435 5605.

Teade

Vastavalt planeerimisseaduse § 29 lg 3 vaatas Hallis-te vallavolikogu oma 17.03.2014 otsusega nr 8 üle 15.12.2010 otsusega nr 35 kehtestatud Halliste valla üldplaneeringu. Halliste valla üldplaneering tagab jätkuvalt võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvesta-vad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamisel, ruumilisel planeerimisel, maaka-sutusel ning ehitamisel. Planeering lähtub jätkusuutliku loodussäästliku elukeskkonna säilitamise põhimõtetest. Lähtudes eeltoodust otsustati üldplaneering jätta kehti-vaks olemasoleval kujul.

HALLISTE VALLAVOLIKOGU17. II 2014 toimunud istungil:• võeti vastu valla 2014. aasta eelarve;• vaadati üle Halliste valla üldplaneering;• otsustati võõrandada suulisel enampakkumisel Õisu alevikus asuv Kollane maja;• täiendati kohalike teede nimekirja;• kinnitati volikogu revisjonikomisjoni tööplaan;• anti välja määrus Halliste Põhikooli pedagoogide töötasustamise aluste kohta;• otsustati lõpetada valla allasutuse Vana-Kariste seltsimaja tegevus;• tehti muudatusi vallavolikogu 27. II 2013 otsuses nr 6, mis kinnitab vallavalitsuse hallatavate asutuste personali koosseisud, töötasustamise alused ja töötasumäärad;• tehti muudatusi vallavolikogu 27. II 2013 määrusega nr 2 kehtestatud Halliste vallavalitsuse ametiasutuse palgajuhendis;• määrati kindlaks volikogu liikmete ja alaliste komisjonide liikmete tasus-tamine volikogu tööst osavõtu eest;• kinnitati vallavalitsuse liikmete hüvitise suurus;• anti välja määrus korruptsioonivastase seaduse rakendamise kohta.

HALLISTE VALLAVALITSUS13. III toimunud istungil:• kinnitati märtsikuu hooldajatoetuse saajate nimekiri summas 677,34 €;• anti korraldus inimese hooldekodusse suunamiseks;• otsustati valla erivajadusega elaniku toetatud tegevuse osalustasu maks-mine;• otsustati alaealise lapse hoolekandeasutusse paigutamine;• lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse küsimustes;• anti eraisikule kirjalik nõusolek ehitise püstitamiseks;• anti OÜ-le Jaotusvõrk ehitusluba Halliste aleviku vee- ja kanalisatsioo-nitrasside ning reoveepuhasti rekonstrueerimiseks, Päigiste külas Heina alajaama ja Kaarli külas Küti alajaama rekonstrueerimiseks;• kehtestati ametnikele ja töötajatele töö-mobiiltelefonide kasutamisel igakuised rahalised limiidid;• muudeti Halliste põhikooli võimla ja jõusaali kasutamise hindu, kehtes-tades valla elanike registris olevatele elanikele võimla ja jõusaali tasuta kasutuse;• muudeti Halliste valla rahvamajade ruumide ja tehnika kasutamise hindu.

27. III 2014 toimunud istungil:• määrati Halliste vallale kuuluvate hoonete ning nende teenindamiseks vajaliku maa munitsipaalomandisse andmiseks koha-aadress ja maaüksuse maksustamishind; • lahendati eraisikute avaldusi jäätmekäitluse küsimustes;• kinnitati märtsikuu toimetulekutoetuse saajate nimekiri summas 3401,22 eurot;• anti volitus vallavalitsuse eestkostel olevate laste esindamiseks;• anti korraldus riigi rahastava lapsehoiuteenuse võimaldamiseks;• tulenevalt vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekust otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust summas 2591,54 €;• lahendati eraisikute ja MTÜ-de avaldusi tegevustoetuste küsimustes;• anti korraldus projekteerimistingimuste pikendamiseks hoone rekonst-rueerimiseks;• anti ehitusluba OÜ-le Jaotusvõrk Päidre külas Mihkli alajaama rekonst-rueerimiseks;• moodustati vallavara võõrandamiseks enampakkumise komisjon.

3. IV 2014 toimunud istungil:• anti välja volitus vallavalitsuse esindamiseks.

MõISAKüLA LInnAVOLIKOGU20. III 2014 toimunud istungil:• kehtestati (tagasiulatuvalt alates 1. I 2014) määrusena volikogu esimehele, liikmetele, komisjonide esimeestele ja aseesimeestele ning volikogu istungi protokollijale tasu ja hüvitise maksmise kord;• lubati võtta linnavalitsusel arvelduskrediiti summas 40 000 €;• lubati linnavalitsusel võtta pikaajalist laenu Ringpuiestee vee- ja kanali-satsioonitrasside ehituseks summas 55 000 €;• määrati Mõisaküla linna 2013. aasta majandusaasta aruande auditeerijaks audiitor Indrek Kruhberg.

MõISAKüLA LInnAVALITSUS20. III 2014 toimunud istungil:• määrati märtsikuu vajaduspõhine peretoetus 5 taotlejale summas 76,72 €;• määrati märtsikuu toimetulekutoetused summas 758, 50 5 € 5 taotlejale;• seati hooldus ja määrati hooldaja puudega lapsele;• eraldati eelarvevahenditest 180 € sõidutoetust Spordiselts Ülo MTÜ-le tõstevõistlustel osalemiseks;• otsustati sõlmida kindlustusleping If P&C Insurance AS-ga Mõisaküla linna omandis olevate hoonete kindlustamiseks vastavalt esitatud hinna-pakkumisele kogusummas 1408, 22 €;• otsustati eraldada linna tänavusest eelarvest 1350 € tegevustoetust Annor Group OÜ-le linnasauna majanduskulude katteks.

8. IV 2014 TOIMUnUd ISTUnGIL:• otsustati korraldada Mõisaküla linna hallatavate asutuste siseaudit 2014. aasta II poolaastal;• pikendati Finkre OÜ-ga sõlmitud linnavara tasuta kasutusse andmise lepingut kuni 31. III 2019;• otsustati kuulutada 2014. aasta II poolaastal välja konkurss vabanevale arendusspetsialisti ametikohale ning kaaluda vastavalt seadusele ametnike värbamise ja valimise korra kehtestamist;• otsustati teha linnavolikogule ettepanek Pärnu tn 29 asuva amortiseerunud garaaži tasuta rendile andmiseks;• kinnitati Mõisaküla linnale arvelduskrediidi võtmisel parimaks pakkujaks Danske Bank AS Eesti filiaal.

oMAVALitsUsKRooniKAt Halliste valla eelarve on 1 416 500

Mõisaküla eelarve on 1 197 686

Hea Halliste valla rahvas!

Teade

Märtsi lõpul Ala rahvamajas peetud viimase viienda etapiga lõppes teine Mulgimaa mälumäng. Kõigist viiest Mulgimaa ki-helkonnast kaasa teinud 17 võistkonna seas näitasid häid teadmisi kodukandi kohta ka kilvarid Mõisakülast ning Halliste vallast.

Mõisaküla võistkond, kuhu kuulusid linnapea Ervin Tamberg, Lija Kornis, Erika Kuusk, Anu Laarmann ja Ilmar Rebane, sai uus-tulnukana kohe auhinnalise III koha oktoobris Halliste koolimajas peetud avaetapil.

Veebruaris Mõisaküla kultuurimajas peetud neljandal etapil tundis esikohast võidurõõmu Halliste kooli õpetajate esindus Sõõr. Võistkonda kuulusid Milvi Kull, Anneli Merila, Tiiu Savi, Inga Tiirats ja Jaanus Ermits.

Halliste valla võistkond, kus olid päid murdmas volikogu esi-mees Andres Rõigas, vallavanem Ene Maaten, Maimu Paumere, Mait Mikelsaar ja Arne Putnik, sai 138 punktiga üldkokkuvõttes kolmanda koha. Kahel etapil saadi seejuures kolmas ja lõppetapil jagatuna teine koht.

Mälumängu küsimustega on võimalus tutvuda kõigil huvilistel. Need on koos tulemustega üleval Karksi valla kultuurikeskuse kodulehel www.kultuurikeskus.karksi.ee .

Kilvarite heameeleks algab sügisel mälumäng taas, kuna projekt „Mulgimaa mälumäng – kolmas“ sai Mulgimaa kultuuriprogram-milt vajaliku rahalise toetuse.

MEELis sõERd

Lõppes teine Mulgi mälumäng

3Halliste ja Mõisaküla lehekülg

MÄLESTAME AUGUST KÄÄRA 4. VIII 1927 – 23. III 2014

Halliste vallavalitsus

Hallistes saab harjutada judotHalliste vallavanema

Ene Maateni ja võrkpal-litreener Anneli Roosalu initsiatiivil algasid aprillis Halliste võimlas judotree-ningud kõigile asjahuvi-listele.

Judohuvilisi treenivad Hallistes Viljandi Spordi-klubi Taifu treenerid Viljar Kannel ja Svetlana Kazant-seva. Esimene treening 4. aprillil Halliste võimlas algas judokatele tavakohase soo-jendusjooksu, painutuste ja venitustega. Neid oli tege-mas kümmekond Halliste kooli noorema astme õpilast.

Po o l e t e i s e t u n n i s e avatreeningu kestel tehti võimla põrandale laotatud mattidel tireleid, harjutati mitmesuguseid ohutuid kukkumisviise nii ette kui taha jm. Kuna kukkumisel on oluline käelöök, mis seda pehmendab, õpetasid ju-hendajad lastele, kuidas hoi-da seejuures ära randmete ja küünarnukkide vigastusi.

Staažikas treener Viljar Kannel tutvustas õpilastele ka judohierarhiat märki-vat vöödesüsteemi. Kindlat värvi vöö koos vööpassiga saab judoka pärast vastava taseme eksami sooritamist.

Judotreeningud Hallis-tes toimuvad kahel päeval nädalas: kolmapäeviti kella 16-st ja reedeti kelle 15-st.

„Treeningutele on ooda-tud nii lapsed alates I klassist kui ka täiskasvanud,“ selgi-tas Viljar Kannel peale esi-mest treeningut. „Judokad on üks abivalmis sõbralik pere,“ julgustas ta kõiki, kel huvi, kohale tulema. „Kui huvilisi on rohkem, saab harjutada kahes grupis,“ lisas Svetlana Kazantseva. Võimlasse treeningule tuleb kaasa võtta pikad dressid, vahetusjalatsid ja pesemis-tarbed.

Judotreeningud kesta-vad Hallistes kuni suvise koolivaheajani ja jätkuvad taas sügisel. Suvel on tub-limatel judotreenijatel või-

malik osaleda nädalases judolaagris, mis maksab 100 eurot. Paremad saavad ka võistlema.

Vallavanem Ene Maaten loodab, et sügisel õnnestub avada Halliste kooli juu-res Viljandi spordikooli osakond, kus saab lisaks judole harjutada ka võrk- ja korvpalli ning judot. Selles-se mõttesse suhtusid po-sitiivselt ka judotreenerid Viljar Kannel ja Svetlana Kazantseva.

„Kõik saab alguse ema-dest-isadest. Tublid vane-mad, kes pühendavad end oma lastele,“ rõhutas Ene Maaten lapsevanemate toe-tuse tähtsust nende sporti-misele. Ta tänas ka Halliste kooli noortele treeninguvõi-maluste loomisele aktiivse

kaasaaitamise eest. „Hindan väga võimalust

judotreeninguteks Hallis-tes,“ lausus tütre edusam-me avatreeningul jälginud I klassi õpilase Emili isa Kalle Gaston. „Judo erineb teistest maal pakutavatest spordialadest, pakkudes selle kaudu ka võimaluse tutvumiseks iidse Jaapani kultuuriga“. Tema sõnul aitab judotreening lastel tugevdada elus vajalikku enesekindlust. „Kui tütar treeningult koju tuli, ütles, et talle väga meeldis – eriti põnevad kukkumised – ja lubas sinna kindlasti jälle minna,“ lisas lapsevanem.

MEELis sõERd

Suured ja väikesed hu-vilised Uue-Kariste kandist käisid märtsis toredal välja-sõidul Heimtali hobusekas-vandusse.

Algul saime põhjaliku ülevaate hobusekasvan-duse tegemistest. Heimta-lis on hobuseid aretatud

aastast 1985. Ollakse Eesti suurim sporthobuste are-taja ja kasvataja. Põhiliselt kasvatatakse trakeeni tõugu sporthobuseid.

Peale väljasviibimist ja hobuste eemalt vaatamist sisenesime maneeži. Seal said julgemad soovijad

proovida ratsutamist, väik-sematele oli see esimene kord hobusesadulas. Pol-nud kedagi, kes oleks vaid ühe maneežiringiga piir-dunud. Samal ajal sai tallis ringi vaadata ja hobustele pai teha, nii mõnigi neist oli väga suhtlemisaldis.

Meeldejääva päeva or-ganiseerimise ja toetuse eest tänavad osalejad MTÜ Kosksilla Arenguseltsi ja KÜSK Kohaliku omaalgatus programmi.

AnnE JÄRVis

Tõstmine Mõisaküla noored tõst-

jad esinesid tublilt Tartumaal Mellistes, kus märtsis-aprillis selgitati nii spordiliidu Jõud kui ka Eesti noorte tänavused meistrid.

Spordiliidu Jõud Viljandi-maa võistkonnas kaasa teinud Mõisaküla spordiseltsi Ülo esindaja Romek Tenno teenis kehakaalus -69 kg pronksmedali summaga 138 kg. Oma panuse Viljandimaa esinduse saadud võistkondliku IV koha heaks andsid mõisakü-lalastest veel Vladislav Oništšenko ja Indrek Jürise tulemustega vastavalt 165 kg ja 210 kg (maakonna parim tulemus). Samuti keha-kaalus +85 kg kolm Eesti kuni 15-aastaste rekordit püstitanud Karl Robert Karpa, kes rebis 55 kg, tõukas 75 kg ja sai summaks 130 kg.

Eesti noorte meistrivõistlustel 5. aprillil teenis seekord keha-kaalus -94 kg võistelnud Karl Robert Karpa summaga 131 kg hõbemedali. Tüdrukud võistlesid kõik ühes grupis, kus arvestati tõstetud kilogramme ja kehakaalu. Pronksmedali võitles välja Iti Marii Varik, jättes neljandaks koolikaaslase Kelly Kadaku.

Võistluste tasavägisust näitab see, et Kellyl jäi meistritiitlist puudu ainult 2 kg, kuid tüdrukud tegid mõlemad 5 Eesti noor-terekordit. Iti Mariil jäid kaalus -32 kg lõpptulemusteks rebimises 19 kg, tõukamises 24 kg ja summas 33 kg. Kellyl kehakaalus -40 kg rebimises 23 kg, tõukamises 31 kg ja summas 54 kg. Karl Robert parandas enda nimel olevat rekordit tõukamises ja kogusummas, mis on nüüd 76 ja 131 kg.

Rahvusvahelistel tõstevõistlustel Lätis Balvis aprilli keskel saa-vutas Karl Tiit kehakaalus -105 kg teise koha tulemusega 214 kg. Kaalus -37 kg oli Jan Jesper Tisler neljas summaga 57 kg.

tekst ja foto Enn RAiEstE

LauatennisHalliste valla lahtised meistrivõistlused lauatennises võitis Mats

Tõhk Karksi vallast hallistelaste Kalle Gastoni ja Rando Laisaare ees.Vanusegrupis 40-49 võistelnud Mats Tõhk kogus kuue arvesse

läinud vooruga kümnest võimalikust 6 miinuspunkti (MP), samas vanusegrupis kaasa teinud Kalle Gaston 12 MP. Üldarvestuses kolmas oli vanusegrupi -39 parimana Rando Laisaar 17 MP-ga. Vanusegrupi 60+ parimana oli kaheksas Martin Linder Hallistest 41 MP-ga. Talle järgnes üheksandana parima noorena meestega võrdväärset taset näidanud Halliste kooli õpilane Silver Hermiste 42,5 MP-ga.

Võistluste peakohtunik oli Leo Liiber. Võistlust toetasid Halliste ja Karksi vald.

MARtin LindER

KabePärnumaa lahtistel meistrivõistlustel kabes saavutas kuni

12-aastaste laste arvestuses hinnatava kolmanda koha Halliste põhikooli I klassi õpilane Emili Gaston.

Lisaks Emilile osalesid Halliste valla esinduse koosseisus 5. aprillil Häädemeestel peetud võistlustel veel Tiiu Hiob, kes saavutas naiste arvestuses V koha ja Martin Linder, kes mahtus meeste konkurentsis esikümnesse.

MEELis sõERd

SaalihokiViljandi Saalhokiklubi liikmed tutvustasid aprillis Halliste

võimlasse kogunenud huvilistele saalihokit. „Kaika“ pihku ja palli said nii uudistama tulnud lapsed kui täiskasvanud, et teha järgi, mis kogenud mängijad ette näitasid. Põnevust pakkus palli saamine värvasse, mida kaitses profesionaalne väravavaht. Päeva lõpetas külaliste ja kohalike vaheline mäng, milles küll mängijate arvuline ülekaal oli meie poolel. Mängu lõpetas kohalike kasuks löödud Robin Kahu värav.

Toetust päeva korraldamiseks saadi Halliste vallavalitsuselt ja Leaderi meetmest Mulgimaa Arenduskoja kaudu.

AnnELi RoosALU

SPORTEsmakordselt end maa-

konna meistrivõistluste finaali võidelnud Mõisaküla korvpal-limeeskond teenis tänavu igati hinnatavad hõbemedalid.

Kahe võiduni mängitud fi-naali avakohtumises AP Metsa vastu tuli mõisakülalastel pä-rast võrdset esimest poolaega tunnistada lõpus oma kogemu-sed maksma pannud vastaste paremust tulemusega 104:90. Teises kohtumises oli AP Mets juba kindel võitja tulemusega 114:83.

„Finaali avamängus oli kuni kolmanda veerandaja lõpuni punkt-punti heitlus, kuid siis õnnestus AP Metsal teha 13:0 vahespurt. Teises kohtumises haaras AP Mets kohe initsatiivi ja võitis esimese veerandaja 41:20. Meil veel õnnestus män-gu tagasi tulla seisuks 47:41 AP Metsale, kuid siis sai jõud otsa,“ sõnas Mõisaküla meeskonna kapten ja eestvedaja Aimar Sepa.

Poolfinaalis alistas Mõisa-küla kahe mängu kokkuvõttes

napilt väga tugeva Kolga-Jaani, kus pallib ka endisi meistri-liiga mängijaid. Kokku kogus meeskond turniiril 23 mängust 16 võitu.

Varasem parim tulemus maakonna meistrivõistlustelt oli Mõisaküla korvpalluritel kolmas koht 2010. aastast.

Viimases finaalmängus osalesid Mõisaküla meeskon-na koosseisus Rene Koorits,

Rasmus Ots (noorem), Mirjo Koit, Ott Varik, Aimar Sepa, Riho Raid, Meelis Rannama, Ahti Muhu, Miko Kotšetov, Mikk Varik, Janno Remmel ja Villu Seepter. Hooaja kestel kuulusid võistkonda veel Karli Kaljula, Taavi Toomla, Magnus Ots, Rasmus Ots (vanem) ja Kristjan Keres.

„Kui toetajaid leiame, siis jätkame kindlasti ka järgmisel

aastal, ehkki sõitmine, varustus jmt on üsnagi kulukas. Tahame teha järgmiseks hooajaks ka uued vormid. Kui Mõisakülas leiduks ettevõtjaid, kes tahak-sid seejuures oma õla alla pan-na, hakkaks nende logo meie vormi kaunistama,“ lisas Sepa.

MEELis sõERd

Mõisaküla korvpallurid said hõbeda

Huvilised käisid hobusekasvanduses

Mõisaküla korvpallimeeskond tegi lõppenud hooajal väikelinna spordis ajalugu, teenides esmakordselt maakonna meistrivõistluste finaali jõudes hõbemedalid.

Judotreeningud algavad alati soojendusjooksu ja -harjutustega.

Karl Robert Karpa ja Iti Marii Varik.

Foto: Elmo Riig.

Foto: Meelis Sõerd.

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Mõisaküla linn alustab tänavu senise kultuurimaja põhjalikku uuendamist, sest riik endise kaubamaja-resto-ranihoone kultuurikeskuseks ümberehituse plaani ei toe-tanud.

Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg lubas kuu algul teha aprillikuisel volikogu istungil ettepaneku alustada lähitule-vikus praeguse eaka Mõisaküla kultuurimaja põhjalikke reno-veerimistöid. Nende käigus on linnapea ütluse kohaselt kavas asendada saali vana põrand uuega, soojustada välisseinad, asendada ahiküte kaasaegse küttesüsteemiga ja paigaldada hoonesse uus nõuetekohane elektrisüsteem.

Esmalt tehakse aga juba tänavu suvel korda saali lagi ja elektrisüsteem. Nendeks töö-deks eraldas siseministeerium sihtsuunitlusega toetusena äsja

10 000 eurot. Vana kultuurimaja põhjalik

remont osutus paratamatuks, kui märtsi lõpul selgus, et riik uue kultuurimaja ehitust Mõisakülla ei toeta. „Neli aas-tat ootasime kohalike inves-teeringutoetuste kava kaudu

riigilt vastust, mis oli kahjuks negatiivne,“ tõdes linnapea. Ta selgitas, et linn soovis osta Abja Tarbijate Ühistult ära ja ehitada kultuurikompleksiks ümber keskväljakul aastaid kasutuseta seisva endise kau-bamaja-restorani hoone. Selle

projekteerimine ja ümberehi-tamine kultuurimajaks koos sisustamisega oleksid Tambergi hinnangul läinud kokku maks-ma ca 1,3 miljonit eurot.

MEELis sõERd

Kevade alguspäeval tähis-tati Uue-Kariste rahvamajas klubi 60+ algatusel piirkond-liku kuulehe Lõuna-Mulgimaa esmailmumise 20. aastapäeva.

Õhtu külaline Meelis Sõerd, kes on kodukandilehe toime-tajaks olnud alates väljaande sünnist 1994. aasta aprillis, kõneles väljaande ajaloost ja kohalike lehtede jätkuvalt olu-lisest kohast tänapäevasel aja-kirjandusmaastikul. Rahvas

kohvilaudades luges-vaatas hu-viga mahukat valikut toimetajal kaasas olnud kahe aastakümne lehenumbritest.

Tänukirja ja Mulgimaa süm-boolikaga meened kauaaegse koostöö eest Halliste vallaga an-dis Meelis Sõerdile üle vallava-nem Ene Maaten. Samuti tänu-kirja koos rahvakunstimesiter Valve Alamaa kootud padjaga võttis toimetaja piirkonna kul-tuurielu kauase kajastamise eest vastu Uue-Kariste rahvamaja

juhatajalt Ivi Albilt. Staažikat toimetajat tänasid samuti klubi 60+, Halliste raamatukogu jt. Kõlama jäi üksmeelne arvamus, et kohalik ajaleht on ka edaspidi vajalik piirkonna tegemiste kajastamiseks ja kodukandi-tunde ning Mulgi identiteedi alahoidmiseks.

Klubi liige Hilve Koidla avas õhtu Ülo-Alo Võsari luuletuse-ga. Hulk aastaid oli kogemus-tega Võsar toimetaja abiliseks Lõuna-Mulgimaa kujundaja ja

keeletoimetajana. Oma noo-rusaja luuletusi luges ja enda kirjutatud laule kitarri saatel esitas ka Meelis Sõerd.

Esimene kevadõhtu rah-vamaja kaminasaalis lõppes rõõmsa jalakeerutusega kahe kitarri ja laulude saatel. Musit-seerijateks olid taas rimmulane Eha Lihtne ja Meelis Sõerd.

HEiKi ALp

3. aprillil suri 86-aastaselt Silvi Väljal, Mulgimaal Halliste kihelkonnas Kuivsaapa talus sündinud tunnustatud raama-tuillustraator, vabagraafik ja eksliibrisekunstnik.

Silvi Väljali joonistatud aa-bitsapildid on meeles mitme põlvkonna eestlastel. Suure pühendumusega illustreeris ta

ka 90-ndate keskel sarjas „Kodu-lood“ ilmunud lugemiku.

Kunstniku üks tuntumaid teoseid on tema enda kirjutatud ja illustreeritud lasteraamat „Jussikese seitse sõpra“. Nüüd-seks on see ilmunud juba 24 keeles Fääri saartest Jaapani, Tseiloni ja Indiani.

Halliste mulgil, nagu Silvi Väljal on ennast nimetanud, säilis kogu eluks armastus mulgi keele vastu. Nii on tema viimase aja üks tuntumaid töid on 2004. aastal ilmunud mulgi keele lugemiku “Mulgi keelen ja mee-len” kujundus, milles leidub ka üks kunstniku enda mulgikeel-ne mälestuspilt lapsepõlvest. Populaarsed on samuti tema

illustratsioonidega Jaak Kõdari “Kriimureinulised lood”, tõeli-sed Mulgimaa muinasjutud, mis jõudsid eesti lasteni 2006. aastal.

Kokku ulatub Silvi Väljali illustreeritud raamatute arv ka-hesajani, raamatutega otseselt seotud on ka nende omaniku-märgid-eksliibrised, mida on näitustel vaadatud üle maailma.

Auväärsele eale vaatamata oli Silvi Väljal loominguliselt viljakas ja aktiivne. Veel möö-dunud aastal toimus mitu tema isikunäitust.

Alghariduse sai 1928. aasta 30. jaanuaril sündinud Silvi Väljal külakoolides Mulgimaal. 1946. aastal lõpetas ta kuldme-daliga Viljandi tütarlastegüm-

naasiumi. ERKI lõpetas Silvi Väljal

edukalt 1952. aastal, pälvides kõrge hinnangu diplomitööna valminud illustratsioonide eest A.H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ I osale. Tööle suunati ta ajakirja “Pioneer” kunstnikuks-kujundajaks, kus kohe avanes Silvi Väljali anne lastekirjandu-se illustraatorina, mis saigi tema peamiseks tegevusalaks.

Suur Halliste mulk on lah-kunud, tema illustreeritud raa-matud, eksliibrised ja vaba-graafilised lehed aga jäävad, saades tuntuks ka järgnevatele põlvkondadele.

MEELis sõERd

Viljandi praostkonna töökoosolek toimus 2. april-lil EELK Mõisaküla kirikus.

Töökoosolekuks ehk konvendiks ehk koguneme korra igal kuul. Jagame osadust palves, toetame üksteist usus, käsitleme kirikuelu korralduslikke küsimusi jm. Viimati olime Mõisakülas juba paar aastat

tagasi. Mõisaküla kogudusest

tuli kümmekond liiget kiri-kusse vaimulikke tervitama ja palveosadust jagama. Pärast palvust jätkasid vai-mulikud siiski omapead kogudusemajas oma koos-olekuga. Seal tehti etteval-mistusi sinodiks, kus ka-vatseme üles seada ka oma kandidaadi hilissügisel toi-

muvateks peapiiskopi vali-misteks.

Praostkonna sinod kogu-neb harilikult kord aastas, kohale tulevad lisaks vai-mulikele igast kogudusest kaks saadikut. Tänavune sinod toimub 30. aprillil Mulgimaal Taageperas.

ARVo LAstingkirikuõpetaja

Mõisaküla kultuurimaja uueneb

Tähistati kodukandilehe juubelit

HALListE RAHVAMAJAs • 23. IV kl 10 OÜ Silmarõõm – silmade kontroll, silmarõhu mõõtmine, prillide müük ja remont. Vajalik eelregistreeri-mine tel 521 9014. • 8. V kl 18 emadepäeva kont-sert. • 19.–21. V kl 12–20 Europar-lamendi valimiste eelhääletus • 25. V kl 9–20 Europarlamen-di valimised. • 26. V kl 18 Halliste rahva-maja taidlejate kevadkontsert. Info tel 5256 049.

KAARLi RAHVAMAJAs • 26. IV kl 20 kevadpidu kloun Ummiga. Tantsuks Poolen Band Show. Pilet 10 €. • 27. IV kl 14 Halliste valla tantsurühmade tantsupäev.• 18. V kl 12 Teatrikese lasteetendus “Kolm suurt soo-vi”. Pilet 3 €. Info tel 5886 1997.

MõisAKÜLA KULtUURi-MAJAs • 20. IV kl 10 tervisepäev „Sinu sammud loevad“. • 11. V kl 12 emadepäeva kontsert. Esinejad Mõisaküla lasteaiast, koolist ja kultuuri-majast. Kaetud kohvilaud. • 16. V kl 17 eakate klubiõhtu – külalised siit ja sealt nurgast... • 25. V kl 10 Sulle-mulle laa-dapäev. Tule ostma, müüma, vahetama. Kultuurimaja võtab asju vastu nädala kestel enne laata kl 10–14. • 31. V kl 20 tantsuõhtu Raen

Väikesega, vaheajad sisusta-vad kultuurimaja taidlejad, kevadmoe tutvustus MTÜ-lt Käetöö Koid. Laudade ette-tellimine tel 436 4108 ja 5256 049. Pääse 28. V-ni 6 €, hiljem 8 €. Ürituste info tel 5256 049.

MõisAKÜLA MUUsEUMis • 24. IV kl 11 kevadine kä-sitöönäitus „Kümme aastat loomisrõõmu“. • 17. V kl 10-22 üllatustega muuseumiöö. Info tel 435 5607.

UUE-KARistE RAHVA-MAJAs • 9. V kl 18 Halliste valla eakate kevadpidu. Külas on laulja Ervin Lillepea. Peole- tulekust teatada hiljemalt 5. V-ks telefonidel: 436 2131 (Koidu Saun, Vana-Kariste), 516 7340 (Olli Aren, Halliste), 5886 1997 (Tiina Kuusik, Kaarli RM), 436 5124 (Anne Järvis, Õisu RK), 435 8937 (Leili Tšer-nõšova, Rimmu), 5344 8905 (Ivi Alp, Uue-Kariste RM).Bussiring peole väljub: kl 17.00 Vana-Karistest, kl 17.05 Kirjust, kl 17.10 Kullast, kl 17.12 Hallistest, kl 17.17 Kaar-list, kl 17.20 Õisust, kl 17.35 Rimmust.• 17. V kl 21 kevadpidu. Tant-suks ansambel Svips. Lauad katame ise. Pääsmed hinnaga 7 € osta välja 13. maiks. Info tel 435 9234 ja 5344 8905.

Kuhu minna

Lahkunud on kunstnik Silvi Väljal

Vaimulikud kohtusid Mõisakülas

ELNA KÕLL 94LINDA ARU 91HANS RIIET 87PILVI KIKKAS 83LEILI MARTINSON 81ILSE REIMANN 81

EINAR SUISLEPP 70

Halliste vallavalitsus

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

LEHTA-ELFRIIDE KURM 95ALMA ILISON 91OLEV SARAL 89EMMA-OLINDE KOIDU 87JEVDOKIA IVANOVA 87MARTIN TEEARU 85HANS KADAK 85GEORGI SOLOVJEVSKI 84ALIIDE KUUSK 83HANS PÕDER 83IVI KASESALU 82HELGA SAMS 82HAIME KUNINGAS 81AINO LÄÄTS 70Mõisaküla linnavalitsus

Sel paari aasta eest Mõisaküla kevadisel tervisepäeval tehtud pildil ei rõõmusta väikelinna kultuurimaja juhataja Laine Pedaja (paremal) siiski veel auväärse kultuuritempli tänavu algava kapitaalremondi üle, vaid teeb koos memmedega enne kepikõndi soojendusharjutusi. Foto: Meelis Sõerd.

5Abja lehekülg

Abja mälumängu järje-kordne hooaeg on edukalt läbi saanud. Osalejad said panna proovile enda mälu ja tuletada meelde unustatut ning ammu-tanud ka uusi teadmisi.

Novembris alanud kuue vooruline mälumäng sai lõp-pakordi 10. aprillil. Oli mitu üsna võrdset võistkonda ennem kilvarite lõppvooru. Ülinapi 1 punktilise võidu napsas en-dale Sakala võistkond (And-rus Põldma, Margus Põldma, Jaanus Põldma, Marko Kass, Aimar Jaakson). Kogudes 149 punkti. Väärikale teisele kohale tuli võistkond Tamme (Maimu Paumere, Peeter Jürgenson, Elle Paumere, Liina Paumere, Agur Käära) 148 punktiga. Kolmanda koha 144 punktiga vormistas võiskond Oravake (Maie Mägi,

Ülle Kivioja, Rein Mägi, Jaan Kivioja, Riina Sarapuu). Võit-jad said mälestuseks karikad, kõiki kilvareid peeti meeles mälumängu vimplitega ja Abja

kultuurimaja pastapliiatsiga. Tänusõnu lausuti ja meened anti ka meie tublidele mängu korraldajatele ja küsimuste koostajatele Enno Liiberile ja Rein Mägile.

Aitäh kõigile osalejatele, kaasaaitajatele ja kohtume uuel hooajal!

AbJA KULtUURiMAJA

Märtsikuu eakate klu-biõhtu on alati koos meie valla represseeritutega. Sel aastal täitus 65 aastat ajast, kui Eesti rahvast tabas ränk ülekohus. Kümned tuhanded eestlased, valdavalt vanurid, lapsed ja naised, pidid jätma oma kodud ja minema vastu teadmatusele.

Ka meie kohvilauas istu-jad olid tol ajal lapsed ja nen-de mälestused ei kao iialgi. Neid on vaja vaid talletada.

Represseeritute poole pöördus meenutuskõnega Abja vallavolikogu aseesi-mees Andres Räägel. Koosoli-jaid tervitas Pärnu sõjameeste ansambel ja nende solistid. Repertuaar oli mitmekülgne – erinevate ajastute sõduri-laulud, laulud igatsusest ja armastusest, Siberis loodud

laulud, mis olid täis kurbust, koduigatsust ja lootust. Paljud laulutekstid oli lauljate endi loodud. Oli väga südamlik kontsert.

Eestimaa on väike. Ühe laulja juured olid Abjast Peetide suguvõsast. Meele-olumuusikat pakkus Udo Jakobson.

Suur tänu külalistele, kõi-gile osavõtjatele ja ettevõtmis-te toetajatele.

LEidA LEpLAnd

Foto: Mari Saarela.

Klubiõhtu koos represseeritutega

Abja mälumängu hooaja 2013/2014 lõpetamine AbJA VALLAVoLiKogU

20.03.2014 toimunud istungil:1. avaldati umbusaldust revisjonikomisjoni esimehele ja revisjoni- komisjoni liikmele Taevo Viitasele.2. valiti uueks revisjonikomisjoni esimeheks Marju Mäger. Valla revisjonikomisjon on koosseisus esimees Marju Mäger, liikmed Jüri Patune, Guldar Järve.3. kinnitati volikogu alatise haridus- ja kultuurikomisjoni põhimäärus 4. kinnitati volikogu alatise spordi- ja noorsootöökomisjoni põhimäärus. 5. vaadati üle valla üldplaneering.6. anti seisukoht kinnisasja omandamiseks.

AbJA VALLAVALitsUs18.03.2014 toimunud istungil:1. kehtestati liikumispiirang Abja vallale kuuluvatel ning avalikus kasutuses olevatel teedel alates 19.03.2014 mootorsõidukitele, mille tegelik mass ületab 8 tonni v.a operatiiv- ja lepingulised veod, sõitmine kuni teede kandevõime taastumiseni.2. vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele makstakse vajadus-põhist peretoetust märtsikuu eest 16 taotlejale kokku 268.52 eurot.3. eraisikule väljastati raieluba.4. kinnitati ametisse Abja Kultuurimaja juhataja.5. arutati vallavalitsusele laekunud eraisikute avaldusi.

11.04.2014 toimunud istungil:1) arutati Abja Gümnaasiumi arengukava aastateks 2014-2016;2) võeti vastu korraldused maaüksustele nimede ja sihtotstarvete määramiseks kinnistu jagamisel;3) kiideti heaks Abja Vallavalitsuse konsolideeritud 2013. a majandusaasta aruanne.4) kinnitati SA Abja Haigla ja OÜ Abja Elamu 2013. aasta majan-dusaasta aruanded;5) anti kasutusluba EKNK Abja-Paluoja kogudusele. 6) otsustati võõrandada otsustuskorras vallale kuuluv korter.

Abja vallavolikogu ja -valitsuse protokollidega ja õigus-aktidega on võimalik tutvuda www.abja.ee, määrused on

avalikustatud ka Riigi teatajas www.riigiteataja.ee

oMAVALitsUsKRooniKAt

Ülinapi 1-punktilise võidu napsas endale Sakala võistkond.

Pärnu sõjameeste ansamblit tänas klubi poolt Leida Lepland.

Foto: Lauri Sepp

Abja kultuurimaja tegemised veebruaris–märtsis

Näitused I korruse fuajees ja väikeses saalis: aprillis „Looduse aasta foto 2013” mais Türi maaliringilt „Looduse inspireeri-tud”.

23.04 jüripäeva tegemised.kell 13.00 jüripäeva ringteatejooks võistkondadele 4N+4M Abja gümnaasiumi staadionil. kell 16.00 jüripäeva jooks eelkooliealistele lastele lasteaia taga platsil .kell 19.00 jüripäeva tervisekõnd Abja gümnaasiumi staadionilt terviserajale.24.04 kell 9.00–11.00 doonoripäev. 24.04 kell 17.00 klubi Meelespea piduõhtu koos läti sõpra-dega.30.04 kell 19.00 Abja kultuurimaja näiteringi etendus „Võõras mees majas” Pääse 3.- 10.05 kell 11.00–13.00 Uute riiete müük. 11.05 kell 11.00 emadepäev.16.05 kell 11.00 Viljandi laste- ja noorteteater Reky etendus „Naksitrallid 2 ” Pääse 5.- 17.05 kell 9.00-15.00 kevadlaat turuplatsil. 17.05 kell 19.00 kevadkontsert Abja kultuurimaja isetege-vuslastelt. Hooaja lõpupidu ansambliga Vint. Pääse eelmüügist 5.- /samal päeval 7.- 18.05 kell 12.00 Abja muusikakooli 7.klassi lõpuaktus.25.05 kell 12.00 Abja muusikakooli 4. klassi lõpuaktus. Kevadkontsert.30.05 kell 13.00–13.30 Altai Palsami, živitsa õli ja ortoflexi esitlus.

MÄLESTAME

ELFRIIDE REILSON 29.12.1918 – 29.03.2014

Oleme eakatega juba mit-meid aastaid käinud ekskur-sioonidel Eestimaa eri paikades. 19. märtsil saime meeldivaid muljeid käigust Tallinnasse.

külastasime Tallinna looma-aeda, kus hoolimata varasest ajast nägime palju erinevaid loomi koplites ja troopikama-jades. Giid andis võimalusi võtta sülle ja silitada väikeloomi. Kõige enam imetlesime väikest jääkarupoeg Norat, kes oli väga vallatu j aina müras emaga.

Edasi kulges meie reis len-nusadamas, kus giid pakkus väga sisutiheda ekskursiooni. Saime targemaks lennusada-ma ajaloost. Angaarid rajati 1916.–17. aastal osana Peterburi kaitsvast merekindluse süstee-mist. 1918.–40. aastal olid an-gaarid Eesti lennuväe kasutuses ning lennusadamas paiknesid vesilennukid. Tallinna vesilen-nukite angaarid olid esimesed

nii suured, ainsagi tugipostita raudbetoonkuplid maailmas. Pilku köitis allveelaev Lembitu, tänaseks kõige kauem järjest vees olnud allveelaev maailmas – koguni 75 aastat. Uudistasime vesilennukeid, purjekaid ja palju muud.

Emotsionaalne oli Titanicu näitus. Kuigi on arvamusi, kas peaks traagilist õnnetust eks-poneerima. Meil sellist kahtlust ei tekkinud. Näitus koos väga põhjaliku giidipoolse ülevaate-ga viis meid ajalooliselt juhtunu juurde. selgus, kuidas Titanic ehitati, reis komplekteeriti, reis algas ning traagiliselt lõppes. Selgus, et tehti ka mõningaid vigu päästepaatide komplektee-rimisel ja olid möödarääkimised radistide töös. Ekspositsioon oli informatiivne ja mitte ängistav. Oli sisukas ekskursioonipäev.

LEidA LEpLAnd

Eakad käisid Tallinnas ekskursioonil

MEETA RUMMEL 93LEONORA BUROKIS 90LEIDA KUUSK 87ANNI RÄÄBUS 86HILDA PIDIM 83HELJU KOSE 81ELGA LEPPIK 80ALLI SÄÄSK 75ANTS AIDLA 70JUHAN PILL 70

Abja vallavalitsus

ÕNNE!ÕNNE!

ÕNNE!

ÕNNE!

6 Abja lehekülg

Foto:Laine Lindvest

Foto: Urmas Põllumäe.

Looduskaitse Seltsi ettevõtmised

Talgud Kamara külas

Abja gümnaasiumi noored annetasid loomade varjupaigale

Kooli mälumängu 8. hooaeg lõppenud

Looduskai t se Se l t s i A. Kitzbergi osakonna eest-vedamisel otsime Mulgi-maale tunnustaime. See võiks olla endistest aegadest tuntud ja kasutatud majapi-damises. Tema levik peaks olema kogu Mulgimaal. Oo-tame ettepanekuid koolide bioloogia õpetajatelt, taime-de tundjatelt ja loodushuvi-listelt oma tähelepanekuid. Mulgi rahvustaime valimi-seks palun tähelepanekud, arvamised teatada kas Tiiu Savile, Olav Rennole või Rein Mägile. Aasta jooksul püüame koguda andmeid ja järgmise aasta jaanuaris, seltsi osakonna 30. aasta-

päeval, teadustame valikust.Korraldame linnuhom-

mikuid Olav Renno juhen-damisel. Esimene toimub 20. aprillil. Koguneme kell 6 Abja gümnaasiumi õuele.

3. mail ootame loodus-sõpru Abja gümnaasiumi parki korrastama. Polli rah-vas koristab samal ajal Kut-siku järve ümbrust. Korras-tuspäeva peetakse ka Õisus.

Selleaastane pikem loo-duse- ja kultuurireis toimub 11.–13. juulil Ida-Lätis ehk Latgales. Sõna Latgale seos-tub järvedega, kirikutega, keraamikaga, mägedega, oma keelemurdega, tradit-sioonidega, lahkusega, ka

vaesusega. Ta sarnaneb meie Setumaaga. Külastame Kal-guni mõisa kus A. Kitzberg oli 4 aastat raamatupidaja.

Kevadist Kitzbergi päeva tähistame 1. juunil retkega Salaci loodusparki. Seal on kolme kilomeetrine jalutus-käik imelises looduses. Kü-lastame Kuradimuuseumi. Teel Ruhja sõidame läbi Seji mõisa ja ammutame jõu-du Pujieni energiakividelt. Ruhjas külastame kunsti muuseumi.

Eestiga tutvumiseks valisime 23.–24. augustil marsruudiks Libatse-Valgu-Velise-Haimre, kus Kalev Tihkani juhendamisel tut-

vume loodus- ja kultuuri-väärtustega. 23. õhtul jõua-me Saueaugu teatritallu kus vaatame Gardner McKay etendust ‘’Mere märgid’’ Ööbime Metsküla kooli-majas. Seal on madratsid magamiseks. Teisel päeval Marje Loide tutvustab Mat-salu rahvusparki.

H i l i s s ü g i s e l t e e m e kokkuvõtte aasta tegemis-test ja peame plaane järg-nevaks aastaks. Jõulupeo korraldame koos Viljandi osakonnaga.

Seltsi nimel REin MÄgi

Kuigi „Teeme ära!“ talgud on alles tulekul, sai Kamara küla rahvas kokku varem ja korrastas külamaja ümbrust. Talgukorraldaja Urmas Põl-lumäe pidi tõdema, et meie oma külarahvas ei kipu hoo-lima ja hindama oma küla ning külamaja. Õnneks on olemas head sõbrad, kes ala-ti tulevad appi toimetama ja kes on selle väikese küla fän-nid. Oma abistava käe an-dis Kamara küla suur fänn Taavi, kes oli abiks liivakasti

paigaldusel. Võrkpalliplat-sile aitas poste püsti panna Tuncay, kes pärit kogunisti Türgist. Loomulikult oli ka kohalikke abikäsi tegutse-mas, et külamaja ümbrus oleks jätkuvalt korras.

Talgukorraldaja Urmas Põllumäe teeb suure kum-marduse ja hästi suure tänu kõikidele osavõtjatele.

Urmas Põllumäega rääkis

LAURi sEpp

Kõik sai alguse ühes tunnis. Ühiskonnaõpetuses rääkisime annetamisest. Töövihikus oli üks ülesanne: “Mõtelge pinginaabriga vähemalt kaks võimalust teiste aitamiseks.” Pakkusime pinginaabriga välja mõtte, et koolis võiks olla rahakassa ja taara kogumise kast. Va-hetunnis rääkisime kooli raamatukogu töötajaga. Temale see mõtte meeldis. Varsti olime kooli huvijuhi Christi Lõhmuse juures ja rääkisime kogu loo otsast peale ära. Ka tema oli asjaga päri. Varsti tegime koos sõpradega taarakasti ja panime raamatukokku rahakassa. Kooli õpetajad ja õpilased panid rahakassasse münte ja taara-kogumise kasti taarat. Iga päev tühjendasime seda kasti. Annetada sai veebruarist aprillini. Selleks ajaks oli juba päris palju taarat ja sente kogunenud. Kui olime taara ära viinud ja sendid kokku lugenud, tuli meil kokku täpselt 20 eurot.

Kolmapäeval, 9. aprillil käisime siis koos huvijuhi Ch-ristiga Viljandis annetust ära viimas. Varjupaika jõudes läksime juhataja juurde. Andsime kogutud raha talle ja jäime natukeseks ajaks varjupaigas elavate loomadega mängima. Nii kasse kui ka koeri oli seal õnneks vähe. Paljud olid leidnud omale kodu. Osa kasse olid viidud Tallinnasse, kus neil on suurem võimalus endale uus kodu leida. Kui hakkasime ära minema, tulid sinna teised inimesed nendega mängima ja jalutama.

MAARJA pEtERsonAbja gümnaasiumi 4. klassi õpilane

14. märtsil lõppes Abja gümnaasiumis mälumän-gu kaheksas hooaeg. On tavaks saanud, et viimase vooru lõpetame ühise koo-gisöömisega ja parimate premeerimisega. Sellel õp-peaastal korraldasime mälu-mängu voorud iga veerandi lõpus. Õpilased võistlesid kahes vanuserühmas. 5.–7. klass ja 8.–12. klass. Igast klassist oli välja pandud vähemalt üks viieliikmeline võistkond. Materjalid, mille põhjal küsimusi koostati, olid välja pandud raama-tukogus. Enne mängu toi-mumist, oli raamatukogus päris palju huvilisi. Alati on küsimusi võetud ka koolis olevatelt stendidelt, mis kajastavad erinevaid täht-päevi ja sündmusi. Pilk pidi aga peal olema viimastel uudistel.

Sõelusime välja küll pari-mad, kuid kõik klassid olid tublid ja tulid ettevalmista-tult kohale.

Vanemas vanuserühmas saavutas esikoha 12. klass! Ilus punkt lõppevale kooli-elule. Võistkonda kuulusid Greete Jaksur, Andra Kaba-nenen, Janne Kalda, Gert Lees, Mari-Liis Rikkinen ja Rauno Alp. Tubli oli 8. klassi võistkond, kes saavutas 2. koha ning kolmas koht läks 11. klassile!

Nooremate vanuserüh-mas võitis esikoha 6. klass, koosseisus Merilin Kalamis, Kätlin Keres, Helari Teh-ver, Joel Jänes, Saara Kiivit

ja Patrick Purtsak. Tore, et selles klassis on palju teadmishimulisi õpilasi, kes mälumängu naudivad. Teise koha saavutas 7. klassi II

võistkond ja kolmanda 7. klassi I võistkond.

Heameelega jätkame ka järgmisel õppeaastal!

siRJE REntER

Abja muusikakooli noored muusikud olid edukad

17. märtsil Eesti Muusikakoolide Liidu korraldatud üleriigi-lises „Noorte interpreetide konkursi 2014“ lõppvoorus Tallinnas osalesid edukalt Abja muusikakooli õpilased. Regionaalsetest eelvoorudest võtsid osa meie kooli akordioniõpilane Helari Tehver ja löökpilliõpilased Liis Getliin Kala ja Kaspar Teorein, kellest edasi pääsesid Helari Tehver ja Kaspar Teorein. Lõpp-vooru tihedas konkurentsis olid meie noored muusikud vaba-riiklikus arvestuses väga tublid. Helari Tehver (õpetaja Valdo Värk) saavutas III koha ja Kaspar Teorein (õpetaja Endel Purju ja klaverisaatja Ruth Mõttus) saavutas II koha.

HEiKi VUngiAbja muusikakool

I klassi luuleEesti keele ja kirjanduse nädalal kirjutasid i klassi õpilased

luuletusi kevadest. Lastele olid kirjutamisel abiks emad, isad, õed, vennad ja mõnedel vanaema või tädi. Avaldame siinkohal mõne luuletuse muutmata kujul.

KEVAdÕues vulisevad ojad,uksed avanud on kojad.Õitsele puhkeb sinilill,sest kätte jõuab varsti aprill.Kevad pugend mulle põue,lausa lust on minna õue.Õues soojem nüüd on olla,toas ma enam ringi ei kolla.

Autorid Laura Adamson ja õde Ketly

KEVAdVäljas vulisevad veedsulavad viimsed suusateedkätte jõudnud kevad soemina ruttu toast välja poenõitseb lill ja roheb rohipalju pahandust ma teha ei tohi

Kaisa Varik ja isa Raul

kooliuudised

Pildile jäi Türgist pärit Tuncay koos Kunnariga, kes palliplatsile postid püsti ajasid.

Nooremate vanuserühmas võitis esikoha 6. klass, koosseisus Merilin Kalamis, Kätlin Keres, Helari Tehver, Joel Jänes, Saara Kiivit ja Patrick Purtsak

7Abja lehekülg

Foto: Viive niinemäe

, ,Mulle meeldib, kui tulen kooli ja tean, et see nädal tuleb teistsugune. Mulle meeldib, kui kuulen asju, mida ma iga päev ei kuule. Mulle meeldib, kui rutiin muutub.’’ Nii kirju-tab kümnenda klassi neiu. Minule meeldib ka vahel-dus. Täpselt seda pakkus 10.–13. märtsini toimunud emakeelenädal. See oli nä-dal, mis pühendati eesti keele ja eesti autorite loo-mingule – luulele ja filmile.

Esimesel päeval kont-rolliti nooremate õpilaste funktsionaalset lugemis-oskust. Tark on sellele juba varakult tähelepanu pööra-ta, sest iga noor peab kord sooritama põhikooli lõpu-eksamid ja ka seal oodatakse teksti mõistmist.

Kirjandustundides kirju-tasid kõik õpilased usinalt müüte ja regilaule. Kellele regilaulule omane stiil hästi ei istunud, võis kirjutada ka tavalisi luuletusi. Olen saa-nud paari lugeda ja tundub, et mõni inimene nautis sü-damest loovkirjutamist, sest tulemus on suurepärane! Loodan, et äkki saab õpilaste enda kirjutatud luulet kusa-gil kooliaktusel ka esitada.

Samal päeval esitles üheksas klass kõikidele en-dast noorematele õpilaste-le raamatukogus uuemat noortekirjandust. Nimelt luges iga üheksanda klassi õpilane läbi raamatu, tegi sellest oma järeldused ja rääkis lühidalt ka teistele sisust ja probleemidest.

Teine päev meie kirjan-dusnädalas oli pühendatud filmidele. 1.–6. klass vaatas filmi “Nukitsamees”, sest us-kuge või mitte, iga tänapäe-va noor ei ole seda näinud. Vanemad õpilased vaata-sid filmi “Kuhu põgenevad hinged”. Järges arutlelu klassides. Ma ei oska öelda, kuidas suhtusid nooremad õpilased enda vaadatud filmi, aga meie, 7.–12. klassi õpilased, olime peale filmi veidi segaduses. Ma ei saa rääkida kõigi eest, aga õpi-lased, kellega hiljem filmist kõnelesin, ütlesid, et sisu oli arusaadav, aga tulemus

ja just see emotsioon, mis peaks peale filmi vaatamist jääma, oli segane. Jah, ehk ei peagi kõik filmid igaüht millelegi mõtlema panema.

Kolmandal kirjandusnä-dala päeval olin ise igal pool kohal ja ürituses sees. Peale teist tundi esitasime eesti luuletajate loomingut. Ko-ridoris. Igaüks võis kuulata, aga me ei sundinud kedagi. Algselt oli plaanis vaid 11. klassi vabatahtlikud luule-lugejad üritusse kaasata, aga viimasel hetkel palusime siiski ka endast nooremaid osavaid lugejaid esinema. Koridoriluulet esitasid Ka-rolin Jürise, Jorma Kõpp, Rainer Nellis, Kevin Kal-las, Elisabeth Siigur, Mare Maalmeister, Ly Metsaroos, Jüri Sepp, Gete Kaasike ja õpetaja Silvia Mälksoo. Kuulajaskond oli üpriski suur. Esinejatena kartsime küll veidike, et ehk loeme iseendale, aga ega seal ka miskit halba poleks olnud. Väga tore oli, et ka teised õpilased tulid ja kuulasid meie enda kokkupandud luulekava.

Kohe pärast koridori-luulet pidime 11. klassi õpi-lastena jälle valmistuma esi-nemiseks. Kuna meie klass on juba paar aastat tihedalt luulega seotud, esitasime oma meelisluuletajaid ka

teistele gümnaasiumi õpi-lastele. Klass oli väike ja õpilasi oli palju, kuid see te-kitas vabama ja mõnusama tunde, esitlusi kuulasid kõik õpilased huviga.

Esitlustejärje tegin lahti mina, Karolin. Rääkisin õpi-lastele Jürgen Roostest. Mul oli seda väga hea ja lihtne teha, kuna teen temast ka uurimistööd. Informatsiooni ja teadmisi olen tema kohta kogunud rohkem, kui terve koolitunni jooksul saaks rääkida. Teisena astus lavale Gete ja rääkis meile Henrik Visnapuust. Kolmandana tutvustas Jorma Kalju Lepi-kut, õpilased on öelnud, et olid meeldivalt üllatunud tema heast esinemisosku-sest. Viimasena meie klassist esines Ly, kes võrdles Doris Kareva ja Marie Underi loomingut. Kõik esitlused olid väga põhjalikud. Ko-gunemise lõpetas abiturient Greete Jaksur, tutvustades meile Eesti juurtega soome kirjanikku Sofi Oksaneni ja tema loomingut. Tagasiside koridoriluulest ja luuletaja-te esitlustest oli väga hea! Mõned õpilased on öelnud, et tänu sellele päevale tekkis ka neil huvi luule ja kirjan-duse vastu. See ongi ju tege-likult parim tulemus, mida antud ürituselt soovida.

Viimasel päeval viisime Abja noorte näiteringiga läbi erinevaid mänge 7.–9. klassi õpilastele. Aeg läks nii kiiresti, sest õpilased olid aktiivsed- rääkisid meile impro-jutte ja mängisid ringmänge. Kui kell helises ja andis märku vahetunnist, ei lahkunud õpilased aulast, vaid mängisid edasi ja ütle-sid, et võiksime ühe kooli-tunni veel koos tegutseda. Meile, näiteringi liikme-tele, oleks see meeldinud, sest oli veel nii palju, mida oleksime saanud õpilastele näidata ja rääkida, aga need viimased lõbusat 45 minu-tit andsid märku, et peab naasma tavalise õppepäeva juurde, meie vaheldust pak-kuv emakeelenädal hakkas lõppema. Ametlikult pani kirjandusnädalale punkti raadiosaade, mille koosta-sid Jessica Volkova, Katriin Allik, Kreete Allik ja õpetaja Silvia. Nad kõnelesid ilu-sast eesti keelest ja lugesid luuletusi.

Järgmisel päeval anti noorematele kätte autasud funktsionaalse lugemise eest. Välja toodi ka parimad luuletajad ja müüdikirju-tajad.

KARoLin JÜRisEXI klass

Abja gümnaasium

Eesti raamat. Eesti film. Eesti teater

Selleaastane maakonna noorema astme teatripäev toimus 28. märtsil Paistus. Maakonnast oli laste teatri-truppe kokku tulnud küm-me. Oli, mida vaadata ja samas ka ennast näidata.

Abja kultuurimaja laste-näitering oli sel korral väljas toreda etendusega “Karde-moni linna rahvas ja rööv-lid”, milles on nii laulu kui ka nalja. Kõigile truppidele jagas žürii õpetussõnu. Meile sai osaks palju kiidusõnu, mille kinnituseks anti Maarja Petersonile parima naispea-

osatäitja tiitel ja Eerik Raag-metsale parima meespeaosa-täitja tiitel. Õnne neile!

Lastele oli mõeldud ka väike vahepala kloun Um-milt, mis tekitas pisut elevust ja naeru. Kõiki huvilisi oota-me aga Abja suvepäevadele, kus mängime oma tükki.

Kiidan kõiki oma väikesi näitlejaid ja suur tänu nende vanematele toredate kostüü-mide eest!

ViiVE niinEMÄElastenäiteringi juhendaja

Atika küla rahvast ehmatas ühel päeval metsaserva tekkinud purgihunnikud. Oleks tegu olnud ainult tühjade purkidega, aga ehmatus oli seda suurem, kui silma torkasid purgid, kus olid veel hoidised sees ja valamise käigus kildudeks purunenud purgid. Ju oli keegi koristanud keldrit ja kõik mis oli eelnevatest aastates üle ja vanaks läinud, arvati õigeks metsa alla sokutada. Ütlemata inetu ja ääretult mõtlematu tegu. Kas saab ühel inimesel või perel olla nii keeruline see kodus ära likvideerida, viies purgid kasvõi Abja-Paluojale vastavatesse kogumiskonteineritesse?! Tõsi, oma riknema läinud hoidistest vabaneti lihtsalt, kuid kes ütleb seda, palju metsloomi võis end purunenud purkide otsa vigastada? Ilmselgelt sellise teo tegija sellele ei mõelnud. Meie kurvastuseks leiab selliseid risustatud kohti ka Penuja poole sõites. Nimelt Nööri tee ääres on üks looduserisustaja omad purgid koos sisuga ladustanud lausa ühe majapidamise värava kõrvale. Penujas Raudsepal on olukord lausa katastroofiline, kuna taolise „prügimäe“ kõrval voolab oja, mis kannab kõik loodusesse laiali.

Igatahes tuleb olla uhke Atika küla tragidele ja hakkajatele naistele, kes hoolivad oma kodukandist ja hindavad sportides puhast ümbrust ja rõõmsaid metsloomi. Ja nii tuligi Lea Mikaadu mõttele korraldada väike „talgu“ ja likvideerida loodusest julma inimese kätetöö. Talguga ühinesid Tuuli ja Teele Vaarak ja Sirje Pulk. Meid õnnistati ilusa ilmaga ja kõik sujus plaanipäraselt.

Peale koristustööd tundsime kordaläinud üritusest rõõmu ja ühinesime kõik väiksele tee joomisele ja nautisime Lea meister-datud talgukooki. Jääme lootma, et midagi sellist enam nägema ei peaks ja las olla see väikseks üleskutseks valla elanikele taoliste olukordade likvideerimiseks. Hooligem oma kodukohast, kallid mulgimaalased!

tUULi VAARAKVäiksed näitlejad teatripäeval

Tragid ja hakkajad naised kutsuvad hoolima oma kodukohast

Kultuur sünnib inimese kohtumises maailmagaHead Abja valla elanikud!

Mina olen Kersti Sillaots ja asusin tööle Abja kultuu-rimajja. See on põnev välja-kutse ning võimalus aastate jooksul ideesalve kogutud ideid teostada. Pikaaegse ja armastatud kultuuritöötaja jälgedes astuda on suur vas-tutus ning loodan, et paljude aastate jooksul väljakujune-nud traditsioonid jätkuvad ning suudan omaltpoolt tuua valla kultuuriellu palju uudset ning põnevat. Maailm meie ümber on pidevas muutumises, kuid olen arvamusel, et ei tohi unustada olnut, mineviku väärtust ja traditsioonide kordumatust. Tsiteeriksin siinkohal kirjanik Tõnu Õnnepalu, kes on viidanud kultuuri saladusele: „Vana on kõige alus, aga vanast võidakse aru saada ainult uue kaudu, ainult uut luues, seda vana pärandit mitte kõigest väest järele aimates ega ka mitte kõigest väest uutmoodi tehes, vaid seda ümber luues, uuesti luues“. Läbi uue luues ja mineviku väärtuste säi-litamise ongi võimalik luua kultuurikeskkond, mis kohandub muutustega, kannab oma eesmärki ja pakub rõõmu kõigile. Rõõmsate ja tegusate kohtumisteni Abja kultuurimajas!

Meeldivat koostööd soovidesKERsti siLLAots

Kaie ja Marko Aavik 21.03.2014 sündis tütar MELISSA-MILANA

Aneelia Kuusik ja Aimar Peterson 22.03.2014 sündis

poeg REGOR SEBASTIAN

Helen Roosmaa ja Jalvar Usin 24.03.2014 sündis tütar HELENORA

Õnnitleme lapse sünni puhul!

Kolmandal kirjandusnädala päeval esitati eesti luuletajate loomingut. Koridoris. Igaüks võis kuulata.

Abja laste näitering. Kõige ees parima osatäitja tiitli saanud Maarja Peterson ja Eerik Raagmets.

Foto: Keijo Koort

8 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meel is.soerd@gmail .com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium alustab sügisest e-õppega

E-õpet pakume eelkõige neile täiskasvanud õppijatele, kes ei saa töö või muu põhjuse tõttu koolitundides osaleda. E-õpe on ette nähtud põhikooliosas ja 10. ning 11. klassis. Õpetamine toimub täielikult veebikeskkonnas Moodle.

Õpilane saab õpetajatega suhelda ka SKYPE´i vahendusel. E-õpe nõuab õppijalt väga suurt ajaplaneerimisoskust ja kindlasti kiire interneti olemasolu. See on aga üks võimalus lisaks tavaõppele.

Uuel õppeaastal loodame olla veelgi paindlikumad ja arvestame õppijate soovidega ka tundide algusaja suhtes. Kui on soovijaid, siis alustame õppetööd õhtusel ajal.

E-õppe kõrval jätkame traditsioonilise õppetööga, kus õppimine toimub tunnis.

Põhikooli võtame vastu alates 8. klassist, kui 7. klass on lõpetamata, siis ikkagi alustatakse meie koolis 8. klassist. Kui õpilane on lõpetanud lihtsustatud õppekava alusel põhikooli, siis meie koolis alustab ta õpinguid 8. klassist. Selline vastuvõtt on end õigustanud ja tavaliselt lähevad need õpilased edasi õppima kutsekoolidesse.

Kutsekooli lõpetanud noortel, kes soovivad edasi minna õppima kõrgkooli, on võimalus õppida meie koolis riigieksamite kursustel, samuti võivad nad külastada ka õppetunde ja konsultatsioone.

Õppimine on meie koolis tasuta.Ootame oma sõbralikku kooliperre neid täiskasvanud

õppijaid, kes soovivad tulla tagasi kooli oma katkenud haridusteed jätkama.

Maie Jaago,VTG direktori kt

Kaitseliit – kellele ja milleks

Päästjad annavad kodudes tuleohutusnõu

25. mail valib Eesti Euroopa Parlamenti

Kulu põletamine on keelatud

Meie ühiskond on ligi veerand sajandiga tundmatu-seni arenenud ja endisest sots-maast on saanud kapitalistlik, edule orienteeritud riik. Pal-jud inimesed on saanud oma-nikeks. Kellel on talu, kellel väikeetevõte, kellel suurtoot-mine. See kõik on muutunud enesestmõistetavaks ja igapäe-vaseks. Me arvame, et nii on ja jääb, et miski ei saa seda enam muuta. Võib-olla tõesti on see nii, kuid ajalool on kombeks korduda ja ainult rumal ei õpi vanadest vigadest.

Küsite, et mis on sellel seost 24 aastat tagasi taasasu-tatud Kaitseliiduga? Vastuse asemel küsin mina teilt, kes

peab kaitsma teie omandit, teie peret, seda maad, mida te nimetate kodumaaks? Arvate ehk, et seda peaksid tegema teised, need, kellel on säilinud isamaaarmastus ja patriotis-mitunne.

On tõsi, et Eesti riigi kait-sekulutused moodustavad kaks protsenti riigieelarvest, meil on tugev armee ja selja-taga NATO. Ent kahjuks ei ole meie riigi mõõtmed mitte tuhandetes, vaid sadades ki-lomeetrites: enne kui NATO kriisiolukorras oma kaitsva „vihmavarjuga“ kohale jõuab, võib juhtuda, et see käputäis maad on enamalt jaolt juba vallutatud. Sealt edasi saab aga võidelda ainult varja-tult – metsavendade kombel. Kuidas täpselt – seda õpetabki Kaitseliit.

Küllap on meie seas ka neid, kes esimese ohu korral Eesti tolmu jalgelt pühivad ja välismaale ilusat elu otsima tõttavad. On neidki, kes kohe uue võimu hõlmaalla poevad, et seal rahulikult oleskleda. Kuid kindlasti on ka neid, kes tahaksid kaitsta meie tillukest Eestimaad.

Arvestades viimaste kuu-de ärevaid sündmusi meie lähikonnas, peaks iga mõtlev inimene pisutki muretsema meie tuleviku pärast. Kui tahate, et meie väikene Eesti säiliks ega korduks ajalugu, astuge Kaitseliitu. Kaitseliit ei ole mitte ainult vabatahtlik sõjaline organisatsioon, vaid seal õpitakse ja õpetatakse ka palju tavaeluks kasulikku.

Astudes Kaitseliitu, võtate te endale kohustuse osaleda

Kaitseliidu korraldatavas te-gevuses vähemalt 48 tundi kalendriaasta jooksul. See ei tohiks olla ületamatu prob-leem ja igal asjal on erandid, mida lahendatakse töö käigus.

Kui olete mõelnud ja otsustanud, et olete valmis kaitsma seda lapikest maad, mida peate omaks, pöörduge meie poole KL Sakala maleva Karksi malevkonda. Meiega saab ühendust telefonidel 5805 2900 (malevkonna pealik lipnik Ervin Tamberg) ja 5568 4318 (pealiku abi kapral Raul Astel) või malevkonnakodust Karksi-Nuias selle lahtioleku-aegadel.

Ants KAlAm, teavituspealik

Päästeamet alustab maikuust kodukülastustega „Kodu tuleohutuks!“, et nõustada inimesi üle Eesti tuleohutuse teemal nende enda elupaigas. Kõik tänavu traagiliselt lõppenud tulekahjud on aset leidnud inimeste kodudes. Selleks, et elupinnad oleksid tule eest kaitstud, aitavad päästjad inimestel individuaalse nõustamise kaudu mõista just neid oma elupaigas varitsevaid ohte, püüdes leida parimad lahendused ohtude ennetamiseks.

Kodukülastuste eesmärk on aidata inimestel mõista tulega seonduvaid ohte nende enda elupaigas ja selle ümbruses, hinnata elektri- ja kütteseadmete korrashoidu, lahtise tule kasutamist, suitsuanduri vajalikkust, olemasolu ja töökorda.

Kodukülastusi viivad läbi inimese elupaigale lähimad vabatahtlikud või kutselised päästekomandod ning regioo-ni päästeteenistujad, kes teavitavad inimesi enda tulekust ette telefoni või teatise teel. Nõustamisi viiakse läbi maist kuni aastalõpuni. Kodukülastuse läbiviijad tunneb ära Päästeameti eraldusmärkidega riietuse ning esitatava hologrammiga punase töötõendi järgi.

Euroopa Parlamendi (EP) valimised toimuvad Eestis 25. mail. Kümme aastat Euroopa Liitu kuulnud Eesti kodanikud valivad kolmandat korda need kuus saadikut, kes järgneval viiel aastal Eesti sõnumi Euroopasse viivad.

EP valimiste suurim muutus võrreldes viie aasta taguse aja-ga on avatud nimekirjade taaskasutuselevõtt. Teisisõnu, valija annab hääle talle meelepärasele kandidaadile. Kui kandidaadi erakond kogub üldkokkuvõttes samuti nii palju hääli, et nad saavad oma esindaja Euroopasse läkitada, saab mandaadi just see kandidaat, kes kogus kõige enam hääli. Vahet ei ole, kas ta on asetatud partei siseselt nimekirjas esimesele või 12. positsioonile.

Palju on tuntud huvi ka selle vastu, mis saab siis, kui enim hääli kogunud kandidaat loobub oma kohast – kas siis lähevad hääled kaotsi? Lühike vastus on, et ei lähe, sest mandaadi saab sellest nimekirjast häälte arvult järgmine kandidaat.

Üksikkandidaadid on EP valimistel justkui ühe kandidaadiga erakonnad, kes võistlevad hääle eest kõrvu erakondadega.

Hääletada saavad EP valimistel Eesti kodanikud ja ka kõik Eestis elavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud.

EP valimised toimuvad maikuu viimasel pühapäeval. Võrrel-des eelmiste kordadega on valimispäev nihutatud varasemaks. Hääletaja jaoks on see mugavam, puhkused ei ole veel alanud, töine ja asine mõtteviis paneb tegutsema ja kaasa mõtlema.

Neile, kes aga siiski valimiste pühapäeval jaoskonda minna ei saa, on pakkuda mitmeid teisi võimalusi oma eelistuse väljen-damiseks. 15. maist algab elektrooniline hääletamine, mis kestab 21. maini. Samal ajal saab juba oma hääle anda ka jaoskondades – 15.-18. maini toimub hääletamine maakonnakeskustes ning 19.-21. maini on avatud kõik jaoskonnad. Valimispäeval saab hää-letada vaid oma jaoskonnas ning hääletamiskasti tellida ka koju.

EL oma 28 liikmesriigiga on kirju organisatsioon. Kui Eestis saab kandideerida alates 21-eluaastast, siis näiteks Austrias ja Prantsusmaal tohib kandideerida 18-aastane, Itaalias ja Kreekas alles 25-aastane EL-i kodanik. Eestis valimiskünnis puudub, kuid pooltes EL-i riikides on see olemas, jäädes 1,8% ja 5% vahele. Belgias, Kreekas, Küprosel ja Luksemburgis on hääletamine kohustuslik. Ja isegi valimispäevad on erinev – hollandlased ja ühendkuningriigi elanikud saavad oma valiku teha juba 22. mail. Meie valimispäev on pühapäev 25. mai!

ALo HEinsALUVabariigi Valimiskomisjoni esimees

Päästeamet tuletab meelde, et kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Maastikupõlenguid põhjustab eelkõige inimeste hoole-tus – ohutusnõuetele mittevastav lõkke tegemine või maha visatud hõõguv tikk või suitsukoni. Ka mootorsõidukitega ja ATV-dega heinamaal sõites võib summutitorust lennanud säde süüdata kuiva heina.

Kõik põlevad lõkked peavad olema pideva järelevalve all ning käepärast tuleb varuda esmased tulekustutusvahendid – liiv, vesi või pulberkustuti. Metsas tohib lõket teha vaid selleks ettenähtud ja tähistatud kohas.

Lastele tuleb selgitada, millist kahju võib kaasa tuua nalja pärast tiku viskamine kuiva kuluheina sisse.

Naiskodukaitse Sakala ringkond korraldab 1. juunil 2014 algusega kell 10

Viljandi linnastaadionil kergejõustikupäeva 7–10-aastastele lastele. Kavas jooksud, kaugushüpe ja pallivise.

Osalejate registreerimine kohapeal kell 9.30–10.00. Täiendav info ja eelregistreerimine:

tel 717 9219 ja 5344 8907.

Abja kultuurimajas 10. mail kl 11.00–13.00 PUUVILLASTE retuuside, sokkide,

pluuside, dressipükste ning mustriliste, värviliste sukkpükste SOODUSMÜÜK.

GT Kaubanduse Kamara tankla pakub tööd kahele

klienditeenindajale. Lisainfo Kamara tanklast

(Kamara külas) või tel: 436 4555 ja 5373 8396.

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühisväljaande Lõuna-Mulgimaa

tellimusi 2014. aastaks võtavad vastu kõik Eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab tellida kas terveks aastaks või lühe-

maks perioodiks (sh jooksva kuu väljaannet kuni 10. kuupäevani).Leht ilmub kord kuus (väljaarvatud juuli), st 11 numbrit aastas. Leheeksemplar

maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne.

Lõuna-Mulgimaa on loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

Mõisakülalinnavalitsuse juureskell 14.00–16.00

II kvartalis22. aprillil6. ja 20. mail3. ja 17. juunil

Pangabussi peatus:

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tel-lida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

PangabussKõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!