1

Haridus- ja Teadusministeerium Teaduskompetentsi Nõukogu tegevuse aruanne

Aruandeperiood: august 2006 – august 2009. Kinnitatud Teaduskompetentsi Nõukogu poolt 28. augustil 2009. a., protokoll nr. 101. Aruanne hõlmab Teaduskompetentsi Nõukogu (edaspidi TKN) tegevust kolmel sihtfinantseerimisperioodil (2007−2009). Eelmine TKNi aruanne käsitles aastaid 2003-2006. Sisukord Kokkuvõte 2 Executive summary 3 1. Teaduskompetentsi Nõukogu koosseis ja tegevust reguleerivad õigusaktid 4 1.1. TKNi koosseis 4 1.2. TKNi tegevust reguleerivad õigusaktid 4 2. Teaduskompetentsi Nõukogu roll ja funktsioonid Eesti teadus- ja arendustegevuse süsteemis

5

2.1.Olulised uued suundumused Eesti teadus- ja arendustegevuses 5 2.2. Sihtfinantseerimise roll T&A rahastamisel Eestis 9 2.3. Sihtfinantseerimise korraldamine 12 3. Sihtfinantseerimise olulised suundumused aruandeperioodil 14 3.1 Sihtfinantseerimise rahastamise dünaamika 14 3.2 Sihtfinantseeritavate teemade arv ja teemataotluste rahuldamine 16 3.3. Teadusvaldkondade rahastamine 17 3.4. Teadus- ja arendusasutuste sihtfinantseerimine 19 3.5. Teemade põhitäitjad ja vastutavad täitjad ning nende kvalifikatsiooni iseloomustavad näitajad

20

3.6. Sihtfinantseeritavate teadusteemade põhitäitjate vanuseline struktuur 25 4. Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuurikulude rahastamine 29 5. Teadus- ja arendustegevuse evalveerimine 29 6. Teaduskompetentsi Nõukogu organisatsiooniline tegevus 30 7. Järeldused ja ettepanekud 31 Lisa 1 35 Koostajad Martin Zobel (vastutav toimetaja) Enn Mellikov Martin Ehala Maido Remm Riho Gross Mihkel Zilmer Vello Andres Pettai Rein Küttner Volli Kalm Margus Harak (statistilised andmed) Alar Gerst (statistilised andmed) Tiia Lepasson (TKNi sekretär) Madis Saluveer (TKNi büroo juhataja)

2

Kokkuvõte Eesti teaduse olulisemateks finantsinstrumentideks on teadusteemade sihtfinantseerimine, Eesti Teadusfondi grandid, teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine, teadus- ja arendusasutuste infrastruktuurikulude katmine ning riiklikud programmid. Sihtfinantseerimine on teadus- ja arendusasutuse eduka alus- või rakendusteadusliku teema finantseerimine tunnustatud kvaliteedinõuete alusel (n. n. „research driven” -projektid) teadusvaldkonnas, milles teadus- ja arendusasutuse tegevus on positiivselt evalveeritud. Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahud on ajavahemikus 2000−2007 suurenenud 4,7 korda, 579,4 miljonilt kroonilt 2000. aastal 2 miljardi 717 miljoni kroonini 2007. aastal, kusjuures sihtfinantseerimine moodustas kogurahastamisest 2000. a. 27% ja 2007. a. 11%. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu rahastatavas teadus- ja arendustegevuses oli sihtfinantseerimise osakaal aastal 2000 52% ning aastatel 2008-2009 umbes 38%. Alates 2003. aastast on sihtfinantseerimiseks riigieelarvest eraldatud summad oluliselt kasvanud – juurdekasv oli aastatel 2003-2008 2,16 kordne, sh 2006. a. ja 2007. a. oli aastane juurdekasv keskmiselt 14% ning 2008. a. tervelt 30%. Samas jäi sihtfinantseerimise kogusumma 2009. a. esialgu 2008. aasta tasemele, pärast 2009. a. teise lisaeelarve vastuvõtmist aga kahanes 374,025 miljoni kroonile.. Sihtfinantseerimise rahastusotsuste tegemine toimub läbipaistvate kriteeriumite alusel TKN eksperdigruppide kaudu. Igal aastal osaleb otsustusprotsessis 60-80 eksperti, kellest ca 50% on väliseksperdid. Teema keskmise rahalise mahu kiirem kasv võrreldes sihtfinantseerimise kogukasvuga on toimunud tänu rahastatavate teemade arvu vähenemisele. Aastal 2006 rahastati 226 teemat, aastal 2009 – 209 teemat, seega vähenes teemade arv kolme aasta jooksul 7,5%. Konkurents teadusteemade sihtfinantseerimise taotluste vahel on viimastel aastatel märgatavalt tugevnenud. 2003. aastaks esitatud uute teemade sihtfinantseerimise taotlustest ei leidnud rahastamist vaid 17% taotlustest, 2006. a. - 47% , 2007. a. - 37,0%, 2008. a. - 20,8% ja 2009. a. - 46,3%. Pidevalt on kasvanud teemataotlustes osalevate põhitäitjate teaduslik tase. Ligikaudselt sama sihtfinantseerimise põhitäitjate arvu juures (~1900) on publikatsioonide arv, mida kajastab Thomson Reuters ISI Web of Science, kasvanud ~8000 publikatsioonilt aastal 2005 (seisuga mai 2005) ~13300ni juuli 2009 seisuga. Sihtfinantseeritavates teadusteemades osalevate põhitäitjate vanuseline struktuur on aastate jooksul nihkunud nooremate teadlaste osakaalu suurenemise suunas, näidates Eesti teaduse võimet taastoota teadlaskaadrit. Sihtfinantseerimise edasine areng on planeeritud kooskõlas strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” eesmärkidega, millele TKN avaldab oma täielikku toetust. Nimetatud strateegia seab oluliste indikaatoritena teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks koguinvesteeringute mahu suurendamise 3%ni SKTst aastaks 2014 ning tänapäevastatud ja uute infrastruktuuride osakaalu kasvu 80%ni 2013. aastaks Nimetatud eesmärkide saavutamine lubaks tõsta sihtfinantseeritavate teemade rahastuse taset selliselt, et teadlaste palk oleks Eesti kontekstis konkurentsivõimeline ning et oleksid kaetud teadustegevuse kõik olulised kululiigid. TKN avaldab toetust käimasolevale teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise protsessile ning toetab ideed luua sõltumatu teadus- ja arendustegevuse rahastamist menetlev institutsioon Eesti Teadusagentuur, mis hakkaks korraldama nii sihtfinantseeritavate teemade kui individuaalgrantide rahastamist. Oluliseks kitsaskohaks Eesti teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis peab TKN doktorantuuri rahastamist, mille tase ei kata reaalseid vajadusi ning milles puudub ühtne kvaliteedipõhine rahastussüsteem. Seetõttu peab TKN äärmiselt vajalikuks arendada edasi doktorantuuri rahastamise süsteemi. Samuti peab TKN äärmiselt oluliseks T&A infrastruktuuri kaasajastamisega seotud olulisemate eesmärkide saavutamist. Aruannet illustreerivad 27 joonist ja 10 tabelit.

3

Executive summary The Estonian Research Council (EstRC) is an advisory body to the Minister of Education and Research which makes proposals to the Ministry concerning the opening, modification and termination of so-called Targeted Financing Research Themes (or institutional team grants) at R&D institutions in Estonia; assesses the effectiveness of the targeted financing of research at these institutions along with the conformity of the research results with international standards; makes recommendations concerning the evaluation of research and development; submits recommendations concerning the allocation of infrastructural funding of R&D institutions within the area of responsibility of the Ministry of Education and Research; submits a report on its activities to the Minister of Education and Research and to the Research and Development Council at least once every three years; and performs other functions assigned thereto by legislation. The 9 members of the EstRC are distinguished Estonian researchers in their respective fields nominated for three years. The present report covers the activities of EstRc during the period August 2006 – August 2009. The relative importance of institutional team grants in Estonia’s general research funding has decreased over the last years, from 26.9% in the year 2000 to 11% in the year 2007. This was mostly due to the introduction of a number of other new financial instruments. Nevertheless, the institutional team grants have been and still are the most important financing instrument of Estonian research. Their absolute volume has grown from 263 million Estonian kroons (18.8 million euro) in 2006 to 374 million kroons (23.9 million euro) in 2009, or 42%. Parallel to that, the overall number of institutional grants has decreased from 226 in 2006 to 209 in 2009 whereas their average volume has increased from 1.16 million kroons in 2006 to 1.79 million kroons in 2009. This can be explained by the fact that EstRC has paid much more attention both to the quality of new grant applications as well as to the quality of research staff involved in these grants. The report provides also various statistical data about the distribution of grants according to different R&D institutions and subject fields as well as gender, qualifications and age of the principal investigators and other research staff. In addition to that, the report describes the activities of the EstRC in performing other duties assigned to it by legislation, mainly participating in various standing committees of the Ministry or inter-ministerial advisory bodies, as well as its outreach activities. The final part of the report contains some comments and recommendations on a number of R&D topics currently under discussion in Estonia. The report includes 27 charts and 10 tables.

4

1. Teaduskompetentsi Nõukogu koosseis ja tegevust reguleerivad õigusaktid 1.1. TKNi koosseis Vabariigi Valitsuse korraldusega nr. 356 „Teaduskompetentsi Nõukogu moodustamine ja koosseisu kinnitamine” 15. juunist 2006 (RTL 2006, 49, 921, jõustunud 1.09.2006) kinnitati Teaduskompetentsi Nõukogu järgmises kooseisus: Martin Ehala - Tallinna Ülikooli professor; Riho Gross - Eesti Maaülikooli vanemteadur; Volli Kalm – Tartu Ülikooli professor; Rein Küttner - Tallinna Tehnikaülikooli professor; Enn Mellikov - Tallinna Tehnikaülikooli professor; Andres Metspalu – Tartu Ülikooli professor; Vello Andres Pettai – Tartu Ülikooli professor; Mihkel Zilmer – Tartu Ülikooli professor; Martin Zobel - Tartu Ülikooli professor. Seoses Andres Metspalu valimisega Tartu Ülikooli Geenivaramu direktoriks kinnitati tema asemel TKN liikmeks Tartu Ülikooli professor Maido Remm (VV korraldus 17.04.2008 nr. 183, RTL 2008, 33, 492, jõustunud 17.04.2008). TKN sekretäri ülesandeid täitis antud perioodil HTM analüüsi-ja planeerimisosakonna finantsekspert Tiia Lepasson. TKN valis oma neljanda koosseisu esimeheks Martin Zobeli ja aseesimeheks Enn Mellikovi (TKNi 31. augusti 2006 istungi protokoll nr. 76). Samal istungil allkirjastasid kõik TKNi liikmed käitumiskoodeksi. 1.2. TKNi tegevust reguleerivad õigusaktid

Sihtfinantseerimise kui rahastusvahendi sisseseadmine 1997. aastal (Vabariigi Valitsuse määrus 23.09.1997 nr. 178 „Teaduskompetentsi Nõukogu moodustamise korra ja tegevuse aluste kinnitamine”; RTI 1997, 70, 1160) kujutas endast olulist sammu Eesti teadus- ja arendustegevuse reformimisel ning tagas paljuski järjepideva teadus- ja arendustegevuse säilimise. Sihtfinantseerimise korda ja tingimusi on õigusaktidega korduvalt täpsustatud. Teaduskompetentsi Nõukogu tegevust reguleerivad praegu:

• teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, vastu võetud 26. märtsil 1997. a, (RT I 1997, 30, 471), jõustunud 2. mail 1997. a., viimati muudetud 24.01.2007 (RT I 2007, 12, 66), jõustunud 1.01.2008.

• haridusministri 9.04.2002. a. määrus nr. 31 „Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord” (RTL 2002, 50, 710), viimati muudetud 10.07.2008/38 (RTL 2008, 63, 896), jõustunud 28.07.2008.;

• Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2001. a. määrus nr. 392 „Teaduskompetentsi Nõukogu moodustamise kord ja töökord” (RT I 2001, 97, 615), viimati muudetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 98 18.06.2009 (RT I 2009, 33, 216), jõustunud 01.09.2009.

Seoses teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) uue, Riigikogus 16.12.2004 vastu võetud ja 01.01.2005 jõustunud redaktsiooniga (RT I 2004, 89, 615) on muutunud ka

5

TKNi roll. TAKSi uue redaktsiooni kohaselt (§ 12 lg 1) on TKN haridus- ja teadusministri nõuandev organ, kes:

• teeb ettepanekuid teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise avamise, muutmise ja lõpetamise kohta;

• annab hinnanguid teadus- ja arendusasutuste teadustöö sihtfinantseerimise tulemuslikkuse ja teadustöö tulemuste rahvusvahelisele tasemele vastavuse kohta;

• teeb ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse evalveerimise tulemuste kinnitamiseks; • teeb ettepanekuid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate teadus-

ja arendusasutuste infrastruktuurikulude katmise kohta; • täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

Laiema teaduspoliitilise tagapõhjaga otsuste kujundamine on eelkõige jäetud Teadus- ja Arendusnõukogu ning teda nõustavate komisjonide − Haridus- ja Teadusministeeriumi juures tegutseva teaduspoliitika komisjoni ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseva innovatsioonipoliitika komisjoni ülesandeks. Eesti TA&I strateegia ühe alaeesmärgi – ajakohastatud T&A infrastruktuuri loomine - täitmist teostatakse põhiliselt majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna "Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu“ meetmete "Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine" ja „Teadusaparatuuri ja –seadmete kaasajastamine“ kaudu. TKN esindajatena osalesid nende meetmete töörühmades V. Kalm, M. Zobel ja E. Mellikov. 2. Teaduskompetentsi Nõukogu roll ja funktsioonid Eesti teadus- ja arendustegevuse süsteemis 2.1. Olulised uued suundumused Eesti teadus- ja arendustegevuses Eesti teadus- ja arendustegevuse (T&A) põhisuunad määratleb Riigikogus 7. veebruaril 2007 heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 "Teadmistepõhine Eesti". Strateegia keskendub ühiskonna jätkusuutlikule arengule teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kaudu. Strateegia elluviimist kirjeldab 18.detsembril 2008. a. Vabariigi Valitsuses uuendatud rakendusplaan (aastateks 2009-2013), tuues välja strateegia elluviimiseks vajalikud tegevused, tähtajad, vastutajad ja rahastamise. Strateegia rakendamisel on saadud häid tulemusi (vt dokumenti Eesti Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013 „Teadmistepõhine Eesti”. Aruanne strateegia eesmärkide ja rakendusplaani täitmisest 2008. aastal; aruande täistekst aadressil http://www.hm.ee/index.php?03242). Järgnevad andmed on võetud sellest dokumendist ning osaliselt uuendatud 2009. a. keskpaiga andmetele tuginevalt. 1. 2007. a. jäi T&A intensiivsus, 1,14% SKP-st, praktiliselt samaks kui 2006. a. (1,15% SKPst). T&A nominaalne kogumaht kasvas küll 15%, samal ajal kasvas SKP 16,5%, mis tingiski mõõtmisel SKP %-na T&A intensiivsuse minimaalse languse. 2008. a. toimus suure tõenäosusega T&A intensiivsuse kasv, kuid sihttaseme 1,5% SKP-st aastaks 2008 saavutamine nihkub majanduslangusest tingituna kindlasti mõne aasta võrra edasi. 2. Vaatamata T&A rahastuse kiirele nominaalkasvule on meil probleeme teadlaste ja inseneride arvukuse kasvuga. Aastal 2000 alanud teadlaste ja inseneride arvu tõus peatus 2005. a. Praeguseks on teadlaste ja inseneride arvu kasv taastunud, kasvades 2006. ja 2007. a. võrdluses 5% (2006. a. oli Eestis 3513 ning 2007. a. 3690 täistööajaga teadlast ja inseneri, mis

6

moodustas 5,63 täisajaga teadlast ja inseneri 1000 tööjõus osaleja kohta), kusjuures suurim kasv oli ettevõtlussektoris. See kasv pole aga piisav TA&I inimkapitali sihtarvu (8 täisajaga teadlast ja inseneri 1000 tööjõus osaleja kohta 2013. a.) täitmiseks ega ettevõtlussektori kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Strateegia sihi saavutamiseks on vajalik täisajaga teadlaste ja inseneride arvu juurdekasv enam kui 6% aastas. 3. Üheks oluliseks põhjuseks selles, et vaatamata T&A rahastamise kiirele kasvule ei ole toimunud T&A personali arvukuse piisavat tõusu, on teadustöötajate madalad palgad. Seda nii teiste Euroopa riikidega võrreldes, kus Eesti on viimaste hulgas, kui ka kodumaal, kus Eesti Panga 2007. a. uuringu kohaselt on teadus- ja arendustegevus Eestis tegevusalade tasustatavuse pingereas eelviimane. 2008. a. riigieelarves suurendati konkurentsivõimelise palga tagamiseks ennaktempos teadlaste palkadesse panustavaid meetmeid. Vahekorra püsiva muutuse saavutamiseks ei piisa ühekordsest aktsioonist ja ka tulemuste ilmnemine võtab aega. 4. TA&I inimkapitali arendamisel on probleemiks ka vähene ettevalmistatavate uute doktorite arv. 2006/2007. õppeaastal kaitses kraadi 143 doktoranti ja järgneval õppeaastal oli vastav arv 153. 2008/2007. õppeaastal oli kaitsnuid 161. Ehkki viimastel aastatel on toimunud doktorantuuri vastuvõtu mõningane kasv (2006/2007. õppeaastal võeti riigieelarvelistele ja riigieelarve välistele kohtadele vastu kokku 444 doktoranti, 2007/2008.- 541, 2008/2009. – 472 doktoranti ning kokku oli doktoriõppes 2008/2009. õppeaastal 2465 doktoranti), on doktorantuuri efektiivsus olnud kaugel piisavusest. Vastavalt doktoriõppe uuringule on teaduse ja kõrghariduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning ettevõtluse ja avaliku sektori vajaduste katmiseks Eestis vaja vähemalt 300 uut doktorit aastas (eesmärk aastaks 2013). Endiselt on lahendamata doktorantide sotsiaaltagatiste küsimus, samuti puudub kõiki doktorante hõlmav instrument doktorantide teadustöö rahastamiseks. Tabel 1. Doktorantide arv ja vastuvõtt riigieelarvelistele ja riigieelarvevälistele kohtadele 2006/07.-2008/09. õppeaastal.

Õppeaasta Vastuvõtt Doktorantide arv

RE REV RE REV 2006/07 295 149 1 484 658 2007/08 314 227 1 572 809 2008/09 287 185 1 631 834

RE - riigieelarveline õppekoht, REV - riigieelarveväline õppekoht. Allikas: Eesti Hariduse Informatsioonisüsteem EHIS.

5. Järjekindlalt on tõusnud Eesti teaduse tulemuslikkus, rahvusvahelistes eelretsenseeritavates väljaannetes ilmuvate tööde juurdekasv on olnud ~10% aastas. 2004. a. ilmus sellistes väljaannetes 795 artiklit, 2007. a. 1056 ning 2008. aastal (2009. a. juuli lõpu seisuga) 1117 publikatsiooni. Samuti on tõusnud publikatsioonide kvaliteet - ISI Essential Science Indicator alusel suudab Eesti ületada olulisuse künnise kõigis 22 valdkonnas 22-st. Tsiteeringute arvult ühe artikli kohta ajavahemikus jaanuar 1997 – detsember 2007 (keskmiselt 7,87 tsiteeringut artikli kohta) on Eesti ISI Essential Science Indicator järgi maailmas 50. kohal ning parim endise 10 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi hulgas (Soomel on vastavad näitajad 12,02 tsiteeringut ja 13 koht, Iirimaal 9,94 ja 27 koht, Ungari 7,83 ja 51, Tšehhi 6,27 ja 74). Lätil on see näitaja 5,92 (78. koht), Leedul 4,95 (107. koht). Kõigi publikatsioonide tõusuga võrreldavat trendi jätkab Eesti ja partnerriikide koostöös valmivate teaduspublikatsioonide arv – juba 1990. aastate keskpaigas saavutatuga võrreldavalt valmivad koostöös umbes pooled kõigist publikatsioonidest. Võrdluses mõnede Euroopa Liidu liikmesriikidega (võttes arvesse täistööajaga teadlaste hulka) on Eesti publikatsioonide arvu järgi keskmisel positsioonil jäädes maha Iirimaast, Sloveeniast, Rootsist ja Ungarist, kuid edestades endiselt Soomet, Lätit ja Leedut. 2006. aastaga võrreldes

7

(0,26 ISI publikatsiooni täistööajaga teadlase kohta) on Eesti oma tulemust pisut parandanud, positsioon võrdlusriikide tabelis on aga jäänud muutumatuks. 6. Edukas on oldud väliskoostöö arendamisel, kus viimastel aastatel on 13-15% T&A vahenditest tulnud välisfinantseerijatelt. Edukalt osaleti ELi T&A&I 6. raamprogrammis, samuti on olnud edukad 7. raamprogrammi esimesed voorud. Seitsmenda raamprogrammi esimese aasta jooksul rahastati 23,1% Eesti taotlustest (146 esitatud 612st), mis on kõrgem kui EL27 keskmine edukus 21,8%.. Seitsmendas raamprogrammis on EL hetkel toetanud Eesti teadlasi kokku 27 386 918 euro ehk umbes 428,5 miljoni krooni ulatuses (andmed 25. veebruari 2009 seisuga). Edasi on arenenud Euroopa teadusruumi suunalised tegevused, mitmed Eesti teadusasutused on lülitunud Euroopa suurte teaduse infrastruktuuriobjektide (ESFRI) ettevalmistusprojektidesse (BBMRI, CLARIN, European Social Survey, jt). 7. Riiklikud programmid Kui 2007. aastal toimus riiklike T&A programmide kontseptsiooni väljatöötamine ning Eesti energiatehnoloogia programmi ettevalmistamine, siis 2008. aastal jõuti Eesti energiatehnoloogia programmi (edaspidi ETP) ettevalmistusfaasist reaalsete tegevusteni. 09. juunil 2008. a. toimunud ETP juhtkomitee istungil kiideti heaks Eesti energiatehnoloogiaprogrammi programmdokument, mis ETP alusdokumendina kirjeldab ETP eesmärke, oodatavaid tulemusi, mõju majandusele, prioriteetseid arengusuundi, ETP juhtimismudelit ja rahastamispõhimõtteid. 2008. aastal toimusid olulised edusammud ka Eesti biotehnoloogia programmi (BIOP) ja Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia programmi (IKTP) ettevalmistamise osas. BIOP elluviimiseks võeti MKM rakendusüksusesse tööle programmijuht. Käimas on valdkonna arenguseire ning fookusvaldkondadele suunatud teavitusüritused. 2008. aasta lõpus alustas tööd BIOP juhtkomitee, juunis 2009 - BIOPi nõukoda. IKTP eestvedajaks on HTM. 2009. a. veebruaris võeti SA Archimedesesse tööle IKTP programmijuht. IKTP koostamisel on oluliseks partneriks Arengufond, kelle poolt läbiviidavast IKT sektori arenguseirest saadakse sisendit riikliku programmi fookuste ja tegevuste määratlemisel. Mõlemad, nii BIOP ja IKTP peavad valmima 2009. aasta jooksul. Teistest T&A programmidest töötati Põllumajandusministeeriumis 2008. aastal välja valdkondlikud programmid "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014" ja "Sordiaretusprogramm aastatel 2009 - 2019", mille eesmärkideks on aidata kaasa põllumajandustootmise ja töötlemise konkurentsivõime tõusule, tagada selle jätkusuutlikkus, analüüsida põllumajandustootmise riske ja -toodanguga kaasneda võivaid riske tarbijale ja keskkonnale ning töötada välja neid riske vähendavaid lahendusi kogu tootmis- ja töötlemisahelas. 8. Täienenud on T&A finantseerimissüsteem 8.1. 2008. aastal toimus teaduse tippkeskuste II voor, mille käigus valiti välja 7 uut Eesti teaduse tippkeskust. Hindamiskomisjoni töö tulemuste põhjal tegi rakendusüksus 7. juulil 2008 otsuse jagada 524 miljoni krooni Euroopa Regionaalarengu Fondist, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering ja täiendav toetus Eesti riigilt. 8.2. 2009. aasta mais tehtud otsuse alusel eraldab EAS järgmise kuue aasta jooksul kaheksa tehnoloogia arenduskeskuse tegevusele toetust kogumahus 904 miljonit krooni. Lisaks EASi toetusele investeerivad keskustes osalevad ettevõtted ja ülikoolid veel täiendavad 428 miljonit

8

krooni. Kokku investeerivad kõik partnerid järgmise kuue aasta jooksul arendustöösse 1,3 miljardit krooni. 2004. aastal loodud tehnoloogia arenduskeskustest tegutsevad edasi Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (toetus 110 mln krooni), Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (toetus 114 mln krooni), ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus (IKT-valdkond, toetus 120 miljonit krooni), Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (120 mln krooni) ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus (toetus 111 mln krooni). Kolme uue keskusena lisandusid Reproduktiivmeditsiini ja -Bioloogia Tehnoloogia Arenduskeskus (toetus 120 mln krooni), Tarkvara Tehnoloogiate ja Rakenduste Arenduskeskus (toetus 119 miljonit krooni) ning Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus (toetus 88 miljonit krooni). 8.3. Alates 2005. aastast on käivitatud T&A asutuste baasfinantseerimine HTM eelarve kaudu. Baasfinantseerimine on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine T&A asutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, eelkõige välis- ja riigisiseste projektide kaasfinantseerimiseks ja uute uurimissuundade avamiseks. Baasfinantseerimist eraldatakse teadus- ja arendusasutustele, mille teadus- ja arendustegevust on positiivselt evalveeritud. Baasfinantseerimisele riigieelarves ette nähtud vahendite kogumahust 95% eraldatakse arvestades baasfinantseerimise alusandmete esitamise aastale eelneva kolme aasta teadus- ja arendustegevuse, ülejäänud 5% vahendite kogumahust eraldatakse rahvusteaduste täiendavaks toetamiseks. 8.4. HTM haldusalas on ajavahemikul 2007-2009 käivitunud mitu uut riiklikku programmi: Eesti keel ja kultuurimälu (2009-2013) Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine (2008-2012) Eesti keele keeletehnoloogiline tugi (2006-2010) 8.5. Alates 2008. aastast korraldab ETF järeldoktori grandikonkurssi projektidele kestusega 2-3 aastat (varem 2 aastat), kusjuures grandi taotlejaks on järeldoktori kandidaat (mitte vastuvõttev asutus). Grandi suuruseks on 300 tuhat kr aastas töötasuks, teadustöö kuludeks eraldatakse eksperimentaalteadustes 90 tuhat kr ning teistes teadustes 50 tuhat kr. Vajadusel lisandub ühekordne Eestisse ümberasumistoetus 400 tuhat kr. 8.6. 2008. aastal lõpetasid tegevuse 2005. aastal tegevust alustanud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavad doktorikoolid. Perioodil 2008-2015 Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate doktorikoolide tingimused on välja töötatud koostöös erinevate doktoriõppega seotud institutsioonidega. Konkursi lõpptähtajaks 15. aprill 2009 laekus 13 eeltaotlust uute doktorikoolide avamiseks kogumahus 244,59 miljon krooni (sh toetust struktuurivahenditest 231,67 miljonit krooni). Konkursikomisjoni otsusega 18. juunist 2009 tehti ettepanek finantseerida 13 doktorikooli kogusummas 209 miljonit krooni. 8.7. 2008. aastal käivitusid Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös riigieelarvest rahastatavad toetusskeemid EL koostööprogrammides (T&A raamprogrammid, COST võrgustik) osalejatele. Ettevalmistustoetuse eesmärk on tunnustada ja stimuleerida kvaliteetsete EL T&A 7. raamprogrammi (7RP) ning teaduse ja tehnoloogia alase koostöövõrgu COST raames rahastamist taotlevate projektide kirjutamist ja tegevustes osalemist Eestis. T&A raamprogrammide projektide käibemaksu kompenseerimistoetuse eesmärgiks on tagada riigieelarve vahenditest raamprogrammide projektide käibemaksukulude hüvitamine ning seeläbi vähendada projektide rakendajate finantsriske. 2008. a. eraldati selle toetusskeemi kaudu Eesti T&A asutustele kokku üle 4 miljoni krooni, sh 7RP ja COST koostöövõrgustiku raames rahastamist taotlevate projektide

9

ettevalmistustoetustena 2,18 miljonit krooni ning 6. ja 7. raamprogrammi projektide käibemaksu kompenseerimistoetustena 1,93 miljonit krooni. 2009. a. esimesel poolaastal eraldati sama toetusskeemi kaudu Eesti T&A asutustele kokku üle 1,9 miljoni krooni, sh 7RP ja COST koostöövõrgustiku raames rahastamist taotlevate projektide ettevalmistustoetustena 0,7 miljonit krooni ning 6. ja 7. raamprogrammi projektide käibemaksu kompenseerimis-toetustena 1,22 miljonit krooni. 8.8. Aktiivse rahvusvahelise koostöö üheks vormiks on osalemine Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ERA-NET skeemis. ETF osaleb 2009. a. alguse seisuga seitsmes ERA-Net projektis, HTM kahes projektis. 2.2. Sihtfinantseerimise roll teadus- ja arendustegevuse rahastamisel Eestis 2.2.1. Sihtfinantseerimise positsioon Eesti T&A rahastamisel Vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-dele 14−18 rahastatakse teadus- ja arendustegevust riigieelarvest sihtfinantseerimise, baasfinantseerimise, riiklike teadus- ja arendusprogrammide, uurimis- ja arendustoetuste ning infrastruktuurikulude katmise kaudu. Alates 2004. aastast on kaasatud T&A finantseerimisse lisaks ka EL tõukefondide vahendeid. Sihtfinantseerimine on teadus- ja arendusasutuse eduka alus- või rakendusteadusliku teema finantseerimine tunnustatud kvaliteedinõuete alusel (nn research driven-projektid) teadusvaldkonnas, milles asutuse tegevus on positiivselt evalveeritud. Sihtfinantseerimise eesmärgiks on tagada teadustöö kõrge tase ja järjepidevus. Teadus- ja arendusasutuse teadusnõukogu või selle poolt volitatud kollegiaalne otsustuskogu esitab põhjendatud taotluse teadusteemade sihtfinantseerimiseks vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustele ja tähtaegadele. Teadus- ja arendusasutus on vastutav edastatavate andmete õigsuse ja õigeaegse esitamise, samuti sihtfinantseeritava teema eduka kulgemise eest.

10

1,14%

0,54%

0,59%

1,5%

1,9%

3%

0,7%

0,9%

1,6%

0,8%

1%

1,4%

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008*2009*2010*2011*2012*2013*2014*

T&A kogukulutused (GERD)

Erasektori kulutused (BERD)

Avaliku sektori kulutused

TA&I strat 2002-2006 (GERD)

TA&I strat 2007-2013 (GERD)

Erasektor TA&I strat 2007-2013

Avalik sektor TA&I strat 2007-

2013

Joonis 1. T&A mahud – tegelikkus ja *prognoosid, % SKP-st (2000-2014). Allikas: Eesti Statistikaamet, TA&I strateegia 2007-2013 (lk 36). Eesti T&A rahastamise mahud on ajavahemikus 2000−2007 suurenenud 4,7 korda, 579,4 miljonilt kroonilt 2000. aastal. 2 miljardi 717 miljoni kroonini 2007. aastal. Statistikaameti andmetel moodustas sihtfinantseerimine Eesti teadus- ja arendustegevuse kogurahastamisest 2000. aastal umbes veerandi (26,9%) ning selle osatähtsus on sellest alates pidevalt langenud, moodustades 2004. aastal ca ühe kuuendiku (16,6%) ning 2007. aastal ühe üheksandiku (11,0%) (vt Tabel 2). Tabel 2. Sihtfinantseerimise osatähtsuse muutus Eesti T&A kogufinantseerimises 2000-2007.

Aasta Kogu T&A rahastamine (miljon krooni)

SF summa (miljon krooni) SF osatähtsus

2000 579,4 156 26,9% 2004 1294 215 16,6% 2007 2717 299,7 11,0%

Allikas: Statistikaamet. Samasugune tendents ilmneb ka siis, kui vaadelda sihtfinantseerimise osakaalu Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu rahastatavas teadus- ja arendustegevuses (joonised 2-4). Kui veel 2000. aastal oli sihtfinantseerimise osakaal 51,7% kogu HTM teaduseelarvest, siis sellest ajast peale on sihtfinantseerimise osakaal kahanenud, kõige madalam oli see 2005. aastal - 36,2% ning aastatel 2008-2009 on see stabiliseerunud ~38% juures.

11

170 176 197 213254

230263

300

387 374329 338

405435

510

635

719

856

1094

981

0

200

400

600

800

1000

1200

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Aasta

Rah

asta

min

e, m

ilj.

kr.

Sihtfinantseerimine

HTM teaduseelarve riigieelarvest kokku

Joonis 2. Sihtfinantseerimise osakaal HTM T&A eelarves aastatel 2000−2009.

51,7%

52,1%

48,6%

48,9%

49,8%

36,3%

36,5%

35,0%

35,4%

38,1%

48,3%

47,9%

51,4%

51,1%

50,2%

63,7%

63,5%

65,0%

64,6%

61,9%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

Aas

ta

Osatähtsus

Sihi% HTM teaduseelarvest

Muu riiklik rahastamine HTMi teaduseelarves

Joonis 3. Sihtfinantseerimise osakaal HTMi kaudu suunatavas T&A kogurahastamises Eestis aastatel 2000−2009 (2009* – eeldatav osakaal).

12

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Aasta

Rah

asta

min

e, m

ilj. k

r.

SihtfinantseerimineGrantfinantseerimineBaasfinantseerimineInfrastruktuurikuludTeadusraamatukogud ja teavikudRiiklikud programmidMuu riiklik finantseerimine

Joonis 4. HTMi teaduseelarve struktuur aastatel 2003−2009.

Seega võime konstateerida, et sihtfinantseerimine on jätkuvalt kõige olulisem Eesti T&A rahastusvahend, kuigi tema suhteline osakaal riiklikus T&A rahastamise kogumahus on järjekindlalt vähenenud. 2.3. Sihtfinantseerimise korraldamine Nagu märgiti TKN eelmise perioodi aruandes, „tõusis 22. detsembri 2003. a. istungil sihtfinantseerimisega seoses esmakordselt päevakorda vajadus moodustada ekspertide kogud, kes aitaksid TKNil hinnata sihtfinantseerimise taotlusi ja lõpparuandeid ning kellega TKNi liikmed saaksid vajaduse korral nõu pidada”. TKNi 2. märtsi 2004. a. istungil moodustati 9 valdkondlikku eksperdirühma, sama eksperdirühmade struktuuriga on TKN jätkanud tööd ka käesoleval aruandeperioodil. Aruandeperioodiks 2007-2009 kinnitati eksperdirühmade esimehed järgmiselt: Sotsiaalteadused Vello Andres Pettai Molekulaarbioloogia Andres Metspalu (kuni 17.04.2008) Maido Remm (alates 17.04.2008) Põllumajandusteadused Riho Gross Tehnikateadused Rein Küttner Humanitaarteadused Martin Ehala Bioloogia ja keskkonnateadused Martin Zobel Arstiteadused Mihkel Zilmer Geoteadused Volli Kalm Reaalteadused Enn Mellikov TKN on välja arendanud sihtfinantseeritavate teadusteemade taotluste laiapõhjalise ekspertiisi süsteemi. Taotluste hindamisse kaasatakse kõrgelt kvalifitseeritud erialaeksperte, alates 2007.

13

aastast eelkõige väliseksperte. Läbipaistvaks on muudetud nii otsustusprotsess kui ka rahastamise põhimõtted. 2007. a. sihtfinantseerimise taotluste läbivaatamisel osales lisaks TKNi liikmetele 80 tippteadlastest koosnev ekspertide kogu, sh 21 väliseksperti; 2008. a. taotluste läbivaatamisel ja retsenseerimisel osales lisaks TKNle 88 eksperti, sh 42 väliseksperti; 2009. a. taotluste retsenseerimisel osales lisaks TKNle 63 eksperti, neist 31 väliseksperti. Kõiki uute teemade taotlusi hindavad kaks sõltumatut retsensenti (TKNi eksperdirühma liiget), kusjuures ekspertide valimisel lähtutakse üksnes nende kvalifikatsiooni vastavusest retsenseeritava töö temaatikale, mitte aga formaalsest ’valdkondlikust kuuluvusest’. Selline lähenemine võimaldab valida igale konkreetsele taotlusele, kaasa arvatud interdistsiplinaarsele, sobivaima retsensendi. Nii ekspertide valikul kui ka eksperdirühma koosolekutel välditakse rangelt võimalikke huvide konflikte. Koondhinne taotlusele kujundatakse kogu eksperdirühma koosolekul põhjalikul arutelul, millel osaleb ka seda valdkonda kureeriv TKNi liige ja HTMi esindaja. Järgnevalt analüüsib iga teemat TKN oma istungil ning vajaduse korral suunab taotluse täiendavale retsenseerimisele. Lõppkokkuvõttes käsitleb iga taotlust 15 – 24 eksperti, kelle arvamuste koondi esitab TKNi liige TKNi koosolekul, kus arutelu järel antakse soovitus teema rahastamise kohta. Taotlusele antud lõpphinnang edastatakse nii taotlevale asutusele kui ka teadusteema juhile. TKN on olnud seisukohal, et juba tehtud rahastusotsuste muutmine on väga erandlik meede, mida arenenud riikide teadust rahastavad kogud üldjuhul ei praktiseeri. Paljud teadus- ja arendusasutused taotlevad käimasolevate teemade mahu suurendamist, seda seoses nii uute potentsiaalsete põhitäitjate lisandumisega kui tema teadusliku fookuse edasiarendamisega. Ka sihtfinantseerimise mahu suurendamist taotlevaid jätkutaotlusi retsenseerivad sõltumatud eksperdid. Jätkuvate teemade mahu suurendamise taotluste hindamise skeem on sarnane uute taotluste hindamise skeemiga, lisaks võetakse otsuse kujundamisel arvesse vahearuandes kajastuvat infot teema täitmise senise kulgemise kohta. Teemade rahastusettepanekute kujundamisel arvestab TKN riigieelarveseadusest tulenevate võimalustega. Teema rahastamise määr sõltub haridus- ja teadusministri määruses nr. 31 toodud kriteeriumite alusel kvalifitseeruvate põhitäitjate arvust, samuti sellest, kas tegemist on teoreetilise või eksperimentaalse ja vaatlusliku teemaga. Aruandeperioodil rakendati järgmisi arvestuslikke parameetreid rahastusotsuste tegemisel (Tabel 3). Tabel 3. SF teemade rahastamise arvestuslikud parameetrid 2006-2009.

Aasta

Teaduri aastane arvestuslik palgakulu

sõltumata teadus-kraadist

Teadustöö kulu kvalifitseeruva põhitäitja kohta

eksperimentaalsetel teemadel

Teadustöö kulu kvalifitseeruva põhitäitja kohta

teoreetilistel teemadel

2006 180 000 71 000 22 000 2007 210 000 76 000 31 000 2008 270000 90 000 36 000

2009* 270 000 76 100 30 600 Märkus*: 2009. aasta puhul on tegemist esialgsete arvestuslike summadega.

14

Teemasid, mille puhul eelnimetatud rahastusskeemi rakendamine oleks põhjustanud kogufinantseerimise languse võrreldes eelmise aastaga, rahastati eelmise aasta mahus. Tulenevalt 2009. a. riigieelarve seadusest oli TKN sunnitud 2009. aastal erandina tegema ettepaneku vähendada kõigi teemade rahastamist keskmiselt 4,3% võrra ning pärast teise lisaeelarve vastuvõtmist veel 4% võrra. Kooskõlastatult HTMi teadusosakonnaga pööras TKN suurt tähelepanu teemade rahastamise printsiibi ühtlustamisele. Eelarve kasvu tingimustes õnnestus samadele alustele viia kõigi selliste teemade rahastamine, milliste põhitäitjad kvalifitseerusid haridus- ja teadusministri määruses nr. 31 toodud kriteeriumite alusel. Eelkirjeldatud rahastusskeem on arvestuslik, toodud eelarveridade järgimine ei ole praeguste seaduste kohaselt teadus- ja arendusasutusele kohustuslik. Edukad uurimisrühmad on olnud tihtipeale võimelised hankima sihtfinantseeritava teadusteemaga orgaaniliselt seotud uurimisprobleemide lahendamiseks lisavahendeid, mistõttu on nende käsutuses olnud tegelikult suuremad vahendid. 3. Sihtfinantseerimise olulised suundumused aruandeperioodil 3.1. Sihtfinantseerimise rahastamise dünaamika Alates 2003. aastast on sihtfinantseerimiseks riigieelarvest eraldatud summad oluliselt kasvanud – juurdekasv on 6 aasta jooksul olnud 2,17 kordne (joonis 5). Aastatel 2006 ja 2007 oli juurdekasv keskmiselt 14%, eriti märgatav oli mahu juurdekasv 2008. a. – tervelt 30%. Samas jäi see kasv 2009. a. esialgu 2008. a. tasemele, pärast 2009. a. teise lisaeelarve vastuvõtmist aga vähenes 3,4% võrra (joonis 5).

180209

230263

300

387374

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Aasta

Rah

asta

min

e, m

ilj. kr

Joonis 5. Sihtfinantseerimise eelarve aastatel 2003−2009.

TKNi neljanda koosseisu ametisse astumise ajal 2006. a. oli käimasolevate teemade keskmiseks mahuks 1,16 miljonit krooni (joonis 6). Perioodil 2007-2009 on teema keskmine maht oluliselt kasvanud, jõudes 1,94 miljoni kroonini 2008. aastal. Langus 2009. a. keskmises rahastuses oli tingitud nii 2009. a. riigieelarve seadusest kui ka sellest, et võrreldes 2008. a. kasvas rahastatud teemade arv 9 võrra (joonis 7). 2009. a. tagasilöögist hoolimata on sihtfinantseeritava teema keskmine rahaline maht kasvanud aruandeperioodil pisut üle 54%.

15

0,710,83

0,951,16

1,40

1,941,79

0

1

2

3

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Aasta

Kes

kmin

e ra

hast

amin

e, m

ilj. k

r.

Joonis 6. Sihtfinantseeritud teemade keskmine rahastus aastatel 2003−2009.

Teema keskmise rahalise mahu kiirem kasv võrreldes sihtfinantseerimise kogukasvuga on toimunud ka tänu rahastatavate teemade arvu vähenemisele (joonis 7). Aastal 2006 rahastati 226 teemat, aastal 2009 – 209 teemat, seega on teemade arv vähenenud kolme aasta jooksul 7,5%.

254 251242

226214

200209

0

100

200

300

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Aasta

Rah

asta

tud

taot

lust

e ar

v

Joonis 7. Rahastatud sihtfinantseeritud teemade arv aastatel 2003-2009.

16

10,1%

14,0% 14,1%

29,2%

-3,6%-6,6% -5,3% -6,5%

4,5%

-3,4%

16,5%

-1,2%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

2004 2005 2006 2007 2008 2009Aasta

Suh

telin

e m

uut

EelarveRahastatud teemade arv

Joonis 8. Sihtfinantseerimise eelarve ja teemade arvu muutus perioodil 2003-2009.

Sisuline analüüs näitab siiski, et teemade konsolideerimine ei saa olla eesmärk omaette. Efektiivselt funktsioneeriva teadlaskollektiivi suurus sõltub nii teadusharu spetsiifikast kui ka konkreetse teadusharu või teadus-arendusasutuse osast Eestis. TKN vaatleb seetõttu iga teemataotlust eraldi ning sisulise vajaduse korral rahastatakse erandina ka kolme põhitäitjaga taotlusi.

3.2. Sihtfinantseeritavate teemade arv ja taotluste rahuldamine Sihtfinantseerimise taotluste ajaline dünaamika on tsükliline, sest paljud taotlused algavad ja lõpevad sünkroonselt. Ülevaate lõppevate, jätkuvate ja uute sihtfinantseerimise taotluste arvudest aastatel 2003− 2009 annab joonis 10.

13 1636 46

132

15 1

104

223202

157

48

67

179

168

35 31

4554

149

54

0

100

200

300

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009Aasta

Tao

tlust

e ar

v

UuedJätkuvadLõppevad

Joonis 9. Lõppevate, jätkuvate ja uute sihtfinantseerimise taotluste arv aastatel 2003− 2009.

Konkurents teadusteemade sihtfinantseerimise taotluste vahel on viimastel aastatel märgatavalt tugevnenud. Kui 2003. aastaks esitatud uute teemade sihtfinantseerimise

17

taotlustest leidis rahastamist 83% ning 2006. a. uute teemade taotluste puhul 53% taotlustest, siis 2009. aastal oli see uute teemade sihtfinantseerimise puhul peaaegu sama mis 2006. a. -53,7% (negatiivsete otsuste osakaal 2009. a. - 46,3%, 2008. a. - 20,8%, 2007. a. - 37,0%). Teemataotluste edukuse langus 2009. a. näitab ühelt poolt seda, et TKN pööras senisest veelgi enam tähelepanu taotluste kvaliteedile, lähtudes sihtfinantseerimise avalike ja ühetaoliste reeglite väljatöötamisest HTM regulatsioonide tasemel ning nende põhimõttekindlast järgimisest TKNi poolt. Teiselt poolt tingis eelnevate aastatega võrreldes suurema tagasilükkamise protsendi ka eelarvepiirang. Aastatel 2007 ja 2008 ükski jätkuv teema rahastamata ei jäänud.

114

237 232202

180

82

180

140

14 10

2434

118

29

28 21 2521

20 31 25

0

100

200

300

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Aasta

Tao

tlust

e ar

v

RahastamataRahastatud uuedRahastatud jätkuvad & lõppevad

Joonis 10. Rahastatud jätkuvate ja uute sihtfinantseerimise teemade ning rahastamata jäänud uute taotluste arv aastatel 2003−2009.

3.3. Teadusvaldkondade rahastamine Kõigi valdkondade sihtfinantseerimise taotluste puhul hinnatakse nende kvaliteeti, kasutades sealjuures valdkonnaspetsiifilisi hindamiskriteeriume vastavalt haridus- ja teadusministri 9. aprilli 2002. a. määruses nr. 31 „Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord” toodud põhimõtetele (§ 22). Nagu paljudes ELi riikides, ei ole ka Eestis sihtfinantseerimiseks ette nähtud summa eelnevalt jagatud valdkondade vahel. Rahastusotsused tehakse vaid taotluse kvaliteedi põhjal, kusjuures eri valdkondade eksperdihindeid võrdleb ja analüüsib TKN, kes teeb ka koondhinde ettepaneku. Ülevaate teadusvaldkondade suhtelisest rahastamisest aastatel 2007-2009 annab joonis 11.

18

27,2%

15,7

%

14,3

%

42,7%

26,4%

15,4

%

15,1

%

43,1%

26,6%

15,9

%

14,9

%

42,7%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

Rah

asta

min

e (%

aas

ta ü

ldsu

mm

ast)

2007 2008 2009

Tegevusaasta

1. Bio- ja keskkonnateadused2. Ühiskonnateadused ja kultuur3. Terviseuuringud4. Loodusteadused ja tehnika

Joonis 11. Valdkondade suhteline rahastamine aastatel 2007-2009.

Märkus: Interdistsiplinaarsete teemade teadusvaldkonda kuuluvuse määratlemisel on lähtutud taotluses esitatud valdkondade loetelust ja nende osakaalust (%) konkreetses uurimistöös . Üks teema saab olla seotud kuni 3 valdkonnaga.

Sihtfinantseerimise rahade valdkondlik jaotus on viimastel aastatel stabiliseerunud ning vastab ligikaudu Eestis vastavatel erialadel töötavate teadlaste potentsiaalile. Aastatevahelised kõikumised on sisuliselt tingitud üksikute teemade kohta tehtud rahastusotsustest ega peegelda üldisi tendentse. Analoogset olukorda võib konstateerida ka sihtfinantseerimise ja ETF grantide valdkondliku jagunemise võrdlemisel (joonis 12).

27,2%

15,7

%14

,3%

42,7%

24,4

%23

,4%

15,5

%36

,7%

26,4%

15,4

%15

,1%

43,1%

24,4

%22

,8%

15,2

%

37,6

%

26,6%

15,9

%14

,9%

42,7%

25,0

%20

,8%

16,1

%38

,1%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

% (

SF

, ET

F)

aast

a ül

dsum

mas

t

2007 2008 2009

Aasta

SF ja ETF valdkondade rahastamine aastatel 2007 kuni 2009Bio- ja keskkonnateadused (SF) Ühiskonnateadused ja kultuur (SF)Terviseuuringud (SF) Loodusteadused ja tehnika (SF)Bio- ja keskkonnateadused (ETF) Ühiskonnateadused ja kultuur (ETF)Terviseuuringud (ETF) Loodusteadused ja tehnika (ETF)

Joonis 12. Sihtfinantseerimise ja ETF grantide rahastamise valdkondlik jaotus aastatel 2007-2009.

19

3.4 T&A asutuste sihtfinantseerimine Kui mitte arvestada 2009. a. eelarvekärbetest tingitud sihtfinantseerimissummade vähenemist, siis on nii suuremate ülikoolide kui ka teiste T&A asutuste osakaal läbi viimaste aastate olnud suhteliselt stabiilne (joonised 13-14).

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

Rah

asta

min

e, m

ilj. k

r.

Tartu Ülikool TallinnaTehnikaülikool

Eesti Maaülikool Tallinna Ülikool

2003 2004 2005 2006

2007 2008 2009

Joonis 13. Nelja suurema ülikooli sihtfinantseerimine aastatel 2003-2009.

0

2

4

6

8

10

12

Rah

asta

min

e, m

ilj.

kr.

EKM TO TAI EBK UTKK Cyber EKI JSI

2003 2004 2005

2006 2007 2008

2009

Joonis 14. Teiste T&A asutuste sihtfinantseerimine aastatel 2003-2009.

20

3.5. Teemade põhitäitjad ja vastutavad täitjad ning nende kvalifikatsiooni iseloomustavad näitajad Haridus- ja teadusministri 9. aprilli 2002. a. määruse nr. 31 „Teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise tingimused ja kord” § 5 ja 6 määratlevad üheselt teadusteema põhitäitja mõiste. Määruse varasemad redaktsioonid jätsid võimaluse põhitäitja mõiste erinevateks tõlgendusteks. Samuti puudus varasematel aastatel kõikehõlmav statistika sihtfinantseeritavates teemades reaalselt osalevate põhitäitjate ja täitjate kohta. Seetõttu on usaldusväärsed arvandmed teemade põhitäitjate kohta olemas aastast 2005, varasemate andmete puhul tuleb arvestada võimaliku veaga. Kõigis teemades osalejate teaduskraadi, ameti, ametinimetuse, vanuse ja publikatsioonide arvu kohta käivates analüüsides on isikuid arvestatud ühetaoliselt, nende planeeritud osalust arvestamata. Nii näiteks põhitäitjad, kes esinevad teemas nii teadustöötaja kui õppejõuna, on võrdselt arvestatud mõlemas grupis. Taotletud või rahastatava tööhõivega seonduvatele analüüsidele see enesestmõistetavalt ei laiene. 2009. aastal rahastatavates sihtfinantseeritavates teemades esitati taotlus 209 teemajuhi ja 1709 põhitäitja teadusuuringute rahastamiseks. Põhitäitjate ametikohtadele oli planeeritud 1665 isikut, nendest 43 osalusega kahes ja üks osalusega kolmes teemas. 29 põhitäitjat osutusid mittekvalifitseeruvateks. Allpool esitatud analüüsid hõlmavad kõiki rahastatud taotlustes esitatud teemajuhte ja põhitäitjaid. 24 teemajuhti ja 106 põhitäitjat esinevad teemade taotlustes üheaegselt teadustöötaja ja õppejõuna (osalusega kokku mitte üle täiskoha). Teaduspoliitilistel foorumitel ja strateegilistes dokumentides on toodud välja nõuded tõsta Eestis teadustöötajate arvu ning samuti tagada teadustöötajate palgatõus. On selge, et limiteeritud ressursside tingimustes on need kaks eesmärki teineteisele vastukäivad. TKN on oma rahastusotsustes püüdnud käituda tasakaalustatult ning pidanud üheaegselt silmas mõlemat eesmärki. Toodud andmed näitavad, et aastatel 2006-2009 tõusis arvestuslikult teadurite arv. Samas vähenes arvestuslikult teemade põhitäitjana osalevate õppejõudude arv. Siin on tegemist kolme erineva protsessiga. Esiteks asuvad teaduritena tööle noored doktorikraadi kaitsnud teadlased, samuti välismaalt koju naasnud teadlased. Teiseks viivad kõrgkoolid õppejõude üle teaduri kohtadele, sh ka osalise tööajaga. Kolmandaks jätkavad töötamist pensioniikka jõudnud teadlased.

21

Tabel 4. Teadustöötajate ja õppejõudude jaotumine 2009. aastal sihtfinantseeritavates teemades teaduskraadi ja ameti järgi asutuste lõikes.

Isikute jaotumine ametite järgi (taotlustes)

Asutus

Tee

mas

id Teemajuhid ja põhitäitjad Teadustöötajad*) Õppejõud*)

kokku

dokt

orei

d

ma

gist

reid

dokt

oran

te

adm

in.

j.tea

durid

v.te

ad

urid

tea

duri

d

adm

in.

pro

fess

orid

dots

endi

d

teis

ed

Tartu Ülikool 109 962 828 134 21 3 9 305 373 10 149 126 49

Tallinna Tehnikaülikool 42 436 377 59 1 2 17 208 105 3 73 42 10

Tallinna Ülikool 18 152 125 27 4 ----- 5 58 43 7 36 20 8

Eesti Maaülikool 13 144 122 22 2 ----- 3 68 43 2 23 16 1

Eesti Kunstiakadeemia 1 8 6 2 ----- ----- ----- 6 2 1 1 1 ----- Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1 9 9 ----- ----- ----- 2 2 ----- 1 3 2 ----- Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 7 54 46 8 ----- ----- 9 30 14 1 ----- ----- ----- Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 1 8 4 4 ----- 2 ----- 3 3 ----- ----- ----- -----

Eesti Biokeskus 3 19 11 8 3 1 1 8 9 ----- 1 ----- -----

Eesti Kirjandusmuuseum 5 48 33 15 2 1 ----- 26 21 ----- 1 1 -----

Tartu Observatoorium 3 35 31 4 ----- 1 ----- 19 15 ----- ----- ----- -----

Tervise Arengu Instituut 4 27 24 3 1 1 ----- 12 14 ----- ----- ----- -----

Cybernetica AS 1 8 6 2 ----- ----- ----- 6 2 ----- ----- ----- -----

Eesti Keele Instituut 1 8 5 3 ----- ----- ----- 5 3 ----- ----- ----- -----

KOKKU: 209 1918 1627 291 34 11 46 756 647 25 287 208 68 Märkus: *) 24 teemajuhti (11,5%) ja 106 põhitäitjat (6,2%) esinevad üheaegselt teadustöötaja ja õppejõuna.

22

Tabel 5. SF2009 teemajuhtide ja põhitäitjate ning neile taotletud ametikohtade jaotumine eksperdigruppide lõikes.

Märkus1: *) 24 teemajuhti (11,5%) ja 106 põhitäitjat (6,2%) esinevad üheaegselt teadustöötaja ja õppejõuna. Märkus 2: **) meeste ja naiste arvu keskmine suhe (üle kõigi rahastatud taotluste) on 60:40.

Teadusvaldkond (eksperdigrupp)

Tee

mas

id Teemajuhid ja põhitäitjad Taotletud ametikohad

kokku M N M : N % asutuse

teemades

keskm. vanus

ei k

valif

its.

teadustöötajaid*) õppejõude*) teadustöötajaid*) õppejõude*)

M N kokku M N kokku M N kokku M N kokku M N

1. Sotsiaalteadused 22 205 93 112 45:55 48 44 ----- 107 34 73 110 63 47 91,7 30,1 61,6 87,4 52,4 35

2. Molekulaarbioloogia 36 242 130 112 54:46 45 44 8 210 105 105 43 33 10 189,2 91,5 97,7 33,7 26,5 7,25

3. Põllumajandusteadused 11 111 73 38 66:34 49 49 1 94 58 36 27 24 3 79,85 47 32,9 20,75 18,3 2,5

4. Tehnikateadused 27 299 236 63 79:21 51 47 5 215 162 53 101 86 15 186,9 139 48,1 87 74,7 12,3

5. Humanitaarteadused 28 232 98 134 42:58 48 46 1 174 62 112 83 45 38 133,6 48,6 85,1 65,1 37,8 27,3

6. Arstiteadused 24 230 97 133 42:58 48 47 7 164 59 105 97 49 48 121 42,5 78,5 75,75 42,5 33,3

7. Geoteadused 7 63 39 24 62:38 52 52 ----- 59 35 24 5 5 ----- 46,25 28,2 18,1 4,25 4,25 -----

8. Reaalteadused 34 359 281 78 78:22 51 46 6 296 232 64 75 60 15 263,5 204 59,8 66,65 53,3 13,4 9. Bioloogia ja keskkonnateadused 20 177 100 77 56:44 48 45 1 141 72 69 47 34 13 130 66,3 63,8 39,2 29 10,3

KOKKU: 209 1918 1147 771 ** 49 46 29 1460 819 641 588 399 189 1242 697 545 480 339 141

23

Tabel 6. SF2009 teemajuhtide ja põhitäitjate ning neile taotletud ametikohtade jaotumine asutuste lõikes.

Asutus

Tee

mas

id Teemajuhid ja põhitäitjad Taotletud ametikohad

kokku M N M : N % asutuse

teemades

keskm. vanus

ei k

valif

its.

teadustöötajaid*) õppejõude*) teadustöötajaid*) õppejõude*)

M N kokku M N kokku M N kokku M N kokku M N

Tartu Ülikool 109 962 570 392 59:41 48 44 20 690 381 309 334 219 115 588 329,6 259 284 194,8 89,6 Tallinna Tehnikaülikool 42 436 309 127 71:29 52 49 3 332 223 109 128 104 24 290 189,4 100 105 86,25 19

Tallinna Ülikool 18 152 69 83 45:55 50 47 ----- 106 44 62 71 36 35 78,5 32,65 45,8 46,6 25,5 21,1

Eesti Maaülikool 13 144 82 62 57:43 50 50 1 114 59 55 42 31 11 97,9 48 49,9 34 25 9 Eesti Kunstiakadeemia 1 8 4 4 50:50 47 45 ----- 8 4 4 3 2 1 5,5 2,5 3 1,5 1 0,5 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1 9 6 3 67:33 51 51 ----- 4 2 2 6 5 1 3 1 2 5,5 4,5 1 Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 7 54 36 18 67:33 50 50 2 53 35 18 1 1 ----- 46,7 30,5 16,2 1 1 ----- Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 1 8 3 5 38:62 42 41 ----- 8 3 5 ----- ----- ----- 7,5 3 4,5 ----- ----- -----

Eesti Biokeskus 3 19 11 8 58:42 41 40 1 19 11 8 1 1 ----- 17,3 9,25 8 0,5 0,5 ----- Eesti Kirjandusmuuseum 5 48 10 38 21:79 45 48 ----- 48 10 38 2 ----- 2 37,3 8,5 28,8 1,1 ----- 1,1

Tartu Observatoorium 3 35 30 5 86:14 54 51 ----- 35 30 5 ----- ----- ----- 32 27 5 ----- ----- ----- Tervise Arengu Instituut 4 27 8 19 30:70 58 50 ----- 27 8 19 ----- ----- ----- 24,7 8 16,7 ----- ----- -----

Cybernetica AS 1 8 8 ----- 100:0 37 --- 2 8 8 ----- ----- ----- ----- 6,7 6,7 ----- ----- ----- -----

Eesti Keele Instituut 1 8 1 7 12:88 54 46 ----- 8 1 7 ----- ----- ----- 7 0,5 6,5 ----- ----- -----

KOKKU: 209 1918 1147 771 ** 49 46 29 1460 819 641 588 399 189 1242 697 545 480 339 141

Märkus1: *) 24 teemajuhti (11,5%) ja 106 põhitäitjat (6,2%) esinevad üheaegselt teadustöötaja ja õppejõuna.

Märkus 2: **) meeste ja naiste arvu keskmine suhe (üle kõigi rahastatud taotluste) on 60:40.

24

Tabelite 5 ja 6 alusel võib konstateerida, et kuigi sihtfinantseeritavates teemades on meeste ja naiste keskmine suhe 60:40, siis eksperdigruppide kaupa on see suhe üsnagi erinev: tehnika- ja reaalteaduste puhul ~ 80:20, põllumajandusteadustes 66:34, molekulaarbioloogias ning bioloogia ja keskkonnateadustes ~ 55:45, sotsiaalteadustes 45:55 ning humanitaar- ja arstiteaduste puhul ~ 40:60. Tabel 7. Teema põhitäitjate ametikohtade arv 2009. a. sihtfinantseerimise taotlustes ja rahastusotsuses võrrelduna 2006. a. taotlustega.

Ametikohad

Ametikohtade arv

taotlustes rahastamisotsuses 2009

ameti- kokku teema

keskmine kokku teema keskmine

kohtade järgi 2006 2009 2006 2009 2006 2009 2006 2009

Teadus- töötajad

juhtivteadur 37,25

1195 1241,9 5,29 5,94 940,5 1079,8 4,16 5,17 vanemteadur 633,7

teadur 561,9

admin.-töötaja 9,1

Õppejõud

professor 231,4

593 479,8 2,25 2,30 508 427,7 1,65 2,05

emer.professor 11,75

dotsent 164

assistent 10,15

lektor 41,7

admin.-töötaja 20,8

KOKKU 1788 1721,7 1448,5 1507,5

Tabel 8. SF2009 taotletud ja saadud ametikohad.

Asutus

Tee

mas

id Taotletud ametikohad Saadud ametikohad

teadustöötajaid*) õppejõude*) ja % taotletust

kokku M N kokku M N tead. % õppej. %

Tartu Ülikool 109 588 329,6 259 284 194,8 89,6 512,5 87% 260,15 91%

Tallinna Tehnikaülikool 42 290 189,4 100 105 86,25 19 254,5 88% 85,75 81%

Tallinna Ülikool 18 78,5 32,65 45,8 46,6 25,5 21,1 70 89% 38,5 83%

Eesti Maaülikool 13 97,9 48 49,9 34 25 9 78,75 80% 28,75 85%

Eesti Kunstiakadeemia 1 5,5 2,5 3 1,5 1 0,5 3,5 64% 3,5 233%

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1 3 1 2 5,5 4,5 1 3 100% 5,5 100% Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 7 46,7 30,5 16,2 1 1 ----- 42,05 90% 2 200% Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 1 7,5 3 4,5 ----- ----- ----- 7,5 100% ----- ----

Eesti Biokeskus 3 17,3 9,25 8 0,5 0,5 ----- 14,75 86% 1,5 300%

Eesti Kirjandusmuuseum 5 37,3 8,5 28,8 1,1 ----- 1,1 33,8 91% 1 91%

Tartu Observatoorium 3 32 27 5 ----- ----- ----- 27,75 87% ----- ----

Tervise Arengu Instituut 4 24,7 8 16,7 ----- ----- ----- 21,7 88% 1 !+!

Cybernetica AS 1 6,7 6,7 ----- ----- ----- ----- 5 75% ----- ----

Eesti Keele Instituut 1 7 0,5 6,5 ----- ----- ----- 5 71% ----- ----

KOKKU: 209 1242 697 545 480 339 141 1080 87% 427,6 89% Märkus: * 24 teemajuhti (11,5%) ja 106 põhitäitjat (6,2%) esinevad üheaegselt teadustöötaja ja õppejõuna.

25

Järgnevalt on toodud võrdlevad andmed teemajuhtide ja põhitäitjate kvalifitseerumise kohta 2006. ja 2009. aasta sihtfinantseeritavates taotlustes. Kui 2006. a. taotlustes oli kvalifitseerumisega probleeme üheksateistkümnel teemajuhil 226 taotlusest (8,4% kõigist teema juhtidest), siis 2009. a. taotlustes polnud ühtegi sellist teemajuhti, kes poleks vastanud kvalifitseerumisnõuetele. Samuti on oluliselt paranenud põhitäitjate kvalifikatsioon: kui 2006. a. taotlustes ei kvalifitseerunud 196 taotlustes toodud põhitäitjat ehk 10,1% kõigist põhitäitjatest, siis 2009. a. taotlustes oli see arv langenud 29-le ning moodustas 1,5% kõigist põhitäitjatest. Positiivse rahastusotsuse saanud teemade mahu kujundamisel arvestab TKN ainult kvalifitseeruvate põhitäitjatega, samuti aga teema asetusega taotluste pingereas. Nihked paremuse suunas on toimunud ka sihtfinantseerimise põhitäitjate teaduspublikatsioonide arvu osas. Ligikaudselt sama sihtfinantseerimise põhitäitjate arvu juures (~1900) on publikatsioonide arv, mida kajastab ISI Web of Science, kasvanud ~8000 publikatsioonilt oktoobri 2005 seisuga ~13300 publikatsioonini (seisuga juuli 2009). Teadustöötajate arv, kellel on üle 10 ISI Web of Science poolt indekseeritud publikatsiooni, on kasvanud 95-lt aastal 2005 176-ni aastal 2008, ning õppejõudude puhul 73-lt aastal 2005 109-ni aastal 2008. Samuti on oluliselt kahanenud nende põhitäitjate arv, kellel puuduvad ISI Web of Science poolt indekseeritud publikatsioonid. Kui aastal 2005 oli selliseid teadustöötajaid 368 ja õppejõude 180, siis aastal 2008 vastavalt vaid 202 ja 125. 3.6. Sihtfinantseeritavate teadusteemade põhitäitjate vanuseline struktuur Alljärgnevad tabelid ja joonised näitavad sihtfinantseeritavate teadusteemade põhitäitjate vanuselist ja soolist struktuuri ning selle muutusi.

0

50

100

150

200

250

300

350

Isik

ute

arv

…24 25…29 30…34 35…39 40…44 45…49 50…54 55…59 60…64 65…69 70…74 75…79 80…

Vanused

2004 (1908 pt)2005 (2122 pt)2006 (1946 pt)2007 (1931 pt)2008 (1932 pt)2009 (1918 pt)

Joonis 15. Rahastatud teemade teemajuhtide ja põhitäitjate vanuseline jaotus aastatel 2004-2009.

26

Tabel 9. Kõigis rahastatud taotlustes esitatud põhitäitjate sooline jaotus 2009. aastal.

Asutus

Te

emas

id

Põhitäitjad osakaal asutuse

teemades

M N M N

Tartu Ülikool 109 570 392 59,3% 40,7%

Tallinna Tehnikaülikool 42 311 128 70,8% 29,2%

Tallinna Ülikool 18 70 84 45,5% 54,5%

Eesti Maaülikool 13 82 62 56,9% 43,1%

Eesti Kunstiakadeemia 1 4 4 50,0% 50,0%

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1 6 3 66,7% 33,3%

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 7 36 18 66,7% 33,3%

Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 1 3 5 37,5% 62,5%

Eesti Biokeskus 3 12 9 57,1% 42,9%

Eesti Kirjandusmuuseum 5 10 39 20,4% 79,6%

Tartu Observatoorium 3 30 5 85,7% 14,3%

Tervise Arengu Instituut 4 8 19 29,6% 70,4%

Jõgeva Sordiaretuse Instituut 0,0% 0,0%

Eesti Maaviljeluse Instituut 0,0% 0,0%

Cybernetica AS 1 8 100,0% 0,0%

Eesti Keele Instituut 1 1 7 12,5% 87,5%

Eesti Kardioloogia Instituut 0,0% 0,0%

Eesti Rahva Muuseum 0,0% 0,0%

Kokku: 209 1151 775

25

162

179

131

115 12

4

109

111

89

69

18 15

139

118

100

96

74 70

60

39

27

7

2

39

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

alla25

25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Isik

ute

arv

Mehi 1147 (60%)

Naisi 771 (40%)

Joonis 16. Kõigi teemajuhtide ja põhitäitjate vanuseline ning sooline jaotus 2009. aastal rahastatud teemades.

27

11

25

24

21

26

28

18

6

2

1

6

7

9

7

12

4

2

0

5

10

15

20

25

30

alla 25 25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Isik

ute

arv

Mehi 1147 (60%)

Naisi 771 (40%)

Joonis 17. Kõigi teemajuhtide vanuseline ning sooline jaotus 2009. aastal rahastatud teemades. Sihtfinantseeritavate teadusteemade põhitäitjate vanuseline struktuur (joonis 17) näitab noorte teadlaste ja õppejõudude suhteliselt suurt osakaalu. Seega ei ole Eesti teaduse reformimine, millega on paraku kaasnenud ka kohatine alafinantseerimine, siiski viinud Eesti teadlaskonna kuigi suurele vananemisele. Pigem võib vanuselise struktuuri alusel väita, et Eesti teadlaskond suudab iseennast taastoota. Vaadates meeste-naiste suhet 2009. a. rahastatud teemades võime täheldada meeste ülekaalu vanemates vanuseklassides, kusjuures see ülekaal on tunduvalt suurem teemajuhtide puhul (joonis 18). Samuti võib 2009. a. rahastatud teemade puhul esile tuua suurenenud teemajuhtide arvu vanusegruppides 40-44 (+10) ning 60-64 (+10) ning vähenenud teemajuhtide arvu vanusegruppides 55-59 (-11) ning 65-69 (-15). Teemajuhtide keskmine vanus 2009. aastal nii meeste kui naiste puhul on 54-55 aastat. Samas torkavad silma mõningad erinevused põhitäitjate ja teemajuhtide vanuselises ja soolises struktuuris T&A asutuste vahel (vt lisa 1). TÜ põhitäitjate struktuur ei erine olulisel Eesti üldisest keskmisest, samuti EMÜl. TTÜ puhul on meeste osakaal suurem ja suhteliselt suurema osakaaluga on esindatud vanemas keskeas põhitäitjad. TLÜ paistab silma naissoost põhitäitjate suure osakaalu poolest, EMÜd aga iseloomustab naiste suhteliselt suurem osakaal teemajuhtide seas. Need erinevused on osaliselt seletatavad tehnikaerialade suurema atraktiivsusega meeste seas, teisalt aga ka asjaoluga, et taasiseseisvuse saavutamise järel suundusid paljud tehnikateadustega seotud inimesed ärivaldkonda. Samas on kahe ülikooli vahel oluline erinevus teemajuhtide vanuselise struktuuri osas – kui TÜ puhul on teemajuhtide seas esindatud palju nooremaid teadlasi ja õppejõude, siis TTÜ puhul on teemajuhtide seas esindatud eakamad teadlased ja õppejõud.

28

22

141

164

120

104

107

104

99

80

60

16 13

124

103

90

71

65 62

54

34

19

6

1

35

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

alla25

25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Isik

ute

arv

Mehi 1147 (60%)

Naisi 771 (40%)

Joonis 18. Nelja suurema ülikooli SF2009 teema juhtide ja põhitäitjate vanuseline jaotus.

3

21

15

11 11

17

5

12

9 9

2 2

15 15

10

25

9

8

6

5

8

1 1

4

0

5

10

15

20

25

30

alla 25 25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Isik

ute

arv

Mehi 117 (52%)

Naisi 107 (48%)

Joonis 19. Eesti T&A asutuste (v. a. 4 suuremat ülikooli) teemajuhtide ja põhitäitjate vanuseline jaotus 2009. aastal.

29

4. Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuurikulude rahastamine Tulenevalt TAKSi § 12-st teeb TKN ettepanekuid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate teadus- ja arendusasutuste infrastruktuurikulude katmise kohta. Aruandeperioodi (2007–2009) kulutused riigieelarvest teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri kuludeks võrrelduna perioodiga 2004-2006 on esitatud tabelis 10. Tabel 10. Teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri kulud aastatel 2004−2009 (tuh. krooni). 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Riigi T&A asutused 8195 10200 10550 10550 13715 12670 Avalik-õiguslikud T&A asutused

58440 67200 81100 81100 105430 103 784

KOKKU 66635 77400 91650 91650 119145 116454* Muutus võrreldes eelmise aastaga

+ 10% + 16,1% + 18,4% 0 + 30% - 2,26%

Märkus*: 2009. aasta esialgne summa. Tulenevalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 18-st kaetakse riigi teadus- ja arendusasutuse infrastruktuuri kulud riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve kaudu, kelle valitsemisalasse TAA kuulub. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna või selle asutusena tegutseva teadus- ja arendusasutuse infrastruktuuri kulude katmist toetatakse riigieelarves selleks sihtotstarbeliselt ettenähtud vahenditest HTMi eelarve kaudu. Oma esimesel tööaastal otsustas TKNi praegune koosseis infrastruktuuri kulude finantseerimisel seni kasutatud põhimõtted muutmata jätta ning seda on järgitud kogu aruandeperioodi jooksul: 2/3 infrastruktuuri kulude eelarvest jaotatakse proportsionaalselt eeloleva eelarveaasta sihtfinantseeritavate teadusteemade eelarve mahuga ning 1/3 proportsionaalselt asutuste eelmise eelarveaasta infrastruktuuri kulude eelarvega. Seejuures on järgitud põhimõtet, et ühegi asutuse infrastruktuurikulude eelarve võrreldes eelneva aastaga ei väheneks. Kahjuks ei olnud selles põhimõttest võimalik kinni hoida 2009. a. eraldiste puhul - tingituna riigieelarve seaduses kehtestatust vähenes infrastruktuuri kulude summa 2,26% võrra. Riigi teadus- ja arendusasutuste infrastruktuuri kulude jaotamisel ei ole TAKSis seda põhimõtet riigiasutuste omapära ja erinevuste tõttu rakendatud. Nende asutuste puhul (praegu on HTMi valitsemisalas veel neli riigi teadus- ja arendusasustust) on infrastruktuuri kulude eelarve igal aastal muutunud võrdeliselt riigi teadus- ja arendusasutustele riigieelarves ettenähtud infrastruktuuri kulude eelarve üldise kasvuprotsendiga. 5. Teadus- ja arendustegevuse evalveerimine Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 12-st tulenevalt teeb TKN ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse evalveerimise tulemuste kinnitamiseks. Evalveerimise tulemuse kinnitab TKNi ettepanekul haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelist evalveerimist korraldas Kõrghariduse Akrediteerimiskeskus, kes pärast evalveerimise lõppraporti allkirjastamist ekspertide poolt edastas selle läbivaatamiseks ja ettepanekute tegemiseks TKNile. Käesoleval aruandeperioodil arutas TKN teadus- ja arendustegevuse valdkondade evalveerimise tulemusi ühel istungil. Käsitleti OÜ Eraakadeemia Nord õigusteaduse

30

evalveerimisraportit, mille puhul TKN jagas evalveerimiskomisjoni seisukohta lugeda antud valdkond negatiivselt evalveerituks. Akadeemia Nord vaidlustas ministri käskkirja ning taotles selle tühistamist kohtus (OÜ Eraakadeemia Nord kaebus haridus- ja teadusministri 23.07.2008 käskkirja 864, 21.11.2008 käskkirja nr. 1466 ja 03.12.2008 käskkirja nr. 1490 peale). Tartu Halduskohus oma otsuses 15. aprillist 2009 (kohtuasi 3-08-2594) otsustas jätta OÜ Eraakadeemia Nord kaebuse antud kohtuasjas rahuldamata. 6. Teaduskompetentsi Nõukogu organisatsiooniline tegevus TKNi töökord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11.12.2001. a. määrusega nr. 392 (muudetud 17.12.2002, 4.08.2005 ja 18.06.2009). Vastavalt nimetatud määrusele on TKNi töövormiks istung. Istungid peavad toimuma vähemalt neli korda aastas. Kõik istungid protokollitakse ja protokoll kinnitatakse järgmisel istungil. Lisaks istungitele on üksikutel juhtudel TKN korraldanud ka koosolekuid või hääletamisi e-posti vahendusel (nn e-koosolekud), kui on kiireloomulisi otsust nõudvaid küsimusi. Ka need koosolekud protokollitakse ja protokoll kinnitatakse järgmisel istungil. Aruandeperioodil (ajavahemikul august 2006 − august 2009) on TKNi istungeid toimunud järgmiselt: 2006. a.: Esimene istung koos eelmise koosseisuga toimus 31.08.2006, koos sellega toimus 2006. aastal kokku 5 istungit. 2007. a. toimus 9 istungit ja 1 e-koosolek, kokku 10. 2008. a toimus 6 istungit ja 1 e-koosolek, kokku 7. 2009. a. on toimunud kokku 4 istungit. TKN liikmete osalemine teaduspoliitilistes organisatsioonides:

HTM teaduspoliitika komisjon: M. Zobel, R. Küttner TKN liikmete osalemine HTM erinevates töögruppides: 1. TAKSi muutmise töörühm: M. Zobel, E. Mellikov 2. Majanduskeskkonna rakenduskava prioriteetse suuna „Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu” meetme „T&A asutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringute kava koostamise töörühm: V. Kalm, M. Saluveer (HTM käskkiri nr. 847 31.08.2007 3. Majanduskeskkonna rakenduskava prioriteetse suuna „Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu” meetme „T&A asutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringuettepanekute analüüsi töörühm: V. Kalm, M. Saluveer (HTM käskkiri nr. 286 29.02. 2008) 4. Majanduskeskkonna rakenduskava prioriteetse suuna „Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu” meetme „Teadusaparatuuri ja –seadmete kaasajastamine” investeeringute kava koostamise töörühm: V. Kalm (HTM käskkiri nr. 1099 15.09.2008) Eesti esindaja Euroopa T&A evalveerimise võrgustikus (European RTD Evaluation Network): R. Gross

31

Lisaks on TKN tervikuna või TKNi esindajad osalenud paljudel kohtumistel ja nõupidamistel Haridus- ja Teadusministeeriumis, kus on arutluse all olnud Eesti teadus- ja arendustegevuse korraldamisega seotud küsimused. Igal aastal enne sihtfinantseerimise taotlusvooru avanemist ning samuti pärast sihtfinantseerimise otsuste teatavakstegemist esitab TKN teadus- ja arendusasutuste teadustöötajatele ja teaduse valdkonna ametnikele mõeldud märgukirja, milles annab põhjaliku ülevaate sihtfinantseerimise otsuste kujunemisel aluseks olnud põhimõtetest ja otsustusprotsessis tekkinud probleemidest. Märgukirjad on kõigile kättesaadavad HTMi kodulehel (http://www.hm.ee/index.php?044830) ning TKN büroo kodulehel ( http://www.archimedes.ee/teadus/index.php?leht=12). 7. Järeldused ja ettepanekud TKNi eelmise koosseisu aruandes toodi välja rida puudusi Eesti T&A korralduses. Paljud neist probleemidest on leidnud viimase kolme aasta jooksul lahenduse. Praegu Haridus- ja Teadusministeeriumis käimasolev töö TAKS-i muudatuste paketi ettevalmistamisel korrastab loodetavasti oluliselt Eesti teaduse rahastamise süsteemi ning viib selle lähemale arenenud teadus-arendustegevusega maades kasutatavale mudelile. 7.1. Oluline tegur eesti teadus-arendustegevuse edasises toimimises on Eesti T&A rahastamise tase. Kiire majanduskasvu tingimustes on T&A investeeringute osakaal küll mahult kasvanud, aga selle suhe SKTsse on jäänud ligikaudu samale tasemele või isegi vähenenud. Kuigi majanduskasvuga peaksid kaasnema ka struktuurilised muutused, mis suurendavad firmade investeeringuid T&Asse, on jätkuvalt vajalik riigipoolne aktiivne roll. TKN avaldab täiel määral toetust strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” eesmärkidele, sealhulgas eesmärgile 1, mis seab indikaatorid teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks (koguinvesteeringute maht 3% SKTst aastaks 2014, tänapäevastatud ja uute infrastruktuuride osakaal 2013. aastaks 80%), ning rõhutab, et nimetatud eesmärkide täitmine ei ole seotud mitte ainult teadus- ja arendustegevuse tulevikuga Eestis, vaid laiemalt Eesti majanduse ja ühiskonna innovaatilise arenguga. Strateegia elluviimist kirjeldab 18.detsembril 2008. a. Vabariigi Valitsuses uuendatud rakendusplaan (aastateks 2009-2013), tuues välja strateegia elluviimiseks vajalikud tegevused, tähtajad, vastutajad ja rahastamise. Arvestades vajadust rakendada teadustöötajate ühtne karjäärimudel (vt ka tegevuskava meede 1.5), peab TKN hädavajalikuks sihtfinantseerimise üldsumma edasist

kasvu lähiaastatel. 7.2. TKN rõhutab vajadust Eesti T&A rahastusvahendite tervikliku süsteemi

väljaarendamiseks. Seoses TAKSi parandustega (RT I 2003, 75, 495; 88, 594; 2004, 89, 615; 2006, 14, 114) ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse parandustega (21. 04. 2004 ( RT I 2004, 41, 275); 18. 11. 2004 ( RT I 2004, 84, 567), 16. 12. 2004 (RT I 2004, 89, 615)) on Eesti teaduse rahastamise süsteem märgatavalt edasi arenenud. Lisaks Eesti Teadusfondi grantidele, mille kaudu rahastatakse üksikisikute (teadlaste ja õppejõudude) teadus- ja arendustegevust, sihtfinantseeritavatele teadusteemadele, mille abil rahastatakse teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmi ning infrastruktuuri rahastamisele, toimivad käesoleval ajal veel mitmed olulised rahastusallikad. Väga tähtsa rahastusallikana on käivitunud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine, mis võimaldab toetada uute uurimisrühmade loomist. Olulise panuse teaduse infrastruktuuri parandamiseks annab ELi infrastruktuuriraha. Positiive arenguna tuleb märkida riiklike teadus- ja arendusprogrammide ettevalmistamist.

32

TKN peab vajalikuks muutusi EV teaduse finantseerimises, mis seoks teaduse finantseerimise paremini taotluse teadustaseme ja taotlejate kompetentsi astmega 7.3. TKN peab oluliseks ka edaspidi pöörata tähelepanu sihtfinantseerimise arengule. Sihtfinantseerimise seadusandlik regulatsioon on pidevalt evolutsioneerunud ning käesoleval ajal käib töö TAKS-i muutuste paketi kallal, mille vastuvõtmine kindlasti mõjutab sihtfinantseerimise edasist arengut. Tehnilisemat ja organisatoorset laadi probleemid sihtfinantseerimise arengus, mille olemasolu märgiti TKN eelmise tegevusperioodi aruandes, on valdavalt lahenduste leidnud. Sihtfinantseerimine kui Eesti T&A oluline, järjepidevust ja stabiilsust tagav rahastusvahend peab kindlustama rahastusotsuste kõrge kvaliteedi, et saavutada T&A strateegias püstitatud eesmärke. Sellega seoses peab TKN oluliseks järgmiste põhimõtete rakendamist ja edasiarendamist rahastusotsuste kujundamisel. a. Sihtfinantseeritavate teemataotluste seniste rahastusotsuste kujundamisel on TKN järjekindlalt järginud kvaliteedikriteeriume. Rahastusotsused põhinevad sõltumatute ekspertide ja TKNi liikmete hinnangutel ning arvestavad nelja põhilist kriteeriumi: teema teaduslik põhjendus; põhitäitjate kvalifikatsioon; teadusteema olulisus teadusele ja Eesti majandusele ja kultuurile; uurimiskeskkonna seisund. Selliste kriteeriumite kasutamine vastab arenenud teadusega riikide tavale. TKN on vältinud ühelt poolt rahastussoovituste kujundamist teaduspoliitilistel alustel ning on käsitlenud kõiki taotlejaid rangelt võrdselt. Teisalt on TKN seisnud vastu ka soovitustele/püüetele/katsetele viia teemade kvaliteedi hindamine algoritmipõhiseks, lähtudes mõnest kergesti mõõdetavast bibliomeetrilisest kriteeriumist. b. TKNi rahastussoovituste kujundamise protseduur on muudetud läbipaistvaks ning see vastab analoogilistele protseduuridele arenenud riikide teadust rahastavates organisatsioonides. Taotluste hindamisega tegelenud eksperdirühmade koosseisust umbes pool on olnud väliseksperdid, kelle osalus lubab veelgi paremini hinnata taotluste vastavust rahvusvahelistele standarditele ning muudab otsustusprotsessi varasemast veelgi läbipaistvamaks. Avalike hindamiskriteeriumite olemasolu ja nende sihikindel järgimine, samuti ekspertide kaasamine hindamisprotsessi on suurendanud usaldust sihtfinantseerimise kui toimiva teaduse rahastamise instrumendi vastu. TKN avaldab siirast lootust, et nimetatud protsess jätkub ning TKNil õnnestub koostöös teadus- ja arendusasutustega tagada kvaliteetse teadustegevuse jätkusuutlik areng Eestis. c. TKN on sihtfinantseerimise ja infrastruktuursete kulutuste rahastamise ettepanekute tegemisel olnud tihedas koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga ning jälginud rangelt kehtivat seadusandlust ning rahvusvaheliselt aktsepteeritud head tava. 2008. aastal läbis TKN-i ja HTM tegevus põhjaliku õigusliku kontrolli seoses Keemilise ja Füüsikalise Bioloogia Instituudi poolt algatatud kohtuasjaga, milles vaidlustati 2008. a. sihtfinantseerimise käskkirjad nr. 25 ja nr. 26 18. jaanuarist 2008. Vastavalt Tartu halduskohtu otsusele 10. juunist 2008 ja Tartu Ringkonnakohtu otsusele 24. oktoobrist 2008 oli TKNi ja HTMi tegevus sihtfinantseerimise otsuste kujundamisel kõigis punktides täiesti õiguspärane ning mõlema astme kohtud jätsid KBFI kaebuse täies ulatuses rahuldamata. See otsus annab TKNle ja tema eksperdirühmades osalenud teadlastele kindluse nii senise tegevuse õiguspärasuses kui ka edaspidise tegevuse kujundamisel. 7.4. Käimasolevate TAKSi muudatuste ettevalmistamise käigus on planeeritud uue rahastusinstitutsiooni (tinglikult Eesti Teadusagentuur) loomist, mis menetleks nii praeguse

33

sihtfinantseeritavate teadusteemade kui ka ETF poolt jaotatavate individuaalsete uurimistoetuste rahastamist. TKN peab vajalikuks luua sõltumatu teadus-arendustegevuse rahastamist menetlev institutsioon Eesti Teadusagentuur, milline korraldaks nii sihtfinantseeritavate teemade kui individuaalgrantide rahastamist. Samas märgib TKN, et vastavalt senistele teaduspoliitilistele otsustele tuleb jätkuvalt hoida konkurentsipõhiste rahastusinstrumentide osakaalu eesti teaduse rahastamise süsteemis ning mitte asendada seda institutsionaalse rahastusega. Just konkurentsipõhine rahastus on viinud Eesti teadus- ja arendustegevuse taseme olulisele tõusule, sealhulgas võrreldes meiega samal stardipositsioonil olnud naaberriikidega, ning olemasolevate põhimõtete muutmine ei ole mitte millegagi põhjendatud. 7.5. TKNi kompetentsi ei kuulu doktoriõppega seotud rahade menetlemine, kuid nimetatud valdkonna olukord ja areng mõjutavad kõige otsesemalt nii Eesti teaduse olevikku kui tulevikku. Seetõttu peab TKN äärmiselt vajalikuks arendada edasi doktorantuuri

rahastamise süsteemi. Õppetoetuste seaduse viimase redaktsiooni kohaselt (21.12.2006 (RT I 2007, 4, 17)) seati sisse uus kord doktorantidele õppetoetuste maksmisel ning suurendati oluliselt õppetoetust riigieelarvelisel kohal õppivale doktorandile. T&A strateegias „Teadmistepõhine Eesti 2007–2013” märgitakse kriitiliselt doktoriõppe mahu mittepiisavust (lk. 9). Eesti kõrgharidusstrateegias aastateks 2006–2015 nähakse ette jõuda aastaks 2015 doktorikraadide osas ELi keskmise kaitsmisefektiivsuseni. Ometi nenditakse aruandes strateegia eesmärkide ja rakendusplaani täitmisest 2008. aastal taas (lk. 4), et TA&I inimkapitali arendamisel on probleemiks ka vähene ettevalmistatavate uute doktorite arv. Samuti tuuakse olulise probleemina selle küsimuse lahendamisel välja asjaolu, et „doktorantide sotsiaaltagatiste lahendamine on T&A tegevuse prioriteet, kuid doktorantide sotsiaaltagatiste küsimus on endiselt lahendamata ning tegu on olulise tagasilöögiga.” Doktoriõppe madala tulemuslikkuse põhjuseks on asjaolu, et doktoriõpe on osalt alafinantseeritud, teiseks on selle rahastusskeem lünklik. Doktoriõppe riigitellimuse proportsioonide määramine ei põhine ei vajaduste ega juhendamise potentsiaali analüüsil. Doktoriõpet ei rahastata „ühtse paketina“, kus doktorantuurikoha avamisega kaasneb ka õppetoetus ning minimaalselt vajalikud vahendid teadustöö kulude katteks. Samuti puudub ühtne skeem sidumaks doktoriõpet teiste toimivate rahastusvahenditega. Negatiivset mõju doktorantuuri tulemuslikkusele avaldab kindlasti vahepealne kõrgkoolide praktika, kus võeti vastu arvestatav hulk n. ö. riigieelarveväliseid doktorante sisuliselt ilma igasuguse finantskatteta. Puudulik on doktorantide sotsiaalsete garantiide süsteem, mis tihti tingib olukorra, kus doktorandid töötavad mitteerialasel tööl. TKN peab vajalikuks doktoriõppe rahastusskeemi täiustamist ning on valmis koostöös teiste osapooltega osalema selle süsteemi väljaarendamisel Eestis. Doktoriõppe rahastamine peab olema piisav ja täispaketina garanteeritud doktoriõppe esimesest aastast alates, kombineerides vajaduse korral erinevaid rahastusallikaid. Samas peab doktorandikohtade rahastamine põhinema nii riigi vajaduste kui ka olemasoleva juhendamispotentsiaali analüüsil. Vähemalt pool doktorantuuri rahastamisest võiks toimuda grandipõhiselt. Doktorikoolide finantseerimiseks on EL struktuurifondide kaasabil käesoleval perioodil ette nähtud kokku 209 miljonit krooni, mida tuleb äärmiselt fokuseeritult kasutada doktoriõppe tulemuslikkuse tõstmiseks.

34

7.6. TKN peab oluliseks T&A infrastruktuuripoliitika olulisemate eesmärkide saavutamist. Infrastruktuuri poliitika olulisemad valikud on kirjeldatud 18.detsembril 2008. a. Vabariigi Valitsuses uuendatud rakendusplaanis aastateks 2009-2013, mis sätestab, et “Infrastruktuuri poliitika väljatöötamisel tuleb teha mõned põhimõttelised valikud…” (lk 16): 1. Valikud jätkusuutlikkuse tagamiseks 2. Valikud infrastruktuuri kaasajastamise lühiajaliste horisontaalsete meetmete osas 3. Asutustevahelise tööjaotuse kujundamisega seotud valikud TKN näeb EL struktuurifondide vahenditest rahastatava infrastruktuuri arendamise majanduskeskkonna rakenduskava prioriteetse suuna „Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu” meetme „Teadusaparatuuri ja –seadmete kaasajastamine” abil olulist panust Eesti teaduse konkurentsivõime tõstmiseks ning on valmis igati panustama alameetmes „Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine Eesti teadus- ja arendusasutuste teadusteemade sihtfinantseerimise raames” talle pandud ülesannete täitmisse. 7.7. Varasematel aastatel on kahjuks probleemiks olnud ka mõnede TKN eksperdirühmade liikmete ebaeetiline tegevus, kes hoolimata konfidentsiaalsusdeklaratsiooni allkirjastamisest edastavad konfidentsiaalset informatsiooni taotlejatele. Kõigil teadaolevatel juhtumitel on nimetatud isikud eemaldatud ekspertide nimekirjast. Kahjuks esines üks konfidentsiaalse informatsiooni edastamise juhtum ka 2008. aastal. TKN jälgib tähelepanelikult kõigil taotluste hindamisega seotud ekspertide puhul konfidentsiaalsusnõudest ranget kinnipidamist ning annab teada, et edaspidi teavitatakse nõuete rikkujatest teadusavalikkust. 7.8. Olulise edasiminekuna TKN-i viimase tegevusperioodi jooksul võib nimetada HTMi otsust luua SA Archimedes juurde TKNi büroo, mis alustas tegevust veebruaris 2006. Büroo kooseisus on käesoleval ajahetkel kaks täiskohaga peaspetsialisti (teadus- ja arendustegevuse peaspetsialist P. Tamm ning evalveerimise peaspetsialist V. Muuli), kaks assistenti (A. Kõrv ja A. Gerst (0,5 kohaga)), bürood juhatab M. Saluveer. Büroo tegevused leiavad kajastust ka tema kodulehel http://www.archimedes.ee/teadus/index.php?leht=12. TKN konstateerib, et TKN büroo tegevus on kaasa aidanud Eesti teadusele oluliste rahastusotsuste kvaliteedi paranemisele ning teadus- ja arendusasutuste ja teadlaste paremale informeeritusele. TKNi esimees Martin Zobel .................................................. TKNi liikmed Martin Ehala .................................................. Riho Gross .................................................. Volli Kalm .................................................. Rein Küttner ................................................... Enn Mellikov .................................................. Vello Andres Pettai ................................................... Maido Remm .................................................. Mihkel Zilmer ..................................................

35

Lisa 1 Nelja suurema ülikooli 2009. aastal sihtfinantseeritavate teadusteemade põhitäitjate vanuseline struktuur. Andmed nii teemajuhtide kui ka põhitäitjate kohta on esitatud eraldi iga ülikooli kohta.

5

18

1312

17

15

6

22

54

5

32

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

alla25

25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Tee

maj

uhtid

e ar

v

Mehi 88 (80,7%)

Naisi 21 (19,3%)

Joonis 20. TÜ SF2009 109 teemajuhi vanuseline ja sooline jaotus (ainult rahastatud teemad).

88

97

75

61

53 56

43 40

31

5 5

37

15

73

16

44

21

72

81

32

51

29

0

20

40

60

80

100

120

alla25

25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Põh

itäitj

ate

arv

Mehi 570 (59,3%)

Naisi 392 (40,7%)

Joonis 21. TÜ SF2009 teemade 962 põhitäitja vanuseline ja sooline jaotus (ainult rahastatud teemad).

36

3 3

2

3

6

10

6

2

11 1

3

1

0

2

4

6

8

10

12

alla25

25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Tee

maj

uhtid

e ar

v

Mehi 36 (85,7%)

Naisi 6 (14,3%)

Joonis 22. TTÜ SF2009 42 teemajuhi vanuseline ja sooline jaotus (ainult rahastatud teemad).

4

4143

27

21

37

32

39

31

18

11

7

24

13 12 12 1210

16

12

8

2 1

6

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

alla25

25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Põh

itäitj

ate

arv

Mehi 311 (70,8%)

Naisi 128 (29,2%)

Joonis 23. TTÜ SF2009 teemade 439 põhitäitja vanuseline ja sooline jaotus (ainult rahastatud teemad).

37

1

3

1 1

3

2

1 1

0

1

2

3

4

alla25

25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Tee

maj

uhtid

e ar

v

Mehi 6 (46,2%)

Naisi 7 (53,8%)

Joonis 24. EMÜ SF2009 13 teemajuhi vanuseline ja sooline jaotus (ainult rahastatud teemad).

1

6

16

1011

8 87

5

8

2

78

9

6

87

10

4

21

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

alla25

25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Põh

itäitj

ate

arv

Mehi 82 (56,9%)

Naisi 62 (43,1%)

Joonis 25. EMÜ SF2009 teemade 144 põhitäitja vanuseline ja sooline jaotus (ainult rahastatud teemad).

38

2 2

3

1

2

1 1

3 3

0

1

2

3

4

alla25

25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Tee

maj

uhtid

e ar

v

Mehi 12 (66,7%)

Naisi 6 (33,3%)

Joonis 26. TLÜ SF2009 18 teemajuhi vanuseline ja sooline jaotus (ainult rahastatud teemad).

1

6

98

11

98

10

4 4

13

10

18

9

13

87

3 3

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

alla25

25...29 30...34 35...39 40...45 45...49 50...54 55...59 60...64 65...69 70...74 75...79 80 jaenam

Vanused

Põh

itäitj

ate

arv

Mehi 70 (45,5%)

Naisi 84 (54,5%)

Joonis 27. TLÜ SF2009 teemade 154 põhitäitja vanuseline ja sooline jaotus (ainult rahastatud teemad).