Uue põlvkonna Grillfest on mitmekülgne toidukultuuri festival

Hea Toidu Festival – Grillfest ei ole ammu pelgalt suur gril-lipidu, tegu on sisuka toidufes-tivaliga, kus tutvustatakse kõi-ke head, mis toiduga seotud on. Siin toimuvad rahvakoolitused ja toiduvalmistamise võistlu-sed, peetakse Hea Toidu Laa-ta, lastele rajatakse suur Põn-ni mängumaa Salvesti pereres-toraniga, isegi koertel on oma “restoran” Bosse lemmikloo-maalal – nemadki tahavad ju-heast toidust ja festivalimelust osa saada. Merelinnale koha-selt võisteldakse laupäeval val-likraavi kaldal kalapüügis ja osalema on oodatud igaüks. Püügivõistluse peaauhinnaks on korralik kalapaat, võistlusel osalemine on tasuta.

Suured teemarestoranid ja toidulaat

Festivali oluline osa on kümne-te suurte teemarestoranide ala. Selliseid 50–600 ruutmeetri suuruseid, kokku kahe tuhan-

de istekohaga restorane ei ole Grillfestil varem nähtud. Hõr-ke roogasid leidub siin igaühe-le – kõikvõimalikud liharoad, mereannid ja muud hõrguti-sed, hea toiduelamus on garan-teeritud! Mõistagi on ka korra-lik joogimenüü alates tervisli-kest kohapeal pressitavatest mahladest, lõpetades nooblite veinide ja muude toidu juurde kuuluvate heade jookidega.

Eesti ainus “tõupuhas” toi-dulaat kannab nime Hea Toidu Laat ja sada kauplejat müüvad seal ainult toiduga seonduvat.

Peaesinejaks on hea toit ja apetiitsed artistid

Eesti toidupidu ilmestavad suurepärased esinejad ja sisu-kas toiduteemaline programm nii E-Piima juustu- kui Näpsi laadalaval. Jazz’i-sõpru rõõ-mustab lava Saku Maailma-maitsete restoranis. Festivalil astuvad üles Getter Jaani, Nancy, Apelsin, Boris Leht-laan, Henry Laks ja paljud tei-sed artistid. Festivali peaesinejaks on aga huvitav ja maitsev toit.

GIP = VIPFestivali korraldajad on külas-tajate rõõmuks loonud soodus-pakkumiste programmi GIP ehk Grill Important Person. Piletilevist ostetud 5euro-se GIP-käepaelaga saab festi-valile eelneval Hea Toidu Nä-dalal nautida Pärnus mitmeid sooduspakkumisi, näiteks on hotellis Strand GIP-paela oma-nikele tuba 10 eurot odavam. Festivali ajal on festivali in-fopunktis müüdava GIP-paela hinnaks 3 eurot, I-Vesi annab esimesele 3500-le paelaomani-kule kingituseks suure pudeli jodeeritud joogivett ja kasuta-da saab ka GIP = VIP tualette. GIP-pakkumistega saab tut-vuda lehel gip.grillfest.ee.

Toidufestival on turismiatraktsioon

Korraldajate eesmärgiks on luua omanäoline suur toidu-festival, mis oleks Eestit tutvus-tavaks turismiatraktsiooniks ja kuhu sissepääs on kõigile prii. Seda unistust saame teoks te-ha ainult koos heade osalejate, partnerite ja publikuga. Lätla-sed kuulutasid Riia toidupea-linnaks, aga regiooni suurim toidufestival toimub Pärnus! Kohtumiseni suvepealinnas Vallikääru aasal 8. ja 9. juunil!

Auris rätseptoidukultuurifestivali

Hea toidu Festival – Grillfest korraldaja

toidukultuuri festival

Hea Toidu FesTival –

GrillFesTkoguperefestival kõigile

pärnus Vallikääru aasal (festivaliala suurus 27 386 m²)

8.-9. juunil 2012 kell 11-23. sissepääs tAsutA

Gip (Grill important person) käepaela hind eelmüügis 5 €, festivali ajal 3 €.

Gip–paelaga sooduspakkumised nädala jooksul

enne festivali ja festivali territooriumil. Vaata lisaks: gip.grillfest.ee. Festivali korraldajad: MTÜ Toidukultuuri Eest ja Pärnu Linnavalitsus.

Festivali koduleht: www.grillfest.ee

toidulaada koduleht: www.toidulaat.ee

Lisainfo: Auris rätsep, festival@grillfest.ee, tel 504 3000.

Tuuker Marko pakub toidufestivalil Norra mere põhjast ise korjatud ja küpsetatud kammkarpe. Põnevaid roogasid jätkub Grillfestil iga-le maitsele. Marko Kaldmaa erakogu

Dmitri Demjanovi juhitav Eesti Kulinaaria Instituudi žürii pär-jab toidufestivalil riigi esimese SUPERCHEFi ehk siis koka, kes oma meeskonnaga suudab val-mistada parima veiseliharoa. MTÜ Liivimaa Lihaveis

Toidukultuuri festivalil pakuvad Türi Pritsumehed omanimeli-ses restoranis kuulsat õunama-gustoitu, mis tõi neile Euroopa meistrivõistlusel esikoha. Arvi Pitelkovi erakogu

Aegade suurim toidufestival toimub Pärnus!8. ja 9. juunil pärnus Vallikääru aasal toimuv Hea toidu Festival – Grillfest on valmis võõrus-tama kümneid tuhandeid head toitu, kultuuri ja seltskonda hindavaid eestimaalasi ja külalisi. Festival on avatud mõlemal päeval kell 11-23, sissepääs on kõigile tasuta.

Mäletan nõuka-aja kesiseid poelette, imestamisväärne oli toiduvalmistajate kombineerimisoskus.

Tõelised fakiirid olid perenai-sed, kes iga päev samadest toi-duainetest või hoopis mitte millestki ikka ja jälle head roo-ga ja perele toiduelamusi pak-kuma pidid. Eesti esimesed te-lekokad, legendaarsed Moide-la Tõnisson ja Lilian Kosenk-ranius on meenutanud, kuidas nad kaalikast šnitslit valmista-sid ja võililledest suppi keet-sid. Täis kõht on vajalik, aga toidust sooviks saada ka ela-must. Kas keskmisel eestlasel on toidunaudinguks piisavalt euroraha ja valikuvõimalusi?

Raha on hea, selle eest saab osta

Eksivad need rikkad, kes ütle-vad, et raha ei ole elus põhili-ne. On ikka küll. Raha eest saab süüa osta. Süüa on vaja, muidu läheb tuju pahaks ja ei jaksa tööd teha või koolis käia. Tööd teha on vaja, et söögi jaoks raha teenida; kui koolis ei käi, siis tasuvat tööd ei saa. Toitev suletud ring.

Masu ajal rääkisid tootjad, et rahvas hakkas ostma odava-mat toidukaupa, hind oli põhi-line argument, viineri seest li-ha ei otsinud keegi. Kui kaup-lusekettide reeglina maitsetud säästutooted välja jätta, siis korraliku toidukauba või ele-mentaarse toidunaudingu eest tuleb maksta ja mitte vähe.

Kodus kõht täis ja peole!

Õues on toidumasu täies hoos, nii ütlevad väliüritustel toidu-ga kauplejad. Kui vanasti tuldi tarbima kultuuri, kuulus selle juurde enesestmõistetavalt taldrikutäis sööki ja toop jooki. Viimasest pereisa loobuda ei tihka, aga söögist küll. Kodus süüakse kõht täis ja siis peole, teavad kauplejad rääkida.

Isetegemine on moodne ja soodne

Euro tulekust alates on toidu-kaupade hinnad teinud vargsi suure hüppe ülespoole, palgad teadagi järele hüpanud ei ole. Elu kulgeb ikka spiraalina – taas on rahakotis kopikad, se-dapuhku aga väärtuslikud eu-romündid. Nagu nõuka-ajal, os-tame nüüdki poest kogu raha eest. Vahe on selles, et siis soe-tasime kõike, mida saada oli ja

raha jäi teinekord ülegi, sest pood sai tühjaks, praegu vaat-me hindu ja arvutame, kuidas oskame, eriti lastega pered.

Taas on käes toiduloomin-gulise kombineerimise aeg, maitseainetootjad on rahul – rahvas teeb jälle ise süüa. Ri-kas seepärast, et see on trendi-kas, vaene selleks, et säästa.

Suurel linnas suur valik, väikeses …

Toidupoodides on kaubavali-kuga nii ja naa. Eelisolukorras on suurlinlased, kes supermar-ketites toidukaupade valiku-rohkuses kümblemist nautle-vad. Eesti ei ole ainult Tallinn, Tartu ja Pärnu, linnast välja

Telekokk Juha “Köögikubjas” Rantanen on lubanud tulla Pärnus toi-muvale toidufestivalile “inspekteerima”, kuidas eestlased süüa teha ja süüa oskavad. Suure toidupeo teisel päeval annab ta üle omani-melise auhinna festivali parimale välirestoranile. Erakogu

Tahaks süüa, aga mitte ainult ... sõites muutub pilt drastiliselt, isegi kauplusekettide enda lõi-kes. Mida rohkem maarajooni poole, seda kesisem kaubava-lik. Kes ikka asulapoodlejale pakendatud lambaliha pakku-ma hakkaks? Suurlinnast väl-jaspool pakutakse reeglina es-matarbe-toidukaupa, mis kind-la peale müügiks läheb. Eluks vajaliku saab kätte, aga toidu-elamust on raske hankida.

Õnnelikud on inimesed, kel-le kodu lähedal asub väike ka-lapood või lihakarn, abiks on tuttav jahimees. Muidu tuleb toidureisile sõita „pärislinna” või peab olema tutvusi, nagu siis, kui Moidela ja Lilian tele-purgis võilillesuppi tegid.

Ka õues tahaks toiduelamust

Läheme toast välja, aga mitte lounge’i või nooblisse restora-ni, vaid ikka rahva sekka – laa-dale ja välikontserdile, saaks ehk miskit põnevat hamba alla pista? Üldine pilt on masen-dav, “laadatoit” on sõimusõna ja selle all mõistetakse pesu-ehtsat rämpstoitu.

Välitoitlustaja teatab: et platsimaksu tagasi teenida, tu-leb maksimaalses koguses müüa seda, mida lai rahvahulk soovib – praetud vorste ja frii-kartulit, paremal juhul enda-marineeritud šašlõkki, mis hea õnne korral võib väga maitsev olla. Joogiks reeglina laiatarbe-õlu, mahla- või koolajook.

Aga kus on lihtsalt ja maits-valt tehtud veise- ja lambaliha-hõrgutised, kiirelt valmivad tervislikud kalaroad? Juua ta-haks värsket kalja ja kui õlut, siis palun miskit huvitavat.

Eri regioonides toimuvatel grillimeistrivõistlusel tegutseb Eesti Grilliliidul meisterküp-setajate Grillisemude välires-toran. Seal pakutakse “kohus-tuslikku rahvalikku menüüd”, aga kvaliteetses võtmes, lisaks ka sushivalikut. Tõsi, mida kaugemale tõmbekeskustest, seda väiksem on huvi toiduek-sootika vastu, aga me vähemalt üritame.

Vähesed ettevõtjad suuda-vad anda platsimaksus järele ning nõuda kvaliteetset ja põne-vat menüüd, et sündmusest saa-dav elamus ei oleks ainult kul-tuuriline, vaid ka toidukultuuri-line. Asi areneb paremuse suu-nas, sellest on kindlad märgid olemas.

Müts maha nende korralda-jate ees, kes julgevad väiksema kasumimarginaali kiuste teis-test erineda ja meile toiduela-musi pakkuda!

Tulge Pärnusse toidukul-tuuri festivalile ja andke hin-nang Eesti toidupakkujate loo-mingule. Näidake, et teile lä-heb korda, mida te sööte – see motiveerib tootearendajaid ja mänedžere.

Kohtumiseni Grillfestil!

Auris rätsep

Hea toidu LehtGrillfest Pärnus 8. ja 9. juunil 2012

vein ei kõlba juua?

Marek Viilol: Esiteks soovi-tame neil veini maitsta. Võtke klaas Tõmmut ja serveerige seda jääkuu-bikutega – lihtsaim kok-teil. Veine omavahel kok-ku segades saab huvitavaid kokteile valmistada. Väike osa Põltsamaa Tõmmut, mil-lele lisatud vahuveini Fest, on suurepärane tervitus-naps, millele oleme leid-nud uhke kohaliku nime – Põltsamaa Royale, inspi-reerituna maailmakuul-sast Kir Royalest. Eesti juhtivad sommeljeed on teinud veinidega ka teisi huvitavaid kokteile – näi-teks viimasel veiniüritusel Põltsamaal segasid restorani Mekk sommeljeed Põltsamaal toodetavat vahuveini Fest tikri-mahlaga. Krista Lapina: Eesti vein kõl-

bab juua. Tuleb murda müüt, et vein on ainult viinamarjast. Seaduse mõisteski on vein vaid viinamarjast, meie vei-ne nimetatakse käärita-tud joogiks. Mina ei ole kinni seaduste raami-des ja pean veiniks ka puuvilja- ja marjavei-ne.

Kas Eesti vein on liiga odav või liiga kallis?Marek Viilol: Kau-banduses jääb Eesti veini jaehind vahemikku 3-12 eu-

rot, importveini hind algab 2 eurost ja

võib ulatuda väga suur-te summadeni, sõltuvalt

veini kasvu-piirkon-

nast, val-mista -m i s e viisist ja pal-j u s t

m u u s t . Eesti veini

kohta ei saa öelda “kallis

jook”, sest näiteks Põlt-samaa veinid valmivad Eesti puuviljadest ja marjadest valmistatud mahlast, mitte kontsent-raadist. Kuna veini val-mistamine on pikk, ae-ga ja teadmisi nõudev protsess, siis on Põltsa-

maa veini eest küsitav hind mõistlik ja põhjendatud. Krista Lapina: Eesti vein on oma hinda väärt.

Mida veinitootjana öelda sooviksite?

Marek Viilol: Eesti inimesed võiksid rohkem Eesti veine hinnata ja neist lugu pidada. Veine ongi eri situatsioonideks ja eri toitudega kombineeritu-na leiab enda jaoks sobivaid veine ka Eesti veinitootjate sortimendist. Nii veinitootjad kui meie parimad sommeljeed ja restoranid annavad endast parima, et kohalikku jooki veelgi enam väärtustada. Krista Lapina: Aktsiisimäärad on naturaalveinidele liiga kõr-ged. Naturaalveinid on ju val-mistatud traditsioonilisel viisil ja tootja on hankija marjakas-vatajale ehk siis on tegemist põllumajandusega. Aga see on juba teine lugu, millest võiks rääkida pikalt …

Auris rätsep

2 Hea toidu Leht Grillfest 8. ja 9. juunil 2012 pärnus

eesti veinist rääkimi-ne võtab veidi nõutuks. Nõuka-ajast mäletame kodumaist veini kui eel-kõige tudengite ja ko-haliku poe taga regu-laarselt koguneva “par-lamendi” rõõmujooki. Ajad on muutunud ja Eesti vein ei ole enam odavaim moo-dus end lõbusaks trimbata. Aastate jooksul on tehtud usi-nasti tootearendust, mille tule-musena näeb kodumaise veini pudel soliidsem välja muu maailma veinidest. Tähtpäeva-del ning aia- ja grillipidudel ei kohta pakutavas joogivalikus eriti tihti Eesti veini ja kui seltskonnas teemat arendama hakata, siis teatakse küll nime-tada Põltsamaa eksklusiivseid veine, aga veiniklaasis on ikka Lõuna-Aafrika, Itaalia või muu maailma joogid. Kus sa oled, Eesti vein, ja kuidas sul läheb?

Millal alustati teie tehases veinitootmist ja mis oli esimene toodetud vein?Marek Viilol (Põltsamaa Felix): Eesti vanima veinitootjana alustas Põltsamaa Felixi eel-käija, Eesti Tarvitajateühisus-te Keskühisus veinide tootmist 1923. aastal Saarikul õlleköö-gis. Juba kaks aastat varem oli esimene vein pandud käärima aednik Jaan Olevi kodukeldris, hilisemad veinimeistrid Arvid Vilms ja Aleksander Kull said täiendkoolitust Saksa- ja Ing-lismaal. Sel ajal oli tootmine

mehhaniseerimata ja kõik tööd tehti käsitsi. Esimene Põltsamaal toodetud vein oli õunavein. Krista Lapina (Võhu Vein): Võ-hu veinitehas rajati 1967. aas-tal Lääne-Virumaal Võhu kü-las. Legend räägib, et veini-meister Ants Sild segas veini, mille sisse kukkus leptatriinu ja nii saigi esimese Võhu veini nimeks Sõstravein Triinu. Te-hase rajamisaastal sündis ka teine vein, mille nimeks sai Õunavein Võhu.

Teie tehase enimmüüdud vein?

Marek Viilol: Mustsõstravein Tõmmu, mida on valmistatud juba alates 1959. aastast. Krista Lapina: Magus Mustsõst-ravein, mida on auhinnatud ka Tunnustatud Eesti Maitse märgiga.

Kas Eesti veinil on tulevikku?

Marek Viilol: Põltsamaal toode-tud veinid olid 20ndatel ja 30ndatel väga kõrgelt hinnatud just oma naturaalsuse tõttu. Nõukogude ajal toodeti valda-valt kangestatud veine, kuid tä-naseks tehakse Põltsamaal vei-ni juba 20 aastat n-ö klassikali-se väärtusahela järgi – marjade pressimisest, veini laagerdu-misest vaatides (miinimum kaks aastat) kuni pudelisse vil-limiseni. Aastakäiguveini Põlt-samaa Tõmmu 2002 turuletule-kust on Põltsamaa veinid saa-vutamas järjest suuremat popu-laarsust. Põltsamaa veine paku-

vad Eesti tipprestoranid, neid serveeritakse presidendi vastu-võtul ja kingitakse uhkusega vä-liskülalistele. Veinispetsialis-tid võrdlevad Põltsamaa marja-veine hea madeiraga. Müüt, et meie marjadest ei saa head vei-ni teha, on kummutatud.Krista Lapina: Kaubanduske-tid mängivad väga suurt rolli Eesti veinide tuntuses ja tun-nustamises. Eesti veinid peak-sid asetsema kaubalettidel kõrgemal positsioonil. Arves-tades päringuid, mis tulevad näiteks Venemaalt, Inglis-maalt ja Soomest, siis usun, et puuvilja- ja marjaveinide tun-tus/nõudlus kasvab. Tarbijad on hakanud hindama erine-vaid maitseid vastukaaluks vii-namarjaveinidele, vaheldu-seks midagi magusamat ja mahlasemat. Turistile on Ees-ti vein eksootiline ja huvitav, imestatakse, et ka sellist veini on võimalik toota ja kiidetakse head maitset.

Mida öelda neile, kes räägivad, et Eesti

Kuidas maitsed, Eesti vein? RABARBERI-VEIN on üks kolmest uudistootest, mille Võhu Vein hiljuti turule on toonud.

Enn Tobreluts, Eesti Grilliliidu juhatu-

se liige: “FEST on aastaid Eesti Grilliliidu ametlik au-

hinnavein. On loomulik, et Eestis kingime auhinnaks eel-

kõige ikka oma head Eesti vei-ni ja soovitame seda teha teis-telgi. Suvel on see ka mõnus

rannajook, kui lisada veidi jääd ja maasikaid ning ongi

suurepärane värske jook valmis”.

müüt, et vein on ainult viinamarjast. Seaduse mõisteski on vein vaid viinamarjast, meie vei-ne nimetatakse käärita-tud joogiks. Mina ei ole kinni seaduste raami-des ja pean veiniks ka

ti vein eksootiline ja huvitav, imestatakse, et ka sellist veini on võimalik toota ja kiidetakse

Võhu Veinku segades saab huvitavaid kokteile valmistada. Väike osa Põltsamaa Tõmmut, mil-lele lisatud vahuveini Fest, on suurepärane tervitus-naps, millele oleme leid-nud uhke kohaliku nime –

jook”, sest näiteks Põlt-samaa veinid valmivad Eesti puuviljadest ja marjadest valmistatud mahlast, mitte kontsent-

protsess, siis on Põltsa-

RABARBERI-VEINon üks kolmest uudistootest, mille Võhu Vein hiljuti turule on toonud.

Võhu Vein

Müüjate kommentaarid: Selver, Annika Vilu: eesti veine ostetakse küll üha rohkem, aga kaupluse veinivalikust ja

eesti inimese ostukorvist moodustavad need siiski väga väikese osa.

eesti veini ostetakse palju rahvuslikel tähtpäevadel – eelkõige vabarii-

gi aastapäeval ja taasiseseisvumispäeval, aga üldiselt on eestlane har-

junud viinamarjaveiniga ning harjumusi on raske murda. Kindlasti on

eesti tootjatel põhjust pingutada nii tootearenduse kui turunduse-

ga, sest kohaliku veini puhul müüb tuntus, pakend ja loomulikult mait-

seomadused, hind on samuti oluline, aga jääb valikukriteeriumides

siiski tahapoole. selveri klientide seas on kohalikeks lemmikuteks kuju-

nenud põltsamaa tõmmu ja vahuvein Fest.

Kaupmees, Merike Hürri: põhiliselt Horeca-sektorit varustava Kaupmees & Ko sortimenti kuu-

lub mitmeid eesti tootjate veine. populaarsed on põltsamaa Felixi vei-

nid, mille müük aastatega kasvab. tuntuimad neist on põltsamaa tõm-

mu ja põltsamaa Kuldne. Aastakäiguveine ostavad tarbijad, kes oska-

vad hinnata nende veinide väärtust. edukas on vahuvein Fest, mis on

eriti populaarne aastavahetusüritustel. Maakondades on müügiedu ka

Võhu veini toodetel, eriti populaarsed on kangestatud veinid. positiivne

on, et eesti tooteid kasutatakse riiklikel vastuvõttudel ning sommeljee-

de ja kokkade võistlustel. Põltsamaa Felix

Põletame rasvu!

3Hea toidu LehtGrillfest 8. ja 9. juunil 2012 pärnus

Veiseliha - milleks ja kellele?Keskajal oli veis ini-mesele oluline loom eelkõige tööloomana, siis sõnnikutootjana ja alati ka lihaallikana. piimatootmine muu-tus tähtsaks alles tun-duvalt hiljem.

Eestis on veiseliha ajalooliselt olnud uluki kõrval tähtsaimal kohal. Siga jõudis meie toidu-lauale suuremas koguses siis-ki alates 1920. aastatest, kui sai hoogu eesti valge sea aretus. Tõeliseks seakasvatusriigiks muutusime alles nõukogude ajal, kui toimus vilja ületootmi-ne, mistõttu vilja, iseenesest inimeste toitu, realiseeriti läbi sigade. Nõukogude ajal suurenes küll jõudsalt piimaveiste arv, kuid lihaveised Eestis mingit osakaalu ei saanudki. Kuna ko-gu rõhk oli piimatootmisel ja naaberriigi suurlinnade Le-ningradi ja Moskva liha ja pii-maga varustamisel, jäid meie lettidele vaid sellised osad vei-selihast, mis siiamaani palju-del veiselihaga seoses vaid vas-tikusvärinaid tekitavad. Sujuvalt unustati esimese vabariigi aegsed retseptid vei-se- ja vasikalihast, sest olemas-olev tooraine ei võimaldanud neid kasutada. Kadus ka veise-rümba lõikuse oskus – lettidel oli vaid kirvega raiutud, kondi-

purune praaklehmaliha. Pole siis ime, et kui lihaveisekasva-tus 1990. aastatel tõusuteele pööras, pidasid tarbijad veise-liha mingiks täiesti võõraks, arusaamatuks ja keeruliselt valmistatavaks lihaliigiks. See muutus on tekkinud hämmas-tavalt kiiresti – kõigest ligikau-du 80 aastaga! MTÜ Liivimaa Lihaveise te-gevuse lahutamatuks osaks on saanud lihaveise liha valmista-mise unustusehõlmast välja ra-putamine. Meie ees seisva töö tohutust suurusest oleme iga päeva ja järjest suureneva eh-matusega aru saamas. Müüte, mida veiseliha kohta kummu-tada, on uskumatult palju. Sa-mas on tänulike tarbijate arv tõusuteel.

Valemüüdid

Peamine vale väide: Eestis ei kasvatata täisväärtuslikke liha-veiseid, vaid mingeid piimavei-se ristandeid, kelle liha ei kõl-bagi süüa. Vastus: meie rohumaadel on 2012. aastal kasvamas umbes 30 000 täisväärtuslikku, Euroo-past sisse toodud puhtatõulisi lihaveiselehmi ja nende järg-lasi. Nende arvult oleme me ju-ba praegu eespool oma lähi-naabritest Lätis ja Soomes. Põhjus, miks veiseliha nimeli-ne lihatükk mõnikord valmis-tamise järel sitke, kuiv ja näo-tu on, seisneb enamasti hoopis muudes tegurites.

Esiteks võib tõesti juhtuda, et lihaletis on müügil oma lü-hikese elu jooksul palju vintsu-tusi talunud ja varalahkunud piimalehm. Tänapäeval on ta-gasijälgitavus letilt farmini ja looma endani tagatud küll ve-terinaaridele ja tervisekaitse-le, aga mitte tarbijatele.

Seda sageli just seetõttu, et seda ei taheta näidata – kuna see vähendaks läbimüüki. Ja kuna suurem osa suurte liha-tööstuste lihatooteid sisaldab veiseliha heal juhul 17–20%, siis kas meil ongi üldse vaja teada, kas selle protsendikese omanik oli ilus priske hereford nimega Franki või praagitud piimalehm number 4127889? Kui on aga tegemist tüki- liha müügiga, on nii tootjale kui ka tarbijale ülioluline, et oleks teada, kellele see liha-tükk kuulus, kui ta veel karja-maal jalutas. Sellest sõltubki, kuidas küpsetada, grillida, kee-ta või hautada konkreetset lihaveisetükki.

Liivimaa Lihaveis turustab vaid oma 11 liikme herefordi ja anguse tõugu veiseid. Iga loo-ma lihakeha vaadatakse üle ja tehakse põhimõtteline otsus, kuhu ja milleks see sobib. Tar-bijale on info meie müüdava li-ha kohta kättesaadav meie ko-dulehe kaudu, jõudumööda üritame kasutada muidki info-kanaleid. Kellele on siis vaja seda li-ha, mis võrreldes sea ja kana-ga on veel kallim ka? Eks ikka

teadlikule tarbijale, kes ei os-ta lihtsalt kõhutäidet kondi-massist, lihajääkidest ja impor-ditud sojaproteiinist, vaid kva-liteeti igas mõttes. Tarbijale, kes otsib elamust liha maitsest ning samas emotsiooni, mis tu-leb teadmisest, et veisel, kelle lihatükk oli lõunaks perele, oli oma liigile omane ja õnnelik elu rohumaal – keskkonnas, mis kahjuks on nüüdseks päris võõraks jäänud loomadele, ke-da turustatakse kaubamärgi „Eesti siga“ all, ja kindlasti ka meil müüdavatele broileritele. Teadmine, et suudad pak-kuda oma perele puhtast kesk-konnast pärit toitu, on väärtus omaette, mida on raske üle hinnata. Ainult rohumaatoidul kasvanud veiseliha erineb oma koostiselt oluliselt nuumafar-midest toodetust. Jah, selle kasvamine võtab kauem aega ja iga lihaveisetõug selleks pä-ris hästi ei sobi. Selle maitse on erinev, see on kindlasti vä-hem marmorjas (sisaldab vä-hem lihaskiudude vahelist ras-va), kuid see on hea meie tervi-sele.

Eesmärk on süüa veis ära sabast ninaotsani

Uuringutes on rohumaavei-se kasuks leitud märgatav eri-nevus positiivses rasvhappeli-ses tasakaalus, mineraalide ja vitamiinide sisalduses – aga seal on lisaks veel midagi, mi-da teadlastel on raske mõõta. Süües loomulikus keskkon-nas kasvanud veiseliha, pääse-me kõigist neist mõõdetamatu-test stressiteguritest ja toidu-

ohutusega seotud varjatud as-pektidest, millest teadusartik-leid hakatakse kirjutama võib-olla alles 20 aasta pärast. Pea-le täiskõhutunde saab selle li-ha sööja ka positiivse emot-siooni. Liivimaa Lihaveise kauba-märgi hoidjatel on veel üks oluline eesmärk: süüa veis ära sabast ninaotsani, kummutada teine juurdunud müüt, et vei-sest sobib süüa vaid sisefilee. Iga osa veisest täidab oma osa menüüs.

Esiosa – kael, aba, rinna-tükk jne on suurepärased pa-dade ja hautiste tükid; selg so-bib hästi steigiks, grillimiseks, praadimiseks; tagaosa sobib ahjupraadideks ehk ahjuküp-sisteks. Eestlase jaoks seni veel võõ-ramad tükid on kõhuäär ja koo-did – samas ei imesta keegi, et süüakse seapeekonit ja -jalgu. Mis seal siis veise puhul nii eri-nevat saab olla? Kunagi aga ei juhtu mida-gi ilmaasjata – vahepealne

kolmveerandsajandi pikkune veiselihatraditsiooni unusta-mine annab meile eelise vana-de veiselihariikide ees, kus tra-ditsioonid on väga juurdunud ja tugevad.

Meil on lihtne alustada puhtalt lehelt, suhteliselt vä-heste eelarvamustega. Me saame võtta üle huvita-vamaid veiseliha valmistamise viise lõunaameeriklastelt, ing-lastelt ja prantslastelt. Veise- lihakultuur nendes riikides on väga tugev, aga samas eripära-ne.

Liivimaa Lihaveisel on või-malus võtta need „omakasu-püüdlikult“ üle meie kodu-maiste rohumaade parimate väärindajate huvides. Tulge maitsma veiseliharooga-sid 8. ja 9. juunil Pärnus toimu-vale toidukultuuri festivalile SUPERCHEFi võistlusrestora-ni, kohtumiseni Grillfestil!

Airi KÜLVet MtÜ Liivimaa Lihaveis

MTÜ Liivimaa Lihaveis

tarbija jaoks on olu-line osata eristada kahte märgistust – “kõlblik kuni” ja “parim enne”. Kuigi kliendid loevad neid kirjeid tihti ühtviisi toidu säilivusaja lõppdaatumiks, on neil mõistetel tegeli-kult erinev sisu.

Kaks eri mõistet“Kõlblik kuni” märgistust ka-sutatakse vaid kiirestirikneva-te toiduainete puhul ning üld-juhul säilibki toode kas selle kuupäevani või mõned päevad kauem, kindlasti ei tasuks neid tooteid süüa nädalaid hiljem. Siia rühma kuuluvad kõik pii-matooted, värske liha ja kala, valmistoit ja teised sellised toi-duained, mida tavaliselt säili-tame külmikus. Küll aga võivad “parim enne” kuupäevaga toi-duained olla söögikõlblikud ja maitsvad isegi pool aastat pä-rast säilivustähtaja lõppu. Sel-lesse gruppi kuuluvad osa pa-garitooteid, makaronid, riis, kommid, küpsised, karastus-joogid, mahlad ja palju muud.

Toit hävitatakse või antakse loomadele

Selveri kauplustes säilivus-tähtaja ületanud toiduaineid ei müüda, olenemata sellest, kas tegu on “parim enne” või

“kõlblik kuni” märgistusega. Osa säilivustähtaja ületanud toiduaineid läheb hävitamise-le, teine osa heategevuseks or-ganisatsioonidele, kes vahen-davad toitu abivajajatele. Siin-kohal lähtume samuti karmi-dest reeglitest ning eristame toitu märgistuse järgi.

Kui “parim enne” märkega tooteid saame anda näiteks su-piköökidele, sotsiaal- ja reha-bilitatsioonikeskustele, puu-dustkannatavatele peredele, siis “kõlblik kuni” märkega too-teid saame annetada vaid vas-tavat luba omavatele organisat-sioonidele, Selver toi-dab näiteks Alaveski loo-mapargi asu-kaid. Eks see ole kahe te-raga mõõk – ühelt poolt on kiiresti-r i k n e v a d tootedki ena-masti veel paar päeva täiesti söögi-kõlblikud, aga teisalt ei saa riskida sellega, kui ühel juhul sajast põhjustab too-de kellelgi terviserikke.

Tarbigem targalt

Tarbijad peaksid arvestama, et juba avatud pakendis toode ei pruugi säilida pakendil märgi-

tud tähtajani. Avatud pakendi-ga toiduained tuleks ära tarbi-da paari päeva jooksul. Näi-teks mahl säilib kinnise paken-dina poeriiulil või köögikapis kaua, aga avatuna läheb see lü-hikese ajaga käärima.

Kindlasti ei tohiks süüa märkimisväärselt kõlblikkus-tähtaja ületanud tooteid, isegi kui lõhn ei reeda toote rikne-mist. Teine lugu on “parim en-ne” märgistusega toodetega.

Neid võib üldjuhul tarbida veel mõnda aega pärast tähtaja möödumist, küll aga võivad aja

jooksul muutuda toote värv, mait-se ja muud oma-dused.

“Kõlblik kuni” osta pole häbiasiSäilivustähtaja ületanud kauba hävitamine on jaeketi jaoks ku-lu, sest jäätmed tuleb eraldi sor-teerida ja utili-seerimise eest maksta. Seega püüame teha kõik, et äravisa-tavat toitu tekiks võimalikult väi-

ke. Seetõttu hinnatakse viima-sel realiseerimispäeval “kõlb-lik kuni” märgistusega tooted 30-50 protsenti alla.

Nende ostu ei peaks kuida-gi pelgama, kui liha läheb sa-mal õhtul ahju või pannile ning kohukesed laste kõhtu magus-

“Parim enne” möödas – toit või prügi?

”KÕlBliK KuNi” märgistust kasutatakse vaid kii-restiriknevate toiduainete puhul ja üldjuhul säilibki toode kas selle kuupäevani või mõned päevad kauem. siia rühma kuuluvad kõik piimatooted, värske liha ja kala, valmistoit jt toiduained, mi-da tavaliselt säilitame külmikus.

”PariM eNNe” märkega toiduained võivad olla söögikõlblikud ja maitsvad isegi pool aastat pärast säilivustäht-aja lõppu. sellesse gruppi kuu-luvad osa pagaritooteid, ma-karonid, riis, kommid, küpsised, karastusjoogid, mahlad jpm.

4 Hea toidu Leht Grillfest 8. ja 9. juunil 2012 pärnus

Selveri annetatav „kõlblik kuni” toidukraam annab Alaveski loomapargi karupoegadele jõudu mängida ja tantsu lüüa. Alaveski loomapark

toiduks. Juhul kui varutakse toitu pikemalt ette, siis tasub poes eelistada pikema säilivus-ajaga tooteid, sest garantiid, et toode järgmiselgi päeval on värske, ei saa ei tootja ega kaupmees anda.

Toote tegelik säilivusaeg sõltub paljudest kaupmehest sõltumatutest asjaoludest, näi-teks aastaajast, säilitustingi-mustest, toote enda olemusest. Kindlasti säilib toit talvisel ajal paremini kui suvel, mil teel poe külmkapist kodusesse

külmkappi jäävad kõrgem õue-temperatuur ja päikesest kuu-maksköetud auto.

Tootja märgistab, tarbija otsustab

Otsuse, mida tarbida ja mida mitte, teeb iga inimene ise. Küll tasub meeles pidada, et tootja märgitud säilivuskuu-päev võib olla usaldusväärsem kui meie nina ja maitsemeel.

“Kõlblik kuni” märgistuse-ga tooted on soovitatav reali-

seerida hiljemalt selle säili-vusaja viimasel päeval.

“Parim enne” märgistuse-ga toodete omadused ei muutu säilivustähtaja möödumisel nii kiiresti ja neid võib tarbida ka hiljem.

Samas tasub köögikapi ko-ristamisel leitud aastaid taga-si ostetud makaroni- või küpsi-sepakk pigem ära visata kui oma tervisega riskida.

ANNiKA ViLuselver As

BOTADYN´i kasutatakse: Enne tugevat toidukorda

Puhitiste, kõhukinnisuse, iivelduse korral

Kõrge kolesteroolitaseme alandamiseks

Muudab rasvarikka toidu organismile kergemini seeditavaks.

Kõigil meil on aeg-ajalt oht süüa liiga palju, liiga kiiresti ja liiga rasvast toitu. Kui toidu rasvasisaldus on kõrge, võib sapieritus jääda ebapiisavaks ja toidurasvade lagunemine seiskub.Seejärel tabab meid sageli ebameeldiv täiskõhutunne, iiveldus, tekivad seedehäired. Rasvad koormavad südant, vere koleste- roolisisaldus tõuseb, kannatab figuur.

Leevendust pakub BOTADYN. Need on looduslikud artišoki- dražeed, mis aitavad toime tulla liialt rasvarikka toiduga. Arti- šokk sisaldab mõruaineid, mis stimuleerivad sapi eritumist ja soodustavad rasvade lõhustumisprotsessi, muudavad raskesti seeditava toidu kergemini omastatavaks. Vähenevad küllusliku söömaaja järel tekkinud seedimishäired.Iga tugevama toidukorra juurde võetakse kaks kuni kolm dražeed. BOTADYN’i soovitatakse kasutada kuurina.

SÕID KOGEMATA LIIGA PALJU?ABIKS GRILLIPEOL

Saadaval apteekides.

MÜÜGIL KA GRILLFESTIL

JAANIÕLU15 liitrit keedetud vett jahutada 25 kraadini. 50 grammi presspärmi ja umbes 1 kg suhkrut (vastavalt maitsele) segada omavahel kuivalt ning jätta toatemperatuuril käärima. Toatemperatuurini jahutatud veele lisada 2 pudelit maltoosat, noaotsatäis ingverit, kaneeli või piparmünti ja pärmi-suhkru segu, hoolikalt segada.

RAKVERE PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA OÜ,Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-VirumaaTel 327 0868, 527 8308, faks 327 0860, rpmt@rpmt.ee, maltoosa@rpmt.ee, www.rpmt.eeMüügil: ETK, Grossi Toidukaubad, Kaupmees & KO

Käärivat virret hoida üks ööpäev lahtises nõus toas, seejärel anum sulgeda ja viia jahedasse. Paari päeva pärast on õlu valmis.

Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-VirumaaTel 327 0868, 527 8308, faks 327 0860, rpmt@rpmt.ee, maltoosa@rpmt.ee, www.rpmt.eeMüügil: ETK, Grossi Toidukaubad, Kaupmees & KO

Puiestee 2, 44201 Sõmeru, Lääne-VirumaaTel 327 0868, 527 8308, faks 327 0860, rpmt@rpmt.ee, maltoosa@rpmt.ee, www.rpmt.eeMüügil: ETK, Grossi Toidukaubad, Kaupmees & KO

Tor

edai

d jaanipühi!

Suur-Jõe 58 Pärnu

... ja kõik muu, mis keele alla viib ning janu kustutab

Kalev pst 82 Pärnu www.kodupruul.eu

Kodune õlletegu on imelihtne!

Kodune õlletegu on imelihtne!

Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!

Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!

Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu Kodune õlletegu on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!on imelihtne!

Pruulimise varustus ja lai valik õllekomplekte

Kalev pst 82 Pärnu www.kodupruul.eu

Pruulimise varustus ja lai valik õllekomplektePruulimise varustus ja lai valik õllekomplektePruulimise varustus ja lai valik õllekomplekte

www.kodupruul.eu

MÜÜGILsuurepärane valik

majatarbeid ja grillitarvikuid

KauplusMAGAZIIN on avatud IGA PÄEVE-R 9-18 L 9-15 P 10-15

Tallinna mnt 70, Pärnu