hei 2011 05

Nr 31 (40) • Mai 2011

energeetikaeesti oma tuumajaam

majandusarengkui kindel ikkagi on hiina võidukäik?

maksunduseesti oleks euroopa ühtse maksubaasi kehtestamisel kaotajariikide hulgas

E E s t i i n n o v a t s i o o n i a j a k i r i

HEI internetis » hei.eas.ee

LK 10 » intervjuu

lk 30 » eesti firmaKanalisatsiooni soojusega maja kütmine

Erik Puura: see on väga vildakas lähenemine, kui energiatootmine sõltub aina enam ilmastikust

lk 32 » võistlusAjujaht – tugev meeskond on ideest olulisem

www.disainikeskus.ee

Maikuus saad endale lugemiselamust lubada

20% soodsamalt!

Uus hind 7,67 €

Kathryn Besti eesti keelde tõlgitud raamat “Disainjuhtimise alused” on vajalik käsiraamat kõigile, kes otsivad sissejuhatavat infot disainiprojektide,

meeskondade ja protsesside juhtimise põhimõtete ja tõdede kohta. Raamatu näol on tegu kasuliku tööriistaga nii loomemajanduses töötavatele professionaalidele

kui ka disainirakendamishuviga ettevõtjatele, turundajatele ja disainivaldkonna üliõpilastele.

Telli raamat Eesti Disainikeskuse kodulehelt: www.disainikeskus.ee

Hind enne 9,59 €

Kui palju olete valmis maksma puhta õhu eest?

Erik Aru, Hei peatoimetaja

Selle HEI põhiteema on andnud ja annab ilmselt ainest paljudeks vaidlusteks – energeetika ja selle tulevik.

Üks olulisi tegureid selles vallas saab lähiaastail olema paljude riikide võetud kohustused kärpida kasvuhoonegaaside emissioone. Kuigi erinevad uuringud on läbi aegade näidanud, et hoolimata mõnest avariist (ka Fukushimas toimunust) on tuumaenergeetika kõige turvalisem elektri tootmise viis, jääb see inimeste vastuseisu tõttu ilmselt tulevikuski maailmas võrdlemisi marginaalsesse rolli – praegu toodetakse sel teel 14 protsenti elektrienergiast ja vaevalt see tulevikuski kasvab. Nii ei maksa iseäranis ka loota – nagu mõni enne Fukushimat vahepeal tegi – tuumaenergeetika saamisele päästeingliks kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamisel.

Kuna termotuumaenergia on jäänud püüdmatuks sinilinnuks ja erinevad taastuvenergiaallikad vajavad jalul püsimiseks endiselt riiklikke abirahakarke, saavad lähiaastaid ilmselt iseloomustama pigem energiasäästu ning olemasolevate fossiilsete energiaallikate kasuteguri kasvatamisega seonduvad teemad. Ka nende puhul tekib tahes tahtmata üles küsimus – kui palju see kõik maksma läheb ja kas see ka ära tasub? Teisisõnu – kas tarbijad (või riik) on valmis tehtud kulutused ka kinni maksma?

Maailmas on üks peamine põhjendus kasvuhoonegaaside vähendamisel vajadus vähendada ja pöörata kliimasoojenemist. Pean tunnistama, et ei ole piisavalt teemasse süvenenud, et oleksin kliimasoojenemise suhtes välja kujundanud seisukoha – kas on tegemist tõsise looduskeskkonda ähvardava ohuga või pigem mingi inimloomusele omase järjekordse hullusega, mida vaadates ajaloo uurijad sajandi pärast pead vangutades imestavad: mis see siis nüüd oli? Nii palju olen aru saanud, et inimese tekitatud kasvuhoonegaaside emissioonide ja maakera keskmise temperatuuri soojenemise vahel on leitud korrelatsioon. Nagu teab igaüks, kes vähegi statistikat uurinud, et korrelatsioon ja põhjuslik seos on kaks täiesti eri asja. Aga võib-olla tegelikult ei ole seisukoht kliimasoojenemise suhtes või selle puudumine tegelikult üldse eriti oluline.

Pigem võiks ehk küsimuse esitada sedapidi – kui palju võiks olla väärt värske õhk? Kui palju võiks olla tarbija nõus maksma selle eest, et meid ümbritsev keskkond oleks lihtsalt puhtam? Metsarikkas Eestis tundub see ilmselt üpris kauge teemana. Aga näiteks mõne Hiina linna keskkonnaolukord meenutab stseeni filmist „Space Balls”, kus Mel Brooksi mängitud Universumi president kinnitab kõnes oma alamatele, et probleeme õhu kvaliteediga ei ole, ja haukab kohe pärast kõne lõppu sügava hingetõmbe plekkpurgist, millele on kirjutatud „puhas, värske õhk”. Sellist tulevikku me ju ei taha?

3Juhtkiri

Peatoimetaja: Erik Aru, [email protected]: Raivo Murde, [email protected]: Timo Viksi, [email protected]äljaandja: Eesti Päevalehe AS, Narva mnt 13, Tallinn 10151Trükk: PrintallAjakirja tasuta tellimine: [email protected]

Hea Eesti Idee Nr 4 (13) • oktoober 2008

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames

Reklaam: Reemet Kaldoja, [email protected], tel 680 4628

lK 5 » uudisedEKSPorTiVATElE ETTEVõTETElE AVANEVAd uuEd lAENuVõimAluSEd

lK 8 » uudisedgArAgE48 VAliTi iKT-SEKTori AASTA TEgijAKS

lK 10 » intervjuuEriK PuurA: SEE oN VägA VildAKAS läHENEmiNE, Kui ENErgiATooTmiNE SõlTub AiNA ENAm ilmASTiKuST

lK 14 » energeetikaTArK ElEKTriVõrK lubAb TArbijATEl muuTudA PASSiiVSEST oSTjAST AKTiiVSEKS TuruoSAliSEKS

lK 18 » energeetikaEESTi omA TuumAjAAm

lK 20 » energeetikaülEmiNEK TAASTuVATElE ENErgiAAlliKATElE oN Küll mõiSTliK, AgA rASKE

lK 24 » mit technology reviewENErgiAimET PAludES

lK 30 » eesti firmaKANAliSATSiooNi SoojuSEgA mAjA KüTmiNE

lK 31 » eesti firmaiNSENErlAHENduSTE EKSPorT SKANdiNAAViASSE

lK 32 » võistlusAjujAHT – TugEV mEESKoNd oN idEEST oluliSEm

lK 38 » majandusarengKui KiNdEl iKKAgi oN HiiNA VõiduKäiK?

lK 42 » maksundusEESTi olEKS EurooPA üHTSE mAKSubAASi KEHTESTAmiSEl KAoTAjAriiKidE HulgAS

lK 44 » mit sloan management reviewmiKS ProjEKTiVõrguSTiKud ProjEKTimEESKoNdAdElE TuulE AllA TEEVAd

lK 50 » kolumnlEiuTAdES TulEViKKu

Priit Karjus, Ajutrust Konsultatsioonid, juhtiv partner

Aavo Kokk, Catella Corporate Finance, partner

Kitty Kubo, Eesti Arengufond, arenguseire divisjoni juht

Ahti Kuningas, majandus- ja kommunikatsiooni-

ministeerium, asekantsler

Leev Kuum, Eesti Konjunktuuriinstituut, juhtiv teadur

Juku-Kalle Raid, riigikogu liige,

ajalehe KesKus peatoimetaja

Toomas Tamsar, Balti Juhtimiskonverents,

partner, tegevjuht

Aivo Vaske, siseministeerium, regionaalministri nõunik

Madis Võõras, EAS, innovatsioonidivisjoni nõunik

KOLLEEGIUM

4 SiSukord

Eksportivatele ettevõtetele avanevad uued laenuvõimalusedMöödunudnädalasel valitsuse istungil kii-deti heaks eelnõu, mille alusel luuakse eksportivatele ettevõtetele struktuuriva-henditest rahastatav laenumeede „Alluta-tud laenu programm”.

„Allutatud laenu programm” on suuna-tud eksportivatele või ekspordikavatsusega Eesti ettevõtjatele, kellel puuduvad projekti finantseerimiseks omavahendid, piisav ta-gatisvara või kelle projekti hindab finantsee-rimisasutus liialt riskantseks. „Eesmärk on parandada ettevõtetele kapitali kättesaada-vust. Allutatud laenu meede toetab ettevõ-tete kasvu ja laienemist,” üles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Programmi raames hakatakse väljastama kahte eri tüüpi laenu: allutatud laenu tehno-loogia investeeringuteks, samuti jätkub ette-võtjate tugipaketti kuulunud allutatud laenu pakkumine.

27. aprillil tähistas Tartu tähetorn 200. aas-tapäeva ja avas uksed moodsa muuseumi-na kõigile huvilistele.

Tähetorni projektijuhil Reet Mägil on hea meel, et muuseum kevadeks valmis sai ja selle kõigile pidulikult avada võis. „Tähetorn on ju omal ajal olnud maailma astronoomia tähtsamaid keskusi. Ja nüüd saab ta läbi muuseumi jälle inspiratsiooniks ja teadmiste allikaks igas eas teadushuvilistele,” selgitas Mägi tähetorni olulisust.

Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on Tartu tähetorni näol tege-

Tartu tähetorn avas oma 200. sünnipäeval uksed muuseumina

mist maailma teadusajalukku silmapaistva jälje jätnud objektiga, Eestis olevatest aja-loomälestistest ilmselt ühe kõige silma-paistvamaga. „Tähetorni tähendus Eestile ei piirdu vaid astronoomia- ja geodeesiaalaste saavutustega, tähetorni tuleb käsitleda ühe osana Tartu Ülikoolist, siinsest otsiva vaimu-ga ja akadeemilistele väärtustele orienteeri-tud keskkonnast. See keskkond on toetanud tippsaavutusi astronoomias ja geodeesias ning loomulikult ka vastupidi. Pole liigne li-sada, et Tartu tähetorni võib mõneti lugeda kaasaegse füüsika- ja biotehnoloogia sünni-paigaks Eestis,” ütles Haller.

Tulenevalt majanduslangusest on ette-võtjatel jätkuvalt probleeme laenu ja liisingu saamisega, kuna näiteks keerukamatesse masinatesse ja seadmetesse investeerimi-sel nõutakse omafinantseeringut kuni 40%. Samal ajal on ettevõtjate omafinantseeri-misvõime veel endiselt nõrk, kuna majan-duslanguse aastatel vähenesid nii ettevõt-jate käive, kasumlikkus kui ka omakapital. Endiselt ei ole taastunud võimalike tagatis-varade väärtused. Uue kasvufaasi etteval-mistamiseks on aga vaja teha tootlikkuse kasvule suunatud investeeringuid ning leida uusi välisturge.

EAS-i tehnoloogiainvesteeringu toe-tusmeede on nüüdseks ammendunud, suletud on ka täiendav tugipakett ette-võtetele kapitalile ligipääsu tagamiseks, mistõttu tekkiski vajadus uue laenumeet-me järgi.

Laenuprogrammi, mille mahuks on um-bes 27 miljonit eurot, hakkab vahendama Sihtasutus KredEx koostöös pankade ja liisingufirmadega. Laenumeede tehnoloo-gia investeeringuteks avaneb eeldatavasti mais, allutatud laenu pakkumine jätkub aga tõrgeteta ka praegu. Meedet finantseeritak-se täielikult Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Aprillikuu HEI-s leheküljel 50 ilmu-

nud artikli „Sõulis maailmapilti avar-

damas“ autoriks on tegelikult Arvo

Anton, mitte Urmas Uska, nagu ko-

gemata kirja läks. Vabandame.

VIGadE parandUs

Foto: Aldo Luud

5

mai 2011 EEsti innovatsiooniajakiri HEI

uudiSed

HEI iganädalase innovatsiooniteemalise uudiskirja tellimiseks

saatke palun kiri aadressil [email protected]

Ajakirja tasuta tellimine: [email protected] tellimine: [email protected], tel 680 4628Kirjastaja Eesti Päevalehe AS

Innovatsiooniajakiri HEI ilmub nüüd 10 korda aastas!

Reedel Pärnus toimunud Õpilaste Tea-dusliku Ühingu aastakonverentsil jagati preemiad parimatele õpilaste teadustöödele, mõlemad gümnaasiu-miastme peaauhinnad läksid Tallinna reaalkooli.

Tänavusel õpilaste teadustööde riiklikul konkursil anti gümnaasiumiõpilastele välja seitse ja põhikooliõpilastele neli preemiat, lisaks said preemia nelja parima töö juhen-dajad. Mõlemad gümnaasiumiastme esiko-hapreemiad läksid Tallinna reaalkooli, mille õpilane Michael Florea kirjutas uurimistöö liitvalkude ekspressioonist ja Kees Vana-mölder rööbassõidukite dünaamikast. Ar-vukalt preemiaid noppisid ka Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilased.

Kokku jagati parimate tööde autoritele ja juhendajatele välja 11 400 eurot, lisaks au-hinnarahale said gümnaasiumiastme pari-mate tööde autorid võimaluse Eestit esinda-da noorte teadusmessidel ja noorteadlaste konkurssidel USA-s, Inglismaal ja Soomes. Lisaks andis Sihtasutus Archimedes välja eripreemia, milleks on osalemine rahvus-vahelisel loodusuurimise nädalal Šveitsi Alpides.

Õpilaste teadustööde konkursi võitjad said auhinnad

Selleaastasele õpilaste teadustööde riik-likule konkursile laekus 105 tööd 52 koolist, neist 32 põhikooli ja 73 gümnaasiumi tase-mel. Lisaks uurimisele olid noored sel aastal konkursile esitanud ka mitmeid inseneeria valdkonda kuuluvaid töid, näiteks ehitati konkursiks käepärastest vahenditest su-perkondensaator, tuulegeneraator oma koo-

lile ja arvutiprogrammi abiga juhitav joones-tuspink.

Tänavune õpilaste teadustööde riiklik konkurss oli järjekorras juba kümnes. Kon-kurssi korraldab Sihtasutus Archimedes koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ja teaduskeskusega Ahhaa.

Eestis toimub 9. juunil esimene JAVA tehnoloogia konverents „Geekout”, kus esinevad tuntud spetsialistid, nagu Mar-tijn Verbur, Joonas Lehtinen, Alex Snaps, Peter Neubauer, John Davies ja Jevgeni Kabanov. Konverentsi korraldab ZeroTur-naround.

ZeroTurnaroundi asutaja ja tehno-loogiajuht Jevgeni Kabanov nentis, et sellised oma valdkonna tähed pole Ees-tis varem esinenud. „Konverentsi pea-esinejaks on Martijn Verbur, kes räägib Java 7-st ja sellest, kuidas suurepära-

ZeroTurnaround toob Eestisse rahvusvaheliselt tuntud JAVA arendajad

seks arendajaks üldse saada. Maini-mata ei saa jätta ka John Daviest, kes räägib, kuidas finantsteenuste jõudlust tõsta. Kõik esinejad saavad meie prog-rammeerijad viia kurssi viimaste Java tehnoloogia arengutega, mis maailmas aktuaalsed,” tutvustas Kabanov konve-rentsi sisu.

Arvestades Eesti arengut IT-riigina, on sellised konverentsid, kus saab kohtuda oma ala spetsialistidega, väga olulised. „Kuna meie valdkonnas toimub kõik väga kiiresti, on vajadus kogemuste jagamise

järele suur. Samuti on vaja oma töö pare-maks tegemiseks pidevalt ka võrgustikke laiendada,” selgitas Kabanov konverentsi tagamaid ja tõi välja, et ka ZeroTurnaround ise otsib pidevalt Java insenere, kes suudaksid arendada ettevõtte tarkvara, auhinnatud JRebelit ja uut, beeta-järgus olevat LiveRebelit.

Tallinnas toimuv konverents „Geekout”on suunatud Eestis tegutse-vate IT-firmade JAVA arendajatele. Täp-sem informatsioon ja kava veebilehel www.geekout.ee

Foto: Reuters

Eripreemiaks on osalemine rahvusvahelisel loodusuurimise nädalal Šveitsi Alpides

6

EEsti innovatsiooniajakiri HEI mai 2011

uudiSed

Aprilli lõpus avatud portaal e-Estonia.com tutvustab Eesti kui eduka e-riigi lugu ka mujal maailmas. IKT Ekspordiklastri initsiatiivil ning Demokeskuse ja Eesti ettevõtjate koostöös sündinud veebileht koondab endas Eesti e-ühiskonna pari-maid praktikaid. Esimest korda on kogutud ühele lehele kokku märkimisväärne hulk Eesti e-lahendusi ja kogemust. „Eesti kui e-riigi ainulaadsus seisneb just erinevate lahenduste sisulises tugevuses ja laialdases kasutuses. Ka tehnoloogiliselt väga kõrgelt arenenud riikides ei ole veel suudetud saavutada sellist e-ühiskonna funktsionaalsust ning e-lahenduste sidu-sust, nagu me näeme tänases Eestis,” rää-kis Demokeskuse tegevjuht Indrek Vimberg. Tema sõnul on nõudlus sellise veebikesk-konna järele suur ning infopäringuid Eesti e-lahenduste kohta, millele saab nüüdsest vastuse e-Estonia.com lehelt, laekub Demo-keskusele iga päev.

Avati Eesti e-kogemust tutvustav portaal e-Estonia.com

e-Estonia.com lehekülg pakub üle-vaadet Eestis kasutusel olevatest la-hendustest – tegu on unikaalse lehega, mis koondab parimaid praktikaid ning seob need üheks terviklikuks looks. Ees-ti kui eduka e-riigi nähtavuse tõstmine ja IKT sektori ekspordi edendamine on olu-lise prioriteedina kirjeldatud ka värskes koalitsioonileppes ning sellise keskkon-na loomine on oluliseks sammuks selle eesmärgi poole. „Loodetavasti kujuneb sellest väärtuslik infoallikas kõigile nei-le, kellele infoühiskonna areng huvi pa-kub, ning lehelt leiavad tuge ja toetust, inspiratsiooni ja julgustust välisriikide valdkonna spetsialistid ning visionää-rid,” lootis Vimberg.

Nüüdsest saavad eestlastel jagada ker-ge vaevaga oma rahvusvahelistele koos-tööpartneritele ja tuttavatele infot Eesti kui eduka e-riigi kohta.

Algatusele on toetust avaldanud ka Ees-ti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. „Eesti edu sõltub innovatsioonist, uute idee-de leidmisest ja nende elluviimisest. Ent oluline on seegi, kuidas me oma edusamme ülejäänud maailmale esitleme. Kahe aasta eest loodud Demokeskus on üks ustest, mis Eestit kui edukat e-riiki välisilmale tutvus-tab,” lausus Ilves.

Ülemiste Citys asuv Eesti IKT Demokes-kus koondab käegakatsutavad näited koha-like info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtete edulugudest. Näha saab erine-vaid avaliku- ja erasektori lahendusi nagu e-Tervis, Riigiportaal, e-Kool, digiallkiri, mID ja teised.

e-Estonia.com projekti kaasrahastavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Tallinna Ettevõtlusamet ja IKT Ekspordiklastri part-nerettevõtted.

Pingelise võistluse käigus pälvis Eesti pa-rima õpilasfirma tiitli SOCKme Tallinna 21. koolist, koosseisus Kristjan Kangro, Carl Erik Puskar, Karl-Alexander Sepp, Artur Lu-haäär, Airiin Kadakmaa: juhendaja Hardy Rassmann. Võitjaettevõte, mis teeb tren-dikaid mobiilisokke, paistis silma innovaa-tilise turundusega ja tegi tihedat koostööd suurettevõtetega.

Kristjan Kangro sõnas peale auhinna kättesaamist: „Me julgesime unistada suurelt ja oma suured mõtted ka ellu viia.” Peaauhinna pani välja Swedbank: noored saavad osa võtta Rootsi õpilasfirmade laa-dast ja külastada ka Swedbanki peakonto-rit Rootsis.

Teise koha pälvis Tallinna saksa güm-naasiumi õpilasettevõte Rehvilahendused, koosseisus Taaniel Ormus, Toomas Piirsoo,

Aasta parim õpilasfirma võitis turunduse ja müügiga

Melari Vainola; juhendajaks Ivi Olev. Noored teevad kardirehvidest LED valgusteid ja kel-lasid.

Kolmanda koha võitles välja õpilasfirma Kuuvalgus Põlva keskkoolist, kooseisus Sigrid Salomon, Ivo Vals, Riho Plato; juhen-dajaks Kaia Tamm. Nende tooteks on kasu-tatud hõõglampidest õlilambid.

Coca-Cola Hellenicu eriauhind sotsiaalse tundlikkuse eest läks Toila gümnaasiumi õpilasfirmale Time out for Happiness, kuhu kuuluvad Kelly Porkman, Laura Maala, Ka-ret Luik ja Liina Kaev. Noored tegelevad 7–14-aastaste laste vaba aja sisustamisega ja hoolitsevad selle eest, et noored sisustak-sid oma aega kasulikult ja huvitavalt.

Arengufond andis oma eriauhinna kõige ambitsioonikamale firmale ja selle pälvis

õpilasfirma E-ained, Pärnu ühisgümnaasiu-mi ja Pärnu Ülejõe gümnaasiumi ühisfirma. Võistlusel osalesid Andraš Tšitškan ja Enn Mäeorg. Õpilasfirma tooteks on voldikud ja veebileht, mille kaudu nad nõustavad inime-si kahjulike E-ainete kohta.

Parim õpilasfirma esindab Eestit Eu-roopa õpilasfirmade võistlusel Oslos 4.–7. augustil. Varasematel aastatel on meie õpilasfirmad olnud väga edukad: viiel kor-ral on eestlased jõudnud esikolmikusse. Tunamullu oli Eesti õpilasfirma Roheline jälg Euroopa parim.

Võitjameeskonna rõivastab Euroopa võistluseks Baltika Kvartalis asuv Baltika brändide esinduskauplus Moetänav. Parima firma osavõttu Euroopa võistlusest toeta-vad Swedbank ning haridus- ja teadusminis-teerium.


7


uudiSed

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikat-siooni Liit (ITL) valis aasta tegijaks 2010 sihtasutuse Garage48. Tegemist on üritus-te sarjaga, kus 48 tunni jooksul aidatakse algajatel ettevõtjatel koostada ideest äri-mudel ning esimene tootenäidis. Tiitli aas-ta tegu 2010 pälvis kogu Eesti IT-sektor valutu ülemineku eest eurole. Aasta Idee 2010 auhinna sai Arengufondi algatatud ning haridussektori ja erialaliitude ühiste jõupingutustega käivitatud IT Akadeemia.

ITL-i tegevjuhi Jüri Jõema sõnul on Ga-rage48 väga hästi käima läinud infoteh-noloogia ideede inkubaator. „Garage48 on koht, kus saavad kokku esmapilgu utoo-piliste ideedega noored ning ettevõtluse köögipoolega juba kursis olevad kogenud tegijad. Tekkinud sünergia on andnud vä-gagi perspektiivseid tulemusi,” ütles Jõe-ma.

Garage48 raames on näiteks loodud disaineritele veebikeskkond oma tööfai-lide säilitamiseks, käivitatud keskkond virtuaalse lemmiklooma loomiseks ning tema eest hoolitsemiseks, loodud portaal noortele lõunatamis- ja nõustamiskoh-tumiste organiseerimiseks, rakendatud veebikeskkond juhendamaks inimesi ise ehitama ja palju muud.

ITL-i president Taavi Kotka hinnangul oli Eesti üleminek eurole suur infotehnoloogi-line väljakutse, mis lahendati edukalt. „Eu-role üleminek oli mastaapseim IT-projekt Eestis viimastel aastatel. Tavakodanikule jäi see märkamatuks, kuid kuue kuu jook-sul puutus selle teemaga kokku enamus Eesti IKT sektorist. Ning hoolimata jut-tudest „magavast tiigrist” näitas valutu uuele rahale üleminek Eesti IT-spetsialisti-de tugevat taset ja koostöövõimet,” ütles Kotka.

Skype Eesti juhi Sten Tamkivi sõnu on Arengufondi idee luua IT Akadeemia leidnud soodsa vastuvõtu nii haridus- ja teadusministeeriumilt, ITL-ilt ka kui Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuselt. „Juba aastaid oleme kuulnud ja kuu-lutanud muret Eesti IKT-spetsialistide

ITL-i aasta tegu 2010 – Eesti üleminek eurole. Foto: Rauno Volmar

Garage48 valiti IKT-sektori aasta tegijaks

nappuse üle. Ning otsinud viise, kuidas tagada nii kitsamalt IT-firmadele kui ka laiemalt kogu Eesti majandusele vajalik inseneride järelkasv. Arengufondi mõte IT Akadeemiast kui nende hariduse aren-damise püüdluste kokkukoondamisest tõi enam kui aasta tagasi laua taha kõigi suuremate ülikoolide rektorid ja töös-tusharu esindajad. Koostöömemorandu-mist ja ulatuslikust eeltööst kasvas väl-

ja otsustusvõimeline töörühm teadus- ja haridusministri juures. Ja tänaseks on IT Akadeemia loomise lubadus jõudnud ka uue valituse koalitsioonilepingusse. Loodame, et pole enam kaugel aeg, kus saaksime IT Akadeemiale väljastada ka auhinna Aasta Tegu. Aga suurte tegude ees käivad julged ideed ja täna tahaksi-me tunnustada just neid inimesi,” kom-menteeris Tamkivi.

8


uudiSed

Üle poole vastanutest loeb iga aja-kirja numbrit, ligi kolmandik sirvib iga numbrit ja loeb mõnda.

84 protsenti vastanutest loeb ajakir-ja silmaringi laiendamiseks, 74 protsenti teadmiste täiendamiseks ja 67 protsenti uute ideede saamiseks. Kaks kolmandikku soovib, et ajakiri oleks kättesaadav nii pa-berkandjal kui ka veebis, veidi üle viiendiku eelistab seda lugeda üksnes veebist.

Kui 55 protsenti vastanutest leiab, et Eesti ja välismaa teemad on ajakirjas ta-sakaalus, siis umbes viiendik tahaks näha rohkem artikleid siiski Eesti teemadel. Kõi-ge rohkem tunnevad lugejad huvi artiklite vastu, mis räägivad uuendustest Eestis ja maailmas, populaarsuselt järgnevad port-reelood uuendusmeelsetest ettevõtetest. Samal ajal avaldas päris mitu inimest soo-vi, et võiks ilmuda ka artikleid uuenduslike ettevõtmiste kohta, mis on nurjunud – nii saaks vigadest õppida. Sääraseid artikleid kirjutada on muidugi keerulisem kui edulu-gusid (ega neid palju ole, kes oma äpardu-misi avalikult lahata tahaks), kuid teeme oma parima.

Küsitlusele vastanutest veidi üle poo-le (55 protsenti) olid mehed, 45 protsenti naised. Üle kahe viiendiku (42 protsenti) vastanute vanus jääb vahemikku 21–30 aastat, 29 protsenti oli 31–40-aasta-seid. Elualade poolest oli vastanute hulgas kõige rohkem spetsialiste (22 protsenti) ja üliõpilasi (18 protsenti), neile järgnesid väikeettevõtjad (12 prot-senti), ettevõtjad (üheksa protsenti) ja keskastmejuhid (kaheksa protsenti). Võrdselt seitse protsenti oli vastanute seas riigiametnikke ja töötuid.

Veidi ka meie elektroonilistest välja-annetest. HEI iganädalasel uudiskirjal on

Küsitlusele vastajaid oli küll suhteliselt vähe – vaid 113 inimest rohkem kui 6000 ajakirja tellijast, kuid mõningaid viiteid tulemused kindlasti annavad.

HEI lugejaid huvitavad innovaatilised ettevõtmised – ka sellised, mis äparduvad

tellijaid üle 1200. HEI veebilehel on täna-vu Google Analyticsi põhjal käinud üle 98 000 unikaalse külastaja kokku ligi 260 000 korral. Suurim oli külastatavus mis-kipärast 18. veebruaril – 3609 korda.

HEI iPadi-versiooni on alla laadinud umbes 450 inimest. Võrdluseks – Eesti

Päevalehe iPadi-lahenduse kasutajaid on üle tuhande ja Eesti Ekspressi loeb Apple’i tahvelarvutist umbes 2000 ini-mest.

Lugejaküsitluses osalejate vahel toi-mus ka loosimine, selle võitjatega võtab toimetus ühendust.

Foto: Arno Mikkor


9


lugeJaküSitluS

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura räägib sellest, millised on Eesti valikuvõimalused energiatootmises, tuumajaamast, alternatiivenergiast ja sellest, mida saaks üks tavatarbija teha, et muuta oma energiakasutust ökonoomse-maks ja keskkonnasõbralikumaks.

Erik Puura: see on väga vildakas lähenemine, kui energiatootmine sõltub aina enam ilmastikust

•• Küsin alustuseks, kas energiasääst on üldse võimalik, kas on üldse võimalik ener-gia tarbimist vähendada?

Vastus on selline, et ilmselt vähen-daks küll, kui see eesmärgiks oleks. Ener-giasäästmine on ikkagi poliitiline eesmärk. Fenomen on aga selles, et meie sooviks on ju suurendada heaolu ja nii uued teh-noloogiad, uued kodumasinad kui ka uued tehnikad, mis on küll energiasäästlikumad, ei pane meid veel vähem energiat tarbima. Me kasutame neid kodumasinaid (tänu säästlikkusele) rohkem ja need viivad ik-kagi energiatarbimise suurendamiseni.

•• Siia ma tahtsingi jõuda. Minu arvates vä-hendab tarbimist hinnatõus, kui aga tuleb vähem kütust tarbiv auto, siis me lihtsalt sõidame sellega rohkem...

Kui tuua võrdlus kõrvalt, siis kunagi rää-giti ka, et internet toob paberivaba kontori, tegelikult tõi paberiuputuse.

•• Räägiks nüüd Eesti tuumajaamast. Mis

mind ennast selle debati juures häirib, siis see, et meil on väga vähe on sõltumatuid eksperte. Nii pooldajad kui ka vastased on fundamentalistid. Neutraalsust pole üldse?

Ka mina võin öelda, et debattidesse on kaasatud inimesed, kes iialgi oma arva-must ei muuda. Ja kui iialgi arvamust ei muuda, siis otsivad nad oma seisukohtade kaitsmiseks ükskõik mida. Hüppavad mät-talt mättale ja tegelevad uute argumentide otsimisega. Iga inimene peaks püüdma en-nast panna otsustaja rolli, kuidas otsuseid tehakse ja mis on alternatiivid.

Ma ise ei ole tuumaenergia vastane, aga ma näen ka ohte, mida paljud ei näe. Eelkõi-ge ma kardan psühholoogilisi tõrkeid.

•• Mida te silmas peate?Näiteks seda, mis juhtus Austrias. Aus-

terlased ehitasid 1978. aastaks valmis tuu-majaama, siis tehti rahvahääletus ja 50,2% hääletas vastu. Tuumajaama ei lastud ku-

10


intervJuu Autor: Mikk Salu, Postimees • Fotod: Aldo Luud

nagi käiku. See seisab seal siiamaani. Ka-sutatakse varuosadeks ja õppekeskuseks. Austria parlament oli aga 1960-ndatel tei-nud ühehäälse otsuse, et tuumajaam tuleb rajada.

Teine aspekt. Nii kummaline kui see ka pole, siis väga paljude inimeste teadvuses on tuumaenergia kõige hullem, kuigi kõik arvutused, ka pärast Jaapani õnnetust, näi-tavad, et tuumaenergia kasutamise mõju on väiksem kui mis iganes teisel energialiigil.

Kolmandaks, mind häirib ka see, et suur-te õnnetuste puhul nagu Tšernobõl, nüüd ka Jaapan, ikkagi info oli puudulik, varjav ja isegi ilustav.

•• Mida aga debati parandamiseks teha?Tuumajaama debatis on põhiliseks

veaks, et sinna pannakse sisse subjektiiv-set nõuannet. Soomlased on algusest peale öelnud, et tuleb lihtsalt tsiteerida ja öelda fakte. Rahvale tuleb öelda fakte. Ei saa aga öelda, et tuumajaama peame tegema sel-lepärast, et see on parem kui tuuleenergia. Nii ei saa üldse küsimust püstida. Need pole võrreldavad asjad.

Polaarsus on meil suur, otsused on ini-meste peades juba ära tehtud ja siis otsi-takse juurde mis iganes põhjendusi. Nagu ka maavärinaga – hakati ka meie piirkonnas otsima maavärinaid, mis on naeruväärne.

•• Aga kas te ise olete enda jaoks selle vastuse välja mõelnud, kas Eesti vajab tuumajaama?

Ma olen püüdnud panna ennast otsusta-ja rolli ja see on ülikeeruline. Toon järgmise näite. Lugesin näiteks äsja uudist, et Eesti pelletite tootmine kasvab aastas 500 000 tonnini, millest 95 protsenti läheb ekspor-diks. Arvestades kütteväärtust – see võr-dub umbes miljoni tonni põlevkiviga – saab arvutada, et kümme protsenti Eesti baas-energiast saaks pelletitest.

Ma ise ei ole tuuma-energia vastane, aga näen ohte, mida pal-jud ei näe. Eelkõige ma kardan psühho-loogilisi tõrkeid.


11


intervJuuAutor: Mikk Salu, Postimees • Fotod: Aldo Luud

Tegelikult saab edasi arvutada, et kokku-võttes võiks katta lausa 50 protsenti Eesti elektrivajadusest. Kui ilmtingimata tahaks, siis saaks. Oluline küsimus, mis asja kee-ruliseks teeb, on aga mujal – mis see kõik maksma läheks?

•• Sellestsamast pelletite näitest lähtu-valt – võib-olla keegi majandusinimene ütleks, et ongi kõige kasulikum pelletid maha müüa ja saadud raha eest osta Nor-rast hüdroenergiat.

Täpselt. Kogu energiadebatis ongi nii pal-ju erinevaid nüansse, et öelda, mis on kõige kasulikum ja mismoodi peaks kalkulatsioo-ne tegema... See kõik on väga raske.

•• Kui suur osa elektrist võiks tulla tuu-lest?

See on natuke filosoofiline teema. Kõik sõltub reservvõimsustest või kokkulepe-test, et meil oleks võimalik elektrit sisse osta.

•• Põhimõtteliselt tuule puhul räägime, et meil peab olema alati topelt. Et mis iganes viisil tuleb tuuleenergiat dubleerida?

Jah. Aga siingi tulevad oma nüansid. Näi-teks Energiasalv on teinud superprojekti, mis siluks ära tarbimise tipud. Energiatoot-mise enda seisukohast on see absurd, tuule abiga pumbatakse üles vett ja pumbatakse alla vett ja kõike seda tehakse 25-protsen-dilise kaoga. Sisu tuleb aga sellest, et kui si-luda sellega ära tipud, siis see võib olla efek-tiivne, ka majanduslikult efektiivne. See pole nagu tootmisüksus, vaid suur salvesti.

•• Suur tuuleenergia tarbimine eeldab, et olete suurtes võrkudes sees – et kui endal tuult pole, siis ostate mujalt?

Jah, nüüd räägitakse Põhja-Euroopa su-pervõrgustikest, et kusagil ikka tuul puhub. Siis veel lisaks Põhja-Aafrika ja Hispaania päikesepaneelide supervõrgud. Et ühen-dame kõik need eri asjad ühte hiiglaslikku süsteemi.

Aga ikkagi. Kui meil on talvine aeg, miinus 30 kraadi. Kestab kaks nädalat. Hästi suur kõrgrõhkkond ilma tuuleta. Selles pole mi-dagi haruldast. Mis siis toimub? Meie laius-kraadil inimesed külmuvad surnuks.

•• Kuidas sellist probleemi otsustaja vaa-tenurgast lahendada?

Otsustaja vaatenurgast tuleb tagada ka inimeste turvalisus. Tuulenergiaga lõpuni turvalisust pole, peab olema reservvõimu-

sus, sest varustatus peab olema tagatud ka kõige keerulisematel perioodidel.

Kui me järjest enam seame ennast sõl-tuvusse ilmastikust, siis selline lähenemine on minu arvates väga vildakas. Jätta kogu tehnoloogiline infoühiskonna toimimine sõl-tuvusse ilmast, see pole ka normaalne.

Probleeme on ju olnudki. Kui Ameerikas Texases tuul järsku vaibus, siis süsteemid lülisid välja. Ka hüdroenergiaga on olnud nii, et väga külmal talvel seda lihtsalt pole.

•• Missugune võiks siis teie arvates olla Eesti energiatootmise struktuur?

Mu sisetunne ütleb, et põlevkivi jääb kauemaks, kui arvame. Oleme väga paljude umbmäärasuste juures.

•• Kas mingit tehnoloogilist lahendust ei paista? Kuhu teadlased on oma pilgud suunanud?

Kui räägime termotuumareaktorist, siis endiselt kehtib lause, et enne 50 aastat ku-

hugi ei jõuta – ja seda on räägitud juba vii-mased 50 aastat.

Kindlasti tuleb läbimurdeid energiasal-vestuses ja ka vesinikuenergia. Elektri-autode süsteemid transpordis. Kõik need lahendused on olemas, aga kehtib printsiip business as usual, aegamööda areneb. Põ-hienergia osas aga lahendust ei paista.

Nii kummaline kui see ka pole, siis see kõige elementaarsem asi nagu orgaanilise aine oksüdeerumine ehk põlemine, see on niivõrd efektiivne, nii energiatihedus kui ka energiasisaldus on niivõrd suured, et uued süsteemid ei ole jõudnud sellele lähedale. Välja arvatud üks – tuumaenergia, mis on tõepoolest täiesti uus asi.

•• Tuumaenergia puhul tekib aga kohe ka küsimus tuumajäätmete ladestamisest. Mis sellega teha?

Nii Soome kui ka Rootsi on seda tehno-loogiat arendanud üle paarikümne aasta ja matnud sinna müstiliselt suured rahad.

12


intervJuu

See kõik on nii läbi uuritud, et matmispai-gale võib anda tõepoolest 100 000-aastase garantii. Isegi kui 10 000 aasta pärast tuleb jääaeg ja lükkab kõik ära, siis nende jäät-metega ei juhtu ikka midagi. Seega väita, et matmistehnoloogiat ei ole, on eksiarvamus, kui siinsamas meie külje all on need tehno-loogiad olemas, neid on uuritud ja neid on arendatud.

•• Ise ütlesite mitu skeptilist nooti tuuma-energia kohta, aga teid kuulates kinnistub mulle mulje, et vähemalt lähiaastakümne-

tel ilma tuumaenergiata ei saa, et see on ikkagi realistlik alternatiiv fossiilkütuste-le.

Absoluutselt. Kogu maailma mastaabis ei saagi ilma selleta. Küsimus on Eestis, mida meie aktsepteerimine tuumaenergia puhul.

Minu jaoks on ikkagi psühholoogiline probleem. Teiseks, asukoha probleem – mit-te minu tagaaeda. Kolmandaks poliitiline probleem ja rahvaarvamuse probleem.

•• Mis teile veel Eesti tuumajaamadebatis on silma jäänud?

Meie tublid akadeemikud, Endel Lipp-maa ja Anto Raukas, on pannud kahtluse alla kliimasoojenemise kui sellise. Nii on tuumajaam Eestis ainult majanduslik küsi-mus, aga näiteks Rootsis usutakse siiralt, et tuumajaamadega õnnestub vähendada kasvuhoonegaaside efekti. Aga Eestis on nii, et selle kasuks räägivad ainult majandusli-kud argumendid, kuid meil ei kasutada üldse keskkonnaargumente. Või täpsemalt öeldes, kasutatakse ainult negatiivseid keskkonna-argumente.

•• Küsiksin nüüd paar küsimust hoopis teisest valdkonnast, kuidas tavatarbija saab oma energiatarbimist sättida. Oleta-me, et mul on maja, linna lähedal või maal, siis kui alustaksin nullist, mida peaksin valima? Mis oleks kõige keskkonnasõb-ralikum, kõige turvalisem, majanduslikult kõige kasulikum energialiik?

Kui minu teha, siis valiksin ilmselt ahiküt-te võimaluse. See on midagi, mis on selge ja turvaline. Ta on kohapeal toodetud, põlemi-ne on efektiivne. Linnas ahiküte ei sobi, aga kui oleks võimalus, siis selle valiksin. See on igipõline lahendus. See on osaline süsiniku-ringes, nii ei pea ma keskkonnateemadele mõtlema.

•• Viimasel ajal on palju räägitud ka õhk-soojuspumbast?

Ma ise kasutan, aga seda ei tohi vaada-ta kui mingit imeriista. Õhksoojuspump ei saa olla baasenergia allikas. Väga külmade ilmadega see ei tööta. Sellega tuleb arvesta-da. Samuti sellega, et ta ikkagi puhub sooja – ta on puhur, mis müriseb. Kui ma muidu kütaks elektriga talve jooksul 15 000 kroo-niga, siis õhksoojuspumbaga saaksin 7500 krooni eest köetud. Pump maksab 15 000 – 20 000 krooni, nii et umbes kolme talvega tasuks ära. Ideaalne oleks see suvilas, kus on isegi võimalik kaugjuhtimisega tempera-tuuri tellida (näiteks SMS-iga saata), et õhtul

paneb sisse 21 kraadi, aga muidu hoiab ka-heksa kraadi peal. Aga veelkord, mingil juhul ei tohi temaga arvestada kui põhiallikaga.

Järgmine kõva sõna on maaküte, aga see maksab ka kümme korda rohkem. Sellega saab kütta kõikidel temperatuuridel ja selle efektiivsus on samuti kõrgem. Aga see on juba kahesajatuhandene investeering. Te-gelikult aga ongi nii, et kui tasuvusarvutusi teha, siis ega suurt vahet pole, mille valite. Öelda, et ma megamõttes võidan, kui valin selle või tolle, see asi ei käi nii.

•• See on siis näide, kuidas turumajandus töötab...

Absoluutselt. Turg reguleeribki hindu. Kinnisvarabuumigi ajal inimesed arutasid, et kas on gaas kõige kasulikum või elekter on kõige kasulikum või kivisüsi on kõige kasulikum. Läheb aasta mööda ja hinnad lä-hevad natuke teise poolde kreeni ning pole-gi enam kõige kasulikum. Lõppkokkuvõttes aga pole erinevused nii suured, et tasuks põdema hakata.

•• Eelnev jutt käis eramaja omaniku kohta, aga kui elan kortermajas, mida siis teha saan?

On ka selliseid inimesi, kes on kortermaj-ja püüdnud õhksoojuspumpasid paigutada. Mingi 10–20 korteriga majas saab küll teha nii, et kõik muretsevad õhksoojuspumba ja ainult kõige külmemaks ajaks lülitavad keskkütte sisse – kui sellised võimalused on. Aga veel suuremates majades, siis on lihtsalt üldine soojustamine.

•• Eestis on eksperimenteeritud ka päike-sepaneelidega, meie kliimas jääb see aga vist ikkagi ulmeteemaks?

Detsembris tervikuna päike paistab kusagil 26 tundi. Ta jääb selliseks piiripeal-seks lahenduseks. Kes tahab, see katsetab ja kindlasti ka need tehnoloogiad arenevad, aga minul usk puudub.

•• Aga väikesed elektrituulikud, sellised ühe maja tuulikud, mis ühe majapidamise tarbimise ära katavad?

Need on ka turul olemas, aga jällegi, kui hakata tasuvusarvutusi hakata tegema ning lisada juhuslikkuse komponent juurde pan-na, siis läheb kahtlaseks. Ain Kull on teinud Eesti tuulekaardi ja selle järgi on tuuleener-gia ikkagi efektiivne rannikualadel. Sise-maal asi nii lihtne ilmselt pole. Ma ei usu, et lahenduse ja hinna mõttes see kasulikuks osutub.

Mu sisetunne ütleb, et põlevkivi jääb kauemaks, kui arvame. Oleme väga paljude umbmäärasuste juures.


13


intervJuu

Energia on lai mõiste, ülekantult on see sõidetud kilomeeter, soe tuba, puhas pesu, küpsetatud leib, pilt

televiisoris ja loomulikult valgus. Energia otseselt on tänini olnud selline kaup, mis vääramatu paratamatusega ainult kalli-neb ja väga raske on tarbijal olnud senini midagi selle vastu ette võtta. Targa elekt-rivõrgu rakendamine muudab selle olukor-ra ja annab võimaluse kõikidele tarbijatele passiivsest ostjast muutuda aktiivseks turuosaliseks.

Kui tark elektrivõrk kitsamas tähenduses annab tarbijale võimaluse energiat liigutada kahes suunas (seni võib ta seda teha ainult osta) ja saada reaalajas, sõltumatult asu-kohast, igakülgset energeetikaalast infor-matsiooni, siis laiemas mõistes tähendab targa elektrivõrgu rakendamine väga suurt avanevat turgu järgnevaks 10–20 aastaks uutele teenustele ja toodetele, millised tar-ga elektrivõrgu olemasolul võimaldavad tar-

bijal aktiivselt energiaturul osaleda. Selleks, et suurendada meie arusaamist, mis meil on ja kuhu me liigume, ja selleks, et erguta-da meie uudishimu (kas minul või minu fir-mal ei ole siin peidus mingeid võimalusi?) korraldasid majandus ja kommunikatsioo-niministeerium, Tallinna Tehnikaülikool ja EAS ETP eestvedamisel konverentsi „Tark Elektrivõrk”.

Nagu sissejuhatuses viidatud, on Eesti riik panustanud teaduse tegemisse selles vallas. Kuid samal ajal koduste toimeta-mistega osalevad TTÜ energeetikud ühes laias rahvusvahelises konsortsiumis, mil-line soovib kogu Taani riigile kuuluva Born-holmi saare elektrisüsteemi panna toi-mima targa võrgu põhimõtete järgi, olles sellega katsepõlluks konsortsiumis osa-levatele ettevõtetele, teadusasutustele ja ametnikele. Samal ajal oleks Bornholm eeskujuks ja näiteks kogu Euroopale, kui-das selle teemaga edasi liikuda.

Tark elektrivõrk lubab tarbijatel muutuda passiivsest ostjast aktiivseks turuosaliseksJuba mitmeid aastaid oleme kuulnud energeetikuid ja energeetikaga seotud asjamehi rääkimas targast või nutikast elektrivõrgust, mis inglise keeles kõlab smart grid. Nüüd on nii mõnedki teadusasutused, teadlased ja ettevõtjad asunud tegutsema.

Autor: Jaanus Sahk, ETP programmijuht • Fotod: Reuters, Priit Simson

Laiemas mõistes tähendab targa elektrivõrgu raken-damine väga suurt avanevat turgu järg-nevaks 10–20 aastaks uutele teenustele ja toodetele.

14


energeetika

Bornholmi projekti tutvustas konve-rentsil Taani Ülikooli Energia tehnoloogiate keskuse CET õppejõud Arne Heide Nielsen. Luues TTÜ-sse samasuguse infrastruk-tuuri, saavad TTÜ energeetikud suurepä-rase võimaluse Bornholmis omandatu siia üle kanda ning selle kaudu jagada tarkust üliõpilastele ja teistele soovijatele ning olla teaduspartneriks kõikidele ettevõte-tele, kes soovivad targa võrgu tegemistes ja tootearendustes kaasa rääkida. Tööd selles vallas peaks jaguma paljudele ja

kauaks, sest tark võrk ei ole asi, mille saaks täna ja ühekorraga valmis ehitada. Need esimesed sammud, mis praegu as-tutakse, on alles eelduseks mitmesugus-tele erinevatele arendustele, millised lä-hema paarikümne aasta jooksul oluliselt muudavad meie arusaamist elektrisüs-teemist, selle toimimisest ja erinevatest võimalustest selle sees.

Kuid igasugune uuenemine ei ole ainult ja täielikult positiivne. Konverentsil pea-

tus TTÜ energeetikateaduskonna dekaan professor Tõnu Lehtla väga põhjalikult kõigil nendel ohtudel, mida toovad kaasa rohkearvulised väiketootjad, ettearvama-tult tarbimist mõjutavad elektriautod ja nii edasi. Kuid tegelikkuses ei ole ohudki ju midagi muud kui võimalused seadmete täiustamiseks ning uute ja töökindlamate väljatöötamiseks.

Aga tark võrk ei puuduta kindlasti mitte ainult elektrivõrgu ja arvestusseadmete-ga tegelemist. Maailmas on täna liikumas väga palju huvitavaid ideid uute tootmis-seadmete, akumuleerimistehnoloogiate, nutikate kodumasinate ja kütteseadmete osas. Kuid siin on oluline olla äärmiselt tähelepanelik, sest teaduslik idee on tore arutada, leiutatud katseseade on huvitav vaadata ja käega katsuda (kui tohib), aga reaalselt kasutada saab siiski asju, mis on põhjalikult läbikatsetatud ja tootmisse juurutatud. Tartu Ülikooli keemia instituu-di direktor professor akadeemik Enn Lust lahkas oma ettekandes just neid ideid ja leiutisi, mis on täna kommertskasutusse jõudmise lävel, kuid ometi ei saa teaduses kunagi määrata aega, millal see täpselt juhtub.

Kuid üht-teist on juhtumas juba täna ka majanduses. Nii Eesti Energia Jaotus-võrk kui ka Fortum Elekter on käivitanud või käivitamas ulatuslikku hanget selleks, et välja vahetada olemasolevad arvestid kaugloetavate arvestite vastu. Eleringil kui Eesti põhivõrgu ja elektribörsi halduril on suur huvi ja vajadus olla osaline kõigis targa elektrivõrgu alastes tegemistes. CO2 kvootide müügist saadud vahenditega soetab Eesti riik omavalitsuste sotsiaal-töötajatele 500 elektriautot ja laadimis-seadmete taristu. See on kindlasti väga huvitav ja ambitsioonikas väljakutse pro-pageerimaks elektriautode massiliseks kasutuselevõtuks. Elektriauto kui uuetüü-biline tarbija ja kui võimalik elektrienergia

Elektriauto kui uuetüübiline tarbija ja kui võimalik elektrienergia akumuleerija annab suured

võimalused uuteks arendusteks ja seab elektrisüsteemi ette ridamisi uusi väljakutseid

Autor: Jaanus Sahk, ETP programmijuht • Fotod: Reuters, Priit Simson

Rohkearvuliste väike-tootjate, ettearvama-tult tarbimist mõju-tavate elektriautode ja muud uuendustega kaasneb ka ohtusid.


15


energeetika

akumuleerija annab suured võimalused uuteks arendusteks ja seab elektrisüstee-mi ette ridamisi uusi väljakutseid. Elektri-autode projekti tutvustas konverentsil majanduse ja kommunikatsiooniministee-riumi tehnoloogia ja innovatsioonitalituse juhataja Jarmo Tuisk. Täna ei saa ühtegi tulevikku suunatud teemat arutada ilma infotehnoloogiat kaasamata. Milliseid või-malusi näevad IT-sektori esindajad targa võrgu arendustes, sellest rääkis firma Co-deborne esindaja Toomas Talts.

Konverentsil oli kuulajaid rohkem kui 150, kellest enamik jaksas kuulata kõiki ettekandeid. Ettekanded olid väga sisuti-hedad ja huvitavad. Taotluslikult püüdsid korraldajad ettekannetega puudutada võimalikult paljusid targa võrgu arenduse-ga seotud eluvaldkondi, et näidata teema sügavust nii ajas kui ka ruumis.

Kui konverents läbi, siis paratamatult kerkib küsimus – ja kuidas edasi? Väga äkiliselt ei juhtu ju midagi, aga kui osale-ja mõistis teema olulisust ja võimaluste ulatust, siis peaks paratamatult järgnema mõte, kas minul või minu ettevõttel ei ole siin teemat milles kaasa rääkida? Kui vas-tus on jah, siis on õige aeg alustada ette-

valmistustega. Kui tegevused laial rindel meie ümber käivad, siis oleme juba hiljaks jäänud. Harida ennast ja oma kaastööta-jaid, otsida teaduspartnereid ja koostöö-partnereid. Et kaasata partnereid Euroopa avarustelt, selleks annab hea võimaluse rahvusvaheline koostöövõrgustik Heure-ka. Heureka energeetikateemalist klast-rit Eurogia+ tutvustas avaettekandega klastri president Gabriel Marquette.

Põhjalikuma ülevaate saamiseks, ar-mas lugeja, minge EAS-i kodulehele, pa-remal all leiate kalendri, klõpsates 20. aprilli kuupäeva peal, tuleb lahti konve-rentsi teave, avades päevakava ja klõp-sates teemal, saate lugeda ettekandeid ja mõelge Teiegi, järsku peitub selles teemas ka Teile mõni võimalus. EAS, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning TTÜ on valmis aitama, ärge magage maha.

Eesti energiatehnoloogia prog-

ramm (ETP) on osa Eesti tea-

dus- ja arendustegevuse ning in-

novatsiooni (TA&I) strateegia

„Teadmistepõhine Eesti 2007–2013”

rakendusplaanist ning on selle ener-

geetikateemaline riiklik teadus- ja

arendustegevuse programm. ETP

on haridus- ja teadusministeeriumi,

keskkonnaministeeriumi, majandus-

ja kommunikatsiooniministeeriumi

ning põllumajandusministeeriumi

vaheline koostööprogramm. 2010

viis haridus- ja teadusministeerium

SA Archimedes juhtimisel läbi ETP-

alase teadus-haridustegevuse ra-

hastamiseks ETP-suunalise meetme

esimese taotlusvooru, mille käigus

rahastati seitse eri teadusprojekti

kogusummas 80 miljonit Eesti kroo-

ni. Üks rahastatud projekte oli ka

TTÜ projekt „Energiasüsteemi ta-

litluse optimeerimine muutuvkoor-

muste tasakaalustamiseks,” mille

üks osa on suunatud targa elektri-

võrgu alasteks uuringuteks.

EEstI EnErGIatEhnOLOOGIa prOGraMM

Kui tegevused laial rindel meie ümber käivad, siis oleme juba hiljaks jäänud.

16


energeetika


L E O K U N N A SS T A L K E R 2 0 0 9 J A 2 0 1 0 V Õ I T J A

III OSA

R A H U

Leo KunnaseulmetriloogiaGort Ashrynkauaoodatudkolmas osanüüd müügil!

269 kr17,19 €

289 kr18,47 €

289 kr18,47 €

Eesti oma tuumajaamMaailm ei saa tuumajaamadest üle ega ümber. Mis aga saab Eesti võimalikust tuumajaamast?

Tuumaenergeetika on taas moest läi-nud. Jaapanit tabanud maavärinale ja tsunamile Fukushima Dai-chi aa-

tomielektrijaamas järgnenud sündmused pöörasid ilmselt paljude inimeste hääles-tuse tuumaenergia vastu. Oma osa mängis ilmselt ka meediakajastus ja elektrijaama omaniku, maailma suurima eraomanduses elektritootja Tokyo Electric Poweri saamatus ajakirjandusega suhtlemisel.

USA-s, kus aastaid räägitud aatomirenes-sansist, jutud tõenäoliselt suuresti juttu-deks jäävadki – tõenäoliselt rajatakse seal vaid kolm uut tuumareaktorit. Saksamaal on võimu hoidvatel kristlikel demokraatidel tekkinud vajadus läheneda praegu oposit-sioonis olevatele rohelistele (kes aga tradit-siooniliselt on pea hüsteerilised tuumajaa-mavastased). Nii on vahepeal pead tõstnud aatomienergeetika sealgi ilmselt taas täiesti mängust väljas.

Kui enne Fukushima õnnetust prognoo-sis Rahvusvaheline Energiaagentuur, et aastaks 2035 lisandub maailma tuumajaa-madesse 360 gigavati võrra elektritootmis-võimsust, siis nüüd on agentuur seda prog-noosi poole võrra kärpinud.

Küll saavad rajatavad jaamad arvatavasti olema moodsamad ja kallimad, kui varem plaanitud. Näiteks suurimate tuumaplaani-dega riigi, Hiina (kus ehitusel või kavanda-misjärgus on 77 reaktorit), valitsus tõenäo-liselt loobub vanemate, teise generatsiooni aatomijaamade heaks kiidu andmise. Sel-lest otsusest lõikavad tõenäoliselt enam kasu kolm tootjat, kellel ette näidata reakto-rimudelid, mille kohta kasutatakse nimetust „kolmas põlvkond pluss” – prantslaste Are-va, ameeriklaste Westinghouse Electric ning jaapanlaste Mitshubishi Heavy Industries.

Kahe aasta eest riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 näeb ette tuu-maenergeetikaalase teadmuse loomise ja asjaomaste õigusaktide ettevalmistamise ning jõustamise aastaks 2012. Siiski on tuumajaama kerkimine Eestisse lähiaastail sisuliselt võimatu.

Ühelt poolt kujuneks tõsiseks takistu-seks inimeste suhtumine aatomienergiasse – seni nähtud eri prügila- ja tuulepargipro-jektide arendajaid tabanud pahameeletor-mid mõjuks tuumajaama tulevase asukoha väljakuulutamise järel arvatavasti vaid taga-sihoidliku pinnavirvendusena.

Elanike vastumeelsus ei ole sugugi ainus takistus. Kõigepealt tekiks kohe küsimus, kust võtta jaamale vajalikku tööjõudu? Praegu on tuumaenergeetikaalase kõrgha-ridusega inimesi Eestis mõni üksik. Pigem viitab arengukavagi sellele, et tuumajaama rajamine siia ei juhtu enne 2023. aastat.

Tuumaenergeetika valdkonna magistri-õppe programme tekib sügisest Eestisse ko-guni kaks. Tallinna Tehnikaülikooli õppekava kannaks nime „tuumaelektrijaamad”, Tartu Ülikooli oma aga „tuumaenergeetika ja tuu-maohutus”. Tegemist ei ole siiski päris eraldi-seisvate õppekavadega, sest ülikoolid viivad õpet läbi koostöös – osa aineid, kokku üle kolmandiku õppekavade mahust, kattub (vt kõrvallugu). Kumbki ülikool kavatseb tänavu neile erialadele vastu võtta 15 tudengit. Nii peaks nelja aasta pärast Eestis olema juba sadakond tuumaenergeetika spetsialisti.

Kuid Eesti jaoks ajavad pildi hägusemaks ka lähiriikide kavatsused tuumaenergeetika vallas – oma plaanid on nii Soomel, Leedul kui ka Venemaal. Eesti valitsus on korduvalt

Tuumajaamad lähevad kallimaks – Soomes Olkiluotos valmiv aatomielektrijaam ületab oma kavandatud maksumuse ilmselt mitmekordselt.

Autor: Erik Aru • Foto: Reuters18


energeetika

kinnitanud, et esimene eelistus on osalemi-ne leedukate plaanitavas uues Visaginase tuumajaamas, kuid see on neist projektidest kõige suurema küsimärgi all. Elektrijaam peaks Leedu valitsuse kinnitusel küll valmi-ma 2018. aastaks, aga seni ei ole suudetud leida sellele strateegilist investorit. Det-sembris loobus ootamatult osalemast Lõu-na-Korea ettevõte KEPCO.

Eesti sooviks võimalusel osaleda ka soomlaste kavandatavas tuumaelektri-jaamas, aga sellest ei ole huvitatud põhja-naabrid. Ja möödunud aasta aprillis alustas Venemaa uue aatomielektrijaama ehitamist

Kaliningradis. Kuhu selles pildis mahuks Eesti tuumajaam ja kes selle toodangut tar-biks, jääb ebaselgeks.

Kokku toodavad 443 tuumajaama umbes 14 protsenti maailma elektrist, nende me-diaanvanus on ligikaudu 27 aastat. Tavapära-selt on nende elueaks kavandatud 40 aastat (mida aga reeglina on võimalik pikendada üle 80 aastale). Kui maailm võtab tõsiselt kavatsusi vähendada kasvuhoonegaaside emissioone, ei pääse uute tuumajaamade ehitamisest ilmselt üle ega ümber. Tundub aga üsna ebatõenäoline, et mõni selline ka Eestisse kerkib.

harIdUs- ja tEadUsMInIstEErIUM sOOVItab tUUMaEnErGEEtIKa õppEKaVad ühEndada

Haridus- ja teadusministeerium soo-

vitab tuumaenergeetika õppekavad

ühendada

Sellest aastast käivituvad nii Tar-

tu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnika-

ülikoolis magistriõppekavad, kus

koolitatakse tuumaspetsialiste. Üle

kolmandiku ainetest on mõlema üli-

kooli tudengitel ühised, kuid TTÜ

keskendub rohkem aatomijaama in-

seneride, TÜ aga tuumafüüsikute ja

tuumaohutuse spetsialistide õpeta-

misele. Haridus- ja teadusministee-

rium ei ole aga veendunud sellise

lähenemise otstarbekuses.

„Haridus- ja teadusministeeriumi

soovitus nii TTÜ-le kui ka TÜ-le on

nELI VõI LaUsa VIIs põLVKOnda

Maailmas praegu töötavatest tuu-

majaamadest kuulub suurem osa

nii-öelda teise põlvkonda (nagu ka

loodusõnnetuse ohvriks langenud

Fukushima Dai-chi jaam). Esimese

põlvkonna jaamad on valdavalt juba

mõnd aega tagasi kasutusest maha

võetud. Moodsamad, pikaealisemad

ja turvalisemad – ning otse loomu-

likult kallimad – on kolmanda põlv-

konna tuumajaamad, millest esimene

kerkis Jaapanis 15 aasta eest. Nende

kõige värskemaid mudeleid ehitakse

tiitliga „kolmas põlvkond pluss”.

Neljanda põlvkonna tuumaelekt-

rijaamad ei jõua tõenäoliselt kom-

mertskasutusse enne 2030. aastat,

välja arvatud USA energeetikaminis-

teeriumi arendatav uue põlvkonna

tuumajaam (NGNP), mis praeguste

plaanide peaks valmima kümne aas-

ta pärast. Lisaks on teada ka rühm

viienda põlvkonna reaktorilahendusi

– aga nende arendamine ei ole jõud-

nud kaugemale teadmisest, et need

on teoreetiliselt võimalikud.

Termotuumareaktori, mis lahendaks

pea kõik praeguste aatomijaama-

dega seonduvad probleemid, välja

töötamine aga on juba üle poole sa-

jandi jäänud mõnekümne aasta kau-

gusele. Seni ei ole ükski katsereaktor

suutnud toota niigi palju energiat,

kui ise ära tarbib.

analüüsida kahe niivõrd suure ühis-

osaga ühisõppekava vajalikkust ja

otstarbekust ning tõsiselt kaaluda

nende võimalikku ühildamist,” kirju-

tas ministeeriumi kõrghariduse osa-

konna juhataja Mart Laidmets märtsi

lõpus ülikoolide õppeprorektoritele.

„Ülikoolid on seda meel, et 2011 tu-

leb edasi minna kavandatult eraldi

õppekavadega, tulevikus on mõel-

dav ka kavade ühendamine, luues

spetsialiseerumise ühe kava sees,”

kommenteeris Tallinna Tehnikaüli-

kooli õppeprorektor Kalle Tamme-

mäe. Lõplik otsus selles osas oli ka-

vas langetada mai esimese nädala

teisel poolel – kui HEI juba trükis oli.

Autor: Erik Aru • Foto: Reuters


19


energeetika

Üleminek taastuvatele energiaallikatele on küll mõistlik, aga raske„Pisikeses ja avatud majandusega” riigis pole taastuvenergeetika diskussioonil suurt mõtet, kui selles ei arvestata maailma rahvastiku, poliitika ja energiasektori üldiste trendidega.

Lühidalt võib fossiilsetele kütustele toetuva majanduse tuleviku võtta kokku sõnadega „läheb jamaks”. Se-

nikaua kui „külma” tuumasünteesi ja me-reveest kulutõhusa vesiniku eraldamise tehnoloogia sarnased lahendused on veel mägede taga, peab iga riik lisaks energiateh-noloogiate arendamisele mõtlema, kuidas edaspidi saada hakkama väiksemate ener-giakogustega.

Praegust aega ainult elektriga varustatu-se seisukohast hinnates on Eesti energia-sektori olukord suhteliselt hea. Tänu põlev-kivile on meie riik energiat eksportiv, mitte importiv maa ja taastuvenergeetika alaseid arenguidki võib pidada pigem positiivseks. Rajatud on mitmeid biomassil töötavaid koostootmisjaamu ja jätkub tuuleparkide rajamine nii maismaale kui ka on algatatud esimesed avamere tuuleparkide keskkon-namõjude hindamised.

Teisest küljest on enamiku Eesti elekt-rist andev põlevkivi ka meie nuhtlus, kuna selle ahju ajamisega kaasneb ohtralt kaud-seid kahjusid. Eesti põlevkivienergeetika elab viimaseid aastaid armuajas, kus kesk-konnamõjusid maksustatakse suhteliselt madalalt, kuid nimetatud olukord muutub mõne aasta pärast. Heitmete ja ladestami-sele mineva põlevkivituha kõrgem maksus-tamine muudab sellise elektri märgatavalt kallimaks.

Autor: Karol Kallas • Foto: Terje Lepp, Arno Mikkor

Kui tegevused laial rindel meie ümber käivad, siis oleme juba hiljaks jäänud.

20


energeetika

Kuigi pea iga nädal võib lugeda järje-kordsest „uuest murrangulisest” taastuv-energeetika tehnoloogiast, olgu siis selleks paremad päikesepaneelid, tõhusamad kü-tuseelemendid või bioreaktorid, kuuluvad sellised asjad praeguse tehnoloogilise ta-seme juures veel kaugesse tulevikku. Kui ei sünni tehnoloogilist plahvatust, siis jäävad maailmas levinud majandusloogika ja polii-tilise paratamatuse tõttu lähiaastakümnete peamisteks energiakandjateks fossiilsed kütused ja ainsaks võimaluseks maandada masendavat hinnatõusu jääb energiasääst.

MAAiLM Jääb KiTSAMAKS

JA LähEb näLJASEMAKS

Kõikvõimalike rahvusvaheliste avalike ja eraorganisatsioonide prognoosid näitavad, et maailma rahvastik kasvab aastaks 2020 kaheksa miljardi inimeseni ja aastal 2030 elab planeedil Maa üle üheksa miljardi ini-mese. Rahvastiku kasvuga käib kaasas eks-ponentsiaalne linnastumine ja tänu Aasia maade, eriti India ning Hiina, majanduslikule arengule, kasvab sealne keskklass korda-des.

Kuna uus keskklass tahab endale nii kül-mikut, televiisorit kui ka autot, tähendab see maailma niigi üleekspluateeritud fossiilse-tele kütusevarudele veelgi suuremat survet, mis toob kaasa nii defitsiidi kui ka järjest kii-remaid pöördeid võtva hinnatõusu.

Fossiilsete ja taastuvate energiaallikate arutelus tuleb tähelepanu pöörata ka tril-jonitesse dollaritesse ulatuvatele nafta- ja kivisöetööstussesse tehtud investeerin-gutele. Maailma suurimad naftaettevõtted ExxonMobil ja BP avalikustasid käesoleva aasta alguses lähima kahekümne aasta maailmamajanduse ja energiasektori prog-noosid, milles ennustatakse maailmama-jandusele jõudsat kasvu ja naftasaaduste kasvavat tarbimist.

BP Energy Outlook 2030 (BP energia-perspektiiv 2030) ennustab, et aastal 2030 kasutab maailmas kolmandiku kuni 40 protsendi võrra rohkem energiat ja kasvu-hoonegaaside heide suureneb neljandiku võrra. Kuigi keskkonnasõbralike energia-tehnoloogiate kasutamine suureneb, sõltub maailmamajandus lähima kahekümne aas-ta jooksul jätkuvalt nelja viiendiku ulatuses naftast, gaasist ja kivisöest.

BP ja ExxonMobili prognooside näol on

tegemist dokumentidega, millele toetudes langetatakse investeerimisotsuseid. 2010. aastal kulutas ExxonMobil investeeringu-tele ja naftaväljade uurimisele rekordilised 32 miljardit ja BP, vaatamata Mehhiko lahe katastroofile, 23 miljardit dollarit. Mõlemad ettevõtted kinnitavad, et neil on nähtavas tulevikus kavas säilitada sellised investee-ringutemahud ehk teevad seda, mida räägi-vad.

Naftatööstuse arvude kõrval annab na-tuke lootust ka maailma puhta energeetika investeeringute maht, mis kasvas 2010. aastal võrreldes eelneva 2009. aastaga kolmkümmend protsenti ehk 243 miljardi dollarini. Suurimaks taastuvenergeetika arendajaks riikide lõikes oli 54,4 miljardi dollariga Hiina, kellele järgnes 41,2 miljardi dollariga Saksamaa. Kolmandale kohale jäi 34 miljardi dollariga USA ja neljandaks tõusis 13,9 miljardiga Itaalia.

Puhta ja fossiilsetest allikatest pärineva energiasektori investeeringute võrdlemisel tasub meeles pidada, et kui naftaettevõtete investeeringute näol on suuresti tegemist olemasoleva infrastruktuuri uuendamise ja

laiendamisega, siis taastuvenergeetikaala-sed investeeringud tehakse suhteliselt tüh-jale kohale.

EESTi TAASTuvEnERgEETiKA PERSPEKTiiv

Eesti riigi taastuvenergia kohustuslikud eesmärgid näevad ette, et puhta elektri ka-hekümne ühe protsendine osakaal saavuta-takse juba aastaks 2015 ja 2020. tõuseb see veerandini. Võrreldes EL-i keskmise aastaks 2020 kahekümne protsendi juurde määra-tud eesmärgiga on seda märkimisväärselt rohkem.

Eesti suurima energiatootmisettevõtte Eesti Energia viimasest majandusaasta aru-andest selgub, et 2010. aastal kasutati 14,2 miljonit tonni põlevkivi, 267 652 tonni bio-kütuseid, 123,6 miljonit kuupmeetrit maa-gaasi ja 59,8 miljonit kuupmeetrit uttegaasi. Nimetatud energiaallikatest toodeti kokku 11 823 gigavatttundi elektri- ja 1676 giga-vatt-tundi soojusenergiat ning 190 448 ton-ni põlevkiviõli. Biokütuste osatähtsus Eesti Energia tarbitud kütustest moodustas kaks protsenti. Eesti Energia andmeil moodustas taastuvenergia tänavu esimeses kvartalis elektritarbimisest ligikaudu 11 protsenti, ol-les aastaga kasvanud poole võrra.

Meie energeetika A-d ja O-d ootavad peat-selt ees suured muudatused: märgatav osa Narva Elektrijaamade põlevkivikatlaid on kasutustsükli lõpus ja kasvuhoonegaasi-de ning eriti tuhajäätmete seisukohast on

Autor: Karol Kallas • Foto: Terje Lepp, Arno Mikkor

Kui ei sünni tehnoloo-gilist plahvatust, siis jäävad lähiaastaküm-nete peamisteks ener-giakandjateks fossiil-sed kütused.

Linnamäe hüdroelektrijaam Jägala jõel


21


energeetika

Euroopa Komisjonil pretensioone kasutata-va tehnoloogia suhtes. Katelde asendamine läheb maksma hinnanguliselt miljard eurot, millega seoses on ka õhus probleem, et nende kasutusiga ületab praegu kasutuses olevad põlevkivivarud. Lahenduseks oleks lisakarjääride avamine, mis aga tooks kaasa uusi keskkonnaprobleeme.

Praegu Eesti energiasektoris toimuvaid diskussioone hinnates võib kõrvaltvaatajale jääda võimalikest arengusuundadest üpris segane mulje. Energiaarutelude ühes otsas on tuumajaama pooldajad ja teises väidetak-se, et kogu Eesti energiavajaduse saaks kat-ta kolmesaja täisvõimsusel töötava moodsa tuuleturbiiniga. Diskussioon on läinud ko-hati nii tuliseks, et asi meenutab kaudselt ususõda ja nii saab poolte vahel neutraalset joont hoides Eesti Energia oma sissekaeva-tud põlevkivirajal edasi müdistada.

Kui hinnata Eesti energeetikapers-pektiive teljel tuumajaam–tuulikud, siis majanduslikust paratamatusest ja tehtud-tehtavatest investeerimisotsustest lähtu-des on tõenäoline, et lähema kahekümne aasta jooksul tuumajaama Eestisse ehi-tama ei hakata. Väga suure tõenäosusega kerkivad vanade põlevkivikatelde asemele uued ja tublisti väiksemas mahus rajatak-se biokütustel töötavaid koostootmisjaa-mu ja tuuleparke.

Vaatamata sellele, kui suureks taastuv-energia osa parasjagu kümne aasta pärast osutub, parandab energiasektori kuluefek-tiivsust märgatavalt nõndanimetatud „tark elektrivõrk”, mis peaks võrgukadusid ja energiatarbimist vähendama hinnanguli-selt kümne protsendi ulatuses. Targa võrgu ehk koormust jagavate ja varustuskindlust tagavate tehnoloogiate arendamisega tege-levad kõik suuremad energeetika ja infoteh-noloogia ettevõtted, milles lööb kaasa Eesti jaotusvõrkki. Euroopa Komisjoni sõnul peab jaotavast elektrivõrgust saama tarkade teh-noloogiate abiga toetav elektrivõrk.

Eestis on ohtralt kasutamata maad ja pii-savalt arenenud metsatööstus, mille tõttu on biokütused taastuvatest energiaallika-test meie oludes perspektiivseimad. Võsa, metsatööstuse jääkproduktide ja põhu kõrval võib kaaluda näiteks vetikategi kas-vatamist, milleks Eestis on piisavalt mada-lat ja sooja rannikuvett. Vetikad kasvavad maismaataimedest kordades kiiremini ja neid peetakse ka üheks perspektiivsemaks tuleviku biokütuste allikaks.

Tuuleenergia aastane võimsus Eesti maismaal on ligikaudu 30 000 gigavatttundi ja merel ning järvedel kokku vähemalt teist samapalju. Tuuleenergia kahjuks räägib selle kõikuv iseloom, milleks on vaja tasakaalus-tavaid energiaallikaid, nagu näiteks kiiresti

käivituvad gaasijaamad. Tuulikute ehitamist saadab ka elanikkonna suurenev vastuseis, mida võiks iseloomustada hüüdlausega „mitte minu nägemisulatuses!”. Nüüdseks on see pannud seisma nii mõnegi arendus-projekti ja mitu riigipoolset tuulegeneraa-torite rajamist soodustavat toetusmeedet põhjustab seni hulgaliselt vastuolusid.

LõPuKS TARbiME KõiK vähEM ELEKTRiT

Hinnates Eesti energiasektori olukorda kas taastuvate energiaallikate või põlevkivi poo-lelt, on kindel, et kilovati hind läheb juba lä-hiaastatel märgatavalt kallimaks. Ühelt poolt seab kõrgem elektrihind uude valguses-se elektri hinnaarvestused, millest tasub elektrit toota ja millest mitte, teiselt poolt tähendab see, et iga inimene peab senisest suuremal määral tähelepanu pöörama ener-giasäästule. Tuleviku küsimus ei ole „Kui palju ma võin omale kulutamist lubada?”, vaid „Kui vähesega on võimalik hakkama saada?”

Pisikeses ja avatud majandusega Eesti elektriturg integreeritakse lähiaastaküm-netel veelgi tihedamalt Skandinaavia ja Eu-roopa elektrituruga, mis tähendab eelkõige seda, et meie tootjatel on võimalik elektrit müüa täpselt sinna, kuhu kasulikum. Oma-korda seab see hinnasihid ka kohalikele ta-vatarbijaile.

22


energeetika

•• Kas eesmärk saavutada aastaks 2020 Eestis (vähemalt) 20-protsendiline taas-tuvenergeetika osakaal on reaalne? Kui, siis millised riigi ja energiasektori tegevu-sed sellist veendumust toetavad?

Taastuvate energiaallikate osakaal 20 protsenti lõpptarbimisest aastaks on täiesti reaalne. Tõenäoliselt ületab Eesti 20 protsendi rajajoone juba 2010. Aastaks 2020 on Eesti ülesandeks 25-protsendi-line taastuvate osakaal lõpptarbimisest ja selle saavutamine võib osutuda kee-rulisemaks kiire energiatarbimise kasvu tingimustes. Eesmärgi täitmist saame seirata samm-sammult, energiasäästu ja taastuvenergeetika meetmete tulemuslik-kuse hindamise kogemused on Eestis veel vähesed ja pikaajalistes energiasektori arengu prognoosides on määramatust. Andmed Eesti taastuvenergia potentsiaa-list ja energia kokkuhoiu võimalustest kin-nitavad taastuvenergia direktiivis Eestile seatud eesmärgi täitmise võimalikkust, riigikogus kinnitatud „Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020” ja valit-

IntErVjUU

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna säästva energia talituse juhataja Madis Laaniste

suse „Taastuvenergia arengukava aasta-ni 2020” näitavad poliitilist valmisolekut seatud sihtide saavutamiseks.

•• Millised on majandus- ja kommunikat-siooniministeeriumi hinnangul Eesti taas-tuvenergeetika laiema leviku ees seisvad suurimad takistused?

Eesti ei erine muudest maailma maa-dest, kus taastuvatel energiaallikatel ka-sutatav potentsiaal on olemas ja samal ajal on ka mitmeid sotsiaalseid, tehnilisi, majanduslikke, keskkonnakaitselisi, es-teetilisi seisukohti, millega taastuvenergia arendamisel kokku puututakse. Valitsuse tegevus on täna ajendatud majandusli-kest ja keskkonnakaitselistest muredest, mis taastuvenergeetika kasutuselevõtul ilmnevad. Taastuvenergia kasutuselevõtt on üldjuhul kallim energiatootmise viis ja see tekitab energiatarbijates murelikkust majandusliku toimetuleku pärast. Teisalt jällegi kaasnevad taastuvenergeetika ka-sutuselevõtuga selle sektori ruumilised vajadused ning paratamatult puutub ener-

geetikaobjektidest tulenevate mõjudega kokku rohkem inimesi. Väiksemate sead-mete kasutuselevõtul on levinuimateks takistusteks keskkonna- ja ehituspiiran-gud (nagu näiteks hüdroelektrijaamad ka-lajõgedel, soojuspuurkaevudele seatavad tingimused, ehitiste kõrguse piirangud jne). Ka vedelate biokütuste rakendamise osas on väljendatud muret, et Eesti auto-pargis on veel hulgaliselt sõidukeid, mis ei talu segatud biokütuste kasutuselevõttu.

Millised on Eesti energiatootmist puu-dutavad suurimad julgeolekuohud ja kas energiatootmise koondamine ühte suurde kompleksi ei kujuta enesest julgeolekuris-ki?

Olulisemad energiamajanduse riskid Eestis on seotud maagaasi impordi ja elektri tootmisega. Energiatootmise mit-mekesistamine on vajalik ja maandab ris-ke, kuid ei kaota kuidagi vajadust ka suur-te konventsionaalsete juhitavate jaamade järele.

Vedelate biokütuste rakendamise osas on väljendatud muret, et Eesti autopargis on veel hulgaliselt sõidukeid, mis ei talu segatud biokütuste kasutuselevõttu.


23


intervJuu

Ligipääs ettevõtte läbimurdele on vä-lispoolsetel rangelt keelatud. Selle tehnoloogia kallal käib töö laia ühe-

kordse maja nähtamatus osas, töökoja, eri-nevate test- ja tootmisseadmete, kuubikuid täis suure avatud kontori varjus. Selle asemel saab külastaja näha õhukest ränivahvlit, mis oleks tuttav igale päikeseenergeetika vallas töötajale. Ja selles peitubki iva. Ettevõtte edusammud seisnevad tavaliste päikeseele-mentide tootmiskulu vähendamises.

Nõupidamistesaalis on suur graafik, mis näitab päikesepaneelidega toodetava elektri hinna langust viimasel kolmel küm-nendil. Veidi konarlik allapoole kaldu joon läheneb laiale horisontaalsele ribale kirja-ga „võrgupariteet” – tasemele, kus päike-seenergiat kasutades valmistatud elekter on sama odav kui fossiilkütusega toodetu. See on taastuvenergeetika tõotatud maa ja ettevõte, 1366 Technologies, usub, et tootmistehnika täiustamine aitab päike-seenergial lõpuks sinna jõuda.

See on auahne siht: isegi kuigi ränipõ-histe fotoelementide, mis muundavad päi-kesevalguse otse elektriks, hind on alane-nud aastaid, on need endiselt liiga kallid, et fossiilkütustega võistelda. Seetõttu moo-dustab päikeseenergia kõvasti alla ühe protsendi USA elektritoodangust. Ja 1366 asutaja Emanuel Sachs, kes on ettevõtte tehnoloogiajuht ja MIT mehhaanikaprofes-sor, ütleb, et kuigi päikeseenergia võib olla „kiviviske kaugusel” maagaasist, ei suuda olemasolev päikesetehnoloogia võistelda

Energiaimet paludesPraegusel ajal väidab iga alustav taastuvenergiafirma ole-vat saavutanud läbimurde, mis muudab taastuvad ja puhtad energiaallikad piisavalt odavaks, et need saaks võistelda fos-siilkütustega. Aga kas me tõesti oleme taastuvenergiamajan-duse lävel?

kivisöega. „Kivisöe seljatamiseks läheb vaja hoopis teisel tasemel kulukärbet,” sõnab Sachs. Seal tuleb mängu 1366 läbi-murre. Ettevõte arendab moodust, kuidas valmistada õhukesi räniviilusid ilma lõi-kamata neid suurest materjalikamakast, mis on vaevarikas ja kulukas. „Ainus viis, kuidas päikeseelemendid saavad kivisöe-ga võistelda, on meie omale sarnaneva tehnoloogia abil,” lausub ta.

Kui fotoelemendid suudavad kivisöega hinna poolest võistelda, „muutub maailm vägagi”, ütleb ettevõtte tegevjuht Frank van Mierlo. „Päike saab reaalseks osaks meie energiapakkumisest. Me suudame

Räni päästja Emanuel Sachs, päikeseenergeetika idufirma 1366 asutaja, on leiutanud odavama mooduse räniplokkidest fotoelementides kasutatavate õhukeste vahvlite tegemiseks.

Kui fotoelemendid suudavad kivisöega hinna poolest võistelda, muutub maailm vägagi.

Autor: David Rotman, MIT Technology Review’ toimetaja • Fotod: Reuters, MiT Technology Review24


taaStuvallikad

toota olulise osa oma energiast päike-sest.”

Mitmel moel peegeldab 1366 (nimi viitab keskmisele päikeseenergia vattide arvule, mis tabavad maakera iga ruut-meetrit aasta vältel) terve põlvkonna käivituvate energeetikafirmade ambit-sioone. Need ettevõtted viitavad sageli „mängu käiku muutvatele” tehnoloogia-tele, mis loovad uueks mittefossiilsete energiaallikate majanduspoole. Paljud neist asutati möödunud kümnendi jook-sul, „rohelise energeetika” riskikapitali poolse rahastamise buumi ajal – mitte ainult päikeseenergeetika, vaid ka tuu-leenergia, biokütuste ja akude vallas. Paljud on kasu saanud energeetikauu-ringute föderaaltoetuste suurenemi-sest pärast president Obama ametisse-astumist. Kuigi ettevõtted toimetavad

erinevate tehnoloogiate kallal, jaga-vad nad äristrateegiat: toota puhast energiat allikatest, mis oleks seda-

võrd odavad, et suudaks ilma va-litsuse subsiidiumiteta võistelda kivisöega. Tolle hetke saabudes lükkab kapitalism sisse kõrgema käigu ning investorid alustavad võidujooksu uue energeetikata-ristu rajamiseks ja fossiilkütus-te väljavahetamiseks – või nii vähemalt väidetakse.

Probleem seisneb aga selles, et me oleme tõenäoliselt enam kui vaid mõne läbimurde kaugu-sel odavamate, puhtamate ener-giaallikate massilisest rakenda-misest. Kuigi vähesed seavad küsimärgi alla uute energeetika-tehnoloogiate arendamise mõtte, saab nende skaleerimine olema nii keeruline ja kulukas, et palju-

de poliitikaekspertide hinnangul avaldavad ainuüksi sellised edu-

sammud, ilma jätkuvate valitsuse subsiidiumite ja muude stiimuliteta,

vaid väikest mõju meie energiatoot-mise koosseisule. Tehnilistest edu-

sammudest hoolimata jäävad need eksperdid skeptiliseks, et taastuvallikad oleks võrgupariteedi saavutamise lähe-dal või et akud oleks ligidal tasemele, mis lubaks elektrisõidukil konkureerida bensiiniautoga hinna ja sõiduulatuse poolest.

Taastuvenergiaallikate puhul sõltub asi sellest, kuidas defineerida võrgupari-teet, ning kas võtta arvesse salvestamise ja tagavaraelektrisüsteemide kulu, mis muutub vajalikuks ebapüsivate energia-allikate puhul, nagu päike ja tuul. Kui de-fineerida võrgupariteet kui „elektri tarni-mine siis kui tahad ja mis mahus tahad”, ütleb California Ülikooli San Diego linnaku Rahvusvahelise Õiguse ja Regulatsiooni-de Laboratooriumi direktor David Victor, ei ole praegused taastuvallikad isegi selle lähedal. Ja kui uusi energiatehnoloogiaid skaleerida piisavalt, et need vähendaks süsinikdioksiidi emissioone, lisab ta, „on just see definitsioon see, mis loeb”.

PEEgLiPõLD

Vähestel inimestel on rohkem usku teh-noloogia maailmamuutvasse jõudu kui Bill Grossil. Ja vähesed ettevõtjad on sama-võrd tuttavad sellega, kui raske on muuta nutikaid ideid äritehnoloogiaks. Interneti-buumi ajal käivitasid tema ja ta ettevõte Idealab, inkubaator, mis loob ning juhib väikeseid firmasid, mitu selle aja kõige kuumemat ettevõtet, aga sattusid ras-kustesse, kui mull lõhkes.

Gross hüppas pea ees taastuvenergee-tika hullustusse, asutades 2007. aastal päikese soojusenergia ettevõtte eSolar. Praegu on veebi, sotsiaalraalinduse ja energeetika projektid kokkupõimunud Idealabi tihedalt täis tuubitud kontoris Pa-sadena kesklinnas Californias. Kooskõlas oma internetibuumiaegse päritoluga asub kontor suures pööningut meenutavas ruumis, mis on täidetud erinevate firma-de või ettevõttehakatistega, millest osa koosneb vaid mõnest lauast, mida domi-neerivad suured arvutiekraanid. Kusagil kogu selle matt-metalli, ventilatsioonito-rustike, siinivalgustite ja disainertöötooli-de vahel paikneb Bill Grossi kabinet, väike klaasseintega kuubik.

Eksperdid suhtuvad skeptiliselt väidetesse, et taastuvallikad on võrgupariteedi saavutamise lähedal.

Autor: David Rotman, MIT Technology Review’ toimetaja • Fotod: Reuters, MiT Technology Review


25


taaStuvallikad

Nagu peaaegu kõik teisedki taastu-venergia idufirma asutajad, asub Gross otse numbrite kallale. Tõmmates välja ekraani, mis võrdleb erinevate energiaalli-kate kulusid, viitab ta, kuidas eSolari poolt arendatav tehnoloogia võiks muuta päike-se soojusenergia vähem kalliks ja aidata muuta selle konkurentsivõimeliseks fos-siilkütustega. Päikese soojusenergia jaa-mad toodavad elektrit, kasutades tohutut peegelvälja, et fookustada päikesevalgus kõrgele tornile, milles kuumutatakse vett tekitamaks auru, mis genereerib elektrit. Suured sellel tehnoloogial põhinevad jaa-mad suudavad toota elektrit odavamalt kui need, mis rakendavad ränist päikese-paneele, kuigi soojuslik lähenemine on en-diselt kallim, kui kivisöest või isegi tuulest saadav elekter. Maailmas tegutseb mitu sellist jaama ja neid ehitatakse juurde. 2006. aastal, mil hiiglaslik California ener-giafirma PG&E kuulutas välja konkursi 300-megavatise päikese soojusenergia jaama rajamiseks (mida praegu ehitab fir-ma nimega BrightSource), Gross innustus ja asus oma alluvatega tööle, et tehnoloo-gia majandusnäitajaid parandada.

Pole üllatav, et Grossi lahendus põ-hineb tarkvaral. Suurte päikese soojus-energia jaamade ehitamine maksab üle miljardi dollari ja üks kõrge kulu põhjusi seisneb vajaduses paigaldada tuhanded spetsiaalselt ehitatud peeglid nii, et need fookustaks päikesevalgust täpselt. Aga mis siis, kui kasutada lihtsal metallraamil tavalisi peegleid ja kasutada nende ka-libreerimiseks tarkvara, sättides igaüht nii, et optimeerida selle asendit päikese ja kesktorni suhtes? Kõigi jaama peeglite reguleerimiseks kuluks tohutu hulk ar-vutusvõimsust, kuid arvutusvõimsus on odav – palju odavam, kui maksta insene-ridele ja tehnikutele, et need sätiks peeg-leid paika käsitsi. Potentsiaalne sääst on muljetavaldav, väidab Gross; ta ütleb, et eSolar suudab paigaldada peegelvälja poole väiksema rahaga, kui kulub teiste päikese soojusenergia jaamade puhul. Selle tulemusel loodab ta toota elektrit umbes 11 USA sendiga kilovatt-tunni koh-ta, mis on ahvatlevalt lähedal fossiilküttel jaama hinnale.

Siiski, see ei ole piisav – vähemalt USA-s, kus maagaasijaamad suudavad toota elektrit umbes kuue USA sendiga kilovatt-tunni kohta. California osariigis

Lancasteris, Mojave kõrbe ääres, on eS-olar rajanud 24 000 peegliga jaama; see suudab toota viis megavatti elektrivõim-sust. Kuid eSolar ei ole saanud tellimusi USA-sse ettevõtte tehnoloogial põhineva-te suuremamõõtmeliste jaamade ehitami-seks. Selle asemel teeb firma äri maailma piirkondades, kus elektrihinnad on kõrge-mad või taastuvenergia subsiidiumid on suuremad; ettevõte rajab 2,5-megavati-list jaama Indias ja on sõlminud lepingu suure jaama ehitamiseks Hiinas. USA probleem on sama, mis vaatab vastu kõi-gile alternatiivenergia unistustele: kulud. Maagaasi hinnad on langenud ajalooliselt

madalatele tasemetele, mis tähendab, et päikese soojusenergia peab konkurentsis püsimiseks veel odavamaks muutuma. Omamaks võimalust USA-s, tunnistab Gross, peab eSolari elekter maksma mitte üle 7,5 sendi kilovatt-tunni kohta.

Sinna jõudmine nõuab veel üht edu-sammu tehnoloogias. Fotoelemendipa-neelid suudavad elektrit efektiivselt toota umbes viis ja pool tundi päevas, kui päike paistab kõige otsemalt peale. Päikese soojusenergia süsteemid suudavad te-gutseda veidi pikemalt, sest kuumutatud vesi võib ajada turbiine ringi pärastlõunal kauem; eSolari tehnoloogia toodab elekt-rit umbes seitse tundi päevas ilma salves-tusseadmeteta. Ja Gross ütleb, et vee ase-mel sulanud soolade kasutamine soojuse transpordiks kesktornist aurugeneraa-torisse võimaldab päikese soojusenergia jaamal salvestada kuumust palu kauem ning toota elektrit kuni 16 tundi päevas. See viib elektri kulu alla sihitud 7,5 sendini kilovatt-tunni kohta. Ta prognoosib, et eS-

Energeetika arengule on suuresti kaasa aidanud USA föderaalvalitsuse tugi. Vasakult paremale targa võrgu tehnoloogiaid arendava ettevõtte Itron president

Malcom Unsworth, USA president Barack Obama ja akutootja A123 Systems president David Vieau möödunud aasta aprillis Valge Maja roosiaias.

Suured päikese soo-jusenergia jaamad suudavad toota elekt-rit odavamalt kui need, mis rakendavad ränist päikesepaneele.

26


taaStuvallikad

olar saab järgmisel aastal käima sulasoola rakendava kommertselektrijaama.

Kuigi väravapostid liiguvad uue energia tehnoloogiate ulatusest väljapoole, ei lase Gross end sellest häirida. Lõpuks, sõnab ta, ei vaja eSolari tehnoloogia maagaasiga konkureerimiseks subsiidiume ja piiriks saab vaid taevas. „Päikeseenergia sobib ideaalselt tohutule osale maakerast,” rää-gib ta, näidates õnnelikult maailmakaarti, mille keskosa ümbritseb lai punane ja tu-meoranž vöönd, tähistades kõrget päi-kesekiirguse taset. Isegi USA-s, kinnitab Gross, moodustab päikeseenergia aas-taks 2050 poole kogu elektritootmisest – ja sellest vähemalt 50 protsenti toodavad päikese soojusenergia jaamad.

iLMA PuTuKATETA

Samal ajal kui Bill Gross püüab pressida päikeseenergia kuludest mõnd kriitilist penni, töötavad mõni miil kaugemal sama tee ääres asuva California Tehnoloogiains-tituudi (Caltech) teadlased teistsuguse lahenduse kallal. Nad püüavad leiutada

põhimõtteliselt uut moodust vedelate kü-tuste tootmiseks otse päikesevalgusest, saades innustust sellest, kuidas roheli-sed taimed muundavad päikeseenergia suhkruks. Kui „kunstliku fotosüntees” otsinguid saadab edu, saab vastuse üks päikeseenergeetika põhiküsimusi: kui-das salvestada energiat seni, kuni seda vaja läheb. Selle visiooni potentsiaal näib elustavat projekti direktori, kellel nimeks Nate Lewis. Ta kõneleb ajuti slaidipunkti-des, mida eraldab segu erutusest ja kan-natamatusest. „Ei putukaid, ei juhtmeid,” ütleb ta. „Ei putukaid, ei juhtmeid. Ma mõt-len seda, mida ütlen: ei ole juhtmeid. Tai-melehtedel ei ole juhtmeid. Sisse tulevad päikesevalgus, vesi ja CO2 ja välja lähevad kütused.”

Seda uuringut – Caltechi ja Lawrence Berkeley Rahvuslabori ühisprojekti – toe-tab viie aasta jooksul 122 miljoni dolla-riga USA energeetikaministeerium, juhul kui kongress rahaeralduse heaks kiidab. „Meil on tükid olemas. Päikeseenergiast fotoelektrilise keemia abil kütuste tege-mine toimib,” sõnab Lewis, Caltechi kee-miaprofessor. Kuid praktiline seade peab olema odav, tõhus ja töökindel. „Praegu võin teile anda üheaegselt suvalise kahe omaduse kombinatsiooni neist kolmest,” lausub ta. „Meie eesmärgiks on kõik kolm korraga.” Takistuseks on alusteaduslikud probleemid. Nende hulgas: teadlased pea-vad leidma kulutõhusaid katalüsaatoreid keemilistele reaktsioonidele, mis lõhuvad vee hapnikuks ja vesinikuks.

Pärast sadat aastat uuringuid „saab ühe käe sõrmedel üles lugeda ühendiklas-sid, mis on vee oksüdeerimisel head kata-lüsaatorid,” ütleb Lewis; meil „ei ole veel sadat aastat” paremate leidmiseks. Kasu-tades suure jõudlusega katsemeetodeid ja automaattehnikaid, mida aina enam rakendatakse uute ravimite otsimisel, sõelub keskus päevas läbi miljoni ühen-di katalüütilise aktiivsuse. „Me hindame, avastame ja kvantifitseerime ühes päe-vas suurema hulga katalüütide aktiivsust, kui on dokumenteeritud läbi kogu ajaloo,” räägib ta.

Samal ajal alustab rühm süsteemidi-sainereid ja riistvaraeksperte prototüüp-seadmete disainimist ning ehitamist. „Nende töö on ehitada esimesest päevast prototüüpe,” ütleb Lewis. „Me ootame [prototüüpe] esimese kahe-kolme aas-ta vältel.” Need esimesed prototüübid „peaaegu absoluutselt nurjuvad” sõnab ta, kuid need on ainus moodus praktilise süsteemini jõudmiseks: „Me ei tea, milline see peaks välja nägema. Kust tuleb vesi? Kust tuleb päikesevalgus? Kui asja mitte ehitada, ei saa asja ehitada.”

Odavama ja puhtama energia leidmise väljakutset on sageli võrreldud võidu-jooksuga inimese Kuule viimiseks. Kuid on olemas vähemalt üks oluline erinevus: inimeste kosmosesse viimisel ei mõõ-detud edukust rahas. Hoolimata sellest, kui leidlik Lewise tehnoloogia olla võib, ei lahenda see probleemi, kui ei suuda olla jätkusuutliku äri aluseks. „Me ei ole NASA teel Kuule,” ütleb Lewis. „Kui sa ei suuda kulude poolest konkureerida, ei ole see lõppude lõpuks midagi väärt.” Ja, ta lisab, arvestades nafta hinna kõikumist, sul „peab olema midagi sellist, mis näib tõeli-selt lammutav” kulude poolelt vaadatuna: „Kui jõuad lihtsalt lähedale, ei piisa sellest kellelegi.”

KASinuSE MAAiLM

Viimasel aastakümnel on hulk USA ener-geetikaeksperte ja majandusteadlasi väitnud, et valitsus peab kehtestama sü-sinikdioksiidi emiteerimisele hinna. Nad ütlevad, et süsinikuhind – kas maksu või siis kvoodikaubanduse süsteemi kujul – oleks majanduslikult tõhus ja tehnoloo-giliselt aus moodus fossiilkütuste kasuta-mise vähendamiseks. See ajaks üles neist kütustest saadud energia hinna, lubades puhtamatel tehnoloogiatel esitada neile turul väljakutse, ilma et valitsus peaks kindlaid valikuid toetama. EL rakendas kvoodikaubanduse süsteemi 2005. aas-tal, kuid USA – veel hiljaaegu maailma suu-rim energiatarbija ja väidetavalt energee-tikainnovatsiooni juhtiv keskus – ei seda suutnud.

See on jätnud energiapoliitika eksper-did vaidlema, kuidas minna edasi – iseära-nis nüüd, kui subsiidiumid ja muud puhta energia toetused 2009. aasta föderaal-ses majandusstiimuli seaduses hakka-vad ammenduma. Mõni näeb võimalust keskenduda uutele moodustele, kuidas

Kui jõuad lihtsalt lähedale, ei piisa sellest kellelegi.


27


taaStuvallikad

muuta taastuvenergiat odavamaks kui fossiilkütused. Selline innovatsioon, väi-davad nad, on ainus viis, kuidas fossiil-kütuste kasutamist suurel määral vähen-dada. Microsofti asutaja Bill Gates on üks investoreid, kes loodab stimuleerida selli-seid „energiaimesid”.

Selle vaate kriitikud siiski usuvad, et olulisem on keskenduda taastuvenergia tehnoloogiate kasutamise laiendamisele nii kiiresti kui võimalik valitsuse subsii-diumite ja teiste stiimulite kaudu. On oht-lik mõelda, et „tulevad kõik need imelised tehnoloogiad ja lahendavad probleemi”, ütleb Joseph Romm, Washingtonis asuva mõttekoja Center for American Progress vanemteadur. Tõde seisneb selles, nendib ta, et läbimurdeid „ei juhtu kuigi sageli”.

Tegelikult muutub enamik tehnoloo-giaid paremaks ja odavamaks siis, kui need lähevad ärikasutusse ning neid ra-kendatakse, mitte laboris. See tähendab, et me vajame nii uute energiatehnoloo-giate alaseid teadusuuringuid kui ka va-litsuse poliitikat, mis toetaks nende ellu-rakendamist, kasutamist ja täiustamist. Nende jõupingutuste vahel on tihe side. „Enne, kui alustad ellurakendamist, ei tea sa väljakutseid,” lausub Romm. „Nii palju suurepäraseid ideid sünnib laboris, kuid ei saavuta edu turul. Rakendamise ning teadus- ja arendustegevuse vaheline eda-si-tagasi liiklemine on see, mis annab kiire innovatsiooni.”

Üks edukamaid hiljutisi energeetika idufirmasid on A123, Massachusettsi osariigis Watertownis paiknev akutootja.

A123, millel oli 2009. aasta aktsiaemis-sioon, valmistab liitiumioonakusid, mis on turvalisemad ja pikaealisemad kui tavapä-rasemad versioonid; selle saladus peitub nanokomposiitmaterjalidest tehtud elekt-roodides. Märkimisväärne on, et firma jõu-dis oma tehnoloogia laboritestidest ärilise tootmiseni vähem kui kolme aastaga. Fir-ma on kasu saanud autotootjate, kes on püüavad meeleheitlikult viia turule elekt-riautosid, tugevast nõudlusest ja valitsu-se 250 miljoni dollarilisest toetusest tema tootmishoonete ehituse rahastamisele.

Aga kolme aasta eest, kui A123 alles lii-kus oma toodete ärikasutusse viimise suu-nas, otsis kaasasutaja Yet-Ming Chiang, MIT materjaliteadlane, juba oma järgmist läbimurret. Töötades alguses A123-s ning hiljem kolleegidega MIT-s ja Rutgersi Üli-koolis, asus ta leiutama tehnoloogiat, mis oleks palju odavam ning lihtsam toota kui olemasolevad liitiumakud. Ta tahtis akut, mis lubaks elektriautodel sõita ühe laadi-misega palju kaugemale, ja annaks prak-tilise mooduse energia salvestamiseks elektrivõrgus. Lahendus: täiesti uut tüüpi tehnoloogia, taas nanomaterjalide põhjal.

Möödunud aastal eraldus A123-st

idufirma 24M, mis testib tehnoloogiat ja võimalusel rakendab seda äriliselt. Ette-võte tahab saavutada energeetikaminis-teeriumi eesmärgi arendada välja elektri-sõidukiakud, mis suudaks anda energiat umbes 250 dollariga kilovatt-tunni kohta, kui praegu on see tavaliselt 500–600 dollarit kilovatt-tunni kohta. Tulemuseks oleks puhtalt elektri jõul liikuva sõiduki aku maksumuse poolitamine. See annaks, ütleb Chiang „võimaluse elektrisõidukeid laiaulatuslikult kasutusele võtta”.

Isegi kui Chiangi uusim aku osutub ebapraktiliseks, illustreerib selle leiu-tamine ja 24M asutamine eeliseid, mis tulenevad energiatehnoloogiate ärilisest rakendamisest, ja innovatsiooni itera-tiivset iseloomu. A123 akud aitasid luua turu, millel saavad konkureerida uuemad saavutused, ja tõid välja esimese põlv-konna tehnoloogia piirangud. Seda ei oleks juhtunud föderaalvalitsuse toeta. Valitsuse poliitika on „abso-luutselt kriitiline”, ütleb Chiang, nii uute akutehnoloogiate uurimisel kui ka olemasolevate kasutuse laiendamisel.

Kuigi mõni alternatiivenergia tehnoloogia võib lõpuks saavu-tada võrgupariteedi, suudavad vähesed, kui üldse keegi, ilma subsiidiumiteta ellu jääda praegu, mil nad oma kulusid ja tõhusust parandavad. Isegi subsiidiumite-ga, sealhulgas maksusoodustuste ja sularahagrantidega, on paljud fossiilkütustest eraldava vahemaa vähendamisel raskustes. Nagu üt-

Tõde seisneb selles, et läbimurdeid ei juhtu kuigi sageli.

28


taaStuvallikad

leb Caltechi Lewis, lähedale jõudmisest ei piisa. Oht seisneb selles, et kui me kes-kendume „energiaimedele” ja liialdame läbimurdetehnoloogiate potentsiaaliga, ununeb vajadus energiamuutuse saavu-tamisele suunatud ühtse riikliku poliitika järele. „Kõik armsad energiatehnoloogiad – põhimõtteliselt kõik taastuvallikad ja kõik võrgust voolu saavad elektrisõidukid – sõltuvad tohututest subsiidiumitest,” ütleb California Ülikooli San Diego linnaku teadlane David Victor. „Ja keegi tegelikult ei tea, milline näeb välja eelarvekasinuse maailm nende tehnoloogiate puhul.”

Puhta energia lahendustel on veel läbida pikk tee, iseäranis energia salvestamisel, taastuvallikate kulu vähendamisel ning akude mahtuvuse ja tootmiskulu paranda-misel. Ettevõtted, nagu 1366 ja eSolar, te-gelevad nende väljakutsetega. Kuid ainult läbimurretele lootmine meie energiamure-de lahendamisel on ebarealistlik. Sellised edusammud peavad aset leidma laiemas, nende energiaallikate rakendamiseks tehtava koordineeritud jõupingutuse kon-tekstis. See nõuab rahvusvahelisi riiklikke strateegiaid, mis toetavad mitte ainult tea-dusuuringuid, vaid ka testimist, ehitamist ja äritarbesse viimist.

Energiaalternatiivide rakendamine saab olema palju kallim ja mõnel moel keeruli-sem kui uute leiutamine. Arvestades täna-päevast poliitilist kliimat ja sidusa energia-poliitika puudumist kogu maailmas, võib selleks tõepoolest imet vaja minna.

Autoriõigused 2011 Technology Review, Inc. Levitaja Tribune Media Services

Päikesemiraaž? – eSolari näidisjaam California osariigis

Lancasteris kasutab 24 000 peeglit ja suudab toota viis megavatti elektrivõimsust.

Kuid eSolaril ei ole USA-s tellimusi selliste jaamade

rajamiseks.


29


taaStuvallikad

„Panime eelmine aasta ühte Tabasalu kortermajja üles ventilatsioonil põhine-va soojusvaheti. Nüüd on meil kaks kuud juba uus prototüüp ja uus projekt – ühen-dasime sealsamas majas viis korterit ka-nalisatsioonil põhineva soojusvahetiga,” räägib PriiEnergia juhatuse esimees Mee-lis Resev.

Ventilatsioonist ja soojusvahetusest on ilmselt paljud kuulnud, selliseid kat-setusi ja tooteid on ka Eestis siin-seal tehtud. Loogika on lihtne – ventilatsiooni kaudu läheb soojus välja, kui see soojus kinni püüda, siis on võimalik sellega sama maja uuesti kütta. Ehk siis soojustagas-tus soojuspumba abiga. „See on ka meie spetsialiteet,” kinnitab Resev. EAS-ilt saa-dud 3211 euro suuruse innotoetuse abiga astuti aga uus samm, kasutades sama põ-himõtet, soojuspumba abiga soojustagas-tust, hoopis kanalisatsiooni puhul.

Resev ütleb, et nad võtsid alustuseks sama maja, kus olid juba varem ventilat-sioonil põhineva lahenduse installeeri-nud. Nüüd sõlmiti ühistuga uus kokkulepe ja ühendati üks püstik ehk viis korterit kanalisatsiooni soojatagastiga. Uusi soo-juspumpasid ei hakatud lisama, kasutati samu, mis ventilatsioonist juba sooja võt-sid. Tuli ainult natuke ümber seadistada. „Prototüüp on kaks kuud käigus olnud. Esimeseks järelduseks on, et töötab küll. Teiseks järelduseks on aga see, et oleme saanud terve hulga uut infot, kuidas too-det ja protsessi paremaks teha,” võtab Resev hetkeseisu kokku.

Energiasäästu teema juurde sattus Resev energiaauditite kaudu, mida ta on aastaid vanadele kortermajadele teinud. Kui aga kaua aega auditeid teha ja prob-leeme uurida, siis hakkate paratamatult

Kanalisatsiooni soojusega maja kütmineMeelis Resevi asutatud PriiEnergia otsib võimalusi, kuidas meie ümber vedelevat ja kasutult raisku minevat energiat kortermajade kütteks saaks kasutada.

mõtlema ka sellele, kuidas neid prob-leeme lahendada. Siis tuligi PriiEnergia asutamine, mille põhialaks on kujunenud erinevad soojuspumbad (maa-, vesi/vesi-, õhk/vesi-, õhk/õhk- ja ventilatsioonisoo-juspumbad). Laiemalt aga lihtsalt see, kuidas kätte saada meie ümber vedelevat energiat – ventilatsioonist, kanalisatsioo-nist, maast ja õhust.

Innoosakust saadud tuhanded eurod

lähevad PriiEnergia puhul Tallinna Teh-nopolile. Resev ütleb, et kanalisatsioonil põhineval soojustagastil ei vajanud ta abi mitte insenertehnilise poole pealt, aga toote turustamiseks. Tehnopolil on side-meid ja kontakte. „Kui tahan uut lahendust Skandinaaviasse müüa, siis ühe inimese firmaga „Tere, mina olen Meelis, Eestist” uutele turgudele ei lähe,” kirjeldab Resev. „Just selles saab Tehnopol mind aidata ja toetada.”

Autor: Mikk Salu, Postimees • Foto: Arno Mikkor

Idee tekkis vanadele korterelamutele energiaauditeid koostades. Pildil maja Lasnamäel.

30


eeSti firma

Insenerlahenduste eksport SkandinaaviasseTartus tegutsev väike inseneribüroo on raudbetoonelementide tootjatele välja töötanud uudse ja odava kinnitusdetaili.

Aprilli alguses sai inseneribüroo Matrico 4000 eurot innovatsiooniosaku toetust. Matrico on aasta aega töötanud kahe noore konstruktori firma. „Kui arhitekt joonistab maja, siis meie roll on vaadata, et see maja püsti seisaks,” selgitab Mat-rico juhatuse liige Heigo Anni. Ehitusinse-neri töö ongi tegelikult Matrico põhitöö. Neile antud 4000-eurone innovatsioo-niosak läheb ühele kõrvalprojektile, mida arendatud – seadmele SB 100. Konkreet-selt kulub raha patendibüroole, kes peab kontrollima, kas ja kuidas saaks Euroopas SB 100 nimelist lahendust kaitsta.

Autor: Mikk Salu, Postimees • Foto: Priit Simson

Tegelikult peitub selle nime SB 100 taga terasvidin, mille abiga saab kinnitada näiteks raudbetoonist treppe või trepima-demeid. Raudbetoonkonstruktsioonide paigaldamises on palju erinevaid, väli-muselt silmapaistmatuid, kuid tegelikult üpris kalleid terasdetaile. Suured Eesti betoonelementide tootjad ostavad selli-seid detaile üpris suure raha eest peami-selt Skandinaaviast sisse. „SB 100 peaks hakkama nendega konkureerima,” räägib Anni „Meie loodud lahendus on odavam, lihtsam, kergemini käsitletav.”

Äriidee järgi tuleb Matricolt lahendus.

Metallitööstused valmistavad allhanke korras seadmed ja klientideks on betoo-nelementide valmistajad. „Esialgu peame silmas just Eesti raudbetoonelementide valmistajaid. Masu on üle käinud, ainult suuremad alles jäänud ja nad otsivad aktiivselt igasuguseid alternatiivseid la-hendusi, mille abiga kulusid ja aega kokku hoida,” kirjeldab Anni turuolukorda „Järg-mise sammuna, isegi suurem eesmärk on aga eksport Skandinaaviasse.” Ajakava näeb äriplaani järgi välja igatahes selline, et augustis-septembris peaks esimesed tarned ära tehtama.

Raudbetoonkonstruktsioonide paigaldamises on palju erinevaid, välimuselt silmapaistmatuid, kuid tegelikult üpris kalleid terasdetaile.


31


eeSti firma

Ajujaht – tugev meeskond on ideest olulisemTänavusel ettevõtluskonkursil „Ajujaht” pea 64 000 euro (ehk nostalgiliselt öeldes miljoni kroo-ni) suurust auhinnafondi jahtivate äriprojektide seast finaali jõudnud kaheksa idee hulgas on žüriiliikmete arvates küll mitu paljulubavat projekti, ent kõige olulisem faktor õnnestumise juures on võimekas ja järjepidev meeskond, kes vaimuvälgatuse ka teoks suudaks teha.

Žüriis SEB-d esindava Mart Maasiku arvates saab „Ajujahti” nüüd juba traditsiooniks nimetada. Ettevõtmi-

se tuntuse kasvu kõrval on järjepidevusel teinegi positiivne külg – see paneb uute si-senejate jaoks lati paika, kuna tõenäoliselt peavad iga järgneva aasta sisenejad ületa-ma eelmise aasta taset, et finaali jõuda.

„Finalistide ambitsioon on kasvav, niisa-muti võime meeskondi laiendada – ollakse valmis laiemalt ja suuremalt mõtlema, al-gideed edasi arendama. Loomulikult pole vähetähtis korraldajate, koolitajate ja men-torite pühendumus, millega sisu ja väärtust projektidesse luuakse,” lisab Maasik.

Webmedia esindaja Taavi Kotka arvates on tänavu finaali pääsenud ideedel märgata-valt suurem potentsiaal õnnestuda, kui seda oli varasematel aastatel – teisisõnu on tema arvates tänavused ideed kvaliteetsemad. Ka mentoriprogrammidest on osalejad Kot-ka sõnul võrreldes varasemate aastatega agaramalt osa võtnud ja see on ideede aren-gu juures selgelt näha.

IT-ärimees Andrei Korobeinik tänavusest võistlusest rääkides siiski nii positiivne ei ole – tase on tema sõnul eelmiste aastate-ga üsna sarnane ja kuigi viimases Ajujahis on ideede poolest näha rohkem pragmatis-mi, on probleemid üldjoontes jäänud ikkagi samaks. „Meeskonnad ei tunne huvi konku-rentide vastu oma valdkonnas, äriplaanid on puudulikud,” leiab Korobeinik. „Kõige täht-sam probleem on aga see, et kuigi konkurss kestab pool aastat, ei näita meeskonnad eri-list progressi. See aga tähendab, et suurem võiduvõimalus on neil, kes progressi ikkagi näitavad – nende puhul on lootust, et ka pä-

rast konkurssi lõppu läheb meeskond oma projektiga edasi.”

Ideede värskuse osas hindasid mitmed žüriiliikmed sel aastal just pragmaatilist lähenemist – nii leidsid küsitletud žüriiliik-mete poolt kõige enam poolehoidu põlev-kivituhast kassiliiva tootmise idee (Plaisir du Chat) ja virtuaalse juurviljaaia projekt (Virtual Garden). Samal ajal toonitasid žüriis osalejad, et lisaks värskele ideele on vaja ka selle täide viimist.

„Minul on finaalis kolm-neli lemmikut ja usun, et neil on päris korralik potentsiaal ole-mas. See muidugi realiseerub vaid siis, kui nad oma projektidest ei loobu,” nendib Koro-beinik. „Eestis on see väga tõsine probleem – idee ja meeskond võivad head olla, kuid kuna inimestel on töökoht ja palgast on raske loo-buda, siis loobuvad nad enda äriprojektist. Ja nii jäävadki need miljonid teenimata.”

Mart Maasiku sõnul tuleb ideede autori-

tel arvestada ka asjaoluga, et potentsiaal ja risk käivad käsikäes – mida laiemalt asi ette võtta, sest suurem on ka ebaõnnestumise tõenäosus. Ent see ei tähenda mitte seda, et peaks alustama väikeste sammudega, vaid pigem seda, et idee ette valmistamisel peab olema ülimalt põhjalik. „Kuna osalevad äriplaanid on veel arenduse faasis, siis fi-naaliks võib olukord paljugi muutuda. Hetkel näen enam mastaabipotentsiaali lemmikloo-made tervisekontrolli rakendusel ja ravimite eelkliinilisteks testideks loodavate hiirte projektis,” lausub Maasik.

Lõpliku õnnestumise jaoks peavad žü-riiliikmed üksmeelsest kõige olulisemaks korraliku meeskonna olemasolu – see on olulisem ka algsest ideest. Maasiku arvates saadab edu tõenäoliselt neid, kelle mees-konnas on hea tasakaal enesekindlusest ja enesekriitikast, kirg teadmisi laiendada ja järjepidevalt otsida parima teekonna „tõde” ja samal ajal astudes reaalseid samme ees-märgi suunas.

„Kõik oleneb meeskonna võimest kaa-sata oma ala spetsialiste ja paindlikkusest, mis puudutab idee arendamist,” arvab Sten Tamkivi asendajana Skype’i žüriis esindav Tiit Paananen. „Selle poolest on kõik finalistid silma paistnud. Rohkem ehk virtuaalne aed ja lemmikloomade tervisekontrolli tarkvara.”

„Kui meeskond on tugev ja idee on kesk-pärane, siis üldjuhul suudavad nad midagi paremat välja mõelda – isegi siis, kui selle peale läheb mitu katset,” ütleb Korobeinik. „Kui idee on hea ja meeskond on kehv, siis idee jääb teostamata – selliseid projekte ole-me iga aasta näinud küll ja küll. Idee ei mak-sa kahjuks midagi, teostus maksab.”

Autor: Priit Liiviste • Foto: Ajujaht32


aJuJaht

FInaLIstIdE tUtVUstUsEd

Energest Hoone Energia-haldussüsteem on riistvara-lis-tarkvaraline intelligentne tööriist, mis annab selle ka-sutajale strateegilist infot et-tevõtte/hoone energiatarbi-mise kohta. Süsteem mõõdab ja analüüsib hoone erinevate tehnoprotsesside ning inim-tegevuse tagajärjel tekkinud energiakulu, andes ettevõtte juhtkonnale sisendinformat-siooni optimeerimisotsuste langetamiseks.

Energiamõõtjatest saadud info viiakse läbi andmekorjesead-me veebiserverisse, kus seda analüüsitakse. Kasutaja pääseb oma informatsioonile ligi veebi teel arvuti või nutitelefoni abiga. Süsteem pakub kasutajale kolme

erinevat kasutajaliidese vaadet: haldusvaade, inseneri vaade ja avaliku displei vaade.

Haldusvaade – sisendinfo pare-maks kulujuhtimiseks ja stratee-giliste optimeerimisotsuste lan-getamiseks

Energest.ee – tõhusam energiakulude juhtimine

OÜ Plaisir du Chat on tootmis-ettevõte, kes toodab põlevkivi-tuhast kassidele allapanu – aitab seeläbi lahendada Eestis tekkiva põlevkivituha probleemi ja pa-kub tarbijale soodsat igapäeva-selt vajalikku toodet.

Eri allikatel on Eestis ligikaudu 100 000 kodukassi, kelle oma-nike hulgas moodustavad too-te ostjad hinnateadliku grupi. Turustamist plaanitakse suurte kaubanduskettide kaudu, kus tootegrupi läbimüük on suu-rim.

Põlevkivituhk on heade ima-vate omadustega, aluseline ja antibakteriaalne ning seejuures madala erikaaluga, mistõttu on toodet lihtne transportida. Põ-levkivituhast toodetud kassiliiv ei ole lemmikloomade ega ini-mese tervisele kahjulik. Sellise kassiliiva tootmine on tunduvalt

plaisir du Chat – kassiliiv põlevkivituhast

Inseneri vaade – täielik ülevaade mõõteandmetest ja omavahe-listest seostest probleemide la-hendamiseksAvaliku displei vaade – oma töö-tajatele ja külastajatele ettevõtte jätkusuutliku kuvandi esitlemi-seks.

vähem kulukas protsess kui kon-kureerivate toodete puhul.

Lisaks on substraat eelnevate protsesside tarbeks maapõuest välja kaevandatud, mistõttu

puuduvad toorainel kaevanda-mis- või kogumiskulud. Toot-misel on madalad tooraine tar-neriskid, sest protsessid, milles tuhk tekib, leiavad aset pidevalt ning jätkuvad ka tulevikus.


33


aJuJaht

Hoolesild (PetcareBridge) on lemmikloomade tervisekorral-duse portaal, mille südameks on tarkvara, mis analüüsib lemmik-looma terviseinfot ja annab selle põhjal tulevikku vaatavaid per-sonaalseid hooldusnõuandeid. Hoolesild aitab loomaomanikul mõista, kuidas terviseproblee-mid tekivad ja kuidas neid enne-tada.Portaali ja koostööpartnerite kaudu pakutakse loomaomani-kele tasuta tervisetesti, tervise-riskide hinnangut ja e-terviseloo teenust. Ainulaadsena maailmas oskab Hoolesild lemmiku prae-guste terviseandmete põhjal en-nustada ka tuleviku terviseriske. Seepärast nimetab ettevõte oma teenuseid kokku intelligentseks e-terviselooks (iPetProfiles). Lisaks pakutakse loomaomani-kule, kes soovib olla terviseris-kidest sammu võrra ees, tasulist tervisemonitooringu teenust. Teenus pakub abi lemmiklooma

hoolesild – Lemmikloona tervisekorraldus

igapäevastes hooldustoimingu-tes, tuletab meelde terviseprot-seduure ja hoiatab ette võimali-ke terviseriskide eest. Hoolesild suunab loomaomaniku kliinikus-se õigel ajal asjakohaste eeltead-misega, tõstes oluliselt kliiniku

vastuvõtu efektiivsust kõigi osa-poolte jaoks.Tasuline tervisemonitooringu teenus on saadaval veebiraken-dusena kodulehelt www.hoo-lesild.ee või nutitelefoni aplikat-sioonina veebipoes.

KPA Scientific OÜ – hepatiidiravimi katseplatvorm

Kollatõve viirus C (HCV) on seotud kroonilise hepatiidi tekkega. Hinnanguliselt põeb HCV kroonilist infektsiooni maailmas umbes 150–200 mil-jonit inimest ning igal aastal registreeritakse kolm-neli mil-jonit uut haigusjuhtu. Aastas sureb hepatiidi C infektsiooni tagajärjel üle miljoni inimese. Infektsiooni sagedasteks taga-järgedeks on maksatsirroos ja maksavähk. Seni puuduvad head HCV-vastased ravimid ja vaktsiinid. Nende väljatöötamist on oluli-selt takistanud väikese ja odava katselooma puudumine (hiir või rott), keda oleks võimalik hepa-tiidi C viirusega nakatada. Uute HCV-vastaste ravimite testimist ning selle patoloogia uurimist takistab asjaolu, et tegu on lii-

gispetsiifilise viirusega, mis na-katab efektiivselt vaid inimesi ja šimpanse.KPA Scientific OÜ on valmista-nud geneetiliselt muundatud hiired, mis omavad inimese pä-ritolu geene, mida on hepatiidi C viirusel vaja maksarakku tun-gimiseks (hiire ja inimese gee-nides on väikesed, kuid olulised erinevused). Neil loomadel põhinevat katse-platvormi kasutakse HCV-vas-taste ravimikandidaatide testi-miseks ravimiarenduse T&A ja eelkliinilises faasis. Loomkatse platvorm aitab ravimiarenda-jatel säästa väga palju raha ja väärtuslikku aega läbipõrunud kliiniliste katsetuste arvel. Hetkel võib olla turul rohkem kui 1500 ravimikandidaati, mis vajaksid kiiret testimist.

34


aJuJaht

Goldensmile – minirulapargid

Quotista.com – tsitaatide portaal

Goldensmile toodab ja müüb minirulaparke, parkide üksikuid elemente, teostab järelhooldust, korraldab üritusi näpuruladele ning rendib parke mitmesugus-teks üritusteks.

Ettevõtte toodangu põhilisteks lõpptarbijateks on noored, vanu-ses 6–18 eluaastat, kuid kindlasti ka kõik teised, kelle elustiili juur-de kuuluvad erinevad ekstreem-sed spordialad, nagu rulatamine, bmx rattasport, lumelauasõit, surfamine jne.

Ettevõtte peamisteks klientideks saavad olema noortekeskused, spordi- ja elustiilikauplused, kau-banduskeskused, kruiisilaevad, mängusaalid/mängumaad, las-tekodud, koolid ja teised lõbus-tusasutused, kus on juba olemas mängunurgad.

Kõik pargid ja nende elemendid on valmistatud looduslikust ko-

dumaisest vineerist ning 80% osas puidutööstuse jääkidest. Kogu toodang on valminud kä-sitööna, parkide kujundamisel kaasatakse rulasõitjate ideid, mõtteid, ettepanekuid. Teisisõ-nu, need on mõeldud sõitjatelt sõitjatele.

Eesmärk on rakendada mini-

parkidel samasugust ehitusteh-noloogiat, disaini ja ehedust, pargielementideks on kõik ühe ja sama suurusjärgu minimude-lid ehk reaalsusele vastavatest materjalidest ja näost. Ükski uus park ei samastu eelmisega – kõik pargid on unikaalsed ja valmis-tatud Eestis.

Kuna inimesed armastavad tih-tipeale koguda tsitaate, et kasu-tada neid sünnipäevakaartidel või lihtsalt eneseväljenduseks blogides või muudes kirjatöö-des, otsustas Quotista mees-kond luua võimaluse erinevate tsitaadikogumike kasutamiseks.

Selleks vahendiks saab olema Quotista.com suhtlusportaal, mille abiga saab lisaks oma tsi-taadikogumiku loomisele jälgida ka teiste liikmete tsitaadikogu-mikke, et sealt midagi endale põnevat leida. Lisaks on olemas ka soovitamise funktsioon, mille abiga saab väärt leide ka teiste-ga jagada.

Esimene sihtgrupp on tootele USA turg, kus Quotista part-ner Amazon on raamatumüügi turuliider. Ühtlasi on Amazon.

com ka Qutista suurim kavan-datud tuluallikas. Süsteem töö-tab sel moel, et Quotista tsitaa-tide juures on viited Amazonis müüdavale raamatutele, millest tsitaadid pärinevad. Kui klient otsustab Quotista portaalis saa-

dud kahe soovituse põhjal juba raamatu osta kandub kaheksa protsenti tema Amazoni arvest Quotistale. Esialgsel hinnangul soetab vähemalt 0,1 protsenti kõigist Quotista kasutajatest mi-dagi ka Amazonist.


35


aJuJaht

trackLog – seiklusspordiüritused reaalajas

Seiklusspordiüritused ja võistlu-sed ei ole kergesti jälgitavad ei korraldajatele ega pealtvaataja-tele. Pealtvaatajad ei ole võist-luse käiguga selle jooksul kursis ja korraldajad ei tea, kus keegi võistleja parasjagu paikneb, et oma logistikat paremini korral-dada ning võistlejaid julgestada. Samuti on sponsorite nähtavus võistluse ajal minimaalne, piir-dudes võistlusel osalejate ja or-ganisaatoritega.

TrackLog pakub ürituste kor-raldajatele oma loodud tark- ja riistvaralist lahendust, mis on mõeldud üritusel osalejate jäl-gimiseks reaalajas. Lahenduse sihtgrupiks on ürituste korralda-jad ja sponsorid. Ürituse pealt-vaatajad ja korraldajad näevad ürituse kulgu reaalajas kaardil, neil on ülevaade ürituse prog-ressist ning sponsorid saavad laiemat kandepinda odavama

raha eest. Samuti lubab plat-vorm üritust uuesti mahamän-gida, mille käigus osalejad saa-vad parendada oma strateegiat, suhelda teiste võistlejatega ning jagada oma tulemusi ja progres-si sõprade-tuttavatega.

Virtual Garden – köögiviljaaed internetis

Virtual Garden on veebipõhine köögiviljaaed, mis lubab nautida reaalset saaki.

Virtual Gardeni eesmärk on ühendada meelalahutuslikul vii-sil mahetootja ja kodumaist ter-vislikku toorainet hindav klient. Veebilahendus laseb kliendil valida endale sobivas suuruses virtuaalne peenar ja peenrale sobivad juurviljad. Kliendi valiku järgi paneb Virtual Garden tai-med mulda, kasvatab neid pa-rimal võimalikul moel ja toime-tab saagi valmides kliendile koju kätte. Kogu kasvatusprotsessi saab klient veebi vahendusel jälgida.

Tagatud on värske, tervislik ja kodumaine toodang kõigile, kel endal on raske aeda pida-da. Virtual Gardeni teenus on

suunatud urbanistlikule, kesk-misest kõrgema sissetulekuga, tehnoloogia- ja trenditeadlikule inimesele. Meie klient peab lugu tervislikest eluviisidest ning on valmis enda ja oma pere tervise

nimel rohkem maksma.

Virtual Gardeni köögiviljad asu-vad veebiaadressil www.virtual-garden.ee ja Facebookis www.facebook.com/vgarden.

Eestis on mõnikümmend üri-tuskorraldajat (orienteerumi-ne, off-road, safarid, jalgratta-seiklused, purjetamine), kellele teenus sobib. Teenust saab pakkuda mõnesajale üritusele aastas.

36


aJuJaht


kõva köide, 472 lk17.95 €

jaPõletavtempokas menuromaan otse Rio de Janeiro tänavatelt!

Jumala linn - Cidade de Deus - on riik riigis, Rio de Janeiro kurikuulsaim slumm, mille tänavad on üle ujutatud nii narkooti-kumidest kui sambarütmidest. Siin võib vägivald plahvatada suvalisel hetkel - narkootikumide, raha või armastuse pärast.

Paulo Linsi romaani fi lmilikult tempokas jutulõng hõlmab kolme aastakümmet ja selle lehekülgedel fi gureerib üle saja erineva tegelase. Läbi kolme noore mehe – Põrgulise, Pääsu ja Väikese Zé – elukäigu kirjeldab teos seda, kuidas pisikurja-tegijate pärusmaaks olnud Rio de Janeiro äärelinnast sai õige pea troopilise kividžungli kõige ohtlikum kant, kus narkosõjas lendu lastud juhusliku kuuli eest ei ole kaitstud mitte keegi.

See on tõestisündinud lugu noortest, kelle jaoks relvad on vaid mänguasjad ja inimelu ei oma erilist väärtust.

Reaalselt aset leidnud sündmustel põhinev „Jumala linn” sai maailmakuulsaks, kui 2002. aastal valmis režissöör Fernando Meirellese samanimeline paljukiidetud fi lm.

Leningradis sündinud USA kirjaniku Gary Shteyngarti mullu ilmunud raamat „Super Sad True Love Story”

kirjeldab elu umbmäärases lähitulevikus, mil maailma kõige mõjukamaks isikuks on tõusnud Hiina keskpanga juht, kelle Ühendriikide-visiidi eel puhastatakse Manhattan kõigist heidikutest – võlgu olev riik ei taha kreeditorile näidata, kui pankrotis tegelikult on.

Tegelikult on säärane asjade käik siis-ki üpris ulmeline. Kui ükski praegustest tärkavatest majandustest kerkiks rikaste riikide hulka, oleks tegemist märkimis-väärse nihkega maailma majandusaja-loos. Nimelt on rikaste riikide pere olnud aastasadu äärmiselt kinnine, sinna ei ole märkimisväärselt liikmeid lisandunud ega sellest ole ka vanu välja langenud.

Briti majandusteadlane Angus Maddis-on on välja arvutanud 26 riigi tootlikkuse andmed aastal 1820. Kui need riigid toot-likkuse alusel järjestada, siis esimese 16 hulgast on praegu vaeseim riik Hispaania, ülejäänud kümnest on aga praeguseks rikaste hulka jõudnud vaid Soome ja Jaa-pan. Aastal 1870 olid kümme tootlikumat riiki Belgia, Holland, Saksamaa, Suurbri-tannia, Šveits, Taani, Austraalia, Kanada, USA, Uus-Meremaa. Nagu näha, asusid need kõik Euroopa südames või siis oli tegu ingliskeelsete kolonistide poolt hõi-vatud territooriumidega. Sellest nimekir-jast on Uus-Meremaa ainus, kelle kuulu-mise jõukate riikide sekka saab praegu kahtluse alla asetada.

Kui kindel ikkagi on Hiina võidukäik?Rikkad riigid on rikkad ka selle sajandi keskpaigas. Ehk saab rikkamaks ka mõni vaene.

Tehnoloogilisi liiderriike on pärast 18. sajandi keskel toimunud tööstusrevo-lutsiooni olnud kaks (tingimisi ehk neli) – kõigepealt Suurbritannia, seejärel USA, kellele võiks vast lisada ka Saksamaa ning Jaapani.

Küll sobiks Hiina – ja ka teiste vaese-mate riikide – esiletõus kokku mudeliga, mille 1990-ndate keskel töötasid välja majandusteadlased Anthony Venables ja Paul Krugman. Selles alustavad kaks piirkonda omavahel kaubavahetust – näiteks sellepärast, et transpordikulu on varasemaga võrreldes märksa alanenud. Esialgu soosib olukord seda piirkonda, kus juba varem oli tööstussektor arene-num – sealsetel ettevõtetel on parem info ja ligipääs nii tarnijatele kui ka turgude-le. Selles piirkonnas kasvavad inimeste sissetulek, teine kujuneb äärealaks. Kui aga transpordikulu veelgi väheneb, satub ühel hetkel eelisrolli aga hoopis senine ääreala, tänu oma madalale palgakulule. Arenenuma tööstussektoriga piirkonna teadmised turust ei ole lihtsalt enam nii palju väärt.

Erinevaid katseid kaugemasse tule-vikku piiluda on aegade jooksul olnud mitmeid. Üks värskemaid on Citigroupi peaökonomisti Willem Buiteri ja tema al-luva Ebrahim Rahbari uuring*, milles nad püüavad välja selgitada, millised on tõe-näolised maailma majanduskasvu moo-torid aastail 2010–50. Selleks panid nad tööle poolsada Citigroupi ökonomisti ja la-sid neil prognoosida 58 riigi järgmise nel-

Prognoos: Brasiilia ja Venemaa langevad sajandi keskpaigaks kiirelt arenevate riikide hulgast välja.

ja kümnendi majanduskasvu. Appi võtsid nad ka viimase kümne aasta kogutoodan-gu näitajad ja majandusteaduslikud tööd pikaajalise kasvu tegurite kohta.

Järeldused on üsnagi huvitavad. Küm-ne aasta eest mõtles investeerimispanga Goldman Sachs tollane peaökonomist Jim O’Neill nelja suurema kiirelt kasvava vae-

Autor: Erik Aru • Fotod: Reuters38


maJanduSareng

ning seda, millise algtasemega oli riikides rahvatulu inimese kohta.

Ilmselt ei üllata kedagi, kes end vii-maste aastate rahvusvahelise majandu-se diskussioonidega kursis on hoidnud, kui öelda, et üheteistkümnest riigist, mis on Buiteri ja Rahmani hinnangul järgmise nelja aastakümne maailma kasvumooto-riteks, pärineb üheksa Aasiast. Küll võib aga paljusid jahmatada, et ülejäänud kaks on Aafrikast. SKP poolest edestab Hii-na prognoosi järgi aastaks 2020 USA-d, sajandi keskpaigaks aga võtab liidrirolli India. Tuleb ent arvesse võtta seda, et hoolimata neljast aastakümnest võim-sast kasvust oleks Hiina SKP inimese kohta sajandi keskpaigaks vaevalt pool USA omast. Prognoosi üks võtmejäreldusi ongi: tänased rikkad riigid on ka homme rikkad.

Võib muidugi küsida, milline on üldse sääraste praegust olukorda ja minevikku ekstrapoleerivate prognooside väärtus? Ajalooliselt ei ole see kuigi suur olnud. Mõne riigi ühe aastakümne majanduskas-vu seos järgnevate aastakümnete majan-duskasvuga on üpriski nõrk. Mis viitab sel-lele, et lugupeetav professor Buiter võttis säärase näpuharjutuse ette tõenäoliselt pigem sellepärast, et ülemused nõudsid – mitte et ta ise sellesse ülearu usuks.

Hiljaaegu on räägitud ka majandus-likust paratamatusest, mis Hiina aren-gutempot võib pidurdada – teatavast jõukusastmest alates ongi areng lihtsalt aeglasem. Selle mõjul on kolm majandus-teadlast avaldanud uuringu**, milles nad vaatlevad maailma riikide majandusand-meid alates aastast 1957. Nad järeldavad, et kiiresti arenevate riikide kasv pidurdub järsult – vähemalt kahe protsendipunkti võrra – siis, kui nende rahvatulu inime-se kohta jõuab umbes 17 000 dollarini

sema riigi tarbeks välja lühendi BRIC, mis moodustus Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina ingliskeelsete nimede esitähtedest. Buiter ja Rahmani arvates kaht esimest selle sajandi keskpaigaks enam kiirelt arenevate riikide hulgas ei ole. Ühest kül-jest on need kaks teistest märksa rikka-mad. Teisalt tuleb mängu asjaolu, et kum-magi põhivarainvesteeringute osakaal ei ole suutnud püsivalt kerkida üle 20 prot-sendi SKP-st. Kolmandaks hakkab ühest hetkest alates suuremat rolli mängima institutsioonide kvaliteet – sellega on Brasiilial, iseäranis aga Venemaal suhte-liselt kehvasti.

Põhivarainvesteeringute kõrval kasu-tasid Buiter ja Rahmani prognoosimisel veel viit tegurit – sisemajanduse säästu määra, inimkapitali, institutsioonide kva-liteedi ja kaubanduse avatuse näitajaid

16 riigi seast, mis olid kahe sajandi eest maailma tootlikumad, on praegu vaeseim Hispaania.

Hiina arengutempo võib pidurduda, kui rahvatulu inimese kohta jõuab 17 000 dollarini.


39


maJanduSareng

üKstEIst KasVUMOOtOrIt

Vaesetosin riiki, kes aitavad järg-mise neljakümne aasta vältel hoi-da maailma majanduskasvu kesk-miselt üle nelja protsendi juures (aastail 2010–30 4,6 protsenti, aastail 2030–50 3,8 protsenti), on Citigroupi peaökonomisti Willem Buiteri ja tema kollegi Ebrahim Rah-mani meelest Bangladesh, Egiptus, Filipiinid, Hiina, India, Indoneesia, Iraak, Mongoolia, Nigeeria, Sri Lanka ja Vietnam.

(2005. aasta hindades mõõdetuna). Sel-le lävepakuni peaks Hiina jõudma 2015. aastaks või varsti pärast seda. Seejuu-res avastasid nad tõsiasja, et kasvu pi-durdumine on tõenäolisem riikides, mis püüavad hoida oma valuuta reaalset vahetuskurssi alahinnatuna. Poliitili-sed süüdistused Hiina suunas lendavad küll tavaliselt nominaalse vahetuskursi aadressil, kuid riigi valitsus pingutab – mitte küll alati edukalt – sellegi nimel, et reaalne vahetuskurss ülemäära ei tu-gevneks.

Ainuüksi Hiinat vaadates saab klaari-maks, kui palju ebaselgust kõigis tulevi-kuennustustes peitub. Hiinat külastanud Lääne ärimeestel leidub alati hulgaliselt kiidusõnu selle aadressil, kui tõhusalt riigis kõik asjad partei ja valitsuse tak-tikepi järgi käivad. Hiina juhid ise oleks ilmselt äärmiselt rahul, kui olukord nen-de seisukohast tõepoolest sedavõrd hea oleks. Riigis valitsev ebavõrdsus tekitab pingeid, mida keskvõim on seni suut-nud vaos hoida. Kui kaua, ei oska keegi öelda. Hiina valitsus on oma eeskujuks seadnud Singapuri ja Hongkongi (mis ei ole kumbki erilise demokraatia poolest silma paistnud), kuid samas pelgab jäl-jendada nende suhteliselt õhukest va-litsust.

Nagu nentis president Barack Obama endine peamajandusnõunik Larry Sum-mers intervjuus ajakirjale The Internatio-nal Economy: „President John Kennedy suri uskudes, et aastaks 1985 on Vene-maa rikkam kui USA. Iga Harvard Busi-ness Review 1990-ndate alguse number sisaldas mõnd nalja või viidet, et külm sõda on lõppenud ning Jaapan ja Sak-samaa võitsid selle. Ezra Vogeli 1979. aasta raamat „Japan As Number One” oli bestseller. Kuid ükski neist ettekuulu-tustest ei osutunud tõeks.”

* Willem H.Buiter, Ebrahim Rahba-ri. Global Growth Generators: Moving Beyond Emerging Markets and BRICs. CEPR Policy Insight No.55, April 2011,

** Barry Eichengreen, Donghyun Park, Kwanho Shin. When Fast Growing Econo-mies Slow Down: International Evidence and Implications for China. NBER Working Paper No. 16919, March 2011 Oleks vaid majanduski sama selgesti kontrollitav kui see tuumajaama juhtimispult Qinshanis.

40


maJanduSareng

EEsti innovatsiooniajakiri HEI mai 2011Eesti Päevalehe topeltkülg. On, millest rääkida.

Kas lehte müüb hirmus pealkiri, suur skandaal või eluline lugu?

Inimene tänavalt, kell 17.48

Märtsis käis Euroopa Komisjon välja kava ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) keh-

testamiseks. Muu hulgas lubab komisjon, et „üldkokkuvõttes pakub CCCTB teadus-tegevuse ja innovatsiooni jaoks paremat keskkonda kui enamiku liikmesriikide praegused ettevõtte tulumaksu süstee-mid”.

Ühe peamise präänikuna tuuakse esile see, et üldine amortisatsioonieeskiri eel-dab väga kiiret tehnilist progressi, nii et esimesel kolmel aastal võib maha arvata peaaegu 60% varade väärtusest. Teisena see, et teadlaste töötasud saab nende maksmise aastal täielikult maksustamis-baasist maha arvata olenemata sellest, millal teadusuuringute tulemused kätte-saadavaks muutuvad, ja lubatud on ka teadushoonete kulude sajaprotsendiline vahetu mahaarvamine.

Ainult Eestis tegutsevat ettevõtet, kus muudkui uuritakse-arendatakse ja kasu-mit (veel) ei teenita, sellega ei köida, sest säärane firma ei maksa nagunii tulumak-

Eesti oleks Euroopa ühtse maksubaasi kehtestamisel kaotajariikide hulgasÜhtse maksubaasi kehtestamine looks Euroopas eeldused ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks ja tarbetu maksukonkurentsi vältimiseks.

su, olgu amortiseerimise tempo tema sise-mises arvestuses milline tahes. Tasakaa-lukamas arengustaadiumis, kus ettevõte teenib kasumit ja omanikel on huvi seda välja võtta, või mitmes Euroopa riigis allük-susi omavale ettevõttele võiks aga CCCTB reaalsuseks saamine tõepoolest kasulik olla.

Seda, et praegusel rahvusvaheli-ses maksukorralduses ja siirdehindade (omavahel seotud isikute vahel toimu-nud tehingute hindade) regulatsioonis on suuri puudusi, demonstreerib näiteks Ka-nada majandusarvestusprofessori Jean Pierre Vidal paari aasta tagune analüüs

farmaatsiafirma GlaxoSmithKline’i juhtu-mi kohta. Nimelt võtsid Kanada võimud GlaxoSmithKline’i uurimise alla ravimi pärast, mida see importis oma Singapuri allüksusest. Riik süüdistas ettevõtet Ka-nadas teenitud kasumi väljaviimises siir-dehindade abiga, sest jutuksoleva ravimi hind oli umbes 250% kõrgem samasuguste geneeriliste ravimite hinnast – esimese astme kohtus jäigi GlaxoSmithKline süüdi. Vidal juhib aga tähelepanu sellele, et tege-mist on originaalravimiga, mis on välja töö-tatud Šveitsis, brändiarendus on tehtud Suurbritannias ning tootmine Singapuris – seega on majanduslikult õigustatud ra-vimimüügist saadud kasumi välja viimine Kanadast, kus toimus ainult jaotus ja tu-rundus. Ilma tootearenduseta ja brändi puudumisel tõenäoliselt oleks selle ravimi müügikasum Kanadas nullilähedane.

Teisele ilmekale faktile juhib kirjutises „The EU CCCTB Proposal: A Critical Apprai-sal” tähelepanu Wieni Majandusülikooli professor Martin Zagler. Nimelt on ette-võtte tulumaksumäär aja jooksul muudkui

Teadlaste töötasud saab nende maksmi-se aastal täielikult maksustamisbaasist maha arvata.

Autor: villu Zirnask • Foto: Reuters42


makSunduS

langenud – 1980. aastate alguses oli OECD mediaanmaksumäär 35 protsendi ringis, praegu on alla 25 protsendi. Samuti on vähenenud vahed eri riikide maksumää-rade vahel. Aga OECD riikide laekumised ettevõtte tulumaksust ei ole samal ajal langenud, mis tähendab ühte või mitut järgmistest: ettevõtete kasumid peavad olema kasvanud, maksubaas peab olema laienenud, kasvanud peab olema omaka-pitali eelistamine võõrkapitalile (seda em-piirilised andmed ei kinnita), madalamad maksumäärad peavad olema tekitanud rohkem ettevõtlust (rohkem töövõtjaid on hakanud ettevõtjaks). Maksubaasi laien-damisel ja ettevõtjaks hakkamisel on aga piirid, mis tähendab, et lõpuks viib riikide-vaheline maksukonkurents maksutulude vähenemisele ehk ummikusse.

Põhimõtteliselt on idee Euroopa üht-sest maksubaasist seega mõistlik mõte – loob eeldused ettevõtete halduskoor-muse vähenemiseks ja piirab otstarbetut maksukonkurentsi. EL-i ettevõtete tulu-maksumäära harmoniseerimist soovitati esimest korda 1962. aastal Neumarki raportis ja 1970. aastal Van den Tempeli raportis. Neid ei võetud kuulda, nagu ei saanud asja ka 1975. aastal koostatud ettepanekutest ja 1992. aasta Rudingi raporti soovitustest. Praegu päevakorras oleva ühtse maksubaasi ettepaneku otse-ne eelkäija on 2001. aastal avaldatud Bol-kesteini raport. Nüüdseks – 50 aastaga – on siis jõutud vägagi konkreetse plaanini, mille saamine eurodirektiiviks võib ikkagi veel mägede taga olla.

CCCTB algatust on varem toetanud Sak-samaa ja Prantsusmaa, kuid kõikvõimaliku harmoniseerimise suhtes tõrges Suurbri-tannia on vastu, samuti Iirimaa ja kõhkleval seisukohal olevaid riike on veelgi. Lühidalt, on ebatõenäoline, et ettepanek saab kõigi 27 liikmesriigi toetuse, mis on vajalik selle vastuvõtmiseks. Küll aga on tõenäoline, et asjaga minnakse edasi nn tõhustatud koostöö raames, milleks on vajalik vähe-malt üheksa liikmesriigi kokkulepe.

Ernst & Youngi maksuosakonna juht-konsultant Hedi Wahtramäe ütleb oma kommentaaris, et Eesti on varem avalda-nud põhimõttelist toetust Euroopa Liidu ühtses konsolideeritud äriühingute mak-subaasis kokkuleppimisele tingimusel, et säilib liikmesriikide valikuvabadus ette-võtte tulumaksumäära osas.

Vabadus maksumäära määrata liikmes-

riikidel säilib, samuti jääks ettevõtete endi otsustada, kas nad võtavad CCCTB kasutu-sele või mitte. Äriühingud, kes otsustavad CCCTB süsteemi kasutama hakata, peavad seda praeguse ettepaneku kohaselt tege-ma vähemalt viis aastat. Euroopa Komis-jon ise hindab, et CCCTB aitaks Euroopa äriühingutel säästa 0,7 miljardit eurot regulatsioonile vastavusega seotud kulu-de vähenemiselt, miljard eurot piiriülese laienemise kulude vähenemiselt ja 1,3 mil-jardit eurot seoses konsolideerimisega (õi-gusega ühes liikmesriigis tekkinud kahjum tasaarvestada mujalt saadud kasumiga).

CCCTB rakendamise makromajandus-likku mõju hinnanud Leon Bettendorf, Mic-hael P. Devereux, Simon Loretz ja Albert van der Horst („The economic effects of EU-reforms in corporate income tax sys-tems”) leidsid, et EL-ile kui tervikule aval-daks muutus vähe mõju – nende mudel näitas, et SKP suureneks 0,1% ja tööhõive 0,03%. Riigiti oleks aga erinevused suured, ulatudes 4,5-protsendisest SKP kaotu-sest Belgias üheprotsendise võiduni His-paanias. Eesti oleks nende simulatsiooni kohaselt samuti kaotavate riikide hulgas. Kasu tõuseks maksureformist siis, kui ka maksumäärasid ühtlustataks, sest see vähendaks maksuplaneerimist ja kapitali jagunemise moonutusi EL-i piires. Ja kui maksubaasi hulka lisataks mahaarvami-ne omakapitali kajastamiseks, et vähen-dada võõr- ja omakapitaliga rahastamise ebavõrdset kohtlemist, oleks majanduslik kasu maksureformist veelgi suurem.

Eks CCCTB praegu ettepandud kujul ongi oma olemuselt ajutine lahendus, sest näiteks kahte eraldi maksusüsteemi – kohalikku ja üleeuroopalist – pole väga mõistlik käigus hoida, loogiline oleks har-moniseerimisega palju kaugemale min-na. Aga kui CCCTB teoks saamine on nüüd ilmselt ainult aastate küsimus, siis sellest kaugemale minek on aastakümneid nõu-dev teema.

Lõpuks viib riikidevaheline maksukonkurents maksutulude vähenemisele ehk ummikusse.


43


makSunduS

Jonathon Cummings on Põhja-Ca-rolina osariigis Durhamis asuva Duke’i Ülikooli Fuqua Ärikõrgkooli

juhtimisdotsent. Carol Pletcher on Min-nesota osariigis St. Paulis paikneva in-novatsiooni nõustamise firma Pletcher Inc. president.

Projektid, mis on mitterutiinsed, kee-rukad ja nõuavad tugevaid teadmisi, on tänapäeva organisatsioonide juhtidele väljakutseks. Selliste teadmistemahukate projektidega toime tulemiseks vajalik os-kusteave on sageli ootamatu, keerukas, subjektiivne ning jaotunud üle terve orga-nisatsiooni. Selliste ülesannete lahenda-miseks koostavad organisatsioonide juhid sageli projektimeeskondi, sest on vähem tõenäoline, et üksiku töötaja igapäevane töö võiks viia ihaldatud sihini.

Uurimaks faktoreid, mis mõjutavad teadmistemahukate projektide kallal töö-tavate meeskondade edu, vaatlesime projektitiimide tunnustamise programmi ühes suures mitmerahvuselises toiduai-nefirmas. Selle uuringu osana küsitlesi-me ettevõtte projektimeeskondade 1304 liiget, et tuvastada olulisemaid omadusi, mis soosivad edu teadmistemahukas töös. Seejärel võrdlesime projektimeeskondade vastuseid nende töö edukusega ettevõtte seisukohalt, vaadates tiimide tunnustus-programmis projektide tulemuste tähtsu-sele antud hinnanguid.

Miks projektivõrgustikud projektimeeskondadele tuule alla teevad?Oskusteabe leidmine keerukate teadmistemahukate meeskonnaprojektide tarbeks on tõeline väljakutse. Siinkohal tuleb mängu projektivõrgustik. Tõlge ajakirjast MIT Sloan Management Review.

Oma uuringu põhjal tutvustame selles artiklis strateegiat, projektivõrgustikku, kui olulist vahendit teadmistemahuka töö sooritamiseks. Tavapäraselt koosnevad projektivõrgustikud meeskonnaliikmete põhikomplektist, kes toovad oma isikli-kest võrgustikest täiendavaid panustajaid (nagu ettevõtte muid töötajaid, tarnijaid, nõustajaid või kliente), kes suudavad anda teadmisi, infot ja tagasisidet tiimi ülesan-de tarbeks. Projektivõrgustik seega lõikab kasu nii projektimeeskonnast tervikuna kui ka liikmete isiklikest võrgustikest. Vas-tupidi projektimeeskonnale, mis toetub ainult liikmete teadmistele või isiklikule võrgustikule, mida üksikisikud kasutavad oma individuaalsete probleemide lahenda-miseks, ühendab projektivõrgustik mees-konnaliikmete teadmised tiimiliikmete isiklike võrgustike probleemilahendamis-võimega, et saavutada projekti eesmärk. Projektimeeskonna liikmete teadmiste ühendamine nende isiklike võrgustike või-mekusega ongi see, mis eristab projekti-võrgustikku teistsugustest individuaalse-test ja tiimipõhistest töövormidest.

Näitlikustamaks, kuidas projektivõr-gustike ideed saab äris rakendada, vas-tandame suure toiduainefirma tiimide tunnustamise programmi finaali jõudnud meeskondi sellest välja jäänutega. 177 projektimeeskonnal ja üle 1300 põhimees-konnaliikmel põhinevad empiirilised tõen-did näitavad, kuidas projektivõrgustiku kasutamine eristab finaali jõudnud mees-kondi mittefinalistidest. Lisaks sellele de-monstreerime mittefinalistide ja finalisti-de erinevust kolme võrdluspaari kaasuse abil kolmes kategoorias: tooteinnovat-sioon, klienditeenindus ja äriprotsesside täiustamine.

Empiirilised andmed projektimeeskonda-delt ja tiimiliikmetelt viitavad, et keskmiselt ei olnud finalistidest ning mittefinalistidest projektimeeskondadel olulist erinevust mit-me projektinäitaja poolest: ressursid, pro-jekti liikmeskond või muudatused projektis. Ressursside hulka kuulusid raha/finantside, personali/inimressursside ja teabe/mater-jalide kättesaadavus. Projekti liikmeskonna alla kuulusid kvalifitseeritud liikmete ole-masolu, rollide ja vastutuse korralik mää-ramine ning tööülesannete tõhus jagamine meeskonnaliikmete vahel. Muutused projek-tis hõlmasid liikmete või juhtide vahetumist või fookuse nihkumist muudatuste pärast ettevõttes. Tegelikult, finalistist, poolfina-listist ja mittefinalistist projektimeeskon-dade vastuste järgi olid neil kõigil sellisel tasemel ressursid ja liikmeskond ning vähe

Projektivõrgustik lõi-kab kasu nii projek-timeeskonnast tervi-kuna kui ka liikmete isiklikest võrgustikest.

Autor: Jonathon Cummings, Carol Pletcher • Foto: iStockphoto44


tiimitöö

muutusi projektis. Viie punkti skaalal (ühele vastab „üldse mitte” ja viiele vastab „palju”) kinnitasid meeskonnad, et neil olid piisavad ressursid (umbes neli viiest), stabiilne liik-meskond (umbes neli viiest) ja piiratud hulk projektimuutusi (umbes kaks viiest).

Siiski, ühes vallas oli finalistist ja mitte-finalistist meeskondade vahel märkimis-väärne erinevus: finaalijõudnud projekti-del oli rohkem täiendavaid panustajaid. Mittefinalistist projektid teatasid keskmi-selt kahest ja poolest täiendavast panus-tajast, samal ajal kui poolfinalistidel oli neid keskmiselt kolm ning finalistidel neli ja pool. Pärast projektikarakteristikute, projekti põhimeeskonna suuruse ja muude osalemisega seotud teguritega arvesta-mist osutus täiendavate panustajate arv positiivseks ning oluliseks edukuuluta-jaks. Kokkuvõttes, empiirilised analüüsid toetavad meie väidet, et projektimees-konnad on kriitilise tähtsusega ja määrav mehhanism edu saavutamisel teadmiste-mahukas töös.

PRoJEKTivõRguSTiKE EELiSED

Projektivõrgustike kontseptsioon põhineb hulgal teadustöödel, sealhulgas projekti-

meeskondade, sotsiaalvõrgustike ja pii-rete ületamise uuringutel.1 Projektimees-kondade või üldisemalt meeskondade uuringud on tegelenud tiimiliikmete teabe ja liikmeskonna rolliga projektimeeskonna tulemuste prognoosimisel.2 Sotsiaalvõr-gustike uuringud on vaadelnud võrgusti-kus oleva teabe ja võrgustiku struktuuri rolli prognoosimaks tulemusi indiviidide jaoks.3 Ja piirete ületamise uuringud on jälginud, kuidas indiviidid sildavad erine-vaid organisatsioone ja meeskonnaliikmed loovad väljaspool tiimi sidemeid teistega väliskeskkonnas.4

Projektivõrgustikud kasutavad ära meeskondade uurijate märgatud eeliseid, nagu liikmete kohustumus ja pühendumus, kuid võivad üle saada riskidest, mis seon-duvad väikese rühma piiratud perspek-tiiviga, astudes projekti kohta tagasiside saamiseks üle tiimi piiride. Projektivõrgus-tikud võivad ära kasutada ka eeliseid, mis on seotud liikmetega, kes ületavad organi-satsioonilisi piire uute ideede ja teadmis-tele laiema juurdepääsu saamiseks, samal ajal tekitab meeskonna struktuur vastu-tuse, mis võib puududa ebaformaalsetes isiklikes võrgustikes. Projektivõrgustikud

hoiavad seega stabiilset baasi meeskonna liikmete näol, rakendades samal ajal vaja-duse korral dünaamiliselt liikmete isiklike võrgustike teadmisi. Projektimeeskonna eeliste kombineerimine isikliku võrgustiku eelistega võib suurendada eduvõimalusi juhtudel, kus ülesande lahendamiseks va-jalik teave on mitterutiinne ja keerukas.

Juhtidel sageli ei ole luksust noppida täpselt neid liikmeid, keda nad projekti-meeskonda tahaksid; nad võivad olla sun-nitud leppima nendega, kes on parajasti vabad. Projektivõrgustike julgustamine lubab juhtidel vaadata kaugemale põhi-meeskonnast ja kasutada ära seda, mida projektivälistel panustajatel on pakkuda. Näiteks võivad projektimeeskonna liikmed pöörduda kolleegide ja teiste osapoolte poole projekti kohta nõu, oskusteabe ja tagasiside saamiseks. Näitlikustamaks, kuidas projektivõrgustike kontseptsioon praktikas toimib, vastandame finaalijõud-nud ja mittefinalistidest projektimees-kondi tiimide tunnustamise programmist, mida me uurisime. Tiimide tunnustamise programm kaalus meeskondi kolmes kate-goorias, tooteinnovatsiooni, klienditeenin-duse ja äriprotsesside täiustamise vallas, seepärast võrdleme igas kategoorias üht finalistist meeskonda selles kategoorias finaali mittejõudnud tiimiga.

TooTEinnovATSiooni PRoJEKTivõRguSTiK

Innovatsiooni kategoorias anti kahele ühesarnase suurusega äriüksustest pärit funktsioonideülesele projektimeeskon-nale mõlemale ülesanded, mis hõlmasid ainulaadsete toiduosiste disaini, arendust ja ärilist rakendamist. Aga meeskonnad lähenesid oma ülesandele erinevalt. Inno-vatsiooniprojekt B, finaali mittejõudnud tiim, arendas välja tooteliini laienduse, mis põhines tehnilisel ja tootmisalasel teabel, mis oli olemas põhimeeskonnal. Innovat-siooniprojekt A, finalist, vastupidi töötas välja terve uue toiduosiste klassi, raken-

MILLE pOOLEst FInaaLIjõUdnUd MEEsKOnnad ErInEsId?

Suure toiduainefirma tiimide tunnustamise programmi uurimine ei paljastanud olulisi erinevusi finalistist ja mittefinalistist meeskon-dade vahel projekti ressursside, projekti liikmeskonna ega projek-timuudatuste osas. Küll aga näitasid tulemused olulist vahet mees-konna töösse panustanud tiimiväliste inimeste arvus – finaalijõudnud meeskondadel oli keskmiselt suurem projektivõrgustik

Meeskonnaga seotud väliste panustajate arv keskmiselt

Hinnang meeskonnale liikmete poolt

(Väga) 5

4

(Mõnevõrra) 3

2

(Üldse mitte) 1

Mittefinalistid

Poolfinalistid

Finalistid

Projekti ressursside

piisavus

Stabiilne liikmeskond

Projektis tehtud

muudatusi

5

4

3

2

1

0

Juhtidel sageli ei ole luksust noppida täp-selt neid liikmeid, keda nad projekti-meeskonda tahaksid.


45


tiimitöö

dades laiaulatuslikku projektivõrgustikku, kuhu kuulusid tehnilised eksperdid ja osa-pooled nii ettevõtte seest kui ka väljast.

Innovatsiooniprojekti A meeskond hõl-mas rea funktsioone – müük, turundus, T&A ja protsessiarendus – ning paiknes kuues USA osariigis üheksas asukohas. Läbi oma projektivõrgustiku hankis in-novatsiooniprojekt A vajaliku toidualase info, mis oli nende klientidel säärast tüüpi osise rakenduste kohta. Lisaks täiendasid meeskonna põhiliikmed oma teadmisi, ra-kendades nii ettevõttesiseste kolleegide kui ka väliste tarnijate toiduainete tootmi-se alast oskusteavet. Kuigi tegu ei olnud meeskonna põhiliikmetega, olid kõik need kontaktid osa projektivõrgustikust.

Innovatsiooniprojekti A meeskonna põ-hiliikmed kaasasid aktiivselt ka turundus-eksperte, et analüüsida turu mootoreid, positsioneerimislauseid ja uue osiseklas-si võimalikke rakendusi arendamaks sel moel teadmisi klientide heakskiidu kohta. Lisaks kasutasid innovatsiooniprojekti A meeskonna liikmed tehnilisi asjatundjaid, et viia läbi kliinilisi mõju-uuringuid ja toksi-lisuse uuringuid, et tekitada regulaatorite-poolse ülevaatuse tarbeks vajalikku infot ja teadmisi. Nad algatasid ühise arendus-programmi neile vajaliku tooraine juhtiva tootjaga ja korraldasid uurimisprogram-mis mitu laborit, et mõista tooraine olulisi omadusi. Seega kasutas projektimees-kond liikmete isiklikke võrgustikke, et la-hendada hulk probleeme ja arendada välja auahne projekti edasiviimiseks vajalik os-kusteave.

Innovatsiooniprojekt B meeskond oli koostööettevõtmine, mis hõlmas Euroo-pas asuvat T&A-d, USA brändihaldust, USA tootmisteenuseid ja USA tooteliini müü-gitiimi. Meeskond suutis laiendada ole-masolevat tooteperekonda ja rahuldada klientide vajadusi. Projektimeeskonna liik-med lähenesid oma ülesandele toetudes omaenda tehnilistele ja turuteadmistele olemasoleva toote kohta. Võimalik, et pro-jektivõrgustik oleks loonud kvalitatiivselt teistsuguse tulemuse, kuid lõpuks sai tiim hakkama tooteliini laiendamisega.

KLiEnDiTEEninDuSE PRoJEKTivõRguSTiK

Teist näidet sellest, millist rolli projektivõr-gustikud võivad mängida, saab näha, kui võrrelda kaht klienditeeninduse projekti-

meeskonda, millele mõlemale anti ülesan-deks olemasolevad toidutooted ümber for-muleerida vastavalt turutrendidele. Toidu ümberformuleerimine on peen ja keerukas protsess, sest originaaltoote on kliendid juba heaks kiitnud. Klienditeeninduspro-jekt B, finaali mittejõudnud meeskond, andis kliendile ümber formuleeritud toidu-toote, et säilitada olemasolev müügisuhe; ülesande sooritamiseks toetus meeskond eeskätt oma põhiliikmete teadmistele, mida täiendas kliendilt saadud info. Klien-diteenindusprojekt A, finalist, vastupidi kasutas laia klientide, nõustajate ja tööta-

KUIdas prOjEKtIVõrGUstIKUd LaIEndaVad MEEsKOnna haarEt?Kõik all kujutatud kuus projekti osalesid ettevõttes loodud tunnus-tusprogrammis. Kolm selles artiklis kirjeldatud finaalijõudnud pro-jekti sisaldasid rohkem väliseid panustajaid kui kolm mittefinalistist projekti. nagu näited illustreerivad, pärinevad meeskonnavälised panustajad eri allikatest.

MittefinalistidFinalistid

Innovatsiooni-projekt a

Innovatsiooni-projekt b

tooteinno-vatsiooni projektid

Tarnijad

Tehnilised ja turunduseksperdid

Kliendid

Klienditeenindus-projekt a

Klienditeenindus-projekt b

Kliendi-teenindus-projektid

Ettevõtte töötajad

KliendiuurijadKliendirühmad

Klient

Äriprojekt a Äriprojekt b

Äriprotsesside täiustamise projektid

Rakendus-spetsialistid

Toote kliendidTranspordi- ja

regulatsioonieksperdid

Meeskonnavälised panustajad

Põhimeeskonna liikmed

Finaalijõudnud projektidel oli rohkem täiendavaid panustajaid.

46


tiimitöö

jate võrgustikku lisaks põhimeeskonnale, et töötada välja kliendile kõikehõlmav üle-ilmne lahendus ning saada endale oluline hulk uut käivet.

Klienditeenindusprojekti A puhul ei ol-nud laiaulatusliku projektivõrgustiku aren-damine juhus. Selle projekti jaoks, mis pidi tegelema keerulise ja kompleksse prob-leemiga, oli ettevõte loonud põhiprojekti-meeskonna, mille liikmed pärinesid seits-mest äriüksusest ja kahest eri divisjonist, kokku neljalt kontinendilt. Projekti alga-tanud tippjuht edastas olulise sõnumi, et olemasolev organisatsiooniline struktuur oli kliendi soovi rahuldamiseks ebapiisav. See tippjuht pani aluse projektivõrgustiku rakendamisele, tuvastades projekti põ-hiliikmed, kõrvaldades äriüksuste vahelt võimalikud huvide konfliktid ja pannes pro-

jektile paika auahned mastaabid, mida ei saanud täita vaid meeskonnaliikmete endi teadmistega. Klienditeenindusprojekti A tiimijuht seejärel julgustas ja soosis pro-jektivõrgustiku arendamist ning rakenda-mist. Tiimijuht isegi tuvastas mõne välise

panustaja, kellel oli teave, mida meeskond vajas oma ülesande edukaks täitmiseks.

Nagu klienditeenindusprojekt A, pidi ka klienditeenindusprojekt B vastama kliendi vajadusele ümber formuleerida toidutoo-de, et kohaneda muutuvate turutrendi-dega. Ka sellele projektimeeskonnale oli väljakutseks kliendi toidutoote ümberfor-muleerimise keerukus. Peale selle vajas ümberformuleeritud toode spetsiaalseid tootmistingimusi, et vastata regulaatori nõuetele. Toetudes kliendile, et saada olu-list infot tarbijate eelistuste kohta, aren-das see projektimeeskond kliendile välja lahenduse ja säilitas kliendisuhte, kuid ei läinud sellest ülesandest kaugemale. Kuidas projektivõrgustik võinuks kvalita-tiivselt selle projekti tulemust muuta, ei saa kindlalt öelda. Siiski olid tõenäoliselt

Meeskondade tunnustamise prog-

ramm suures mitmerahvuselises

toiduainefirmas andis meile ainu-

laadse võimaluse uurida teadmiste-

mahukaid tiime aastail 2004–2008.

Igal ajahetkel tegeles ettevõttes

sadu projektimeeskondi teadmiste-

mahuka tööga. Hulk neid projekti-

meeskondi esitas oma saavutused

firmaülesesse tunnustusprogram-

mi. Tänu ettevõtte rõhuasetusele

projektimeeskondade kasutamisele

mitterutiinsete probleemide lahen-

damiseks, keerukate ülesannetega

tegelemiseks ning ebaselgetes ja

ebakindlates keskkondades tööta-

miseks, andsid tunnustusprogram-

mi kandidaadid rikkaliku infoallika,

kuidas teadmistemahuka tööga te-

gelevad projektimeeskonnad oma

eesmärke saavutavad. Kõik kuus ar-

tiklis kirjeldatud kaasust pärinevad

tunnustusprogrammist.

Lisaks üksikasjalikule sissevaate-

le, mille saime väljatoodud paari-

de uurimisest, andsid meie uuringu

ajal meeskonnatöö tunnustamise

programmi esitatud 177 projekti rik-

kalikku ja ainulaadse võimaluse uu-

rida teadmistemahukat tiimitööd

empiiriliselt. Enam kui 60 protsendil

projektimeeskondadest oli liikmeid

vähemalt kahest äriüksusest ja pro-

UUrInGUst

jektimeeskondade keskmine eluiga

oli veidi üle ühe aasta. Kõigi projek-

timeeskondade töö paigutati esita-

ja poolt ühte kolmest kategooriast.

Esimene kategooria, tooteinnovat-

sioon (29% esitatud projektidest),

tegeles probleemidega, mis nõudsid

ainulaadseid ja kasulikke läbimur-

deid majandussektori ning ettevõtte

konkurentsivõime seisukohast. Teine

kategooria, klienditeenindus (22%

esitatud projektidest), nõudis lahen-

dusi, millel oli mõju kliendi kuludele,

kasumile või tulule ja mis edendasid

pikaajalist kliendisuhet ettevõttega.

Kolmas kategooria, äriprotsesside

täiustamine (49% esitatud projek-

tidest), nõudis äritoimingute olulisi

parendusi, jätkusuutliku kasumi või

orgaanilise kasvu saavutamist.

Empiiriline analüüs põhines projek-

timeeskondade 1304 liikme küsitlu-

sel, keda paluti osalema uuringus,

mis pidi tuvastama olulisemad ka-

rakteristikud, mis soodustavad edu

teadmistemahukas töös. Hulk vas-

tamisele julgustavaid käike (tipp-

juhi kutsekiri, kaks meeldetuletust

ja ettevõtte ärijuhi uuringut toetav

sõnavõtt firma koosolekul) tõid kaa-

sa 88-protsendilise osalemismäära.

Kuigi projektimeeskondade liikmed

elasid kõikjal üle maailma, oli kü-

sitlus ingliskeelne, sest inglise keel

oli projektitiimide liikmete ühiseks

keeleks. Pärast seda ja meist sõltu-

matult hindas ettevõttesisene žürii

esitatud projekte kategooriapõhiste

kriteeriumide järgi; esitatud projek-

tid jaotati mittefinalistideks, poolfi-

nalistideks ja finalistideks. Esitatud

projektide empiirilise uuringu muu-

dab väärtuslikuks võimalus võrrel-

da projektimeeskondade vastuseid,

kuidas nad oma tööd tegid, sellega,

kuidas ettevõte hindas tulemuse

olulisust.

Küsitlusel endal oli kolm eesmärki:

teha kindlaks projektimeeskonna

liikmed, esitada neile küsimusi pro-

jekti näitajate kohta ja tuvastada

välised panustajad, kes kuulusid

põhiliikmete isiklikku võrgustikku.

Projektimeeskonna liikmetelt küsi-

ti projekti näitajate, nagu projekti

ressursid ja liikmeskonna koosseis,

nagu ka ettenägematute muutuste

kohta projektis. Lisaks tuvastas iga

liige inimesi väljastpoolt projekti-

meeskonda (näiteks keegi teisest

äriüksusest või osakonnast) või et-

tevõtet (näiteks tarnija või klient),

kes andsid tiimile ülesandega seon-

duvat infot, oskusteavet või tagasi-

sidet. Seejärel määratlesime väliste

projekti panustajate arvu.

Projektivõrgustiku strateegiline kasutamine võib anda keerukate projektidega tegelemisel konkurentsieelise.


47


tiimitöö

olemas täiendavad ärivõimalused, mida projektivõrgustik võinuks klienditeenin-dusprojekti B tarbeks tuvastada.

PRoJEKTivõRguSTiK

äRiPRoTSESSiDE TäiuSTAMiSEKS

Meie kolmas näidis võrdleb kaht äriprot-sesside täiustamise projektimeeskonda sarnase suurusega divisjonidest, kellele kummalegi anti ülesandeks lahendada suures firmas olulisi finantsprobleeme. Mõlemad pidid tegelema sisemiste prot-sesside ja organisatsiooniliste küsimus-tega, mis hõlmasid olemasolevate struk-tuuride lammutamist ja nende asendamist uute struktuuridega, et kasumlikult kon-kureerida. Äriprojekt A, finaali jõudnud meeskonna, ülesandeks oli muuta edasi-müüjate, maaklerite ja muude kolmandate osapoolte domineeritud kanal kanaliks, mis tarniks otse kliendile. Äriprojekti B, mittefinalisti, väljakutseks oli eraldiseisva äriüksuse muutmine suurema äriüksuse osakonnaks.

Äriprojekt A kasutas projektivõrgustik-ku projekti põhimeeskonna täiendamiseks kliendialaste, tehniliste, regulatiivsete ja geograafiliste teadmistega, et muuta tar-neahelat ning saada uut lisandväärtust. Projektimeeskonna liikmeil endil oli tohu-tul määral teavet varasema ärimudeli koh-ta, mis hõlmas edasimüüjate, maaklerite ja

muude kolmandate osapoolte kasutamist Euroopast pärineva toiduosise turunda-miseks USA-s. Kuid nad toetusid projek-tivõrgustikule vajaliku info ja oskusteabe saamiseks hulga tehniliste, regulatiivsete ja geograafiliste teemade kohta, sealhul-gas uus tarneahel, paremad rakendused kindlate klientide tarbeks, regulatiivsed vajadused ja maksustamisküsimused, et luua uus kasumlik ärimudel.

Äriprojekt B vastupidi kasutas ainult piiratud määral projektivõrgustikku, kui tegeles varem iseseisva äriüksuse integ-reerimisega. Selle projekti organisatsioo-nilised tõkked sarnanesid väga nendega, millega puututakse kokku teise firma üle-võtmisel: ärikeel ja -sõnavara, staatuse ja pärandi kaotus ning infotehnoloogiasüs-teemide ühildamine. Kõik oli vaja läbi viia kiiresti ja ilma uusi kulusid või vaevarik-kaid taristumuudatusi tekitamata. Äripro-jekt B ees seisid tohutud takistused uuele klienditeeninduse laohalduse süsteemile ja laboriandmete haldusele nagu ka uue-le aruandlusstruktuurile ülemineku näol. Meeskond toetus vaid projektitiimiliikme-te teadmistele, et lahendada hulk rahalisi, infotehnoloogilisi, tootmise juhtimise ala-seid ja muid probleeme. Projekti algatanud tippjuht kommenteeris: „Integratsioon oli edukas ja saavutas oma peamise ees-märgi, kulude vähendamise, kuid see ei

läinud lihtsalt.” Takkajärele targana oleks äriprojekti B meeskond tõenäoliselt saa-nud kasutada laiemat projektivõrgustikku, et pääseda ligi infole ja oskusteabele, mis oleks integratsiooni kiirendanud.

Need näited demonstreerivad projek-tivõrgustike kasulikkust teabe arenda-misel, tuvastamisel ja hankimisel hulgas teabemahukates ülesannetes (vt „Kuidas projektivõrgustikud laiendavad mees-konna haaret”). Üldisemalt seisneb iva, mille ärijuhid sellest uuringust saavad, selles, et projektivõrgustiku strateegiline kasutamine võib anda organisatsiooni-dele keerukate projektidega tegelemisel konkurentsieelise. Õppimine, kuidas pro-jektivõrgustikke rajada ja hallata, muutub kasvavalt oluliseks, kui suured, keerukad organisatsioonid tegelevad aina suurema hulga teadmistemahukate ülesannetega.

Autoriõigused © Massachusetts

Institute of Technology, 2011.

Kõik õigused reserveeritud

tÄnUsõnad

Kõnealust teadustööd toetas Rah-

vusliku Teadusfondi (NSF) preemia

nr IIS-0603667.

48


tiimitöö

•• 1. D. Ancona ja D. Caldwell „Bridging

the Boundary: External Activity and Per-

formance in Organizational Teams” Ad-

ministrative Science Quarterly 37, no. 4

(December 1992): 634–665; ning J. Cum-

mings ja R. Cross „Structural Properties

of Work Groups and Their Consequences

for Performance” Social Networks 25, no.

3 (July 2003): 197–210. Projektivõrgus-

tikud on enamat kui väljapoole fookus-

tunud meeskonnad, mis sageli püüavad

mõjutada tiimist väljaspool olevaid juht-

töötajaid, et hankida ressursse, firmavälist

abi ja tuge. Pigem on meie kontseptsioon

projektivõrgustikest selline, kus teavet

jagatakse ning probleeme lahendatakse

meeskonnaliikmete ja nende isiklikes-

se võrgustikesse kuuluvate kontaktide

poolt.

•• 2. J. R. Hackman (toim) „Groups That

Work (and Those That Don’t): Creating

Conditions for Effective Teamwork” (San

Francisco: Jossey-Bass, 1990); ning R.

Cross ja J. Cummings, „Tie and Network

Correlates of Individual Performance in

Knowledge-Intensive Work” Academy of

Management Journal 47, no. 6 (Decem-

ber 2004): 928–937.

•• 3. D. Brass „Being in the Right Place:

A Structural Analysis of Individual Influ-

ence in an Organization”, Administrative

Science Quarterly 29, no. 4 (December

1984): 518–539; R.S. Burt „Structural Ho-

les: The Social Structure of Competition”

(Cambridge: Harvard University Press,

1992); ning D. Krackhardt ja J. R. Han-

son „Informal Networks: The Company

Behind the Chart” Harvard Business Re-

view 71, no. 4 (July–August 1993): 104–111.

Projektivõrgustikud erinevad peidetud

sotsiaalvõrgustike kontseptsioonist, mis

keskendub eeskätt koostööle indiviidide

vahel, mis ei ole jäädvustatud organisat-

siooni diagrammile. Vastupidi sellele ise-

loomustavad projektivõrgustikke projek-

tis osalevate liikmete mitteformaalsed ja

formaalsed võrgustikud.

•• 4. J. Merrone „Team Boundary Span-

ning: A Multilevel Review of Past Rese-

arch and Proposals for the Future” Jour-

nal of Management 36, no. 4 (July 2010):

911–940; ja M.L. Tushman „Special Boun-

dary Roles in the Innovation Process”

Administrative Science Quarterly 22, no.

4 (December 1977): 587–605.

VIItEdKUIdas KasUtada prOjEKtIVõrGUstIKKE?

Millal peaks juhid projektivõrgustiku loomisele julgustama?

Üldiselt võib projektivõrgustik tulla kasuks siis, kui peab paika üks

kolmest järgnevast tingimusest:

projekti ulatus asub väljaspool põhimeeskonna kontrolli ja mõ-

jusfääri. Näiteks inim- ja rahalised ressursid, mida ülesande lõpule

viimiseks vaja läheb, võivad olla hajutatud ettevõtte äriüksustes ja

üle tuleb saada kultuurilistest, struktuursetest või eelarvelistest eri-

nevustest.

ülesanne on keerukas ja on ebaselge, kas sellele leidub optimaa-

lne lahendus või mitte.

Osa teabest, mida läheb vaja kõrge väärtusega tulemuse saavu-

tamiseks, asub kusagil mujal. Näiteks projekt, mis arendab midagi

uut, võib vajada ligipääsu oskustele ja teabele, mis asub väljaspool

põhimeeskonda või isegi ettevõtet.

Kuidas saavad juhid projektivõrgustiku loomist soodustada?

Kuna projektivõrgustikke kasutatakse sageli vastuseks mitterutiin-

setele, keerukatele või ootamatutele probleemidele, saavad juhid:

Moodustada põhimeeskonna, millel on motivatsioon ja võime

pääseda ligi teabele, mida läheb vaja liikmetele juba teadaole-

va täiendamiseks. Näiteks selle asemel, et valida liikmeid ainuüksi

nende asjatundlikkuse põhjal, võivad juhid kaaluda sedagi, kuidas

liikmed on varem kasutanud oma isiklikke võrgustikke probleemide

lahendamiseks.

Kasutada algkoosolekut normide ja ootuste paikapanemiseks, et

liikmed võivad keerukatele ülesannetele lahenduste leidmiseks

vaadata väljapoole meeskonda. Näiteks projekt, mis vajab ainu-

laadset lahendust keerukale probleemile, sunniks meeskonnaliik-

meid otsima teadmisi ja oskusi võimalikult laialt, hõlmates nii uute

tarnijate kui ka turu-uurijatest nõustajate sisendit.

Kohtuda regulaarselt meeskonnaliikmetega veendumaks, et nad

ei ole jäämas kinni mõne ootamatu probleemi taha. Vajaduse kor-

ral tuleks aidata neid kaaluda alternatiive väljaspool oma projekti

ulatust. Pakkuge neile isiklike kontaktide loomist, mis aitaks lahen-

dust tuvastada, kui meeskond näib olevat hätta jäänud.

Kes peaks olema hõlmatud ja kuidas?

Tippjuhid kutsuvad projekti ellu, defineerivad ja haldavad selle

ulatust ning valivad põhimeeskonna liikmed, kaasa arvatud selle

juhi. Näiteks võib tippjuht julgustada ulatuse laiendamist, kui ava-

neb võimalus saavutada parem tulemus, või võib hoida ära ulatuse

hiiliva muutuse, kui satutakse ootamatule riskile.

projektimeeskondade juhid edendavad jooksvat vastutust parima

lahenduse hindamisel, mida projektivõrgustik saab pakkuda. Pro-

jektijuht võib värvata tiimiväliseid panustajaid, nagu kliendiraken-

dusrühmad, väljaspoolsed nõustajad või teiste äriüksuste töötajad.

projektimeeskonna liikmed pakuvad oma teadmisi ja aitavad ka

tuvastada tiimiväliseid panustajaid. Näiteks võivad nad läheneda

kontaktile erialakonverentsilt, mõne teise projekti juurest tuttavale

nõustajale või kusagil mujal organisatsioonis asuvale asjatundlikule

sõbrale.


49


tiimitöö

Autor: Tiina Kalju, EAS-i innovatsiooni divisjoni arenduskonsultant • Foto: EAS

Leiutades tulevikkuSkype’i loomise juures ja mitmed teised, kes teinud rahvusvaheliselt märkimis-väärseid asju, ärge laske nende koge-mustel kaduma minna vaid, viige nad kokku oma tippteadlastega ja välja tuleb tõenäoliselt midagi suurepärast.” Väga vähesest piisab, et muuta maailma.

Kasutades MIT presidendi Susan Hock-fieldi mõtteid, siis on täna käes aeg, kus me oleme silmitsi murranguliste muutus-tega ja see aeg annab ülikoolidele üliolu-lise rolli olla ühiskonnas suunanäitajaks. Järgmised tehnoloogilised läbimurded on täna teadlaste töölaual. Kui meie ette-võtted tahavad, ja ma väga loodan, et ta-havad, olla need, kes on trendide loojate hulgas, siis ei ole muud teed, kui tuleb pa-nustada uute tehnoloogiate arendamisse ja siin on vältimatu kaasata sellesse prot-sessi teadlasi. Me oleme Eestis uhked oma maailma konkurentsis väga heal tasemel hariduse ja hulga tippteadlaste üle, kuid kahjuks liiguvad teadus ja äri meil ikka veel enamasti erinevatel radadel. Siin on vajalikke samme astuda mõlemal poolel. Tahaks väga julgustada meie ettevõtjaid kasutama oma arendustöös tippteadlasi ja otsida nendega koostöövõimalusi.

Sellele teemale on suunatud ka 31. mail Salme kultuurikeskuses toimuv konverents, kus püüame lähendada tea-dust ja äri, laseme innovaatilistel ette-võtetel rääkida oma lugusid ning jagada kogemusi, kuidas nemad on leidnud oma tee, et olla oma valdkonnas suunanäitaja-te hulgas.

Seega tulevikku tuleb leiutada täna, olla avatud, lasta ideedel vabalt liikuda ja koondada ühise eesmärgi nimel parimad, kes meil on – need on vast peamised mõtted, mis jäid kõlama külastades USA tippülikoole.

Eelmisel kuul sai maailma üheks parimaks ülikooliks peetav Mas-sachusettsi Tehnoloogiainstituut

(MIT) 150-aastaseks. Märtsi lõpus käi-sid 14 meie ülikoolijuhti koos haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsle-ritega USA-s Bostoni piirkonnas uurimas, kuidas teevad sealsed ülikoolid ja ette-võtted koostööd innovatsiooni arendami-seks. Milline on ülikoolide roll tudengite seas ettevõtluse edendamisel?

Nähtu ja kuuldu põhjal võib välja tuua ühe läbiva põhimõtte – kõik, mida õpin või teadlasena uurin, peab tulevikus teenima ühiskonda. Muljetavaldav on teadlaste võimekus tulla välja maailmas muutusi tekitavate saavutustega ja oskusega oma teadmisi rakendada väljaspool akadeemi-lisi ringkondi. MIT puhul on valdavaks lä-henemine, mille järgi akadeemiline tege-vus peab panustama mingi ühiskondliku, sotsiaalse või tehnoloogilise probleemi lahendamisele, mis julgustab töötama valdkondade üleselt ja tegema koostööd ettevõtlussektori esindajatega. Seeläbi tahetakse olla ettevõtlusele partneriks, kes suudab luua uut tulevikku innovaa-tiliste tehnoloogiate, materjalide ja prot-sesside kaudu.

Teisalt tegeletakse väga põhjalikult tudengite suunamisega oma ettevõtte loomisele. Mitmed Eesti ülikoolijuhid mai-nisid, et me peaksime muutma oma mõt-lemist ning sihilikult otsima väljundeid ärisse ja seda mitte ainult majanduse eri-aladelt. Niimoodi kasvavad ülikoolidest välja uued ettevõtted, mis on sageli väga innovaatilised ja suudavad edukalt raken-dada uusi tehnoloogiaid.

Bostoni ülikooli esindaja sõnum eest-lastele oli: „Teil on ju inimesed, kes olid

MIT-s peab akadeemi-line tegevus panusta-ma mingi ühiskond-liku, sotsiaalse või tehnoloogilise prob-leemi lahendamisele.

50


kolumn


„Punane printsess” on lugu sellest, kuidas Tsaari-Venemaa ja Peterburi õukonna kõige kõrgema klassi plikakesest sai Briti kommunistliku partei liige. Sofka Zinovieff hakkab uurima oma vanaema meeletut ja skandaalirohket elu. Päranduseks saadud päevik, mis tegelikult kujutab endast vanaema Sofka kirglikke kirju oma elu suurele armastusele, avab lapselaps Sofka jaoks uksed, mille olemasolust ta varem midagi ei teadnud.

Saadaval parimates kauplustes üle Eesti!

hei 2011 05

Documents