HEV õpilaste õppekorraldust reguleeriv seadusandlus

Merike MändlaTartus,17.02.2007

Haridusliku erivajaduse definitsioon

Haridus- ja teadusministri määruse tähenduses mõistetakse haridusliku erivajadustega õpilasena õppijat,

kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puue või pikema-aegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi - kooli õppekavast tulenevas õppesisus ja - õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid,

õppemeetodid, tugipersonali vajadus jms) või - õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud

töökavas.

Siseriiklikud strateegiad ja rahvusvahelised kokkulepped

Sotsiaalse kaasatuse ühismemorandum Laste õiguste tagamise strateegia UNESCO dokumendi “Haridus Kõigile” Eesti

rahvuslik tegevuskava

HEV laste õppekorraldust reguleeriv seadusandlus Eesti Vabariigi põhiseadus EV invapoliitika üldkontseptsioon Lapse õiguste konventsioon Lastekaitseseadus Eesti Vabariigi haridusseadus Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus HTM ja SM määrused

Lapse individuaalsuse toetamise põhimõtted Hariduslike erivajaduste (sh andekuse)

võimalikult varajane märkamine; Lapse erivajaduste määratlemisel kohene

tugiteenuste rakendamine; Lapse ja perekonna kaasamine Spetsialistide kaasamine Koostöö koolipidajaga

Õpilase individuaalse arengu toetamise tasandid I tasand – kõiki lapsi hõlmavad tegevused II tasand – hariduslike erivajadustega (sh

andekaid) lastele koolisiseselt rakendatud tugiteenused

III tasand – hariduslike erivajadustega lapsi hõlmavad tegevused pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutust ja nõustamiskomisjoni otsust

Põhikooli ja gümnaasiumiseadus

PGS määratleb võimalused: erikoolide loomiseks eriklasside loomiseks õpilaskodu loomiseks erikoolidesse ja eriklassidesse suunamiseks läbi

nõustamiskomisjoni HEV lastele tugiteenuste rakendamiseks tavakoolis HEV lastele õppekava rakendamiseks Logopeedilise abi rakendamine - reguleerimata

Haridus- ja teadusministri määrused (1) Erivajadustega õpilaste

nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja kord

Haridusministri 2. juuli 1999. a. määrus nr 43

► Algatab õpetaja, logopeed või psühholoog lapsevanema nõusolekul või lapsevanem.

► Otsustab õppenõukogu

Määrus sätestab nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja vajalike dokumentide loetelu.

Haridus- ja teadusministri määrused (2) Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli ja

erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord

Haridusministri 2. juuni 1999. a. määrus nr 33

Sätestatakse vastuvõtu alused arvestades spetsiifilisi diagnoose.

Lasteaed:sobitus-, tasandus-, arendusrühm, nägemis-, kuulmis- ja kehapuudega, liitpuudega laste rühm

Sanatoorsesse-, psüühikahäiretega-, kõne-, kuulmis- nägemispuudega laste kool;

Tasandusklass, abiklass, hooldusklass

Haridus- ja teadusministri määrused (3)Parandusõpperühma töökorralduse alused

Haridusministri 2. juuni 1999. a. määrus nr 34

Spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega lastele.

Aluseks riiklik õppekava Muudatused 31. märts 2005

► Võib määrata õppenõukogu otsusega► Tundide arvu suurendatud (1.aste –kuni 4t; 2.aste – min

3t; 3. aste – min 2t;)

► Määratud täituvuse piirnorm – kuni 6 õpilast

Haridus- ja teadusministri määrused (4) Põhiharidust omandavate kasvatus-

raskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja kord

Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2004.a. määrus nr 38

► 2. või 3. kooliastme riikliku õppekava või lihtsustatud õppekava alusel õppivatele õpilastele

► Klassi täituvuse piirnorm 12 õpilast, liitklassi puhul 10 õpilast

► Aluseks alaealiste komisjoni või õppenõukogu otsus

Klassi õpilaste võimeid ja iseärasusi arvestava õppekava (k.a. ainekavad ja tulemuste hindamise põhimõtted) töötab välja kool (RÕK-i alusel)

Haridus- ja teadusministri määrused (5)Koduõppe kordHaridus- ja teadusministri 18. juuli 2000.a. määrus nr 24

Määrus sätestab koduõppe võimalused:

► lapsevanema soovil (1.-6.kl)

► tervislikel põhjustel

► haiglas

Haridus- ja teadusministri määrused (6)

Individuaalse õppekava järgi õppimise kordHaridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a. määrus nr 61

Defineeritakse kaudselt hariduslik erivajadus (kellele koostatakse IÕK). IÕK koostamine on lubatud mistahes kooliastmes ja mis tahes riikliku

õppekava järgi õppivale õpilasele.

IÕK-ga määratakse vastavalt vajadusele: kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule

gümnaasiumiastmes ning vähendatud või kõrgendatud nõudeid õppesisule ja õpitulemustele ühes või mitmes aines või õppekava üldosa pädevuste osas esimeses kuni kolmandas kooliastmes;

erisused õppekorralduses; õppevara, ruumi- ja inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted.

IÕK algataja lapsevanem või kool, otsustab õppenõukogu.

Reguleeritakse individuaalse õppekava koostamine, vormistamine ja rakendamine.

Haridus- ja teadusministri määrused (7) Õppeaastate arv, õppeainete loend ja

õppetundide arv hälvikute erikoolis ja sanatoorses koolis

Haridusministri 12. augusti 2002. a. määrus nr 64

Õpilaskodu töökorralduse alusedHaridus- ja teadusministri 23. aug. 2005.a. määrus nr 29

Haridus- ja teadusministri määrused (8)

Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord

Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2005. a. määrus nr 24

► teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest

► kui õpilasele on koostatud IÕK, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatut.

► lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi õppivaid õpilasi klassikursust kordama ei jäeta

► IÕK alusel õppivate õpilaste puhul võivad olla erisused järgmisse klassi üleviimise osas

Haridus- ja teadusministri määrused (9) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning

põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 24. detsembri 2001. a. määrus nr 75

Lähtudes õpiraskuse spetsiifikast on lubatud vastava aine lõpueksamikomisjoni otsusega hinnata hindega “3” alates 35% punktide arvust

Kohaldatakse lastele, kes õpivad (või võiksid õppida) kasvatusraskustega laste klassis,

tasandusklassis, keha-, kõne-, meele- ja psüühikahäiretega laste klassis;

kellele rakendatakse koduõpet või parandusõpet; kelle kodune keel erineb kooli õppekeelest ja kes on Eestis elanud

vähem kui 3 aastat; kellele rakendatakse logopeedilist abi.

25. jaanuariks tuleb teatada REKKI HEV (nägemis-, kuulmis-, kõne- või kehapuudega) laste eksamineerimiseks vajalikest tingimustest

Õppeaja pikendamine

Haridus- ja teadusministri 30. juuli määrus nr 43

Lihtsustatud riiklik õppekava - Hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud lapsevanema põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kolmandas kooliastmes ühe õppeaasta võrra valikainete omandamiseks kuni 34 nädalatunni ulatuses. Täiendava õppeaasta kohta koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.

Toimetuleku riiklik õppekava - .... kolme õppeaasta võrra .....

Rahastamine

2007.aasta pearaha – 14 410 krooni,

Sellest

palgavahendid – 13 670.-

õpikud – 282.-

õppevahendid – 458.-

+

investeeringud *– ~1385.-* KOV otsustada, milleks kasutab (võib ka palgaks)

Hariduslike erivajaduste rahastamine (1) Eriõppeklassides on personalikulu koefitsiendid ühe

õpilase kohta järgmised:

keha-, kõne- ja meelepuuetega laste klassid - 2,6 lihtsustatud õppekavaga laste klassid - 2,2 raske ja sügava vaimupuudega ning liitpuudega laste

klassid (toimetulekuklassid) - 3,8 õpiraskustega laste klassid (tasandusklass) - 1,4

kasvatusraskustega laste klassid - 2,2 õpe sanatoorses koolis - 1,2

Hariduslike erivajaduste rahastamine (2) Täiendavad personalikulu koefitsiendid ühe eriõppel

õpilase kohta on järgmised: koduõpe tervislikel põhjustel elukohas - 4,0 koduõpe psühhiaatriahaiglas - 1,3 koduõpe lastehaiglas - 0,6 parandusõpe - 0,2 keelekümblus - 0,2 lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivad õpilased

tavaklassis - 1,2 toimetuleku riikliku õppekava alusel õppivad õpilased

tavaklassis - 2,8

Kavandatavad muudatused seadusandluses

PGS - haridusliku erivajaduse defineerimine; klassi- ja rühmatäituvuse maksimumpiiri vähendamine

hariduslike erivajadustega laste koolides ja klassides; hariduslike erivajadustega laste õppekorraldus

seadustatakse õpilasepõhiselt, mitte kooli/klassipõhiselt; erinevate osapoolte – kohalik omavalitsus, kool,

lapsevanem, laps – kohustuste ja vastutuste täpsem määratlemine koolikohustuse täitmise tagamisel ning tugisüsteemide rakendamisel;

nõustamine, nõustamiskomisjonide töö funktsioonide muutmine;

Muudetakse hariduslike erivajadustega laste rahastamissüsteemi

Haridus- ja teadusministri määruste muutmine: koduõppe määrus, parandusõppe määrus jne.