hingamisteede infektsioonid
DESCRIPTION
Hingamisteede infektsioonid. Etioloogia . Viiruslik Bakteriaalne Seened. Kõige sagedamini esinevad viirused. www.medscape.com. Hooajalisus. Medscape.com. Hingamisteede infektsioonid. Ülemiste hingamisteede infektsioonid Alumiste hingamisteede infektsioonid. Ülemised hingamisteed . - PowerPoint PPT PresentationTRANSCRIPT
Hingamisteede infektsioonid
Etioloogia
• Viiruslik
• Bakteriaalne
• Seened
Kõige sagedamini esinevad viirused
Virus Group Antigenic Types Percentage of cases
Rhinoviruses ≥ 100 40-50%
Coronaviruses 5 10-15%
Parainfluenza 5 5%
Respiratory syncytial
2 5%
Influenza virus 25-30 25-30%
Adenovirus 51 5-10%
Metapneumovirus 2 5%
www.medscape.com
Hooajalisus
Medscape.com
Hingamisteede infektsioonid
• Ülemiste hingamisteede infektsioonid• Alumiste hingamisteede infektsioonid
Ülemised hingamisteed
• Tee trahheasse, bronhidesse ja kopsude alveolaarruumi.– Siinused– Ninakäigud – Neel– Kõri
Ülemiste hingamisteede infektsioonid
• Riniit • Farüngiit• Sinusiit• Larüngiit• Epiglotiit• Trahheiit...nasofarüngiit, larüngotrahheiit…
Kaitsemehhanismid (1)
– füüsilised, mehaanilised, humoraalsed ja rakulised immuunmehhanismid.
– Ninakarvad– Tsiliaarrakud hingamisteede limaskestas
(patogeeni transport neelu)
Kaitsemehhanismid (2)
– Adenoidide ja tonsillide immuunrakud, mis aktiveeruvad antigeenidega kokkupuutel.
– Humoraalne immuunvastus (IgA) ja rakuline immunvastus hingamisteede limaskestas.
– Makrofaagid, neutrofiilid, monotsüüdid ja eosinofiilid.
– Tsütokiinid vahendavad võitlusstrateegiat.
– Normaalne nasofarüngeaalne floora (sh stafülokokid ja streptokokid).
Haiguse kujunemine
• Langenud humoraalse ja rakulise immuunvastus.
• Patogeeni virulentsus (fagotsütoosile resistentse kapsli moodustamine, toksiinide tootmine, proteaaside ja bakteriaalsete adhesiooni faktorite tootmine)
Riskifaktorid• Kontakt lastega, eriti kes käivad lasteaias, lastehoius või koolis.• Reisimine: lennujaamad, kruiisilaevad, praamid, lennukid• Suitsetamine ning passiivne suitsetamine (kahjustub
limaskesta vastupanuvõime)• Immuunpuudulikkus (splenektoomia, HIV, kortikosteroidravi,
immunosupressiivne ravi pärast luuüdi või organtransplantatsiooni, stress, kaasuvad haigused sh tsüstiline fibroos)
• Anatoomilised eripärad: düsmorfism, hingamisteede eelnev trauma, ninaneelu polüpoos.
• Patogeenide kandlus.
Inkubatsiooniperiood
• Rinoviirused, A grupi streptokokid 1-5 päeva • Gripp, paragripp 1-4 päeva • RSV 7-10 või 21 päeva. • Difteeria 1-10 päeva• EBV 4-6 nädalat• CMV 9-60 päeva
Sümptomid
• Rinorröa• Farüngeaalsed sümptomid• Köha• Halb hingeõhk• Peavalu• Sinusiit• Fotofoobia, konjuktiviit• Palavik• Seedetrakti sümptomid• Lihasvalu• Väsimustunne
Kliinik
Medscape.com
Tüsistused
Sekundaarne bakteriaalne infektsioon– Tonsilliit– Sinusiit– Otiit– Bronhiit– Pneumoonia
Tüsistuste tüsistused
• Sinusiit– Orbitaalne tselluliit– Subperiostaalne abtsess– Orbitaalne abtsess– Frontaalne ja maksillaarne osteomüeliit– Subduraalne abtsess– Meningiit– Aju abtsess
Tüsistuste tüsistuste tüsistused
KIIRTESTID (RIBAANALÜÜS)
• Kiirtest/ribaanalüüs (A, B-gripiviiruse, RSV,
adenoviiruse antigeeni määramine) • Kiirtest/ribaanalüüs (A-, B-gripiviiruse
antigeeni määramine)
Kiirtesti piirangud
• Kiirtesti negatiivne vastus ei välista kliinilise kahtluse korral gripi diagnoosi!
• Proovimaterjali võtta haiguse 1. – 5. päeval, võimalusel esimese 72 tunni jooksul
DNA/RNA MÄÄRAMISEL PÕHINEVAD TESTID
• A, B-gripi viiruse, A-gripi H1N1 viiruse RNA
määramine • Hingamisteede viiruste DNA/RNA paneel (A, B-
gripi viiruse RNA, RSV RNA, rinoviiruse RNA, paragripiviiruse RNA, metapneumoviiruse RNA, adenoviiruse DNA)
DNA/RNA määramise eelised
• Sobilik kasutada hingamisteede viirusinfektsiooni (sh. gripiviiruse) tuvastamiseks kuni 10 päeva pärast sümptomite teket.
VIIRUSVASTANE RAVI
• Antiviraalne ravi on näidustatud võimalikult varakult, kui on tõestatud või kahtlus gripile patsiendil, kes:- on hospitaliseeritud - komplitseeritud või progresseeruv haiguskulg- kõrge risk gripi tüsistusteks
SA TÜK Gripi juhend 2013
Riskigrupid • alla 2-aastased lapsed• põhihaiguse tõttu püsivalt aspiriinravi saavad lapsed sõltumata vanusest• täiskasvanud vanuses 65 aastat ja enam• pikaraviasutuste ja hooldekodude elanikud• naised, kes on rasedad või kuni 2 nädalat sünnitusjärgselt • krooniliste haigustega patsiendid: • kroonilised hingamisteede haigused nagu astma, tsüstiline fibroos, bronhopulmonaalne düsplaasia, bronhiektaasia,
krooniline obstruktiivne kopsuhaigus• kroonilised südamehaigused, nagu südame- ja veresoonkonna puudulikkus (III-IV), klapirikked, südame isheemiatõbi• kaasasündinud südamerike• hematoloogilised haigused• krooniline neeruhaigused (nefrootiline sündroom, neerupuudulikkus)• kroonilised maksa- või soolehaigused, kaasa arvatud põletikuline soolehaigus• immuunpuudulikkus• pahaloomulised kasvajad• diabeet ja teised ainevahetushaigused• hemoglobinopaatiad• neuroloogiline patoloogia (lihasnõrkusega kulgev haigus, tserebraalne paralüüs)• ülekaalulisus (KMI 40 ja enam)
Seisundi halvenemisele viitavad sümptomid
• hingamisraskus • valulik hingamine• verine või intensiivselt värvunud röga• tsüanoos • valu rindkeres• arteriaalne hüpotensioon (süstoolne vererõhk alla 90 mmHg või vererõhu
langus 30% tava väärtustest)• ebaselge tahhükardia• teadvushäire• krambid• püsiv oksendamine• dehüdratatsioon või/ja oliguuria/anuuria
Ravi
• oseltamiviir (Tamiflu) kapslid 75 mg N10• zanamiviir (Relenza) inhaleeritav pulber
5mg/annuses N20
Spanish Flu1918/1919 gripipandeemia
• 1 miljard haigestunut• 50 miljonit surmajuhtumit(1995 a 52 miljonit aastas kokku sh17,3 miljonit surmajuhtu inf haigustetõttu)
• A H1N1
2013• Hong Kong - New York 16 h• Hong Kong - London 14 h.
1995
rcspg2010
Mononukleoos
Haiguste grupp, millele on iseloomulik:
Palavik Lümfadenopaatia
Tonsilliit
Etioloogia
Epstein-Barr viirus (EBV)Tsütomegaloviirus (CMV)
Primaarne HIV-infektsioonToksoplasmoos
Kliiniline pilt
• Palavik, külmavärinad, halb enesetunne, isutus, peavalu
• Tonsilliit• Lümfadenopaatia • Hepato-splenomegaalia• Lööve
Diferentsiaaldiagnoos
• CMV• EBV• Streptokokiline tonsilliit (koinfektsioon) • Respiratoorne viirusinfektsioon• HIV-serokonversioon• Viiruslik hepatiit• Difteeria
CMV - infektsioon
Iseloomustus • Kuni 50% täiskasvanutest on seropositiivsed,
väikelastest kuni 10%• Levik sünnituse käigus, rinnapiima ning
uriiniga, raseduse ajal, intiimkontaktiga, parenteraalne, transplantatsiooniga
• Nakkus on enamasti asümptomaatiline• Reaktivatsioon võimalik• Enimohustatud immuunpuudulikud
Patogenees
• Nakatumise järgselt võib CMV DNA´d tuvastada praktiliselt kõikides organismi erinevate kudede rakkudes
• Algselt CMV infitseerib süljenäärme epiteelirakud st. viral shedding
• Genitaal- ja urotrakti infektsioon põhjustab viruuriat.
• CMV on immunomoduleeriv viirus, mistõttu ägestab allasuvaid autoimmuunseid haiguseid.
Patogenees 2
• Kaitse aspektist kõige olulisem rakuline immuunvastus ning eriti organismi võime toota CMV-spetsiifilisi CD4+ ja CD8+ T-lümfotsüüte.
Reaktivatsioon • Immuunpuudulikud – HIV positiivsed– Organtransplantatsioon– Luuüditransplantatsioon– Kõrges annuses kortikosteroidravi– TNF antagonsitid
• SLE, RA, CD või psoriaas• Rasedus
Kliiniline pilt
• Kõrge palavik 3-4 nädalat• Farüngotonsilliit• Lümfadenopaatia
• Väsimus• Maksa kahjustus
Organite haaratus
• Kops (viraalne pneumoonia)• Maks (hepatiit)• Põrn (splenomegaalia)• GI trakt (koliit)• KNS (entsefaliit)• Hematoloogiline süsteem (tsütopeeniad)• Multiorganhaaratus (FUO)
harvem• neerud, neerupealised, süljenäärmed, pankreas, söögitoru
CMV immuunkomprimeeritutel
• Palavik, leukopeenia, hepatiit, pneumoniit, ösofagiit, gastriit, koliit, retiniit
• HIV/AIDS-i diagnoosiga patsiendil palavik, halb enesetunne, isutus, väsimus, öised higistamised, artralgiad, müalgiad, hepatiit, leukopeenia, trombotsütopeenia, atüüpilised lümfotsüüdid
• Entsefaliit ja progresseeruv dementsus või ventrikuloentsefaliit, kus esineb kraniaalnärvide kahjustus
Kongenitaalne CMV-infektsioon
• TORCH– Toksoplasmoos, teised sh süüfilis, rubella, CMV,
HSV
Kliiniline piltKongenitaalne CMV-infektsioon
• Mikrotsefaalia• Ikterus• Intrakraniaalsed kaltsifikaadid• Trombotsütopeenia (väljendub petehhiatena)• Hepato-splenomegaalia• Korioretiniit• Ikterus• Kurtus• Kasvupeetus
Kongenitaalne CMV
• Sümptomaatiline kaasasündinud CMV risk väike, kui emal eelnevalt Ab reaktsioon.
• Kui ema CMV naiivne, siis risk 20-40% raseduse esimeses trimestris. Edasi u 10%.
• 90% sünnil asümptomaatilised. Nendest 7-20% avaldub hiljem pöördumatu sensoorne kuulmiskadu.
www.medscape.com
Diagnoos
• Kliiniline veri: atüüpiline lümfotsütoos• CMV DNA• Seroloogia: – IgM, IgG (IgM pos alates 4-7 näd kuni 16-20 näd)– Aviidsus
• Tsütolüüs
Tüsistused
• Interstitsiaalne pneumoonia• Hepatiit, granulomatoosne hepatiit• Guillain-Barre sündroom• Meningoentsefaliit• Müokardiit• Korioretiniit (CD4 ≤ 50)• CMV reaktivatsioon suurendab
HIV-positiivsetel sperma HIV-sisaldust
Ravi
• Terve immuunsüsteemiga inimesed tavaliselt ravi ei vaja
• Sümptomaatiline ravi• Retiniidi korral: Gancycloviri, Foscarnet• Sama ravi ka HIV-positiivsetel
EBV infektsioon
EBV patogenees
• EBV nakatab B rakud.• Tsirkuleerivate B rakkude abil levib infektsioon
maksa, põrna ja perifeersetesse lümfisõlmedesse.
• Nakatunud B rakud prolifereeruvad ning põhjustavad kliiniliselt lümfotsütoosi.
Sümptomid• Võib kulgeda asümptomaatiliselt• Palavik• Farüngiit• “Kissing tonsils”• Petehhiad limaskestadel• Hepato-splenomegaalia• Ikterus• Lööve• Periorbitaalne turse• Uvula turse• Väsimus (võib kesta kuni 3 kuud)
www.medscape.com
EBV infektsiooni tüsistused• Põrna ruptuur (võib olla ka esmane kliiniline avaldus)• Hingamisteede obstruktsioon• Kesknärvisüsteemi mononukleoos • Surm • Maksa nekroos• Organsiirdamise järgselt maliigne B-rakuline lümfoom.• Transplantatsioonijärgsed lümfoproliferatiivsed haigused (PTLD) (doonorilt saadud EBV inf)• Hodgkin , non-Hodgin lümfoom• Leukoplaakiat.• Leiomüoom, leiomüosarkoome, nasofarüngeaalne kartsinoom, Burkitt lümfoomi.• KNS: entsefaliit, meningiit, ataksia, kraniaalnärvide halvatus, neuropaatia, tugev väsimus-
nõrkus• Trombotsütopeenia, pantsütopeenia (megaloplastiline luuüdi)• Põrna rebend, põrna verejooks• Sekundaarne infektsioon
Difteeria
• Corynebacterium diphtheriae• Gram+ batsill• Kardio- ja neurotroopne eksotoksiin• Reservuaariks ainult inimene• Piiskinfektsioon, kontaktil• Inkubatsioon 2-5 päeva• Haigus algab üldsümptomitega: väsimus,
palavik, söögiisu langus
Kliinilised vormid
Kurgudifteeria >90%:
• Tonsilliit
• Tonsillidel fibrinoosne katt = pseudomembraan
• Lümfadenopaatia (bull neck)
Kliinilised vormid
• Krupp
• Silma- kõrva-, naha-, genitaalide difteeria on väga harvaesinevad
Diagnoos
• Kliiniline pilt
• Perifeerne veri, CRP
• Laboratoorne: bakterioloogiline toksigeensuse määramine
Tüsistused
Membraanide levik hingamisteedes:• Kõriturse• Alumised hingamisteed – pneumoonia
Toksiinist:• Müokardiit• Neuriit (kraniaalnärvid)• Polüradikuloneuriidid
Ravi
Antitoksiline seerum
Antibakteriaalne:• Penitsilliin, erütromütsiin• Makroliid
Profülaktikaks vaktsineerimine
Larüngiit
• Järsk algus• Väljendunud inspiratoorne striidor, • Haukuv köha• Kähisev nutt/hääl • Tahhükardia• Tahhüpnoe ≥ 30 x min• Kaelal valulikud suurenenud lümfisõlmed. • Ninatiiva hingamine.
Larüngiit
• Peamiselt põhjustatud erinevatest viirusinfektsioonidest.– Rhinoviirused– Paragripiviirus– RSV– Adenoviirus– Gripiviirus– Leetrid– Mumps– Läkaköha– VZV
Ravi
• Peamiselt iseparanev• Vajalik sümptomaatiline ravi– Adrenaliini inhalatsioon või im– Prednisoloon või deksametasoon
Epiglotiit• Suust jookseb sülge • Keel suust väljas• Inspiratoorne striidor, u 20 min jooksul hingamine muutub pindmiseks ja
hääletuks.• Pindmine köha• Kasutab hingamiseks abilihaseid. • Tahhüpnoe. • Istub ettepoole kallutatult. • Perioraalne tsüanoos.• Düsfoonia – kõne täiesti ebaselge, raskendatud• Kaelal suurenenud valulikud lümfisõlmed.• Tahhükardia• Laps väga rahutu.
Tripod position
Silencio por favor!!!
• Epiglotiit (Hib või S. pneum infektsioon)
• Kohene ravi: Kutsu anestesioloog! Intubatsioon! Tsefuroksiim 100 mg/kg (jagatud 3 manustamiskorrale)
• Lamav asend absoluutselt keelatud!!!
Epiglotiidi põhjused• Hib• Streptococcus pneumoniae• Group A and group C (ie, beta-hemolytic) streptococci• Staphylococcus aureus• Moraxella catarrhalis• Haemophilus parainfluenzae• Neisseria meningitidis• Pseudomonas species• Candida albicans, especially in immunocompromised patients• Klebsiella pneumoniae• Pasteurella multocida
Sarlakid
• Kurguvalu• Palavik• Kaelal palpeeritavad valulikud lümfisõlmed • Tonsillid hüpertroofilised, valge katuga. • Suulaes petehhiad. • Keel kaetud valge katuga. Halb hingeõhk.• Peene hele liivapaberitaoline lööve. (Lööve tekib 12-48 tunni
jooksul – esmalt kaelale ja siis jäsemetele).• Kubemes ja aksilaarselt erüteem. • Nägu õhetav.
Sarlakid
• Sagedamini lastel vanuses 5-15• 80% üle 10 a esinevad Ab´d streptokoki
pürogeensete eksotoksiinide suhtes. • Ei esine alla 2 aastastel, sest neil on ema
antieksotoksiin Ab.
Sarlakite ravi
Fenoksümetüülpenitsillin 100 000 TÜ pro kg
Alumiste hingamisteede infektsioonid
Pneumoonia klassifikatsioon
– Kodutekkene– Nosokomiaalne (VAP)
– Tüüpiline (S.pneumoniae)– Atüüpiline (Mycoplasma pneumoniae,
Chlamydophila pneumoniae, Legionella spp.)
Kodutekkene pneumoonia
– Viirused (Influenza, RSV, adeno ja parainflenza)– Bakterid– Seened
Kodutekkese pneumoonia etioloogia
• Alla 65-aastased: – Streptococcus pneumoniae – Mycoplasma pneumoniae – Chlamydia pneumoniae– Viiruspneumoonia
• Üle 65-aastased ja/või kaasuvate riskifaktoritega inimesed– Streptococcus pneumoniae– Haemophilus influenzae – Chlamydia pneumoniae– Moraxella catarrhalis– Legionella pneumophila– Aeroobsed gramnegatiivsed pulkbakterid – Staphylococcus aureus
Medscape.com
Nosokomiaalne pneumooniaSage Harva Väga harva
P aeruginosaKlebsiella speciesEscherichia coliAcinetobacter speciesStaphylococcus aureus (MRSA)Streptococcus pneumoniaeHaemophilus influenzae
Serratia speciesLegionella speciesInfluenza A virusRespiratory syncytial virus (RSV)Parainfluenza virusAdenovirus
Enterobacter speciesStenotrophomonas maltophilia Burkholderia cepaciaCandida species Oropharyngeal anaerobes (non–Bacteroides fragilis)
www.medscape.com
Pneumoonia teket soodustavad tegurid
• Vanus <2 a või ≥65 a• Kaasuvad haigused
• (diabeet, astma, KOK, krooniline bronhiit, südamepuudulikkus, neerufunktsiooni häired, kasvajad, maskapuudulikkus)
• Immuunpuudulikkus• Eelnev viirusinfektsioon
• Stress, alkoholism, suitsetamine jms
Pneumoonia kliinik• Tüüpiline
– Palavik– Produktiivne köha– Pleuriit – Auskultatoorselt kiuned, räginad või hingamiskahina tasanemine– Röntgenil infiltratiivsed muutused, adenopaatia, pleura efusioon
• Atüüpiline– Ei pruugi olla klassikalisi sümptomeid– Esineb rohkem ekstrapulmonaarseid sümptomeid
• Peavalu, segasusseisund, lihasvalu, kõhuvalu, relatiivne bradükardia
Etioloogia selgitamine
• Hingamisteede bakterite DNA paneel• Röga/aspiraadi külv• Värving Gram´i järgi (KOKi patsientidel ei ole
diagnostiline)• Verekülv (S. pneum ja H. Influenzae suhtes
eriti)• Spetsiifilised testid (Legionella pneumophila
serogrupp 1 antigeen uriinis)
Ühendlabor.2013
Legionella diagnostika
• Legionella Ag uriinist• Legionella pneumophilia DNA hingamisteede
sekreedist• Legionella antikehad verest• Legionella külv hingamisteede materjalist
Ühendlabor 2013