husat · 2016. 7. 7. · wabag ± kiilm chimbu, na sepik .1 kiiim madang, madang i klllm sepik. man...

24

Upload: others

Post on 09-Mar-2021

0 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi
Page 2: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

HusatKaunsilBe/hat?Dia Edita.- Mi laik

autiii wan bilong mi,Yes- ol kaunsila, ating yupe

la I rnoa long ol wait-man? Yes ml lukim wanpe

la pasin I no stret longtingting bilong ml. 01-

talrn ol I salirn rupela

long wok bus na rupela Isave bihainim bikrot ta

sol na singautim ol p1-pel I stap insait longbikbus I kern long bikrot. Mi lukim ol patrolofisa ± no save mekim.olsern, nogat tru. 01 ±mas pinisirn tru olgetaples. Bilong wanem yupela I no save goapimmaunten na brukim wara?Em I kantni bilong yi naol pipel bilong yu, Husat kaunsila ± belhat,orait ralt tasol I kamlong Wantok bai ml ken

bairn na nitim.Jacop L. Hunowara,

Sassoya.

Stap LongAs Pies

Dia Edita. - Mi laik

toktok liklik. long seipgavman. Mi save longhap

bilong ml, ci viles p1-pel I no save long asbilong seip gavman.

01 1 tok mipela i nolaik ol waitman I lusimmipela na I go long aspies .biiong ol.0l ± tok,mipela I laik ci waitmani mas stap wantaim m±p.ela na wok wantaim mipela. 01 1 tok, sapos yurnihaniap long kisim seipgavman na rausim wait-man, na Niugini man yetI bosim yumi bal uwanemamtIng I kamap long yu

I blhain?01 1 tok sampela man

long nambls ± laik kls±rnselp gavman ona±t ol imas sindaun long as plesbilong ol. Husat man ±hanlap long k±s±rn selpgavman ± no ken go longarapela dlstnik. Bllongwanem yu kisim selp gay-man na yu go long distnik bilong arapela manI no kisim selp gavmanyet 2

Yu mas t±ngting gut.Maski long kisim selpgavman n. kern long Hallane. Mlpela sarnpela ±

ho nedl long klsim selpgavman. Tnaim na tlng-ting long brata I staplong baksait bilong yu.Yu no lusim em tingtinglong Wantok.

- Seth Ni RobinMenyamya

NSS,SSJSSS,SJSSSeSSSS4#S"#

Seminar!Dia Edita.- Yes ol

wantok. Pianti bliongyumi I no save yet long.Semineri,em I wanem kainskul tiii.

01 wantok, Semineni em± wanpela kain skul weci man i tna±m kisimsave bilong kamap pnis.Yu no ken tingting atingol man I go long Brandi Ha.iskul na Kainin’Haiskul ± gat bikpelasave long ol man ± golong Semineni. - Nogat.Olgeta man ± go longhaiskul o long SemineniI lainim wankain samtingtasol. -

Tn.i. ol man ± go longSemineri ± lainim sampela samting ± arakainliklik. Long wanem ol Isave lainim ci pasin bi-long stap olsem misinarisapos ci i karnap pnisbihain. 01 i go skullong lainim tok bilongGod, bai ci ± ken lukautim ol katolik long Papua Nu Gini.

Bihain yumi kisim independensol waitman bai -

I go long pies bilongci. 01 blsop, ci pater,ci brud.er, na ci sisterci ± mae go tu, longwanem ci I waItskin p1-pel Taim ci I lusim yuml bal husat I ranlm wokbilong misiñInsaIt longkantni bilong yum±?

MI tlng rumi ci katoilk papamama± mas tingtlng gut long dlspeia nasaiim ci piklnlni iongdispeia kain skui. Longdispeia taim yet yumimae redim ci yangpeiaman- na men iong wok bI-iong pater, bruden, na

- sister. Long dispeiatingt±ng tasoi yumi gatci man ± go long skuici I koiim Seminerl,

Long Semineni ci man ±save skui map iong f cm6. BIhàin ci i save golong Port Moresby iongbikpeia Semineni longBomana. Na long Bomanaci I save stadl mapiong E-peia y±a. moa. Nabihain long 6-peia y±aoralt, bisop ± save mek-Im ci karnap paten. Saposwanem man na men ± noklIa tni long dispeiaskui Semineni naci wokbliong em ora±t rait Ikern long ml long dispelaadres.

Matthew Susit,St. F±deiis Coliege,

Nap.P.0. Alexishafen,

Madang.

ToksaveTasol

Dia Edita.- Mi*

laiktck, long rupeia ci man.Mi save hanim yupeia ±save tcktck long seipgavman. Mipela I no mapyet long kisim selp gay- -

man. MIpela Papuä NuGini I iikiik graun tasd. Sapos arapeia kan-tn ± hanim yurni kThimplnis seip gavman, cianhi bilong Papua Nu Gini± no map - yet long iukautim hap bliong mipeia.Oi wantok em - ml raitiong toksave tasoi.

Christopher Namai,Wewak.

IGoBagarapDIa Edlta.- MI iukim

wanpela samtlng ± nostret long PapuaNu Gini. Pianti man long Halians I go mekim bisnislong taun na ci piantesin nabaut.

Na man bliong nambistu ci I mekim wok icngdlspeia. Onalt, taim ciman biiong Halians I

lukim wanpela man bilongnambls ci ± kiilm dlspeia man. Na 01 man I kuIm man bliong nambls. Inc b±nia cisem long nam-bis na Haiians tasQi.

Nogat. 01 Haiians yet ci± birua tu. Nambls yetci I blrua tu. OisemChimbu ± k±iim Wabag,Wabag ± kiilm Chimbu, naSepik .1 kiiim Madang,Madang I klllm Sepik.Man bliong - Buka kii±mman bllong Pont Moresby.Rabaui I klilrn Lae. TanI kiilm Mendi.

Dlspela kain psIn ±nc stret long kantni bi-long yuml. Pianti manbliong Wapenaniandaci ±bin dai iong dispelakain pas±n na ml iukimna ml raitlm dispeia.Sarnpeia ci ± go stingiong nambis tasci. -

Saposyuml kisim Independenslong talm d1spe*ia pasln ± stap yet,barnbal kantni bliong yu-ml map ± go bagarap cigeta. -

Pastaim3ruml mas tnaimstap wanbei. MI lukimlong Wantck na piantiman -i knal long kisimseip gavrnan. Scr1, yumas traim na tingim wan-em saniting i no stretinsalt long kantri bilong yu.

Lyakae Kopa- Wapenamanda

Sapos yu gat tok yu raitirri sotpela tasol. Saposyu raltinilongpela hal mlpela I sotlm. Yu mas raltIm nem bllon yutru long olgeta pas I kam. long mlpela. - Sapos yu no lalkmipela prlnlm nerri bllongyu tr-u, oral t yu ral tim ar-apehneri hllong yu tu. -

Ka htri

WANTOK - Trinde, Epnli 7, 1971 - Pee 2

Page 3: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

Dia Edita.- Mi wanpelaskulmeri bilong BaiyerRiva long hap bilongWesten Hailans Distrik.Nau ml laik bekim pasbilong wanpela man nembilong em Frank J,Hanumbe bllong Kairiru. Em ±tok sotpela sket 1 oralt, tasol mi no tingem i gutpela pasin. Tok-tok bilong em I rongliklik long ml. Saposyuml larlm dl men Iputim sotpela sket na 01man i putim tait trausis, em ml ting dispelabal pasin bilong pamuk.Tru nau yuxni senls na i

I

BrUkimLo

Dia Edita.- Nau itdlaik autim sampelawanbilong mi long husat mani ken hanim. Mi lukimwanpela samting long aibilong mi na i no stret.Sampelaman i save marl-tim tupela men i -nomanit yet na tu manitimmen bilong arapela man.Dispela I save bningimplanti trabel I kam in-salt long pies. Na bi-ham papa o mama i savewan gen long ol pikinini bilong tupela. Olsembai ol dispela pikininibai husat I lukautim?

Nogat. Mama tu i ranawepinis na manitim nanape-la man. -

Taim bilong kot tu,komiti bilong kaünsil Itok orait tasol longlaik bilong than na meni.MI ting dispela kain loi no stret long kantnibilong yumi. Saposd-ispela kain lo I stap, mlting kantni bilong yurnli no map stap gut.

Sampela klap tu ol Isave askim laik bilongmen. Tasol men I tok,ml laikim man bilong :nauna rausim marx. bilongbipo. Tasol man hia I

gat gutpela laip tasoldispela sotpelasket baiI baganapim kantri bilong yurnl.

Taim bilong malolo mlsave lukim ci men I saye putim sotpela skettnu I kern antap long asbilong 01 na ol I savewokabaut.

Yu ting olsem wanem,bnata? Yu lalkim a? Yu’tok long taitpela tnausis tu em i no stretlong yu, bnata. Em Iwanem kain tlngtlng? -

Juliana KuniMt. Hagen

gat meni pinls, olsem emi gat tupela men nau.

Ml tok long dlspela,long wanem dispela lo Istap tu long ples bllongml. Mi lukim na ml tlngdIspela kain 10 I nogut. 01 1 no save nausimmen I go bek na kislmbek man em I bin manitimpastaim tnu. 01 komltlbilong ci kaunslla 1 massave, dlspela I brukimlo long pulim gen menbilong narapela man. Mibllong BIpI Allan longManus Dlstnlk,

Charles .SjllhslndnalaiMantis

Papua GiniDIa Edlta.- MI wanpela

boi bilong VokesinaiSenta long BuiOlo. MIialk bekim pas bilongJoseph Kaukau. Mi luklmlong Wantok na em I tokolsem, Pagini em I toknogut. Dispela ml iukimna If no stret long tlngting bliong ml. Oisemnau ml ialk kollm wanpeia nupela nem bliong Papua Nu GInI. Long tlngting bIlong ml yet. Emnau nem bliong em. "Pa- -

pua GIn1" Dlspeia nem Imm oisem ml bung±m hapJaap nem b±iong PapuaNuG±ni na I go karnap olsem?PapuaGini" Saposhusatman i gat tok ralt tasoiI kern long Wantok.

Peter WallkimblBuioio

qzPasin Bilong Pamuk

Lukim BilongHan- MiEm hia tok bilong Jisas bihain em i kir

ap gen long indai. Lukim han bilong em.Han i op i stap.

Han bilong Jisas i-save mekim gut tasol:i oraitim ol sikman, I blesim ol pikini-ni,i mekim wok kamda, i opim ai bilong ol aipas, i wokim mirakel,i hangamap long diwaikros bilong ‘helpim yumi. 01 i nilim; tasolem i op i stap. -

Han bilong yumi olsem wanem? Em i op tui stap?

Yumi lukim:Han i op, emHan i op, emHan i op, emHan i op, emHan i op, emHan i op, em

map sekani mak bilong pren.i laik helpim arapela man.i no pasim wanpela samting.i laik givim ol samting.tasol map kisim ol samting.

Look At My HandsThe Risen Christ identified Himself by

His open hands. -

Those pierced hands had been hardened byhonest -work. They had given sight to theblind and hearing to the deaf, health tothe sick and life to the dead. They hadblessed the children and multiplied theloaves. Those hands haddone only good.They-were even nailed open.

Are our hands open too?The open hand is the hand of friendship.It is the hand of welcome.It is the hand open for service.It is the hand that caresses and soothes.It is the hand that produces.

Lest we forget: - --Only the open hand can give.Only the open hand can receive. -

WANTOK - Trinde, Epnii 7, 1971 - Pee 3

Page 4: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

Duk bilong Edinboro i stap toktok wantaim sampela men bilong ples Moroni long Bougainville.Ples Môroni ol I bin- tekewe bilong kirapim wokkopa. Bihain Duk i go long Madang na Port Mores-by.

WANTOK Trinde, Eprii 7, 1971 - Pes Lf

I

Duk ov Edinboro i pasim yunifom- bilong ofisabilong Ami bilong Balus bilong Australia na em iglasim lain soldia bilong 1 P.I.R. ol i atensanlong ples balus taim Duk i kamap long Port Mo-resby.

SANYO

TEP flIKODA

Smolpela tru. Strongpeia rnoa.I no kostirn planti. Yu mapy-usirn long bateri tasol.

NAMBAWANREDIO bilong harirnrnusiik na nius. Yu bairn Sanyolong likiik mani tasol.Karirn Sanyo i go long piesbai oF i arnarnas tru, bai yugat namba. -

bilong01 samtingi kàmap longdispela kampani

SANYO

hia:

PIKAP NA REDJO WANTAIM

Sanyo . sarntng tru. Sanyo . smat rnoa.Tupeia spika. Yu laik harirn redio?Orait. Yu iaik piiai rekot? Orait.Sanyo i redi . oitaim, -Maski - iektrik. Bateri map,

TERRITORY AGENTS

BRECKWOLDT & CO1PORT MORESBYP.O. Box 1549, Boroko.

MADANGP0 Box 185.

LAEP.O. Box 557

RABAULP0. Bo’ 222

NG. PlY. LTD.MT HAGEN WEWAKP.O. Bo 237. P.O. Box 178.

KETAP 0. Box 72

Page 5: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

ANBETTYU LAIK FLAI LONG WANEM HAP

ANSETT I HEPI LONG KARIM YU IGO

Ansett I Gat OlkainSmok Balus Tn Ensin Tu Ensin Wan Ensin

We’re inaugurating new services all the time. Like our new daily services to Kieta Bougainville. Andnow we’ve made application for the right to fly direct to the American-owned island of Guam. Our fleet

of modern aircraft has been increased by the addition of the brand new Twin Otter 300 series. Our staffis continually increasing and so are our world-standard facilities. In every way Airlines of Papua-New

Guinea is truly representative of the vigorous growth of the Territory. Together, we’re really going places.

AIRLINES OF PAPUA NEW GUINEAin conjunction with Ansett Airlines of Australia.

WIL BALUS BILONG

Balus

i_ -

ANBETT

- -- - - . - V

5WANTOK - Trinde, Eprli 7, 1971 - Pes

Page 6: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

WESTIRIAN

Capital: Djajapura,formerly Sukarnapura andHollandia.Administration: Has beenpolitically controlledby Indonesia since 1962but was formerly governed by Holland. PresidentSuharto heads the administration of Indonesia.Area: 16.0,168 sq. miles.Population: 700,000 indigines; 36,370 non indiginous people.

Highest mountain: Thehighest peak on the island of New Guinea is

- Djajatop in West Irian.Formerly-called Mt. Suk

-- arno after Indonesia’sformer president, Djajatop is 16,503 ft high.West Irian, which isalso known as West NewGuinea and Irain Barat,was formerly calledDutch New Guinea. -

WESIRIAN

Namba wantaun: Djajapura, bipo ol I kolimSukarnapura na bipo tru:Holan.Gavman: Bipo ol Holan ibosim; tasol - long yia1962 map nau ol Indonesia i bosim. PresidenSuharto i bosman bilongol.

01graun:160,168 mailPapua/Niugini93,000 tasol.

01pipel: Wes Irian igat 700,000. Papua Niugini i gat 2,312,000manmeri.

Maunten antap tru: em i

Djajatop. Em i go map16,503 fit. Long hap bilong yumi, Mt. Wilhelm-long Chimbu i antap moa,map long 14,793 fit.Nem: Bipo ol i kolimdispela kantri Wes NewGuinea, Das New Guinea,na Irian Barat. -

i nap

yumi

longlonggat

WaigamaMISOOL

SERA NC SEA

BANDA

A

SEA9

C

This mapof WestNew Guinea West Irian was prepared* during the UNTEA- -Administration of the territory. The map

does not imply official endorsementor acceptance by the -

United Nations of the boundaries or place names.

KEI ISLANDS

ARU ISLANDSC

1320 -

WANTOK - Trinde, Epnii 7, 1971 - Pes 6

Page 7: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

NewPrimarySchools

The Department ofcation has opened threenew primary schools Inthe Western HighlandsDIstrict.The new schoolsare at Aviamp, Tuklsentaand Nonokan. Each schoolhas 40 students and oneteacher.

The District Superintendent of Schools inthe -Western - Highlands,Mr J.D. Neitz, -said thatthis brought the totalnumber of primary

106.Mr NeItz said enrol

ment at these schoolswas about 6,500pupilsthis year. -

CompanyRegistered

A new company fullyowned by New Guineans,which was formed at Nipain the Southern High

lands DIstrIct late lastyear, has now-been reg

istered with the Regis-

trar of Companies in

Port Moresby.The "Nipa-Sura" Com

pany Ltd. was beleived

to be the first -com

pletely locally owned

company in the Southern

Highlands District.The new company has

taken - oven two tradestores at - Maganima andtwo stores at Poroma in

the Nipa Sub-district.----- -----I---

_____I_

Non Wins$200

A student from the Mt

Hagen- High School, Non

Korua,haS won the L.P.B.

Armit Bursary for 1971:

and 1972, a spokesmanfor the Education Depart-

announcedlast month.The spokesmansaid the

bunsary, worth $200:,would - assist Non tocQntinue his secondaryeducation for two years.Non hopes that afterfinishing high schoolstudieS, he will enter aTerritory teachers’ college to be trained as aschool teacher.

The bursany is awarded- to a student who hassuccessfully completedFo]n’L 1 in a Territoryday secondaryschool,andwhose performance showsthat he has the ability

:-to continue his studies.

Smaliholders- Meet

Smallholders in theWahgi valley recentlyheld a meeting -at- Kin-

ReserveBank Prize

Mr Henry ToRobent, Deputy Manager of the Reserve Bank In Port Mores-by, said -this week thatthe Bank would donate$50 to create anotherprize in the Third Annual Short Story Contest.

Mr Roger Boscbmanofthe Department of Information and ExtensionServices launched theShort Story Contest in1969, with a personaldonation- of $50 as aprize.

In 1970, Mr Ulli Beierof the Education Department at the Universityof Papua and New Guineaadded a special $20prize for the best shortstory from a high schoolstudent.

This year’s contestwill cover two areas of

- competition. One sectionwill be for ertrantsfrom the University,

deng, about- 22 milesfrom Mt Hagen,to discusscommon problems.- Mn Doa Mintz said themeeting discussed teaprices with the managerfor C.P.L. Tea Estate atWunup, Mr lyon Nanton,and there was a pig postmortem examination toshow the block holdershow germs get inside apig. -

LongServiceMedals

The District Cornmissloner for the SouthernHighlands, Mn D.J.Clancyrecently presented 10years long service me-

Teachers’ Colleges andother- tertiary institutions, and people of ma-ture, age. The winner ofthis category will receive the Reserve Bank’sprize of $50.

The other -categorywill be for high schooland primary school students, and the winner ofthis category will receive the -Roger Boschmanprize of $50.

To AttendWorld AssemblyThe District Health

Officer for the MilneBay District, Dr JackOnno, has been sponsoredby the Territory Administration to attend the24th Assembly of theWorld Health Organisation in Geneva, Switzer-land, this year.

Dr Onno is a graduate

from the Suva Medical

School In Fiji. He has

worked mainly in the

Port Moresby General

stitution in Mendi.They - were Sergeant

Bore Ouja of Lae, MorobeDistrict; SergeantKuling Sisime of Kandnian,West -New Britain,- andLance Corporal NabaraWainia, of Ialibu,Southem Highlands.

About 27 wanders at-tended the presentatiqpceremony. Mr Clancy alsopresented certificates

: to 87 village people who- had completed a 10-week

course in health education at Lonk VIllage.near Mendi.

Radio HagenHelps Out

The Administration ‘ sBroadcasting Station Inthe Western -Highlands,Radio Mt Hagen, has as-sisted in raising $238towards the cost of aYoung Men’s Christian

Hospital since his grad-uation.In 1969 he servedfor a year as aMedicalRegistrar-- in- the RoyalMelbourne Hospital inAustralia.

Of f ToAustralia

Two Quarantine Of ficers with the Depart-ment of Agriculture,Stock and Fisheries haveleft the Territory forAustralia to do a fourmonths training coursein -quarantine- inspect-.ion.

Quarantine means put-ting animals and plantsin a place by themselvesso they cannot spreadInfection.

The two men are MrFrancis Aite of Inauabi

village in the Kairiku

Siib-Distr-ict- o the - Ce

tral District, and MrAloi. Branch of Kannaikin the East Sepik District.

-

schoolsby bothtion andWestern

operated and runthe Administramissions In theHighlands to

dals to three wanders atf Association building

the Kenke Corrective In- project in Mt Hagen.

papuan news

WANTOK - Trinde, Eprll 7, 1971 - Pes 7’

Page 8: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

Moa olsem 1200 -pipel i lukirn ol soldia bilong1 P.I.R. long Taurama Bereks bilong Port Moresbyi kisim nupela plak i karn long Kwin na nu-pelaplak bilong kern bilong ol. Hia yu lukirn narnbawan man bilong bosirn arni bilong Australia, Leptenan Jeneral Sir Thomas Daly,i givirn salut longnupela plak.

Olpela plak bilong Kwinkamap nau long dua bilongrama Bereks.

Senior Chaplain B.S.Meredith, right, assisted by Chaplain B.B,Lynes,of the Church of England, blesses the new Queen’s and Regimental Colours

-of 1 P.I.R. -Narnba wan pasto bilong arni, B.S.Meredith, wantaim narapela pasto bi

long Anglikan Sios, nem bilong em B.B.Lynes, tupela i blesirn nupela plaki kam long han biaong Kwin na I go long P.I.R.

na bilonghaus lotu

1 P.I.R. ibilong Tau-

Leptenan G.M. Stooke nalan, tupela i karirn nupelsanap na salut long plak..

Over 1200 people saw the 1st Battalion, thePacific Islands Regiment,receive its new Queen’s

‘and Regimental Colours at a ceremony at TauramaBarracks, Port Moresby, Here the Chief of theGeneral Staff,Lieutenant General Sir Thomas Dalyright, salutes the new Queen’s Colour. The old Queen’s and Regimental Colours of the

1st Battalion, the Pacific Islands Regiment,arrive at the St John’s Chapel at Taurama Barracks prior to their laying-up.

- The new Colours carrieLieutenant J. Bau, of Karlsaluting stand. At left isColonel R.G. Lange.

WANTK - Trinde, Epril 7, 1971 - Pes 8

Page 9: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

Tok -Gutbai

Kiap bi-long Is Nu Brten, Mista Harry West,- I

- panisim wok bilong empinis, Em I go liv longAustralia na bihain bal

-

em I holim narapela wok:insaItlong gavman. MIS-ta We-st ;i. jnekim- -wanelatok guthai long RedjoRabaul. Em j tok bel bjlong em I nogut, em i

-mas lusim Rabaul. Em i- tok em i son tumas wan-taim ol ofisa bilong emI bin lusim- planti taimlong stretim tok wantaimol Tolal. Em I tok blpool Tolai oltaim win longol arapela pipel longTenitpni. Tasol saposolI no bung wantaim, baiol arapela lain i winimol nau,Mista West i tok:ol blkpela man bilong 01Tolai I mas tingtingstret; ol i no ken kala-pim lo. 01 i gat gutpelahet; ol i gat gutpelasave; ol map. Saposol± no mekim olsem, bai olI sunk i go bek tasol,Nupela kiap bIlong Is NuBniten em I Mista JackEmmanuel. NIsta West itok em i hop bai nupela

kiap I ken bunglxn ol To

lai long go het wantaim.na ol I ken taitim

bun bilong bi long wok,

na luslm ol tIng .,bilongpait. Olsem tasol hap

bilong Rabaul I ken win

im narapelaples.

MoaMasin

Namba wan man tru bi-long ol ailan em MistaWilliam Toliman bilongRabaul. Em I laik askimDeve1opmei - Beng longdinau bai em i ken kisimmoa masin - bilong- tupelawoksap ka bilong- em longRabaul na Warongol. Aspies bilong Mista Toll-man em Paparatavaklostulong Kokopo. Em i binskul long ol samting bi

1ong moto na ensin longIdubada Teknlkal Koleslong Port Moresby. Biham em i holim wok longpianti kampani na longDipatmen b±.long ol Wok.Mlsta Toliman i gat moaolsem 30 eka gnaun longpies bilong ol L3ainingol ± kol±m Taulil, H±aem ± gat lain kokonasbllong em. Bihain em Ikisim manl dinau pinis,-.Mista Toliman ± laik ki- -

rapim tu wanpela stesinbilong bensin.

KirapimWok,

Bihain long tn munsamtiiig bai ol I kirapimwok long wanpela nupelabnis long Warongol RIvakiostu long Kokopo longIs Nu niten. Dispela

Tupela- Prais - -Tupela -man: Rakoura

Sipa’ara na Klatro Abisinito I bin winim praismap -25 dola. Em- ol Ikollm Wroxton Prais bilong gutpela Sitisen,

Rakoura SIpa’ara em Ikepten long- Bum Hal-skul. Em I givim gutpelatingtIng long ol manbIlong pies bai 01 1 larimmani bilong ol I ken kirapim gutpela wok. . . nawinim moa mani yet.Nogutmanl ± slip i stap nating.

Kiatro Abisinlto em Iwin long wanem em i.savetumas long pasin bilongwinim planti mani bllongmekim gutpela wok.

NupelaHaus

01 i kirapixu wok longnupela haus sik bilongArawa kiostu long Kieta0 -

Mista Tore Lokoioko,ministerial meinba bi..ong

bnis bal I kostim$50,000.Mista O.I.Ashtonministerial meinba bilongol wok, ± tok dispelabrls bai I narakain: Ino antap tumas, Longtaim bilong haiwana, balka i no map ran longem.

HapimWok

01 1 hapim wok pinislong rot i kirap longGaulim na I go map P0-

well Harbour long Is NuBniten, I3ihain long wanyia samting bai dispelarot i redi tru. Bai em Ikostim samting olsem$300,000, --

Dispela rot i ran map55 maIl na bai em i go

PablIk Helt, I tok baldIpe1a haus sik i gat250 bet, na bai I pinislong Jun 1972, Bihainbal dispela haus sik Igat klinik long en tu. --- Maunten

IPairap

Wanpela -bikpela maunten nem bliong em BaganaI painaplong mun Mas naI sutim planti blupelana blakpela smok I goantap moa, Dispela maun-ten I stap klostu longBoko Patrol Pos daunbilotru long Allan Bougainvi-lie. Taim maunten IpaInap, wanpela bikpelaklaut moa I go antap ha-riap moa. Bihain win isakim I go long hap bilong Keriaka na sit bilong paia i punaun olsem nen, na I karamapimolgeta samting.

Kiap Lang biiong Bumi flai long balus bilongem na I go lukim dispela

- Olsem tasol I gat wanpela bikpela hap -gnaun ±ken op na planti man iken sindaun long en. BalI bungim Is na Wes .NuEniten,

NuginiAilan

ProdusKampani

Wanpeia tok man bilongu Gini Ajian produa

kampani I tok, long wan-pela wlk long mun Mas 01I bin kisim 16,000 paunkakao long haus drai bilong ol, Bipo ol I savekI-sim samting olsem8,000 paun tasol, 01haus drai hia I stap

: long ol dispela piesVunadavia, Vunatat, Volavoib , Tapipipl- , . Ramale,Rapltok, Rabuana,Wairiki,Bitakapuk, na Bit.kalip. Man hia I tok, i

maunten.Ol I lukaut gut,nogut bal em I pairaphen.- -

Wokim

usPasindia_

0ls kulbolb ilongB umVokesenelS entaI s tapwokim-w anpelah ausp as-India.E mb aik ostim$15,000.D ispelah ausaiI g at4 -pelah apb ilonge n.W anpelah api gatr ums lipw antalmt upelab et,w anpelav enan-da,w anpelas molhaus,n awanpelar umw aswas.D is-pelae mI h auss ton,n aols uxtatiny eti w okimbrlkb ilonge n.M lstaB .Q

uinnI b oslmo l.B al0 1- I

g ivimn em"BuinK aunsilHausP asindia" longd ispelah aus.N a- MistaQ uinnI t okb ihainh als am-pelam erlb ilongp lesI lukautimd ispelah ausn akuklm- kalkalb ilongo lmanmeriI l aiks tapl onge

n.

flu briten nius

map long nambis bilongj i- sampela hausdrai 01:

Wes Nu Bniten. - I man I pasim pinis.

bouganville nius

WANTOK - Trinde, :: ‘il 7, 1971 - Ie. 7

Page 10: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

01 i tromoim $350,000,000 long mekim go het wok kopa long Bougainville.Nau tasol ol I kirapim 3-pela masin stim olsem I gat bipo long ol stimao sip smok. Dispela tripela masin i bilong wokim pawa. Spos yu bungimolgeta lektrik pawa bilong Teritori, em i no hapim dispela pawa bilong

Bougainvillestret.

Siaman bilong kopa kampanSir Val Duncan, i lusim Esanap toktok wantaim Petei

Sir Val Duncan namel, hetman bilong kampani I bosim Bougainville Kopa Mista R,W.Ballmer, hetmaiKampani, I kam kamap long ples Aropa. Em i namba wan taim wanpela smok- na I soim ol memba bilonbalus I pundaun long ples balus bilong Aropa. - het bilong kampani bilon

WANTOK - Trinde, Epril 7, 1971 - Pea 8

Page 11: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

1,5000 -

eka graunAtzera Kopratif Sosai-

ti hia I baim 1,500 eka

graun bilong Garam Plan-

tesin. map nau Mista

Ray Spreag i bosim. Dis

pela plantesin I bosim

2-pèla tret stua, 6-pela

trakta 2-pela trak map

6 tan. Em I gat 560 bul-

makau na wanpela woksap

tu. Plantesin hia I mek

im wok kasang. Kopratif

Sosaiti I save meklm wok

kasang. Pasin bilong em,

em I brukim graun long

ol lokal pipel, I planirn

kasango pinat. Sosaiti

I lukautlm ol kasang,ka

inautim oltalm ol I mau,

na ol man bilong pies i

balm bek gen. Sosaiti i

bairn tu ol kain kopi.

givimtwenti dola -

Ape* k1p biiong Lae Ibin givim twenti dolatwenti dla long 6-peia

praimeri skill bai ol iken balm sampeiabuk bilong ruin buk bilong ol.

Wanpela Apex Kiap bI

long Australia bin sa

urn dispela mani i kam.

pnesid-en bilong Kiap,

Mista N. Blackley I tok

olsem.

skul Thap5- pela de

Dipatmen bilong Sosal

Welfe i bin glvim wanpe

la gutpela skul map

long 5-pela de long ol

manmenl bllong Apa Watut

Riva.01 1 skulim ol plpel

long pasin bilong go het

bilong pies- bliong ol,

long helt, long tok bi

long God, long ol skul,

long wok bisnls, longwan bilong ol pies’

long wok didiman, long

gavman bllong Niuginl,

long wok bilong ol plls

*n, long DevelopinenBemg, long ol senis Ikamap long pies na taun.

u i namba wan taim

kin skul olsem I kamap

long dispela hap bilong

kantni.

givim nupelahanpaus

Papua/1hi Gini DevelOp

men Beng I bin givima nu

pela hanpaus long 6-pela

lokal bisnisman bilong

Morobe Distnik. ol man

hia ol I bilong hap bi

long Kaiapit na ol I gat

blkpela gaden kasangna

bikpola banls bulmakaU.,- Mista Matthew -- Siune,

namba tu hetmanbilong

Beng I tok, ol 6-pela

bisnisman I bekim plnis

maketingbot

Long- AprIl 1 ol i opimwanpela ofls bilong balmkopra long Wewak stret.

Em ol I kollm kopnaMaketing Bot. Em I stap

klostu long blkbnis bIlong Wewak na I gat ol

ofls na skel sarnting.Nau ol man bilong wok

kopra bilong ol I go

long Madang pastaim. 01

I ken luslm I stap long

Wewak stret na talm ol I

brlngim kopra I kam longofis hia, ol I ken kisimpe stret long han bliongol.

mauntenI sunk

Wanpela maunten I su-

rlk I karn daun karamapim

ples Tlfalmin klostu

long arane bliong NIugIni na Wes Inian na 11-pela pipel I lüs iñis.

Blkpela ren rnoa I mekim

graun i malumaiu pinis.

oi rnanl dlnau oi I bir

kislrn long beng blpo.

Wanpela blsnlsman hla,

Mlsta Kapumi MarabUxflan,

em tu I preslden bllong

Markham Lokal Gavmafl

Kaunsil. Em I bin bairn

wanpela trakta. BihaInlikilk bal em I kisim

narapela dlnau long beng

bllong kinapim wok bul

rnakau long 400 eka graunbilong em. -

royal laipseving

Hia ol I bin klrapimwanpela nupela lain ol Ikolim RayalLaip SevingSosaltl. Em I Olsem:wanpela lain manmerj Iskul long helpirn ol p1’-pel I lalk lus long sol

Long pies Tlfaimin i

gat 15 haus na 122 man-merl. - Tasol piantl Istap long gaden bllong

ol long dIspeia taim no-gut.

I gat wanpela famili:

bilong iunerlka, Mlsta naMisIs Stelnkraus na tu

pela piklninl, I ius.Mista na MI5I5 Steink

raus I bin wok lO-pela

yla bilong raltlmdauntok pies bilong dIspela

hap.

wara.Deve-lopmenOflsa, Noel

Ashe, -I putim nambawankibung na 18 pipel I binkamap long en. 01 1 bI

- long 01 plIs, EdukesenDipstmen, oi skaut, DI-patmen bllong Helt, nasampela arapela manmenlbilong Lae.

Nupela Sosaltl hia Iialkim pianti moa Papuan

na Nluginian I kam In

saIt wantaim ol na laIn-

Im ol pasln bliong help

im oi man I swim.

nupelasenta

-Long nupela didimansenta long Mutsing long

Morobe Distrik, ol I -sa-

ye lukautim ol p1k, ol

kakaruk, ol pato, ol

sipsip, na ol meme. Kos

bilong ol rurel develop-

men ofisa I stat pinis

long arapela mun,

tru long olgeta stadilong talm bilong eksamlnesen. Long yia i go p1-nis John I kisim 6-pelamak antap tnuna. CamllusI kisim 7-pela. Tupelanau I stap long Yunive-sitI long Pont Moresby.

5’-pe!a medalWanpela man bliong

dlspela pies, nem bilongem Warlnimbo, em-I winimpinis 27 yla olsem pus-man na nau em I plnis-talm long dlspela wok.

Saiden Warlnlmbo em I

manit na I gat 4-peiapIkIninI. Em I join longlain plisman long yIa1943 na I bin wok long

Madang, na Kline Bay, naSaten Halians Distnik.

Long taim bilong pait

em I Insait wantaim ol

ami na I wok long luk

stii long ol Japan long

hap bilong Buna na Wau

na Finschhafefl na Madang.

Saiden WanIflimbo I kI

sirn pinls 5-peia medal

long ol plls na long ol

arni.

morobe nius

sepiknius

peter simo gunprais

Is Seplk Dlstrik Edukesen Bot I bin givim

Peter Simogun Prals bI-

long 1970 1 go long 2-pela haiskul studen.Nem bliong tupela JohnYansuan bllong BrandlHalskul na Camllus Naro

kopl bilong San SavierHaiskul. Wanpela wanpelaI klsim $50. Dlspela Pe-

ten Simogun Prals I savego long 01 haiskul stu

den i klslm mak antap

Page 12: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

Emma- Makain bilong Au Allan i gät 70krismas, Em I namba wan sister long Niugini.map nau em i sister, tasol em i stap longples. Em oltaim I wok long helpim lotu, olsem na Pop Pol I givim wanpela medal longem. Em I hangamap long klos bilong Emma. Emi save tumas long tok Jeman; em i o longskul map 16 ,yia.

01 man bilong All Ailabl i save tumaslong wokim ol bot. 01 1 stap wokim 6-pelabot olsem. Wanpela wanpela map long tu tausen dola. 01 1 no gat bikpela masin longmekim wok kamda, Pater Anselm I save tumasna I raun nabaut skulim ol. Hia yu lukimwanpela bot i redi pinis na narapela ol Iwokim bun bilong en yet. -

Em i naispela haus kiap biTong Au Allan.01 man bilong Ali yet i wokim, Em I gat tn-pela bikpela rum na haus kuk na wanpela bokis ais. Em I olsem hotel bilong ol waitmantu. Kopratif Sosaiti bilong All i bosimdispela haus.

Pater Matyu bilong Aitape I sindaun toktokwantaim Josef Arakol bilong Tumleo Allan.Josef em I gat 82 knismas, Em i namba wanman i kisim baptismo long eklesia katoliklong Niugini. Em i skul 19 yia long tok Jem __an.map nau em I save dispela tokples.WM0K - Trinde, Epril 7, 1971 - Pea 8

Page 13: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

Em hia ol lain man bilong A.O.G. MisinOng Wewak i kisim ol nupela buk bilongkulini ol man long nit long tok pisin. I gat-pela buk ol I kolim KISIM SAVE. Nau ol man

ken balm long haus buk bilong ol C.M.M.L.ong Wewak na long Kristen Buk Senta longladang. Dispela ol buk 3-pela misinani biong C.M.M.L. I bin naitim. Em hia: Mista naisis Wally Sim na Mis Beverly Sundgnen,-hong Anguganak long Wes Sepik Distnik. 01

bninim pinis 10,000 buk bai planti man moaong Niugini map nit long tok pisin.

Piksa long lephan I soim Waran Ofisa Tiuamoa igivim wanpela Sepik kaving I -go long na-mba wanman bilong ami,Leptenán Jeneral Sin Thomas Dalylong taim em I kam iukluk naun long 2 P.I,R.Moem Baneks long Wewak. -

Leptenan Jenenal Sir Thomas Daly I glasim lainami bilong Moem Baneks i atensan long givim ona.long em. Sin Thomas I mekim nau las lukiuk naunlong ami long Niugini. Taim em I- stap long PontMonesby em I bin gi-vim I P.I.R. long Taunama Baneks wanpela nupela plak bilong Kwin.

Em hia wanpela helikopta bilong ami i litimapirn ol bun am bilong wanpela nupela haus lotulong al-lan Kaininu. Pastaim win bilong bikpelakanapela bilong helikopta I sakim ol boi longgnaun na ol I no map sanap,

WANTOK - Trinde, ipiil 7, 1971 - Pea 9

Page 14: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

singsingNEWYORK:- Wanpela man

biiong singsi-ng plantilong 01 piksa,nem bilongem Frank Sinatra, em Itok em i plnistaim naulong -wok insait long 01piksa. Em I gat 55 knis’mas na I bin wok 32 yiaInsalt long ol piksa. Emi tok em I lalk sindaunI stap nau wantalm famiii na ol pnen biiong eir

graun I kilimLINA:- Moa olsem 700

manmeri I lus pInls longdlspela pies bilong SautAmerlka. Wanpela bikpelabanis antap long maunten-I bnuk. Wara na ston nagraun i malumalu I kap

p.n.g.JAKARTA : -The Indonesia

Foreign Minister, Mr.Adam Malik, has saidthat Indonesia supportsPapua and New Guinea’salms for self-governmentbut was not pushing theAustralian Territory toosoon.

Mr. Malik made thecomment following ameeting with six visit-Ing PNG parliamentariansIncluding the Speaker ofthe House of Assembly,Dr. John Guise,who wereon an eight day visit to

. Indonesia.Mn. Mailk said that

although Indonesia sup-ported anythIng that theTerritory wanted, It wasafraid that If PNG asked

nius blb ng 0! - ka ntrisalt I pundaun antaplong wanpeia pies wan-taim faktoni. Samtingolsem 100 pipel I kamausait pinis na I golus.

IndonesiaI laikim p.n.g.JAKARTA:- Mista Adam

MalIk, minIsterIal mernbabilong wok wantaim olnarapela kantni, I tokIndonesia I ialklm Papuana Nu ini I go het longkisim seip gavinan. TasoiIndonesia i no - laikhaniapim ol; em I sam-tlng bliong kantni yet.

MIsta Mailk I mekimdispela tok taim em Ibungim 6-pela memba bilong Haus Asernbll bilongyumi taim ol I go lukiukraun long Indonesia.Mista John Guise, spika

bel bilongTenton.Indonesialong selp

map long sia bilongdraiva. Tam -- -MisisHumphreys i laik statimensln, born i pairap.

-tauseni daiCOLONBO:- Sampela tau

sen manmeni - Indal pinislong wanpela palt I kI-nap namei long Is na Wes,Pakistan.

Nau ol I ting palt Ipinis, long wanem hetmanbilong Is Pakistan, nembilong em Sheik MujiburRehman, ol I kalabusimpinis long haus bilongem.

President bilong WesPakistan, Yahya Kahn, itok Sheik Mujibur em Ibinua bilong kantni bilong em. Sheik hia I be-kim tok I spik: ol75,000,000, pipel bilongIs Pakistan I stap 100mali longwe lonq Wes Pa-kistan.

newsfor self-government from-’ Yahya Khan has declaredAustralia too soon, the Sheik to be a traiIndonesia would be tor and has- banned theaccused of Instigating Awami-- League which heit. "We are not instiga- leads. -ting," said Mn. Mallk.

thousands- diein clashes

COLOMBO:- ThousandsofEast Pakistanis havedied In clashes sincefighting between Eastand West Pakistan beganrecently.

However, last week,the Pakistan Governmentclaimed It had restoredorder in rebellious EastPakistan. -

Report From Pakistansaid that the politicalleader of East Pakistan,Sheik Mujibur Rehman hasbeen arrested in hishome in Dacca. President

Sheik Mujibun repliedby declaring East Pakls-tan -75 million people

-deparated from the westby 1000 miles of Indianterritory - as an independent Bengal at warwith the West. -

landslide -kills 700

LINA:- Morepeople were

than 700reported

dead or missing in alandslide that buried amining camp, 150 milesnorth of Lima in Perurecently . -

Tons of mud and rockfell from a height of

900 ft. when theYanahuin - damengulfing thestore and thetreating plant.

IAbout ioo

survivors werehospitals Inmining camps.

singerretires

Lakebroke

generalmetal-

injuredtaken to

nearby

- NEWYORK:- FamousAmerIcan ‘singer’ -andactor Frank Sinatra hasannouncedhis retirementfrom show business.Sinatra, who is 55 hasbeen in show businessfor more than 32 years.

He says he hopes tospend more time with hisfamily, close friendsand. perhaps ‘to write alittle more. ‘ -

pinistainlong

bilong Haus Asembli,wantaim ol man hia Istap 8-pela de long In-donesia.

Mista Malik I tok,sapos Niugini I singautlong seip gavman I maskwlktalm tumas, bai Austnalia I ting Indonesiayet I skrapim01 man longOlsem i mobetaI no gat tokgavman samting.

bom ipairap

SYDNEY-: -Misis Loxxaine-,Humphreys, mama bilong3-pela pikinini, i baganap pinis-iong wanpelabom sampela-man i haitimInsalt long - ka bilongem. 01 plisman I painimtupela waia I kirap longensin bilong ka na I go

worldIndonesiasop ports

WANTOK - Trinde, Lpril 7, 1971 - Pea 10

Page 15: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

ohm: Rio Tinto Sink long Bougainville,kam lukim wok bilong kampani. Em nauanpela nupela mekanik.

Moa olsem 1200 -pipel I lukim oh soldia bilong1 P.I.R. long Taurama Bereks bilong Port Moresbyi kisim nupela plak I kam long Kwin na nupelaplak bilong kern bilong oh. Hia yu lukirn nambawan man bihong bosirn arni bihong Australia, Leptenan Jeneral Sir Thomas Daly,i givirn salut longnupela phak.

Over 1200 people saw the 1st Battalion, thePacific Islands Regiment,receive its new Queen’sand Regimental Colours at a ceremony at TaurarnaBarracks, - Port Moresby. Here the Chief of theGeneral Staff,Lieutenant General Sir Thomas Dalynight, salutes the new Queen’s Colour.

The whooping cough epidemic in the Western Highlands is theworst one ever, according to the District Medical Officer, Dr.Milton Lewis. Since the beginning of the outbreak, more than 28children have died and 11,000 have been immunised-. Here a nurseat the Mt Hagen Community Hospital treats a baby suffering fromwhooping- cough.

ougainville Kopa Kampani, I holim stikNesens Visiting Misin pasin bilong go

Hia yu lukim wanpela nes long haus sik bilong lit Hagen ihelpim sampela pikinini i gat kus nogut tru. map nau dispeha sik kus i kihim indai 28 pikinini. .map nau oh i givimsut long 11,000 bilong strongim ol. --

WANTOK - Trinde, Epril 7, 1971 - Pes9

Page 16: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

I pundaun antapwanpela pies wan-fak-toni. Samting100- pipel i kam

pinis na I go

indonesiaI laikim p.n.g.JAKARTA:- Mista Adam

Malik, ministerial membabilong wok wantalm olnarapela kantni, I tokIndonesia i laiklm Papuana Nu cini i go het longkisim seip gavman, TasolIndonesia i no ialkhaniapim ol; em i sam-ting bilong kantni yet.

Mis-ta Malik I mekimdispela tok taim em Ibungim 6-pela memba bIlong Haus Asernbll bliong-yumi taim ol I go lukiukraun long Indonesia.Mista John Guise, spika

for self-government fromAustralia too soon,Indonesia would beaccused of Instigatingit. "We are not instigating," said Mr. Malik.

thousands diein clashes -

COLOMBO:- ThousandsofEast Pakistanis - havedied in clashes sincefighting between Eastand West Pakistan beganrecently.

However, last week,the Pakistan Governmentclaimed it had restoredorder in rebellious EastPakistan.

Report From Pakistansaid that the politicalleader of East Pakistan,Sheik Mujibur Rehman hasbeen arrested in hishome in Dacca. President

WA1T0K - Trind.e, Epril7, 1971 - Pea 10

bilong Haus Asembli,wantaim ol man hia Istap 8-pela de long In-donesia. -

Mista MalIk I tok,sapos Niugini I singautlong selp gavman I maskwiktaim tumas, bai Australia I ting Indonesiayet I sknapim bel bilongol man long Tenitoni.Oisem I mobeta IndonesiaI no gat tok long seipgavman samting.

bomipairap

SYDNEY : -NIsis -Lcrxaine-,Huxnphreys, naxna bilong3-’pela pikinini, i bagarap pinis-iong wanpeiaborn sampelaman i haitimInsait long - ka bilongem. 01 plisman i painimtupela waia I kirap longensin bilong ka na I go

Yahya Khan has declaredthe Sheik to be a traitor and has banned theAwami- - League which he

Sheik Mujibur repliedby declaring East Pakistan 75 million people

-deparated from the westby 1000 miles of Indianterritory - as an inde-pendent Bengal at wanwith the West.

landslide- kills 700

-LIMA:- More than 700

people were reporteddead or missing - in alandslide that buried amining camp, 150 milesnorth of Lima in Perurecently.

Tons of mud and rockfell from a height of

leads.

map long sia bilongdnaiva. Tam MisisHumphreys I laik statimensin, born I pairap. -

tauseni daiCOLONBO : - Sampeia tau

sen manmeni - indai pinislong wanpela pait I kinap namei long Is na WesPakistan,

Nau ol I ting pait Ipinis, long wanem hetmanbilong Is Pakistan, nembilong em Sheik MujiburRehman, -ol I kalabuslmpinis long haus bilongem.

President bilong WeEPakistan, Yahya Kahn, Itok Sheik Mujibur em Ibirua bilong kantri bilong em. Sheik hia I be-kim tok I spik: oi75,000,000, pipei bilongIs Pakistan-i stap 100mail longwe lonq- Wes Pa-kistan. -

900 ft. when the LakeYanahuin -- dam brokeengulfing the general

store and the metal-treating plant.

About 100survivors werehospitals inmining camps.

singerretires

- NEWYORK:- FamousAmerican ‘singer’ - andactor Frank Sinatra hasannouncedhis retirementfrom show business.Sinatra, who is 55 hasbeen in show business-for more than 32 years.

He says he’ hopes tospend more time with hisfamily, close friendsand. perhaps ‘to write alittle more.’

injuredtaken to

nearby

pinistainlong

nius biong 0/ kantri -

saitlongtaimolsemausaitlus.singsing

NEWYORK:- Wanpela manbilong. singsi-ng plantilong ol piksa,nembilongem Frank Sinatra, em Itok em I pinistaim naulong -wok insait long 01-piksa. Em I gat 55 knis-mas na I bin wok 32 ylainsait long ol pIksa. EmI tok em I laik sindaunI stap nau wantaim famili na ci pnen bilong em.

graun-i kilim-----

Moa olsem 700manxneni I lus pinis longdispela pies bilong SautAmenika. Wanpela bikpeiabanis antap long maunteni bruk, Wana na ston nagraun I malumalu I kap

worldindonesiasopports

news

p.n.g.JAKARTA : -The Indonesia

Foreign Minister, Mr.Adam Malik, has saidthat Indonesia supportsPapua and New Guinea’saims for self-governmentbut was not pushing theAustralian Territory toosoon.

Mn, Malik made thecomment following ameeting with six visit-ing PNG parliamentariansincluding the Speaker of

- the House of Assembly,Dr. John Guise,who wereon an eight day visit to

- Indonesia.

Mn, Malik said thatalthough Indonesia sup-ported anything that theTerritory wanted, it wasafraid that if PNG asked

Page 17: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

I Queen’s and Regimental Colours ofre received into the Chapel at Taurama

The new-Colours were presented by the:he General Staff, Lieutenant GeneralDaly.

flak bihong Kwin na bilong P.I.R. oh iIt hong haus hotu long Taurama Bereks.man bilong bosim ami long Australia,

Jenenal Sir Thomas Daly, I givim tupehak long oh ami bihong Niugini.

J. Bau bilong Kania vihes long Nu Ai01 sohdia I go pas hong phes oh man i

Mista Vele Kamo long lephan i stap toktok wantairn pikininbilong em, Jano. Tupela i gat wanpela kampani bilong wokim ohkain kain haus. Nau hia 01 1 stap wok long bikskul tru bilongNiugini, ol i kolim Yunivesity. Mista Kamo wantaim tripela arapeha Papua oh I bin kisim dinau long Developmen Beng bilong kirapimwok bilong oh.

Hia yu lukirn wanpela nes long haus sik bilong f-it Hagen Ihelpim sampela pikinini i gat kus nogut tru. map nau dispe-la 51k kus i kihim indai 28 pikinini, map nau ol I givimsut long 11,000 bilong strongim oh. --

Mr Vele Kamo left is one of a group of four Papuans whobeen givenloans by the Development Bank to set up a contractingbusiness. Mr Kamo, who is pictured here with his son lano, isnow building four houses at the University.

The whooping cough epidemicin the Western Highlands is theworst one ever, according to the District Medical Officer, Dr.nd Lieutenant G.M. Stooke and Second Milton Lewis. Since the beginning of the outbreak, more than 28? near Kavieng, New Ireland, pass the children have died and 11,000 have been immunised, Here a fluat the Mt Hagen Community Hospital treats a baby sufferingnanding -Officer of 1 P.I.R. ,L-ieutenant whooping cough.

WANTOK - Trinde, Lpnil 7, 1971 - Pea 9

Page 18: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

singsingNEWYORK:- Wanpela man

bilong. singsi-ng plantilong ol pIksa,nem bilongem Frank Sinatra, em Itok em i pinistaim naulong -wok Insait long olplksa. Em I gat 55 knis.mas na I bin wok 32 yiainsait long 01 piksa. EmI tok em i iaik sindaunI stap nau wantaim fami-ii na ol pnen biiong em.

graun I kilimLIMA:- Moa olsem 700

manmeni I lus pinis longdispela pies bilong SautAmerika. Wanpela blkpelabanis antaplong mauntenI bnuk. Wara na ston nagraun I malumaiu I kap

p.n.g.JAKARTA : -The Indonesia

Foreign Minister, Mn.Adam Malik, has saidthat Indonesia supportsPapua and New Guinea’saims for self-governmentbut was not pushIng theAustralian Territory toosoon.

Mn. Malik made thecomment following ameeting with six visit-Ing PNG parliamentariansincluding the Speaker ofthe House of Assembly,Dr. John Guise,who wereon an eight day visit to

. Indonesia.Mr. Malik said that

although Indonesia sup-ported anything that theTerritory wanted, it wasafraid that if PNG asked

nius - biong 0! ka-i-trisaitlongtam0 15emausaitlus.

I pundaun antapwanpela ples wan-faktoni. Samting100 pipel 1 kam

pinis na I go

indonesiaI laikim p.n.g.JAKARTA:- Mista Adam

Maiik, ministerial membabilong wok wantaim olnanapela kantni, I tokIndonesia I laikim Papuana Nu ini I go het longkisim selp gavman. TasolIndonesia i no laikhaniapim ol; em i sam-ting bilong kantni yet.

Mista Maiik I mekimdispela tok taim em ibungim 6-pela memba bilong Haus Asembli biiongyumi taim ol i go lukiuknaun long Indonesia.Mista John Guise, spika

for self-government fromAustralia too soon,Indonesia would beaccused of instigatingit. "We are not instIgating," said Mn. Malik.

thousands diein clashes

COLOMBO:- ThousandsofEast Pakistanis havedied in clashes sincefighting between Eastand West Pakistan beganrecently.

However, last week,the Pakistan Governmentclaimed it had restoredorder in rebellious EastPakistan.

Report From Pakistansaid that the politicalleaden of East Pakistan,Sheik Mujibur Rehman hasbeen arrested in hishome in Dacca. President

bilong Haus Asembli,wantaim ol man hia Istap 8-peia .e long In-donesia.

Mista Malik I tok,sapos Niugini I singautlong selp gavman I maskwiktaim tumas, bai Australia I ting Indonesiayet i sknapim bel bilongol man long Tenitoni.Olsem I mobeta IndonesiaI no gat tok long selpgavman samting.

bomipairap

SYDNEY z -isis Lorraine-,Humphreys, mama bilong3-’pela pikinini, i bagarap pinis-iong wanpelabom sampelaman i haitiminsait long - ka bilongem. 01 plisman I painimtupela waia i kirap longensln bilong ka na i go

Yahya Khan has declaredthe Sheik to be a traitor and has banned theAwami--League which heleads.

Sheik Mujibur repliedby declaring East Pakistan 75 million peopledeparated from the westby 1000 miles of Ind.ianterritory - as an Independent Bengal at warwith the West.

*II**I**I****I***øese*I

landslidekills 700

dead or missing in alandslide that buried amining camp, 150 milesnorth of Lima in Perurecently.

Tons of mud and rockfell from a height of

LIMA:- Morepeople were

than 700reported

map long sia bilongdraiva. Taim MisisHumphreys i laik statimensin, born i pairap.

tauseni dalCOLONBO:- Sampeia tau

sen manmeni indai pinislong wanpela pait I kirap namel long Is na WesPakistan.

Nau ol I ting palt Ipinis, long wanem hetmanbilong Is Pakistan, nembiiong em Sheik MujiburRehman, oi I kalabusimpinis long haus bliongem.

President bilong WePakistan, Yahya Kahn, itok Sheik Mujiburem IbIrua bilong kantri bilong em. Sheik hla I be-kim tok I spik: ol75,000,000, pipel bilongIs Pakistan I stap 100mail longwe lonci Wes Pa-kistan.

900 ft. when the LakeYanahuin dam brokeengulfing the genenaistore and the metal-treating plant.About

100survivors werehospitals inmining camps.

singerretires

injuredtaken to

nearby

- NEWYORK:- FamousAmerican ‘singer’ - andactor Frank Sinatra hasannouncedhis retirementfrom show business.Sinatra, who is 55 hasbeen in show businessfor more than 32 years.

He says he hopes tospend more time with hisfamily,-- close friendsand. perhp-to write alittle more.’ -

pi-nistainlong

worldindonesiasop ports

news

WANTOK - Trinde, Epril 7, 1971 - Pea 10

Page 19: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

135* PACIFIC OCEAN 138 L- - - WEST NEW GUINEASUPIORi I WEST IRIAN -

WarsaI - -

icri S C HO U I E N

7 -BAK SLANDS I 9 5,0 1O

NUMFOR MILES0 50 100 I5O

/4‘N I I- KILOMETRES

-S7RA!T a -

t

;tos HUM

- II c4ELVINK BAY -- - I. Dirdjarl

‘% WarenOBaraoasiI R.ioniernIak AL ,jY T’Denit ,

C E £ L V I K/ L._

‘"ió 1050 2Oo "l GfNJEM -

i-. ‘‘BAY ,.------/ .

I 100. ‘272

2194 L:motiJ - -‘

0 Guaij j" /*a.powr.

,.-.-‘-- _? -k - 1çArao i 3.

" I-,,,-.-çouffae’y’

‘#I1O *

-7O I .ø’J CENTRAL F1HLA-NDS "t.rih Kenandeg -

b

NaJgL 0e265 3800 .

ç’i;;;;*1°rafi

T*?!2 /LWAGHETE 5030 4200 .

,-- s-.- o ,.wonop

4750 .4o* *Muruk ,j qt

K

im k ;... ... IS1O%1%O ,*Wy.. p395,54595 2350

_u__a r - .

‘ 3 e 3340- t . .KOKONAO - - - - - .,ø

4581K,w.rok

- -- --: !::: ‘ S1BIL9-- -.- : - --- ,_=- , - -- ,, J, - --. - - --

-- -E: - - --

AGATS - - ::: r-- -

-.4’ - - -:r--Woropko

- -:: kamP°- MJNDIfl!NA

III . *-

VI e SI-TANAH.MERAH .--=----..---- ---- D-

SOUTHEF3NDIVISION

7 Pirimapono/’

- U ‘ - -- ----

::::_ ;::

Irrnn Muhng

-‘. . .- EiVISIOn boundary - __- - *_3

-

_-.-- -

__-

Røad-

Airf.Id, Iandng str -

F_a" -. -

Swam S

Okaba- p ----=----.---=-- ,-‘ 1*

r’ . . -a-- ‘-; -870 tJ*vat,on rn mtr.s KOMORAN -

-MERAUKE Mop

;

135 138’:;_ ;:

WANTOK - Trinde, Epril 7, 1971 - Pes 11

Page 20: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

TIRED?

CAN’T GET THAT ZESTFOR LIFE FEELING?

DEPRESSED?

IF THE ANSWER IS YES, THEN T’STIMETOSTART TAKING MYADEC THEHIGH POTENCY, VITAMIN MINERALCAPSULE.

SO EASY TO TAKE, ONE A DAY ISALL YOU NEED TO RESTORE VIGOURAND VITALITY TO 1HE SYSTEM.

PRICED AT $2.25 FOR 30 CAPSULES$6.00 FOR 00 CAPSULES

AVAILABLE FROM:

- - - RABAU-L PHARMACY- P.O. - BO:76 :- PHONE-: 25014

:I

I

I

helpim bisnis-- - biiongyu

wanemkopratif sosaiti?

Thde ml iaik rait longkopratif sosaiti bilongNiugini . Kopratif sosaitiI bin kirap nainba wantaim long yia 1948. Tudeoi sosaiti I bikpela moalong Tenitoni. I gat 300dispela kain sosaitilong Teritoni,na 100,000memba. -

Ol-taim ol man I askimkopratif sosaiti em Iwanem samting? Kopratifsosaiti em i wanpelalain man ol I bung longmekim wanpela bisnis baiem I ken heipim ol yet.Em i no bisnis bilongwanpela man. Nogat. Wan-pela wanpela man i no I-nap; tasol saposplantiman i bung wantaim, o-rait, nau bisnis I kenkamap.Olgetaman I putimmani insait na I membabilong dispela bisnis,emI gat vot bilong rausimdispela bisnis. -

Sapos wanpela man imekim planti bek kopra okopi na salim long so-saiti, em bal I kisimplanti profit. SaposmanI no wok gut insait longdispela sosaiti, em I noken kisim bIkpela-pnofit . -

Kopratif sosaiti em Ino olsem wanpela bikpelakampani, olsem B.P., oKamda 0 Stimsip. Plantiman I putim mani plantilong dispela kain kampani, ol i stap longwe.Tasol kopnatlf em i kampani bilong ol man bilong pies stnet.Ol yet Ilukim dispela kampani naol I -lukim ol wok bilongdispela kampani. Dispelakampani 0 sosaiti em iwok long helpim ol dispela man i insait longdispela kaxnpani tasol.Em I no helpim arapela-man . - - -

- Kopratif em I wanpela

gutpeia pasin bilong kamapim bisnis bilong kantn bilong yumi.Kopratilsosaiti em.i wok olsem:planti man i bung wantaim long mekim wanpeLwok, wanpela wanpelayelI no map long mekim.

Sapos long wanpelpies ol i laik bairn kapbilong wokim haus paiaman, wanpela man tasolno map. Onait,nau plan-ti man 1 bungim likli}mani bilong 0-1, na ol ibairn kapa na wokim hauEpaiaman. Nau wanpela mari ken mekim dnai koprbilong em long dispelhaus. Long kopi I wan-kaj.n.

Wanpela samting - moasapos ol I bungim ol kopna 0 kopi bilong o]wantairn, na salirn lonçol man bilong bairn, baiol i kisim rnoà pe.

Onait nau yu laik saye, husat map insaitlong wanpela kopratjf,husat I ken memba.Olgetaman na men. Maski em ibilong wanern kain skin,maski em i bilong waneirkain misin. Olgeta man-men i ken insait longdispela sosaiti, saposol I stap long ples bilong dispela sosaiti.Olsem man bilong Lae emI no ken insait long so-saiti bilong Wewak,bikosem I no stap long Wewak.Namba tu, ol memba I masbikpela man; ol I maswinim 16 yia-pinis. -

Orait nau ating yu saye liklik long pasin bilong kopnatif. Tasolsapos u longlong yet,orait, yu askim wanpelaman bilong gavman ol ikolim kopratif ofisa. 01dispela ofisa I sindaunlong olgeta hap kiap Isindaun long en.Em tasolbilong nau.

WEWAK TIMBERS PTY. LTD.MA-STA SNO NA MASTA ED

PHONE93&228 -

OL 1-IAUS BILONG MIPELA I STRONG TRUTASOL I KOST1M LIKL1K TASOL

3 Bedroom 2 Bedroom

All housespassed b’ the Building Board

long somil bilong mipela yu map kism olkain plang - painim ol sam-ting i redi bilong wokim haus - painim ol kamda bilong wokim haus

ALL TYPES OP SAWN TIMBERLow cost housesbuilt or material supplied

Alsoat:

BOUGAINVILLEA DR. MADANG, PHONE 2214

:SSS

IWANTOK - Trinde, Epril 7, 1971 - Pea 12

Page 21: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

kiap bilong ol yangpela famaI KAM LONG MARGARET FITZGERALD

Long kantrl bilong yuad ol I gat kain kaintingting long kiraplmsampela kiap bllong olyanpe1a fama.

01 didiman bllnng gay-man ol I laikim tumaa.0I-i laikim bai planti manI gat -gutpela tingtingna I belgut long wok di-diman. 01 tu i laikhelpim diapela wok.

Tasol ol I tok,ol akulyet i maa kirapim diapela gutpela tingting bilong bihainlm wok didlman, map nau ol aumatinI no save kiaim plantisave long ol samting bilong wok didiman, Na di-patmen bilong ol akul oedukeaenI no laik aeni-aim paain bilong olakul. -

01 1 tok ol I no gattisa bilong diapela nupela samting. Taaol taimol I kirapim nupela pa-

asua bilong mipelaLas

taim long pes 4mipela i niek-im wanpehatok i kranki. WANTOK ibin tok: seip gavman bai-I kamap long taim bilongnupela Haus Asembhi, olsem long 1972-- map 1976.Em i no- stret.Haus Asenibli i tok long- -dispela

taimol i laik redita2i long selp gavman. Emtasol.

- correctionOn page 4 in the last

issue of Wantok it wasreported that the SelectConinittee report urgedthat Papua and New Gui-nea should be -grantedself government in thelife of the 1972-1976House of Assembly. Thiswas not correct. Whatwas reconiiended by theSelect Committee and a-dopted by the House ofAssembly was that preparations be made towardsself government during1972-1976

sin bilong skul long olnamba, ol i skulim oltisa kwiktaim tumas long01 koa ol i kolim "inaevia trening". Ating olI ken mekim wankain longwok didiman,

Wanpela akul I go hettru long diapela paainbllong givim ol aumatinlaik bilong ol wok didl-man, em I St. BenedikTisa Kolea long Wewak.Hetmaata bilong ol, Bruden Leach,i atiaim tingting bilong 01.

I Bruder Leach i tok:"Mipela I laik kamapimwanpela kos bilong skul

im ol suniatin long praimen akul bai ol I gatplant save liklik longol aaniting bIlong wokdidimarn- na wk bulmakau.

Neks taim baimipelaiputim daun tIngting bilong Bruder Leach longpasin bIlong kiiapthkiap bilong yangpela fama inaait long ol tlaatrenlng kolea,

SOUTHPACIFIC

Distrik Edu.kesen Botbilong Wewak i laikim oltingting bilong Asoale-

sen bilong ol YangpelaFama na I orait longmekim ol diapela sam-ting:

a, makimmiti bilongatiaim kainlong wanpela

b. bungimi kam long ol wok- didiman na skul didiman longIs Sepik Diatrik,

c, salim pas i golong ol hetmasta bilongol akul bilong painimautol i laikim dispelatingting bilong yngpelafama 0 nogat. -

Yu KEN KIS-IM

LONG OL HOTEL---- KLAP NA STUA

wanpela ko-atatim nawok olsem

ple-s. :: -ol tokave

LAGER

OLTAIM VU TINGTING LONG BIA VU TINGTING LONG SP

WNT0K - Trinde, Epril 7, 1971 - Pea 1

Page 22: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

ISTA-Yes, oi brata Ista I

kamap pinis. Jisas Ikirap long indal.

Em i lusim matmat.Dispela laip Jisas I kisimbek I moa nais, I moastrong olsem bipo. I nogat mak bilong ol sua ol

soidia I givim long em.Faipeia mak- bilong ol

- nil na bilong spia tasolI stap, tasol nau ol Iolsem bilas bilong Jisas. Bipo Jisas I karim

-. pen, nau em I no Inapmoa long kanim pen. -

Jisas I kirap, em iwinim sin. Jisas I kirapem I winim indai. JisasI kirap, -exp I winim Se-ten. Jisas I winim Setenna sin na indal, bilonghelpim yurni. Olsem yumi-ken amamas tru wantaimJisas. -

Wantaim Jisas yumi tuken winim Seten na sin.Na wantaim Jisas yumI

- kinap gen long indai.Jisas I go pas, yumi kamap bihain. Long dispelade yumi mas hepi tnu.Jisas nau em i gat laip.Yumi mas kisim nupelalaip wantaim Jisas.

Santu Pol I tok:’SaposJisas I no kirap pinislong ol indai, bilip bilong yumi I samting nating.’ Tasol nau JisasI kinap gen, nau yumisave yumi no aninit longsin moa. Yurni no kenpret moa long-- o-l man itok bilas long yumi. Yuml no ken sem long lotubilong yumi. Yumi wan-taim Jisas I win. Yumipikinini bilong God. Yuml gat nupela pies longheven wantaim Jisas. Yu-ml win pinis.

Olsem yumi no ken wa-ri, tingting planti longol pen, trabei na traimbilong dispela laip. EmI samting nating. Piesbilong yumi I no hialong graun, pies bilongyumi long heven wantairnporoman Jisas.

-

OL

LOTU

-I BUNG-01 bisop katolik i o-

rait lon9 bung wantaim01 talatala insait longbikpeia lain oh i kolimKaunsil bilong - ol Siosbilong Melanesia. 01 ta-latala yet i singautimoh i kam insait. -

Pasin olsém i helpimtru tingting bilong olkain sios i bihainim tokna pasin bilong JisasKrais,bai oh i wok wan- -

taim na I kaniap pren,olsem Jisas yet i laikim.

Kaunsil bilong ol Siosbilong Melane-siä i biginlong yia 1965 na i bungim ol dispel-a lain lotu:oh Englikan,-ol Evanselikal Luteran,ol SelvesenAmi,na ol Yunaitet Sios.

Siaman bilong 01 em IPasto Zurewe Zurenuobilong ol Luteran,na nanibatu siaman em i Bisop Ravu Henao bilong Yunaitet-Sios.

Namba wan lokal bisopbilong ol katol-ik, BisopLouis Vangeke, i tokimWANTOK -olsem: Em i gut-pela tru mipela olkainlotu I bung wantaim, baiyumi ken save gut longyumi yet,Jisas yet i prebai olgeta man i biliplong em i mas wanbel nawantingting. Sapos-- yunhilaikim ol man -bilongNiugini i Kristen, yumiolgeta lain na ka-in lotuI nias wok wantaim.

Planti pipol oil askirn

Tutt Bryant emi gat wonem samting long stoa bilong ol.

Emi got plonti kain mosin nou sperpot long er tu. Nou hia yu lukim sompelo mipeloigat long stoolong mipelo. Sopos yu loikirn aropelo somting boi yu askim long stoolong mipelo long wonem TUTT BRYANT got plonti somting long ol mosin, motonou oropelo somting.Em hia ml kolim sampelo tosol mipelo.

ALLIS CHALMERSearth movi,g equipme,t

APAC lift gear

AVIS RENT-A-CAR

BEDFORD trucks

BROOMWADE COMPRESSORS

CARIBBEAN BOATSDIAHATSU

DUFFIELD HOSES

. EQUIPMENT INVESTMENTShire p,rchasi.g and leasing facilities

FIAT TRACTORS

FIRESTONE TYRES

GENERAL MOTORS HOLDEN

GENERAL MOTORS diesel

HEALTFIWAYS DIVING EQUIPMENT

HOWARD Agricultural

1.5.5. safety equipment

LIGHTBURN cement mixers

LINCOLN WELDERSKAWASAKI OUTBOARDS

KITTEN automotive products

MERCURY OUTBOARDS

MICHIGAN LOADERSMONROE-WYLIE AUTOPARTS

ONAN engines and generator sets

PACIFIC-ACE EQUIPMENT

PACIFIC PUMPS

PEP. automotive products

PERKINS DIESEL

PHOENIX ASSURANCESMITHS INSTRUMENT

SUZUKI MOTOR CYCLES

VOLVO-PENTA marine engines

YANMAR DIESEL

YOKOHAMA TYRES

P44 L44

BRANCHES: PORT MORESBY, LAE, GOROKA, MADANG, RABAUL KIETA

AGENTS: MT. HAGEN. WEWAK. HONIARA B.msH SOMONS

WRITE: P.O. BOX 326. PORT MORESBY, T.P.N.G.

II WILL HE EASIERto order all your

FOR YOU

1HH HHnfrom one place!

THE CHRISTIAN BOOK CENTRESALES DIVISION OF KRISTEN PRES INC.

BOX 222, MADANG, NEW GUINEA

The most comprehensive range of Pidgin literature and stationery in theTerritory. A wide range of Christian Literature, Books for New Guineans ineasy English, Bibles, Books about New Guinea, German Books, Records,School Supplies and Office Machines.

Price -lists available on requestApply for an account - Approved customers receive monthly information

Visit our shops

M ADANG Nanulon Rd No 11

near the market

Box 222 Phone 2043

‘READTHE LITERACY ANDLITERATURE MAGAZINE

S Published QuarterlyS Subscription $1 yearly

The Editor, Box 43,P.O., Ukarumpa, E.H.D.

L AE 4th Street andat Ampo

WANTOK - Trinde, Epril 7, 1971 - Pea 12+

Phone 2679

Page 23: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

- - - - -- - - - - - --- ---- - -

kaunsil nius

Lao01 man I bairn piniakia bilong ol, ol i.a kam long kibung disla mun. 01 bai mapDkirn Huon Lokäl Gavmanunsil ol I laikirn balkia rnani bilong 01 i0 long mekim wanern wok.ong dispela yia takis i0 antap. Man i mas trooim ten dola na men

In dola. Long sampelaapela hap bilong diala distnik, Huon Lokalavman Kaunsil i kostim

man bilong ol plebu Niti , Labu Tall , nabu Butu. Planti manLa i no bin baim takisi-long ol map long1a yia.ssssss##mm

Nu AllanSentral Lokal Gavman

unsil hia I gat wanperesis bilong- ol viies

risait long en. Wanpelaanpela I mas sanapimanpela pos long bikrotlostu long pies bilong1. Dispela pos I gatanpela plang I save so-m nem bilong ples,hamasan i stap Insait longn, na makim ol rot i goong narapela pies. Ples

- wokim wanpela-kain postlsem I nais -tumas, bai. winim resis.m.,Hse#s,,e$#as#rne#s#s#.

Wapenam andaSamting olsem 500 man-

ni I bung hia na Ios long kaunsil advaiI bilong ol,Mista James3nson. 01 1 tok em I

trong tumas ol i masihainim tlngting bilong

:m tasol. 01 1 no laikim:ingting bilong em long11 takIs; ol I pret em i10 tokaut gut long pasinilong yusim ol takisani. Em tu I save krosLm ol. Vais presiden biLong Lutheran Misin naetmasta bilong Gavman

Pralmeri Skul, tupela i

no laik tu long pasinbilong dispela advaisa.map nau kiap I no mapstretim dispela tok.

- KokopoKaunsila Vin Tobaining

bilong Gazelle PeninsulaLokal Gavman Kaunsil iopim nupela rot I lusimWat Wat na I go lonq Ga-nai. Em I amamas tru Ispik em i gutpela eksampel ol kaunsil I kenmekim wanem - kain wokwantaixn mani bilong ol.

pm#sswftfssm

Mt.Hagen -Hia ol I- bin bungim ol

hetman bilong- ol iokaigavman kaunsll na I o-rait long pe bilong menlong taim bilong manit Ino ken antap long wanhandet doia wantalin 10-pela p1k. Em I pasin bilong-Mt Hagen, Del, Mul,Jimi, Wabag na Wapenamanda.OlI laikim olgetaarapela kaunsil longWesten Hailan I bihainimdispela tingtIng tu.

MMoresbySampelakaunsil I luk

luk raun long hap bilongPort Moresby map longkamap bikpela taun tru,ples bilong ol map tu.Tasol ol man bilong plesI mas tromoim moa takis01 1 lukim bikpela masinI save wokim pawa bilonglait na ol I laikim kaiiisamting olsemlong distrik bilong ol.Misin hiàwara tasol I tanim. 01 1lukim tu kern bilong olplisman na faktori bi

long wokim biá.

Kaunsil hia I binbungim samting olsem$‘+6,o56 maul long dispe-la yia. 01 i winim dispela mani long ol takis,

long bairn kot, long laiaens bilong ol tretstua, long wok bilongtnakta bilong ol, longpe bilong ol lain i yusirn haua kaunsil bilongol, na long wok somilbilong ol, Diapela kaunail I bin kisim dinaumap long $13,000 long.Rural Developmen Fan--long mekim olkain woclong ol rot na bnia.

Port MoresbyHia gavmanI ting long

kirapim wanpeia lokalgavman sevis. Em I ialkgivim trening long lainman i laik holim wokkuskus na narapelakainwok insait long lokalgavman kaunsil. map nauI gat samtIng olsem 2000pipel I wok insait long147 lokal kaunsil.

WenamandaWanpela Luteran misin

an, Mista Bernard Lutz,I laik skulim ol man bilông dispela hap long olsamting bilong politik.Em I raitlm pinis wan-pela buk bilong soim olkain kain wok bilonggavman, long selp gavmanna independens , .loig

mani, long ol takis, nalong ol lokal gavmankaunsil. 01 kaunsila Ilaikim tru dispela aidii.

NamatanaiKaunsil hia wantaim ol

vi-les pipel I laikim tumas mekim go het vokese-nei senta bilong ol. lilabai ol I laik skulim olsumatin long --pasin bilong wokim sip. Hetmastabilong skul, Mista M.Elnor, em i save tumas.long dispela kain wok.

Wantok Publications,P.0: Box 298, Wewak, iwokim, na Wirui Preslong Wewak i prinim.

HARIM I

RABAUL -

PHOTOGRAPHICP.0. Box 164, RABAUL

KLASIFAITPABLII NOTIS

YUSAVE gutpela rotlong wokabaut bilong yümi long olgeta de? Saposyu - laik kisim natingdispela buk, salim paslong Booklet, Box 1096,Boroko.

WEWAK SCOUT RAFFLEWinners: first, Rita W.ticket E7;second,R.Lucasticket F69.

Vu haikim nambawan kainpiksa -i klia long kamerabihong yu? Orait,yu massahim oh film bilong yuI go hong Rabauh Photo-graphic bai oh i wasimna prinim piksa.Yu putimwan doha insait longskin pas wantaim film nasahim nau tasol I golong:

WAWPOK - Trindé Epr117, 1971 - Pes 15

Page 24: Husat · 2016. 7. 7. · Wabag ± kiilm Chimbu, na Sepik .1 kiiim Madang, Madang I klllm Sepik. Man bliong-Buka kii±m man bllong Pont Moresby. Rabaui I klilrn Lae. Tan I kiilm Mendi

IOA MANI LONG WOKMAN

man tu i 5trong 01 bisnisman

tan skulifli moa Niuginian long

sin bilong ranifl’ bisflls na ki-

pita bisnis bilOng ol yet

N P1S

phktD1

19,841 Pinisirfl Pop I KamI 11 gAtp

‘ZtndRt6

AD1ES BILONG YU HIA:

TR1 DOLA

0/

apos yu laik kisimniuspepa WANTOK

BIII

III

Sapos yu salim $3Ltri dola

yu mas salim dispelahap niuspepa Ibek wantaim $3

bai mipela

II dola.

kanitn

I

Adres bilong mipela

salim WANTOK

IB

-.1II

B

em hia:WANTOK P[JBLICATIONP

long yu map

INC.,P.O. BOX 298, WEWAK.

I ong

B

NEM BILONG YU HIA:

WAN

BIIBIIIIBBII

YIAdispetaem I nupela ola

-1Pr a ‘

5Asembli i bin orait long ol

OO wokmafl bilong lain i man

tin moa pe. Long yia 1971 ol i

kisilu ill.8O long fotnait

Os ol i ok mani stret.Bihmth

pe i go antaP moa yet.

tu 01 man o ofisa I pifliS

in long gavmafl i staB kisim moa

malolo o pe lip.Man I man gat

krislnas o ok antaim gaVUlan

p 35 yia bilOng kiSifl’ pa lipS

jniS terial membata Tooa aPena.k j tok tok wOrtAlm

faa 1°nl ti faktor !°I

‘up long Hazlanb

I __I..ira%

WANTOK - Trinde, Epril 7, 1971 - Pes 16