Harku valla ametlik häälekandja.

Ilmub kaks korda kuus.

Kolmapäev,23.02.2011Nr. 4(276)

See on Harku vallale nagu eesti rahvale Kalevipoja kojutulek.

SULEV ROOSVolikogu aseesimees

Vana koolitarkus ütleb küll, et “Kõik, kõik on uus septembrikuus!”, aga Vääna vanas mõisa-häärberis lihtrahva tar-kused ei kehti.

ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

Siin on uus kõik selle aasta algusest. 1. jaanuarist kannab mõisamajas asuv kool uut uhket nime ja kooli juhib uus direktriss. Kooli nimeks on nüüd Vääna Mõisakool.

Kas nüüd ootab ees kohtu-mine tõsiselt range direktori, nagu ehtsa mõisaprouaga? mõtleb ajakirjanik direktori kabinetti astudes. Tuleb pettu-da. Heas mõttes pettuda. Te-rekäe pistab ajakirjanikule pihku mõisapreili. Parimas mõttes mõisapreili, kellel ai-nult etnilise kaunistusega pihtkleit meenutab, et ta saks-te soost pole, vaid inimene meie keskelt.

“Piret Jürna,” ütleb ta tut-vustuseks. “Direktor 1. jaa-nuarist. Selles koolis töötan aga alates 1998. aastast. Võimlemisõpetajana.”

Nüüd saab selgeks mõisa-preili figuuri saladus – ikkagi tosin aastat võimlemisõpeta-jana. Enne seda aga Tallinna Ülikooli kehakultuuriteadus-kond. Ka ujumis ja kergejõus-tikutreeningud. Kooli direk-toriks kandideerimine oli see-ga loomulik jätk õpetajaame-tile. Vaja oli uusi väljakut-seid.

Miks mõisakool?“Kui ma aga näen, kuidas

lapsed mõisaparki suusatama lähevad, tahaksin jälle koos nendega seal vanade puude all olla,” ütleb värske direktor. Kooli saalis ta nii väga võimle-mistunde taga ei igatse – koo-lil puudub korralik spordi-saal.

Miks ja kes aga endisest lasteaed-algkoolist mõisakooli tegi? Ei saanud see olla ju uue direktori esimene töö – muuta asutuse nime.

“Kooli hoolekogu ja eriti Kaido Kruusoja ajasid Hari-dusministeeriumiga nimeva-hetust. Ministeeriumis leiti, et sõnad “lasteaed-algkool” ei pea uue põhikooli- ja gümnaa-siumiseaduse järgi tingimata kooli nimes sees olema. Pea-legi – mõisakool, see kõlab ju hästi,” on direktor kindel.

Aga mis ütlevad lasteaia-lapsed, õigemini nende vane-mad? “Eks vanemadki tea, et lapsed algkoolist peatselt mõisakooli lähevad – ja see neile meeldib,” on direktor kindel.

Et lastele ja vanematele see kool meeldib, seda kinni-tab ka kasvav õpilaste arv. Koolis pole enam ühtegi liit-klassi, iga vanuseastme lap-sed õpivad eraldi klassis. Kokku on õppureid 68.

“Kõige õpilasterohkem on teine klass – kokku 16 õpilast. Väikseim aga 5. klass – vaid 6 õpilast,” räägib direktor.

22 ahjuga majaPeale hariduse andmise

on direktori mureks ka mõisa-maja korrashoid ja renovee-rimine. Ikkagi 156 aastat aja-lugu. Ajalugu tähendab ena-masti aga ka ahjusid ja ahi-kütet.

“Majas on kokku 22 ahju, neist 16 on taastatud esialgsel kujul. Aastas kulub sada ruu-mimeetrit puid. Palgal on kolm koristajat-kütjat. Aga ka lapsed löövad kaasa, ke-vadel on meil puuladumis-talgud,” kiidab direktriss õpi-lasi..

“Mõisakool ja puuladumis-talgud?” ei saa ajakirjanik jätta imestamata.

“Moodne mõisnik peab kõike oskama,” teab peda-goog. “Lasteaia lastele õpeta-me näiteks leivategu, suure-matele on plaanis eetika tun-nid.

Varsti saavad lapsed ka sellised sinised etnilise kau-nistusega koolivormid. “Taha-me väga selle ajastu vaimu ja suursugusust, mida see maja kannab, lastele edasi anda,” lausub Jürna. Eeskuju mõisa-preili olemisega direktrissi näol on lastel olemas.

Mõisakool – see kõlab uhkelt

Vääna Mõisakooli (endine Vääna Lasteaed-Algkool) direktrissPiret Jürna peab hea seisma ka selle eest, et soojaks oleks köetud mõisahoone 22 ahju. Ülo Russak

Laupäeval, 19. veebrua-ril kogunesid Tabasalu Ühisgümnaasiumi saali eakad inimesed. Tulijaid oli valla igast otsast – buss tegi vallale ringi peale, et kõik soovijaid ikka külma ilma kiuste kohale jõuaksid. Kui saalis oli poolsada ja na-tuke rohkem inimest, Estonia kontsertklaver valla juhtivate jõudude, volikogu esimehe Helikar Õepa ja vallavanem Kaupo Rätsepa abil õigesse paika nihutatud, võis tradit-sioonilise vabariigi aastapäe-va aktusega alata.

Üritusel ütles avasõnad ning avaldas kõigile kohalvii-bijaile lugupidamist ja tänu oma riigi sünnipäeva meeles-pidamise eest Harku valla sotsiaalosakonna juhataja Tiia Spitsõn.

Volikogu esimees Helikar Õepa: “Meie riigi 93. sünni-päeval on, mille üle uhkust tunda ja mida meenutada. Meie edusammud majanduse arendamisel on toonud meile rahvusvahelise tuntuse ja vä-lisinvestorite usalduse. Harku vallal pole riigi arengus sugu-gi väike roll – oleme üks tuge-vamaid omavalitsusi Eesti-maal. Ka valla sotsiaalseks arenguks on palju ära tehtud, aga palju on veel teha. Ehita-mist ootab valla eakate hool-dekodu, lõpliku otsuseni pole vald veel jõudnud, kas rajada see Harkusse või Tabasallu, igal juhul mitte kaugele valla südamest.”

Volikogu esimehe mõtet jätkas vallavanem Kaupo Rätsepp: “Harku valda pee-takse õigusega üheks majan-duslikult tugevamaks omava-litsuseks Eestimaal. Samas ka nooruslikumaks vallaks – nii palju sünnib meil lapsi. Ei tohi unustada ka neid, kes meie heaolule aluse on pan-nud. Ja nendest inimestest paljud on täna siin saalis. Aitäh teile – olgu teil ikka tar-mukust ja tervist ja tegut-semislusti.”

Eakate nimel tänas valla-valitsust tehtu eest endise tootmiskoondise Ookean kauaaegne peadirektor Hugo Maide.

Meeleolukat muusikat pakkus kohalolijaile Vanemui-se kontsertansambel Con amore solist Kaljo Johann-soniga. HVT

Olgu ikka tarmukust ja tervist

Head Eesti Vabariigi Head Eesti Vabariigi aastapäeva!aastapäeva!

Harku VallavolikoguHarku VallavolikoguHarku VallavalitsusHarku Vallavalitsus

Homme, 24. veebruaril saab Eesti Vabariik 93 aastat vanaks, 9. veeb-ruaril täitus aga Ida-Mathilde Ladvikul sada eluaastat. HVT sai vana-proualt eksklusiivse intervjuu.

Mida noorpõlvest mäletate?Ida-Mathilde Ladvik: Sün-

disin Võrumaaal, Lepistu val-las, Restu külas. Peres oli meil kokku 8 last. Palju tuli tööd teha. Noorest peale hak-kasin karjas käima, hiljem tulid põllutööd.

Sünnijärgne nimi on Teil Rüütel. Kas riigimees Ar-nold Rüütel on ka sugula-ne?

Ei ole. Aga paljud teised tuntud riigimehed on sugula-sed.

Endine põllumajandusmi-nister ja riigikogu liige Harri Õunapuu, ajakirjanikest riigi-kogulased, vennad Toivo ja Ülo Tootsen on ka meie soost. Kõige rohkem kasu on aga ik-ka olnud vennapojast, kes on taksojuht.

Taksojuhti on iga riigikor-ra aegu vaja.

Teie olete üks väheseid Eestimaal, kes suudab öel-da, kumb Eesti riik siis pa-rem on, kas too Pätsi aegne või...

Praeguses Eesti riigis on väga hea elada. Lapsed ja lap-selapsed on kõik ümber, aita-vad. President Toomas Hend-rik Ilves saatis õnnitluskaarti. Päts ei saatnud mulle kunagi kirja. ÜLO RUSSAK

Harku vallavolikogu kinnitas, arvestades vallavalitsuse et-tepanekut, tänavusteks teene-temärkide saajaks:

• Kaido Taberland – Ta-basalu Looduspargi korrasta-ja ning paikkonna elu edenda-ja;

• Vello Valing – elupõline kommunaaltöötaja;

• Armin Karu – ettevõtja ja ürituste ning heategevus-projektide toetaja;

• Arvi Eidisk – ettevõtja, Kumna Kultuuriaida loomise mõtte algataja ja elluviija, paikkonna elu edendaja.

Teenetemärk omistatakse vallale osutatud eriliste tee-nete eest. HVT

Harku valla teenetemärgi saab 4 inimest

Ida-Mathilde Ladvik: “Praegune Eesti riik on...”

Sotsiaalosakonna juhataja Tiia Spitsõn sätib juubilari õlgadele valla kingitud rätiku. Ülo Russak

SÜNDMUS

2 / HARKU VALLA TEATAJA / UUDIS Kolmapäev, 23. veebruar 2011

E hitus- ja planeerimis-komisjon on üks valla-volikogu kuuest komis-

jonist ja kui vaadata volikogu istungite päevakorda, siis juhtivkomisjoni rollis rohkem kui teised.

Komisjoni liikmeskond on suur, kokku 11 inimest. Ko-misjonis on Harku vallavoli-kogu liikmetest Sulev Roos, Meelis Härms, Jaanus Härms, Kaido Kruusoja, Priit Kotkas, Allan Kiil, Aadu Kana, valla-valitsust esindavad Erik Sandla ja Andrus Braunbrück ning väljastpoolt vallavalitsust ja volikogu Armin Mutle ning Ekvart Nurme.

Komisjoni esimees on Aadu Kana ja aseesimees Su-lev Roos.

Vallavolikogu 26. novemb-ri 2010. aasta otsusega mää-ratleti komisjoni tegevusvald-konnad ja kinnitati koosseis. Komisjoni istungid on vasta-valt kinnitatud reglemendile reeglina üks kord kuus, kuid kui pakilised asjad nõuavad, siis ka tihedamini.

Komisjoni nimi määratleb ka, et põhiline tegevus on val-lavalitsuse poolt volikogule esitatud detailplaneeringute algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise otsuste eelnõu-de läbitöötamine ja soovituste esitamine volikogu istungil kaasettekannetena.

Valla üldplaneeringustKõige tõsisem ülesanne on

hetkel aga Harku valla üldpla-neeringuga seotud küsimuste lahendamine.

Täna veel kehtiv valla üld-planeering aastast 1996 on selgelt ajast ja arust ning juba 2002. aastast algatatud uus üldplaneering vajab kiiresti kehtestamist. Tänaseks on uus üldplaneering volikogu poolt vastu võetud, keskkon-naameti poolt koos KSH-ga kooskõlastatud ja nüüd saa-detakse see maavanemale lahkhelide lahendamiseks. Loodame, et sel sügisel on aeg käes, mil üldplaneering keh-testatud saab.

Harku valla uus arengu-kava ja tegevuskava lähevad veebruari volikogu istungile esimesele lugemisele.

Paljud meie komisjoni liikmed osalesid arengukava erinevates töörühmades ja lõpparutelul juhtrühmas. Veebruari komisjoni koosole-kul anname sellele lõpliku hinnangu, mis on volikogu jaoks soovituslik.

Märkimist väärib, et aren-gukava on koostatud kandi-põhisena ja annab tasakaa-lustatud arengusuunad igale kandile, piirkonnale, asumile – ükskõik, kuidas seda ni-metada.

Arengukavas on arvesse võetud lisaks valla registrisse kantud elanikele mobiilse po-sitsioneerimise uuringu tule-musel selgunud tegelik elani-ke arv, mis on 20 % võrra suu-rem. Sellest johtuvalt võtab arengukava arvesse tegeliku

vajaduse sotsiaalse ja teh-nilise taristu järgi.

Tänaseks on vallavalitsus kaardistanud kõik algatatud, vastu võetud ja kehtestatud detailplaneeringud, et selgita-da välja nendega antud ehi-tusõigused ja võimalikud arengusuunad.

Sellest lähtuvalt on hea arvestada taristu vajadusi ja ka liiklusprobleeme kandipõ-hiselt.

Tabasalu keskusestEraldi probleemiks on Ta-

basalu aleviku keskuse areng, mille aluseks on valminud arhitektuurikonkursi võidu-töö ja valla spetsialistide poolt välja töötatud detailplanee-ringu eskiislahendus. Täna-seks on sellel alal algatatud juba 4 detailplaneeringut ja eraldi tuleb hinnata äri- ja teenusevajadust ning siit tule-nevat ehitusvajadust – arhi-tektuurikonkurss toimus ma-jandusliku tõusu ja ehitusbuu-mi ajal.

Vaatamata žürii (kus oli Arhitektide Liidu 5 esindajat koos Soome arhitektiga) sei-sukohale on tänase Eesti ma-jandusseis ja arusaamad muutunud.

Kui arvestada , et Tabasalu Rimi ja Säästumarketi vahele tuleb tulevikus teenindus- või mõni muu maja, siis on õhus küsimus, millest tegelikult on täna Tabasalus kui Harku val-la keskuses puudu? Mis tuleb Klooga maantee äärde ja val-lamaja ette? Ettevõtlus, kuid milline?

Eelmise volikogu koossei-su analoogse komisjoni nimi oli ehitus- ja kommunaalko-misjon. Ka tänase komisjoni tegevusvaldkondadeks on muu hulgas joogivee ja kana-lisatsiooni küsimused.

ERALDI PROBLEEMIKS ON TABASALU ALEVI-KU KESKUSE ARENG.

On kuulda arvamusi, et Harku valla põhjavee varu on ammendumas ja kui Tabasalu ja selle lähipiirkond ei ühine Tallinna Veega, siis on plaa-nitud elamuarengud vaja sei-satada.

Uurides vee erikasutuslu-bade määra, tänast tarbimist, Tallegi uut tehnoloogiat jne, siis nii hull see seis veel ei ole. Ka see küsimus tuleb aru-tamisele järgmise komisjoni koosolekul.

Vallavalitsus alustas ja ko-misjon jätkab valla ehitusmää-ruse kaasajastamist seoses seaduste muudatustega ja selgema regulatsiooniga ehi-tusõiguse taotlemise prot-sessis.

Ehitus- ja planeerimis-komisjoni tegemistest

VALLAVOLIKOGUVEERGAADU KANAEhitus- ja planeerimiskomisjoni esimees

2008. aastal esitas Harku vald Keskonnainvestee-ringute Keskusele (KIK) taotluse Suurupi ja Vää-na-Jõesuu kandi külade ühtse veevärgi ja kanali-satisoonitrasside välja-ehitamiseks.ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

Vaatamata kallile maksumu-sele – projekti hinnaks kalku-leeriti ligi 400 miljonit krooni – saadi KIKilt toetav otsus. Nüüd saaks veeprobleemid lahendada Euroopa Liidu rahade toel, aga...

Tegelikult algas kõik va-rem kui 2008. aastal. Algas palju varem – siis, kui inim-põlv tagasi hakati Vääna-Jõe-suu kanti suvila- ja aianduskoo-peratiive rajama. Vesi pere tarbeks või peenarde kastmi-seks vinnati siis vändaga saht-kaevust või saadi paremal ju-hul naabri puurkaevust. Sama-moodi oli reovee ärajuhtimi-sega – see läks kas kogumis-kaevu või...

Nüüd on paljud tolleaegsed majakesed tõsisteks häärbe-riteks kasvanud, saunsuvila-test saanud uhked eramud. Mis aga muutunud pole, on paikkonna veevarustus. See käib ikka vanaviisi, vändaga. Kuigi arvestuse järgi elab sel-les kandis alaliselt või mõnes majas ka ajutiselt 3355 peret – täpselt nii palju on kinnis-tuid.

Oodatakse allkirjuVallavanem Kaupo Rät-

sepp: “Selle paikkonna vee-probleemide lahendamiseks tegi vald esmakordselt KIKile taotluse 2004. aastal. Siis koos Keila, Saue ja teiste valdadega. Projekti nimeks oli Vääna jõgikonnna veemajanduspro-jekt. See projekt paraku ei realiseerunud.”

PUUDU ON VEEL 16% ALLKIRJADEST EHK 560 KINNISTUOMANIKU NÕUSOLEK.

Vallavalitsus ei jätnud aga jonni. 2008. aastal esitati uus taotlus. Siis ainult oma valla nimel. Harku vald võttis ka kohustuseks – nagu Euroopa Liidu rahadest finantseerita-vate projektide puhul ikka võtta tuleb – rahastada omalt poolt veetrasside rajamist 16,2% ulatuses ehk 62 miljoni krooniga. See taotlus kiideti ka heaks.

Harku vald saaks Vääna-Jõesuu kandi külad, täpsemalt Suurupi, Vääna-Jõeuu ja Viti varustada vee- ja kanalisat-sioonitrassiga. Seda Euroopa Liidu rahadega, aga...

Kaupo Rätsepp: “Meile seati üks tingimus. Kaks kol-mandikku kinnistute omani-kest peab andma nõusoleku trassiga liitumiseks.”

Praeguseks on nõusolekut kinnitanud umbes pooled maa-omanikest, puudu on veel 16%

allkirjadest ehk 560 kinnistu-omaniku nõusolek. Tähtaeg aga läheneb – KIKis oodatakse valla kinnitust projekti ellu-viimiseks märtsi lõpuks. Siis peavad allkirjad koos olema.

Kaupo Rätsepp: “Ümber ei saa ainult meie vallale antud aeg. Ümber saab hoopis enam – otsa saab meie üleminekuaeg Euroopa Liiduga ühinemisel. See tähendab, et alates 2015. aasta lõpust Euroopa tõukefon-didest enam selliseid projekte ei rahastata.”

Liitumine tasutaBrüssel, nagu vanasti ka

Moskva, pisaraid ei usu. Eriti nüüd, mil endal eurovarud kuivavad, rahamured kasva-vad. Tuleb teha nüüd ja kohe, või jääbki see projekt tegema-ta.

Kaupo Rätsepp: “Sellepä-rast ootamegi inimestelt kiiret tagasisidet. See oleks suurim rahasumma, mis Harku valda eurorahadest tulnud on. Kind-lasti üks suurimaid toetusi ka Harjumaale.”

Mida tähendab aga kinnis-tuomanikule allkirja andmine projekti toetuseks?

Kaupo Rätsepp: “Ühisvee-värgi ja -kanalisatsiooniga lii-tumine on kõigile vallakoda-nikele tasuta. Kes vallakodanik ei ole, peab liitumise eest maksma 6000 krooni. Samas võib igaüks koos liitumissoo-viga saata ka avalduse valla-kodanikuks saamiseks – nii et kõigile soovijaile on see prak-tiliselt tasuta. Tuleb maksta ainult veevärgi ja kanalisat-siooni ehituse eest ühistrassist oma eramuni. Spekuleerida ei taha, aga ütlen et summa jääb vahemikku 10 000-20 000 kroo-ni. Olenevalt kaevendi pikku-sest.”

Mida selline ühistrass aga inimesele, piirkonnale, tervele vallale, tervele Euroopale an-nab, et seda rahastama peaks?

Kaupo Rätsepp: “Inimese-le, perele tagab see kvaliteetse joogivee – igal kellajal, iga ilmaga. Ja reovee äravoolu. Paikkonnale puhtuse, reovee keskkonnanõuetele vastava utiliseerimise. Vallale – võima-lused edasiseks arenguks, de-tailplaneeringute edaspidiseks kehtestamiseks. Vastasel ju-hul jäävadki need piirkonnad igavesti “aianduskooperatii-videks”, potipõllumeeste pä-rusmaaks vändaga kaevu ja loodust reostava reoveemahu-tiga. Pealegi – sõiduteed, mille alt või kõrvalt trass kulgeb, saavad ehituse käigus korrali-kuma katte. Meile kõigile tä-hendab aga projekt, et meie merevesi, meie ilusad liivaran-nad jäävad puhtaks. Kõigil on hea meile külla tulla, ükskõik millisest riigist Euroopas.”

Kraan jääb kuivaksIkka aga tekivad küsimu-

sed nagu roostes veetilgad va-nast kraanist... Kas inimeste endi puurkaevud peale liitu-mislepingu allkirjastamist suletakse?

Kaupo Rätsepp: “Reeglina ei pane puurkaeve keegi kinni, kuigi mõnes kohas võidakse vee kasutust piirata. Inimesel peab jääma valida, millist vett tarbida – kohaliku puurkaevu vett näiteks aia kastmiseks, veevärgi vett aga oma tar-beks.”

Kraan aga tilgub: valla in-vesteering koos OÜ Strantu-miga on 62 miljonit krooni. Kust see raha tuleb?

Kaupo Rätsepp: “Praegu-seks on projekti maksumus 380 miljonit krooni. Sellest 16,2% ehk 62 miljonit krooni on valla ja OÜ Strantum poolt panustatav osa, mis ei tule korraga välja käia. Meie 200 miljoni kroonise eelarve juu-res me leiame selle raha. Osa-liselt tuleb ka laenu võtta.”

Kraan nagu olekski kui-vaks saanud. Aga mitte lõp-likult. Üks pisike piisk on veel. Kui vald ikkagi ei ühine, mis siis kõige mustema stsenaa-riumi järgi juhtuda võib?

Kaupo Rätsepp: “Suur rahaline toetus, suurusjärgus

5000-6000 eurot kinnistu koh-ta, jääb saamata. Aga mis kõi-ge hullem – inimpõlv tagasi rajatud reovee mahutite kasu-tusiga hakkab läbi saama. Vaevalt Keskkonnaamet enam uute rajamiseks loa annab. See aga tähendab – ka veeka-sutuseks pole enam luba.”

Kraan ongi kuiv. Ja võibki kuivaks jääda. Igaveseks.

Kuivad kraanid ehk Brüssel pisaraid ei usu

Vääna-Jõesuu Külaseltsi esimees Hiie Graubergil on ko-duõues küll kaev, aga ikka tahab ta, et ühistrassi vesi majja tuleks. Ja reovesi ära voolaks. “See loob kindlustunde tule-viku suhtes,” ütleb ta. 2x Ülo Russak

Ühine ja sõida muretult reisima• Veel on projektipiirkonna kinnistuomanikel võimalik

anda oma panus projekti õnnestumisse ja saata OÜ-le Strantum küsitlusleht oma arvamusega.

• Vald koos OÜ-ga Strantum loosib kõigi, hiljemalt 30. märtsiks 2011 liitumissoovi avaldanud elanike vahel välja 2 Estraveli kinkekaarti summas 1000 eurot. Kaar-di kasutamise aeg – aasta 2011. Piirkond – piiramatu. Enne võidu kättesaamist peab kinnistuomanik olema end registreerinud Harku valla kodanikuks.

• Lisaks rajatakse kolmele liitujale tasuta trassid ühisvee-värgist ja -kanalisatsioonist eramuni.

• Loosimine toimub 31. märtsil.

Vallavanem Kaupo Rätsepp: “Teist korda meile sellist võimalust ei pakuta – ehita-da Euroopa Liidu rahade toel veevärk ja kanalisat-sioon. Peame tegutsema nüüd ja kohe!”

Viis küsimust maamaksu kohtaVallavalitsus on menet-lenud kõik laekunud maamaksuvabastuse taotlused ning on enamuse neist ka rahul-danud. Vastav info on edastatud Maksu- ja Tol-liametile. KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.ee

Logides sisse e-maksuame-tisse, on igal maaomanikul võimalik näha enda maamak-suinfot. Teavet on võimalik saada ka vallavalitsuse telef-onil 600 3865. Kuna Maksu- ja Tolliamet on asunud väljas-tama 2011. aasta maamaksu-teatisi, siis on käes aeg, kus hakkame vastu võtma taotlusi maamaksutoetuse saami-seks.

Järgnevalt lühike selgitus selle kohta, miks osad maa-maksuvabastuse taotlused jäid rahuldamata ning mil-listel tingimustel saab taotle-da maamaksutoetust.

Miks jäi osa maamaksuva-bastuse taotlusi rahulda-mata?

Maamaksuseadusest tule-nevalt sai maksuvabastust anda vaid ühe elamumaa eest, millel asuv elamu oli ühtlasi maaomaniku elukohaks. Taot-lused jäid rahuldamata, kui taotluses märgitud maaüksu-sel asuv elamu ei olnud rah-vastikuregistri andmete ko-haselt maaomaniku elukohaks

või kui taotluses märgitud katastriüksuse sihtotstarve ei olnud elamumaa.

Näiteks taotleti maksuva-bastust elamumaa asemel maatulundusmaa eest.

Kas praegu saab ka maa-maksuvabastust taotleda?

Enam ei ole võimalik taot-leda maamaksust vabastust 2011. aastaks. Taotluste esita-

mine lõppes 31. detsembril 2010. Nüüd on võimalik valla-volikogu 8. novembri 2010 määruse nr 20 alusel taotleda maamaksutoetust.

Kes saab taotleda maamak-sutoetust ja millise maa eest?

Isikutel, kes ei ole saanud maamaksuvabastust, on või-malik taotleda ühe maaüksuse

eest maamaksu toetust. Toe-tust saab taotleda füüsiline isik, kelle elukoht on 2010. aasta lõpu rahvastikuregistri andmete kohaselt Harku val-las ja kellele kuulub Harku valla territooriumil asuv ela-mumaa sihtotstarbega maa, millel ei asu elamut.

Toetust saab taotleda ka füüsiline isik, kelle elukoht on 2010. aasta rahvastikuregistri andmete kohaselt Harku val-las asuval, talle kuuluval maa-tulundusmaa sihtotstarbega maa õuemaal asuvas elamus. Toetust saab taotleda kuni 1 ha suuruse maatüki eest.

Kui suures ulatuses toetust saab?

Toetuse suuruseks on 90% toetusõigusliku maa maamak-sust.

Kuidas taotleda maamaksutoetust?

Toetuse taotlemise eeldu-seks on toetusõigusliku maa-üksuse eest 2011. a. maamak-su täielik tasumine.

Taotlus koos sellele lisata-vate dokumentidega tuleks esitada vallavalitsusele hilje-malt 31. detsembriks 2011. a.

Täpsemaid tingimusi ja nõuetele vastavust palume kindlasti lugeda 8. novembri 2010 Harku vallavolikogu määrusest nr 20, mis on leitav Harku valla õigusaktide re-gistrist, veebiaadressil harku.estlex.ee/.

Kolmapäev, 23. veebruar 2011 UUDIS / HARKU VALLA TEATAJA / 3

I kka suusatan, sest olen Tabasalu suusakuuris tööl. See käib ameti ja elukutse

juurde. Tavaliselt teen sõite Tabasalu ümbruses. Aeg-ajalt põikan sõite tegema ka näi-teks Harku metsa. Muid tali-spordialasid väga ei harrasta. Jalgpallitreeningud käivad põhiliselt saalis. Aga tunde peame ka lumisel staadionil. Nii et suvistest aladest ei pää-se ka keset talve.

KÜSITLUS

PIRET ARSLA-MOVMuraste elanik

KENT MÄNNIKJalgpallitreener

VELLO MALKENMuraste elanik

Kas oled käinud suustamas-kelgutamas?

S uusatasin viimati 14 aastat tagasi. Küll mat-kan ning tahan võtta

osa 23. veebruari öömatkast kodukoha lähedal. Kui see just pakase tõttu ära ei jää. Kolmel korral nädalas käin Tabasalus ujumas. Ja seda iga ilmaga, sest ujula on katuse all.

O len käinud lastega ko-du lähedal kelgutamas ning niisama müramas

ja talvemõnusid nautimas. Suurupi ja muud ümbrus-konna metsad on selleks väga head kohad. Suusatanud ma tänavu talvel veel kahjuks ei ole. Lihtsalt pole vaba aega tööst ning muudest tegemis-test üle jäänud. Aga plaanis on sõita perega Otepääle, kui vähegi võimalust ja tahtmist on.

Konkursi eesmärk on luua külaseltsile süm-boolika, mida kasuta-takse Vääna-Jõesuu kanti ja külaseltsi tut-vustavatel üritustel, veebis, meedias, erine-vatel trükistel ning mee-netel.

Võistlusülesanne:• Vääna Jõesuu Külaseltsi

logo võiks viidata kandi eri-pärale (kaunis loodus: mere-rand, jõgi ja pankrannik ühes-koos jne).

• Logo peab olema maksi-maalselt kolmevärviline, liht-ne ja meeldejääv

• Logo võiks soovitatavalt sisaldada nime Vääna-Jõe-suu.

Töö esitamine:• Oodatud on logokujun-

dused valmiskujul. Eriti suu-repärane on, kui originaaltöö on valminud vektorgraafi-kas.

• Töö tuleb esitada digi-taalsel kujul nii originaal-värvides kui must-valgena.

• Logo peab olema kasuta-tav värvilise ja mustvalgena, paberil ja kangal trükituna, võimaldama vähendamist ning olema kasutatav veebi-keskkonnas.

• Kõik logo detailid pea-vad olema nähtavad kuni logo pikima külje vähendamiseni kümne millimeetrini ehk logo peab selgesti arusaadav ole-ma ka 1 cm suurusena.

• Esitatud tööle tuleb lisa-da kaaskiri selgitusega, miks antud töö kõige paremini Vää-na-Jõesuu kanti iseloomus-tab.

• Võistlustööle lisada teos-taja nimi, kontakttelefon, e-posti aadress.

• Võistlustööd tuleb esita-da hiljemalt 10. aprillil 2011 e-posti aadressil info@vjkulaselts.ee

Otsustamine:• Parimatele kena kingitus

ning ristiemale või ristiisale lisaks teadmine, et külaselts elab ja toimetab just nende väljamõeldud logo all.

• Konkursi võitnud tööd selgitatakse välja Vääna Jõe-suu Külaseltsi üldkoosole-kul.

• Konkursi võitud tööde kasutamis-ja autoriõigused jäävad Vääna Jõesuu Küla-seltsile.

• Osalejatega võetakse ühendust ja võitnud ning tun-nustust pälvinud tööd kuulu-tatakse välja hiljemalt 20. ap-rillil.

Täiendavat infot saab info@vjkulaselts.ee või tel 512 0025 (Hiie) ja 511 9333 (Heinart).

Algab konkurss Vääna-Jõesuu külaseltsi logo leidmiseks

Kui sul on idee võiteema, millest

vallalehes peakskindlasti kirjutama,

anna teadavallaleht@harku.ee.

O len küll tänavu talve-rõõme nautinud. Olen kelgutanud ja ka liht-

salt väga palju väljas jaluta-nud. Kuna elan Murastes, ole-me kelgutamas käinud Ham-letimäel. Sealt on hea kelguga alla lasta. Talv on ilus ja hooli-mata pakasest ja lumeroh-kusest soovitan kõigil talvest maksimum võtta – suusatada, kelgutada või harrastada ke-pikõndi. Ka see on sport.

Talisport on mõnus. Kui vaadata meie kandis talvel sportijaid, siis neid on palju. Kui suudetaks meie n.ö. pro-menaadi lumest puhtana hoi-da, oleks sportimist ja spor-diga tegelejaid palju roh-kem.

ILONA SIEGERTabasalu Rimi juhataja

KONKURSS

Taas on kätte jõudnud aeg, kui tuleb üle vaada-ta tulevikuplaanid Har-ku valla noorsootöö osas. Seoses CEBARE4 YOU projektiga on sel korral noorsootöö vald-konnale avatud ka aren-gukava koostamisel suuremad võimalused. KATRIN ROMANENKOVvallaleht@harku.ee

Nii ongi ennast ühise laua tagant leidnud Harku valla koolide esindajad, valla amet-nikud, noorsootöötajad, pro-jekti koostööpartnerid Kiilist ja Sakust ning meie kõigi suureks rõõmuks ka noored ise. Arengukava koostamist juhib Cumulus Consulting OÜ.

Tänaseks on toimunud juba mitmed kohtumised pika laua taga. Paika on pandud ka esimesed põhisuunad ja noor-sootöö valdkonnad. See kõik on toimunud väiksemates töö-rühmades ning tuliste, kuid sõbralike vaidluste käigus.

Rõõm on tõdeda, et põhili-sed erimeelsused ongi pigem terminoloogia kui põhiprint-siipide vallas. Näitena võiks tuua viimasest kokkusaami-sest tekkinud vaidluse teemal millisteks inimesteks peaks noorsootöö aitama noortel kasvada. Üks töögrupp oli

kasutanud ka sõna “edukas”. Paljudele teistele aga tundus, et tänapäeval on sõna “edu-kas” liiga materiaalse ja kuul-sust nõudva alatooniga. Nii saigi see asendatud sõnadega “elus hakkama saav”.

Mitmeid ideid ning ettepa-nekuid on tulnud ka noorte endi poolt. Arengukava koos-tamisel löövad aktiivselt kaa-sa Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilasnõukogu esindajad. Näi-teks on neil väga konkreetne soov, et jätkuksid valla tase-mel rahvusvahelised projek-tid, mis kaasaksid ka noori. Samuti on neil soov, et Harku valda loodaks noorte volikogu, kellel oleks võimalus kaasa rääkida ka valla noori puudu-tavates poliitilistes otsustes.

See näitab, et noored soo-vivad ja tahavad vastutada. Uus arengukava annab sel-leks kindlasti ka suuremad võimalused, sest ühe osana näeb uus arengukava ette ka seda, et vald omalt poolt hak-kaks noorte endi poolt tuleva-si algatusi ka materiaalsest küljest toetama.

Mitmed põnevad ideed on veel õhus, ees ootavate koos-olekute ja kohtumiste käigus saavad needki kindlasti konk-reetsema kuju. Esialgne va-riant Harku valla noorsootöö arengukavast aastani 2016 on plaanis kaante vahele saada juba veebruari lõpuks.

Noorsootöö arengukava koostatakse koos noortega

Arengukava koostamise esimene koosolek.Katrin Romanenkov

4 / HARKU VALLA TEATAJA / VALLAST Kolmapäev, 23. veebruar 2011

Kalevipoja kojutulek

VALIMISED

ALLAN KIILReformierakond

K üsimusele, kas mina Riigikogu liikmena saaksin midagi teha

oma koduvalla heaks, on vas-tus kindlasti – jah. Riigikogu reguleerib läbi seadusandluse elu kogu riigis, seepärast on oluline, et vastuvõetavad otsu-sed oleksid kõigile mõisteta-vad, hästi rakendatavad ning aitaksid hõlbustada kõikide kohalike omavalitsuste, seal hulgas ka Harku valla elu.

Esiteks, täna toetavad val-lad peamiselt kinnisvaraaren-dajate plaane uute elamupiir-kondade rajamisel, eesmärgi-ga tuua valdadesse uusi ela-nikke, sest üksikisiku tulu-maks on ju teatavasti kohaliku omavalitsuse üks peamisi tu-luallikaid lisaks maamaksule.

Samas puudub valdadel tä-na huvi ja ka vahendid ette-võtluse aktiivseks meelitami-seks oma haldusterritooriu-mile, sest see ei mõjuta otse-selt valla tulusid.

Maksusüsteemi muutmise teel saaks riik toetada ettevõt-luse arengut valdades. Elani-kele koduvallas töökohtade tekkimine tooks valda juurde uusi elanikke ning looks eel-dused tervikliku elukesk-konna tekkeks. See omakorda looks soodsa pinnase erinevate sidusettevõtete – huvikoolide, kaupluste, lasteaedade jne,

tekkeks. Samuti on kindlasti võimalik leida riiklikke meh-hanisme, mille kaudu soodus-tada valla haridusasutuste konkurentsivõime tõstmist ning huvitegevuse arengut.

Teiseks, kõikide inimeste jaoks on oluline õigustatud ootus oma väljaminekute osas – maksudega ei mängita! Pika-ajaliste kohustuste võtmiseks tehakse peres sageli otsuseid arvestades riigi poolt antud lubadusi, mis toetavad nende kohustuste täitmist ning aita-vad pikemas plaanis kogu rah-va elujärge parandada.

Kodu soetamise või haridu-se omandamise toetamine rii-gi poolt on ettenägelik samm, mille tulemusi näevad ehk alles järeltulevad põlved.

Valimisvõitluse käigus näeme sageli selliseid loosun-geid, mis lubavad suurendada rahva kindlust võetud kohus-tustega toimetulekuks.

Samas võib kohalikul ta-sandil tuua mitmeid näiteid, kus elanike õigustatud ootust on rikutud, tõstes näiteks las-teaia kohamaksu või muusi-kakooli õppemaksu, mis mõ-jutab kindlasti pere väljami-nekuid ja valla poolt pakuta-vate avalike teenuste kättesaa-davust.

Kolmandaks on võimalik riigieelarve ja seaduste kaudu mõjutada energia tarbimise ning seeläbi ka vallaelanike elamiskulude vähendamisele suunatud projektide soodus-tamise jätkumist tagastamatu abi ja soodsate laenude abil.

Neljandaks on riigi ja valla koostöös vaja välja arendada mugav, kindel ja usaldusväär-ne ühistranspordisüsteem.

Vallaelanikel peab olema võimalus kasutada ühissõi-dukit, mis väljub kindlal ajal ja on taskukohane.

Ennemuistsel ehk siis viimasel vene ajal oli Harjumaal kanu kasva-tamas kaks kanget – Tallinna Näidislinnu-vabrik ja Ranna sovhoos. Ühe peakontor oli ühel pool pealinna, Loo alevi-kus, teisel jälle teisel pool Tallinnat, Tabasa-lus.

ÜLO RUSSAKvallaleht@harku.ee

Lool peeti peamiselt munejaid kanu, Harku järve taga, Taba-salus kasvatati aga lihalinde ehk broilereid. Turg oli kenas-ti jaotatud – tööd jagus kõi-gile.

Põllumajanduse reformi-mise käigus 90ndate algul reformiti Ranna sovhoos akt-siaseltsiks Ranna Linnukasva-tus, mis sattus aga raskustesse ja läks pankrotti. Konkurendi ostis siis juba Talleggi nime kandev linnuvabrik. Kontor ja lihatööstus, mis andsid Taba-salus tööd vähemalt 80 inime-sele, kolisid Loole, minema viidi ka labor.

Harku valla territooriumile jäid vaid broilerikasvatus ja tapamaja. Kõige paremini mä-letab seda aega ehk Ranna sovhoosi endine melioraator, tolleks ajaks Harku vallavane-maks tõusnud Sulev Roos.

Õuduste aegEndine Harku vallavanem

Sulev Roos: “Kahlasin ühel varajasel jaanuarihommikul

läbi pimeduse ja lumetuisu vallamajja tööle. Mõtlesin ise – miks nii paljud aknad veel pimedad on, miks inimesed tööleminekuks tubades tuld ei süüta. Siis taipasin – inimestel pole ju kuskile minna, linnu-kasvatus on pankrotis.”

Aastanumbriks kirjutati siis 1994. Pankrot jättis Taba-salus tööta ligi sadakond ini-mest, kümnendiku tollastest tööealistest. Küsimus oli aga paljudele valusam kui ainult töökoha kaotus. Sovhoosist erastamise käigus saadud osa-kutega olid töötajad erastanud korterid, ülejäänud osakud aga paigutanud tootmisse ta-gasi – nii oli tollase direktori Kalev Joakiti erastamisplaan ja soe soovitus oma töötajatele – saada läbi osakute tootmise peremeheks.

Sulev Roos: “Kõik me tead-sime, et Ranna sovhoos on oma ala parim Eestimaal, üks parimaid terves N Liidus. Pea-le kaasaegsete lindlate oli meil moodsate Hollandi seadmete-ga tapamaja, lihatööstus, kuli-naariatsehh. Sõnaga – kõik oli esmaklassiline. Igal juhul oli-me Tallinna Näidislinnuvab-rikust kõvasti üle. Neil olid suured võlad.”

Ja siis korraga pankrot...Sulev Roos vangutab selle-

le mõeldes nüüdki pead: “Ei osatud seda tol ajal täpselt se-letada ja vaevalt me 16 aastat hiljemgi targemad oleme.”

Põhjusi võib vaid oletada: broilerikasvatus nõudis palju jõusööta, jõusööda hind hüp-pas aga turumajanduse tulles

järsult lakke; Tallinna Linnu-vabrikust oli saanud siis välis-osalusega Tallegg ja koos vä-lisosanikega oli tulnud ka toot-mise arenguks nii vajalik raha; AS Ranna Linnukasvatus juhatusse oli sokutatud Tall-eggi poolt “oma mees”, kes siis konkurendi pankrotile kõigiti kaasa aitas...

Sulev Roos: “Arvan, et ega sel pankrotil ühest põhjus ei olnudki. Asjaolud langesid kokku.”

Kindlasti oli üks pankroti põhjuseid ka puhtalt objektiiv-ne – kaht suurt kanakasvatajat Harjumaale lihtsalt enam ei mahtunud, üks pidi lahkuma. Igal juhul jäi selles halastama-tus võitluses kaotajaks AS Ranna Linnukasvatus.

Kuhu linnud lendasid?Aastad on aga nagu linnud

– ei püsi paigal, aina lendavad. Kuhu on endist Tallinna Linnu-vabrikut ja Ranna sovhoosi ühendav Tallegg oma tootmise ja arenguga jõudnud praegu-seks ajaks?

AS Tallegg juhatuse esi-mees Teet Soorm: “Põllumajan-duse reformimise käigus, Tall-eggi ja Ranna ühendamisel kujunes nii, et Tabasallu jäi ta-pamaja ja muist lindlaid, Loo-le aga tuli lihatööstus, söödate-has, munasorteerimiskeskus, kontor ja labor.”

Ka on Saha-Lool lisaks veel Tellivere farm koos noor-munejate lindudega, Kulli farm munejate kanadega, 6 saali noorsugulinde, 17 broile-rifarmi. Kokku tegeleb kana-

kasvatuse ja linnuliha töötle-misega Loo kandis ligi 150 inimest. Nüüd aga tahetakse kolida lihatööstus Loolt tagasi Tabasallu.

Teet Soorm: “Kanakasva-tuses on kord nii, et kõige kee-rulisem ja kallim ehitus on tapamaja, lihatööstus ja tapa-maja peavad aga kokku kuulu-ma – nii on see igal pool maail-mas. Lihatööstuse ärakolimine Loolt Tabasallu, Jõelähtmelt Harku valda on pikalt ette pla-neeritud protsess. See pole kanal pea mahakõksamine – kõks ja valmis.”

TÖÖDE MAHT, MIS TABASALUS TEHAKSE, ON 230 MILJONIT KROONI.

Kolimisega on seotud ini-meste töökohad, valla sissetu-lek, paikkonna sotsiaal-, olme- ja keskkonnaprobleemid. Li-saks lihatööstusele kolib Loolt ära ka labor ja kontor, see tähendab administratiivosa-kond, müügigrupp ja raamatu-pidamine. Lähiaastatel kaotab Loo alevikus töö vähemalt 120 inimest.

Miks aga Lool kanakasva-tuse täistsüklit, tibupoja koo-rumisest letilinnuks saamiseni välja ei arendata?

Loo alevik oleks geograa-filiselt kanakasvatuse Meka, kuhu on logistiliselt lihtne pääseda igast suunast – asub ju alevik Peterburi maantee ja Tallinna ringtee ristumis-kohas. Vaevalt et Tabasalu lo-

Kalevipoega tulemas ei ole. Küll on abivallavanem Erik Sandla aga jahutustsehhis takseerimas, et kõik vastavalt vallavalitsuse ja Talleggi vahelistele kokkulepetele toimiks. Broilerite lihakehade jahutus peab käima õhkjahutuse süsteemide abil, mitte enam veega, nagu varem. 6x Ülo Russak

Juhul kui Teid valitakse Riigikogu liikmeks, kas usute, et sellel ametikohal on võimalus teha midagi ka koduvalla heaks? Ja kui, siis mida?

TALV

Muraste nakatus suusapisikugaVeebruari alguses toimus Mu-rastes suuremat sorti suusa-võistlus, kus osalesid nii mu-dilased kui ka täiskasvanud.

Ligi 70 osalejast vähemalt pool olid lapsed, kellest noori-mad suusatajad suisa 2-3-aas-tased. Mudilased sõitsid Mu-raste mõisa väljakul ning suu-remad suusatajad 2,5 km pik-kusel metsarajal. Korraldajate tänu pälvib põline Muraste suusaveteran Kunnar Süld, kes igal talvel sõidab sisse rajad, trotsides ilma ja lund.

Väikestest võistlejatest oli kõige kiirema suusaga 2-3-aastaste vanuseklassis Grete-Liisa Pärnik. Veidi vanemas vanuserühmas Mirtel Korbe-lainen, Kaspar Rõõmussaar

ning Saskia Rior. 13-16-aas-taste vanuserühma sõitjatest oli kiireim Heinz Tinno. Nais-test Jaana Lukanen ning mees-test Avo Rõõmussaar.

Üritusel osalenud Alo Laud kiidab suusaradasid ning tunneb rõõmu, et üritusest said osa võtta ka lapsed.

Muraste külaselts tänab kõiki osalejaid ning Harku vallavalitsust, Tabasalu ujulat, Pinsporti, Tarplani Kauban-dust, Rohujuurt, Netiemmet, Nikonit, Toomas Silda, Katrin Metsurit, Muraste looduskooli ja Studio Viridist, Tädi Kristi Lapsehoidu, Springmari, Ak-riibiat, EMT-d, Tallinki ning restorani Berlin.MARTINA MAMONTOV

Raske talv ja lõbumootoridPraegu on metsloomadel ras-ke aeg. Mitmel pool meie val-las sõidetakse aga metsas mootorsaanidega, mis heidu-tavad niigi raskes olukorras metsloomi ja sunnivad neid mõttetuks põgenemiseks energiat raiskama ja lumekoo-rikul jalgu veristama. Lisaks on meil tiheda liiklusega teed ja oht autoliiklejatele.

Üleskutse mootorsaani-meestele: praegusel aastaajal tuleb vältida mootorimüra metsades ja oma lustisõidud teha lagedatel aladel. Metsa-des tuleks mootorimüra ja bensiinihõngu vältida. Ei ole ju tegemist möödapääsmatute päästetöödega, vaid lihtsalt lõbusõiduga.VAL RAJASAAR

Kolmapäev, 23. veebruar 2011 VALLAST / HARKU VALLA TEATAJA / 5

PRIIT SIITAN Sotsiaaldemokraatlik erakond

O len kindel, et Riigikogu liikmena saan kodu-valla heaks nii mõnda-

gi ära teha. Arvestada tuleb sellega, et Riigikogu tasandil ei lahendata üksikute omava-litsustega seonduvaid prob-leeme. Tuleb leida lahendused kõiki omavalitsusi vaevavatele muredele ja sellega toetada kaudselt ka Harku valda.

Milline on hetkeolukord kohalikes omavalitsustes ja kuidas Riigikogu saaks läbi otsuste neid aidata?

Harku vald külgneb Tallin-naga ja teda loetakse üheks paremini toimetulevaks oma-valitsuseks, kuid vaatamata sellele oleks elanike elukesk-konna parandamiseks tege-misi küllaga. Kahjuks iseloo-mustab paljusid omavalitsusi kvaliteetsete avalike teenuste piiratud kättesaadavus, töö-jõu, aga ka loodus- ja ajaloolis-kultuuriliste ressursside (elu-keskkonna) alarakendatus, nõrk ettevõtlus, oluliselt suu-remad tööpuuduse, heitumuse ja püsiva töövõimetuse näita-jad ning haridus-kultuuriline mahajäämus.

Eesti regionaalpoliitika on otsustamise ja vastutuse ta-sandil tugevalt riigikeskne ja paljudele valdadele ning linna-dele antud funktsioonide edu-kas täitmine sõltub eelkõige rahalistest vahenditest.

Mina Riigikogu liikmena realiseeriksin esimesena Sot-siaaldemokraatliku erakonna lubaduse taastada kohalike omavalitsuste tulubaasi 2008. aasta tasemel. Selleks on vaja suurendada füüsilise isiku tu-lumaksust omavalitsusele lae-kuvat osa 11,4%-lt 11,93-ni, suurendame tasandusfondi mahtu 91,4 miljoni euroni (ca 1,43 miljardit krooni).

Laekuvatest summadest kindlustame vahendid Harku valla haridus-, kultuuri- ja spordiinvesteeringuteks.

Tulubaasi suurenedes Har-ku vald võiks rajada lasteaedu, noorte vaba-aja veetmise kes-kusi, laiendada kergliiklustee-de võrgustikku. Lisaks tuleks leida võimalusi vallas elavate laste huvialade ringides osale-mise või spordiga tegelemise kulude kompenseerimiseks.

Loodus on õnnistanud Har-ku valda imeilusa rannaga Vääna-Jõesuus. Aga mida po-le, on tasemel teenindus (ran-nakohvik) ja lastele huvitavad atraktsioonid.

Seega, üheks oluliseks kü-simuseks Riigikogu jaoks oleks kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine. Küll juba kohalikud elanikud os-kaksid vallajuhtidele anda soovitusi, kuhu elukeskkonna parandamise nimel rahalisi vahendeid suunata.

VALIMISED

Juhul kui Teid valitakse Riigikogu liikmeks, kas usute, et sellel ametikohal on võimalus teha midagi ka koduvalla heaks? Ja kui, siis mida?

SULEV ROOS: MINA PEAN TALLEGGI TAGA-SIKOLIMIST TABASAL-LU ÄÄRETULT TÄHT-SAKS.

TEET SOORM: MEIE PRAEGUSES ASUKO-HAS LOOL PUUDUVAD VÕIMALUSED AREN-GUKS.

MARGUS VENELAINE: KEL TOOTMINE EI KASVA, SEL VÄHE-NEB PARATAMATULT TURG.

VALLO KRUUSIMÄGI: KANAKASVATUS EI REOSTA LOODUST ROHKEM KUI VÄIKETOOTMINE.

Neid isoleeritud torusid pidi Vallo Kruusimägi selja taga peab külm õhk jahutustsehhi jõudma.

gistiliselt Loole vastu seista saab. Seda enam, et Tallegg piilub idaturu suunas. Miks ei taheta Loole jääda?

Teet Soorm: “Meie praegu-ses asukohas, Loo alevikus, puuduvad võimalused aren-guks. Maad napib. Koostöö vallaga ei laabu. Mida üks val-lavalitsus on otsustanud, seda järgmine ei tunnista. 6 aastat pole saanud Loo territooriumi detailplaneeringuga edasi lii-kuda. Kogu töö on vallavalit-suse otsustamatuse taga. Pea võimatu on pikemaid arengu-plaane teha. Üks vallavalitsus otsustab ära, annab positiivse nägemuse. Tuleb uus ja hak-kab uusi plaane ja ettepane-kuid tegema. Ka Harkus on võimupöördeid olnud, aga kokkulepetest ettevõtjatega peetakse raudselt kinni. Saab arengut planeerida.”

Plaanid on Talleggil aga suured.

Kes ei kasva, see kahanebTalleggi juhatuse liige,

äridirektor Margus Venelaine: “Linnuliha tarbimine kasvab. Järelikult peab ka tootmine kasvama. Kel tootmine ei kas-va, sel väheneb paratamatult turg.”

Tallegg on tootmismahult Baltimaades praegu teine fir-ma, esimene on Leedu kont-sern KG GroupKaunase, kes Rannamõisa kaubamärgi all oma toodangut ka Eestis müüb.

Margus Venelaine: “Meie praegune eesmärk on olla tu-gev Baltikumis, eeskätt Eestis.

Natuke müüme ka Euroopa Liidu teistesse riikidesse ja Aasiasse.”

Teet Soorm: “Eks venelas-test äri- ja muud mehed ole käinud siin õige mitu korda viina viskamas, äriasju aruta-mas.”

Viinaviskamise peale käib ka kanaliha. Ja see maitseb vene ärimeestele vägagi. Kui jutt aga taldrikul olevalt kana-kintsult kanaliha ekspordile pöördub, leitakse küllaga põh-jusi, mis Talleggi kanatooted ei kõlba – küll ei voola vihma-vesi tapamaja katuselt õieti ära, küll on desovannid vale koha peal, küll...

Teet Soorm: “Põhjused on otsitud, poliitilised. Kaitstakse oma turgu. Ja ega me ise ka sinna väga kippunud pole – tootmise mahtu ei jätku.”

Nüüd aga, mil Tabasalu tapamaja on rekonstrueeritud ja 2013. aastal uus lihatööstuski valmis saab, tahab Tallegg mitte ainult Baltikumi turuosa laiendada, vaid ka Venemaale jõuda.

Margus Venelaine: “Sel-leks ajaks saame rekonstruee-ritud ka Väike-Maarja Kaarma lindlad, nii et võime aastas li-haks teha 12 miljonit broilerit. Praegu on meie võimsus 9,6 miljonit broilerit.”

13 miljonit arenguksKogu tööde maht, mis Ta-

basalus tehakse, on 230 miljo-nit krooni ehk 13 miljonit eu-rot. Investeeringute hulka kuulub ka tapamaja tapasaali seadmete vahetus, jahutus-

tsehhi uuendamine, veepuhas-tusjaama rajamine, lihatöös-tuse hoone ehitamine.

AS Tallegg juhatuse liige, tootmisdirektor Vallo Kruu-simägi: “Uus jahutustsehh on valmis. Enne jahutas äsja ta-petud linnud allapoole 4 kraadi vesi, nüüd õhk. Säästame uue jahutussüsteemiga vähemalt kolmandiku vett.”

See tähendab ennekõike olulist vee kokkuhoidu. Kui piiratud ressurss on kiiresti kasvavas paepealses piirkon-nas vesi, pole vaja minna eks-pertidelt küsima. Peatselt käi-ku minev veepuhastusjaam vähendab aga Tallinna Vesi koormust – tapamajast tuleva reovee esmapuhastus tehakse ära kohapeal. Puhastatud vesi suunatakse edasi linna kana-lisatsiooni.

Vallo Kruusimägi: “Täna-päevane kanakasvatus ja tööt-lemine ei reosta loodust roh-kem kui väiketootmine. Tek-kiv gaasiline ammoniaak len-dub, kanasõnnikule on taluni-kest aga järjekord ukse ta-ga.”

2013. aasta märtsis peab uus lihatööstus valmis olema, büroohoone peab valmima 2014. aastal. Siis on kogu liha tootmine ja töötlemine Taba-salus jälle tagasi.

Sulev Roos: “Eks iga suur-tootmine too enesega ka prob-leeme kaasa, see on parata-matus. Mina pean Talleggi ta-gasikolimist Tabasallu aga ääretult tähtsaks. Nii emotsio-naalselt – saame tagasi selle, mis tegelikult meile kuulus –

kui majanduslikult: meil tekib jälle töökohti, vallale tulu. See on Harku vallale nagu eesti rahvale Kalevipoja kojutu-lek.”

AS Tallegg• AS Tallegg asutati

1956. aastal (Siis Tal-linna Näidilinnuvabrik).

• AS Tallegg kuulub HKScan OY kontserni, mis on Soome börsil noteeritud Euroopa 6. lihatööstuskontsern.

• Kontserni kuuluvad veel lihatööstus-, sea- ja linnukasvatusettevõt-ted Soomes, Rootsis, Taanis ja Poolas.

• HKScan Balti kontser-ni kuuluvad lisaks AS-le Tallegg veel AS Rak-vere Lihakombinaat, AS EKSEKO seakom-binaat, Lätis Rigas Miesnieks ja Jelgava Lihakombinaat ning Leedus Klapiedas Maistas.

• AS Tallegg kasvatas 2010. aastal 9,6 mln broilerit, tootis 74 mln muna ning müüs 20,1 mln kg linnuliha ja valmistooteid.

• AS Tallegg 2010. aasta käive oli 690 miljonit krooni. Ettevõttes saab tööd 485 inimest.

KAUPO RÄTSEPPIRL

T äpselt seadusetähte tõl-gendades – mitte midagi ei teeks. Ma ei kandidee-

ri selleks, et seal valla asju ajada. Toompeal aetakse riigi asju: tehakse seadusi, koosta-takse eelarvet – tehakse kõik, et riik efektiivselt toimiks.

Siit edasi mõeldes aga – kui me riigil läheb hästi, ei saa ka Harku vallal halvasti min-na. Me oleme ju osake Eesti riigist. Järelikult riigi huvides tööd tehes, töötan ma edasi ka Harku valla heaks.

Veel edasi mõeldes – Har-ku vallal on mitmeid kogemu-si, mida tuleks üle riigi levi-tada. Alates elamualuse maa-maksu kaotamisest, kuidas koostöös eraettevõtjatega käivitada vajalikke sotsiaal-sete objektide ehitust, kuidas meie valla territooriumile on oma tootmise toonud või on toomas mitmed edukad ette-võtted. Meil on, millest Riigi-kogu saalis kõnelda Harku valla kogemustele toetudes.

Siiski on meie vallal, nagu ka mitmel teisel omavalitsusel, muresid, mille lahendamisel vajaksime riigi poolset tuge.

Meil on vaja Harkujärvele kooli, vanuritele hooldekodu, ja teistesse kantidesse peale Tabasalu teenindus- ja ärikes-kusi.

Ühe seadusevitsaga ei saa aga lüüa Harkut ja Aegviidut, Viimsit ja Vasalemmat, Tallin-na ja Tapa linna. Paraku see täna nii on.

Omavalitsustele kehtivad hetkel kõik ühesugused sea-dused – vaatamata nende tulu-baasile, rahvaarvule, suuru-sele.

Minu sõnum on, et seadus-andlus peab võimaldama oma-valitsusi eraldi käsitleda.

Ei saa nõustuda tänase rahandusministri väitega, et Tallinna ümbritsevad vallad saagu ise hakkama, et nad on ise süüdi, et seal nii palju rah-vast on, et ei suuda oma sot-siaalset taristut arendada.

Seadus peab võimaldama toetada ka selliseid omava-litsusi, kus rahvaarv viimase 5-10 aastaga on näiteks kahe-kordistunud, Harku vald on selline, saada riigipoolset tu-ge, aitamaks ehitada laste-aedu, koole ehk võimaldama täita ülesandeid mida riik ise on omavalitsustele pannud.

Meil on kandipõhise aren-gu kogemused olemas. Tahan ka neid Riigikogus tööd tehes edasi arendada

Nii et minu vastus küsimu-sele, mida teeksin Riigikogu liikmena Harku valla heaks, on ühene – edasi anda Harku kogemusi Riigikogus ja kasu-tada Toompealt saadud tead-misi valla heaks läbi IRL Har-ku osakonna.

6 / HARKU VALLA TEATAJA / ELU Kolmapäev, 23. veebruar 2011

7.-12. veebruarini toi-mus Tabasalu Ühisgüm-naasiumis teemanädal “Targalt ja tervelt suu-reks”.JANIKA OJAMÄE11. klass

Teemanädala raames toimu-sid põnevad loengud, koo-litused ja meelelahutuslikud ettevõtmised erinevas vanu-ses kooliõpilastele. Lapsed said osa võtta elustamis- ja meediakoolitusest, kuulata loenguid suhete ja internetis targalt tegutsemise kohta, osaleda töötubades.

Nädala lõpetas suur pere-spordipäev laupäeval, 12. veebruaril, kus ürituse pat-roonina osales ka Eesti läbi aegade edukaim kahevõistleja Allar Levandi.

Laupäeval võis kell 10 näha esimesi õpetajaid spor-dirõivastes koolimaja uksest sisse astumas. Osa neist oli juba staadionil ettevalmistusi tegemas, teised jälle metsa-rajal finišijoont märkimas.

Vahepeal kogunes kooli fuajeesse terve hulk lapseva-nemaid, sest tol päeval oli või-malus tutvuda koolimajaga, näha meie kaasaegset sööklat, tutvuda sealse kiipkaardisüs-teemiga, käia ringi ka mujal koolimajas ning esitada küsi-musi juhtkonnale.

Kui kell sai 11 avati lõpuks suusakuur, suundus tööpostile

ka õppejuht Tiina Mänd, kes laenutas suuski. Algklasside majas oli abiks õigeid suuski valimas ja nõu andmas kooli vene keele õpetaja Ilana Veltbach.

Inimesed, kes olid kogune-nud kooli ette, tutvusid päeva-kavaga, kus oli märgitud, mil-liseid spordialasid peagi näha võib: 1. ja 2. klassile pikim liug ja teatevõistlus, 3.-4. klas-sile teatevõistlus, köievedu ja suusatamine staadioni kõrval, 5.-7. klassile pushpall, suusa-tamine ja köievedu, 8.-12. klassile suusatamine, köieve-du ja pushpall.

Kell 12 koguneti staadio-nile. Kogu suur plats sai ühe hetkega inimmassiga täide-tud. Soojenduseks tantsiti Astrid Väizene juhtimisel kõi-gile tuntud tibutantsu, siis lausus tervitussõnad meie kooli direktor Carolin Kadaja, ürituse patroon, 1988. a Calga-ry olümpiamängude pronks-medalist suusatamise kahe-võistluses Allar Levandi.

Pärast spordipäeva ava-mishetki suundusid 8.-12. klassid ühiselt metsarajale, kus algas suusavõistlus. Väik-semad jäid staadionile, et sel-gitada välja parimad pikimas lius, teatevõistlustes, pushpal-lis ja köieveos. Metsas tegi esimese sõidu kaasa ka Allar Levandi ning seejärel järg-nesid õpilased ükshaaval 15 sekundi järel.

2011. aasta sügisest avab Tabasalu Ühisgüm-naasium koostöös Sise-kaitseakadeemiaga tu-levastele 10. klassi õpi-lastele uue õppesuuna – sisekaitselise eelkutse-õppe.

Lisaks teooriatundidele Taba-salu koolis käivad õpilased politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti erinevates struktuuriüksustes. Ees oota-vad õppekäigud häirekeskus-tesse, lennusalka, merepääs-telaevadele jm.

Õpingute käigus antakse ülevaade sellest, mida õpe-tatakse Sisekaitseakadeemia neljas kolledžis, milline on maksuametnike, tollitöötajate ja vanglapersonali töö ning vajalikud teadmised ja osku-sed.

Eelkutseõppe edukalt läbi-nud õpilastel on võimalik jät-kata õpinguid Sisekaitseaka-deemias, sest erialaste baas-teadmistega noor on teadli-kum ja paremini motiveeritud. Kahtlemata sirgub taolise eel-kutseõppe läbinust aktiivne ning silmapaistev kodanik, kes mõistab ja suudab kaasa rääkida turvalisema Eesti edendamisel.

Mis on eelkutseõpe?

See on Sisekaitseakadee-mias õpetatavate erialade 3-aastane eelkutseõpe. Tundide eesmärk on anda õpilastele teadmisi ja oskusi, mis on va-jalikud avaliku korra kaits-misel, riigipiiri valvamisel, tuletõrje- ja päästetegevusel ning maksuametniku, tolli- ja vanglatöös.

Mida õpetatakse?

Tabasalu koolis läbiviidav õpe jaguneb kahte suuremas-se rühma – esiteks politsei- ja

piirivalve ning teiseks pääs-tetegevuse valdkondadega seonduvad teemad. Politsei- ja piirivalve valdkonda hõl-mava õppe käigus õpitakse tuvastama võltsitud dokumen-te, jäädvustama kuriteojälgi, kasutama politsei relvastusse kuuluvaid eri- ja enesekaitse-vahendeid.

EELKUTSEÕPPE LÄBI-NUD ÕPILASTEL ON VÕIMALIK JÄTKATA ÕPINGUID SISEKAITSE-AKADEEMIAS.

Käsitletakse ka piiripunk-tide töid ja tegemisi ning heidetakse pilk salakauban-duse värvikasse maailma. Õppe üheks vaieldamatuks lemmikosaks on teenistus-koerte treenimine ja õpeta-mine.

Päästetegevuses käsitle-takse erinevate päästetööde korraldamise põhimõtteid, õpitakse kasutama esmaseid tulekustutusvahendeid ning omandatakse esmaabioskused õnnetusjuhtumite korral. Räägitakse ka sellest, mis on reostustõrje ja kuidas tegut-seda mürgiste kemikaalide või gaasidega seotud pääste-tööde puhul.

Lisaks antakse põgus üle-vaade sellest, mida õpetatakse Sisekaitseakadeemia teistes kolledžites.

Kuidas õpet läbi viiakse?

Kolme aasta jooksul osale-vad õpilased nii teooria- kui praktikatundides Tabasalu koolis, Politsei- ja Piirivalve-ametis ning Päästeameti eri-nevates struktuuriüksustes.

Kahe õppeaasta lõpus toi-mub õpilastele mitmepäevane õppelaager Sisekaitseakadee-mia Väike-Maarja päästekoo-lis ning SKA politsei- ja piiri-

valvekolledži Paikuse koolis. Laagris toimub teoreetilise info kinnistamine põneval moel – käiakse õppepolügoo-nidel, kustutatakse tuld, pääs-tetakse kannatanuid, otsitakse kadunud asju ja inimesi ning peetakse kinni “kurjategi-jaid”.

Miks on see mulle kasulik?

Eelkutseõppe edukalt lõ-petanul avaneb võimalus soo-ritada abipäästja ning abipo-litseiniku eksam. Kõik sise-kaitselises eelkutseõppes osa-lenud õpilased saavad tun-nistuse.

Mis aga kõige olulisem – eelkutseõppe tulemuslikult läbinud õpilased on Sisekait-seakadeemiasse sisseastumi-sel eelisolukorras, kuna neil on esialgsed erialased teadmi-sed ja oskused juba omanda-tud.

Keda ootame õppima?

Kandideerima ootame 9. klassi lõpetajaid, kes soovivad osaleda mitmekülgses õppe-programmis ja arendada oma sportlikke võimeid heade või-malustega Tabasalu Spordi-kompleksis.

Kui tahad sisekaitselisest eelkutseõppest rohkem teada saada ja õpitingimused oma silmaga üle vaadata, oled oodatud 9. märtsil kell 13-16 Tabasalu Ühisgümnaasiumi (Kooli tn 1, Tabasalu).

Infopäeval on võimalus tutvuda 2011. sügisel avatava sisekaitselise eelkutseõppe-programmiga. Koostöös Po-litsei- ja Piirivalveameti ning Päästeametiga korraldatakse ka põnev Sisekaitseakadee-miat tutvustav etteaste. Täp-sem info kooli kodulehel www.tabasalu.edu.ee või telefonil 5153077. TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM, SISE-KAITSEAKADEEMIA

Harju Jalgpallikool on Eesti jalgpallimaastikul üks uuemaid ning värs-kemaid tegijaid – seda nii klubi nooruse kui innovatiivsete ideede poolest.

Klubi on asutatud 2009. aastal ning viib läbi jalgpallitreenin-guid üle Harjumaa. Harju Jalgpallikool pakub lastele võimalust saada tippsportla-seks ning treenida ka harras-taja tasemel.

Klubi alustas aktiivse treeningtööga 2010. aastal sü-gisel ning klubi liikmeks as-tus ligi 700 noort jalgpallurit. Tegutseme Tallinna, Saue ja Keila linnas ning Harku, Raa-siku, Saue, Keila, Rae ja Ker-nu vallas. Suuremad keskused asuvad hetkel Sauel, Keilas, Tabasalus, Arukülas ja Laag-ris.

Harju Jalgpallikooli liik-metele korraldatakse igal aastal palju erinevaid üritusi (perepäevad, treeninglaagrid, välisreisid, turniirid jne).Sa-muti korraldab Harju Jalgpal-likool rahvusvahelisi noorte jalgpalliturniire (SpringCup, Harju Cup, Winter Futsal Cup). Harju Jalgpallikooli sõprusklubideks on HIFK ning Espoo Honka Soomest.

Harku vallas tegutseb Harju Jalgpallikool kolmes lasteaias (Tibutare, Ranna-mõisa ja Pangapealse) ning avatud on ka treeninggrupp koolilastele. Hetkel on tree-ninggrupi lapsed (sünd. 2003-2004) osalenud juba mitmetel võistlustel – klubisisene tur-niir, Quattromed Cup Tartus, Tallinna meistrivõistlused ning viimati Winter Futsal Cup, kus saavutati III koht ning turniiri parimaks mängi-jaks tunnistati Harju Jalgpal-likooli Tabasalu treeninggrupi mängija Steven Pärnasalu.

Tänavu on plaanis osaleda veel paljudel turniiridel ning juunis külastada preemiareisi raames ka meie sõprusklubi HIFK-d Helsingis.

Samuti avab Harju Jalg-pallikool 2005. aastal sündinud laste treeninggrupi 14.veeb-ruaril Muraste Piirivalve Kol-ledžis. Treeningud hakkavad toimuma esmaspäeviti, algu-sega kell 19.00.

Kui tekkis huvi liituda Harju Jalgpallikooliga, võtke ühendust e-maili teel: info@harjujk.ee. Jalgpallikooli te-gemistega saate kursis olla www.harjujk.ee. HARJU JK

5. veebruaril toimus MTÜ Suurupi Seltsi poolt korraldatud Harku valda kajastava fotokon-kursi tööde hindamine. ANNE-LY MITTMTÜ Suurupi Selts

Kogunes žürii koosseisus Val Rajasaar (fotograaf ja loodu-semees), Rein Kooli (Harku valla esindaja, aktiivne hobi-fotograaf), Aivar Pihelgas (EestiFoto fotokooli ja Nikon Schooli fotoõpetaja), Rene Mitt (Nikoni esindaja) ja Anne-Ly Mitt (MTÜ Suurupi Selts esindaja ja Nikon Schoo-li juhataja).

Laste klassis osutus võit-jaks 15-aastane Uku Kala fo-toga “Ämblik saagiga loojan-gu ajal”. Uku saab endale au-hinnaks Nikoni kompaktkaa-mera COOLPIX S5100.

Täiskasvanute klassis saa-vutas võidu Indrek Vendelin

fotoga “Tülitsejad rohevin-did”. Indrekule on auhinna välja pannud Nikon, peegel-kaamera D3100 18-55 VR KIT näol.

Rahvahääletuse võitis Uku Kala fotoga “Ämblik saa-giga loojangu ajal”. Tema saab endale Nikon School fo-topoe 20% sooduskupongi.

Zürii valis veel lisaks väl-ja 16 fotot, mida peeti äramär-kimise vääriliseks ning need pannakse koos võidutöödega näitusele.

Konkursi autasustamis-tseremoonia ja näituse avami-ne toimub pühapäeval, 27.veebruaril, algusega kell 12.00 Vääna külakojas. Auta-sustamispidu on kutsetega ning sinna on oodatud kõik konkursil osalenud. Näitus on Vääna külakojas üleval kuni 26. aprillini. Konkurssi toe-tavad Nikon ja Harku vald. Suur tänu Vääna külakojale!

Harju Jalg-pallikool tegutseb ka Harku vallas

Harju Jalgpallikooli treenerid ja noored kasvandikud. Harju JK

Tabasalu kool avab uue õppesuuna

Noored saavad teada, kuidas teeb oma tööd märulipolitsei. Erakogu

Žürii valis parimad fotod

Targalt ja tervelt suureks

“Tülitsejad rohevindid”. Indrek Vendelin

Kolmapäev, 23. veebruar 2011 TEATED / HARKU VALLA TEATAJA / 7

Väljaandja: Harku vallavalitsus, Ranna tee 1, Tabasalu 76901, Harju maakond,tel 600 3848, faks 600 3854.

Toimetaja: Katrin Romanenkov,tel 606 3830,katrin.romanenkov@harku.ee.Reklaam ja müük:Ingrit Eylandt-Kuure,tel 646 2214, myyk@harjuelu.ee.

Artiklid ja kaastööd saata:vallaleht@harku.ee.Koduleht: www.harku.ee

Kujundus ja kirjastaja:Kirilille Kirjastus AS.Trükk: AS Printall.

Vallaleht ilmub iga kuu teisel ja neljan-dal neljapäeval. Vallaleht ei ilmu juuli-kuus ja riigipühadel. Toimetusel on avaldamisel õigus kaastöid lühendada ja redigeerida.

Harku vallavalitsus teatab27.12.2010-30.01.2011 oli Tabasalus Ranna tee 1 ja Sõrve külas Sõrve bussipeatuses avalikul väljapanekul Harku vallas Sõrve külas Kadaka kinnistu detailplaneering. Sellel ajavahemikul esitati detailplaneeringule kaks vastuväidet. Nimetatud planeeringu avalikustamise järgne avalik arutelu toimub 10. märtsil kell 16.00 Harku vallamajas. Täiendavat informatsiooni saab igal tööpäeval telefonil 600 3860.

Tabasalu Teelahkme Lasteaed kuulutab välja konkursi rühmaõpetaja ametikohale (1,0) põhikohaga õpetaja

lapsehoolduspuhkuse ajaks.

Vajalikud dokumendid – avaldus, CV, haridust tõendavate dokumentide koopiad – esitada 10. märtsiks 2011 aadressil Hämariku tee 1/5, Tabasalu , Harku vald, 76901 või e-postile teelahkme lasteaed@mail.ee. Info telefonil 677 2075.

EAKATE JA PUUETEGA INIMESTE TRANSPORDITEENUSE

GRAAFIKUS MUUDATUSEDJaanuarist 2011. a. laienes hajaasustuspiirkonna pensionäridele ja puuetega inimestele mõeldud transporditeenus Adra küla-Keila linn ka Vääna piirkonna elanikele.Arvestades elanike soove, muutuvad graafikus bussi väljumisajad peatustest, samuti on juurde lisatud peatusena kauplus Selver.Endiselt jääb kehtima see, et peatustes palume kohal olla veidi varem ja talvel arvestada talviste teeoludega. Buss võtab antud marsruudil peale ka pensionäre ja puudega inimesi, kes nõudepeatustest peale tulevad. Antud teenust osutab vallale Mulgi Reisid AS ja nimetatud marsruudil toimub teenuse osutamine igal teisipäeval.Uus graafik hakkab kehtima 1. märtsist 2011. 9.25 Vääna peatus (Vääna teeristis kortermajade juures olev bussipeatus)9.30 Adra küla – Väljaotsa talu väravas9.33 Adra küla – Matsu talu väravas9.35 Adra küla – Õie talu väravas 9.40 Humala kuivati 9.45 Humala küla – Humala mõis9.50 Kütke küla – Jaanisauna talu väravas9.53 Metsaküla farmi väravas9.55 Kumna küla – Kumna tee 37 maja juures9.57 Kumna küla keskuses (endise kaupluse juures asuv parkimisplats)10.00 Kumna 35 maja juures10.05 Tutermaa küla (uute majade juures)10.10 Keila linn (peatus on Kiriku juures)10.15 Keila linn – Jaama peatus10.20 Keila linn – Rõõmu Kaubanduskeskus10.25 Selver

12.25 Selver12.30 Rõõmu Kaubanduskeskus12.35 Keila linn – Jaama peatus12.40 Keila linn – Kiriku juures12.50 Tutermaa küla (uute majade juures)12.55 Kumna 35 maja juures12.53 Kumna küla keskuses – endise kaupluse juures asuv parkimisplats12.58 Kumna tee 37 maja juures13.00 Metsaküla farmi väravas13.04 Kütke küla – Jaanisauna talu väravas13.08 Humala külas – Humala mõis13.15 Humala kuivati13.18 Adra küla – Õie talu väravas13.23 Adra küla – Matsu talu väravas13.25 Adra küla – Väljaotsa talu väravas13.30 Vääna peatus

SILMADE KONTROLLHarku valla elanikel on taas võimalus kontrollida nägemist ning tellida või osta uued prillid.OÜ SILMARÕÕM võtab patsiente vastu 3. märtsil 2011 alates kella 10-st Tabasalu Eakate Päevakeskuses (Teenuste 2, Tabasalu). Arsti vastuvõtt on tasuline ja maksab 6,40 eurot; prillide tellijale visiiditasu ei ole.Info ja eelregistreerimine tel 603 2171.

Võtame vastu teateid ja reklaameHARKU VALLA TEATAJASSE

Kui soovid avaldada reklaami või kuulutust Harku valla ajalehes, võta ühendust meili teel myyk@harjuelu.ee või telefonil 646 2214.

Harku Valla Teataja ilmub 2 korda kuus, järgmine number jõuab valla elanikeni10. märtsil. Reklaami saatmise tähtaeg on6. märts.reakuulutus (reas 45 märki) 2 eur / 31,3 kr1 moodul (44x42 mm) 19 eur / 297,3 kr2 moodulit 38 eur / 594,6 kr1/8 lehekülge 112 eur / 1752,4 kr1/4 lehekülge 215 eur / 3364,0 kr

VABANDUS10. veebruari lehes ilmus MTÜ Külade Edendamise Seltsi üleskutse Suurupi ja Vääna-Jõesuu külade elanikele piirkonna arendusprojektide osas kaasa rääkimiseks ekslikult Harku vallavalitsuse ametlike teadaannete kujunduses. Üleskutse oli Külade Edendamise Seltsi algatus ning ei väljenda Harku vallavalitsuse seisukohta. Vabandame eksituse pärast.

Harku vallavalitsus teatab10. märtsil 2011 kell 17.30 toimub Harku vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna koosolekute saalis (Ranna tee 1, Tabasalu) Vaila külas Põrgupõhja tee 8, Põrgupõhja tee 6 ja Põrgupõhja tee 1 kruntide detailplaneeringu lähte-seisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamise avalik arutelu.Planeeringu eskiislahendusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel. Täiendavat informatsiooni saab igal töö-päeval telefonil 600 3860.

Harku vallavalitsus teatab• 09. märtsist 2011 kuni 23. märtsini 2011 toimub Harku vallamajas asukohaga Ranna tee 1, Tabasalu Tabasalu alevikus Metsa tänav 1 detailplaneeringu avalik väljapanek. Planeeritava ala suurus on 3722 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva elamumaa krundi jagamine kaheks, transpordimaa krundi moodustamine ning planeeritavale alale jäävate kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine ühepereelamute rajamiseks. Elamumaa krundil võib paikneda üks hoone. Ühepereelamu maksimaalne kõrgus maapinnast on 9,0 m ja korruselisus kuni 2. Hoone suurim lubatud ehitusalune pind on 425 m2 ning katuse kalle 10-45 kraadi. Nimetatud detailplaneering ei sisalda üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut.

• 09. märtsist 2011 kuni 05. aprillini 2011 toimub Harku vallamajas asukohaga Ranna tee 1, Tabasalu ja Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu bussipeatuses Vääna-Jõesuu külas Doora ja Salme maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu avalik väljapanek. Planeeritava ala suurus on ca 2,3 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa sihtotstarbe muutmine, 3 elamumaa krundi moodustamine ning planeeritavale alale jäävate kruntide piiride ja ehitusõiguse määramine. Elamumaa krundil võib paikneda maksimaalselt 3 eraldiseisvat hoonet (üks ühepereelamu ja kuni kaks abihoonet). Hoonestuse maksimaalne kõrgus maapinnast on 9,0 m ja korruselisus kuni 2. Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind on 600 m2 ning katuse kalle 20-45 kraadi. Nimetatud detailplaneering teeb ettepaneku kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.

Alasniidu Selts kutsub oma liikmeid ja teisi selle kandi külade inimesi (Harkujärve, Tiskre, Laabi)

rahvakoosolekule 2. märtsil kell 18.00 Harkujärve peokeskusesse, et arutada kandi arengukavaga seonduvat ning andmaks ülevaadet arengukava

hetkeseisust. Lisainfo Andrel Lokna, telefon 516 3494, e-post: andrel@hot.ee.

On alanud laste eelregistreerimine Harkujärve kooli 1. klassi. Kõiki registreerunuid oodatakse koolimängupäevale 11. mail algusega kell 14.00. Ootame õpilasi ka 2. klassi vabanenud kohtadele (2 kohta).Registreeruda saab telefonitsi657 5374 või saata kiri aadressilemarika@harkujarve.edu.ee

Veebruari teise pühapäe-va pakane ja tuul peluta-sid mõned kindlasti koju. Osales 26 kanget. EDDI TOMBANDkorraldaja

Kaido Taberland MTÜ-st Ta-basalu Looduspark andis raja-masinaga viimase lihvi ja noo-rematest alustades kihutatigi rajale. Mõnele kulus marjaks ära ka stardis pakutav pida-mismääre.

Silmapaistvalt kiiresti sõit-sid oma vanuseklasside võitjad Robert Siimer, Dominic Taal, Klara Taberland, Robert Kut-sar, Heikko Peeniksaar ja eriti Karel Hussar. Naistest oli omaette klass Aureelika Rass, kes läbis 5,3 km 24.50-ga. Meeste esimene Kaidar Hus-sar sai ajaks 35.38, järgnesid Reedik Kikkas 39.07 ja Stanis-lav Zelentsov 39.31.

Kõik tulemused https://s i t e s . g o o g l e . c o m / s i t e /turisalusk/uudised.

Üritusele panid õla alla Osvald Catering ja RMK. Järg-misel aastal ootame kõiki suu-

sahuvilisi, kes meie vallas elavad. Tähtis pole võidu ni-mel hingetuks sõit, vaid mõnus sportlik päev kodu lähedal va-bas õhus.

Looduspargi rahval on plaanis rada laiemaks teha ja siis saaks ehk eraldi päevadel teha klassika- ja vabastiili.

Selgusid meistrid suusatamises

Klara Taberland sõitu lõpetamas Erakogu

8 / HARKU VALLA TEATAJA / REKLAAM Kolmapäev, 23. veebruar 2011

• Haljastusprojektid, haljastuse eskiisprojektid ja haljastusalane konsultatsioon. Tel 507 6731, dendrodisain@gmail.com

• Kõik pottsepatööd, ka remont ja puhasta-mine. Materjalide vedu. Garantii 5a. Tel 5665 1812

• Müüa küttepuud 40l võrkkotis: toores lepp 1,92 EUR / 30 EEK kott, toores kask 2,49 EUR / 39 EEK kott. Tellimisel: toores lepp ja kask 40cm, 60l kott. Transport: üks tellimus 5,11 EUR / 80 EEK. Ostja transpordi korral hind soodsam. Asukoht Viitna. Tel 503 5508

• Ostan teie seisva või mittetöötava auto (võib olla ka remonti vajav või ülevaatuseta).Tel 5674 0940

• Pakun kodukoristust. Tel 5664 6986, Inna

• Pottsepatööd: ahjud, pliidid, soemüürid.Tel 5648 4951, www.ahjumeister.ee

• Puitbrikett. Pelletid. Kojuvedu üle Eesti. www.brikett24.ee

• Probleemsete ja ohtlike puude langetamine suurte kogemustega eksperdilt. Langetan ras-kesti ligipääsetavaid ja keeruka asukohaga puid, vajadusel kasutan köistehnikat või tõs-tukit. Kindlustan puhta ja korrektse tulemuse. Tel 5648 2680

• Settekaevude ja mahutite tühjendamine. OÜ Norringsen. Tel 5662 1300

• Sõitvate autode ja autoromude kokkuost. Tel 5819 0200

• Talukartul kohaletoomisega. Eri sordid, transport tasuta. Info ja tellimine. Tel 5598 7622

• Vanametalli ost, vajadusel lõikamine, kon-teineird ja transport. Hinnad on head.Asume Tutermaal, OÜ Metanex, tel 678 2055

TEATED

• Lumekoristus katustelt ja hoovidest, lume äravedu, jääpurikate eemaldamine. Korvtõstukid, traktorid (Bobcat), lume-puisturid, labidad olemas, samuti väga tublid töömehed koos korraliku turvava-rustusega. ABC Building, tel 5620 2233, 5355 9380

Raamatupidamisteenused, majandusaasta aruanded,

vanad perioodid –OÜ, KÜ, MTÜ

Info 527 3923 Moonika või moonika@erten.ee

www.erten.ee

Tabasalu lasteaed Tibutare kuulutab välja konkursi muusikaõpetaja ametikohale (1,0) põhikohaga õpetaja

lapsehoolduspuhkuse ajaks.

Vajalikud dokumendid – avaldus, CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiad – esitada 1. märtsiks 2011. a. aadressil Lasteaia 7, Tabasalu, Harku vald, 76901 või e-postile juhataja@tibutare.edu.ee. Lisainfo telefonil 603 2211.