i eestvedamine ja juhtimine 1. täiendada...

I.

I Eestvedamine ja juhtimine

$11. Täiendada koolikorralduslikke dokumente seoses koolitöö ümberkorraldusega

ühes majas.

$1 Täiendatud kooli kodukord seoses koolitöö ümberkorraldusega ühes koolimajas

$1 Täiendatud dokumentide täitmise juhendit.

$1 Täiendatud avalduste vormide ja nende täitmise juhendit.

$1 Uuendatud kooli kodulehekülg

$1 Välja töötatud Tallinna Läänemere Gümnaasiumi delikaatsete ja isikuandmete töötlemise

kord.

$12. Töötada välja ekskursioonide ja õppekäikude läbiviimise kord.

$13. Töötada välja klassiti õppekäikude temaatika vastavalt ainekavadele.

$1 Välja töötatud ekskursioonide ja õppekäikude läbiviimise kord ning ainetevaheliselt

integreeritud õppekäikude temaatika klassiti vastavalt ainekavadele. Dokumendi

ettevalmistamisel osalesid kõik ainekomisjonid ja kahel korral töörühmad, vastavalt 33 ja 36

õpetajat.

$14. Saavutada kooli ajalehe ja õpilasesinduse osatähtsuse kasv info edastamisel.

$1 Kooli ajaleht ilmus 1x nädalas

$15. Viia õpetajate töökavad vastavusse uute ainekavadega.

$1 Korrastati tunnijaotuskava seoses üleminekuga uuele õppekavale kogu mahus.

$1 Metoodikanõukogus toimus arutelu õpetajate töökavade vastavusest uutele

ainekavadele. Õpetajate töökavad ei vasta veel 100%-liselt ainekavadele. Seda eriti

saavutatavate õpitulemuste osas.

$16. Korrastada ja täiustada KÕK.

$1 Kontrolliti üle kooli õppekava üldosa ja ainekavad. Puudu olid mõned eestikeelsed

ainekavad keelekümblusklassidele. (geo, bio, ku, tõ - 7-9.kl)

$1 Gümnaasiumiastmes korrastati õppekava 10-11.klassidele, 12.klassidele koostatakse.

Osade ainete õppekavad puuduvad. Osade ainete õppekavad puuduvad. (vk, mu, ku, kk, geo,

üõ)

$1 Õpetaja töökava koostamisel lähtuda riiklikust õppekavast, mitte õpikust.

1.

$17. Muuta kooli infovahetamise süsteemi. Võtta kasutusele GOOGLE keskkonna

suhtlus ja infojagamine.

$18.

$1 Uuendatud kooli kodulehekülg

$1 Uuendatud dokumentide täitmise juhendit.

$1 Osaliselt mindi üle GOOGLE keskkonnas tööle.

1.

Olulisemad järeldused:

Tugevused:

$11. Õpetajate 100%-line kaasamine töösse koolikorralduslike dokumentide

täiendamisel ja väljatöötamisel

$12. Kõikide plaanide sidusus

$13. Sihikindel töö normatiivdokumentidega (täiendamine, väljatöötamine,

muutmine)

$14. Rahulolu uuringutest selgub, kooli töötajatel on võimalus kaasa rääkida oluliste

otsuste tegemisel. Õppenõukogu otsuseid täidetakse ja vajalik info jõuab töötajateni

õigeaegselt. Kõige enam infot saadakse sisevõrgu kaudu, infostendilt, kooli

koduleheküljelt ja otseselt juhilt. Küsitava väärtusega on info saamine koolilehest –

82,5%

kriteerium 2012/13

Kooli töötajatel on võimalus kaasa rääkida oluliste otsuste

tegemisel

83,3%

Tean oma rolli kooli arengukava elluviimisel

83,1%

Planeeritud muudatused viiakse ellu

80,0%

Meie koolis käsitletakse probleeme avalikult

87,3%

Meie kool on hästi juhitud 76,9%

20% ei oska

anda

hinnangut

Õppenõukogu teeb oma tööd efektiivselt 50%

Õppenõukogu otsuseid täidetakse 73,4%

Töö tegemiseks vajalik informatsioon jõuab minuni õigeaegselt 71,9%

Tööalase info saamiseks kasutan järgmiseid allikaid:

õppenõukogu 55,6%

juhtkond 58,7%

kooli kantselei 69,3%

otsene juht 73,9%

õpilasesindus 55,5%

kooli kodulehekülg 84,3%

infostend 83,1%

sisevõrk 87,7%

koolileht 82,5%

õpetajatetuba 65,5%

Muu kanal 64,1%

Parendusvaldkonnad:

$1 Õpetajate osalemine õppenõukogus ei ole 100%-line. Tehakse vähe ettepanekuid.

$1 Kõikide õpetajate töökavad ei ole veel vastavuses uute ainekavadega.

$1 Kooli ajalehe osa info edastamisel.

$1 KÕK-i korrigeerimine gümnaasiumiastme osas.

$1 Koostöö koolidokumentidega GOOGLE keskkonnas.

$1 Viia koolikodulehekülg kooskõlla tehtud ettekirjutustele.

Olulisemad parendustegevused ja eesmärgid järgmiseks õppeaastaks:

$11. Saavutada kooli ajalehe osatähtsuse kasv info edastamisel.

$12. Korrastada ja täiustada KÕK

$13. Muuta kooli infovahetamise süsteemi. Võtta kasutusele GOOGLE programmi

suhtlus ja infojagamine.

$14. Suurendada õpetajate otsuste langetamise ja ettepanekute tegemise osatähtsust.


I.

Eesmärgid:

Jätkata võimaluste leidmist õpetajate töö tunnustamiseks.

1. Tunnustust direktori käskkirjaga on avaldatud 42 õpetajale – jõulukontserdi ettevalmistamise

eest, ainenädalate korraldamise eest, Vabariigi aastapäeva kontserdi korraldamise eest,

emadepäeva kontserdi korraldamise eest, tööõpetuse ainekomisjonile käsitöönäituse

korraldamise eest, pidulike aktuste organiseerimise eest.

6. Konkursi tulemusena parima pedagoogi nimetusele omistati nimetus „Parim

klassijuhataja“. Marge Visnapuu, Irina Motšalova

“Parim metoodiline töö“, Marina Mets

„Õpetaja tööle pühendumuse eest“, Raissa Teor

„Kooli arendustegevuse eest“.TatjanaBaum-Valgma, Jelena Vinogradova

7. 9 õpetajat on saanud tunnustust väljaspool kooli:

Tatjana Karavajeva – õpilaste väga hea juhendamise eest valmistamisel 2012/2013

õppeaasta füüsikaolümpiaadiks

Ruth Heidmets – jõululaulude konkurss-festivalil osalemise eest (2.koht), V laste

rahvalaulufestival „Kaleidoskoop“ osalemise eest ning AMI tänukiri LAK-õppe

meetodite tutvustamise eest

Liina Norit – AMI tunnustuskiri LAK-õppe põhimõtete ja metoodika rakendamise

tutvustamise eest ning KUMU tänukiri muuseumitundide läbiviimise eest

Irina Iljina – Tallinna Haridusameti aukiri õpilaste olümpiaadiks ettevalmistamise eest

ning koos Natalja Kablutškoga – Intellektuaalse maratoni „Rostok 2013“ vene keele

olümpiaadi korraldamise eest

Natalja Grigorjeva – diplom osalemise eest vene kultuuri III laste festivalil

Svetlana Logussova – tunnustatud enim silma paistnud noorsootöötaja tiitliga

Elena Vinogradova – tänukiri koolidevahelise internet-projekti „Interneti plussid ja

miinused“ väljatöötamise ja korraldamise eest ja rahvusvahelise võrguprojekti „Edukuse

trepp 2013“ ettevalmistamise ja korraldamise eest Tallinna Läänemere Gümnaasiumi

basil.

Kirsti Mõisja – INNOVE tänukiri rahvusvahelise Talis-õpetajauuringu kordineerimise

eest

Marina Mets – Tänukiri auhinnalise töö juhendamise eest Tiigrihüppe Tiigrimatemaatika

õpilaskonkursil

$1 Keelekümblusprogrammi ja Tallinna Ülikooli üliõpilaste nimel Maire Kebbinau avaldas tänu

kooli juhtkonnale ja õpetajatele antud võimaluse eest külastada keelekümblustunde. Tagasisides

märgiti ära õpetajate valmisolekut näidata tunde, tutvustada materjale ja vastata küsimustele.

Kogeti koolis turvalist juhtimist, vastuvõtjate ja õpetajate sõbralikkust nii õpilastesse kui ka

külalistesse, tajuti keelekümbluse mõju kogu koolile.

$1 INNOVE kooli visiidi tulemusena avaldati tänu kooliperele:

$1- Õppetöös pööratakse tähelepanu andekatele ja seistakse nende huvide eest

edasiõppimise võimaluste toetamisel.

$1- Renoveeritud majas, kus õpilastööde ja info esitamine seintel on takistatud,

otsitakse võimalusi õppimist toetava ainekeskkonna loomiseks stendide jms.

vahenditega nii kooli koridorides, kui ka klassides.

$1- Kool paistab silma eestikeelse infovälja esitamisel nii e-versioonis kui ka stendidel

kooli fuajees ja koridorides.

$1- Koolil on hea maine, vanemad valivad seda meelsasti.

$1- Koolil on väga hea potentsiaaliga kümblusõpetajate kollektiiv. Õpetajad on

tegusad, motiveeritud, keelekasutus ja keeleline tugi õpilastele on mõtestatud.

$1- Juhtkonna koostöö ja toetus kümblusprogrammile on ilmne.

$1- Meeldiv oli kogeda, et kooli sees on loodud loomulik ja sundimatu eesti keele

toimeala: õpetajate-õpilaste suhtlus vahetunnis toimub sundimatult eesti keeles,

õpilased märkavad eestikeelset kõnetamist jne. Koolis teadvustatakse mõlema keele

kasutust: infot on kõrvuti niieesti kui ka vene keeles.

Kindlustada kvalifikatsioonile vastav kaader.

3 õpetaja haridus ei vasta kvalifikatsioonile

Pedagoogide arv gümnaasiumis ( õppeaasta alguses)

Kategooria

2012/2013

õppeaasta

Klassiõpetaja 15

Vene keel 5

Eesti keel 8

Võõrkeel 8

Matemaatika 5

Füüsika 1

Informaatika 2

Bioloogia 2

Geograafia 2

Keemia 1

Ajalugu ja ühiskonnaõpetus 3

Kunstiõpetus 1

Muusikaõpetus 3

Kehaline kasvatus 4

Tööõpetus 5

Valikaine 2

Psühholoog 1

Sotsiaaltöötaja 1

Raamatukoguhoidja 2

Infojuht 1

Logopeed 1

Pikapäevarühma kasvataja -

Metoodik -

Parandusõppe õpetaja -

Huvijuht 1

Juhtkond 3

Kokku: 77

s.h.omasid koormust:

$1• 1,0 ja rohkem 37

$1• 0,5-1,0 25

$1• vähem kui 0,5 5

Õpetajate ja õpilaste suhtarv:

2012/2013 õppeaastal 893 õpilast 67 õpetaja kohta, s.t. 13,3 õpilast 1 õpetaja kohta

Pedagoogide osalemine kooli arendustegevuse töörühmades

Tegevusvaldkonnad õppeaasta Rühmades

osalenud

pedagoogide

arv

%

pedagoogide

üldarvust

1. Töörühmad õppenõukoguks teemal

„Õpetaja professionaalsuse areng“

2. Töörühm ekskursioonide ja

õppekäikude korra väljatöötamiseks

3. Töörühm õppekäikude plaani

väljatöötamiseks

4. Õppekäikude plaani koostamine

ainekomisjonides

2012/13 62

33

36

70

88,8%

47,1%

51,4%

100%

Õppeaasta jooksul läbisid pedagoogilise praktika Tallinna Ülikooli üliõpilased:

Jrk. nr Praktikandi nimi Õppeaine Klass Juhendaja

1. Natalja Beljakova klassiõpetaja 5-6.kl Margarita Vint

Ella Kütt

Tatjana Gulina

Olga Mokhireva

YaninaDotsenko

Raissa Teor

Ljudmilla Filippova

2. Jekaterina Semjonova Käsitöö ja

kodundus

5.-8.kl Alevtina Jelistratova

3. Svetlana Arhipova Käsitöö ja

kodundus

5.-8.kl Jelena Pälling

Alevtina Jelistratova

4. Svetlana Arhipova Kõrvalaine

geograafia

8.kl YaninaDotsenko

5. DarjaLopatkina Bioloogia,

geograafia

5.-9.kl YaninaDotsenko

6. EkaterinaMikityuk Kõrvalaine biol,

inimeseõpetus

5.-9.kl Anastasia

Andrianova

7. AnastassaTrohleva Keh.kasvatus 3.,

4,8,10,11.

Irina Andrejeva

kl Marge Visnapuu

Natalja Grigorjeva

8. Mari Speek Ajalugu ja

ühiskonnaõpetus

10.-12.kl Indrek Läns

PERSONALIGA SEOTUD TULEMUSED

Täiendkoolitus

Kokku tunde Ühe õp.kohta ainealased pedagoogika juhtimine

2012 3653,5 52,95 1094,5 2552 7

2013

1 p-

a

1162,15 17,32 131 1027,15 4

$1 ülelinnalistest ainekomisjonide koosolekutest võttis osa 25 õpetajat, kokku 45-l üritusel

Ainekomisjonidel teha ettepanekud ja töötada välja kogu kooli osas ühtne

sisekoolituse plaan.

On koostatud sisekoolituse plaan.

Viidi läbi koolitused:

„Koosloomise mustrid ja värvid – lõimitud tegevuskava“ koolitajad – Anna Sele ja

Tatjana Baum-Valgma, osales 31 õpetajat

„ Õpetaja meisterlikkuse stiilid» - Elena Vinogradova, koolitusel osales 29 õpetajat

Korraldada uue õppekavaga seotud koolitused ( kujundav hindamine, uurimistööde

korraldamine, koostöö läbivate teemade käsitlemiseks, IT - ?)

$1 67 õpetajat osales seminaril „Organisatsiooni väärtussüsteemi rakendamine“ väljasõiduga

Helsingisse

$1 20 inimest osales koolitusel „Kujundav hindamine uuest RÕK-ist lähtudes“ Peetri Lasteaed-

Algkoolis – koolitaja Luule Niinesalu

$1 53 õpetajat osales 1.mooduli koolitusel „Uurimistööde alused“ Meriton Grand

Conference&Spa hotellis - koolitaja Olga ŢebrovskajaSankt-Peterburist

$1 31 õpetajat, ehk 2 rühma said meeskonna koolitust: “Koosloomise mustrid ja värvid –

lõimitud tegevuskava“ Tallinna Läänemere Gümnaasiumis – koolitajad Anna Sele ja Tatjana

Baum- Valgma

$1 8 õpetajat osales koolitusel „Õpetaja emotsionaalne läbipõlemine ja selle ennetamine“

$1 15 õpetajat jätkavad LAK-õppe koolitust.

Töökogemuste vahetamine ja õpetajate tööga tutvumine

$1 Tulemusvestlused viidi läbi 62 õpetajaga

$1 4.klassi õpetajad külastasid 13 ainetundi 5.klassis

$1 Lahtiste uste päeval 11.04.2013 anti kokku 27 lahtist tundi (nendest 25 1.- 3.klassis)

$1 Lahtised tunnid andsid kõik inglise keele õpetajad, eesti keele õpetajad Svetlana Butuzova ja

Ljubov Šaraja ja 43 tundi 1.-4.klassi õpetajad

$1 Lahtised tunnid INNOVE esindajatele 8 õpetajat

$1 Lahtised tunnid külalistele Kasahstanist, kutsekoolide õpetajatele ja üliõpilastele Tallinna

Ülikoolist 9 õpetaja poolt.

$1 Sisekontrolli raames külastati õppeaasta jooksul juhtkonna poolt 127 tundi, mille hulgas

kõikide klasside kehalise kasvatuse tunde, 5.-6.klassi ainetunde ja gümnaasiumi

matemaatikatunde.


Tugevused:

1. Kõrged on õpetajate hinnangud tööalaste kogemuste vahetamise osas -84,1%

2. Õpetajad hindavad võimalusi osalemiseks koolitustel – 89,5%

3. Õpetaja tööd hinnatakse ja antakse tagasisidet.

1.

kriteerium Positiivne

arvamus

2012/13

Meie koolis töötamine võimaldab mul kasutada oma teadmisi, oskusi

ja võimeid 58,8%

Kool võimaldab mul osaleda minu arenguks olulistel koolitustel 89,5%

Olen saanud rääkida juhtkonnaga oma soovidest ja arenguvõimalustest 68,5%

Meie koolis vahetatakse tööalaseid kogemusi ja teadmisi 84,1%

Meie koolis jagatakse tunnustust hästi tehtud töö eest 46,1%

Tunnen, et meie koolis hinnatakse minu tööd 74,6%

Mulle antakse minu töö kohta tagasisidet 88,9%

Meie koolis hinnatakse õpilaste saavutusi 84,2%

Parendusvaldkonnad:

1. Ehkki õpetajad arvavad, et nende tööd hinnatakse, jagatakse siiski tunnustust väheselt.

2. Väga vähe kasutatakse õpetajate poolt veel õpilaste kujundavat hindamist

3. Vähene on õpetajate huvi nõustamisvõimaluste vastu.

4. Endiselt pakub mõtlemisainet, miks õpetaja ei saa kasutada koolis töötades

maksimaalselt oma oskusi ja võimeid.

Parendustegevused ja eesmärgid järgmiseks õppeaastaks:

1.Leida rohkem võimalusi õpetajate töö tunnustamiseks

2. Astuda esimesed sammud kujundava hindamise suunas.

3. Jätkata õpetajate enesetäiendamist koolisiseste kursuste kaudu

4. Kasutada ära koolisiseseid reserve õpetajate nõustamiseks.

5. Kindlustada 100% -selt kvalifikatsioonile vastav kaader

III Koostöö huvigruppidega

Eesmärgid 2012/13

$11. Selgitada õpilastele hindamise korda ja põhjendada, mille alusel kokkuvõttev hinne välja

pandi.

$12. Viia läbi regulaarselt lastevanemate koosolekuid.(1x veerandis).

$13. Seada sisse igas klassis lastevanemate protokollide kaust ja täiendada klassijuhatajate

aruannet vastava punktiga.

$14. Tihendada õpilasomavalitsuse ja õpilaste vahelist koostööd.

$15. Hoolekogu töö muuta läbipaistvaks lastevanematele.

$1 Koostöö lastevanematega

$1 Lastevanemate koosolekud toimusid kõikides klassides. Lastevanemate koosolekuid viidi läbi

kokku 88, sellest 1.-3. klassis 43, 4.6.klassis 30, 7.-9.kl 11 ja gümnaasiumiastmes 4

klassikoosolekut.

$1 Töötati välja ühtne klassikoosolekute protokolli vorm.

$1 Õppeaasta alguses viidi läbi üldkoosolekud kooliastmete kaupa.

$1 Hea õpetaja kuu raames viisid tunni läbi 15 lapsevanemat1-4. ja 7 v ning 9g klassis.

$1 Lahtiste uste päeval külastas ainetunde 75 lapsevanemat.

$1 Lapsevanemaid tänati õppeaasta lõpus tänukirjaga 1.-kl.- 13, 2.kl – 35, 3.kl – 44, 4.kl.-36,

5.kl.- 46, 6.kl – 26, 7.kl -9.kl ja gümnaasium 167. Kokku tänati kooli aukirjaga 367

lapsevanemat.

$1 Kõikides klassides abistasid lapsevanemad õppekäikude ja ekskursioonide korraldamises.

$1 Kooli hoolekogus oli 9 liiget. Hoolekogu koosolekud toimusid 1x kvartalis. Kontrolliti kooli

söökla ja koolimaja koristamise olukorda. Väga aktiivne oli hoolekogu esinaine Lilian

Romašenko.

1.

$1 Muuta tihedamaks õpilasomavalitsuse ja õpilaste koostöö.

$1 Septembris korraldati õpilasomavalitsuse presidendi valimised; uues õpilasomavalitsuse

koosseisus on 16 õpilast : 11а- 3 , 11v- 9 , 10v-2 , 10а-2 .

1.

$1 ÕOV president (Ilja Samoilov 11v) osales kooli hoolekogu istungil.

1.

Meie koolis on

aktiivne

õpilasesindus

Õpetaja 76% 58,5% 86,2% 89,0%

Õpilane 45% 71,5% 50% 60.9%

lapsevanem - - - -

Õpilasesindus

suudab

mõjutada koolis

toimuvat

Õpetaja 48% 44,6% 83,4% 75,0%

Õpilane 67% 56,3% 40% 46,9%

lapsevanem - - - -

$1 Koostöö teiste huvigruppidega

$1 Koostöös Lastekatise Liiduga said võimaluse 11 algklasside õpilast osaleda projekti „Koos on

tore õppida“ raames suvise keelelaagris Remnikul

1.

$1 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse algatusel osalesid 5.klassid jäätmeteemalises

projektis „Prügi Vahetund“

1.

Pedagoogide osalemine rahvusvahelistes projektides

Projekti nimetus Osaleja-

te arv

2012/13

1. Rahvusvaheline projekt Unicef „Väike heategu“

S.Logussova

1

2. Междунаровныймолодежныйпроект в

ЧехииС.Логусова

1

3. Междунаровныймолодежныйпроект в

ЛатвииС.Логусова

1

4 Междунаровныймолодежныйпроект в

ФинляндииС.Логусова

1

5. Международныйсетевойпроект "Лестницауспеха".

Л. Виноградова

1

6. МеждународноерадиоджамбориС.Логусова 1

7. Международноеджамборискаутов в Дании 1

8. Межд.соревнованияпоавиамоделизиу. А.Кунсман 1

9. Межд. Фестивальфильмов.Членжюри 1

10. Межд.семинарскаутов в Литве 1

11. Участие в

международныхисседованияхИ.Мочалова

1

Projektid, mida organiseeris meie gümnaasium 2012-2013.õppeaastal ja mis on

saanud rahatoetust

Maastikumäng Pirital (5-7.kl) –september (finantseeris Lasnamäe Linnaosa Valitsus ), korraldas

S.Logussova

Karneval (10-12.kl)-detsember (finantseeris Lasnamäe Linnaosa Valitsus ), korraldas

S.Logussova

Eesti keele olümpiaad (7-8.kl)– aprill (finantseeris Tallinna Haridusamet), korraldas T.Baum-

Valgma

Kooli linnalaager – juuni (finantseeris Lasnamäe Linnaosa Valitsus), korraldas S.Logussova

Linnamäng (5-8.kl, 10-11.kl) - juuni (finantseerisid Spordi-jaNoorsooamet), korraldas

S.Logussova

Telklaager – juuni (finantseerisid Spordi-jaNoorsooamet ja Haridus- ja Teadusministeerium),

korraldas S.Logussova


2009/10 2010/11 2011/12 2012/13

Kooli õpetajate ja

lastevanemate suhted on

valdavalt

head

Õpetaja 72% 68,1% 73,3% 90,5%

Õpilane - - - -

lapsevanem 86% ? ? ?

Kooli õpilaste ja õpetajate

suhted on valdavalt head

Õpetaja 92% 79,7% 93,3% 31,8%

Õpilane 80% 67,8% 68,3% 71,5%

lapsevanem 69% 82% 88,2% 89,0%

Õpetaja käitumine on

õpilastele eeskujuks

Õpetaja 82% 83,5% 72,9% 79,7%

Õpilane 69% 62,2% 56,6% 59,7%

lapsevanem 60% 78% 71,2% 86,0%

Meie koolis ollakse

sallivad kõigi suhtes

Õpetaja 82% 74,7% 81,4% 76,2%

Õpilane

lapsevanem 83% 82% 89,5%

Meie koolil on hea maine,

siia tahetakse tulla

õppima.

Õpetaja 79,1% 61,6% 79,0%

Õpilane 60,4% 46,7% 59,8%

lapsevanem 64,9% 87,0%

Meie koolis omandatav

haridus võimaldab õpilasel

tulevikus hästi hakkama

saada

Õpetaja 84,8% 89,9% 28,6%

Õpilane 69,4% 63,3% 67,2%

lapsevanem 65,1% 84,0%

Olen meie kooliga üdiselt

rahul

Õpetaja 89,4% - 81,3%

Õpilane 72,5% 78,3% 73,1%

lapsevanem 87% 80% 92,0%

Soovitan meie kooli

õppima tulla

Õpetaja(tööle tulla) 74% 64,9% 68,3%

Õpilane 68,2% 60% 68,4%

lapsevanem - - 90,0%

Paneksin ka teise lapse

sellesse kooli

lapsevanem 81% 64,3% 89,0%

Soovitan oma tuttavatele

teie kooli

lapsevanem 82% 63,8% 90,0%

kriteerium 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13

Meie koolis on

aktiivne

hoolekogu

Õpetaja 40% 42,4% 72,8% 63,2%

Õpilane - - - -

lapsevanem 23% 28% 38% 67,0%

Hoolekogu

suudab

mõjutada koolis

toimuvat

Õpetaja 38% 45,3% 93,3% 74,6%

Õpilane - - - -

lapsevanem 21% 18% 36,5% 53,0%

Tugevused:

$11. Kooli hoolekogu aktiivsus on suurenenud, rahulolu hinnangud selles osas on

suurenenud –positiivne hinnang 67% (38% eelmisel aastal)

$12. Lapsevanemad annavad väga kõrgeid hinnanguid – õpetajate ja lastevanemate

suhted head 90%, õpilaste ja õpetajate head suhted 89, õpetajate käitumine on

eeskujuks õpilastele 86%, ollakse kooliga rahul 92%, soovitatakse meie kooli

õppima tulla 90% , soovitatakse ka tuttavatele 90%

$13. Kooli mainele antakse väga positiivne hinnang nii õpetajate, õpilaste kui

lastevanemate poolt. Kõige enam on kooli valiku põhjuseks olnud kooli asukoht ja

võimalus õppida keelekümblusklassis.

$14. Õpetajad tegid koostööd paljude huvigruppidega, osaleti rahvusvahelistes

projektides.

Parendusvaldkonnad:

$11. Õpetajad annavad väga negatiivse arvamuse, et meie koolis antav haridus

võimaldab õpilasel tulevikus hästi hakkama saada (positiivne ainult 28,6 %???)

33% ei oska vastata.

$12. Lastevanemate toetamine kasvatusküsimustes.

$13. Lastevanemate klassikoosolekute regulaarsus. ( ainult 10-s klassis toimus

koosolek 4x õppeaastas, enamasti 2x)


$11. Viia läbi lastevanemate klassikoosolekud 1x õppeveerandis.

$12. Aktiivsemalt algatada koolipoolseid projekte ja vormistada vastavaid taotlusi.

$13. Töötada välja loengute tsükkel lastevanematele kasvatuslikel teemadel

eesmärgiga teha aktiivsemat koostööd vanematega.

$14. Hoogustada koostööd teiste õppeasutustega.

$15. Teha ettepanek kooli hoolekogule sihtfondi loomiseks õpilaste toetamise

eesmärgil õpi- ja huvitegevuses.

4.kriteerium Ressurssidejuhtimine

Olulisemad parendustegevused ja eesmärgid õppeaastaks 2012/2013:

1. Tihendada koostööd raamatukogu, kirjastuste ja õpetajate vahel, et välja selgitada

tellimiseks parim saadaval olev õppekirjandus.

2. Muretseda eestikeelset õpet toetavaid raamatuid – nt õigekeelsuse sõnaraamatud

ja seletavad sõnaraamatud.

3. Kasutada õppetundides otstarbekalt muretsetud tehnilisi vahendeid .

4. Leida võimalused õpetajatele õppematerjalide väljaprintimiseks ja paljundamiseks.

5. Kindlustada õpilaste kodukorra täitmine ning nende hoolikas suhtumine

kooliruumide korrashoidu.

6. Kasutada säästlikult elektrit, kütet ja vett.

7. Parendada õpilaste toitlustamise kvaliteeti.

8. Suurendada eelarve omatulu alates 01.09.2012 rendilepingute kaudu

9. Kindlustada eelarve täitmine vaatamata suurenevatele majandus- ja

kommunaalkuludele pärast ülekolimist renoveeritud koolimajja.

IV Ressursside juhtimine – 2012/2013

$1 Tihendada koostööd raamatukogu, kirjastuste ja õpetajate vahel, et välja selgitada

tellimiseks parim saadaval olev õppekirjandus.

Viidi läbi 25 raamatukogu tundi, 5 vestlust kirjanike loomingust, 7 viktoriini loetud

raamatute põhjal, kus osales 769 õpilast, vormistati 50 raamatunäitust.

2012/2013 õa sai raamatukogu 3778 õpikut ja õppekirjandust, sh 39 % eesti keeles.

Juuni alguses moodustas raamatukogu fond: õpikuid - 26 325, sh eesti keeles - 9 128,

audiovisuaalseid vahendeid 493.

2013.a saab raamatukogu 9 perioodilist trükist, sh 5 finantseerib Teadus- ja Haridus

ministeerium.

2012/13 õa oli raamatukogu lugejateks 893 õpilast ning 96 õpetajat ja kooli töötajat. Laenutati

6543 raamatut. Raamatukogu külastatavus õa jooksul moodustas keskmiselt: 6 külastust ühe

õpilase kohta ning 8 külastust ühe õpetaja kohta.

Alustati tööd raamatukogu elektroonilise leheküljega.

2009/2010 2010/2011 2011/2012 2012/2013

Ostetud õpikuid ja õppekirjandust 1826

eksemplari

1158

eksemplari

2418

eksemplari

3778

eksemplari

Õpikuid 1 õpilase kohta 24,2 32 27 29

Eestikeelseid õpikuid 1õp. kohta 5,8 9 10 10

Lisaõppekirjandust 1 õp. kohta 7,8 8 8 8

Eestikeelset lisaõppekirjandust 1 õp.

kohta

3,6 4 4 4

Ilukirjandust 1 õp. kohta 22,8 23 24 23

Sellest eesti keeles 3,2 3,5 4 4

$1 Muretseda eestikeelset õpet toetavaid raamatuid – nt õigekeelsuse sõnaraamatud ja

seletavad sõnaraamatud.

Eestikeelse õppe toetamiseks muretseti:

$1 Eesti keel – 214 eks õppekirjandust, nendest 3 õigekeelsuse sõnaraamatut, 45 filmi «Eesti

filmiklassikast»

$1 Matemaatikas - 384 õpikut eesti keeles

$1 Bioloogia ja geograafia – 299 õpikut, peale selle 44 atlast

$1 Inimeseõpetus ja loodusõpetus – 390 eks,

$1 ajalugu– 62 eks.,

$1 muusika – 145 eks

1.

2.

Probleemid:

$1 Ei jätku õppekirjandust.

$1 Mitte kõik õpikud ei vasta uuele riiklikule õppekavale.

$1 Mõned ainekomisjonid vahetavad tihti õppekirjandust.

$1 Piiratud rahalised vahendid ilukirjanduse ostmiseks.

Parendustegevused

Jätkata õppekirjanduse fondi komplekteerimist seoses uuele riiklikule õppekavale

üleminekuga.

Koostöös õpetajatega jätkata õpilastes lugemishuvi kujundamist ning aktiivset

raamatukogu külastamist.

Jätkata traditsioonilisi üritusi.

1.

$1 Kasutada õppetundides otstarbekalt muretsetud tehnilisi vahendeid .

2012/2013 olid ostetud järgmised IT tehnilised vahendid:

Nimi Kogus

Hind

käibemaksuta

Projektorid EPSON 12 5060

Splitterid 41 1603,1

Kaablid splitteriteks 41 103,87

Monitorid 19 1839,17

Hiired 48 257,23

Klaviatuuri kleebised 32 64

Arvutid 7 0

Dokumendikaamerad 3 2391,67

Infoekraanid 6 5629,81

Muud kaablid 61 234,2

Kõlarid 5 26,62

Mälupulgad 3 15

Printer BROTHER 1 124,17

17348,84

Õppeaasta alguseks oli kõikidesse kabinettidesse paigaldatud arvutid, projektorid, 2 tahvlit.

Tekkis võimalus kasutada mobiilset arvutiklassi 32 õpilasele.

Sellel õppeaastal kasutati õpetajate poolt tehnilisi vahendeid intensiivselt.

Probleemid:

Kaabliühenduste mittevastavuse tõttu ei töötanud täiel määralQOMO tahvlid. Praeguseks on

muretsetud uued kaablid interaktiivsete tahvlite jaoks ning uue õppeaasta alguseks probleem

lahendatakse.

.

Parendustegevused

$1 Muretseda võimalusel dokumendikaamerad.

$1 Osaline 2005.a. arvutite väljavahetamine.

$1 Mitte kõikides arvutites ei ole võimalik kasutada DVD-d

1.

2.

$1 Leida võimalused õpetajatele õppematerjalide väljaprintimiseks ja paljundamiseks.

On remonditud olemasolevad paljundusaparaadid. Organiseeritud õppematerjalide paljundus- ja

kopeerimisvõimalused

Probleemid:

$1 Tihti läheb rikki õpetajate toa printer ( õpetajad ei pöördu juhtkonna poole ja püüavad ise

probleemi lahendada).

$1 Kindlustada õpilaste kodukorra täitmine ning nende hoolikas suhtumine kooliruumide

korrashoidu.

Teravalt oli päevakorras vastremonditud kooliruumide korrashoid õpilaste poolt. Eriti

probleemsed kohad olid spordigarderoobid, tualettruumid, söökla ja koridorid.

Parendustegevused

$1 Õpetajatel kindlustada korrapidamine koridorides ja sööklas.

$1 Iga koolitöötaja on kohustatud jälgima kodukorra reeglite täitmist õpilaste poolt ja

reageerima korrarikkumistele..

$1 Kasutada säästlikult elektrit, kütet ja vett.

1.

Kuna meil puudub võrdlusmaterjal vastremonditud koolimaja kohta valgustuse, kütte ja vee

tarbimise osas, siis me ei saa teha vastavaid järeldusi kokkuhoiu osas.(Kommunaalkulud

olid:: 2010a. - 99486 €, 2011 a. – 74176 €, 2012 a. – 61810 €, 2013 a. 4 kuud – 46397 €).

1.

Probleemid:

$1 Mitte kõik õpetajad ei pööra vajalikku tähelepanu valgustuse väljalülitamisele

koridorides ja klassides.

$1 Mõnedes klassides jäeti aknad ööseks sulgemata.

1.

$1 Parendada õpilaste toitlustamise kvaliteeti.

Õppeaasta alguses tekkinud probleemid toitlustamise osas lahendati. Õppeaasta lõpus viidi läbi

avalik konkurss toitlustamise organiseerimiseks aastateks 2013-2018. Laekus 2 ettepanekut.

Võitjaks osutus BRAMOS OÜ. See firma on olnud juba 2 aastat ülelinnalise konkursi võitja.

$1 Suurendada eelarve omatulu alates 01.09.2012 rendilepingute kaudu

1.

Omatulu moodustas 2012 aasta eelarves 13 862 €. Aasta lõpus suurendati 5 986 € võrra ja

moodustas 19 848 € seoses rentnike arvu ja tasu muutumisega.

Täitmine: 19 779 € (99,8%), s.h.

$1 Tasulised ringid (muusikaklassid, ettevalmistusrühmad): plaan 9417 €, täitmine 9059 €

$1 Ruumide rent – plaan 8701 €,täitmine 8024 €

$1 Kommunaalkulud: plaan - 1730 €, täitmine - 2697 €.

1.

$1 Kindlustada eelarve täitmine vaatamata suurenevatele majandus- ja

kommunaalkuludele pärast ülekolimist renoveeritud koolimajja.

2012 aasta eelarve oli täidetud 99,6% (eelarve 1 356 888 €, täitmine 1 351 792 €).

Eelarve Tätmine MAJANDAMISKULUD

236 461 1.

sh Administreerimiskulud 8 534 8 530

Lähetuskulud (v.a.koolituslähetus) 787 786

Koolituskulud (s.h.koolituslähetus) 21 483 21 483

KINN.,HOONETE JA RUUMIDE MAJ.KULUD 3 403 3 399

Sõidukite majandamiskulud 975 1 034

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kul 21 286 21 279

Inventari majandamiskulud 5 135 5 089

Toiduained ja toitlustusteenused 118 226 118 226

Meditsiinikulud ja hügieenikulud 1 224 1 223

Õppevahendite 52 195 52 195

Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja 3 120 3 119

Muu erivarustus ja materjalid 93 92

V Õppe- ja kasvatusprotsess.

Eesmärgid:

1. Laiendada õpilastele pakutavate huviringide valikut.

$1 Koolis oli tööle rakendatud 18 huviringi.

$1 Suurenes aineringide osatähtsus. Rakendati tööle vene keele, matemaatika, keemia, saksa

keele, informaatika, bioloogiaring.

$1 Töötasid lastekoor, vokaalansambel, tantsuring, sõnakunsti ja videoring.

2. Parendada koostööd matemaatika õpetajate ja õpilaste vahel gümnaasiumiastmes

Motiveerida õpilasi õppima. Rohkem tunnustada õpilasi edusammude puhul.

Julgustada neid aktiivsemalt tunnis osalema.

Õpetada õpilasi iseseisvalt töötama. Selgitada iseseisva tööga kaasnevaid kohustusi

ja vastutust.

$1 Sisekontrolli raames tutvuti matemaatika õpetamisega gümnaasiumiastmes. Selgus, et

õpilased ei õpi süstemaatiliselt valemeid, ei tee koduseid ülesandeid. Ei osata valemeid õigesti

kasutada, teemade läbimiseks on vähe aega, kuid materjal on mahukas, millest tulenevalt ei jõuta

uut teemat korralikult ja põhjalikult kinnistada.

1.

Pakutud lahendused:

$1 motiveerida õpilasi kasutama konsultatsioonitunde – suurenes õpilaste arv, kes käisid

konsultatsioonitundides

$1 pöörata tähelepanu õpilaste edusammudele – jälgiti rohkem õpilast individuaalselt.

$1 vaadata üle teemad ning sellest lähtuvalt planeerida aega teema läbimiseks – jälgiti, kui hästi

ja kergelt omandavad õpilased üht või teist teemat.

1.

3. Viia läbi koolitus uurimistöö kirjutamiseks õpetajatele.

Detsembris viidi läbi koolitus uurimistöö kirjutamiseks – lektoriks oli tegevõpetaja

Peterburist, kes organiseerib ise uurimistööde läbiviimist.

Viidiläbiinteraktiivnekoolitusuurimistöövormistamisest – Tiigrihüppekaudu

4. Suunata gümnaasiumiõpilasi osalema Karjäärikeskuse nõustamisprogrammis.

Karjäärinõustamiskeskusest käis lektor klassijuhatajatundides. Koolis toimusid

kohtumised erinevate kõrgkoolide ja kutsekoolide esindajatega.

1.

5. Toetada mentorite kaudu 9.klassi õpilaste üleminekut 10.klassi ja seal toimetulekut.

$1 11.klasside abil moodustati kuni 20-liikmeline rühm, kes pidid osutama abi 10.klassidel

gümnaasiumiastmes kohanemisel ja andma 9.klasside õpilastele selgitusi, kuidas toimib

töökorraldus gümnaasiumis. Kõikidele 9. ja 10.klassidele tutvustati mentoreid. Mentorlus toimis

töö algusjärgus, küsiti aktiivselt infot. Kahjuks, tagasihoidlikumad õpilased jäid lõpuks kõrvale.

Aasta lõpus nn mentorite töörühma tegevust ei toimunud.

$16. Tugisüsteemi kaudu toetada erivajadustega õpilasi

klass 1 2 3 4 5 6 7 8 9 kokku

Õpilaste arv

2012/2013 118 95 98 96 94 67 66 73 66 761

Toetati :

Õpiabi

2012/2013 17 20 37

PPR

2012/2013 74 61 7 8 12 12 0 0 0 174

Ind. plaan puudulike

veerandihinnete likvideerimi

seks ( õp.arv)

2012/2013 0 0 3 4 14 10 14 9 11 65

psühholoog

2012/2013 38 20 17 9 16 17 15 5 9 146

sotsiaaltöötaja

2012/2013 2 7 5 8 6 3 8 5 5 49

koduõpe

Ind. Õpe 2012/2013 1 0 0 1 2 0 0 0 0 4

logopeediline abi

2012/2013 18 7 7 7 3 0 0 0 0 42

$1 Koolis olid tööle rakendatud õpiabirühmad 1. ja 2.klassis. Sotsiaaltöötaja ja kooli

psühholoogid viisid läbi vestlusi abi vajavate õpilastega. Tehti koostööd sotsiaalosakondade ja

noorsoopolitseiga. Nõustamiskomisjoni suunati 3 õpilast. Koolis oli rakendatud tööle

tugikomisjon ja koolikohustuskomisjon. Individuaalplaanid eesti keeles koostati Diana Morevale

3b klassist, kes tuli Iirimaalt ja Sofia Konstantinovale 5d klassist, kes tuli Venemaalt.

$1 Koostati individuaalsed plaanid 65 õpilasele, kellel olid puudulikud veerandihinded. Kahjuks

puudus paljudel õpilaste huvi puudulike hinnete parandamiseks.

Klassijuhatajad viisid läbi arenguvestlusi. 1.-3. klassini toimusid vestlused 268

õpilasega, nendest koos vanemaga 233 s.t. 86,9%. 4.-6.klassis 243 õpilasega, sellest koos

vanemaga 118 (48,6%). Arenguvestlused: 7-9.klass – viidi läbi 137 õpilasega, neist 32

juhul viibis lapsevanem juures (puuduvad andmed 7.v ja 9.v kohta)

Vestlustes pöörati enim tähelepanu õppimisele ja käitumisele. Kohtumiste käigus selgus,

et enim probleeme on õpilaste omavahelistes suhetes; õppimises, mille põhjuseks

peetakse ennekõike laiskust, kuid ka arvutit ja huvialadega tegelemist. Viimane võtab

palju aega, mistõttu võibki õppimine kannatada.

Arenguvestlused: 10-12.klass – viidi läbi 88 õpilasega, neist 17 juhul viibis lapsevanem

juures

Nagu põhikooli osas nii ka gümnaasiumis pöörati tähelepanu õppimisele. Ka siin oli

peamiseks põhjuseks õpilaste laiskus, kuid mainiti ka raskusi ainest arusaamisel, kus

õppetöö toimub eesti keeles; pikki koolipäevi, kus päevalõpus ollakse juba väga väsinud.

Siit tuli välja ka oma aja planeerimise oskuse puudumine. Noortes tekitab ka ärevust

konkreetsuse puudumine kooli lõpetamise ja edasiõppimise osas.

Mõlema kooliastme juures tuli välja üks kurvastav fakt – suures osas motivatsiooni

puudumine nii õppimises kui ka muus tegevuses ning ükskõiksus kõige ümbritseva suhtes

7. Toetada õpiedukuses tugevamaid õpilasi ning saavutada kiituskirjaga ja medalitega

lõpetajate arvu suurenemine

1.

ÕPPETÖÖ TULEMUSED

Kooliaste Kokku 1.-

12.kl I II III IV

Klasside arv seisuga

05.09.2012

2012/2013 13 10 10 5 38

Õpilaste arv seisuga

05.09.2012

2012/2013 310 257 194 132 893

Õppeperioodi jooksul

tuli

2012/2013 9 5 3 7 24

Õppeperioodi jooksul

lahkus

2012/2013 12 6 4 4 26

Õpilaste arv

õppeperioodi lõpuks

2012/2013 307 256 193 135 891

Lõpetas kiituskirjaga

2012/2013 41 35 10 3 89

Lõpetas hinnetega 4

ja 5

2012/2013 110 106 51 36 303

Lõpetas ühe 3-ga

2012/2013 13 24 22 31 90

Jäetud täiendavale

õppetööle

2012/2013 0 2 7 7 16

Sealhulgas õppeaineti:

Vene keel 1 1 3

kirjandus 1 1

matemaatika 1 6 1

Eesti keel 1

Õppetöö kvaliteet. 2.-9.klass Õpetatuse tase.

2012/13

Õpilaste arv 2.-9.kl 640

«5» 86

«4» и «5» 303

Kvaliteet kokku 60,8%

Ühe 3-ga 50+9.kl

Õppeaasta lõpus autasustatud õpilaste arv:

2012/13

Kuldmedaliga 3

Hõbemedaliga 4

Kiituskirjaga 82

Kiituskirjaga õppeainetes 26

Põhikooli kiitusega 7

ühiskonnaõpetus

Inglise keel

ajalugu

füüsika 1 2

informaatika

keemia

Kunstiõpetus

Tööõpetus

geograafia

muusika 1

Saksa keel 1

Loodusõpetus

Uurimustöö 3

Kvaliteet ja edukusõppeaineti.

2 3 4 5 6 7 8 9

Vene keel

Kvaliteet 87,1% 83,7% 78,9% 55,3% 56,7% 49,2% 50,7% 60%

Edukus 100% 100% 100% 99% 100% 99% 97,3% 98%

Kirjandus

Kvaliteet 85,1% - 59,7% 78,1% -

edukus 100% - 99% 98,6% -

Matemaatika

Kvaliteet 90,3% 91,8% 81,1% 56,4% 53,7% 38,8% 54,8% 63,6%

edukus 100% 100% 100% 99% 100% 95,5% 97,3% 98%

Eesti keel

Kvaliteet 92,5% 88,8% 82,1% 81,9% 79,1% 59,7% 82,2% 69%

edukus 100% 100% 100% 100% 100% 100% 98,6% 98%

Inglisekeel

Kvaliteet 91,8% 81,1% 68,1% 70,1% 62,7% 78,1% 63,6%

edukus 100% 100% 100% 100% 100% 100% 98%

Ajalugu

Kvaliteet 93,6% 88,1% 80,6% 82,2% 89,1%

edukus 100% 100% 100% 100% 98%

ühiskonnaõpetus

Kvaliteet 89,6% - - 89,1%

edukus 100% - - 98%

geograafia

Kvaliteet 74,6% 65,8% 90,9%

edukus 100% 100% 98%

bioloogia

Kvaliteet 79,1% 80,8% 81,8%

edukus 100% 100% 98%

füüsika

Kvaliteet 60,3% 65,5%

edukus 97,3% 98%

keemia

Kvaliteet 80,8% 63,6%

edukus 100% 98%

informaatika

Kvaliteet 96,8% - 91% - -

edukus 100% - 100% - -

tööõpetus

Kvaliteet 100% 100% 97,9% 99% 97% 99% 100% 96,4%

edukus 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 98%

kunst

Kvaliteet 100% 100% 100% 99% 99% 99% 97,3% 96,4%

edukus 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 98%

muusika

Kvaliteet 100% 100% 97,9% 95,7% 94% 85,1% 99% 80%

edukus 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 98%

Kehaline kasvatus

Kvaliteet 100% 100% 100% 100% 100% 100% 95,9% 94,5%

edukus 100% 100% 100% 100% 100% 100% 100% 98%

loodusõpetus

Kvaliteet 88,2% 99,0% 81,1% 88,3% 77,6% 61,2% - -

edukus 100% 100% 100% 100% 100% 100% - -

inimeseõpetus

Kvaliteet 94,6% 100% 97,6% 91,5% - 88,1% 91,8% -

edukus 100% 100% 100% 100% - 100% 100% -

100%-line õpiedukus oli enamuses klassides ja õppeainetes. Puudulikud hinded esinesid vene

keeles 5, 7, 8.klassis, matemaatikas 5, 7,8.klassis, füüsikas 8.klassis ja kirjanduses 7,8.klassis.

100%-line edukus ja ka kvaliteet oli tööõpetuses 2,3,8.kl, kunstis2,3,4.kl, kehalises kasvatuses

1.-7.klass, inimeseõpetuses 3.klass, muusikas 2,3.klass.

Kõrge kvaliteet üle 90% oli loodusõpetuses 3.kl, inimeseõpetuses 2,3,4,5,8.kl, muusikas

4,5,6,8.kl, kunstis 5-9.kl, tööõpetuses 4,-9. kl, matemaatikas 2,3.kl, eesti keeles 2. kl, inglise

keeles 3.kl., ajaloos 5.kl ja arvutiõpetuses 5, 7. klass.

Vähene kvaliteet 7.klassi matemaatikas.

Edukus ja kvaliteet gümnaasiumiastmes

10 11 12

Vene keel

Kvaliteet 51% 67% 58.3%

edukus 97% 100% 100%

kirjandus

Kvaliteet 50% 71% 58.3%

edukus 86% 100% 100%

Eesti keel

Kvaliteet 94% 86,3% 89%

edukus 100% 100% 100%

Inglise keel

Kvaliteet 54,6% 67% 72,2%

edukus 73,4 100% 100%

matemaatika

Kvaliteet 46% 47,4% 36,1%

edukus 86,3% 93% 100%

geograafia

Kvaliteet 67,3 84,3% 72,2%

edukus 100% 100% 100%

bioloogia

Kvaliteet 67,3% 79,4 72,2

edukus 99% 100% 100%

keemia

Kvaliteet 46% 59%

edukus 94% 100%

füüsika

Kvaliteet 38% 46% 50%

edukus 89% 98% 100%

ajalugu

Kvaliteet 95% 94% 94,4%

edukus 100% 100% 100%

Muusika

Kvaliteet 69% 90,2 89%

edukus 100% 100% 100%

kunst

Kvaliteet 100% 98% 100%

edukus 100% 100% 100%

Kehaline kasvatus

Kvaliteet 97% 100% 94,4%

edukus 100% 100% 100%

arvutiõpetus

Kvaliteet

edukus

Eesti kirjandus

Kvaliteet

edukus

majandus

Kvaliteet 72% 50% 75%

edukus 100% 100% 100%

Saksa keel

Kvaliteet

edukus

joonestamine

Kvaliteet 93,3%

edukus 100%

2012-2013 õa on gümnaasiumiastmes õpikvaliteet paljudes õppeainetes tõusnud. 10. klassis

on toimunud langus. 10. klassides võis õppeaasta alguses märgata töötahet, kuid teisel poolaasta

see rauges. Üheks põhjuseks oli harjumatus uue süsteemiga, oskamatus kohaneda suure

koormusega ja oma aja õige planeerimisega. Pikad päevad olid lastele väsitavad. Ka oli

põhjuseks küllaltki suur puudumiste arv. Iseseisvalt õpilased õppida ei suutnud, kuid ka

konsultatsioonides eriti ei käinud.

Suured raskused olid eelmisel õppeaastal matemaatikas. Sellel õppeaastal oli matemaatika

gümnaasiumiastmes erilise vaatluse all. Kohtumisel aineõpetajatega selgitati välja põhjused, mis

tekitavad raskusi. Üks oluline oli õpilaste süstemaatilise õppimisoskuse puudumine, kiire teemalt

teemale üleminek kinnistamata korralikult eelnevat materjali (suur maht).

Kokkuvõtteks võib selle õppeaasta tulemustega rahule jääda, kuid siiski tuleb 10.klassidele

rohkem tähelepanu pöörata ja aidata neil kohaneda neile harjumatus süsteemis

Tasemetööde tulemused

VENE KEEL

3 tavaklassid 09/10 2010/11 2011/12 2012/13

Õpilaste arv - 61 53 54

Kirjutas töö - 56 52 54

«5» - 16 10 9

«4» - 35 27 32

kvaliteet - 91% 71,2% 75,9%

edukus - 98% 98,1% 94,4%

3 keelekümblusklass 09/10 2010/11 2011/12 2012/13

Õpilaste arv - - 44 44

Kirjutas töö - - 40 40

«5» - - 3 4

«4» - - 20 15

kvaliteet - - 57,5% 47,5%

edukus - - 90,0% 92,5%

6.tavaklass

Õpilaste arv 25 42 40 -

Kirjutas töö 24 42 40 -

«5» 8 9 6 -

«4» 12 19 15 -

kvaliteet 83,3% 66,7% 52,5% -

edukus 100% 100% 100% -

6.keelekümblusklass 2009/10 2010/11 2011/12 2012/13

Õpilaste arv 32 37 Õpilaste arv -

Kirjutas töö 31 34 Kirjutas töö -

«5» 12 9 «5» -

«4» 16 12 «4» -

kvaliteet 90,6% 61,8% kvaliteet -

edukus 100% 100% edukus -

I.

2009/10 2010/11 2011/12 2012/13

3.keelekümblusklass

Õpilaste arv - 30 44 44


«5» - 0 2 2

«4» - 6 7 6

kvaliteet - 25% 21% 19%

edukus - 83% 52,3% 78,6%

6.tavaklassid

Õpilasi klassis - - - -

Kirjutas töö - - - -

«5» - - - -

«4» - - - -

kvaliteet - - - -

edukus - - - -

6.keelekümblusklassid

Õpilasi klassis 32 37 24 28

Kirjutas töö 31 36 23 28

«5» 5 4 1 3

«4» 16 35 8 13

kvaliteet 68% 80,6% 27,3% 57,1%

edukus 94,1% 97,2% 100% 100%

EESTI KEEL TEISE KEELENA

6.kl. keelekümblus 2009/10 2010/11 2011/12 2012/2013

Õpilasi klassis 28

Kirjutas töö 28

„5“ 22

„4“ 5

Kvaliteet 96,4%

edukus 100%

6.tavaklassid

Õpilasi klassides

kokku

39

Kirjutas töö 37

„5“ 8

„4“ 15

Kvaliteet 62,2%

edukus 100%

MATEMAATIKA

2009/10 2010/11 2011/12 2012/13

3.tavaklassid


Töö kirjutas 37 57 51 53

«5» 11 28 6 8

«4» 16 20 20 24

kvaliteet 73% 84,2% 51% 60,4%

edukus 95% 96,5% 96% 94,3%

3 keelekümblusklassid


Kirjutas töö 32 30 40 42

«5» 1 5 10 3

«4» 9 7 19 9

kvaliteet 31,3% 40% 72,5% 78,6%

edukus 62,5% 100% 97,5% 28,6%

6 tavaklassid

Õpilasi klassis - 42 40 19+

Kirjutas töö - 42 40 18+

«5» - 3 1 1

«4» - 23 14 9

kvaliteet - 62% 37,5% 72,25

edukus - 90,5% 97,5% 55,6%


Õpilasi klassis - 37 24 28


«5» - 4 1 2

«4» - 21 7 6

kvaliteet - 67,6% 35% 28,6%

edukus - 92% 100% 82,1%

LOODUSÕPETUS

2009/10 2010/11 2011/12 2012/13

6 tavaklassid

Õpilasi klassis 25 - - -

Kirjutas töö 24 - - -

«5» 5 - - -

«4» 12 - - -

kvaliteet 70,8% - - -


Õpilasi klassis 32 - - -

Kirjutas töö 31 - - -

«5» 15 - - -

«4» 14 - - -

kvaliteet 94% - - -

edukus 100% - - -

I.

2009/10 2010/11 2011/12 2012/13

6 tavaklassid

Õpilasi klassis

Kirjutas töö - - - -

«5» - - - -

«4» - - - -

kvaliteet - - - -

edukus - - - -


Õpilasi klassis - - 24 -

Kirjutas töö - - 23 -

«5» - - 7 -

«4» - - 9 -

kvaliteet - - 69,6% -

edukus - - 100% -

KUNST

2009/10 2010/11 2011/12 2012/13

6 tavaklassid

Õpilasi klassis - 42 - -

Kirjutas töö - 41 - -

«5» - 17 - -

«4» - 20 - -

kvaliteet - 90,2% - -

edukus - 97,6% - -


Õpilasi klassis - 37 - -

Kirjutas töö - 37 - -

«5» - 7 - -

«4» - 22 - -

kvaliteet - 78,4% - -

edukus - 100% - -

Käesoleval õppeaastal olid riiklikud tasemetööd 3.klassis venekeel/eesti keel ja matemaatika,

6.klassis matemaatika, eesti keel teise keelena. 6v klass sooritas ka tasemetöö eesti keeles

emakeelena. Head tulemused olid eesti keele tasemetöös. Eesti keeles teise keelena oli edukus

100%, 6v klassil kvaliteedinäitaja 96,4%, tavaklassides 62,2%. Eesti keeles emakeelena oli 6v

klassil edukus samuti 100%, kvaliteet 57,1%. 3.klassi eesti keele tasemetöö edukus oli 78,6%,

kuid kvaliteet oli ainult 19%. Vene keele tasemetööde tulemused 3.klassis olid head, edukus

94,4% ja kvaliteet 75,9%. Matemaatika tasemetööde tulemused 3.klassides olid võrreldes

eelmise aastaga paremad.

Koolisiseselt viidi läbi tasemetööd 2.klassis 1. ja 2.poolaastal loodusõpetuses ja matemaatikas.

Eksamite tulemused 9.klassis

õppeaine tulemused aastahinded eksamihinded

Vene keel «5» 12

«4» 22

Kvaliteet (%) 62,9%

edukus 98%

Eesti keel «5» 15 26

«4» 23 16

Kvaliteet (%) 70,3% 77,8%

Edukus 98% 96,3%

Inglise keel «5»

«4»

Kvaliteet (%)

Edukus

Matemaatika «5» 15 21

«4» 21 17

Kvaliteet (%) 66,7% 70,4%

Edukus 98,1% 90,7%

Füüsika «5»

«4»

Kvaliteet (%)

Edukus

Keemia «5»

«4»

Kvaliteet (%)

Edukus

Bioloogia «5»

«4»

Kvaliteet (%)

Edukus

Geograafia «5»

«4»

Kvaliteet (%)

Edukus

Ajalugu «5»

«4»

Kvaliteet (%)

Edukus

Ühiskonnaõp. «5»

«4»

Kvaliteet (%)

Edukus

Põhikooli eksamitulemused olid keskmiselt head. Kvaliteet eesti keeles 77,8%, edukus 96,3% ja

matemaatikas kvaliteet 70,4%, edukus 90,7%

Gümnaasiumiriigieksamitetulemusedõppeainetikeskmisenapunktides

Õppeaine

2012/2013

Koolis Riigi

keskmine

ajalugu

bioloogia

füüsika

geograafia

keemia

matemaatika

eesti keel teise

keelena

venekeel (kirjand)

võõrkeel - inglisekeel

võõrkeel - saksakeel

ühiskonnaõpetus

Õppeaine Keskminehinne Edukus

12/13 12/13

Kirjandus X X

Inglisekeel 4 100

Ajalugu 4 100

Füüsika 4 100

Ühiskonnaõpetus 4,7 100

Bioloogia 3 100

Keemia X X

Arvutiõpetus 4.5 100

Matemaatika X X

Kunst 4,9 100

Muusika 4 100

Saksakeel 4,4 100

Majandus 5 100

Füüsika 4 100

Põhikooliühtseteülesannetegaeksamitetulemusedõppeainetikeskmisenahinnetes

Õppeaine 2012/13

Koolis Riigikeskmine

A-võõrkeelvõiriigikeel 4,2

keeljakirjandus, emakeel

matemaatika 4

Põhikooliühtseteülesannetegaeksamitetulemusedõppeainetikeskmisenapunktides

Õppeaine 2012/13

Koolis Riigikeskmine

A-võõrkeelvõiriigikeel 81,5

keeljakirjandus, emakeel

matemaatika

Koolieksamitetulemusedpõhikoolis

Õppeaine keskminehinne edukus

Inglise keel 4,2 100%

Ajalugu 5 100%

Füüsika 4,2 100%

Ühiskonnaõpetus 4 100%

Bioloogia 4,2 100%

Keemia 4,2 100%

Vene keel 3,8 100%

Geograafia 4 100%

Koolis viidi läbi aineolümpiaadid 2.- 4.klass vene keeles ja matemaatikas 18 õpilast osalesid

piirkonna voorus. 3g klassi õpilane Anastassia Mitjušova saavutas linna olümpiaadil vene keeles

1.koha.

Maksim Kapustin rahvusvahelisel joonistuste konkursil Sankt-Peterburis 2.koht

Tulemused aineolümpiaadidel

$1 Bioloogia piirkonnavoor

Aleksei Poltoratski 9.kl 25.-26 koht

AlijevOrkhan 9.kl – 30-31.koht

Andrei Bandurevski 6.kl – 22.koht

$1 Linna konkursil vene keeles

Maria Reino 8.kl – 5.koht

1.

$1 Inglise keele ainevõistlusel

Elina Antonova 8.kl – 22.koht

Artjom Bahtejev 8.kl – 22.koht

1.

$1 Inglise keele piirkonnavoorus

Valentin Lukovski – 12.kl – 49-54 koht

Karina Eidel 12.kl – 81.-84.koht

Pjotr Volostnõhh – 11.kl – 100.koht ( 104 osalejat)

$1 Füüsika olümpiaadi piirkonnavoorus

Ilja Zebergs 9.kl _ 3.järk

1.

$1 Eesti keele vabariiklikul olümpiaadil

Ilja Zebergs 1.koht

1.

$1 Keemia piirkonnavoorus

Ilja Zebergs 9.kl – 22.koht

Aleksei Murohh 10.kl – 4.koht

Ilja Samoilov 11.kl -25.koht


Vladislav Ţurihhin 6..kl – 4.koht

Andrei Bandurevski 6.kl – 11.koht

1.


i.

Natalja Han 9..kl – 5.koht

Jelena Forsby 9.kl – 7.koht

Ksenia Melnikova 9.kl – 21.koht

Koolikohustuse täitmine

klass 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1-12

Puudu

misi

kokku

2012/13 8324 6794 9037 8846 11037 7487 9059 10731 8611 10457 7722 7612 105717

1 õp. 71,8 73 92,2 93,1 117,4 111,7 137,3 147 156,6 213,4 151,4 211,4 118,4

s.h. põhju

seta:

2012/13 259 183 62 555 769 867 1821 784 2255 1530 1336 1230 11651

1 õp 2,2 1,9 0,6 5,8 8,2 12,9 27,6 10,7 41 31,2 26,2 34,2 13

Põhju-

sega

2012/13 6829 6611 8975 8291 10268 6620 7238 9947 6356 8927 6386 6382 92830 1 õp 58,9 71 91,6 87,3 109,2 98,8 109,7 136,3 115,6 182,2 125,2 177,3 104 Hilinemisi 2012/13 26 65 60 147 259 92 275 224 142 205 330 141 1966

1 õp 0,2 0,7 0,6 1,5 2,8 1,4 4,2 3,1 2,6 4,2 6,5 3,9 2,2

Kõige enam puudumisi oli 10 ja 12. klassis – 213,4 ja 211,4 tundi keskmiselt õpilase kohta.

Põhjuseta puudumisi ühe õpilase kohta 10.klassis 31,2 tundi ja 12. Klassis 34,2 tundi.

Koolikohustust täitsid halvasti IllicoKovtšun 7a klassis, kes lahkus Venemaale, Anastasia

Pomiasova 9a klassist -79,9% tundidest, Anna Stepanova 9a klassist 54,2% ja Jelizaveta

Kuznetsova 21,4 % tundidest õppeaasta jooksul.

Üldnäitajad

14.09.2013

Õpilastearvkokku 893

I kooliaste - 1.-3. klass 306

II kooliaste - 4.-6. klass 255

III kooliaste - 7.-9. klass 195

gümnaasium - 10.-12. klass 137

Õpetajateametikohtadearvkokku* 62,5

Õpetajatearvkokku** 73

Õpilaskodukohtadearv 0

Klassitäituvuspõhikoolis 21,6

Klassitäituvusgümnaasiumis 27,4

Õpilaste arvulised näitajad keelekümblusklassides

Õppeaasta

Klasside arv Õpilaste arv Klasside täituvus

Kokku

klasse

Sealhulgas

keelekümblus

klasse

Kokku Sealhulgas

keelekümblus

klassides

Kokku Sealhulgas

keelekümblus

klassides

2012/2013 39 17 893 397 22,9 23,4

Õpilaste arvulised näitajad gümnaasiumiastme klassides

Õppeaasta

Klasside arv Õpilaste arv Klasside täituvus

Kokku

Kokku

Kokku

2012/2013 5 137 27,4

Õpilaste haaratus huvitegevusega.

Tegevus/klass

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

kokku

%

Õpilasi

05.09.2009 106 94 77 77 81 61 87 85 65 50 35 53 871

2012/2013 116 93 98 95 94 67 65 73 55 49 51 36 892

Kooliringides

2012/2013 32 50 54 42 25 24 30 22 14 18 2 1 314 35,2%

Koolivälistes

ringides

2012/2013 87 84 97 112 46 47 44 47 50 26 43 22 705 79% Ei ole haaratud

ringide

tegevusega

2012/2013 26 21 12 18 18 17 25 25 17 20 19 14 232 26%

Konkurssidel ja

võistlustel

osalejad

2012/2013

Rahvusvahelistes

projektides 0 0 8 10 34 16 29 18 8 21 13 2 159 18.2%

2012/2013

Kooli

projektides 106 94 77 77 112 126 144 77 59 90 70 170 1202 100%

2012/2013


Tugevused:

$11. Rahulolu-uuringutest selgus, et lapsevanemad annavad väga positiivsed

hinnangud õpetajate kompetentsusele ja õpilaste arendamisele nii järelaitamise kui

huviringide kaudu.

1.

1.

kriteerium õppeaasta õpilane lapsevanem

Meie koolis on sõbralik

keskkond

2012/13 70,1%

Suhted õpilaste vahel

on head

2012/13 72,3%

Koolis on võimalik

saada järelaitamist

2012/13 66,9% 82,0%

Koolis pööratakse

tähelepanu andekate

õpilaste arendamisele

2012/13 50,8% 64%

Õppetöö jätab

küllaldaselt vaba aega

huvitegevusega

tegelemiseks

2012/13 35,1% 74,0%

Koolis reageeritakse

vägivalla

juhtumitele õigeaegselt

2012/13 52,7% 72%

Koolis on võimalik

tegeleda huviringides

2012/13 56,7% 82%

Koolis on

kompetentsed õpetajad

2012/13 92,0%

$12. Õppimistingimused paranesid tunduvalt.

$13. Paranes õpiedukuse kvaliteet

$14. Suurenenud internetikeskkonna kasutamine

$15. Huviringide valik muutus mitmekesisemaks.

$16. Suurenes kuldmedaliga ja hõbemedaliga lõpetajate arv, vastavalt 3(1) ja 4(3)

Parendusvaldkonnad:

$11. Õpilaste arvates jääb neil vähe aega tegelemiseks huviringides (35%). Ainult

50% õpilastest arvab, et andekate õpilastega koolis tegeletakse.

$12. Karjäärinõustamise osatähtsuse suurendamine gümnaasiumiõpilastel

$13. Puudulikult edasijõudvate õpilaste toetamine.

$14. Koolikohustuse täitmine.


$11. Jätkata tööd andekate õpilastega ja nende ettevalmistamisel olümpiaadideks.

$12. Pöörata rohkem tähelepanu õpiedukuses mahajääjate abistamisele ja puudulike

veerandihinnete parandamisele.

$13. Muuta mentorite töö aktiivsemaks ja nähtavamaks. Määrata konkreetsed ajad,

millal huvilisel oleks võimalik pöörduda mentori poole. Kasutada mentorite tööks

kabinetti 115

$14. Kaasata rohkem vanemaid arenguvestlustesse.

$15. Leida moodused, kuidas tõsta noorte motivatsiooni ja huvi neid puudutava osas.

EESMÄRGID 2013/2014 ÕPPEAASTAKS

$11. Saavutada kooli ajalehe osatähtsuse kasv info edastamisel.

$12. Korrastada ja täiustada KÕK

$13. Muuta kooli infovahetamise süsteemi. Võtta kasutusele GOOGLE

programmi suhtlus ja infojagamine.

$14. Suurendada õpetajate otsuste langetamise ja ettepanekute tegemise

osatähtsust.


$16. Leida rohkem võimalusi õpetajate töö tunnustamiseks.

$17. Tõsta kujundava hindamise osatähtsust õpilase hindamisel.

$18. Jätkata õpetajate enesetäiendamist koolisiseste kursuste kaudu

$19. Kasutada ära koolisiseseid reserve õpetajate nõustamiseks.

$110. Kindlustada 100% -selt kvalifikatsioonile vastav kaader.

$111. Muretseda võimalusel dokumendikaamerad.

$112. Osaline 2005.a. arvutite väljavahetamine.

$113. DVD-d-e kasutamise võimalused arvutites.

$114. Viia läbi lastevanemate klassikoosolekud 1x õppeveerandis.

$115. Aktiivsemalt algatada koolipoolseid projekte ja vormistada

vastavaid taotlusi.

$116. Töötada välja loengute tsükkel lastevanematele kasvatuslikel

teemadel eesmärgiga teha aktiivsemat koostööd vanematega.

$117. Hoogustada koostööd teiste õppeasutustega.

$118. Teha ettepanek kooli hoolekogule sihtfondi loomiseks õpilaste

toetamise eesmärgil õpi- ja huvitegevuses.

$119. Teha kooli kodukorda täiendus nõudega muuta kohustuslikuks

õpilaspäeviku kasutamine, et suurendada õpilase vastutust oma

õppetegevuse eest .

$120. Jätkata tööd andekate õpilastega ja nende ettevalmistamisel

olümpiaadideks.

$121. Pöörata rohkem tähelepanu õpiedukuses mahajääjate abistamisele

ja puudulike veerandihinnete parandamisele.

$122. Muuta mentorite töö aktiivsemaks ja nähtavamaks. Määrata

konkreetsed ajad, millal huvilisel oleks võimalik pöörduda mentori poole.

Kasutada mentorite tööks kabinetti 115

$123. Kaasata lapsevanemaid arenguvestlustesse.

$124. Leida moodused, kuidas tõsta noorte motivatsiooni ja huvi neid

puudutava osas.

1.

i eestvedamine ja juhtimine 1. täiendada...

Documents