Ida-Virumaal on kokku 7 põhjaveekogumitIda-Virumaal on kokku 7 põhjaveekogumit

Kambriumi-Vendi põhjaveekogumidKambriumi-Vendi põhjaveekogumid

Kambriumi-Vendi veekogumite vee praeguses mahus Kambriumi-Vendi veekogumite vee praeguses mahus kasutamine tähendab, et oleme teadlikult arvestanud kasutamine tähendab, et oleme teadlikult arvestanud sellega, et kunagi toimuvad veekeemias muutused, sellega, et kunagi toimuvad veekeemias muutused, kuna põhjaveekogumisse juurdetuleva vee kvaliteet ei kuna põhjaveekogumisse juurdetuleva vee kvaliteet ei ole sama kui praegu väljapumbataval veel. ole sama kui praegu väljapumbataval veel.

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogumi kvalitatiivsele seisundile pole veevõtust johtu vaid olulisi kvalitatiivsele seisundile pole veevõtust johtu vaid olulisi muutusi toimunud. Samas on reaalne oht, et Ida-muutusi toimunud. Samas on reaalne oht, et Ida-Virumaa põhjaveehaarete intensiivset ekspluateerimist Virumaa põhjaveehaarete intensiivset ekspluateerimist ohustab eestkätt soolaka vee intrusioon.ohustab eestkätt soolaka vee intrusioon.

Gdovi põhjaveekogum Gdovi põhjaveekogum Põhjavee keemilises koostises pole veevõtust johtuvaid Põhjavee keemilises koostises pole veevõtust johtuvaid

olulisi muutusi toimunudolulisi muutusi toimunud

Mittevastavust joogivee nõuetele, on looduslikult kõrgendatud kloriidide, naatriumi, baariumi sisaldusega ja radionukliididest tingitud ülemäärase efektiivdoosiga alad veekogumi hulgast välja arvatud ja õige on lähiajal sulgeda ka seni sealt joogivett võtvad puurkaevud, võimalik oleks vaid veevõtt eestkätt tehniliseks otstarbeks ja segamiseks.

Radionukliidide sisaldus Kambriumi-Vendi Radionukliidide sisaldus Kambriumi-Vendi põhjavees ja oodatav efektiivdoospõhjavees ja oodatav efektiivdoos

ValdajaVeekihi

geol. indeks

Efektiiv-doos,mSv/

aastas

AS Toila V.V. V2gd 0,2

AS Toila V.V. Є-V 0,17

OÜ Jõhvi Veemajandus Є-V 0,17

Viru-Kommunaalteenistuse AS Є-V 0,19

Püssi Linnavalitsus Є-V 0,16

Vene piiri äärsetel aladel on alates 2002. aastast Vene piiri äärsetel aladel on alates 2002. aastast

märgata survepinna uut langustmärgata survepinna uut langust

Tootmist keskkonnamõjuta poleTootmist keskkonnamõjuta poleParim oleks põhjaveele olnud, kui põlevkivi ja energeetika vajadus selle järele puuduksid, kuid see pole ühiskonna poolt olnud aktsepteeritav. Seega toodame jne ning püüame negatiivset mõju maksimaalselt vähendada.Kaevandustehnoloogiate muutmine johtuvalt keskkonnkaitselistest nõuetest (nn uus tehnoloogia Viivikonnas) annavad korrektse rakendamise puhul häid tulemusi, vähendades olulisel määral põlevkivikarjääri veeärastuse negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele.

Ka enim veeseisundile mõju avaldav tootmine on äriühinguna kasumlikkusele orienteeritud ja vabatahtlikult kasumist ei loobuta. Keskkonda mõjutaval tootmisel tuleb pidevalt tõestada ühiskonnale, et ta toodab maksimaalselt väikese keskkonnamõjuga.

Ühes põlevkivikaevandamisest johtuva Ühes põlevkivikaevandamisest johtuva veekõrvaldusega ongi Ordoviitsiumi Ida-Viru veekõrvaldusega ongi Ordoviitsiumi Ida-Viru

põlevkivibasseini põhjaveekogumi piires asuvate põlevkivibasseini põhjaveekogumi piires asuvate paljude jääkreostuskollete mõju tinginud nimetatud paljude jääkreostuskollete mõju tinginud nimetatud

põhjaveekogumi halva seisundipõhjaveekogumi halva seisundi

Tänase seisuga pole ükski jääkreostuskolle üksikult Tänase seisuga pole ükski jääkreostuskolle üksikult niivõrd suur, et oleks põhjustanud põhjaveekogumi niivõrd suur, et oleks põhjustanud põhjaveekogumi seisundi halvenemise. Reostusareaal piirdub reostuskolde seisundi halvenemise. Reostusareaal piirdub reostuskolde lähiümbrusega.lähiümbrusega.

Kohtla-Järve poolkoksiladestust saame naftasaaduste Kohtla-Järve poolkoksiladestust saame naftasaaduste osas põhjavette sattuvaks aastakoguseks 450 kg, ja osas põhjavette sattuvaks aastakoguseks 450 kg, ja ühealuseliste fenoolide osas 1800 kilogrammi aastas. Õige ühealuseliste fenoolide osas 1800 kilogrammi aastas. Õige on tulemuste suurusjärk. on tulemuste suurusjärk.

Põhjavee seisundi Ida-VirumaalPõhjavee seisundi Ida-Virumaal

Põhjaveekogumi nimetus Põhjaveekogumi nimetus Viru-Peipsi Viru-Peipsi

alamvalgaladelalamvalgaladel

Põhjaveekogumi veeklassPõhjaveekogumi veeklass

Hea Hea seisund seisund on riski on riski

allall

Füüsikalis-Füüsikalis-keemilisedkeemilised

kvaliteedi-kvaliteedi-näitajadnäitajad

Kvantita-Kvantita-TiivsedTiivsednäitajadnäitajad

Kambriumi-Vendi VoronkaKambriumi-Vendi Voronka HEAHEA HEAHEA JAHJAH

Kambriumi-Vendi GdoviKambriumi-Vendi Gdovi HEAHEA HEAHEA JAHJAH

Kvaternaari VasavereKvaternaari Vasavere HEAHEA HEAHEA JAHJAH

Ordoviitsiumi-KambriumiOrdoviitsiumi-Kambriumi HEAHEA HEAHEA EI

Ordoviitsiumi Ida-ViruOrdoviitsiumi Ida-Viru HEAHEA HEAHEA JAHJAH

Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini

HALB HALBHea seisund

pole võimalik

Kesk-Alam-DevoniKesk-Alam-Devoni HEAHEA HEAHEA JAHJAH

Kambriumi-Vendi Voronka ja Gdovi põhjaveekogumite merealune osa võib olla ca 1800 km2

KokkuvõteKokkuvõte

Viimasel aastakümnel on olukord põhjaveega ja kaevandamisest jääva maastiku ilmega paranenud ja jätkub loodetavasti ka tulevikus.Lõpuni on analüüsimata olukord, mis kujuneb kaevanduste ja karjääride sulgemise järel.

Kohati tundub põhjavee seisundile parim olevat, et põlevkivi jäädaksegi mingil määral kaevandama ja seetõttu vett välja pumpama.

Joogiveeallika planeerimisel lähtuda seisundi hinnangust. Kui olemasolevad veevarud ajaliselt kestvuselt ei rahulda, tuleb teha vajaliku veevaru ümberhindamine.