IKT eetilised aspektid

Katrin Laas-Mikko

07.05.2013, Tartu

Teemad

• Mis on eetika ja milleks seda vaja on?

• Arvuti- ja informatsioonieetika:

– IKT erilisus ning arvuti- ja informatsioonieetika olemus

– Ülevaade eetilised probleemvaldkondest

– Mõned põhjalikumad näited eetilised väärtuste/kontseptsioonide kohta IKT-s

– Kutse-eetika ja moraalikoodeksid

• Kuidas eetilist analüüsi praktikasse integreerida?

• Kaasus gruppides arutamiseks

EETIKA

Moraal

• Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, käitumis- ja tegutsemisreeglitele ning praktikatele – Nt reeglid: „ära tapa“, „pea oma lubadusi“

• Milleks on meile moraali vaja? – Sotsiaalse regulatsiooni süsteem - aitab hoida

ühiskonda koos, teha koostööd jne

– Aitab lahendada huvikonflikte õiglasel viisil

– Ühiskond tagasisidestab inimeste käitumist ja otsuseid - jagab kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd

Eetika • Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda

tervikuna:

– Eetika tegeleb laiemalt küsimusega, kuidas me peame elama, Hüve/õnneliku elu ideega

– Põhiküsimus: Mida ma pean tegema/ tohin teha?

• See on küsimus inimeste kooselust, vastastikustest õigustest, vabadustest ja kohustustest ning vastutusest

• Eetika keskmes on inimene, tema valikud ja teod

– Eetika ülesandeks on põhjendada moraaliprintsiipe ja -teooriaid; esitada ja kaaluda argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti

Teoreetiline ja praktiline eetika

TEOREETILINE EETIKA

• analüüsib ja ehitab üles mõttesüsteeme, et selgitada toimijatele moraalset elu ning aitab neil orienteeruda, analüüsib mõisteid “õige”, “väär” – METAEETIKA

• ehk analüütiline eetika uurib eetika mõisteid (hea/halb, voorus/pahe, moraaliotsustuse struktuur, jne).

– NORMATIIVNE EETIKA • on teooria selle kohta, milline

käitumine on moraalselt hea/halb, põhjendab moraalinorme.

PRAKTILINE EETIKA ehk rakenduseetika

• käsitleb konkreetseid moraaliprobleeme, mille käsitlemisel toetub normatiivstele eetikateooriatele

• PRAKTILISE EETIKA VALDKONNAD – Meditsiinieetika – Keskkonnaeetika – Ärieetika – Arvuti- ja informatsioonieetika – ...

• KUTSE-EETIKAD/MORAALIKOODEKSID – Arstieetika – Ametniku eetika – IT spetsialisti eetika – ...

Olulisemad Normatiivse eetika teooriad

Teleoloogiline (kr.k. telos – eesmärk): • PÕHIIDEE

– teo tagajärjed on olulised (nt utilitarism)

– Utilitaristid nõuavad, et teeksime seda, mis tõenäoliselt toob suurima hüve maksimaalsele indiviidide hulgale

– Ühise hüve idee • Hüve – positiivne väärtus, nt hea

elu, tervis

• PÕHIKRIITIKA – Mis on ühine hüve? – Edendavad enamuse huve

ignoreerides õigluse ja võrdsuse ideed, üksiku indiviidi õigusi enamuse suhtes

Deontoloogiline (kr.k. deon kohustus):

• PÕHIIDEE – mõned teod on head või halvad

sõltumata nende tagajärgedest

– Normid tulenevad autonoomse isiku austamise ja universaalse inimloomuse ideest, keskendub sellest tuletatavatele üldistele reeglitele, kohustustele ja õigustele

– Nt „Ära valeta kunagi“

• PÕHIKRIITIKA – Ignoreerivad üldise sotsiaalse hüve

ja õnnelikkuse tähtsust

– Printsiipe üksteise suhtes kaaludes kerkib üles ikkagi tagajärje küsimus

Väärtused moraali alusena • Eetika kui distsipliini keskseks mõisteks on väärtused. • Väärtus on midagi, mis paneb inimesi tegutsema. See, et

miski on väärtuslik, tähendab, et seda tuleks omada, selle poole püüelda või seda austada. – See tähendab, et kui me peame õnne väärtuslikuks, siis tahame

olla õnnelikud ning püüdleme selle poole (teeme vastavaid valikud, tegutseme vastavalt)

• Väärtuste puhul on küsimus selles, kas kõik inimesed peavad väärtuslikeks samu asju või on väärtused relatiivsed, st inimeseti ja kultuuriti erinevad.

• Kas eksisteerib väärtuste hierarhia? Kas kõik inimesed peavad näiteks ülimaks väärtuseks õnne või on mingeid väärtusi, mis kaaluvad inimese õnnelikkuse üles?

• Moraalidilemmades võivad mitmed väärtused omavahel konkureerida, väärtused on üksteise suhtes kaalutavad, siin aitavad normatiivsed teooriad

Kirjandus ja viited

• Kasutatud kirjandus, mis on abiks huvitatule:

– Pojman, Louis P. „Eetika: õiget ja väära avastamas“, 2005 Tartu Ülikooli eetikakeskus

Arvuti- ja Informatsioonieetika mõiste ja kujunemine

• Norbert Wieneri raamat „The Human Use of Human Beings “ 1950 • Walter Maner – 1970-ndatel leidis, et tuleb luua uus praktilise eetika

distsipliin analoogselt meditsiinieetikale või ärieetikale, tema nimetas seda arvutieetikaks („computer ethics“) – ta viitas praktilise eetika valdkonnale, mis tegeleb eetilistele

probleemidega, mis on võimendatud, muundatud või loodud arvutitehnoloogia poolt.

• Edasised mõiste variatsioonid on suhteliselt hiljuti välja arenenud: – computer and information ethics – Information and communication technology (ICT) ethics – information ethics või global information ethics – computer ethics – cyberethics

• Terrell W. Bynum: „Arvutieetika identifitseerib ja analüüsib informatsioonitehnoloogia mõju sotsiaalsetele ja inimlikele väärtustele nagu tervis, heaolu, töö, võimalused, vabadused, demokraatia, teadmised, privaatsus, turvalisus, enese-teostus jne.“ (1989)

IKT eetika kaks valdkonda

IKT eetika

IKT-ga seotud eetiliste probleemide ja

dilemmade arutlemine, selle mõju sotsiaalsetele ja inimlikele väärtustele

IKT spetsialistide

kutse-eetika

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia(d)

• Ei tähenda tehnoloogilisi vidinaid, vaid

kasutuse sotsiotehnilist süsteemi (sociotechnical system of use)

• Süsteem, mis kasutab nii esemeid/riistvara kui ka inimesi ning teisi elemente, et täita funktsioone ja ülesandeid, mida inimene ei saa teostada ilma selle süsteemi abita ja mis laiendab seega inimese võimeid (Stephen J. Kline).

• Tehnoloogia koosneb „hulgast tehnoloogiatest“ • Nt käitumusliku biomeetria süsteem koosneb biomeetria

algoritmidest, andmebaasidest/hoidlatest, andmesidest, kaameratest, sensoritest, erinevate ülesannetega tarkvaradest jms.

Tähelepanekud IKT kohta • Kontekstipõhisus

• Eetilisi ja sotsiaalseid aspekte on võimalik analüüsida eelkõige tehnoloogia funktsioonide põhjal

• mõningaid tehnoloogiaid on võimalik kasutada mitmel eesmärgil, nt GPS: transpordimajanduses transpordi efektiivsuse uurimiseks, avaliku julgeoleku heaks vabakslastud kurjategijate liikumiste jälgimiseks või kahtlustatavate jälitamiseks, laevade asukoha määramiseks, serverikellade õiguse määramiseks jms

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on kõikehaarav ja läbiv • On võtnud mõned senised eraldiseisvad valdkonnad ja vanemad tehnoloogiad

enda alla (side, identifitseerimistehnoloogiad jne), tekitanud uusi • on muutnud paljude tegevuste ja operatsioonide efektiivsust ja mastaapi,

eelkõige andmete kogumise, töötlemise ja levitamise osas • „päriselu“ on virtualiseerunud, me oleme kolinud füüsilisest loogilisse maailma

ja ise oleme konstitueeritud informatsiooni kaudu (partial identities, anonymity etc)

• Omane on teaduslik interdistsiplinaarsus • Tehnoloogia ei ole väärtusneutraalne

MILLEKS IKT EETIKA?

http://www.flickr.com/photos/37642844@N03/

http://www.visionsystems.co.nz/Systems-Services/Security-Systems/smart-video-surveillance-intelligent-security-camera-analysis-__I.2021

Mille üle arutatakse IKT eetikas? • Väärtusdilemmade lahendamine (väärtuste prioritiseerimine):

– Turvalisus versus privaatsus – Sõnavabadus versus privaatsus

• Vaadatakse üle endised suhted või kontseptsioonid – Internet/virtuaalne maailm on toonud kaasa uued suhted, muutused

sotsiaalsetes struktuurides • Nt kas privaatsus on nii oluline või üleõldse võimalik võrreldes kasvavate

sotaiaalse suhtlemise keskondade/võrgustike kontekstis?

– Omandisuhete iseloom digitaalses maailmas

• Uute tehnoloogiate või nähtuste mõju kehtivatele väärtustele, muutunud riskidele, kontrollile ja vastutusele – Nt facebook , pilvetehnoloogiad, Saas

• Mida saab teha praktilises/konkreetses kontekstis ette võtta, et olulisi väärtusi kaitsta? – Privacy by design, aga ka security by design, values by design – PET (privacy enhancing technologies) – Eetiline hindamine (assessment) – ...

PÕHILISED IKT-GA SEOTUD EETIKA TEEMAD/VALDKONNAD

• Privaatsus • Turvalisus (eelkõige andmeturve) • Arvutikuritegevus ja –terrorism • Identiteet (sh anonüümsus, psedonüümdi) • Intellektuaalne omand • Arvutid töökohal (tööandja kontroll) • Globaalne informatsioonieetika (piirideülene kaubandus ja

suhtlus, seadused) • Tehisintellekt • Digital divide • Internet ning põhiõigused ja -vabadused • Teadmiste jätkusuutlik areng • jne

Põhilised IKT-ga seotud eetilised väärtused/kontseptsioonid

• Privaatsus • Isiku identiteet • Eneseteostus ja areng • Isiku vabadus ja autonoomia • Õiglus ja võrdsus

– Diskrimineerimine – Sotsiaalne märgistamine – Sotsiaalsete eripärade/hälvete

arvestamine – Õiglane ressursside jaotumine – Võrdsed võimalused

• Omand • Sõnavabadus • Sotsiaalne toimija, vastutus • Teadmised ja juurdepääs teadmistele • Sõbrad ja suhted • Inimväärikus • Ausus • ...

• Solidaarsus • Demokraatia • Usaldus • Ühiskonna/keskkonna jätkusuutlikkus

areng • Turvalisus • ...

(INFORMATSIOONILINE) PRIVAATSUS

Privaatsusega seotud poleemika

• Mis on üleüldse privaatsus? • Mis väärtus on privaatsusel? Mis funktsioon on privaatsusel? • Kas privaatsus on väärtusena absoluutne? Subjektiivne? • Kas väärtus subjektiivsena viib väärtusrelativismi? • Kas privaatsusel on tulevikku? • Kas tehnoloogia areng ohustab privaatsust („privacy is dead“)?

Milline tehnoloogia ohustab privaatsust? • Milline peaks olema tasakaal privaatsuse ja julgeoleku jm

konfliktsete väärtuste vahel? • Kas on võimalik saavutada kompromisse privaatsuse kaitsmisel

loovutamata teiste väärtuste kaitset? • Kellele võib oma andmeid jagada? • ...

Informatsiooniline PRIVAATSUS

• Informatsiooniline privaatsus (edaspidi privaatsus): – On isiku õigus otsustada, kes ja mis ulatuses saavad juurdepääsu

tema andmetele ja mis ulatuses on teistel isikutel neid andmeid õigus kasutada • Vabatahtlik ja infomeeritud nõusolek • Nõusolek peab olema taasesitatav • Teavitatud on andmete töötlemise eesmärk ja ulatus (vt pärast nn

„function creep“ risk) • Tegu on isikuandmetega – andmete seotus isikuga tuvastatav

• Isiku privaatsust on rikutud juhul, kui ta ei ole andnud informeeritud nõusolekut oma andmete töötlemiseks:

• Isik on teadlik ja informeeritud andmete töötlemisest ja see toimub ilma tema nõusolekuta

• Kui isik ei ole teadlik andmete töötlemisest (ja selle kohta puudub tema nõusolek)

– Andmeid töödeldakse mõnel muul eesmärgil kui isiku nõusolek on antud

Privaatsus väärtusena

• Milleks privaatsus vajalik on ja miks me seda hindame? – Privaatsust peetakse eelkõige nö vahendväärtuseks,

st et privaatsusega kaitstakse mitmeid muid olulisi väärtusi: • Isiku minapildi kaitse – mõtteline ruum, kus ei ole võimalik

mõjutada enesehinnangut ja –teadvust, mainet

• Isiku autonoomia – isiku õigus võtta vastu end puudutavaid otsused (kui see ei puuduta teisi) ilma teistepoolse sekkumiseta

• Vältimaks diskrimineerimist ja ebaõiglust – nt rassilise tunnuse alusel, haiguste jms tunnuse alusel

• ...

Põhilised ohud ja riskid ning tagajärjed • Riskid:

– „securitization“ • Tasakaal teiste väärtustega paigast ära • Võimu paternalism ja üksikisiku autonoomia ning vabaduste (mõtte- ja

sõnavabadus jne) piiramine

– „function creep“ • Isiku nõusolekuta andmete kasutamine ja volitamata isikutele

juurdepääsu võimaldamine

– Volitamata juurdepääs andmetele • Isiku autonoomia rikkumine • Sotsiaalselt ebasoovitavad tagajärjed: kiusamine, ebavõrdsus, ebaõiglus

jne • Inimväärikuse riivamine • Maine jne

– Profiilide koostamine • Isiku autonoomia rikkumine • Sotsiaalselt ebasoovitavad tagajärjed: kiusamine, ebavõrdsus, ebaõiglus

jne • Inimväärikuse riivamine, maine jne

Privaatsuskontseptsiooni probleemid • Pole kokkulepitud määratlust, mis privaatsus on

– Kontrollil põhinevad definitsioonid ei peegelda reaalsust

• Privaatsus avalikkuses paradoks • Raskused nõusoleku põhjal privaatsuse määratlemisega:

• Avalikes kohtades keerukas igalt inimeselt nõusolekut küsida – Nt avalikul üritusel filmimine

• Nõusoleku küsimine on teatud valdkondades arengut piiravaks, – Nt meditsiin

• Privaatsus on subjektiine ja tunnetuslik – iga inimene võib ühel hetkel ümber hinnata oma vajadusi, kuid nõusolekut tagasi pöörata või andmeid tagasi kutsuda ei pruugi olla reaalselt võimalik,

– Nt Töötaja taustauuring Internetis/sotsisaalvõrgustikes

• Privaatsus on eelkõige individualistlik nähtus, ehk väärtustatav üksikindiviidi vaatepunktist

• Privaatsust väärtusena ei ole absoluutne, st, et ta on teiste väärtuste suhtes kaalutletav ja üle kaalutav – Tihtipeale konfliktsituatsioonis teiste inimeste samaväärsete huvidega või avalike

hüvedega nagu nt turvalisus, solidaarsus – Nt avalikes huvides võidakse otsustada, et nt ühiskonna julgeoleku nimel ei ole

vaja teatud andmete kogumisks ja töötlemiseks isiku nõusolekut küsida. Taolised piirangud/riived peavad olema hästi põhjendatud ja läbipaistvad.

• Selget kaalutlemismehhanismi pole

Privacy by design raamistik

– Privaatsuse tagamine - poaktiivne tegevus

– Privaatsus kui vaikimisi seade

– Privaatsus sisaldub disainis

– „No trade off“ erinevate huvide vahel

– Tagatakse andmete kaitse terve nende elutsükli (loomisest kuni kustutamiseni) jooksul

– Tagatakse andmete töötlemise nähtavus ja läbipaistvus

– Kasutajakeskne lähenemine

Praktilised meetmed • Privaatsus – üks prioriteetseid poliitikaid organisatsioonis

– Toetus ja teadlikkus juhtkonnas sellistest printsiipidest nagu andmete minimaalsus, nõusolek jne

• Privaatsuse mõju hindamine/riskianalüüs süsteemide, tarkvara, protsesside jne puhul kohustuslik, süsteemid peavad riske maandama

• Turvameetmete kirjeldamine ja kokku leppimine – Juurdepääsuõigused – Andmete kasutamise logid – Jne

• Turvameetmed laialdased ja läbivad - – organisatsioonilised, füüsilised, tehnoloogilised

• Alates tulemüüri seadetest ja ligipääsudest, füüsilisest ligipääsust serveritele kuni organisatsiooni struktuurini

• Printsiipide kättesaadavus andmesubjektidele (nn „privacy policy“, „Data use policy“ jne)

• Tarkvara arendamisel tähelepanu ka mittefunktsionaalsetel nõuete realiseerimisel ja testimisel (juurdepääsud, logid jms)

• Võimalusel isiku identiteedi varjamine (anonüümsus) või pseudonüümide kasutamine

• JNE ...

TURVALISUS

Turvalisuse tasandid ja olemus

• Turvalisusest räägitakse mitmel tasandil: – Infoturbest – infovarade kaitsest (käideldavus, konfidentsiaalsus,

terviklikkus) – Teatud tehnoloogiatest, mis aitavad üldiselt era või avalike

objektide/ühiskonna julgeolekutaset tõsta nagu nt videovalvesüsteemid, biomeetria, identiteedihalduse tehnoloogiad, krüpteerimistehnoloogiad, kui ka sõjapidamise vahendeid

– Riigi julgeolekust ja avalikust korrast üldiselt, mida peetakse suveräänse riigi üheks põhilisemaks ülesandeks

• Turvalisuse (eriline) olemus

– Hinnatakse riskide põhjal (tagajärg+ohu tõenäosus+rakendatud meetmed)

– Tõenäosuslik • kui tagajärgi ei ole kogenud, tundub ohu realiseerimise tõenäosus ebareaalne

– Võimalikud tagajärjed analüüsitavad paljuski vaid senistele kogemustele mitte ettevaatavalt

Eetilised küsimused

• Teatud tehnoloogiate rakendamist – kas need suurendavad turvalisust ühiskonnas, milliseid väärtusi puudutab, kas riivab indiviidide õigusi ja vabadus jne

• Informatsiooni konfidentsiaalst kui ärisaladuse kaitset • Informatsiooni turvalisust privaatsuse kaitsmiseks • Informatsiooni turvalisust kriitiliste ja elutähtsate

süsteemide puhul (kriitiline infrastruktuur) • Internetiturvalisus – üksikisikute ja eelkõige laste kaitsmist

nende kuritarvitamise, kiusamise jms vältimiseks, arvutikasutusega seotud kuriteod

• Sõnumisaladuse kaitset – e-mailid, sõnumid, sõnumiprotokollid jms

Turvalisus ja privaatsus

• Infoturve on laiem mõiste kui privaatsus – tähendab infovarade kaitset laiemalt (sh isikuandmed) erinevate

ohtude eest nagu inimlikud vead, tarkvara vead, teenusekatkestused, loodusõnnetused, pahatahtlik tegevus (õiguste ületamine, ligipääsude nõrk kaitse, häkerlus ja ründed jne), viirused jms

• Eristada tuleb andmete konfidentsiaalsust privaatsusest: – Confidentiality is concerning protection from data disclosure to

unauthorized people. – Privacy is violated, if the personal data is collected and used without

data subjects informed consent, also for purposes other then those for which the data was collected (consented by person) (so-called function creep).

• Turvalisus ja privaatsus väga tihedalt seotud väärtused – turvalisus ühelt poolt võib isiku õigusi kaitsta, teiselt poolt võib hakata

liigselt vabadusi, privaatsust piirama – julgeoleku sildi all võidakse võtta liigne kontroll inimeste/ühiskonna

üle, oht totalitarismiks ühiskonna tasemel

TEHNOLOOGIATE HINDAMINE

Praktiline lähenemine eetikale: eetiliste väärtuste põhine hindamine

• Sarnane riskianalüüsile, kuid analüüsitakse ohte eetilistele väärtustele ja võimalikele tagajärgedele, nt privaatsusele

• Võib hinnata tehnoloogia põhifunktsionaalsuste ja nö „feature“de kaudu, samuti on kohased tehnoloogia elutsükkel ja komponendid ning kasutusjuhtumid

• Hea tava hinnata juba tehnoloogia disaini faasis: „value by design“ lähenemine, et riske eos identifitseerida ja paremini hallata

Reasons for concern Features of technology

Concerns

Forming large-scale databases Violation of privacy (data leakage, access by unauthorized person)

Usually integrated to the large network oriented systems enabling to mine and match the data from different sources

Function creep, violation of privacy and autonomy

Massive surveillance – all people in public places are under surveillance and scrutiny

Violation privacy and autonomy, but also erodes democracy - causes a general climate of distrust, everybody under suspicion, violates the presumption of innocence

Distant and covert biometrics data capture

Violation of privacy, self-identification and autonomy

Creates profiles about persons

Violation of privacy and autonomy, social sorting and stigmatization, can cause injustice

Tehnoloogia hindamise põhitegevused

• Hinnata eesmärk-vahend proportsionaalsust tehnoloogia rakendamisel (lihtsustatult: kas konkreetne tehnoloogia kui vahend on kohane tehnoloogia rakendamise rakendamise eesmärgi või funktsiooni täitmiseks)

• Defineerida põhimõisted

• Identifitseerida konkreetses kontekstis relevantsed eetilised väärtused ning nende sisu

• Analüüsida tehnoloogia mõju ja võimalikke tagajärgi eetilistele väärtustele konkreetse tehnoloogia puhul ja kontekstis

• Eetilises arutelus võrrelda ja kirjeldada erinevaid võimalikke moraaliargumente ja eeldusi

• Anda soovitusi riskide maandamiseks jms

Dilemmad või raskused riskide ja eetiliste väärtuste hindamisel (I)

- Fakt v väärtus - Riski hinnangud ei ole väärtusneutraalsed, igasugused hindamise otsused lähtuvad mingitest

eetilistest või moraalsetest väärtustest, mida hindaja eelistab

- Tehnoloogilise riski määratlus – Tehnoloogilist riski ei saa defineerida vaid kvantitatiivselt ja see sisaldab rohkemat. Näiteks võib

tehnoloogia rakendamine ka ohustada selliseid väärtusi või hüvesid nagu kodanikuõigused, isiku autonoomia, demokraatia jne. Samas on väga keeruline on ennustada tehnoloogia mõju paljudele sellistele väärtustele, eriti ühiskondlikele väärtustele.

- Määramatuse faktor - Enamik hinnanguid teostatakse tõenäosusliku määramatuse tingimustes tagajärgede suhtes. - Soovitav valik tehakse tavaliselt tõenäosuse ning „average expected utility“ - oodatav kasu põhjal.

Seda nimetakse enamuse valikuks. Samas on selline lähenemine kritiseeritav, sest see eelistab varjatult eetilises mõttes utilitaristlikku lähenemist. Võimalikud siiski ka muud lähenemised.

- Kompenseerimatud riskid ja kõrgendatud ootused v riskid - Teatud riske ei ole võimalik kompenseerida, nagu näiteks surma puhul ei ole võimalik ohvrit nö

kompenseerida. - Riskivaba ühiskonda on võimatu saavutada. - Mõni väike tõenäosusega kuid fataalne risk osutub palju olulisemaks kui kvalitatiivne risk, mille

tõenäosus on suur. Nt terroristide rünnak Eesti kontekstis. Ka enamuse ootused ja hirm võivad sundida tegutsema väikse tõenäosusega ohu puhul

Dilemmad või raskused riskide ja eetiliste väärtuste hindamisel (II)

- Kontekstuaalsus - Tehnoloogia eetiline hindamine ja ka riskide hindamine sõltub sellest, et

millises valdkonnas ja millisel eesmärgil tehnoloogiat rakendatakse. Üks ja seesama tehnoloogia võib mängida päris erinevat rolli ning võib mingis konteksis riivata inimeste vabadusi ja õigusi, kuid teises kontekstis mitte.

- Standardiseerimise probleem - Riski hindajad püüavad hindamise kriteeriume standariseerida, et see sobiks

kõigile. Paramatamatult tekitab see kriitikat, et see ei arvesta nt kohalike eripäradega.

- Panustajate dilemma - Teatud riske on väga kallis maandada ja potentsiaalseid ohte ei uuritagi.

Agregeeritud efekte ei uurita.

- Nõusoleku küsimus - Kuivõrd inimesed mõistavad tegelikult tehnoloogia riske (teadmiste, hariduse

küsimus) ja seetõttu tekib küsimus, kui vaba ja informeeritud nõusolek tegelikult on. Samuti lubatakse nõusoleku eest atraktiivseid hüvesid või teenuseid kompensatsiooniks.

- Vahel, need, keda tehnoloogia kõige enam puudutab, ei ole võimelised või ei saa kaasa rääkida. Nt puudega inimesed, migrandid jne

TEHNOLOOGIA EETILINE HINDAMINE NÄITE ABIL

GRUPITÖÖ

Biomeetria tutvustus

• http://technolife.no/short_movies/

Case: behaviour detection technologies

• Aim: profiling people on the basis of prediction of their actions and behaviors

– ”which kind of person one is?”

Behaviour detection technologies EU FP7 projects

Acronym Name Cost Duration

INDECT Intelligent information system

supporting observation, searching

and detection for security of citizens

in urban environment

€ 11 M 2009-2013

ADABTS Automatic Detection of Abnormal

Behaviour and Threats in crowded

Spaces

€ 3,2 M 2009-2013

• Main aim: • combating terrorism and other criminal activities by developing the

intelligent system for automatic detection of abnormal human behavior

• What they do: • describe models for abnormal and threat behaviours/threatening events and

develop algorithms for detection

• develop intelligent cameras and sensors (only INDECT)

• create tools for threat detection in the Internet (only INDECT)

• creating prototypes of intelligent information systems

• Suspicious behaviour indicators: • Visible: forgetting luggage, rushing through the crowd, sitting too long in the

airport etc

• Intricate, signs of stress: eye movements, changes in the heart rate, sensing body temperature changes etc

• ARUTAGE GRUPPIDES LÄBI JÄRGMISED KÜSIMUSED, TEHKE MÄRKMED JA OLGE VALMIS ESITLEMA OMA ARVAMUST: – Milliseid positiivseid tagajärgi võiks tehnoloogia rakendamine

tuua • Üksikule indiviidile, ühiskonnale?

– Milliseid eetilisi väärtusi võiks tehnoloogia rakendamine riivata ja milliseid negatiivseid tagajärgi näed • Üksikule Indiviidile, ühiskonnale?

– Millised väärtused võivad tehnoloogia rakendamisel konflikti sattuda või konkureerida?

– Kas ja milliste organisatsiooniliste, tehnoloogiliste või füüsiliste turvameetmete abil oleks võimalik riske maandada?

• PANGE VASTUSED LÜHIDALT KIRJA, LISAGE GRUPIS OSALEJATE NIMED JA SAATKE E-MAILIGA AADRESSILE – katrin@sk.ee

ARUTELU GRUPPIDES

• Donn Parker alustas 1960-ndate keskpaiku IT spetsialistide ebaeetilise ja illegaalse arvutikasutuse uurimist. „Paistab, et kui inimesed sisenevad arvutuskeskusse jätavad nad eetika ukse taha“.

• Ta avaldas „Rules of Ethics in Information Processing“ ACM-i (Association for Computing Machinery) häälekandjas Communications 1968 ja juhtis esimese IT spetsialistidele mõeldud käitumiskoodeksi loomise juhtimist ACM-is, võeti vastu 1973.

• Kaks üle maailma omaksvõetud IT spetsialistidele mõeldud eetikakoodeksit: – ACM Code of Ethics and Professional Conduct:

http://www.acm.org/about/code-of-ethics – IEEE Code of Ethics:

http://www.ieee.org/about/ethics_code/DF_IEEE_MIG_MCT_80596

Tuntumad eetikakoodeksid IT vallas

• ACM liige kohustub:

– Panustama ühiskonda ja inimeste heaollu

– Vältima teiste kahjustamist

– Olema aus ja usaldusväärne

– Mitte diskrimineerima teisi

– Austama omandiõigusi, sh copyright ja patendiõigusi

– Austama intellektuaalset omandit (kui ei ole õiguslikult kaitstud)

– Austama privaatsust

– Austama info konfidentsiaalsust

ÜLDISED MORAALIREEGLID (acm KOODEKS)

• ACM liige kohustub: – Püüab saavutada kõrgeimat kvaliteeti, efektiivsust ja väärikust

ametialases protsessis ja tulemites – Saavutama ja säilitama ametialast kompetentsi – Teadma ja austama kehtivaid seadusi, mis puutuvad

ametialasesse töösse – Tunnustama ja ise teistele andma asjakohast ametialast kriitikat – Andma arusaadavaid ja pädevaid hinnanguid arvutisüsteemidele

ja nende mõjudele, sisaldades võimalike riskide analüüsi – Austama lepinguid, kokkuleppeid ja määratud vastutust – täiustama avalikkuse teavitust infotehnoloogia ja selle

tagajärgede mõistmiseks – Mitte kasutama arvutisüsteeme, tarkvara, andmeid jne ilma, et

talle oleks sellekohane õigus ja ligipääs antud

KUTSEALAne VASTUTUS (ACM eetikakoodeks)