Peatoimetaja Kertti Viru admin@iluguru.ee +372 53 30 6676

Keeletoimetaja Margit Sellik

Kujundus Reklaamikontor

Väljaande matejalide kasutamine ainult Iluguru toimetuse loal.Toimetuse arvamus ei ühti alati kaasautorite arvamusega.Toimetus ei vastuta reklaamtekstide sisu ja keelekasutuse eest.

ISSN-L 1736-9614ISSN 1736-9614

KaasautoridAnne RaagKätlin LeokinLilian LõhmusAnu PuulaneKaido PajumaaKatrin AlekandAgnes JaaniKristiina Virunurm

Reklaam Maria Kivistik maria@saleshouse.ee+372 56 95 2867

Levi Eesti Post

Tellimine tellimus@saleshouse.ee

TrükkMajor OÜ

Väljaandja Sales House OÜ

Ajakiri kõigile, kes tegevad inimeste heaolu ja ilu loomisel

KaanepiltFoto: Filippo CarotiJuuksur: Jevgeni Blinov (MAKE YOUR I.D.)Jumestaja: Tatjana IlnitskajaIdee: Igor Zahharov (MAKE YOUR I.D.)Stilist: Max Sheff

ILUGURU5 veronika kookmaa - “ebapiisava” IQ-ga kasvatusteaduste magister 9 jelena zaitseva - naine, kes loob püsivat ilu 12 kui klient ei tunne kella14 mida räägvad kliendid salongi teenindusest?16 ilutarvikute kogumiskampaania üleskutse17 kord juhutus nii ...

18 värvitud keha iii22 need tüütud külmavillid24 imepärane sool

28 juuksed kannavad endas infot 30 millest juuksevärvid koosnevad? 35 uus amet - ökojuuksur37 kui allergia segab juuksuritööd38 iluguru soovitab

40 subungual hematoma41 iluteenindus ja meditsiin: koos või eraldi

43 juuksemood nii isikupära kui ka sotsiaalse staatuse sümbol

46 meeste nimel tasub pingutada?48 moejuttu elegantsele mehele vol. 2

50 millised soengud valitsevad maailma moelavadel52 loitsud, mis enam ei kehti55 muinasjutt

56 lääne massaaŽid60 kui veedaks tunnikese hõljudes

62 kamibi hennapäev62 kes on ökojuuksur?63 minu tuleviku koolivorm64 noor meister 200165 make up store tõi kevade ja suve lähemale

66 parim koolitus 200167 parim professionaalne ilutoode68 koolitused69 kuulutused70 kontaktid

KOSMEETIKAGURU

JUUKSEGURU

KÜÜNEGURU

AJALOOGURU

MEESTEGURU

MOEGURU

TERVISEGURU

SÜNDMUSED

INFOGURU

12

46

28

52

ESIMESEL PÄEVAL ÜTLES SIRJE TANI SISSEJU-HATUSEKS, ET PÄRAST LÕPETAMIST LÄHETE SALONGI TÖÖLE JA SIIS TEETE JUBA OMA ILU-SALONG. KUI NII MÕNIGI VÄRSKE JUUKSURIKS PÜRGIJA VIIMASE SAM-MU TÄIESTI VÄLISTAS, SIIS VERONIKA TABAS ENNAST MÕTTELT, ET SEE KÕIK ON JU LOOMULIK, AGA TEMA SIHIKS ON HOOPIS OMA ILU- TEENINDUSKOOL.

TEKST: KERTTI VIRU FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Teadsin Veronikat juba sellest ajast, kui ta prak-tikandina juuksurisalongis tiibu sirutama hak-kas. Jäin täiesti sõnatuks, kui paar aastat tagasi kogesin, et suuresti tänu temale on loodud uus iluteenindusamet – ripsmetehnik. Pean ausalt tunnistama, et sinnani pidasin seda teemat ühe-ööliblikaks. Peale selle on Veronikal taskus üli-koolidiplom ning ta juhatab ilusalongi, koolitab uusi iluteenindajaid ning kasvatab kahte poega, kellest noorim alles beebieas.

Külastasin Veronikat tema hubases Tina tänava kontoris, kus esimesel korrusel asub firma Glam-Lashes hulgimüük ning teisel korrusel Rahvus-vaheline Iluesteetika Erakool. Kõik see on tul-nud Veronika ellu viimastel aastatel, aga alustas temagi algusest, kuigi tunduvalt tõtakamalt ja enesekindlamalt kui enamus teisi.

TEIE IQ EI SOBI MEIE KOOLI

Kuigi soov saada juuksuriks oli kindel juba kesk-koolis, selgus jahmatav tõsiasi, et Veronikal ei ole piisavalt IQ-d (vaimseid võimeid toim.), et seda eriala õppida. Nimelt proovis ta sisse saa-da erakooli, kus vastuvõtu tingimuseks oli sel-lise testi läbimine. Eks viimase läbiviimine jää selleaegsete koolijuhtide südametunnistusele, sest arenenud maailmas võivad selliseid katseid teha ainult spetsialistid, aga tulevane kasvatus-teaduste magister end sellest diagnoosist õn-neks heidutada ei lasknud.

Kui kooli ei saa, siis tuleb tarkust ammutada otse tegevusväljalt ning üsna pea oli olemas ka õpilase koht ilusalongis. Siinkohal aga põrkusid teooria ja praktika. Nimelt olid selles salongis väga head ja töökad juuksurid, kellel innuka õpilase küsimustele, et miks nii ja mitte teisiti, lihtsalt aega ja jõudu vastata ei olnud.

Järgmisel aastal otsustas Veroni-ka sammud seada riigikooli ning vaatamata hoiatustele, et kon-kurss on meeletu, leidis ta oma nime sissesaanute hulgast.

Esimesel päeval ütles Sirje Tani sissejuhatuseks, et pärast lõpe-tamist lähete salongi tööle ja siis teete juba oma ilusalongi. Kui nii mõnigi värske juuksuriks pürgija viimase sammu täiesti välistas, siis Veronika tabas ennast mõt-telt, et see kõik on ju loomulik, kuid tema sihiks on hoopis oma iluteeninduskool. Sellel hetkel jäi kooli loomiseni täpselt kolmteist aastat.

ENESEKINDEL JUUKSUR

Õppimisele kuluv summa nõudis täpselt 500 krooni rohkem kui oli sissetulek. Alustades tööd juuksurina, hakkasid asjad liikuma juba kiiresti. Veronikal pole kunagi olnud puudust enese-kindlusest ning samuti on ta ka väga hea suht-leja. Ka ise peab ta viimast põhjuseks, miks tal jäid põdemata alustavate juuksurite lastehaigu-sed ning edu suhteliselt kiirelt kätte tuli. Oma enesekindlusele tagasi vaadates ajab nii mõnigi samm muigele, kuid just see on aidanud jõuda sinna, kus ollakse täna. Nimelt pärast kahte töö-aastat juuksurina, tundis ta end juba nii suure professionaalina, et firma Schwarzkopf’i välja kuulutatud konkurss koolitaja kohale tundus olevat just temale loodud. Ometigi seda kohta ta ei saanud ning alla tuli vanduda oma õpetaja-le Leili Liinakile. Minnes aru pärima, et miks siis nii, selgus, et tal ei ole pedagoogilist tausta. No kui ei ole, siis saab olema!

Mõned nädalad tagasi oli mul võimalus külasta-da kolme päeva jooksul kolme erinevat ilusalon-gi. Tegemist oli reisiga läbi Eestimaa ning kuigi kilomeetreid sai läbitud hulgaliselt, ei kaasne-nud tavapärast reisiväsimust. Viimase välistas mõnus emotsioon, mida kõik kolm salongi kiir-gasid.

Nagu sellistel kohtumistel ikka, küsitakse üks-teiselt, et kuidas teil läheb. Elame ju praegu põ-nevas ajas, kus ajalehed räägivad masust juba minevikus, kuid inimeste rahakottides see veel ei väljendu. Samas tuleb arveldada rahas, mis on taandanud ära kõik harjumuspärased numb-rikombinatsioonid, kuid hinnad on maagiliselt hoopis tõusnud.

Esimesena sain esitada küsimuse – kuidas teil läheb? – Tallinas asuvale Kamibi Ilusalongile. Tegemist on väga armsa ettevõtmisega, kus ae-takse oma asja omas stiilis, vaatamata sellele, et asutakse vabariigi pealinna ühel tuiksoonel.

Salongi hing ja juht Marica Voogla nentis, et tema võib täiesti nõustuda sellega, et masu on minevik või vähemalt ei rusu see enam ini-mesi nii tugevalt kui aastapäevad tagasi. Eurot tervitas salong sellega, et tuldi vastu klientide ammusele nõudmisele ning soetati kaardimak-seterminal. See oli ka õige aeg, et korrigeerida oma hinnakirja ning vastupidiselt tavaarvamu-sele olid kliendid olukorraga rahul. Kui kliendil on salongis hea ning mugav olla, siis ei häiri teda ka need paar eurot, mis nüüd rohkem maksta tuleb.

Järgmisena ootas mind päikeseline Jõgeva koos väga sõbraliku ja laheda ilusalong Duaal kollek-tiiviga. Vaatamata kaunile talvepäevale ja rõõm-satele iluteenindajatele nenditi, et masu on veel täiesti olemas. Samas ei pea sellesse suhtuma aga nii ülinegatiivselt. Kui majanduslikul kõrg- ajal oli iluteenindaja elu planeeritud lausa kaks kuud ette, siis nüüd on võimalus rahulikult oma tööd nautida ja klientide soovidesse ja problee-midesse süveneda täpselt nii palju, et kõik olek-sid täielikult rahul.

Salongi müügiletilt avastasin ka juuksepikendu-sed, mille kohta salongi juht Liivi Jalasto nentis, et tänu neile on võimalus pakkuda klientidele erinevaid ja erilisi teenuseid. Ammu enam ei ole

juuksepikendused selleks, et poisipeast üleöö pikajuukseline kasvatada. Duaali salongis paku-takse võimalust ehtida end nii pika sabaga kui ka kirgastada oma soengut mõne särava salgu abil. Tänu sellele püsib värv salgul värske ka siis, kui juuksuriskäik toimus mitmed nädalapäevad tagasi. Salke kujundavad ja värvivad nad koha-peal ja sellist olukorda, et täna ei ole, ei tule liht-salt kõne alla.

Reisi viimane sihtpunkt oli kaunis väike Elva ja seal asuv Inga Ilusalong. Esimese jäi kohe silma, et kui nii mõnigi salong hoiab ruumi kokku müü-giriiuli arvelt, siis siinsed kliendid saavad kohe- selt aru, et tööd tehakse profitoodetega, mida heal meelel ka klientidele kaasa pakutakse.

Masu suhtes oldi Jõgeva kolleegidega sama meelt ja eks see eurogi oli omajagu segadust tekitanud, aga siiski ei ole ju käes maailma lõpp. Kuna minu külastused olid seotud koolitusega, siis meeldis mulle väga, kuidas Inga-Inna Kal-mus oli lahendanud igivana probleemi, et soo-viks koolitust küll, aga koht on väike, siis raha selleks napib. Probleemi lahendamiseks kaasas nimelt Inga-Inna ettevõtmisesse ka oma kollee-gid teistest salongidest, millest võitsid kõik.Reisi jooksul sai vägagi selgeks, et edu või siis ebaedu sõltub täielikult sinust endast. Alati võib nö kinni joosta ning otsida süüdlast teiste hul-gast, kuid selleks, et muutuda ja püsima jääda, tuleb alustada endast ja mitte lasta end kõigu-tada masust, poliitikast või sellest, mida kõik tei-sed valesti teevad.

Kena varakevadet!Kertti Viru

KUIDAS TEIL LÄHEB?

JUUKSUR, ÜLIÕPILANE, EMA

Järgmisest sügisest oligi Veronika juba Tartu Ülikooli Haridusteaduskonna hariduskorraldu-se üliõpilaste nimekirjas. Eks see oli hüppamine vette tundmatus kohas ja ilma päästerõngata. Muuseas käitumine kõhutunde järgi ilma rat-sionaalse mõtlemiseta on Veronikale omane tänaseni ja nagu selgub, on see vägagi edukas toimetulekustrateegia.

Õppimisele kuluv summa nõudis täpselt 500 krooni rohkem kui oli sissetulek. Erinevalt rat-sionaalsest kolleegist, keda ka õppimise pisi-kuga püüti nakatata, ning, kes siiani juuksuri-ametit peab, see Veronikat ei häirinud. Samuti ei häirinud teda kõverad pilgud, sest sellel ajal ei osatud veel vahet teha haridusel ja haritusel ning nii mõnelegi tundus mõte kõrgelt haritud karvamarist pehmelt öeldes koomiline.

Muidugi ei maksa arvata, et nüüd algas aeg, mis kindlalt piiritletud ülikooli sammastega. Õpin-gutest sai osa ka esiklaps, kes juba ühekuuselt loengutel ja eksamitel kaasas oli ning tema kuuendaks elukuuks oli emmel loomisel juba ilusalong.

Osa inimesi naudib stabiilsust ning tunnevad end hästi kui tööpäevad erinevad üksteisest ai-nult ilmateate järgi, loomulikult ei kuulu nende hulka Veronika. Laps, pere, kool ja salong nõua-vad ju oma, aga midagi peaks ju veel tegema.

KAUNID JA HULLUTAVAD RIPSMED

Lahendus ootas Bologna ilumessil, kus ühes boksis, millele keegi tähelepanu eriti ei pööra-nud, esitleti ripsmepikendusi. See äri sai üles-ehitatud täiesti algusest. Esimeseks sammuks oli reis Aasiasse. Kuhu täpselt satuti, selgus alles kohapeal, ning tänu keelebarjäärile said ärivest-lused aetud käte ja jalgade abil.

Koheselt hakati kauneid silmaääristusi pakkuma ka idanaabritele. Tänaseks on see turg küll na-tuke rahunenud, sest temperamentsed slaavla-sed mõistsid, kuivõrd hea äriideega on tegemist ning kaugjuhtimisega asju ajada on suhteliselt keeruline. Samal põhjusel tuli ka sulgeda vahe-peal Pärnus avatud ilusalong. Sellegipoolest on täna olemas hulgaliselt iluteenindajaid, kes oma sissetulekud saavad just ripsmepikenduste pai-galdamisest ning tänaseks on kindlalt haaratud ka Soome turg.

Ühel hetkel leidis Veronika end olukorras, kus ripsmeäri hakkas segama juba ilusalongi tööd. Samal ajal hakkas aga siiani lapsepuhkusel ol-nud õde Angelika otsima uusi töiseid väljakut-seid. Liites ühe õe ilumaailma ekspertteadmised ja teise müügi- ja logistikataibu, sündis ettevõte, mis viimasel kolmel aastal on ainult suurte sam-mudega edasi läinud. “Mul hakkab igav, kui ei ole mingit probleemi, mida lahendada“.

Muidugi ei ole GlamLashes ainuke firma, kes eestimaalasi kaunite ripsmetega rõõmustab. Veronika panuseks on aga see, et need firmad ei ole konkurendid selle sõna kõige eestimaali-ses ja tavapärases mõttes. Loodud on lausa kõi-ki ühendav Ripsmetehnikute Liit, kus jagatakse moeuudiseid, korraldatakse võistlusi ning või-deldakse ebaausate tururikkujate vastu. Oma-moodi on äkki vägagi kasulikuks osutunud üli-koolis õpitu, sest tänu nendele teadmistele on loodud nii ripsmetehniku kutsestandard kui ka õppekava.

MIS SAAB EDASI

Arvestades Veronika lauset: „Mul hakkab igav, kui ei ole mingit probleemi, mida lahendada“, siis on väga lihtne järeldada, et niisama istuma ja senise töö vilju nautima hakata ta ei plaani. Hetkel on tulipunktis Gelishi nimeline toode, mis tagab küünelaki püsimise terveks kuuks ja taaskord on palju neid, kes juba otsustanud seda teenust pakkuma hakata. Samuti on lõpp-järgus uue ilusalongi loomine Tallinna südalin-nas, mille uksed avatakse veebruaris.

Aga, mis saab siis, kui ka see tehtud, ei taha Ve-ronika veel avaldada, kuid väga suur projekt on veel iluvaldkonnas ootamas. Niipalju küll õn-nestub teada saada, et käes on aeg teha midagi heategevuslikku.

Suvel osales Veronika telesaates “Õhtusöök viie-le”, kus pakkus külalistele vene vanausuliste toi-te. Nimelt ulatuvad sinna ka Veronika isapoolsed juured ning Peipsi ääres asub ka ta suvekodu. Muljed, mis saadi Peipsiäärse eluoluga lähemalt tutvudes, ongi aluseks järgmistele tegemistele ja plaanidele. Seni aga rõõmustab ta huvilisi eri-liste toiduretseptide ja oma samovari koguga.

Õppimisele kuluv summa nõudis täpselt 500 krooni rohkem kui oli sissetulek.

“Mul hakkab igav, kui ei ole mingit problee-mi, mida lahendada“.

Irena Kermen, Allergan meditsiiniline konsultant

Kosmeetiliste protseduuride edetabelis asuvad ikka veel näo biorevitalisatsioon ja kon-tuurplastika, milles kasutatakse hüaluroonhappel põhinevaid preparaate.

Firma Allergan välja töötatud preparaate iseloomustab tõhusus, usaldusväärsus ning kauakestev tulemus, mida tõestanud ligi 1 miljon süsti terves maailmas.Kliiniku Medemis meditsiinidirektori J. Makarova arvamus on järgmine: „Biorevita-lisatsiooni ja kontuurplastika populaarsuse saladus on lihtne – mitte ükski kreem ei ole võimeline andma samasugust efekti nagu süstimine, aga Juvéderm® ULTRA täidised ja biorevitalisatsiooni preparaat Juvéderm® HYDRATE annavad kiire ning loomuliku tulemuse, lisaks on nende kasutamine ohutu. Paljud meie kliendid peavad seda protseduuri hädavajalikuks“.Biorevitalisatsioon on mitteagressiivne nahaaluste süstide meetod, mille puhul kasu-tatakse mittestabiliseeritud hüaluroonhapet. Hüaluroonhappe igal molekulil on ainu-laadne omadus – see on võimeline siduma ning hoidma kinni veekogust, mis ületab 1000 korda selle enda massi!Biorevitalisatsiooni süstid võib jagada järgmistesse gruppidesse: 1) naha vananemi-se tunnused: väikesed miimikakortsud, turgori vähenemine, hüpo-/atooniline nahk; 2) naha ettevalmistamine dermabraasiaks või pärast selle teostamist, keskmise koo-rimise protseduurideks või pärast nende teostamist, pärast fotonoorendamist; 3) pat-siendid, kes viibivad pikka aega päikesekiirguse käes, solaariumite külastajad; 4) suit-setajad; 5) naised pärast rinnaga toitmist.Biorevitalisatsiooni oodatav tulemus kudede tasemel on optimaalse füsioloogilise kesk-konna taastumine naharakkude jaoks. Nahk omandab silmnähtavalt toonuse, muutub siledamaks, säravamaks, miimilised kortsud muutuvad tunduvalt siledamaks.Firma Allergani välja töötatud biorevitalisatsiooni toode Juvéderm® HYDRATE sisal-dab 13,5 mg suure molekulaarkaaluga hüaluroonhapet ja 9 mg mannitooli, mida on lisatud antioksüdandina ning millel on hüaluroonhapet stabiliseeriv omadus. Koge-mustega spetsialist saab Juvéderm® HYDRATE kasutada ka orbitaalse tsooni korri-geerimiseks, mis on sageli peamine bioloogilise vanuse näitaja.Kontuurplastikat – täitesüste, mis põhinevad hüaluroonhappel – kasutatakse kosme-toloogias laialdaselt, kuna sageli ei piisa biorevitalisatsioonist keskmiste ja sügavate kortsude korrigeerimiseks. Tulemus on silmapilkne ja loomulik. Väga nõutud on ka huulte kontuuri, asümmeetria ja suuruse korrigeerimine.Toodete Juvéderm® ULTRA kasutamine kindlustab silmnähtava ja püsiva tulemuse. Uus preparaat Juvéderm® ULTRA SMILE, mis põhineb stabiliseeritud hüaluroonhap-pel, on spetsiaalselt välja töötatud perioraalse tsooni parendamiseks – huulte kontuur, allavajunud suunurgad, nn. „suitsetajate kortsud“, ninahuule volt.Kliiniku Medemis meditsiinidirektori J. Makarova arvamus on järgmine: „Me kasuta-me täidiseid koos botulotoksiinisüstidega ja kliendid jäävad alati rahule. Peamine on järgida reeglit: näo alumist osa vormime, ülemisel vähendame miimikat. Valides enda jaoks sobivamat protseduuri, arvestab klient tihtilugu ka oma rahalisi võimalusi, kuid ma olen kindel, et kliendid, kes teavad, milline on süstimise tulemus, et vaheta seda mitte millegi vastu”.

MEDEMISNarva mnt. 7, VI korrusTallinn 10117Tel.: + 372 6 998 333E-post: info@medemis.eewww.medemis.ee

Jelena Zaitseva on püsimeigi spetsialist ja koo-litaja, kes on selle ala oskuste jagaja ja nõudliku eksamineerijana kõrgelt hinnatud nii meil kui ka naaberriikides. Täna ta korraldab ilusalongi tööd Tallinnas ning teeb püsimeigi meistriteks pürgi-jatele koolitusi ja kontrollib omandatud teadmi-si nii Moskvas kui ka Peterburgis. Selle keerulise ja ootamatuste küllase tänase tegevuse juurde on viinud teda uudishimulik ego ja paljude ju-huste kokkusattumine.

MEIK, STILISTIKA JA TUNDMATUD STAARID

1996. aastal asus Karjalas sündinud Jelena ilu-maailma astumise esimeste sammudena Beau-ty For All Seasons lippude all meikari ja stilisti kogemusi omandama. Tänu kalli inimese osa-lemisele rahvusvahelises projektis, tuli kolida Riiga, kus ta kutsuti tööle ilusalongi “Galateja“. Kollektiiv oli rahvusvaheline ja töö loomingu-

line. Jelena ülesandeks oli teha päeva-, õhtu-, pidu- ja pulmameike. Mõne aja pärast selgus, et paljud tema tehtud meigid pildistati ja fo-tod sattusid läti ajakirjadesse, ning nagu hiljem selgus, olid tema klientideks kohalikud tähed, millest aga meistril endal aimugi ei olnud. Ühe-sõnaga tegi ta nii mõnegi läti kaunitari glamuur-semaks, teadmata, kuhu saatus teda kaasa on keerutanud.

“Kõik see, mis mind ilumaailmas ringlevatest toodetest, protseduuridest, aparaatidest hu-vitab, on mulle nagu notsule trühvlid, ma võin sukelduda uurimistesse ja otsimisse, kreemide koostise analüüsi, et ei näe isegi kella ega tea, mis nädalapäev parasjagu on.”

Ühel päeval tehti talle ettepanek osaleda Ilu-messi raames korraldataval kehamaalingute võistlusel. Jelena sõnul nõustus ta sellega puh-tast uudishimust, ometigi oli tegu juhusega, mis sillutas teed edasiseks arenguks. Võistluseks modelli ja maalingut ette valmistades kohtus ta inimesega, kes korraldas Riia Kunstiakadee-mias ettevalmistuskursusi ja oli erakunstikooli juhataja. Tegemist oli vabas vormis õppega ja kooli lõpetajad said ka vastava tunnistuse, aga sellest palju kallimaks osutusid omandatud os-kused. Kuigi kunstikool kui selline polnud Jele-na plaanidesse kuulunud, oli ometigi pakkumi-ne nii ahvatlev, et ta ei saanud eirata võimalust omandada korralikku kogemust maalimiseks ja võis hiljem juba julgelt proovida kätt graafika, pastelli, õli ja muude tehnikatega teoste loomi-seks. Kehamaalingute konkurss ei toonud just säravaid karikaid, aga ära sai märgitud teemale uudne lähenemine ja osalemine andis kindla veendumuse, et valitud tee ilumaailma on õige.

TALLINNASSE KOSMEETIKUKS JA PÜSIMEIGID SPETSIALISTINA

Kolm aastat kestnud projekt oli edukalt lõpule viidud ning elu tõi Jelena Tallinnasse. Selle aja sisse mahtusid kunstikooli õpingud ja praktika

Mõne aja pärast sel-gus, et paljud tema tehtud meigid pildis-tati ja fotod sattusid läti ajakirjadesse, ning nagu hiljem selgus, olid tema klientideks kohalikud tähed, millest aga meistril endal aimugi ei olnud.

Ilumaailma spetsialist peab aga koolitama ennast kogu aeg, sest tegemist on väga kiirelt areneva ja muutuva tööalaga ja laisk võib lihtsalt rongist maha jääda.

TEKST: KERTTI VIRU / FOTOD: ERAKOGU

ning kosmeetiku ja püsimeigi spetsialisti kooli-tused koos igapäevaste töödega ilusalongides. Oma kogemusele põhinedes ei usu Jelena kos-meetiku kutse omandamisse läbi olemasoleva-te koolide – see on raha ja aja laristamine.

“Minul toimus täiskasvanu õpe”, lisab Jelena, “ma ise valin omale meelepärase firma, mis müüb tooteid ja koolitab kasutajaid. Tallinnas oli kosmeetiku oskuste, nippide ja õigete töövõ-tete õpetajaks ja selle ala juhendajaks Olga So-lovjova. Kõik see, mis mind ilumaailmas ringle-vatest toodetest, protseduuridest, aparaatidest huvitab, on mulle nagu notsule trühvlid, ma võin sukelduda uurimistesse ja otsimisse, kree-mide koostise analüüsi, et ei näe isegi kella ega tea, mis nädalapäev parasjagu on.”

VÄLJAÕPE TÕELISTE PROFFIDE JUURES

Ilumaailma spetsialist peab aga koolitama en-nast kogu aeg, sest tegemist on väga kiirelt are-neva ja muutuva tööalaga ja laisk võib lihtsalt rongist maha jääda.

Tänapäeval on püsimeiki võimalik õppida ka fir-ma juhendamisel, kes lihtsalt müüb püsimeigi aparaate. Müügimeeste koolitus tavaliselt piir-dub aparaadi töö põhimõtte seletamise ja al-

gelise käsitlemise kätte näitamisega. Püsimeigi teostamiseks on kasutusel nii mitmesugused tehnikad, et spetsialistiks saamiseks on sellest kiirkoolitusest äärmiselt vähe. Muidugi on julgel jõhkardil võimalik tätoveerida ka näiteks keldris, nö asfaldil hambatikuga nahka perforeerides, aga see ei ole teenus, mida on õige ühes Euroo-pa riigis pakkuda.

Jelena püsimeigi professionaalsed oskused on omandatud selle ala tõelistelt proffidelt Ma-rio Žisbertilt ja Holger Hoffmanilt. Üks neist on emotsionaalne hispaanlane ja teine ratsionaal-ne sakslane, kelle koostööna on ilmavalgust näi-nud tõeline teatmeteos - püsimeigi kõiki aspek-te käsitlev raamat. Ilumaailma spetsialist peab aga koolitama ennast kogu aeg, sest tegemist on väga kiirelt areneva ja muutuva tööalaga ja laisk võib lihtsalt rongist maha jääda.

PÜSIMEIK NII PÜSIV ILU KUI KA OSA MEDITSIINIPROTSEDUURIST

Kui paar aastat tagasi oli püsimeik lihtsalt moo-dus oma huultele, kulmudele ja silmadele ma-hakulumatu kontuuri andmiseks, siis täna on võimalik selle abil täismeik teha ja inimese ilu rõhutada varjude mängu ja põsepuna ja valla-tu sünnimärgi paigutamisega (kirsike tordil). Püsimeik ja tätoveerimine ei ole kindlasti üks ja sama. Püsimeik tehakse naha pindmistesse kih-tidesse ja kui seda ei uuendata ega kohendata, siis kaob ta kindlasti kahe kuni viie aasta jooksul. Tätoveering on aga see, mis läheb naha sügava-matesse kihtidesse (siit ka valulikkus teostami-sel) ja tattoo eemaldamiseks tuleb värvid sealt kätte saada või siis eluaeg sellega kaunistatud olla.

Täna teeb Jelena koostööd ka meedikutega. Ni-melt on tal oma osa rinnataastusoperatsioonide juures ja ülesandeks on teha püsimeigi tehno-loogiat kasutades uuele rinnale nibu. Õigeid pigmente kasutades on võimalik saavutada tu-lemus, kus püsimeigiga teostatud rinnanibu ei erine originaalist.

TÄTOVEERINGUT JA PÜSIMEIKI ON VÕIMALIK EEMALDADA

Täna eemaldatakse soovimatuid nahale tekita-tud maalinguid näiteks laseri abil, aga Jelena on avastanud enese jaoks hoopis uudse meetodi. Tegemist on preparaadiga, mis niiöelda lööb

Jelena sõnumiks on veendumus, et meister peab kõigepealt julge-ma vastutust võtta ja alles siis on võimalik oma tööd hästi ja kvaliteetselt teha.

soovimatu pigmendi naha sügavamatest kih-tidest välja. Kindlasti on see kergem ja kiirem lahendus, sest preparaat lahustab nahas olevad tattoo või püsimeigi värviosakesed ning saadab endasse imetud pigmendi naha pinnale, kus te-kib koorik ja korraliku hooldamise tulemusena see mõne aja pärast lihtsalt kaob. Niimoodi saab eemaldada nii püsimeiki kui tätoveeringuid ja olenemata kasutatud pigmendi värvusest. Samuti saab niimoodi kaotada nahale tekkinud pigmendilaike. Jelena sõnumiks on veendumus, et meister peab kõigepealt julgema vastutust võtta ja alles siis on võimalik oma tööd hästi ja kvaliteetselt teha.

Teadmisi ja uusimaid saavutusi püsimeigi teh-noloogia vallas, uutest värvidest ja ainetest ning aparaatidest jagab Jelena hea meelega ja seda nii koolituskeskuse õpilastele, meil töötavatele kogenud püsimeigi meistritele kui ka Moskva ja Peterburgi püsimeigi koolitustel osalejatele. Need suurlinnad tulid Jelena ellu tänu tööle iga-aastastel ilumessidel ja eks alguses võttis ka veidi kohmetuks, oli ta ju ise kusagilt väike-linnast Tallinnast õpetamas üle Venemaa kok-kutulnud asjahuvilisi. Ajad, kui öö rongis kulus loengumaterjalide ettevalmistamiseks, on täna-seks möödas ja nüüd saab kogenud koolitajana juba rahulikult õpilaste iseärasustega arvestada ja püsimeigi peensusi lahti seletada. Näiteks, koolitustel selgus, et Venemaa lõunapoolsema-test linnadest pärit naised on harjunud meigiga, mis on erk ja silmatorkav, ning võimalikult loo-mulikuna näiv püsimeik, mis on Põhja-Euroopa kaunitaride lemmik, ei ole venelannade jaoks meelis, sest seda ei ole koheselt näha ja sellist tulemust ei peetagi üldse meistri tööks. Sealne ilu on mustad silmad ja tumepunased huuled, vaadake kasvõi india filme ja kohe on kõik selge.

KÕIGE ALUSEKS ON STERIILSUS JA … GEOMEETRIA

Inimene, kes teeb püsimeiki, peab kaitsma nii kliendi kui ka enda tervist. Mitmekordse kasu-tusega vahendid on mõeldamatud ja isegi püsi-meigi ja tattoo joonist ei tehta nahale pliiatsiga, sest see ei ole steriilne. Kasutatakse värve mini-pakendites, ühekordseid topse, nõelu, kindaid, maske jms, töö keskkond peab olema maksi-maalselt steriilne.

Ükski inimene pole sündinud näoga, mis oleks täielikult sümmeetriline. Näo pooled on erine-vad ja esmalt tuleb nägu üle mõõta ja nö kaar-distada. Oma õpilastele rõhutab Jelena alati, et

silmi ei tasu uskuda. Nimelt on inimesel komme enese jaoks nähtav niiöelda proportsionaal-seks peegeldada. Selleks, et kõik oleks selge nii nagu see tegelikult on, tuleb teha foto ja seda iga võimaliku nurga alt. Pärast foto igakülgset analüüsi ja kliendiga ühisele otsusele jõudmist, saab kanda nahale tulevase püsimeigi piirjooni. See on töö vastutusrikkaim osa, kus on õige aeg tänutundega meenutada Riia Kunstikooli, oma head õpetajat ja teha püsimeik võimalikult pro-portsionaalne ning sümmeetriline.

VASTUTUS, ET TEHA PÜSIMEIKI

Püsimeiki ei tehta lihtsalt tuju ajel, klient peab saama piltlikult öeldes kaunimaks. Kui salon-gi tuleb ema tütrega, arvates juba ette, mis on tütrele parim, siis ei ole see piisavaks põhjuseks tööd alustada. Tegemist ei ole meigiga, mida saab õhtul maha pesta, soov ennast muuta peab tulema veendumusest, et nii on kenam ja ma tahan seda. Inimene peab püsimeigi saami-seks 100% valmis olema. Jelenal on kogemus ka õpilasega, kes tunnistas peale õpingute algust, et ei suuda võtta endale vastutust, mis kaasneb püsimeigi tegemisega. Siinkohal oli noor neiu jõudnud arusaamiseni, et temast ei saa selle ametis meistrit ja ta jõu-dis püsimeigi iseärasuste tuumani. Jelena sõnu-miks on veendumus, et meister peab kõigepealt julgema vastutust võtma ja alles siis on võimalik oma tööd hästi ja kvaliteetselt teha.

Tegemist ei ole meigi-ga, mida saab õhtul maha pesta, soov ennast muuta peab tulema veendumusest, et nii on kenam ja ma tahan seda.

Püsimeiki ei tehta liht-salt tuju ajel, klient peab saama piltlikult öeldes kaunimaks.

Kõigile, kes loodavad nüüd lugeda sellest, kui-das kliente muuta, peab kahetsusega ütlema, et see pole võimalik. Nimelt ei saa inimest muuta keegi teine, kui tema ise. Samas oleme kõik ini-meseloomad, kes peavad selles karjas koos ek-sisteerima, ja nii me siis kompame üksteist, kui kaugele me mingisuguse käitumisega minna võime.

Kui eelnevalt sai öeldud, et muuta pole inimest võimalik, siis mõjutada saab teda küll. Veel enam, on täiesti võimalik luua keskkond, kus ini-mene soovib ennast muutma hakata.

Tegelikult kuulub ka selle loo autor inimeste-gruppi, kes kella ei tunne. Mingil ime põhjusel on alati võimalik minna uksest välja täpselt 5-10 minutit hiljem kui õigeaegselt kohalejõudmine nõuab. Tavaliselt on sellise käitumise aluseks mingi hirm, või ütleme siis ebamugavustunne, ja antud juhul on see seotud sellega, et äkki muidu peab ootama. Eks igal hilinejal ole oma põhjus ja lugu, aga kõik nad kombivad piire, kui kaugele nad oma käitumisega minna võivad.

Hilinejal on alati olemas ka põhjus, miks ta just täna hilines. Seda põhjust on vaja enese rahus-tamiseks, sest uskuge - hilineda pole tore. Aga kuidas siis selliste inimestega ikkagi käituda?

15-MINUTILISED HILINEMISEDSuurem hulk hilinejatest hilineb +/- 5-10 minu-tit. Olen täiesti kindel, et ükski iluteenindaja ei saa väita, et nemad suudavad eelmise kliendi teenindamise täpselt kellapealt lõpetada. Ja kui nüüd selline hilineja on ükskord pidanud oota-ma, siis on tal edaspidi õigust ülearugi, sest ega ilusalongis kõik kellapealt ju käigi.

Viga, mis teinekord selliste inimestega tehakse on, et nende hilinemisele ei pöörata tähelepa-nu. Muidugi on igal targal iluteenindajal varuks need 10 minutit, aga see ei puutu klienti. Kui klient ütleb, et “Vabandust, ma hilinesin”, siis vastus peab olema midagi sellist: “Ok, aga hak-kame nüüd ruttu tööle, muidu ma jään ajahätta.”

TEKST: KERTTI VIRU / FOTO: SHUTTERSTOCK

Kui sellise käitumisega on püsiklient ja see kor-dub iga kord, siis on täiesti loomulik, et teenin-daja arvestab sellega ja lubab endale rahulikult hingetõmbepausi. Tähtis on see, et hilinemise aeg ei suureneks. Juhtub see aga siis, kui klient ei teadvusta endale, et hilines, ja siis, kui tee-nindaja kasutab seda aega teisi kliente teenin-dades. See viib lõpuks selleni, et hilineja peab omakorda ootama. Esimestel kordadel saab ta olukorrast aru, aga üsna pea on ta saanud selli-sest käitumisest sõnumi, et võib rahuliku meele-ga veel rohkem hilineda.

HILINEMINE ROHKEM KUI 15 MINUTITJah, viisteist minutit on see aeg, mida klassi-kaliselt peetakse akadeemiliseks veerandiks ja mis väga otseselt ei mõjuta teenuse kvaliteeti. Samas kõik järgnevad minutit võivad teenusele juba saatuslikuks saada.

Inimeste elutempo on kiire ja täis segajaid, mis igapäevast elurütmi mõjutavad ja muudavad. Seetõttu pole midagi imelikku ka selles, kui kliendile tema aega, näiteks eelmisel päeval, meelde tuletatakse. Sama võib teha ka siis, kui klient ei ole viieteist minuti jooksul kohale tul-nud ega ka helistanud.

Põhjuseid selliseks hilinemiseks võib olla mit-meid. Näiteks võib olla juhtunud, et klient unus-tas oma aja ära. Uskuge, sellises situatsioonis olev klient on teile väga tänulik, kui saab sa-longist kõne, mitte ei avasta õhtul kodus, et on aja lihtsalt maha maganud. Nüüd on võimalik ka hinnata, kas klient jõuab veel kohale tulla või on targem uus aeg kokku leppida. Selliselt käitudes on tabatud mitu kärbest ühe hoobiga, see tähendab, et vahejuhtum pole mõjutanud kliendisuhet ja tulu salongile on kindlustatud.

Muidugi võib juhtuda, et klient astub 25 minutit hiljem salongi nagu õige mees kunagi. Kui nüüd teenindaja hilinemisest üldse välja ei tee, saab 25 minutist varsti 40 minutit jne. Teenindaja lause peaks olema midagi sellist, kus märgitak-se ära, et tänu tema hilinemisele ei ole võima-lik pakkuda talle kogu teenust, aga me saame

Tähtis on aga see, et hilinemise aeg ei suureneks. Juhtub see aga siis, kui klient ei teadvusta endale, et hilines, ja siis, kui teenindaja kasutab seda aega teisi kliente teenindades, mis viib selleni, et hiline-ja peab omakorda ootama.

Näiteks võib olla juhtunud, et klient unustas oma aja ära. Uskuge, sellises si-tuatsioonis olev klient on teile väga tänulik, kui saab salongist kõne mitte ei avasta õhtul kodus, et on aja lihtsalt maha maga-nud.

teha osa sellest. Isegi kui see hilinemine ei löö ajagraafikut sassi, siis ei tohi sellist käitumist tä-helepanuta jätta, sest muidu venivad need hili-nemised järjest pikemaks.

Sugugi vale pole ka kliendile aega broneerides rõhutada, et ta jõuaks õigeaegselt, sest sellel päeval aega napib.

Tähtis ei ole alati mitte see, mida me kliendile ütleme, vaid see, kuidas me seda teeme. Rõhk on sel juhul alati toonil ja intonatsioonil. Roh-kem kui ühe korra olen kuulnud lugusid klien-tidelt, kes hilinedes on helistanud teenindajale küsimusega, kas tasub veel tulla või on vajalik kokku leppida uus aeg, ja kes tänu teenindaja nipsakale ning nähvavale toonile on otsustanud tema teenustest hoopiski loobuda.

Klientidel on iluteeninduses vägagi oluline roll ja neid tuleb hoida. Samas ei saa muutuda al-laheitlikuks ja lubada klientidel dikteerida sinu töörütmi ja heaolu. Ka hilineja on oluline ja va-jalik klient, kuid tema käitumist tuleb natuke ohjes hoida. Muuseas, see, kui klient järjest pi-kemalt hilineb, ei tähenda, et ta on pahatahtlik. Tihti ei saa ta arugi, et on midagi valesti teinud.

Olen kuulnud ka, et mõnikord nõutakse hiline-jalt trahvi, ehk, et ta peab hilinetud aja nii või teisiti kinni maksma. Asendamatuid inimesi ja ka iluteenindajaid ei ole olemas ja kui soovite klientidest lahti saada, siis on vähem närvesööv nad kohe kellegi teise juurde saata.

KLIENT SAABUB VAREMPeale hilinejate on olemas veel sellised kliendid, kes saabuvad varem. Mõni neist istub rahulikult, samas teine on vägagi kärsitu.

Kui klient hakkab oma varem kohalejõudmise-ga teenindajat segama, siis tuleb teenindajal teda suunata. Siinkohal tuleks talle seda öelda: “Sa jõudsid varem, palun istu seal ees kuni ma siin lõpetan.“

Häirida lasta ennast sellistest klientidest ei tohi. Oluline on, et iga klient, kes saabub salongi, saaks vääriliselt teenindatud. See käib ka varem kohalejõudnute kohta. Sellistel klientidel peab olema koht, kus oodata ja soovitav oleks neile pakkuda ka tegevust, näiteks ajakirjade ja kuu-ma joogi näol, aga töörütmi teise kliendi arvelt muuta ei tohi. Klient, kes ei leia oma kohta ja tunneb end seeläbi ebamugavalt, hakkab sega-ma ka teisi.

Kui teenindajat häirivad ootetoolil olevad klien-did, siis on variante kaks, kas tuleb sisustus üm-ber kujundada või peab teenindaja muutma oma mõttemustrit. Teenindaja kohuseks on teenindada klienti võimalikul parimal moel. Kui nüüd hakata ennast mõjutama sellest, et varem-tulnu peab ootama, siis kannatab ju hetkel tee-nindatav. Kui teenindaja pole eksinud, siis ei saa talle ka midagi ette heita.

TEKST: PIRET BÄRG / FOTO: SHUTTERSTOCK

Küsimused tekivad kliendil siis, kui teenuste taga on kirjas mitu hinda ja pole selgelt välja toodud, millal kehtib üks või teine hind.

Mõistetamatuks jäävad kohati ka teenuste ni-metused ja sisu. Spetsialistile võib tunduda, et tegemist on kõige igapäevasema teenusega, sa-mas leidub alati kliente, kes tulevad mõnda tee-nust esmakordselt saama ja vajavad selle osas lisaselgitust. Küsimusi võivad tekitada lihtsad nimed nagu vahatamine, epilatsioon, parafiin-maniküür, kulmude piiramine vms.

Veel üks oluline infovaldkond klientide jaoks on salongi meistrite pädevus. Seepärast otsib klient lisaks nimedele ka spetsialisti pädevusvaldkon-na kirjeldust ja infot kogemuste kohta. Ideaalne on, kui juurde on lisatud ka spetsialisti foto.

Kõik see infohulk on kliendi jaoks väga oluline, kuid muutub hetkega kasutuks, kui vajaliku info ülesleidmine osutub keeruliseks. Tulemuseks on see, et klient tüdineb ja loobub otsimisest.

Kodulehe kasutamise teeb lihtsaks, kui kõik lin-gid on kohe esilehel, puudub vajadus vajutada eelnevaid enter nuppe või linkide ja alalinkide rägastikus ekselda.

TELEFONITEENINDUSTelefon on suurepärane abivahend kliendile es-mamulje jätmiseks salongis pakutavast teenin-dusest. Sageli aga kipub just telefoniteenindus jääma ilmetumaks saaliteenindusest. Peamiseks põhjuseks on salongiesindaja napp suhtlus. Nii räägibki telefonis enamasti klient, kes kirjeldab oma soovi, küsib infot teenuse sisu ja võimalike sobivate aegade kohta, täpsustab ka teenuse hinda ja salongi aadressi.

Kui telefonisuhtluses vahetada küsimise aktiiv-suses rollid teenindaja ja kliendi vahel, muutub kõne koheselt kliendi jaoks mugavamaks.

“Teeninduse Teemant 2010/2011” konkurss on seekord lõpusirgele jõudnud. Järgmises Iluguru numbris avalikustame ka konkursi võitja, kuid seekord annan väikese tagasiside sellest, mida hindasid kliendid salongide teeninduses ning mida tasub veel täiendada. Usun, et siit leiab iga salongijuhataja väärt mõtteid, kuidas oma tee-nindust klientidele veelgi meeldivamaks lihvida.Tavaliselt käib iga klient, kes otsib endale sobi-vat salongi, läbi neli etappi:

Külastab salongi kodulehte, et saada sealt esmast infot teenuste, hindade ja tegijate kohta;Helistab salongi, et leppida kokku sobiv aeg ja vajadusel täpsustada pakutavaid võimalusi soovitud teenuse osas;Tulles salongi, suhtleb nii administraato-ri kui meistriga, et saada just seda, mida soovis;Salongis viibides vaatab ja kuulab kõike seda, mis toimub tema ümber.

Nii sai ka “Teeninduse Teemanti” konkursi käigus hinnatud kõiki neid teeninduse valdkondi eral-di: e-teenindus, telefoniteenindus, saaliteenin-dus ja visuaalne teenindus.

Toon siin ära kokkuvõtte neist mõtetest ja soo-vitustest, mida kliendid oma salongikülastuste järel jagasid.

KODULEHT EHK INTERNETITEENINDUSKodulehe headust hindab klient laias laastus läbi kolme kriteeriumi: kodulehe kujundus, info piisavus ja kasutamise lihtsus.

Üldjuhul on salongid kodulehe loomisele pan-nud palju rõhku. Tulemuseks on nauditav kujun-dus, mis tekitab huvi edasi uurida, kes on selle sümpaatse kodulehe taga.

Ka info teenuste kohta on olemas, kuid alati ei ole see üheselt arusaadav.

Kõik see infohulk on väga oluline kliendi jaoks, kuid muutub hetkega kasutuks, kui vajaliku info ülesleid-mine osutub keeruli-seks.

Spetsialistile võib tunduda, et tegemist on kõige igapäevasema teenusega, samas lei-dub alati kliente, kes tulevad mõnda teenust esmakordselt saama ja vajavad selle osas lisaselgitust.

Siit lihtne soovitus – tunne ise rohkem huvi kliendi ja tema soovide vastu, paku ise lahendu-si, korda üle oluline informatsioon, täna klienti ja anna teada, et oled tema tuleku üle rõõmus.

SAALITEENINDUSKõige enam võimalusi kliendile meeldivate elamuste pakkumiseks on salongis ja seda osa-takse üldjuhul ka teha. Silma torkab aga see, et head teenindust pakutakse kliendile alles siis, kui ta on protseduurilaua juures. Kontakti algus ja lõpp kipub ära vajuma, kuhu jäävad peami-sed kliendile mugavuse ja rahulolu loomise te-gevused.

Väga oluline kliendi jaoks on koostöö meistriga. Teenindus jääb puudulikuks, kui meister, saa-des teada, mida klient soovib, hakkab vaikides tegutsema. Klient, kes teemat ise ei valda, jääb teadmatusse, mida ja milleks temaga tehakse.

Parim viis hea kooskõla saavutamiseks on klien-diga rääkida – täpsusta üle kliendi soov, kirjelda võimalikke lahendusi, selgita töö käigus, mida teed, milliseid vahendeid selleks kasutad ning jaga kliendile soovitusi, kuidas ta saab iseseis-valt hooldust jätkata.

Selline pidev info edastamine hoiab kliendil olemise huvitavana, annab talle kindlustunde, et kõik liigub soovitud suunas, kasvatab kliendi teadlikkust hooldusvõimalustest ja huvi salon-gis pakutavate hooldusvahendite vastu.

VISUAALNE TEENINDUSLisaks suhtlusele mõjutab kogu keskkond klien-di emotsioone. Seepärast on kena näha, et sa-longides üha enam pannakse rõhku kujundu-sele. Ruumid ja töövahendid seatakse kliendile aina mugavamaks.

Siinjuures tasub meeles pidada, et ka teeninda-jate välimus, ruumis kostvad helid (teenindajate omavahelised vestlused, muusika jms) ja aroo-mid on arvestatavad mõjutajad kliendile mee-leolu loomiseks.

KOKKUVÕTVALTKODULEHT

Lisa juurde selgitused hindadele ja tee-nustele;Too välja meistrite nimed, nende töö-valdkond, kogemused ja foto;Muuda info leidmine lihtsaks – vähem alalinke.

TELEFONITEENINDUS

Telefonile vastates tutvusta ka ennast nimeliselt;Küsi ise rohkem, selgita enam, korda üle oluline info: broneeritud aeg ja meistri nimi;Täna klienti ja anna teada, et on tere- tulnud.

SAALITEENINDUS

Tervitamisel tutvusta ennast;Räägi, mida teed: mida plaanid teha, mida teed, milliseid vahendeid kasutad, mida soovitad koduseks hoolduseks;Küsi kliendi rahulolu kohta, paku välja uus hooldusaeg.

VISUAALNE TEENINDUS

Vali keskkonda sobiv muusika;Leppige meeskonnaga kokku ühtne riie-tusstiil;Hoidke puhtana ka pisemad pinnad (pis-tikupesa pealsed, lauajala nikerdused jms).

Piret BärgSuperviisor/ konsultant/ koolitaja ning konkursi “Teenindus Teemant” eestvedajapiret@teenindus.ee, taskutelefon 56 566 899

Väga oluline kliendi jaoks on koostöö meistriga. Teenindus jääb puudulikuks, kui meister, saades teada, mida klient soovib, hakkab vaikides tegut-sema.

Kätlin Leokin on Eesti iluajaloo uurimisega te-gelenud juba kuus aastat, spetsialiseerudes juuksemoele. 2009. aastal kaitses ta Eesti Kuns-tiakadeemias magistritööd “Naiste frisuur 1930. aastate Eestis ühiskonna peeglina”. Samuti on ta 2009. aasta maikuus toimunud näituse “Juukses on vägi” autor. Hetkel kirjutab iluajaloo teemalisi artikleid Ilugurusse, valmistab ette uut näitust ja tegeleb Eesti iluajaloo uurimise ja käsikirja ette-valmistamisega trükiks.

2009. aasta maikuus toimus Eduard Vilde muu-seumis siinkirjutaja poolt näitus “Juukses on vägi“. Näitus oli üks osa Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritööst ja valmis tänu headele inimestele, kes vastasid vanade juuksuritarviku-te kogumise üleskutsele mitmetes ajalehtedes. Sellest ajast peale on tasapisi erinevaid nii ko-dudes kui ka juuksuriärides kasutatud lokirulle, lokimasinaid, fööne, klambreid, mitmesuguseid pakendeid, fotosid jne kogusse juurde tulnud. Aeg on tänaseks küps uue näituse jaoks. Käes-oleva aasta sügisel on plaan korraldada näitus juuksemasinate ja –vahendite arengust ajas ja ruumis. Sellega seoses üleskutse teile, head lu-gejad - kas teil on kodus keldris-pööningul esi-mese vabariigi ja nõukogude ajast või ehk veel-gi varasemast perioodist või ka näiteks 1990. aastatest alles jäänud tänaseks kasutuna seisvat nö ilukraami, mille oleksite nõus ära andma tu-levase näituse jaoks? Või teate kedagi, kes teab kedagi, kellel on kodus midagi seesugust? Ilu- kraami all peame silmas nii lokirulle, juuksevõr-

autor elektrilokimasinaga

nõukogudeaegsed lokkimis-vahendid

meeste habemeajamistarvi-kud ja erinevad lokirullid

ke, kübaraid, parukaid, juuksenõelu, vanu käsi- või juuksurifööne, lokimasinaid (eriti teretulnud auru- ja poldiloki aparaadid), meeste habeme-ajamistarvikuid, erinevaid pakendeid (vanad kreemipurgid, parfüümipudelid, huulepulgad, ripsmetušid, juukselakid jne) ja kõike, mida nai-sed-mehed läbi aegade enda loomuliku ilu rõ-hutamiseks on kasutanud.

Käesoleval kogumiskampaanial on täita ka hoopis ambitsioonikam roll. Tänasel päeval on Eestis puudu muuseum, mis koguks ja säilitaks ainult iluteemalist materjali. Materjali säilitami-sest ainuüksi on vähe, tegeleda tuleb ka teadus-tööga ja suulise pärimuse kogumisega. Naiselik juukse- ja iluteemaline ajalugu on saanud teeni-matult vähe tähelepanu meestekeskses ajaloo-maailmas. Iluloo alast bakalaureuse- ja magist-ritööd kaitstes oli märgata nii mõnegi meessoo esindaja muigel suud säärase kergemeelse tee-mavaliku üle, aga tuleb tunnistada, et ilu vastu ei saa ka hallipäised lugupeetud professorid. Ajal, mil ajalootudengid tegelevad jätkuvalt Eesti Vabadussõja uurimisega, hoolimata juba ilmunud sadadest uurimustest, on aeg enam kui küps eesti naise ilu ajaloo talletamiseks meie lastele-lastelastele. Kutsun üles teid, head lu-gejad, saatma ka meenutusi enda minevikust, kuidas teie ise ilumaailmaga tutvust tegite või kuidas ja millega ema ja vanaema endid peegli ees kaunistasid. Teretulnud on ka humoorikad lood mitmesugustest äpardustest ja juhtumis-test endi ilusaks tegemisel.

Head lugejad, kirjutage aadressil katlin.leokin@gmail.com või helistage 55979562 või andke Iluguru toimetusele teada, kui teie kodudes on vana ilukraami seismas ja lepime kokku sellele järgitulemise. Perekonna reliikviate puhul on teretulnud ka laenutamise võimalus näituse tar-beks. Kutsun teid üles ka oma meenutusi kirja panema ja neid aadressile katlin.leokin@gmail.com saatma.

Lugupidamisega,Kätlin Leokin

mitmesugused masinad näitu-selt juukses on vägi eestiaegne juukseföön

ajaloomuuseumis. kui keegi teab, kust võiks leida sellise masina, on see teave eriti oodatud.

ILUTARVIKUTE KOGUMISKAMPAANIA üleskutse: kas keegi teab kedagi, kellel on midagi …

Uus väike ilusalong Räpinas, kus on nii solaa-rium ja töötavad nii maniküürijad, küünetehni-kud, juuksur ja kosmeetik ...Ühel päeval heliseb salongis telefon.Klient: “Tere päevast. Vabandage, kas te oskate palun mulle täpselt öelda, kas teie salongis on ka solaarium?“ Ta küsis seda nii viisakalt, et ma ei saanud ju vastata, et oodake palun üks hetk, uurin selle kohe välja või et küsin kolleegidelt ...

Heliseb jälle telefon. Klient: “Tere, kas te küüni ka parandate?“Mina: “Kus see küün siis asub, mida parandada oleks vaja?“ Peale hetkelist vaikust puhkesime mõlemad naerma. Edasi rääkisime juba küün-test.

Meesterahvas astub salongi ja küsib: “Tere, kas teil siin juuksur ka on?“Mina: “Jaa!“Meesterahvas: “Kas ta juukseid ka lõikab?“

Telefon heliseb ja helistajaks on tugevalt vene aktsendiga naine: “Tere, ma tahaks endale geel-küünlaid!“

Keskealine naine küsib administraatorilt, et kas maniküürija ka kohal on. Letist juhatatakse ta minu juurde ja naine kurdab oma muret: “Teate, mul on teismeline poeg ja meil on suur mure. Pidin juba ammu teie poole pöörduma, aga ei osanud kuidagi seda seletada. Pojal on näos suured punnid, kas te saaksite need kuidagi ära võtta?“

Klient vaatas veel salongis ringi, uuris hinnakir-ju ja küsis: “Ma tean, mis on maniküür, aga mis see pediküür on?“ Seletasin talle jalahooldusest ja ta pani pediküüri aja kirja. Kohale tulles kur-tis ta, et tal on aastaid jalatallad valutanud nii et hommikuti kõndida ei saa ja käib arsti juures süste saamas. Koos saime aru, et ta töötab seis-tes, tänu millele oli kandade nahk väga tugevalt parkinud ning valutas. Paari pediküüriga saime jalad korda. Ta tänas mind veel hiljem toidupoe järjekorras seistes ja imestas, et süste ei olegi enam vaja. Tore naine oli.

Hilinedes pea kümmekond minutit haaras kos-meetik kiirelt registreerimisraamatu, et saada

teada nime ning seeläbi alustada sõbralikku suhtlust. “Tere Katrin, palun tulge edasi ...“ Ker-gelt kohmetunud klient tõusebki püsti ja järg-neb kabinetti. Kuna klient on registreerinud en-nast sooduspakkumisel olevale protseduurile, otsustab kosmeetik aega kokku hoida ning jätta ära igasuguse liigse jutustamise. Kõik näibki su-juvat kuniks salongi siseneb naisterahvas ning vabandab hilinemist ja küsib, kas kosmeetik jõuab veel teda teenindada. Selgus, et mõlema kliendi nimi oli Katrin. Esimene ootas aga lihtsalt võimalust aeg kinni panna, aga kui kohe kutsuti, siis...

Säravatel üheksakümnendatel otsustas üks juuksur töökohta vahetada. Ülemusele see mui-dugi ei meeldinud. Et tema jutul oleks mõju, asetas ta igaks juhuks lauaservale ka püstoli. Eks juuksurid ole ajast aega kahtlane kamp olnud. Muude ähvarduste seas lubas boss ka seda, et Eestis see juuksur enam tööd ei saa. Sai küll ja tänaseks on ta edukas salongiomanik.

Milleks igasugused karjäärivestlused, kui osku-sed ja võimed on inimesele näkku kirjutatud! Sellise uskumuse jõudu sai tunda üks noor juuk-sur, kellele teatati esimesel päeval, et kuna ta on lühikest kasvu, siis saab temast lastejuuksur. Hu-vitav, mida oleks pakutud ülipikale juuksurile?

OOTAME PÕNEVUSEGA TEIE KIRJU!KUI SUL ON ... :• LAHE VÕI ÕPETLIK LUGU OMA SALONGIELUST; • KÜSIMUS TEENINDAMISE, TEENINDUSE VÕI SUHTLEMISE KOHTA; • IDEE, KUIDAS AJAKIRJA PAREMAKS MUUTA;• TEEMA, MILLEST SOOVIKSID ROHKEM LUGEDA;• UUDIS VÕI ETTEVÕTMINE, MIDA SOOVIKSID TEISTEGA JAGADA;• VEEL MIDAGI MEIE JAOKS KASULIKKU, MIDA SIIN NIMEKIRJAS POLNUD,

... siis anna meile sellest märku meiliaadressil admin@iluguru.ee

KÕIK KIRJA SAATJAD OSALEVAD LOOSIMISES. SEEKORD NAERA-TAS FORTUUNA ÜHELE LÕUNA EESTI VÄIKELINNA SALONGILE. PALJU ÕNNE JA VÕTAME ÜHENDUST!

Erinevaid just nahal pikemalt püsivaid taimseid pigmente on läänemaailmas teada üsna vähe ning need pärinevad erinevatest kultuuridest. Kasutagem selle tähistamiseks sõna toonima (stain). Toonijate värvipigment tungib marras-naha pealmise kihi, keratiniseerunud rakkudest koosneva sarvkihi sisse, oksüdeerub seal ning värv kaob kehalt koos irduvate naharakkudega. Olenevalt kasutatud taimest kestab kujutis na-hal paarist päevast mitme nädalani. Sageli on traditsioonilistes kultuurides nende tehnikate puhul tähistav sündmus ja kehale kantud märk omavahel seotud: rituaal või sündmus kestab senikaua kuniks on selle osalejatele märgid näha. Kui nahalt on kadunud muster, siis on ka tähistatav sündmus läbi ning naastakse taas ar-giellu. Lisaks rituaalsele kasutusele on toonimi-sel ka puhtpraktilisi eesmärke: naha tugevdami-ne, ravimine, päikeseblokaator, putukatõrje jne. Toonimist kasutatavad nii mehed kui naised.

Henna on olnud kõige püsivamalt kasutusel ning praegu jõuliselt taastulekul. Sarnast renes-sanssi teevad lääne ühiskonnas praegu indigo ja jagua. Kõik kolm taime on läänemaailma nö tarbivas teadvuses asetatud “ajutiste tätoveerin-gute” rolli.

HENNA

Henna (Lawsonia inermis) on ikka ja alati ja ai-nult pruuni värvi. Henna kasvab peamiselt lä-histroopilises ja troopilises kliimavööndis, tahab kuuma ja kuiva kliimat ning on nii juukse- kui ka nahahoolduse ja ka nahakaunistamise taimena tuntud eelkõige Põhja-Aafrikas, Lähias-Idas ja Indias. Looduslikult henna mujal ei kasva, kuid heki ja ilutaimena on see nüüd rännanud ka Ameerikasse ja mujale. Peaaegu 95% henna-saagist läheb juuksevärvideks ning juuste vär-vimiseks mõeldud henna värvisisaldus on üsna

madal. Nahamaalingute hennaks kasutatakse alla 10% saagist ning see henna on oluliselt parema jahvatatuse, sõelutusega ning sisaldab palju rohkem värvainet. Nahamaalingu henna-ga võib alati juukseid värvida, kuid juuksehen-naga hennamaalinguid teha ei saa. Henna ta-hab värvi vallandamiseks happelist keskkonda, reeglina kasutatakse selleks sidrunimahla, aega kulub värvimiseks olenevalt hennast 6-12 tundi. Nahale kantult imendub värvaine naha pindmi-sesse kihti ning seejärel oksüdeerub keratiinis veel kuni 48 tundi. Selle pärast ongi hennata-tud nahk alguses peale pasta mahakoorumist oranžikas ning muutub tumepruuniks alles üle-järgmisel päeval. Henna värvib hästi parkunud, higinäärmetega, kuid rasunäärmeteta nahka – labakätel ja -jalgadel võib hea henna anda mõneks ajaks tõesti mustjaspruuni tulemuse, kuid mujal kehal ei lähe henna kunagi nii tume-daks. Käsivartel, säärtel ja mujal kehal jääb hen-

TEKST: KATRIN ALEKAND / FOTOD: SXC.HU

Stain

Henna on olnud kõige püsivamalt kasutusel ning praegu jõuliselt taastulekul.

na pigem piimašokolaadi karva. Henna on ka füüsikaline päikeseblokaator, nii et suvel rannas endale midagi teha lastes või hennamaalinguga solaariumisse minnes oleks hea meeles pidada, et henna mahakulumise järel jääb peale päevi-tamist sellele kohale heledam maalingu kujutis, mis kestab senikaua nagu päevituski.

Väga sageli soovivad inimesed, et henna ikkagi oleks must, mis ei ole keemiliselt võimalik. Sel-lest, mis asi on nn must henna tegelikult ja mida selle kasutamine nahal endaga kaasa toob, võib lugeda Iluguru varasemast numbrist.

INDIGO

Sinise värvi molekul, mida leiab indigost (In-digoferia tinctori), on keemiliselt identne selle sinise värviga, mida kasutasid muistsed britid, täpsemalt piktid, kuid allikas on erinev. Piktid kasutasid sinejuurt ehk sinerõigast (Isatis tincto-ria, ingl k. woad). Vastupidiselt hennale toimub indigo oksüdeerumine peaaegu koheselt ning värv vajab aluselist või neutraalset keskkonda – toasoe vesi sobib väga hästi. Indigo molekul on oluliselt suurem kui hennatanniinhappe oma ning see jääb naha pealmistesse pindadesse. Kord juba nahale kantud, toonib indigo pinda momentaalselt, kujutis kestab ihul 3-5 päeva, värviseks saanud ihukarvad on taevakarva si-nakad paar nädalat. Briti saartelt, piktidelt, on roomlaste kaudu teada, et sealsed sõjamehed võõpasid oma keha enne lahingut siniseks – Julius Ceasari Gallia sõjaretke tekstist leiab kin-nituse, et “Kõik britid värvivad end klaasiga, mis annab sinist värvi”. Muidugi on siin tegemist kaunis ebatäpse üldistusega, kuid selline kirjel-dus annab aimu sellest, et sinejuure kasutami-ne oli Briti saartel kaunis levinud. Eksitus klaasi kasutamise kohta tuleneb sellest, et sinejuurest ekstraheeritud sinine pigment meenutas es-mapilgul tõesti klaaspärlit. Sinejuurest sinine pigmendi saamine nõuab taime fermenteeri-mist ning see pidada teadjamate inimeste sõnul vedelas olekus ja suurtes kogustes lehkama se-dasi, nagu kasutaks kari kasse mädanemaläinud kapsakasti käimlana ning keegi ei ole seda juba kaks nädalat välja viinud. Samas on värv pulbri-na ka väga väikestest kogustest väga intensiiv-ne ja seetõttu kasutati seda väikeste pressitud kuulikestena, mida vajadusel vedelikku pudista-ti ning saadud tõmmisega nahka võõbati.

Vahel uuritakse, et kui hennale indigot sisse se-gada, kas siis saab musta värvi või läheb henna tumedamaks? Kahjuks mitte – indigo lisamine

hennapastale rikub henna lihtsalt ära. Indigo tehnika on hoopis teistsugune – see kantakse puhtale pestud nahale nagu akvarellvärv ning seejärel pestakse maha. Värvi pealekandmist ja mahapesemist tehakse 2-3 korda, siis on in-digo saavutanud oma maksimumtumeduse. Nahamaalingute jaoks mõeldud indigo ei ole see taimne pulber, millega juukseid värvitakse. Nahamaalingu indigo on fermenteeritud indi-golehtede tõmmisest saadud pulber. Tehniliselt meenutab selle pulbri tegemine pigem lahustu-va kohvi tegemist.

JAGUA

Omamoodi nähtus, millega hetkel püütakse asendada PPD-“musta hennat” on jagua (Ge-nipa americana). Lõuna-Ameerikast pärit taime kasvatatakse peamiselt selle viljade pärast, kuid taime viljadest pressitud mahlal on ka kergelt kootav toime ning see annab nahale kandes peaaegu musta tooni, mis kestab umbes kaks, harva ka kuni kolm nädalat. Lõuna-Ameerika in-diaanlastel kasutasid sõdalased seda lahingusse minnes kehakaunistuste tegemiseks ning ilm-selt võib näha osalist jagua kasutamist ka Mel Gibsoni filmis „Apokalüpsis“. Kõik kujundid nen-

Väga sageli soovivad inimesed, et henna ikkagi oleks must, mis ei ole keemiliselt võimalik. Sellest, mis asi on nn must henna tegelikult ja mida selle kasu-tamine nahal endaga kaasa toob, võib luge-da Iluguru varasemast numbrist.

de nahal ei olnud tegelikult tätoveeringud, vaid esines ka jagua kasutamist. Jaguat müüakse nüüdseks ka kommertslikult ning just “ajutiste tätoveeringute” kontekstis, kuid usaldusväärse-te edasimüüjate võrgustikku ei ole minu and-metel välja kujunenud ning oht taimse mahla asemel sünteetilist keemiat saada on üsna suur. Üks küsitavus on ilmselt ka selles, et traditsioo-nilises kultuuris kasutatav jagua mahl on tege-likult väga kiiresti riknev ning selle tarnimine ei ole kerge ettevõtmine. Nii nagu henna valmis-pastadegagi (20-kraadise temperatuuri juures säilib henna umbes nädala), mis tulevad posti-ga tont-teab-kustkohast, võivad seista kuumas nädalaid ja ikka värvivad, nii on ka jagua säilita-misel ja sellisel kommertslikul müügil ja kasuta-misel hulk küsitavusi, millele vastust leida ei ole kerge. Jagua on reeglina müügil hermeetiliselt suletud tuubides, tegemist on kergelt sültja või geelja vedelikuga, mida kantakse nahale kas J-pudelist, pintsli või tikukesega. Värv jäetakse nahale kuni kaheks tunniks ja seejärel eemalda-takse ning loputatakse nahk. Jagua kujutis on nahal reeglina ka sinakashalli või hallika tooni-nüansiga, ehedat musta ei ole kohanud. Kuid kui võrdluseks on tätoveering, siis näeb jagua ilmselgelt rohkem selle moodi välja.

KHIDAB

Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas võib kohata ka sel-list nähtust nagu khidab. Tegemist on Jeemenist pärit tušilaadse nahakaunistamise vahendiga, mille tegemiseks kasutatakse väga erinevaid aineid, mis võivad kõik olla väga tugevad ärrita-jad. Aga – nagu jagua ja valmis hennapastadegi puhul - on ka siin põhimure see, et toimeainete loetelu on kas keeruline või täiesti võimatu saa-da. Khidabi puhul kinnitatakse, et see on iidne, traditsiooniline ja kosmeetikas kasutatav, aga mida see sisaldab, ei oska keegi öelda. Süsi, am-mooniumisoolad, vaskoksiid – need on mõned teada ained. Khidab kantakse nahale, jäetakse sinna mõneks ajaks ning seda soovitatakse mit-te maha pesta.

TURMERIK/KURKUM

Turmerik/kurkum on siiani kasutusel India pul-matseremooniates – olenevalt pulbriga sega-tavast vedelikust, saab sellega nahale kollaseid (veega) ning punaseid (laimimahl) toone, mis kestavad paar päeva.

Toonitud tehnikatega kaeti erinevaid piir- kondi – henna jääb hästi nahale, milles puudu-

vad rasunäärmed, mis on soe ning mille loomu-lik melaniinitase on kõrge – traditsiooniliselt on need olnud (laba)käed ja jalad. Henna meditsii-nilistest omadustest tulenevalt on nendel piir-kondadel kasutamine olnud ka puhtpraktiline vajadus. Indigoga kaeti nägu ja ülakeha, prae-guses kasutustraditsioonis kantakse seda samu-ti igale poole, vastavalt soovile. Indigo toonib hästi nahka, mis on kuiv ja mille melaniinitase on madal. Mida valgem ja vähem päevituv ihu, seda paremini indigo peale jääb. Jaguat kasutati samuti üle kogu keha, lisaks kootavale toimele olevat sel ka putukaid peletav ja putukaham-mustusi parandav toime.

Kui henna puhul on teada, et allergeenideks pastas võivad olla kas tsitruseliste mahl või ee-terlikud õlid, väga harva henna ise, siis indigo ja jagua on ained, mida lastele kindlasti teha ei soovitaks. Õppinud hennategija teab täpselt, millega ta töötab ning tunneb oma ainet. Igasu-gune allergeensus on viidud miinimumini. Indi-go segatakse kokku samuti vahetult enne kasu-tamist ja tõmmis säilib kuuma ilmaga 1-2 tundi. See on üle keskmise tugev aluseline vedelik ning seda ei soovitata jätta nahale kauemaks kui 10-20 minutiks. Indigo tehnika on vägagi veenõudlik ja määriv ning seetõttu, ilmselt õn-nek, ei saa sellest laatade ja massiürituste me-nukit. Jagua puhul on lühikese läänes kasutusel olnud aja kohta teada vägagi palju ärritusjuhtu-meid. Võimalik, et asi ei ole tegelikult jaguas kui taimes või taimses vahendis, vaid ainetes, mida lisatakse geelile, et see kauem säiliks. Igal juhul ei söandaks ma seda soovitada tundliku nahaga inimestele ja lastele teha lasta.

Õppinud hennategija teab täpselt, millega ta töötab ning tunneb oma ainet. Igasugune allergeen-sus on viidud miinimu-mini.

Üheks mitte just tihti mainitud allergiatekitajaks püsi-värvides on lõhnaained. SENSIDO professionaalne juuk-sevärv, fimalt SIM SENSITIVE, on aga lõhnaainete vaba ja sündinud oma ala parimate juuksurite ja keemikute koostööna.

Tegemist on meie põhjanaabrite loodud juuksevärviga, mille puhul on arvestatud just selles piirkonnas elavate inimeste juuste eripära.

SENSIDO professionaalsed juuksevärvid sisaldavad unikaalset SOCS süstee-mi, mis hoiab värvi oksü-datsiooni protsessi kont-rolli all tagades nii särava ja kauakestva tulemuse, mis katab perfektselt ka halle juukseid. Värvi on ka väga kerge kokku segada ja ka ühtlaselt peale kan-da.

Värviprotsessi käivitajaks ehk juukse nn avajaks värvipigmentidele sisal-dab see professionaalne püsivärv ammoniaaki. Kõigile, kelle jaoks vii-mane komponent hirmuäratav tundub, tuleb aga meelde tuletada, et korralikus professionaalses värvis on riskantsete komponentide sisaldus viidud miini-mumi ehk siis koguseni, mis on täpselt vajalik üles-ande täitmiseks. Nagu eelnevalt öeldud, ei sisalda SENSIDO professionaalne püsivärv lõhnaaineid, mis sageli on tarbija tervisele ohtlikumadki kui teised värvi-des kasutatavad komponendid.

Värvikaardilt leiab rikkaliku valiku nii külmi kui ka pas-telseid toone. Samuti on olemas nn mix toonid, mille-ga saab anda omapärast sära blondeeritud salkudele, neutraliseerida mittesoovitud värvitooni ning kasutada ka otsevärvina, kuid sellel juhul püsib tulemus 6-8 pesu. Peale ühe erandi, milleks on sinine toon, ei oma mix too-nid oksüdeerivaid värvipigmente.

Värvimise aja lõppedes pestakse värv maha sooja veega emulgeerides. Tavapäraselt kasutatkse ka spetsiaalset

värvitud juustele mõeldud shampooni ja tulemuse neut-raliseerimiseks värvitud juustele mõeldud palsamit.

Selleks, et SENSIDO juuksevärv püsiks veelgi kauem ja peaks vastu tihedale peapesule ja pikkadele basseini- kilomeetritele, saab klient kaasa osta COLOR PLUS valmisvärvi.

Peale kauni tooni sisaldab see COLOR PLUS valmisvärv ka rikkalikult hooldusaineid. Ideaalne kõigile, kes peavad lugu säravast värvitoonist või kelle juuksestruktuuri iseärasused ei hoia värvi- pigmenti enam juukses kinni.

COLOR PLUS valmisvärv sobib ka juuste tooni värskendamiseks peale keemilist lokki ning sa-muti on teda hea kasutada eelpigmenteerijana.

COLOR PLUS valmisvärv nagu SENSIDO püsi-värvgi on lõhnaainete vaba. Selle omadusega on maandatud üks sagedamini juuste värvimisega kaasnev allergia – ja terviserisk.

RNR SIM OÜTel 669 6781, 52 90 223www.sim.fi

SIM SENSITIVE esindusalongNarva mnt 7D, Tallinn www.simsalong.ee

Levinud nimetust külmavillid või siis ohatis kan-nab ametlikku nimetust viirus Herpes Simplex. Sellist viirust esineb kahte liiki, esimene ehk HSV1 näitab ennast vööst üleval pool, teine HSV2 aga vööst allapoole jäävas piirkonnas. Viimane kannab ka nimetust genitaalherpest ja üldjuhul ei kaasne sellega villilist löövet.

Meie keskendume seekord HSV1 viirusele. See on haigus, mis avaldub villilise lööbena huultel, näol, silmadel, suu ja nina limaskestadel. Peale oraalsete haiguste võib HSV-1 põhjustada ka silma sarvkesta põletikke (oftalmoherpest), mis viib sarvkesta tumenemiseni või nägemise kao-tuseni. Võimalikud on ka herpesest põhjustatud meningiidid, entsefaliidid, üldine vireemia.

HSV1 on viirus, millest pääsenuks võivad end nimetada vähesed. See tähendab, et kui korra elus on see viirus endast märku andnud, võib see juhtuda edaspidigi. Õnneks on aga viiruse-kandjate hulk tunduvalt suurem nendest, kes nähtavalt kannatavad selle all.

KUIDAS SEE VIIRUS NAKKAB?

Nakatumine viirusega toimub kokkupuutel vii-rusekandja kehavedelikega läbi limaskestade või siis läbi vigastatud naha. Headeks viiruse edasikandjateks on ka lusikad, käterätid, huule-pulgad jms. Viiruse aktiveerumise korral on väga oluline ka kätehügieen, sest nakatada võib ka iseennast ehk siis oma keha teisi piirkondi.

KUIDAS SEE VIIRUS VÄLJA NÄEB?

Viiruse tekitatud villid asuvad kobaratena ning kui koheselt ei alustata ravi, läbitaske viis etappi ja seda nädala kuni pooleteise jooksul.

Esimeses etapis tuntakse kipitust ja kihelust ning umbes kahe päeva pärast on nähtavad ka villid. Umbes nelja päeva pärast hakkavad villid lõhkema ning visuaalselt on viirus näol näha pu-

TEKST: AGNES JAANI / FOTO: SHUTTERSTOCK

netava haavandina. See etapp on viirusekandja-le kõige valulikum ning samuti on herpes selles etapis ka kõige nakkavam. Järgnevalt hakkavad villid kuivama ning neile tekivad koorikud. Villi-de paranemisega kaasneb ka sügelus ning sel-lega seoses kratsitakse villid tihti katki ning pa-ranemine pikeneb. Täielik paranemine toimub viimases etapis ning kuigi villidele on moodus-tunud mitu koorikud, mis on sealt ka maha krat-situd, ei jäta ohatist endast armi.

Klassikaline herpese avaldumise koht on huulte piirkond, kuid see võib levida ka mujale, nagu näiteks suu sisepiirkonda.

Mõnikord võib esineda herpeetiline ekseem, punetavale turses nahale tekivad häguse või ve-rise sisuga villikesed, millega kaasneb ka tugev leemendus ja koorikud. Siia juurde kuulub ka palavik ning halb enesetunne. Rasketel juhtudel kaasneb siseorganite kahjustus ja mädapõletik.Suu limaskestal võivad esineda ka villid ja haa-vandid, mis ei ole seotud HSV1 viirusega. Nende täpne tekkepõhjus ei ole teada, aga esile võivad selle kutsuda mitmesugused ärritused suus. Ärritajateks võivad olla mõningad toiduained, vigastused suus või ka ebapiisav suuhügieen. Samuti võivad rolli mängida raua, foolhappe, B-vitamiini puudus ning hormonaalsed tasakaalu-häired. Soodumus aftide tekkeks on päritav.

Tavaliselt paranevad aftid iseeneseslikult 7-10 päevaga. Raskema aftoosi korral (üle 1 cm haa-vandid) tuleks ikkagi pöörduda arsti poole, kes vajadusel määrab lisaks kortisooni ravikuuri.

MIKS SEE TÜÜTU VIIRUS SIIS AKTIVEERUB?

Selleks, et HSV1 endast märku annaks villilise lööbe näol, tuleb kehas peituv viirus aktiveerida. Passiivses olekus viirusealged “puhkavad“ ena-masti närvikudedes ning aktiveerumise korral liiguvad viiruseosakesed närvikiude mööda na-hapiirkonda, kus tekib villiline ohatis. Enamasti

Nakatumine viirusega toimub kokkupuutel viirusekandja kehave-delikega läbi limas-kestade või siis läbi vigastatud naha.

Nimi külmavill viitab, et tegu on millegagi, mis näitab ennast miinustemperatuuride saabudes.

tekivad külmavillid ühes samas piirkonnas, sest selles piirkonnas lõpevad mingi kindla närvi lõpmed.

Nimi külmavill viitab, et tegu on millegagi, mis näitab ennast miinustemperatuuride saabudes. Selles on ka omajagu tõtt, sest viirus aktiveerub kui tema kandja immuunsussüsteem nõrgeneb. Viimase põhjuseks võib olla stress, väsimus, külmetus, naha traumad ja lõhenemine kui ka huulte kahjustus, mis tekkinud tänu päikesekiir-gusele. Paljude viirusekandjate puhul avaldub ohatis aga just päikesekiirguse toimel.

Lastel on esimene haigestumine nii umbes 1-5-aastaselt ning see avaldub palaviku, halva enesetunde ning põletikuna igemetel ja suu limaskestal. Sellega seoses on häiritud nii söö-mine kui joomine. Kuigi palavik taandub 3-4 päeva jooksul, põetakse viirust siiski tervelt kaks nädalat.

KUIDAS RAVIDA ?

Herpese puhul on apteegi käsimüügis saada-val mitmesuguseid paikseid ravimeid ehk siis kreeme ja geele. Kõige efektiivsemad on nad muidugi siis, kui ravi alustada kohe esimeste sümptomite tekkimisel. Raskematel juhtudel kasutatakse ka mitmesuguseid viirusevastaseid ravimeid.

Kuna viirus jääb inimese organismi püsima kogu tema elu ajaks, siis pole võimalik teda sealt välja ravida, kuid on võimalik leevendada tema aktiveerumise kulgu. Viimased siis rahustavad, kuivatavad ja piiravad tema levikut.

Rahvameditsiin pakub aga välja ka mitmesugu-seid retsepte, nagu näiteks:• Hambapasta abil villide kuivatamine;• Tundliku koha määrimine oma kõrvavaiguga;• Hõõrumine jääga;• Teekotti sirimine villile, sest tee sisaldab anti- viiruslikke omadusi;• Määrimine vaseliini või astelpajuõliga piir- konna pehmendamiseks ;• C-vitamiin;• Viinaga tupsutamine. Sellist ravimit, mis selle „tüütu kaunistuse“ täie-likult organismist eemaldaks, pole kahjuks veel avastatud. Ometigi saab inimene ta nii-öelda maha vaigistada, hoides oma immuunsus- süteemi tugeva ning alustades raviga kohe, kui viirus endast märku annab.

Kümmekond aastat tagasi nimetati valgeks sur-maks kord suhkrut siis jälle soola. Tänaseks on õnneks jõutud selgusele, et kõik oleneb ikkagi konkreetse toote olemusest ja ka selle tarbimise hulgast.

SOOL JA INIMESE ORGANISM

Keskmiselt vajab inimene ca 5 g ehk 1 triiki tee-lusikatäit soola ööpäevas. Piisav ja tasakaalus-tatud soolasisaldus organismis on normaalse ainevahetuse, seedimise, ensüümide toimimise ning hea enesetunde aluseks.

Soolas sisalduv naatriumi on organismile vajalik nii närviimpulsside edastamiseks, lihaste tööks kui ka vedelikutasakaalu ja osmootse rõhu re-guleerimiseks. Klooril on oluline roll seedimis- ja hingamistegevusel. Soola leidub ka koevedeli-kus ja luudes. Inimese veri on nagu merevesigi elektrit juhtiv soolalahus, ja ka õnnetusjuhtumi-te puhul süstitakse kannatanule kõigepealt vee-ni soolalahust, et säiliks elektrivool. Muuseas, soola elektrijuhtivus on seotud ka mõtlemise ja tegutsemisega.

Mürkide ja kahjulike ainete vastu võitleb orga-nism neid vedelikes lahustades. See on ka põh-juseks, miks soola ületarbimine ajab jooma. Kui organismil ei õnnestu aga naatriumit lahustada, siis koguneb see kristallidena luudesse ja lihas-tesse.

SOOL VANNIS

Meresoola saadakse merevee aurutamisel spet-siaalsetes vannides või tiikides päikeseenergia toimel. Seejärel soola ladestus kogutakse, vaja-dusel ka sõelutakse, peenestatakse ja pakenda-takse. Soolal on suured ja ebaühtlased kristallid. Meresoolas on 84 elementi, mineraalained ja

mikroelemendid on selles inimorganismile täp-selt sobivas õiges tasakaalus.

Vannisoolades on meresool peamiseks koostis-osaks, kuid mitte ainukeseks, sest kasutatakse ka keedusoola ja Himaalaja kristallsoola. Vannisoo-la mõju ja omadused sõltuvad suures osas sel-lest, milliseid mineraale ja toimeaineid on sinna veel lisatud. Viimaste hulgas on ka lõhnaained, õlid, värvained, kihisemist ja vahtu tekitavad komponendid. Muuseas juba 2700 eKr oli juba kasutusel mitmesuguseid erinevaid asju, mis põhinesid erinevatel sooladel.

Üheks vannisoola põhikomponendiks on epso-mi sool ehk magneesiumsulfaat, mille koostise-aineteks on magneesium, hapnik ja väävel.

Magneesium reguleerib lihaste tööd, energia tootmist, kahjulike mürkide väljaviimist ning ka ensüümide aktiivsust. Magneesiumi imendub ka läbi naha vereringesse, suurendades nii mag-neesiumi sisaldust veres. Epsomi soola kasulik-kusena on märgitud auväärne hulk omadusi, alates stressi vähendamisest, põletike ja paiste-tuste alandamisest kuni vererõhu alandamise-ni. Tihti on tänapäeval inimestel magneesiumi puudus ning see on ka aluseks paljudele tervi-seprobleemidele.

Soolavann aitab ka nahahaiguste puhul, nagu näiteks lööve, ekseem ja dermatiit, ning nor-maliseerib vee ja soola tasakaalu organismis ja alandab turseid. Soolaga saab teha ravivaid kompresse häälepaelte ja lihaste traumade pu-hul ning loomulikult võidelda külmetusega.

Kuum soolavann on omal kohal ka tselluliidira-vis, sest ergutab ainevahetust ning lümfitege-vust. Samas soolavannid on vastunäidustatud järgmiste haigusseisundite korral nagu südame

Inimese veri on nagu merevesigi elektrit juhtiv soolalahus, ja ka õnnetusjuhtu-mite puhul süstitakse kannatanule kõigepealt veeni soolalahust, et säiliks elektrivool.

Kuum soolavann on omal kohal ka tselluliidiravis, sest ergutab ainevahetust ning lümfitegevust.

TEKST: AGNES JAANI / FOTO: SHUTTERSTOCK

isheemiatõbi, südame rütmihäired, kolmanda astme hüpertoonia, krooniline hepatiit, broomi-ühendite talumatus, mõni endokrinoloogiline või onkoloogiline haigus.

SOOL KOSMEETIKAS

Paljud inimesed on täheldanud, et juba viibi-mine mere ääres mõjub leevendavalt mitme-sugustele nahahaigustele kui ka enesetundele. Põhjus on lihtsalt selles, et meri sisaldab mitme- suguseid mineraale, mida meie keha hädasti vajab. Mineraalide koostise ning bioelektrooni-liste omaduste tõttu taastab meresool organis-mi happe/aluse tasakaalu, parandab seedimist, leevendab allergiaid ning aitab jagu saada na-hahaigustest.

Surnumere soola mineraaliderikas koostis teeb ta sobivaks nii tõsiste nahahaiguste raviks kui ka tavapäraseks nahahoolduseks. Surnumere vesi on kümme korda suurema soolasisalduse-ga kui tavapärane merevesi. Vesi on tihedam ja võimaldab kehal hõljuda ilma põhja vajumata. Viimast kasutatakse lausa teraapiana, mida saab teha vastavas seadmes ning mida kutsutakse floating. Surnumere koostise erinevus tavalisest mereveest varieerub vastavalt aastaajale, sa-demete hulgale, sügavusele ja temperatuurile.Samas tavaline merevesi koosneb 97% ulatuses naatriumkloriidist, Surnumeres on seda ainult 12-18%.

Teaduslikult on tõestatud, et Surnumere soola regulaarne kasutamine ravib selliseid nahahai-gusi nagu psoriaas ja akne. Üheks põhjuseks peetakse seal sisalduvat magneesiumit, mis mõ-jub nahale niisutavalt ja põletikku vähendavalt. Samuti on Surnumere sool näidanud häid tu-lemusi seisundite nagu reumatoidartriidi, pso-riaatilise artriidi ja osteoartroosi leevendamisel. Tänu suurele bromiidi ja magneesiumi sisaldu-sele saab leevendada ka allerilisi reaktsioone. Uurides Surnumere soola osa vananemisvas-taste ilmingute võitlemisel, on saadud tulemusi, mis viitavad kuni 40% kortsude vähenemisele.

Merevee ja soolade kasutamine nii raviks kui kosmeetikas on laialt levinud ning omab ka posi- tiivset tagasisidet. Samas on tehtud ka uurin- guid, mis peavad eduka teraapilise toime alu-seks osmolaalsust, mitte komponentide oma-dusi. Nii mõnedki uuringud on näidanud, et mõnede komponentide üksikmõju ei erine samale seisundile tehtud jaheda vee mõjust. Samas ei ole sellel väitel laiapõhjalist teadus-

Surnumere koostise erinevus tavalisest mereveest varieerub vastavalt aastaajale, sademete hulgale, sü-gavusele ja tempera-tuurile. Samas tavaline merevesi koosneb 97% ulatuses naatriumklo-riidist, Surnumeres on seda ainult 12-18%.

likku alust ning samuti on täpselt välja selgita-mata, kas merevee ja soolade head omadused tulenevad mõnest kindlast komponendist või kõikide komponentide koosmõjust.

SOOLA VÄGI

Teadjad inimesed soovitavad mitte ükskõikselt suhtuda soola omadusse asju endasse ime-da. On ju teada, et punasele veiniplekile soola peale raputades imeb see märjukese endasse. Samamoodi pidavat sool imema endasse ka energiaid. See tähendab siis, et sool sobib ka ruumide puhastamiseks ebasoovitavast ener-giast. Ja kui nüüd hästi meenutada, siis vana-emade ravikapis oli ka ju nipp, kus põletikulisele kohale asetati soolakott, mis põletiku endasse imes. Oluline on aga see, et sellise töö teinud soola rohkem ei kasutataks ja see saadetaks kõige mineva teele. Nii et sool suudab teha ka õnnelikuks!

Algologie on professionaalne kosmeetiline liin, mille põhiliseks aktiivseks komponendiks on merevetikate ja mereandide eks- traktid ja biotehnoloogilised produktid.

Algologie filosoofial on igakülgne mõju inimorganismile, seal-hulgas mitte ainult naha hoolduseks, vaid ka organismi siseprob-leemide lahendamisel.

Naturaalsed kosmeetilised vahendid mõjuvad Teie näo ja keha nahale, võimaldavad säilitada Teie ilu ja noorust.

Ootame Teid!

Couleur Caramel sai alguse kahe prantsuse mehe unistu-sest. Cédric Ferreolil ja David Reccolel oli pikaajaline ko-gemus ja teadmistepagas nii kosmeetikatööstusest kui ka ärivallast ning koos soovisid nad luua firma, mille kõi-kidel osalistel – nii töötajatel kui ka klientidel – on ühine eesmärk. See on tulevik, meie, inimkonna ja Maa tulevik.

Et muuta maailma, tuleb muuta mõtteviisi ja tõsta kõiki-de turuosaliste vastustundlikkust. Tuleb omada tarkust, mitte ülemäära väärtustada tasuvust ega lubada möön-dusi kvaliteedi arvelt. Otsuseid vastu võttes tuleb alati mõelda ka homsele ning rakendada säästva arengu põ-himõtteid ka igapäevaelus.

Nii loodigi looduskosmeetikafirma Nature Cos, mille edu aluseks on strateegiline lähenemine sellistele teemadele nagu inimeste juhtimine, ühiskondlikud suhted, innovat-sioon, kasumlikkus, keskkonnateadvus, kvaliteet, teave, läbipaistvus ja pühendumine. Ettevõte on seadnud en-dale väga kõrged eesmärgid, mis tuginevad tervetele eluväärtustele ja otsib aina uusi ja uusi võimalusi nende väärtuste kohaldamiseks.

Prantsusmaal 2003. aastal asutatud firma lipulaev Couleur Caramel on tänaseks jõudnud üle 2250 müü-gipunkti üle maailma: ilusalongidesse, spaadesse ja pa-rimatesse looduskosmeetikapoodidesse. 2008. aasta oktoobris avati Pariisis ka kaks Couleur Carameli esindus-poodi – Maquillage Caffe. Alates eelmise aasta oktoobrist on Couleur Caramel esindatud ka Eestis.

Couleur Carameli inspireeriv ja originaalne ilukontsept-sioon ühendab toodete naturaalsed koostisosad nüüdis-aegse tehnoloogiaga saades tulemuseks kõrge pigmen-disisalduse ja kvaliteediga meigitooted, mis on saadaval erakordselt suures värvivalikus. Puudrite ja lauvärvide valmistamisel kasutatakse mikroniseerimistehnikat, mis teeb puudrite koostise üheksa korda peenemaks kui ta-valistel pulbritel. Õhukese koostisega puudrit on mugav

kasutada ja lõpptulemuseks on särav ja ühtlane jume ning pehme ja siidine nahk.

Meigitoodetes kasutatakse võimalikult palju orgaanili-si looduslikke taimseid aktiivaineid, mis teevad tooted erakordselt tõhusaks. Couleur Caramel paneb meid ilule vaatama uue pilguga ehk lisaks kaunistamisele on mei-gitoode ka nahka efektiivselt hooldavate ja niisutavate omadustega, sest sisaldab rikkalikult erinevaid orgaa-nilise päritoluga ravimtaimi ja taimeekstrakte, - õlisid, - vahasid ning looduslikke mineraale ja vitamiine. Näiteks kasutatakse toodetes rikkalikult E-vitamiini ja polüfenoo-le sisaldavat viinamarjaseemneõli, niisutavat ja nahka taastavate omadustega sheavõid ja oliiviõli, toitainete-rikast päevalilleseemneõli, antioksüdantset punase tee ekstrakti, nahka tervendavate omadustega karanjaõli, naha struktuuri parandavat sojaõli, toitvat aprikoosiõli, nahka pehmendavat magusmandliõli jne. Võrreldes tra-ditsioonilise dekoratiivkosmeetikaga sisaldavad Couleur Caramel meigitooted keskmiselt kümme korda rohkem nahka hooldavaid ja kaitsvaid aktiivseid toimeaineid.

Meigitooted on väga nahasõbralikud, sest kõik nahale mittevajalik on toote koostisest välja jäetud. Tooted ei sisalda parabeene, polüetüleenglükooli (PEG-d), feno- ksüetanooli (konservandid), mineraalõli ja teisi nafta-tooteid, sünteetilisi värv- ja lõhnaaineid, mis ei lase na-hal hingata, võivad nahka ärritada ja ummistada poore. Couleur Caramel on märgistatud prantsuse Cosmebio sertifikaadiga ja on esimene Ecocert sertifikaadiga tun-nustatud meigibränd.

Couleur Caramel on roheline meigibränd igas mõttes – kõik toodete pakendid on keskkonnasõbralikud ja val-mistatud taaskasutatavatest ja isegi biolagunevatest ma-terjalidest. Valikust leiab meigikarpe, mida on võimalik kasutada ikka uuesti, vahetades ja asendades lauvärve ja puudreid vastavalt oma soovile ja tujule. Jumestuskree-

PRANTSUSE PROFESSIONAALSE MEIGIBRÄNDI COULEUR CARAMEL AJALUGU VÕIKS ALATA NAGU MUINASJUTUS SÕNADEGA “OLI KORD …“, SEST BRÄNDI INNOVAATILINE KONTSEPTSIOON JA KIIRE ARENG ON PEA PEALE PÖÖRA-NUD NII MÕNEGI MÕTTEVIISI JA TÕSTNUD LOODUSLIKE MEIGITOODETE KVALITEEDI UUELE TASEMELE.

mi saab aga osta täitepakendis ja vajadusel valada selle ümber spetsiaalsesse meigikreempurki.

Meigibrändi nimi – Couleur Caramel tähendab otsetõl-kes värvilist karamelli ja viitab rikkalikule värvitoonide valikule, mida bränd pakub. Näiteks juba erinevaid lau-värvitoone on Prantsusmaal valikus üle saja. Karamell aga toob silme ette ühe magusa pruunika karamelli-kompveki, mida ikka lapsepõlves vanaema ja vanaisa juures külas olles nende kommikapist sai võtmas käidud.

Couleur Caramel väärtustab naturaalset ilu ja loomulikku võluvust. Iga naine on ilus ja naturaalne meik tähendab oskust leida just need värvitoonid, mis rõhutavad Sinu sisemist ilu ja panevad särama Su näo, tuues esile Sinu isikupära.

Couleur Carameli tootevalikus on esindatud kõik tooted, mida meigi tegemisel vaja võib minna: lauvärvid, kom-paktpuudrid, päikesepuudrid, mineraaljumestuspuud-rid, särapuudrid, meigialuskreemid, jumestus- ja peite- kreemid, silma- ja huulepliiatsid, niisutavad huulepulgad ja –läiked, pikendavad ja tihendavad ripsmetušid. Lisaks kuulub meigikollektsiooni juurde ka väikeste küünelak-kide kollektsioon ja neli puhastustoodet. Kaks korda aas-tas saab nautida LOOK kollektsiooni. Selle aasta kevad-suvine meigikollektsioon Holi Colours on äsja saabunud ka Eestisse.

Ilusalongidele ja spaadele annab Couleur Caramel või-maluse täiendada olemasolevat toote- ja brändivalikut ja pakkuda oma klientidele uue põlvkonna professionaal-seid meigitooteid ja tõsta oma salongi kasumlikkus uuele tasemele. Huvi korral võtke julgelt ühendust, et saaksime lähemalt tutvustada erinevaid koostöövõimalusi, milliseid koolitusi ja lahendusi Couleur Caramel pakub ja leida just Sinu salongile parima tootekoosluse.

Maaletooja: Flim Services OÜ, Merivälja tee 1, Tallinn kairi.hedman@flim.ee, Tel. 56 230 745

Igapäevaselt on juuksed inimesele aksessuaa-riks, mida vastavalt kandjale silmatorkavaks disainitakse või hoopiski nähtamatuks muude-takse. Ja kuigi juuksed on moodustunud surnud keratiniseerunud rakkudest, talletavad ja kan-navad nad mitmesugust infot.

JUUSTEST SAADAV DNAJuustest saadav DNA on 99,999% täpsusega võimeline edastama tema omaniku tunnuseid. Paljud kurjategijad on tänapäeval oma karistu-se saanud just tänu kuriteopaigalt leitud karva-dele. Veel saab juustest leitud DNA-d kasutada vanemlikkuse ja pärilike haiguste tuvastamisel.

1986. aastal leidsid Taani arheoloogid igikeltsa lõksu jäänud juukseid, mis olid umbes 4000 aas-tat vanad. Pea kakskümmend aastat hiljem asu-sid Kopenhaageni Ülikooli teadlased neid uues-ti uurima ning neil õnnestus sealt saada DNA, tänu millele saadi teada, et juuste omanik oli ilmselt jässakas ja tal oli tume nahk ning pruu-nid silmad, samuti oli tal oht kiilaspäisusele.

JUUSTE JUURTES OLEV INFOJuuksejuuri ja nende rakke uurides on võima-lik näha näiteks kehas olnud või oleva haigu-se jälgi ning ka valu, nagu näiteks kõhuvalu ja peavalu. Samuti on võimalik välja lugeda hor-monaalseid kõrvalekaldeid (sealhulgas meeste geneetilist juuste väljalangemist), happe/aluse tasakaalutust, sidekoe kokkutõmbeid, stressi, vereringehäireid, tundlikkust piimatoodete suh-tes või nende sobimatust, juuksejuurte põle- tikku, ravimitest kahjustatud juuksejuuri, oome-ga-rasvhapete ja/või vee vähesust ning puudust organismis jne. Kõik need tegurid mõjutavad organismi tasakaalu.

JUUKSED, KAHJULIKUD AINED JA ELUSTIILJuukseid saab kasutada ka narkotestides. Saates juuksekarva laborisse on võimalik kindlaks teha, kas selle omanik on tarvitanud kokaiini, heroiini, metaamfetamiini, marihuaanat või veel midagi sarnast. Kui organismist kaovad kasutatud ai-ned kiirelt, siis juustes säilib info veel pikka aega.

Samuti on juuste abil võimalik kindlaks teha mürgiste ainete olemasolu organismis, näiteks elavhõbeda mürgistust, mis põhjustab närvi-süsteemi häired. Selle sümptomiteks on väsi-mus, ärrituvus, depressioon ja unetus. Juuste analüüsiga on võimalik täpselt määratleda, kas kehas on ohtlik kogus elavhõbedat või mitte.

Juuste analüüsi teaduslik põhimõte on väga lihtne – uued rakud moodustuvad karvanääp-sus, kuhu tuleb pisikeste veresoonte kaudu kogu info, mis kajastab organismi seisu just sel-lel hetkel. Uued moodustunud rakud lükkavad vanad rakud mööda juuksejuurt üles ning pea-naha piirkonda jõudes nad surevad/keratinisee-ruvad ja moodustavad juukse. Juus koosneb siis rakkudes, mis on talletanud endas pikaaja-lise info organismi seisundist. Juukse eluaeg on umbkaudselt 4-6 aastat ja selle aja jooksul säilib ka info.

Juuksekarva katab ka peanahal olev sebium ehk siis loomulik rasu, mis omakorda sisaldab ka jäl-gi kehas olevatest ravimitest ja mineraalidest. Juukse follikulis olevates rakkudes on talleta-tud info puhke- ja ärkveloleku kohta. Avastati, et kui inimene muudab oma ärkveloleku aega, toimub muutus ka juukse folliikulis olevates rak-kudes. Selline avastus on väga oluline just une-häiretega inimeste raviks.

JUUKSED JA VISUAALNE INFOKui juuksed ei saa neile vajalikke aineid või neid toitev organism on tarbinud ohtralt tugevaid ravimeid, siis väljendub see varsti ka juuste väl-janägemises. Tihti juhtub see küll alles mõne aja pärast, sest nagu eelnevalt kirjeldatud, saavad sellise infoga rakud juusteks teatud aja möödu-des.

Saksa soengukunstnik Frank Brormann väidab näiteks, et juuksed näitavad, kas inimene on parema või hoopis vasaku ajupoolkera tüüpi. Esimene on inimene, kes toetub intuitsioonile, teine aga faktidele. Nimelt näitavat seda, kuhu poole ta kammib oma juukselahu ehk seitli.

TEKST: ILUGURU

Saates juuksekarva laborisse on võima-lik kindlaks teha, kas selle omanik on tarvitanud kokaiini, he-roiini, metaamfetamiini, marihuaanat või veel midagi sarnast.

Kui juuks ei saa talle vajalikke aineid või teda toitev organism on tarbinud ohtralt tugevaid ravimeid, siis väljendub see varsti ka juuste väljanäge-mises.

Dr. Jo-Ellan Dimitrius on aga täheldanud, et ini-mese olemust näitab soeng, mida ta kannab. Näiteks naine, kes kannab lühikest, korrektselt lõigatud soengut, mis on alati ka oskuslikult viimistletud, on kunstniku loomusega. Samas nõuab selline soeng tihedat juuksuris käimist, mis tähendab, et selle kandjal peab olema sel-leks ka vahendeid. Selline inimene, kes oma välimusse nii palju raha on valmis paigutama, peab väga oluliseks seda, milline ta välja näeb ja kuidas ta teistele paistab. Ta on edev, vajab tun-nustamist, peab tähtsaks teiste arvamust ning ei pruugi olla sisemiselt väga enesekindel.

Seevastu korrektse lõikusega mees annab in-fot võimust. Üldjuhul kaasneb sellega ka kallis ülikond ja muu sinna juure kuuluv. Ühesõnaga, soovib selline inimene muljet avaldada. Ülilü-hikesed juuksed meestel näitavad mugavust, kuulumist sõjaväkke või viitavad töökohale, mis nõuab sellist soengut.

Väga palju infot saab välja lugeda ka selle mehe kohta, keda juuksed on hakanud hüvasti jätma. Näiteks mees, kes kammib oma juuksed üle

kiilaneva koha või kasutab poolparukat, ei saa tegelikult täpselt aru, kuidas inimesed teda näe-vad. Veel enam, ta usub, et keegi ei märka tema kiilanemist.

Need mehed, kes on otsustanud kirurgiliselt oma ealist muutumist peatada, viitavad otseselt oma probleemidele enesehinnagu ja enese-kindlusega.

Pikajuukselised naised, kel eluaastaid üle nelja- kümmne, keelduvad aga täiskasvanuks saa-mast. Nad näevad end ikka samamoodi nagu see oli kakskümmend aastat tagasi. Ühesõnaga, nad tajuvad oma iga vägagi ebarealistlikult.

Dr. Jo-Ellan Dimitrius on sellel teemal kirjutanud lausa raamatu, samas soovitab ta ikkagi inimest vaadata kui tervikut, mitte teha järeldusi üksiku-te detailide abil.

Samas on aga kindel, et juuksed räägivad kand-jast palju rohkem kui viimane võib-olla sooviks, ükskõik, kas see info on saadud mikroskoobi või tavalise vaatluse abil.

TEKST: KRISTIINA VIRUNURM / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Paljud juuksehooldusbrändid soovivad suunata tarbija tähe-lepanu juuksesõbralikkusele, esitledes pakenditel eksitavaid fakte. Nimelt uurisin lähemalt ühte toodet, mida reklaamitak-se välja kui juuksesõbralikku ja looduslikku. Tootel on kirjas, et see ei sisalda ammoniaaki ega ka ammoniaagi asendusai-neid, kuid karbilt koostist lugedes jääb silma sõna etanoola-miin. Selle toote koostisesse kuulus palju ravivaid aineid, mis võivad viia arusaamani, et antud toode on juuksesõbralik või juustele kasulik. Kui peale värvimist on tulemus ilus ning särav, võib ekslikult arvata, et see on ammoniaagi puudumise tõttu, tegelikult on see tänu vitamiine ja ravivate ainete roh-kusele, juuksed aga on läbinud sama protsessi, mis nn mitte-looduslike toodete puhul.

KUUS PÕHILIST KOOSTISAINED PÜSIVÄRVIDESNeid aineid on kõikides värvides üle ühe protsendi, mille tõt-tu on need põhikomponentide nimekirjas ning kõik vajalikud juuksevärvumise toimumiseks.

AMMONIAAK on aluseline aine, mis tõstab juukse pH arvu. Selle tulemusel juus paisub ja soomuskiht avaneb ning värvi- pigmendid saavad tungida juukse sisemusse. Ammoniaak muudab vesiniku veeks ja happeks ja selle tulemusel värv esi-algu valgendub. Väikesed värvimolekulid ühinevad vaba hap-pega moodustades suuri värvipigmente, mis tungivad juukse sisse ja kinnituvad paisumise tõttu. Värvi kuludes eemaldu-vad juuksest esialgu väiksemad pigmendid ning järgi jäävad suured põhipigmendid, mis annavad toonile sügavust. Püsi-värvidele omaselt värv mitte ei kulu maha, vaid kasvab välja nähtava piirjoonega.

Ammoniaak võib kahjustada proteiini, mille nimeks on türo-siin, mis asub juukse sees ning mida kahjustades kaotab juus võime hoida värvipigmente.

RESORTSINOOLI kasutatakse oksüdeerivates juuksevärvides värvainena. Koos nn ettevalmistajatega on tal haakija ülesan-ne. Oksüdeerivates juuksevärvides on resortsinooli kontsent-ratsioon lubatud 5%. Siiski, praktikas piiravad paljud toojad resortsinooli taseme oksüdeerivates juuksevärvides 1,25%-ni.

In vivo ja In vitro uuringud näitavad, et ainult väike osa resort-sinooli tungib juuste värvimise protsessi ajal läbi naha. Mõ-

ned vabad ühendid aga säilivad sarvkihis ning muutuvad aeglaselt kättesaadavaks vereringele.

Toksikoloogia andmetel on resortsinooli ajutised mõjud kahjulikkus silmadele, nahale, hingamisteedele ja pikema-ajalised mõjud metahemoglobiini moodustumine veres.

ETANOOLAMIIN on värvitu, viskoosne, kergesti süttiv vede-lik, ammoniaagilaadse lõhnaga. Etanoolamiini saadakse etüleeni ja hapniku omavahelisel reageerimisel tekkiva etü-leenoksiidi reageerimisel ammoniaagiga. Juuksevärvides kasutatakse seda ammoniaagi asendusainena. Nimelt on etanoolamiin samuti aluseline aine, nagu ka ammoniaak. Seda kasutatakse nii kerg- ja poolpüsivärvides, viimastes on etanoolamiini sisaldus vaid 3%. Püsivärvides peab vajalik sisaldus olema 9%, võrreldes ammoniaagiga, mille sisaldus küündib tavaliselt 1,8-3%-ni.

Kuna etanoolamiini kogus kasutatavates püsivärvides on alati nii suur, siis võib juhtuda, et seda pole võimalik täie-likult juustest välja pesta. Selle tulemusel reageerib vesi oksüdeerijana iga kord juukseid pestes ja juuksevärvi prot-sess kordub taas. Etanoolamiin on ärritav silmadele, nahale ja kopsudele.

FENÜLEENDIAMIINID on värvitud või kahvatukollased kris-tallid, mis õhku lennates kiiresti oksüdeeruvad ja siis pruu-niks värvuvad.

M-fenüleendiamiin on nö haakija, mille abil paraühendid liituda saavad.

O-fenüleendiamiine kasutatakse kosmeetikatoodetes vär-vainetena, kuigi need põhjustavad tihti allergilisi reaktsioo-ne ning naha tundlikkust.

P-fenüleendiamiini kasutatakse juuksevärvides värvainena. P-fenüleendiamiini on rohkem tumedates juuksevärvides.

Blondid juuksevärvid sisaldavad rohkem ammoniaaki või selle aseainet ning seega kahjustavad nad juukseid rohkem kui tumedad toonid. Kui aga rääkida juuksevärvi kahjulik-kusest inimesele, siis on kahjulikumad just tumedat tooni juuksevärvid, sest neis on p-fenüleendiamiini sisaldus suu-

Ammoniaak võib kahjustada proteiini, mille nimeks on türo-siin, mis asub juukse sees ning mida kah-justades kaotab juus võime hoida värvi- pigmente.

rem. Kahjustunud ja kahjustatud juuksed taas-tuvad, lihtsalt uued juuksed, mis kasvavad, ei ole kahjustunud struktuuriga. Organismil aga seda omadust ei ole.

See värvaine oli Rootsis keelatud juba 1940.ndatest aastatest alates. Pärast Rootsi lii-tumist Euroopa Liiduga 1995. aastal on p-fenü-leendiamiin taas lubatud kosmeetikatoodetes kasutada. 2006. aastal Hispaanias tehtud uurin- gust selgus, et juuksurite kutsealastest naha-probleemidest moodustavad enam kui poole p-fenüleendiamiin põhjustatud nahahädad.

1-NAFTOOL või Α-NAFTOOL on värvitu, kris-talne, tahke aine, mille valem on C10H7OH. Naftoolid on fenooli naftaleeni homoloogid, aktiivsema hüdroksüülrühmaga kui fenoolid. Mõlemad isomeerid on lihtsalt lahustuvad alko-holis, eetris ja kloroformis. Mõlemaid isomeere kasutatakse värvainetena ja orgaanilises sün-teesis.

DIAMIINTOLUEENI kasutatakse juuksevärvides eelvärvainena.

VÄRVIDES SISALDUVATE AINETE VÕRDLUSToome nüüd võrdlusesse kõik kuus ainet, nende ülesande juukse värvumise toimumiseks ning antud ainete võrdluse erinevates brändides.Võrdlesin nelja professionaalseks otstarbeks mõeldud juuksevärvi, millest kaks sisaldasid ammoniaaki ja kaks selle aseainet ning ühte

juuksevärvi, mille nimi ja sisujuhend viitavad looduslikkusele ja juuksesõbralikkusele.

Et juukse soomuskiht avaneks ja värvipigmen-did saaks juuksesse kinnituda, tuleb soomuskiht esialgu avada. Selleks on tarvis aluselist ainet. Neli esimest avaldasid oma etiketil aluselise aine nime, samas nn looduslik toode väitis, et ei sisalda kumbagi, kuid koostist uurides selgus, et sisaldas etanoolamiini.

Et juuste värvumine saaks üldse toimuda, on selleks tarvis värvaineid. Värvained segatakse kokku vesinikuga, mille tulemusel siis nimelt värvumine toimubki. Kõigis viies tootes on eel-värvaineks fenüleendiamiin. Kahele profitoo-tele oli lisatud ka diamiintolueen ning teisele kahele 1-naftooli, mis on eelvärvaine.

Nii öelda haakijaid on tarvis selleks, et para-ühendid saaksid liituda. Kõik viis värvi sisalda-vad selle ainena resortsinooli. Taaskord oli nn looduslikku toodet reklaamitud kui resorstsi-noolivaba, kuid koostises oli aine siiski olemas.Mõistmine, mida täpselt toode sisaldab, aitab kaitsta nii enda kui ka klientide tervist ning loo-mulikult paremini orienteeruda juuksevärvide maailmas. Oskus adekvaatselt hinnata värvi koostisosi annab kaitse eksitavate reklaamide eest ning tagab parima teenuse.

Vaata ka www.iluguru.ee olevat artiklit „Riskid juuksevärvidega töötamisel“.

2006. aastal Hispaa-nias tehtud uuringust selgus, et juuksu-rite kutsealastest nahaprobleemidest moodustavad enam kui poole p-fenüleen-diamiin põhjustatud nahahädad.

Juuksestruktuuri avamiseks on kasutatud tava-päraselt Ammonium hydroxide kuid väga väike-ses koguses. Kõrgkvaliteetsed värvipigmendid ja mikromolekulid tungivad sügavale juuksesse tagades sellega ka perfektse halli katvuse.

Värvi juures ei ole alati kõige olulisem see, kas ta sisaldab Ammonium hydroxide või teeb selle töö ära aseaine. Värvi kvaliteedi ning püsivuse ta-gab selle pigmentide ja koostisainete kvaliteet. Mida väiksem ja kvaliteetsem on värvipigment, seda kergemini tungib ta juuksesse.

CDC võtmekoostisosadeks on mesi, mesilas-vaha, apelsinikoore õli ja rohelise tee ekstrakt. Mesi niisutab juukseid ja vaha silub ning täidab kõikvõimalikest kahjustustest tekkinud tühi-mikud juuksestruktuuris. Apelsini õli sisaldab ohtralt C-vitamiini, tagades kaitse kahjulike päi-kesekiirte (UVA,UVB) eest. Rohelise tee ekstrakt, mis on tuntud oma suure antioksüdantide sisal-duse poolest, võitleb vabade radikaalide vastu. Üheskoos tagavad nad, et juuksed näevad peale värvimist välja läikivad ning tõeliselt säravad.

Allergeenide sisaldus värvi koostises on viidud miinimumini. Kui ametlikult on lubatud, et PPD - d võib olla mustas värvis kuni 2%, siis Compagnia del Colore värvis on seda ainult 0,9%.

Värvisegu kokkusegamiseks kasutatav kreemve-sinik on banaani lõhnaline, mis tagab omakorda meeldiva ja aromaatse värvimise keskkonna.

CDC värvidel on väga hea püsivus, mida on tõestanud ka USA Sõltumatute Stilistide Ühingu test. Viimases selgus, et värvi omadusi ei mõjuta ei mehaaniline kulumine ega UV- kiirgus.

Juuksurile on see värv meeltmööda ka põhjusel, et valida on lausa 127 värvitooni vahel. Samuti on tagatud hinna ja kvaliteedi suhe. CDC värvid on müügiks ainult juuksuritele, et nad saaksid pakkuda oma klientidele maailma parimat ja mitmekülgseimat värviteenust!

Meil on heameel teatada, et Aprillis - Mais on tulemas CDC värvikoolitus Tartus ja Tallinnas. Koolitust viib läbi juuksurite erakooli Maridel õppejõud Tatiana Lapockhina, kes on oman-danud kogemusi 4 kordse maailmameistri Hr. Reinhold Schube käe all. Olete kõik oodatud treening-koolitusele kus avatakse meile CDC väride “saladused“!

Lisainfo www.beautylux.ee või tel: 56 617 624

Cdc värvid on müügiks ainult juuksuritele, et nad saaksid pakku-da oma klientidele maailma parimat ja mitmekülgseimatvärviteenust!

või 56 904 288

Värvisegamise vahekord 1 : 1,5 tuub 100ml

MONA METHER on olnud ökojuuksurite koolitaja 2003. aastast. Tema igapäeva töö on tihedalt seotud uute ökoloogiliste la-henduste väljatöötamisega, et järjest roh-kem viia iluteenused ja loodus omavahel kooskõlla. Loviisas, 90 kilomeetri kaugusel Helsingist, asub ka Mona isiklik ökojuuksu-risalong MONATUR.

Mida tähendab ökojuuksur?Ökojuuksur tähendab uudset arengu-suunda juuksurite maailmas, kus ka-sutatakse ainult keskkonnasõbralikke

juuksehooldustooteid ja teenuseid. Selline teenus annab juuksurile võimaluse töötada ilma tugevate kemikaali-deta, säästes sel moel nii enda kui ka klientide tervist. Soomes on väljatöötatud “ECOHAIRDRESSER” nimeline õppekava, mis hõlmab 400-tunnilist õpet. Selle aja jooksul õpitakse orgaanilist juuksehooldust, energeetilist juukse-lõikust, taimset juuste värvimist ning koostatakse lõputöö. Õppimise eelduseks on juuksuri kutsetunnistus.

Miks on ökojuuksur Soomes nii populaarne ja mis on põhju-seks, et juuksurid otsustavad selle koolituse läbida?Nii-öelda laias laastus vaadates on põhjuseid kolm. Esiteks on muutunud klientide vajadused ning nad soovivad öko-loogilist juuksehooldusteenust. Teiseks põhjuseks on aller-giad, mis tulenevad tugevatest kemikaalidest. Kolmandaks on see teenus, mis teeb juuksuri eriliseks ning tal on võima-lus oma klientidele pakkuda midagi uut.

Turul on palju brände, mis reklaamivad end kui loodusõbra-likke, kuid mis seda tegelikkuses ei ole. Kuidas saada aru, kas toode on keskkonnasõbralik või on seda ainult tema nimi?See on raske ja keeruline küsimus ja siin mängib olulist rolli ka keeleline tõlgendamine. Ainuke lahendus on enese tead-likkuse harimine. Kindlasti on oluline järgida sertifikaate ja täpselt välja selgitada, mida need tähendavad ja millistele kriteeriumitele vastavad. Naturaalne tähendab toodet, mis on pärit loodusest. Näiteks on seda oliiviõli. Samas ei viita see nimi, et toode oleks puhas ja toodetud/kasvatatud ilma väetiste ja sünteetiliste kemikaalideta. Soomes on sõnal ECO kahepidine tähendus. Ühelt poolt tähendab see nagu Root-siski sama, mis orgaaniline. Ehk siis looduslik toode, mis on kasvanud ilma kemikaalideta. Teisalt nimetatakse ECO ekolo-gisempi ka toodet, mis sisaldab mõningal määral looduslikke komponente. Näiteks on turul juuksevärv Essensity hairco-

lours kui “ekologisempi väri”, mille koostises on 10% tugevaid kemikaale nagu p-Phenylenediamine and resorcinol. Samuti on turul ka tooteid, mida nimetatakse ökoloogilisteks, aga mis tegelikkuses ei oma ühtegi sellesisulist sertifikaati ega mahu isegi nimetuse naturaalne alla.

Millised ained on juuksurite tervisele kõige ohtlikumad?Green Salon`i poolt on internetis olemas nimekiri nendest ainetest, sellega saab tutvuda www.gronfrisor.se. Seal saab tutvuda ka ainetega, mis on lubatud kasutada juuksuril, kes soovib järgida ökojuuksuri põhimõtteid.

Kahjulikeks aineteks on nimetatud: Thioglycolic acid ja (loki-vedelike koostises) Thiglycolate, (PPD) p-phenylenediamine ja para-phenylenediamine - 2-hydroxyethyl, 2-nitro-p-pheny-lenediamine - N-phenyl-p-phenylenediamine sulfate (juukse-värvide koostises), Resorcinol i namnet - 2-methylresorcinol, - 4-chlororesorcinol (juuksevärvide koostises), Toluene-2,5-Diamine i namnet - Toluene-2,5-Diamine sulfate, (juuksevär-vide koostises), 1-napthol (juuksevärvide koostises), Aminop- henol i namnet - 4-amino-3-nitrophenol, - 4-amino-2-hydroxy- toluene (juuksevärvide koostises).

Miks on Eesti juuksuritel kasulik läbida ökojuuksurite kooli-tusi?Tänapäeva kliendid on väga teadlikud säästvast arengust ning soovivad olla osa sellest. Samuti on aeg ka sealmaal, et ka juuksurid võiksid selles suunas liikuda. Keskkonnasõbra-like juuksehoolduste kasutamine on üsna lihtne. See on ka põhjuseks, miks kliendid soovivad järjest rohkem kasutada ökoloogilisi, orgaanilisi ja vastavalt sertifitseeritud tooteid. Oluline põhjus on ka allergiad, mis on põhjustatud tugevate kemikaalide poolt ja mille all kannatavad nii juuksurid kui ka nende kliendid. Allergiline ollakse mingi kindla aine suhtes ja väga tundlikule inimesele võib olla problemaatiline juuksuri-salongi külastamine ka ainult juukselõikuseks. Juuksurile on selline lähenemine ka võimaluseks kogeda ja õppida midagi täiesti uut ja teistsugust. Loodus on mõõtmatu, põnev ja ilus ning alati on olemas võimalus kogeda ja õppida midagi uut. Selle lähenemise puhul pööratakse tähelepanu nii juustele kui ka juuste juurtele, aidates nii juustel saada tagasi oma loomulik tugevus. Holistiline juuksehooldus on kasulik nii kliendile kui ka juuksurile.

Ma olen väga õnnelik, et saan oma töös hoolitseda juuste eest käsikäes loodusega. Olen loodusele väga tänulik, et ta on mulle sellise võimaluse andnud.

TEKST: KERTTI VIRU / FOTO: ERAKOGU

Järjest rohkem on meie seas inimesi, kes on muutunud tundlikumaks või kellel on tekkinud allergia juuksehooldustoodetes, juuksevärvi-des, blondeerimispulbrites, loki vedelikes jms olevate koostisosade vastu. Allergiate hulk kas-vab aasta-aastalt ning vähenemist ei ole märgta.

ALLERGIATE HULK AASTA-AASTALT SUURENEBSoome ökojuuksur Mona Mether rääkis oma koolitusel, et allergiate hulk aasta-aastalt suu-reneb nii tavaklientide kui ka juuksurite enda hulgas. Uuringud näitavad, et Soomes tööta-vad juuksurid valitud erialal keskmiselt 6 aastat, seejärel vahetavad nad eriala. Paljud seetõt-tu, et tervis ei võimalda töötamist jätkata. On tekkinud allergia(d) töös kasutatavate ainete, kemikaalide vastu. Pooltel juuksuritest esineb kontaktdermatiiti või ekseeme, 1/3 esineb ast-mat, ülemiste hingamisteede probleeme, 2/3 juuksuritest on peavalud jne.

Kuna allergiaid esineb palju, on Soomes muutu-nud väga populaarseks juuksurid, kes oskavad pakkuda klientidele juuksehooludust ja juuste värvimist ilma kemikaalideta. Neid nimetatakse nn ökojuuksuriteks ning nad pakuvad ökoloo-gilist juuksehooldust ja juuste värvimist. See, mida nad pakuvad, on omamoodi eksootiline kunstiteos kõrvaltvaatajale – näiteks peanaha ja juuksekarva sügavpuhastust teevad nad savi ja kapsaga, juuksevärvid valmistatakse salongis kohapeal vastavalt kliendi juuksetüübile ja juuk-sevärvi soovile, kasutades selleks erinevaid ürte, taimi, veini, jogurtit jne. Nende poolt pakutavad teenused annavad hämmastavalt suurepäraseid tulemusi - ka kõige takusemad juuksed on pä-rast pehmed, ilusa läike ja kohevusega. Nende juurde on järjekord 2 kuud, kuigi teenuse hind on kallim kui tavasalongis pakutavad teenused. Eestis hetkel ökojuuksureid ei ole, kuid juba sellel aastal on võimalik esimestel huvitatutel tuul tiibadesse saada. Soomlased ja taanlased on heameelega nõus oma kogemusi ja teadmisi meiega jagama ning uuendusi meie hulka too-ma. Esimene rahvusvaheline koolitus esimesele kümnele juuksurile Eestis saab toimuma märtsi lõpus. Neli kohta koolitusele on broneeritud, kuus kohta on veel välja pakkuda.

MIS ON LOODUSLIKU JUUKSEVÄRVI SEESMitmed firmad siin Eestis pakuvad nn loodus-likke juuksevärve, mis tegelikult kahjuks seda ei ole. Paljud juuksurid ei ole ka teadlikud sellest, millised koostisained looduslikes värvides olla ei tohi. Toon välja siinkohal kolm tugevat aller-geeni - PPD, toluene-2,5-diamine, resorcinol. Kas teie poolt pakutavates juuksevärvides on need sees? Kui jah, siis ei ole tegemist kindlas-ti loodusliku värviga ning oluline on, et te ise ja teie kliendid teaksid, milliseid allergiaid ja tervi-seprobleeme need ained võivad põhjustada.

Juuste Akadeemia on tegutsenud Eestis kolm aastat. Meie poole on pöördutud nii peanaha kui ka juuste probleemidega. Kuigi meie põhi-tegevus on juuksejuure uuringud, siis selleks, et leida parimaid lahendusi kliendi jaoks, vaatame me klienti kui tervikut - analüüsides tema pea-nahka, tervislikku seisundit, toitumist, elustiili jne. Sageli näeme, et juuksevärvid, mida klien-did on kasutanud, on põhjustanud punetust, sügelust, valulikku tunnet peas, põletikku, isegi allergilisi lööbeid kätel, näol, jalgadel, ning nen-de inimeste hulk, kellel esineb peanaha prob-leeme, kahjuks aasta-aastalt suureneb.

Järjest rohkem on meie hulgas inimesi, kes soo-vivad kasutada puhtaid, looduslikke tooteid (sh juuksevärve). Tulevik on nende juuksurite päralt, kes teavad millised kemikaalid, milliseid reaktsioone ja allergiaid klientidel võivad põh-justada, kes oskavad oma töös neid allergeene välistada ning pakkuda selle asemel alternatiiv-set, looduslikku juuksehooldust ja juuste värvi-mist.

Kui Sa soovid teada:• kuidas eristuda teistest juuksuritest, • millised koostisained juuksevärvides allergiaid põhjustavad, • millised ained on tugevad allergeenid, mida loodustoodetes olla ei tohi, • kuidas värvida klienti, kes on allergiline, • kuidas teha juuste ja peanaha sügavpuhastust looduslike ainetega, • kuidas teha peamassaaži...

siis see koolitus on Sulle.

TEKST: KERLI MÄGAR / FOTO: SHUTTERSTOCK

Mitmed firmad siin Eestis pakuvad nn loo-duslikke juuksevärve, mis tegelikult kahjuks seda ei ole. Paljud juuksurid ei ole ka teadlikud sellest, millised koostisained looduslikes värvides olla ei tohi. Toon välja siinkohal kolm tugevat allergeeni - PPD, toluene-2,5-diami-ne, resorcinol.

Tulevik on nende juuksurite päralt, kes teavad millised kemikaalid, milli-seid reaktsioone ja allergiaid klientidel võivad põhjustada, kes oskavad oma töös neid allergeene välistada ning pakkuda selle asemel alternatiivset, looduslikku juukse-hooldust ja juuste värvimist.

LISA OMA ILULE VÜRTSI “made in Bollywood” stiilis! Couleur Caramel kevadsuvine meigikollektsioon HOLI COLOURS viib Sind reisile India südamesse, lummavate vär-vide ja kontrastide maailma! Holi tähendab Indias värvide festivali, kus pidutsetakse looduse tärkamise ja kevade auks!

Indiast inspireeritud HOLI COLOURS Limited Edition meigi-kollektsiooni kuulub 2 kreemjat lauvärvi orgaanilise jojoobi- õliga, 2 puuderlauvärvi orgaanilise sheavõiga, orgaanilise oliiviõliga niisutavad huulepulgad Beti pink, Sari coral ja Bin-di purple, niisutav huuleläige punase tee ekstraktiga, must ripsmetušš, kakaoekstraktiga Terre Caramel päikesepuuder ja 3 küünelakki.

Mõned MÜÜDID kahjulikest ainetest juuksehooldustoodetes/-värvides.Kommentaare jagab globaalse juuksehooldustoodete/värvide kaubamärgi Wella Professsionalsi koolitaja Eestis : ANNELI SOONBERGKas sulfaadid on tõesti nii kahjulikud?Sulfaate on shampoonides kasutatud juba aastakümneid. Nad kuuluvad pindaktiivsete ainete hulka, millel on oluline osa juuste puhastamisel. Pole avastatud, et võrreldes nen-de pindaktiivsete ainetega, mida kasutatakse sulfaadivaba-des shampoonides, mõjuksid nad juustele kahjustavamalt.Internetis on hoogsalt levinud ka müüt, nagu SLS (Sodium Lauryl Sulfate) põhjustaks vähki. Selle müüdi on ümber lü-kanud ka Ameerika Vähihaiguste Ühing. Mõned sulfaadid nagu Sodium Laureth Sulfate and Ammo-nium Laureth Sulfate võivad põhjustada naha ja silmade ärritust, kui neid on tootes suures koguses. Samas sellised sulfaadid nagu Sodium and Ammonium Laureth Sulfate pole uuringutes selliseid tulemusi näidanud.

Kas sulfaadivabad shampoonid on värvitud juustele paremad?Pole leidnud tõestust, et nad mõjutaksid värvi püsivust. Sa-mas on tõestatud, et värvi püsimine juustes on seotud vee omadustega, mida juuste pesuks kasutatakse.Selle väite tõestuseks on meie rahvusvahelistes laborites läbi viidud hulgaliselt teste ja uuringuid ja ükski neist pole näidanud, et värv püsib kauem kui juukseid pestakse sul-faadivaba shampooniga.Siinjuures, olles globaalne professionaalne ekspert juukse-värvide alal, oleme kasutanud oma teadmisi selleks, et luua tooteid, mis aitavad säilitada säravaid värvitulemusi kuni järgmise salongikülastuseni. Näiteks: Brilliance tootesari on sellise koostisega, mis kindlustab, et juuksed on kaitstud tuhmumise eest ning samal ajal parandades juuksevärvi ja andes paremaid tulemusi pikemaks ajaks tänu selle võim-sale juuksevärvi aktiviseerivate koostisosade segule, mille hulka kuuluvad ka mitmed antioksüdandid, nt E-vitamiin. Šampoon sisaldab vedelate kristallide tehnoloogiat, mis taastab juuste sileda pinna, lukustab juuksevärvi ja paran-dab sära, samas kui maskis on kasutatud kolmekordse toi-mega tehnoloogiat – ainulaadne kombinatsioon kolmest spetsiaalselt välja töötatud polümeerist. Kui teised maskid katavad juuksed täielikult ning suruvad neid alla, siis see mask moodustab väga kerge, ühtlase ja paindliku kihi iga juuksekarva ümber, andes tulemuseks säravad, hoolitsetud ja pehmed juuksed, millel puudub igasugune raskus.

Kas juuksevärv võib põhjustada vähki?Ükski teaduslik uuring pole teinud kindlaks, et on olemas seos juuksevärvil ja kasvajate ning vähihaiguste tekkel. Vii-mase 40 aasta jooksul on 11 riigis viidud läbi tervelt 79 vas-tavat uuringut ja ükski neist pole tõestanud, et on olemas seos juuksevärvil ja vähitekitajatel.

Hiljuti toimunud Saksa Tervise Organisatsioonide süm-poosiumil tegi ettekande juuksevärvide ohutusest ka prof. Andreas Hensel, kes väitis kindlalt, et vähiriski ja juustevär-vide vahel puudub igasugune seos.

Kas juuksevärvides olevad ained võivad põhjustada al-lergiat?Nagu paljud teised tooted, sealhulgas ka toiduained, või-vad ka juuksevärvid mõjuda eriti tundlikele klientidele al-lergiat tekitavalt. Alati on soovitav teha eelnevalt allergia-test.Klientide hulk, kellel on ilmnenud allergilisi reaktsioone peale juuste värvimist on väike ning sageli on see seotud ka juustevävimisele jägnenud kokkupuutel teiste aller-geensete ainetega nagu näiteks nikkel jms.

Oleme omalt poolt andnud endast kõik, et kliente võimali-kest riskidest teavitada – tooted on märgistatud vastavate hoiatustega ning samuti anname oma klientidele juhtnöö-re, kuidas end kaitsta.Kui inimene on dermatoloogi abiga teinud kindlaks, et tal on mõne koostisaine vastu allergia, siis peab ta välti-ma kõiki tooteid (värvidest viimistluseni) mis seda toodet sisaldavad. Allergia on alati mingi koostisaine vastu mitte juuksevärvi vastu.

Kas lapseootel emad võivad juukseid värvida?Kui naine on eelnevalt oma juukseid värvinud, siis ei ole mingisugust põhjust seda lõpetada. Muidugi tuleb jälgida kõiki ohtus- ja ettevaatusnõudeid.Kõik meie tooted ja nende koostisosad on läbinud hulgali-selt teste ja uuringuid enne, kui nad saadetakse turule. See on väga oluline, et saaksime olla veendunud nende ohtu-tuses. Muidugi, kui lapseootel ema on mures ja kahtleb, ei veena me kindlasti teda juukseid värvima vaid soovitame alati leida teise võimaluse.