Väärtuslik põllumaa peab andma toidu

Illar Lemettipõllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler

Põllumajandusministeerium

Teemad

• Põllumajanduslik maakasutus

• Põllumajandusmaa väärtus

• Maaparandus

PÕLLUMAJANDUSLIK MAAKASUTUS

Üldpilt põllumajandusmaa numbritest

Aasta Põllumajandusmaa kirjeldus Põllumajandusmaa pindala (ha)

1922 Põllu-aiamaa, heina- ja karjamaa 2 820 865

1925 Sama 2 641 938

1929 Sama 2 651 871

1939 Sama 2 753 483

1939 ilma kontrolljoone taga olevate

valdadeta

Sama 2 412 213

Kontrolljoone taha jäi 341 270 ha

1993 Põllumaa, viljapuu- ja marjaaiad, looduslik rohumaa 1 367 957

2003 Põllumassiivide deklareerimine 1 215 127

ÜPT ja PLK taotlemine KOKKU sh ÜPT sh PLK

2004 ÜPT ja PLK 834 188 818 687 15 501

2010 ÜPT ja PLK 904 536 881 036 23 500

2013 ÜPT ja PLK 951 357 924 525 26 832

2014 ÜPT ja PLK 961 400 936 458 24 942

31.08.2014 Haritav maa ja looduslik rohumaa MAAKATASTRIS 1 313 616

2014 Põllumajandusmaa ETAKis ca 1 324 500

Põllumajandusmaaga varustatusHaritava maa osakaal riigi pindalast

Haritav maa elaniku kohta

56%

32%

17%14%

7%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Ta

an

i

Un

ga

ri

Po

ola

Pra

nts

us

maa

Sa

ks

am

aa

Le

ed

u

Tšehhi

Belg

ia

Slo

va

kk

ia

Ho

llan

d

Su

urb

rita

nn

ia

Ita

ali

a

His

paa

nia

Lä

ti

Au

str

ia

Kre

eka

Iiri

ma

a

Ee

sti

Po

rtu

gal

Slo

ve

en

ia

So

om

e

Ro

ots

i

0.6

0.50.5

0.4

0.3

0.2

0.1

0.0

0.1

0.2

0.3

0.4

0.5

0.6

0.7

Le

ed

u

Lä

ti

Ee

sti

Ta

an

i

So

om

e

Bu

lgaa

ria

Ru

mee

nia

Un

ga

ri

Pra

nts

us

maa

Po

ola

Ro

ots

i

Slo

va

kk

ia

His

paa

nia

Tšehhi

Iiri

ma

a

Au

str

ia

Kre

eka

Sa

ks

am

aa

Ita

ali

a

Po

rtu

gal

Su

urb

rita

nn

ia

Slo

ve

en

ia

Belg

ia

Ho

llan

d

Põllumassiivide pindalaline osakaal lähtuvalt massiivide suurusest

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%J

ärv

am

aa

Lä

än

em

aa

Jõ

gev

am

aa

Ta

rtu

maa

Harj

um

aa

Pärn

um

aa

Rap

lam

aa

Vil

jan

dim

aa

Ida-V

iru

maa

Põ

lvam

aa

Valg

am

aa

L-V

iru

maa

Võ

rum

aa

Hiiu

ma

a

Sa

are

ma

a

Osak

aa

l

Alla 1 ha 1-5 ha 5-10 ha Üle 10 ha

PÕLLUMAJANDUSMAA VÄÄRTUS

Põllumajapidamise õpetus.A. Rebane, Tallinn 1927

Talukoha väärtuse hindamine

Tarbeväärtus. Mõjurühmad, mis maa wäärtusele ja hinnale kunagi mõju awaldawad: maapinna loomulikud omadused, kliima omadused, weeolud, maa tükeldus, ehitised, mets ja wiljapuud, maa tarwitusalane wahekord, tööliste-olud, turuolud, awalikud ja seltskondlikud asutised

Võimalused väärtusliku põllumajandusmaa määratlemiseks

• Agrorühmade kaudu

• Mulla boniteedi alusel

• Võimalikud lisakriteeriumid – massiivi suurus, ligipääsetavus, maaparandussüsteemid jne

Agrorühmad

Boniteet (1)

Maa viljakuse hindamisel kasutatakse Eestis boniteedi (ld bonitas headus) 100 hindepunktilist skaalat

• Mulla boniteet näitab mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist

taset selle hindamisaegses seisundis

• Mulla perspektiivboniteet näitab mulla viljakuse suhtelist taset

pärast vajalike maaparandustööde tegemist ja see määratakse

kindlaks nende maade puhul, mis vajavad kuivendamist, lupjamist,

kivikoristust jms

• Maa boniteet

on maa tootlikkust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel

lähtutakse mulla boniteedist ja teistest maatüki omadustest

(mullastiku kirjusus, reljeef, kõlviku suurus, kivisus jne), mis võivad

mõjutada põllukultuuride kasvatamist

Boniteet (2)

Allikas: Põllumajandusuuringute Keskus

Boniteet (3)

45.639.6

36.231.0

0.0

10.0

20.0

30.0

40.0

50.0

Järvam

aa

Jõ

gevam

aa

Lään

e-V

iru

maa

Tartu

maa

Vil

jan

dim

aa

Valg

am

aa

Rap

lam

aa

Põ

lvam

aa

Harju

maa

Võ

ru

maa

Id

a-V

iru

maa

Saarem

aa

Lään

em

aa

Pärn

um

aa

Hiiu

maa

Kaalutud keskmine boniteet maakondades

Eesti kõige madalama mullaviljakusega vallad

6. Koht - Lümanda vald Saaremaal (27,3)

5. Koht – Kasepää vald Jõgevamaal (26,7)

4. Koht - Hiiu vald Hiiumaal (26,4)

3. Koht – Aseri vald Ida- Virumaal (25,9)

2. Koht – Viimsi vald Harjumaal (24,6)

1. Koht – Ruhnu vald Saaremaal (22)

Kõigis nimetatud valdades jääb muldade keskmine boniteet alla 28

Kõige kehvemad mullad maakonna tasandil on Hiiumaal (keskmine boniteet 31).

1

Eesti kõige parema mullaviljakusega vallad

6. Koht - Põltsamaa vald Jõgevamaal

5. Koht – Ambla vald Järvamaal

4. Koht - Koigi vald Järvamaal

3. Koht – Kareda vald Järvamaal

2. Koht - Laekvere vald Lääne-Virumaal

1. Koht – Väike-Maarja vald Lääne-Virumaal

Kõigis nimetatud valdades on muldade keskmine boniteet üle 48

Kõige paremad mullad maakonna tasandil on Järvamaal (keskmine boniteet 45,6).

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda tarvis on? (1)

Viimase kümne aastaga on suurenenud elamumaa pind 50 500 ha-lt 80 000 ha-ni ehk ca 30 000 ha võrra, sellest omakorda rohkem kui ühe kolmandiku moodustab Harju-, Tartu- ja Pärnumaa elamumaa suurenemine (kokku 12 000 ha)

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda tarvis on? (2)

Autor: P.PenuSadu hektareid väärtuslikku põllumaad on alatiseks kasutusest välja läinud teedeehituse käigus. Näiteks Mäo ümbersõidu rajamise tulemusena vähenes kõrge boniteediga põllumaa pind 176 ha võrra.

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemine: miks seda tarvis on? (3)

• Seni puudub väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise osas ühine arusaam

• 18. juulil 2013 algatas VV uute maakonnaplaneeringute koostamise, mille käigus tuleb muu hulgas määratleda väärtuslikud põllumajandusmaad

• Riigikogu menetluses on uue planeerimisseaduse eelnõu, mille kohaselt on kõikidele planeeringuetappidele kohandatud väärtusliku põllumajandusmaa määratlemist ja selle säilimist või kaitse- ja kasutustingimuste seadmist käsitlevad ülesanded

Väärtusliku põllumajandusmaa õiguslikud alused

• Peatükk maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses

o Mõiste

o Kasutamise nõuded

o Siht- või kasutusotstarbe muutmise loa menetlemine

o Andmekogu ehk väärtusliku põllumajandusmaa kaart

o Riiklik järelevalve

Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (1)

• Mõiste aluseks võetakse maa tootlikkust iseloomustav

lõppnäitaja ehk maa boniteet

• Väärtuslik põllumajandusmaa on haritav maa ja looduslik rohumaa, mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist.

• Informatsioon väärtusliku põllumajandusmaa kohta kajastatakse põllumajandusmaa massiivide põhiselt

Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste (2)

• Väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei loeta alla 0,3 ha suurust põllumajandusmaa massiivi

• Väärtuslikuks põllumajandusmaaks võib üld-või detailplaneeringuga määrata ka muid põllumajanduslikke maid

• Väärtuslikku põllumajandusmaad kajastav informatsioon on väärtusliku põllumajandusmaa kaardil

Väärtusliku põllumajandusmaa kaart

• Väärtusliku põllumajandusmaa kaart vormistatakse mullastikukaardi alamkihina

• Kaardi koostamine on Põllumajandusuuringute Keskuses töös ja kaart valmib lähikuudel

Väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise nõuded

• Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks

• Maaomanik võib põhjendatud vajadusel väärtuslikku põllumajandusmaad kümne aasta jooksul üks kord kuni üheks kalendriaastaks kasutusest välja jätta või kasutada muul kasutusotstarbel. Sellest tuleb teavitada Põllumajandusametit

• Seadusega määratud väärtusliku põllumajandusmaa siht-või kasutusotstarvet tohib muuta üksnes põllumajandusministri loal

• Erilahendused nähakse ette näiteks põllumajanduslike tootmishoonete rajamiseks

• Riiklikku järelevalvet teostab Põllumajandusamet

Väärtusliku põllumajandusmaa kujunemine maakondades

62

,51

5

11

,61

9

25

,73

1

72

,39

9

77

,85

1

38

,24

8

98

,67

9

41

,18

0 79

,14

1

65

,80

4

42

,31

6 76

,99

2

34

,57

4

78

,65

1

36

,27

7

0

20,000

40,000

60,000

80,000

100,000

120,000

Pin

dal

a (h

a)

Väärtuslik põllumajandusmaa (ha) Muu põllumajandusmaa (ha)

Väärtusliku põllumajandusmaa kujunemine maakondades (2)

97

%

96

%

96

%

95

%

95

%

94

%

92

%

91

%

89

%

88

%

86

%

86

%

78

%

78

%

75

%

69

%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Väärtusliku põllumajandusmaa osakaal (%) Muu põllumajandusmaa (%)

MAAPARANDUS

Maaparandus

Kuivendatud maade pindalad:

Põllumajandusmaa 641 060 Metsamaa 709 353 hash. drenaažkuivendus 605 313,6 ha

kraavkuivendus 35 746,8 ha Kõik kokku 1 350 413 ha

2013. aastal rajati uusi kuivendussüsteeme kokku 88 ha ulatuses, s.h põllumajandusmaale 15,6 ha. Rekonstrueerimistöid teostati 28 309 ha, uuendustöid teostati 851 ha. Kokku teostati maaparandustöid 29 248 hektaril

Maaparandussüsteemi eesvoolude pikkus on kokku 24 522,7 kmRiigi poolt korrastatavad eesvoolud: 5437,9 km

Riigi poolt korrashoitavate eesvoolude hoiutööde teostamiseks kulus 2013. aastal

2011 aastal 2012 aastal 2013 aastal

Korrastatud riigi poolt

korrashoitavaid

ühiseesvoole, km

311 350 361

Kuivendussüsteemide olukord

2011 2012 2013

Korrastatud maaparandussüsteemide

pind, ha

17 375 19 585 29 248

MAK 2014-2020-st on planeeritud taristu meetmest maaparandussüsteemide

korrastamist toetada 49 miljoni euro eest

Maaparanduse valdkonna arengud

Ettevalmistamisel on uus maaparandusseadus

Kuidas talupidamist rahaliselt toetati (Eesti põllumeeste poliitika. Tallinn, 1926)

1926. aastaks oli madalaprotsendilist laenu antud järgmistele valdkondadele:

- maaparandus 122 500 000 marka

- piimatalitustele 110 000 000 marka

- asunikele 857 000 000 marka

Aitäh!Illar LemettiIllar.lemetti@agri.ee