incwadi 4a - vulabula.molteno.co.za · waqaa al mazni yo webhubezi ngerhaal si ekilhusilako, bese...

48
Incwadi 4A IGREYIDI 3 ISINDEBELE 1. Iimfiso ezintathu 2. Lizinyo lakabani leli? 4. ISewula Afrika yethu 3. Umqasana nekghuru Ngiyayi iSewula Afrika

Upload: others

Post on 25-Jun-2020

10 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Incwadi 4A

IGREYIDI 3 ISINDEBELE

1. Iimfiso ezintathu 2. Lizinyo lakabani leli?

4. ISewula Afrika yethu3. Umqasana nekghuru

NgiyayiiSewula Afrika

IIungelunge leencwadi zokufunda ezihleliweko zesiGabasisekelo

Ikhutjhwe ngomnyaka we-2018 yi-Molteno Institute for Language and Literacy

Abasizi ngeemali yi-Zenex Foundation

IGreyidi 3 Incwadi 4An I-Editha yelungelunge: Siân Reesn Abathuthukisi bendaba: nguMirna Lawrence noJenny Katzn Ngemva kokufunda imibuzo kanye nemisebenzi: nguJenny Katzn Usolwazi welimi lesiNdebele: nguSponono Mahlangun Abagwali beenthombe: Vusi Malindi - 1. Iimfiso ezintathu

Rob Owen - 2. Lizinyo lakabani leli? Sandy Campbell - 3. Umqasana nekghuru Marleen Visser (amakhasi 31, 42) - 4. ISewula Afrika yethu

n Iinthombe: iCLIPART.com (ikhasi 37) iphengwini Schalk Viljoen (ikhasi 39) igalyoni

n Ihlelo kanye nedizayini: Resolution no-ihwhiteDesign

© 2018 Molteno Institute for Language and Literacy

Website: www.vulabula.co.za

ISBN 978-1-77580-673-8

IGREYIDI 3

Incwadi 4A

Okumunyethweko

1. Iimfiso ezintathu ................................................ 1

2. Lizinyo lakabani leli? ........................................ 11

3. Umqasana nekghuru ........................................ 21

4. ISewula Afrika yethu ......................................... 31

Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivatives (CC BY-NC-ND) 4.0 International Licence

Disclaimer: You are free to download and share this work as long as you attribute the Molteno Institute for Language and Literacy, but you may not change this work in any way or use it commercially.

1

1. Iimfiso ezintathu

NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE

Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako

ukutsirimezeka, ukutjhatjhawula, ukunghonghoyila, isithabathaba

Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama

alandelako

nokumtjhatjhawula, anghonghoyila, sidlhadlhakazi

(Isuselwe enolwaneni yeJarimani)

2

Kade umthezi nonakwakhe babe bahlala endlini encani eduze nehlathi.

Ngelinye ilanga umthezi wabe asehlathini akapa iinkuni, wathi nakakasakapa iinkuni njalo wabona umuthi omuhle omkhulu omrarako. Waphakamisa izembe lakhe wakapa iinkuni. Msinyazana nje, amakari asemthini azwakala ahleba khulu ngemva kwalokho kwezwakala ilizwi elirarako limemeza lithi, ‘Jama ngibawa ungangikapi ngimumuthi womlingo !’

Umthezi wajama wapheze watsirimezeka. ‘Ngubani okhulumako ?’ wabuza ngokuvevezela.

‘Ngimi, umoya womuthi lo. Lo mumuthi womlingo. Nangabe uyawulisa ungawukapi, ngizakuthokoza ngeemfiso ezintathu,’ kutjho ilizwi.

Ngokurareka nokungazi bona athini, umthezi wavuma bewasuka lapho wayokufuna omunye umuthi angawukapa.

3

Ebusuku bamhlokho umthezi wabuyela ekhaya wathola unakwakhe apheka ukudla kwantambama.

Wafike wabikela unakwakhe ngomhlolo awubone namhlanjesi ehlathini nangalokho akutjelwe mumuthi womlingo.

Ngethabo elikhulu unakwakhe wathi, ‘Iimfiso ezintathu ! Alo-singafisa ini ? Imali enengi ? Mhlamunye indlu etja ? Nanyana izambatho ezihle ezitja ? Sobantwana, kufanele sicabangisise kuhle ngalokhu. Singathomi sirhabe nanyana sibe namarhamaru ngalokhu. Kuqakathekile bona kufanele sisebenzise iimfiso ezintathu lezi kuhle nangokuhlakanipha.’

4

Msinyazana nje ukudla besele kuvuthiwe. Bahlala etafuleni unakwakhe wamlethela uburotho kanye nebhiya.

‘Mmm, uburotho bumnandi yi,’ kubuka umthezi. ‘Ngifisa sengathi singaba nesoseji ekulu enonileko ukobana sibudle ngayo.’

Msinyazana nje angakaqedi nokukhuluma isoseji enonileko ekulu yapharakela phakathi etafuleni !

5

Umthezi wathukwa khulu ngalokho akwenzileko. Unakwakhe naye wethuka khulu.

‘Bababe, qala sidlhadlhakazi ndina ! Isifiso sinye sesikhambile’, utjho arasela umthezi.

‘Ncancabe bekuliphoso kwaphela. Lisa ukungibangela itjhada !’ kutjho umthezi azivale iindlebe.

Kodwana unakwakhe akhange athule waragela phambili nokumtjhatjhawula. Waragela phambili abanga itjhada athi, ‘Qala bona wenze ini wone isifiso sinye ngokufisa bona sibe nesoseji ekulu enonileko nasi ! Ukube kunezinto ezinengi esizitlhogako esingafisa ukuba nazo’.

Waragela phambili nokububula anghonghoyila, bekwafikela lapha umthezi akwata khona azala ipotjwana.

Wamqala kanye wathi, ‘sekwanele kwanjesi mkami ! Akhese uthi du ! Ngifisa sengathi isoseji enonileko le ingahlala phezu kobuso bakho lobo !’

Akhange aliginye lelo yabe seyeqele phezu kobuso bakanakwakhe !

6

‘Qala-ke bona wenze ini !’ watjho alila ayobayoba unakwakhe. ‘Awukoni isifiso sethu sesibili kwaphela kodwana qala senginesoseji ekulu nasi ebusweni bami esele iphenduke ipumulo ! Ngilekelela siyisuse ebusweni bami lapha !’

Umthezi banonakwakhe badosa isoseji ngamandla wabo woke kodwana isoseji yabhalela ebusweni akhange beyisikinyeke.

Iinyembezi zehla ngemihlathi ebusweni bakanakwakhe zathontela phezu kwesoseji. ‘Angeze ngaragela phambili nalokhu ! Akunamuntu ozabe asangazi nanginje ! Bababe ! Alo ngizokwenza ini ?’ utjho ukhihla isililo.

7

Umthezi wacabanga ngazo zoke izinto ezihle enekangazifisa, imali enengi nanyana isithabathaba sendlu. Waqala unakwakhe osele anesosejikazi nasi ebusweni bakhe, besele azi bona kunento eyodwa okumele ayenze ngesifiso sakhe samaswaphela.

Msinyazana nje wathi, ‘Ngifisa isoseji leyo ibuyele etafuleni,’ ngemva kwalokho wahlala wathula.

Kungakapheli sikhathi singangani isoseji yasuka ebusweni bakanakwakhe nasiya yapharakela godu etafuleni.

8

Mhlokho ntambama, umthezi nonakwakhe badla ukudla okumnandi kwantambama, uburotho, ibhiya kanye nesoseji emnandi enambithekako.

Bathoma godu bahlala kamnandi njengaphambilini.

Isifundo sendatjana le kukuthi umuntu kufanele ayalele lokha nakakhethako, ukuze angazisoli ngalokho akukhethileko lokha nakuba yipumelelo.

9

Iimfiso ezintathu

A. Isifundo sokuzwisisa

Phendula imibuzo ngokuzeleko.

1. Ngiwuphi umsebenzi owenziwa mthezi?

a) Bekakapa imithi athengise iinkuni.

b) Utjala imithi.

c) Wenza izinto ngeenkuni.

d) Koke okungehla.

2. Wazi njani umthezi bona bekumumuthi womlingo?

3. Ngisiphi isithembiso esenziwa mthezi?

4. Unakwakhe lomthezi wathi kufanele benze ini ngeemfiso?

a) Kufanele bafise bona bathole abosende berhawuda.

b) Kufanele bafise ukuthola indlu etja.

c) Kufanele bacabanga ngokuyelela ngaphambi kobana benze isifiso.

d) Akukafaneli barhabe nanyana babe namarhamaru.

e) a kanye no- b ngehla

f) c no- d ngehla

5. Unakwakhe lomthezi wamnikela ukudla kuphi kwantambama?

6. Nombora imitjho 1-4 ngokulandelana kwayo endabeni.

a) Umthezi nonakwakhe badla isoseji.

b) Msinyazana nje isoseji ekulu enonileko nenambithekako yapharakela etafuleni.

10

c) Isoseji yapharakela godu etafuleni.

d) Isoseji yaphapha yasuka etafuleni yayokuphareka ebusweni bakanakwakhe lomthezi.

7. Kubayini umthezi akwatele unakwakhe?

8. Ingabe iimfiso ezintathu zatjhugulula ipilo yomthezi kanye nonakwakhe ngandledlana thile? Kubayini utjho njalo?

B. Ukusetjenziswa kwelimi

iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 7, 19, 41, 107

Qala emabhoksini. Thola igama elifanako (elitjho okufanako) kanye neliphikisana (elitjho okungafaniko) egameni ngalinye kilamagama ama-5 arhenyiswe ngehla.

1. kuhle (ikhasi 25)

2. thukwa (ikhasi 25)

3. nona (ikhasi 24)

4. khulu (ikhasi 24)

5. ngokuthula (ikhasi 27)

C. Ukutlola

Akhese uthathe bona uneemfiso ezintathu. Tlola imitjho ebu-8 ukuya ku-10 uhlathulule bona ungazizwa njani nokobana ungafisa ini.

Amagama aphikisanakoondaphezuluncaninganamsebenzithabileko

Amagama atjho okufanakokhulukhulunesizongetjhejozimukilekonokwesaba

11

2. Lizinyo lakabani leli ?

NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE

Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako

ukurhanyazela, i-ensayitlophidiya, utjhefana, ukuphendla, elisipara,

ukubhodla, zirhophale, sirhopholo

Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama

alandelako

elisesandleni, watjhidela, elibhodlako, elirhanyazelako, nenjektjheni,

neentjalo, iinrhwerhwe, iintlubhamazinyo, neembhratjhi

12

UBhiza bekasetonini lokha nakabona into erarako ilele phasi ehlabathini. Beyiyincani begodu imhlophe irhanyazela.

UBhiza warareka bona khuyini lokhu. Watjhidela kiyo wayidobha ukobana ayiqalisise.

‘Bababe lizinyo !’ kucabanga uBhiza ngokurareka. ‘Angazi bona silwana siphi esilahlekelwe lizinyo.’

Wathatha isiqunto sokobana ayosifuna.

13

UBhiza wangena ngendlini ekumbeni yakhe yokulala. Wakhupha i-ensayitlophidiya yakhe yeenlwana phezulu etjhelfini, ngemva kwalokho wathatha irhalasi lakhe elikhulu elikhulisako.

UBhiza wavula incwadi wavula ekhasini elineenyoka. Bekunesithombe senyoka esele ilungele ukubamba ukudla kwayo. UBhiza wasebenzisa irhalasi elikhulisako ukobana athome ngokuqala amazinyo amade wenyoka bese ngemva kwalokho waqala izinyo elisesandleni sakhe. Wabona ukuthi amazinyo wenyoka amade la made khulu ondile begodu abukhali njengeenalidi. Kodwana izinyo elisesandleni sakhe belisipara begodu lisikwere.

‘Awa. Leli alisilo izinyo lenyoka,’ kucabanga uBhiza.

Iiny

oka

Amaphuzu: amazinyo wenyoka

Iinyoka ezinengi zinamazinyo, kodwana ngilezo eziyingozi kwaphela ezinamazinyo amade. Iinyoka lezi zisebenzisa amazinyo wazo amade afana nenjektjheni ukobana zibulale ngawo iinlwana ezikukudla kwazo nanyana zizenze zirholophale. Lokha inyoka nayiloba nanyana nayephuka izinyo layo kuzamila elinye.

14

Amaphuzu: amazinyo webhubezi

Amabhubezi asebenzisa amazinyo wayo amade wangaphambili aqinileko la abizwa ngokuthiwa makhenayini, ukubamba akakarele bese abulala ngawo isilwana asidlako. Asebenzisa amazinyo wayo ukobana adose iinlwana ezifileko azibeke endaweni ephephileko nethulileko, lapha angayidla khona. Ingaphasi nengaphezulu langemva lamazinyo asebenzisana njengeenkere ezilungele ukusika inyama.

UBhiza waphendla amakhasi ambalwa. Wajama esithombeni esinebhubezi elibhodlako, umlomo walo ukhamise woke. UBhiza ngokuyelela okukhulu waqala amazinyo webhubezi ngerhalasi elikhulisako, bese waqala izinyo elisesandleni sakhe. Wabona ukuthi amazinyo webhubezi bekamade khulu aqinile begodu abukhali njengotjhefana. Kodwana izinyo elisesandleni sakhe belilincani begodu lisikwere.

‘Awa. Leli akusilo izinyo lebhubezi,’ kucabanga uBhiza.

Amabhubezi

15

Amaphuzu: amazinyo wekhondlo

Amakhondlo anamazinyo amane amade ngaphambi kwemilomo yawo, angalisiko ukukhula. Amakhondlo esikhathini esinengi ahlala akekera izinto ukwenzelela bona angabi made khulu. Amakhondlo adla khulu iinsada, iinthelo kanye neentjalo, kodwana adla nezinye iinhlambi begodu nenyama imbala.

UBhiza waphendla amakhasi wencwadi godu. Wathola isithombe sekhondlo elinzima lisidla. Ngokuyelela okukhulu uBhiza waqala amazinyo wekhondlo leli ngerhalasi elikhulisako, ngemva kwalokho waqala izinyo elisesandleni sakhe. UBhiza wabona ukuthi amazinyo wekhondlo la bekamade khulu ondile begodu atjheli. Izinyo elisesandleni sakhe belisikwere begodu limhlophe.

‘Awa. Leli akusilo izinyo lekhondlo,’ kucabanga uBhiza.

Amakhondlo

16

Amaphuzu: amazinyo kamaphelaphelana

Imihlobo ehlukeneko yabomaphelaphelani idla ukudla okuhlukeneko, okufana neenthelo, iinunwana, iinhlambi, iinrhwerhwe kanye neenlwana ezincani. Basebenzisa amazinyo wazo ukugamula nokuhlafuna ukudla kwabo. Abomaphelaphelani abamavemphaya basela iingazi ezibuya eenlwaneni lezo ezikulu ezifana neenkomo kanye neempera. Zenza umgojana omncani esikhumbeni ngamazinyo wabo abukhali inga ziinalidi, bese ngemva kwalokho bamunye iingazi lezo. Esikhathini esinengi isilwana abesizwa litho.

UBhiza waphendla amanye amakhasi wencwadi ambalwa godu. Wajama lokha nakabona isithombe seenlwana ezithusako. Ekuthomeni bekacabanga bona ziinyoni, walemuka ngemva bona awa bomaphelaphelana abaphapha emmoyeni ! Ngokuyelela okukhulu uBhiza waqala amazinyo wabomaphelaphelana ngerhalasi elikhulisako, ngemva kwalokho waqala izinyo elisesandleni sakhe. UBhiza wabona ukuthi amazinyo wabomaphelaphelana la bekamade khulu ondile begodu abukhali njengeempondo. Kodwana izinyo elisesandleni sakhe belilincani begodu lisipara.

‘Awa. Leli akusilo izinyo likamaphelaphelana,’ kucabanga uBhiza.

Abom

aphelap

helan

a

17

Amaphuzu: iinyosi

Iinyosi azinawo amazinyo. Zisebenzisa ingcenye ede yomlomo yazo, ebizwa bona sirhopholo esisetjenziselwa ukudla kanye nokumunya iliju emathuthumbeni. Iinyosi zenza iliju. Iinyosi ziqakatheke ngokwemvelo njengombana zisiza ekuthwaleni ipova kwesinye isitjalo isise kwesinye ukuze iintjalo ezitja namathuthumbo zikhule.

UBhiza wafika engcenyeni yencwadi ekhuluma ngeenunwana. Bekunesithombe senyosi ethutha iliju ethuthumbeni. UBhiza ngokuyelela okukhulu wathatha irhalasi elikhulisako waqala ngemlonyeni wenyosi. Bababe ! Inyosi ayinawo amazinyo inelimi elide kwaphela !

‘Awa izinyo leli akusilo lenyosi !’ kucabanga uBhiza.

Iinyosi

18

UBhiza wabeka phasi irhalasi lakhe elikhulisako begodu wavala i-ensayitlophidiya yeenlwana. Waqala izinyo elincani elirhanyazelako elimhlophe elisesandleni sakhe, wazibuza godu bona ingabe libuya kuphi.

Khona lokho, udadwabo kaBhiza omncani uBhela wangena ngekumbeni yakhe.

‘Lotjha, Bhiza,’ watjho amomotheka khulu.

UBhiza waqala izinyo elisesandleni sakhe. Waqala udadwabo omomothekako. Wabona isango lamathe elikhulu lapha okungathana kunezinyo khona. UBhiza wakekenisa. Izinyo leli bekungasilo lesilwana. Izinyo leli kutjho bona ngelikaBhela. Umraro wararuluka !

Amaphuzu: amazinyo wabantu

Abantwana abatjha banamazinyo ama-20. Izinyo elidala lisunduza izinyo elilitserwana lokha umntwana nakahlangana neminyaka emihlanu nelikhomba ubudala. Abantu abadala banamazinyo ama-32.

Iintlubhamazinyo zanje kanye neembhratjhi zabe zisetjenziswa ekuthomeni kwekhulumnyaka yama-20. Ngaphambi kwalokho abantu bebasebenzisa ihlanganisela yetswayi nomlotha nanyana iliju elinegwayi nanyana amakhambi neenungo ukuhlanza amazinyo wabo. Bebasebenzisa imino wabo nanyana isigodo kunebhratjhi.

19

Lizinyo lakabani leli?

A. Isifundo sokuzwisisa

Phendula imibuzo ngokuzeleko.

1. Walithola kuphi izinyo uBhiza?

2. Irhalasi elikhulisako lenzelwe _________________.

a) ukwenza izinto ziqaleke zizincani

b) ukwenza izinto ziqaleke zizikulu

c) ukusiza abantu abangaboniko

3. Ucabanga bona uBhiza bekanekareko lokufunda izinto ezitja? Kubayini utjho njalo?

4. Itjho lokhu okulandelako ukukhuphe endabeni:

a) iinlwana ezimbili ezingakghona ukuphapha

b) iinlwana ezintathu eziziimunyisi

c) isilwana esisodwa esiyingozi

5. Itjho bona imitjho elandelako le iliqiniso (Q) nanyana imamala (M).

a) Boke abomaphelaphelani basela iingazi.

b) Inyosi iyinunwana.

c) Zoke iinyoka zinamazinyo.

d) Izinyo lekhondlo laphambili lihlala likhula njalo.

6. Kubayini iinyosi ziqakathekile ngokwemvelo?

20

7. UBhela ulahlekelwe lizinyo lakhe ngombana ___________.

a) boke abantwana abasesebancani bakhunuka amatserwana wabo

b) uBhiza wabetha izinyo lakhe laphuma

c) woke amazinyo wakhe aphuma

d) Akukho kokungehla.

B. Ukusetjenziswa kwelimi

iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh. 92iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 75, 112

Khetha igama elifaneleko ukobana uhlanganise imitjho emibili le.

1. Izinyo likaBhela limhlophe. Izinyo lekhondlo litjheli. (kodwana / nangabe)

2. Izinyo lingaba ngelebhubezi. Lingaba ngelenyoka. (ngombana / nanyana)

3. UBhiza uzakuqala ku-ensayitlophidiya yakhe. Lapha athola khona ipendulo. (bekufike / kodwana)

C. Ukutlola

Incwadi yomsebenzi yoku-1 yeBanga lesi-3 yakwa-DBE: Iphepha 5, 13, 78 Incwadi yomsebenzi yesi-2 yeBanga lesi-3 yakwa-DBE: Iphepha 5

Sebenza nomngani wakho nibe babili nanyana nibe siqhema sincani ukobana nenze iphosta emayelana namazinyo weenlwana ezihlukeneko. Fakani amaphuzu amanengi akarisako ngendlela eningakghona ngayo. Gwala nanyana uthole iinthombe ukutjengisa ilwazi lakho.

21

3. Umqasana nekghuru

NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE

Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako

ukuswaswa, ukubhotjhoka, ukuramuluka, ukutjhaphuluka, ukuratlaka,

ukupharuma

Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama

alandelako

ikghuru, bewutjhaphulukile, indlulamithi, kwangaphambilini, ukusirhuga

Isuselwe enolwaneni ka- Aesop

22

Kwakunomqasana owawuhlala uswaswa woke amalanga utjela abantu ngendlela ongagijima msinya ngayo. Lokha nawuzigabisako nje, wazigabisa kwezinye iinlwana begodu wazihleka.

‘Wu unonile begodu ukhamba kabuthaka wena, mvubu ! Qala bona umkhulu kangangani begodu ukhamba kabuthaka nawe, ndlovu ! Ngitjho nawe, ndlulamithi, imbala ! Nangabe uzama ukugijima msinya uzakuwa uratlakele phezu kwemilenze yakho emide le !’

Kodwana isilwana ebewusirhuga khulu bekuyikghuru. ‘Ha, ha, ha ! Qala bona unjani, ukhamba kabuthaka nendlu yakho oyibhebhulileko le nobuswana bakho bukhamba ethulini ! Ngizwelana nawe, kghuru !’ kuhleka umqasana urhuga.

Imvubu, indlovu, indlulamithi kanye nekghuru zazidane khulu ngendlela umqasana ozirhuge ngayo.

23

Ngelinye ilanga ikghuru yazitjela bona izwile sekwanele kwanjesi.

Yatjhinga kumqasana isilingekile yathi, akhese utjho, ‘Ucabanga bona uyini wena, mqasana ? Iye, ungakghona ukugijima msinya kodwana uyadelela begodu uyanyaza. Lisa ukusigabisela begodu lisa ukusirhuga !’

Kodwana umqasana akhange ulalele. Wamane wazihlekela, lokho kwenza ikghuru bona isilingeke. ‘Asibone-ke bona ugijima msinya kangangani, mqasana !’ kutjho ikghuru. ‘Ngizakuphalisana nawe sibone ukuthi ngubani oyokuthumba.’

Umqasana akhange ukholwe lokho okuzwako. Ikghuru enanaba kabuthaka ifuna iphaliswano lokugijima nomqasana ? Lokhu kuzokuba yinto emnandi kwamambala !

‘Ufuna ukuphalisana nami wena, kghuru ?’ kutjho umqasana. ‘Iza sizokuphalisana ! Sizakuphalisana ngokugijima kusasa lokhu okusako !’

Nawuya upharuma, usaragela phambili nokuzihleka.

‘Eyi,’ kucabanga imvubu, indlovu nendlulamithi. Umqasana beyigijima msinya khulu kunekghuru, begodu nangabe ikghuru iyatjhiywa, umqasana bewuzigabisa ubarhuga khulu kwanjesi kunangaphambilini.

24

Ngelanga elilandelako umqasana nekghuru besele bajamile balindele ukugijima. Zoke iinlwana zeza zazokubukela. Ikghuru beyiqaleka ithukiwe kodwana umqasana wona bewutjhaphulukile unganamraro.

Indlovu yamemeza khulu yathoma umgijimo yathi, ‘Jamani, senilungile, aziye GIJIMANI !’

Lathoma-ke iphaliswano !

25

Umqasana wagijima msinya khulu ngendlela engakghona ngayo. Kodwana ngemva nje kwemizuzwana embalwa besele idiniwe igijima kabuthaka.

Umqasana wazibuza wathi, ‘Kubayini ngigijima khulu kangaka ? Ikghuru nasiya inanyana kabuthaka, ngiyazi bona angekhe ingibambe. Nangithandako ngingajama ngiphumule kancani,’ kutjho umqasana.

Msinyazana nje izulu lathoma lana. Umqasana walala ngaphasi komuthi ukobana ungabi manzi khona lokho waya ngesithongwana.

Kusesenjalo, ikghuru yawudlula yananaba kabuthaka. Yakhamba njalo ikghuru akhange ijame ndawo ithi isaphumula ngesimanga sezulu. Yadlula

kabuthaka lapha umqasana bewulele khona ngaphasi komuthi kodwana nalapho akhange ujame uthi usaphumula njengombana besele udinwe ubhotjhokile.

26

Ngemva kwesikhatjhana nje izulu lathula, umqasana waramuluka wavuka. Wathalaza waqala kiyo yoke indawo kodwana akhange uyifanise ndawo ikghuru.

‘Lapha kugcinwa khona akusesekude, ngiyacabanga bona nakuyikghuru yona isese semsileni, iza ngemva kwami. Nanje ngingalithumba iphaliswaneli,’ kucabanga umqasana ukhuluma ngehliziyo, nawuya weqa ngebelo ugijima msinya ngendlela ongakghona ngayo.

27

Lokha umqasana nawujika ewugwini yokugcina, waqala phambili. Wu ! Akhange ukholwe amehlo wayo. Bababe ! Nasiya ikghuru, pheze seyifike ekugcineni la kuphelelwa khona !

Umqasana wagijima watjhinga ekugcineni kodwana isikhathi besele siwutjhiyile. Ikghuru ithumbile ! Umqasana ubhalelwe ulobile !

28

Zoke iinlwana zakwakwazelela ikghuru. Imvubu, indlovu nendlulamithi zafa ngeenhleko zihleka umqasana. ‘Itjho-ke udliwe njani IKGHURU ?’ bafa boke ngeenhleko. ‘Ikghuru ngiyo ebuthaka khulu kunathi soke. Qala ibhebhule nendlu yayo nasiya emhlana ! Kodwana kunjalo nje ikghonile ukuthumba iphaliswano !’

Njenganje besele kusikhathi somqasana sokobana uzuzwe uneenhloni begodu udanile. Wona bewungathandi ukurhugwa nakancani.

Ikghuru yawuzwela ubuhlungu umqasana. Bewazi bona kumbi kangangani ukuhlekwa nokurhugwa.

‘Siyazi bona wena umsinya khulu ukusidlula soke,’ kutjho ikghuru, ‘kodwana akukafaneli uzikhakhazise ngalokho.’

Umqasana ufunde isifundo. Ukusukela mhlokho umqasana akhange kube nento ozikhakhazisa ngayo begodu akhange usarhuga ezinye iinlwana.

Kuneemfundo ezimbalwa esizithola kilenolwana:

1. Akukafaneli bona sizikhakhazise ngokuthi siyazi kangangani into: ‘ukugijima kuphalwa kukhamba kancani’

2. Akukafaneli sirhuge abanye abantu abanokukhubazeka.3. Kufanele sithabelane singabekani amabala begodu singamadanisi

omunye nomunye.4. Nasifuna into kufanele siyisebenzele ngamandla singayitholi lula.5. Kwesinye isikhathi ukwenza izinto ngokuwalazela kuphalwa kuthatha

isikhathi sakho wenze izinto kabuthaka: ‘ukungawalazeli kuphalwa kukhamba kancani’.

29

Umqasana nekghuru

A. Isifundo sokuzwisisa

Phendula imibuzo ngokuzeleko.

1. Iinlwana zazikwatele umqasana ngombana __________.a) bekazirhuga ngokuba buthakab) ukghona ukugijima msinya kunazoc) uthanda ukuzikhakhazisa

2. Warhuga ubani umqasana? Ngubani ebekamrhuga khulu?

3. Ekuthomeni kwendatjana, bewucabanga bona ikghuru ingawutjhiya umqasana ephaliswaneni lokugijima? Kubayini ucabange njalo nanyana ungacabangi njalo?

4. Wazizwa njani umqasana ekuthomeni kwephaliswano lokugijima?a) bewusaba begodu utshwenyekileb) bewuthukiwe begodu ungahlalisekic) ukhululekile begodu uzethemba

5. Ngiwuphi ukutjho ekhasini 24 okutjela bona boke abantu bebanekareko lokubona bona kuzokwenzeka ini ephaliswaneni?

6. Kubayini umqasana ucabange bona bekulungile ukujama bese uyaphumula phakathi kwephaliswano nakugijinywako?

7. Itjho bona imitjho elandelako le iliqiniso (Q) nanyana imamala (M).

a) Ikghuru beyinganadaba nokuthi ikhamba ezulwini

b) Umqasana bewusaba imvubu, indlovu kanye nendlulamithi.

iNcwadi yokuSebenzela 1

ye-DBE yeGreyidi 3: 51

ikh. 108

30

c) Umqasana wathola indawo yokulala eqadi komlambo.

d) Ikghuru akhange irhuge umqasana ngemva kwephaliswano lokugijima.

8. Ngiziphi iimfundo ezafundwa umqasana ekugcineni?

B. Ukusetjenziswa kwelimi

iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 23, 92iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 23, 41, 46, 75, 112

Khetha kodwana, yeke nanyana ngombana ukobana uhlanganise imitjho emibili elandelako.

1. Umqasana bewumsinya kunekghuru. Ikghuru yathumba iphaliswano.

2. Ikghuru akhange iwuhleke umqasana. Beyazi bona kunjani ukurhugwa.

3. Umqasana bewucabanga bona unesikhathi esinengi. Wajama ukobana uphumule.

C. Ukutlola

iNcwadi yokuSebenzela 1 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 74, 77iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 10, 13, 58

Yenza sengathi umbikindaba wephephandaba. Tlola i-athikili yeendaba efitjhani emayelana nokuthi kwenzekani ephaliswaneni lokugijima (imida, ebu-8-10). Nikela i-athikili yakho isihloko. Tlola godu nelanga kanye nebizo lakho.

31

4. ISewula Afrika yethu

NGAPHAMBI KOKOBANA UFUNDE

Yenza isiqiniseko sokobana uyayazi ihlathululo yamagama alandelako

isiphandla, iphororo, isitlhagwana, imirhoba, irhalawumba, kwesitjhaba

Yenza isiqiniseko sokobana ungakghona ukufunda amagama

alandelako

ezihlukahlukeneko, wesitlhagwana, neenrhalawumba, sitlhogomelane,

siyingcenye

Ngiyayi

iSewula Afrika

32

Ngomnyaka ka-1994 samukela iSewula Afrika etja !

Samukela uMengameli wethu omutjha uNelson Rolihlahla Mandela.

Savuma ingoma yethu yesitjhaba etja ethi Nkosi Sikelel’ iAfrika, efaka hlangana amalimi amahlanu asemthethweni.

Saphakamisa iflarha lethu elitjha – okuliflarha lelizwe okungilo kwaphela elinemibala esithandathu ehlukahlukeneko !

Ingabe uyakghona ukubona umtlolo ongehla kwesiphandla sethu senarha ? Utjho bona ‘abantu abahlukahlukeneko bayabumbana’.

Ngomnyaka ka-1994 sabumbana saba yinarha yinye nesitjhaba sinye.

Nkosi sikelel’ iAfrikaNkosi sikelel’ iAfrikaMaluphakanyisw’ uphondo lwayo,Yizwa imithandazo yethu,Nkosi sikelela, thina lusapho lwayo.Morena boloka setjhaba sa heso,O fedise dintwa le matshwenyeho,O se boloke, O se boloke setjhabasa heso,Setjhaba sa South Afrika – South Afrika.Uit die blou van onse hemel,Uit die diepte van ons see,Oor ons ewige gebergtes,Waar die kranse antwoord gee,Sounds the call to come together,And united we shall stand,Let us live and strive for freedom,In South Africa our land.

ingoma yesitjhaba

uMadiba iflarha yesitjhaba isiphandla senarha

33

Imali yeSewula Afrika ibizwa bona maranda nabosende. Sitlola lokhu ngegabhadlhela u-R kanye neledere elincani u-c. Iranda linye liyafana mabosende abali-100.

Sinabosende be-5c, 10c, 20c, 50c, R1, R2 kanye nabosende be-R5. Abosende laba benziwe ngeensimbi ezihlukahlukeneko. Usende ngamunye unesiphandla senarha yethu ngaphambili bese kuba nesitjalo nanyana isilwana esihlukeneko ngemva.

ngaphambili

ngemvaumrholori arumlili isitlhagwana istrelidziya

5c 10c 20c 50c

ngaphambili

ngemvaitsephe ikudu imbhuduma

R1 R2 R5 R5

34

Sinemali yamaphepha eyi- R10, R20, R50, R100 kanye ne-R200. Iimali zamaphepha zinemibalabala ehlukeneko. Imali yephepha ngayinye inesithombe sakaMadiba ngaphambili kanye nesilwana sommango ngemva. Iinlwana zommango ezihlanu lezi zibizwa ngokuthiwa Ziinlwana eziHlanu eziKulu (The Big Five).

ngaphambili

R10 – ubhejani R20 – indlovu R50 – ibhubezi

R100 – inyathi R200 – ingwemabala

ngemva

35

Zoke iinlwana zommango kibosende bethu neemalini zethu zamaphepha zihlala esiqhiwini seenyamazana eSewula Afrika. Abantu ababuya ephasini mazombe bayeza bazokubona iinlwana lezi.

Sinetjhudu lokobana sibe neenlwana ezihlukahlukeneko ezinengi kangaka enarheni yekhethu. Lokhu kufaka hlangana indlulamithi – okusilwana eside khulu ephasini mazombe, indlovu – okusilwana esikhulu khulu enarheni, ingwesiduli – okusilwana esinebelo khulu enarheni kanye nebhubezi- okuyikosi yazo zoke iinlwana.

Kufanele sivikele begodu sitlhogomele iinlwana zethu zommango.

indlulamithi ingwesiduli

ibhubezi ikudu ingwemabala

ubhejani inyathi imbhuduma

indlovu

36

Isilwana senarha yeSewula Afrika yitsephe. Ibizo laso lithiyelelwe ngendlela eseqa ngayo emmoyeni lokha nasigijimako. Ngelimi le-Afrikaans igama elithi spring litjho ‘ukweqa’ bese igama elithi bok litjho ‘inyamazana’.

Pheze ma-850 wemihlobo ehlukahlukeneko yeenyoni ihlala eSewula Afrika.

Inyoni yesitjhaba yeSewula Afrika ibizwa ngokuthiwa umrholori. Umrholori yinyoni ede enentamo ede kanye nemilenze emide. Ithiyelelwe ngamehlo wayo anombala ohlaza okwesibhakabhaka nobutshetlha.

inyoni yesitjhaba: umrholori

Uthi bewazi na ? Isiqhema sakamakhakhulararhwe seSewula Afrika sibizwa ngokuthiwa yi-‘the Springboks’. Ama-Springboks athumba iBhigiri yePhasi kaMakhakhulararhwe ngomnyaka ka-1995 nangomnyaka ka-2007.

isilwana sesitjhaba: itsephe

37

Inyoni ekulu ezidlula zoke ephasini inciliba, ihlala khona eSewula Afrika. Iinciliba azikghoni ukuphapha kodwana ziyakghona ukugijima msinya. Inciliba yikulu khulu, ungakghona ukuyikhwela njengepera ! Iinciliba zinamehlo amakhulu khulu kunezinye iinlwana ezikhona. Okhunye godu kukobana inciliba ibekela amaqanda amakhulu khulu.

Amaphengwini nawo ahlala eSewula Afrika. Amaphengwini aziinyoni ezimhlophe begodu nezinzima ezihlala elwandle. Akakwazi ukuphapha kodwana ayakwazi ukududa msinya khulu.

Kufanele sivikele begodu sitlhogomele iinyoni zethu ezihle ezi.

iinciliba

iphengwini

Uthi bewazi na ? Iqanda linye lenciliba lilingana namaqanda wekukhu ama-24 !

38

Amalwandle weSewula Afrika azele iinlwana ezikarisako. Lokhu kufaka hlangana imikhomo – okuziinlwana ezikulu zelwandle, amatjhaga – okuziinlwana eziyingozi tle zelwandle, kanye namadolfini – aziinlwana zelwandle ezihlakaniphileko.

imikhomo

itjhaga

idolfini

Uthi bewazi na ? Imikhomo namadolfini akasizo iinhlambi – kuziimunyisi ezifana nathi nje !

39

Ihlambi yesitjhaba yeSewula Afrika yigalajuni. Itholakala kwaphela emanzini welwandle angasi manengi hlangana neSewula Afrika kwaphela ingasi kwezinye iinarha ephasini mazombe.

Amalwandle wethu azele ngeenhlambi ezinengi kanye neendalwa zelwandle ezinamajamo, imibala kanye nobukhulu obuhlukahlukeneko.

Kufanele sivikele begodu sitlhogomele zoke iinlwana zethu eziphila elwandle.

Uthi bewazi na ? ETjingalanga-Kapa, iSewula Afrika ithinta amalwandle amabili. Ngakwelinye ihlangothi lilwandle elimakhaza i-Atlantic Ocean bese kuthi ngakwelinye ihlangothi kube lilwandle elifuthumeleko i-Indian Ocean.

ikghuru yemanzini

ihlambi yesitjhaba: igalajuni

40

Ithuthumbo lesitjhaba leSewula Afrika ngileli elikhulu nanyana eliyikosi isitlhagwana. Kunemihlobo ema-360 ahlukahlukeneko weentlhagwana eSewuka Afrika. Amathuthumbo amahle la angabapinki, angabamhlophe nanyana abe bovu.

Umuthi wesitjhaba weSewula Afrika yiyelowudi yamambala. Imithi emikhulu le imile eSewula Afrika iminyaka edlula eengidini ezili-100.

Kufanele sivikele begodu sitlhogomele iintjalo zethu kanye nemithi.

umuthi wesitjhaba: iyelowudi

ithuthumbo lesitjhaba: isitlhagwana

Uthi bewazi na ? Isiqhema sekhrikethi seSewula Afrika sibizwa ngokuthiwa yi-‘the Proteas’.

41

Kuneendawo ezinengi ezikhethekileko ezingabonwa eSewula Afrika. Sineentaba kanye nemirhoba, amahlathi kanye neenrhalawumba, imilambo kanye nephororo, amalwandle namalwandlekazi.

Sinetjhudu lokuba nephasi mazombe enarheni yinye !

Kufanele sivikele begodu sitlhogomele inarha yethu.

iintaba nelwandle amahlathi

irhalawumba umlambo

Uthi bewazi na ? IPhororo yeTugela KwaZulu-Natal ingeyesibili ephezulu khulu enarheni mazombe.

42

Kuneengidi zabantu ezidlula kuma-50 eSewula Afrika. Sikhuluma amalimi ahlukahlukeneko. Silandela amasiko ahlukahlukeneko. Sidle ukudla okuhlukahlukeneko. Sithandaza ngeendlela ezihlukahlukeneko. Simibala ehlukahlukeneko. Kodwana soke nje siyingcenye eqakathekileko yesitjhaba sethu sethingo lekosazana. Kufanele sivikele begodu sitlhogomelane, ngombana soke nje simaSewula Afrika. Begodu iSewula Afrika ingeyethu soke.

43

ISewula Afrika yethu

A. Isifundo sokuzwisisa

Phendula imibuzo ngokuzeleko.

1. Ngubani owaba nguMengameli weSewula Afrika ngo-1994?

2. Khuyini okuqakathekileko ngeflarha yeSewula Afrika?

3. Madanisa iimali zamaphepha esandleni sesincele neenlwana ezisesidleni.

a) R10 c indlovu

b) R20 c ingwemabala

c) R50 c inyathi

d) R100 c ubhejani

e) R200 c ibhubezi

4. Saziwa ngokuthiwa yini isiqhema seenlwana esiseemalini zethu zamaphepha?

5. Beka isiphambano (X) eqadi kwemitjho emamala bese ubeka itshwayo () eqadi kwemitjho eliqiniso.

a) Isiqhema sakamakhakhulararhwe seSewula Afrika saziwa ngokuthi ‘the Proteas’.

b) Iinengi leemvakatjhi livakatjhela iinqhiwu zeenlwana zeSewula Afrika.

c) ISewula Afrika lineempophoma ezinengi ephasini mazombe.

d) Iinciliba namaphengwini azikwazi ukuphapha.

44

6. Tlola ngobutjha imitjho emamala ngehla bese uyenza iba liqiniso.

7. Isilwana, inyoni kanye nehlambi yelizweloke yeSewula Afrika yi__________________.

a) indlovu, umrholori kanye netjhaga

b) ibhubezi, inciliba kanye negalyoni

c) itsephe, umrholori kanye negalyoni

d) itsephe, iphengwini kanye nomkhomo

8. Nikela amabizo wamalwandle amabili athinta iSewula Afrika.

B. Ukusetjenziswa kwelimi

iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 83, 97, 117, 120

1. Faka iimphawulo ezingekho kilemitjho. Sebenzisa indatjana ukobana ikusize.

a) Indlovu isilwana ________ enarheni.

b) Indlulamithi isilwana ________ ephasini mazombe.

c) Ingwesiduli isilwana esi ________ enarheni.

d) Idolfini isilwana selwandle esi ________.

e) Itjhaga isilwana selwandle esi ________.

2. Njenganje tlola ngobutjha umutjho ngamunye ngehla ibe sebunengini.

C. Ukutlola

iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: amakh. 5, 51, 105

Ninomngani, dizayinani isikhangiso ukobana nidose abantu ukobana bazokuvakatjhela eSewula Afrika.

iNcwadi yokuSebenzela 2 ye-DBE yeGreyidi 3: ikh. 113

Incwadi 4A

ISBN: 978-1-77580-673-8

IGREYIDI 3 INCWADI 1A INCWADI 1B

1. Ikowusu elilahlekileko2. Khuyini okulandelako azokwenza?3. Isineyi sokuphela sekhekhe4. Wu amaphihliphihli anje!

1. Ubaba usele nomntwana2. Ujikeleza3. Kuhle ukunikela4. Ijamo lesithombe

INCWADI 2A INCWADI 2B

1. Livilo lakabani leli? 2. Ifihlo3. Ngubani ophule ifesdere?4. Sibhaga nogogo

1. Sizani!2. Uphi uZenzile?3. Ikherodi elikhulu4. Siyabhaqelana

INCWADI 3A INCWADI 3B

1. UNyamela uya esitolo sezambatho2. Isobho yamatje 3. Lalela umbhino4. Ngubani ohlala la?

1. Afeke, ubaba uKawu!2. UMmoya neLanga3. Sengilungele ukukhamba4. Ebusuku eplasini

INCWADI 4A INCWADI 4B

1. Iimfiso ezintathu2. Lizinyo lakabani leli?3. Umqasana nekghuru4. ISewula Afrika yethu

1. Utjhontjhwana nentethe2. Idorobho lekhethu3. Ibhubezi nekhondlo4. Abazumi beenlwana

(begodu neNcwajana yeemBonelo zeemPendulo)Iincwadi zokufunda kilelizinga zinamakhasi amanengi, amatheksti anamakhai amanengi, imitjho emide, ukwehlukahlukana okunengi kwamaphetheni wemitjho, ilimi elinengi elisemthethweni kanye nelihlathululako, begodu nelwazi-magama elinothileko. Ukufunda njenganje sekuba yinto emane izenzakalele, kufakwa umfutho omnengi esifundweni sokuzwisisa kunokufuna ihlathululo yamagama kwaphela njengombana abafundi sebazifundela ngokukhululeka.

Iincwadi zokufundezi zinikela abafundi amathuba wokufunda ngeenqhema, ngokuhlahlwa, ngababili nangokuzifundela uwedwa.

ISINDEBELE

Iincwadi zokufunda ezihlelwe ngokwamabanga zeVula Bula zezinga 3 zenza bona abafundi abakwazi ukufunda msinya bakghone ukuphrakthisa. Incwadi yokufunda ngayinye ineendatjana ezine ezihlukahlukeneko, kufakwe hlangana amatheksti wemitlolo. Indaba ngayinye ithoma ngerhelo lamagama welwazi-magama kanye namagama ‘abudisi nakafundwako’ abafundi okulindelwe bona bawazi. Indatjana ngayinye ilandelwa mibuzo yesifundo sokuzwisisa, kanye nemisebenzi yelimi nokutlola ekhambisana ne-CAPS kanye neeNcwadi zokuSebenzela ze-DBE zeGreyidi 3.

Iincwadi zokufunda ezimbili kufanele ziqedwe ithemu ngayinye - Ithemu 1: Iincwadi zokufunda 1A ne 1B, Ithemu 2: Iincwadi zokufunda 2A ne 2B, Ithemu 3: Iincwadi zokufunda 3A ne 3B, Ithemu 4: Iincwadi zokufunda 4A ne 4B. Ipara ngayinye yeencwadi zokufunda (A ne B) zisezingeni elifanako yeke akukhethiseli bona umfundi uthomba ngayiphi ukuyifunda.

Visit the Vula Bula website to view or buy all materials

www.vulabula.co.za