Infoleht “Kool ja Kodu” No. 16 16.märts 2006

TÄNA LEHES: - Põnev kolmas veerand koolimajas sõnas ja pildis - Taas keerles laulukarussell - Põltsamaa linna 80. sünnipäevale mõeldakse ka koolis - Teadmiste testimine - TALISPORDIPÄEVA ERILEHEKÜLG - Psühholoogi veerg: Koolihirm - Kutseõpetus kodu lähedalt - Mis on Känguru ja Pranglimine - Projektiinfo - Õppetöö korraldus – tasemetööd, eksamid, uurimistööd - Ürituste kalender

HEAD LAPSEVANEMAD!

Päike käib juba kõrgemalt ja õhus on tunda kevade hõngu. Kuldnokadki olevat juba kohale jõudnud. Sellel talvel on olnud palju ilusaid ilmasid, talverõõmu on jätkunud kõikidele soovijatele. Eelmisel kuul lõppenud Torino taliolümpial sai kinnitust, et väikesel Eestil on endiselt head sportlased ning oleme suusariik.

Kahjuks ei ole aga positiivne sportlikkus külge hakanud paljudele õpilastele. Järjest rohkem noori seisab kehalise kasvatuse tundides teksades ja nabapluusides ja ei saa seega tunnist osa võtta. Riietuse ja vahendite puudumuse ettekäändena longitakse lihtsalt koolis või selle ümbruses ringi. Viimasel talispordipäeval osales ainult kolmandik 7.-12. kl õpilastest (talispordi erileheküljel olevast tabelist saab sellekohase ülevaate). Seega kadus keset koolipäeva üle poolte õpilastest lihtsal ära ja mitmed ei ilmunud kooligi. Oli õpilasi, kes tõid alles järgmisel päeval (paljud ka lausa mitu päeva hiljem) vanemate poolt kirjutatud puudumistõendeid.

Loomulikult on alati osa õpilasi spordiüritustest tervise tõttu eemale jäänud. Kindlasti saame aga kõik aru, et „kodustel põhjustel” puudumine on tegelikult ettekääne kui paljudes klassides peaaegu pooltel õpilastel on selline põhjus. Pöördun siinkohal ka lastevanemate poole abipalvega. Enne kui kergekäeliselt alustate tõendi kirjutamisega, mõelge, millest oma lapse ilma jätate. Loodan, et meie ühine soov on saada siiski rohkem õpilasi spordiga tegelema ja oma tervise eest hoolitsema. On sagenenud olukord, kus kehalise kasvatuse tunnist võtab osa vaid kolmandik õpilasi. Meie laste tervisega on seega väga-väga tõsiseid probleeme.

Positiivset poolt spordipäevast näitab aga fakt, et hokiturniir kestis õhtupimeduseni ja veel valgustuse valgelgi mängiti hasartselt edasi. Ja ka teised, kes suusatasid, uisutasid, matkasid ja osalesid klassidevahelistes võistlustes, jäid igati rahule ja tundsid rõõmu ilusast talveilmast.

Eesti riik on leidnud võimalusi tasuta toidu garanteerimiseks põhikooli osas ja Põltsamaa linn tasub õpilaste eest töövihikute raha. Kool on muretsenud üle 40 uisupaari ja jätkab selle täiendamist. Eelmisel aastal valmis uus spordihoone ja tingimused pole mitte head, vaid väga head. Viimasel koosolekul kehalise kasvatuse õpetajatega arutasime võimalust järgmisel aastal tõsta suusatamise osakaalu kehalise kasvatuse tundides. Riikliku õppekava kohaselt on suusatamine igale õpilasele kohustuslik. Käes on meie arvates aeg pöörata suuremat täelepanu Eesti riigi ühele edukamale spordialale – suusatamisele. Täpsematest tulemustest ja seisukohtadest anname Teile teada järgmistes infolehtedes.

Head talverõõmude nautimist koos perega!

Aimar Arula, direktor

Tervitus toimetajalt

Kas kuuled kevade häält? Kas tunned kevade lõhna? Kas näed kevadet? Mina kuulen, tunnen ja näen!

On mõnevõrra kahju, et ilus lumerohke talv otsa saab ja kõik see puhas lumi on peagi

voolav vesi porisel tänaval. Päike aga särab ja kevad tuleb nii või teisiti ning kelgud, uisud ja suusad tuleb keldrisse järgmist talve ootama viia. Sellelt talvelt saan kaasa võtta toredad mälestused suusaradadelt, kelgu- ja suusamäelt, kus koos pere ja sõpradega sai talvest rõõmu tunda. Seekordset infolehte kokku pannes on kurbus südames, seda eelkõige meie laste pärast. Eelmistes infolehtedes oleme suunanud tähelepanu värskes õhus liikumise plussidele ja jaganud näpunäiteid selle kohta, kuidas valida lapsele õiget spordiala ja hobi. Ka teised trükiväljaanded propageerivad tervislikku liikumist. Kas see on tõesti hüüdja hääl kõrbes? Hea lapsevanem, sina määrad oma lapse tuleviku! Arvan, et see, kes Sinu lapsest saab, on tõesti Sinu enda teha, kuid seda mitte ainult panka raha kogumisega vaid tema õigele teele suunamisega. Perega koosveedetud aeg ja toredad mälestused on väärtuslikumad pangaarvest. Täiskasvanuks saades ja haigustega silmitsi seistes võib olla juba hilja, et aru saada tervisliku liikumise vajadusest. Murelikuks teebki see, et paljud õpilased ei oska rõõmu tunda toredatest ettevõtmistest, mida koolis toimuvad spordipäevad kahtlemata ka on. Tean nii väita, kuna käisin sel päiksepaistelisel päeval õpilastega suusatamas ja elasin kaasa teatevõistlusel osalenutele. Talispordipäeva erileheküljel saab lugeda õpilaste ja õpetajate arvamusi spordipäevast. Arvamusi oli nii poolt kui vastu. Kõlama jäi aga positiivne suhtumine spordipäevadesse ja tõdeti, et selliseid päevi peaks ikka korraldama. Olen ühel meelel õpilase arvamusega eelmisest aastast, et need, kes virisevad, teevad seda ka kõikide teiste ürituste puhul, peaasi, et saaks viilida. Siin ongi lastevanemate tegemata töö – suunamine. Laps ei ole veel ise nii tark, et teada, mis halb ja mis hea. Kahjuks ei ole me keegi kaitstud tulevikus ette tulevate ohtude eest, ühed ületavad need linnutiivul, teised karu kohmakusega ja kolmandad jäävad ohtude püünisesse. See on looduse valik. Kuid ärgem laskem selles osas loodusel võimutseda, astugem oma tegudega julgelt ohtudele vastu ja suunake lapsed õigetele tegudele. Tervisesport on kindlalt üks nendest õigetest teedest. Kui Sina, lapsevanem, ise ei leia selleks piisavalt aega, siis loo lapsele selleks võimalus ja ta on Sulle selle eest tänulik. Kurdame küll selle üle, et suusavarustus on liiga kallis ja pole õiget talvegi, et varustuse ostmine end ära tasuks. Aga egas need suusad seal keldris süüa küsi. Peagi mööduv talv on näide sellest, et lumi taevasse ei jää ja võimalusi talverõõme nautida on piisavalt. Ka möödunud spordipäeval oli mitmeid erinevaid võimalusi seda teha. Kui ei olnud suuski, siis sai uisutada või lihtsalt matkata, mis ei nõua mingit kallist varustust, vaid kõigest sportlikku riietust, ja üks korralik dressipaar peaks kuuluma iga inimese garderoobi. Teksapükstes ja nabapluusides on tõesti ebamugav talisporti harrastada. Kas tõesti sai ostetud lapsele liiga kallis mobiiltelefon või antud rohkem taskuraha kui vaja (et ta ise leiaks omale tegevust ja ostaks, mida õigeks peab, kuna ema-isa on pikad päevad tööl), et kehalise kasvatuse jaoks vajaliku riietuse jaoks raha ei jätkunud?

Head lapsevanemad planeerige oma lapsele sportimiseks sobiva riietuse ja suuskade või muu varustuse ostmist juba varakult - kasutage ära spordikaupade allahindlused, sest järgmine talv ei jää tulemata. Enne aga kohtume me kevadega, mis pakub samuti võimalusi õues sportimiseks – jalutamine, jooksmine, jalgrattaga sõitmine. Seejärel jõuab loodetavasti kohale suvi, mis kahjuks on üürike, kuid võimalusi on peale eelpoolnimetatute veelgi - ujumine, pallimängud, rulluisutamine. Talve juhatab sisse värvikirev sügis ja jätkuvalt saab rõõmu tunda enamusest mainitud tegevustest. Loodan, et oli piisavalt aega läbi kolme aastaaja sammudes mõelda järgmisele talispordipäevale ja siis räägime sellest päevast veelgi positiivsemalt.

Tundke rõõmu saabuvast kevadest ja aktiivset liikumisest värskes õhus!

Annika Kallasmaa

Sellel aastal tähistatakse Põltsamaa linna 80. sünnipäeva. Oleme sellele ka koolis tähelepanu pööranud. Seepärast tuletamegi meelde, et välja on

kuulutatud:

joonistus joonistus joonistus joonistus ––––ja fotokonkurssja fotokonkurssja fotokonkurssja fotokonkurss “KAUNIM“KAUNIM“KAUNIM“KAUNIM

KOHT VÕI VAADE PÕLTSAMAAL”KOHT VÕI VAADE PÕLTSAMAAL”KOHT VÕI VAADE PÕLTSAMAAL”KOHT VÕI VAADE PÕLTSAMAAL” Joonistuste suurus ei ole määratletud, fotodel on soovituslik

minimaalne formaat 13x18. Joonistusi ja fotosid hinnatakse eraldi. Hindamine toimub kolmes

vanuserühmas: 1.-3.kl. ja 4.-6.kl. Tööde esitamise tähtaeg on 7. aprill.

7.-9. kl. ja 10.-12. kl Tööde esitamise tähtaeg on 28. aprill. Joonistused ja fotod esitada klassijuhataja või huvijuhi kätte.

Alljärgnevalt saate aga lugeda juba valminud loovtöid, milles lapsed on kirja pannud enda välja mõeldud legendid Põltsamaa kohta.

KUIDAS TEKKIS PÕLTSAMAA JÕGI Kunagi väga ammu, kui veel Põltsamaa jõge ei olnud, elas siin üks väga suur mees oma perega. Neil oli elamiseks üks tõeliselt suur maja. Aga kahjuks ei olnud selles majas pesemisvõimalusi. Toodi siis mitu vanni, kus saaksid lapsed ennast pesta, aga selle suure mehe jaoks ei leitud ühtegi nii suurt nõud, kuhu ta sisse mahuks. Otsustas siis mees kaevata maa sisse nii suure augu, kus tema ennast peseks. Kaevaski mees endale tiigi, kuhu ta sai sisse pesema minna. Aga ühel kevadel tuli nii suur üleujutus, et tiigist hakkas vesi üle kallaste ajama. Mõteldi, et mida ette võtta ja otsustati, et tuleb see tiik lihtsalt pikemaks kaevata. Õnneks tulid ka teised linnaelanikud appi. Kõik kaevasid sellise hooga, et tekkis jõgi. Nii tekkiski Põltsamaa jõgi.

Annika Kartsepp 3c KUIDAS TEKKIS KUNINGAMÄGI Liivima kuningriigi valitseja Magnus tuli Viljandist. Magnus ning hobused olid pikast teest väsinud. Nad peatusid mäel enne Põltsamaad. Kuningas õukondlastega jäi mäele puhkama, hobused aga mäe alla. Kuningas oli enesearmastaja ning nimetas mäe Kuningamäeks. Sellest ajast ongi mäel selline nimi.

Maarja-Liis Mölder 3c KUIDAS PÕLTSAMAA ENDALE NIME SAI Kunagi ammu, kui Põltsamaa asemel oli veel mets, siis elas seal tark ja arukas põllumees. Ta tegi kõvasti tööd ja sai varsti rikkaks. Mees otsustas ühel päeval, et ehitab selle raha eest linna. Seitsme aasta pärast oligi see valmis ja see linn oli imeilus. Sinna tulid paljud inimesed teistest linnadest. Põllumehest sai tsaar ja selle maa-ala valitseja. Nime sellele linnale tuletas ta sõnadest: põllumees-PÕL ja tsaar-TSA+ MAA on Põltsamaa.

Linnet Puskar 3c KUIDAS TEKKIS PÕLTSAMAA JÕGI

Väga ammusel ajal elas Põltsamaal kuningas Magnus. Ühel päeval tuli talle mõte, et selles linnas peab olema jõgi. See jõgi pidi olema pikk ja mitmeharuline ning seda pidid kaunistama sillad. Veel soovis kuningas, et jõgi peab voolama lossist mööda. Ta käskis oma alamatel kokku koguda palju orje ja panna nad kraavi kaevama. Orjadel oli väga raske. Nad kaevasid mitu head aastat, osad neist isegi surid. Kui kraavid valmis said, lasti sinna vesi sisse. Pärast ehitati jõele mitmeid kauneid sildu. Kuningas Magnus oli tehtuga väga rahul. Nii saigi Põltsamaale kaunis jõgi, mida tänapäeval imetlevad mitmed turistid.

Ergo Võrk 3c

PÕNEV KOLMAS VEERAND KOOLIMAJAS SÕNAS JA PILDIS

Jaanuari alguses, pärast kaunist jõuluaega ja talvepuhkust, alustasime jälle uue hooga uut aastat ja veerandit. Elasime kenasti üle krõbedad külmakraadid ning nüüd võime nautida seda, kuidas päike üha kõrgemalt käib ning aimata õhus juba kevadehõngu. Selle pika veerandi sisse mahtus aga peale külmapühade mitmeid põnevaid ettevõtmisi ja üritusi. Seda, et 1. klassi lastel aabits läbi, tähed selgeks ja lugemine soravaks sai, tähistasime kultuurikeskuses traditsiooniliselt aabitsapeoga. Pidu juhtisid tuntud aabitsategelased Aadam ja Anna, kelleks seekord olid 12. klassi õpilased Kaspar Kadastik ja Triin Nõmmistu. Kohal oli ka meie kooli maskott Hea Tuju Looja (Kristiina Kolk), kes pani lapsed vahvalt tantsima ning jagas kõigile kommi. Lapsi olid tulnud vahvate mängudega tervitama ka nende endised õpetajad lasteaedadest “Mari” ja “Tõruke”. Muusikaõpetaja Meeli Nõmme, klassijuhatajad Külli Kalvist, Ive Pajo, Heli Lehiste ning 1b lapsevanem Holger Klemm, olid lastega ette valmistanud etteasted. Nii sai näha laulu, tantsu, sõnaseadmist kui ka nukunäidendit. Kooli direktor Aimar Arula aga kontrollis, kas lastel ikka tähed selged, ja kõik said veenduda, et tõesti nii see on. Ühel jaanuarikuu pärastlõunal said noortekeskuses kokku 5.-6. klasside etlejad, et pidada vabariikliku etlemiskonkursi kooli eelvoor. Žürii valik langes seekord Kelly Turk`ile 6. b klassist, kes selles vanusegrupis meie kooli maakonna etlemiskonkursil esindas. Vabariiklikule konkursile ei õnnestunud seekord pääseda. Veebruarikuu avasime puhkpillorkestri kontserdiga , mis oli pühendatud kooli puhkpilliorkestri esimese dirigendi Voldemar Lemmiku 95. sünniaastapäevale. Kontsert toimus 3. veebruari hommikul. Orkestri praegune dirigent Urmas Mägi tutvustas vaheldumisi muusikapaladega ka Voldemar Lemmiku elulugu. 13.-17. veebruarini oli meil sõbranädal. Kõige populaarsemaks osutus sõbrapostkast, kus oli sadu kirju ja kaarte nii klassi- ja koolikaaslastele kui ka õpetajatele. 5.-6. klassiga käis sõprusest ja sõpradest rääkimas koolipsühholoog Anu Pajo. Sõbranädala motoks oli “Sõprus on kui vikerkaar”, sest ei oska ju tõelisel sõprusel leida algust ega otsa, nii nagu ka vikerkaarel. Igal päeval oli üks vikerkaare värv ja oma temaatika. Näiteks sõbrapäev, 14. veebruar oli meil oranž rõõmu päev ja siis pidi ise rõõmus olema ning oma kaaslaste päeva rõõmsaks tegema. Sellest, mida 2. b klassi lapsed sõprusest arvavad, saab lugeda nende siinsetest luuletustest.

SÕBER Sõber on see, kes kukkudes lohutab. Aitab sul teha koduseid töid. Sinuga tülli ei taha ta minna! Sõbrad nad tahavad olla! Marianne Nugis

SÕPRUS Sõprust on ju vaja, siis abi pole vaja. Sõber aitab, kui on abi vaja, sõber on ju kallim vara. Kaspar Kallasmaa ÕIGE SÕBER Ma ei ole mänguasi ja ka mitte mingi masin. Olen su sõber, mitte mingi põder. Kui kaljut ei purusta, siis sõber sõpra ei unusta. Ainar Uus MINU HEA SÕBER Minu hea sõber on see, kes, mind alati aitab. Minu hea sõber on see, kes mind paitab. Ta ei jonni ega kisa. Vot see on tõeline sõber. Maarika Jürgenson SÕPRUS Sõber on hea, seda sina tea. Alati meeles seisku sul, sõprus pole seebimull. Martin Joonas Pariis Sõbranädala raames korraldati 7. -12. klasside seas küsitlus, kus õpilased vastasid järgmisele küsimusele: "Kes on Sinu arvates meie kooli sarmikaim, meeldivaima käitumisega noormees ja neiu, kelle sisemine ilu peegeldub ka tema välimuses?" Häälteenamusega osutusid valituks 7 neidu ja 7 noormeest, kellele saadeti sõbrapäeva peokutsed: • Marita Nugis ja Veiko Porkanen • Liis Lass ja Tanel Reiman • Signe Supp ja Kristo Kõkkur • Kersti Sihv ja Mihkel Holm • Krista Kõrgesaar ja Kaarel Kõrv

• Kirly Kadastik ja Kaspar Kadastik • Angela Hiiesalu ja Juhani Mölder

Sõbrapäeva pidu toimus 14. veebruaril. Õhtu avasid õhtujuhid Kertu Rebane ja Margus Udam. Esines neidude ansambel õpetaja Meeli Nõmme juhendamisel. Peol esinesid veel Liis Lass, Rein Kutsar, Madis Velstöm ja Kaspar Kadastik ning 10b klassi noormeeste instrumentaalansambel õpetaja Reigo Tõnissoni juhendamisel. Kutse saanutest olid peole saabunud 6 neidu ja 6 noormeest, kellel paluti kohapeal moodustada paarid ja asuda võistlustulle, et selgitada välja see kõige-kõige parem. Žürii töös osalesid muusikaklassi klassijuhataja Maris Orav, arvutiõpetaja Janel Palm, psühholoog Anu Pajo ja õpilased Maiken Madisson ja Gaspar Epro. Võistlejad alustasid oma esinemist enda tutvustamisega.

II voorus koostas iga paar väikese luuletuse ja kandis selle ka ette. Parima luuletuse ja ettekandega said hakkama Marita ja Veiko. III voorus selgitati välja parimad tantsijad. Annika Kallasmaa õpetas võistlejatele line-tantsu. Žürii hindas tantsijate oskusi. Viimane ülesanne oli pantomiim, kus üks partneritest pidi kehakeelt, miimikat ja žeste kasutades, teisele paarilisele selgeks tegema, et ta võitis auto, miljoni või sai päranduseks maja jne. Ürituse piduliku osa lõpetas autasustamine. Žürii ühise otsuse põhjal olid parimad Marita Nugis ja Veiko Porkanen. Õhtu üllatuseks korraldati veel loosimine, kus fortuuna poolt väljavalituks osutunud paar sai auhinnaks romantilise õhtusöögi kohvikus “Rivaal”. Õnnelikeks osutusid Kirly Kadastik ja Kaspar Kadastik

Õhtu jätkus väikese näitemänguga, milles osales palju tublisid ja aktiivseid näitlemishuvilisi noori. Peo lõpus said noored veel ka jalga keerutada, sest mis pidu see ilma tantsuta ikka on. Jagati veel ka kallistuskaarte, mille omanik sai kallistada kõiki, keda ta tahtis ja kallistatav ei tohtinud keelduda. 15. veebruaril toimus vanema astme kõnevõistlus, millest võttis osa 14 õpilast. Kõnevõistlusi on meie koolis peetud juba pikka aega ja tase aina tõuseb. I koha saavutas 10. b klassi õpilane Liis Lass, II koha sai Elke Joosep 12. a klassist ja III koht läks 11. a klassi õpilasele Margus Udamile, kes pälvis vabariiklikul kõnevõistlusel KULDSUU tiitli. Žürii andis välja ka IV koha, mille sai Jane Sukk 10. b klassist. Samal päeval võistlesid 5. - 12. klasside õpilased liiklusviktoriinis , kust võttis osa 15 võistkonda. 5. - 6. klasside arvestuses olid parimad: 5. b klass - I koht, 6. a klass - II koht ning 6. b ja 6. c klass jagasid III-IV kohta. 7. - 9. klasside arvestuses võitis I koha 9. d klass, II koha 9. c klass ja III koha 8. a klass. Gümnaasiumiastme parim oli 10. a klassi võistkond, II koha saavutas 11. c klass ja III koha 11. a klassi võistkond. Kõik need võistkonnad lähevad kooli esindama maakonnas toimuvale liiklusviktoriinile. Kui seal hästi läheb, siis ka vabariiklikule võistlusele. Hoidkem siis neile pöialt! 23. veebruaril tähistasime Eesti Vabariigi 88. aastapäeva pidulike aktustega. Alustati kõige noorematest. I- IV klassi aktusel esines päevakohase kõnega 11.a klassi õpilane Aive Peil. II aktuse kõne oli ette valmistanud Mihkel Saks 11.a klassist. 7. - 9. klasside aktusel esines kõnega Tiina Laanes 11.c klassist ja 10. -12. klasside aktusel Kertu Nool 9.e klassist. Aktusel esinesid veel puhkpillorkester, laulukoorid ja ansamblid. 24. veebruaril, vabariigi aastapäeva miitingul Vabaduse ausamba juures, osalesid ja võtsid sel aastal sõna abituriendid Taavi Libe ja Elke Joosep, öeldes kohalviibijatele, et ka tänapäeva noored armastavad oma isamaad ja on võimelised seisma tema vabaduse eest. Vastlapäev oli meil (1.-6. kl) seekord ühendatud talvise spordipäevaga, nii et sai osaleda viktoriinis, pikka liugu lasta kui ka suusatamises ja uisutamises mõõtu võtta. (7.-12. klassi talispordipäev toimus järgmisel päeval ja sellest kirjutatakse rubriigis “Talispordi eri”). Pikimat liugu ja suuskade libisemist mõõtsid kehalise kasvatuse õpetajad ja klassijuhatajad. Soovijad said pärast võistlusi minna õpetaja Tõnu Henk`iga suusamatkale Kilekülla. Spordipäeva koordineerijaks oli Kaja Raimets. Spordi - ja vastlapäevast kirjutavad lapsed ise järgnevalt:

Meie spordipäev algas viktoriiniga. Viktoriini küsimused olid olümpiamängudest. Meie 5.c klass sai teise koha, esimese koha said 5.b klassi õpilased. Pärast seda algas meil füüsiline osa spordipäevast ehk siis võistlused. Need võistlused olid toredad. Esimesel võistlusel sai meie 5.c klass loobumisvõidu. Ülejäänud võistlustel osalesid ka teised viiendikud. Peale selle oli veel kaks võistlust: kelguga teise vedamine ja vanaaegse suusaga sõitmine, kus ühe suusaga sõitis kaks inimest. Nendest esimeses võistluses saime esimese koha, teises teise koha. Kokkuvõttes saime kaks esimest kohta ja kaks teist kohta. Siis läksime vastlakukleid ja hernesuppi sööma. Pärast seda läksime veel noortekeskusesse klassiõhtule.

Silja Goroško ja Kadri Mölder 5.c klass

Vastlapäeval me käisime oma suurte sõpradega 12.a klassist kelkudega liugu laskmas lossi juures. Põltsamaa pargis lasksime mäe otsast jää peal liugu. Mäe otsas hoidsid kaks inimest nööri, mille alt lapsed pidid läbi laskma. Õpetaja pani maha kaks tokki, mille pidime läbi kelgutades kätte saama. Kõige pikema liu sai Helis. Suure koolimaja ees pidasime võistlusi. Omavahel võistlesid esimesed klassid. Võitjaks tulime meie-1.a klass. Võitjateks aitasid meil tulla suured sõbrad. Lõuna ajal sõime hernesuppi ja vastlakukleid. Oli tore vastlapäev.

Jan Müür 1.a klass

Meil oli väga tore vastlapäev koos 12.a klassiga. Kõigepealt läks 1.klass õue, siis mindi suure koolimaja juurde. Seal saime kokku 12.a klassiga. 1.klassid võistlesid. Võitjaks oli meie 1.a klass. Meie klass rõõmustas väga. Edasi läksime 12.a klassiga Lossimäele. Seal läks kelgutamine lahti! 1.a ja 12.a rõõmustasid kelgutamise üle väga. Kõik lasid liugu, tegid kelgu-limbot ja liugu lastes korjasid ka oksi, mis olid topsis, ja muid lõbusaid võistlusi. Edasi läksime ka Hermanni mäele. Siis kutsus õpetaja klassid enda juurde ja andis medaleid ja komme. Siis läksime väsinult tagasi kooli juurde.

Anett Pook 1.a klass

Teisipäeval pidasime koos klassiga vastlapäeva. Me tegime koos 12.a klassiga kelgu-teatevõistlust. Hiljem läksime kiriku juurde kelgutama. Peale seda läksime Hermani mäele liugu laskma. Päeva lõpus saime pika liu eest medalid. Suured sõbrad said kingituseks parima sõbra medalid. Oli tore päev.

Britta Pähkel 1.a klass

Teisipäeval toimus koolis vastla-ja spordipäev. Kõige enne pidime saalis nuputama. Meie klassil läks väga hästi. Saime aukirja. Põnevad olid teatevõistlused. Kelgutamises jäime teiseks, sest mul oli uus kelk ja kelgunöör tuli ära, aga suusatamises olime kiired. Eriti lõbus oli Lossimäel. Seal tegin kõige pikema liu. Oli väga tore päev!

Filip-Sander Saar 1.b klass

Olümpiamängud tekitasid kooliski palju elevust ja põnevust. Panime välja stendi Eesti olümpiavõitjatest läbi ajaloo ning 20.taliolümpiamängude Eestile kulla toonud Kristina Šmigunist ja Andrus Veerpalust. Nooremate klasside lapsed joonistasid pilte meie olümpiavõitjatest, suuremad kirjutasid olümpiamängude raadioreportaaži. Üks omanäolisem ja lustlikum nendest on selline:

“Tere tulemast kuulama 28.-daid taliolümpiamänge!mina olen kass Katu. Oleme praegu Torinos. Ilm on tõeliselt karge ja võistlejad on kohe kohe startimas. Nimelt toimub täna loomade suusavahetusega sõit 3x3 km. Kuna ilm on tõesti külm, siis starti on tulnud vaid seitsme riigi esindajad. Number ühe all stardib suurfavoriit karu Saša Venemaalt, number kahe all on känguru Andy Austraaliast, number kolm on Saksamaalt pärit hundikoer Rex, number neli on

Prantsusmaalt pärit rebane Pierre. Viies võistleja on Norrast pärit jänes Frode, võistleja number kuus on meie suur lootus eesti hagijas Ants ja viimane võistleja on üllatusosaleja Kanaari saarelt pärit iguaan Carl. Võistlejad on juba kohad sisse võtnud ja kõlabki stardipauk. Karu võtab esimese positsiooni sisse , Rex ja Ants kohe tema järel. Kohe jõuab kätte esimene suur tõus, karu on küll ees, kuid hakkab tõusul maha jääma. Rebane ja jänes on saanud hoo sisse, koerad on tagant tulemas ja iguaan hakkab maha jääma. Sõit kulgeb haaravalt. Võistlust juhib jänes, rebane on tema kannul. Karu on jäänud maha, kuid ta suusk libiseb hästi ja ta tuleb hoogsalt järgi. Grupp püsib koos, aga rebasel on raskusi grupis püsimisega. Koerad on jõudnud esimesena boksi. Hagijal läheb suuskade vahetus kiirelt, kuid Rex jääb toppama. Praegu on jõudnud juba kõik võistlejad boksi. Karu komistab, kuid saab minema. Jõuliste paaristõugetega kihutab ta koertele järele. Jänes vahetab suuski, kui rebane koperdab ta boksi ning sellega kaotab Pierre mitu sekundit. Pärast mõningaid viperusi on saanud kõik rajale. Sõit kulgeb rahulikult, grupp on koos. Iguaan püüab ette trügida, kuid laskumisel jääb ta maha. Karu on ees, aga ta samm on jäänud töntsimaks. Hagijas Ants tuleb kaks-kolm meetrit tagapool, kuid on näha, et ta lülitas 5. käigu sisse ja kihutab karust mööda. Teised võistlejad on kümme meetrit taga. Kahjuks peame ülekande katkestama-algavad uudised. Pärast uudiseid ülekanne jätkub.

Tere tulemast tagasi! Võistlus on jõudnud haripunkti. Grupp on jõudnud staadionile. Rebane ja iguaan on jäänud maha, hagijas ja jänes võistlevad esimese ja teise koha pärast. 200 m on veel finišini, hagijas rebib ette. Ta teeb võimsa lõpuspurdi ja võidab võistluse. Hurraa! Jänes teine, siis karu, Rex, iguaan ja rebane jäi viimaseks. Vot selline pingeline oli tänane võistluspäev Torinos. Üliõnnelik Eesti hagijas Ants sammub, pea püsti, pjedestaalile. Ka jänes ja karu on rõõmsad. Nii lõpeb meil ülekanne. Ilusat päeva!”

Kadri Eerik 5.a klass

Meie kool osaleb juba mitmendat aastat maakonna rahvastepalli võistlustel ja ka „Tähelepanu, start” teatevõistlustel. Need on enamus laste lemmikalad. Teatevõistlustel toimus kaks etappi - I etapp Põltsamaal, II etapp Tabiveres. Kokkuvõttes saavutasime I koha. Tänu sellele pääsesime edasi Viljandisse, kus toimuvad „Tähelepanu, start” vabariiklikud võistlused. Võistkonda kuulusid 2. - 5. klassi õpilased: Hannes Heiskonen, Karl-Sander Nool, Ken Mägimets, Katriin Susi, Marianne Nugis, Susan Piirak, Kristjan Aas, Märt-Hendrik Olm, Andreas Alnek, Ingerliis Jüriado, Maarit Rehema, Taivi Narits, Anni Eerik, Jaanus Valk, Kaarel Mattisen, Miko Saviauk, Silja Gorosko, Ander Vaher, Raido Tigane, Kristi Voll, Allar Priimats. Õpilasi juhendas õpetaja Kaja Raimets. Märtsikuud alustasime ülevabariigilise üritusega - KULDSUUD PÕLTSAMAAL 2006, mille peakorraldajateks on juba viiendat aastat emakeeleõpetajad Sirje Ääremaa ja Marika Nugis. Enne kõnevõistlust aga õpiti kõnekunsti kõnelaagris, kus olid õppejõududeks Margus Oro, Peeter Tooma, Andres Linnupuu, Raido Keskküla, Meelis Sarv ja Eve Noormets. KULDSUU TIITLI pälvis järjekordselt Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilane. 18 osaleja hulgast pälvis esikoha 11.a klassi õpilane Margus Udam. Õnnitleme teda ja soovime ka edaspidiseks talle palju edu! II koha saavutas Kuressaare Gümnaasiumi õpilane Mihkel Miller ja III koha pälvis Pamela-Maria Parts Järva-Jaani Gümnaasiumist. Suur tänu kõikidele esinejatele ja nende õpetajatele. Jätkuvalt jõudu ja jaksu ka ürituse organiseerijatele! 10. märtsil korraldasime koolis lahtiste uste päeva, mis oli mõeldud 10. klassi astujatel. Huvilisi oli Adavere, Imavere, Lustivere, Kirivere, Jõgeva ja Tartu koolidest. Gümnaasiumis õppimise võimalustest rääkisid direktor Aimar Arula, õppealajuhataja Tiia Mikson ja muusikakooli direktriss Anne Kaus. Õpilasesindus tutvustas vaba aja veetmise võimalusi koolis ja Põltsamaa linnas. Meie kooli õpilased esitasid showakava “Tule meile, sest...”. Sama kava esitleti esmakordselt veebruaris toimunud haridusmessidel Intellektika, kui võeti osa konkursist “Aktiivne kool” ja saavutati selles voorus esimene koht. Koolidel oli võimalik valida, mitmel teemal nad tahavad kaasa rääkida. Meie valisime osalemiseks ainult ühe teema. Võitjad selgitati igal teemal eraldi ja ka nende seast, kes kõikidest voorudest osa võtsid. Üritus leidis kajastamist ka ajalehes “Postimees”.

Samal päeval osalesid loodus- ja keskkonnateemalise noortesaate “Rohekas” lindistamisel Eesti TV -s ka Põltsamaa kooli õpilased Kristi Pedanik, Taavi Emajõe, Gaspar Epro ja Taavi Libe. Kaasa sõitis õpetaja Aire Narits ja 20-liikmeline fännklubi koos kooli maskotiga. koolidevahelist viktoriini juhib Vahur Kersna ja saated on eetris laupäeva õhtutel Eesti televisioonis. Loodame, et neil läheb hästi! 14. märtsil tähistasime emakeelepäeva. Nooremas astmes toimus õpioskuste olümpiaad ja põhikooli astmes kõnevõistlus, millest osavõtnud tüdrukute ja poiste seast sirguvad järgmised “kuldsuud”. Need üritused on lisanud meie igapäevasesse kooliellu vaheldust ja põnevust. Aitäh kõikidele õpetajatele koostöö ja lastele tubli osalemise eest! Loovat ja lootusrikast kevade algust! Huvijuhid Mariin Priilinn ja Sirje Ange

Paljusuine Kuldsuud 2006

Pühapäeval, 5. märtsil Põltsamaal toimunud vabariiklikul kõnevõistlusel Kuldsuud 2006 saavutas tihedas konkurentsis esimese koha Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. a klassi õpilane Margus Udam.

“Võit tuli ootamatult – ei julgenud loota,“ jääb Kuldsuu ise napisõnaliseks. “Tunnetasin tugevat konkurentsi, eriti esikolmiku poolt.” Teise koha saavutas Mihkel Miller Saaremaalt ning kolmas koht läks juba mitmendat aastat järjest osalenud, kuid siiani suurema auhinnata jäänud Järva-Jaani neiule Pamela-Maria Partsile. Ühtekokku oli võistlustules 17 noort kõnelejat, keda oli hindamas viieliikmeline žürii koosseisus Tartu linna Haridusosakonna juht Margus Oro, Tallinna Ülikooli lektor ja meedia- ja avaliku esinemise konsultant Härmo Saarm, Tallinna Ülikooli õppejõud Toomas Lõhmuste, Tartu Ülikooli Usuteaduskonna magistrant Merle Meidla ning Kuldsuu 2005 Taavi Libe.

Võistluse esimeses voorus esitasid osalejad varem ettevalmistatud kõne vabal teemal, pikkusega 5-7 minutit. Teise vooru kõne kohtunike sõnastatud teemal “Ma kohtasin mustlast…” pidid võistlejad ette valmistama ühe tunni jooksul ning selle pikkuseks määrati täpselt 3 minutit ja 30 sekundit.

Kõnevõistluse ühe korraldaja, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi emakeele õpetaja Sirje Ääremaa sõnul peitub põhjus, miks võit juba teist aastat Põltsamaale tuli, järjepidevas töös. Õpilased esitavad oma kõne esmalt tunnis, klassikaaslaste ees, kes parima endi seast koolisisesele võistlusele saadavad, selgitab Ääremaa. Lisaks leiab ta, et tähtis on kõneleja soov kuulajale midagi edasi anda ning usk öeldusse. “Tähtis on panna end kuulama ning originaalsus, “ lisab Margus.

Koos kõnevõistlusega toimus 03.-05. märtsini Põltsamaal ka traditsiooniline kõnelaager, mis tänavu oli juba kuues ning millest võttis osa ligikaudu 120 noort üle kogu Eesti.

Krista Kõrgesaar 11. b klass

Kõnelaager – kordaläinud nädalavahetus. Enne vabariiklikku kõnevõistlust toimus 3. ja 4. märtsil kõnelaager, millest võttis osa 120

huvilist, esindatud oli 24 kooli üle vabariigi. Lisaks 9.-12. klassi õpilastele oli osavõtjate seas kooli vilistlasi ja külalisi, kuna esimesel õhtul esinemas olnud teadusbussi noormehed liitusid laagri tegevusega.

Reede pärastlõunaks kogunesid osalejad aulasse, korraldajad avasid ürituse ja esimeseks katsumuseks oli tutvumismäng. Mängu mõte oli ringis käteldes ja oma nime öeldes omavahel tuttavaks saada. Ringis liikumine ja kätlemine tekitas noortes elevust ja parasjagu segadust, sest egas see nii lihtne polnudki. Õnneks oli aga ees veel pikk õhtu ja ka järgmine päev, et üksteisega lähemalt tutvuda.

Mängu lõppedes jaotati noored viide gruppi ja iga grupp sai endale juhendaja. Algas aktiivne tegevus – tegeleti hingamis- ja hääleharjutustega ning võimlemisega, sest kõnelemisel on kehakeel üsnagi olulisel kohal. Hingata ja rääkida peab osakama igas asendis, seepärast panid õppejõud õpilased põrandale roomama, kellana mööda koridori tiksuma ja laua peal seistes esinema.

Tihedalt sisustatud päevakava sisaldas lisaks harivale tegevusele ka söömist. Pannkoogikohvikus lasti hea maitsta erineva täidisega pannkookidel, kooli köögitoimkond pakkus lisaks hommiku-, lõuna- ja õhtusöögile ka õhtuoodet. Seega tegeleti nii vaimu kui keha kosutamisega. Laupäevaõhtusel esitlusel sai igaüks tutvuda teiste töörühmade tegevustega. Pühapäeval olid kõik oodatud kuulama ja vaatama kõnevõistlust. Minu arvates ei tulnud kellelgi ürituses pettuda, kõik oli hästi korraldatud ja osalejatelt kuulen ainult positiivseid emotsioone. Seega oli taas kord üks nädalavahetus korda läinud.

Maarja Uusväli 10. a klass

Keerleb Laulukarussell

Märtsikuus pandi taas keerlema Laulukarussell. Tegemist on laste ja noorte lauluvõistlusega, mis toimub üle aasta ning mida korraldab Eesti Televisioon. Enne televooru pääsemist peavad lapsed läbima kaks eelvooru, kust ainult iga vanuserühma parim edasi pääseb.

Pühapäeval, 5. märtsil toimus Laulukarusselli Põltsamaa linna eelvoor. Põltsamaa Kultuurikeskus oli rahvast tulvil – noortele lauljatele olid kaasa elama tulnud vanemad ja sõbrad. Võisteldi kolmes vanuserühmas. Kõik lauljad olid väga tublid ning teenisid publikult suure aplausi. Žüriil, kuhu kuulusid peamiselt Põltsamaa Muusikakooli õpetajad, oli keeruline ülesanne igast vanuserühmast välja valida see kõige parem laulja, kes esindaks Põltsamaad maakonna võistlusel. 7-9 a. vanuserühmas jäid esikohta jagama Linnet Puskar (3. c kl) ja Susan Piirak (2. c kl, juhendaja Meeli Nõmme). 10-12 a. vanuserühmas võitis Eva Nõmme (4. b kl, juh. M. Nõmme) ning 13-16 a. vanuserühmas oli parim Piret Kuivits (9. e kl, juh. M. Nõmme).

8. märtsil toimus Lustivere Rahvamajas Laulukarusselli Põltsamaa valla eelvoor. Kohale olid tulnud parimad valla laululapsed nii Lustivere ja Adavere Põhikoolist, Esku-Kamari Algkoolist kui Põltsamaa Ühisgümnaasiumist. Lisaks vanematele olid publikuks ka Lustivere Põhikooli õpilased. Žürii valis igast vanuserühmast välja 3 parimat. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilased esinesid tublilt. Nooremas vanusegrupis saavutas esikoha Liisi Jürjens (2. a kl) ja kolmanda koha Rando Oja (2. a kl, mõlema juhendajaks Meeli Nõmme). Keskmises vanusegrupis võitis Kristen Oja (4. c kl) ning kolmanda koha sai Elina Hokkanen (4. b kl), nende juhendajaks on Tiia Kaeramaa. Vanemas vanuserühmas pälvis teise koha Linda Maisväli (7. a kl, juhendaja Hille Martin).

Nii linna kui valla võitjatel seisab 22. märtsil ees Laulukarusselli maakonna voor, mis toimub Jõgeva Kultuurikeskuses. Seal selguvad need noored lauljad, kes pääsevad edasi Laulukarusselli televooru. Hoiame omadele pöialt!

Meeldejääv klassiõhtu noortekeskuses

Sügisel avatud noortekeskus on laste ja noorte hulgas järjest populaarsem koht. Lisaks sellele, et seal on hea soe bussi oodata, värskeid ajalehti lugeda ja põnevaid mänge mängida, on seal ka

suurepärane võimalus klassiõhtut pidada. Nii otsustaski 5.c klass pärast vastla- ja spordipäeva minna noortekeskusesse, et seal koos klassiga mõnus õhtupoolik veeta. Pille-Riin Saarse ja Merilin Lõhmus kirjutavad sellest klassiõhtust nii: Pärast spordipäeva korraldas meie klass noortekeskuses klassiõhtu. Kõigepealt tutvusime majaga ja seal olevate mängudega. Hiljem nuputasime viktoriinide kallal ja mängisime mitmesuguseid mänge. Mängude korraldamise ja võitjate autasustamisega sai väga toredasti hakkama Kristiina. Viktoriini küsimused olid välja mõtelnud Grete Mai ja Aliis. Vahepeal maiustasime veidi ja klassiõhtu lõpetasime tantsuga. See õhtu oli toredaks vahelduseks igapäevasele õppetööle. 5. c klassijuhataja Enna Kolk`i sõnul on väga tore, et on olemas selline võimalus noortekeskuses klassiõhtuid pidada, sest see annab võimaluse vahelduseks koolist väljapoole minna. Samuti kiidab õpetaja Kolk noortekeskuse head vastuvõttu ja meeldivat õhkkonda. Noortekeskus on avatud E, T, K, N 13:00- 20:00; R, L 13:00- 21:00; P suletud. Klassiõhtute ja muude ürituste ajad on vaja eelnevalt kokku leppida noortekeskusega telefonil 5594 8261.

Testi oma teadmisi! 1. Mitmendad taliolümpiamängud toimusid Torinos ? 2. Mitu Eesti sportlast võistles Torinos ? 3. Kes kandis Eesti lippu Torino OM avamisel, kes lõpetamisel? 4. Mitu medalit võitsid eestlased Torino OM-i l? 5. Kes või mis olid Torinos olümpiamaskottideks ? 6. Mitmendal kohal on Eesti võidetud medalite arvult Torinos ? 7. Kes on meie meessuusatajate peatreener ? 8. Kus toimub järgmine taliolümpia aastal 2010 ? 9. Mis spordialaga on tegelenud Kr. Šmiguni ema ja isa ? 10. Kes oli esimene eestlasest taliolümpiavõitja ja mis alal ? 11. Nimeta spordialasid, mida harrastatakse jääl. 12. Nimeta üks tuntud eestlasest jalgrattur, kes on õppinud meie koolis. 13. Kus toimusid sel aastal Eesti MV kiiruisutamises ? 14. Loetle eesti sportlasi, kes osalesid Torino OM-il. Testi oma teadmisi! Vastused: 1) 20.-ndad; 2) 26; 3) Eveli Saue, Kr.Šmigun; 4) 3 medalit; 5) lumepall Neve, jääkuubik Gliz; 6) 12. kohal; 7) Mati Alaver; 8) Vancouver; 9) suusatamine; 10) Ants Antson, 1500m kiiruisutamine; 11) kiiruisutamine., iluuisutmine., jäähoki, jääpall, curling; 12) Janek Tombak; 13) Adaveres; 14) naised: K.Šmigun, Silja Suija, Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Eveli Saue, Tiiu Nurmberg, Diana Rennik, Jelena Glebova; mehed: Andrus Veerpalu, Jaak Mae, Kaspar Kokk, Priit Narusk, Anti Saarepuu, Aivar Rehemaa, Peeter Kümmel, Jens Salumäe, Jaan Jüris, Tambet Pikkor, Indrek Tobreluts, Janno Prants, Priit Viks, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Aleksei Saks.

PSÜHHOLOOGI VEERG

Koostanud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi psühholoog Anu Pajo

MA EI TAHA KOOLI MINNA! Koolis käimine peaks eriti nooremate laste seas olema põnev ja meeldiv tegevus. Ometi kutsub see osades lastes esile paanika. Mõni laps võib tunda kooli või mõne aine ees samasugust hirmu kui teine laps suurt koera nähes.

Lapsevanem märkab, et muidu rõõmsameelne laps on hakanud sagedasti kaebama pea- või kõhuvalu üle, “mängib haiget” või on mõned muud füüsilised sümptomid. Kaebused tekivad vahetult enne kui hommikul on vaja hakata kooli minema ning vaibuvad, kui on lubatud jääda koju. Järgmine hommik võib korduda sama. Peamiselt esineb sellist laadi probleemi 5-7 ja 11-14 aastaste laste seas. See on aeg, kus lapse elus toimuvad suured muutused. 5-7 aastased hakkavad valmistuma koolieluks ette, nende seni nii turvaline maailm paisatakse segi. Kooliga kohanemine on suur elumuutus. Kui lasteaias ei antud teha koduseid töid, siis kooliga kaasnevad kohustused. 11-aastastel on läbi saanud algkool, kus klassiõpetaja asendub suure hulga aineõpetajatega ning õppekava muutub ainekeskseks. Samas muutub lastele selles vanuses järjest olulisemaks suhtlemine sõpradega. Ka muredeea segadik raiub enesele jõuliselt teed. Hirm kooli vastu võib väljenduda ka siis, kui peres on toimunud mingi stressirohke sündmus nagu sugulase või ka lemmiklooma surm, kooli vahetus ning ka kolimine. Tihtipeale on hirm just kooli minemise ees. Kui kord juba koolis ollakse, siis hirm taandub. Mida saaks teha lapsevanem? Kõigepealt tuleks ise mõelda, mis võiksid olla need põhjused, et laps ei taha kooli minna. Kas tal on mõni kodutöö jäänud tegemata? Kas sõbrad on hakanud teda vältima või on ta hakanud tahtma koju jääda nendel päevadel mil toimuvad näiteks kehalise kasvatuse tunnid? Lapsele peaks püüdma selgitada, et koolist puudumine ei lahenda probleemi. Loomulikult võib lapsevanem mõnikord ka lapse soovile vastu tulla ja ta koju jätta. Samuti ei teeks paha kohe kooliaasta alguses kokku leppida 1-2 nn tervisepäeva (ja üritada need ka enam-vähem paika panna), nii ei ole vaja lapsel uusi nippe välja mõelda, et koju jääda. Veel üks põhjusi, miks laps ei taha kooli minna, on liig palju kohustusi. Laps ei pruugi olla haige, vaid ta on nii väsinud, et ta tunneb ennast haiglasena. Ka täiskasvanutel on hommikuid, kus nad ei taha tööle minna ja eelistaksid jääda voodisse. Kui aga sellised hommikused “haigushood” muutuvad liiga sagedasteks, tuleks vaadata üle lapse päevakava ning jälgida, et lapsel oleks aega ka lõõgastumiseks. Samuti peaks jälgima, et õhtune ülevalolek ei veniks liiga pikaks. Karistamine ja manitsemine siin ei aita. Ka liiga tungiv selgituste nõudmine võib asja hoopis hullemaks teha. Väga hea on esitada positiivseid küsimusi: “Kui sa saaksid muuta kooli selliseks nagu sa tahaksid, siis mis see oleks?, “Kui sa saaksid endale õpetaja valida, siis kes ta oleks? Miks?” või “Kui sa oleksid otsustaja poiste ja tüdrukute tegemistes, siis kuidas sa seda teeksid?” jne. Vastustest tulevad välja need raskused, mis lapsel on või mida ta kardab. Kuna küsimused olid esitatud positiivses toonis, aitavad need lapsel maha rahuneda. Nende küsimuste jaoks ei ole vaja leida eraldi aega, neid võib esitada lihtsalt mingi tegevuse käigus. Kas siis koos jäätist süües, üheskoos mingit mängu mängides, koos autoga sõites. Tihtipeale need sündmused, mis on koolis käimise vastumeelseks teinud, ei ole aset leidnud koolis. Väiksemaid lapsi võib häirida, et nad peavad oma vanematest eemal olema, või on varasemas lapsepõlves midagi juhtunud, et laps tahaks kodus olla. Laps võib olla võimeline oma vanemale mõnedest hirmudest rääkima, kuid harvad ei ole juhused, kui tee probleemi tuumani jääb leidmata. Kui lapsevanemal jääb puudu oskusest jõuda lapse probleemide juurteni, peaks kõhklematult pöörduma oma ala spetsialistide poole. Mida varem lapse probleemidele hakatakse lahendust otsima, seda kiiremini see ka leitakse. Lapsed on väga vahetud, kui nad ei oskagi kõike sõnades väljendada, siis elavad nad oma sisemised pinged välja käitumises. Koolipäevadel ei lähe nad õhtuni normaalsel ajal magama, hommikul ei tõuse õigel ajal üles. Nad käituvad väsinult, tusatsevad, saavad pahaseks kui neile

meelde tuletada hambapesu jne. Nooremad lapsed ütlevad, et ei tunne ennast hästi, vanemad teevad kõike aegluubis. Tuleb meeles pidada, et lapsed on erinevad. Nii mõnigi lapse probleem võib täiskasvanule tunduda tühisena. Kuid tuletagem meelde, laste kogemuste pagas on ka tunduvalt väiksem ning nende probleemide maha tegemisega võib hoopis karuteene teha. Igasse probleemi tuleb suhtuda tõsiselt ja mitte selle üle naerda. Tuleb osata kuulata ja hinnata probleemi ulatust. Nii on loodud lapse ja vanema vahel usalduslik suhe, mis on lapse arengus väga oluline. Aeg-ajalt tuleb last ka sundida. Sundida tuleb eelkõige oma probleeme lahendama, mitte nende eest põgenema. Prof A. Pulver on kirjutanud: “Lapsele tuleb teadvustada paratamatust: koolis peab käima, sellest pole pääsu. See on teema, mille üle ei tasu arutleda. Kui laps on mõistnud kooliskäimise möödapääsmatust (kuigi ilmselt tuleb seda talle iga natukese aja tagant uuesti selgitada), siis mõistab ta sedagi, et probleemid tuleb tal endal lahendada. Ja ta suudab seda, kui talle võimalus anda.”

Kutsevalik – esimene suurem otsus noore inimese elus

Üsna palju on räägitud, et eestlane ei sobi oma loomu poolest teenindajaks. Üldiselt peetakse meid tõesti üsna kinnisteks ja tagasihoidlikeks suhtlejateks. Aga ka eestlaste seas on palju selliseid inimesi, kellele teenindaja roll ideaalselt sobib, kellel on kelneri- või müüjatööks kutsumus.

Üks vanemaid ja auväärsemaid elukutseid juba kaugetest aegadest alates on kaupmehe amet. Müüja on kui oma ettevõtte peegelpilt, sest just tema suhtlemisoskuse ja kaubatundmise järgi kujuneb kliendil arvamus kogu kauplusest. Müüja teadmistest ja oskustest sõltub paljuski kogu kaupluse käekäik. Kuid pole ka harvad juhud, kus müüjaks minnakse õppima sellepärast, et mujale ei pääsetud. Juhuslikest õpilastest head müüjat ei saa, sest see elukutse nõuab kutsumust. Müüja töö on raske, samas aga väga avatud ja loominguline. On ju iga ostja omaette isiksus, kellega suhtlemine kujuneb erinevaks ja samas ka õpetlikuks kogemuseks.

Oskused, mis noor inimene saab endale müügi- ja teenindustööd õppides, ei ole kasutatavad ainult kaupluseruumis suheldes, vaid aitavad toime tulla ka muudes eluvaldkondades, näiteks suhtlemine sõprade ja pereringis, endasse uskumine või meeskonnatöö.

Oskus müüa ei tähenda ainult müüja töö tegemist, vaid annab võimaluse töötada erinevates ametites: tooteesitlejana, müügikonsultandina, müügiassistendina, klienditeenindajana, turundus-töötajana, logistikuna, müügi- või ostujuhina. Õige tunde müügitöö ja selle nüansside kohta saab kätte siis, kui õpilane ei piirdu peale põhikooli lõpetamist ainult keskhariduse ja müüja kutsetunnistuse saamisega, vaid õpib müüginippe edasi. Igati on teretulnud laiapõhjalisem erialaliste õpingute jätkamine pärast kutsekeskhariduse omandamist. Kaubanduse vallas ei ole tööpuudust karta, pigem ennustatakse tulevikus kaubandustöötajate arvu kasvu. Kui aga noorel inimesel jätkub ärivaistu, et hakata lausa ettevõtjaks, on jällegi vaja osata oma tootele/teenusele ka ostja leida. Samas võib öelda, et müüja eriala omandamine kutsekoolis koos keskharidusega on sisuliselt majandusharidus, seega hea ettevalmistus kõrgkooli minekuks just nendele erialadele, kus majandus- ja õigusalased teadmised olulised on.

Mis puutub aga juba keskhariduse omandanutesse, siis nendele on kutseõpe igati väärikas võimalus omandada oskused, mis neile tööd ja leiba võivad anda. Kui aga gümnaasiumi lõpetanu ei osanud veel eriala valida või ei saanud kohe ülikooli sisse, siis võib ju vabaks jäänud ajavaru täita jällegi kaubandus-majandusalase kutseõppega ja nii kindlustada end kõrgkooli astumise uue katse jaoks. Siia lisandub veel hea õppeedukuse korral õppetoetuse saamise võimalus nii põhikooli- kui ka gümnaasiumijärgses kutseõppes.

Müüja elukutsele omandatakse viimasel ajal oluliselt rohkem tähelepanu kui varem: ellu on kutsutud parima teenindaja konkursid nii kutseliste müüjate kui ka müüjaeriala õpilaste hulgas.

Märtsikuu on Eestis kuulutatud Hea Teeninduse Kuuks, kus ostjatele on antud erinevate suhtlemiskanalite kaudu võimalus head teenindust kiita. See on oluliseks motivatsiooniallikaks müüjatele – kiitus innustab ju alati paremini oma tööd tegema.

Ei ole uudis tõsiasi, et kutsehariduse maine pole kõrge. Popimaks saab see aga kohe, kui me muudame oma suhtumist. Kui õpilane tahab õppida, on võimalik seda teha igas koolis. Õpilastest sõltub ju suurel määral see, kui huvitavaks kujuneb koolielu. Kutsekooliastmes (mis on ühtlasi ka gümnaasiumiaste) võiks õpilased ja õpetajad olla juba pigem koostööpartnerid kui laps-täiskasvanu rollis suhtlejad. Lõpptulemuse – koolitatud noore töötaja – kvaliteeti peavad panuse andma mõlemad.

Kõiki neid elus ja tööturul edukaks toimetulekuks vajaminevaid oskusi ei peagi kaugelt otsima minema – neid saab omandada väga lähedal ja koduses keskkonnas – Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis. Meile on oodatud nii noored kui ka täiskasvanud õppijad, nii esmase kui ka juba mitmenda elukutse omandajad - ümberõppijad. Sisseastujate pingerea moodustamise üheks aluseks on ka elukoha lähedus koolile, nii on kodulähedase kooli valimine õppijale alati soodsam. Tänapäeva elukvaliteediga sammupidamiseks peab iga inimene olema enesearendamisele avatud, see tähendab kasutama kõiki võimalusi, mis annaksid talle uusi kogemusi ja oskusi. Julget pealehakkamist!

Lea Põder

Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli kaubanduserialade juhtõpetaja

Praktika korraldus Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli s. Praktiline õpe koolis omab tähtsat kohta, kuna kooli lõpetanud õpilane peab olema oskustööline omal erialal. Praktiline õpe moodustab kutseõppest 40-48%. Erialade kaupa on see erinev. Praktika jaguneb välipraktikaks, koolipraktikaks ja individuaalõppeks. Välipraktika toimub ettevõtetes, koolipraktika kooli õppelaboreis ja individuaalpraktikana. Koolipraktikale saavad õpilased peale kutseõppeteooria läbimist. Praktika toimub õppelaboreis kutseõpetaja juhendamisel. Rühmas on kuni 15 õpilast. Õpitakse neid töid, mida teoorias läbiti. Individuaalõppena toimuvad traktori- ja autoõppesõit, mis samuti toimuvad kutseõpetajate juhendamisel, kes peavad omama vastavat tunnistust. Välipraktikale saavad õpilased pärast kooli praktikat.

Lembit Alumere praktika osakonna juhataja

Masinat juhtida võib igaüks,

aga seda parandada suudavad vaid õppinud mehed!

Autode ja masinate remont – eriala, kus tehnikast huvitatud noor saab endale teadmised masinaehitusest, oskused masinaid remontida ja hooldada, kasutades selleks kõige efektiivsemaid remondi võtteid ja seadmeid. Õppetöö käigus saab proovida erinevaid autolukksepatöid ja metallide keevitamist. Praktilisi vilumusi omandatakse kooli praktikalaborites ning parimates autoremondi ettevõtetes nii kodu- kui välismaal. Vajaliku võõrkeeleoskuse saab keeleõppetundides. Meil on ka autokool, kus on võimalik osaleda mootorsõidukijuhi kursustel.

Igal aastal toimub erialakonkurss, kus selgub parim erialaainete tundja. Samuti toimub traditsiooniline ühiskülastus auto- ja motomessile Motorex.

Margus Kastor kutseõpetaja

Eluks vajalikud oskused omanda kodumajanduse eriala l! Kodumajanduse erialale võetakse vastu nii põhikooli lõpetanud kui lihtsustatud õppekava alusel omandatud põhiharidusega neide ja noormehi. Õppeaeg 3 aastat. Kodumajanduse eriala annab teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis vajalikud tööks koka abina, koduabilisena, lapsehoidjana, palgalise töötajana talumajapidamises või aiandis. Omandatavad erialaoskused: - toiduainete tundmine - lihtsamate toitude valmistamine ja serveerimine - puhastus- ja korrastustööd - haljastuse ja kujunduse põhimõtted - köögiviljade ja puuviljanduskultuuride kasvatamine - loomakasvatuse alused Toetavatest oskustest võiks nimetada: arvutioskus, õiguse alused, majanduse alused, soome keel.

Malle Ämarik kutseõpetaja

Kokkamise kunst - toiduainete väga hea tundmine.

Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis on kokkasid koolitatud aastast 1983. Põhikooli lõpetamise järgselt on oodatud õppima Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli neiud ja noormehed, kes on huvitatud toiduvalmistamisest, selle erinevatest võimalustest, toidukultuuridest. Teooriatundides õpitut on võimalus proovida ka kokkade õppelabori köögis toiduvalmistamise koolipraktikas ja need on juba hetked, mida meenutatakse ka aastaid hiljem.

Kindlasti on huvitav teada saada seda, kuidas siis ikkagi töö ühes või teises toitlustusettevõtte köögis või teenindussaalis käib ja sellest annab ülevaate töökorraldus. Et head toitu valmistada, on oluline teada ja tunda toiduaineid, nende jagunemist, pärinemist, kasutusvõimalusi jne.

Meile kõigile meeldib käia söömas kohas, mis on meeldivalt puhas, kus pakutakse tervislikke toite ja et meid teenindataks seal ka kenasti. Tarkuseteri sellekski otstarbeks leiab hügieeni, toitumisõpetuse, klienditeeninduse ja teistest sama valdkonna eriala tundidest. Alati tuleb kasuks ka seadusandluses orienteerumine, rahanduslik- ja majanduslik kirjaoskus. Sellealaseid teadmisi jagatakse kalkulatsiooni, majandusõpetuse ja tööseadusandluse tundides.

Jook on tavapäraselt lahutamatu kaaslane meie toidulaual, peo- ja peielaudadel. Joogiõpetus on õppeaine kus saab infot, mis on jook, kuidas joogid jagunevad jne.

Kaasaegsed köögid sisaldavad ka kaasaegseid seadmeid, millega õige ja oskuslik ümberkäimine muudab kokatöö äärmiselt meeldivaks. Kui juba rääkida kaasaegsetest seadmetest, siis ei saa märkimata jätta ka arvutioskust. Neid teadmisi saab seadmeteõpetuse ja arvutiõpetuse tundidest. Kindlasti on oluline, et tänapäeval oskaksime võõrkeeli ja oleksime valmis koostööks erinevate inimestega, erinevates olukordades, seetõttu sisaldab õppekava võõrkeelte- ja suhtlemisõpetust.

Anneli Arro kutsepetaja

Edukaks ja haritud põllumajandustootjaks!

„Põllumees on põline rikas“, „Karjapoiss on kuningas“, „See jalg, mis adra taga käib, on

ikka õigel teel“ jne… Kõik me oleme kuulnud neid ütlusi. Millest need aga on tulnud? Sellest, et põllumees ja tema töö on ikka olnud inimese elukvaliteedi üks peamisi tagajaid. Meie koduses

Põltsamaa piirkonnas on läbi aegade hästi arenenud põllumajanduslik tegevus, nii et sellest on saanud nime isegi Põltsamaa linn – „põld, sa minu maa“.

Põltsamaa piirkonnas on Eesti parimad põllumaad, peaaegu niisama head nagu Venemaa mustmullavööndis. Veelgi kõrgemaid tootmisnäitajaid on aidanud tagada eestlase jonn ja ubamulkide sitkus…

Mida ja kus peab noor inimene õppima, et kuuluda ka edukate ja haritud põllumeeste perre? Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis on selleks põllumajanduse eriala, kus omandatakse põllumajandustootja ja põllumajandustöötaja tasemetel tegutsemiseks vajaminevaid oskusi.

Põllumajandustootja põhitegevuseks on põllumajandussaaduste tootmine aias, põllul ja laudas, nende esmatöötlemine ja turustamine ning põllumajanduslike teenuste osutamine. Tema peamisteks tööülesanneteks on ettevõtte tootmistegevuse kavandamine ja korraldamine, tootmismahtude ja tööjõu vajaduste planeerimine, tööde juhtimine või teostamine, majandus-tegevuse üle arvestuse ja aruandluse pidamine, vajadusel ettevõtte esindamine ning klientide ja vahendajatega suhtlemine.

Põllumajandustootja töö põhineb põllumajandussaaduste tootmise tehnoloogia heal tundmisel, tuginedes põllumajandussaaduste headele tootmistavadele. Töö eeldab vastutus- ja otsustusvõimet ning iseseisvust, koostöö- ja õppimisvalmidust ning kohanemisvõimet. Põllumajandustootja on mõtteviisilt keskkonna hoidja, maaelu ja maakultuuri säilitaja ning edendaja. Põllumajandustootja spetsialiseerub kas taimekasvatusele, loomakasvatusele või alternatiivpõllumajandusele. Taimekasvatuse valdkonnas toimub kitsam spetsialiseerumine kas ühele või mitmele järgnevatest taimekasvatuse harudest: teravilja-, kartuli-, köögivilja-, õlikultuuride kasvatus, puuviljandus, iluaiandus, rohumaaviljelus. Loomakasvatuse valdkonnas toimub kitsam spetsialiseerumine kas ühele või mitmele järgnevatest loomakasvatuse harudest: veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse-, väikeloomade-, linnukasvatus, mesindus.

Põllumajandustöötaja põhitegevuseks on töö põllumajandusettevõttes. Tema peamisteks tööülesanneteks on vajalike tööde teostamine põllul, farmis, aias, metsas jm. Töö eeldab vastutusvõimet, kohusetunnet, koostöö- ja õppimisvalmidust, kohanemisvõimet ja säästlikku suhtumist keskkonda. Oluline on oskus iseseisvalt täita etteantud tööjuhiseid, osata tegevusi planeerida ja järgida head põllumajandustava.

Põllumajanduseriala siseselt on tütarlastele olemas kodumajanduse suund, kus omandatakse koka, põllumajandustöötaja ja puhastusteeninduse kvalifikatsioonides sisalduvaid oskusi. Nagu kõikidel muudel erialadelgi, on ka põllumajanduserialal võimalik hea õppeedukuse korral taotleda õppetoetust, teatud tingimustel aga ka riiklikku põllumajandusstipendiumi.

Kui muudes eluvaldkondades tuleb ettevõtlusalast tegevust alustada laenude või säästude toel, siis Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ja PRIA toetusrahad võimaldavad põllumajandusliku tootmise edendamiseks ja maaelu arenguks kasutada senisega võrreldes hoopis suuremaid ressursse. Tänu sellele on noorel alustaval talunikul võimalik soetada kaasaegset põllumajandustehnikat. Ja kuigi enamasti räägitakse eelkõige suurtootmise võimalustest, on taas tõusmas ka väiketootjate niššide alane tegevus – maheviljelus, tootmine koos turismiettevõtlusega jne.

Aivar Kalmus kutseõpetaja

Sotsiaalhooldaja – mitmekülgse abi osutaja.

Alates aastast 2000 alustati Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis sotsiaalhoolduse eriala

koolitust keskkooli lõpetanud noortele. Tavaarusaama kohaselt arvatakse, et selle töö tegija on pelgalt vanuri või erivajadusega

inimese põetaja, mis pole aga päris õige. Tihti vajavad inimesed lisaks hoolde-, põetus- või koduteenusele ka nõustamist ja psühho-sotsiaalset abi, et igapäevaelus toime tulla, s.t. sotsiaalhooldaja peab tihti esinema ka tugiisiku rollis.

Sümboolselt oleme 2-aastase koolituse jaganud 3 osasse: töö lastega, töö erivajadustega inimestega ning töö vanuritega , lisaks eriala toetavad õppeained.

I õppeaasta algab vaatluspraktikaga, kus noored külastavad erinevaid hoolekandeasutusi alates lastekodudest ja erikoolidest, lõpetades hooldekodudega. Eesmärgiks on saada ülevaade tulevasest praktilisest tööst ja analüüsida ka enda sobivust valitud erialale.

Üldkompetentsust arendatavatest õppeainetest on õppekavas sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika, hoolekande ajalugu ning eetika . Õpilastel on võimalik arendada oma oskusi käelise tegevuse vallas (voolimine, maalimine, meisterdamine, punumine, siidimaal), sest seegi on üks teraapiavorme. Õpingute tulemusena osatakse orienteeruda seadusandluses, omandatakse psühholoogia ja klienditeeninduse põhitõed. Lisaks on tunniplaanis võõrkeeled ning arvutiõpetus.

Erialaoskustest on suurim tunnimaht hooldustööl, avahoolekandel ja sotsiaaltervishoiul. Lisaks neile õppeainetele antakse teadmised ja praktilised oskused pedagoogikas ja eripedagoogikas, lastekaitses, andragoogikas, eripsühholoogias, gerontoloogias ning ergonoomikas. Peale eelpoolmainitud õppeainete on võimalik õpilastel õppida ettevõtluse aluseid, toitumisõpetust, puhastus- ja korrastustöid ning liikumis- ja terviseõpetust. Oleme püüdnud teoreetilise õppe ühendada nii palju kui võimalik praktikumidega, sest nii on õpitulemuste omandamine tunduvalt tulemuslikum.

II õppeaastal võib õpilane valida, arvestades tulevase töö spetsiifikat, klientide sihtrühma, kelle teenindamisega seotud erialaoskusi süvendatult õppida.

Läheneb koolilõpuaeg ja paljud noored peavad tegema ühe elu tähtsama otsuse – erialavaliku. Ka sellel aastal võtab Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool vastu 15 uut õpilast sotsiaalhoolduse erialale. Oodatud on need, kes tunnevad valmisolekut aidata inimest, kellel puudub eneseabiks jaks või võimalused. Õpi- ja elamistingimused koolis on head, samuti vaba aja veetmise võimalused.

Maret Reinpõld sotsiaalhoolduse eriala juhtõpetaja

TALISPORDI ERI 7.-12. klassi õpilaste talispordipäevast.

Eelmisel õppeaastal avaldasid õpilased arvamust talispordipäeva kohta, siis viis

õpilasesindus läbi küsitluse. Kahjuks langes sportlik päev Vabariigi aastapäeva järgsele päevale, mis oli reede ja see mõjutas suuresti õpilaste arvamust ja osavõttu. Arvamusi oli mitmesuguseid, ühtedele meeldis, teistele jälle mitte. Selgus, et abituurium soovib vaba päeva (nemad kasutaksid aega õppimiseks), pakuti välja variant, et teha spordipäeva asemel neile konsultatsioone. Õpilased olid osaliselt korralduse ja ideega rahul ning need, kes protesteerisid, teeksid seda kõikide teiste asjade juures, et saaks ainult viilida. Samas oli ka neid, kes puudusid, kuid arvasid, et jäid heast asjast ilma.

Õpilased leidsid siis, et talispordipäeva võiks korraldada ka sel aastal ja tehti mitmeid ettepanekuid. Näiteks sooviti rohkem erinevaid tegevusi, nagu jäähoki, viguruisutamine, sooviti ka ekskursiooni. Kindlasti sooviti väljasõitu Otepääle, kuna see meeldis kõikidele osalejatele, ka Kuningamäel oli huvitav. Üheks häirivaks teguriks oli külm ilm, sellega võiks võimalusel arvestada jälgides ilmateadet. Seega ei saanud külma ilma tõttu korralikult lumelinna ehitada. Õpilaste arvates ei oleks pidanud toimuma esimesi tunde, siis oleks saanud koolikoti koju jätta.

Ainult üks õpilane küsitletutest oli välja öelnud arvamuse, et talispordipäeva võiks korraldada selleks, et äkki ta on siis terve!

Ka käesoleval õppeaastal toimus koolis talispordipäev. Osavõtt oli kõikidele kohustuslik, kuna spordipäev toimus õppetöö ajal ja sellised üritused õppekavas ette nähtud. Kuna hommikul kell kaheksa on veel külm spordipäeva alustada, siis toimus kaks koolitunditundi. Päev avati

viktoriiniga, millest pidi osa võtma terve klass. Pärast viktoriini toimus teatevõistlus (klassi esindas 6 poissi ja 6 tüdrukut), reesõit (3 poissi ja 2 tüdrukut), ülejäänud said aktiivselt kaasa elada. Seejärel toimus uisutamisvõistlus, et selgitada välja kahe vanuseastme parimad. Samal ajal alustasid suusatajad teekonda Kuningamäele ja sealt edasi Kamari järve äärde ja tagasi. Need, kellel suuski ja uiske polnud, läbisid kontrollpunktidega matkaraja Põltsamaa linnas, ka Kuningamäel käidi ära. Kehalisest kasvatusest vabastatud õpilastel oli võimalus kabet ja malet mängida kooli raamatukogus. Klassidevaheline hokiturniir innustas õpilasi jääle jääma kauemaks kui koolipäev kestab. Seega oli võrreldes eelmise aastaga rohkem tegevusi ja õpilastel oli võimalik valida nende vahel.. Arvamused spordipäeva kohta. Sirje Ange, huvijuht: “Tore oli neil, kes tegevustest osa võtsid, kuid suur hulk noori ei osalenud kuskil, vaid otsustasid lihtsalt koolist ära minna. Kahju! Nemad ei saanud tunda rõõmu kaunist talvepäevast, viibida värskes õhus ja nautida koostegemisrõõmu. Kallid lapsevanemad! Sellega, et Te muretsete oma lastele talispordivahendid, aitate te kaasa tervislike eluviiside propageerimisele ja oma lapse tervisliku seisundi parendamisele.“ Kristiina, 11. b: “Mulle meeldis spordipäev, see oli lahe! Spordipäev peaks toimuma, sest see on vaheldus õppetööle.” Mariliis, 8. d: “Mina spordipäeval ei käinud, sest minu arvates see ei ole huvitav” Eva, 10. c: “Mulle spordipäev meeldis, käisin suusatamas, mõnus oli. Talispordipäev võiks toimuda ka edaspidi.” Maia Tõntsu, õpetaja: “Väga meeldis. Eriti huvitavad olid teatevõistlused. Edaspidi peaksid ka toimuma, sest siis saavad õpilased ennast väljas liigutada.” Anti, 7. b: “Käisin spordipäeval, aga ei meeldinud, sest igav oli.” Mihkel, 11. a: “Polnud viga, toimuda võiks ikka, aga korraldada võiks teistmoodi. Talispordipäev tuleks muuta selliseks, et kõik tahaksid tulla ja osa võtta.” Malle Miller, õpetaja: “Mina olin Sauna sillal kontrollpunktis. Matkajaid oleks pidanud rohkem olema. Ilm oli ilus ja üldiselt peaks selliseid päevi ikka toimuma.” Agne, 11. a: “Mina võtsin osa reesõidust ja teatevõistlusest ja käisin uisutamas. Tore päev oli ja edaspidi võiks ikka toimuda.” Andre Aljo, õpetaja: “Sellel aastal sai spordipäev korraldatud veidi teistmoodi kui eelmisel aastal. Oli erinevaid tegevusi, seega oli kõikidel võimalik valida nendest sobivam ala. Osalejaid oleks pidanud aga rohkem olema.” Heigo, 10. a: “Tegin spordipäeval kõike, vahva oli. Järgmisel aastal võiks ikka toimuda.” Vastused küsimusele “Missugune on huvitav spordipäev, millest tahaksid osa võtta?”. Krista, 11. b: “Minu arvates võiks olla võimalus ka neil spordipäeval osa võtta, kes ei oska või ei taha suusatada ja uisutada. Näiteks võiks toimuda jalgsimatk talvisesse loodusesse. Söökla võiks terve päeva kuuma teed jagada.” Tuuli, 10. a: “Minu arvates ei peaks midagi muutma. Mina jäin talispordipäevaga rahule. Tore oli!” Timo, 11. c: “Huvitav spordipäev peaks olema selline, kus kõik võtavad ühiselt või suurtes gruppides osa, mitte individuaalselt.” Juhani, 12. c: “Õpetajad võiksid enne spordipäeva õpilastelt küsida, mida nad teha tahavad, mitte kõike ise ära planeerida.” Gaspar, 12. a: “Tavaline traditsiooniline spordipäev peaks olema.” Kertu, 9. b: “Spordipäev võiks olla huvitav, et kõik ikka osa võtaksid. Kuna viimastel kordadel on osalejaid vähevõitu olnud, siis peaks osavõtt kohustuslik olema. Võib-olla muudaksid igasugused vigurvõistlused spordipäeva huvitavamaks.”

küsitlesid Erle Paju ja Triin Vesiroos 11. b klass

Talvine spordipäev pakkus osalemisrõõmu

Märtsikuu esimesel päeval oli kõikidel Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilasetel võimalik

nautida talverõõme. Vastlapäeva jätkuks osalesid õpilased koolipingis istumise asemel talvisel spordipäeval. Kogu päev algas sellega, et õpilased tulid kooli ja toimus kaks esimest tundi. Edaspidine tegevus aga oli suunatud spordile. Kolmanda tunni alguseks kogunesid gümnaasiumi õpilased Veski tänava koolimaja võimlasse ja põhikooli õpilased aulasse, kus algas mälumäng. Viktoriin oli klassidevaheline ja punkte tõid teadmised spordiajaloo ja möödunud olümpiamängude kohta. Minu jaoks olid küsimused üsna rasked, sest ma ei vaadanud olümpiamänge nii tähelepanelikult. Talvised spordialad meeldivad mulle küll, kuid koolitööde kõrvalt ei jää kuigi palju aega televiisorit vaadata. Teadmiste poolest paistis silma 12. a klass, kes kogus kõige rohkem punkte.

Pärast mälumängu koguneti väljas ja peeti paralleelklassidevahelised teatevõistlused ning reesõit. Minu arvates olid võistlusteks valitud väga huvitavad alad, nt kahekesi suuskadel sõitmine ja kaasõpilase kelgul vedamine, kusjuures kelgul istujaks oli noormees ja vedajaks tütarlaps. Võistlus oli põnev, lõbus oli nii osalejatel kui ka pealtvaatajatel. Võidurõõm langes neile, kes olid kiired ja kellel oli hea koostöö kaaslastega. Reesõit oli ka väga lahe.

Ülejäänud päev kulus suusamatkale, uisutamisele, jäähokiturniirile ja maastikumängule. Õpilased said valida, millistel aladel nad tahavad osaleda. Kehalise kasvatuse tundidest vabastatutel oli võimlik mängida raamatukogus kabet või malet. Jäähoki ja uisutamine olid alad, kus jagus võistluspinget lõpuni. Mulle meeldis see, et uisutamise ajal pakuti teed ja saia, sest väljas külma käes seistes hakkas päris jahe.

Minu arvates tuli spordipäev hästi välja, kuid paljudele õpilastele see ei meeldinud. Ma ei oska küll õiget põhjust tuua, kuid võibolla ei taha õpilased külma ilmaga kaua väljas olla või lihtsalt neid ei huvita selline päev. Õues olles võiks korraldada rohkem alasid, kus kiiresti soe hakkab ja alasid, mis oleksid ka lõbusad. Talvine spordipäev olgu meeldiv ja tervislik päev, millest kõik rõõmu tunnevad.

Margit Rahnel 11. b klass

Spordipäeval õpilaste poolt kirjutatud luuletused olümpiamängude teemal. Kristiina ja Andrus, kangelased te, olümpial kolm korda võitsite. Tänasel päeval meiegi, võitsime nii nagu teiegi. 10. b klass Kõik need tublid mehed reas, mõni naine nende seas. Sportlased te olete, kullamedaleid ka tahate. 11. c klass Kristiina sai salli, Andrus suure kalli. Kulla mõlemad koju tõid, pärast teistega kokku lõid. 7. b klass Olümpiakullad taskus teil, nii säravad need kaelas neil.

Kui Kiku, Andrus tulevad, siis rõõmsad hõisked kostavad. hurraa! Hurraa! Hurraa! Elagu meie tšempionid 7. e klass Sõitis Kiku, sõitis Andrus, võit aina lähemale sammus. Nende medalite kaal on suur me väiksel Eestimaal. 9. d klass Võistlushoos oli meie Kiku, medaleid ta sai ju mitu. Ega Andrus polnud halvem, medaleid tal mitu salves. Olümpia väga meeldib meile, nelja aasta pärast jälle. Medaleid siis tuleb rohkem. Eestil tunne jälle uhkem. 10. a klass

ÜRITUSTE KALENDER MÄRTS-JUUNI: 13. märts - 17. märts - isetegevusnädal (1. - 6. klass) 14. märts - emakeelepäev ja õpioskuste olümpiaad (5. - 6. klass) 14. märts - emakeelepäev ja kõnekonkurss (7. -9. klass) 18. märts - 26. märts - koolivaheaeg 29. märts - algab peotantsu kursus 12. aprill - vabariiklik meediakonverents “Õpilane ja meedia” 17. - 21. aprill - keskkonna- ja tervisenädal 20. aprill - kooli lauluvõistlus 27. aprill - lapsepõlvepäev 28. aprill - 12. klasside viimase koolikella aktus 19. mai - kevadpidu kultuurikeskuses 25. mai - õpilaste uurimustööde konverents "Põltsamaa 80" 31. mai - direktori vastuvõtt parimatele sportlastele 02. juuni - 9. klasside viimase koolikella aktus 02. juuni - kooliaasta lõpetamine - pidulik aktus kooli kivi juures 02. juuni - direktori vastuvõtt parimatele õpilastele 21. juuni kell 12.00 - I lõpuaktus - 9. A, B, C klass 21. juuni kell 16.00 - II lõpuaktus - 9. D, E klass 22. juuni kell 14.00 - lõpuaktus - 12. klassid

2005/2006. õppeaasta projektid - “Rahvatantsurühmale kodukandi rahvariiete ostmine” , jaanuar-juuni, toetajad: Eesti

Kultuurkapital ja Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp; - “Lastevanemate Kool. Gordoni Perekool.”, sügis-kevad, toetaja: Sotsiaalministeeriumi

Hasartmängumaksu Nõukogu; - “Sportlik õpikeskkond Põltsamaa ÜG-s”, sept-mai, toetaja: Kultuuriministeeriumi

Hasartmängumaksu Nõukogu - “Vabariikliku kõnelaagri ja kõnevõistluse “Kuldsuud Põltsamaal 2006” läbiviimine, märts,

toetaja: Haridus- ja teadusministeeriumi Hasartmängumaksu Nõukogu;

- “Vanapaberi kogumise nädal Põltsamaal 2006”, mai, toetaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus

- “Keskkonna- ja loodusõppenädala läbiviimine Põltsamaa ÜG-s”, mai, toetaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus

- Rahvusvaheline õppekasvatustöö arenduslik projekt “Min-e-Max” (minimal input – maximal energy output), toetaja Sihtasutus Archimedes. Lühitutvustus. Koordineeriv kool: SAKSAMAA, Leopold-Feigenbutz-Realschule. Partnerkoolid : EESTI, Põltsamaa Ühisgümnaasium ; HISPAANIA, I.E.S. Luis de Morales ; LEEDU, Vilniaus Ozo vidurine mokykla ; UNGARI, Elte Radnóti Miklós Gyarkorlóiskola ; PORTUGAL, Escola Basica Integrada de Arrifes. Projekti teemaks on alternatiivne energia ja energia säästmine koolis ja kodus. Eesmärgiks on leida võimalusi energia säästmiseks ja leida erinevaid energiasaamise allikaid. Kõik projektis osalevad koolid koguvad ja võrdlevad andmeid energia kasutamise ja raiskamise kohta, iga kool leiab võimalusi energia kokkuhoidmiseks ja loob erinevaid tooteid. Õpilased ja õpetajad saavad võimaluse õppida tundma teiste maade kultuuri ja koolisüsteemi ning projektis osalemine annab hea kogemuse praktiseerida võõrkeeli (õpilas- ja õpetajavahetus). Kõiki kavandatud tegevusi tehakse tavalistes koolitundides ning need on õppekavaga hästi seostatavad, seega saab muuta ainetunde huvitavaks. Tulemusi kajastatakse uues ajaleheväljaandes, retseptide bukletis, rahvusvahelisel kunstinäitusel ja energiapäeval.

MIS ON PRANGLIMINE?

See on peastarvutamine arvutis MIKSIKESE kodulehel. Arvuti valib sulle tehted ja sina pead 4 minuti jooksul pead hiirega numbriklahvidele vajutades sisestama võimalikult palju õigeid vastuseid. Miksikesse sisseloginuna (eelnevalt tuleb end registreerida Miksikese kodulehel) lähevad Sinu katsed ka edetabelitesse ja saad end omaealistega võrrelda. Trenniväljak on avatud 24 tundi ööpäevas 7 päeval nädalas. Võid osaleda ka traditsioonilisel rahvusvahelisel võistlusel. Külalisena aga näed vaid enda treeningtulemusi. Igal pranglijal tuleb kõik võistlukatsed sooritada 30 min jooksul, pärast seda enam väljakule ei pääse! Esmakordselt toimuvad Eestis maakondlikud võistlused koos kohalike finaalidega. Võistluste ajakava on Miksikese kodulehel ja kooli teadetetahvlil. I etapp toimus 27. veebruarist 4. märtsini. Selles etapis tuli SIRGUJATEL (1.- 3. klass) ja OSKAJATEL (4.– 6. klass) liita ja lahutada naturaalarvudega ning NAISTEL-MEESTEL (alates 7. klassist) liita ja lahutada täisarvudega. 1.-3. klassis osales 77 õpilast. Kooli parimad sirgujad olid: Kuldar Nool, Märt-Hendrik Olm, Madis Orr, Karl Angerjas, Kristi Meidla, Ivar Järve, Karina Kalvist, Jaanika Ojala, Marita Matt, Karl Kütt (kõik eelnimetatud 3. klassist), Liisi Jürjens (2. klass). Kuna kolmanda klassi õpilased ongi rohkem õppinud ja ka arvuti käsitlemise kiirus on suurem, siis tulemused olid ootuspärased. Väga vaprad olid 1. klassi arvutajad, kelledest parimad tulemused saavutasid Jan Müür, Helis Ojala, Kaimo Aljas, Herman Heuer, Berit Puusepp, Riivo Pikson, Triinu Arula. 2. klassi parimad olid: Liisi Jürjens, Martin Joonas Pariis, Karl-Sander Nool, Kevin Kill, Kristjan Aas, Almendra Järfpolt, Karl Olaf Kuldmaa. 4.-6. klassini osales 102 õpilast. Kooli parimad oskajad olid: Andres Kokk (6. kl), Fredi Pärs (6. kl), Anett Vaher (4. kl), Joonas Püvi(5. kl), Mehis Maiste (4. kl), Karina Auli (4. kl), Diana Jõemets (4. kl), Rando Hanson (4. kl), Taivi Narits (4. kl), Merlin Martinson (6. kl), Ere Raadik (6. kl), Kristi Vaimel (6. kl), Kaarel Roots (5. kl), Mehis Prits (5. kl), Taavi Arula (4. kl), Kerli Paltsmar (6. kl). 7.-12. klassist ja täiskasvanutest oli 55 osalejat: 54 õpilast oli 7. klassist ja 1 täiskasvanu. Kahjuks ei osalenud 8.-12. klassi õpilased, kuigi vastav info oli stendilt kättesaadav kõigile. Parimad pranglijad selles vanuserühmas: olid Getter Meri (on ka Jõgevamaa parim), Kristel Tuisk

(õpetaja), Merilin Udam, Kati Jürgens, Geijo Tõnissoo, Madis Saks, Marleen Sarap, Madis Kaasik, Pilleriin Peets, Elari Teras, Silvia Student, Kätlin Joosta. II etapp toimub 6. märtsist 17. märtsini, kus SIRGUJAD (1.- 3. klass) võrdlevad, OSKAJAD (4.– 6. klass) korrutavad, NAISED, MEHED (alates 7. klassist) korrutavad täisarvudega. Maakonna parimad kutsutakse aprilli lõpus finaalvõistlustele. HEAD PRANGLIMIST! Harjuta trenniväljakul ja liitu võistlusega!

Mis on KÄNGURU? KÄNGURU on populaarne rahvusvaheline matemaatikavõistlus. Eestis on võistluse eestvedajaks Tartu Ülikooli Teaduskool. Eelmisel aastal osales 33 riigis kokku ligikaudu 3 447 000 õpilast. Meiegi nende seas. Võistlus toimub neljas vanuserühmas: ekolierid (3.-4. klass) benjaminid (5.-6. klass) kadetid (7.-8. klass) juuniorid (9.-10. klass) Võistlus toimub koolides ühtsete ülesannetega.

Lahendamiseks on aega 1 tund ja 15 min. Ekolieridel tuleb lahendada 24 ülesannet ning ülejäänud vanuserühmadel 30, need on raskuse järgi jagatud kolme rühma. Iga ülesande juures on 5 vastusevarianti, millest õpilane valib õige ja märgib vastava variandi vastustelehele. Õige vastus annab vastavalt 3, 4 või 5 punkti, vale vastus (-1) punkti ning vastamata jätmine 0 punkti. Võistluse tutvustamiseks korraldasime Põltsamaa Ühisgümnaasiumis KOOLIKÄNGURU võistluse 3. ja 4. klassides. 3. klasside parimad kängurulased olid Koit Allik, Marita Kose, Sirli Saar, Laura Oro ja Teele Teras. 4. klasside parimad kängurulased olid Karl Angerjas, Keis Ilona, Eliise Visk, Kaspar Tõnson ja Andreas Alnek. Tänavu toimub Känguru 17. märtsil. Edu nuputajatele! Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppetöö korraldus 2005/20 06 Haridus- ja teadusministri 25. mai 2005. a määrus nr 17 alusel kehtestatud 2005/2006. õppeaasta eksamiperioodid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks on järgmised:

1. põhikooli lõpetamiseks 3.–15. juuni 2006. a;

2. gümnaasiumi lõpetamiseks 29. aprill – 14. juuni 2006. a.

I-VI klasside õpilastele toimub õppetöö tunniplaani alusel 26.maini.2006 29.05-2.06.2006 toimuvad õppeekskursioonid ja õppekäigud klassijuhatajate ning aineõpetajate juhendamisel.

VII-VIII ja X –XI klasside õpilastele toimub õppetöö tunniplaani alusel 22.maini.2006 22.- 31. 05 VII-VIII ja X –XI klasside õpilaste eksamiperiood Pikendatud õppetöö toimub 5. – 15. 06. 2006 ( Vt Põltsamaa ÜG õpilaste hindamise juhend ) Tasemetööd Riiklikud tasemetööd toimuvad III ja VI klassis, II, IV ja V klassis viiakse läbi koolisisesed tasemetööd ( tööd koostab ainekomisjon). II klassis viiakse läbi 2 koolisisest tasemetööd:

etteütlus - 20.aprill matemaatika - 17.mai

III klaasis viiakse läbi 2 üleriigilised tasemetööd: eesti keel - 26.aprill

matemaatika - 3. mai IV klassis viiakse läbi 2 koolisisest tasemetööd:

etteütlus -25.aprill matemaatika -16.mai

V klassis viiakse läbi 2 koolisisest tasemetööd: etteütlus - 2.mai matemaatika -17.mai

VI klassi õpilased sooritavad 3 riiklikku tasemetööd: eesti keel -27.aprill matemaatika -11. mai kolmas õppeaine - 4. mai teatatakse 15. märtsiks

Koolieksamid Eksameid sooritavad kõik 7.-12. klassi õpilased. VII klassi õpilased sooritavad lähtuvalt valitud õppesuunast ühe koolieksami.

VII a klass - kehaline kasvatus VII b klass - eesti keel VII c, d klass - loodusõpetus VII e klass - matemaatika

VIII klassi õpilased sooritavad kaks koolieksamit: 1) kooli õppenõukogu poolt määrataud eksami – matemaatika 2) valikeksami, mille valib õpilane 15. veebruariks

X klassi õpilased sooritavad ühe õppenõukogu poolt määratud suulise koolieksami 10a klass - matemaatika 10b humanitaarharu - ajalugu muusikaharu - eriala 10c klass - A - võõrkeel XI klassi õpilased kirjutavad kirjandi ( 6h) XI klassi õpilased (need, kes X klassis ei kaitsnud uurimistööd) esitavad 13. märtsiks 2006 oma uurimistöö. Kaitsmine toimub 6.aprillil. UURIMISTÖÖD X klass 1) III õppeveerandil antakse ajaloo ja eesti keele tundides ülevaate uurimistöö koostamisest ja nõuetest 2) 16. märtsiks 2006 esitada õppenõukogule kinnitamiseks uurimistöö teema koos juhendaja nõusolekuga. 3) 28. aprilliks 2006 esitada eelkaitsmise tarvis uurimistööde kaitsmise komisjonile uurimistöö tutvustus, mis sisaldab järgmisi punkte: � töö eesmärk � kasutatavad meetodid

� kirjandus � põhiprobleemid, struktuur Uurimistöö tutvustus koostada vabas vormis, vormistada arvutil( pikkus on 1 A4) ning sellele kirjutavad alla nii töö koostaja kui ka juhendaja. XII klassi õpilased kirjutavad 17. märtsil proovieksamikirjandi. Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamid

IX klassi lõpueksamid:

*Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava järgi õppiv põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamiseks järgmised ühtlustatud küsimustega eksamid: 1) eesti keele ja kirjanduse või eesti keele kui teise keele eksam; 2) matemaatikaeksam; 3) õpilase valikul eksam (edaspidi valikeksam) järgmiste õppeainete hulgast: vene keel ja kirjandus, inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel, bioloogia, keemia, füüsika, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus.

*Põhikoolilõpetaja teatab kooli juhtkonnale 1. märtsiks õppeaine, milles ta soovib sooritada valikeksami.

1) eesti keel ja kirjandus (kirjalik) - 5. juuni 2) matemaatika (kirjalik) - 9. juuni

3) valikeksam

bioloogia (kirjalik) - 14. juuni keemia (kirjalik) - 14. juuni füüsika (kirjalik) - 14. juuni geograafia (kirjalik) - 14. juuni ajalugu (kirjalik) - 14. juuni inglise keel võõrkeelena (kirjalik) - 14. juuni inglise keel võõrkeelena (suuline) - 14.–15. juuni saksa keel võõrkeelena (kirjalik) - 14. juuni saksa keel võõrkeelena (suuline) - 14.–15. juuni vene keel võõrkeelena (kirjalik) - 14. juuni vene keel võõrkeelena (suuline) - 14.–15. juuni ühiskonnaõpetus (kirjalik) - 14. juuni

XII klassi riigieksamid:

*Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritavad gümnaasiumilõpetajad vähemalt viis gümnaasiumi lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid.

eesti keel (kirjand) - 22. aprill matemaatika (kirjalik) - 2. mai inglise keel võõrkeelena (kirjalik) - 6. mai inglise keel võõrkeelena (suuline) - 8.–12. mai ühiskonnaõpetus (kirjalik) - 15. mai saksa keel võõrkeelena (kirjalik) - 19. mai saksa keel võõrkeelena (suuline) - 20. ja 22. mai vene keel võõrkeelena (kirjalik) - 19. mai vene keel võõrkeelena (suuline) - 20. ja 22. mai ajalugu (kirjalik) - 24. mai geograafia (kirjalik) - 29. mai bioloogia (kirjalik) - 2. juuni keemia (kirjalik) - 6. juuni füüsika (kirjalik) - 9. juuni

*Koolieksameid võib sooritada kõigis riikliku õppekava kohustuslikes õppeainetes ja nendes valikainetes, mida on gümnaasiumiastmes õpitud vähemalt 105 õppetundi.

Infolehte finantseerib: AS Põltsamaa Felix Infolehe vastutav toimetaja Annika Kallasmaa (e-mail: annika@poltsamaa.edu.ee) Tiraaz 1150 Küljendus ja trükk: OÜ Vali Press