INIMESEÕPETUS 6

SUHTLEMINE, SUHTLEMISVAHENDID

"PSÜHHOLOOGIA KÕIGILE" JUHAN SÕERD

Mis on suhtlemine, suhtlemise liigid...

Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.

Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks:

1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teis(t)ele inimes(t)ele ja

2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite - raadio, televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu.

Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati.

Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem.

Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused.

Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad žestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Inglise psühholoogid on kindlaks teinud, et ühetunnilise vestluse vältel žestikuleerib soomlane ühe korra, itaallane 80 korda, prantslane 120 korda ja mehhiklane 180 korda.

Suhtlemine lapsepõlves ja noorukieas.

Lapsepõlve erinevatel etappidel oli Maril kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltus oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest.

Ta muutus puberteedieas rohkem sõltuvaks oma kaaslastest kui vanamate arvamustest. Kuuenda klassi õpilased ei eelda oma kaaslastelt, et nad käituksid vastavuses täiskasvanute standarditega, pigem peaksid nad tegema selliseid asju, mida kuuenda klassi õpilased on võimelised tegema. Niisiis tundis Mari nagu enamik tema kaaslastest end palju mugavamalt kuuenda klassi õpilastega kui täiskasvanute seltskonnas.

Suhlemine on õpitav.

Vajadus.............................................................................................................................

Füsioloogiline vajadus ......................................................................................................

Sotsiaalsed vajadused .......................................................................................................

Psühholoogilised vajadused ...............................................................................................

Väärtushinnangud .............................................................................................................

Erinevad väärtused ...........................................................................................................

Üldinimlikud väärtused ....................................................................................................

Kogemused ......................................................................................................................

Kultuuriline taust ...............................................................................................................

Dilemma .............................................................................................................................

Õppimine ...........................................................................................................................

Millist toetust saad Sina sõbralt suhtlemise kaudu?............................................................

...............................................................................................................................................

Miks peaksid kõik inimesed järgima üldinimlikke väärtusi? ..............................................

.................................................................................................................................................

Mida pead oma elus oluliseks? .............................................................................................

Millised väärtushinnangud on Sinu elus muutunud ja millised on samaks jäänud?

..................................................................................................................................................

Mida soovid tulevikus veel selgeks õppida?. ...........................................................................

...................................................................................................................................................

Millised endale olulised asjad ja kelle võtaksid kaasa ,,üksikule saarele“?

.......................................................................................................................................................

Ilma milleta-kelleta oleks Su elu mõtetu? ........................................................................................