Loeng 1:

Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega?

Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise.

Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT.

Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid.

Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites.

Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem. Tema edu tulenes lennujaama kasutamisaegade lühendamisest. Sellest mudelist on saanud eeskuju kogu odavlennuliinide uus generatsioon.

Oskus valmistada midagi, mida keegi teine ei suuda või teha seda meetodil, mis on parem kui kellegil teisel, annab võimsa konkurentsieelise.

Protsessi keerukus, pakkuda midagi uut mida teistel on raske põhjalikult omandada. Nt. Rolls-Royce ja lennukimootorid – vähesed konkurendid suudavad toime tulla keeruka metallitöötlemise ja metallurgiaga.

Ajastamine – Esmategija eelis võib tagada märkimisväärse turuosa uutes tootevaldkondades. Nt. Amazon.com, Yahoo. Kiire järgneja eelis võimaldab vältida esmategija vigu või puudusi.

Reeglite ümberkirjutamine – Pakkuda midagi sellist, mis esindab uut toote-või protsessikonseptsiooni – millegi tegemist teistmoodi- ja mis muudab ülejäänud tarbetuks. Nt. kirjutusmasinad vs elektrooniline tekstitöötlus, jää vs külmikud.

Ülekanne ühest rakenduskontekstist teise – Väljakujunenud elementide kombineerimine eri turgude tarbeks.

Protsessiosade ümberpaigutamine – Süsteemi osade omavahelise töö ümberkujundamine.

Nt .Zara ja Benetton rõivaste, Dell arvutite, Toyota tarneahela juhtimise osas.

Kirjeldage innovatsiooni erinevaid tüüpe ning tooge näiteid, sh inkrementaalsest ja radikaalsest innovatsioonist.

Innovatsiooni tüübid:

uus toode/teenus (tooteinnovatsioon)

muutused ettevõtete tootmisprotsessis (protsessiinnovatsioon)

1

muudatused ettevõtete struktuuris ja juhtimismeetodites (organisatsiooniline innovatsioon)

uuendusliku disainilahenduse või müügimeetodi kasutuselevõtmine (turundusinnovatsioon)

Baasinnovatsioon-järkinnovatsioon

radikaalne või baasinnovatsioon (radical or basic innovation) – olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus.

järkinnovatsioon (incremental innovation) – järk-järguline olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis- ja kommunikatsioonisüsteemide edasiarendamine.

Loeng 2:

Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja?

Õpi → otsi → vali → vii ellu (omanda, teosta, käivita, säilita).

Kirjeldage innovatsiooniprotsessi eri faase ning edu orientiire.

2

Kirjeldage tehnoloogia elutsükli erinevaid faase, tooge näiteid.

Toote elutsükli mudel kirjeldab seost toote turul olemise aja ning seda toodet tootva firma müügi vahel. Iga turule toodud toode läbib kindlaid faase. Nendeks faasideks on juurutus-, kasvu-, küpsus-, ja langusfaas. Selline arengu iseloom võimaldab välja töötada igale faasile sobivaid üldisi turundusmeetmeid. See mudel aitab määrata turul oleva sortimendi uuendamise vajadust. Kuid see mudel ei võimalda siiski täielikult uurida firmat ümbritsevat dünaamilist keskkonda. Toote juurutus faasis kulutused juurutusele suured. Selles faasis toimub toote tutvustamine. Tooteks on põhitoode ja selle hind suhteliselt kõrge. Kasvu faasis on kulutused turundusele samuti suured, kuid selle osakaal väheneb. Samuti toimub toote edasi arendamine ning toote hind on alanev. Küpsus faasis kulutused turundusele alanevad ning tekkinud on juba margilojaalsus. Hind on madal ja toode diferentseeritud. Langusfaasis võetakse juba tootest kõik, mis võtta annab. Seda iseloomustavad väikesed kulutused turundusele, suurenev hind ja ratsionaliseeritud toode.

Mis on patent ning millises tehnoloogia elutsükli faasis enam patenteerimist aset leiab?

Patendid Patentide ja kasulike mudelitega kaitstakse leiutisi. Leiutis on tehniline lahendus, täpsemalt, tehnilise probleemi lahendamiseks loodud

tehniline lahendus. Leiutis on mis tahes tehnikavaldkonda kuuluva probleemi tehniline lahendus, mis on

uus, ei tulene vastava ala asjatundja jaoks enesestmõistetavalt tehnikatasemest ja on tööstuslikult kasutatav.

Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.

Kuidas erinevad innovatsioon majandussektorite kaupa?

3

Loeng 3:

Miks spetsialiseeruvad ettevõtted erinevates riikides erinevatesse valdkondadesse?

Eesti ettevõtted on keskendunud toote- ja teenuseinnovatsioonile ning protsessi- ja organisatsiooniinnovatsioonile.

Rahvusvahelised erisused mõjutavad siseriiklikku majanduskasvu ja kaubavahetuse tulemuslikkust.

Kuigi välismaa teadlased toovad välja eduallikaid mitmes innovatsioonipoliitikat tulemusrikkalt ellu viinud riigis, tuleb teiste riikide kogemuste rakendamisel Eestis olla ettevaatlik. Suurel ja väikesel ühiskonnal on erinevad teadmiste, raha, inimeste jm varud. Väikesel ühiskonnal on suurte rikaste ühiskondadega võrreldes vähem võimalusi inimkapitali, investeeringute ning muude ressursside kiireks intensiivseks kaasamiseks ja kasutuselevõtuks. Väikese ühiskonna eelis suurte ees on mitte nii hoogne inerts kiirete muudatuste läbiviimisel. Erinev on riikide poliitiline, majandus-, õigus- ja kultuurikeskkond. Siiski ei ole riigi sekkumise ja majandusliku suutlikkuse seos ühene ega lõplik. Kõige suurem edu tagatis on inimeste mõtlemis- ja mõistmisvõime muutumine, sest innovatsiooni ajendab suutlikkus näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada.

Arendustegevust ja innovatsiooni esile kutsuv jõud ei ole tänapäeval enam ainult konkurents – pea sama olulisele kohale on tõusnud koostöö ja kontaktvõrgustiku olemasolu. Koostöö võimaldab juurdepääsu teadmistele, riskide jagamist ja kriitilist massi eeldavate projektide ettevõtmist.

Millist rolli võib nõudlus mängida innovatsioonide esile kutsumisel?4

Innovatsioon on sageli väljakujunenud huve ja harjumusi segi paiskav, seetõttu ei loo pelgalt kohalik nõudlus innovatsiooniks vajalikke tingimusi. Konkurentsivõitlus julgustab ettevõtteid investeerima innovatsiooni ja muutumisse, sest vastasel juhul satuks ohtu nende olemasolu.

Tugev kohalik nõudlussurve teatavat tüüpi toodetele loob kohalike ettevõtete jaoks uuendusvõimalusi.

Milline on riigi roll ettevõtluskeskkonna arendamisel?

Riigi roll ettevõtluse arendamisel

Riigi võimalused ettevõtluse soodustamiseks ja toetamiseks on mitmesugused:1) kvaliteetne haridussüsteem (ettevõtlikkust kasvatav kooliharidus, elukestva õppe soodustamine, kutseharidussüsteemi vastavus majanduse tänastele ja tulevikuvajadustele jne.);2) optimaalne maksusüsteem (stabiilsus, lihtsus, soodsad maksumäärad jne.);3) füüsiline keskkond (tehnilise infrastruktuuri – teed, energiavarustus, välisühendused jmt. - tagamine);4) lihtne regulatiivkeskkond (bürokraatia vähesus, optimaalsed piirangud äritegevusele);5) info ja nõustamine (infokanalite mitmekesisus, info arusaadavus jne.);6) uute turgude avamine (head kaubandussuhted välisriikidega, missioonid, majandusesindused välisriikides, ukseavamisvisiidid jne.);7) otsetoetused (nt. stardikapital, tootearendustoetus, koolitustoetus);8) riskide jagamine (riskikapitalide loomine, riiklikud garantiid ja tagatised); 9) suhtumise kujundamine ja partnerlus (avaliku sektori avatus, ettevõtjate tunnustamine jne.)

Ettevõtluspoliitika elluviimise põhiküsimus on see, kuidas eelpool loetletud valdkondadest ja nende arvukatest rakendamise võimalustest ja eri rakendusulatusest kokku panna pakett, mis ettevõtjaid toetades Eesti majandust kõige efektiivsemalt mõjutaks. Samas toimivad piirajatena alatine ressursside ebapiisavus, erinevad seisukohad riigi rolli osas jm.

Ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna kujundamine (füüsiline infrastruktuur, efektiivne hariduskorraldus, optimaalsed maksumäärad jne) on riigi kõige olulisem roll ettevõtluse arendamisel, millega tuleb tegeleda pidevalt. See on roll, mille edukast täitmisest saab kasu kogu Eesti ettevõtjaskond. Soodsast keskkonnast aga alati ei piisa, see ei lahenda kõiki ettevõtluse arenguga seotud probleeme ega aita piisavalt mõjutada ettevõtteid tegema otsuseid, mis  tagaksid pikas perspektiivis Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu. Seepärast sekkub riik teatud probleemsetes valdkondades kindlate sihtgruppide puhul suuremal määral. See, kui kaugele sekkumisega minna, on majanduspoliitiline valik.

Riigil on ettevõtluse arendamisel kaks peamist rolli:- soodustada keskkonda kõigile ettevõtjaile; - toetada (otsetoetused jm) selektiivselt probleemseid valdkondi vastavalt majanduspoliitilistele prioriteetidele.

Riik annab ettevõtjatele rahalisi otsetoetusi ja finantseerib ettevõtjaid toetavaid ja arendavaid programmilisi tegevusi (infoportaalid, inkubatsioonikeskused, teadlikkuse tõstmise programmid jne).

5

Riigil on kõikjal arenenud ühiskondades tähtis roll ettevõtete toetamisel ja motiveerimisel, et investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

Loeng 4:

Võrdle omavahel kontseptsioonide „paradigma”, „tehnoloogiline paradigma” ja „tehnoloogilis-majanduslik paradigma” sarnasusi ja erinevusi, too näiteid.

Thomas Kuhni järgi - „paradigma on kõigi poolt tunnustatud teaduslik saavutus, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks."Teadlaste poolt mingisuguse hinnangu andmine uuritava objekti suhtes. Teaduslik tegevus, mis on seotud konkreetsete teadlastega teatud ajastul ja teatud ühiskonnas. Mingisugune teooria, millest lähtutakse, ettekujutus teadlikust tegevusest: milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid väärtusi tunnustada?, kuidas organiseerida teaduslikku tegevust? Paradigma on üldine maailmavaade, mis on aluseks kogu teaduslikule mottele (see oleksparadigma filosoofiline tähendus).

Tehnoloogiline paradigma – tööstusharudes kasutatavad tehnoloogilised uuendused. Erinevad seadmed, masinad, tehnika jne. Näiteks vanasti lüpsis lehma inimene käsitsi, tänapäeval on selleks pumbad, mille inimene paigaldab lehmale ning piima pumpamine toimud kiiremini ja tõhusamalt (hoiab kokku aega ja inimresurssi), mobiiltelefonide areng ( oli aeg kus telefone ei tuntud, hiljem oli telefon üksikutel inimestel, nüüd on peaaegu igal inmesel telefon ja see ei võimalda ainult rääkimist vaid kirjutamist sõnumite näol, pildistamist, filmimist, parkimist, poes kauba eest tasumist jne).

Tehnoloogilis-majanduslik paradigma – hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri. "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad ... kogu antud paradigma kestuse vältel" (Perez 2002).2

Paradigma muutus, nagu seda väljendab ka Schumpeteri mõiste "loominguline hävitusprotsess", on nii loov kui ka hävitav nähtus - kaovad vanad tööstusharud ja nendega seonduvad sotsiaalsed struktuurid, nende asemele tekivad uued (19. sajandist on siin heaks näiteks urbaniseerumine, möödunud sajandist aga nt masstootmine ja -tarbimine). Iga paradigma muutuse ja arenguga kaasneb paratamatult sotsioinstitutsionaalse raamistiku muutus ja areng ning mida kiiremini see toimub, seda valutum see on, seda vähem kaotajaid selles protsessis tekib.

Tehnoloogilis-majanduslik paradigm puhul võiks rääkida turul tekkinud nõudluse põhimõttest, mitte aga millegi uue ja vajaliku loomisest. Lähtutakse inimese vajadustest ja soovidest, mis võiks parendada ja lihtsustada igapäevaelu ning millele oleks kindlasti turgu. Sellisena võivad jääda suuremad masinad, seadmed, inimesed ise tööta, sest uuem tehnoloogia vahetab selle välja.

Näited : ajalehti saab tänapäeval lugeda ka internetist, digi-reptseptid, erinevad asutuste ja inimeste vahelised e-kirjavahetus ( avaldused, taotlused jne). (Riigikogu toimetised – Innovatsioon)

6

Kõikide paradigmade sarnasuseks oleks tootmine massidele ehk siis masstootmine. Ettevõtted saavutavad paremaid tulemusi kui nad avavad innovatsiooniprotsessid, st kaasavad välismaailma. Ettevõttesiseste kompetentside osas on olulisel kohal oskused väliseid teadmisressursse kaasata. Kuna ettevõtted sõltuvad olulisel määral välistest allikatest, on infrastruktuurilised küsimused (nt intellektuaalomandi kaitse) ning teised raamtingimused tähtsal kohal. Haritud tööjõu mobiilsus on üheks põhjuseks, miks suletud innovatsiooni-süsteem on kaotanud oma olulisuse.http://www.mkm.ee/public/ipup_14.pdf

Erinevusteks oleks tootmises ja turustamises kasutatavad erinevad tingimused, võimalused, valikud. Toodete tootmisel valitud lahendused, lähenemine ( kes paneb rõhku toote odavusele, kes toote kvaliteedile) – nõudlus tekkiks tõenäoliselt mõlemil juhul.

Analüüsi ja võrdle tehnoloogilise paradigma ja tehnoloogilis-majandusliku paradigma erinevatest elutsüklitest tulenevaid võimalusi ja piiranguid ettevõtete innovatsiooni-strateegiatele, too näiteid.

Võttes aluseks Schumpeteri teooria ja seda edasi arendades, on Carlota Perez loonud

tehnoloogilis-majandusliku paradigma kontseptsiooni. Iga uus paradigma saab alguse

tehnoloogilisest revolutsioonist ehk uute tehnoloogiate, toodete ja tööstusharude

esilekerkimist, mis hõlmates eneses odavat sisendit ning on võimeline tooma esile murrangut

kogu majanduses ja olema pikaajalise arengu edasilükkavaks jõuks.

Kui tehnoloogilise revolutsiooni käigus tekkinud uued tehnoloogiad, lahendused ja arusaamad

levivad väljapoole majandust, hakates mõjutama ja muutma ka ülejäänud ühiskonda, ongi

tekkinud uus tehnoloogilis-majanduslik paradigma.

Vaadates tehnoloogiliste revolutsioonide ja paradigmade arengut ajaloolises kontekstis, saab

järeldada, et praegune paradigma on oma elutsükli teises pooles ja peagi on oodata uue

tehnoloogilise revolutsiooni esilekerkimist.

Kahe paradigma vahele jääv aega ja uue paradigma algus on hea võimalus riikidel parandada

oma tehnoloogia arengut ja seega ka oma konkurentsivõimet.

Toote elutsükkel on järjest lühenenud, samas on pidev surve tellimuse täitmise aja

lühenemisele. Vastandina aga tootmismahud ja toodete nomenklatuur järjest laienevad, samuti

kasvavad klientide ootused kvaliteedile.

Infoühiskonna paradigma nõuab ettevõtetelt mitmekülgseid ressursse, oskust neid optimaalselt kasutada, suurt paindlikkust ja kõrget kompetentsi; aga ka protsesside pidevat parendamist, juhtimissüsteemide täiustamist ning eestvedamist ja ambitsioonikust. Kui eelmise sajandi 70.–80. aastail domineerisid ettevõtted-“ühiksuurused”, siis tänapäeval on

7

edukad klastrid või terved majanduspiirkonnad. Üha enam räägitakse regionaalsest konkurentsivõimest ja regiooni tuntusest ning toodetest. Seetõttu on majanduslikuks eduks veelgi enam tarvis inimeste ja organisatsioonide, ettevõtete, teadusasutuste, riiklike tugistruktuuride ja finantsasutuste ühist ja operatiivset tegutsemist. Ettevõtete tehnoloogiline areng ja uued ärimudelid muutuvad edukuse võtmeteguriteks.Enamik Eesti, meie lähinaabrite ning lähiregiooni ettevõtetest (v.a mõned eredad erandid) on just nii “suured”, et mingitki olulist turumõju kujutame vaid kollektiivselt. Tuginedes kaasaegsele globaalsele majandusmõtlemisele, võiks üheks uue arenguhüppe katalüsaatoriks olla sihtotstarbelise tehnoloogiaplatvormi kontseptsiooni kujundamine, mille põhiliseks tugisambaks oleks institutsionaalne integreeritud kõrgtehnoloogiline koostöö.

Edukad firmad on need, kes loovad uuendusi, mitte ei järgi teiste tehtut. Kaasajal on seepärast oluline luua keskkond, kus inimesed, partnerid ja kliendid on valmis muutusteks. Sellisel juhul on oluliselt lihtsam muudatusi realiseerida.

Innovatsiooni kaudne eesmärk on kindlasti eristuda teistest, teha midagi paremini, kiiremini, mugavamalt, värvilisemalt jne. Eristumine ei ole kindlasti eesmärk omaette, kuid äärmiselt oluline on teada enda tugevusi, veel parem on kommunikeerida oma tugevusi kui olulisi eeliseid (erinevusi) teiste tootjate ja teenusepakkujate ees.

Üks võimalike näiteid on bensiinijaamad: kütus, mis müüakse erinevates teenindusjaamades on suuresti sama ning pärineb samadest rafineerimistehastest. Eristumine tekib tavaliselt hoopis lisateenustes, hinnas jne. Näiteks automaatjaamadest koosnevad ketid müüvad kütust tavaliselt odavamalt ning sihtgrupina nähakse eelkõige hinnatundliku või kiirust eelistavat klienti. Poega teenindusjaamad pakkuvad aga olulisemalt laiemat teenuste hulka: kiirtoit, kindlustusmaakler, esmatarbekaubad jne. Samuti püütakse eristuda kliendiprogrammide ja maksetingimuste abil.

Nagu näitestki nähtub on laias laastus kolm eristumise valdkonda:

Toote innovatsioon (paremad tooted, suurem lisandväärtus jne) Kliendikesksus (parim teenindus, mugavam tugi, kiirem tarne- suurim paindlikkus)

Soodsaim hind (effektiivne teostus, optimiseeritud ja standardiseeritud lahendused jne)

Suurim viga, mis tihti tehakse, on see, et püütakse saavutada edu kõigis valdkondades. Selline lähenemine tähendab aga vahendite killustumist ning kindla fookuse puudumist ning seepärast ei pruugi saavutada edu (eristumist) üheski valdkonnas. Seepärast keskendutakse reeglina ühele kindlale eristumise kriteeriumile, siis on eristumine üldisest märksa selgem ning arusaadavam. http://beta.wikiversity.org/wiki/Strateegilise_planeerimise_konspekt

Kirjelda viimase 200 aasta peamist viite tehnoloogilis-majanduslikku paradigma Carlota Perezi järgi (alustades sisendist, peamisest infrastruktuurist, tuumiktööstusvaldkonnast, tuumikriigist ning lõpetades peamiste innovatsiooniprintsiipidega, sh organisatoorsed-institutsionaalsed muudatused).

8

Carlota Perezi teooria kohaselt toimub tehniline innovatsioon kindlates tsüklites, seni on olnud viis tsüklit. Esimene oli 1771. aastal alanud töösturevolutsioon, mille märksõnadeks on odav puuvill ja kanalid. 1829. aastal tegi ilma odav süsi, arenes raudtee ja post. 1875. aastal hakkas arenema inseneriteadus, elekter, keemia jne. 1908. aastal tegi ilma masstootmine. 1971. aastast võime täheldada infotehnoloogiaajastu algust. Järgmine on tõenäoliselt bio- või nanotehnoloogia. Kuid praegu oleme infotehnoloogiaajastu poole peal ja uueks revolutsiooniks on vaja sarnast läbimurret, nagu odav mikrokiip oli infotehnoloogia alguseks.

Iga faas on toonud uue infrastruktuuri ja uued odavad sisendid, nagu praegu internet ja mikrokiip. Ka on igal ajastul oma äritavad ja moderniseeritud on vanad tööstusharud. Näiteks on infoajastul masstootmine asendumas paindliku tootmisega, ettevõtte juhtpüramiidid asendunud avatud võrguga, toormaterjalide töötlemine on asendanud ajutööga, inimressursist on saanud inimkapital.

Tehnoloogilis-majanduslik paradigma hõlmab kogu majandussektori, k.a organisatsiooniline ning finantsstruktuur.

Perez: "Iga tehnoloogiline revolutsioon toob seega aegamööda endaga kaasa uue tehnoloogilis-majandusliku paradigma, millest ettevõtjad, innovaatorid, investeerijad ja tarbijad juhinduvad kogu antud paradigma kestuse vältel."

Perezi teooria kohaselt jaguneb iga innovatsioonitsükkel kaheks: toimub revolutsioon, millele järgneb saavutatu kasutusele võtmine ja teistesse harudesse levimine.

Installatsiooni perioodil ehk esimese 10-20 aasta jooksul toimub 90% teadusavastustest. Antud faas on hästi kapitalimahukas, kus kulud on kõrged, riskid ja ootused suured.

Järgmises faasis kulud ja riskid vähenevad ning kasum on suurem.

Rakendamise faasis iseloomustavad esimest perioodi suured tootmismahud, hea kasum ning teist perioodi kahanevad investeerimisvõimalused, vaba raha suunamine uutesse sektoritesse.

Kõikides tsüklites on täheldatav läbiv majanduslik põhimõte, kus I perioodis on jõud tööstuskapitali käes ehk nende käes, kes omavad töövahendeid. Kellel oli maa, tööstus, tootmisvahendid, tehnoloogia, selle käes oli võim.

Protsessi arenedes läheb võim aina enam kõikides tsüklites sisulise tehnoloogia omandaja käest finantsinstitutsioonidele, kes võtavad juhtiva positsiooni.

Kriisi hetkel, tsükli vahetuses, hakatakse võimu taas finantskapitalilt võtma ära tootmisvahendite omanikele.

http://beta.wikiversity.org/wiki/Strateegilise_planeerimise_konspekt#Carlota_Perez_ja_Nikolai_Kondratjev

Analüüsi konkreetse majandussektori ja ettevõtte tegevusala näitel revolutsiooniliste tehnoloogiate (nt IKT/biotehnoloogia/materjalitehnoloogia jne) mõju ettevõtte tehnoloogia juhtimisstrateegiale.

9

Poliitiline analüüs kirjeldab kuidas ja millises ulatuses sekkub keskvalitsus majandusse. Poliitiline analüüsi kirjeldab kindlasti maksupoliitikat, tööseadusandlust, keskkonna-seadusandlust, kaubanduspiiranguid, tariife ja poliitilist stabiilsust. Poliitiline analüüs võib kirjeldada kaupu ja teenuseid, mille osutamist/müüki valitsus soodustab või piirab. Lisaks sellele omavad keskvalitsused suurt mõju tervishoiukorraldusele, haridussüsteemile ja infrastruktuuri arengule.

Majanduslik analüüs kirjeldab majanduse arengut, intressimäärasid, valuutakursse ja inflatsioonimäära. Eelpool nimetatud tegurid mõjutavad oluliselt ettevõtete otsuseid ja käitumist. Näiteks mõjutavad intressimäärad kapitali hinda ja seeläbi määra mille võrra ettevõte kasvab ja laieneb. Valuutakursid mõjutavad eksporditavate kaupade kulu ja riiki sisseveetavate kaupade kogust ja hinda.

Sotsiaalne analüüs kätkeb endas niisuguseid kultuuri aspekte nagu terviseteadlikkus, rahvastiku juurdekasv, vanusejaotus, karjäärieelistused ja riskivalmidus. Sotsiaalsete eelistuste muutused mõjutavad ettevõtte toodete nõudlust ja seda kuidas ettevõte tegutseb. Näiteks tuleneb vananevast rahvastikust väiksema ja madalama töötahtega tööjõuturg (mis suurendab tööjõukulu). Sellest lähtuvalt võib ettevõte kohandada juhtimisstrateegiaid (näiteks palgata vanemaealisi töötajaid).

Tehnoloogiline analüüs kirjeldab näitajaid nagu teadus- ja arendustegevuse aktiivsus, automatiseerimine, tehnoloogiatoetused ja tehnoloogiliste muutuste kiirus. Nad kirjeldavad sisenemisbarjääride suurust ja väiksemat efektiivse tootmise taset ning mõjutavad allhanke ostmise otsuseid. Tehnoloogianihked võivad mõjutada kulusid, kvaliteeti ja tuua kaasa innovatsiooni.

Keskkonnaanalüüs käsitleb ilma, kliimat ja kliimamuutusi, mille suhtes on eriti tundlikud sellised majandusharud nagu turism, põllumajandus ja kindlustus. Keskkonnateadlikkus mõjutab ettevõtete käitumist ja tootevalikut – mõlemad loovad uusi turge ja toovad kaasa olemasolevate turgude hääbumise või kadumise. Seadusandluse analüüs kirjeldab seadusandlust, mis käsitlevad diskrimineerimist, tarbijaõigusi, truste, tööõigust, töötervishoidu ja tööohutust. Seadusandlus mõjutab ettevõtete käitumist, kulusid ja nõudlust toodete järele.

Erinevate osaanalüüside tähtsus ettevõtte jaoks sõltub tema tegevusvaldkonnast ja pakutavatest toodetest/teenustest. Näiteks tarbijatele ja teistele ettevõtetele teenuseid pakkuvad ettevõtted on enim mõjutatud sotsiaalsetest teguritest, samas kui globaalne relvatööstuse ettevõte on sõltuv poliitilistest teguritest. Samuti on vajalik läbi viia analüüsid valdkondades mis enim mõjutavad ettevõtte tulevikku lähtuvalt ettevõtte situatsioonist või toodetest. Näiteks on peab suurt laenukoormat kandev ettevõte jälgima hoolega majandust iseloomustavaid faktoreid – antud juhul intressimäärade muutumist. Suured ettevõtted, mis toodavad erinevaid tooteid (Sony, Disney või BP) võivad pidada vajalikuks analüüsida ettevõtte tegevust osakondade lõikes, analüüsides ennekõike neid valdkondi, mis on konkreetse osakonna tooteid arvestades vajalik.

Ettevõtted võivad analüüside läbiviimisel lähtuda geograafilistest erisustest, nagu kohalik, rahvuslik ja globaalne (tuntud kui LoNGPESTEL).

10

http://et.wikipedia.org/wiki/PEST-anal%C3%BC%C3%BCs

Loeng 5:

Defineeri mõisted positiivne, negatiivne ja konstantne mastaabiefekt.

Positiivne mastaabiefekt: tootlikkuse kasv, millest tuleneb ka kasumi kasv. Kui ühe ühiku tootmiskulud on kahanevad, tulud kasvavad. See tähendab et tootlikkus tõuseb ja samal ajal tõuseb.

Negatiivne mastaabiefekt- Ühe ühiku tootmiskulud kasvavad. Kulud kasvavad ja tootmisühikud vähenevad.

Konstantne mastaabisääst: tootlikkus ja kulud jäävad samaks.

Kirjelda mastaabiefekti erinevust mastaabisäästu ja mitmekülgsussäästu puhul (increasing returns to scale vs economies of scope).

Mitmekülgsus sääst, tähendab seda, et erineval platvormil on võimalik erinevaid tooteid toota. Näiteks autotööstus, kus ühe kere põihiselt arendatakse erievaid mudeleid.

Analüüsi mastaabiefekti (economies of scale) erinevust erinevate majandusvaldkondade puhul ja selle muutumist ajas.

Majandustegevused on väga erinevad. Staatiliste tegevuste puhul on tegemist konstantse mastaabisäästuga, mis aja jooksul võib muuutuda isegi negatiivseks. Dünaamilised tegevused, mille puhul on tegemist positiivse mastaabisäästuga.

Tootmised, kus ettevõtted kasutavad ära kulude madalamal hoidmist läbi palgakulude, liiguvad piirkondadesse, kus ei ole teadmist, oskust. Kõrgtehnoloogilised tootmised jäävad piirkondadesse, kus on kõrge teadlikkus. Siin on erinevus põllumajanduses, kuna seda riiklikult toetatakse ja see muudab tootjate jaoks selle positiivse mastaabisäästuga tegevuseks.Positiivset mastaabi säästu on võimalik tekitada ka subsiidiumite ja tollide abil.

Tarkvaratootjate puhul( n Windows) on tegemist positiivse mastaabiefektiga. On olnud kulud tarkvara arendamiseks, aga mida rohkem ta müüb, seda väiksemad on tema kulud toodetud ühiku kohta.

Meditsiini teenused siin võib öelda, et tegemist on positiivse mastaabisäästuga, kuna arstide teadlikkus tõuseb nad on kompetentsemad, väiksemad on tema vead. Tegemist on väikese positiivse kulude langusega ehk pos mastaabisäästuga. Üldiselt võib meditsiiniteenuse puhul öelda aga ka seda, et tegemist on konstantse mastaabisäästuga.

Ravimitööstuse puhul on tegemist postiivse mastaabisäästuga, kuna arendustegevus tehakse üldjuhul üks kord. Iga järgminev müüdud ravimiühik vähendab toote arendamiseks tehtud kulusid.

11

Teenindav sektor, tegemist on konstantse mastaabisäästuga. Iga inimesega tuleb üldjuhul tegeleda sama palju aega ehk kulukust iga järgneva kliendi teenindamiseks

Põllumajandus- tegemist on piiratud maaressursiga ja üldjuhul on määravaks ka maa -viljakusega, mis määrab saagikust. Põllumajandus on valdkond, et kui tahate tootlikkust tõsta, siis tuleb ka rohkem kulutada.

Miks õppimiskõverad muutuvad laugeks (flat)?

Kui tootmised saavutavad oma lae. Kui õpikõver on tõusulainel, siis on mastaabisääst positiivne – suudetakse ühes ühikus järjest enam toota. Õpikõverad muutuvad laugeks, kuna protsessid on teadmiste ja oskuste põhiselt jõudnud perfektse tooteni. Õppimist ei ole võimalik enam protsessi väga sisse viia. Seda nimetatakse ka täielikuks konkurentsiks, innovatsiooni on antud toote osas väga keeruline teha.

Loeng 6:

Kirjelda toote elutsüklit konkurentsi ja tehnoloogilise küpsuse vaatevinklist.

Toote elutsükli kontseptsioon kirjeldab seost toote turul olemise aja ning seda toodet tootva Firma müügi vahel. See mudel võimaldab paika panna firma strateegia kõige üldisemas plaanis. Sellist üldstrateegiat aitab kindlaks määrata ka tehnoloogia ja turu elutsükli analüüs. Need võimaldavad määrata konkurentsi ning turunduse kulutuste üldiseloomu ja turundusmeetmestiku kasutamise põhiseisukohad.

Turule viidud toode läbib kasumi ja käibe ajalise sõltuvuse seisukohast kindlaid faase, nagu juurutus-, kasvu-, küpsus- ja langusfaas. Selline arengu iseloom võimaldab välja töötada igale faasile sobivaid üldisi turundusmeetmeid.

Tehnoloogia tase ja hulk avaldavad erinevatele firmadele erinevat mõju. Tehnoloogiliselt edukad firmad suunduvad turgudele, kus nad saavad oma head tehnoloogiat maksimaalselt ara kasutada ja tõsta selle abil konkurentidele sisenemisbarjääre. Firmad, mille tugevus on muudes tegurites (näiteks personalis), lähevad turgudele, kus tehnoloogia on teisejärgulise tähtsusega.

Kuidas on tehnoloogilised trajektoorid ja organisatsiooniline võimekus omavahel seotud?

Võimekuste areng• Tehnoloogilised trajektoorid peegeldavad heterogeenseid võimekusi ( capabilities)– kokku pandud tootjate oskustest koos pakkujate ja kasutajate keskkonnast tulenevate nõudmistegaTööstusharude analüüs näitab, et algselt toimub nende oskuste kasv, mida on vaja uute tehnoloogiate loomiseks, tootmiseks ja kasutamiseks– learning by R&D to create (from science externally)– learning by doing to produce (learning by spillovers externally)– learning by using to consume/use (learning by interacting externally)

12

• Hiljem toimub nende oskuste arengu aeglustumine, mida on vaja tehnoloogiate loomiseks ja kasutamiseksrakenduste levik (pervasiveness)protsessiinnovatsioon – tootjad võtavad üle (take over) oskused, mida nõuavad kasutajadTootlikkuse kasv aeglane alguses (‘slowdowns’) kuid hiljem kasvab– tehnoloogia kasvu ei saa mõõta vaid tootlikkusega– tööstuse kasvu pikad lained – samuti rahanduses(Perez)

Firmasid mõistetakse kui õppivaid organisatsioone, mis õppimist rakendavad (muudavad tehnoloogiad turundatavateks toodeteks) erinevates valdkondades.Firmad erinevad:• tehnoloogiliste ja turuvõimaluste poolest, mis neile avanevad• suutlikkuse poolest oma tegevuste tulemusi omistada (appropriate the benefits of their activities)• nende poolt akumuleeritud kompetentsi ja võimekuse poolest (competencies and capabilities)• nende spetsiifiliste otsimisrutiinide poolest, mis tuleneb nende teadmiste baasist

Loeng 8:

Mida mõistetakse rahvusliku innovatsioonisüsteemi all; kirjelda rahvusliku innovatsioonisüsteemi erinevaid osapooli, nende rolli vastavas süsteemis ning mõju ettevõtluskeskkonnale?

Innovatsioonisüsteemi on võimalik defineerida kui kogumit institutsioone, mis individuaalselt ja ühiselt panustavad uute tehnoloogiate arendamisse ja levitamisse. Omavahel tihedalt seotud institutsioonide süsteemis luuakse ja vahetatakse uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalikke teadmisi ja oskusi ning see süsteem moodustab valitsusele raamistiku innovatsioonipoliitikate kujundamiseks. Rahvuslikus innovatsioonisüsteemis osaleb nii avalik kui erasektor, aga ka mittetulundusasutused, kes võivad tegutseda vahendajatena ja sidemehhanismina ettevõtete, teadusasutuste, poliitikategijate, investorite ja teiste osapoolte vahel.

Innovatsioonisüsteem koosneb erinevatest komponentidest, milleks on: kommunikatsiooni- ja andmesidevõrgud; haridus- ja koolitussüsteem; teadus- ja tootearendussüsteem; ettevõtluse koostöö-, arendus-, nõustamis- ja toetussüsteem; strateegiliste välispartnerite kaasamise ja eksporditoetussüsteem.

Joonis. Rahvuslik innovatsioonisüsteem.

13

Innovatsioon ei ole niisiis kaugeltki mitte eraldiseisev majanduslik nähe. Riigipoolne sekkumise abil on võimalik vältida turutõrkeid ja kannustada innovatsiooni ettevõtetes. Riigi sekkumine aitab kaasa sellele, et erasektori investeeringud innovatsiooni saavutaks riigi sotsiaal-majanduslikuks arenguks vajaliku taseme. Riigil on inimressursi, teaduse ja hariduse arendamisel oluline roll. Vähemal või rohkemal määral on innovatsiooni arenguks vajalik kõrgetasemeline haridus- ja teadussüsteem, innovatsiooni rakendamist reguleeriv õiguslik raamistik, toetavad poliitilised meetmed, rahastamisvõimalused ja kogu ühiskonna innovatsioonimeelne mõtteviis. Innovatsioonipoliitika on tihedalt seotud haridus- ja teaduspoliitikaga (uute teadmiste loomine, kvalifitseeritud tööjõu koolitamine), tööstus- ja arengupoliitikatega (arengupotentsiaaliga tööstusharude toetamine, ettevõtluse soosimine), rahanduspoliitikaga (maksusüsteem), õiguspoliitikaga (intellektuaalomandi ja patendipoliitikad.)

Innovatsioonisüsteemi osapoolte rohkusele vaatamata on üks süsteemi kandvaid telgi teaduse ja ettevõtluse koostöö. Ettevõtetele on innovatsiooniks vajalik juurdepääs teadmistele, teiselt poolt aga annab tihe koostöö ettevõtetega ülikoolides tehtavale teadustööle reaalse rakendusliku väljundi. Lisaks ühistele T&A programmidele tuleb innovatsioonisüsteemile kasuks töötajate mobiilsus teaduse-tööstuse vahel, innovatsiooni ja ettevõtlust puudutavate õpinguprogrammide sisseseadmine ülikoolides, rakenduslike uuringute toetamine jne.Väikeriigi innovatsioonisüsteemi eripärad

Eesti innovatsioonisüsteemi eripärad tulenevad eelkõige Eesti väiksusest. Väikeriikide innovatsioonisüsteemidele on omane mastaabi ja ressursside piiratus: väikeriigi siseturul on

14

tootmises raske saavutada mastaabieffekti (tooteühiku hind jääb kõrgeks) ning sõltuvus välismaistest turgudest, importtoormest ja välismaistest tehnoloogiatest on suur.

Väikeriikidele seavad majanduslikke piiranguid kaht sorti globaalsed arengud:

järjest keerukamaks muutuvad uued tehnoloogiad ja piiratud ressursid takistavad laiaulatusliku T&A infrastruktuuri loomist;

raskendatud on keskendumine madal- ja kesktehnoloogilistele toodetele, mille konkurentsis domineerivad (Aasia ja Lõuna-Ameerika) uusindustriaalsed riigid.

Kuna väikeriikidel on tööjõuvõimalustest tuleneva positsiooni tõttu suurriikide ja arenguriikide vahel kalduvus keskenduda eelkõige kesktehnoloogilistele valdkondadele, siis tehnoloogiline lõhe suurte ja väikeste riikide vahel kasvab. Nende arengute taustsüsteemi moodustab järjest kasvav tehnoloogiaalade ja T&A rahvusvahelistumise tendents, mistõttu väikeriikide jaoks on eriti oluline seda suundumust optimaalselt ära kasutada. Selleks, et meelitada riiki välisotseinvesteeringuid T&A-mahukatelt välisettevõtetelt, tuleb arendada kodumaiste ettevõtete tehnoloogilisi tugevusi ja olemasolevaid konkurentsieeliseid.

Väikeriigi innovatsioonivõimekuse arendamise seisukohalt on olulisemad elemendid:

poliitika (riigipoolne teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste rahastamine, ratsionaalne innovatsioonipoliitika kujundamine);

erasektori osalemine teadus- arendus- ja innovatsioonitegevustes; spetsialiseerumine antud riigi kontekstis suurema potentsiaaliga aladele; rahvusvahelistumine (välisotseinvesteeringute meelitamine, tehnoloogiasiire).

Eesti ettevõtjate jaoks on finantseerimise leidmisel suurimaks probleemiks napid kogemused uute toodete arendamise ja koostöö vallas, mistõttu neil puuduvad tagatiskapital ning haritud inimkapital. Seega võiks väikeriigi majanduskasvu jaoks üheks kriitilisemaks faktoriks pidada inimkapitali arendamist, et võimaldada kõrgema lisandväärtusega tootmistegevust. See aga nõuab omavahel tihedalt seotud ja vastastikku täiendavat haridus-, teadus-, tööstus- ja innovatsioonipoliitikate süsteemi.

Mis on peamised klassikalised lähenemised riigi rollile innovatsioonipoliitikas ja mis on olnud nende peamised avaldumisvormid ajaloolises perspektiivis?

Neoklassitsistlik – riigi roll piiratud, tegeleb konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna parandamisega. Vabakaubandusliku mõtlemise ideoloogia, eriti Inglismaal.

Peale teist maailmasõda Lõuna-Ameerika ja Aasia valisid spetsiifilise tootegrupile või tööstuse konsentreerumise idee. Arendama spetsiilfilisi tootmisharusid.

Evolutsioonilises pigem olla ettevaatlik ning pigem arendada riikliku siseettevõtlust ning seejärel avada välisinvestoritele turg.

15

Merkantelistlik majanduspoliitika kuni 19 saj keskpaigani Lääne Euroopas, üldjuhul tähendas riikide vältimist toorainete eksport oli kõrgelt maksustatud ning kõrgelt maksustatud valmistoodete import. Idee et tooraine jääks koha peale ning kohapeal toodetakse.

Mis on nn Washington Consensus põhise innovatsioonipoliitika põhisisu?

Poliitikate kogum. Suunatud konkurentsile, et selle kaudu edendada konkurentsi ning arendada innovatsiooni. Eelkõige suunatud majandusliku stabiilsuse tagamisele. Tagada kindlustunne inflatsiooni vastu. Ena vähem stabiilne valuutakurss.

Konkurentsi põhine turumajandus. Erasektori konkurentsi soodustamine ning investorite know how kasutamine.

Loeng 9:

Selgita erinevaid kommertsialiseerimis- ja turundusevõtteid toote, tehnoloogia ja turgude uudsusest tulenevalt, too näiteid. Turundus keskendub kliendi vajadustele ja seetõttu tuleks alustada kliendi nõustamiste ja vajaduste analüüsist ning üritada väärtusi luua, pakkudes tooteid ja teenuseid, mis neid nõudmisi ja vajadusi rahuldavad. Turunduse instrumendid on suuresti ettevõtte kontrolli all olevate muutujate kogum, millele harilikult viidatakse kui neljale „P“-le: product, price, place ja promotion (toode, hind, koht ja müügiedendus). Tooteinnovatsioon jätab ruumi mõningaseks hinnakasvuks, ning protsessiinnovatsiooni tulemuseks võib olla hinnaliidri positsioon; logistika uuendamine võib mõjutada toote või teenuse kättesaadavust klientidele, sealhulgas levikanaleid ja müügipunktide iseloomu; meedia innoveerimine pakub uusi võimalusi müügiedenduseks. Oluline ersituda olemasolevaid tehonloogiaid täiustades, et rahuldada tarbija teadaolevat vajadust. Nt Nokia: eristumine disaini ja innovatsiooni abil;ettevõtte loomisest kuni 100 aastat paberi- ja tselluloositööstus kuni aastani 1980, mil hakkas huvi tundma eletroonikasektori vastu. Tänaseks kõige kasumlikum mobiiltelefoni tootja. Arhidektuuriline innovatsioon saab harilikult alguse potensiaalsetest kasutajatest või toimub koostöös nendega. Tehnoloogiline, töötatakse välja uudseid tehnoloogiaid, mis rahuldavad tarbijate teadaolevaid vajadusi. Sellised tooted konkureerivad pigem tulemuslikkuse kui hinna ja kvaliteedi alusel. Keerukas, nii tehnoloogia ku turg arenevad üheskoos. Mutlitmeediatoodete ja –teenuste areng on hiljutiseks näiteks sellisest tehnoloogiate ja turgude koosarengust.

Mis on põhifaktorid innovatsiooni levikuprotsessides, too näiteid. Levikut mõjutavad mitmed innovatsiooni tunnusjooned:

suhteline eelis, st, millises ulatuses peetakse innovatsiooni paremaks talle eelnenud tootest või konkureerivatest toodetest. Mõõdetakse maksumuse või finantstootlusega, või ka kindlustunne ja sotsiaalne prestiiž.

ühilduvus, st, millises ulatuses peetakse innovatsiooni potensiaalsete kohandajate olemasolevate väärtuste, kogemuste ja vajadustega kooskõlas olevaks. Eristuvad olemasolevad oskused ja toimimisviisid ning väärtused ja normid.

16

Keerukus ehk millises ulatuses peetakse innovatsiooni raskesti mõistetavaks ja kasutatavaks. Üldiselt võetakse kiiremini kasutusele innovatsioonid, millest potensiaalsetel kasutajatel on lihtsam aru saada, kui need, mis eeldavad, et rakendaja omandaks uusi oskusi ja teadmisi.

katsetatavus,st. Millises ulatuses saab innovatsiooniga piiratud ulatuses katsetada.. Võimaldab kasutamise kaudu õppida.

Jälgitvus, st. Kuivõrd on innovatsiooni tulemused teistele nähtavad. Mida lihtsam on teistel innovatsiooni kasutegureid näha, seda tõenäolisemalt see kasutusele võetakse.

Levimise uuringutes üritatatkse kindlaks teha, mis mõjutab innovatsiooni rakendamise kiirust. Innovatsiooni levimist kirjeldatatkse enamasti S-kujulise (logistilise kõvera abil. Alguses on kasutuselevõtu kiirus madal ja see piirdub nn innovaatoritega. Järgmisteks rakendajateks on varajased kasutajad, seejärel hiline enamus, ja lõpuks kõver madaldub taas, kui jäävad ainult mahajääjad.Praktikas sõltub innovatsiooni rakendamise täpne muster nõudluspoole ja pakkumispoole vastastikmõjust:

1. Nõudluspoole mudelid, peamiselt statistilised. Epideemiline, aluseks otsekontakt eelnevate rakendajatega või nende

jäljendamisel; Bassi mudel, aluseks rakendajate koosnemine innovaatoritest ja jäljendajatest; Probiti mudel, aluseks on rakendajate erinevad kasulävendid; Bayesi mudel, aluseks on rakendajate erinev kasu ja riski taju.

2. Pakkumispoole mudelid, peamiselt sotsioloogilised: Rakendatavus kasu tootmiseks, mis asetab rõhu innovatsiooni suhtelisele

eelisele; Levik, mis asetab rõhu info kättesaadavusele; Kasutus, mis asetab rõhu kasutamisbarjääride vähendamisele; Kommunikatsioon, mis asetab rõhu arendajate ja kasutajate vahelisel

tagasisidele.Innovatsiooni levimine sõltub innovatsiooni tunnustest, potensiaalsete rakendajate iseloomust ja kommunikatsiooniprotsessist. Innovatsiooni suhtelised eelised, ühilduvus, keerukus, katsetatavus ja jälgitavus mõjutavad kõik levimise kiirust. Rakendamist mõjutavad ka rakendajate oskused, psüühika, sotsiaalne kontekst ja infrastruktuur.

Anna ülevaade koostöö erinevatest vormidest ning selgita iga koostöövormi valiku põhjendust, too näiteid. Ükski koostöövorm pole üldises mõttes optimaalne. Mõned ettevõtted, nt Philips eelistavad ühisettevõtteid ja teised, nt ABB, eelistavad omandamist. Praktikas piiravad tehnoloogilised ja turuomadused ning ettevõtte kultuur ja strateegilised kaalutlused määravad, mis on võimalik ja mis on soovitav.

1. Allhanke/tarnijasuhted – lühiajalise kestusega; eelisteks – kulude ja riskide vähendamine, lühendatud turule toomise aeg. Miinuseks – otsingukulud, toote sooritus ja kvaliteet. Näiteks ehitussektoris Merko, logistikafirmad

2. Litsentsimine – tähtajaline. Eeliseks tehnoloogia omandamine. Miinuseks Lepingukulud ja lepingulised piirangud. Nt ravimitööstuses Eli Lilly ostis sisse

17

tsefalosporiini baastehnoloogia ning kasutades majasiseseid oskusi oli ettevõte võimeline sellest tootma mitmesuguseid antibiootikume, litsentsitud tehnoloogiale seeläbi väärtust lisades. Litsenseeritakse toote või protsessi komponente jättes nii ruumi järgnevateks täiustamisteks ja eristumisteks.

3. Konsortsiumid – Keskmise kestusega. Eeliseks kompetents, standardid, jagatud rahastamine. Miinuseks – teadmiste leke, järgnev eristumine. Konsortsiumi all mõistetakse mitme ettevõtte koostööd. Ettevõtted teevad üldjuhul konkurentsi ennetavate tehnoloogiate väljatöötamisel konkurentidega koostööd. Nt USA asetas 1990 a. Puhta õhu seadusest kohustuvalt autotootjatele ja ja naftafirmadele baasuuringute vajalikkuse, mis toimiksid tulevikuseadusandluse realistliku vundamendi. Auto tootjad ja konkureerivad naftafirmad moodustasid selle teaduse arendamiseks Auto-oil konsortsiumi. Siia alla peaks minema ka Eesti Energia ja Põlevkivi vaheline koostöö, kuhu kuulus lisaks ka TTÜ ja oli vist veel teisigi

4. Strateegiline liit – paindlik. Eeliseks madal pühendumus, juurdepääs turule. Miinuseks – potensiaalne lukustumine, teadmiste leke.Nt Microsoft ja Legi Interneti-põhise arvutimängu väljatöötamiseks.

5. Ühisettevõte – pikaajaline. Eeliseks täiendavad oskusteadmised, pühendunud juhtimine. Miinuseks – strateegiline triivimine, kultuuriline sobimatus Siia alla peaks sobima Philips, vist seetõttu, et koondas enda alla paljud väiketootjad (sinu tekstist noppisin vt küsimuse juurde).

6. Võrgustik – pikaajaline. Eeliseks dünaamiline, õppimispotensiaal. Miinuseks staatilised ebaõnnestumised. Nt Šveitsi kellatööstus oli rajatud pika ajalooga väikeste firmade võrgustikule.

18

Loeng 10:

Võta kokku peamised kriitilised edufaktorid kõrgtehnoloogilise ettevõtte juhtimisel; too näiteid. Õpiku peatükk 11. Lihtsalt minu mõte- Siin all annab kirjutada palju org psühholoogiast lähtuvalt.

Ärifookus – Kogu tegevus peab olema seotud ettevõtte kasumi teenimisega. Ettevõte peab olemasolevaid kompetentse ära kasutama ja otsida seotust olemasolevate toodetega. Igale innovatsioonile tuleb anda ärilised eesmärgid, iga innovatsioon peab tooma tule. Oluline on see, et oma innovatilised ideed suudetakse viia turule ja need hakkavad tooma kasumit.

Klientidele orienteerituses on oluline see, et kliente kuulatakse, aga osatakse selekteerida sellest välja õige info. Samuti on oluline kõrgetele standarditele vastavad tooted, aga need ei pea olema perfektsed, sest seda tehakse juba turul. Oluline on ka toetada noori, sest noored on täis uusi ideid. Siin kohal on oluline võibolla tuua välja ka IDEO meeskonna märkus – oluline on inimkäitumise jälgimisel ja kasutada seda oma toodete, teenuste osas.

Prioritiseerimine – oluline on orienteeriuts ühisele eesmärgile ja leida enda jaoks olulised valdkonnad ja neid ettevõttes arendada;

Fokusseeritud T&A -Tuleb teha otsusedi, millisele baasteadusele ennast suunata ja peab arvestama toodete kasumlikkust. Adapteerumine – organisatsiooni paindlikkus. Teh. In on tihti seotud org muutusega. Kui muutusega kaasa ei tulda, siis on raske teha innovatsioonilisi muutusi On oluline vaadata väljapoole, teha koos arendustööd. Oluline märksõna on partnerlusel, läbi teadmsite jagamise on võimalik saada kiiremini uusi teadmisi. Oluline on ka mitmekülgsust, meeskonnad peavad olema mitmekülgsed, oluline on töötajate koolitus. Skype – kultuuriline mitmekülgsus. Regio- seal on tööl palju välismaalasi, kes annavad selle ettevõttele palju juurde.

Oluline on, et tiim oleks mitmekülgne. Hea IDEO näide. Tiimis peaks olema: isik, kes oskaks vaadelda inimkäitumist, isik, kes oskab õppida katseeksitusmeetodil, erinevate rakenduskontekstide nägija, inimene, kes oskab näha riske ja taistusi ning nendele lahendusi leida, isik, kes paneb meeskonna tööle ühise eesmärgi nimel ja inimene, kes näeb ja teab suuremat pilti ning aitab konflikte lahendada, inimene, kes otskab anda vajalikku infot väljapoole, et klient oleks uue toote tulekul valmis, isik, kes loob ettevõttes soodsa füüsiline keskkonna, klienditugi, keegi, kes edendab organisatsiooni kultuuri ja välist teadlikkust.

Org. ühtekuuluvus – hea kommunikatsioon, töökohtade roteerumine, rollide integreerimine.

Org peab olema orienteeritud ühele eesmärgile. Peab olema hea kommunikatsioon läbi mille propageeritakse ühtset eesmärki, T roteerumine- tippjuhtkond võiks olla ka vahepeal olukorras, kus tegeltakse innovatsiooni tegevustega ja rollilisuse koha pealt peaks olema see, et juht on ka kolleeg ja kaastöötaja. Töötajaid motiveerides peab olema innovatiivne- motivatsioon ei peab olema inimesepõhine.

19

Ettevõtlik kultuur – ettevõtlikud väärtused, väiksed struktuurid, erinevad .( Töötajad peaksid aru saama, et innovatsioon on oluline. Peaksid olema võimalikult väikesed üksused 6-8 in.) Finantseerimiskanalid(peaks olema võimalus alternatiivsete skeemide olemasolu), läbipõlemise dolereerimine(in haakub riskiga, kui põrutakse läbi, siis tuleb sellest õppida ja oma järeldused teha. Oht on alati olemas), org. väliste projektides osalemise võimalus(Töötajatel peaks olema võimalus tegeleda organisatsiooniväliste projektidega, see annab org juurde. Seda võib mõista ka indiviidi arenguga). Oluline on innovatsiooni kultuuri edutamine. See on oluline kuidas seda juurutada ja rõhutada (Nokia rõhutab oma põhiväärtustes just innovatsioonilembust ja seda rõhutatakse suhtlusel töötajatega).

Kompetentne ning kaasatud (hands on)tippjuhtkond. Erinevate faktorite roll on erinevates organisatsioonides erinev.Tippjuhtkond peab nägema oma eesmärgina innovatsiooni edenamist, mis tähendab seda, et tuleb luua tugisüsteem, mille baasil innovatsioonilisi ideid ellu viia. Selleks, et organisatsioonid saaksid olla edukad, peab olema kannatlikkust. Innovatsiooni ja ettevõtte strateegiate ühildamine on nede ülesanne.

Anna ülevaade erinevatest innovatsioonistrateegiatest innovatsiooniprotsesside komplekssusest ja keerukusest lähtuvalt ning selgita näidete abil nende strateegiate rakendatavust.

Edukuse alus on komplekssus ja keerukus ning millises ulatuses on vaja ressursse ning ettevõtte võimekust, et suuta muudatustega kaasas käia.

Proaktiivne innovatsiooni strateegia- Võimekusi peab tekitama. Olla tehnoloogilistel turgudel liider ja võtta ette erinevat tüüpi innovatsioone. Nad võtavad suuri riske, tegelevad teadvustavad endale kompetentsi olulisust, on avatud koostööle ja teevad teadlikkuslt arendustegevust. Hea näide on APPEL, Google(innovatsioon juures järgitakse järgmisi põhimõtteid: idee tulevad igaühelt, jaga kõike,mida saad, palgatakse briljante, 20% oma tööajast saavad töötajad kasutada kõrvaltoodete arendamiseks, oluline on oma toodet turul testida ja sellest tulenevalt arendada, oluline on kasutada andmeid otsustusprotsessis- vaadatakse tegelikke andmeid, Töötajad peaksid oskama seostada oma tegevust ettevõtte kasumlikkusega, kui tullakse välja radikaalse projektiga, mis koheselt ei haaku, siis üritatakse seda ikkagi integreerida kasumimudelisse).

Aktiivse innovatsiooni strateegia- olla teadmispõhiste innovatsioonide rakendamisele kiiresti järgima. Tehakse palju majasisest teadmistööd. Klientide tähelepanu on asendunud teadus ja arendustegevusega

Reaktiivne innovatsiooni strateegia- eesmärk olla äraootaval seisukohal ja vaadata mis teised teevad ning selle kohe reageerida. Ettevõtted ostavad teh sisse. Litsentside ja patentide ostmine. Peab olema arusaam sellest, mis tehnoloogia valdkonnas toimub, et muudatustele kiiresti reageerida

20

Passiivne innovatsiooni strateegia – valdkonnad, kus teh keerukus on suht madal. Eesmärk- tehke seda mida kliendid vajavad, inkrementaalne innovatsioon. Uued teadmised tulevad peamiselt klientidelt. Riske ei võeta ja otseseid kulusid ette ei nähta. Allhanke ettevõtted.

21

Loeng 11:

Selgita T&A tegevuse rolli innovatsioonis ning tehnoloogiapõhiste ettevõtete juhtimisega seonduvaid väljakutseid, too näiteid.

Eetiline küsimus ja teaduse areng innovatsioonini. Kloonimine, mis on tänaseni jäänud siiski teaduseks ja ei ole jõudnud Innovatsioonini ehk jõudnud turule.(n Dolli ) ja geeniteraapia, kus üks patsient suri ning sellest lähtuvalt on tegevusharu pärsitud,

Rakendusuuringud tegelevad sellega, et kuidas teaduseuuringutest kasu saada., rakendusuuringute järgselt minnakse eksperimentaalse arenduse juurde, mille raames hakatakse vähendama riske ja suurendama töökindlust. Teadus jõuab Innovatsioonini siis, kui tekib toode või teenus, mis on kavandatud suunata turule.

Teadus ja arendustegevuse parim näide on erinevatest lahendustest parim kokku panna, IDEO ostukäru, kus nädala jooksul töötati välja parim lahendus ja suunati seejärel ka turule. Samas tuleb teise näitena tuua, et ´tarkvara rutiinset testimist ei loeta teadus- ja arendustegevuseks.

Teadus ja Arendustegevuse peaks tegelema:

1.olemasolevate tegevuste toetamiseks- n Microsoft, selleks , et turul edukas olla teeb pidevalt arendustööd.

2. uute ärivõimaluste leidmine ja äritegevuse mitmekesistamine

3. T ja A teenuste müük teistele ettevõtetele, n biotehnoloogias- ei suudeta tulla uute toodetega turule, aga müüakse oma teenust teadus ja arendustöös kellelegi teisele, kes suudab minna edasi tooteni. N ravimitööstus.

4. konkurentide toodetest ja teenustest kasusaamine- üritatakse õppida ja järgi teha, põhjus, mis peaks tegelema . N Jaapan tegi seda USA toodetega. Täna seadusandlik keskkond piirab seda laadset tegevust

5.Tehnoloogiliste trendide ennustamine- selleks,et suudetaks ennast positsioneerida

6.Vastamaks seadusandluse nõuetele , ühiskondlikele ja poliitilistele ootustele. Näiteks keskkonnanõuded – jäätmepõletustehased, mille põletid ja filtrid peavad vastama väga kõrgetele nõuetele või pesuvahendid, mis peavad olema järjest keskkonnasõbralikumad.

7. Osalemaks teadusalastes võrgustikes. Kõikvõimalikud koostööliidud, kus tehakse ühiseid arendustegevusi. sisenemine sellistesse võrgustikesse ei ole lihtne.

8. Positiive korporatiivse imago loomine.

22

Mida enam liikuda aktiivsete ja proaktiivsete innovatsiooni strateegiate poole, seda olulisem on T aj A tegevusse ja sellesse finantseerimine. Näiteks teaduspõhistes sektorites: elektroonika, keemia, nanotehnoloogia ja biotehnoloogia, autotööstus, meditsiin sektor ei saa ilma teadus ja arendustegevusteta.

Enam panustavad T ja A tegevusse Microsoft, General Motors, euroopa kontekstis on näiteks Nokia.

Juhtimine ettevõtte tasemel:

Eduka innovatsiooni nimel tuleb esmalt mõelda tulu määrale, milline on innovatsiooni potentsiaal ehk kui palju on see projekt võimeline tulu tooma. Teisalt tuleb vaadata riskitegureid. Riskide näol tuleb vaadata neid laiemalt, ühiskondlikud riskid (n. ei vasta kasutajate ootustele), tehnoloogiline risk, poliitiline risk ( n keskkonnatehnoloogilised tooted), turbulentsi riskid- kogu süsteemi raputavad olukorrad(n finantskriis). Kui on tegemist madalate riskide ja kõrge tuluga, siis on hea projekt. Tegeleda võiks projektiga ka siis, kui tulumäär on madal ja riskid on madalad.

Ettevõtted tegelevad ka projektides T ja A tegevuse hindamisega. Näiteks kasutatakse majandusliku väärtuse mudelit. Eeldatakse et kõik potentsiaalsed kulud ja tulud suudetakse välja tuua. Tänapäeval liigutakse enam suhtelise väärtuse hindamise poole. Võrreldakse mitut projekti ja üritatakse selgeks teha milline on kõrgema väärusega. Üritatakse aru saada, millistesse ettevõtete jaoks olulistesse kompetentsidesse projekt panustab ja selle kaudu saada selgeks, kas projektiga tegelda või mitte.

T ja A on tsentraliseeritud - pakutakse teenust. Kui on tegemist üle- ettevõttelise huviga, siis on üldiselt mõtekas teha seda ühtse üksusega, selliste projetkide elluviimise aeg on ca 10aasta jooskul.

Detsentraliseeritud mudel, igas alaüksuses tehakse arendustegevust.(juhul kui t ja a tegevuse eesmärk on seotud kulude, kvaliteedi ja arenduseks kuluva ajaga ca 2- 3 aasta jooksul).

Suurte ja väikeste ettevõtete innovatsioon

Väikestes käib see läbi tippjuhtide vastutusala. Väikesed kasutavad tehnoloogilise teadmuse jälgimiseks äri- ja tehnikaajakirju, nõustamisteenust, tarnijaid ja kliente. Tehnoloogiasse investeerimise kasu hinnatakse läbi tippjuhtide väljaõpe kogemuse, strateegilise stiil sobitatakse tehnoloogilise võimalusega samuti lähtuvalt juhtide ja töötajate väljaõppest.

Suured ettevõtted omavad eraldi organisatsioonilisi protsesse , mis tagavad teadmiste voolu üle piiride. Saavad uut infot läbi ettevõtte oma teadus- ja arendustegevuse ning omavad koostööd ettevõtte välistes võrgustikes. Nende hinnangute aluseks on formaalsed kriteeriumid ja menetlused ja kogu ettevõtte struktuur on ülesehituselt innovatsiooni toetav.

Märkused Eesti kohta:

23

Näiteks Skandinaavia investorid tahavad hoida riskantsemad tegevusi lähemal, sest see annab võimaluse asja paremini kontrollida, sellest lähtuvalt on tootmine säilinud veel ka Eestis.

Eestis on T ja A tegevuse prsonal suhteliselt tagasihoidlik erasektoris, aga avaliku sektori T ja A personal on võrreldav teiste Euroopa riikidega.

Ca 50 Eesti ettevõtet omab T ja A töö pesonali ja on võimelised maailmatasemel kaasa mängida n. Eesti Energia.

Teisalt on meil paarsada ettevõtet, kellel on rakendusteaduse faas olemas. Sellistes ettevõtetes on olemas insenerid, kellel on osaline sõltumatus ja koostöö ülikoolidega. Näiteks. Mõned autotööstusele tootvad ettevõtted.

Kiirelt kasvavaid , kellel on mõningane kompetents inseneride näol ja kes on võimelised välise abiga tehnoloogiaid rakendama ca 1500 tk

Selgita kontseptsiooni „avatud innovatsioon“ põhisisu ja rakenduslikke põhimõtteid, too näiteid.

Eesmärgipärane sisemiste ja väliste teadmiste voogude ärakasutamine ettevõtte sisese innovatsiooni kiirendamiseks ühelt poolt, ja teisalt, läbi laiema turuosaluse innovatsiooni teiste osapoolte kasutamise soodustamiseks. See teema on oluline, sest kui T ja A alane koostöö kujuneb oluliseks, siis on oluline kasu saada organisatsioonide vahelisest teadmiste liikumisest, kuna võimaldab innovatsioonis tulemuslikum olla. T ja A juhtimise oluliseks osaks on siseste teadmiste kombineerimine väliste T ja A allikatega ning see tähendab olulisi muutusi organisatsioonide strateegias, kompetentside arendamises, organisatsioonide struktuuris ja kultuuris. N ülikoolida ja ettevõtete vaheline koostöö. Kui liigutakse turu poole, siis ostetakse enam väljast poolt sisse. Need projektid, mida ise edasi arendama ei hakata, neid võiks pakkuda teistele ettevõtetele. N müüa maha oma litsentsid- uus võimalus raha teenimisel. Oluline märksõna on koostööl.

Suletud kui tuginetakse ettevõtte sisestele teadmiste voogudele, valitakse välja mõned, millega jõutakse turule. Suurettevõtted kasutavad täna välisallikaid rohkem, aga müüvad ka oma teadmisi enam.

Mida tähendab termin „riskikapital“?

Ettevõte, mis üritab oma kompetentse rakendada uuel turul või uues äritegevues või peab omandama uusi kmpetentse vastuseks potenstiaalsele muttangulisele innovatsioonile on kolm võimalust:

24

1. Luua eraldiseisev organisatsioon, millel on teistsuguse struktuurid,protsessid ja kultuur, st kui tekivad uued ideed, siis mingil hetkel on mõtekam minna uue ettevõtte teed. Kui tegemist on täiesti uue.

Riskiettevõtmine üritab kasutada suure organisatsiooni ressursse, kuid pakub radikaalsele innovatsioonile vastuvõtlikumat õhkkonda. Sellist ettevõtmist on vaja siis, kui organisatsioon üritab siseneda uuele turule või töötada välja uut tehnoloogiat. Potentsiaalset uut risiettevõtmist eritatvad tuumikäetist risk, ebakindlus, uudsus, tähtsus. Korporatiivne riskiettevõtmine on eraldiseisev organisatsiooni või süstee,, mis on kavandatud uute, äärmiselt riskantsete, kuid suurt kasvupotentsiaali omavate äridega sobivalt. Sellise organisatsioonilistesraamides toimuva ettevõtulse kirjeldamiseks kasutatakse terminit – sisemine ettevõtlus. Veel täpsemalt saab raamatust 10.2

25