1

Estonian Business School

Ettevõtluse õppetool

Mariliis Uibomäe

INTERNETITURUNDUSE KANALITE EFEKTIIVSUSE EDUTEGURID JA EDUKUSE HINDAMISE ALUSED

Bakalaureusetöö

Juhendaja professor Ülo Kannelmäe

Tallinn 2009

2

SISUKORD

Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4

1. E-turunduse kontseptsioon ............................................................................................... 6

1.1 Turunduse ja e-turunduse määratlus .......................................................................... 6

1.2. E-turunduse liigid ...................................................................................................... 7

1.2.1 Mobiilne turundus ............................................................................................... 7

1.2.2 Internetiturundus ................................................................................................. 7

2. Internetiturunduse määratlus ............................................................................................ 9

2.1. Eelised offline kommunikatsioonikanalite ees ......................................................... 9

2.2. Internetiturunduse barjäärid ja piirangud ................................................................ 11

2.3. Efektiivsuse mõõtmine ja hindamine ...................................................................... 11

2.4. Tulevikusuundumused ............................................................................................ 12

3. Internetiturunduse kanalid ............................................................................................. 14

3.1. Veebilehe efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused ................................. 14

3.2. Otsingumootoriturundus ......................................................................................... 16

3.2.1 Otsingumootorite optimeerimise efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise

alused ......................................................................................................................... 16

3.2.2 Märksõnareklaami efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused ............. 18

3.3. Bännerreklaami efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused ........................ 19

3.4. E-post turunduse olemus ja liigid ........................................................................... 21

3.4.1 E-post lahenduste efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused ............... 23

3.5. Sotsiaalse meedia turunduse olemus ja liigid ning edukuse hindamise alused ....... 24

4. Uuurimustöö metoodika ................................................................................................. 27

4.1. Uurimuse eesmärk .................................................................................................. 27

4.2 Andmekogumise instrumendid ............................................................................... 27

4.2.1 Andmekogumismeetod ..................................................................................... 28

4.2.2 Uurimisstarteegiad ............................................................................................ 30

4.3. Üldkogum ja valim ................................................................................................. 30

4.3.1 Intervjueeritavate tutvustus ............................................................................... 31

3

4.4 Uuringu läbiviimise kord ......................................................................................... 32

5. Uuringu tulemused, analüüs ja järeldused ..................................................................... 34

5.1 Internetiturunduse olemus ........................................................................................ 34

5.2 Erinevate Interneti turunduskanalite efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamine ... 39

5.3 Internetiturunduse olukord Eestis ............................................................................ 46

Kokkuvõte .......................................................................................................................... 48

Allikate loetelu ................................................................................................................... 52

Lisa ..................................................................................................................................... 59

Kvalitatiivse uuringu ankeet .......................................................................................... 59

Summary ............................................................................................................................ 60

4

SISSEJUHATUS

Bakalaureusetöö põhieesmärgiks on välja selgitada, milliseid internetiturunduse kanaleid

peavad ekperdid Eesti turule suunatud reklaami jaoks kõige efektiivsemateks. Alamees-

märgiks on kvalitatiivse uuringu põhjal välja selgitada iga kanali kõige efektiivsemad

kasutamisviisid ja peamised reklaami edukuse hindamise alused. Uuringu käigus

kõrvutab autor Eesti internetiturunduse erinevate spetsialistide arvamusi ja teoreetikute

seisukohti, et luua ettevõtetele parimate praktikate kogu. Autor soovib välja selgitada

teoreetikute ja praktikute ühtsed ja erinevad seisukohad.

Töö eesmärgini jõudmist toetavad autori poolt läbi viidud kvalitatiivsed uuringud

(intervjuud). Uuringu käigus küsitles autor viit Eesti edukamat internetiturunduse

ettevõtte spetsialisti. Töö autor analüüsib saadud vastuseid ning loob nende põhjal

üldistused.

Probleemi püstitus põhineb ettevõtte Neticom OÜ soovil välja selgitada põhitõed, mis

aitaksid ettevõttel läbi viia kuluefektiivseid internetireklaami kampaaniaid ja nende

efektiivsust hinnata.

Ka internetiturunduse spetsialistid leidsid, et antud teema on aktuaalne ja väärib

põhjalikumat uurimist, selleks et välja selgitada Eesti internetiturunduse kõige efektiiv-

semad kanalid ja nende edutegurid. Uuring on vajalik, sest internetiturundus hõlmab

igapäevasest turundustegevusest üha suurema osa ning selle tulemusena soovib autor

pakkuda ettevõtetele Eestis internetiturundamiseks parimate praktikate kogu.

Töö teoreetiline osa sisaldab internetiturunduse olemust, selle efektiivsuse mõõtmise

põhitõdesid, kasutamise eeliseid ja puudusi ning tulevikusuundumusi. Lisaks sellele

käsitleb autor põhjalikumalt iga internetiturunduse kanali olemust ja selle efektiivse

rakendamise tegureid ning hindamise meetodeid.

5

Autor tänab bakalaureusetöö juhendajat Ülo Kannelmäge toetuse ja heade nõuannete eest

töö koostamisel ning internetiturunduse uuringu läbiviimisele kaasaaitamise eest Priit

Kallast (Dreamgrow Digital ja Sevenline), Gunnar Peipmani (Development Team),

Gabriel Valdojat (Frontpage Marketing), Priidu Tammeorgu (Nuattitude) ja Konstantin

Klugmani (Softmedia).

6

1. E-TURUNDUSE KONTSEPTSIOON

1.1 Turunduse ja e-turunduse määratlus

Turundus on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad (Turundus,

2008). See on korduv protsess, mis koosneb turu-uuringutest, tootearendusest, turustus-

kanalite valikust, hinnapoliitikast, müügiedendamisest, turustamisest ning müügist

(Turunduse mõiste 2008, 1). „Turunduse kaks põhiaspekti on uute klientide värbamine ja

olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine“ (Turundus, 2008).

Teooria ja praktika arenguga on turunduse võimalused muutunud üha laialdasemaks

(Tooman 2006, 2). Arvutite ja mobiilsete sidevahendite areng ning kiire levik massidesse

tõid kasu väga paljudele valdkondadele, sealhulgas ka turundusele (Luiks 2005, 4). Uus

turunduse keskkond ehk e-turundus tekkis, kuna tarbijate käitumine muutus niivõrd, et

seni kehtinud väärtusahelad purunesid ja turundusstrateegiad enam ei toiminud (Lauk

2007, 9).

Digitaalajastu on muutnud klientide hinnanguid tooteid puudutavatele omadustele nagu

mugavus, kiirus, hind, tooteinformatsioon ja teenindus. Tänapäeva turundus nõuab uut-

moodi mõtlemist ja tegutsemist. Ettevõtted peavad säilitama enamuse oskustest ja

praktikatest, mis on töötanud minevikus, kuid samas peavad nad panustama ka uutele

oskustele ja praktikatele, kui nad soovivad kasvada ja edeneda muutuvas digitaalses

keskkonnas. (Armstrong 2007, 437)

E-turundus tähistab uut lisandunud kanalit, kuhu kuuluvad nii Internet kui teised

digitaalsed vahendid, mida kastutatakse turunduseesmärkide saavutamiseks (Luik 2008,

7). Digitaaltehnoloogia võimaldab ettevõtetel leida ja jälgida oma kliente, muutes tava-

pärase massidele suunatud turunduse individuaalsele kliendile suunatud turunduseks

(Kotler 2003, 99). Autor liigitab e-turunduse Interneti- ja mobiilseks turunduseks.

7

1.2. E-turunduse liigid

1.2.1 Mobiilne turundus

Digitaalne meedia hõlmab endas juhtmevabu (wireless) müügitehinguid ja digitaalset

kliendiandmete haldamist (Techtarget 2003). Sinna alla kuuluvad näiteks faks ja mobiil-

side (Luik 2008, 7). Mobiilteenuste arvukuse kasvuga suureneb mobiiltelefoni roll iga-

päevases elus muutudes järjest atraktiivsemaks reklaami edastamise vahendiks (Rannik

2002). „Mobiilne turundus viitab turundustegevusele ükskõik millise mobiilse seadme

abil“ (Marketing research 2008). Mobiilse turunduse eesmärgiks on uute klientide leid-

mine, kliendirahulolu või tuntuse suurendamine, maine kujundamine, müügi kasvatamine

või lisaväärtuse pakkumine (Raju 2002).

Mobiilse turunduse kampaaniad viiakse sageli läbi kombineerituna traditsiooniliste

meediakanalitega, et teavitada sellest tootest või teenusest huvitatud sihtrühmi ja anda

juhiseid selles osalemiseks (Rannik 2002). „Mobiilsete kanalite eeliseks on parem kätte-

saadavus (ei sõltu ajast ega kohast) ning isiklikum kontakt kliendiga, mis võimaldab

personaalsemat lähenemist“ (Luiks 2005, 5). Ranniku sõnul (2002) on mobiilse reklaami

üheks suurimaks ohuks reklaamsõnumite massiline saatmine mobiiltelefonidele (spämm).

Kõigi eelduste kohaselt muutub mobiilne turundus peagi niisama loomulikuks igapäeva-

elu osaks nagu internetireklaamgi (Raju 2002).

1.2.2 Internetiturundus

Internetiturunduse all mõeldakse kõiki online turundustegevusi, mida ettevõte teeb online

klientide leidmiseks ja hoidmiseks (Luik 2008, 7). Seyboldi (1998, 9) sõnul on Interneti

näol tegu uue turustus- ja turunduskanaliga. Luik (2008, 7-8) leiab, et internetiturundus

on traditsioonilise turunduse kanal, millel on samad eesmärgid, see tähendab aimata

tarbijate vajadusi ning püüda neid rahuldada. Põhierinevus teiste turundusliikide suhtes

on ainult meedium (Internet) (Luik 2008, 8). Autor nõustub Luige väitega ja defineerib e-

turundust kui traditsioonlise turunduse uut kanalit.

Internetiturunduse peamisteks eesmärkideks on uute külastajate veebilehele toomine,

saabunud külastaja kodulehel hoidmine ning tema käitumise mõjutamine soovitud suunas

8

(Kallas 2008). Internetiturundus hõlmab endas veebilehtede kasutamist koos online-

promotsioonitehnikate ja -vahenditega nagu otsingumootorite optimeerimine,

märksõnareklaam, bännerreklaam, e-post ja sotsiaalne meedia (Luik 2008, 8).

Ürjo Vaher (2007) jagab internetiturunduse kanalid 1) otseturunduseks, mille peamine

eesmärk on bännerite, tekstilinkide ja e-posti abil viia inimesteni sõnum tootest või

teenusest. 2) otsingumootoriturunduseks, mis keskendub sellele, kuidas kasutajani

jõudmiseks saavutada erinevates otsingumootorites konkurentidest parem positsioon ja 3)

kaudseks turunduseks, mis hõlmab endas kõiksugu sotsiaalseid võrgustikke, foorumeid ja

ajaveebe, kus kasutajad edastavad oma isiklikke kogemusi toodete ja ettevõtetega

kokkupuudetest ja teevad vastavalt sellele uusi ostuotsuseid. (Vaher, 2007)

„Internetiturundus aitab ettevõttel muuta oma koduleht reaalselt toimivaks ning kasumit

toovaks lüliks firma turundusprotsessis“(Muruvee 2008, 4). Edasises uurimuses

keskendub autor eelkõige erinevate internetiturunduse kanalite analüüsimisele.

9

2. INTERNETITURUNDUSE MÄÄRATLUS

2.1. Eelised offline kommunikatsioonikanalite ees

„Kaasaegses tarbimisühiskonnas on kõik infovahetuskanalid muutunud rohkemal või

vähemal määral erinevate turgude hääletorudeks“ (Laur 2005). „Internet kui inimeste-

vaheline infovõrk on oma olemuselt küllaltki ideaalne turunduskanal, kuid turundus-

vahendina üsna erinev vanematest meediakanalitest“ (Laur 2005). Internetti eristab tava-

meediast eelkõige erinevate võimaluste rohkus (personaliseeritus, interaktiivsus), täpne

sihtrühma valik, paremad statistikavõimalused (mõõdetavus), kuluefektiivsus, rahvus-

vahelisus ja integreeritus (McDonald ja Wilson 1999, 34). Järgnevalt annab autor

ülevaate olulisematest eelistest ja kasuteguritest.

Interneti üks olulisemaid eeliseid interaktiivsus on keskkonna võime tuvastada isik,

saada temalt reaktsioone, koguda ja meelde jätta saadud informatsiooni ning vastavalt

vajadusele kohandada sõnumit. Probleemiks on tarbija motiveerimine, et nad loovutaksid

teatud informatsiooni ja nõustuksid oma tegevuse jälgimisega. (Luik 2008, 8-11)

Personaliseeritus ja kohandatavus muutuvad ärimaailmas üha olulisemaks, sest

klientide eelistuste ja käitumise analüüsi põhjal on võimalik minimeerida kulusid ja

pakkuda neile spetsiaalselt nende vajadusi rahuldavaid tooteid ja teenuseid (Smith 2005).

Internet võimaldab turunduskommunikatsioonis hoopis laiahaardelisemat integreeritust

kui tavameedia, sest toetab reaalset ostutehingut ka juhul, kui see ei toimu online kesk-

konnas. Veebikeskkonnas tehakse ära eeltöö ja valik, kuid ostmiseks valitakse mõni teine

kommunikatsioonikanal (telefon). Interneti unikaalne omadus intelligentsus väljendub

reaalajas saadavas tagasisides. (Luik 2008, 10-11) Kohene tagasiside aitab turundustege-

vust paremini planeerida (Mänd 2006, 9). See annab koheselt aimu kampaania efektiivsu-

sest, mille tulemusena on võimalik teha kiireid otsuseid ja vajadusel läbi viia muudatusi

(Vaher 2007). Traditsioonilise offline meedia puhul domineerib ühesuunaline turundus-

sõnumi surumine, mille vältel ei toimu kahepoolset suhtlemist (Kallas 2008). Autor

nõustub, et offline meedia puhul ei saada klientidega otsest kontakti, mis aitaks ettevõtetel

minimeerida kulusid ja kohandada tooteid või teenuseid vastavalt klientide soovidele.

10

„Internetiturunduse eeliseks ükskõik millise teise turundusmeediumi ees on see, et

absoluutselt kõike saab mõõta“ (Laja 2008). Traditsioonilistes offline meedia kanalites

(raadios, televisioonis) on investeeringu tagasitootmismõõdikute tulemused hinnan-

gulised, sest pole võimalik kindlaks teha täpseid näitajaid (Warren 2004). See tähendab,

et internet on ainus meedium, kus saab täpselt juhtida turundustegevust ja adekvaatselt

mõõtes, jälgides ja testides hinnata selle tõhusust (Laja 2008). „Tänu interneti mõõde-

tavusele, võimalustele ja täpsele sihtimisele on võimalik ühe tegevuse hind saada mada-

lamaks, kui on seda reklaam teistes meediakanalites“ (Vaher 2007). Tõnis Hinnosaare

(2007, okt) sõnul aitab turundussõnumite testimine ja vahendite suunamine maandada

riske ja vähendada kulusid (Piik 2008, 36). Internetiturundust rakendavad ettevõtted

säästavad eelkõige müügipersonali kulude pealt lihtsustades kogu klienditeeninduse

protsessi (Internet marketing 2008).

Interneti innovaatiliste lahenduste abil on õige sihtgrupi välja selgitamine ja selleni

jõudmine muutunud üha vähem pingutust nõudvamaks (Vaher 2007). Õigesti sihitud

Internetireklaam ei jäta niivõrd pealesurutud tunnet ja tarbijad on sellele vastuvõtlikumad

(Urvak ja Teller 2004). Jälgides ja analüüsides kasutajate käitumist ja reaktsioone on

võimalik turunduseelarvet efektiivsemalt suunata (Piik 2008, 5). Kuluefektiivsus väljen-

dub ka turundusuuringute läbiviimises, sest kliendi ootuste väljaselgitamine toodete ja

teenuste osas on traditsioonilistest uuringutest soodsam ja paindlikum, sest see on pide-

valt kohandatav kliendi vajadustele, geograafiliselt laiahaardelisem ning andmete ana-

lüüsimist saab automatiseerida (Luik 2008, 10). „Võrreldes teiste kanalitega, ei ole

kusagil mujal võimalik saavutada niivõrd suurt hulka potentsiaalseid kliente niivõrd

väheste kulutustega kui internetis“ (Mänd 2006, 15).

Interneti suureks eeliseks on ülemaailne kättesaadavus. Müügitehingud teistes riikides

on võimalik sooritada omamata müügiesindusi. (Mänd 2006, 15) Offline meediakanalite

abil teisele turule sisenemine eeldab rohkem ressursse ja annab eelise suurettevõtetele.

Tänu internetile on väikeettevõtted saavutanud suurema sõltumatuse vahendajatest ja on

võimelised oma geograafilist haaret laiendama. (Luik 2008, 14) Internetiturunduse puhul

saab rääkida lakkamatult toimuvast turundusest, kus kliendid saavad toodetega tutvuda ja

tehinguid sooritada ükskõik mis päeval ja kellaajal (Internet marketing 2008).

11

2.2. Internetiturunduse barjäärid ja piirangud

Internetiturunduse eeliste kõrval eksisteerib ka mitmeid takistusi selle kasutuselevõtuks

(Luik 2008, 14). Peamised barjäärid on tehnoloogilised kulutused, vähene kasutatavus

teatud inimeste hulgas, turvalisuse puudumine või interneti vähene seotus ettevõtte, toote

või tegevusvaldkonnaga (Internet marketing 2008). Piirangute hulka kuulub ka interneti

leviala ulatus, sest kahjuks informatsioon ei jõua kõigi inimesteni (Mänd 2006, 15).

Kindlasti piirab internetiturunduse efektiivsust internetiühenduse kiirus ja arvutite

funktsionaalsuse vastamatus tänapäeva nõuetele. Mobiilse interneti kasutajatel võib takis-

tuseks osutuda ka keerukatelt veebilehekülgedelt info allalaadimine ja mobiili ekraani

väiksusest tekitatud ebamugavus. (Internet marketing 2008)

Negatiivselt mõjuvad loomulikult ka reklaamsõnumite massiline saatmine (spämm) ja

tarbija informatsiooniga üleküllastamine (Kriiska 2003, 10). Laur (2005) ei soovita

internetiturundust kasutada laiatarbekaupade turundamisel, millel puudub täpne siht-

rühm. Ettevõtted on välja toonud ka klientide hirmu internetipettuste ees, mille tõttu

ollakse ettevaatlikum internetireklaamidele klikkimisel ja võõraste e-kirjade avamisel

(Internet marketing 2008).

2.3. Efektiivsuse mõõtmine ja hindamine

Internetireklaam on paremini mõõdetav kui teistes meediakanalites (ligikaudne hindamine

uuringute abil), sest kampaania internetis jätab konkreetse jälje, mis näitab täpselt, kui

palju inimesi on seda näinud ja mida nad on teinud (Kallas 2007). „Tulemusi mõõtes saab

ühendada firma finants- ja turunduseesmärgid“ (Altex 2006). Tõnu Kõva sõnul toimub

reklaamikampaaniate edukuse mõõtmine vastavalt seatud eesmärkidele (Oja 2007).

Internetiturunduse eesmärgiks võivad olla läbimüügi suurendamine, kuluefektiivsem

opereerimine, ettevõtte või bränditeadlikkuse tõstmine, RSS lugejate või uudiskirjaga

liitujate või sõbrale saatmiste hulga suurendamine, päringute esitamise arv ja üles-või

allalaadimiste arvu suurendamine (Hinnosaar 2007, okt).

12

Luik (2008, 18) jagab eesmärgid mõõdetavateks ja mõõdetamatuteks. Mõõdetavad

kasutegurid on tulude suurenemine läbimüügi kasvades ja kulude vähenemine toetavate

kanalite mõjul. Rein Iida (2007) peab internetireklaami efektiivsuse mõõtmisel oluliseks

kampaaniatele järgnevat äritulemust, sest investeering reklaami peab raha tagasi tooma.

Mõõdetamatute kasutegurite alla kuuluvad paranenud klienditeenindus, kliendilojaalsuse

tõstmine, reaalajas saadud tagaside tõttu muutuste sisseviimine ja kliendiootustele

vastamine (Luik 2008, 18). Internetiturunduse efektiivseks rakendamiseks on siiski

vajalik omada põhilisi teadmisi uue turunduskanali võimaluste ja eripärade kohta (Hutti

2006, 120).

2.4. Tulevikusuundumused

Katre Keremi sõnul on traditsiooniline turundusmudel ja massimeedia oma efektiivsust

kaotamas, sest digitaalse tehnoloogia suurenev läbitung pakub juba praegu kasutajatele

uusi võimalusi ja meediakanaleid (Gurney 2006). Jim Stengel (Procter & Gamble glo-

baalse marketingi juht) usub, et tänane turundusmudel on katkine, sest kasutatakse vana

mõtlemisviisi uute võimaluste maailmas. Internet on võrreldes televisiooni ja muu

meediaga muutumas inimestele esmaseks infoallikaks. „Paljud turundajad ja tradit-

siooniliste offline turunduskanalite esindajad tahaksid, et olukord ei muutuks, kuid on

selge, et mobiiltelefonid ja muud kaasaskantavad seadmed ning internet nõuavad

tulevikus suuremat tähelepanu ja osa turundusrahadest. (Gurney 2006) Priit Kallase

(Gurney 2006) sõnul tuleb tulevikus ettevõtetel oma turuosa kaitsmiseks võtta palju

suuremaid riske ja arvestada suuremate väljaminekutega. Infotehnoloogia laialdane

levik on uute internetireklaami võimaluste kõrval muutnud ka turundussõnumite

edastamise üha keerukamaks, sest igas sekundis paiskub internetti tohutu hulk infor-

matsiooni ja üha enam on probleeme vajaliku info leidmisega ning mittevajaliku,

häiriva ja kahjustava info (spämm ja viirused) tõkestamisega. Seepärast hakkab tulevi-

kus jõudsalt kasvama otseturunduse osakaal, mis muutub veelgi personaalsemaks kui ta

on seda praegu. (Luiks 2005, 8-9) Personaliseeritud ja asukohapõhine reklaamimüük

tõepoolest hoogustub, nõustub ka Stanley Morgan (2008). Sel põhjusel hakatakse üha

enam koguma informatsiooni klientide tarbimisharjumuste kohta (tihti nende teadmata),

et edaspidi selle abil teha neile personaalsemaid müügipakkumisi või järjestada

13

otsingumootorites informatsioon vastavat nende soovidele (Luiks, 2005, 8-9). „Seal-

juures arvestatakse nii üldisi iseärasusi (otsingusõnade semantika, geograafiline

asukoht) kui ka personaalseid iseärasusi (kasutaja isikuandmed, profiil, eelistused)“

(Luiks 2005, 9). „Ühelt poolt teeb see turundajatele raskemaks massikommunika-

tsioonivahenditega paljude lõpptarbijateni jõudmise, kuid teisalt tagab info jõudmine

ainult tootest-teenusest huvitatud sihtgrupini oluliselt suurema kasuteguri“ (Luiks 2005,

8-9).

14

3. INTERNETITURUNDUSE KANALID

3.1. Veebilehe efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused

„Koduleht ehk WWW dokument on tavaliselt HTML koodis kirjutatud omavahel

linkidega ühendatud graafilist ja tekstipõhist materjali sisaldav dokumentide kogu“.

(Computer Encyclopedia 2009) Veebileht on internetis turundamise peamine vahend.

(Luik 2008, 32)

"Eesti firmade ja muude asutuste veebilehtedel on tihti üks suur ja ühine probleem.

Nimelt ei anna kodulehtede omanikud (ja ka kujundajad) endale aru, et ükskõik millise

veebi avaleht on parim koht oma võtmesõnumite edastamiseks erinevatele

sihtrühmadele“. (Gurney 2006)

„Veebileht on ettevõtte esindaja internetis ning see peab peegeldama organisatsiooni

identiteeti ning toetama põhitegevust“ (Luik, 2008, 39). Järgmisena toob autor välja

peamised veebilehe efektiivsuse seisukohalt olulised tegurid.

Hea sisu peab olema lihtne, arusaadav, huvitav, asjalik ja argumenteeritud ning kasutada

tuleb sihtturu tarbijatele omast kõnepruuki (Luik, 2008, 44). Autor nõustub väitega, et

veebilehel sisalduv informatsioon peaks vastama sihtgrupi keelekasutusele, sest kõigile

suunatud formaalse sisuga veebileht ei anna enam oodatud tulemusi. „Kodulehe sisu

kvaliteet mõjutab kindlasti seda, kas lehekülge külastatakse uuesti või mitte“ (Luik 2008,

43). Saadud informastioon peab rahuldama lugeja vajadusi ja soove ning andma põhjuse

tagasitulemiseks (McAlpine 2003). Nielsoni (1997) uuringust selgus, et veebitekstid

võiksid olla pigem kokkuvõtlikud kui pikad, sest lühemad tekstid pakuvad inimeste

jaoks oluliselt rohkem kasulikku infot. Veebis lugemine on 25% aeglasem ja seetõttu

otsustavad inimesed informastiooni olulisuse üle tihti vaid lähtuvalt pealkirjadest ja

kokkuvõtetest.

Veebilehe kujundus ja ülesehitus sõltuvad suuresti sihtgrupist ja kodulehe eesmärgist.

Efektiivne veebilehe disain on tasakaalus ning vastvuses brändi üldiste eesmärkidega

(Luik 2008, 39). „Reklaamitav toode, teenus või sündmus peab olema veebis hästi välja

15

toodud“ (Illing 2002). Kujunduselementide ja värvide abil on võimalik külastajani viia

kõige olulisem informatsioon ja luua vajalik atmosfäär. Hea graafiline kujundus mõjub

külastajatele küll emotsionaalselt hästi, kuid see ei tohiks sisaldada liigselt pilte, mis

teevad kodulehe allalaadimise aeglaseks. Samas ei tohiks graafikaelemendid (vilkuvad,

värisevad) häirida kodulehe põhieesmärgi saavutamist. Efektiivsel veebilehel on piltide

arv ja sisu hulk tasakaalus, sest liialdamine muutub külastajale koormavaks. (Luik 2008,

39-40)

„Veebisaidi ülesehitus peab olema kasutajakeskne“ (Bevan 1999, 2). Hästi organi-

seeritud veebiliiklus võib suurendada müüki. Uuringud on näidanud, et kasutajad

eelistavad viie kuni seitsme osalisi menüüsid, mis on kergesti loetavad ning millel abil

vajaliku informatsioonini jõudmine ei võta üle kolme kliki (Porter 2003). Leheküljed

peaksid olema kergesti navigeeritavad, lihtsa ja selge struktuuriga (alamosad on selgelt

eristatud värvi või visuaalse elemendiga) (Luik 2008, 49-50). Autor nõustub väitega, et

kasutajasõbralikkus ja navigatsioon on äärmiselt olulised komponendid veebilehe juures.

Veebilehe turvalisus ja usaldusväärsus on väga olulised äri edukuse tegurid. Kodulehe

turvalisuse all peetakse enamasti silmas andmeside kaitstust. Usaldusväärsetel kodu-

lehtedel tehakse rohkem ettevõte eesmärkidest lähtuvaid toiminguid (ostutehing,

registreerimine). (Luik 2008, 51-54) Veebilehe turvalisuse all võib vaadelda ka online

müügipuntkide usaldusväärsust otsutehingute tegemisel ning keskkondadesse privaatsete

andmete sisestamisel (Lendor 2002). Usalduse tõstmiseks on efektiivsel veebilehel

lisatud privaatsusstatuut, mis annab tarbijale infot, kus nende andmeid kasutakse (Luik

2008, 54). Autor nõustub, et veebilehe külastajale peab olema tagatud nende isiku-

andmete turvlisus.

Luige (2008, 58-59) sõnul on e-kaubanduse seisukohalt veebilehe efektiivsuse

hindamisel olulisteks mõõdikuteks ostukäitumine, rahulolu, tulemuslikkus ja

kasulikkus. Tulemuslikkust vaadeldakse läbi saavutatud külastatavuse ja varasemalt

püstitatud eesmärkide mahu ja kvaliteedi vastavust. See aitab välja selgitada ühe kontakti

hinna ja panuse müügikäibesse. Ostukäitumise ja kliendirahulolu (kasutuslihtsus,

kättesaadavus) jälgimine aitavad parandada ja luua ärilist tulu. Kasumlikkuse all tuleks

16

hinnata nii investeerigust tagasi tulevast kasu kui ka vähenenud kulusid, lihtsustunud ja

suurenenud müüki, bränditeadlikkuse kasvu ja paranenud klienditeenindust.

3.2 Otsingumootoriturundus

Interneti otsingumootor on algorütmidepõhine informatsiooni otsimiseks loodud tarkvara.

See indekseerib veebilehel asuvat sisu ja pakub kasutaja otsitud märksõnale võimalikult

ajakohaseid ja olulisi vasteid. Otsingutulemuste järjekord sõltub veebilehtede olulisusest,

mille määrab ära otsingumootori poolt välja töötatud relevantsusalgoritm. (Search engine

2009) Erinevaid otsingumootoreid on olemas sadu, kuid Eestis on enim kasutust leidnud

Neti ja Google (Otsingumootorite turuosad 2008).

Otsingumootoriturundus on internetiturunduse vorm, mille eesmärgiks on tõsta veebi-

lehtede nähtavust otsingumootorites. See sisaldab endas otsingumootorite optimeerimist

ja märksõnaturundust. (Search engine marketing 2009) Interneti otsingumootorid on ühed

enim külastatavamad veebilehed, sest sealt enamasti alustatakse internetisessiooni,

seetõttu on need väga heaks reklaamikanaliks (Li 2004, 40). “Ka parim koduleht on

kasutu, kui keegi ei tea, kuidas sinna jõuda” (Amor 2000, 161).

3.2.1 Otsingumootorite optimeerimise efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused

Otsingumootorite optimeerimine on veebilehe positsiooni parandamine otsingumooto-

rites (Search engine optimization 2009). „Kuigi vahendi nimeks on otsingumootorite

optimeerimine, ei muudeta otsingumootoreid vaid kodulehti“ (Piik 2008, 20). Veebilehe

peab tegema ning täiustama selliselt, et ta saavutaks otsingutulemustes võimalikult kõrge

koha (Search glossary 2008). Jälgides kindlaid aspekte kodulehe ülesehituses ja lähte-

koodis on võimalik märgatavalt tõsta külastajate arvu, mis omakorda suurendab

ettevõtte potentsiaalsete klientide hulka ja saadavat tulu. Lisaks heale nähtavusele lisab

kõrge positsioon otsingumootorites ka veebilehe usaldusväärsust. Võrreldes erinevate

reklaamkampaaniate efektiga annab otsingumootorite optimeerimine püsivamaid

tulemusi. (Peipman 2007)

17

Statistika järgi kasutab otsingumootoreid 91% Interneti külastajatest, 73% online müügi-

tehingutest saavad alguse otsingumootoritest ning esimese 10 tulemuse seas olevad lehed

saavad 87% kõikidest klikkidest (Novek 2008). Otsimootorite kaudu jõuab inimesteni

lihtsamalt ja odavamalt kui mistahes muu turundusvõttega (Ilves 2007, 18).

Veebilehe nähtavus sõltub veebilehe tehnoloogilisest küljest ja sisu ülesehitusest (Ilves

2007, 43). Piigi (2008, 20) sõnul peavad üldiselt otsingumootorid tähtsamaks kodulehti,

millele on palju viidatud ja mis peegeldavad läbi märksõnade veebilehel olevat sisu.

Sellega nõustub ka Gilpin (2008) väites, et kolm kõige olulisemat aspekti otsingumooto-

rite optimeerimise juures on kvaliteetne sisu, tehniline ülesehitus ja usaldusväärsed lingi-

partnerid.

Sisu optimeerimise juures on kõige olulisem märksõnade valimine, mille alusel saab

defineerida kindla niši, mille jaoks optimeerimine annab antud veebilehe jaoks parima

tulemuse (Novek 2008). Märksõnad peavad vastama kohalikule keelekasutusele (Gilpin

2008). Kent (2004, 57-60) lisas, et väga tähtis on ka märksõna kirjapilt, see tähendab, mis

kujul on võtmesõnad veebilehele lisatud (kasutada tuleks pealkirju H1, H2 ja H3). Tähtis

on ka valitud märksõnade kasutamine otsingumootorite jaoks olulistes kohtades nagu

tiitlis, peakirjades, sisus, aliastes, lehe tutvustuses, menüüpunktides, sisupuudes ja linki-

des (Novek 2008). Sisemisi linke saab kasutatada veebilehe lehestikus navigeerimiseks ja

väljapoole suunatuid linke saab kasutatada viitamiseks teistele veebilehtedele (Moshe

2007, 4).„Mida rohkem on sisemisi linke, seda kergemini on veebileht otsingutes leitav ja

indekseeritav ning selle kaudu enam nähtav ka veebilehe külastajatele“ (Moshe 2007, 5).

Tehniline optimeerimine on suunatud otsingurobotitele ja automaatsetele indekseeri-

jatele ning ei ole veebilehe külastajatele enamasti nähtavad. Veebilehe koodis läbiviida-

vad muudatused sisaldavad endas veebiaadressi (aliaste) puhastamist üleliigsetest elemen-

tidest, metamärgendite ning sisupuude loomist. Nende tegevuste põhjal hinnatakse lehe-

külgede relevantsust otsitavate sõnakombinatsioonide suhtes. (Novek 2008) Tehniline

tugi peaks aitama otsingutel võimalikult palju veebilehe sisust tuvastada (indekseerida)

(Gilpin 2008).

18

Sissetulevate viidete tekitamine on otsingumootori optimeerimise juures üks keeruka-

maid ülesandeid, sest oluline pole mitte ainult viidete hulk, vaid on ka see, kust viited

tulevad (kui kõrge on nende page rank, on nad heas või halvas nimekirjas) (Novek 2008).

Viited usaldusväärsetelt lingipartneritelt aitavad tõsta kodulehe usaldusväärsust otsingu-

mootorite silmis (Gilpin 2008). “Efektiivne linkimine suurendab veebilehe, selle taga

seisva organisatsiooni või kaubamärgi üldist nähtavust ning meelitab ligi rohkem

veebikülastajaid“ (Moshe 2007, 4).

“Kui veebileht on loogiliselt, sisukalt, mõõdukate märksõnadega ning tehniliselt kor-

rektselt üles ehitatud, siis tagavad otsingumootorid, -kataloogid ja -registrid selle, et

veebileht on inimestele kergemini kättesaadavam” (Beal 2006, 69). Veebileht on efek-

tiivselt optimeeritud, kui ta on otsingumootorites nähtav esimese kolme lehekülje peal

(Ilves 2007, 43). Lisaks sellele on oluline see, et optimeeritud veebilehel säiliks ka kasu-

tajasõbralikkus (Search engine optimization 2009).

3.2.2 Märksõnareklaami efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused

Märksõnareklaam ehk maksa-kliki-eest (ppc) on internetiturunduse instrument, mille

puhul reklaami tellija maksab ainult tema reklaamil tehtud kliki, mitte näitamise eest (Pay

per click 2009). Märksõnareklaami eeliseks on see, et inimesed, kellele reklaam on

suunatud, on juba eelnevalt huvitatud sellest infost ja on seetõttu vastuvõtlikud sama-

sisulisele reklaamile (Marshall ja Todd 2006, 14). Märksõnaturunduse puhul kuvatakse

reklaami ettevõtte ärilistest eesmärkidest tulenevalt valitud võtmesõnade otsimisel

otsingumootoris (Berens 2008). “Sihtrühm defineerib ennast ise“ (Marshall ja Todd

2006, 15). Märksõnareklaami positsioon otsingutes oleneb tehtud pakkumiste suurustest

ja CTR-ist, sest külastajani tahetakse eelisjärjekorras viia kõige olulisemad reklaamid

(Chaffey 2007). On mitmeid erinevaid märksõnareklaame (bänner, tekst ja logo

formaadis) ja igal otsingumootoril on oma viisid, kuidas otsitav informatsioon kasutajani

viia ning selle ees raha küsida (Laur 2005). PPC reklaami kasutamise eeliseks on see, et

tulemuste saavutamine on tunduvalt kiirem kui veebilehe optimeerimisel otsingu-

mootorite jaoks (Kivi 2008). “Õigesti tehtud maksa-kliki-eest kampaania on väga

kuluefektiivne viis reklaamida ettevõtte veebilehte” (Layeye 2007).

19

Märksõnareklaami puhul on kõige olulisemad hästi valitud märksõnad, reklaami

sõnastus ja selle kujundus ning õige maandumisleht. Kõigil reklaamijatel on võrdsed

võimalused, sest kasutatavate tähemärkide arv on kindlaks määratud. (Marshall ja Todd

2006, 24) Uuringutest on selgunud, et inimesed klikivad rohkem reklaamidele, mille

pealkiri ja reklaami sisu sisaldavad märksõnu, mida kasutati otsimisel (Layeye 2007).

Lisaks sellele on tõestust leidnud fakt, et enamasti ollakse edukas, kui pealkirjale

järgnevas lauses kirjeldatakse külastajale tootest saadavat kasu ning seejärel tehakse

konkreetne pakkumine (Marshall ja Todd 2006, 24). “Saadava tulu kirjeldamine

küsimuse vormis tõmbab reklaamile veelgi enam tähelepanu” (Layeye 2007). Reklaamis

võiksid sõnade algustähed olla suured, sest siis on tekst kergemini loetav (Marshall ja

Todd 2006, 33-36). Viimases reas inimesele nähtavas veebiaadressis tuleks samuti kasu-

tada otsitavaid märksõnu, kuid tegelik aadress peaks viima õigesse kohta (kampaania-

lehele) (Marshall ja Todd 2006, 24). Paremaid tulemusi annab ka väiksema konkurent-

siga märksõnade kasutamine, sest need maksavad oluliselt vähem, kuid annavad samuti

häid tulemusi (Layeye 2007).

Märksõnareklaam on kergesti jälgitav ning mõõdetav kogu kampaania jooksul. Maksa-

kliki-eest reklaami efektiivsust mõõdetakse üldjuhul CTR-i (click through rates) ja CPC

(cost per click) ja külastajate arvu alusel. (Cornish 2009) CTR-i suuruse määravad ära

kolm näitajat: 1) kui täpselt reklaam tabab isikut, kes selle märksõna järgi otsingu tegi

(suure CTRi puhul tõenäoliselt tabas reklaam märki) 2) CTR-i reklaami positsioon

võrreldes teistega ehk kui nähtav või märgatav on reklaam nimekirjas 3) kui palju on

teisi reklaamijaid, sest olles üks paljudest võib kasutaja klikkida ka konkurentide

reklaamidele. “Keskmine CTR peaks jääma 2-6% vahele”. (Berens 2008) CPC-i saab

igaüks ise määrata, kuid sellest oleneb ka reklaami positsioon (Berens 2008). Birck

Marketingi (2008) sõnul tuleks reklaami efektiivsust vaadelda siiski läbi ROI ehk

investeeringust tagasi teenitud kasumi.

3.3. Bännerreklaami efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused

„Bännerreklaam on standartses formaadis staatiline või dünaamiline ribareklaam, mis

edastab reklaamsõnumit veebikeskkondades renditud pinnal“ (Luik 2008, 65). Nende

20

peamiseks eesmärgiks on äratada tähelepanu ning suunata kasutaja läbi kliki reklaamita-

va ettevõtte kodulehele (Piik 2008, 25). Võrreldes varasemate aegadega on bännerid

tehnoloogiliselt palju edasi arenenud ja muutunud palju keerukamateks (kasutatakse

teksti, animeeritud graafikat ja heli) (Lessel 2005, 9). Uusimad tehnoloogiad võimalda-

vad bänneritesse luua ka erinevaid online mänge, võistlusi ja kaasahaaravaid suhtlus-

vorme (Luik 2008, 64). Bännerreklaam on hetkel Internetis tuntuim ja levinum

reklaamimise viis (Kriiska 2003, 7).

„Bänneri kujundus ja idee sõltub loomulikult reklaamitavast tootest või teenusest, kuid

on siiski mõned momendid, mida tasuks arvestada“ (Randam 2000). Eduka bänner-

reklaami sõnumi ja kujunduse loomisel on äärmiselt oluline sihtrühma tundmine ja

reklaami eesmärk (maine kujundamine või kliki püüdmine) ning reklaamikulutuste

suurus (Illing 2002). “Reklaamiraha vähesuse võib tasakaalustada bännerreklaami ülihea

sõnum ja atraktiivne disain (klikkima meelitav)“ (Illing 2002). „Enamasti kasutatakse

Internetis animeeritud ehk mingit liikumist sisaldavat bännerreklaami, sest see jääb

potentsiaalsetele klientidele rohkem silma“ (Randam 2000). RealNetworksi korraldatud

testist selgus, et animeeritud ja heliga flash-bännerid saavutasid 13 korda kõrgema CTRi

(5,5%), kui sama bänner ilma helita (Illing 2002). „Bänneri põhitoon peab võimalikult

täpselt kokku sobima brändile soovitava kuvandiga“ (Luik 2008, 69-70). Bänneri puhul

on ka oluline, et esitatav sõnum oleks arusaadavalt ja kergesti loetavalt esitatud.

Mitmete läbiviidud uuringute põhjal tõuseb klikkimiste protsent kohe, kui lisada

bännerile üleskutse “Kliki siia!”, sest tegevusele kutsumine mõjub alati positiivselt ja on

olemas üllatavalt palju inimesi, kes ei teagi, et bännerile saab klikkida. Suurema tõe-

näosusega klikitakse bännereid, milles pakutakse internetikasutajale mingisugust

auhinda, sest inimestele meeldib võita. Sama tulemuse annavad ka uudishimu tekitava

sisuga bännerid, näiteks “Kas sa tahad rikkaks saada?”. Nendega peaks siiski ettevaatlik

olema, sest kasutaja võib vihastuda, kui ta sealt hoopis midagi muud leiab. (Randam

2000)

Reklaamikeskonna valimisel tuleks lähtuda sihtrühmast, sest Internetis saab reklaami

täpselt suunata potensiaalsete klientideni (Illing 2002). Bänneri positsiooni valimisel

tuleks arvestada keskkonna lehekülje külastajate arvu ehk sihtgrupini ulatumist, kasutaja

21

profiili ja kontekstilist sisu (Luik, 2008, 72). Soovitud tulemuse saavutamiseks peab

kindlaks määrama ka kontakti pikkuse keskkonnas, kuhu bännerit lisada soovitakse.

Lühiajaline kontaktikestvus on otsingumootorites, kus inimene viibib suhteliselt lühikest

aega ning ei jõua pika reklaami puhul kogu sõnumit haarata. Seal reklaamile reageeringu

saavutamise tõenäosus on väike. Keskmiselt veedetakse aega võrguajalehtedes ja

suhteliselt kaua viibitakse uudisteagentuuride keskkondades. (Randam 2000)

Avaldamise sageduse klassikalise reegli väitel langeb klikkimise määr peale kolmandat

kuvamist oluliselt, kuid bränditeadlikkus suureneb endiselt (Luik 2008, 72).

Peamine takistus bännerite efektiivsuse osas tänapäeva suurkeskkondades on nende

esilekerkmine ehk tähelepanu haaramine (Luik 2008, 70-71). Bännerreklaami üleküllusest

on kasutajatel kohati tekkinud bänneripimedus (banner blindness), mille puhul reklaami

lihtsalt ignoreeritakse. Interneti alguspäevil oli CTR 100%, kuid aastatega on klikitavus

oluliselt vähenenud ja normaalseks tulemuseks peetakse CTRi vahemikus 0,1–1%. (Illing

2002) „Põhjuseid võib tuua mitmeid, üks nendest on kindlasti see, et erinevate bännerite

hulk on ülimalt suur ning ühe kindla reklaami esiletõstmine on raskendatud“ (Randam

2000). Veebiekspert Jeremy Lockhorn rõhutab, et oluline pole mitte ainult CTR, vaid see,

mida külastaja kodulehel teeb. Veebilehele meelitatud külastaja võib sealt huvi

puudumisel kohe lahkuda (eriti, kui kasutada tema sinna meelitamiseks petubännereid).

(Illing 2002) Samal arvamusel on ka Randam (2002), kelle arvates pole klikkimiste

protsent ainus näitaja, mille alusel internetireklaami kampaania efektiivsust hinnata.

Mõnikord on hoopis olulisem, et reklaamile reageeriksid vaid tõesti asjast huvitatud

külastajad. Samas on uuringud näidanud, et suur osa ostutehinguid tehakse ka nende

klientide poolt, kes reklaamile üldse ei klikkinud, vaid külastasid otse reklaamija

veebilehekülge. (Luik, 2008, 65)

3.4. E-post turunduse olemus ja liigid

„E-posti turundus hõlmab peale tarbijamängude ning otsese reklaami ka uudiskirju,

interaktiivset suhtlust kliendiga ning viirusturundust“ (Piik 2008, 26). Oskuslikult

õigele sihtrühmale suunatud e-post on tõhus internetireklaami kanal (King 2007). „E-

post turundus võimaldab oluliselt suuremat kiirust, paindlikkust ja madalamat kontakti-

hinda ning tema mugandamine ja personaliseerimine on oluliselt lihtsam ja odavam kui

22

traditsioonilise otseposti puhul“ (Luik 2008, 78). „E-posti või uudiskirja sisu saab

kohandada konkreetse tarbija huvidest ja vajadustest lähtuvalt ning testida neid enne

laiemale üldsusele edastamist“ (Luik 2008, 79). Sõnum jõuab sihtgrupini mõne

sekundiga ja vastatakse tavaliselt kuni päeva jooksul (traditsioonilises meedias kuni 6

nädala jooksul). Suurimaks e-post lahenduse puuduseks on ülekasutamine ja tarbija

infoga üleküllastamine. E-kirju võib jagada tellitud, tellimata ja rämpspostiks. (Luik

2008, 79-82)

„Tellitud kirjadeks võib lugeda eelkõige klientide poolt tellitud uudiskirjade tüüpi

regulaarseid postitusi ning kliendi informeerimiseks saadetavaid teateid“ (Luik 2008,

82). Enamasti on klient enda e-kirja aadressi ise ettevõttele edastanud ja järelikult on

postitused ka soovitud. Efektiivse uudiskirja tegemisel tuleb silmas pidada, et peamine

eesmärk on pakkuda klientidele kasulikke nõuandeid (80% kirja sisust) ja samal ajal

edastada ettevõte uudiseid (20% kirja sisust). (Luik 2008, 80) Selle asemel, et raisata

raha lauspostitusele, on vahest märksa mõistlikum lasta kasutajatel liituda ettevõtte (või

ettevõtmise) vabatahtliku postitusnimekirjaga. Nii jõuab soovitud sõnum inimesteni, kes

on sellest ka tegelikult huvitatud. Siin tuleks ära märkida, et uudiskirju ei tohiks välja

saata mitte üle ühe korra nädalas, sest vastasel juhul on tulemuseks e-posti tellimuste

tühistamise suur osakaal“ (Luik 2008, 79). „Regulaarselt saadetavate uudiskirjade puhul

on oluline nende sarnane väljanägemine” (Wsionline 2009). Selle reklaamimisviisi

miinuseks on aga asjaolu, et kõigepealt tuleb kasutajat motiveerida, et ta registreeruks

liikmeks. See eeldab, et kasutaja peab olema antud temaatikast või tegevusalast huvita-

tud. Üheks võimaluseks uusi liikmeid meelitada on kindlasti klubiliikme staatus, mis

pakub registeerunutele erisoodustusi, mis tavakasutajatele ei kehti. (Laur, 2005)

Tellimata e-kirjad ei ole otseselt kliendi poolt tellitud, kuid ei saa väita, et ta neid ei

soovi, sest võimalus postituste lõpetamiseks on olemas (Luik 2008, 82-84). Sellised e-

kirjad sisaldavad enamasti kaasahaaravaid tarbijamänge ning nende eesmärgiks on peale

mainekujundamise ja müügi genereerimise ka viirusturundusele õhutamine ehk sõprade-

le ja tuttavatele edasisaatmine (Piik 2008, lk 25-26). Sellised ahelkirju võib lugeda ka

kõige efektiivsemaks elektroonilise reklaamposti vormiks (Laur 2005). Tundmatult

aadressilt tulnud e-maili avamise otsus langetatakse tavaliselt poole sekundi jooksul,

23

sõltuvalt selle pealkirja atraktiivsusest. Pealkirjas tuleb võimalikult lühidalt ja täpselt

kirjeldada eelist, mida selle lugeja e-kirjast saab. (Wsionline 2009)

Rämpspost ehk spämm on tellimata kirjade eriliik, mis on sisuliselt soovimatud ja mille

saatja on üldjuhul teadmata. Tavakasutaja jaoks on see kõige häirivamaks reklaamimis-

viisiks, sest sõnum suunatakse massidele. (Laur 2005) Nad püüavad agressiivselt müüa

võimalikult paljude kirjade saatmisega, risustades internetiliiklust ja raisates adressaatide

aega (Luik 2008, 82-84). „Seejuures on uuringud näidanud, et koguni 4% kasutajatest on

ostnud midagi rämpostis reklaamitust“ (Luik 2008, 82).

3.4.1 E-post lahenduste efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused

E-posti turunduse võtmeks on klientele huvitava info pakkumine. Kui klient nõustub

saama ettevõttelt e-kirju, siis tuleb talle pakkuda huvitavat sisu ning lisaks reklaam-

pakkumisi teemadel, mis klienti huvitavad (Piik 2008, 26). Sam Michaeli arvates tuleks

efektiivseks e-post turunduse kasutamiseks pöörata tähelepanu kirjasaajate nimekirja

kvaliteedile mitte kvantiteedile, pakkumise asjakohasusele, kirja sisule, disainile ja

paigutusele, ajastusele ja kirja edastajale. (Hinnosaar 2007, apr), Kirja sisu, kujundus

ning keelekasutus peavad olema sihtrühmale arusaadavad, sest ilma sisusse süüvimata

otsustakse nende tegurite põhjal, kas kiri on soovitud või mitte. Erinevad uuringud

näitavad, et kirja personaliseerimise tulemusena on klikkimise määr kuni kaks korda

kõrgem. (Luik, 2008, 79-86) Kõik e-kirja lahtrid peavad äratama tähelepanu, sisu ja

disain tekitama huvi ning ärgitama tegevusele (Hinnosaar 2007, apr). Kirja saatmise

ajastuse kohta tehtud uuringud on näidanud, et enim tähelepanu ja vastukaja saavad

teisipäeval ja kolmapäeval saadetud e-kirjad, mis edastati ajavahemikus 14.00-15.00-ni

(Wsionline 2009).

Efektiivne e-post peab pakkuma lugejale piisavalt ahvatlevaid auhindu, et mõjutada neid

tegutsema, sest ilma konkreetse turunduskampaania või kasulubaduseta ei ole mõtte-

kas rahalisi ressursse e-posti peale kulutada. Kampaania ei tohiks jääda ainult auhinna-

loosimiseks ja tagasiside ei tohiks väljenduda ainult loosimises osalenud inimeste arvus,

vaid ka rahalises tulus. (Laur, 2005) Statistika kohaselt on e-kirja kohalejõudmise määr

keskmiselt 93%, avamise määr 25-35% ja klikkimise määr 5-6%(Hinnosaar 2007, apr).

24

3.5. Sotsiaalse meedia turunduse olemus ja liigid ning edukuse hindamise alused

Sotsiaalne tähendab seda, et see on inimestevaheline võrgustikes, erinevates kommuuni-

des ja süsteemides olevate ja omavahel suhtlevate meediumite maastik (Tampere 2008).

Viirus- ehk nakkusturundus on turundustehnika, mis kasutab sotsiaalseid võrgustikke

bränditeadlikkuse loomiseks ning kasvatamiseks online keskkondades (Luik 2008, 128).

„Viirusturunduse eesmärgiks on tekitada sellist sisu, mis paeluks külastajaid sedavõrd, et

nad arvavad, et informatsioon võiks pakkuda huvi ka teistele“ (Piik 2008, 26). Paljud

sotsiaalse meedia kanalitest on tasuta või maksavad väga vähe, ulatuvad globaalse

publikuni ja pakuvad kohest tagasisidet (Social media 2009). Seetõttu on need kujunenud

ka ajakirjandusega suhtlemisel uudseks avalike suhete kanaliks (Piik 2008, 26). Mike

Grehani (2004) sõnul pole kunagi varem olnud paremat võimalust oma uudiste ja

sõnumite levitamiseks nii laialdasele geograafilisele ja multidemograafilisele publikule.

Sotsiaalse meedia tähtsamad erivormid on Interneti suhtlus- ja jagamisportaalid (pildid,

muusika), foorumid ning blogid (Social media 2009).

„Sotsiaalne võrgustik on suhete võrgustik, mis ühel inimesel on teiste inimestega ja

nendest inimestest moodustunud gruppidega, mis omakorda koosnevad inimestest, kellel

on suhted järgmiste inimestega, kes kuuluvad omakorda erinevatesse gruppidesse“

(Social network 2009). „Sotsiaalsete võrgustike teooria vaatleb sotsiaalseid suhteid

sidemete ja sõlmedena, kus sõlmed on indiviidid ja sidemed nendevahelised suhted“

(Luik 2008, 128). On olemas mitmeid laiaprofiililisi keskkondi (Orkut, MySpace, You-

tube, Twitter, Facebook, Avatars, Second Life, Flicker, LickedIn) ja spetsialiseerunud

suhtlusportaale (toote- või teemapõhised) (Luik 2008, 137).

„Kommuunid on inimeste grupid suhtlusvõrgustikes, kes jagavad samu huve, sest

inimestele meeldib, kui nendega arvestatakse, kui neid armastatakse ja neid

tõsiselt võetakse. Neile meeldib õppida ja jagada kogemusi ning see on just see,

mis neid kommuunide poole tõmbab“. (Luik 2008, 137)

Ettevõtete jaoks on suhtlusportaalid hea võimalus saada tagasisidet, jälgida klientide

arvamusi, nägemusi ja kriitikat nii enda kui konkurentide kohta (Luik 2008, 137). Samas

võivad brändi või ettevõtte fännid iseseisvalt tooteid reklaamida ja kogumusi vahetada

25

(Social media marketing 2009). Sotsiaalsete keskkondade efektiivseks rakendamiseks

peab pühendama igapäevaselt aega inimestega suhtlemisele ja sõnavõttude kommentee-

rimisele. Samas tuleks lisada nendesse ainult kõige huvitavamad mõtted ning kindlasti

välja tuua oma veebilehe aadress. (Skul 2007)

Foorumid on online suhtluskeskkonnad, mis sisaldavad kasutajate poolt loodud sisu ja

kus külastajad arendavad omavahelisi suhteid, vahetavaid mõtteid ja lahendavad koos

esilekerkinud probleeme (Internet forum 2009). „Teemakohastes foorumites suhtlemine

on üheks võimalikuks vahendiks tarbijate hoiakute väljaselgitamisel. Kommuunipõhised

lehed on väga väärtuslikud turundusvahendid, kuna koosnevad ainult konkreetsest

teemast huvitatud kasutajatest“. (Piik 2008, 23) Foorumid võimaldavad Internetis tasuta

turundada, kuid nendes tuleb oma ettevõtte reklaamimisel jälgida mõningaid aspekte.

Kõigepealt tuleb tutvuda foorumi eeskirjadega, sest tihti on reklaamide edastamiseks

eraldi teema või nurgake ja vales kohas reklaamides saavutatakse negatiivne reaktsioon.

Foorumis tuleks esineda eksperdina ja lisada regulaarselt kommentaare, mille lõppu

lisada firma andmed koos veebilehe aadressiga. Kommenteerides tuleb hoolikalt läbi

mõelda oma seisukohad ja kunagi ei tohiks laskuda vaidlustesse ega tundamatul teemal

sõna võtta. Foorumite puhul on efektiivsuse saavutamine pikaajaline tegevus ja kohest

suurt veebiliiklust ei tasuks loota. Efektiivsuse hindamise aluseks on kvaliteetse

veebiliikluse saavutamine kindla sihtgrupi poolt. (Fu 2008)

Ajaveebid (weblog - lühendatult blog) ehk veebipäevikud on veebilehed, mis sisaldavad

autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi. Need on üldjuhul kättesaadavad

kõigile Interneti kasutajatele. (Blog 2009) „Blogid sisaldavad sageli interaktiivset suht-

lust lugejatega, võimaldades viimastel kommenteerida ja hinnata artiklit“ (Piik 2008,22).

„Mõni kommentaar on suisa omaette uudis“ (Ojasild 2007). „Tehnoloogia arenguga on

lisandunud audio- ja videoblogid, kus postitused on vastavalt audio- või videofailidena“

(Digitark, 2007). Lugeja saab liituda ka RSS-i (really simpel syndication) blogimise

edasiarendusega, mis võimaldab hoida end pidevalt kursis blogide sissekannetega

(Ojasild 2007). Ajaveebid on ideaalseks turundusvõimaluseks, kuna need mängivad üha

suuremat rolli avaliku arvamuse kujundajana teatud sihtgruppide hulgas.

26

Marketing Sherpa poolt läbi viidud uuring näitas, et tervelt kolmandik turundajatest

nimetas seda nii otsese kui kaudse nõudluse tekitajana väga efektiivseks. USA-s kasutab

ajaveebe info edastamiseks 55% ettevõtetest ning neist üle poole avasid ajaveebi viimase

aasta jooksul. Ettevõtted on hakanud ajaveebi nägema kui ühte viirusturunduse vahendit.

(Luik 2008, lk 137) „Üheks tugevaimaks argumendiks blogide kasuks ongi just see, et

kogu teenus on tasuta“ (Ojasild 2007). Blogi on hea vahend uute toodete tutvustamiseks,

avalike suhete korraldamiseks või isegi valimispropaganda tegemiseks (Ojasild 2007).

„Ajaveebid suudavad õigel rakendamisel edukalt esitleda ettevõtte teenuseid

teemakohasel, kaasahaaraval ja isikustatud viisil, vastata klientide otsingutele,

juhtida veebilehele liiklust, toetada kliendi lojaalsust ning võimaldavad testida

erinevaid tooteid või reklaamiideid“. (Luik 2008, 137)

Blogide efektiivseks kasutamiseks tuleks meeles pidada, et postitused peavad jääma

blogi teema piiresse (ei tohiks arutleda kõigist maailma asjadest läbisegi). Positusi tuleb

luua regulaarselt (vähemalt 2 korda nädalas) ja kasutada sotsiaalseid järjehoidjaid.

Kirjutised ei tohiks olla väga pikad, sest tavaliselt inimesed ei hakka pikki liigendamata

tekste üldse lugemagi. Kujunduses võiks kirjutisele lisada pilte või ettevõtte logo, kuid

üldiselt peaks järgima ühtset stiili. Sisu kvaliteedi hindamiseks peaks pakkuma kasuta-

jatele võimalust avaldatud seisukohti hinnata. (Wong 2007)

Ajaveebide efektiivsuse hindamisel tuleb lähtuda rohkem pehmetest parameetritest nagu

külastuste ja linkide arvust ning ettevõttele loodud mainest (Luik 2008, 137). Blogi-

postituste efektiivsust saab hinnata lehevaadete (pageviews), keskmiste kommentaaride

hulga (ühe postituse kohta), kasutajate hinnangu (rating), jagamiste (sõbrale saatmise

võimalused), salvestamise ja printimise hulga alusel (Sukmanowsky 2008).

27

4. UURIMUSTÖÖ METOODIKA

Peatüki eesmärgiks on anda autoripoolne ülevaade uuringu eesmärkidest, andme-

kogumise meetodist ja uurimisstrateegiast ning üldkogumist ja valimist. Samas sisaldab

peatükk uurimuse üksikasjalikku läbiviimise kirjeldust ja korda ning kvalitatiivses

uuringus osalenute tutvustusi.

4.1. Uurimuse eesmärk

Uuringu eesmärgiks on välja selgitada, milliseid internetiturunduse kanaleid peavad

ekperdid Eesti turule suunatud reklaami jaoks efektiivsemateks. Alameesmärgiks on

kvalitatiivse uuringu põhjal välja selgitada iga kanali kõige efektiivsemad kasutamis-

viisid ja peamised reklaami edukuse hindamise alused. Uuringu käigus kõrvutab autor

Eesti internetiturunduse erinevate spetsialistide arvamusi ja teoreetikute seisukohti, et

luua ettevõtetele parimate praktikate kogu ning välja tuua esinenud kitsaskohad.

Uuringu lõpptulemusena soovib autor pakkuda ettevõtetele võimalust internetireklaami

kasutada kuluefektiivsemalt, valides selleks Eesti turukeskkonnas kõige paremini

toimivad kanalid. Lisaks juhtida tähelepanu konkreetsetele teguritele, mis interneti-

reklaami efektiivsust veelgi tõstaksid ja kampaania edukust hinnata aitaksid. Tervik-

likkuse ja ülevaatlikkuse huvides ning uuringu eesmärke silmas pidades koondas autor

uuringutulemused järgnevatesse kategooriatesse: 1) Internetiturunduse määratlus 2)

Erinevate internetiturunduse kanalite efektiivsuse edutegurid ja kampaania edukuse

hindamise kriteeriumid 3) Internetiturunduse olukord Eestis.

4.2 Andmekogumise instrumendid

Antud peatükk kirjeldab andmekogumise instrumente, mille abil kinnitatakse või

lükatakse ümber püstitatud probleem ja saadakse vastused seatud eesmärkidele. Andmete

kogumise meetodi valik sõltub sellest, mis tüüpi andmed on uurimistöö probleemi

lahendamiseks olulised. (Ghauri ja Gronhaug 2004, 86) Uurimismeetod annab ülevaate,

milliseid vahendeid ja meetmeid uurimisstrateegia läbiviimiseks kasutatakse. Uurimis-

28

strateegia on uurimuse menetluslik lahendustervik, mis näitab, kuidas soovitud lahendu-

seni jõutakse. (Robson 2002, 38) Autor põhjendab peatükis ka andme kogumise ja töötle-

mise meetodi valikut.

4.2.1 Andmekogumismeetod

Traditsioonilised uurimismeetodid on kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod. Autor

kasutab kvalitatiivset uuringut ja annab ülevaate selle sisust. Kvalitatiivne meetod on

sobiv sotsiaalsete protsesside või sündmuste kirjeldamiseks, organisatsioonide, inim-

rühmade ja üksikisikute uurimiseks, sest võib välja tuua spetsiifilisi detaile ning aidata

nende abil uurimisprobleemi mõista. Kvalitatiivses uurimuses püütakse objekti uurida

võimalikult terviklikult ja leida ning tuua avalikkuse ette uusi tõsiasju, mitte tõestada

olemasolevaid väiteid. (Ghauri ja Gronhaug 2004, 98). Kvalitatiivse uurimuse tüüpilisteks

joonteks on andmete kogumine loomulikus olukorras, kus teadmiste kogumise allikana

eelistatakse inimest. Uurimuse teostamiseks saab kasutada vaatluse, intervjuu ja doku-

mentide analüüsimise meetodit. Uurija usaldab oma vaatlusel ja vestlusel saadud tead-

misi, millele lisanduvad abivahendina küsimustikud ja testid. Uurimisobjektid valitakse

välja eesmärgipäraselt ja uurimuse kava kujuneb välja uurimuse käigus. Oluline on

induktiivse analüüsi kasutamine, mille peamiseks eesmärgiks on esile tuua ootamatult

ilmnenud asjaolusid ja uuritavaid seisukohti. (Hirsjärvi jt. 2005, 155)

Kvalitatiivne meetod sobib üksikisikute uurimiseks, sest selle abil on võimalik inimestega

vahetumalt suhelda ning selle käigus välja selgitada ka fakte ning seisukohti, millest

uuringut alustades autoril teadmised puudusid. Autori valik langes selle kasuks ka see-

tõttu, et loomulikus ja vabas õhkkonnas läbi viidud intervjuude abil ilmnevad tavaliselt

uudsed aspektid uurimisprobleemi lahendamiseks. Uurimisobjektid ehk uuringu valimi

valis autor välja eesmärgipäraselt ehk uuritavateks osutusid inimesed, kes tunnevad Eesti

internetiturunduse maastikku sügavuti. Uuringu abivahendina kasutas autor küsitlust ehk

intervjueeritavatele olid ette antud küsimused, millele autor soovis vastuseid saada.

Intervjueeritavatelt uue info kogumiseks andis autor võimaluse küsimustele vastata

vabamas vormis, et uuritavad isikud saaksid täpsustada oma seisukohti. Samas püüdis

autor küsitletavaid hoida teema raames ja suunas vajadusel tagasi algse küsimuse juurde.

Intervjuu on vestlus või usutlus mõne huvipakkuva inimesega, mille põhieesmärgiks on

29

intervjueeritava ning tema arvamuse tutvustamine. Intervjuu toimub enamasti dialoogi

vormis, millesse võib mõnikord lisada ka taustinformatsiooni ja kommentaare. Intervjuud

jagunevad terapeutilisteks ja infokogumisintervjuudeks. Terapeutilise intervjuu ülesanne

on muuta nii hoiakuid kui ka käitumist. Infokogumisintervjuu eesmärgiks on hankida

teavet. Infokogumisintervjuud jagunevad omakorda praktilisteks ja uurimuslikeks

intervjuudeks. Praktiliste intervjuude eesmärk on hankida infot mingi kindla praktilise

probleemi lahendamiseks. Uurimusliku intervjuu ülesanne on aga koguda süstemaatilist

infot. (Laherand 2008, 177)

Laherand (2008, 178) toob välja ka üldised intervjuu läbiviimise kasuks rääkivad aspektid

ehk eelised selle meetodi valimisel:

Intervjuu annab võimaluse vabalt oma seisukohti väljendada; 2) Intervjueeritav on

uurimusele tähendust loov ja aktiivsem osapool vestlusel; 3) Väheuuritud või

tundmatu valdkonna korral on intervjueeritaval keeruline ette teada vastuste

suunda; 4) Intervjuul saadud tulemused soovitakse paigutada kindlasse laiemasse

konteksti. Näost näkku intervjuul on lisaks vastustele võimalik näha vastaja

emotsioone ja näoilmet. Intervjueeritav võib rääkida rohkem kui intervjueerija on

oodanud; 5) Soovitakse saada erinevaid vastuseid ja vajadusel neid ka

täpsustatakse; 6) Soovitakse sisutihedat informatsiooni, põhjendusi ja näiteid ning

saab küsida lisaküsimusi;

Laherand (2008, 177-179) toob välja intervjuu kasutamise positiivsed aspektid nagu

paindlikkuse ja andmete täiendamise võimaluse. Intervjuu käigus on võimalik korri-

geerida andmete kogumist vastavalt olukorrale ja vastajale ning samuti võib vahetada

teemade ja küsimuste järjekorda. Intervjuu peamiste puudustena toob Laherand välja aja-

mahukuse ja kohati usaldusväärsuse puudumise. Eriti ajamahukad on uurimuslikul

eesmärgil läbiviidud intervjuud. Nende usaldusväärsuse võib kahtluse alla panna kui

antud vastused on nn sotsiaalselt soovitud või intervjueeritav kaldub teemast kõrvale.

Samuti võivad intervjueeritavad intervjuul käituda teisiti kui tavaliselt.

Autor valis antud uurimisprobleemi lahendamiseks infokogumisintervjuu alamliigi

praktiliste intervjuude läbiviimise meetodi, sest selle abil kogutud info annab autori

arvates tõenäoliselt kõige põhjalikuma vastuse sissejuhatuses püstitatud probleemile.

Samas õnnestub loomulikus keskkonnas saada rohkem teadmisi, andes võimaluse küsi-

muste ja vastuste selgitamiseks ning esitatud faktide põhjendamiseks. Meetodi suureks

30

eeliseks on ka suhteliselt väike inimressursikulu ja uuringu käigu hea kontrollitavus.

Autor arvestas uuringu läbiviimisel ka selle meetodi puudustega ja püüdis jälgida, et

vastajad teemast kõrvale ei kalduks ja suunas vajadusel vastajaid küsimuste abil uuesti

teema juurde. Uuringu autor leppis küsitletutega ettenägelikult kokku pikema kohtumis-

aja, et oleks võimalik intervjuu rahulikus tempos läbi viia ja jõuaks kõigile küsimustele

põhjalikud vastused saada.

4.2.2 Uurimisstarteegiad

Traditsioonilised uurimisstrateegiad on ülevaateuurimus, katseline uurimus ja juhtumi-

uurimus. Ülevaateuurimus on teatud inimgrupi andmete analüüs kindlal meetodil.

Katselise uurimusega kontrollitakse ühe vaadeldava muutuja mõju teisele muutujale,

tehakse katseid, kus on erinevad tingimused ja saadud tulemuste muutusi mõõdetakse ja

analüüsitakse. Juhtumiuurimus on aga üksikasjalik ja põhjalik uurimistöö tegemine ühest

või omavahel seotud väikestest juhtumite hulgast. Valitakse üks kindel juhtum, kus on

inimene või inimrühm ning uuritakse, kuidas see toimib ühe osana keskkonna mõjul.

(Robson 1995, 40–43)

Uurimisstrateegiatest valis autor uurimisprobleemi lahendamiseks ülevaateuurimuse, kus

koostatakse valim (internetiturunduse võtmeisikud Eestis), kogutakse vastavatelt isikutelt

andmed (kontaktid, intervjuud) ning nende abil püütakse hiljem analüüsida, kirjeldada,

võrrelda ning seletada vaadeldavaid tulemusi.

4.3. Üldkogum ja valim

Üldkogum on objektide kogum, mida uuritakse lähtuvalt uuringuülesandest ja millest

soovitakse moodustada valimit (Emor 2009). Autori hinnangul on Eestis internetiturun-

duse teenuse pakkumine ettevõtete poolt alles arenemisjärgus ja seetõttu on üldkogum

piiratud. Üldkogumi moodustavad Eesti tuntumad internetiturunduse ettevõtted ja nende

spetsialistid. Valimiks oli planeeritud vähemalt neli intervjuud internetiturunduse teenust

pakkuva ettevõtte spetsialistidega, mis on autori hinnangul piisav arv tagamaks uuringu-

tulemuste usaldusväärsust. Kokku küsitles autor viie ettevõtte spetsialiste, kellega viis

läbi personaalintervjuud. Kvalitatiivse andmekogumismeetodi valim koosnes Eesti

31

edukamatest internetiturunduse ettevõtete Seveline /Dreamgrow Digital, Softmedia,

Frontpage Marketing, Development Team ja Nuattitude tegevjuhtidest. Ekspertideks valis

autor Eesti internetiturunduse teenust pakkuvate ettevõtete võtmeisikud ja arvamusliidrid.

4.3.1 Intervjueeritavate tutvustus

Priit Kallas on Sevenline OÜ ja Dreamgrow Digital asutaja ning eestvedaja, kes

vastutab firmade igapäevase tegevuse, strateegilise planeerimise, turunduse, partnerite ja

klientidega suhtlemise, tootearenduse, projektijuhtimise, koolituste ja palju muu eest. Ta

on olnud aktiivselt tegev erinevate internetiprojektide juures rohkem kui 10 aastat. Priit

võttis osa ka Altex Marketingi asutamisest, mis oli Eestis esimene vaid interneti-

turundusele keskendunud agentuur. Ta on korraldanud Eesti esimese interneti-

turundusele pühendanud seminaride sarja E-turundus, aidanud koolitada Tallinna Linna-

valitsuse korraldatud Mentorklubi projekti raames alustavaid ettevõtjaid (interneti-

turunduse vallas) ja tutvustanud internetiturundust Eesti Väliskaubanduse Liidule.

Külalislektorina on ta tutvustanud internetiturunduse aluseid EBS-i tudengitele ja

osalenud Äripäeva seminaridel. Konstantin Klugman on Softmedia OÜ tegevjuht ja

Invicta ärikoolitaja, kelle kompetentsivaldkonadeks on ärijuhtimine, internetiturundus,

efektiivne müük, turundus, eksport-import kaubandus, personali värbamine ja

motiveerimine, meeskonnatöö, klientide teenindamine. Ta on lõpetanud Tehnika

Ülikooli infotehnoloogia teaduskonna ning on turunduse ja müügialane arvamusliider

meedias. Gabriel Valdoja on Frontpage Marketing internetiturunduse ettevõtte

tegevjuht, kes avaldab perioodiliselt oma veebiblogis internetiturundusalaseid soovitusi

ja mõtteid. Lisaks sellele tegutseb ta alates 2008. aastast Ajakirjade Kirjastuse

raamatukirjastuse juhina ning esineb meedias arvamusliidrina. Eelnevalt on ta töötanud

ka tradistioonilistes turundusettevõtetes ning on kursis ka selle tegevusvaldkonnaga.

Gunnar Peipman on Development Team tegevjuht. Ettevõtte põhitegevuseks on

põhjalikult läbimõeldud tarkvaralahenduste pakkumine ning kõrvaltegevusena avaldab

Gunnar tarkvara ja internetiturunduse alaseid mõtteid ja õpetusi blogiartiklitena (on

lugejate seas palju poplaarsust kogunud). Priidu Tammeorg on Nuattitude tegevjuht.

Ettevõtte põhitegevuseks on innovaatiliste kõrgkvaliteetsete (kasutaja- ja

otsingumootorisõbralike) veebilehtede loomine ja turundusalaste artiklite avaldamine.

32

4.4 Uuringu läbiviimise kord

Kvalitatiivse uuringu viis autor läbi perioodil 1. september kuni 20. oktoober 2008. aastal.

Uuring põhines autori poolt koostatud ankeedil (vt. lisa 1). Intervjuu oli plaanis läbi viia

vähemalt nelja internetiturunduse tippspetsialistiga. Selleks kogus autor Internetist

informatsiooni internetiturundusega otseselt või kaudselt tegelevate ettevõtete taustade

kohta ja hankis 15 ettevõtte kontaktandmed. Esmalt saatis uurimuse autor väljavalitud

ettevõtetele ennast tutvustava ja uurimisprobleemist ülevaadet andva e-kirja. Huvi korral

palus autor ühendust võtta e-kirja või telefoni teel. Vastuse saatsid 15-st ettevõttest

üheksa, kellest kuus andsid lubaduse osaleda uuringus. Seega oli vastanute protsent 60%

päringutest ja positiivse vastuse andsid 40% päringutest. Kahjuks olid ajapuuduse tõttu

sunnitud uuringus osalemisest loobuma Winter Media Group tegevjuht Tanel Talve ja

tema projektijuht Jane Ild. Samas olid nad väga huvitatud uuringu lõpptulemustest ja

palusid ennast nendest informeerida. Lõplik valim koosneb viiest spetsialistist, kellega

töö autor leppis personaalselt kokku intervjuu läbiviimise aja ja koha. Enne kohtumist

said intervjueeritavad tutvumiseks uuringuküsimused e-kirjaga, et nad jõuaksid ette

valmistada. Edukamate internetiturunduse ettevõtete väljaselgitamine ja nende kontaktide

hankimine, läbirääkimiste pidamine, kohtumiste organiseerimine ja intervjueerimine olid

ajamahukad ning kestsid ligi kaks kuud. Antud ajavahemikul intervjueeris autor Priit

Kallast (Dreamgrow Digital ja Sevenline), Gunnar Peipmani (Development Team),

Gabriel Valdojat (Frontpage Marketing), Priidu Tammeorgu (Nuattitude) ja Konstantin

Klugmani (Softmedia). Kohtumised toimusid enamasti ettevõtete kontorites, ainult

Development Team spetsialisti Gunnar Peipmaniga kohtus autor vanalinna kohvikus.

Kohtumised algasid autori ja spetsialisti tutvumisega ja põhiliste e-turundusalaste

teadmiste vahetamisega. Seejärel alustati intervjuu küsimustele vastamist. Intervjuu

käigus tekkis tihti arutelu, mis aitas autoril veelgi paremini mõista internetiturunduse

olemust. Vastamisel rõhutati, et antud vastused on personaalne nägemus. Tuli ette ka

täiesti vastandlikke arvamusi. Intervjueerimine kestis keskmiselt kaks kuni neli tundi ja

vastajad näitasid üles omapoolset huvi ning abivalmidust. Intervjuu koosnes 13

küsimusest (vt lisa 1), mille vastuste jäädvustamiseks kasutas autor konspekteerimise

meetodit. Enamasti sai autor küsimustele väga põhjalikud vastused näidete ja täpsustus-

33

tega. Mõnikord tuli selleks küsimusi lahti seletada ja esitada ka lisaküsimusi. Intervjueeri-

tavate teemas hoidmine ei olnud üldjuhul probleemiks. Intervjueeritavad olid väga

sõbralikud, avatud ja koostöövalmis. Spetsialistide peamiseks mureks oli noorte interneti-

turundajate ebapiisav pealekasv ja ettevõtete vanamoodsus ehk hirm uudse turundus-

kanali kasutamise ees. Järgnevalt teeb autor ankeetide ja intervjuude põhjal ülevaate

uuringu tulemustest.

34

5. UURINGU TULEMUSED, ANALÜÜS JA JÄRELDUSED

Peatükk annab autoripoolse ülevaate uuringu tulemustest, sisaldab intervjuude analüüsi ja

nende põhjal tehtud järeldusi. Intervjueeritavate vastuseid on võrreldud ka tuntud

teoreetikute seisukohtadega, välja toodud sarnasused ja erinevused. Autoripoolseks

eesmärgiks oli välja selgitada internetiturunduse spetsialistide nägemus hetkeolukorrast

Eestis, erinevate internetiturunduskanalite efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise

kriteeriumid, võimalikud arengusuunad ja kitsaskohad, et nende teadmiste alusel koostada

soovituslik parimate internetiturunduse praktikate kogu Eesti ettevõtetele.

Uurimustöö teostamiseks kasutas autor kvalitatiivse intervjuu meetodit. Meetodi peami-

seks eelisteks on suhteliselt väike inimressursikulu, kõrge tagasisideprotsent ning uuringu

käigu hea kontrollitavus. Personaalsed intervjuud viidi läbi viie Eesti edukama interneti-

turunduse spetsialistiga. Intervjuude aluseks oli eelnevalt ette valmistatud 13-ne küsimu-

sega küsimustik. Intervjuud kestsid keskmiselt kaks kuni neli tundi ja intervjuu käigus

konspekteeris autor vastused võimalikult täpselt.

5.1 Internetiturunduse olemus

Internetiturunduse definitsioon

Eskperdid kirjeldasid internetiturundust lähtuvalt personaalsest isikupärast veidi erinevalt,

kuid põhijooned olid kõigil küllatki sarnased. Gabriel Valdoja defineeris interneti-

turundust kui kodulehe levitamise kunsti ja teadust. Nii Klugman, Tammeorg kui Valdoja

andsid lihtsustatud internetiturunduse definitsiooniks turunduse arendamist interneti

vahendusel, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. Intervjueeritavate

arusaamad vastavad kirjanduse ülevaates (vt. 1.2.2) olevale internetiturunduse eesmärgis-

tamisele, mille järgi internetiturunduse peamisteks eesmärkideks on külastajate

veebilehele toomine, saabunud külastaja kodulehel hoidmine ning tema käitumise

mõjutamine soovitavas suunas. Valdoja täpsustas veel, et internetiturundus aitab luua,

hoida ja arendada turundussuhteid klientide, avalikkuse ning muude sidusrühmade vahel

internetis. Autor nõustub nii eskpertide kui teoreetilises osas toodud internetiturunduse

35

definitsioonidega. Nende põhjal võib teha järelduse, et olenemata internetiturunduse

uudsusest ühtisid erinevate ekspertide nägemused ja oluliselt erinevaid arusaamu ei

esinenud.

Internetiturunduse eelised offline turunduskanalite ees

Internetiturunduse spetsialistid pidasid traditsioonilise offline turunduse ees olulisemateks

eelisteks täpsemat mõõdetavust, operatiivsust, kuluefektiivsust, kiirust, paindlikkust,

paremat sihtgrupi sihitavust ja selekteerimisvõimalust ning piirideta geograafilist haaret.

Peamise eelise väljatoomisel esines intervjueeritavate seas eriarvamusi.

Priit Kallas peab internetiturunduse peamiseks eeliseks selle täpset mõõdetavust. Autor

nõustub antud väitega, sest täpne mõõdetavus annab võimaluse olukorrast lähtuvalt

koheselt muudatusi teha. Samuti on tulemuste hea mõõdetavus teoreetilises (vt. 2.1)

käsitluses ära märgitud, sest tradistiooniliste kanalite efektiivsuse mõõtmine on enamasti

hinnanguline.

Gunnar Peipmani ja Priit Kallas pidasid oluliseks ka võimalust sihtgruppi paremini seg-

menteerida ja selle tulemusena sihtgrupile lähemale jõuda. Autori arvates on oluline

reklaami edastamine potensiaalsetele klientidele, et mitte koormata mittehuvitatud

inimesi.

Klugman pidas kõige tähtsamaks eeliseks kuluefektiivsust. „Võrreldes traditsiooniliste

kanalitega on internetiturundus kuluefektiivsem ja kontakti hind on oluliselt madalam“.

Tõnis Hinnosaare ja Priidu Tammeoru sõnul aitab turundussõnumite testimine ja

vahendite suunamine maandada riske ja vähendada kulusid. „Kuluefektiivsus väljendub

võimaluses eelnevalt reklaami testida ja õigeaegselt muudatusi teha ning protsesse

automatiseerida” (Tammeorg). Traditsiooniliste turunduskanalite puhul investeeritakse

kampaaniatesse ja jäädakse tulemusi ootama ilma võimaluseta ebaedu korral muudatusi

sisse viia (Tammeorg). Uurimuse autor arvab samuti, et internetiturundus on offline

turunduskanalitest kuluefektiivsem.

Intervjueeritavate seisukohad vastavad enamasti kirjanduse ülevaates (vt. 2.1) mainitud

peamistele eelistele offline kanalite ees, kuid lisaks toodi välja veel kampaaniate loomise

36

ja läbiviimise kiirus, operatiivsus ja paindlikkus. Uuringus osalenud spetsialistid jätsid

mainimata teoreetilises osas (vt. 2.1) esile toodud integreerimisvõimaluse. Peatükis (v.t

2.1) välja toodud nägemuse põhjal saavad kliendid toodete ja teenustega tutvuda 24 tundi

ööpäevas ja tellimuse esitada neile sobival ajal ning läbi neile sobiva kanali. Sellest võib

järeldada, et autori poolt küsitletud spetsialistid ei pidanud oluliseks või ei hinnanud

veebikeskkonnas tehtavat eeltööd.

Internetiturunduse kasutamise barjäärid ja piirangud

Kõik spetsialistid olid kursis, et internetiturunduse kasutamisel esineb lisaks paljudele

eelistele offline turundukanalite ees ka puudusi. Ükski ekspert ei väitnud vastupidist. Üld-

juhul ühtisid ekspertide arvamused teoreetilises osas (vt. 2.2) esinenud nägemustega, kuid

nad tõid välja veel mõningad puudused. Peamiste miinustena toodi välja tehnoloogilised

kulud, vähene kasutatavus teatud sihtgruppide hulgas, turvalisuse puudumine ja interneti

vähene seotus toote või ettevõtte tegevusvaldkonnaga.

Valdoja pidas kõige suuremateks puudusteks Internet kättesaadavuse piiratust ja

tehnoloogilisi barjääre nagu ühenduse kiirust ja brauseri piiranguid. Klugmani sõnul on

peamiseks mureks internetiturunduses sihtgrupid, kes Internetti ei kasuta või kasutavad

vähe (nt. füüsilise töö tegijad, turistid, eelkooliealised lapsed). Autor nõustub antud

väitega ainult osaliselt, sest see pole uurimuslikult tõestamist leidnud. Autori arvates

kuuluvad sellesse sihtgruppi hoopis vanemaealised inimesed, kelle Interneti kasutamise

oskused on vähesed. „Internetiturunduse efektiivsust võib pärssida hirm tundmatuse ees

ehk Interneti kasutamise teadmiste vähene olemasolu ja vanamoodsus“ (Priit Kallas).

Selle väite põhjal võib järeldada, et ka Priit Kallase nägemus ühtib autori omaga.

Usaldusväärsuse puudumist internetimaailmas seletab Valdoja võimalusega saada petetud

laialt levinud anonüümsuse tõttu. Autor nõustub Valdojaga, sest tänapäeval on turvalisuse

tagamine Internetis päevakohane ning nõuab suuremat tähelepanu. Autor teeb ettepaneku

selgitada välja sihtgrupid, kes kardavad Internetti kasutada väheste vajalike oskuste tõttu

ning neid võimalusel koolitada.

37

Internetiturunduse kanalite efektiivsuse mõõtmine ja mõõdikud

Efektiivsuse mõõtmise ja hindamise seisukohad on teooreetikutel ja intervjueeritud

praktikutel erinevad. Internetiturunduse kampaaniate edukuse ning efektiivsuse hindamise

kohta pakub iga spetsialist omanäolise tõlgenduse.

Gunnar Peipmani jaoks oleneb internetiturunduse edukuse hindamine eelkõige püstitatud

eesmärgist (näiteks läbimüük, kontaktide arv, kampaanias osalejate arv). Ka Tõnu Kõva

nõustub teoreetilises osas (vt. 2.3) antud väitega. Priit Kallase sõnul tuleb aga interneti-

turunduse kanalite efektiivsust mõõta eelkõige investeeringutest tagasi tulevas rahas.

Samal arvamusel oli ka teoreetik Rein Ilda (vt. 2.3) ja Frontpage Marketing tegevjuht

Gabriel Valdoja.

Isiklikult arvan, et efektiivsust võiks turunduses mõõta ikkagi läbi ROI ehk kulutuste

tasuvuse. Mistahes kanalitesse kanaliseeritud turunduseelarve puhul taandub asi võidetud

kliendi või müüdud tooteühiku kohta tehtud kulutustele. See on see, mis päeva lõpuks

loeb. (Valdoja, 2008)

Konstantin Klugmani arvates tuleks internetiturunduskanalite efektiivsust mõõta täpselt

samuti nagu teiste turunduskanalite puhul maksumuse, saadud kontaktide, ostude arvu,

kogusumma ja kasumi näol. Autor nõustub esitatud nägemustest enim Gunnar

Peipmaniga ja eeldab, et eelkõige peaks internetiturundust hindama eesmärkidest lähtu-

valt, sest on olemas nii mõõdetavaid kui mõõdetamatuid kasutegureid (vt. 2.3).

Loomulikult saab internetiturunduse puhul mõõta ka erinevate alamtegevuste ja vahe-

eesmärkide efektiivsust, näiteks kulu soovitud kliendi tegevuse kohta (cost per action),

kulu külastaja kohta (cost per click), klikitavus (click through rate), 1000 kontakti hind

(cost per mille), tagasipõrkamiste osakaal (bounce rate), külastuse kestus kodulehel (time

on page), uued külastused (new visits) ja lojaalsed külastajad (loyal visits), lehekülgi

külastuse kohta (pages per visit), e-posti avamiste osakaal (open rate) ja e-postist

loobumiste osakaal (unsubscribe). (Valdoja)

Priit Kallase sõnul võib internetireklaami puhul mõõta kõiki loetavaid asju (näiteks

päringute arvu), kuid tasuks siiski meeles pidada, et statistika ei ole ainsaks mõõdupuuks

ja selle hindamisel tuleb jälgida vahemikke mitte punkte eraldi. „Enam levinud interneti-

turunduse mõõtmise abimeesteks on Google Analytics, Gmetrix, Alexa, Page rank ja

Clicktag“ (Tammeorg).

38

Autor leidis praktikute seisukohtade analüüsimisel, et Eesti internetiturunduse ekspertide

seas ei ole välja kujunenud ühtset efektiivsuse hindamise praktikat ja kasutatavaid

mõõdikuid. Autor nõustub samas teoreetilises osas (vt. 2.3) toodud väitega, et interneti-

turundus on paremini mõõdetav kui teised offline meediakanalid, kuid selle uudsuse tõttu

pole selle kasutegurite hindamine veel täielikku mõistmist leidnud. Intervjueeritavate

arusaamad ei vasta täielikult kirjanduse ülevaates (vt. 2.3) olevale internetiturunduse

efektiivsuse mõõtmise ja hindamise kriteeriumitele. Praktikud ei maininud kordagi

kuluefektiivsemat optimeerimist, bränditeadlikkuse tõstmist, klienditeeninduse parane-

mist või müügitehingu lihtsustumist toetavate kanalite mõjul. Sellest järeldus, et

spetsialistid ei tähtsusta mõõdetamatute kasutegurite mõju klientide äritegevusele.

Ettepanek on sügavamalt uurida antud probleemi.

Internetiturunduse tulevikusuundumused (viieks järgnevaks aastaks)

Ekspertide nägemused internetiturunduse arengusuundade kohta olid küllatki erinevad,

kuid ühtisid selles osas, et internetiturundus muutub üha enam soovituspõhiseks ja infor-

matioon ning reklaam kohandatakse vastavalt kasutaja vajadustele. Frontpage Marketing

ja Nuattitude tegevjuhid on arvamusel, et üha enam hakkavad levima alternatiivsed

reklaamilahendused (viirusturundus) ja väheneb pealetükkivate reklaamide (bänner, e-

post) osakaal. „Turundamine muutub soovituspõhiseks“(Tammeorg). Samas leidsid kõik,

et internetiturundus on Eestis alles arengujärgus ja põhitõed kinnistumas. Hetkel

tegelevad internetiturunduse ettevõtted Eestis alles internetiturunduse tutvustamise ja

juurutamisega. Praegu alles kujunevad välja selged eestipärased internetiturunduse

mõisted ja täiustuvad tehnoloogilised abivahendid (Valdoja). Priit Kallas nõustub, et

hetkel pole isegi internetiturunduse spetsialistide keskel kasutusel ühtseid termineid. See

tekitab palju segadust ja möödarääkimisi.

„Üldiselt võib eeldada online meedia hüppelist kasvu offline meedia arvelt“(Klugman).

Interneti ja veebilehed panevad enda heaks tööle ka need ettevõtted, kelle jaoks see hetkel

on olnud teisejärguline (näiteks tulevikus saab restoranide kodulehtedel broneerida kohti

ja esitada tellimusi) (Valdoja). Järjest olulisemaks muutub kommenteerimise, sidumise,

jagamise ja võrdlemise võimalus (Tammeorg).Ekpertide arvamusega ühtivad ka teoreeti-

kute nägemused(vt. 2.4), mille kohaselt Internet muutub inimestele esmaseks infoallikaks.

39

„Oleks loogiline asjade kulg kui Google muutuks domineerivaks Eesti otsingumootorite

seas, sest juba praegu on see saavutatud Neti.ee-ga võrdse positsiooni (Valdoja). Google

eraldab otsingumootoris ka blogid ja veebilehed ning kogu informatsioon organiseerub

(Tammeorg). Intervjueeritavate nägemus vastab teoreetikute ennustusele (vt. 2.4), mille

kohaselt informatsioon otsingumootorites järjestatakse vastavalt kasutajate soovidele, sest

juba praegu kogutakse inimeste tarbimisharjumuste kohta infomatsiooni. See omakorda

aitab turundajatel paremini selekteerida sihtrühmi käitumuslike, psühhograafiliste ja teiste

tunnuste järgi (Valdoja). Tänu sellele muutub sihtimine ja segmenteerimine veelgi

olulisemaks ning inimesed hakkavad saama personaalsemat ja asjakohasemat

informatsiooni ning reklaami (Kallas). “Külastajad saavad isegi rohkem kui nad ootada

oskavad ehk parema hobuse asemel lausa auto“ (Kallas).

Autor on seisukohal, et kõik märkimist leidnud ennustused on väga põnevad ja juba

praegu tasuks sellele mõtlema hakata, kuidas muutuvates tingimustes ka edaspidi

konkurentsivõimeliseks jääda. Üldiselt olid intervjueeritavate tulevikusuundumused

arenenud loogilistest algetest, aga seda, mida tulevik toob, näitab aeg ise.

5.2 Erinevate Interneti turunduskanalite efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamine

Veebilehe efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused

Veebilehe peamiseks edukuse tunnuseks nimetasid internetiturunduse spetsialistid

kasutajale suunatud sisu olemasolu ja esitamise viisi, kujundust, kasutajasõbralikkust,

usaldusväärsust ja turvalisust.

Priidu Tammeorg pidas äärmiselt oluliseks, et esitatav sisu vastaks reaalsusele ning tähtis

ja vähemtähtis oleks selgesti eraldatud. Priit Kallas pidas aga esmatähtsaks sisu esitamise

viisi ehk külastajale arusaadavas keeles informatsiooni olemasolu. Autor nõustub Kallase

väitega, et sisu peab olema mõistatav eelkõige soovitud sihtgrupile ja vastavalt sellele

tuleks kasutada termineid ja kõnepruuki. Kõigile üheselt mõistetavat veebilehte ei ole

võimalik luua ja mida varem spetsialiseerutakse kindlale sihtgrupile, seda kiiremini on

võimalik erinevad internetiturunduse kanalid enda heaks tööle panna. Valdoja arvates

peab koduleht pakkuma kliendile piisavalt ja loogiliselt struktureeritud informatsiooni.

40

Lihtsalt leitavat ja navigeeritavat sisu tähtsustas ka Development Team tegevjuht Gunnar

Peipman. Lisaks sellele peaks veebileht pakkuma külastajale selgeid ja arusaadavaid

suuniseid soovitud käitumiseks (call to action) ning hõlbustama kontakti loomise

võimalusi (Valdoja). Selle väitega nõustus ka Priit Kallas märkides, et kasutajaid peab

suunama vastavalt eesmärkidele tegutsema (Kallas).

Kodulehe ilusa kujunduse positiivset mõju kasutajale märkisid oluliseks kolm spetsialisti

viiest vastajast. Tammeorg pidas kujundust väga tähtsaks faktoriks. „Disaini juures pean

oluliseks värviharmooniat“ (Tammeorg). Seveline ja Dreamgrow Digital tegevjuht Priit

Kallas ei pidanud veebilehe kujundust niivõrd oluliseks ja märkis, et piisab sellest, kui

disain on talutav ja ei sega sisu tarbimist. Infotarbimist segavad vilkuvad bännerid, liiga

pikk ja keeruline tekst, raskestiloetav kirjastiil või sisu liigendamatus (Valdoja). „Prakti-

kas on tekkinud arusaam, et sisu puudumist üritatakse varjata uhke kujunduse ja flash-

iga“ (Kallas). Autor on seisukohal, et kujundus pole küll kõige olulisem aspekt veebilehe

juures, kuid samas ei tohiks see välja näha igav ja ebausaldusväärne.

Olulise faktorina veebilehe juures märgiti ära ka kasutajasõbralikkust. Kasutajasõb-

ralikkus tähendab, et külastaja jaoks peab kõik tunduma lihtne ja loogiline (KISS – keep

it simple, stupid). Kasutaja ei tohiks mõelda üle 15-ne sekundi. (Tammeorg) Valdoja lisas

omalt poolt, et veebileht peab olema intuitiivselt ja selgelt struktureeritud ning

navigeeritav (soovitavalt kogu info mitte rohkem kui 3 kliki kaugusel). Kolme kliki

reegliga nõustuvad ka teoreetikud (vt 3.1).

Mainimata ei tohiks jätta ka usaldusväärsust ja turvalisust. Üllatav oli, et veebilehe

usaldusväärsuse olulisust mainis intervjueeritavatest ainult üks vastaja. Usaldusväärsus

Internetis tähendab kvaliteetset teostust ja kujundust, kirjavigade vältimist, andmeside

kaitstust ning ettevõtte usaldust toetava info esiletõstmist (liikmelisus, kogemused, tehtud

tööd, soovitused, auhinnad, litsentsid). (Valdoja) Autor peab külastajates kodulehe vastu

usalduse ja turvalisuse tekitamist müügitehinguteni jõudmise üheks eelduseks. Autori

ettepanek on uurida, miks edukad internetiturundajad sellele nii vähe tähelepanu

pööravad.

41

Veebilehe efektiivsuse hindamisel teoreetikute ja praktikute arvamused ei ühti täiesti.

Valdoja sõnul toob efektiivne koduleht kvalifitseeritud külastajaid ning suunab

võimalikult suure osa neist sooritama soovitud tegevusi ning rahuldab maksimaalselt

tema vajadused. Klugmani sõnul tuleks hinnata investeeringust tagasi tulevat tulu.

„Efektiivsuse esimeseks tunnuseks on see, et veebileht peab rohkem raha sisse tooma, kui

selle loomisele ja haldamisele on kulutatud“. (Klugman) Teoreetikute (vt 3.1) seisukoht

on, et lisaks kasumlikkusele tuleks veebilehe juures hinnata ka mittemõõdetavaid

väärtusi. Intervjuudes selgus, et internetiturunduse eksperdid ei arvesta tulemuslikkuse

hulka vähenevaid kulusid, paranenud klienditeenindust ja bränditeadlikkuse kasvu.

Otsingumootorite optimeerimise efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused

Intervjuude ja teooria analüüsi põhjal selgus, et kõik eksperdid pidasid otsingumootorite

optimeerimise juures kõige olulisemaks kvaliteetset sisu, korralikku tehnilist ülesehitust

ja usaldusväärseid lingipartnereid. Nimetatud faktoritest pidasid Kallas ja Tammeorg

kõige tähtsamaks viitavate linkide võrgustiku olemasolu. Peipman lisas omalt poolt, et

olulised pole mitte ainult lingid, vaid ka nende usaldusväärsus (kui mainekad on veebi-

lehed). Autor nõustub eelneva väitega ning lisab, et üksikud usaldusväärsetelt veebilehte-

delt tulevad lingid võivad leitavusele oluliselt rohkem kaasa aidata kui sajad ebausaldus-

väärsed lingid. Praktikud kasutavad üldjuhul veebilehtede usaldusväärsuse hindamiseks

google page rank näidikut. Vastupidiselt üldlevinud arusaamale väidab Gunnar Peipman,

et google page rank pole oluline näitaja linkide usaldusväärsuse analüüsimisel, sest see

pole adekvaatne.

Väga oluliseks peeti ka märksõnu ja nende kasutamist veebilehe sisus, tiitlites,

pealkirjades, linkides ja menüüdes. „Sisus peab üleoptimeerimise vältimiseks märksõnade

tihedus jääma vahemikku 1-3%“ (Kallas). „Võtmesõnade valiku puhul tuleb läheneda

kliendi, mitte firma ja toote vaatenurgast“ (Valdoja). Sellega nõustus ka Kallas, kelle

sõnul on kõige tüüpilisem viga, mida tehakse see, et märksõnad valitakse spetsiifilist

terminoloogiat kasutades, mitte arvestades külastajate keelekasutust. Autorit üllatas, et

spetsialistid ei toonud tehnilise poole pealt välja ühtegi konkreetset tegurit, millele peaks

tähelepanu pöörama. Autor hindab sisupuu (sitemap) ja puhaste aliaste olemasolu

otsingumootorites positsiooni parandamise juures väga vajalikuks.

42

„Kodulehe optimeerimine on Eestis edukas, kui veebileht on Neti ja Google otsingutes

nähtav“ (Kallas). Valdoja sõnul on veebileht efektiivselt optimeeritud, kui tema

positsioon otsingumootorites on adekvaatsete võtmesõnadega esilehel nähtav ja samas

säilib kasutajasõbralikkus. „Kõige parem optimeerimine on kasutajale märkamatu, sest

optimeerimise juures on alati oht tekstidel ja lahendustel muutuda „robotiseerituteks“ ehk

tekstid võivad kaotada loetavuse“ (Valdoja). Klugmani sõnul tuleb efektiivsust hinnata

alati saadava tulu põhjal. Autor selle väitega ei nõustu, sest optimeerimine võib olla väga

edukas, aga kui inimesed ei ole huvitatud teatud toodetest või teenustest, ei too see

ettevõttele tulu. Lisaks sellele on igal tootel ja teenusel maksimaalne külastajate arvu piir

ja esimene positsioon otsingus ei suuda seda enam kasvatada.

Efektiivse märksõnareklaami tegurid ja edukuse hindamise alused

Kõige olulisemaks teguriks märksõnareklaami efektiivseks toimimiseks pidasid praktikud

selget sõnastust. „Märksõnareklaamis on kõigil võrdsed võimalused kindlate tähe-

märkide arvu tõttu, mille abil peab reklaam pakkuma külastajatele välja lahenduse, mida

need otsivad“ (Tammeorg). Selle väitega nõustub ka Kallas, kelle sõnul peab eduka

märksõnareklaami sisu vastama kasutaja päringule (otsingusse sisestatakse samad

väljendid). „Kasutatud sõnastusest sõltuvad nii reklaami atraktiivsus lugeja jaoks kui ka

avaldamise hind (Google Adwords puhul)“ (Valdoja).

Teise olulise faktorina märkis Valdoja täpset kanaliseeritust ehk õiget maandumise lehte

(landing page), kuhu külastaja suunatakse, sest sooduskampaania puhul pole mõtet

juhatada külastajat firma kodulehele, vaid tuleks suunata otse kampaanialehele. Selle

väitega nõustuvad ka teised intervjueeritud spetsialistid ning uurimuse autor. Täpset

sihitust ehk õigete märksõnade valimise olulisust märkis ära ainult Gabriel Valdoja. Autor

on seisukohal, et kõige olulisemad on valitud märksõnad ja kaks eelnevat aspekti ei anna

tulemust, kui valitakse võtmesõnad, mida sihtrühm otsingutes ei kasuta.

Efektiivsuse hindamisel ei avaldanud spetsialistid keskmist klikkimise määra. Ainsana tõi

Gunnar Peipmani välja, et edukaks võib pidada märksõnareklaami, mis saavutab

vähemalt viie protsendilise klikitavuse. See nägemus ühtib teoreetilises osas (vt 3.2.2)

esile toodud kahe kuni kuue protsendilise klikkimismääraga.

43

Bännerreklaami efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused

Internetiturunduse ekspertide intervjuude põhjal väidab töö autor, et bännerreklaam on

Eestis hetkel ülekasutatud ja ebaefektiivne. Bännerreklaami edukuse tõstmiseks pakkusid

eksperdid välja mitmeid erinevaid võimalusi.

„Bännerreklaam on efektiivne siis, kui õige sõnum õigele sihtgrupile on esitatud õiges

kohas ja õigel ajal“ (Kallas). Selle väitega nõustub ka Development Team tegevjuht

Peipman rõhutades omalt poolt veel hea idee (reklaamlause) ja korraliku kujunduse

tähtsust. Kujunduse osas tasuks meeles pidada, et vilkuvaid bännereid ei vaadata, sest

portaalides on niigi bännerite üleküllus (Tammeorg). „Müüb kõik harjumatu!“

(Tammeorg). Maksimaalselt kolme lausega piiratud sisu peab külastajaid kutsuma

tegevusele (klikkima, vaatama, mängima) (Tammeorg). Kallas lisas veel, et sõnum tuleb

esitada sihtgrupile arusaadavalt. “Õige bänner on see, mida õige sihtgrupi külastajad

märkavad“ (Tammeorg).

Tammeorg (2008) märkis asukoha ja paigutuse osas ära foorumid. „Soovitada julgeks

bänneritega reklaamimist teemakohastes foorumites, sest seal on vähe konkurente ja

reklaam mõjub usaldusväärsemalt“ (Tammeorg). Kallas juhtis tähelepanu sellele, et

praktikas on ilmnenud seos bänneri suuruse ja klikitavuse vahel (mida suurem bänner,

seda rohkem klikke). Autor arvab, et seda seost võiks veel uurida.

Efektiivsuse hindamisel jagunevad spetsialistid nendeks, kes mõõdavad ainult klikke ja

nendeks, kes arvestavad lisaks veel bännerite mainekujunduslikku väärtust. Priit Kallase

sõnul peab bänner hea välja nägema ja edastama sõnumi arusaadavalt, sest ka klikkimata

bänner omab väärtust. Bännerid, millega soovitakse luua brändi või müüa laiatarbekaupu,

tuleks panna portaalide avalehele (Tammeorg). Valdoja ja Klugman on seisukohal, et

efektiivne bänner on ainult selline, mis ettevõttele läbi müügitulemuste koheselt raha

tagasi toob ja mida mõõdetakse CPC-i ja CTR-i abil (Valdoja). Autor arvab, et tihti ei

jõutagi klikini ja bänner täidabki ainult mainekujunduslikku funktsiooni.

E-post reklaami efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused

Teoreetikute ja praktikute arvamused efektiivsuse tõstmise tegurite osas enamasti kattu-

sid. E-post reklaami juures pidasid spetsialistid kõige olulisemaks selle õige sihtrühmani

44

jõudmist. Üldiselt kehtivad e-postile samad nõuded, mis heale kodulehele ja bännerile,

kuid eraldi tasuks rõhutada õige sihtrühmani jõudmise olulisust ehk adekvaatse andme-

baasi olemasolu. Vastasel juhul tuleb arvestada maine kahjustumise riskiga. (Valdoja) „E-

posti vastuvõtmise situatsioon erineb mõneti passiivsete kanalite omast, sest kiri on

aktiivsem müük ja eeldab isiklikumat ning delikaatsemat lähenemist“ (Valdoja). Gunnar

Peipman leiab, et e-post ei ole efektiivne internetiturunduse kanal, sest spämmimine jätab

odava mulje ning inimesed võtavad seda kui eraellu sekkumist. Vastupidiselt Peipmanile

arvab Priit Kallas, et e-post on hetkel üks paremaid internetiturunduse kanaleid. „E-post

reklaami puhul on hea see, et seda saab alati segmenteeritud sihtrühma peal testida ja

vajadusel teha muudatusi enne kampaania algust“ (Kallas). Autor nõustub Valdojaga ja

on seisukohal, et e-post reklaami puhul on kõige olulisem, et reklaam oleks saadetud

õigetele inimestele.

Internetiturunduse eksperid jagasid mitmeid soovitusi, kuidas e-post reklaami efektiiv-

semalt kasutada. Tammeorg rõhutas, et kõige olulisem on reklaami sõnum (sihtgrupile

huvipakkuv temaatika), sisu kujundus (välja toodud konkreetsed tooted), selge ülesehitus

ja asjakohane pealkiri. Valdoja tõi välja, et inimestele tuleb kindlasti pakkuda võimalust

postitusnimekirjast lahkuda. Kujunduse osas on Priit Kallas seisukohal, et ilma pildita e-

post reklaam on parem, sest neid loetakse rohkem (pildid tihti ei avane ja info läheb

kaduma). Kuid pilte siiski kasutades soovitab Tammeorg meeles pidada, et need peavad

olema html 40 traditional formaadis. „Muusika ja heli kasutamine e-post reklaami puhul

ei ole soovitatav“ (Tammeorg). Teoreetilises osas (vt 3.4.1) on väidetud, et heliga

reklaamidel on palju suurem klikkimise määr. Autor arvab, et kindlasti on reklaame, kus

heli kasutamine tuleb kasuks, aga see peab olema põhjendatud ja sobima hästi sisuga.

E-post turunduse kanalitest olid Kallase, Tammeoru ja Peipmani arvates kõige

efektiivsemad uudiskirjad. Nende efektiivsuse hindamise osas rõhutati avamise määra ja

annuleerimise (tellimise lõpetamiste) hulka. Tellimata e-kirjade avamise keskmise määra-

na tõi Kallas välja 40%. Teoreetilises osas (vt 3.4.1) välja toodud keskmine avamise määr

jääb 25-35% vahele, mis on sarnane Kallase väitega. Klugmani arvamus, et e-post turun-

duse edukust tuleb lisaks kõigele muule hinnata ka rahas, on analoogne teoreetilises osas

Lauri väitega. „Efektiivne e-post toob rohkem raha sisse kui selleks kulutati“ (Klugman).

45

Sotsiaalse meedia efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused

Ekperdid defineerisid sotsiaalse meedia efektiivsust väga erinevatelt alustelt ja ei osanud

välja tuua ühtseid edukust tõstvaid tegureid. Klugmani sõnul on sotsiaalne meedia

efektiivne, kui see annab efekti, mida loodetakse saada. Edukad on kõik kanalid, kus

külastajad ise hakkavad infot levitama. (Tammeorg) „Sotsiaalse meedia teeb efektiivseks

sünenergia muude kasutatavate vahenditega“. (Valdoja) Kallase sõnul on sotsiaalse

meedia peamine roll anda nõu, ja kui inimesed seda saavad, on eesmärk täidetud.

Parima sotsiaalse meedia kanalina nimetasid mitmed (Valdoja, Kallas ja Tammeorg)

spetsialistid blogi, mis huvitavat informatsiooni pakkudes meelitab külastajaid

veebilehele tagasi, sisaldab olulisi märksõnu, tõstab leitavust otsingumootorites ning

annab võimaluse ka muude sotsiaalsete kanalite kombineerimiseks. Blogide pidamine on

hetkel kõige lihtsam sotsiaalse meedia kanal, mille eeliseks on informatsiooni pidev

kättesaadavus (toob külastajaid juurde/tagasi) (Tammeorg). Klugman on seisukohal, et

abstraktselt ei ole võimalik kõige efektiivsemat sotsiaalset kanalit valida, sest kõik oleneb

sihtgrupist. Peipmani sõnul pole üht efektiivseimat kanalit, vaid on erinevate kanalite

kombinatsioon, mille aluseks on unikaalne idee. Autor on samal seisukohal Tammeoru ja

Peipmaniga, et efektiivsed on kõik kanalid, kui nende kasutajad hakkavad ise infot

levitama, mille aluseks on originaalne idee.

Priit Kallase (2008) sõnul on headeks reklaamikanaliteks veel foorumid ning

suhtluskeskkonnad (Youtube, Twitter). Tammeorg rõhutab ka sotsiaalse võrgustiku

Facebook olulisust. Teoreetilises osas (vt 3.5) olid ära mainitud samad keskkonnad, kuid

lisaks nendele märgiti ära veel Orkut, MySpace, Avatars, Second Life, Flicker, LickedIn.

Gunnar Peipman peab aga kõige ebaefektiivsemaks sotsiaalse meedia kanaliks foorumeid.

Autor ei nõustu täiesti Peipamaniga ja on seisukohal, et foorum on efektiivne

turunduskanal juhul, kui sinna suudetakse külastajaid meelitada ja selle aktiivsus on suur.

Autor arvab, et temaatilised foorumid on head reklaamikanalid, sest seal veedab aega

kindel sihtgrupp ja õigesti suunatud reklaamid leiavad seal kindlasti tähelepanu (teisi

reklaame on oluliselt vähem kui mujal). Autor arvab, et Eestis on sotsiaalse meedia roll

Internetis veel alles arenemisjärgus ja uurimata.

46

5.3 Internetiturunduse olukord Eestis

Internetiturunduse kanalite kasutamine ja selle hindamine Eestis

Enamik eksperte mainisid, et liiga palju kasutatakse Eestis bännerreklaami. „Täna veel

seostub Eestis kommunikatsioon Internetis liigselt bännerreklaamiga portaalides“

(Valdoja). „Portaalid on täiesti bänneritega üle kuhjatud“ (Peipman). Ainsana leidis

Klugman, et tema arvates ei kasutata Eestis liiga palju mitte ühtegi internetiturunduse

instrumenti. Autor nõustub pigem Peipmani ja Valdoja väitega, et Eesti interneti-

maastikul on bännerreklaame liiga palju.

Tammeorg, Kallas, Valdoja ja Klugmann hindasid madalaks Eesti ettevõtete

veebilehtede kultuuri. „Alla 1 % kodulehtedest on tehtud nii, et need on võimelised

tooma kontakte ja tootma omanikele kasumit“ (Klugman). “Kodulehe kultuur on ära

rikutud odavate kodulehtede lahendustega” (Tammeorg). Teoreetilises osas (vt. 3.1) on

väidetud, et veebileht on internetireklaami alustalaks. Selle põhjal teeb autor järelduse, et

internetiturunduse arendamiseks tuleks kõigepealt parandada ettevõtete veebilehtede

kultuuri. “Inimestele alles hakkab kohale jõudma, et koduleht ei ole ainult visiitkaart

Internetis” (Kallas). Küsimusele, et milliseid kanaleid kasutatakse Eestis liiga vähe,

vastasid spetsialistid, et veel on arenguruumi sotsiaalses turunduses (blogid ja foorumid),

otsingumootoriturunduses ja efektiivsete kodulehtede loomisel.

Kõik internetiturunduse eksperdid nõustusid väitega, et Eestis on erinevate interneti-

turunduse instrumentide kasutamine liiga tagasihoidlik. „Eesti internetiturundus on alles

lapsekingades ja oma eesrindlikkuses ollakse kõike muud kui tiigrid“ (Valdoja). „Teiste

turunduskanalitega võrreldes on nii internetiturunduse teenuse pakkumine kui ka nõudlus

alles algstaadiumis“ (Klugman). Gunnar Peipman tõi välja huvitava probleemi, et

praegusel hetkel on hakanud internetiturundus pakkuma konkurentsi reklaamibüroodele.

“Interneti abil on kõik mõõdetav ja traditsiooniliste meediakanalite ebaefektiivsus hakkab

välja paistma ning suuri turundusrahasid hakatakse ümber paigutama“. (Peipman) Autor

peab internetiturunduse vähese populaarsuse põhjuseks internetiturunduse alaste

teadmiste ja võimaluste puudulikkust. Ikka veel püüavad reklaamibürood vanaviisi

47

jätkata uute võimaluste maailmas. Autor soovitab reklaamibüroodel julgemalt kasutada

internetiturunduse võimalusi ja -vahendeid ning neid kombineerida traditsiooniliste

turunduskanalitega.

Tuleviku suhtes on nii intervjueeritavad kui teoreetikud väga optimistlikud. „Interneti-

turundus on tõusuteel, sest teadlikkus selle efektiivsusest on alles kasvamas“ (Tammeorg)

Selle väitega nõustub ka Priit Kallas, kes lubab internetiturunduse valdkonnale jõulist

kasvu. Valdoja leiab, et raskem periood majandustsüklis motiveerib ettevõtteid leidma

veel kasutamata internetiturunduse võimalusi.

48

KOKKUVÕTE

Käesolev bakalaureusetöö uuris, milliseid internetiturunduse kanaleid peavad ekperdid

Eesti turule suunatud reklaami jaoks kõige efektiivsemateks. Alameesmärgiks oli välja

selgitada iga kanali kõige efektiivsemad kasutusviisid ja peamised reklaami edukuse

hindamise alused. Töö käigus kõrvutas autor Eesti internetiturunduse parimate

spetsialistide arvamusi ja teoreetikute seisukohti, et luua ettevõtetele parimate praktikate

kogu. Autor soovis välja selgitada teoreetikute ja praktikute ühtsed ja erinevad

seisukohad. Teoreetilises osas tutvustas autor internetiturunduse olemust, selle efektiiv-

suse mõõtmise põhitõdesid, kasutamise eeliseid ja puudusi ning tulevikusuundumusi.

Lisaks sellele käsitles autor põhjalikult iga internetiturunduse kanali olemust ja selle

efektiivse rakendamise tegureid ning edukuse hindamise meetodeid. Eesmärgi täitmiseks

viis autor läbi kvalitatiivse uuringu, mille käigus küsitles viit Eesti edukamat interneti-

turunduse ettevõtte spetsialisti. Kvalitatiivse uurimuse tulemusena jõudis autor

järelduseni, et internetiturunduse teoreetikute ja praktikute arvamused ei ühtinud alati.

Uurimustöö tulemusena selgus, et internetiturunduse mõiste defineerimisel olulisi

erinevusi ei esinenud. Internetiturunduse eelistena offline kanalite ees toodi välja täpsem

mõõdetavus, operatiivsus, kuluefektiivsus, kiirus, paindlikkus, parem sihitavus ja

selekteerimise võimalus ning piirideta geograafiline haare. Erinevalt teoreetikutest ei

maininud intervjueeritavad eelisena integreerimisvõimalust ja sellest võib järeldada, et

nad ei pea oluliseks või ei oska hinnata veebikeskkonnas tehtavat eeltööd. Interneti-

turunduse peamiste puudustena toodi välja tehnoloogilised kulud, vähene kasutatavus

teatud sihtgruppide hulgas, turvalisuse puudumine ja Interneti vähene seotus ettevõtte

tegevusalaga. Autor teeb ettepaneku pöörata rohkem tähelepanu turvalisuse tagamisele ja

Interneti kasutamise oskuste parandamisele (koolitustele).

Internetiturunduse efektiivsuse mõõtmise analüüsimisel leidis autor, et Eesti interneti-

turunduse ekspertide seas ei ole välja kujunenud ühtset efektiivsuse hindamise praktikat

ja kasutatavaid mõõdikuid. Intervjueeritavate arusaamad ei vastanud täielikult ka

49

teoreetikute poolt pakutud internetiturunduse efektiivsuse mõõtmise ja hindamise

kriteeriumitele. Praktikud ei maininud kordagi kuluefektiivsemat optimeerimist, brändi-

teadlikkuse tõstmist, klienditeeninduse parandamist või müügitehingu lihtsustumist toe-

tavate kanalite mõjul. Sellest järeldas autor, et spetsialistid ei tähtsusta mõõdetamatute

kasutegurite mõju klientide äritegevusele.

Praktikute ja teoreetikute nägemused internetiturunduse arengusuundade kohta olid

küllatki erinevad, kuid ühtisid selles osas, et internetiturundus muutub üha enam soovitus-

põhiseks ja informatioon ning reklaam kohandatakse vastavalt kasutaja vajadustele.

Samas toodi välja, et tulevikus muutub Internet inimeste esmaseks infoallikaks ja inter-

netiturunduse võtavad kasutusele ka need ettevõtted, kelle jaoks see hetkel on teisejärgu-

line. Intervjueeritavad märkisid samas ära, et Eestis on internetiturundus alles lapsekinga-

des. Erinevusi esines ka intervjueeritavate ning teoreetikute arvamustes internetiturun-

duse kanalite edutegurite nimetamisel ja edukuse hindamise alustes.

Veebilehe kõige tähtsamateks edukuse teguriteks nimetati kasutajale suunatud sisu

olemasolu ja esitamise viisi, kujundust, kasutajasõbralikkust, usaldusväärsust ja turvali-

sust. Nõustuti, et veebilehe sisu peab olema huvitav, kasutaja kõnepruugis ja kokkuvõtlik.

Kujundus peaks peegeldama ettevõtte identiteeti ja lehe ülesehitus kasutajasõbralikult

toetama põhitegevust. Üllatav oli, et veebilehe usaldusväärsuse olulisust mainis inter-

vjueeritavatest ainult üks vastaja ja autor teeb ettepaneku internetiturundajatele, et nad

nad pööraksid usaldusvääruse suurendamisele rohkem tähelepanu. Lisaks rõhutasid

praktikud, et külastajaid peab suunama vastavalt eesmärkidele tegutsema. Efektiivsuse

hindamisel nõustuti, et tuleks jälgida eesmärkide saavutamist, kasumlikkust ja külastajate

vajaduste rahuldamist. Hindamisel selgus ka, et erinevalt teoreetikutest ei arvesta prakti-

kud mittemõõdetavaid väärtusi nagu vähenevad kulud ja bränditeadlikkuse kasv.

Analüüsis selgus, et kõik eksperdid pidasid otsingumootorite optimeerimise juures kõige

olulisemaks kvaliteetset sisu, korralikku tehnilist ülesehitust ja usaldusväärseid lingipart-

nereid. Kõige tähtsamana neist toodi välja viitavate linkide olemasolu. Väga oluliseks

peeti ka kasutaja kõnepruugile vastavate märksõnade kasutamist veebilehe sisus, tiitlites,

pealkirjades, linkides ja menüüdes. Üllatusena ei toonud praktikud esile ühtegi tehnilise

50

optimeerimise seisukohalt olulist tegurit nagu aliaste puhastamine, metamärgendite ja

sisupuude loomine. Lisaks ei jõudnud praktikud üksmeelele, kas page rank näitaja on

adekvaatne linkide usaldusväärsuse hindamisel. Autor teeb ettepaneku seda põhjalikumalt

uurida. Efektiivsuse hindamise seisukohalt jagunesid arvamused hinnates saadavat raha-

list tulu või head nähtavust otsingumootorites (säilitades veebilehe kasutajasõbralikkuse).

Teoreetikute sõnul peaks edukalt optimeeritud veebileht olema õigete märksõnadega

nähtav esimesel kolmel otsingutulemuste lehel, praktikute arvates aga esilehel.

Märksõnareklaami edutegurite hindamisel ühtisid teoreetikute ja praktikute nägemused.

Kõige olulisemaks peeti selget sõnastust ja õiget maandumislehte. Autor on sellega nõus,

kuid lisab, et olulised on ka valitud märksõnad ja kaks eelnevat aspekti ei anna tulemust,

kui valitakse võtmesõnad, mida sihtrühm otsingutes ei kasuta. Eduka märksõnareklaami

klikkimismäär peaks nii teoreetikute kui intervjueeritavate sõnul jääma kahe kuni kuue

protsendi vahele. Teoreetikud hindasid lisaks veel külastajate arvu, kulu ühe kliki kohta ja

reklaamist saadavat tulu.

Bännerreklaami eduteguriteks nimesid teoreetikud ja praktikud head ideed, tegevusele

kutsuvat reklaamlauset, klikkima meelitavat kujundust, sihtgrupile arusaadavat sõnumit ja

õiget reklaamikeskkonda. Bänneri paigutuse olulisust intervjueeritavad erinevalt teoreeti-

kutest välja ei toonud, kuid mainiti seost bänneri suuruse ja klikitavuse vahel. Autor teeb

ettepaneku seda seost täpsemalt uurida. Efektiivsuse hindamisel jagunevad spetsialistid

nendeks, kes mõõdavad ainult klikke ja tulu ning nendeks, kes arvestavad veel lisaks

bännerite mainekujunduslikku väärtust. Teoreetikud tõid välja, et heaks peetakse CTR-i

vahemikus 0,1-1%.

E-post reklaami efektiivsuse tõstmise tegurite osas teoreetikute ja praktikute arvamused

enamasti kattusid. E-post reklaami juures pidasid spetsialistid kõige olulisemaks õige

sihtrühmani jõudmist. Lisaks sellele nimetati oluliseks reklaami sõnumit (huvipakkuv

temaatika), sisu kujundust (ilma piltideta), selget ülesehitust (oluline esile toodud) ja

teemakohast pealkirja. Teoreetikud rõhutasid veel saatmise sageduse ja ajastuse jälgimise

olulisust. Efektiivsuse hindamisel tähtsustati üldiselt saadavat rahalise tulu ja e-kirjade

avamise määra 25-40%. Teoreetikud mainisid lisaks head kohaletoimetamise määra, mis

51

lingineb 93% ja klikkimise määra vahemikus 5-6%. Praktikud lisasid, et oluline on ka

jälgida annuleeritavate e-kirjade hulka. E-kirja liikidest peeti kõige efektiivsemaks uudis-

kirju, millega teemast huvitatud inimesed ise liituda saavad.

Sotsiaalse meedia efektiivsust hindasid ekperdid erinevalt ja ei toodud välja ühtseid

edukust tõstvaid tegureid. Teoreetikud tõid välja, et sotsiaalse meedia efektiivseks

kasutamiseks peab olema klientidega suhtlemiseks aega, et teha regulaarseid postitusi,

jälgida ühtset kujundust ja pakkuda ainult huvitavat sisu. Parima sotsiaalse meedia

kanalina nimetasid mitmed spetsialistid blogi. Efektiivne on sotsiaalne meedia siis, kui

see toob külastajaid, kes hakkavad infot ise levitama. Autor arvab, et Eestis on selle roll

Internetis veel alles arenemisjärgus ja uurimata.

Internetiturunduse olukorra hindamisel Eestis mainisid enamik eksperte meie

veebilehtede väga madalat kultuuri ja lisasid veel, et liiga palju kasutatakse ka

bännerreklaami. Kõik internetiturunduse spetsialistid nõustusid väitega, et Eestis on

erinevate internetiturunduse instrumentide kasutamine tagasihoidlik ning arenguruumi on

eelkõige sotsiaalses turunduses (blogid ja foorumid), otsingumootoriturunduses ja

efektiivsete kodulehtede loomisel. Internetiturunduse tuleviku suhtes on nii intervjueerita-

vad kui teoreetikud optimistlikud.

Autori hinnangul täitis käesolev bakalauerusetöö oma ülesande, sest töö käigus täideti

sissejuhatuses püstitatud eesmärgid.

52

ALLIKATE LOETELU

Amor, D. 2000. The e-business (R)evolution: living and working in an interconnected

world. Upper Saddle River: Prentice Hall

Armstrong, G., Kotler, P. 2007. Marketing: an introduction, 8ed. New Jersey: Prentice

Hall

Altex Marketing. 2006. Times are changing. (online).

http://www.altex.ee/the-times-are-changing (10.12.2008).

Beal, A. 2006. The Definition of SEO. Marketing Pilgrim. (online).

http://www.marketingpilgrim.com/2006/10/definition-of-seo.html (11.01.2009).

Berens, A. 2008. Google Adwords. Elitec Group. (online).

http://www.elitec.ee/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Forum&forumid=1&thre

adid=35) (22.02.2009)

Bevan, N. 1999. Design for usability. Proceedings of HCI International Serco Usability

Services. Munich

Blog. 2009. Wikimedia Foundation Ltd (online). http://en.wikipedia.org/wiki/Blog

(19.03.2009).

Digitark. 2007. Blogi. AS Elion. (online).

http://viki.digitark.ee/index.php/Blogi (15.03.2009).

Emor. 2009. Üldkogum, populatsioon, sihtkogum. Emor AS. (online).

http://www.emor.ee/index.html?id=402 (04.04.2009).

Fu, S. 2008. Find Out How To Effectively Use Forum Marketing To Promote Your

Legitimate Work At Home Business Online. Buzzle (online).

http://www.buzzle.com/articles/find-out-how-to-effectively-use-forum-marketing-to-

promote-your-legitimate-work-at-home-business-online.html (15.03.2009).

Gilpin, G. 2008. International and Multilingual SEO – implementation guide. Mother

Tongue Ltd (online). http://www.mothertongue.com/threeAreas.htm (17.02.2009)

Chaffey, D. 2007. PPC Portfolio Management: Portfolio Management - Efficient

Frontier. (online). http://www.davechaffey.com/Internet-Marketing/C8-

Communications/Measuring-effectiveness/PPC-Portfolio-Management/ (02.04.2009)

53

Computer Encyclopedia. 2009. Webpage definition. Answers Corporation. (online).

http://www.answers.com/topic/webpage (03.12.2009)

Cornish WebServices Ltd. 2009. Cost Effective Pay Per Click (PPC) Advertising.

(online). http://www.cornishwebservices.co.uk/pay-per-click/pay-per-click-

advertising.shtml (02.04.2009)

Ghauri, P. ja Gronhaug K. 2004. Äriuuringute meetodid: Praktilisi näpunäiteid. Tallinn:

Külim.

Grehan, M. 2004. Increase you PR by increasing your PR. E-Marketing News. (online).

http://www.e-marketing-news.co.uk/november.html#pr (02.03.2009)

Gurney, R. 2006. Kas internet väärib suuremat osa turunduseelarvest?Altex Marketing.

(online).http://www.aktiva.ee/3810/Kas_internet_vaarib_suuremat_osa_turunduseelarves

t_.html?Session=14 (13.03.2009)

Hinnosaar, T. 2007. Aprill. E-maili kanpaania efektiivsuse mõõtmine. Altex Marketing.

(online). http://www.altex-marketing.com/emaili-kampaania-efektiivsuse-mootmine

(17.03.2009)

Hinnosaar, T. 2007. Oktoober. Kuidas mõõta online kampaania efektiivsust. Altex

Marketing. (online). www.aripaev.ee/temp/seminar/10102007/05.pdf (17.12.2008)

Hirsjärvi, S., Remes, P. ja Sajavaara P. 2005. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.

Hutti, M and Speh, T. 2006. Businesse Marketing Management: B2B. South-Western.

Softcover

Iida, R. 2007. Reklaamivõimalused internetis. Arvutimaailm. (online).

http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/SECTION_/PRIN-592.HTM (07.11.2008)

Illing, S. 2002. Eduka bännerreklaami saladus peitub eeltöös. Äripäev Online. (online).

www.aripaev.ee/2253/new_eri_artiklid_225320.html (02.12.2008)

Ilves, T. 2007. SEO ehk veebilehe positsioneermine otsimootorites. Bakalaureusetöö. Haapsalu: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži Informaatika osakond.

Internet forum. 2009. Wikimedia Foundation Ltd. (online).

http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_forum (21.03.2009).

Internet Marketing. 2008. Wikimedia Foundation Ltd. (online).

http://en.wikipedia.org/wiki/Internet_marketing (26.11.2008).

Kallas, P. 2007. Reklaam internetis. Sevenline OÜ. (online).

http://www.sevenline.ee/?reklaam-internetis (10.12.2008).

54

Kallas, P. 2008. Internetiturundus. Sevenline OÜ. (online).

http://www.sevenline.ee/?internetiturundus (09.12.2008).

Kallas, P. 2008. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn, 16. September. Autori valduses.

Kent, P. 2004. Search Engine Optimization for Dummies. Wiley Publishing, Inc.

King, J. 2007. Seitse võimalust kuidas kliente üha uuesti oma saidile tagasi meelitada:

Konkreetsele sihtrühmale suunatud ja kaasahaarav sisu tagab regulaarsed külastused.

Microsoft Corporation Ltd. (online).

http://www.microsoft.com/eesti/businessportal/themes/marketing/article8.mspx

(04.02.2009)

Kivi, M. 2008. Mis on SEM ja SEO. Perfectline OÜ. (online).

http://www.perfectline.ee/blog/mis-on-sem-ja-seo/ (21.03.2009)

Klugman, K. 2008. Autori intervjuu. Üleskirjutis.Tallinn, 17.Oktoober. Autori valduses.

Kotler, P. 2003. Turunduse vaatenurgad A-st Z-ni. 80 mõistet, mida iga juht peaks

teadma. New York: John Wiley & Sons

Kriiska, J. 2003. Reklaam internetis. Proseminaritöö. Haapsalu: TPÜ Haapsalu Kolledž,

Infotehnoloogia osakond.

Laherand, M.–L. 2008. Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: Infotrükk.

Laja, P. 2008. Mõõda oma veebilehe tugevust. (online).

http://internetmarketing.ee/mooda-veebilehe-tugevust (29.11.2008)

Lauk, M. 2007. E-turundus –anarhiast metoodilise käsitluseni. (online).

http://www.altex.ee/public/eturundus_pdf/E8_Mihkel_Lauk.pdf (05.10.2008)

Laur, V. 2005. Reklaamivõimalused Internetis. Arvutimaailm. (online).

http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/SECTION_/PRIN-592.HTM (05.12.2008)

Laleye, M. 2007.Tips For Cost Effective Pay Per Click Advertising. Self SEO. (online).

http://www.selfseo.com/story-19568.php (21.03.2009)

Lendor, C. 2002. Internet Promotion - Advantages and Disadvantages. Web Marketing

Strategy Blog. (online). http://www.nowsell.com/web-marketing-strategy/internet-

marketing-articles/small-home-business/internet-promotion-advantages-and-

disadvantages/ (16.03.2009)

Lessel, K. 2005. Reklaam internetis ja võimalused sellest hoidumiseks. Proseminaritöö.

Tallinna Pedakoogika Ülikool: Matemaatika-loodusteaduskond, Informaatika osakond.

55

Li, C. 2004. What Consumers Use To Find Web Sites. (online).

http://www.forrester.com/Research/Document/Excerpt/0,7211,35446,00.html(6.12.2008)

Luik, E. 2008. E-turundus alused. Tallinn: Erti Luik

Luiks, M. 2005. E-turunduse ja m-turunduse tulevikunägemused. Tallinn: Tallinna

Tehnikaülikooli Ärikorralduse Instituut

McAlpine, R. 2003. Why this word „content“?. Wellington. (online).

http://www.webpagecontent.com/arc_archive/132/5/ (06.12.2008)

Marketing, B. 2008. How To Measure PPC Ad Effectiveness Through Split Testing.

http://payperclickjournal.com/how-to-measure-ppc-ad-effectiveness-through-split-

testing/01/14/2008/ (02.04.2009)

Marketing reasearch glossary of terms. 2008. Letter M. Global Market Insite Inc.

(online). http://www.marketresearchterms.com/m.php (07.12.2008).

Marshall, O and Todd, B. 2006. Ultimate Guide to Google Adwords. Canada:

Entrepreneur Media Inc

McDonald ja Wilson. 1999. E-Marketing: Improving Marketing Effectiveness in a

Digital World. London: Financial Times Prentice Hall

Moshe, B. 2007. Fundamental Principles of Search Engine Optimization. 1st Query.

(online). www.seo-theory.com/papers/fundamental-principles-of-seo.pdf (07.02.2009)

Muruvee, H. 2008. Internetiturundus ja Web 2.0. Bakalaureusetöö. Tallinn

Mänd, S. 2006. Elektrooniline turundus. Naisettevõtjate kohtumised Balti mere

regioonis. Põlvamaa. (online). www.fem.ee/editor_files/98.ppt (19.10.2008)

Nielsen, J. 1997. How users read on the Web. Alertbox. (online).

www.useit.com/alertbox/9710a.html (06.12.2008)

Novek, T. 2008. Kuidas saavutada otsingumootorites paremat positsioon. Exact OÜ.

(online). http://blog.exact.ee/2008/03/08/kuidas-saavutada-otsingumootorites-paremat-

positsiooni (18.03.2009)

Oja, S. 2007. Olukorrast Eesti reklaamitööstuses 2007-2008 (osa 2). Best Marketing.

(online). http://est.best-marketing.com/index.php?id=235&lang=est&main_id=6

(21.01.2009)

Ojasild, M. 2007. Ajaveeb – mõhh? Virumaa Teataja. (online).

http://www.virumaateataja.ee/210107/esileht/15035763.php (09.04.2009)

56

Otsingumootorite turuosad. 2008. Frontapage OÜ. (online).

http://www.frontpage.ee/otsingumootorid/otsingumootorite-turuosad (12.03.2009)

Pay per click. 2009. Wikimedia Foundation Ltd (online).

http://en.wikipedia.org/wiki/Pay_per_click (14.03.2009)

Peipman, G. 2007. Seo checklist. Developers Team. (online)

http://www.dt.ee/blog/internetiturundus/2007/05/seo-checklist-2007/ (08.03.2009)

Peipman, G. 2008. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn, 1.Oktoober. Autori valduses.

Piik, M. 2008. Interentiturunduse vajalikkus, võimalused ja praktikad Eesti ettevõttete

eskpordi arendamisel. Magistritöö. Tallinn

Porter, J. 2003. Testing the Three-Click Rule. North Andover: User Interface

Engineering. (online). http://www.uie.com/articles/three_click_rule/ (12.12.2008)

Raju, M. 2002. M-turundus muutub igapäevaseks. Äripäev Online. (online).

http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2233/rubr_artiklid_223305

(04.11.2008).

Randam, M. 2000. Veebireklaami kampaania õnnestumine sõltub bännerist. Äripäev

Online. Tele2 Meedia Grupp. (online).

http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=1731/rubr_artiklid_173104

(16.02.2009)

Rannik, Ü. 2002. Mobiilne sõnum jõuab sihtgrupini. Äripäev Online. (online).

http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=2287/rubr_turundus (04.12.2008).

Robson, C. 2002. Real world research: A resource for social scientists and practitioner-

researchers. 2nd ed. Oxford: Blackwell.

Skul, D. 2007. 7 Rules for Social Networking Marketing Effectiveness. Relativity.

(online). http://www.youtube.com/watch?v=L-qmF7vgBZ8 (15.04.2009)

Search engine. 2009. Wikimedia Foundation Ltd. (online).

http://en.wikipedia.org/wiki/Search_engine (15.03.2009)

Search engine marketing. 2009. Wikimedia Foundation Ltd. (online).

http://en.wikipedia.org/wiki/Search_engine_marketing (15.03.2009)

Search engine optimization. 2009. Wikimedia Foundation Ltd. (online).

http://en.wikipedia.org/wiki/Search_engine_optimization (15.03.2009)

Search Engine Optimization and SEM Glossary. 2008. SLS Consulting Ldt. (online).

http://www.legalinternetmarketing.com/seo-glossary.html (15.03.2009)

57

Seybold, P., Marshak, R.T. 1998. Customers.com – äri Internetis ja laiemalt. Tallinn:

Fontes

Smith, C. 2005. Internet Marketing - Advantages and Disadvantages. Ezinearticles.

(online). http://ezinearticles.com/?Internet-Marketing---Advantages-

andDisadvantages&id=65052 (11.11.2008).

Social media. 2009. Wikimedia Foundation Ltd. (online).

http://en.wikipedia.org/wiki/Social_media (08.04.2009)

Social media marketing. 2009. Wikimedia Foundation Ltd. (online).

http://en.wikipedia.org/wiki/Social_media_marketing (08.04.2009)

Social network. 2009. Wikimedia Foundation Ltd. (online).

http://en.wikipedia.org/wiki/Social_network (08.04.2009)

Stanley, M. 2008. Technology, Internet Trends. San Fransisco. (online).

http://www.morganstanley.com/institutional/techresearch/pdfs/TechTrendsWeb2_11050

8.pdf (29.11.2008)

Sukmanowsky, M. 2008. Measuring Content Effectiveness. Web Analytics and

Optimization Blog. (online).

http://analytics.mikesukmanowsky.com/analytics/index.php/2008/07/08/measuring-

content-effectiveness/ (06.02.2009)

Tammeorg, P. 2008. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn,11.Oktoober. Autori

valduses.

Tampere, K. 2008. Mis vahe on avatud ja avalikul, ja mis on sotsiaalne meedia. Eesti

Päevaleht. (online). http://www.epl.ee/blog/13966 (11.04.2009)

Techtarget Search Mobile Computing Definitions. 2003. M-commerce. TechTarget Ldt.

(online).http://searchmobilecomputing.techtarget.com/sDefinition/0,,sid40_gci214590,0

0.html (19.11.2008)

Tooman, H. 2006. Mõisa turunduse kümme sammu. Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž.

(online). www.eas.ee/vfs/3512/M6isa_turundus.pdf (15.11.2008)

Turundus . 2008. Wikimedia Foundation Ltd. (online).

http://et.wikipedia.org/wiki/Turundus (15.11.2008).

Turunduse mõiste. 2008. Jõgeva: Luua Metsanduskool. (online).

www.luua.edu.ee/pildid/turundus.doc (15.11.2008)

Urvak, P ja Teller, S. 2004. E-posti reklaamist positiivselt. Arvutimaailm. (online).

http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/12151_41.HTM (24.02.2009)

58

Vaher, Ü. 2007. Internetiturundus - millega tegu?(online).

http://blog.internetiturundus.info/internetiturundus-millega-tegu (09.12.2008).

Valdoja, G. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tallinn, 28.September. Autori valduses.

Warren, S. 2004. Advantages and Disadvatanges of Internet Marketing: The Good, The

Bad and The Ugly. Ezinearticles. (online). http://ezinearticles.com/?Advantages-

Disadvantages-Of-Internet-Marketing:-The-Good-The-Bad-And-The-Ugly&id=1429

(03.12.2008).

Wong, L. 2007. How To Blog Effectively. Article Alley. (online).

http://www.articlealley.com/article_141724_13.html (16.04.2009)

WSI Online E-marketplace. 2009. E-maili turundus. (online).

http://www.wsionline.ee/e-maili-turundus (24.02.2009)

59

LISA

Kvalitatiivse uuringu ankeet

1. Kuidas defineerite internetiturundust?

2. Millised on internetiturunduse eelised traditsioonilise offline turunduse ees?

3. Millised on internetiturunduse kasutamise barjäärid ja piirangud?

4. Kuidas mõõta internetiturunduse kanalite efektiivsust ja milliste mõõdikute abil?

5. Mida võib oodata internetiturunduse valdkonnas tulevikus (järgmiseks viieks

aastaks)?

6. Millised on kodulehe efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused?

7. Millised on bännerreklaami efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused?

8. Millised on kodulehe optimeerimise efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise

alused?

9. Millised on märksõnareklaami efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise alused?

10. Millised on üldised sotsiaalse meedia efektiivsuse tegurid ja edukuse hindamise

alused?

11. Milline on hinnanguline kõige efektiivsem sotsiaalse meedia kanal ja miks?

12. Kuidas hindate hetkel internetiturunduse populaarsust ja kasutatavust Eestis?

13. Missuguseid internetiturunduse kanaleid kasutatakse teie arvates liiga palju ja

milliseid liiga vähe?

60

INTERNET MARKETING CHANNELS EFECTIVENESS FACTORS AND THE BASIS OF MEASURING THEIR

SUCCUSESS

Mariliis Uibomäe

Summary

This research examined which Internet marketing channels are in specialists opinion most

effective for Estonian market. Another purpose of this research was to identify the most

efficient use and the main criterias for evaluating the success of each marketing channel.

In research author compares the best Internet marketing specialists and academics views

in order to create best practices for Estonian businesses. Author wanted to identify

academics and practitioners common and different points of views. In theoretical part the

author introduced Internet marketing, the basis of measuring its effectiveness, its advan-

tages and disadvantages, and future trends. In addition author interprets each Internet

marketing channel in detail, their factors of successfull implementation and evaluation

methods. To fulfill the purpose of the research author carried out survey, where five

Internet marketing professionals were questioned. As a result author concluded that

academics and practitioners Internet marketing views did not always correspond.

Research revealed that in the concept of defining Internet marketing, significant differren-

ces was not seen. Main Internet marketing advantages were mentioned more accurate

measurability, rapidity, cost effectiveness, speed, flexibility, better target selection and

the possibility of borderless geographical reach. The interviewed specialists did not

mention integration as advantage and author inferred that they do not consider it impor-

tant or do not know how to evaluate importance of preparatory online work. Main dis-

advantages mentioned where technological costs, lack of usability in certain target

groups, the lack of security and no involvement in the Internet business activity. Author

proposes to pay more attention ensuring Internet safety and to improve its using skills

(training).

61

Analysing Internet marketing effectiveness measurement author believes that there are no

certain practice and meters jet developed among Estonian Internet marketing experts. Per-

ceptions of the interviewees did not fully comply with the academics efficiency measure-

ment and evaluation criteria’s. Practitioners did not ever mention cost optimization, brand

knowledge building, improving customer service and the ease of sale. Consequently, the

author concludes that the professionals do not consider these benefits measuring the

impact on clients' business.

Practitioners and academics visions on developments of Internet marketing were quite

different, but they agreed in part of the Internet marketing becoming more and more

recommendation based and the information (also advertisements) will be more adapted to

the users needs. Also was pointed out that in the future the Internet will become the

primary source of information and Internet marketing will find use also in those com-

panies, to whom it is currently secondary. Specialists pointed out that in Estonia Internet

marketing is still in its infancy. There were also differences between the interviewees and

academics opinions stated Internet marketing channels success factors and performance

evaluation criteria’s.

The most important website success factors were mentioned user-driven content and the

style of representing it, design, usuability, reliability and security. Specialists agreed that

website content must be interesting, understandable and summarizing most important

information. Design must reflect company’s identity and navigation must be user

friendly and support the website main goal. Suprising was that only one interviewee

mentioned the importance of the reliability of the site, and the author proposes to

specialists that they should pay more attention increasing it. Practitioners also mentioned

that visitors must be motivated to receive webpage business goals. Specialist agreed that

in measuring success must be considered following goals, profitability and customer’s

satisfaction. Unlike theorists practical specialist does not take into account the values of

non-measurable benefits (decreased costs, brand knowledge increase).

Analysis of the theory and the interviews revealed that all the experts named the most

important search engine optimization factors high-quality content, reliable link partners

62

and good technical architecture. Most important factor was considered to be link

structure. Also keywords use in content, titles, headlines, links and menus were

considered important. Surprisingly practitioners did not mention any certain factors of

technical optimization like clean aliases, Meta tags and sitemap. In addition they did not

reach agreement if page rank is adecvate evaluating links reliablity. Author thinks it

must be investigated in more detail. Evaluating the efficency the interviewees was

divided into two sides: ones that considered most important financial income and the

others, who considered most important good visibility in search engines (maintaining

usuability). In academics opinion webpage must be visible with right keywords on the

first three search results pages, but in practitioners opinion webpage must on the first

page.

Pay-per-click advertising success factors were consistent among academics and practitio-

ners. The most important was considered to be a clear and precise wording and right

landing page. These views are accepted by the author, but in addition she brings out that

selected keywords are also important and two preceding aspects won’t get good results, if

the keywords chosen aren’t used by the target audience in their searches. Average

successful pay-per-click advertisement click trough rate is considered according to spe-

cialists to be 2-6%. Academics also mentioned cost per click, visitors’ amount and profit.

Making successful banner the most important factors was consider to be good idea and

slogan that calls to activity, proper design, clear message, a good location and layout.

Practitioners’ also revealed correlation between banner size and clicks. Author makes

suggestion to investigate this discovery in more detail. Measuring the effectiveness

specialists are divided into two sides: the ones, who measure only the clicks and the

others who also take into account the banners brand reputation building value.

Academics told that good is considered CTR between 0,1-1%.

In the field of raising e-mail marketing effectiveness practitioners and academics mostly

agreed. Most important factor was considered to be the reaching of right audience. In

addition were mentioned importantance of good message (interesting), content design

(without pictures), structure (most important brought out) and clear title. Academics

63

considered also important timing and frequency of posting. Measuring the effectiveness

experts mentioned financial benefits and good e-mails with opening rate of 25-40%.

Academics told also that good is receive rate 93% and click trought rate 5-6%.

Practitioners add thet newsletters sign-off must also took into account. Most effective

part of e-mail marketing was considered to be newsletters, because interested people can

join by theirselves.

The effectiveness of social media was evaluated in many different ways and no certain

success rising factors where not mentioned. Academics revealed that most important

factors are time, regular positing, similar desing and only interesting content. The best

social media channels were considered to be blogs. Effective is social media when it

brings visitors that start virus marketing themselves. The author believes that the social

media role in Estonia is still in development stage and still unexamined.

Evaluating Internet marketing situation in Estonia most experts mentioned very low web

site culture and too much use of banners advertising. All specialists agreed that Internet

marketing in Estonia is still used modestly and there is much development space

especially in the field of social marketing (blogs and forums), search engine marketing

and creating effective homepages. But all experts were optimistic about the future.

In author’s opinion this re-search completed its task, because objectives stated were

achieved.