investeeri...investeeri võrumaale 23 võrusoo tööstusala 24 misso tööstusala 26 väimela...

Investeeri Võrumaalewww.investinvoru.com

SisukordEessõna 3

Eesti on kaasaegsete lahenduste maa 4

Investeeringuid soodustav liberaalne ettevõtluspoliitika 5

Kolme riiki ühendav Võrumaa 6

Kvalifitseeritud tööjõud 8

Tugiteenused investorile 10

Puidu- ja mööblitööstus 12

Toiduainetööstus 14

Metalli- ja masinatööstus 16

Logistilised võimalused 18

Plastitööstus 20

Kergetööstus 22

Investeeri Võrumaale 23

Võrusoo tööstusala 24

Misso tööstusala 26

Väimela tööstusala 28

Kobela tööstusala 30

Vastseliina tööstusala 32

Rõuge tööstusala 34

Võrumaa – koht elamiseks ja puhkamiseks 36

part-�nanced by the European Union

Käesolev dokument on koostatud Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programmi 2007–2013 rahalise abiga. Dokumendi sisu eest vastutab ainuisikuliselt Võru Maavalitsus ja mitte mingitel tingimustel ei saa tõlgendada dokumendi sisu Programmi, Programmis osavate riikide ja Euroopa Liidu seisukohti peegeldavana.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti–Läti–Vene piiriülese koostöö programm 2007–2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Programmi koduleht on www.estlatrus.eu.

Projekt “Fostering Socio-economic Development and Encouraging Business in Border Areas”

Projekti partneriks ja töö tellijaks on Võru Maavalitsus

Kontaktisik: Mihkel Värton

Tel: +372 502 5936

E-post: [email protected]

Koostaja/kujundus: (Why OÜ)

3

Eesti on väike ja paindlik riik, meie ettevõtluskeskkonda tuuakse paljudele eeskujuks, meie ettevõtjad on tublid ja tugevad

eksportijad, kes viimase aastakümne valguses

on õppinud tulema toime nii kiire kasvu, kui

veel kiirema majanduslanguse tingimustes.

Ettevõtlusorganisatsiooni juhina näen, et meie

ettevõtluskeskkond võiks aga veelgi avatum,

sõbralikum ja stabiilsem olla. Kohtun igapäevaselt

paljude ettevõtjate ning välisinvestoritega.

Huvi Eesti vastu on suur, kuid peame reaalsete

edusammude nimel pidevalt pingutama. Midagi

ei juhtu niisama ja midagi ei tule iseenesest.

Peame oma keskkonda välisinvestoritele veelgi

atraktiivsemaks muutma, peame panustama

tööhõive ja kvalifitseeritud tööjõu koolitamisele,

neid teemasid on veelgi. Ja kindlasti peame

endast ja oma tegevusest rääkima positiivselt,

sest pakkuda on meil tegelikult ju palju.

Üks riik on just nii tugev kui tugev on tema

väikseim ja kaugeim punkt. Oluline on, et

investeeringud oleksid tasakaalukalt jaotatud

riigiüleselt. Tähtis on see, et areng oleks

tasakaalus ja et Eestis oleks hea elada, töötada

ja ettevõtlusega tegeleda nii pealinnas kui

Võrumaa paksude metsade vahel.

Eessõna

Eestist võiks saada riik, mis on avatud

välisinvestoritele ja siin on neil hea tegutseda

sõltumata sellest, millises vallas või maakonnas

keegi just tegutseb. Võrumaal on palju tublisid

inimesi ja ambitsioonikaid ettevõtjaid, kes on

teinud selle piirkonna kasvu nimel palju ja teevad

veelgi. See peaks julgustama ka uusi ettevõtjaid

piirkonna vastu huvi tundma, sest head eeldused

on edukaks arenguks olemas.

Julgustan investoreid Võrumaad avastama ning

soovin tänastele ja tulevastele ettevõtjaile jõudsat

jõukuse kasvamist!

Mait Palts

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

www.koda.ee

4

RubriikEesti

e-EestiEestis on kasutusel maailmas ainulaadne ID-kaardi süsteem, mis võimaldab kasutada laias valikus internetiteenuseid, näiteks: ▪ Ettevõtjaportaal (ettevõtlusega

seotud asjaajamine) ettevotjaportaal.rik.ee

▪ e-maksuamet/e-toll www.emta.ee

▪ Patsiendiportaal (terviseandmed) www.digilugu.ee

Online pangandus99% pangatehingutest toimub interneti kaudu.

EestiPindala: 45 227 km² Elanike arv: 1,3 mlnRaha: euroKeeled: eesti. Levinud on ka vene, inglise ja soome keele oskus

E estit usaldavad mitmed rahvusvahelised institutsioonid, siin asub NATO küberkaitsekeskus ning Euroopa Liidu

IT agentuur. Eesti kuulub Euroopa Liitu,

OECD-sse, NATO-sse ning Schengeni

viisaruumi.

Eesti kuulub maailma juhtivate IT-riikide

hulka. Siit on pärit Skype, GrabCAD ning

mitmed innovatiivsed e-lahendused. Eestis

tegutsevad 1300 töötajaga maailma juhtiv

sidevõrguseadmete tootja Ericsson, Skandinaavia

pangad ja telekommunikatsiooniettevõtted,

rahvusvahelised logistikaettevõtted nagu

Kühne + Nagel, ja hulk teisi maailma tipptegijaid.

Suhtlemine riigiasutuste või pankadega toimub

suures mahus interneti teel ning eestlane

on harjunud kiire elustiiliga, mida toetavad

nutiseadmed. Uue ettevõtte asutamine interneti

vahendusel võtab aega vaid 15 minutit.

Suur majandusvabadusEesti asub Heritage Foundation ja Wall Street Journali 2014. aasta majandusvabaduse indeksi edetabelis 11. kohal, edestades sellega näiteks USA-d, Suurbritanniat ja Soomet.

Eesti on kaasaegsete lahenduste maa

ID

€

5

Investeeringuid soodustav liberaalne ettevõtluspoliitika

Eestis on juba aastaid liberaalne majanduspoliitika, mis väärtustab eraomandit ning kohtleb kõiki ettevõtjaid võrdselt.

Riigi eesmärk on soodustada ettevõtlikkust ja

uute töökohtade loomist ning tõsta ettevõtete

konkurentsivõimet.

„Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“

eesmärk on kujundada Eestist Baltikumi,

Põhjamaade ning Loode-Venemaa idufirmade

keskus ja sobivaim riik suurkorporatsioonide

arenduskeskustele Euroopas. Riiklikul tasandil on

strateegia raames fookusesse võetud lõimumine

rahvusvahelisse ärikeskkonda, eksport, ettevõtete

konkurentsivõime tõstmine ning transiit. Viimane

tähendab, et Eesti on transiitsõlm Kesk-Euroopa

turgudele ja läänepoolsete Euroopa Liidu liikmete

jaoks sild Loode-Venemaale.

Eestit iseloomustab:▪ majandusvabadus▪ äri tegemise lihtsus▪ haritud tööjõud▪ eurotsooni kuulumine▪ madal riigivõlg▪ madal korruptsioonitase▪ läbipaistev maksusüsteem▪ ettevõtlussõbralik avalik sektor

Ettevõtjate huvisid arvestav maksustamine

Kõiki ettevõtteid maksustatakse võrdselt ja

ühesugustel alustel. Eesti trump on ettevõttesse

reinvesteeritud kasumi maksuvabastus.

Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks,

maamaks, hasartmängumaks, käibemaks,

tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks.

Võrumaa

Kolme riiki ühendav Võrumaa

Võru maakond paikneb Eesti kaguosas, piirneb lõunast Läti Vabariigiga ja idast Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblastiga ning

sobib seetõttu suurepäraselt rahvusvaheliseks

äriks.

Geograafilisest asukohast tingituna on siinsel

rahval aastasadade pikkune kogemus mõlemal

ärisuunal tegutsemiseks. Need teadmised ja

oskused on kasulikud praegugi.

Tegemist on strateegiliselt mitmekülgse kohaga,

sest maakonda läbib Eesti pikim maantee,

pealinna Luhamaa piiripunktiga ühendav trass

ning rahvusvahelised transpordikoridorid

Via Estica, Riia-Pihkva maantee ning Riia -

Peterburi raudtee. Tartu Lennujaam asub Võrust

vaid 63 km kaugusel. Kõik need võimalused

VõrumaaPindala: 2305 km² Suurim linn: VõruRahvaarv: 35 652

Võru linn

Võrumaa

tagavad kiire ühenduse nii Eesti oluliste

keskustega kui ka piirinaabritega.

Kauba teise riiki jõudmise muudab kiireks

ja mugavaks ühtne piiriületuse ootejärjekorra

infosüsteem GoSwift. Eestis loodud ja mitmeid

auhindu võitnud tarkvara aitab vältida tülikaid

järjekordi maanteedel ja tarbetut ajakulu.

Tänaseks on süsteem kasutusele võetud ka

näiteks Venemaal, Soomes ja Leedus.

6

Läti

Venemaa

Võru

Riia

PeterburiHelsingi

Tartu

Soome

Tallinn

Moskva

Leedu Valgevene

TALLINN 253 km

TARTU 71 km

RIIA 226 km

PETERBURI 391 km

HELSINGI 338 km

MOSKVA 802 km

7

Ettevõtlust soosivad omavalitsused

Maavalitsus ja kohalikud omavalitsused soosivad

ettevõtlust ning uusi investeeringuid, pakkudes

igakülgset abi ja toetust. Sobivaid tootmis- või

äripindu leiab nii maakonnakeskuses, Võru

linnas, kui ka selle läheduses. Täiendavaid

võimalusi pakuvad olemasolevad ja alles

loodavad tööstusalad, mille kujundamisel saavad

ka investorid sõna sekka öelda.

Võrumaa tugevused▪ Kõrge oskusteave ja kvalifitseeritud tööjõud

▪ Võrumaa Kutsehariduskeskus

▪ Eesti vanima ja suurima õppeasutuse, Tartu Ülikooli lähedus

▪ Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus

▪ Rahvusvahelised maanteed (E77/E263) ja raudtee

▪ Riigi allasutuste kohalolek piirkonnas ja avalike teenuste kättesaadavus

▪ Turvaline ja looduslähedane elukeskkond

▪ Rikkalik kultuuripärand ja tugev kohalik identiteet

„Oma soodsa geograafilise asendiga oleme väravaks Ida- ja Lääne-Euroopa vahel.“

Andres KõivVõru Maavanem

Piirkonna eelisedVõrumaa eelised on suur teadus- ja arenduspotentsiaal, kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus ning olemasolevad tööstusalad.

8

Võrumaa

Kvalifitseeritud tööjõud

Võrumaa Kutsehariduskeskuses õpetatakse heal tasemel tehnika, turismi, toitlustuse, majutuse, kaubandus- ja ettevõtlusvaldkonna

erialasid. Lisaks pakutakse ka täiend- ja

ümberõpet, mis võimaldab kohanduda tööturu

vajadustega. Koolis on kaasaegne õpikeskkond

ning tehakse tihedat koostööd piirkondlike

ettevõtetega, et tagada tänapäevast

ja praktilist haridust. Hea näide on Võrumaa

Kutsehariduskeskusesse loodud üleriigiline

Puidutöötlemise ja mööblitootmise

kompetentsikeskus.

Vajalikku tööjõudu ja koostöövõimalusi pakuvad

ka Võrust vaid 71 km kaugusel asuvad Eesti

vanim (asutatud aastal 1632) ja suurim

õppeasutus Tartu Ülikool (www.ut.ee) ning

Maaülikool (www.emu.ee). Viimane keskendub

seejuures eelkõige maaelu ja -majanduse

valdkondadele.

9

Võrumaa kui hinnatud töökeskkond

Eestis on pendelränne väga levinud ja inimesed

on valmis käima tööl kodust kaugemal. Võrumaa

suurim tõmbekeskus on Võru linn, kus töötab

kokku 4800 inimest, kellest 39% ehk 1875 inimest

tuleb tööle muudest omavalitsustest.

Eesti on suures ulatuses kaetud

internetiühendusega, mis toetab kaugtöötamise

võimalust. Kaugtöökeskuse põhimõttel tegutseb

Võrus Danpower Eesti AS kõnekeskus.

Eesti Statistikaameti 2013. aasta andmetel

on Võrumaal keskmine brutopalk madalam

riigi keskmisest näitajast. See tähendab, et

konkurentsivõimelist tasu pakkuvatel ettevõtetel

on lihtsam leida soovitud tööjõudu.

Keskmine brutopalk 2013

Hea kogemus2012. aastal laiendas oma tegevust Eestisse peamiselt Saksamaal tegutsev energiafirma Danpower. Ettevõte varustab oma kliente sooja, elektri ja jahutusega ning ettevõtte kliendibaas hõlmab nii tööstust kui ka elamurajoone. Ettevõttel on kokku ligi 400 töötajat ning 2013. aasta käive ulatus 155 miljoni euroni. Danpower Eesti AS-i põhitegevus on Võru linna varustamine keskkonnasõbraliku kaugküttega.

2013. aasta lõpus avas Danpower Eesti AS Võrus kõnekeskuse, mis teenindab peamiselt Saksamaal elavaid kliente nii telefoni, e-posti, faksi kui ka kirja teel.

Tipptasemel tehnilised lahendused ja motiveeriv palk meelitavad ettevõttesse töötajaid kogu Eestist. Hinnatud spetsialistid leiavad Võrumaalt uue alalise elupaiga ning seovad oma tuleviku selle piirkonnaga.

www.danpower.ee

740 €

949 €

VõrumaaEesti

Võrumaa omavalitsused on huvitatud investeeringutest ja töökohtade loomisest maakonda ning valmistavad ette tööstusalasid

uute ettevõtet vastuvõtmiseks. Detailsemat infot

leiab portaalist www.investinvoru.com

ning kõigile küsimustele vastab investeeringute

projektijuht aadressil [email protected].

Kodulehelt ja sealsete kontaktide kaudu leiate

toetust, infot ja juhiseid järgmistes valdkondades:

1. tegevuse alustamine ning vajalike lubade

hankimine;

2. konsultatsioonide pakkumine, sh äriplaani

koostamine ja finantsnõustamine;

3. raamatupidamise korraldamine;

4. juriidiline nõustamine ja koolitused.

Ettevõtluse alustamiseks Võrumaal saab küsida

nõu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS,

www.eas.ee) partnerilt Võrumaal, Võrumaa

Arenguagentuurilt, (www.vaa.ee).

EAS :

▪ tegeleb riiklikul tasandil võimaluste ja

lahendustega, mis aitavad uut äri alustada ja

kasvatada;

▪ pakub infomaterjale, nõustamist ja

mentorprogramme;

▪ võimaldab taotleda erinevaid otsetoetusi.

10

Võrumaa

Tugiteenused investorile

Kirjuta meile: [email protected] lisa: www.investinvoru.com

11

Innovatsioon kompetentsikeskusest

Puidutöötlemise ja mööblitootmisega

tegelevate ettevõtete arengu toetamiseks on

Võrumaa Kutsehariduskeskuse juurde loodud

Puidutöötlemise ja mööblitootmise

kompetentsikeskus (PMKK). Keskus võimaldab

viia läbi uuringuid, testida uusi tooteid, leida

koostööpartnereid ja eksperte.

PMKK ühendab avalikku sektorit, puidutöötlemise

ja mööblitootmisega tegelevaid ettevõtteid,

haridus- ja teadusasutusi ning teiste sektorite

ettevõtteid, moodustades võrgustiku, mis

koondab parimaid teadmisi ja oskusi materjalide

kasutamise tehnoloogiates, tootmise juhtimise ja

tootearenduse valdkonnas.

Puidutöötlemise ja mööblitootmise valdkonna

arendustegevuse põhisuund on puittoodete

viimistlemine kaasaegsete ja keskkonnasäästlike

viimistlusmaterjalidega (vesialuselised

viimistlusmaterjalid, õlid, vahad).

Tootearenduse ja tootmisefektiivsuse valdkonna

põhisuund on pakkuda ettevõtetele abi

arendustegevuse ja juhtimise parendamiseks.

PMKK tugi ettevõtetele:▪ tootearendusprojektid – ettevalmistusest kuni

prototüüpide valmistamiseni;▪ turundusalane nõustamine ja abi

turustusprojektide elluviimisel;▪ ettevõtte nõustamine kaubamärgi arendamisel;▪ tootmise juhtimise alane nõustamine ja

tegevuskavade väljatöötamine efektiivsuse tõstmiseks.

Rohkem infot PMKK kodulehelt: pmkk.vkhk.ee

Kagu-Eesti puiduklasterKagu-Eesti puiduklaster ühendab Kagu-Eesti puidutöötlejaid ja mööblitootjaid. Klastri eesmärgiks on koostöö tootearenduse ja ekspordi valdkonnas.

Rohkem infot: www.puiduklaster.ee

12

Rubriik

Kogu Eestis katab mets 48% maismaast.Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal kogu raiemaht 8 153 000 tihumeetrit,

optimaalseks peetakse aga 12–15 miljonit

t ihumeetrit aastas. Seega on tegemist suure

potentsiaaliga ärivaldkonnaga.

Metsa- ja puidutööstus on läbi aegade olnud

Võrumaa jaoks oluline seoses kohapealse

tooraine hea saadavusega. Metsa Võrumaal

jagub ja ettevõtlus selles vallas pakub palju

eduvõimalusi.

Metsaga on kaetud 47,6% Võrumaast. Kõige

enam levinud puuli igid on mänd, kuusk

ja kask. Eesti Keskkonnainfo andmetel

realiseerit i 2012. aastal Võrumaal

480 472 m³ puitu.

Metsandus Võru maakonnas, 2003-2013

Allikas: Eesti Statistikaamet

Puidu- ja mööblitööstus

Tööstused

2500

2000

1500

1000

500

02003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Hektarit

Lageraie pindala Metsa uuendamine

Puidu- ja mööblitööstuse jaoks on kohapeal

olemas ka kvalif i tseeritud tööjõud. Enamik

regiooni arengule suuremat mõju avaldavaid

ettevõtteid tegutseb just selles sektoris

(AS Toftan, AS Antsla-Inno, AS Barrus, AS

Wermo, Anro PT OÜ).

13

RMKRiigimetsa majandamisega tegeleb Eestis Riigimetsa Majandamise Keskus (www.rmk.ee), kes hoolitseb selle olulise ressursi kasvatamise, kasutamise ja kaitsmise eest. RMK teenib tulu riigikassasse.

Teised edukad ettevõtted:

AS BarrusKontakt: [email protected], +372 785 0700, www.barrus.ee Tegevusalad: liimpuitmaterjali valmistamine ukse- ja aknatootjatele Töötajaid: 185 Käive/kasum (2012): 20,5 mln € / 1,9 mln € Eksporditurud: Holland, Suurbritannia, Prantsusmaa, Jaapan, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Saksamaa, Poola

AS WermoKontakt: [email protected], +372 786 8115, www.wermo.eu Tegevusalad: mööbli tootmine. Põhiline toodang on valmistatud spoonitud, lamineeritud ja pressitud (MDF) plaatmaterjalist. Täispuidust kasutatakse kaske, tamme ning mändi. Töötajaid: 61 Käive/kasum (2013): 2 mln € / 0,11 mln € Eksporditurud: Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Inglismaa.

Anro PT OÜKontakt: [email protected], + 372 786 4758, www.anro.ee Tegevusalad: kase- ja tammepuidust pehmemööbli detailide tootmineTöötajaid: 30Käive/kasum (2012): 1,26 mln € / 0,07 mln €Eksporditurud: Soome, Leedu, Läti

Antsla-Inno ASKontakt: [email protected], www.pohjanmaankaluste.comTegevusalad: pehmemööbli tootmineTöötajaid: 204Käive/kasum (2013): 13,56 mln € / 0,17 mln €Eksporditurud: Läti, Leedu, Soome, Slovakkia, Bulgaaria

Silmapaistev näide sektorist: ToftanRootsi omanikeringiga Toftan on Eesti suuruselt teine saetööstus ja Baltikumis kolmas saeveski. Toodetakse nii männi- kui ka kuuse saematerjali, millest valmivad näiteks maavärinakindlad majad Jaapanis, majad ja mööbel Põhja-Aafrika riikides, ehituskonstruktsioonid Euroopas, akna-ja uksekomponendid ning sildade ja hoonete talad Eestis.

AS Toftan on asutatud 1995. aastal, mil Kesk-Rootsist Toftani külast toodi Lõuna-Eestisse, Sõmerpalu valda vanasse kartulihoidlasse kasutatud saeveskitehnoloogia. Saeveskist, mille tootmismaht Rootsis oli 35 000 m³ aastas, on aastatepikkuse töö ja investeerimise tulemusena saanud arvestatav tegija puidutööstuses. Aastal 2012 oli ettevõtte tootmismahuks juba 200 000 m³ saematerjali. AS Toftani klientideks on puidutöötlemisettevõtted Eestis ja 24 välisriigis kogu maailmas.

Ettevõte annab tööd 125 inimesele ning 2013 aasta käive oli 42,5 mln eurot ja kasum 5,8 mln eurot. Müügitulust moodustas 53% eksport.

Kontakt: [email protected], +372 782 7800, www.toftan.ee

14

Tööstused

Toiduainetööstus

Eestis on toiduainetööstus töötleva tööstuse oluline haru ja võrreldes teiste allharudega üks stabiilsemaid. Aastal 2012 läks toodangust

ekspordiks 36% ning toiduainetööstuse

osatähtsus kogu tööstustoodangus oli 11%.

Võrumaal tegutsevad ettevõtted pakuvad liha-,

piima- ja pagaritooteid. Olulisel kohal on

ka joogitööstus ning puuviljade, marjade ja

köögiviljade kasvatamine.

Võrumaa sobivust toiduainete tootmiseks

illustreerivad kõige paremini Cristella ja Valio

Eesti AS, kes annavad maakonnas tööd enam kui

300 inimesele ning nende ettevõtete käive ulatus

2012. aastal kokku ligi 100 miljoni euroni.

Toiduainetööstuse müük ja eksport.


1400

1200

1000

800

600

400

200

02008 2009 2010 2011 2012 2013

mln €

Müük Eksport

15

Toiduainetööstuse tootmismahudVõrumaal oli põllukultuuride kasvupind 2013. aasta andmetel kokku 30 506 ha, kust saadi kogusaagiks 49 556 tonni teravilja, 14 154 tonni kartulit, 5519 tonni rapsi- ja rüpsiseemneid ning 4705 tonni avamaa köögivilja. Lihatoodang oli 1112 tonni ning piimatoodang 25 633 tonni.

Oma kaubamärkAlates 2010. aastast on Võrumaal kasvatud või valmistatud toiduainetele ja –toodetele võimalik taotleda kohaliku toidu kaubamärki UMA MEKK.Selle kaubamärgi all korraldatakse koolitusi ja laatasid ning osaletakse ka messidel. UMA MEKK-i kaubamärk on seni omistatud enam kui 70-le tootele.

http://voruleader.ee/uma-mekk


Valio Eesti ASKontakt: [email protected], +372 628 5700, www.valio.ee Tegevusalad: piimatoodete ja juustude tootmineTöötajaid: 350Käive/kasum (2013): 76,48 mln € / 1,95 mln €Eksporditurud: Läti, Leedu, Venemaa, Soome, Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Belgia, Taani

Arke Lihatööstus ASKontakt: [email protected], +372 797 0514, www.karni.eeTegevusalad: sea- ja veislihatooted, toitlustamineTöötajaid: 110Käive/kasum (2013): 8,7 mln € / 0,5 mln €Eksporditurud: Soome, Šveits

AS Linda NektarKontakt: [email protected], +372 785 5768, www.lindanektar.ee Tegevusalad: Pakendamata õuna- ja pirniveini ning siidri tootmine joogitööstusteleTöötajaid: 13Käive/kasum (2013): 3,66 mln € / 0,82 mln €Eksporditurud: Läti, Leedu, Soome, Taani

Taarapõllu Talu OÜ (Edgar Kolts FIE) Kontakt: [email protected], +372 5919 0227, www.taarapollu.ee Tegevusalad: puuviljade, marjade ja köögiviljade mahetootmine ning töötlemine Töötajaid: 6 Käive (2012): 0,44 mln € Eksporditurud: Soome, Taani, Läti, Venemaa, Belgia, Rootsi

Silmapaistev näide sektorist: Cristella VT OÜ Cristella VT OÜ on Eesti ja Baltimaade suurim sügavkülmutatud pagaritoodete valmistaja ning Võru linna suurim tööandja. Seega võib Võru linna pidada nii Eesti kui ka Baltimaade pagaripealinnaks.

Edu taga on pidev arendustegevus. 2004. aasta sügisel paigaldati tehasesse uus sügavkülmutatud pagaritoodete liin ja alustati sügavkülmutatud pagaritoodete müüki Lätti, Leetu, Poola ja Soome. Lisaks valmis 2010. aasta detsembris uus külmutatud väikesaia tootmisliin.

Pidev areng ja tulevikku suunatud pilk tähendab, et ettevõte on alati avatud uutele ideedele ja rakendab neid tootmises, tuginedes Põhjamaade inimeste maitse-eelistustele. See seletab ka Cristella toodete sõprade arvu jätkuvat kasvu.

Ettevõttes töötab ligi 200 inimest ja aastal 2013 toodeti 5 805 780 kg pagaritooteid. Cristella VT OÜ käive oli 15,3 mln eurot.

Kontakt: [email protected], +372 786 6800, www.cristella.ee

16

Tööstused

Metalli- ja masinatööstus

Metallitööstusel on juba aastakümneid kandev roll nii Eesti kui Võrumaa majanduses. Valdkonnas tegutseb kogu riigis

rohkem kui tuhat ettevõtet ja töötab enam kui

11 000 inimest.

Eesti Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi andmetel

prognoositakse pikemas perspektiivis

metallitööstuses jätkuvat tootmismahtude kasvu,

mille peamine vedur on eksport. Aastal 2012

eksporditi 55% metalltoodetest ning peamine

ekspordiartikkel oli metallkonstruktsioonid.

Metallitööstuse müük ja eksport.


Tõusuteel on ka masinatööstus, mille

müügimaht ületas 2013. aastal 300 miljoni

euro piiri. Kasvu vedajaks on peamiselt

välisturud ning eksport. Eesti Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt

suureneb ka müük siseturule.

Eestis tegutseb umbes 150 väikese ja keskmise

suurusega masinate ja seadmete tootjat ning

masinatööstus on esindatud peaaegu igas riigi

piirkonnas.

Võrumaal valmivad nii teisaldus- ja

tõsteseadmed, mida tarnitakse Euroopa,

Ameerika ja Aasia riikidesse kui ka Skandinaavia

ja Euroopa võidusõidumeeskondade staabi- ja

remondimasinad. Metallitööstusele annab

hoogu juurde hea logistiline asukoht ja tooraine

kättesaadavus. Täiendav pluss on ka

masina- ja metallitööstusega seotud erialade

õpetamine Võrumaa Kutsehariduskeskuses.

Metallitööstuse suurimad ettevõtted Võrumaal on

AS Rauameister, AS Lapi MT, AS VG Holding ja

AS Võru Hallid.

1200

1000

800

600

400

200

02008 2009 2010 2011 2012 2013

mln €

Müük Eksport

17


AS Lapi MTKontakt: [email protected], +372 786 8640, www.lapimetall.ee Tegevusalad: metalltoodete ja -seadmete ning metallkonstruktsioonide tootmine Töötajaid: 50 Käive/kasum (2013): 1,55 mln € / 0,08 mln € Eksporditurud: Soome, Rootsi

VG Holding AS Kontakt: [email protected], +372 782 0626, www.vg.ee Tegevusalad: metallpindade galvaaniline katmine (tsinkimine, anodeerimine, elektropoleerimine ja must oksüdeerimine) Töötajaid: 12 Käive/kasum (2013): 0,37 mln € / 0,09 mln € Eksporditurud: Läti, Venemaa

AS Võru Hallid Kontakt: [email protected], +372 783 0720, http://hallid.eeTegevusalad: teraskonstruktsioonide ja moodulite tootmine ja paigaldamine ning terasprofiilide müümineTöötajaid: 20Käive/kasum (2013): 0,67 mln € / 0,03 mln €

Silmapaistev näide sektorist: Rauameister

Soome investoritele kuuluv AS Rauameister tegutseb Eestis alates 1996. aastast. Kiiresti arenev metallitöötlemisettevõte on tootmisvõimsust aasta-aastalt suurendanud ning neil on tänaseks keevitus-, metalli liivapuhastus-, värvimis- ja montaažitsehh.

Maailma eri paikade koostööpartneritega ettevõtte põhitoodang on metallist hakkepuidu, turba ja lubja transportöörid energiakeskustele ja puidutöötlemisettevõtetele.

Valmivad tooted on hea kvaliteediga ning hinnatud ka väljapool Eestit. Ettevõte teeb koostööd kõrgelt hinnatud tehnoloogiliste liinide valmistajatega nagu Raumaster Oy, Foster Wheeler Co. ja Andritz Oy.

AS Rauameister on tarninud ja tarnib oma tooteid Euroopa, Ameerika ja Aasia riikidesse. 2012. aastal oli ettevõtte käive 7,2 mln ning kasum 0,84 mln eurot. Tööd antakse peaaegu sajale inimesele.

Kontakt: [email protected], +372 782 6716, www.rauameister.ee

18

Tööstused

Logistilised võimalused

Eestil on kõik eeldused olla Põhja-Euroopa logistikakeskus, mida ümbritseb 300 miljoni elanikuga turg. Kõigi nende tarbijateni on võimalik

jõuda Eestist 48 tunni jooksul, kasutades siinsete

ettevõtete logistikateenuseid, jaotuskeskuseid,

tööstusparke ja taristut.

Võrumaa asukoht on logistiliselt soodne

rahvusvahelise äri tegemiseks.

Peamised transpordi- ja logistikakanalid on

Võrumaad läbivad Tallinna-Tartu-Luhamaa

maantee ning rahvusvahelised transpordikoridorid

Via Estica, Riia-Pihkva maantee ja Riia-Peterburi

raudtee. Võru maakonnas Luhamaal asub Eesti-

Venemaa piiripunkt ning kaugele ei jää ka Tartu

Lennujaam.

Hetkel tegutseb piiri vahetus läheduses kaks

ettevõtet (Collade OÜ ja MTÜ ERAA oma

äriettevõtetega) kes tegelevad piiriületusega

otseselt seotud teenuste pakkumisega.

Kõik see loob tugeva põhja transpordi- ja

logistikasektori arenguks. Võrumaal ei jää ükski

kaup seisma.

Kaupade kiire liikumise tagavad Võrumaal

OÜ Plangi Trans, OÜ Võru Trans ja Haugas

Transport OÜ.

Eesti transpordiettevõtete kaubavedude statistika 2013 (tuhat tonni).


Raudtee transport; 43680Mere transport; 1911

Maanteetransport; 33131

19

Eesti LogistikaklasterValdkonna arendamiseks on Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni eestvedamisel ellu kutsutud Eesti Logistikaklaster, mis keskendub liikmete rahvusvahelisele turundusele, Eesti logistiliste eeliste tutvustamisele sihtturgudel, vabasid ressursse hõlmavale tootearendusele, logistikaalastele haridusküsimustele ning ettevõtete koostööle IT vallas.

www.transit.ee


OÜ Võru TransKontakt: [email protected], +372 782 8277, www.vorutrans.eeTegevusalad: rahvusvahelised kaubaveodTöötajaid: 91Käive (2013): 4,15 mln €Eksporditurud: Saksamaa, Soome, Austria, Venemaa

Haugas Transport OÜ Kontakt: [email protected], +372 504 1035, www.haugastransport.eeTegevusalad: rahvusvahelised kaubaveodTöötajaid: 32Käive/kasum (2013): 1,96 mln € / 0,06 mln €Eksporditurud: Soome, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari

Silmapaistev näide sektorist: OÜ Plangi Trans 1997. aastal. asutatud ekspedeerimis- ja transpordifirma OÜ Plangi Trans põhitegevuseks on eestisiseste ja rahvusvaheliste transporditeenuste pakkumine peaaegu kõikidesse Euroopa riikidesse. Lisaks sellele teostab ettevõte veoautode ja sõiduautode ostu, müüki, remonti ja hooldust.

Edukas Võrumaa ettevõte pakub hetkel tööd 65 inimesele ja organisatsiooni omandis on 70 veoautot.

Alates 2000. aastast on firma Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni liige ning aastast 2003 omab TIR-veoluba.

OÜ Plangi Trans käive oli 2013 aastal 2,95 mln eurot.

Kontakt: [email protected], 372 786 8693, www.plangitrans.ee

20

Tööstused

Plastitööstus

Plastitööstusel on kaasaegses majandussüsteemis kasvav roll. Ka Eestis on see valdkond teinud viimastel kümnenditel

läbi kiire arengu nii tehnoloogias kui ka toodete

turustamises, mille tulemusena pakutakse

Baltikumi parimat taset.

Eestis on esindatud kõik põhilised plastide

töötlemise tehnoloogiad – survevalu, kile- ja

profiiliekstrusioon, pneumovormimine,

rotatsioonvalu, vaakumvormimine, mehaaniline

töötlemine, vahttoodete vormimine ja

sardplasttoodete valmistamine.

Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad ligi

200 peamiselt väikese ja keskmise suurusega

ettevõtet, millest edukaimad on paindlikud,

kaasaegset tehnoloogiat kasutavad ja

välisturundust väärtustavad organisatsioonid.

Valdkonna tulevik on tugevalt seotud ekspordiga

ja ka praegu liigub valdav osa toodangust

välismaale. Eesti Statistikaameti andmetel on

plasti ja plasttoodete eksport viimasel neljal

aastal jõudsalt kasvanud ja jõudnud 226,8

miljonist (2010) 307 miljonini (2013).

Plastitööstuse müük ja eksport.


Võrumaal toodetut kasutatakse näiteks

Bombardier mootorsaanide ja Soome riigiraudteel

sõitvate rongide istmete valmistamisel. Võrumaal

tehtavate elastomeerist sahaterade abil hoitakse

talviseid teid lumevabana Eestis, Skandinaavias

ja mujal Euroopas, ning maakonnas toodetavaid

plastaknaid müüakse edukalt Euroopa turgudel.

Võrumaa suurimad plastitöötlemisega tegelevad

ettevõtted on Estelaxe OÜ, Polüpakend OÜ ja

Rehpol AS.

350

300

250

200

150

100

50

02008 2009 2010 2011 2012 2013

mln €

Müük Eksport

21

Eesti Plastitööstuse LiitEesti juhtiv plastitööstust toetav katusorganisatsioon, mis ühendab plasti alal tegutsevaid ettevõtteid ja esindab nende huve nii Eestis kui ka mujal maailmas. Organisatsiooni peamised eesmärgid on: ▪ ühiste koostööprojektide arendamine;▪ ühised turu-uuringud;▪ toodete ja materjalide alased uuringud;▪ tootmisalaste koolituste korraldamine;▪ messikülastused ning välisreisid.

Vaata lisa: www.plast.ee


Polüpakend OÜKontakt: [email protected], +372 785 5211, www.polypakend.eeTegevusalad: erineva otstarbe ja konstruktsiooniga pakendite tootmineTöötajaid: 13Käive/kasum (2013): 1,08 mln € / 0,08 mln €Eksporditurud: Läti, Leedu, Soome

RehPol ASKontakt: [email protected], +372 600 3737, www.rehpol.ee Tegevusalad: PVC-profiilidest valmistatud plastakende ja -uste ning puit- ja puitalumiiniumakende tootmine Töötajaid: 30 Käive/kasum (2012): 1,9 mln € / 0,2 mln € Eksporditurud: Rootsi, Soome, Norra, Belgia, Šveits, Saksamaa, Venemaa

Silmapaistev näide sektorist: Estelaxe OÜEstelaxe OÜ asutati 2008. aastal ning see põhineb täielikult Eesti erakapitalil. Veel üsna noor ettevõte on välja kasvanud piirkonnas tunnustatud metallifirmast Lapi MT.

Estelaxe OÜ alustas istmepatjade polsterdamisega ning on tänaseks jõudnud vaakum-kuumutusmeetodil ABS- ja HDPE-plaatidest ning elastomeerist detailide valmistamiseni. Lisaks elastomeerile kasutab ettevõtte tootmises ka pehmevahtu ja plastmassi. Neist valmistatakse nii lumesahaterasid, selja- ja peatugesid, patju ja madratseid kui ka lumekelgu- ja rongiistmeid.

Ettevõtte tooteid kasutavad näiteks Eesti kaitsevägi ning Soome riigiraudtee.

Estelaxe annab tööd 35 inimesele ning müüb 95% oma toodangust Soome. Ettevõtte käive oli 2013. aastal 2,3 mln ning kasum 0,1 mln eurot.

Kontakt: [email protected], +372 505 2877, www.estelaxe.ee

Kergetööstus

22

Tööstused

Kergetööstuse valdkonnas on Eestis olulisel kohal rõivaste ning jalatsite valmistamine. Ühes kangastega moodustasid nad 2013. aastal

Eesti Statistikaameti andmetel 8.1% jaemüügi

osatähtsusest.

Rõivaste tootmisega tegeleb Eestis rohkem kui

400 ettevõtet ning sektor pakub tööd umbes 6000

inimesele. Eesti rõivatööstuse eksporditurgudest

on suurimad Soome, Rootsi, Läti, Norra ja

Saksamaa ning riigist välja suunatud kaubavoo

maht oli 2013. aastal rohkem kui 100 miljonit

eurot.

Võrumaal toodavad jalatseid ja rõivaid mitmed

ettevõtted. Kogemused, pidev tootearendus ja

tehnoloogiline ajaga kaasas käimine võimaldavad

neil olla arvestatavateks koostööpartneriteks nii

Eesti kui ka välisriikide organisatsioonidele.

OÜ Abrises valminud kaup jõuab Balti turgudele,

Põhjamaadesse ja mujalegi. Võrumaal

tegutsevast Riticost on kujunenud aastatega üks

suurimaid sisetaldade tootjaid Ida-Euroopas.

Enam kui 20-aastase kogemusega Nancotex

Eesti OÜ loob riideid nii lastele kui ka

täiskasvanutele ning ekspordib oma toodangut

Skandinaavia riikidesse. OÜ Hamery edukat

tegutsemist rõivaturul kinnitab koostöö tuntud

kaubamärkidega nagu Seppälä, Lindex ja Halens.

Silmapaistev näide sektorist: OÜ AbrisVõru jalatsivabriku ajalugu ulatub tagasi eelmise sajandi esimesse poolde kui linnas hakati nahka parkima. Jalatseid tehakse seal 1960. aastast ning 1993. aastast kannab rahvakeeli nahavabrik AS Abrise nime.

Ettevõte tegeleb pidevalt tootearendusega, mille lõppeesmärgiks on luua mugavaid kvaliteetseid jalatseid, mis arvestavad inimeste soovide ja keskkonna eripäradega.

Toodete valmimisel kasutab AS Abris naturaalnahka ja kaasaegseid kandjasõbralikke materjale ning mitmeid turvaelemente. Selle tulemusena pakub ettevõte laia valikut nii töö- kui tänavajalatseid. Valikust leiab üle 100 nimetuse alates sussidest kuni saabasteni ning paljud neist on Soome Tervishoiu Instituudis läbinud ka CE kvaliteedikontrolli.

Abris valmistab allhanke korras jalatseid ka Skandinaavia turule, mis tähendab, et näiteks Soomest ostetud jalavari võib olla sündinud Võru tehases.

Kontakt: [email protected], +372 782 4040, www.abris.ee

23

Investeeri Võrumaale

Võrumaa tööstusalad ootavad nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke ettevõtteid. Tööstusalade väljaarendamise eeltöödena on

kuue tööstusala kohta valminud:

▪ teostatavuse ja tasuvuse analüüs ning

turundusplaan;

▪ detailplaneeringud.

Tööstusalade positsioneering

Võrusoo Misso Väimela Kobela Vastseliina Rõuge

Puidutööstus P P P PMetallitööstus P P PEhitusmaterjalitööstus P PToiduainetetööstus P P P PElektroonikatööstus PTekstiilitööstus PLogistika PPõllumajandus P P PTransport P PMasinatööstus P

Tööstusalade arendamisega luuakse

pikas perspektiivis alus kuni 100 ettevõtte

tekkeks ning kuni 1000 täiendava töökoha

loomiseks. Alade arendamine ja turundus

toimub ühtse juhtimise alusel tihedas koostöös

omavalitsustega.

Tööstusalad

24

Tööstusalad

Laienda oma äri Võrusoo tööstusalal

Võrusoo asub piirkonna suurimas linnas Võrus ning on osa juba edukalt tegutsevast tööstuspiirkonnast, kus opereerivad

mitmed suurettevõtted nagu mööblitootmisele

keskenduv Wermo ja toiduaineid valmistav

Valio. Ümbruses asuvad kõik linna olulised

tootmisettevõtted ning tööstusala areneb jõudsalt.

Arengut toetab ka hea tööjõu kättesaadavus ning

äritegemise alustamiseks sobiv infrastruktuur.

Võrusoo tööstusalale on eelkõige oodatud

ettevõtted, mis tegutsevad toiduaine-,

elektroonika- ja tekstiilitööstuse valdkonnas.

Võrusoo tööstusala pindala on 39,4 ha ja sinna

on kavandatud 32 krunti kogupindalaga umbes

220 360 m². Kruntide suurused varieeruvad

4000 m² kuni 20 000 m².

Teised ettevõtted Võru linnasEttevõtete arv: 900Valdkonnad: hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, metallitööstus, põllumajandus, metsamajandus, toiduainetööstus, plastitööstus, logistika, mööblitööstus jpm.

Võrusoo eelised▪ Tööjõu hea kättesaadavus.▪ Sidevõrgustiku hea olukord.▪ Hästi arenenud kommunaalteenuste võrgustik.▪ Soojatrassi projekt ja katlamaja lähedus.▪ Hea majandusgeograafiline asukoht keskuses. ▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.

Tööstusala asukoht Võrumaal

Võru linn Võrusoo

„Võrusoo tööstusala asub juba ennast tõestanud Võru tööstuspiirkonnas ning sealsete ettevõtete käsutuses on regiooni suurima linna taristu, kvalifitseeritud tööjõud ja teotahtelised inimesed.”

Võru linnapea Anti Allas, 2014

25

Detailplaneeringud ja ehitusload

VÕRUSOO

Vastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid

omavahel liidetavad.

26

Tööstusalad

Laienda oma äri Misso tööstusalal

Misso tööstusala asub Misso vallas, Võru maakonna kaguservas otse Venemaa Föderatsiooni piiri ääres ning jääb Riia-

Pihkva-Peterburi ning Tallinn-Pihkva-Moskva

transpordikoridoride ristumisala vahetusse

lähedusse.

Misso tööstusala eelis on Luhamaa piiripunkti

lähedus, mis muudab piirkonna atraktiivseks

eelkõige logistikaga seotud äridele.

Esimeses etapis arendatava tööstusala

suurus on 28 ha, kuhu on kavandatud 19 krunti

kogupindalaga umbes 212 250 m².

Kruntide suurused varieeruvad 5000 m² kuni

19 000 m².

„Luhamaa logistikakeskuse asukoht ja planeering on hästi läbimõeldud.“

Illimar Paul, Eesti Logistikaklastri arendusjuht

Teised ettevõtted Misso vallasEttevõtete arv: 65Valdkonnad: põllumajandus, metsamajandus, ehitus, toiduainetööstus, mööblitööstus, teenindus.

Misso eelised▪ Majandusgeograafiliselt atraktiivne asukoht

olulises transpordikoridoris ning Schengeni piiripunkti vahetus läheduses.

▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.

„Misso valda on sajandeid läbinud kaubateed. Siin põimuvad erinevad kultuurid ja traditsioonid, mis on andnud suuri kogemusi kauplemiseks, koostööks ning üksteise mõistmiseks.”

Misso vallavanem Lembit Sikk, 2014


Misso

Võru linn

27

MISSO

Riia-P

ihkva

mnt

Detailplaneeringud ja ehitusloadVastavalt kehtestatud planeeringule on naaberkrundid


28

Tööstusalad

Laienda oma äri Väimela tööstusalal

Võru linna vahetus läheduses asuvas Väimela tööstusalas on eelkõige oodatud ettevõtted, kes tegutsevad puidu-, metalli-,

ehitusmaterjalitööstuse ning masinaehituse

valdkonnas.

Lähedal on Võrumaa Kutsehariduskeskuse

tehnomaja-laboratoorium, kus õppurid

omandavad praktilisi oskusi puidu ja metallide

töötlemise, mehhatroonika, infotehnoloogia

süsteemide ja puhastusteeninduse vallas.

Tehnomajas toimub regulaarne õppetegevus.

Eesti Haridus- ja Teadusministeerium planeerib

naaberkrundile tulevikus kutsehariduskeskuse

edasist laiendamist.

Väimela tööstusala suurus on kokku 27,5 ha

ja see asub ehituseks sobival väga tasasel

looduslikult lagedal pinnal. Ettevõtluseks mõeldud

piirkond on rajatud kunagise farmi territooriumile.

Väimela tööstusalale on kavandatud 19 krunti

kogupindalaga umbes 191 564 m².

Kruntide suurused jäävad vahemikku 5000 m²

kuni 28 000 m².

Tööstusala piirab lääneservast Võru-Põlva

tugimaantee, mis on hea pinnakattega ning

piisavalt lai tööstusliku toodangu veoks. Ühendus

on Tallinna-Luhamaa põhimaanteega.

Teised ettevõtted Võru vallas Ettevõtete arv: 1180Valdkonnad: hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, metallitööstus, põllumajandus, metsamajandus, toiduainetööstus, plastitööstus, logistika, mööblitööstus jpm.

Lisaks asub ala vahetus läheduses metallkonstruktsioone valmistav ettevõte AS Rauameister. Umbes 1 km kaugusel asub betooni ja betoonelemente tootev Koido Tootmine OÜ.

Väimela eelised▪ Aluspinna hea ehitatavus.▪ Sidevõrgustiku hea olukord ning

arenguvõimalused.▪ Tööjõu lähedus ning lihtne kättesaadavus.▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.▪ Koolmeistri (10/0,4kV) alajaama vaba

võimsus 1MW.▪ Lähedal puurkaev (deebit 4,2 l/s).


Väimela

Võru linn

„Võru vallas asub üle tuhande ettevõtte, mis võivad osutuda teie ärile kasulikuks. Kohalikud koostööpartnerid ja rahvusvahelised plaanid panevad teie investeeringu kasvama”.

Võru vallavanem Georg Ruuda, 2014

29

VÄIMELA



30

Tööstusalad

Laienda oma äri Kobela tööstusalal

Kobela tööstuala asub Antsla vallas, maakonnakeskusest 38 km kaugusel. Läheduses paiknevad mööblitootmisele

keskenduv AS Antsla-Inno, transpordiettevõte OÜ

Sän & Män ning kääritatud jooke tootev AS Linda

Nektar.

Kobela aleviku tööstusala pindala on 7 ha.

See on Valga maantee äärsel tasasel ja lagedal

alal.

Kobela tööstusalale on eelkõige oodatud

ettevõtted, mis tegutsevad puidu- ja

toiduainetööstuse ning transpordi ja

põllumajanduse valdkonnas. Piirkond sobib hästi

väiksematele arendustele.

Kobela tööstusalale on kavandatud 7 krunti

kogupindalaga umbes 50 460 m². Kruntide

suurused varieeruvad 5000 m² kuni 10 000 m².

Teised ettevõtted Antsla VallasEttevõtete arv: 280Valdkonnad: põllumajandus, metsandus, hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, transport.

Kobela eelised▪ Linda alajaama (110/10 kV) lähedus.▪ Ala vahetus läheduses on toimivad ettevõtted.▪ Suhteliselt madal investeeringuvajadus.▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.


KobelaVõru linn

„Antsla vallast 80 km kaugusel asub Eesti suurim ülikool ja 35 km kaugusel Võrumaa Kutsehariduskeskus. Rakenda see potentsiaal oma ettevõtte arengusse.”

Antsla vallavanem Merike Prätz, 2014

31

KOBELA



32

Tööstusalad

Laienda oma äri Vastseliina tööstusalal

Vastseliina tööstusala asub Vastseliina vallas, mis jääb Võru linnast ligi 23 km kagusele Võru-Luhamaa maantee äärde. Ala

vahetus läheduses tegutseb puidutööstusele ja

logistikale keskenduv AS Förmann NT.

Vastseliina tööstusala on 15 ha suurune

ning eelkõige on sinna oodatud ettevõtted,

mis tegutsevad puidu-, metalli-, toiduaine-,

ehitusmaterjalitööstuse ning põllumajanduse

valdkonnas.

Vastseliina tööstusalale on kavandatud 9 krunti


suurused varieeruvad 6000 m² kuni

12 000 m².

Teised ettevõtted piirkonnasEttevõtete arv: 155Valdkonnad: põllumajandus, metsandus, kalandus, elektritööd, ehitus, metallitööstus, mööblitööstus.

Vastseliina eelised▪ Vastseliina (35/10 kV) alajaama lähedus. ▪ Olemasolevad, tegutsevad ettevõtted. ▪ Tööstusala traditsioon. ▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.


Võru linn

Vastseliina

„Vastseliinast leiate silmapaistvad võimalused puidu- või metalliäri edendamiseks. Saavutage edu just siin.”

Vastseliina vallavanem Raul Tohv, 2014

33

VASTSELIINA



34

Tööstusalad

Laienda oma äri Rõuge tööstusalal

Rõuge tööstusala asub Rõuge alevikus, mis on Võru maakonna keskmes paiknev asula. Piirkond jääb Võru linnast umbes 15 km lõunasse

ning on Võru maakonna kuue asfaltkattega

tugimaantee ristumispaik.

Rõuge kavandatava tööstusala suurus on

4 ha ning sinna on oodatud eelkõige ettevõtted,

mis tegutsevad puidutööstuse, metallitööstuse

ning põllumajanduse ja toiduainete valdkonnas.

Kvalifitseeritud tööjõudu saab kaasata Võru

vallast ja Võru linnast.

Ala lähistel asuvad kaks suuremat ettevõtet –

saematerjali tootja Trendwood OÜ ning

pagaritöökoda Võru Sako OP. Piirkonna

tugevus on ka kohalik omavalitsus, kus

mõeldakse suurelt ja tegutsetakse targalt.

Näiteks rajatakse Rõugesse ettevõtlushotell,

mis pakub kiiresti tegevuspinda vajavatele

organisatsioonidele sobivaid ruume.

Rõuge tööstusalale on kavandatud 6 krunti


suurused varieeruvad 3000 m² kuni 6000 m² ja

sobivad hästi väiksemamahulisteks arendusteks.

Teised ettevõtted piirkonnasEttevõtete arv: 180Valdkonnad: põllumajandus, metsandus, kalandus, ehitus, pagaritööstus, briketi tootmine.

Rõuge eelised▪ Projekteeritud soojatrass ja olemasolev

katlamaja▪ Uus reovepuhasti ja rekonstueeritud torustrik▪ Ettevõtlussõbralik kohalik omavalitsus.


Rõuge

Võru linn

„Rõuge asub Eesti ilusaimas kohas. Oleme loonud võimalused väikese ja keskmise suurusega ettevõtete loomiseks. Trehvämi Rõugõn!”

Rõuge vallavanem Tiit Toots, 2014

35

RÕUGE



Lisaks ärivõimalustele meelitab Võrumaa ka oma inimestega ja rabab loodusega. Omanäolist loodust iseloomustavad

kuppelmaastik, metsad, vaiksed järved ja puhtad

rabad. Siin asub Baltimaade kõrgeim punkt Suur

Munamägi, Haanjamaa looduspark, Paganamaa

maastikukaitseala ja Karula rahvuspark.

Kohaliku rahva iseloomustamiseks sobivad kõige

paremini sõnad lahke, abivalmis ja sõbralik.

Siinkandi inimesed on avatud ja jutukad ning

hoiavad kokku.

Võrumaad külastades võtad kindlasti kaasa mõne

ainulaadse kogemuse.

Head koolid ja spordivõimalused

Võrumaa pakub mugavat ja turvalist

elukeskkonda tervele perele. Nooremad leiavad

sobiva lasteaiakoha või kooli haridusteel edasi

36

Võrumaa

liikumiseks. Hea transpordiühendus tagab sujuva

kodutee ning mitmekülgne huvitegevus lastele

tegevuse kooliväliseks ajaks.

Aktiivne eluviis on Võrumaal au sees. Keha

ja vaimu eest hoolitsevad spordikeskused

oma kergejõustikuareenide, palliväljakute

ja staadionitega. Liikuma kutsuvad suusa-

ja terviserajad, tennise-, jalgpalli- ja

korvpalliväljakud ning rulapargid.

Võrumaal toimuvad nii Lõuna-Eesti olulisemad

spordiüritused, kui ka riikliku ja rahvusvahelist

tähtsust omavad võistlused.

Võrumaa – koht elamiseks ja puhkamiseks

Euroopa suurim motokrossi sisehall:www.adrenalinarena.com

Spordibaasid:www.spordikool.voru.ee

Foto: Grete Rõõm

37

Võrumaal on oma keel, mis on oluline osa kohalikust kultuurist ja piirkonna olemusest. Samas saab Võrumaal suurepäraselt hakkama ka inglise või vene keelt kasutades.

Maitsev toit

Öeldakse, et Võrumaa toidul on ikka uma

mekk man ehk oma maitse, mis tähendab, et

maitseelamust tasub otsida suitsusaunas

suitsutatud lihast, kuldkollasest sõirast, värskelt

küpsetatud leivast, kodukaljast ja -õllest ning

jahutavast kasemahlajoogist. Võrumaal peetakse

lugu omakasvatatud söögikraamist ja kodus

tehtud roogadest.

Ihu ja vaimu puhastav suitsusaun

Võrumaal ei saa üle ega ümber traditsioonilisest

suitsusaunakombestikust, mis on alates

2014. aastast UNESCO vaimse pärandi

esindusnimekirjas.

Suitsusaunas saavad puhtaks nii ihu kui ka

hing ja sellega on seotud rikkalik ja omanäoline

kombestik, mis hõlmab lisaks saunas käimisele

selle kütmist, saunavihtade tegemist ja vihtlemist,

ning rituaalide hulka kuulub ka jahedasse vette

või koguni lumme hüppamine.

See on elamus, mida on raske sõnadesse panna

ja mis vajab omal nahal järele proovimist.

Peod ja laadad

Võrumaa elu juurde kuuluvad ühised

kokkusaamised ja pidustused. Kus aga rahvas

koos, seal ilmub ikka välja mõni pillimees, kes

alustab mängimist. Keegi võtab laulu üles ning

ongi pidu valla.

Suuremad laadad toovad kokku kaupmehi ja

külalisi nii naabrusest kui ka kaugemalt. Suve

ilmestavad mitmed rahvarohked kultuurifestivalid,

kontserdid ja spordisündmused. Igav juba ei

hakka!

38

Võrumaa

Hingemattev loodus

Võrumaa eristub ka oma vaheldusrikka

pinnamoe, mitmekesise maastiku ja kiirelt

vahelduvate looduskoosluste poolest selgelt

ülejäänud Eestist. Kauneimad ja looduse

seisukohast väärtuslikemad paigad on hoolega

hoitud ja kaitstud.

Võrumaa lõunaosas asub Balti riikide kõrgeim

punkt Suur Munamägi, mis pakub hingetuks

võtvat vaadet ümbritsevale kuppelmaastikule.

Haanja looduspark kaitseb unikaalset järverikast

maastikku, kus kiirevoolulist Piusa jõge

ümbritsevad pilkupüüdvad liivapaljandid ja

maalilised orud.

Siinset elu iseloomustab aktiivne vabadus, kuhu

kuuluvad matkad, paadisõidud, ratsutamine,

suusarajad, saunad ja laadad.

Elu Võrumaal lubab nautida nii kaasaegse

maailma mugavusi kui ka ürglooduse puhtust

ja rahu.

Vaata lisa: www.visitvoru.ee

Foto: Kristin Kaur

Täname Teid investeeringu eest

tulevikku!

Võta ühendust:www.investinvoru.com [email protected]: Sven Zacek

part-�nanced by the European Union

www.investinvoru.com

investeeri...investeeri võrumaale 23 võrusoo tööstusala 24 misso tööstusala 26 väimela...

Documents