NR 33 (128) 28. august 2008

MINU ÕPETAJAMinu õpetaja aitab mind alati, kui ma hädas olen. Kui ma hai-get saan, siis ta lohutab mind. Kui keegi meie klassist teeb pa-handust, siis ta pahandab.Ann Suurhans, 3.A

Kui ma oleksin õpetaja, siis ei oleks ma kuri õpetaja ega riid-leks lastega. Ma annaksin ke-halist kasvatust ja puutööõpe-tust, sest need ained meeldivad mulle kõige rohkem. Ma käik-sin ka lastega metsas, et värs-ket õhku hingata ja taimi õppi-da. Minu meelest võiksid kõik tunnid õues olla. Küll siis oleks vahva!Laur Merisalu, 5.B

KUI MA OLEKSIN DIREKTORKui ma oleks direktor koolis, siis ma lastest väga hooliks. Kui ma oleks direktor firmas, siis mul töötajad on hinnas. Pole vahet, mis tööd sa teed. Inime-sed – tähtsad need!

Mario Stern, 5.A

Kui ma oleksin direktor, siis ma oleksin tähtis mees. Ma ei oleks väga karm, ma oleksin hea mees. Aga kui pahandust te-hakse, siis ma riidlen. Aga mui-du ma tahaksin olla siis väga ri-kas, kui ma oleksin direktor.Kristo Kask, 5.A

Kui ma oleksin kooli direk-tor, siis ma teeksin seda, mida kõik direktorid teevad. Näiteks palkaksin uusi õpetajaid, ko-ristajaid, turvamehi, õppeala-juhatajaid, kokkasid, sekretä-re ja majandusjuhatajaid. Veel võtaksin vastu uusi õpilasi ja peaksin koosolekuid. Ma lasek-sin ehitada basseini ujumistun-dide jaoks, kui seda veel pole. Ma tahaksin olla hea direktor.Henry Viirmäe, 5.A

Kui ma oleksin kooli direktor, püüaksin olla väga hea direktor. Oleksin kõikidega sõbralik, aga ka piisavalt nõudlik. Soovin, et nii õpilased kui õpetajad tahak-

sid just minu koolis käia. Või-malusel premeeriksin parimaid õpilasi.Martin Meerits, 5.A

LUULETUSI ÕPETAJASTÕpetajal rõõmus meel, jälle on ta kooliteel. Kohtab palju lapsi seal, teadmistest ta lugu peab. Ei ta riidle, ei ta praga, tunnis tukkujat ei sega. Päeva lõpus on ta lõbus, homme jälle sama tegus. Helena Rahu, 5.B

Kooliaasta alanud, meil on õpetaja uus. On nii ilus, tark ja hea, sõbralikult naeratav.Tunnis hullata ei luba. Ütleb: ”Tööle hakka juba!” Kui on valmis A ja B, õpetaja kiidab veel. Kooli lähen rõõmuga, tore õpetaja seal. Rahul olen temaga, loodan – tema minuga.Marie Erlenbach, 5.B

TULEVIKUKOOLMinu tulevikukool oleks sinist värvi. Selle aias oleks suur purskkaev. Seal poleks tava-lisi treppe, vaid oleks hoopis klaasist liftid ja eskalaatorid. Põrand oleks igal pool klaa-sist ning seal all ujuksid iga-sugused kalad. Ujumistunnis saaks ujuda koos delfiinide-ga ja basseinipõhi näeks välja nagu ookeanis, ainult seal po-leks haisid. Tunniplaanis oleks vaid kolm tundi päevas. Kõikide sein-te asemel oleks üks suur ak-vaarium. Sööklas saaks valida ükskõik mis toitu. Õpetajad annaksid igal reedel pärast tunde ühe suure kommipa-ki. Tulevikukooli võiks kaasa võtta oma lemmiklooma. Kõi-ge halvem hinne koolis oleks kümme, keskmine sada ja kõi-ge parem hinne oleks tuhat. Istuma klassis ei peaks toolil, vaid tugitoolis ja aknast pais-taks vaade palmidele ja mere-le.Greta Virves, 5.B

KG õpilased kirjutavad koolist

Minu esimesed septembridPõnevus, ärevus, kartus ja uudishimu – just nii tund-sin mina, kui esimest kor-da oma sammud kooli poole seadsin. Klassi uksest sis-se astudes oli tunne, et süda hüppab välja. Kuigi ees oo-tasid juba sõbrad ja tuttavad, kellega koos veedetud päris mitu lasteaia-aastat. Kõik oli ju sama, kuid siiski nii eri-nev. Ei olnud enam kasvata-jaid ja mängukaaslasi, nüüd olid hoopis õpetajad ja klas-sikaaslased.

Mäletan oma esimest tun-di koolis. Me olime just aa-bitsad kätte saanud, aktus oli lõppenud, istusime klas-sis laudade taga ja õpeta-ja muudkui rääkis. Nüüd oli saabunud aeg, mil tuli ära unustada nina nokkimine, söögilauas luristamine ja pi-dev vahele seletamine. Me olime ka lõpuks suured ini-mesed ju. Või kas ikka oli-me?

Järgnevad aastad näitasid, et suureks saamiseni on veel õige pisut aega. Aga vähe-malt algus oli tehtud. Kuigi, siiani tekib vahel küsimus, et millal see siis ükskord juba juhtub? Kuid tundub, et aega on selle kiire asjaga.

Pärast esimesse klassi mi-nekut olid kõik kooli algused peaaegu ühesugused. Mui-dugi oli alati huvitav näha, kes kui palju on muutunud, kas keegi on kasvanud ja igal aastal ootasid kõik, et äkki tuleb meie klassi keda-gi uut, kuid pigem läks õpi-lasi hoopis ära. Ükskõik, kui palju aastaid sa käid koolis samade klassikaaslastega, ikkagi igal 1. septembril on sul põnevus- ja ärevustunne lahutamatuteks kaaslasteks. See on, oli ja jääb nii.

Eelmine aasta uude kooli minnes oli tunne, et ma olen jälle seesama esimese klas-si plika, kes kardab, kuid sa-mas on uudishimusse sure-mas. Ma teadsin, et klassis on paar tuttavat ees, aga ik-kagi – kõik oli nii teistmoo-di. Väikese maakooli asemel tuli astuda suurde linnakoo-li, kus saja õpilase asemel oli tuhat ja ees ootas ainult tüd-rukute klass. Oli ikka vahe küll!

Nüüdseks olen aru saanud, et kooliskäimises ei olegi mitte midagi hullu.

Kaisa Kuusk

Oh, kooliaeg, oh, kooliaeg…

Irina Mägi

Näe, ja 1. september ongi ukse ees. Teiste esimes-se klassi astujate seas on tänavu ka Anna-Terese Nurk, kelle uueks kooliks saab Kuressaare gümnaa-sium ja 1.b klass. Hirmu ta ei tunne, öeldes: “Hea on tulla tuttavasse kooli.”

Nimelt on Anna ema sa-mas koolis õpetaja ja see on piisav julgustus, et as-tuda esimene samm uue elu suunas. Varsti min-nakse ostma ka koolitar-beid, see on siis ühtlasi ka viimane ettevalmistus.

Teadmiste omandamine on Annale meeltmööda. “Lasteaias kogu aeg män-gitakse, koolis kogu aeg õpitakse,” teatas Anna ja lisas, et tähed ja numbrid õppis ta ise selgeks. Nüüd jääb üle veel mõned pikad aastad tarkust taga nõuda ja siis jällegi ootavad ees uued väljakutsed. Vaade tulevikku

Viie, kümne ja kahe-kümne aasta pärast on tänavu kooliteed alus-tanutest saanud enesetead-likud, kindlameelsed Saa-remaa noored. Aga mida nähakse praegu?

Staariotsingud on ala-nud, sest Annale nimelt meeldib muusika ja ta kinnitaski veendunult, et soovib suureks saa-des lauljaks saada, sõna-des: “Mulle nii hirmsasti meeldib laulda.”

Lauljad, tantsijad, tead-lased, õpetajad, mehaa-nikud, IT-spetsialistid ja palju-palju muud. Jää-me põnevusega ootama ja oleme teile alati toeks.

Meeleolukat esimest septembrit ja kena kooli-teed!

Laura-Liisa Perova

Anna-Terese

1. september. Lapsed, lilled ja kool - need on lahutamatud. Irina Mägi

TOIMETUS: Meie Maa EkstratoimetajaMarinaTigasing,tel4555951,marina@meiemaa.ee Kuressaare SõnumidtoimetajaToomasHarjus,tel6661892,toomas@meiemaa.ee

REKLAAM:•Reklaamitoimetaja HelenRauk tel/faks4557195,5153556 helen@meiemaa.ee,•Kujundaja ValmarVoolaid valmar@meiemaa.ee•Küljendaja MerikeKuusk merike@meiemaa.ee

Ilmubigalneljapäeval.Trükiarv11700.TrükkKroonpress.VäljaandjaOÜSaaremaaRaadio,Komandandi1,93812Kuressaare

� NR 33 28. august 2008

Kaja Puck,KG psühholoog

Varsti aga kaob algne ele-vus ära ja algab tavaline

hall argipäev. Mõnedele las-tele muutub aga kool nii vas-tumeelseks, et sinna ei taheta enam minnagi. Koolist puudu-jate ring on väga mitmekesine. Tavaliselt arvatakse, et tüüpili-ne koolieiraja on õpi- või käi-tumisraskustega poiss, kellel tihtipeale esineb raskusi suht-lemisel kaasõpilaste või õpe-tajatega, siis tegelikult võib koolikohustuse mittetäitja-te seltskond olla väga kirju. Koolist puudujad võivad olla nii algklasside õpilased, viie-lised tüdrukud kui ka nn väga headest peredest pärit lapsed. Puudujaks on lihtne saada: lap-sel tekib probleem, mistõttu ta ei taha ühel päeval enam koo-li minna. Vaevalt mõtleb ükski laps algul, et ta enam üldse koo-li ei lähe. Tihti saab päevast aga paar, seejärel mõni nädal ning siis on juba halb kooli minna: võib olla piinlik klassikaaslas-te ees, õpetajale peab oma puu-dumisi põhjendama, õppimises on kõvasti maha jäädud.

Missugused siis võivad olla need probleemid, mille tõttu õpilased enam kooli minna ei taha?Pereprobleemid

Sageli ei ole puudumise põh-jused kooliga seotud, vaid pe-rega. Pereprobleemid võivad olla mitmesugused – vanema-te alkoholism, abieluproblee-mid, vanemate suur töökoor-mus ja tihti ka suutmatus oma

last kasvatada. Kui ikka kogu aeg on tülid majas ja laps öö-siti magada ei saa, siis pole te-mast järgmisel päeval kooli tu-lijat, võib-olla ka ülejärgmisel päeval mitte ning lähebki käi-ma nõiaring, millest eespool juttu oli.Sõbrad

Üks üsna tihti ettetulev põh-jus, miks õpilane hakkab koo-list puuduma, on see, et tekib niinimetatud sõpruskond, kes koolis käia ei taha ja siis jõl-gutakse kambakesi ringi. Ise-gi, kui niisuguse lapse vanem hommikul kooli toob, laseb ta sealt jalga kohe, kui sõbrad he-listavad.Liiga kõrged nõudmised

Sageli on koolides latt liiga kõrgele seatud – spordis võiks seda väga piltlikult kirjelda-da nii, et latt tõstetakse kolme meetri peale, ja sportlane proo-vib sellest üle hüpata. Proovib üks kord, teine kord, kolmas kord ehk ka veel ja siis loobub. Koolis on õpilasega sama moo-di, ta lõpuks ei proovigi enam ja lööb käega. Mõnes mõttes on selles süüdi ka riigieksami-te süsteem ja koolide pingerit-ta seadmine. Ükski õpetaja ei taha ju, et tema õpilased saak-sid madalaid punkte ja nii siis proovitakse võtta, mis võtta an-nab.Kõigilt ühe mõõdupuuga

Õpilased peavad kõikides ai-netes olema võrdselt targad. Ei arvestata õpilaste võimeid ega isikupära (mida on suurte klas-side tingimustes ühel inime-sel ka raske teha, aga mitte pä-ris võimatu). Siiski, kui laps on mingil alal võimekas, kas siis ei võiks talle järeleandmisi teha mõnel muul alal. Samas rää-gitakse psühholoogias järjest rohkem sellest, et poisid ja tüd-rukud õpivad erinevalt. Praegu ma ei näe koolis, et seda eripä-ra väga arvestataks.

Õppida on liiga paljuÕpetajad annavad kodus pal-

ju õppida, ja, kui mingil põh-jusel jääb kodune töö tege-mata, siis on järgmisel päeval väga raske tundi minna, ker-gem on puududa. Tuleb meel-de oma ülikooliajast üks näide. Esimesel kursusel anti inglise keeles alati väga palju õppida, tunde oli nädalas paaril päeval. Eelmisel õhtul õppisin inglise keelt vahel 3 tundi, vahel roh-kem. Iga kord pidi tunnis ka vastama. Ühel hetkel mul ei ol-nud enam aega pühenduda ing-lise keelele nii palju ja hakka-sin puuduma. Küll oli raske lõpuks kohale minna ja õpeta-jale silma vaadata, aga ülikool tahtis ju lõpetamist.Mõttetud tunnid

Ma ei teagi, mida see täp-selt tähendab, aga olen kuul-nud, kui õpilased ütlevad – see on nii mõttetu tund, et sinna ma ei lähe.Koolivägivald

Koolivägivald igal tasandil, nii õpilane-õpilane, kui ka õpe-taja-õpilane. Ükski inimene ei taha minna sinna, kus ta ennast halvasti tunneb.Mis siis aitaks puudu-miste vastu?

Kõigepealt on oluline, et iga puudumist märgataks kohe ja lapsevanemat teavitatakse sel-lest. Sest ükskõik, millised on puudumiste põhjused, on väga oluline, et juhuslikud puudu-mised ei muutuks igapäeva-seks. On ju teada, et puudumis-test algab õpilase akadeemiline langus ja selle tagajärg on lõ-puks koolist välja kukkumine. Põhikooli osas küll õpilasi väl-ja arvata ei saa, aga kasinate hinnete ja teadmistega on ras-ke edasi õppida endale sobivat eriala.

Sellepärast tahan kõigile panna südamele, et ainult kodu ja kooli koostöös on võima-lik tagada lapsele parim areng. Lapsevanemad, rääkige oma lastega ja, kui näete, et on prob-leeme, aidake teda ja seiske tema eest. Ja kui endal oskus-test ja teadmistest väheks jääb, siis tulge julgelt kooli, sest siin on olemas erinevad võimalu-sed , spetsialistid ja mõjutusva-hendid, et asjaga toime tulla.

Soovin meeldivat koostööd!

Miks ei taha laps kooli minna!?Varsti on käes esimene september. Osadele al-gab see õpetajana, teistele õpilastena ja kol-mandatele lastevanematena. Tavaliselt oodatak-se esimest septembrit mõningase õhinaga, näeb ju jälle oma klassikaaslasi ja kolleege, kellega pole ammu suhelnud.

�NR 33 28. august 2008

Kool on koht, kus toimuvad lapsega suured muutused, millest vanematel tihtipeale aimugi pole. Murdeiga on tea-dagi väga keeruline periood. Sel ajal tekivad nii head kui ka halvad kombed, kinnistub inimese iseloom. Laps, kes on varem olnud musterõpilane, võib muutuda sõnakuulmatuks, ükskõikseks tema ümber toimuva suhes või ilmnevad lausa kalduvu-sed suitsiidile. Lapsed kasvavad ise

Vahel meeldib mulle nalja-ga pooleks öelda, et mind ei ole keegi kasvatanud- ma kas-vasin ise. Siiski ei saa seda mõtteviisi päris õigeks luge-da.

Laps on nagu õrn potilill, orhidee, kelle suurepäraseks kasvuks on vaja õiges kon-sentratsioonis hellust, kar-must, päikest ja maasikavah-tu.

Kui segu saab vale, ei tähen-da see küll ebaõnnestumist, aga tehtud vigu on raskem pa-randada kui ennetada. Viga oleks arvata, et laps ei soovi oma ellu sekkumist vanemate poolt. On olukordi, kus selle-le loodetakse, kuid vastav abi jääb õigel hetkel saamata.

Teismeline on vägagi selt-siv. Ta soovib suhelda oma-sugustega ja, tundes end juba piisavalt vastutustundlikuna, teeb asju, mis talle seostuvad täiskasvanuks olemisega. Sea-duse silmis on ka juba 14-aas-tane vastutav, kuid vanemate jaoks jääb laps alati lapseks.

Tihti tahaksid vanemad pa-remini mõista oma teismeli-se käitumist. Seda oleks väga lihtne teha, kui vanem suu-daks meenutad oma noorusae-ga. Tänapäeval on välja kuju-nenud erinevad noorte grupid. Peamiselt muusikastiili järgi, mida nad kuulavad. Vastavalt sellele nad ka riietuvad ja käi-tuvad.

Nii ei maksagi ehmuda sel-lest, kui teie poja või tütre toast hakkab kostuma arusaa-matut lärmi, mida nad muusi-kaks nimetavad. Nende jaoks on muusika seda nauditavam, mida valjem ta on.Kahtlased huvid

Nagu ma juba ennist ütle-sin, tekivad teismelistel mit-med uued huvid. Üha täht-samaks muutub see, mis on hetkel moes. Ühel hetkel ta-hab ta olla edukas sprtlane, teisel jälle viskab kõik senise nurka ja otsustab hoopis laul-ma hakata.

Samuti hakatakse rohkem mõtlema tunnetele. Koos uute huvidega tulevad uued sõb-rad, kes annavad eeskuju, kel-lega üheskoos võetakse pal-ju ette.

Kõige negatiivsem pool tä-napäeva ühiskonnason noor-te seas levinud alkoholism ja suitsetamine. Proovitakse ikka kambas ja kellegi õhutu-sel. Sealhulgas mängib suurt rolli kodune kord.

Lapsel on hea vanema-le nina peale visata seda, et vanem talle „eeskujuks” on. Räägin peredest, kus isa on

joobes tihedamini kui kaine. Peredest, kus mõlemad vane-mad suitsetavad ja nõuavad, et laps oleks korralik. Toon näite ühest inimesest oma tutvusringkonnas

Algklassides ei olnud ta su-

gugi teismoodi teistest usina-test õppuritest. Ka praegu õpib ta hästi, kuid ellusuh-tumine on tal muutunud. Ta on ahelsuitsetaja ja ka alko-hoolik. Suitsetama hakkas ta oma vanemate eeskujul. Mõ-lemad, nii ema kui isa, on kroonilised suitsetajad juba

teismeeast. Nende mõlemad tütred on

samuti üsna noorelt alusta-nud. Vanem tütar 14-aastaselt ja noorem õde 13-aastaselt. Umbes samal ajal tulid joo-mingud ja suuremad konflik-tid vanematega.

Nende isa on väga äkili-se loomuga ja pean tunnista-ma, et kui ta joomase peaga kõvemat häält teeb, ei tunne ka mina end nende läheduses kuigi kindlalt.

Kahjuks on ka vanem tü-tar täieõiguslikult oma isa laps ja, kui ta vihaseks saab, on nad justkui kaks koera, kes leppimist ei tunne. Tih-ti on suurematest konflikti-dest päästnud vaid ema, kes üritab kodurahu huvides sel-liseid asju ennetada.

Alati ei pea aga vanem näi-tama negatiivset eeskuju, et tuua oma lapses välja halvim. Ülevoolav hoolitsus pole sa-muti parim. Noorukil võib tekkida vastumeelsus selli-se käitumise vastu ja tulemus võib olla samasugune nagu eelpool mainitud või isegi hullem, kui saadakse aru, et kõik on lubatud.Mille vastu ta protestib

Teismelisele tundub, et ter-ve maailm on tema vastu. Reeglid on piiravad, keelatu ahvatlev ja õiglus tundub üle-kohtuna. Kui lapsel pole sõp-ru, kellega oma maailmavaa-det jagada, sulgub ta endasse, jääb sõnaahtaks.

Järsku ei ole enam millest-ki oma vanematega rääkida ja teinekord ei tahakski nagu suud üldse lahti teha. Kui sel ajal pole noorukil sõpru, kel-lega suhelda, muutub ta üha kinnisemaks ja valivamaks, kellega ta räägib.

Mõni elab oma elu inter-netikeskkonnas, teine jälle muutub emotsionaalseks, kir-jutab luuletusi või paneb oma tunded vanamoodsalt päevi-kusse kirja. Mõni loob endale oma pisikese maailma, kus ta on populaarne, kus reeglid on ainult rikkumiseks ja vaba-dus teha mida hing ihaldab. Püüa mõista ja toetada

Laps ootab oma vanemalt eelkõige mõistmist, mida on raske saavutada. Täiesti vale suhtumine on arvata, et „noorsugu on hukas”. Kõik lapsevanemad on ka ise ol-nud kunagi see hukas noor-sugu. Igal ajastul erineb vaid arusaam rikutusest.

On võimalik, et mu väited ei ole õiged, kuna räägin vaid oma kogemustest. Olen nen-de aastate jooksul palju õppi-nud ja saanud rohkem aimu inimese olemusest.

Siiski võib mind pidada paljuski sinisilmseks, kuna usun alati inimestest parimat. Igaüks väärib teist võimalust ja, kui teie laps ka valmistab teile pettumusi, siis enamasti ikka hiljem neid kahetsedes. Kuigi erand kinnitab reegli.

Kristiina Tigasing

Noorus pole hukas!

Lapsevanemad, ärge näidake oma lapsele eeskuju!

� NR 33 28. august 2008

Pood lahti : E-R 09.00-18.00 L: 10.00-15.00 tel : 453 3543Rohu tn 5, Kuressaare, sarma@sarma.ee

Intel® Core™2 Duo protsessor T5750Ehtne Windows® Vista™ Home Premium15,4” WXGA ekraan (1280x800)4GB muutmälu, 250GB kõvaketas256MB Geforce® GO 8600GS graafi kaEesti klaviatuur, mälukaardilugejaDVD kirjutaja, WiFi, veebikaamera, BluetoothKaal 2,9kg, aku tööaeg kuni 2 tundiEkspress garantii

•••••••••

10 990.-Kuumakse 350.-0% sissemakse, 48 kuud

Kindel valik!Intel® Centrino® protsessor tehnoloogia ja ML Ekspress garantiiga kindel valik.

ML N770 V

Koos kiire graafi ka ja rohke mäluga on see sülearvuti vastustõsistele väljakutsetele.

Orissaare Kontoritarbed

�����

�����������

�������������

Nüüd müügil Raamatud, Seina-, Käe- ja Äratuskellad

E – R 9.00-17.0001.aug.-08.sept. avatud ka laupäeval 9.00-14.00

Orissaare, Sadama 1 Tel:4545166

ASTE PÕHIKOOLSigrid KoostMartin LeepereSulomar PruulElo RosenfeldRasmus VendeKlassijuhataja:Monika Leepere

KAALI PÕHIKOOLKarel AaleKlassijuhatajaMaie Vahter

KAARMA PÕHIKOOLIngel TagakülaMarkus TraveArgo SadamKarlis RaamatKert-Oswald MürkKaur PuuseppMargus AavikKlassijuhataja Daili Tuuling

KAHTLA LASTEAED- PÕHIKOOL

Kaie EnnemuistDaniel NõmmKarl-Henri TeärAnts LuupKlassijuhataja Anne Antsaar

KIHELKONNA PÕHIKOOL

Andres LaanekiviSander LonksAnna-Maria SüldGeorg TeärKlassijuhataja Anneli Saarela

KURESSAARE GÜMNAASIUM

I A klassSander BerensAinar IvanovMarkus JuursooPeeter KajuMarcus KaskJan Robin LaukHenry LehtsiRebega LemberDiana LeyMaria MändmaaGrete NeilinnHaydee RahnelKendra RandMariann RehesaarBrita RoosAnnabel SagorKarl SirelJuhan SoonGretten VagaMatis VahterJan-Erik Vahter Vahur VessikSten-Erik Viirmäe Velvo VõrelKlassijuhatajaEva SeppI B klassJohanna AvikKatrina BrotnikovMathias IilaneMaike KadajaJaanis KannikRisto KaseorgKristo KiilKert KiviSten KongasMärten Lehto

Sten-Erik LiivTregetter LingRaul MetsAnna-Terese NurkOtto-Endel PaakspuuSten PreiMarcus PõderHeleri SiinorMerilyn TennoHanna TähtHenri VabarSilver VahsteinKlassijuhatajaÜlle JasminI C klassSandra AavKristo KaasikKarel Orest KapstaKaspar KeskülaRahel KirsNatali KoppelLeissi KudrjatsevKaren LoppJanar LuksEndry MetsmaaMerilin MälkSander NõguHolger NõguGerly OtsKevin PärnKristiine SaartEgert SeppelKevin SildGetriin TeärTimmo TollMargarete TrummRobin VäliJoonas ÕispuuAleks ÕunpuuKlassijuhataja Raina Tiidovee

1. KLASSI LÄHEVAD

1. september on kõigile äre-vust ja põnevust tekitav päev. See annab märku lähenevast sügisest ja kätte jõudnud koo-liajast. Väga paljude jaoks tä-hendab see järjekordset õppe-aastat. Kuid on ka neid poisse ja plikasid, kes alles esimest korda oma sammud kooli poo-le seavad. Küsisin siis ühe väi-kese ja rõõmsameelse plika-tirtsu käest, millised on tema ootused ja lootused tulevase sügise ees.

Nagu paljud, nii ka Gert-rud arvab, et kool on koht, kus saab targaks ja tema tahab sin-na minna. Asjad on ka kõik olemas, numbrid selged ja täh-ti tunneb. Kui tema käest küsi-sin, kas ta lugeda oskab, hak-

kas Gertrud naerma ja vastas: “Muidugi!”

Kui mina esimesse klas-si läksin, oli põhiline see, et seal ei pea magama, aga laste-aias pidi. Gertrudi arvates see nii tore ei olegi. “Vahel tahaks magada küll, aga koolis ei saa ju,” oli väike tüdruk mures. “Kuid õnneks saab vahetundi-de ajal mängida, kuigi need ei ole ka väga pikad,” selgitas ta.

Gertrudi esimeseks kooliks saab Saaremaa ühisgümnaa-sium. See on tema kodule lä-hedal, sugulased ka juba ees ootamas ja ka sõbrad lähevad sinna. Pealegi käis tüdruk eel-koolis ka seal. Palusin siis, et ta selgitaks mulle, mis see eel-kool täpsemalt on ja mida seal

tehti. “Eelkoolis on kasvataja-

te asemel õpetajad, kes õpe-tavad, kuidas koolis käituda. Seal pidi kaks tundi järjest is-tuma, aga see ei olnud üldse pikk aeg,” teatas Gertrud. See-vastu tema ema küll nii ei ar-vanud ja ütles, et see oli tema jaoks ikka väga pikk aeg.

Nagu igal väikesel lapsel, nii ka Gertrudil on juba teada, milline peaks olema tema tu-leviku amet. “Tahan klouniks saada, sest ta teeb nalja ja ajab inimesi naerma. Mulle meel-dib ka nalja teha,” selgitas tüd-ruk, kes on juba päris mitu aas-tat mõelnud, et tahab tulevikus klouni ametit pidada.

Kaisa Kuusk

Kõik, kõik on uus septembrikuus

�NR 33 28. august 2008

L U N E T T E S

KURESSAARE PÕHIKOOL

Dana KoorEerik PõldEric HolloHeiko-Rene PihusJane ÕunaidKelli OjalaKevin AroKirsika RahuKristin HängLaura MaripuuLaura NookLaura SildMarkus KoostMerit SuurhansSteven StepanovKlassijuhatajaLiivi Erlenbach.

KURESSAARE VANA-LINNA KOOL

I A klassKarli AasmaJoosep HaugRagnar KösterKarolin LainevoolJaak-Tambet LepikMarilis LeppMark MaripuuAndero MiilLauri MuruveeKaroliina PildenSander PenzaKetli Rihkrand Harry SaarmannKarret SeppSiim SeppGabriella TarkusHelen TšernobrovkinMarkus VaresKeit VilbasLorena VoronovKlassijuhataja:

Aimi KirschI B klassKristo AaslaidRome-Andreas AsujaMarie KaisteKadi-Riin KangurEnrik KeskülaSteven KipperKen-Erik KuuskTekla KüttGrete MilpakRichard MõisaäärTriinu OpikovDiiter RoolahtDaniel RüütelJaagup RüütelTony SillartLisandra TammKert TammeoruSten TorriKevin TroškinElikar UussaarKlassijuhatajaGirta Tang

KÄRLA PÕHIKOOLGabriela GrahvJoanna JaansaluJoosep LeemetKäthliin LilleojaRagmar MereMarco MetsmaaJoonas MägiPille NiitKarl-Erik TänavLucia TänakKlassijuhatajaRiina Eller

LEISI KESKKOOLKadri AnsperSandra AuuHelari JunsNete JuraskÜnnari Kaasik

Ainar KaneAnne-Maria KanemägiTimo KaubiRael Mariel MetsmaaAnnabel NoorKristjan OjasooMarleen PüüaMariliis RahuRanno RandInge SillasteTriinu TraumannOlari ÕunKlassijuhatajaKatrin Õitspuu

LÜMANDA PÕHIKOOLDavid LüüdingDiane LüüdingEva MihkelsonLauri TrumannEgert OllIris PiirsaluLaura ToomesooKlassijuhataja: Aire Vaga

MUHU PÕHIKOOLKaroliine Kaljuste Kadri LigiOliver LuupSigrit MardiOtt-Andero OidekiviElluli SaatEmma-Noora SutinenAlexandra-Sigrit Lindberg-

TarvisAlexander-Allan Lindberg-

TarvisMaarjali VahtRisto ValdmetsKlassijuhatajaJana Koel

MUSTJALA LASTEAED-PÕHIKOOL

Timo KleeAnnaliisa PõldAiri SaarmaLota SagorMaria-Regelia VaherKlassijuhataja: Helje Raaper

ORISSAARE GÜMNAASIUM

Karmen Kaljuste Sander Kask Kristiina Kesküla

Anna Kirs Airiin Ling Martin Mägi Õnn Mölder Erki Peet

Uku Pokk

Siim Sander Pärn

Karl Rander Lisell Reinmets Sander Salumäe Emili Sepp Kristi Sermat Karina Teesalu Triini Tiit

KlassijuhatajaKai Paasoja

SAAREMAA ÜHISGÜMNAAIUM

I A klassValdo AedmäeGendra AllikmaaAlo BennoHuberta KarmaKeit Kramarovski

Triinu-Mari KõllamaaKätriin KäsperErik LaanemetsKatri MaripuuOliver MaripuuOto PruulRichard Anwar RahnikKristiina RaudMarcus Meinhard RaunisteMattias RihvkMartin SeppMark Marcus SoodlaRasmus VaherMarleen VahuEgert VilterElerin VinnKatre-Liis VõhmaUku VäliKlassijuhatajaViire PorsI B klassRobin AlbaHardi AunAnnabel HansaluEva JäägerIris KirsMarkus KiviOskar KiviRobin KukkSarah-Lisee LaipaikLisanna-Lee LeimanGertrud LeitenBrenda NelmaCarmen Electra PirnCarel Michel SalusteRoosmarii SarapuuRandel SeppFeridee SevostjanovKadri TamlehtOskar TiikSteven TiirikKenro TohterSten-Markus VaskaEndrik Õunpuu

Liisa ÕunpuuKlassijuhataja: Marina Mäetalu

SALME PÕHIKOOL Liis-Marel AakFErika FilippovGrete JõgiKarm KoduvereMelani KoovTimmo KoppelEliis RaaperKeidi RandAlex SalongRanco-Rene Soosaar Kristjan TreiratKlassijuhatajaMirle Arge

VALJALA PÕHIKOOLHannabel IlusJohannes Markus KrullVahur KukkAnu KullKaisa-Kelly LemberKarl LemberBrigitte MihkelsonDedee RaunKatre TammViivika VassarKlassijuhatajaAnneli Saar

TORNIMÄE PÕHIKOOLKätlin ArdelIrma JäeErni KiivitsHele KärnerHedili NõuKristina RannaäärMartin ReiKai ReinartAndreas SalujärvHelina SalujärvKlassijuhatajaKülli Reinart