irli europarlamendi valimiskava

AJAME EESTI ASJA EUROOPAS

Isamaa ja Res Publica Liiduvalimiskava Euroopa Parlamendi 2014 valimisteks

IRL seisab nii kodumaal kui ka Euroopa Parlamendis euroopaliku Eesti eest, kus on vähem korruptsiooni ja kõrgem elatustase.

Me toetame tugevaid Eesti peresid, kus kasvab rohkem lapsi ja pare-maid koole.

Me seisame selle eest, et Eesti inimesed saaksid Euroopas teiste Euroopa kodanikega võrdsetel tingimustel töötada, õppida ja reisida.

Me toetame tasakaalus eelarvet, sest see hoiab meie majanduse tugeva.

Me seisame korruptsiooni vastu Eestis ja Euroopa Liidus, sest vähem korruptsiooni tähendab suuremat majanduskasvu ja kõrgemat elatus-taset.

IRL seisab vastu igasugusele survele – tulgu see Venemaa või mõne muu jõu poolt, kes soovib piirata Eesti vabadust ja viia Eestit Euroopast eemale. Me seisame vastu Keskerakonna katsetele tõugata Eestit Venemaa mõjusfääri.

IRL ajab Eesti asja – see tähendab vähem korruptsiooni, paremat elatustaset ning vaba ja iseseisvat, euroopalikku Eestit!

AJAME EESTI ASJA EUROOPAS 5 4 Isamaa ja Res Publica Liidu valimiskava Euroopa Parlamendi 2014 valimisteks

Sisukord

1. Vähem korruptsiooni 6 2. Vähem bürokraatiat 8 3. Ettevõtlus ja tasuvamad töökohad 9 3.1 Ühisturg 12 3.2 Rahanduspoliitika 14 3.3 Ettevõtlust soodustavad regulatsioonid 15 3.4 Teadus ja arendustegevus ettevõtluses 16 3.5 Digitaalne Euroopa 17 3.6 Transpordiühendused, sh Rail Baltic 18 4. Energiapoliitika 19 5. Euroopa Liidu tulevik 21 6. Haridus ja noored 23 7. Kaitse- ja julgeolekupoliitika 26 8. Kultuur, elukeskkond ja kodanike Euroopa 28 8.1 Kultuur 28 8.2 Elukeskkond 30 8.3 Kodanike Euroopa 32 9. Põllumajandus, keskkond ja kalandus 3310. Siseturvalisus ja immigratsioonipoliitika 3511. Sotsiaalpoliitika 38 11.1 Tööturg ja sotsiaalne kaitse 38 11.2 Tervishoid 3912. Välispoliitika 41 12.1 Ameerika Ühendriigid 43 12.2 Aasia 43 12.3 Venemaa 44


1. Vähem korruptsiooni

Me seisame korruptsiooni vastu Eestis ja Euroopa Liidus, sest vähem korruptsiooni tähendab suuremat majanduskasvu ja kõrge-mat elatustaset.

Korruptsioon on Eesti ja Euroopa jõukuse kasvu üks peamisi pidureid. Me peame oluliseks, et kogu Euroopas aetaks asju ausalt ja läbipaistvalt ning peetaks kinni kokkulepitud reeglitest. Korruptiivne juhtimine ei tohi olla Euroopas võimalik.

Me näeme, et Euroopa rahanduskriisi üks põhjusi on olnud Euroopa Ko-misjoni suutmatus kutsuda korrale liikmesriikide korruptiivseid liidreid, kes ühtseid reegleid eirates on valetanud ja kasutanud ära teiste liikmes-riikide ja investorite usaldust ning võtnud üha uusi laene.

Euroopa Komisjoni tellitud värske uuringu kohaselt on korruptsioon fi-nantskriisist räsitud Euroopas süvenenud. See läheb Euroopa majandu-sele aastas maksma ligikaudu 120 miljardit eurot kaotatud maksutulude, vähenenud majandusaktiivsuse ja ärajäänud välisinvesteeringute tõttu.

Ukraina sündmused näitavad meile, et korruptsioon on ka julgeolekuoht. Meie saadikud Euroopa Parlamendis tegutsevad selle nimel, et Euroopa Liit nõuaks ausaid mängureegleid ja korruptiivse tegevuse ranget karis-tamist. Euroopa Liit peab otsustavalt seisma vastu korruptiivsetele liidri-tele ka väljaspool Euroopa Liitu.

IRL peab oluliseks…

uute Euroopa reeglite kehtestamist, mis reguleerivad ettevõtjate, ametnike ja poliitikute kontakte, huvide konflikte ja vastutust1;

Euroopa Komisjoni võitlust liikmesriikides kehtestatud eeskirjade vastu, mis kaitsevad ebaausalt kodumaiseid ettevõtteid, takistades ühisturu toimimist ning kaupade ja teenuste vaba liikumist;

ELi riigihanke-eeskirjade ülevaatamist;

Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) piisavate ressursside eral-damist korruptsiooni- ja pettuste vastaseks võitluseks ning Euroopa Komisjoni tuge liikmesriikide korruptsioonivastastele ametkondadele;

selgete korruptsioonivastaste reeglite kehtestamist ja nende hoolikat järgimist kõigis Euroopa Liiduga liituda soovivates riikides.

et liikmesriikide parlamentides võetakse vastu ja rakendatakse käitu-miskoodeksid.

1 Vt täpsemalt Euroopa Komisjoni korruptsioonivastase võitluse aruande soovitusi:

http://ec.europa.eu/dgs/home-affairs/e-library/documents/policies/organized-crime-and-

human-trafficking/corruption/docs/acr_2014_et.pdf


2. Vähem bürokraatiat

Euroopa Liidu eeskirjade lihtsustamine on olnud uue ühtekuuluvus-poliitika olulisemaid nõudeid. Lihtsamad reeglid on kergemini mõis-tetavad, tugevdavad õiguskindlust, ennetavad Euroopa Liidu rahade väärkasutamist ja vähendavad bürokraatiat.


parandada ja lihtsustada Euroopa Liidu toetustega seotud eeskirju, et tagada raha eesmärgipärane investeerimine;

ühtlustada Euroopa Liidu toetusfondide reegleid, et taotlemine oleks ühtlasem ja arusaadavam;

tekitada rohkem paindlikkust ühtekuuluvuspoliitika programmidesse, et liikmesriikide objektide rahastamist oleks lihtsam kombineerida Euroopa Liidu toetusmeetmetega;

ratsionaliseerida Euroopa Liidu fondide vahendite kontrollimist ja pro-jektide juhtimist reguleerivaid sätteid selliselt, et väiksema vahendite väärkasutamise riski puhul võib kontrollimise ulatust vähendada nii liikmesriigi kui ka Euroopa Komisjoni tasandil;

lihtsustada toetussummade kättesaamise mehhanisme ja aruandlust, et vähendada taotlejate halduskoormust;

juurutada elektroonilist projektitaotlemist olemasolevate avalike re-gistrite kaudu, et vähendada taotluste järelkontrolli ja hoida kokku administratiivset ressursi;

lihtsustada ja soodustada liikmesriikide koostööd piiriüleste projektide realiseerimisel;

e-kaubandusega seonduva bürokraatia vähendamist.

3. Ettevõtlus ja tasuvamad töökohad

Nii Eestis kui ka Euroopas on keskne küsimus, kuidas luua tasuvaid töökohti ja tagada suuremaid sissetulekuid. Me ei saa tõsta käsukor-ras inimeste sissetulekuid, kuid saame luua soodsama ettevõtluskesk-konna. Tugev ja heal järjel Euroopa majandusruum on üks julgeoleku eeldusi ja ka seetõttu on see meie jaoks tähtis poliitiline eesmärk.

Euroopa Liidus peab olema ettevõtluseks loodud avatud, tõhus ja piiranguteta ühtne turg. Peame soodustama ja kaitsma vaba konku-rentsi ja arendama ettevõtlusvaimu, mis on tasuvamate töökohtade eelduseks.


Euroopa Liidu liikmesriikides leviva protektsionismi vähendamist. Turgude sulgemine ei ole lahendus Euroopa majandusprobleemide-le, vaid see halvendab pikaajalist konkurentsivõimet. Kaubavahetu-se soodustamiseks on tähtis kõrvaldada liikmesriikide omavahelised nähtamatud turutõkked. Eesti ettevõtete ekspordi kasvatamine on meie majanduskasvu nurgakivi.

Euroopa Liidu teenuste direktiivi täielikku elluviimist. Euroopa Komis-jon peab kaardistama probleemid, mis praegu takistavad piiriüleste teenuste osutamist, ja pakkuma lahendusi;

tihedat koostööd Eesti ettevõtlusühendustega, et tagada ettevõtjate huvide kaitse ja eestkoste Euroopa Liidus ja teistel turgudel;

käibemaksu põhimõtete ühtlustamist, mis aitab üle saada liikmesriiki-de maksusüsteemide vastakatest nõuetest;

ühisturu reeglite jõustamist ka internetipõhises kaubanduses. Taha-me kõrvaldada päritoluriigi ja kohaletoimetamise aadressiga seondu-vad diskrimineerivad turutõkked;


Eesti ettevõtete jõudmist rahvusvahelise väärtusahela tippu. Majan-duskasv peab põhinema uutel teadmistel ja oskustel. Seetõttu toeta-me teadmistepõhiseid arendusprojekte, soovi tegeleda ettevõtlusega, rahvusvahelisi koostööprojekte, ausat võistlust ja madalaid makse;

rohkemate investeeringute tegemist erasektorisse. Tahame luua Ees-tis ja Euroopas sobiliku investeerimiskeskkonna, et tõusta kriisieel-sest tasemest kõrgemale;

suuremaid rahastamisvõimalusi innovatiivsetele väikestele ja keskmi-se suurusega ettevõtetele, et nad saaksid arendada uue generatsioo-ni majandusmudeleid. Digitaalne turumajandus mängib olulist rolli Euroopa tulevikus.

IRL on valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014–2020 investeeritakse 445 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

Eesti ettevõtted on konkurentsivõimelised globaalsetes kasvualades: koostöö arendamine, nõudluspoole poliitikad, start-up programmid.

Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad: ettevõt-lusteadlikkuse kasvatamine, ettevõtluskeskkonna arendamine.

Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt ja ressursisäästlikult kõrge lis-andväärtusega tooteid ja teenuseid.

Eesti ettevõtluskeskkond on maailmas konkurentsivõimeline: kapi-talile juurdepääs, välisinvesteeringute kaasamine, loomemajanduse arendamine.

Koostöö parandamine ettevõtjate ning ettevõtjate ja teadusasutuste vahel.

Eesti teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine Euroopa teadusalgatustes.

Teadus- ja arendustegevuse süsteemi kohaliku sotsiaal-majandusliku mõju suurendamine ja nutikas spetsialiseerumine.


3.1 Ühisturg

Meie eesmärgiks on töötav ühisturg, milleks on vajalik, et teenuste, kaupade ja tööjõu liikumine toimuks võimalikult vabalt. Valdkonnad, millele peaks esmajärjekorras tähelepanu pöörama, on tervis, era-turvateenused, sotsiaalteenused, pangandus- ja sideteenused.

Teenused hõlmavad enam kui 2/3 töökohtadest Euroopas ja 2/3 Eu-roopa Liidu sisemajanduse koguproduktist. Samas moodustavad piiriülesed teenused vaid 1/5 ELi-sisesest kaubandusest.


teenuste direktiivi kohaldamisala laiendamist mitmesse valdkonda (nt tervis hoiuteenused, hasartmängud, turvateenuste osutamine jne), mille puhul on olemas ettevõtjate huvi nii ettevõtete teises liikmesrii-gis asutamise kui ka piiriüleste teenuste osutamise vastu;

põh jendamatute piirangute kaotamist tervishoiuteenuste vabalt liiku-miselt ning patsientide ja avalikkuse igakülgset teavitamist piiriüleste tervishoiuteenuste teemal. Piiriüleste tervishoiuteenuste osutamise ja patsientide liikuvuse soodus tamiseks tuleb arendada riikidevahelise digitaalse andmevahetuse võimeku st;

Euroopa Liidu e-tervise süsteemide standardite ja e-autentimise üht-lustamist, et saavutada e-tervise süsteemide koostalitlusvõime;

turulepääsu tõkete eemaldamist. Toetame põhimõtet, et kui ettevõt-ja on kvalifitsee ritud teatud tegevusalal kodumaal, laieneb tunnustus automaatselt ka teistesse ELi liikmesriikidesse.

IRL on valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014–2020 investeeritakse 310 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

Töötamist toetavad hoolekandemeetmed.

Madala kvalifikatsiooniga inimeste hõive tõstmine.

Töövõimekindlustuse skeemi loomine ja juurutamine.

Tööturuteenused noorte tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks.

Hoolekandetaristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks.


3.2 Rahanduspoliitika

IRL seisab tugeva euro ja konservatiivse eelarvepoliitika eest.


seista tasakaalus eelarvete eest Eestis ja Euroopas, sest tasakaal tagab majanduskasvu, inimeste säästude säilimise ja kindlustunde tuleviku ees. IRL on vastu laenamisel põhinevale eelarvepoliitikale ja mõtteviisile, mille eesmärk on võlakoorma vähendamine inflatsioonili-se rahapoliitika kaudu;

et eelarvepoliitiliste otsuste eest lasub vastutus igal liikmesriigil, kuid Euroopa Komisjon peab otsustavalt kasutama talle kriisi ajal antud sekkumisvolitusi, kui mõne liikmesriigi eelarvepoliitilised otsused sea-vad ohtu ühisraha stabiilsuse;

konkurentsivõimelist pangandussektorit, mis on toeks Euroopa ja Eesti majandusele ning mille tugevuse aluseks on piisav kapitaliseeri-tus ja omanike vastutus oma otsuste eest, mitte vastutuse panemine maksumaksjatele. Selleks toetame ELi pangandusliidu otsuste kiiret rakendamist;

paindlikku ja vähebürokraatlikku Euroopa eelarvet, mis aitab tõsta Eesti inimeste elukvaliteeti ja toob Eestisse uusi töökohti. 2020+ Eu-roopa Liidu eelarvet kujundades lähtume vajadusest vähendada Eesti sõltuvust Euroopa vahenditest. Me soovime rohkem vahendeid suu-nata tegevustesse, mis parandavad Eesti konkurentsivõimet, tooma-ta Eestile kaasa täiendavaid kulusid tulevikus.

3.3 Ettevõtlust soodustavad regulatsioonid


et Euroopa maksusüsteemid ei piira vaba ettevõtlust ega koorma et-tevõtteid bürokraatia ja kõrgete maksumääradega. Me seisame selle eest, et Eesti ettevõte saaks Euroopas vabalt tegutseda;

et Euroopa Liidus ei kehtestata tsentraalselt maksusüsteemi. Liik-mesriikidel peab olema õigus ise otsustada oma maksusüsteemi üle;

ettevõtluskeskkonna jätkuvat lihtsustamist, siseturu reeglite ühtlusta-mist ning ELi õigu sest tuleneva halduskoormuse vähendamist;

et Euroo pa ühtne lepinguõigus aitaks tõhusalt kaasa piirideta siseturu heale toimimisele, mistõttu peame vajalikuks Euroopa lepinguõiguse tu giraamistiku loomist. See lihtsustab piiriülest äritegevust ja kauple-mist nii ettevõtjate omavahelistes suhetes kui ka ettevõtjate ja tarbi-jate vahel, vähendab tehingukulusid ning suurendab nii kauplejate kui ka tarbija te õiguskindlust.


3.4 Teadus ja arendustegevus ettevõtluses

Üleminek teaduspõhisele majandusele, hariduse ja tööturu vasta-vusse viimine, investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni tõstavad Euroopa Liidu konkurentsivõimet ja loovad tasuvamaid töökohti.


Euroopa Liidu eesmärki suunata 3% SKPst teadus- ja arendustege-vusse, et tõsta Euroopa konkurentsivõimet maailmas. Selleks on vaja rohkemate investeeringute toomist teadus- ja arendustegevusse. Rii-gipoolsed investeeringud julgustavad ja toovad kaasa täiendavalt ka erasektori (nt riskikapitali) investeeringuid;

alustavate innovaatiliste ettevõtete (start-up’id) toetamist. Selleks on oluline, et ELi struktuuritoetusi taotlenud ettevõtted ei peaks kuluta-ma ressursse bürokraatiale;

luua soodustavad tingimused alustavate innovaatiliste ettevõtetele ligipääsuks riskikapitalile. Seejuures vajavad avaliku sektori tuge re-gioonid, kus riskikapitaliturud on alles lapsekingades;

toimivat Euroopa Liidu patendisüsteemi, mis vähendab intellektuaal-omandi kaitsega seotud kulusid ning oleks rahaliselt jõukohane ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

3.5 Digitaalne Euroopa

Digitaalse info üha suurem tarbimine eeldab muudatusi nende vald-kondade regulatsioonis, et ettevõtetel oleks võimalik oma teenus-tega kiiremini ka väiksematele turgudele tulla, tarbijatel teoseid le-gaalselt tarbida ja autoritel tasu saada.


et e-haldust kasutataks liikmesriikides rohkem. Euroopas tuleb luua ühtne digitaalne turg, kus kodanikud ja et tevõtjad saavad kasutada teenuseid elektroonselt kõigis liikmes riikides. Hinnanguliselt suuren-daks see ELi SKPd 4% võrra ning tooks kaasa 30 000 uue töökoha loomise aastas;

et Eesti oleks Euroopa-ülese digitaalse identifitseerimise süsteemi käivitamise eestvedajaks. Meie poliitika eesmärk on ELi regulatsioo-ni loomine e-autentimise vallas ning digiallkirjade piiriülese toimimise tagamine praktikas. Enamikus liikmesriikides on autentimise ja digi-allkirjastamise küsimused küll lahendatud, aga tagada tuleb ka nende süsteemide üleeuroopali ne koostalitlusvõime;

e-kaubandusega seonduva bürokraatia vähendamist.


3.6 Transpordiühendused, sh Rail Baltic


et Eestil oleksid Euroopaga kiired, mugavad ja taskukohased ühen-dused. Toetame Rail Balticu rajamist;

Rail Balticu trassi rajamisega kaasnevate kulude kompenseerimist maaomanikele;

võimalust Euroopa Liidus teatavatel tingimustel toetada lennuühen-dusi liikmesriigi pealinna ja olulisemate Euroopa sihtkohtade vahel. Lennuühendustel on oluline tähtsus majandusarengus, investeerin-gute toomisel ja seega ka töökohtade tekkimisel. Tuleks selgelt mää-ratleda liikmesriikide lennuühenduste miinimumstandard (nt et igast pealinnast peab olema otseühendus 10 teise riigi pealinna ja kui ei ole, on riigil õigus nendel liinidel lendamist toetada).

IRL on valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014–2020 investeeritakse rohkem kui 2 miljardi euro ulatuses Euroopa Liidu vahendeid järgmiste eesmärkide saavutamisse:

Teedevõrgu arendamine, teede seisukorra parandamine ning liiklus-ohutuse suurendamine.

Üleriigiliste ühistranspordiühenduste arendamine.

Regionaalsete ühistranspordiühenduste arendamine.

Ühistranspordi sidumine teiste transpordiliikidega ja ligipääsu parandamine.

Lennuühenduste arendamine.

Laevaühenduste arendamine.

Kaubaveoks vajaliku taristu arendamine.

4. Energiapoliitika

IRL pooldab Euroopa Liidus mitmekesist energiavarustatust ja suu-remat energiatõhusust. Ühtse energiaturu loomiseks ja energia tar-nekindluse tagamiseks on möödapääsmatu jätkuv energiaühendus-te rajamine.


Euroopa Liidu koostööd maagaasi ostmiseks Gazpromilt. Energia sisseostmisel kolmandatest riikidest tuleb läbi rääkida hinnapoliitika, mis ei diskrimineeri ühte või teist liikmesriiki. Maagaasi sisseostu-hinnad erinevad ELi liikmesriikide vahel ligikaudu kolmandiku võrra ning Balti riikide jaoks on maagaasi hind kõrgem kui mitmele teisele Euroopa riigile. Toetame Euroopa Komisjoni jõupingutusi Gazpromi diskrimineeriva poliitikaga võitlemisel;

Eestisse veeldatud maagaasi terminali rajamist. Enne alternatiivse gaasiallika teket ei saa energiajulgeolekut kahjustamata suurendada gaasi osakaalu Eesti energiatarbimises. Veeldatud maagaasi terminali ehitamisele peab eelnema gaasi ülekandevõrgu omandiline eraldami-ne, nagu seda tehti elektri põhi- ja jaotusvõrguga;

Euroopa Liidu tõukefondide energiasäästumeetmeid elamufondi re-noveerimiseks, sh soojapidavuse parandamiseks ja passiivmajade rajamiseks;

Baltikumi energiaühenduste lõimimist naabritega, et vähendada sõl-tuvust Venemaast. Energiajulgeoleku seisukohalt on oluline seejuures Eesti, Läti ja Leedu elektrivõrgu lahtisidumine Loode-Venemaa elekt-risüsteemist ja liitumine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga;

Euroopa olemasolevate energiaressursside aktiivsemat kasutust, et vähendada välist energiasõltuvust ja mitmekesistada energiaportfelli;


ELi eeskirjade väljatöötamist viisil, mis võimaldaks Eestis moder-niseerimisel oleva põlevkivitööstuse arengut ja aitaks tagada meie energiajulgeolekut. Põlevkivi peab jätkuvalt olema võimalik kasutada nii elektri kui ka õli tootmiseks;

ELi 20% energiasäästu eesmärgi säilitamist mittesiduvana.

Säästva ja tõhusa energiamajanduse arengu valdkonnas on IRL valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014–2020 in-vesteeritakse 230 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid järgmiste eesmärkide saavutamisse:

Hoonete energiatõhususe suurendamine investeeringute, ener-giasäästlike lahenduste kasutamise suurendamise ja teadlikkuse tõstmise kaudu.

Alternatiivsete kütuste (biogaas) kasutuselevõtu suurendamine trans-pordis.

Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne. Energiavarustuse efektiivsuse tõstmine kaugküttesektori korrastamise kaudu.

Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine.

5. Euroopa Liidu tulevik

Euroopa Liidul peab olema voli olla tänasest märksa jõulisem seal, kus sellest on Euroopa rahvastele kasu. Samas peab EL täielikult hoiduma sekkumast seal, kus tema sekkumist tarvis ei ole.


ELi jäämist riikide ühenduseks, mitte muutumist liitriigiks. Samas peab jätkuma ka suveräänsuse ühendamine ja jagamine teatud vald-kondades. Euroopa riigid on ajalooliselt rahvusriigid, mille identiteet jääb sõltumata ELi arengusuunast tugevamaks kui ELi identiteet ter-vikuna;

ELi liikmesriikide tihedamat koostööd, paremat koordineeritust ja eeskirjade ühtlustamist sellistes võtmevaldkondades nagu välispolii-tika, ühtne julgeoleku- ja kaitsepoliitika, ühtne energiapoliitika, Euroo-pat ühendavate transporditrasside väljaarendamine, teenuste turg, riigirahanduse korrashoid, pangandus. Samas peab IRL tähtsaks lä-himuspõhimõtte jõulisemat ja selgemat rakendamist;

Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvete tasakaalu ja ülemäärase võla-koormuse vältimist;

ELi teenistujate tasustamisel kasutatavate koefitsientide muutmist selliselt, et ka Euroopa äärealadel Euroopa institutsioonide poolt loo-davatel töökohtadel töötamine oleks tasu poolest motiveeriv. Taha-me, et Eestis oleks rohkem ELi asutusi;

Euroopa Parlamendi pendeldamise lõpetamist Strasbourgi ja Brüsseli vahel;

Eesti õnnestumist ELi eesistujana 2018. aastal. Selleks on vaja iga-külgseid ettevalmistusi, silmas pidades ka asjaolu, et meie eesistumi-se ajal algavad järgmise eelarveperioodi (2021–2027) läbirääkimised;


maapõuevarade, õhuruumi ja akvatooriumi kuulumist liikmesriikidele;

lähimuspõhimõtte ranget järgimist. Kuna komisjon püüab pidevalt oma pädevust laiendada ja liikmesriikide pädevust vähendada, siis Euroopa Kohtus peaks lähimuspõhimõtte jälgimist laiendama;

et Euroopa Kohtust ei kujuneks ülemkohus, kõrgeim apellatsiooniko-hus, vaid tema mandaat peab piirduma üksnes Euroopa Liidu insti-tutsioonide vastu suunatud kaebuste ja liikmesriikidevaheliste vaid-lusküsimustega, samuti liikmesriigi ja ELi pädevusvaidlustega;

Euroopa Ülemkogu nõupidamiste taastamist liikmesriikides;

Euroopa Parlamendi (751) koosseisu vähendamist ja selle asemel se-nati ehk teise koja loomist. Senatisse kuuluks igast liikmesriigist võrd-selt 4 senaatorit. Senaatorid valivad riikide parlamendid – legitiimsuse ülekanne.

6. Haridus ja noored

Noortel on täna ja tulevikus otsustav roll Euroopa Liidu ja selle ko-danike ees seisvate sotsiaal-majanduslike, demograafiliste, kultuuri- ja keskkonnaalaste probleemide lahendamisel ja võimaluste äraka-sutamisel.

Haridussüsteemide rahvusvaheline konkurentsivõime tagab Eesti ja Euroopa konkurentsivõime ka üleilmastumise protsessis ja kahane-va rahvastiku tingimustes. Selleks on vaja moderniseerida haridus-korraldust ja suurendada Euroopa-ülest koostööd ja akadeemilist vahetust.

Euroopa Liidus peab olema kaitstud rahvuskeelne haridus. Eesti rahvusliku haridussüsteemi arendamine peab kindlustama meie po-sitsiooni maailma edukamate haridusriikide hulgas.


igale lapsele eakohase alushariduse tagamist ja Eesti põhihariduse püsimist maailma tipptasemel. Selleks tuleb toetada kodulähedast põhikooli ja tagada õpetajaile väärikas staatus ühiskonnas;

liigipääsu kvaliteetsele ja valikuterohkele kesk- ja kutseharidusele kõigis maakondades. Selleks tuleb jätkata koolivõrgu korrastamise ja riigigümnaasiumide loomisega;

kaasavat haridust ja põhimõtet, et kedagi ei jäeta maha. Kõigile tuleb tagada võimetekohane üldharidus ja eriti kutsealane ettevalmistus;

Eesti õpetajate parimat ettevalmistust ja pidevat ligipääsu täiendõp-pele. Toetame õpetajate motivatsiooni kaasa minna haridusuuendu-sega vastamaks tänapäeva väljakutsetele;


noorte head ettevalmistust tööellu astumiseks. Selleks on vaja toe-tada kutseõppe kvaliteedi tõstmist ja mainekujundust, Eesti noorte osalemist Euroopa kutseõppe projektides ning praktiseerimisvõima-lusi Eestis ja Euroopas;

ülikoolide ja kõrgkoolide tugevuste väljaarendamist, silmas pidades konkurente Läänemere ääres ja kaugemal Euroopas. Noortele tuleb tagada tööturu ootustele vastav haridus;

tänapäevase õpikäsitluse kujundamist Eesti koolis ja ühiskonnas. Selle käsitluse keskmes on elukestva õppe printsiip ja digimaailma poolt avardatud üleilmne õpikeskkond.

Eesti hariduselu arendamise valdkonnas on IRL valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014–2020 investeeritakse 684 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

Koolivõrgu korrastamiseks vajalike koolimajade renoveerimine, va-jadusel uute (riigi)gümnaasiumihoonete ehitamine või tühjaks jäänud koolimajadele uue funktsiooni leidmine. Hariduslike erivajadustega laste koolitustingimuste parandamine.

Eesmärk on koostada ja tuua kasutusse e-õppematerjalid, mida õpi-lased ja õpetajad vajavad ja usaldavad. Luuakse e-õppeks vajalik ta-ristu, sh Euroopa-üleses koostöös.

Loome üleriigilise tugivõrgustiku, et tagada kõigile noortele kvali-teetne karjääri- ja õppenõustamine. Igas maakonnas on tugev õp-penõustamiskeskus, kust saab tellida kõrgel tasemel tugiteenuseid (logopeediline abi, sotsiaalpedagoogi ja koolipsühholoogi nõuanded, karjäärinõustamine).

Suurendame oluliselt teadlaste järelkasvu ja edendame doktoriõpet. Tõukefondide rahaga toetatakse teadlaste liikuvust ning Eesti tead-laste osalemist Euroopa teadusalgatustes. Jätkub teaduse tippkes-kuste tegevuse toetamine ja riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuu-ri arendamine.

Toetame ja kaasajastame üldharidus- ja kutsekoolide õpetajate et-tevalmistust ja täiendkoolitust. Kavandame riikliku koolitussüsteemi rõhuasetusega haridusuuendust toetava koolikultuuri kujundamisele ja hariduse kvaliteedi tagamisele.

Käivitame madala kvalifikatsiooniga töötajate koolitusprogrammi ja toetame täiskasvanute tagasipöördumist haridussüsteemi, et jätkata poolelijäänud tasemehariduse omandamist.

Kasvatame töökohapõhise õppekohtade arvu, et pakkuda paindlikke võimalusi tööelu ja hariduse omandamise ühitamiseks. Toetame kut-sehariduse kvaliteedi kindlustamist ja hindamist ning käivitame töötu-ru seire- ja prognoosisüsteemi.

Kavandame sihtprogrammid mitteõppivate ja mittetöötavate noorte arvu vähendamiseks. Noortekeskused ja -organisatsioonid kaasavad noori ühiskondlikku ellu ja pakuvad mitteformaalset haridust. Seeläbi suureneb noorte valmisolek astuda iseseisvasse ellu.

Teadus- ja arendustegevuse vallas suurendame nutika spetsialisee-rumise kaudu kasvuvaldkondade konkurentsivõimet, käivitame riikli-kud teadus- ja arendusprogrammid riigile olulistes valdkondades ning arendame keskset poliitikaseiret, analüüsivõimekust ja infosüsteeme.

Lõpetame kõrghariduse taristu väljaarendamise.


7. Kaitse- ja julgeolekupoliitika

IRL on veendunud, et Euroopa Liidu kaitse- ja julgeolekukoostöö on Eestile oluline, kuna riigi julgeoleku tagamine eeldab mitmekesise turvavõrgustiku väljaarendamist. ELi partnerlus mitmekesistab va-hendeid, mida Eesti saab julgeoleku tagamiseks kasutada. Lisaks NATO kollektiivkaitsele ja kahepoolsele koostööle Eesti strateegilis-te partneritega on Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimine oluline osa turvavõrgustikust.


ELi kaitsekoostöö nähtavust Eestis ja Läänemere regioonis laiemalt. See tõstab Eesti usaldusväärsust ja mainet koostööpartnerina. Eesti osaleb Balti ja Põhjala kaitsekoostöös ning panustab Euroopa Liidu lahingugruppides. Toetame lahingugruppide kasutamist Euroopa Lii-du sõjalistel missioonidel;

Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimist ja arenda-mist järgmiselt:

EL on võimeline juhtima ja korraldama ühiseid operatsioone, võimal-dades NATO-l keskenduda kollektiivkaitse ülesannetele. Eesti panus-tab ELi sõjalistesse operatsioonidesse, toetades seeläbi Eesti jaoks strateegiliselt olulist valdkonda;

ELi liikmesriigid teevad kaitsekoostööd ühise julgeoleku- ja kaitse-poliitika raamistikus, mis annab võimaluse efektiivseks ressursikasu-tuseks ja võimearenduseks. Eesti toetab koostööd sõjaliste võimete arendamisel, sest see võimaldab ELi riikidel vahendeid tõhusamalt kasutada ning tagada koostalitlusvõime;

EL arendab küberkaitset ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raamisti-kus võrdselt kübertegevusega sisejulgeoleku, kriitilise infrastruktuuri kaitsemise, sellega seonduvate õigusküsimuste ja küberkuritegevuse vastase võitluse valdkondades. Toetame küberkompetentsi jagamist ELi partnerite, naabrite ja abi-sihtriikidega ning nende tegevuste in-tegreerimist ELi programmidesse;

et Euroopa Liitu kuuluvad Põhjala riigid ühinevad NATOga ja nende riikide kaitsekulutused moodustavad minimaalselt 2% SKPst.


8. Kultuur, elukeskkond ja kodanike Euroopa

8.1 Kultuur

IRLi kultuuripoliitika lähtub põhiseaduslikust sihist tagada eesti rah-vuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.


tutvustada Eesti ainulaadset rahva- ja kõrgkultuuri kõikjal maailmas, olles eeskujulikuks euroopalikuks näiteks, kuidas väike rahvusriik suudab globaliseeruvas maailmas säilitada omanäolise, innovatiivse ja areneva kultuuriruumi

Selleks algatab IRL tegevused, mis on suunatud Eesti Instituudi rolli tugevdamisse ning vajaminevate vahendite suurendamisse, et neid sihte saavutada. Teiseks algatame EL eelarve kultuuriosa rahastami-se ümbervaatamisele, mis annaks väiksematele liikmesriikidele pro-portsionaalselt suuremaid eeliseid euroopaliku kultuuripärandi mit-mekesisuse tutvustamisel

Euroopa Kultuuripealinnade mõtte ajakohastamist

Selleks algatab IRL tegevused, mis on suunatud ideele valida EL kul-tuuripealinnadeks keskusi riikides, mis ei ole EL liikmed, kuid asuvad Euroopa naabruses, näiteks Minsk, Thbilisi, Kiiev, Chi in u jne. Kul-tuuripoliitika, mis on EL piiride ülene, aitab paremini mõtestada Euroopa ühist kultuuriruumi ning tutvustada euroopalikke väärtusi neis riikides.

EL liikmesriikide ja piiriüleste kultuurikontaktide soodustamist ja rahastamist EL eelarvest

Selleks algatab IRL tegevused, mis on suunatud EL eelarve prioritee-tide otsustava ümberhindamisega selles valdkonnas. Seisame selle eest, et rahastataks õiglaselt ja vääriliselt loovisikute ja ettevõtjate ühistööd, ühtsete infoprogrammide loomist haridus- ja kultuuriins-titutsioonidele, autoriõiguste kaitsmise üheseltmõistetavust ja üht-lustamist, loomemajanduse arengu soodustamist ning materiaalsete kultuuriväärtuste säilitamist ja kaitset.

IRL on valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014–2020 investeeritakse 20 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid arhitektuuri, audiovisuaalvaldkonda, disaini, etenduskunstidesse, meelelahutustarkvarasse, kirjastamisse, kunsti, muusikasse, kul-tuuripärandisse ja toidukultuuri.


8.2 Elukeskkond

Elukeskkond on meie kõigi ühine kodu, milles peegelduvad Euroopa väärtused. Elukeskkond toetab ja loob ühiskonnas väärtusi. IRLi jaoks on euroopalikeks väärtusteks avatus, inimsõbralikkus ja ette-võtlikkus. Sarnaselt looduskeskkonnale on ehitatud keskkond Euroopa rikkuseks ja konkurentsieeliseks maailmas, mida tuleb ka-sutada säästlikult ja arendada jätkusuutlikult.


püüelda elukeskkonna arendamisel kvaliteedi ja inimsõbralikkuse poole. Kvaliteetse ehitatud keskkonna olulisteks elementideks on terviklik avalik ruum, hoitud ja väärtustatud kultuuripärand, loodus-hoid, koha omapära ning kõrge arhitektuurse- ja tehnilise kvalitee-diga ehitised;

lähtuda avaliku ruumi kujundamisel inimmõõtmest ja luua elukesk-konda, mis on kasutajasõbralik lastele, peredele, väärikas eas ko-danikele ja ka erivajadustega inimestele. IRL usub, et kvaliteetne inimsõbralik elukeskkond on nii investeeringute, kui õnnelike koda-nike eelduseks. Euroopa vajab maailma majandusarengus konku-rentsivõime säilitamiseks parimaid talente. Nii investorite kui oma ala spetsialistide jaoks on otsuseid langetades oluline Euroopa elu-keskkonna kvaliteet. IRL usub, et Euroopas elukeskkonnal on ole-mas potentsiaal olla ka Euroopa majanduse mootoriks;

et Euroopa, mis on tänaseks autostumise kõrghetke läbinud, püüd-leks suurema jätkusuutlikkuse poole, kus oleks sobiv keskkond kergliikluseks ja jalgsikäimiseks. IRL panustab erinevate transpor-diliikide tasakaalustatud arengusse, keskkonnasäästlike, tarkade linnade ja tehnoloogiate arendamisse;

elukeskkonna ja inimeste tervise seisukohast linnade liikuvuse pa-rendamist. Tervikliku avaliku ruumi all mõistame linnalises keskkon-nas eelkõige mugavat ja jalgsikäidavat kergliiklust. Euroopalik elu-keskkond ühendab integreeritud ühistranspordisüsteemi ja sidusate kergliiklusteede kaudu elanike kodud kõikvõimalike sihtpunktidega (töökohad, vaba-aja veetmise kohad nii sise- kui väliruumis, avali-kud teenused jne);

elukeskkonna turvalisust ja ruumilist identiteeti.

IRL on valitsusliidu liikmena seisnud selle eest, et aastatel 2014–2020 investeeritakse 90 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid lin-naliste piirkondade jätkusuutliku arengusse.


8.3 Kodanike Euroopa

Me toetame demokraatliku ning avatud ühiskonna arenemist ja kindlustamist. Seisame selle eest, et Euroopa Liidus muutuksid poliitilised protsessid avatumaks ja nendesse kaasatakse rohkem kodanikke.


et Euroopa Liidus kasvaks kodanike osalus poliitilistes protsessides. Kodanikel ja vabaühendustel peab olema võimalus osaleda nendes otsustusprotsessides, mis nende elu mõjutavad;

tagada kodanikele võrdne juurdepääs poliitilistesse otsustusprotses-sidesse. Poliitilised ja demokraaltikud protsessid peavad arenema koos ühiskonnaga, poliitikud peavad soodustama poliitiliste otsus-tusprotsessides võimalikult laia ja avatud arutelu.

9. Põllumajandus, keskkond ja kalandus

IRL toetab konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja keskkonna-sõbraliku Euroopa toidutootmise ja põllumajanduse arendamist. Põllumajandustootmi ne vajab uute tehnoloogiate arendamist ja raken damist. Tähtis on suunata nii Eesti kui ka ELi teadusrahasid teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse ning kohaliku ja ter-visliku toidu tootmise arendamisse. Eesti jaoks on olulisel kohal keskkonnahoid ja säästlikkus.

IRL peab oluliseks …

põllumajandussektori konkurentsitingimuste ja põllumajandustoetus-te võrdsustamist ning suuremat turule orienteeritust;

ühise põllumajanduspoliitika raames antavate arengu- ja investeerin-gute toetuste suurenemist otsetoetuste arvelt;

teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni Euroopa Liidu põllu-majanduse konkurentsivõime parandamisel. Leiame, et suuremat tä-helepanu ja rahastamist vajab sordi- ja tõuaretus;

seni kehtinud turukorraldusmeetmete säilitamist ja ajakohastamist ning riskijuhtimissüsteemi rakendamist. Oleme seisukohal, et turu-korraldusmeetmeid tuleb rakendada vaid erakorraliste turutõrgete ja asjaolude korral turgude tasakaalustamiseks. Turukorraldusmeetmed ei tohi mõjutada põllumajandus tootjate tootmisotsuseid ja seetõttu peaks neid rakendama ühetaoliselt.

Eesti toidu ja Eesti köögi ning regionaalsete eripäraste toiduainete väiketootmist ja turustamist;


kalavarude kui olulise loodusressursi kest likku majandamist. Kalan-duspoliitikas tuleb liikuda kalava rude maksimaalse kestliku saagikuse tasemeni, pidades silmas pikaajalisi eesmärke ja kalavarude säilimist tulevikus. Peale selle on Eesti jaoks oluline rannapiirkonna eristaatuse säilimine ja tootjaorganisatsioonide arendamine;

kalanduse tea dus- ja arendustegevuse suuremat rahastamist, et arendada Euroopa Liidus välja konkurent sivõimeline ja kestlik kala-kasvatussektor. Rohkem raha tuleb suunata ka kalavarude ja nende elupaikade taastamisse, et tagada kalavarude hea seisund;

keskkonnasäästlikku tootmist ja keskkonnakoormuse vähendamist. Toetame puhtas looduses suure turuväärtusega mahepõllumajandus-toodangu tootmist ja töötlemist;

jäätmete käsitlemist ressursina – jäätmetekke vähendamine, jäätme-tes sisalduva materjali ringlussevõtt või muu taaskasutamine tagab ressursitõhusa majanduse;

Euroopa Liidu eesmärki tagada puhtam välisõhk. Välisõhu kvaliteedi parandamiseks tuleb uuendada energeetikas ja tööstuses kasutata-vaid tehnoloogiaid. Seisame selle eest, et säiliks tasakaal majanduse arengu ja looduskeskkonna vahel.

10. Siseturvalisus ja immigratsioonipoliitika

Euroopa Liidu kodanike jaoks on julgeolek üks peamisi prioriteete. Euroopa areneb pidevas muutuste keerises, kus arenevad ka meid ümbritsevad ohud ja probleemid, mis on paljuski piiriülesed. Praegu Euroopa ees seisvad põhilised kuritegevusega seotud riskid ja ohud on terrorism, raske ja organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus, alaealiste seksuaalne ärakasutamine ja lapsporno, majanduskuri-teod ja korruptsioon. Mitte ükski liikmesriik ei suuda neile üksinda vastu seista.

Esilekerkivate riskide leevendamisel ja Euroopa turvalisuse suuren-damisel on palju saavutatud, kuid otsustavamalt on vaja edasi te-gutseda. Selleks peame seisma riikide partnerlussuhete eest, sest Euroopa Liidu sisejulgeolek ei ole saavutatav ülejäänud maailmast isoleerituna. Seega peame oluliseks suurendada sisejulgeolekuga seotud järgmiste eesmärkide kaudu:


Rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tõkestamist

Selleks et likvideerida kuritegelike võrgustike finantsstiimul, tuleb seni-sest enam tugevdada Euroopa Liidu õigust kriminaaltulu konfiskeerimise valdkonnas, eelkõige lubamaks rohkem kolmandate isikute vara konfis-keerimist ja ka tsiviilõiguslikku konfiskeerimist ning konfiskeerimiskorral-duste vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel.

Selleks et tõkestada kuritegelikel võrgustikel korruptsiooni abil inves-teerimast seaduslikku majandusse, on oluline kindel poliitiline tahe võidelda korruptsiooni kõikide avaldumisvormide vastu.

Selleks et rahvusvahelisi kuritegelikke võrgustikke kindlaks teha ja nende tegevust tõkestada, on vaja liikmesriikide õiguskaitse- ja koh-tuasutusi kaasavaid ühisoperatsioone.


Terrorismi ärahoidmist

Selleks et kaitsta Euroopa Liidu elanikkonda, tuleb suuremat rõhku panna ohtude ja riskide pidevale hindamisele, võttes arvesse arengut julgeolekualase teadustöö ja tehnoloogia valdkonnas.

Selleks et takistada terroristide juurdepääsu rahastamisele ning jä-litada nende tehinguid, tuleb senisest rohkem pöörata tähelepanu haldusmeetmete rakendamisele, mis käsitlevad varade külmutamist terrorismi ja sellega seonduva tegevuse ärahoidmiseks.

Selleks et hoida ära terroristide värbamisi, tuleb liikmesriikidel teha senisest tihedamat koostööd kõige enam mõjutatud kogukondade-ga ning töötada välja kohalikud kogukonnapõhised lähenemisviisid ja ennetuspoliitika.

Euroopa muutmist kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimeli-semaks

Selleks et pikaajaliste kriiside ja katastroofide ohjamine oleks tulemus-likum ja ühtsem, peab Euroopa Liidu reaktsioon olema senisest soli-daarsem ning ennetustöö ja valmisolek vastutustundlikum.

Euroopa piiride turvalisust

Selleks et hallata paremini Euroopa Liidu rändevoogusid ja kuritegu-devastast võitlust, peame tõhusamalt kasutama selleks loodud uusi piirikontrolli tehnoloogiaid ning tugevdama kootööd liikmesriikide vahel.

Selleks et kiirendada piiriületamisi ning pakkuda tuge politsei- ja piiri-valveasutustele kontrollide läbiviimisel ja rikkujate tuvastamisel, toe-tab IRL koos liitlastega igati Euroopa Komisjoni esitatud nn e-piiride paketti, mis seisneb Euroopa-ülese sisenemis- ja väljumisregistri loo-mises ning registreeritud reisijate programmi kasutuselevõtmises.

Immigratsioonipoliitikat

Selleks on meie rändepoliitika keskseks põhimõtteks olla avatud vä-lismaalastele, kes aitavad kasvatada meie majandust. Soodustame ennekõike haritud tööjõu saabumist, kellest on meie tööturul kõige suurem puudus ning keda ettevõtjad vajavad.

Selleks toetame haridusrännet. Teadmispõhise ühiskonna kujunda-mine vajab kõrgelt haritud töötajaid. Selleks tuleb lihtsustada välis-maiste õppijate ja teadlaste siia tulemist, et soosida meie haridus- ja teadusmaastiku rahvusvahelistumist ja jätkusuutlikkust.

Selleks tuleb hoida ära soovimatu sisseränne ja elamislubade väärka-sutus ning tagada turvalisus ja riigi julgeolek.


11. Sotsiaalpoliitika

11.1 Tööturg ja sotsiaalne kaitse

IRL lähtub põhimõttest, et tööturu regulatsioonid ja kogu sotsiaal-süsteem, sh sotsiaaltoetused ja ümberõppeprogrammid, peavad olema kujundatud nii, et iga töövõimeline inimene leiaks rakenduse tööturul ja töötuks jäämise korral jõuaks võimalikult kiiresti töötu-rule tagasi.


seista selle eest, et Eesti inimestel oleks Euroopas teiste eurooplaste-ga võrdsed võimalused tööd teha kõikjal Euroopa Liidus ning nende õigused oleksid kaitstud;

seista vastu sammudele, mis piiravad tööjõu vaba liikumist Euroopa Liidus;

töötada selle nimel, et Eesti inimestele teistes liikmesriikides laiene-vad sotsiaalsed tagatised oleksid võimalikult head, kuid me ei nõustu ettepanekutega, mis seavad oluliselt ohtu meie inimeste töökohad Eestis;

ühtlustada sotsiaalkindlustussüsteemid nii, et need ei oleks takistu-seks tööjõu vabale liikumisele, kuid samas ei tekitaks Eestile kohus-tusi, mida me kanda ei suuda;

paremaid lastehoiuvõimalusi. Soovime kasutada Euroopa tõukefon-dide vahendeid paindlike lastehoiuteenuste kättesaadavuse suuren-damiseks ja lasteaiakohtade loomiseks Eestis, et parandada ühtlasi ka võimalusi ühitada pere- ja tööelu.

11.2 Tervishoid

IRL toetab põhimõtet, et inimeste tervist tuleb kaitsta Euroopa Lii-du kõigi poliitikavaldkondade raames. Euroopa Komisjon peab te-gema koostööd ELi liikmesriikidega rahvatervise parandamiseks ja haiguste ennetamiseks ning kõrvaldama füüsilist ja vaimset tervist ohustavad allikad.


jõupingutusi, mida liikmesriigid teevad oma tervishoiusüsteemide tõ-hustamiseks, et tagada nende suutlikkus osutada kvaliteetseid tervis-hoiuteenuseid kõigile oma kodanikele praegu ja tulevikus;

terviseteenuste ja nendega seotud teenuste ja oskusteabe piiriülest liikumist ning seda toetavaid infotehnoloogilisi lahendusi ja kokkulep-peid nii, et see aitab luua töökohti Eestis, tagab Eesti meditsiinisüsteemi parema jätkusuutlikkuse ja paremad teenused ka Eesti inimestele;

riikidevahelist koostööd innovaatiliste ja jätkusuutlike lahenduste leidmiseks, mis aitavad suurendada kõigi ELi kodanike juurdepääsu parematele ja ohutumatele tervishoiuteenustele;

leida ja rakendada innovaatilisi lahendusi tervishoiusüsteemide kva-liteedi, tõhususe ja jätkusuutlikkuse parandamiseks, rõhutades inim-kapitali tähtsust ja heade tavade vahetamise olulisust;

Euroopa ühiseid pingutusi paremate ja tõenduspõhisemate meetodi-te leidmisel rahvatervise parandamiseks;

paremat valmisolekut ja kooskõlastatud tegevust tervisega seotud hädaolukordades, et kaitsta Euroopa kodanikke piiriüleste terviseoh-tude eest;


tarbekaupade tervisriskide jätkuvat seiret ja tarbijate teavitamist;

Eesti inimeste paremat informeerimist nende õigustest teiste liikmes-riikide tervishoiusüsteemide kasutamisel, kui nad töötavad, õpivad või reisivad teistes liikmesriikides;

Euroopa tõukefondide panust ka Eesti perearstikeskuste võrgu, haig-lavõrgu ja eakate hoolekandeteenuste arendamisel.

Eesti tööturu ja sotsiaalse turvalisuse arendamiseks on IRL koa-litsioonierakonnana otsustanud aastatel 2014–2020 panustada Eu-roopa Liidu vahendeid rohkem kui 310 000 000 euro ulatuses, sh järgmised meetmed:

Töötamist toetavad hoolekandemeetmed.

Madala kvalifikatsiooniga inimeste hõive tõstmine.

Töövõimekindlustuse skeemi loomine ja juurutamine.

Tööturuteenused noorte tööpuuduse ennetamiseks ja vähendamiseks.

Hoolekandetaristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks.

12. Välispoliitika

IRL lähtub Euroopa välispoliitika kujundamisel Eesti rahvuslike hu-vide ja Euroopa ühishuvide ühendamise printsiibist. Meie eesmärk on Euroopa Liidu ja välispoliitiliste suhete kaudu tagada Eesti riigi suveräänsus ning elukeskkonna ja elujärje vaba areng.

Euroopa Liidu välispoliitika peab töötama selle nimel, et kogu Eu-roopas aetaks asju ausate ja selgete mängureeglite alusel. Selleks peab Euroopa mängu panema oma majandusliku jõu ja olema ka moraalseks eeskujuks riikidele, kes otsivad teed demokraatia ja pa-rema elujärje poole.


et Euroopa Liit lähtuks väärtuspõhisest välispoliitikast, mille märk-sõnadeks on demokraata ja inimõigused. Kui inimõigusi rikutakse, siis sekkub Euroopa Liit jõuliselt, st kehtestab majandussanktsioone ja vajadusel kasutab sõjalist jõudu;

seista vastu korruptiivsetele liidritele ka väljaspool Euroopa Liitu.

Euroopa Liidu ja NATO efektiivselt toimivat ning liikmesriikide ühis-huve kaitsevat poliitikat. Eesti tegevus peab olema suunatud selle eesmärgi saavutamisele ning tugevdamisele;

tugevdada koostööd kõigis valdkondades, sh Balti riike ja Põhjamaid ühendavas Baltoskandias, millel on eeldused kujunega majanduse ja innovatsiooni tõmbekeskuseks.

pöörata jätkuvalt erilist tähelepanu demokraatia ja turumajanduse toetamisele nn üleminekuriikides, sealhulgas Euroopa Liidu laiene-misprotsessi ja partnerlusprogrammide raames;


toetada Euroopa Liidu edasist laienemist eeldusel, et kandidaatriigid täidavad Kopenhaageni kriteeriume. Lääne-Balkan on Euroopa Liidu tagahoov ja selle stabiliseerimine ning lõimimine Euroopaga on ainu-üksi eurooplaste ülesanne;

toetada igati Euroopa Liidu naabruspoliitikat ja eriti idapartnerlust. Ka idapartneritel peab olema võimalus ELiga liituda, kui nad seda soo-vivad ja nõuded täidavad. Toetame Ukraina, Moldova ja Gruusiaga vabakaubandus- ja assotsieerimislepingute sõlmimist;

et ELi esindamine rahvusvaheliselt on ühtne. Eesti huvides on maail-mapoliitika küsimustes tugev ja ühtne Euroopa;

panustada järjekindlalt Euroopa välisteenistuse arendamisse. Meie eesmärk on tõhusam konsulaarkoostöö liikmesriikide vahel, et ELi välisteenistus pakuks tulevikus konsulaarabi ja -kaitset kõigile ELi ko-danikele;

liikmesriikide võimalust kuuluda iseseisvalt rahvusvahelistesse orga-nisatsioonidesse ja omada diplomaatilisi suhteid kolmandate riikide-ga. Liikmesriikidel peab olema õigus sõlmida kahepoolseid lepinguid kolmandate riikidega küsimustes, mis on antud ELi ainupädevusse.

12.1 Ameerika Ühendriigid

IRL toetab senisest tihedamat koostööd Ameerika Ühendriikidega julgeoleku- ja kaubanduse valdkonnas.


Euroopa Liidu ja USA kaubanduskokkulepet, mis hõlmab poolt kogu maailma kaubandusest ja kujundab maailma standardeid aastaküm-neteks. IRL toetab laiaulatusliku kokkuleppe sõlmimist. Selleks on vajalik standardite ja kvaliteedinõuete ühtlustamine;

Euroopa Liidu ja USA koostöö peab olema tõhusam ka arenguabi riikide suhtes ning julgeoleku- ja kaitseküsimustes.

12.2 Aasia


Euroopa Liidu ühist Aasia-strateegiat;

Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi vahelist dialoogi inimõiguste teemal. Euroopa Liit on seadnud oma deklaratsioonis eesmärgiks Hii-na toetamise üleminekul avatud, õigusriigil põhinevale ning inimõigusi austavale ühiskonnale;

tihedamaid majandus- ja kaubandussuhteid Euroopa ja Aasia vahel. Eesti jaoks on eriti olulised järgmised valdkonnad ja eesmärgid:

Turism. Aastaks 2025 on Eesti Põhjamaade turismi sõlmpunkt, mida külastab ligikaudu 100 000 Aasia turisti.


Eksport. ELi ja Aasia ning Vaikse-Ookeani riikide tihedamal majan-duspartnerlusel on positiivne mõju ka Eesti ettevõtete ekspordile. Eesmärgiks on, et Eesti ettevõtete eksport Aasia turgudele kahekor-distuks võrreldes 2011. aastaga.

Välisinvesteeringud. Aastaks 2025 on Eesti Aasia ettevõtete üheks väravaks Euroopa Liidu turule.

12.3 Venemaa

Euroopa Liit peab lähtuma Venemaaga suheldes väärtuspõhisest polii-tikast –inimõigustest, õigusriiklusest ja naaberriikide suveräänsusest.


et Venemaa ei viiks ellu oma „lähivälismaa” poliitilist doktriini ega sek-kuks iseseisvate riikide juhtimisse;

et Venemaa ei sekkuks Euroopa Liidu idapartnerluse poliitikasse;

et Euroopa Liit kaitseb suhetes Venemaaga kõigi liikmesriikide majan-duslikke ja kaubanduslikke huve. Komisjon aitab liikmesriike kauban-dusvaidlustes Venemaaga;

et ELi ja Venemaa lepingus on prioriteediks kaubandussuhted ja üht-ne energiapoliitika;

et edasiminek viisalihtsustuse teel on võimalik ainult siis, kui täidetak-se Euroopa Liidu ja Venemaa poolt kokkulepitud nõudeid;

et Euroopa Liidu Venemaa-suunaline poliitika oleks ühtne, mitte kil-lustatud.

irli europarlamendi valimiskava

Documents