Mart Laanpere, TLÜ informaatika instituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja

ISTE NETS ja digiajastu

Kiri ja kirjaoskus läbi sajandite

17.saj.: kiri = piibel, katekismus (õpetas: köster)

19.saj.: kiri = Perno Postimees, Talurahwa Kalender (ema)

1930: eesti teaduskeel, kirjandus, bürokraatia (õpetaja)

1970: “teine kirjaoskus” = programmeerimine (õpetaja)

1995: e-post, infokirjaoskus (õpetas: sõber)

2011: kiri on enamat kui tekst: sms, säuts, Facebook, YouTube, taskuhääling, personaalne e-keskkond, medium is the message

Arvutite roll hariduses

1967: Arvuti URAL mahub tuppa, õpetatakse algoritme

1987: Arvuteid JUKU mahub lauale 2 tk, õpetatakse kontoritarkvara kasutama ja programmeerima

1997: Tiigrihüppega igasse kooli arvutiklass ja internet, õpetatakse kontoritarkvara ja internetti kasutama

2003: E-ülikool, arvuti kui ligipääs veebipõhisesse õpikeskkonda

2011: ?

Arvuti (ja arvuti kasutamise oskus) on muutunud eesmärgist vahendiks, üksikute hobist igaühe igapäevaseks tegevusest

Kuidas on muutunud sihtrühm ja õpetamise vastutus/pädevus?

IKT strateegiad hariduses: sõnavara

1997, Tiigrihüppe esimene arengukava: IT kasutamine, arvutiseerimine, internetiseerimine, õpitarkvara

2002, Tiigrihüpe Pluss: IKT alased pädevused, virtuaalõpe, IKT infrastruktuur, koostöö erinevate osapoolte vahel

2003-5, ülikoolide e-õppe arengukavad: e-õppe infrastruktuur ja tugiteenused, sisutootmine, kvaliteet

2006, Õppiv Tiiger: e-õppe sisu ja teenused, e-õppe pädevused ja meetodid, e-õppe korraldus

E-õpe oli võtmemõistena omal kohal 2003, nüüd enam mitte

IKT pädevusstandardid hariduses

Juba 2000.aastal lõi töörühm (Villems, Laanpere jt) esimese versiooni Eesti õpetajate tarvis, ISTE 1999 baasil.

Probleemid: ei legitimeeritud, ei haakunud õpetaja kutsestandardi ja õpetajakoolituse raamnõuetega (s.h. struktuuri osas), hargversioonid (TH ja EITSA)

Eesmärk: uus õpetajate ja õppejõudude haridustehnoloogiline pädevusmudel loodava õpetaja EQF kutsestandardi lisana

Tänased võimalikud eeskujud uue pädevusmudeli jaoks: UNESCO ICT Competencies for Teachers, 2008 Intel Teach programm, 2008 ISTE National Educational Technology Standards 2008

Mis on pädevus: mõistekaart

ISTE NETS for Teachers 2008

2008 kaasajastatud versioon, 5 pädevusvaldkonda: Facilitate and Inspire Student Learning and Creativity Design and Develop Digital-Age Learning Experiences and

Assessments Model Digital-Age Work and Learning Promote and Model Digital Citizenship and Responsibility Engage in Professional Growth and Leadership

ISTE baasil loodud pädevusmudelis on 5 valdkonda: I Õpilaste innustamine ja juhendamine

digikeskkonnas 1.1 Õpilaste loovuse ja innovatsiooni toetamine ning

arendamine 1.2 Õpilaste innustamine eluliste probleemide

lahendamisele digitaalsete vahendite kaasabil 1.3 Õpilaste suunamine isiklike kogemuste

refleksioonile ja mõtestamisele 1.4 Õpilaste koostöös toimuva teadmusloome

juhendamine

Õpetaja HT pädevusmudel 2011

II Digiajastu õppeprotsessi ja õpikeskkonna kavandamine (õpidisain) 2.1 Õpikeskkonna kujundamine 2.2 Sobivate meetodite valimine 2.3 Õpiülesannete koostamine arvestades õpilase

individuaalset eripära 2.4 Õpitulemuste kujundav ja kokkuvõttev hindamine

III Digiajastu töökeskkonna kujundamine 3.1. Digiajastu töövõtete ja töövahendite kasutamine 3.2. Suhtlemine õpilaste, lapsevanemate ja

kolleegidega 3.3. Eneseväljendus ja jagamise kultuur

digikeskkonnas 3.4. Info kogumine ja analüüsimine

IV Digiühiskonna kodanikuna käitumine 4.1 IT turvaline, legaalne ja eetiline kasutamine 4.2 Suhtlus- ja koostöövahendite valimine

lähtudes võrdsetest võimalustest 4.3 Koostööprojektide läbiviimine

mitmekultuurilises keskkonnas

V Õpetaja professionaalne areng 5.1 Osalemine praktikakogukondades/võrgustikes 5.2 Oma arengu kaardistamine,

dokumenteerimine, analüüs (portfoolio). 5.3 Uurimistöös osalemine 5.4 Kooli arendustöös osalemine (leadership)

Sõnavaravahetus – ei kasutata e-õppe mõistet

Fookuses õpilaste tegevuse, loovuse, innovatsiooni, refleksiooni jne toetamine

Peamised õpetaja tegevused: suunamine ja juhendamine

Pädevusmudel lahutatud hindamismudelist, 5-astmeline hindamismudel

Pädevuste hindamine peaks muutuma pika-ajaliseks ja tõendusmaterjali-põhiseks, kasutades nt. e-portfooliot

Peamised muutused

Digiajastu mõiste

Teooriatest tulenevad “uue ajastu” mõisted: infoajastu (infoühiskond), võrguühiskond (Manuel Castells)

Digiajastu: metafoor, mitte teaduslik termin. Tähistab kujundlikult uut ajastut, mille puhul digitaaltehnoloogial põhinevad vahendid on oluliseks eristajaks uue ja vana elustiili vahel

Ettepanek kasutada järgmistes strateegiates ja ka HT pädevusmudelis digiajastu hariduse mõistet e-õppele viitamise asemel

Haridustehnoloogi roll

Digiajastu kool ja õpetaja ei saa üldjuhul hakkama ilma haridustehnoloogi toeta

Annika Lõhmuse magistritöö (TLÜ IFI 2010): infojuhtide kadumine koolist, soovitame infojuhi asemel haridustehnoloogi

Hetkel Eestis u. 30 haridustehnoloogi, perspektiivis 200

Haridustehnoloogide Liit: kutsestandard, koostöö, professionaalsuse edendamine, kutse-eetika