ivar leimus. eesti marga sünniloost

EESTI MARGA SÜNNILOOSTIvar Leimus

Eesti marga sünniloost

Alates 1897. aastast olid Venemaa kupüürid vabalt kulla vastu vahetatavad. Sellega teenis tsaariaegne paberraha ära rahva vankumatu usalduse.


1914. aastal alanud Esimene maailmasõda paiskas maailma rahanduse kaosesse.

Paberraha trükkisid nii Vene Ajutine Valitsus kui ka enamlased.


Sakslased trükkisid ohtralt riigimarkasid, kuid okupeeritud idaalade tarbeks ka rubla- ja markvääringus nn. ooberoste.

Saksa marga ja sellega võrdse idamarga kuulutasid okupatsioonivõimud 15.septembril 1918 põhivääringuks.


Eesti Ajutine Valitsus, pidi oma rahaseaduse puudumisel alguses üle võtma Saksa okupatsioonivõimude vastava määruse.

Vabariigi esimeseks vääringuks kehtestati 30. novembril 1918 (ida)mark (= 100 penni).


Detsembris 1918 laenas Eesti Vabariik Helsingist 10 miljonit Soome marka, mis samal kuul samuti ringlusse suunati.


Oma rahatähtede kujundamine ja valmistamine võttis aega.

Seetõttu kuulutati 4. jaanuaril 1919 riiklikeks maksevahendeiks Tallinna Arvekoja maksutähed.


16. jaanuaril 1919 kuulutati käibivaks rahaks ka algselt siselaenuna kavandatud vabariigi 5% võlakohustused, mis trükiti Helsingis Lilius & Herzbergi litograafias.


Väärtmärkide puudusel hakkas elanikkond omavoliliselt rahana kasutama 1920. aastal emiteeritud riigikassa veksleid.

Vekslite käibelt kõrvaldamine oli juriidiliselt keerukas, sest ametlikult polnud neid ringlusse lastudki.


Rahapuudusel trükkisid oma väärtmärke 1918.–1919. aastal mitmed ettevõtted Kundas, Sindis ja Narvas.

Riigikassa lõpetas selle seadusevastase tegevuse kiiresti.


9. dets. 1918 sai Rahaministeerium õiguse emiteerida riigikassatähti.

Esimesed neist valmisid kevadel 1919.

Lihtsamad kupüürid trükiti algul Tallinnas Paalmanni juures.


Nõudlikumad riigikassatähed 3-100 marka telliti Helsingist Tilgmanni trükikojast.

T. Ussisoo ja A.Grinjevi kõrval kujundas neid ka soomlane T.Björnström


100-margase kujundamisel lähtus Björnström Eesti Rahva Muuseumi postkaartidest, millel kujutati Eesti kunstiklassikat.


Ühena vähestest Eesti tuntumatest kunstnikest osales rahatähtede loomisel Kristjan Raud, kes kujundas 10-margase kupüüri.


1919. aasta juulis viidi väärtmärkide tootmine Eestis üle Riigi Trükikotta, kus valmistati kõik järgmised riigikassatähed.

Neist väikseimad olid pennid Ed. Polandi kujunduses.


Riigi Trükikoja toodang oli alguses kahvatu ja madala kvaliteediga.

Sel Polandi kujundatud kupüüril on Eesti vapilinnuks veel Kristjan Raua kavandatud Põhja kotkas.


1920. aasta lõpuks jõudis 1000-margase kavandi valmis ka Nikolai Triik.

Tema rahatähel on üks sõdalane kolme käega !


Vähehaaval Riigi Trükikoja tehnoloogia paranes ning toodangu kvaliteet tõusis.

Tööle asusid Georg Vestenberg ja Günther Reindorff.


Riigikassa kõrval oli õigus oma rahatähtede emiteerimiseks ka 1919. a. kevadel asutatud Eesti Pangal.

Kohustused esimese, 50-margase rahatähe osas võttis enda kanda veel Riigikassa.


Esimesed pangatähed telliti välismaalt – kõigepealt Tilgmannilt Helsingist .


Kvaliteetsemat teostust pakkus Otto Elsner Berliinist.


Suurima nimiväärtusega markvääringus pangatäht oli 5000-margane, mis trükiti Berliinis.


Ka vahetusraha tehti osalt paberist, vastavalt 10- ja 25-margaste kupüüridena.


Kuid 1922. aastal tulid ringlusse ka Eesti esimesed mündid.

Algul vermiti need Berliinis, alates 1924. aastast aga Tallinnas Riigi Trükikojas.


Seoses 1925. aastal vastu võetud Riigivapi seadusega tuli müntide kujundust muuta.

Müntidele kõiki vapidetaile mahutada polnud võimalik.


1926. aasta 10-margane münt enam käibele ei jõudnud, sest Eesti valmistas ette üleminekut kroonile.

Mündid sulatati hiljem ümber ja kasutati ära uute 2-krooniste sulamis.


1927. aasta rahaseadusega kuulutati 1. jaanuarist 1928 Eesti Vabariigi rahaühikuks kroon.

Esimesteks kroonideks olid Riigikassa vanad 100-margased, mis varustati ületrükiga.


Vanad rahatähed korjati vähehaaval käibelt ära – kõigepealt võlakohustused, siis esimesed riigikassatähed ning pangatähed.

Need asendati kroonide-sentidega.

Tänan tähelepanu eest!

[email protected]

ivar leimus. eesti marga sünniloost

Economy & Finance