TŪt-&{ Į,TA Jį\ ?.Õx l s Po oļ!į, T ĒL fr66 Ž3Į) 4 "'vD7SĒį}lį}POsT1M *E s. xt

,l1., j ,;,..; i'.l' Pärast pikka Eestist eemal olekut kuļub ära järeĮeaitamine, Postįmees

püüab vaĮitsusjurriķs pürgivale Sįįm Katlasele vaĮikute juures abįks olia.

Samamoodi hoid{?

aas on käes aeg,mil kõik rää-givad kõigiga:Reformierakondrägib uues tuu-les oma vana

partneri Isamaa ia Res Pub-lica Lüduga fiRt) peaministritvahetava erakonnaga otsivadkontakti SoķiaaļdemokraatlikErakond (SDD ia Keskerakonį

Pooleteise nädala pärastkųuneb esmah Reformiera_konna volikogu ning seejärel,2. märtsil oravņartei įi'ldkogoSee nädalanhetus saab miįära-vaks võimuliidu edasise aren-s,u suhtes. Esimese pääsukese_ia tuteU nimelt oodata vaba-riigi aastapäeva eelõhtul, 23.ve6ruaril įaminister AņdrusAnsipi kõnet Tartus, kus ta võibanda mžirke tulevikuks ja vaa-data tagasi oma valitsemisaiale.

tRL lhkab vollnlkukohta<Krri eeļnerrad aastad ontaomakõnega kiĪiutanud ajalugų siispraegu kiūutab aeg Ęų kõne_

teksti tema eest isep muigasüks IRti poliitik

on tähelepanuväärne, etRdormierakond suutis 201L aas-

ta rüģųu vaļimiste ižirel nä-data Ēoalfuioonipartnerite' zuh_

tes iiles tuntavat suuremeelsustja andis neiļe kuus minisķikoh-ta - sama palių kui isąi võttis.Rdormierakond sai loomuļikuhpeaniĪĮisniļohą IRIile liiks rii-

dkogu esimehe positsioonReformierakond oleks või_

nud olla j,' paliu iiįbem: nendevalimisj:irgs€d gg kohta IRl-i zgvastu ļubanuks 6:6 asemel näi-teks iaotust 8:4. Ka riiģogukomiģonide iuhtide kohad iagativordseür xrina Reformierakondsoovis, et tegemist oleks kiņd_late, võrdväärsete partnerite-eą kellele teistel parteidel polemiaagi tite ega iuurde Pakkuda

ķāaliķioonikonelustel olidkoļme aasta eestiutuķ kaIRtitoonase esimehe MaĪt IāaĪi väļ-iavaated eurovoliņiku kohaļąLaar ütles Ansipile, et on sel-lest kohast tõesti huvitatud,aga lisas, et see ei Peaks olemaosa kauba tegemisesl AnsiP olinõus, nii jįį

Nįiiid on seis teine. JUst 20ltaasta koŲaotusele tagasi vaa_

dates näeb Reformierakonģ etpartneritel pole enam õigustmidagi nõuda IRLi vankumatutung volinikukohale iiįetab nen_

de jaoks igasuguse takvuņiiri.Kui praegune võimuliit ei

peaks lįihinädalatel mi[egipä-rast veel aastaks valitsemis-kokkulņpeni jõudmą kui uuedvangerdused į kalratsused IRLi

seĻoo päiris kõveraks vairrtaksid süs oleįs SDE nõus plaanioidama.' Jah, oravaparteil on küllkoeemus kolmikļiidu (neformi-

erjronģ IRL ja SDE, aprill zooz- aprill 2009) lagunemise ajasĻmil soķid e}rļrliiga jäireleandma'

tuks, suisa kiuslikuks muutu-siģ kuidpraegrrne soķide selķ-kond on ehktahunurņ läbirää-kimisvolmelisern Seda enarų et

ęnne valimisi soovivad võimulii_du luua kõik erakonnad kawõivanakundi endaga.

Mõttellsed mlnlstrlrollld

Soķide iuhist Sven Mikseristkui kunagise KeRe (Keskera-

kond ja Reformierakonģ iaa-nuar 20o2 - aprill 2oo3) koa-litsiooni kaitseminisķist rää-giukse siiani head. IbhaļikelĻ]imistel Narvas suurhļlemusesaavrrtanud Jevgeni ossįnovskioleks nupukas valik regionaal-ministri kohaļe või miks mit-te soķiaalministriks, kui näi-teļ<s Taaü Rõivas nhandusmi-nisķi kohaļe mängida Ja endi-sel politseiiuhil Andres Anvel-til oleks kindlasti jžireleaitamķ_ 99

Kui võįmuliit ei peaks uuevalitsemįskokkuleppeni

jõudma, oļeks sotsidnõus Ref ormierakonnaga

PlaaniPidama.

tööd siseministeeriumis, kuigi2015. aasta riigikogu vaļimis-te iärgset aega silmas pidadesvaata}s ta pigem rustiitsrninl;ķitooli poole. Ülrs soķide iuhtku'fu Indrek Saar on osav Pea igasvaļdkonnas. Ījsaks on mįirtsķees rügikogu iuhatuse \ralimi-seģ mis võiksid kujuneda uuematemaatiliselt võimaliku võįmuliidu tulņrooviĘ kui ņfü-rikohaļe võidakse hiiiüetada par_

lamendi raudrnra Eiki Nestor.ĪRL on seda meelĻ et asį

krips-kraps än tehtaks. Kuigipraeeuse võimuliidu pisem part-

ner õn seda meelĻ et rrus vaļit_susiuht ei saa eeldada või nõu-dąįt kui Reformierakond mõne

ministri vžiĮa vahetab, siis pea_

vad seda kohe tegema ka IRLiomad. Ei peą titlaad naģ ja onvalmis igati valitsuses jätkama

Etterraadilnrļķs tegi ja imes_

tarha pani IRLi Polütikuid aga

see, et mötidunud laųäeral tea_

tas Sven Mikser SDE volikoguees, et nad onvalmis vaļitsusseminema. Miks nįiüd? I(as kõ-ne-

hrsedkäivad?<Olukorras, kus valitsus-

koaļiķioon ilĪrļutab lagunemi-se miirĘ peame ka meie oļemavalmis tegema olulisi valikuid ja

lansetama otsuseid;, ütles Mik-ser"nins lisas, et võimalilre või_

muoarūrerite valik ei ole nende

iaoks tunagi olnud tilearu liht-ne ega meeļdiv. <Aga me ei ela'gi idõaahes maailmas,> leidis ta

KUT SITM, KALLAS VAATAKS SOTSIDE POOTE:

Andres Anvelt -siseminister?

Jevgeni osslnovskį -regionaalminister?

lndrek Saar -keskkonnaminister?

Eiki Nestor -riigikogu esimees?

IOįį1ET.UA Ta)Ņ-ĪS į,oOM, TEL 616 2394, UuDlsED@rosrIulrs.re posTĪMEES, ļ9' VSEBRUAR 20ļ,į ļl EESTI lļ 5

UnMAs PĀEīvälismlnlster (RE)

LĮlbanonļ pantvanglkrļļsl lahenda_mlse l ppvaātuses astus Paetlennuklsse, lehvltas veel trepll ol-les foto8raafldele ļā läks polsskoju tooma. įJleeļ|sel lennulMoskvāsse oll tal v lmalus tunnl-ke oma allklrja harjutada, sedap hjallkult llhvlda, et Eestl-VenePlļrllePpele oma nļml alla klrjuta-da. Kaunld teod. Kuna v lmallkpeāmlnlstrļ Ja erakonnaļuhl kohtnāpsatakse tema eest ära' slls pl_

8em on Pāet Juba m tetega Brį.įs-selļs, kul ta Reformļerakonna nļ_

meklrlas europarlamendl vallmļs-tel suurlma toetuse pälvlb. Ja kulsllm Kallase tįitar Kala Kallas se-da kohta tema eest ärā el v ta.

HįNNo PsvKįrįJustlltsmlnlster (RE)

Pehme maandumlne sotslaālml-nlstrl kohalt ehk sal Justlltsmlnls-teerlumlsse n_įi tubasemale ttiįi_le. Kuļ temā eeleelkäUa Re|n Langolļ mees, kes muudkul algataŠ ļaalgatas nlng l pulevllmlsega oll nllnagu oll, slls Pevkur on plgemoma eelkäĮa Krlsten Mlchallmāstlmees, v tāb ette ja teeb ära. M -ned Mlchall teemad on ka toppa-ma Jäänud' nälteks tslvlllpartner-|use seadus, mlllele muļdugļ onpollltlllne vastassēls v lmupart_nerl poolt. Kompromlsslaldls, ak-tllvne, sįļsteemne. Holab oma ml_nlsteerlumlmala hästl koos, rää-glb lnlmesteta.

URVE ĪllDuskuįtuurlmlnlster (RE)

Aastase perspektllvlga bravuur-se Reln Langl asemel valltsusegallltunud Īlldus teenlb vald klldu_s nu, K įk teda įlmbrltsev on nllpehme: ta rääglb' teda kuulatak_se. Īa meeldlb lnlmestele, ta kon_sulteerlb lnlmestega' Kįļslb vallt_suslaua ta8a n uJā v tab kuulda,Mln|strļvallk' mls ärrltas omaheaduses koalltsloonlpartnereldļa oposlt5loonlerakondl. Loodetl'et Reformlerakond komlstabtaas.

KEtĪ PENĪUS-EoSIMĀNŅUSkeskkonnamlnlster (RĒ)

Pettumus. Alnult Nabala kaįtse-alast el pllsa, Kogu valltsemlspe-rloodl on ta olnud peaaegu kadu-nudJa see on olnud ebameeldįv l_

latus ka Reformlerakonnale enda-le. Autorollo skandaal rä vls'ta sl-semlseļa vällse sära nlng kohtuls-tumlste ootuses, mll ko8u sįiįļdls_tuste rämps pole maha puhltud v l

klnnltust leldnud, peaks ta otslmav lmaluse, kuldas oma malnettaastada, Krlst n Mlchal venltashoIatava nältena llla]t kaua. Kulduute vallmlstenl on veel aasta ae-ga - ka Pentus-Roslmannus J uabtaandudaJat usta.

UBMĀS nElNsĮLUkaltsemlnlster (lRL)

on vllnud l punļse|le' mlllegaMart Laar omal āJal alustas - näl-teks kaltseväe įlmberkorraldaml_se. Erakonne Juhlna valltsuskabFnet15 tasakaālukas' slllaehltaja' lä_blrääkua. samas on nlļ m nedkltema väUaįļtlemlsed pannud telsļmlnlstreld kulme kergltama:Gruusla-teemallseds navÕtudvällsmeedlas' UsA tankļde Eestls_se toomlne. Temas on lennartme-rllļkku ambltsloonl Ja maĪtļaarlllk-ku polsl|lkku män8ulus , aga tun-nustataksetema s napldamlsos-kugt. Kul aga valltsuses valdlu-seks läheb' karjuvad erakonna_kaaslased VaherJa Parts ta sel-8elt įjle.

IGN-MĀBĪI vĀItERslsemlnlster (lRL)

Pįlhendunud mlnlstrltįiįile ļa avalĮ-kust pļldlst vllmasel ajaljustkul ka-dunud, KUl eelnevād mlnlstrld onsoovlnud panustada nähtava tur-valļsuse tu8evdamlsse - rohkempolįts ld tänavatele_maānteedele

-, slls tema on vallnud varlatudmaallma: pättldeh krlmlnaaltuluäravÕtmlne, narkov ltlus. Keelud'karlstused. įrks tugevamald rāhaväĮarääkļald eelarvek nelustel,suutnud pol]tselnlkele paįgat usuväļa kaubelda. seadnud endalejaoma meeskonnale - mls on kįjllalatl mllnuses ehk kaadrlpollltlkaspole tā Just k l8e edukam' llsaksflasko||k polltseĮuhl vāllmlne - sel-ged eesmärgld nlng pole omā aegallhtsalt täls lstunud.

HELIB-VALDOB SEEDERp llumaļandusmlnlster (lRL}

P llumeeste seas peetakse temastlugu,Suu sm neksalaks(palga-tāD p llumajandusteema eestk -nelejaks ka peamļnlster AndrusAnslpl' mls oll nutlkas kälk. T sl-seks oc on'ļks läks sllskl slls' kul tasuutls Euroopa p llumaļandusrahakįlslmlsel enese taha organlseerldaka leedulased Ja poolakad. Kul Ve-nemaa teatas, et Eestl ehk Euroo-pa tolduālnete kvallteet el vastanende slsseveo tlnglmustele, suu-tls kllrestl organlseerlda kohtumlseVenemaa p llumaJandusmlnlstrlga.Tema sēlllne aktllvsus ollhea įllla-tus ka lRlls endas. Kompromlssltulsamaallltlane, Eestl_vene pllrļleppep hlm ttellnevastane.KoosPart-slga valttsuse nalļavennad.

JÜtGEN LlGlrahandu5mlnļster (RE)

įjhe vlļmāse Reformlerakonna ļl-beraaļlna Kallasele klndlastl soblvpartner, kuļd suutnud valltsusespeaaegu kÕlglga tulll mlnna Ja te_maga on hädas ka oravapartel lse.Īeeb olemuselt lgeld aslu, a8asuhtlusstllllgā omajagu raskusļ -reļeefseįt įļļltu8ev. Ettev tjad tun_nevad end tema tegevusest sol-vatuna Ja Llgl nukked pole kergedįļle mlnema. Kā Reformlerakondļse näeb, et tulevases valltsusestäļdaks Ll8l nlšŠl Kallas lse vägahästl, Ettearvamatuld kraaklejaldpole tarvls rahvast ärrltama.

ĪĀįvr nÕrvAssotslaalminlster (RE)

Majas räägltakse' et relslb lll8apaĮu. Kau8elt rohkem kul temaeelkäĮa Pevkur. samas R lvasJ uabkl ehk rohkem - säravļaaktllvne, Reformlerakonna k lgek rgemasse tlppu purglv mees.Sotslaalmlnlstrl koht on temahttppelaud' mltte sįļdamesoov,Ent tema pįļhendumust tunnusta_takse vanadekodust erahalglāte-nļ' Hetkel8l plstab R lvas rlndahalgekassaga, kes soovlb era-halglald pįi8ada. Tema ees on to-hutud katsumįised - nälteks tįjįi_h lvereform _' agā ta on ka edasllįļkanud asļu, mlda Pevkur omalaJal alustas. JÕullne.

JUHįN PĀnĪsmajandusmhlster (lRL)

Valltsuse tapuklkas, lRLl kattsealu-ne - puutud tedā' puutud lRLļ.Partsla Kallas on vanād sÕbrad:2005, aastal nuputasld nād eba n-nestunult Res PubllcaJa Reforml-erakonna Uhendamlst, nnestusnelll ppkokkuv ttesKallas voltnl-kuks saatmlne. PaĖs pra gĮļsesval}tsuses mfüe el (murra läblD,vald (m vvab läblD' sest termjuh-

mlse all on Maa, hk, ved ģį( as-falt- Ja raudteed, Estonhn Alr rilngpraamlma.landus. Rall Bal o elu-vllmlseį oleks Parts Kallasele ,ļ8ev

Partner' l8a 1131ąa peāb arvesta-rna' et kul JaĪnaks lĮiheb' sįb od<abparts aht| lgel ālal puhkuse v tta'Rllglkapltallsml usku, mls pal.lusHettev tjald ettevaatllkuks teeb.

,įĀK ĀĀvlltsooharldusmlnlster (lRL)

sama.ļäärapälne kul Jįirgen LlglvÕl Andrus Anslp. Samas ļulgebt ha reforme, el kältįiįil ametlau-to pärast' el vaata kogu aeg įļhesllmaga vallmlste poole. Polepeast pollļtlk' vald plgem harldus-ldeoloo8' kes kälma lukanud gįlm_naaslumlreforml, mlda enam elpeatā. Aavlksoo prlntsllp - koolkodu lähedal - on selge toetusmaakoolldele. Īasuta k rgharlduson andnud sllskl pauudele heav lmaluse, Tema mllnused prae-guses valltsusmeeskonnas, Elsuuda läbl rääklda, eeldab, et kä-5u v lm paneb āsJad lllkuma. AU_torltaarne ļuht' soolomängua' kel-Įe8a on sagell hädas ka lRLl rllgl_kogu fraktsloon.

SUM KNSLENreglonaalmlnlster (lRL)

Reformļerakonna mlnlstrltel onklhlvedu: kas slls, kul Partsll on įļleskerklnud Jäįekordne Jama, panebKlls|er lauale lärļekordse haldusre_forml paberl? Paneb, Alatl paneb' Īaon.|a.|ääb Reformhrakonna lgave-seks pantvan8ļks. Plngutab hal-dusreformlta mls ta plngutaĻ on

J udnudlseglt mbekeskuste väl_

lavallmlsenl, aga see k lk on plgemįļks loodusÕnnetus (Īarmo Loodusomal aJal selle <hįįda> lRlļle kaelat mbas)Jā Reformlerakond temaponnlstuste8ā kaasa pole lälnudega lähe8l. veldį tuska tekltab vallt_

suses ka Kllslerl nn Rahvallldu te-8emlne ehk oma poŠļtsloonllt oma-valftsusluh de erakonda meellta-mļne. Euroraha Jagamlsel mlhkeļ.