jaapan - static2.visitestonia.com · euroopa-reisile keskmiselt 4763 dollarit ehk 3617 eurot...

Turisminõudluse suurendamise ja

turismitoodete arendamise programm

Tegevusstrateegia 2015-2018

JAAPAN

TEGEVUSSTRATEEGIA 2015-2018: JAAPAN 2

Sisukord:

1. JAAPAN KUI SIHTTURG ÜLDISELT ....................................................................................................................... 3

2. JAAPANI SIHTTURU HETKEOLUKORD ................................................................................................................. 3

2.1. JAAPANI ELANIKE VÄLISREISIDE TURG ............................................................................................................. 3 2.1.1. Kulutused välisreisidele ............................................................................................................................... 3 2.1.2. Reisimisaktiivsus, välisreiside arv ja peamised sihtkohad ........................................................................... 3 2.1.3. Puhkuse tüübid, hooajalisus........................................................................................................................ 4 2.1.4. Reisimotivaatorid Euroopas ........................................................................................................................ 4 2.1.5. Reiside broneerimine ja infoallikad ............................................................................................................. 4 2.1.6. Jaapani reisifirmad (2014) .......................................................................................................................... 4

2.2. KONKURENTSIKESKKOND ................................................................................................................................ 5 2.2.1. Turism Jaapanist Baltimaadesse ja Põhjamaadesse ................................................................................... 5 2.2.2. Turism Jaapanist Balti riikidesse ................................................................................................................. 6

2.3. TURISM JAAPANIST EESTISSE ........................................................................................................................... 7 2.3.1. Sihtkohad Eestis .......................................................................................................................................... 7 2.3.2. Hooajalisus .................................................................................................................................................. 7 2.3.3. Ööbimised majutusettevõtete liikide lõikes ................................................................................................ 8 2.3.4. LISAINFO: Mobiilpositsioneerimise statistika piiriületuste kohta ................................................................ 8 2.3.5. Jaapanist pärit külastajate võimalik struktuur ........................................................................................... 9

2.4. TOOTED, TEENUSED JA INFO KÄTTESAADAVUS ............................................................................................. 10 2.4.1. Linnapuhkus .............................................................................................................................................. 10 2.4.2. Kultuuripuhkus .......................................................................................................................................... 10 2.4.3. Äriturism ................................................................................................................................................... 11

2.5. TRANSPORT ................................................................................................................................................... 11 2.6. INFOKANALID ................................................................................................................................................. 11

2.6.1. Ülevaade infokanalitest ............................................................................................................................ 11 2.6.2. Visitestonia.com ja www.facebook.com/estonia.jp külastused ............................................................... 11

3. TEGEVUSSUUNAD 2015-2018 ...........................................................................................................................12

3.1. EESTI RIIKLIKU TURISMIARENGUKAVA 2014-2020 EESMÄRGID .................................................................... 12 3.2. TEEMAFOOKUS JA KASVUVÕIMALUSED ........................................................................................................ 12

3.2.1. Tegevuste fookus ...................................................................................................................................... 12 3.2.2. Sihtrühm ja segment ................................................................................................................................. 12 3.2.3. Tegevuste teemafookused ........................................................................................................................ 13

3.3. SÕNUMID JA VÄÄRTUSED .............................................................................................................................. 13 3.4. LÕPPTARBIJALE SUUNATUD TEGEVUSED ...................................................................................................... 14

3.4.1. Kampaania ................................................................................................................................................ 14 3.4.2. Pressireisid; -üritused ................................................................................................................................ 14 3.4.3. PR, kommunikatsioon ja online tegevused (ka sotsiaalmeedia) ............................................................... 14 3.4.4. Turismimessid ........................................................................................................................................... 15 3.4.5. Sündmused ja strateegiline partnerlus ..................................................................................................... 15

3.5. MÜÜGIEDENDUSTEGEVUSED ........................................................................................................................ 15 3.5.1. Tootetutvustusreisid ................................................................................................................................. 15 3.5.2. Infopäevad, seminarid ja workshop’id ...................................................................................................... 15 3.5.3. Ühistegevused erialaliitude jt organisatsioonidega .................................................................................. 15 3.5.4. Kommunikatsioon ..................................................................................................................................... 15

4. PARTNERITE TEGEVUSFOOKUS SIHTTURUL ......................................................................................................16

5. EESTI KUI SIHTKOHA ARENDUSTEGEVUSTE VAJADUS .......................................................................................16


1. JAAPAN KUI SIHTTURG ÜLDISELT Jaapan on rahvaarvu poolest maailmas 9.kohal (127 milj 2012.a). Oodatav keskmine eluiga on maailma kõrgeim, 83,5a sünnimomendist. Üle 60aastaste osakaal rahvaarvus on suurim maailmas. 2/3 rahvastikust elab linnades, suurimad linnad Tokyo (8,9 milj), Yokohama (3,7 milj), Osaka (2,7 milj), Nagoya (2,3 milj), Sapporo (1,9 milj). Enamus, 98% rahvastikust on jaapanlased, järgnevad korealased, hiinlased, filipiinlased ja brasiillased. Arvestades SKP mahtu, on Jaapan suuruselt kolmas majandus maailmas, USA ja Hiina järel. Jaapanit iseloomustavad viimased 15 aastat stagnatsioon ja deflatsioon. 2008-2009 toimus maailmas järsk majanduslangus, mis kahandas ka järsult Jaapani eksporti ja tööstustootmist. Teine suur langus toimus 2011.a tsunami järel. 2013.a. jeeni väärtus langes ja SKP kasvas 4,1% 2013.a esimeses kvartalis. Jeeni väärtuse langus võimendas eksporti, aga teiselt poolt tähendas see reisimise kallinemist Jaapanist teistesse riikidesse. Kui jeeni väärtuse langus jätkub, võib see tulevikus omada negatiivset mõju jaapanlaste reisimisele. 2014. aasta aprillis tõsteti Jaapanis käibemaksu 5%-lt 8%-le ja prognoositakse veel 2% tõusu. Samuti mõjutab see faktor reisimist, sest palgad ei ole muutunud aga samas suurendab see faktor Tax-free ostlemist, eriti noorte naiste puhul. Jaapanlaste sissetulekud on üldiselt suured, kuid on pikka aega paigal püsinud. Erinevused sissetulekutes on kasvav trend nagu mujal maailmas, kuid pikka aega olid jaapanlaste sissetulekud üsna võrdsed (ETC, 2013).

2. JAAPANI SIHTTURU HETKEOLUKORD

2.1. JAAPANI ELANIKE VÄLISREISIDE TURG

2.1.1. Kulutused välisreisidele

Jaapani elanikud kulutasid 2013. aastal välisreisidele 16,4 miljardit eurot, mis oli 1,8% maailma elanike kogukulutustest välisreisidele. Maailma Turismiorganisatsioon UNWTO arvutab ja avaldab maailma riikide turismikulutuste pingerida nii dollarites kui ka eurodes, samas muutust eelneva aastaga võrreldes avaldavad nad iga riigi kohalikus valuutas (vt. tabel). Kuigi eurodes arvutatuna vähenesid nende kulutused 2013. aastal koguni 24% ja dollarites arvutatuna 22%, oli langus jeenides vaid 4% (tulenevalt jeeni kursi tugevast langusest 2013. aastal).

2012.a. kasvasid nende kulutused eelneva aastaga võrreldes 2%, 2011.a. aga vähenesid koguni 11% (peamiseks põhjuseks oli välisreiside vähenemine peale 2011.a. märtsis Jaapanit tabanud maavärinat ja tsunamit). Veel varem oli tugeva negatiivse mõjuga ka 2008.-2009.a. majanduskriis.

Pikaajaliselt on Jaapani elanike kulutused välisreisidele ja ka nende osatähtsus maailma turismikulutustes vähenenud. Veel 2000. aastal olid Jaapani elanikud oma kogukulutustelt välisreisidele maailma riikide seas 4.kohal ja 2005. aastal 5.kohal. 2013. aastal aga olid nad langenud juba 12.kohale.

Hoolimata pikaajalisest langustrendist on Jaapan siiski oluline turg selle poolest, et nende kulutused reisi kohta on kõrged. IPK Internationali Jaapani elanike välisreiside uuringu andmetel kulutasid Jaapani elanikud 2012.a. Euroopa-reisile keskmiselt 4763 dollarit ehk 3617 eurot (sisaldab rahvusvahelise lennutranspordi maksumust). Euroopa-reisi keskmine kestus on 7 ööd.

Jaapani elanike kulutused välisreisidele. Allikas: UNWTO; andmed ei sisalda kulutusi transpordile Jaapanist sihtkohta.

2000 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

mld USD 31,9 27,3 26,9 26,5 27,9 25,1 27,9 27,2 27,9 21,8

mld EUR 34,5 22 pole avaldatud 18 21 19,5 21,7 16,4

muutus võrr. eelneva aastaga jeenides 3,8% -0,2% -7,6% -18,4% 4,0% -11,2% 2,4% -4,2%

osatähtsus maailmas 6,5% 3,9% 3,6% 3,1% 3,0% 2,9% 2,9% 2,5% 2,5% 1,8%

koht maailma riikide seas 4. 5. 5. 7. 7. 7. 7. 9. 9. 12.

2.1.2. Reisimisaktiivsus, välisreiside arv ja peamised sihtkohad Jaapani elanikud reisisid 2012. aastal enim Kirde-Aasiasse 31%, 19% Euroopasse, 19% Guam ja Saipan (USA-le kuuluvad saared) ja 17% Kagu-Aasiasse, kokku 18,5 mln välisreisi. Euroopasse tehakse umbes 3,5


mln reisi aastas. Peamised sihtkohad Euroopas on Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Šveits, Suurbritannia ja Austria. Paljud Euroopa sihtkohad on langustrendis olnud alates 2000.a, umbes -5%, samas kui Norra ja Ida Euroopa on kasvanud keskmiselt 5% aastas. Eriti kiiresti on kasvanud Balti riigid. Alates 2000.a on Euroopa reisid kasvanud 3%, mis on väike kasv, kuid samas positiivne võrreldes sellega, et reisid Põhja-Ameerikasse on langenud 41%, Okeaaniasse 44%. Keskmine reisipikkus 2012.a oli 5,4 ööd, Euroopas aga pikem: 7,8 ööd. Trend on pigem lühemate reiside kasuks, nagu mujalgi Euroopas. Viimaste aastate kasv tuleb peamiselt Jaapani elanikest, kes juba on käinud välismaal reisimas ja peamiselt üle 65aastaste ja noorte naiste hulgast. Ainult 24% jaapanlastest on reisinud välismaale viimase 5 aasta jooksul, mis näitab, et potentsiaali kasvuks on palju. Ka suur hulk jaapanlasi on jõudmas pensioniikka ja see võiks ka suurendada reiside arvu, sest jaapanlaste hulgas on suur osakaal 65+ hulgas, kes reisivad (ETC, 2013). 2012. aastal oli välisreiside arv rekordiline, 18,5 milj reisi, eelmine rekord oli aastal 2006 (17,5 miljonit). Viimaste aastate kasv on tulnud regulaarsete reisijate arvelt. Umbes 90% Jaapani välisreiside tegijatest tuleb Honshu saarelt (40% Tokyo piirkonnast), 15% Kansaist (Kyoto/Osaka) ja 12% Tokai (Nagoya) piirkonnast. Tugev jeeni langus mõjutas märkimisväärselt välisreiside arvu 2013. aastal, välisreiside arv vähenes -5,5% 2013.a. (2013.a välisreiside arv- Japan Tourism Marketing Co).

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Välisreiside arv (mln) 17,295 15,987 15,446 16,637 16,994 18,491 17,472

Aastane muutus % -1,4% -7,6% -3,4% 7,7% 2,1% 8,8% -5,5%

2.1.3. Puhkuse tüübid, hooajalisus

2012. aastal olid 57,5% jaapanlaste välisreisidest ringreisid, 21,3% linnapuhkused, 10% rannapuhkused ja 11,3% muud reisid. Võrreldes viimast 10 aastat on ringreiside ja linnapuhkuste osa märgatavalt tõusnud ja rannapuhkuste osakaal langenud. Enamus Euroopasse reisijatest külastab kolme või enamat riiki. Euroopas eelistatakse 3 tärni hotelle. Reise tehakse enim augustis ja septembris (vastavalt 10,3 ja 9,2 milj) ja märtsis (9,1 milj). Nendel kuudel on ka laste koolivaheajad, mis mõjutavad olulisel määral reisimisaktiivsust. Euroopasse reisijatest reisib perega 59%, sõprade ja tuttavatega 25%. Oluline on ka fakt, et jaapanlastel on aastas ainult 13-20 päeva puhkust ja paljud kasutavad sellest vaid 55% (ETC, 2013). Noorte meeste hulgas on vähem reisijaid selle tõttu, et kardetakse olla pikemalt töökohalt eemal. Noored naised on aga väga entusiastlikud reisijad.

2.1.4. Reisimotivaatorid Euroopas Peamiselt huvitavad looduslikud ja kaunid atraktsioonid, ajaloo ja kultuuriga seotud paigad, galeriid, muuseumid, ostlemine (eriti naiste puhul üks tähtsaimaid reisimotivaatoreid), teater, kontserdid, gurmee, spaa- ja iluprotseduurid. Jaapanlased soovivad Euroopas kogeda midagi unikaalset/uut, mida varem pole kogetud. Visitbritain raporteerib, et jaapani turiste ei huvita pubid, spordisündmused, tegevused maal ja üsna vähe toimub sotsialiseerumist kohalikega. Esimesel kohal jaapanlaste jaoks on sihtkoha turvalisus.

2.1.5. Reiside broneerimine ja infoallikad

Enamus reise (80%) broneeritakse läbi reisibüroo, ülejäänud 20% otse teenuse pakkuja pool. Reisibüroode osakaal on siiski viimase 5 aasta jooksul vähenenud paar protsenti. Euroopa reiside broneerimisel tehakse 92% läbi reisibüroo. Interneti teel broneeritavate reiside osakaal on suurenenud kiiresti (reisikorraldaja või -büroo pakettide näol). Euroopa reiside osas tehakse väga põhjalik analüüs. Väga palju kasutatakse reisibüroode trükiseid reisiraamatuid, internetti (peamine allikas 80%), reisibüroosid, rahvusliku meedia allikaid, ajakirju, ajalehti ja lennufirmade infot. Riikide ametlike internetilehtede kasutatavus on tõusnud.

2.1.6. Jaapani reisifirmad (2014) Tour Operator e. reisikorraldajad (suurimad, kellel on Eesti tootena tooteportfellis):

Tumlare, MIKI Travel, GTA (KUONI), Nordic Japan.


Travel Agency e. reisibürood (suuremad, kellel on Eesti tootena tooteportfellis):

JTB Corporation / JTB World Vacations

HIS (eelnevalt Hideo's International Services)

Hankyu Travel International

Kinki Nippon Tourist / Kintetsu International

Nippon Travel Agency

JALPAK (Japan Airlines)

Club Tourism International

M. O. Tourist

Nissin Travel Service

ANA Sales (All Nippon Airways) – ei oma Eestit tooteportfellis

TopTour Corporation Agendid (suuremad, kellel on Eesti tootena tooteportfellis): Sunrise Tour, Look JTB, Tabimonogatari, Royal Road, Ciao, Impresso, Vacations, Trapix, Dragonfly, Holiday, Mach, I'LL, AVA, Furari, Jal Stage, Look World, Yukoso, MOL, Club 21, TravelMark, ANA Hallo jne.

2.2. KONKURENTSIKESKKOND

2.2.1. Turism Jaapanist Baltimaadesse ja Põhjamaadesse

Jaapani turistide ööbimiste arvud Baltimaades on üsna sarnases suurusjärgus, kuid erinevad kordades Põhjamaadest. Põhjamaade võrdluses on aastaid olnud ööbimiste arvu poolest esikohal Soome. Teisel kohal on Norra, kus nende ööbimisi oli 2013. aastal aga kaks korda vähem kui Soomes. Soome on Põhjamaadest ainuke, kus peale 2009.a. langust on nende ööbimiste arv viimasel paaril aastal pöördunud tugevale tõusule. Rootsis, Norras ja Taanis on nende ööbimiste arv pikaajaliselt olnud pigem väikeses languses. Soomes on ööbimiste arv kasvanud kahes piirkonnas: Helsingis (eriti suur kasv oli 2013.a.) ja Lapimaal (eriti suur kasv oli 2012. ja ka 2011.a.). Helsingis viibivad nad valdavalt suvehooajal, Lapimaal aga talvehooajal (väga atraktiivsed on neile virmalised). Suur-Helsingis (k.a. Vantaa, Espoo, Kauniainen) veetsid nad 2013. aastal 61% ja Lapimaal 30% Soomes veedetud öödest. 2014.a. on nende ööbimised kõigis Põhjamaades vähenenud: Soomes 6%, Taanis 4%, Rootsis 10%, Norras 12%. Samas kõigis Balti riikides on nende ööbimised tunduvalt kasvanud: Eestis 46%, Lätis 40% ja Leedus 21%. Läti ja Leedu andmed on esimese poolaasta kohta, teiste riikide andmed esimese 8 kuu kohta. 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 muutus 2013/12 muutus 2012/11

Soomes 149 027 156 047 153 954 134 264 136 831 146 433 176 919 205 968 29 049 16% 30 486 21%

Norras 126 823 115 962 107 661 98 607 104 014 101 124 119 554 103 874 -15 680 -13% 18 430 18%

Rootsis 112 313 103 719 101 058 93 493 95 764 92 891 104 519 90 510 -14 009 -13% 11 628 13%

Taanis 93 009 84 925 81 307 84 241 92 100 92 603 93 114 88 253 -4 861 -5% 511 1%

Eestis 15 516 12 246 12 143 12 998 13 303 15 967 15 723 19 272 3 549 23% -244 -2%

Leedus 15 675 14 623 15 790 12 686 12 140 12 101 14 902 16 319 1 417 10% 2 801 23%

Lätis 9 960 9 571 10 521 11 967 9 680 9 924 12 765 15 776 3 011 24% 2 841 29%


131 135 140149

156 154

134 137146

177206

104

91

88

12,6 14,2 15,4 15,5 12,2 12,1 13,0 13,3 16,0 15,7 19,3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

160

170

180

190

200

210

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Jaapani turistide ööbimised (veedetud ööd) majutusettevõtetes (tuh.).

Soomes

Norras

Rootsis

Taanis

Eestis

Allikas: statistikaametid.

* Norra 2013.a. statistika ei ole eelnevate aastatega otseselt võrreldav metoodika

muutuse tõttu (andmeid esitavaid ettevõtteid on varasemast rohkem)

2.2.2. Turism Jaapanist Balti riikidesse Majutatute ja ööbimiste arv Balti riikides on järginud suhteliselt sarnast trendi. Alates 2011.a. on nii majutatute kui ka ööbimiste arv Baltimaades kasvanud. Majutatute arv Lätis on tõusnud 9tuh-ni, Leedus 10,1tuh-ni ja Eestis 10,8tuh-ni 2013. aastal. Ööbimiste arv saavutas Eestis ja Lätis uue rekordi, vastavalt 19,3tuh ja 15,8tuh. Leedus oli ööbimiste arv rekordiline 2005. aastal 16,7tuh, mis ei erine palju 2013.a. arvust 16,3tuh.

9,2 8,9 8,9 9,19,3

7,6 7,7

8,5

9,510,1

15,916,7

15,7

14,6

15,8

12,712,1 12,1

14,9

16,3

5,7 5,75,2

6,1 6,0

6,7

5,4

5,8

7,3

9,0

9,09,5

10,09,6

10,5

12,0

9,7

9,9

12,8

15,8

7,48,1 8,1 6,8 6,9

7,37,2

8,7 8,8

10,8

14,2

15,4 15,5

12,2 12,1

13,013,3

16,0 15,7

19,3

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Majutatud Ööbimised (veedetud ööd)

Jaapani turistid Balti riikide majutusettevõtetes (tuh.). Allikas: statistikaametid.

Leedus Lätis Eestis

tuh.


2.3. TURISM JAAPANIST EESTISSE Jaapani turistide ööbimised Eestis moodustasid 2013.a. 0,5% välisturistide ööbimistest. Nii majutatute kui ka ööbimiste arvult olid nad Eestis majutusettevõtetes välisturistide seas 17.kohal. Aastal 2013 saavutati rekordiline ööbimiste arv 19 272, 2013/2012 kasv oli 23%. 2007-2010 oli ööbimiste arv 12 200-13 300 vahel. Pärast seda on toimunud suuremad kasvud. 2014.a. esimese 8 kuu kokkuvõttes kasvas majutatud Jaapani turistide arv 2013.a. sama perioodiga võrreldes 53% ja nende veedetud ööde arv 46%. 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

majutatud turistid 6901 7362 8066 8093 6799 6862 7253 7 235 8 732 8 778 10 768

ööbimised 12 648 14 174 15 350 15 516 12 246 12 143 12 998 13 303 15 967 15 723 19 272

muutus võrreldes eelneva aastaga

majutatud turistid 7% 10% 0,3% -16% 0,9% 6% -0,2% 21% 0,5% 23%

ööbimised (veedetud ööd) 12% 8% 1% -21% -0,8% 7% 2% 20% -1,5% 23%

2.3.1. Sihtkohad Eestis Jaapani turistid ööbivad peamiselt Tallinnas, lisaks veidi ka Saare maakonnas, Tartus ja Pärnus. Tallinna osatähtsus on viimastel aastatel sarnasel 91,5% tasemel püsinud. Saare maakonna osakaal on 2012-2013 olnud 2,6%. Tartu osatähtsus on püsinud umbes 2-3% juures, aastal 2009 oli see kõige kõrgem ehk 6,3%. Pärnu ja Tartu osakaal 2013.a oli 1,9%. Teiste linnade ja maakondade osatähtsused on väga marginaalsed.

Tallinn Saare mk Tartu Pärnu Lääne-Viru Ida-Viru Harju mk Hiiu mk

2007 91,5% 3,4% 1,8% 1,6% 0,1% 0,2% 0,1% 0,1%

2008 85,5% 4,9% 5,2% 1,2% 1,3% 0,3% 0,2% 0,1%

2009 87,9% 2,5% 6,3% 1,7% 0,4% 0,2% 0,1% 0,1%

2010 91,6% 2,4% 3,0% 1,1% 0,4% 0,3% 0,0% 0,2%

2011 90,7% 1,7% 3,0% 2,3% 0,3% 0,5% 0,7% 0,1%

2012 91,5% 2,6% 2,9% 1,6% 0,3% 0,6% 0,0% 0,0%

2013 91,5% 2,6% 1,9% 1,9% 0,6% 0,3% 0,1% 0,1%

2.3.2. Hooajalisus

Maist kuni oktoobrini tehakse 75-80% ööbimistest. Enamasti on augustis suurim osa ööbimistest, viimastel aastatel 16-21%. Jaanuar ja veebruar on kõige väiksema osatähtsusega kuud, perioodil november-detsember ja märts-aprill tehakse keskmiselt 3-4% ööbimistest iga kuu. 2014.a. näitas mõnevõrra erinevat hooajalist jaotust, kuna mais-juunis toimus märkimisväärne kasv, mistõttu nendel kuudel oli ööbimiste arv isegi veidi suurem kui augustis.

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember

2007 1,4% 2,0% 4,2% 7,2% 13,1% 10,9% 10,5% 13,2% 15,1% 12,7% 6,6% 3,1%

2008 1,6% 1,9% 4,8% 7,0% 11,6% 14,6% 12,4% 15,0% 14,3% 12,2% 3,5% 1,3%

2009 1,5% 1,2% 3,5% 4,0% 14,1% 7,6% 13,7% 21,2% 13,6% 14,8% 2,7% 1,9%

2010 3,6% 2,3% 3,3% 4,8% 10,7% 19,6% 10,0% 16,8% 11,1% 10,4% 3,9% 3,5%

2011 4,3% 3,2% 2,4% 6,7% 10,9% 9,7% 8,7% 20,8% 14,4% 10,4% 5,5% 3,0%

2012 3,7% 2,4% 5,2% 6,1% 15,9% 11,3% 11,6% 16,0% 11,5% 9,4% 3,9% 3,2%

2013 1,7% 2,0% 4,1% 4,8% 9,8% 12,8% 13,1% 17,8% 13,7% 12,7% 4,1% 3,3%


0200400600800

1000120014001600180020002200240026002800300032003400360038004000

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Jaapani turistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa.

Jaan. Veebr. Märts Apr. Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets.

Allikas: Statistikaamet

2.3.3. Ööbimised majutusettevõtete liikide lõikes Viimasel paaril aastal on veidi vähenenud hotellis ööbinud turistide arv ja selle võrra kasvanud hostelite ja külaliskorterite osatähtsus. Siiski valdav enamus, 87,7% turistidest ööbib hotellis (2013). 5,6% Jaapani turistidest ööbib hostelis ja 5,7% külaliskorteris. Tallinna majutusettevõtetes veedetud öödest veetsid nad 2013. aastal 25% viiele tärnile, 38% neljale tärnile ja 25% kolmele tärnile vastava hinnaklassi hotellides ning 13% soodsama hinnaklassi hotellides. 13% öödest veedeti muudes majutusettevõtetes. Võrreldes paljude teiste välisturistidega kasutavad nad rohkem nelja tärni ja viie tärni hinnaklassi hotelle.

hotell motell külalistemaja puhkemaja puhkeküla hostel kodumajutus külaliskorter

2007 88,9% 0,0% 2,1% 0,0% 0,0% 5,5% 0,2% 3,2%

2008 93,4% 0,0% 1,3% 0,0% 0,0% 4,3% 0,4% 0,6%

2009 93,8% 0,0% 1,3% 0,1% 0,0% 3,2% 0,2% 1,5%

2010 94,0% 0,0% 1,3% 0,0% 0,0% 2,7% 0,1% 1,9%

2011 91,6% 0,0% 1,4% 0,1% 0,0% 4,8% 0,1% 2,0%

2012 89,4% 0,0% 0,8% 0,1% 0,1% 5,6% 0,2% 4,0%

2013 87,7% 0,0% 0,7% 0,1% 0,1% 5,6% 0,1% 5,7%

2.3.4. LISAINFO: Mobiilpositsioneerimise statistika piiriületuste kohta

Lisaks majutusstatistikale on võimalik kasutada mobiilpositsioneerimise statistikat Jaapani elanike saabumiste kohta Eestisse, mida avaldab Eesti Pank (allikas: Positium LBS). Silmas tuleb pidada, et erineva metoodika tõttu ei pruugi andmed olla täpselt võrreldavad. Mobiilpositsioneerimise statistika järgi käis Eestis 2013. aastal 45 843 Jaapanist saabunud külastajat. Ühepäevareisijatest suure osa moodustavad Soomest saabunud Tallinna külastajad. NB! Mobiilpositsioneerimise statistika näitab Eestis viibides mobiiltelefoniga kõnetoiminguid (kõne, SMS) teinud inimesi, s.t. mobiilpositsioneerimise statistika ei pruugi näidata kõiki kruiisireisijad Eestis, kuna kõik neist ei tee Eestis viibitud tundide jooksul kõnetoiminguid.


2008 2009 2010 2011 2012 2013 muutus 2013/12

Külastuste koguarv 13 766 12 063 15 245 22 276 30 566 45 843 50%

Mitmepäevakülastuste arv * 7 514 6 098 6 430 9 660 10 977 14 361 31%

Mitmepäevakülastuste osatähtsus külastustest 55% 51% 42% 43% 36% 31%

Ühepäevakülastuste arv 6 252 5 965 8 815 12 616 19 589 31 482 61%

sh. kruiisireisijate arv (Allikas: piirivalve andmed) N/A N/A N/A N/A 1811 3900 115%

2008 2009 2010 2011 2012 2013 muutus 2013/12

majutatud majutusettevõtetes (Allikas: Statistikaamet) 6862 7253 7235 8732 8778 10 768 22,7%

* 2009. ja 2010.a. oli mobiilpositsioneerimise statistika järgi mitmepäevakülastuste arv väiksem kui

majutatute arv majutusettevõtetes

2.3.5. Jaapanist pärit külastajate võimalik struktuur Allpool olev joonis kujutab Jaapanist Eestisse saabunud külastajate struktuuri, andmed ei pruugi olla omavahel võrreldavad erinevate andmeallikate tõttu. Umbes 60% siinsetest Jaapani turistidest on ühepäevakülastajad, 23% majutusettevõtetes ööbinud turistid, 9% kruiisireisijad ja 8% muud ööbimisega külastajad (2013.a).

10 76823%

3 6268%

3 9009%

27 54960%

Jaapanist saabunud külastajad 2013.

majutatud majutusettevõtetes(Allikas: Statistikaamet)

muud ööbimisega külastajad

kruiisireisijad (Allikas: PPA)

muud ühepäevakülastajad

NB! Joonisel on esitatud Jaapani külastajate võimalik struktuur, kasu-tades Positium LBS mobiilpositsionee-rimise andmeid koos Statistikaameti ja PPA andmetega. Erinevate andme-kogumismeetodite tõttu ei pruugi andmed tegelikult olla võrreldavad. Jaapani külastajaid oli Eestis Positium LBS

mobiilpositsioneerimise andmetel 45 843. Eestis ööbinud Jaapani turistide reiside iseloomustus Statistikaameti väliskülastajate uuringu põhjal Uuringu suvine küsitlusetapp toimus 2014.a. augustist septembrini. Selle tulemuste kasutamisel tuleb kindlasti silmas pidada, et vastanud Jaapani turistide arv oli väga väike (46 inimest) ja küsitlusperiood ei esinda kogu aasta turisminõudlust. 2014.a. väliskülastajate uuringu täpsemad andmed (koos talvise küsitlusetapi tulemustega) laekuvad 2015.a. mais.

91% Eestis ööbinud Jaapani turistidest oli Eestis puhkusereisil.

18%-l on Eestis tuttavaid.

Vastanute jaotus vanusegrupiti:

15–24 25-34 35-44 45-54 55-64 65+ kokku

9% 18% 24% 20% 22% 7% 100%

87% oli Eestis esmakordselt, 4% teist korda ja 4% kolmandat korda.

26% Eestis ööbinutest viibis Eestis ühe öö, 28% 2 ööd, 13% 3 ööd, samas koguni 28% 4-7 ööd.

35% reisis Eestisse reisifirma vahenduseta, 28% broneeris reisifirma kaudu üksikuid teenuseid ja 37% kasutas reisipaketti. Kuna omal käel reisinute ja reisipaketiga reisinute arv on enam-vähem võrdne, oli


vastajate seas enam-vähem ühepalju ka neid, kes kasutasid Eestis liikumiseks ekskursioonibussi kui ka neid, kes kasutasid liinitransporti. Rendiauto kasutajate arv oli marginaalne.

95% kasutas Eestis tasulist majutust, 5% tasuta majutust. 14% ööbis lisaks Tallinnale ka muudes Eesti sihtkohtades.

Kõik vastanud olid Eestis külastanud Tallinna, 22% ka Pärnut (enamasti lühikülastus teel Riiga).

91% külastas samal reisil lisaks Eestile ka teisi riike, seejuures kõige levinum oli Eesti kombineerimine Läti (69%) ja Leeduga (64%). Soome külastas lisaks Eestile 47%. Rootsit ja Venemaad külastanute arv oli marginaalne, kuid 27% oli külastanud muid, kaugemalasuvaid riike. Enamasti külastati lisaks Eestile 2-3 riiki.

Eestis viibides tutvus 91% omal käel vaatamisväärsustega, 82% käis restoranis, pubis või kohvikus, 78% tegi sisseoste, 58% käis muuseumis või näitusel, 38% ekskursioonil ja 13% kultuurisündmustel. Muud küsitud tegevused olid marginaalse osatähtsusega.

Reisi jooksul kulutasid nad Eestis umbes 400 eurot (NB! Andmeid kulutuste kohta esitas vaid 31 vastanut).

14% ütles, et reis Eestisse vastas nende ootustele ja 86% nimetas reisi oodatust paremaks. Oodatust halvemaks ei nimetanud reisi keegi.

2.4. TOOTED, TEENUSED JA INFO KÄTTESAADAVUS

2.4.1. Linnapuhkus Jaapani turule suunatud linnapuhkuse pakkumine on valdavalt lühike, 1-3-päevane reis Tallinnasse, mis on osa mitut riiki hõlmavast ringreisist (Läti, Leedu, Soome, Venemaa või Poola) ja kombineeritud kultuuriturismiga. Ööbimisega linnapuhkus eeldab majutust 3-5 tärni tasemel hotellis ja aina enam ka hostelis, kvaliteetset kohalikku toiduelamust ja kohvikuid, ostlemisvõimalust, samuti atraktsioonide ja kultuurisündmuste külastust. Jaapani turistid eelistavad osta kohalikku käsitööd ja disaini ning tax free võimaluse olemasolu poodides on oluline. Samuti pakuvad jaapanlastele huvi spaaga hotellid. Linnapuhkuse tootepakkumine on välja arendatud peamiselt Tallinna kesklinna ja vanalinna suuremate turismiatraktsioonide põhiselt. Tallinna peamise vaatamisväärsuse – Tallinna vanalinna – külastamine on Jaapani turisti jaoks üldiselt mugav, peamiselt tarbitakse seda grupiekskursiooni raames. Enamasti saab Jaapani turistidele ekskursioone, atraktsioone jms turismiinfot pakkuda ingliskeelsena, kuid grupiturist eeldab jaapanikeelset teenindust. Jaapani turisti jaoks pakutavad tooted on Tallinna vanalinn, Eesti Vabaõhumuuseum Rocca al Mares, KUMU ja teised Eesti Kunstimuuseumi filiaalid, Kadrioru loss ja park, Katariina käik, Kalevi Martsipani maalimise töötuba, Estonia Teater, Tallinna Lauluväljak, Viimsi, Hotell Kolm Õde Jaapani keisri õhtusöök, Püha Aleksander Nevski katedraal, Raeapteek, jne. Potentsiaali on Nõmmel, sest seal on turg, mida jaapanlased hea meelega külastaks, aga sinna oleks veel vaja atraktsioone. Puudu on jaapanikeelsest infost atraktsioonide kodulehtedel ja kohapeal. Puudulik on jaapanikeelne info hotellides, restoranides, linnas üldiselt jne. Teeninduskultuuri tõstmine on oluline, samuti ühistranspordi kättesaadavus ja viidad. Võiks tutvustada rohkem mobiilirakendusi, nt Taxify, et jaapanlaste siinolemist kergemaks teha ning takistada illegaalse takso kasutamist.

2.4.2. Kultuuripuhkus

Kultuuripuhkuse tootepakkumine on Jaapani turisti jaoks välja arendatud peamiselt Tallinnas, kombineerituna linnapuhkusega. Peamiselt peatuvad Jaapani turistid (tulenevalt ka Eestis viibimise kestusest, 1-3 ööd) vaid Tallinnas, kuigi teatav huvi on neil ka Kihnu, Saaremaa, Tartu, Narva (teel Peterburgi) ja Pärnu vastu. Jaapani turisti ootustele (peamiselt pensioniealised inimesed ja noored naised) vastava kultuuriturismi pakkumise etalontooted Tallinnas on Tallinna Vanalinn (UNESCO), Tallinna Lauluväljak, Kadrioru loss, KUMU ja teised Eesti Kunstiakadeemia filiaalid, Eesti traditsiooniline käsitöö jne. (vaata linnapuhkuse all olevaid tooteid). Peamiselt huvitub Jaapani turist ajaloolistest vaatamisväärsustest (cultural heritage), muuseumidest ja galeriidest ning linnalähedastest looduskaunitest kohtadest (Lahemaa rahvuspark, Viru raba, Altja kaluriküla) ja klassikalisemad ajaloolised mõisad üle Eesti (Vihula, Palmse ja Sagadi). Narva üldekskursioon koos Narva Linnuse külastamisega on populaarne jaapanlastele, kes on teel Peterburgi. Samuti on jaapanlastele väga olulised pikaajalised traditsioonid ja ajaloolised kohad, nt Eesti traditsiooniline käsitöö; UNESCO nimistusse kuuluvad kohad, nt Kihnu (sh kohaliku kodu külastus) ja populaarsust on


kogumas Haapsalu (Haapsalu sall). Saaremaal on populaarsemad tooted Angla tuulikud, Kuressaare linnus, Kaali järv ja Muhu muuseum. Pärnus on populaarsemad tooted Elisabeti kirik ja Tallinna väravad. Kultuurisündmused on Jaapani turistile külastuse raames lisaväärtusena huvipakkuvad, peamiselt ingliskeelsete subtiitritega ballett, ooper ning kontserdid. Laulu- ja tantsupidu on kõige tuntum kultuurisündmus, mis on teatud segmendile ka peamiseks reisimotivaatoriks. Samuti huvituvad jaapanlased nt Tallinna jõuluturust ja teistest käsitöö üritustest. Toiduelamus on Jaapani turistile oluline, seda nõudlust rahuldavad peamiselt Tallinna vanalinna ja kesklinna hinnatumad restoranid. Samuti pakub jaapanlastele huvi kohalikust ja looduslikult puhtast toorainest toit. Tähtis on toidukultuuri lokaalne omapära ja erinevad maitseelamused, mis on omased just Eestile. Jaapanlasele ei ole jaapani toidu olemasolu sihtkohas oluline. Jaapanlased on Euroopa külastamisest huvitatud ning sihtkoht on neile teada, kuid puudub teave pakutavatest toodetest ja teenustest. Jaapanikeele pakkumine ja teenindus Eestis üldjuhul puudub, küll aga rahuldab Jaapani individuaalturisti vajaduse ingliskeelne teenindus.

2.4.3. Äriturism Äriturist Jaapani turult reisib siia põhiliselt nn. firmareisi eesmärgil (IT ja keskkonnaga seotud õppereisid) või ärivisiidil delegatsioonina. Kombineerivad reisi teiste Euroopa linnadega, kus juba ärisuhted loodud.

2.5. TRANSPORT 2014.a suve seisuga lendab Finnair kolme Jaapani linna: Tokyosse (Narita lennujaam), Osakasse ja Nagoyasse. 2013.a suvel alustas Jaapani riiklik lennufirma Japan Airlines (JAL) lende Tokyo ja Helsinki vahel, mis on suurendanud Jaapani turistide arvu ka Eestis. Aeroflot, Lufthansa ja SAS pakuvad samuti häid ühendusi Eestiga, läbi Venemaa, Euroopa ja Skandinaavia. Narita lennujaama lendajate arv kahanes 2014. aasta juunis 12,9% ja Haneda omakorda kasvas 40,1%. Põhjuseks on Narita lennujaama kaugus kesklinnast ja samuti Haneda lennujaam pakub rohkem ühendusi. Finnair ja JAL lendavad Narita lennujaama. Positiivne on see, et Finnair on oma lendude arvu kasvatanud ja JAL alustas lende Helsinkisse. Jaapanlastele on väga mugav kas lennata Tallinna otse Helsinkist või kasutada Tallinki, Linda Line või Viking Line laevasid. Tallink tegutseb Aasias aktiivselt ning omab ka jaapanikeelset veebilehte. Tallink on mugav jaapanlastele ka Stockholmist Tallinna tulekuks. Tellimuslende ja otselende regulaarselt Jaapani ja Eesti vahel ei ole ja see on probleem, kuna tänu sellele jäävad paljud jaapani turistid Eestisse tulemata. 2014. aastal toimus üks tellimuslend.

2.6. INFOKANALID

2.6.1. Ülevaade infokanalitest

Euroopa reiside osas tehakse väga põhjalik analüüs. Väga palju kasutatakse internetti (sh sotsiaalmeediat), reisiraamatuid, reisibüroode trükiseid, reisibüroosid, rahvusliku meedia allikaid, lennufirmade infot, (ETC, 2013). EASi turismiarenduskeskusel on samuti paberkandjal infomaterjalid, mida uuendatakse 2015.a ning samuti käib töö visitestonia.com jaapanikeelse versiooni lansseerimisega. Hetkel on olemas primaarne, vananenud infoga ja suunatud põhiliselt reisibüroodele küsimuste esitamiseks

2.6.2. Visitestonia.com ja www.facebook.com/estonia.jp külastused Visitestonia.com külastused on aastaringselt enamvähem samal tasemel. Igas kuus tehakse Jaapanist 300-500 külastust. Sisulehtede poolest on esikohal ingliskeelne pealeht 1600 külastust, järgneb Kadrioru pargi sisuleht 114 külastust (Jaapani aed pakub tõenäoliselt huvi), vanalinn 106 külastust, Kihnu saare lehel 106 külastust 2013.a. Jaapanikeelne VisitEstonia Facebooki leht (https://www.facebook.com/estonia.jp) loodi 20. juunil 2012.a. ja seda haldab EASi välisesindaja Jaapanis ning see on ainuke lõpptarbijatele suunatud infokanal. 2014. aasta algusest on lehe jälgijate arv kasvanud 3520ni. Aastane kasv on olnud 72%, millest suurem osa on lisandunud oktoobri jooksul tänu mini-kampaaniale, kus auhinnaks on jõulureis Eestisse. Jaapanlaste engagement rate on olnud 2,5 ja 8 protsendi vahel, tehes jaapanikeelsest Facebooki lehest ühe

http://www.facebook.com/estonia.jp

https://www.facebook.com/estonia.jp


pühendunuima jälgijaskonnaga alamlehe VisitEstonia globaalse lehe turgude hulgas. Populaarseimate postituste hulka kuuluvad reeglina kultuur, disain, ka poliitika ja e-riik.

3. TEGEVUSSUUNAD 2015-2018

3.1. EESTI RIIKLIKU TURISMIARENGUKAVA 2014-2020 EESMÄRGID Peamisteks eesmärkideks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust Jaapani sihtturul ning seeläbi Jaapanist saabuvate turistide arvu. Lisaks suurendada Jaapani turistide reisimist ka väljaspool Tallinna ning soodustada erinevate regionaalsete turismitoodete tarbimist. Turgude vajadustele vastavate toodete ja teenuste väljaarendamine. Tegevuste elluviimisel on kriitiliseks eduteguriks koostöö lähiriikidega. Jaapani turul on partneriteks Soome ja Skandinaavia, Balti riigid ning Peterburi, kellega koostöös suurendatakse Eesti kui reisisihi tuntust ja töötatakse välja Läänemere piirkonda hõlmavad reisipaketid. Aasia turgudele suunatud turundustegevuste juures on oluline läheneda igale sihtriigile eraldi, võttes arvesse kohalikke tavasid ja olustikku. Kaugturgudelt Eestisse reisimisel on individuaalreiside osakaal madal, kuid näitab suurimat tõusu ning peamine reisimine toimub hetkel grupireisidena.

- Hoida Jaapanist saabuvate turistide ööbimiste arvu järgmisel neljal aastal sarnastel tasemetel: 2015.a. 16 580, 2016.a. 16 860, 2017.a. 17 150 ning 2018.a. 17 430.

- Suurendada Jaapanist visitestonia.com külastajate arvu 2015. aasta lõpuks 5 000, 2016.a. 5 400, 2017.a. lõpuks 5700 ning 2018.a. 6 100 külastuseni aastas.

3.2. TEEMAFOOKUS JA KASVUVÕIMALUSED

3.2.1. Tegevuste fookus Jaapani sihtturu turundustegevused on 40% ulatuses suunatud lõpptarbijatele, ülejäänud tegevused hõlmavad peamiselt reisikorraldajate ning nende edasimüüjate informeerimist (60%). Lõpptarbijatele (B2C) suunatud tegevuste argumendiks on Eesti madal tuntus ning Jaapani reisikorraldajad ning reisibürood ootavad riigipoolset panustamist sihtriigi tuntuse suurendamisele lõpptarbijate seas, kuna neil on kulukas ise kampaaniad Eesti kohta teha. Kui jaapanlastes on teadlikkus Eestist suurem, siis soovivad nad siia ka reisida ning saavad suunduda reisibüroosse, et osta pakett. Enamus suuri reisikorraldajaid ja reisibüroosid omavad Eestit oma tooteportfellis ning loodavad meie müügitoele e. sihtriigi tutvustamisele. Oluline on leida ka uusi koostöövõimalusi eraettevõtjate seas, et kasutada ära Eesti kui sihtkoha tuntust (nt Eestis toodetud tooted nagu JOIK, Saku jne), kellega teeme koostööd kampaaniate ja sihtkohas toimuvatel ürituste raames. Müügiedendustegevuste argumendiks on vajadus aktiivselt tegeleda Eestit müüvate reisikorraldajate ja reisibüroodega ning pakkuda neile uusi tooteid ning teenuseid, et nad saaks oma tootepakkumist veelgi laiendada. Hetkel domineerib Baltikumi ringreis, kuid uuele tõusvale sihtgrupile (noored naised) see toode ei ole sobilik. 65+ aastastele grupireisijatele Baltikumi ringreis sobib, kuid eesmärk on tootepakkumist laiendada, nt kombineerimine Soome, Venemaa ning Rootsiga.

3.2.2. Sihtrühm ja segment

Kõige olulisemaks sihtrühmaks on kõrgema sissetulekuga inimesed, kes teevad aastas mitu puhkusereisi välismaale ja kellele Eesti on eelkõige Euroopa reisidest viimane puhkusereisi sihtkoht. Linna- ja kultuuriturismi huvilised, kellele on oluline kogeda midagi uut. Eesti on uus ning avastamata sihtkoht Põhja-Euroopas ning see on hea müügiargument. Põhja-Euroopa sihtkohana võib Eesti olla ka esimene sihtkoht, sest oleme unkown. Läti ja Leedu ees on meil eelis sellega, et Eestil on Nordic imago ning eristume sellega. Suurimat tõusu näitab „Female office worker” sihtrühm, samuti suureneb tudengite ja ärireiside sihtrühm. “Senior“ sihtrühm jääb samale tasemele, Eestis võib olla väike tõus, sest oleme nende viimane sihtkoht Euroopas st. kõigepealt külastatakse ära Itaalia, Suurbritannia jne ja viimane Euroopa reis tehakse Eestisse. 80,1% Jaapani turistidest teeb oma reisiostu reisibüroo kaudu (sh interneti kaudu). 19,9% teevad broneeringu otse teenuse pakkujaga ning see trend on tõusnud kõige rohkem viimase 6 aasta jooksul. Potentsiaalne turist tuleb Honshu saarelt (sisaldab 40% Tokyo elanikke), 15% Kansai piirkonnast (Kyoto/Osaka), 12% Tokai (Nagoya) piirkonnast.


Ringreisid on populaarsed 20-30aastaste ja 60+ vanusegrupis. Linnapuhkusel käivad tavaliselt 30-60aastased Jaapani turistist. Peamised Eestisse reisivate jaapanlaste sihtrühmad:

„Female office worker” - kasvav sihtrühm - 25-39-aastased töötavad naised, korduvkülastajad Põhja-Euroopasse. 40-49aastased töötavad või kodused naised, kes reisivad oma tütardega. Sihtgrupi suurus 20 miljonit. Sellele sihtrühmale meelepärased tooted on: kohalik käsitöö, disain, kunst, ostlemine, kohalik hea toit, millegi uue/unikaalse kogemine (ei pea olema seos Jaapaniga), heaoluspaa, linnapuhkus. Kombineeritud reis Soomega.

„Seniors” – 65+ korduvkülastajad Euroopasse, kes on pensionile jäämas või juba on pensionil. Sihtgrupi suurus 65-69 miljonit inimest. Sellele sihtrühmale meelepärased tooted on: paketireisid Baltikumi - kohalik kultuur, UNESCO, traditsioonid, ajalugu, kvaliteetne toit, maailmakuulsad kohad/vaatamisväärsused, Läänemere kruiis, jne.

„Business/technical“ – 40-50-ndates aastates mehed, kes reisivad õppereisi eesmärgil (IT, keskkond) või on ärireisil. Kombineerivad reisi teiste Euroopa linnadega, kus neil juba on ärisuhted.

„Students“ – noored koolilõpetajad, kes tavaliselt reisivad välisriiki kooli lõpetamise puhul. Eesmärgiks on õppida välisriigi kultuuri, keelt ja kombeid. Sellele sihtrühmale meelepärased tooted on: Baltikumi tuur - kohalik kultuur ja ajalugu, UNESCO, traditsioonid, muuseumid, maailmakuulsad kohad/vaatamisväärsused, sport.

3.2.3. Tegevuste teemafookused 2015-2018 Jaapani sihtturu põhiteemadena on fookuses linnapuhkus kombineerituna kultuuripuhkusega (UNESCO, ajaloolised vaatamisväärsused, traditsioonid, kvaliteetne kohalik toit, traditsiooniline käsitöö, ostlemine, kunst, disain, millegi uue/unikaalse kogemine, heaoluspaa, jne.). 65+ sihtrühmale Baltikumi ringreis koostöös Läti ja Leeduga, töötavale naisele linnapuhkus kombineeritud Soomega. Ühepäevakülastajatele Helsinkist tuleb pakkuda tooteid, mis motiveeriks neid tegema ööbimisega korduvkülastusi.

3.3. SÕNUMID JA VÄÄRTUSED Jaapani turule suunatud peamised sõnumid põhinevad „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioonil ja arvestavad Jaapani turisti omapära ja eelistusi. Eesti kui sihtkoha tuntus on Jaapanis madal ning vajab aktiivset turundamist nii Tokyos, Osakas, Nagoyas kui ka linnade lähiümbruses, kust reisib Eestisse suurem osa reisijaid ja kust on lennuühendus Helsinkiga. Enamus ööbimistega reisijatest külastab Eestit ringreisi käigus ja tõusu on märgata Soomest tulevatele reisijatele. Jaapanlastele reisiotsust tehes on väga oluline riigi brändi tuntus. Eesti ei ole tuntud riigi brändina ja seetõttu peame rohkem rõhku panema ja oma sõnumid jaapanlaste jaoks eristama. Olulisemad tegurid on: jaapanikeelne info riigi kohta; väga detailne ja ajakohane jaapanikeelne info toodete ning teenuste kohta erinevates kanalites; teenuste/toodete arendamine vastavalt segmendile; individuaalturistile sobivad tooted/teenused (tõusev segment); tehnoloogia ärakasutamine teavitusprotsessides; reisimise lihtsustamine sihtkohas ja selle ümbruses. Vaja on luua „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsiooni alamstrateegia Aasia turgudele, et Eestit kui reisisihti tõhusamalt turundada. Jaapani turist on erinev Euroopast tuleva turistiga, seega on vaja luua just neile mõeldud lood, ikoonid, pildikeel, tooted jne. Suur puudus Eesti puhul on see, et puudub maailmakuulus ikoon/bränd (nt Soomel Marimekko, Muumi, Jõuluvana; Prantsusmaal Eiffeli torn, jne), mis on jaapanlastele väga oluline reisimisel ja sihtkoha valikul. Olulisemad sõnumid:

Lähedus ja hea ühendus Helsinki, Riia, Vilniuse ja Peterburiga;

UNESCO, vanalinn, ajalugu, käsitöö/disain, keskaeg, heritage;

Baruto;

Arvo Pärt (2014 a. Jaapani keiserlik perekond andis kultuuripreemia Praemium Imperiale);

Läänemere kruiisid;

Ühed maailma puhtaima õhuga linnad on Eestis, kaunis loodus15min kaugusel linnadest;

Kihnu, kui unikaalse kultuuri ja käsitööga UNESCO koht;

Haapsalu (Haapsalu sall);

Ajaloolised mõisad (ning nendes majutumine);


„E-Estonia“- tasuta wifi, Skype, edumeelsed haridusprogrammid, IC tehnoloogia lasteaedades ja koolides, e-õpe, e-valimised, e-allkirjad, e-firma registreerimine, e-politsei, E-residentsus välisriikides elavatele välismaalastele, m-parkimine jne;

Sihtkohtade kombineerimise võimalus: Soome, Skandinaavia, Baltikum, Venemaa ja Poola;

Sõbralik eestlane;

Paavo Järvi nimetati Jaapani riikliku NHK Symphony Orchestra dirigendiks 2015/2016;

Turvaline, pole looduskatastroofe;

Soodne hinnatase ja hea kvaliteet;

Heaoluspaad;

Puhas kohalik toit (Nordic cuisine);

Kohaliku käsitöö ja disaini ostlemine;

Kalevi maiustused;

Laulu-ja tantsupidu;

Sõnumina kasutatakse teadlikkuse tõstmisel kuni aastani 2018 Eesti Vabariik 100 sünnipäeva ja EL eesistumist.

Sloganid: ”European wonderland”, ”New Nordic“ ja disaini alal ”+372 style” Põhisõnum sihtrühmadele:

65+ segment - “Final destination in Europe”

„Working female“ segmendile “Find your oasis here”.

3.4. LÕPPTARBIJALE SUUNATUD TEGEVUSED Lõpptarbijale suunatud tegevuste maht turu eelarvest moodustab 40%.

3.4.1. Kampaania

Viiakse läbi Jaapani lõpptarbijatele suunatud mini-kampaaniaid sotsiaalmeedias, eesmärgiga tõsta Eesti kui reisisihi teadlikkust, kasvatada külastusi VisiteEtonia jaapanikeelsel Facebooki veebilehele (kui visitestonia.com jaapanikeelne versioon valmis, siis kasvatada külastusi ka sinna) ning suurendada nõudlust aastaringselt. Peamine sihtgrupp on 25-49 a. naised „Female office worker” sihtgrupp. Regionaalne fookus on Tokyo, Osaka ja Nagoya. Lõpptarbijale suunatud kampaaniasse kaasame partnerid, kes on Jaapani turul aktiivsed ja Jaapani lennufirmad.

3.4.2. Pressireisid; -üritused Vajalik on aktiivne koostöö Jaapani ajakirjandusega, et genereerida uusi kajastusi, kuna üldine Eesti tuntus on madal. Eesmärk on tutvustada Eestit kui turismisihtkohta ning uusi turismitooteid ja seeläbi saada neile positiivset kajastust Jaapani meedias. Pressireiside korraldamisel lähtume peateemast milleks on linna- ja kultuuripuhkus. Keskendume individuaalsetele pressireisidele, kus Eestisse tuleb korraga ühe väljaande ajakirjanikud. Tegevused keskenduvad suurtele-, üleriigilistele meediaväljaannetele, spetsiifilisemalt huvigrupipõhistele (nt käsitöö, disain, heaoluspaad, Kihnu, konkreetne persoona, Laulu- ja Tantsupidu, EV100 jt), elustiiliväljaannetele, blogidele, raadio- ja telemeediale. Kasutame aktiivselt alternatiivseid kanaleid nagu Facebook, mis on ka ainuke jaapanikeelne turismikanal Eesti kohta. Lisaks EASi turismiarenduskeskuse initsieeritud pressireisidele võõrustame ja nõustame Eestist huvitatud ajakirjanikke ka individuaalselt teema- ja huvigrupipõhiselt. Pressiüritusi eraldi ei korralda, kuid kutsume pressi Jaapani reisikorraldajatele ja reisibüroodele suunatud infoseminaridele, kus räägime uutest turismitoodetest ning uudistest.

3.4.3. PR, kommunikatsioon ja online tegevused (ka sotsiaalmeedia)

Jaapani sihtturul on EASil välisesindaja, PR firmat eraldi ei ole planeeritud. EASi välisesindaja tegeleb visitestonia.com Facebooki lehe haldamisega (www.facebook.com/estonia.jp) ning regulaarsete uudiste postitamisega. Eraldi uudiskirja lõpptarbijatele ei edastata. Online tegevustes on põhirõhk tutvustada Jaapani lõpptarbijale uusi turismistooteid/teenuseid, luua positiivne kuvand Eestist kui reisisihist.

http://www.facebook.com/estonia.jp


3.4.4. Turismimessid Võimalik kaasosalemine Jaapanis toimuvatel messidel, nii turismi- kui ka vajadusel teiste valdkondadega seotud erialamessidel, mida on võimalik turismi ning Eesti tutvustamisega positiivselt seostada. Osalemine toimub vaid partnerite initsiatiivil korraldatud messistendides Eesti kui reisisihi teavituse ning Eesti turismitoodetest informeerimise näol. Tegevuse eesmärk on saada Eestile kui reisisihile lisanähtavust, otsekontakt ning tagasiside Jaapani lõpptarbijatelt. Võimalusel osalemine ANTOR poolt korraldatavatel messidel.

3.4.5. Sündmused ja strateegiline partnerlus

Jaapani turul kasutatakse partneritena neid ettevõtteid, kes juba ekspordivad oma tooteid Jaapanisse või on seda planeerimas. Kaasame neid partnereid ka oma tegevustesse ja kampaaniatesse. EASi välisesindaja Jaapanis vastutab ka välisinvesteeringute ja muude valdkondade eest, seega riigi tutvustamine toimub automaatselt. Soovime olla partneriks suurüritustele ja kultuurisündmustele, kes Jaapani turul üritusi korraldavad. Osaleme projektides, mille teemafookused haakuvad turu üldstrateegia valitud teemadega (põhiliselt linnapuhkus, kultuur, ostlemine, toitlustus, ajalugu jne). Antud tegevuse juures on EASi turismiarenduskeskus toetava partnerina, ehk ollakse kaasatud projektidesse ning omalt poolt pakutakse tuge know-how, materjalide või muul kujul infoga ning vastavalt olukorrale ka mõnel teisel kokkuleppelisel viisil.

3.5. MÜÜGIEDENDUSTEGEVUSED Reisikorraldajatele ja reisibüroodele (B2B) suunatud tegevuste maht turu eelarvest moodustab 60%.

3.5.1. Tootetutvustusreisid

Tootetutvustusreisid korraldatakse koostöös Eesti ja sihtturu partneritega. Sihtturu partneriteks on lennufirmad ja reisikorraldajad (nt Finnair ja Japan Airlines). Tootetutvustusreise korraldatakse ka koostöös Läti, Leedu, Soome, Rootsi jt turismiametitega. Tootetutvustusreisid on suunatud Jaapani reisikorraldajate ja reisibüroode informeerimiseks, kes müüvad Eesti turismitooteid või on seda planeerimas. Eesmärk on Eesti turismitoodete müügi edendamine ja Jaapani reisikorraldajate/reisibüroode tooteportfelli laiendamine eelkõige linna- ja kultuuripuhkuse osas. Regioonide ja Eesti turismitoote tutvustamisel arvestame ka toote valmiduse ja sobivusega Jaapani turule. Võimalusel korraldame tootetutvustusreiside käigus ka kontaktüritusi Eesti ettevõtjatele, et kohtuda potentsiaalsete edasimüüjate esindajatega.

3.5.2. Infopäevad, seminarid ja workshop’id Infopäevade eesmärgiks on tagada Eesti turismiuudiste ning uute toodete kohta käiva asjakohase info kättesaadavus Jaapani turu partneritele ning samuti kaasata Eesti ettevõtjaid andes võimaluse kohtuda Jaapani turu potentsiaalsete edasimüüjate esindajatega. Infopäevi korraldatakse ka koostöös Eesti, Läti, Leedu, Soome jt riikidega ning sihtturu partneritega, kus prioriteediks on kontaktiloomine ja Eesti turismitoodete ja teenuste müügi tõhustamine. Infopäevade tutvustavad tooted lähtuvad peamistest teemadest – linna- ja kultuuripuhkus.

3.5.3. Ühistegevused erialaliitude jt organisatsioonidega

Jätkub koostöö Jaapani ANTOR-iga, mille läbi püüame tutvustada Eestit Jaapani reisikorraldajatele ja ajakirjanikele. Osalemine ANTOR-i poolt korraldatud sündmustel Jaapanis. Samuti otsitakse võimalusi tutvustada Eestit kui reisisihti erinevatel teiste organisatsioonide korraldatud sündmustel turismispetsialistidele ja lõpptarbijale.

3.5.4. Kommunikatsioon Kommunikatsioon reisikorraldajate, reisibüroode, lennufirmade jne vahel toimub Jaapani turul väga personaalselt, kus informeerimine käib läbi personaalsete visiitide, kokkusaamiste, koosolekute, õhtusöökide kaudu, mida korraldab EASi välisesindaja Jaapanis. EASi välisesindaja igapäevatöö ülesannete hulka kuulub partneritega pidev suhtlemine, neile info edastamine ning päringutele vastamine. Pidev müügitöö toimub toodete arendamiseks, uuendamiseks ning paketeerimiseks. Jaapani B2B turg erineb sellega muust


maailmast, et suhtlus on väga personaalne ning otsuste tegemine võtab pikemalt aega. Pigem on rõhk kokkusaamistel, kui telefoni või e-kirja teel suhtlemisel.

4. PARTNERITE TEGEVUSFOOKUS SIHTTURUL Finnair, Japan Airlines, Tallink, Eesti Suursaatkond Jaapanis, Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond, Eesti ja Jaapani reisiettevõtted, jne. Koostöö toimub põhiliselt tootetutvustusreiside, pressireiside ja infopäevade korraldamisega.

5. EESTI KUI SIHTKOHA ARENDUSTEGEVUSTE VAJADUS Koostöös EASi turismiarenduskeskuse tootearenduse üksusega ja erialaliitudega kaardistada vajadus ning informeerida Eesti turismiettevõtjaid erinevate Jaapani sihtturu eripäradest, kvaliteedinõuetest, tootesoovidest ja teemadest. Vajadus sihtturu elanikkonna uuringute ja sihtturu seminar Eestis. „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsiooni kohandus Aasia turgudele, sh. välja töötada ikoon/bränd, mille pärast Jaapani turist tuleks Eestisse. Luua rohkem mobiilidele rakendusi, mis aitaks jaapanlasel Eestis reisida (individuaalturistile, kelle osakaal tõuseb). Visitestonia.com jaapanikeelse lehe lansseerimine. Luua jaapanikeelsed viidad Tallinnas ning luua infomaterjalid teenindusasutustesse ja hotellidesse. Vajadus on koolitada kõrgel tasemel jaapani keelt rääkivaid giide, kellel oleksid põhjalikud teadmised Jaapani kultuurist ja tulevaste klientide (jaapani turistide) vajadustest ja eripärast. Hetkel ületab jaapani keelt rääkivate professionaalsete giidide osas Eestis nõudlus tugevalt pakkumist. Samuti otselennuühenduste loomine on väga olulise tähtsusega, kuid väga aeganõudev protsess, millele EAS on nõus kaasa aitama.

jaapan - static2.visitestonia.com · euroopa-reisile keskmiselt 4763 dollarit ehk 3617 eurot...

Documents