Jäätmekäitluse korraldamine ja kohalike omavalitsuste

koostööstruktuurid Eestis

26.02.2007, Tartu

Peeter Eek

Jäätmeosakonna juhatajaKeskkonnaministeerium

peeter.eek@envir.ee

Juhatuseks

- EL Jäätmedirektiivi jõustumisest möödub 30 a.

- Selle aja jooksul on 'vanas Euroopas' kogunenud ka oluline praktiline kogemus 'mis toimib Jäätmekäitluses ja mis mitte'

(Eestis seda tihti ei usuta....)

- Jäätmekäitluse esmane eesmärk – 'tagada käitlus(kohtad)e keskkonnaohutus on juba ammu suundunud jäätmete koguse vähendmise ja TAASKASUTAMISE suunas

Kui majanduslikult vähegi võimalik, tuleb kasutada kõiki võimalusi, et vältida Jäätmete kõrvaldamist sh. ladestamist

Kui kaugel on sellel teel EESTI 2007 ?

Kas on oodata, et meile antakse '30 a. Jäätmekäitluse arendamiseks' ?

Jäätmete Taaskasutamine ja Kõrvaldamine

Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine on JÄÄTMEKÄITLUSE põhimõisted – iga jäätmekäitlustoiming on osa neist

Kõrvaldamine – üldjuhul jäätmete viimine keskkonda, sellest lahtisaamine, ilma et jäätmeid kasutataks

Taaskasutamine – jäätmete kasutamine töö tegemiseks, materjalina või energiallikana, nii et see üldjuhul ASENDAD teatud mitte-jäätmeid

EL Jäätm3käitlushierarhia:

- vältimine;

− korduskasutamine;

− materjalide ringlussevõtt;

− muu taaskasutus, näiteks energia taaskasutus;

− jäätmete kõrvaldamine

Praktikas on kõrvaldamise- ja taaskasutamise eristamine tihti keeruline

Taaskasutamise (R-tegevused) ja Kõrvaldamise (D-tegevused) toimingud on loetletud Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistutes

Eesti on “jäätmehiiglane“ EL keskmine Jäätmeteke elaniku kohta on 3,5 t/a,

sellest Ohtlike jäätmeid ca 3 %

Eesti Jäätmeteke elaniku kohta on ca 13 t/a

sellest Ohtlike Jäätmeid ca 60 %

EL keskmine olmejäätmete teke elaniku kohta on ca 450 kg/a

Eesti keskmine olmejäätmete teke elaniku kohta on 380 kg/a (2003)

EESMÄRK: 'Siduda lahti' majanduse areng jäätmete koguste suurenemisest

Väljavõte: Euroopa Parlamendi resolutsioon jäätmete ringlussevõtu temaatilise strateegia kohta (2006/2175(INI)) ,

13.02.2007 - nõuab kõrvaldamisele minevate jäätmete koguste vähendamist miinimumini; kutsub

komisjoni veel kord üles tegema ettepanekut, vaatamaks läbi nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 99/31/EÜ prügilate kohta(8) , lisades sellele alljärgneva ajakava:

– alates 2010. aastast käärimisvõimelisi komponente sisaldavate eeltöötlemata jäätmete prügilas ladestamise keeld;

– alates 2015. aastast paberi, papi, klaasi, tekstiili, puidu, plastmassi, metalli, kummi, korgi, keraamika, betooni, telliskivide ja glasuurplaatide prügilas ladestamise keeld;

– alates 2020. aastast kõikide taaskasutuskõlblike jäätmete prügilas ladestamise keeld;

– alates 2025. aastast kõikide jäätmejääkide prügilas ladestamise keeld, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu või ohtlik (näiteks filtrituhk);

- rõhutab liikmesriikide õigust kohaldada läheduse ja isemajandamise põhimõtet segaolmejäätmete taaskasutamisel või kõrvaldamisel, et edendada jäätmekäitluse ja jäätmete põletamise võimaluste planeerimist riigi tasandil;

NB! - see on EL Parlamendi resolutioon, ei ole sellisena Liikmesriikidele õiguslikult siduv, kuid näitab olulist mõtlemisuusnda!

Tartu likvideerib Jaamamõisa prügimäelt ligi 800 tonni prügi

Tartu Postimees: 20.02.2007 Tartu linna algatusel ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel

peaks Jaamamõisasse aastate jooksul kogunenud prügist suurem osa tulevaks suveks likvideeritud saama.

Tartu linnapuhastusteenistuse peaspetsialist Tarmo Teder näitab üht hullemini risustatud reformimata riigimaa tükki Jaamamõisas aadressiga Lääne 30j.

Kokku tuleb keskkonnateenistuse hinnangul Jaamamõisast, mis on praegu Tartu suurim isehakanud prügimägi, ära vedada umbes 800 tonni olmejäätmeid, teatab Tartu linnavalitsus.

Täna tunnistas linnavalitsus jääkreostuse likvideerimise riigihanke võitjaks AS Cleanaway pakkumise summas

773 598 krooni.

Kas sellisetele lugudele tuleb lisa????

Alternatiivne lahendus kohalike prügilate sulgemisele ja PRÜGISTAMISE

vähendamisele on...

.... Korraldatud olmejäätmevedu + jäätmejaamade võrgustik

Jäätmejaam

Kui ühes maakonnalinnas ei oleks bussijaama – kas see tähendaks bussiliikluse seiskumist ?

EI ! Aga tavalise reisija võime aru saada, mis toimub ja tegelikult mõistusepäraselt teenust kasutata oleks tugevalt häiritud. Ka teenusepakkuja oleks hädas...

Sama võrdlus sobib ka Jäätmekäitluse kohta – praegu ongi see enamasti, nagu 'bussiliiklus ilma bussijaamadeta'

SEEGA – Ka 'Jäätmeliiklusele tuleb rajada jaamad'

Jäätmejaam

Euroopa 30 a. kogemus on olme- jm. sarnaste jäätmete parema taaskaustamise korraldamisel:

2-3 tasandiline kogumissüsteem:

1) Otse tekkekoha (majapidamise jm.) lähedal – paber, papp, bio-lagunev, sega-olmejääde

Jäätmeliigid, mida tekib pea kõigil ja pea pidevalt

2) Asumi keskne 'Jäätmemaja' – pakendifraktioonid, ka paber-papp laiemalt, tekstiil,

Jäätmeliigid, mida tekib enamusel majapidamistes sageli

3) Omavalitsuse / linnaosa JÄÄTMEJAAM

Ehitus-lammutus j., aia-pargi j., kogukad j., elektroonikaromud, vanarehvid, metall, ohtlikud jäätmed jne.,

Jäätmeliigid, mida tekib enamuses majapidamistes, kuid ebaühtlases koguses ja mis on kas lihtsasti taaskasutavad ja/või vajavad erikäitlust

Jäätmejaamade võrgustik

Kuna olme- ja sarnaste tavajäätmete käitluse korraldamine on ennekõike KOV-de ülesanne, siis saab ka JÄÄTMEJAAMADE arendamine toimida peamiselt KOV-de kaudu

Sõltuvalt konkreetsetest oludest toimub jäätmejaamas:• jäätmete ümberlaadimine, taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumine ning biolagunevate jäätmete kompostimine;• ainult taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumine ja esialgne töötlemine.

Jäätmejaamade võrgustikEesti asustustihedust jm. arvestades oleks optimaalne 80-100

jäätmejaamast koosnev võrgustik

Oluline ei ole mitte ainult elanike arv piirkonas, jäätmete kogus jms. - vaid pigem ELANIKE kaugus jäätmejaamast : max. 15-20 km. Sellest kaugemale tavaline jäätmevaldaja ise oma jäätmekoormaga ei sõida...

Seega – keskmiselt 3-5 jäätmejaama maakonnas nn. kohalikes tõmbekekustes, lisaks suuremates linnades

Jäätmekäitluskohtade võrgustik regionaalselt- kogumine tekkekohal

- kokkukandepunktid sh. 'jäätmemajad'

- Jäätmejaamad

- jäätmete taaskasutus- ja/või kõrvaldamiskohad (vaheladustus, kompostimine', ladestamine, mehaanilis-bioloogiline töötlemine, jäätmete põletamine kas koospõletuse- või masspõletuse teel)

Toimimiseks vajalikud:

- regionaalne jäätmekava

- ühtlustatud KOV-de Jäätmeeekirjad

- kordineeritud Korraldatud Olmejäätmeveo korraldus

- oluliste rajamisinvesteeringutega ja hiljem käitluskuludega seotud käitluskeskuste osas ühtne arusaam haldamist, hindade kujundamisest jne.

Olukord ja probleemid

- AS Kagu-Eesti Jäätmekeskus ühendab ligikaudu pooled nelja Kagu-E maakondade omavalitsustest (kusjuures paljudel on kahtlusi, kas selles osalemine on mõttekas ....?)

- 'Präänik osalemiseks' ühtses käitluskeskuses (koos prügilaga) : AS aktsionärid kehtestavad käitlustasud, kui tekib kasum, saab selle sunnata tagasi OSANIKE J.käitluse arendamiseks, teistel võimalus hindu / kasumi jaotust mõjutada puudub, seega mitte-osalejad võivad hakata kaudselt toetama osalejate tulevasi J.käitlustegevusi

Lahenduseta on senise AS Kagu-E J.keskuse raames:

- korraldavad funktsioonid (ühised J.kavad, J.eeskirjad, KOJV konkursid, jäätmealane nõustamine jne.)

Jäätmepõletamisega lisanduvad problemeid:- Kui J.põletusrajatis ei ole KOV-de koostööstruktuuri kontrolli all, siis

kuidas määratakse vastuvõtuhind Põletustehases (nn. 'väravahind')?

J.põletustehasel on ettevõttena kolm põhilist tuluallikat

1) elekter koostootmisest (hind fikseeritud üldjuhul seadusega)

2) keskküttevõrku müüdav soojus

3) jäätmete vastuvõtutasu e nn. 'väravatasu'.

Dilemma: madalama soojuse hinna saab, kui 'väravahind' on kõrgem – Tartu linn on ilmselt odavamast soojusest huvitatud, kas ka 'ülejäänud Kagu-Eesti on huvitatud sellisel juhul kõrgemast väravatasust (ja vastupidi...)?

See küsimus vajav lahendust enne põletustehase sisulise arendamise alustamist, hiljem võib olla lahenduste saavutamine väga keeruline ...

Võimalikud lahendused:- nn. 'korralduslike fiunktsioonide täitmiseks luua eraldi MTÜ, kus saaksid

osaleda ilma suuremate kuludeta võimalikult KÕIK Kagu-E KOV-d

(selline on näiteks Väätsa Prügila AS ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehooldukeskuse näide)

Kavandatava EL Ühtlustusfondi projekti arendada AS Kagu-E Jäätmekeskuse kaudu, leppides algselt kokku ka mudeli sooja/põletustehase vastuvõtuhindade muutmise osas,

Kagu-Eesti tervikuna vajab kordineeritud tegevust nii jäätmete liigitikogumise arendamisel, KOJV rakendamisel (koos võimaliku piirkonna ühtse KOJV hinna kujundamisega!) kui ka piirkonna tarbeks ca 30-40 a kasutuseaga oluliste infrastruktuuri investeeringuprojektide arendamisel

Peeter Eek

Jäätmeosakonna juhatajaKeskkonnaministeerium

peeter.eek@envir.ee

Tänan tähelepanu eest