jÜri plink 75
DESCRIPTION
Muusiku ja pedagoogi juubeli tähistamine MärdimetsasTRANSCRIPT
JÜRI PLINK 75kultuurikandja 50
Ettekanne Märdimetsa töö- ja mõttetalgutel 11.mail 2013Valdo Ruttas
MUUSIK JÜRI PLINK TALGUJA TÄPSELT 1/3 SAJANDIT
MÄRDIMETSAS JUSSI JUUBELIT TÄHISTAMASSelle kevade töö- ja mõttetalgud Märdimetsas olid pühendatud
muusiku ja pedagoogikateadlase professor Jüri Plingi alias meie Jussi 75. sünnipäevale.
Juubilari artiklitest väga heaks mõttearenduse aluseks sobis „Muusikahariduse süsteemi projekteerimise problemaatika. Metodoloogiline aspekt“, mis nägi trükivalgust 1986.aastal
meie labori kogumikus „Kõrgkooli probleemid VIII“. Panin oma presentatsioonis välja selle artikli põhiskeemid,
kus autor tolle aja kohta novaatorlikult käsitleb muusikahariduse süsteemi projekteerimist
kui kunsti ja teaduse vahendite omavahel seostatud süsteemi loomist.
http://talgujad.forum.co.ee/t388-mardimetsas-jussi-juubelit-tahistamas
MUUSIKAHARIDUSE SÜSTEEMI PROJEKTEERIMISE PROBLEMAATIKA
• See on Jussi artikkel TRÜ Kõrgkoolipedagoogika labori kogumikust
“Kõrgkooli probleemid VIII”. Tartu 1986• Juubilar käsitleb siin – kolm kuubis aastat
tagasi- selle süsteemi projekteerimise metodoloogilist aspekti
• Kas me täna oleme oma haridussüsteemi projekteerimisel targemad? Mille poolest?
Muusikakultuuri reprodutseerimise süsteemi ainelised ja metodoloogilised tasandid
METOODILINETASAND
TEOREETILINETASAND
TASAND
PARADIGMAATILINEVAIMNE KULTUUR
TEADUS
PEDAGOOGIKA
MUUSIKA-PEDAGOOGIKA
IV.ARENGU JUHTIMINE
KUNSTITEADUS
MUSIKOLOOGIA
III.AINETE SÜSTEEM
KUNST
MUUSIKA
INTERPREETKOMPONIST
I.ELAV EESKUJU
PEDAGOOGIKA
PED.MEISTERLIKKUS
II.METOODILISEDVÕTTED MUUSIKA-
HARIDUS
REFLEKSIIVSED NEELAMISED
Õpilase tegevus neelab refleksiivselt õpetaja tegevuse
Õpetaja tegevus neelab refleksiivselt õpilase tegevuse
Г. П. Щедровицкий "Заметки о структуре ситуаций "учения-обучения“ http://www.fondgp.ru/lib/chteniya/xiv/texts/6
Uurimistegevuse suunitluse mudelPARADIGMAATILISE TASANDI NÄIDISTE /EESKUJUDE/HIERARHIA
TEOREETILISE TASANDI NÄIDISTE /MUDELITE/HIERARHIA
METOODILISE TASANDI NÄIDISTE /VORMIDE/HIERARHIA
PRAKTILISE TASANDI NÄIDISTE /POSITSIOONIDE/HIERARHIA
VII METODOLOOG FILOSOOFILINE MAAILMAPILT
PROGNOOS ORGANISAATOR
VI PROJEKTEERIJA ÜLDTEADUSLIK MAAILMAPILT
PROJEKT JUHENDAJA
V UURIJA KONKREETSE TEADUSE MAAILMAPILT
TEADUS TEOSTAJA
IV KÜBERNEETIKA FORMAALNE FUNDAMENTAAL-TEOORIA
KVAASITEADUS
III PSÜHHOLOOGIA FAKTUAALNE FUNDAMENTAAL-TEOORIA
KONSTRUKTIIV-TEHNILINE TEENISTUS
II DIDAKTIKA “KESKASTME TEOORIA” METOODIKA
I SKEEMID EMPIIRILINE SKEEM KOGEMUSE ÜLDISTUS
HOOLONID• Organismi tuleb vaadata kui mitmetasemelist poolautonoomsete
alltervikute hierarhiat, mis hargnevad alama astme alltervikute peal jne. Alltervikuid mistahes hierarhiatasemel nimetab Arthur Koestner
hooloniteks• Elusa valdkonnas ei eksisteeri absoluutses mõttes osi
ja tervikut. Hooloni kontseptsioon on sisse viidud selleks, et lepitada atomistlikku ja holistlikkulähenemist.
• Bioloogilised hoolonid on isereguleeruvad avatud süsteemid, mis ilmutavad nii autonoomseid terviku omadusi, kui ka osade sõltuvaid omadusi.
• See dihhotoomia on esindatud iga hierarhilise organisatsiooni mistahes tasemel ja selle nimetas A.Koestler Jaanuse-efektiks ehk Jaanuse printsiibiks
AVATUD HIERARHILISED SÜSTEEMID ja
HOOLONID• Hierarhiaid võib vaadelda kui „vertikaalselt“
hargnevaid struktuure, millede harud põimuvad läbi teiste hierarhiate harudega nivoode hulgas ja kujundavad „horisontaalseid“ võrke;
• hargnemine ja võrguline areng on oma olemuselt täiendavad printsiibid
organismide ja ühiskondade arhitektuuris
Mõttetegevuse baasskeem (Agu vormistus)
Agu pilt kommunikatsiooni standartiseerumise etappidestNavigatija foorumi Klaaspärlimängus kevadel 2013
AGU SAADETUD PILT KLAASPÄRLIMÄNGU
V.Reduhin (VIR) arendas Agu lähtepildi edasi selliseks:
http://pedsovet.org/forum/index.php?autocom=blog&blogid=3&showentry=29883#comment100810
KLAASPÄRLIMÄNGUSTSÜNDIV (?) PROJEKT
VIR LÄHIARENGU TSOONIST
“MINU”
“MEIE”
“OMA”
“VÕÕRAS”