1

Doc.2229_ET

Juhend riiklikele tööinspektoritele kemikaalide

registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise

määruse (REACH) (määrus (EÜ) nr 1907/2006),

keemiliste mõjurite direktiivi (CAD) ning kantserogeenide

ja mutageenide direktiivi (CMD) suhete kohta

Vanemtööinspektorite komitee

(SLIC)

Vastu võetud 65. SLICi täiskogu istungil Vilniuses (LT) 15.11.13

2

Sisukord

Lk

1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 1.1 Käesoleva dokumendi taust ..................................................................................... 3 1.2 Kuidas käesolevat juhendit kasutada ....................................................................... 3 1.3 REACH-määruse ülevaade ...................................................................................... 4 1.4 REACH-määrus ja keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide

direktiivid ................................................................................................................ 6 2. REACH-määruse kohased riskihindamised ja kokkupuutestsenaariumid ............................ 7 3. REACH-määruse kohaldamisalasse kuuluvad ained ja segud ............................................. 8

3.1. Autoriseerimine ........................................................................................................ 9 3.2. Piirang ...................................................................................................................... 9 3.3. Kuidas ainet või segu kasutatakse ......................................................................... 10

4. Ohutuskaardid ..................................................................................................................... 10 4.1. Ohutuskaardid tuleb esitada: ................................................................................. 10 4.2. Millist ohutuskaardi teavet tuleb arvesse võtta? .................................................... 11 4.3. Mida inspektor peaks ohutuskaarti läbi vaadates kontrollima? .............................. 12 4.4. Mida tähendavad erinevad tähised? ...................................................................... 13

5. Kokkupuutestsenaarium ...................................................................................................... 14 5.1. Mida hõlmab ohutuskaart ....................................................................................... 14 5.2. Riskijuhtimismeetmed ............................................................................................ 16 5.3. Nõuete täitmine, kui kasutusala ei ole hõlmatud .................................................... 16 5.4. Inspektorite tegevus, kui allkasutaja on kasutuse hõlmamata jätnud .................... 17

6. Riskihindamine .................................................................................................................... 17 7. Ohjemeetmed (REACH-määrus võrreldes keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiividega ...................................................................................................... 18

7.1. Asendamine ........................................................................................................... 18 7.2. Erinevad ohjemeetmed .......................................................................................... 19 7.3. Tehniline ohjamine ................................................................................................. 19 7.4. Isikukaitsevahendite kasutamine asjakohasel juhul ............................................... 19

8. Töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid võrreldes tuletatud mittetoimiva tasemega .......... 20 9. REACH-määruse nõuete täitmine ....................................................................................... 20

9.1. Registreerimisega seotud tüüpiliste nõuetelevastavusega seotud probleemide näited: .................................................................................................................. 20

9.2. Teave tarneahelaga seotud kohustuste kohta ....................................................... 21 9.3. Kasutusalaga seotud kohustused .......................................................................... 21 9.4. Hindamisega seotud kohustused ........................................................................... 22 9.5. Autoriseerimisega seotud kohustused ................................................................... 22 9.6. Piirang .................................................................................................................... 22 9.7. Muud REACH-määrusest tulenevad kohustused .................................................. 23

10. REACH-määruse nõuete täitmise kontrollküsimused ....................................................... 23 10.1. REACH-määruse nõuete täitmisega seotud probleemide tuvastamine ja

lahendamine ........................................................................................................ 23 10.2. Millisel juhul valida REACH-määruse jõustamine keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiivide ees ............................................... 25 10.3. REACH-määruse kohaste jõustamismeetmete võtmist toetavad asitõendid......... 25 10.4. Dokumendid, mida kohustuse kandja võib kasutada nõuetelevastavuse

tõendamiseks ...................................................................................................... 29 11. Küsimused ja vastused ...................................................................................................... 29 12. Juhtumiuuringud ................................................................................................................ 32

12.1. Rehvide taaskasutamine ........................................................................................ 33 12.2. Haigla (haldusosakond) ......................................................................................... 35 12.3. Turbiinitootja ........................................................................................................... 36 12.4. Värvitarnija (piirangud) ........................................................................................... 37 12.5. Plastkaabli tootja (autoriseerimine) ........................................................................ 39 12.6. Kemikaalide tootja .................................................................................................. 40 12.7. Aineid tarniv kemikaalide tootja .............................................................................. 42

1. lisa. REACH-määrus ja keemiliste mõjurite direktiiv – vooskeem ....................................... 44 2. lisa. Mõisted ......................................................................................................................... 45

3

1. Sissejuhatus

1.1 Käesoleva dokumendi taust

Käesolev dokument on koostatud juhendina riiklikele tööinspektsioonidele ja nende

inspektoritele. Selle ülesanne ei ole anda juhiseid tootjatele ja kemikaalide kasutajatele. SLIC

CHEMEX töörühma töösuuna 2 (WS2) dokumendi (ref: 2009_0239_edited) eesmärk oli

kehtestada riiklike tööinspektsioonide jaoks raamistik kemikaalimääruse REACH

jõustamiseks. Käesolevas dokumendis keskendutakse jõustamise praktilistele teemadele,

selleks on inspektorite jaoks koostatud REACH-määruse nõudeid käsitlev juhend ja lisad

selgitustega keemiliste mõjurite direktiivi (Chemical Agents Directive, CAD) ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiivi (Carcinogens and Mutagens Directive, CMD)

nõuete täitmise kohta. Keemiliste mõjurite direktiivi alusel on Eestis vastu võetud Vabariigi

Valitsuse 20. märtsi 2001. aasta määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate

materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”. Kantserogeenide ja

mutageenide direktiiv on aluseks Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. aasta määrusele nr

308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja

tööohutuse nõuded”.

1.2 Kuidas käesolevat juhendit kasutada

Juhendi esimeses osas, 1.3–8. jaos (kaasa arvatud), esitatakse REACH-määruse nõuded ja

antakse ülevaade valdkondadest, kus nõutakse üheaegselt nii REACH-määrusest kui ka

keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiividest tulenevate kohustuste

täitmist.

Teises osas, 9.–12. jaos, asetatakse juhised vastavasse konteksti ja antakse riiklikele

tööinspektsioonidele ja nende inspektoritele töövahendid, mis aitavad neil hinnata REACH-

määruse täitmist ning teha jõustamisotsuseid seoses REACH-määruse ja keemiliste mõjurite

ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide nõuete vahelise prioriteetsusega. Juhendis

antakse soovitusi jõustamisotsuste langetamist toetavate küsimuste kohta, mida inspektorid

saavad rakendada ja kohandada REACH-määruse nõuete täitmise hindamisel ning samuti

tööalaste juhtumite uurimiseks. Materjal ei ole ammendav ega kujuta endast kõiki

jõustamiseks vajalikke toiminguid hõlmavat käsiraamatut. Lisatud on suunises kasutatud

mõistete selgitused, kuid järjepidevuse huvides on mõisteid „aine”, „segu” ja „ohtlik” kasutatud

samas tähenduses, nagu sätestatakse määruses (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja

segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (Classification, Labeling and

Packaging, CLP).

Iga liikmesriik võib seoses töötervishoiu ja tööohutuse kontrollimise ning REACH-määrusest

tulenevate turujärelevalve kohustustega kehtestada erinevaid eeskirju ja riiklikud

tööinspektsioonid peaksid varustama teabega oma riigi pädevaid asutusi. Nii võivad näiteks

turujärelevalve aspekte, mis on seotud lubade andmise ja kvaliteedi järgimise ning teabega

4

varustamise nõuetekohasuse järelevalvet teostada üksikutes liikmesriikides muud

organisatsioonid kui tööinspektsioon. Tööinspektsioon vastutab üksnes töökohas inimeste

kaitsmise meetmete praktilise kohaldamise eest.

1.3 REACH-määruse ülevaade

REACH-määrust kohaldatakse suurema osa ettevõtete suhtes, kuid siiski erineb selle pandud

kohustuste ulatus märkimisväärselt, olenedes kohustuse kandja konkreetsest

tegevusest. REACH-määrus paneb kohustused tarneahelas tegutsejatele, nagu näiteks

kemikaalide tootjatele, importijatele, tarnijatele ja allkasutajatele.

REACH-määrus nõuab, et aine tootja või importija (kogustes üks tonn või rohkem aastas)

registreeriks selle aine Euroopa Kemikaaliametis (ECHA). Registreerimine tähendab ECHA-

le teabetoimiku esitamist aine omaduste, kasutusalade ja riskijuhtimismeetmete kohta.

REACH-määrus paneb kohustusi ka kemikaalide tarnijatele ja kasutajatele, nõudes eeskätt,

et oleks tagatud registreerimise teel kogutud teabe edastamine tarneahelas alanevas suunas

ja et riske ohjataks tõhusalt. REACH-määrus paneb ka allkasutajatele kohustused teavitada

oma tarnijaid uuest teabest ohtude kohta ja mitteasjakohastest riskijuhtimismeetmetest.

Ülevaate nende kohustuste kohaldamisest annab nende paigutamine lihtsa kemikaalide

tarneahela konteksti:

Kemikaalide tarneahela tipus tegutsejatel on registreerimisega seotud kohustused –

tipus asuvad kas ainete või segude tootjad ELis, ainete või segude ELi importijad

või väljaspool ELi asuvate tootjate ainuesindajad.

Tarneahela keskel tegutsejad peavad edastama ohutuse, tervise ja keskkonnaga

seotud teabe, tehes seda tavaliselt ohutuskaardi kaudu. Selliste kohustuste kandjate

hulka kuuluvad levitajad ja jaemüüjad, neile võivad lisanduda ka ainete, segude või

toodete tarnijad.

Ainete või segude tööstuslikul või kutsealasel eesmärgil kasutajatelt oodatakse neile

antud riskijuhtimisteabe kohaldamist inimese tervisele ja keskkonnale mõjuvate

5

ohtude kontrolli alla võtmiseks. Aineid või segusid kasutavad ettevõtted on REACH-

määruse mõistes allkasutajad.

Kõnealused tarneahelas tegutsejad võivad olla kas füüsilised või juriidilised isikud

(äriühingud, seltsingud, eraettevõtjad, füüsilisest isikust ettevõtjad jms), kusjuures viimased

peavad olema asutatud ühenduses.

Kemikaalide allkasutaja

REACH-määruse mõistes võib allkasutaja määratlus hõlmata mitmeid erinevaid

tegevusvaldkondi, näiteks:

• „segu tootja” – isik, kes segab ained kokku toote tootmiseks, kuid see tegevus ei

tähenda (kavatsuslikku) uue aine loomist, näiteks värvi valmistaja;

• „tööstuslik kasutaja” – isik, kes kasutab oma tööstusliku tegevuse käigus ainet või

segu, mis ei jää valmistatava toote koostisesse, näiteks töötlemise abivahendid nagu

rasvatustamisaine või metallitöötlusvedelik;

• „lõppkasutaja” – isik, kes kasutab aineid või segusid tööstuslikus või kutsealases

tegevuses (ei ole näiteks tarbija või levitaja) ning ei tarni neid ahela järgmisele lülile,

nii et aine viiakse toote koosseisu (vt toote valmistaja) või tarbitakse tegevuse käigus

(vt kutsealasel eesmärgil kasutaja);

• „toote valmistaja” – lõppkasutaja, kes viib ained / segud toodete koosseisu, muutes

need toodete lahutamatuks osaks, näiteks tootesse sisseviimisega, nagu

tekstiilkiudude värvimise korral, või lisamisega toote pinnale, nagu pulberpindamise

puhul;

• „kutsealasel eesmärgil kasutajad” – kasutajad, kes kasutavad aineid kutsealaselt

viisil, mida ei peeta tööstuslikuks kasutamiseks. See hõlmab käsitöölisi ja

teenuseosutajaid, nagu näiteks põrandapaigaldajad, mobiilsed puhastusettevõtted,

maalrid, ehitusettevõtted jne;

• „korduvtäitja” – isik, kes kannab ained või segud üle ühest mahutist teise, näiteks

aerosoolide tootjad;

• „reimportija” – isik, kes impordib ELi aine, mis algselt toodeti ELis ja mille on juba

registreerinud keegi teine (sellisel juhul on need isikud vabastatud taasregistreerimise

kohustusest ja muutuvad selle asemel allkasutajaks);

• „importijad, keda esindab ainuesindaja” – importijat, keda esindab ainuesindaja,

loetakse selle konkreetse tarneahela raames allkasutajaks. See tähendab, et

importijat käsitatakse allkasutajana ainult koguste suhtes, mis on imporditud

väljaspool ELi asuvalt tootjalt, kes on nimetanud ainuesindaja. Kui importija impordib

ainet erinevatelt väljaspool ELi asuvatelt tarnijatelt, peab ta ikkagi registreerima igast

osutatud allikast imporditud koguse, välja arvatud juhul, kui ka nemad on nimetanud

erinevad ainuesindajad.

Seetõttu võib REACH-määruses sätestatud allkasutaja mõiste olla üsnagi erinev kasutaja

võimalikust määratlusest keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide

raames. Täpsemalt väljendades võivad mõned eespool osutatud isikud olla CAD/CMD

mõistes tavapäraselt pigem tarnijad kui kasutajad, näiteks segu tootjad, korduvtäitjad,

reimportijad jne.

6

REACH-määruse mõistes on allkasutaja peamine kohustus tagada kemikaalide ohutu

kasutamine. Ehkki nad peaksid seda tegema juba ka muude töötervishoidu ja tööohutust

käsitlevate õigusaktide kohaselt, leidub olulisi erinevusi. REACH-määrus:

- kohustab allkasutajaid teatud tingimustel edastama teavet tarneahelas eespool

tegutsejatele;

- sätestab kohustused juhuks, kui kemikaale kasutatakse registreerimistingimustest

erinevalt või muul viisil vastupidiselt tarnija soovitustele; ja

- paneb lõppkasutajatele kohustused seoses aine võimaliku eraldumisega keskkonda

ja kasutamisest tuleneva mõjuga.

Lisaks eespool kirjeldatud kolmele üldisele valdkonnale paneb REACH-määrus

kemikaalitööstusele ka muud laadi kohustusi. Kohustused võivad olla seotud registreeritud

ainete hindamisnõudega, registreerimistoimikutes esitatava teabe kvaliteediga või katsete

läbiviimiseks tehtud ettepanekutega või teatud aine inimese tervisele või keskkonnale

ohtlikkuse väljaselgitamisega. REACH-määrus piirab ka teatud väga ohtlike ainete

kasutamist ning muude väga ohtlike ainete puhul võib nõutav olla kasutuspõhise

autoriseeringu taotlemine.

1.4 REACH-määrus ja keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide

direktiivid

Nii REACH-määrus kui ka keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivid

sätestavad nõuded ohtlike kemikaalide kasutamise kohta töökohas ning tööandjad peavad

nüüd täitma kahte kohustuste kogumit. Ehkki REACH-määrus ja keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiivid peaksid lõppkokkuvõttes üksteist täiendama,

kattuvad nende nõuded teatud ulatuses ja sellelt pinnalt võivad nende kohaldamisel tekkida

vastuolud.

REACH-määruse artikli 2 lõige 4 sätestab, et määruse „kohaldamine ei piira” ühenduse

kehtivaid tööohutuse ja keskkonnakaitse alaseid õigusakte ja seetõttu peavad tööandjad

täitma nii REACH-määruse kui ka keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide

direktiivide nõudeid. Ühe õigusakti nõuete täitmisega ei saa õigustada teise akti nõuete

täitmata jätmist.

Olgugi et REACH-määrus ja keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide

direktiivid lähtuvad samadest põhimõtetest töötaja kaitse kohta ja nende eesmärk on inimese

tervise parem kaitse, leidub eesmärgi saavutamise viisides siiski rida erinevusi:

REACH-määrus on väga laia ulatusega ning selle nõuded hõlmavad töötervishoidu ja

tööohutust, keskkonnakaitset ja tarbijakaitset; keemiliste mõjurite direktiiv ja

kantserogeenide ja mutageenide direktiiv keskenduvad ainult esimesele valdkonnale.

keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide kohaselt peavad

kõik tööandjad hindama riske töötajate tervisele, mis tulenevad ohtlike ainetega

töötamisest, ja määrama kindlaks vajalikud kontrollid. REACH-määrus aga suunab

riskihindamise ja vajalike kontrollide kindlaksmääramise kohustuse tarneahelas

hoopis kõrgemale (pannes selle tootjale või importijale). Seetõttu on keemiliste

7

mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide kohased riskihinnangud

pigem töökohapõhised, samas kui REACH-määruse raames määratletud

riskijuhtimismeetmed on laiema ulatusega.

keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivid hõlmavad kõik

tööalased toimingud, mis on seotud ohtlike ainete ja segudega töökohal, kaasa

arvatud protsessid, mille käigus tekivad tervisele ohtlikud ained ja segud, nagu

keevitusaurud, puidutolmud, diiselmootori heitgaasid jms. REACH-määrus ei hõlma

seesuguseid tegevuse käigus tekkinud aineid ja segusid ning seepärast ei ole

kemikaaliohutuse aruande (Chemical Safety Report, CSR) ega kemikaaliohutuse

hindamise (Chemical Safety Assessment, CSA) (ja nende alusel koostatud

kokkupuutestsenaariumide) esitamine nõutud.

REACH-määruse nõuded on ainepõhised, ja REACH-määruse kohased

riskihindamised on seotud aine kasutamisega kogu tarneahelas. Ei ole tõenäoline, et

REACH-määruse kohased riskihinnangud võtaksid arvesse muude ainete või segude

kasutamise mõju mis tahes konkreetses tegevuskohas või vastastikust mõju või

erinevate ainete kombineeritud mõjusid tervisele teatud protsessides. Keemiliste

mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivid on protsessipõhisemad (või

töökohapõhisemad), mis tähendab, et tööandja jälgib läbiviidavat protsessi, kaasa

arvatud ettenähtud kontrollid, ja kõiki protsessis kasutatavaid aineid.

REACH-määruse artikkel 2 jätab teatud ained või segud täielikult välja, näiteks jäätmed, või

ained, mis on hõlmatud ohtlike ainete või segude transporti reguleerivate

õigusaktidega. Teatud ainete või segude kohta on REACH-määrusega kehtestatud osalised

erandid, näiteks V jaotises allkasutajate suhtes kehtestatud nõudeid ei kohaldata juhtudel, kui

ainet või segu kasutatakse meditsiinitoodetes või toidus. REACH-määruse IV ja V lisas

esitatakse samuti ainete loetelu, mille suhtes V jaotise nõudeid ei kohaldata. Siiski on need

ained või segud hõlmatud keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide

direktiividega ja nõuavad kontrollikorra suhtes kehtivate nõuete arvessevõtmist, et tagada

ettenähtud töötervishoid ja tööohutus.

2. REACH-määruse kohased riskihindamised ja kokkupuutestsenaariumid

Iga aine REACH-määruse kohase registreerimise korral tuleb ECHA-le esitada tehniline

toimik. Ainete registreerimisel, mida imporditi või toodeti kogustes kümme tonni aastas või

rohkem, tuleb lisada ka kemikaaliohutuse aruanne (CSR). CSR on dokument, mis käsitleb

registreerija kemikaaliohutuse hindamist (CSA), eriti selle ainega seotud riskide

hindamist. CSA sisaldab üksikasjalikku kokkuvõtet teabest inimese tervisele ja keskkonnale

ohtliku aine omaduste kohta. Ainete puhul, mis on CLP kohaselt ohtlikuks klassifitseeritud,

nõutakse ka kokkupuute- ja riskihindamist; seda nimetatakse kokkupuutestsenaariumiks

(Exposure Scenario, ES) ning see sisaldab käitlemistingimusi ja riskijuhtimismeetmeid, mis on

ette nähtud aine või segu kasutamisest tulenevate tervise- ja ohutusriskide kontrolli all

hoidmiseks.

8

REACH-määruse raames võeti seoses inimese tervise kaitsega kasutusele ka kokkupuute

kontrolli uut tüüpi võrdlusalus, mida tuntakse tuletatud mittetoimiva taseme (Derived No-Effect

Level, DNEL) nimetuse all. Registreerija peab DNELi määratlema oma kemikaaliohutuse

hindamise (CSA) osana. Tuletatud mittetoimivad tasemed peavad kajastama tõenäolisi

kokkupuuteviise, kokkupuute kestust ja sagedust, ja kui kokkupuuteviise võib olla rohkem kui

üks (suu kaudu, naha kaudu või sissehingamisel) tuleb DNEL määratleda iga kokkupuuteviisi

jaoks. Vajalikuks võib osutuda ka erinevate DNELide määratlemine iga asjaomase

elanikkonna rühma puhul (näiteks töötajad, tarbijad ja inimesed, kelle kokkupuude toimub

kaudselt keskkonna kaudu) ja tõenäoliselt elanikkonna teatud haavatavad alarühmad (nt

lapsed, rasedad naised).

REACH-määruse kohane kokkupuutestsenaarium (ES) täpsustab kasutustingimusi

(käitlemistingimused ja riskijuhtimismeetmed), mis on vajalikud tervise- ja ohutusriskide

nõuetekohaseks kontrolli all hoidmiseks. Kokkupuutestsenaarium lisatakse allkasutajate

teavitamiseks laiendatud ohutuskaardile (safety data sheet, SDS), mis esitatakse aine

tarnimisel. Riskijuhtimismeetmed tuleks kavandada selliselt, et tagataks asjaomas(t)e

DNELi(de) täitmine. Registreerijatelt nõutakse kokkupuutestsenaariumide esitamist kõikide

asjaomaste kindlaksmääratud kasutusalade kohta. Aine või segu kindlaksmääratud

kasutusala on tarneahelas tegutseja poolt ette nähtud kasutusala, või kasutusala, millest

allkasutaja on tarnijale teatanud.

REACH-määruse kohaste registreerimisega seotud nõuete järkjärgulise rakendamise tõttu

viiakse kokkupuutestsenaariumi kasutuselevõtmine lõpule alles 2018. aastaks. Isegi pärast

seda kohaldatakse nõudeid ainult ainete või segude suhtes, mille registreerimine on

kohustuslik ja mida toodetakse või imporditakse aastas registreerija kohta kümme tonni või

rohkem ja mis on klassifitseeritud kui ohtlikud. Olemasolev kokkupuutestsenaarium peaks

andma allkasutajale täielikuma teabe ohtude, kasutamise ja riskijuhtimismeetmete kohta,

mida on võimalik aluseks võtta keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide

direktiivide kohase riskihindamise puhul.

Kui allkasutajad on REACH-määruse kohaselt loodud teabe laiendatud ohutuskaardi kaudu

kätte saanud, on oluline, et teave ajendaks kehtivaid riskihinnanguid ja kontrollimeetmeid läbi

vaatama. Allkasutaja peaks ka kontrollima, kas tema kavatsetud aine kasutusala on

kokkupuutestsenaariumiga hõlmatud ja riskijuhtimismeetmed on määratletud.

3. REACH-määruse kohaldamisalasse kuuluvad ained ja segud

REACH-määrus näeb ette, et registreeritud ainete registreerimisnumbrid esitatakse

ohutuskaardi 1. jaos. Number näitab, et aine on registreeritud. Registreerimisnumbri

olemasolu ei tähenda, et keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide

nõuded kokkupuudete ohjamise kohta on täidetud, kuid ainet või segu käsitleval laiendatud

ohutuskaardil näidatud kokkupuutestsenaariumi nõuded kehtivad alates registreerimise ajast.

9

Segu koostisosad, mis CLP kohaselt on klassifitseeritud kui ohtlikud , tuleb ära näidata

ohutuskaardi 3. jaos koos registreerimisnumbritega, kui need on olemas. See ei pane segude

kasutajatele täiendavaid REACH-määrusest tulenevaid kohustusi.

3.1. Autoriseerimine

Selleks et viia turule või kasutada REACH-määruse XIV lisas esitatud aineid, mis on oma

omaduste tõttu klassifitseeritud „väga ohtlikeks aineteks” (VOAd), peavad kohustuste kandjad

taotlema autoriseerimist. Siiski ei järeldu sellest automaatselt, et kõik selliste omadustega

ained lisatakse lõpptulemusena XIV lisasse ja nende suhtes hakkab kehtima autoriseerimise

nõue. Kõigepealt avaldab ECHA esialgse loetelu – nn kandidaatainete loetelu. Sellesse

kantakse ained, mis vajavad autoriseerimist teatava(te)ks kasutusala(de)ks ning ettepanekud

nende ainete kohta esitavad ECHA, komisjon või liikmesriigi pädevad asutused. Need ained

seatakse seejärel tähtsuse järjekorda ning mõned neist kantakse REACH-määruse

XIV lisasse. Protsessi korratakse, mistõttu aja jooksul suureneb nii kandidaatainete loetelus

kui ka XIV lisas esitatud ainete arv.

Nende ainete või segude puhul on ette nähtud autoriseerimine, sest need on:

esile tõstetud autoriseerimise kandidaatainete nimekirjast;

kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised (carcinogenic, mutagenic or toxic to reproduction, CMR) (1A ja 1B kategooria);

teaduslike tõendite alusel juhtumipõhiselt määratletud kui eespool esitatud ainetega samaväärselt ohtlikud inimestele või keskkonnale, näiteks sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad kemikaalid; või

püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised (persistent, bioaccumulative and toxic, PBT) või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad (very persistent and very bioaccumulative, vPvB), REACH-määruse XIII lisa kriteeriumide alusel.

REACH-määruse artiklis 56 on sätestatud, et tootja, importija või allkasutaja ei või viia XIV

lisa nimekirjas osutatud ainet kasutamiseks turule ega kasuta seda ise, välja arvatud juhul,

kui aine on kasutamiseks autoriseeritud. Erandite üksikasjad on sätestatud REACH-määruse

(EÜ) nr 1907/2006 artiklis 56.

Kui allkasutaja kavatseb kasutada ainet, mille puhul on autoriseerimine kohustuslik, ja

tarneahelas ülevalpool oleval tegutsejal on olemas autoriseering kavatsetud kasutamiseks, ei

pea allkasutaja eraldi autoriseeringut taotlema. Sellistes tingimustes peab tarneahelas allpool

olev allkasutaja teatama ECHA-le oma kasutusviisist (artikli 66 lõige 1), ja tagama aine

kasutamise kooskõlas kõigi autoriseeringu tingimustega (artikli 56 lõige 2).

3.2. Piirang

10

REACH-määruse artikli 67 lõike 1 kohaselt keelatakse aine kasutamine (ainena, segu või

toote koostises), kui aine ei vasta XVII lisas sätestatud piirangu tingimustele. Piirangu

rakendusala võib varieeruda otsesest (või peaaegu otsesest) keelust kuni tingimuste

kehtestamiseni teatud tegevuse suhtes, mis nõuab spetsiaalsete töötervishoiu ja tööohutuse

või riskijuhtimise meetmete rakendamist, näiteks suletud süsteemid, protsessid või

rakendused. Piiranguid võib kohaldada ka toodetesse kuuluvate ainete suhtes. Vt ka jagu 9.6

3.3. Kuidas ainet või segu kasutatakse

Kasutamine erinevalt kokkupuutestsenaariumi tingimustest

Aine kavatsetud kasutamine võib erineda kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud tingimustest

või muul viisil minna vastuollu tarnija soovitusega (märgitud ära ohutuskaardil või muul

viisil). Niisuguse olukorra tekkimine on tõenäoline ainete uudse või ebatavalise kasutamise

korral, sest sellised juhtumid võivad väljuda tavapärase kasutamise puhuks välja töötatud

kokkupuutestsenaariumi raamidest. Vt jagu 5.3, mis käsitleb allkasutaja valikuid sellises

olukorras.

Kokkupuutestsenaariumide koostamist ei nõuta kõikide ainete puhul, täpsemalt ainete jaoks,

mille registreerimine ei ole kohustuslik, või registreeritud ainete puhul, mida on toodetud või

imporditud kogustes alla kümne tonni aastas või mida ei klassifitseerita ohtlikuks.

4. Ohutuskaardid

Ohutuskaardid esitavad kasulikku teavet ainete ja segude kohta, kirjeldades ainest või segust

tulenevaid ohtusid ja andes teavet riski vähendamise meetmete kohta, eriti soovitusi

käitlemiseks, ladustamiseks ja erakorraliste meetmete kohta õnnetuse korral. REACH-

määruse kohaselt tuleb ohutuskaart esitada koos iga ohtliku aine või seguga. Järgmiste

aastate jooksul lisatakse ohutuskaartidele kokkupuutestsenaariumide vormis täiendav teave

ohutu käitlemise kohta. REACH-määrus nõuab ohtlike ainete või segude kasutajatelt

kokkupuutestsenaariumis esitatud riskijuhtimismeetmete järgimist või soovitab valida üks jaos

5.3 kirjeldatud muudest võimalustest.

4.1. Ohutuskaardid tuleb esitada:

ainete või segude puhul, mis on klassifitseeritud kui ohtlikud;

ainete puhul, mis on püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised (PBT) või keskkonnas väga

püsivad ja väga bioakumuleeruvad (vPvB);

ainete puhul, mis on kantud ECHA kandidaatainete loetelusse kui väga ohtlikud ained

(substance of very high concern, SVHC) muudel põhjustel kui eespool punktis 2 esitatud

tingimused;

segude puhul (allkasutaja/levitaja taotluse korral), mis ei ole klassifitseeritud kui ohtlikud,

kuid sisaldavad vähemalt ühte ainet, mis on ohtlik:

11

klassifitseeritud kui ohtlik tervisele või keskkonnale kontsentratsioonides ≥ 1 massiprotsent (mittegaasilised segud) ja ≥ 0,2 mahuprotsenti (gaasilised segud)

PBT- või vPvB-aine kontsentratsioonis ≥ 0,1 massiprotsenti

väga ohtlike ainete kandidaatainete loetelus kontsentratsiooniga

≥ 0,1 massiprotsenti muudel põhjustel kui eespool punktis 2 esitatud tingimused

mille kohta on määratletud ohtlike ainete ELi piirnormid töökeskkonnas.

Ohutuskaart:

esitatakse selle liikmesriigi ametlikus keeles (ametlikes keeltes), kus aine või segu turule

viiakse;

esitatakse paberkandjal või elektrooniliselt tasuta;

esitatakse samaaegselt esimese tarnega;

ajakohastatakse, kui uus teave aine või segu ohtlikkuse või riskijuhtimismeetmete kohta

muutub kättesaadavaks või kui autoriseerimise taotlus rahuldatakse või lükatakse tagasi

või kui REACH-määruse kohaselt kehtestatakse piirang;

esitatakse ajakohastamise või läbivaatamise korral igaühele, kes on aine või segu kätte

saanud eelmise 12 kuu jooksul;

on koostatud pädeva isiku poolt;

esitatakse nõuetekohasel 16 lahtriga vormil ja kõik alljaotised peavad olema täidetud;

esitatakse konkreetse aine või segu kohta;

on selge ja arusaadav;

varustatakse kuupäevaga ja leheküljed nummerdatakse.

4.2. Millist ohutuskaardi teavet tuleb arvesse võtta?

REACH-määruse kohaselt on aine või segu kasutajatel kohustus võtta meetmeid nii inimeste

kui ka keskkonna kaitsmiseks kõikide ainest või segust tulenevate ohtude eest. Seetõttu on

tähtis, et ohutuskaardil esitatud teavet võetakse arvesse ja kasutatakse kemikaalide

riskihindamise läbiviimiseks töökohal. Keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja

mutageenide direktiivid sätestavad kohustuse kaitsta inimesi, seetõttu tuleb teavet ainete ja

segude kohta töökohas anda kõikidele töötajatele ning ohutuskaart on kasulik töövahend

kõnealuste ainete ja segudega seotud ohtude ja nende kasutamise korral võetavate

kaitsemeetmete teatavaks tegemiseks.

Iga ohutuskaardi jagu sisaldab konkreetset teavet aine või segu kohta, mille jaoks ohutuskaart on koostatud. (Töötervishoiu ja tööohutuse reguleerimisel on kõige olulisemad 1., 2., 4., 7., 8., 13. jagu ja ohutuskaardi lisas esitatud kokkupuutestsenaariumid).

1. jagu sisaldab aine tunnusandmeid ja registreerimisnumbrit, kindlaksmääratud

kasutusalasid ja mittesoovitatavaid kasutusalasid, kemikaalide tarnimise eest

vastutava isiku/ettevõtte kontaktandmeid, samuti kontakttelefoni hädaolukorra puhul.

12

2. jaos esitatakse üksikasjad aine või segu klassifikatsiooni ja märgistamise ning

potentsiaalsete toimete ja kasutamisega kaasnevate sümptomite kohta. Need

andmed aitavad hinnata tervise- ja ohutusriski, ohtu töötajate tervisele ja

keskkonnale. Selles jaos antud teave peab olema kooskõlas märgisel esitatud

teabega.

3. jaos esitatakse teave iga segu koostisse kuuluva aine ohtlikkuse kohta eraldi.

4. jaos kirjeldatakse vajalikke esmaabivõtteid õnnetuse korral.

5. jaos esitatakse eriteave aine või segu põhjustatud tulekahju kustutamise kohta,

kaasa arvatud kõige asjakohasemad kustutusvahendid ja kaitsevarustus.

6. jaos kirjeldatakse, kuidas toimida aine või segu juhusliku keskkonda sattumise

korral.

7. jagu sisaldab üksikasju aine või segu ohutu käitlemise ja ladustamise kohta.

Protsessi parameetrid ja riskijuhtimismeetmed, mis moodustavad

kokkupuutestsenaariumi, võetakse kokku 7. ja 8. jaos.

8. jaos esitatakse üksikasjad kokkupuute vähendamiseks vajalike sammude kohta,

nagu ventilatsioon ja isikukaitsevahendid (personal protective equipment, PPE), mis

on nõutavad tervise kaitsmiseks.

9, 11. ja 12. jaos esitatakse üksikasjalik teave kemikaalide füüsikaliste/keemiliste,

toksikoloogiliste ja ökoloogiliste omaduste kohta.

10. jagu sisaldab üksikasju ohtlike reaktsioonide kohta, mis võivad tekkida kemikaali

kasutamise korral teatud tingimustes.

13. jaos selgitatakse, kuidas kemikaali nõuetekohaselt kõrvaldada.

14. jagu sisaldab kemikaali transportimisega seotud teavet.

15. jagu sisaldab ELi/riikliku asjaomase õigustiku üksikasju.

16. jaos esitatakse muu kemikaaliga seotud asjaomane teave, nagu koolitussoovitus,

ohulausete täistekst jms.

Lisaks tuleb ainete ohutuskaartidele või REACH-määruse kohaselt registreeritud aineid

sisaldavate segude puhul vabatahtlikult esitatavatele ohutuskaartidele lisada

kokkupuutestsenaariumid, mis sisaldaksid kõiki ettenähtud riskijuhtimismeetmeid. Sellised

stsenaariumid tuleb lisada juhul, kui ohtlikku ainet registreeritakse koguses üle 10 tonni

aastas.

4.3. Mida inspektor peaks ohutuskaarti läbi vaadates kontrollima?

Inspektorid peaksid kontrollima, kas ohutuskaardi teavet on jälgitud töökohal

riskihindamise läbiviimise eesmärgil.

Inspektorid peaksid veenduma, et töötajaid on teavitatud kõikidest nende kasutatava aine

või segu puhul asjaomastest riskijuhtimismeetmetest.

13

Inspektorid peaksid kontrollima, et ohutuskaart oleks kättesaadav kõikidele, kes kemikaali

kasutavad või sellega kokku puutuvad.

Inspektorid peaksid veenduma, et ohutuskaart on vastavuses REACH-määruse II lisaga

(ajakohastatud määrusega (EL) nr 453/2010) ja tegema kindlaks, et aine või segu

märgistuse üksikasjad on kooskõlas ohutuskaardi 2. jaos esitatud andmetega.

Inspektorid peaksid veenduma, et ohutuskaart kirjeldab konkreetset tarnitavat ainet või

segu ja ei ole üldise iseloomuga – ehkki samade ohuteguritega kemikaalide rühma

(näiteks erinevat tooni värvid) puhul on võimalik kasutada ühist ohutuskarti.

Inspektorid peaksid kontrollima, et ohutuskaardile on märgitud kuupäev ja kõikide

läbivaatamiste kuupäevad ning et läbivaatamise üksikasjad on esitatud 16. jaos või mujal.

Segude ohutuskaarte kontrollivad inspektorid peaksid ka kontrollima, kas koostisosade

ohutuskaarte on jälgitud ja arvesse võetud segu ohutuskaardi koostamisel.

Ohutuskaarte tuleks kontrollida ka CLP-määruse IV lisa nõuete suhtes.

4.4. Mida tähendavad erinevad tähised?

Ainete või segude klassifikatsiooni ja märgistamise üksikasjad on esitatud ohutuskaartide 2.

jaos. Alates 1. detsembrist 2012 peavad kõik ained olema klassifitseeritud ja märgistatud ELi

CLP-määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt, ja seetõttu tuleb 2. jaos kajastada uusi

piktogramme, tunnussõnu, ohulauseid ja hoiatuslauseid. Kuni 1. juunini 2015 tuleb 2. jaos

esitada ka direktiivi 67/548/EMÜ kohane klassifikatsioon.

Segusid klassifitseeritakse ja märgistatakse kuni 1. juunini 2015 endiselt ELi ohtlike

valmististe (segude) direktiivi (1999/45/EÜ) kohaselt (juhul kui CLP-määrust ei kohaldata

vabatahtlikult varem) ja pärast seda kooskõlas CLP-määrusega.

Alates 1. detsembrist 2012 peavad kõik ohutuskaardid olema kooskõlas määruse (EL)

nr 453/2010 I lisa nõuetega. Alates 1. juunist 2015 tuleb kõik ohutuskaardid koostada

määruse nr 453/2010 II lisa nõuete kohaselt, erandina kasutatakse 1. juunini 2017 I lisas

esitatud vormi segude puhul, mis olid 1. juuni 2015. aasta seisuga juba turule viidud.

Olemasolev Ohutunnused ja sümbolid (direktiiv 67/548/EMÜ)

Uus Tunnussõnad ja vastavad piktogrammid (CLP) määruse EÜ 1272/2008 alusel

Plahvatusohtlik E

Oht või Hoiatus

14

Eriti tuleohtlik või Väga tuleohtlik

Oht või Hoiatus

Oksüdeeriv

Oht või Hoiatus

Sööbiv

Oht või Hoiatus

Väga mürgine või Mürgine

Oht

Kahjulik või Ärritav

Hoiatus

Kahjulik või Mürgine

Oht

Keskkonnaohtlik

Hoiatus

5. Kokkupuutestsenaarium

5.1. Mida hõlmab ohutuskaart

15

Kokkupuutestsenaarium on tingimuste kogum (nii käitlemistingimused kui ka

riskijuhtimismeetmed), mis kirjeldab, kuidas ainet tema olelusringi jooksul toodetakse või

kasutatakse ning kuidas tootja või importija ohjab kokkupuudet inimeste ja keskkonnaga või

annab allkasutajatele soovitusi ohjamiseks.

Kokkupuutestsenaarium sisaldab lisaks nii inimeste (töötajad ja asjaomasel juhul tarbijad) kui

ka keskkonna kokkupuute tasemete hinnangut ning kasutajad võivad selle kohta saada

juhiseid allkasutajatele mõeldud suunistest http://echa.europa.eu/.

Segude puhul ei ole kokkupuutestsenaariumi koostamine kohustuslik.

Ohutuskaart ja kokkupuutestsenaarium koos annavad teavet, mis on kasulik riskihindamise

läbiviimiseks töökohal, konkreetsemalt:

riskide tuvastamiseks;

riskijuhtimismeetmete määratlemiseks;

riskijuhtimismeetmete toime kontrollimiseks.

8. jagu ja kokkupuutestsenaarium, mis esitatakse ohutuskaardi lisana, annavad rohkem

teavet, näiteks kaitsemeetmete eeldatud mõju kohta. Seda teavet tuleb arvesse võtta

riskijuhtimismeetmete, kaasa arvatud tegevuskava kavandamisel või läbivaatamisel

riskihindamise käigus (RA).

Ohutuskaardi 7. jaos „Kasutamine ja ladustamine” ja 8. jaos „Kokkupuute ohjamine/

isikukaitse” kirjeldatakse riskijuhtimismeetmeid. Künnisväärtused ja DNELid (tuletatud

mittetoimiv tase või tootja tuletatud annus, mille puhul ei ilmne kahju tervisele) esitatakse

8.1 jaos. Kasutajad peaksid kohaldama neid oma käitlemistingimustele ja läbi vaatama oma

kehtivad riskijuhtimismeetmed, lähtudes ohutuskaardil määratletud kasutusest. Teavet võib

leida praktilistest juhendist nr 13 „Juhised allkasutajatele kokkupuutestsenaariumide

kasutamiseks” –

http://echa.europa.eu/documents/10162/13655/du_practical_guide_13_en.pdf

Kasutaja peaks ohutuskaardi 1.2 jaost saadud teabe, „Aine/segu kasutamine”, ja

kokkupuutestsenaariumi teabe põhjal kontrollima, kas tema kasutusala on

kokkupuutestsenaariumiga hõlmatud ja kas ohutuskaardi või kokkupuutestsenaariumi

riskijuhtimismeetmetest on kasu tema enda töökoha riskihindamisel.

Isegi kui tema enda kasutusala ei ole kokkupuutestsenaariumis selgesõnaliselt märgitud, võib

see siiski olla hõlmatud. Kasutaja peaks igal juhul kontrollima, kas tema kasutustingimused

langevad ühte või on võrreldavad kokkupuutestsenaariumis osutatud kasutustingimustega.

Kahtluse korral peaks kasutaja ühendust võtma registreerijaga ja seejärel tuleks vajaduse

korral läbi viia täiendavaid uuringuid kooskõlas ECHA allkasutajatele mõeldud suunistega.

http://echa.europa.eu/documents/10162/13643/du_en.pdf

16

Kokkupuutestsenaariumis esitatud kasutustingimused on kirjeldatud rea muutujate kaudu, mis

määratlevad kokkupuute iseloomu (näiteks kasutatud aine kogus, kontsentratsioon,

temperatuur, sagedus). Kokkupuute iseloomustamiseks kasutatud muutujad varieeruvad

vastavalt kokkupuute hindamiseks kasutatud mudelile. Riskijuhtimismeetmed on samuti

lisatud. Lihtsaima olukorra puhul on kõik kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud

kasutustingimused võrdväärsed kasutaja enda kasutusviisiga.

Kui kasutaja teatud tingimused erinevad kokkupuutestsenaariumis kirjeldatust, võib

kasutusala siiski jääda kokkupuutestsenaariumi tingimuste raamidesse. Mõnel juhul on

erinevaid muutujaid võimalik kompenseerida teiste muutujate abil. Konkreetsete parameetrite

muutmise võimalust nimetatakse „skaleerimiseks” ja see viiakse osaliselt sisse

kokkupuutestsenaariumisse ning kirjeldatakse ECHA suunistes allkasutajatele.

5.2. Riskijuhtimismeetmed

Kui kasutajad avastavad, et teatud REACHi riskijuhtimismeetmed ei ole asjakohased, peaksid

nad põhjused dokumenteerima oma töökoha riskihinnangus ja teavitama oma tarnijat.

Inspektorid peaksid kasutaja ja tarnija puhul kontrollima, kas need toimingud on tehtud.

5.3. Nõuete täitmine, kui kasutusala ei ole hõlmatud

Kui kokkupuutestsenaarium ei sisalda kasutusala, on võimalik teha järgmised valikud:

kasutusala viiakse vastavusse kokkupuutestsenaariumiga, näiteks selles osutatud

ohjemeetmete kohaldamisega; seda tehes peab allkasutaja läbi vaatama keemiliste

mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide kohased riskihindamisnõuded

ja tagama, et kasutamise ajal tagatakse kokkupuute nõuetekohane ohjamine;

allkasutaja esitab tarnijale kokkupuutestsenaariumi koostamiseks vajaliku

asjakohase teabe ja nõuab, et tarnija määratleks kasutusala „kindlaksmääratud

kasutusalana” ning koostaks selle jaoks kokkupuutestsenaariumi. Samal ajal peaksid

allkasutajad valima meetmed oma keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja

mutageenide direktiivide kohase riskihindamise põhjal. Artikliga 39 sätestatakse 6 või 12

kuu pikkune tähtaeg artiklite 37 ja 38 kohaste kohustuste täitmiseks. Vahepealsel ajal

võivad nad oma tegevust jätkata. Tarnija peab määratlema kasutusala ühe kuu jooksul

(artikli 37 lõige 3);

valitakse muu tarnija, kes on kasutajate kasutusalad sisse viinud oma

kokkupuutestsenaariumidesse;

koostatakse oma kemikaaliohutuse hinnang (REACH-määruse artikli 37 punktis 4

on sätestatud, millal nõutakse kemikaaliaruande koostamist või kas kohaldatakse erandit)

ja kasutatakse seda ohjemeetmete määratlemiseks. Kui REACH-määruse kohaselt ei ole

kemikaaliohutuse hindamine nõutav, on tervishoidu ja ohutust käsitlevate õigusaktide

17

(keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide) kohaselt siiski

kohustuslik kehtestada oma riskihindamise põhised ohjemeetmed;

lõpetatakse aine või segu kasutamine.

On võimalik, et kokkupuutestsenaarium aine või segu kohta puudub, näiteks põhjusel, et see

ei ole veel registreeritud, et kemikaaliohutuse aruanne ei olnud vajalik või et see ei ole

segude puhul kohustuslik. Sellistel juhtudel peaks aine või segu kasutaja rakendama oma

riskihindamisel põhinevad meetmed. Oluline on riskihindamisel ära kasutada ohutuskaardi

teave ja võtta riskiohjamismeetmete valimisel arvesse 7. ja 8. jaos toodud teave.

5.4. Inspektorite tegevus, kui allkasutaja on kasutusala hõlmamata jätnud

Kokkupuutestsenaariumi nõuetega vastavusse viimiseks jäetakse 12 kuud, et rakendada

seda aine /tarnija kohta pärast laiendatud ohutuskaardi saamist, mis sisaldab

registreerimisnumbrit ja kokkupuutestsenaariumi. Kasutussala peaks alati olema ohutu,

põhinedes kasutajate riskihindamise käigus määratletud ohjemeetmetel.

6. Riskihindamine

Keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide kohaselt peavad

tööandjad hindama asjakohaselt ja piisavalt riske, mis mõjutavad töötajate ohutust ja tervist

ohtlike ainetega töötamisel. Tervisele ohtlike ainetega kokkupuute vältimine on keemiliste

mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide peamine nõue. Kui kaalutakse

asendamist, on kavatsetava asenduse kahjulikud omadused üks mõjuritest, mida tuleb

arvesse võtta. REACH-määruse kontekstis tuleks analüüsida ka ohte keskkonnale, mida

kavatsetav asendus võib põhjustada.

Keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide kohaselt nõutakse

kohustuse kandjatelt riskihindamise osana tervisele avaldatavaid mõjusid käsitleva teabe

arvessevõtmist, mille esitab nende tarnija, sealhulgas asjaomasel ohutuskaardil sisalduv

teave. See kohustus on REACH-määruse artikli 37 lõike 5 aluseks, mis sätestab, et

allkasutajad peavad riskide nõuetekohaseks ohjamiseks määratlema ja kohaldama

asjakohased meetmed, mida on kirjeldatud mis tahes järgmises dokumendis:

esitatud ohutuskaardis (või ainete puhul, mille jaoks ei nõuta ohutuskaardi

koostamist, muu teave aine puhul rakendatavate riskijuhtimismeetmete kohta) või

ettevõttesisene kemikaaliohutuse hinnangus, kui selle koostamine on kohustuslik.

Kõnealune kohustus nõuab täitmist sedavõrd, kuivõrd riskijuhtimismeetmed on

„asjakohased”, mis osutab hindamise tasemele. Kui allkasutaja leiab, et teatud

riskijuhtimismeetmed ei ole asjakohased, tuleb seda veenvalt ja põhjendatult selgitada,

viidates oma riskihinnangule. Allkasutajad peaksid ohutuskaardis ja oma riskihinnangus

18

üksikasjalikult dokumenteerima iga otsust REACH-määruse kohaste riskijuhtimismeetmete

kohaldamata jätmise kohta, lisades selle põhjused. Allkasutajatelt nõutakse REACH-määruse

artikli 34 kohaselt ka oma tarnija teavitamist mis tahes andmetest, mis võivad seada kahtluse

alla ohutuskaardil määratletud riskijuhtimismeetmete asjakohasuse.

7. Ohjemeetmed (REACH-määrus võrreldes keemiliste mõjurite ning kantserogeenide

ja mutageenide direktiividega)

Lisaks REACH-määruse riskijuhtimismeetmete kohaldamisele peaksid allkasutajad tagama

ka meetmete tõhusa toimimise. Meetmete kohaldamisel / rakendamisel, mille

kohustusekandjad on oma riskihindamise tagajärjel määratlenud, peavad allkasutajad

arvesse võtma järgmist.

REACH-määruse artikli 60 lõike 10 kohaselt peab autoriseeringu valdaja olenemata

autoriseeringu mis tahes tingimustest tagama, et „kokkupuudet vähendatakse sellise

tasemeni, mis on tehniliselt ja praktiliselt võimalik”.

Lisaks tuleb jälgida keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide

direktiividega kehtestatud asjaomaseid ohtlike ainete piirnorme

töökeskkonnas. Praktikas võib REACHi riskijuhtimismeetmete täieliku kogumi

rakendamise tulemuseks kokkupuutestsenaariumis olla töökeskkonna ohtlike ainete

piirnormi saavutamine. Kuna mittetoimiva taseme tuletamisprotsess võib olla

konservatiivsem kui teatud riikide töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid, võib

tuletatud mittetoimiva tasemega kehtestada kaitse rangema taseme. Siiski ei

koostata segude jaoks kõikidel juhtudel kokkupuutestsenaariume ja allkasutajad ei

tarvitse olla rakendanud kõiki REACHi riskijuhtimismeetmeid.

Keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivid on kehtestanud

täiendavad nõuded seoses kantserogeensete või mutageensete ainete

kasutamisega. Sellistel juhtudel tuleb kokkupuudet vähendada võimalikult madalale

tasemele, isegi kui see on rangem kui kokkupuutestsenaariumis ette nähtud. Ka

kantserogeenide ja mutageenide kasutamiseks võib vajalikuks osutuda

autoriseeringu taotlemine REACH-määruse kohaselt, sellisel juhul võivad

autoriseerimistingimused olla isegi veel rangemad.

Keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiividega on sätestatud

täiendavad nõuded seoses astmasümptomeid tekitavate ainete kasutamisega, sel

juhul tuleb kokkupuudet vähendada madalaimale võimalikule tasemele.

7.1. Asendamine

Registreerimine REACH-määruse mõistes ei hõlma asendamisvõimaluste analüüsi. See

tähendab, et tööandja/allkasutaja peab ise analüüsima ja otsima võimalusi asendamiseks

mittekahjulike või vähem kahjulike ainetega keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja

mutageenide direktiivide mõistes. Kui ohtlikku ainet on võimalik asendada, on tööandja

19

kohustatud seda tegema keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide

kohaselt, eesmärgiga vähendada üldist riski.

7.2. Erinevad ohjemeetmed

Asjaolu, et allkasutaja on saavutanud nõuetekohase kontrolli keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiivide mõistes, ei tähenda, et REACH-määruse

nõudeid tohiks eirata. Siiski on allkasutajal võimalik tõendada, et tema kehtivate

ohjemeetmetega tagatakse kaitse samaväärne tase ja et REACH-määruse kohane ohjamine

ei ole nende puhul asjakohane. Allkasutajad peavad põhjendama iga sellist seisukohta viitega

oma riskihindamisele.

Allkasutajatele tuletatakse meelde, et teatud tingimuste ilmnemisel on nad siiski kohustatud

koostama kemikaaliohutuse aruande (kasutamine erinevalt kokkupuutestsenaariumis

kirjeldatud tingimustest või vastupidiselt tarnija soovitusele).

7.3. Tehniline ohjamine

Keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivid sätestavad tööandjate

jaoks ülimusliku kohustuse vältida kokkupuudet või kus see ei ole võimalik, võtta iga

kokkupuude nõuetekohase kontrolli alla. Selle nõude kohaselt peavad tööandjad kõigepealt

välja selgitama, kas nad saaksid ohtliku aine kasutamist vältida, asendades selle vähem

ohtlike ainetega.

Juhul kui asendamine ei ole võimalik, tuleb saavutada kokkupuute nõuetekohane haldamine

tehniliste meetmete rakendamisega ja see nõuab kasutajatelt tehnilise ohje hierarhia

väljatöötamist alates täielikult piiratud alast kuni nõuetekohaste ventilatsioonilahenduste

paigaldamiseni. Hindamine, kus hierarhias saavutatakse ohje vastuvõetav tase, sõltub

ohutuskaardil kirjeldatud kokkupuutestsenaariumist ja ettevõttesisesest riskihinnangust.

7.4. Isikukaitsevahendite kasutamine asjakohasel juhul

Kui osana kemikaaliohutuse hindamisest nõutakse riski kontrolli alla võtmiseks

riskijuhtimismeetmeid (risk management measures, RMM), tuleb need konkreetselt

määratleda ja teatada neist ohutuskaardi ja kokkupuutestsenaariumi kaudu allkasutajatele.

Ohutuskaart sisaldab teavet ainult isikukaitsevahendite asjakohasuse kohta aine- ja

segupõhiste riskide puhul, nagu nähakse ette 8. jaos, näiteks materjali tüüp, millest

isikukaitsevahend on valmistatud, ja kasutamise maksimaalne kestus. Teabe

isikukaitsevahendite puhastamise, hoolduse ja ladustamise kohta esitab nende tarnija, see

tuleneb ka keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide sätetest, mis

nõuavad ohjemeetmeid, kaasa arvatud isikukaitsevahendite hooldamine. Tööandjad peavad

arvesse võtma ka kasutamise eritingimusi oma ettevõttes (näiteks asjakohasus konkreetses

käitises kasutatavate segude korral) ning töötajate isiklikke eelistusi ja sobivust. Olgu

rõhutatud, et isikukaitsevahendid on keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide

20

direktiivide kohaselt ohje hierarhias viimasena vaadeldud võimalus ja juhul, kui ohutuskaardil

märgitakse kaitse tasemeks isikukaitsevahend, peaks tööandja siiski kaaluma hierarhia

kõrgemal astmel asuvate ohjemeetmete täiendava kasutamise võimalust.

8. Töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid võrreldes tuletatud mittetoimiva tasemega

Üldiselt koostatakse kokkupuutestsenaarium eesmärgiga tagada inimese madalam

hinnanguline kokkupuude kui seda on asjaomane tuletatud mittetoimiv tase. Tööandjad, kes

on kokkupuutestsenaariumi kätte saanud, peavad esmajärjekorras kontrollima, kas see

erineb töökeskkonna ohtlike ainete piirnormist või mitte. Teiseks sõltub riskijuhtimismeetmete

tõhusus ka käitise tingimustest ja tehnilistest tingimustest (nagu näiteks eemaldussüsteem).

Kokkupuude peab olema vajalikus kohas kindlaks määratud (mõõtmiste või asjakohaste

kvantitatiivsete hindamiste teel), et tagada riskijuhtimismeetmete tõhusus. Igal juhul ei ole

lubatud ületada riiklikke töökeskkonna ohtlike ainete piirnorme.

Kokkupuutestsenaariumis esitatud meetmed peavad olema piisavad, kindlustamaks

vastavuse tuletatud mittetoimivale tasemele. Kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud tingimuste

puhul eeldatakse, et (tehnilised) meetmed on tõhusad. Seda tuleb käitise tasandil

kontrollida/hinnata.

REACH-määruse kohaselt peavad ohutuskaartidel osutatud riskijuhtimismeetmed tagama, et

tuletatud mittetoimivat taset ei ole ületatud. See ei vabasta tööandjat siiski kohustusest

kontrollida riskijuhtimismeetmete tõhusust keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja

mutageenide direktiivide nõuete suhtes. Näiteks ventilatsiooni tõhusus sõltub konkreetsetest

tööstuslikest tingimustest.

9. REACH-määruse nõuete täitmine

Vt REACH-määruse ja keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide

direktiivide kohaste kohustuste võrdlust 1. lisa vooskeemilt

9.1. Näited probleemidest seoses nõuetele vastavusega ning mis on iseloomulikud

seoses registreerimisega:

- ainete tootmine / import üks tonn aastas või rohkem ilma kehtiva registreerimiseta

või eelregistreerimiseta, näiteks põhjusel, et kohustuse kandjad ei ole varem

REACH-määrusest kuulnud või ei ole teinud toimingut õigeaegselt;

- kehtetu eelregistreerimine, näiteks eelregistreerimisprotsessi käigus on tehtud vigu

(nagu aine nimetuse vale kirjaviis) või ei ole eelregistreerimiseks esitatud aine

eelregistreerimiskõlblik;

- eelregistreeritud, kuid ettenähtud tähtajaks registreerimata jäetud aine tootmine /

import;

- ebatäpseid või ebapiisavaid andmeid sisaldava registreerimistaotluse esitamine;

21

- importijad, keda väidetavalt esindab ainuesindaja (only representative, OR), kuid

kellel puuduvad selle kohta vajalikud tõendid;

- vaheainete kohta esitatud „vähendatud” registreerimistaotlused, milles käsitletav

aine ei vasta nõuetele, näiteks põhjusel, et see ei täida vaheaine määratluses

sätestatud tingimusi, või põhjusel, et seda ei käidelda ega kasutata rangelt

kontrollitud tingimustes;

- esitatud, kuid ajakohastamata registreerimistaotlused, näiteks puudub uus teave

ohtude kohta või järgmise suurendatud, toodetud või imporditud koguse kohta.

9.2. Teave tarneahelaga seotud kohustuste kohta

Teabe esitamine nii tarneahelas all- kui ka ülevalpool olevatele tegutsejatele on REACH-

määruse edukaks rakendamiseks samuti äärmiselt tähtis. Ohutuskaarte on koostatud paljude

aastate jooksul, niisiis ei ole see riiklike tööinspektsioonide jaoks uus ülesanne. Uued on

ainult nõuded ohutuskaartidele lisatavate kokkupuutestsenaariumide kohta, teabenõuded

juhul, kui ohutuskaart ei ole vajalik, teabenõuded toodetes sisalduvate väga ohtlike ainete

kohta, ja nõuded teatud tingimustes teabe edastamise kohta tarneahelas ülevalpool olevatele

tegutsejatele.

Ohutuskaardiga seotud tüüpiliste nõuetelevastavusega seotud probleemide näited:

- riskijuhtimismeetmed ei ole piisavalt üksikasjalikud (eriti ohutuskaardi 7. või 8. jaos);

- tarnijad esitavad oma ohutuskaardi asemel teise isiku ohutuskaardi;

- ohutuskaarte ei esitati regulaarselt kõikidele klientidele, mis tähendab, et

ohutuskaardid esitatakse ainult vastuseks taotlusele või tehakse kättesaadavaks

üksnes kodulehel;

- ainega / kogu seguga või segu koostisse kuuluvate ainetega seotud ohu ebatäpne

klassifitseerimine. Olgu märgitud, et paljude ainete klassifikatsioon on kogu ELis

ühtlustatud CLP-määruse VI lisas, mille põhjal on liigitust võimalik kontrollida ECHA

kodulehel avaldatud klassifitseerimis- ja märgistusandmikust (C&L Inventory);

- erinevate riikide jaoks koostatud ohutuskaartide esitamine, mille tulemusel antakse

sageli ebatäpset teavet õigusaktide ja muude asjaolude kohta, nagu näiteks ohtlike

ainete piirnormid töökeskkonnas, kontaktandmed hädaolukorra puhul jms;

- täitmata või puudulikult täidetud jaod;

- vormivead, näiteks jaod ei ole õigesti järjestatud, läbivaatamiste numbrid või

kuupäevad on jäetud lisamata ning

- koostisainete nõuetekohaselt märkimata jätmine segude puhul, näiteks ei ole esitatud

kemikaali täielikku nimetust või selle EÜ / CAS-numbrit jms.

9.3. Kasutusalaga seotud kohustused

REACH-määrus paneb peamise vastutuse näiteks andmete kogumise ja hindamise eest ning

ohutuskaartide ja kokkupuutestsenaariumide kaudu allkasutajate kasutusaladest teavitamise

eest tootjatele ja importijatele. Siiski nõuab REACH-määrus erinevalt varasematest

kemikaalikontrolli käsitlevatest õigusaktidest allkasutajatelt nende riskijuhtimismeetmete

järgimist või vastutuse enda peale võtmist. Nõue on kehtestatud eelkõige selleks, et tagada

registreerimise ja hindamise kaudu kogutud ning tarneahelas allpool olevatele tegutsejatele

edastatud teabe tõhus kasutamine riskide ohjamiseks, mis tähendab, et REACH-määruse

alusel loodud süsteem on midagi enamat kui suvaline dokument.

22

9.4. Hindamisega seotud kohustused

REACH-määrus näeb ette registreerimistoimikute hindamise. Hindamise mõiste hõlmab

mitmesuguseid erinevaid protsesse, mille kaudu on võimalik kontrollida registreeritava teabe

nõuetele vastavust ja kvaliteeti. Neid protsesse haldavad enamasti ECHA ja liikmesriikide

pädevad asutused (Competent Authorities, CAd), seetõttu edasisi üksikasju siin ei käsitleta.

Siiski tulenevad hindamisprotsessidest teatud täitmisele kuuluvad kohustused – nõue:

esitada registreerijate või allkasutajate poolne täiendav teave ECHA-le pärast katsete

läbiviimiseks tehtud ettepanekute läbivaatamist toimikute hindamise käigus (artikli 40

lõige 4);

esitada ECHA-le nõudmise korral nõuetele vastav või puuduv teave pärast

registreerimistoimiku vastavuskontrolli (artikli 41 lõige 4);

esitada ECHA-le täiendav teave, et hõlbustada liikmesriikide pädevate asutuste

teostatavat aine hindamist (artikli 46 lõige 2);

esitada liikmesriikide pädevate asutuste nõutud teave seoses kohapeal kasutatavate

isoleeritud vaheainete riskide määratlemisega (artikli 49 punkt a) ning

esitada ECHA-le täiendav teave seoses sellise ainega, mida registreerija enam ei

tooda või ei impordi, kuid mille puhul jääb püsima tõsine risk inimeste tervisele või

keskkonnale (artikli 50 lõige 4).

9.5. Autoriseerimisega seotud kohustused

Vt täpsemalt 3.1 jagu Autoriseerimine

Autoriseerimisega seoses tuleb täita järgmised kohustused:

tootjad, importijad või allkasutajad peavad saama autoriseeringu enne XIV lisas

osutatud aine turuleviimist või kasutamist, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse

vabastust autoriseerimisnõudest (artikli 56 lõige 1). Üldiselt ei anta kasutatava aine

kohta välja nn kõikehõlmavat autoriseeringut. Selle asemel peavad ainet turustavad

või kasutavad ettevõtted taotlema autoriseeringut teatud konkreetseks kasutamiseks.

Kohustuse kandjad peavad autoriseeringu kehtivuse ajal täitma kõiki

autoriseerimistingimusi;

allkasutaja ei pea taotlema autoriseeringut, kui tarneahelas ülevalpool olevale

kohustuse kandjale on juba väljastatud autoriseering, mis hõlmab tema kasutusala,

eeldusel, et aine kasutamine vastab kõnealuse autoriseeringu mis tahes tingimustele

(artikli 56 lõige 2) ja ta on teavitanud ECHAt oma kasutusalast (artikli 66 lõige 1);

autoriseeringu valdaja peab tagama, et olenemata autoriseeringu mis tahes

tingimustest vähendatakse kokkupuudet sellise tasemeni, kui see on tehniliselt ja

praktiliselt võimalik (artikli 60 lõige 10);

autoriseeringu valdajad, samuti allkasutajad, kaasa arvatud need, kes lisavad aineid

segu koostisesse, peavad kandma autoriseeringu numbri toote märgistusele enne

aine (või sellist ainet sisaldava segu) lubatud kasutuse eesmärgil turuleviimist

(artikkel 65).

9.6. Piirang

23

REACH-määruse artikli 67 lõike 1 kohaselt keelatakse aine kasutamine (ainena, segu või

toote koostises), kui aine ei vasta XVII lisas sätestatud piirangu tingimustele. Piirangu

rakendusala võib muutuda kas täielikust (või peaaegu täielikust) keelust kuni tingimuste

kehtestamiseni teatud tegevuse, protsesside või rakenduste suhtes. Piiranguid võib

kohaldada mis tahes aine suhtes, kaasa arvatud ained, mille kohta ei kehti

registreerimisnõue.

XVII lisa ajakohastatakse aeg-ajalt, et lisada uusi või muudetud piiranguid, ja seetõttu peaksid

inspektorid lähtuma XVII lisa kõige uuemast versioonist, et saada täielik ülevaade kehtivate

piirangute üksikasjadest. Muu hulgas on piirangud kehtestatud näiteks järgmiste ainete

suhtes:

- asbest;

- benseen;

- pliikarbonaadid ja pliisulfaadid värvides;

- teatud toodetes või rakendustes kasutatavad elavhõbeda- ja arseeniühendid;

- kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained (kategooria 1 või 2)

ainetes või segudes, mida turustatakse elanikkonnale;

- puidu töötlemiseks ette nähtud kreosoot (ja kreosoodiga töödeldud puit);

- kroom(VI)ühendid tsemendis;

- poolaromaatsed süsivesinikud (polyaromatic hydrocarbons, PAH) täiteõlides, mida

kasutatakse rehvide tootmiseks (ja rehvid, mis sisaldavad täiteõlisid, mille koostises

on kõnealused ained).

9.7. Muud REACH-määrusest tulenevad kohustused

Üldiselt kohaldatakse kõikidele kohustuse kandjatele järgmisi REACH-määruse nõudeid.

• Juurdepääs teabele: artiklis 35 on sätestatud, et tööandja tagab töötajatele ja

nende esindajatele juurdepääsu vastavalt artiklitele 31 ja 32 esitatud teabele (st

ohutuskaardid ja tarnijalt saadud mis tahes muu teave) ainete või segude kohta, mida

töötajad kasutavad või millega võivad kokku puutuda oma töö käigus.

• Teabe säilitamine: artikli 36 kohaselt peab iga tootja, importija, allkasutaja ja levitaja

koguma kokku kogu teabe, mida ta vajab REACH-määrusest tulenevate kohustuste

täitmiseks, ja tagama selle kättesaadavuse vähemalt kümne aasta jooksul pärast

aine või segu viimast tootmist, importimist, tarnimist või kasutamist.

10. REACH-määruse nõuete täitmise kontrollküsimused

10.1. REACH-määruse nõuete täitmisega seotud probleemide tuvastamine ja

lahendamine

Allpool on toodud küsimused, mida riiklikud tööinspektorid saavad esitada, et teha kindlaks,

kas REACH-määruse nõuete täitmisel võib esineda probleeme.

• Kas teate, millised kemikaalid saabuvad teie ettevõttesse ja sealt väljastatakse?

Eelkõige REACH-määruse nõuete täitmist alustavate ettevõtjate jaoks on oluline

koostada andmestik iga kemikaali kohta, mis saabub ettevõttesse, on selle osa või

väljastatakse ettevõttest – milliseid tooraineid, vaheaineid või tooteid kasutatakse või

luuakse? Pärast sellise andmestiku loomist saab kohustuse kandja tuvastada nende

24

paiknemise tarneahelas, ja seejärel välja selgitada, milliseid REACH-määruse

nõudeid on vaja järgida. Kohustuse kandjad saavad seda teavet kasutada ka ainete

kindlakstegemiseks, mida nad konkreetselt vajavad, ja määratleda nende mõju oma

ettevõttele, juhul kui REACH-määrus mõjutab aine tarnimist (või tootmist või importi

registreerijate puhul). See võimaldab ettevõttel kaaluda ka muid valikuid, näiteks

erinevaid tarneskeeme, kemikaale või protsesse.

• Millist teavet olete seoses REACH-määrusega vahetanud oma tarnijatega /

klientidega?

Ettevõtjatel on vaja teada, kuidas REACH-määrus hakkab nende tarneahelat

mõjutama, enne kui nad otsustavad, mida teha. Näiteks võib lasta allkasutajatel

tarnijatelt järele küsida, kas nende tarnitud ained on registreeritud. Kas

registreerimised hõlmavad kemikaale, mida nad hetkel kasutavad? Registreerijad aga

peaksid välja selgitama, kas nende kliendid on kinnitanud oma kasutusalad, mis

tuleks registreerimistaotluses ära näidata.

• Kas te toodate või impordite mingit kemikaali üks tonn aastas või rohkem?

Isegi sellised ettevõtjad, keda REACH-määruse mõistes loetakse valdavalt

allkasutajateks, võivad ikkagi importida kemikaale ELi piisaval hulgal, et nende

suhtes jõustuksid registreerimiskohustused.

• Kas te tarnite mingeid kemikaale (puhta ainena või segude koostises)?

Isegi kui ettevõtja ei ole registreerija, peab ta aineid või segusid tarnides tagama

ainete registreerimise (kui registreerimine on kohustuslik), samuti esitama

ohutuskaardi, kui aine on klassifitseeritud.

• Kuidas te toimite, kui saate uut teavet kemikaalide kohta?

REACH-määruse kohaselt peavad allkasutajad riskide nõuetekohaseks kontrolli all

hoidmiseks määratlema ja kohaldama asjakohased meetmed, mis on määratletud

tarnija esitatud teabes, näiteks ohutuskaardil. Niinimetatud laiendatud ohutuskaardid

(nendele lisatakse registreerimisest tulenevalt kokkupuutestsenaariumid) võivad

sisaldada olulist uut riskijuhtimisteavet, mis tuleb rakendada. Lisaks võib CLP-

määruse mõju tõttu muutuda kohustuse kandja kasutatud teatud kemikaalide

klassifikatsioon – millist mõju see avaldab olemasolevatele ohjemeetmetele?

• Kas teil on kemikaalide ebatavalisi kasutusalasid?

Kui kasutusalad erinevad kokkupuutestsenaariumi tingimustest või lähevad muul viisil

vastuollu tarnija soovitustega, võib allkasutaja võtta meetmeid REACH-määruse

nõuete täitmiseks.

Kui kasutusala ei ole hõlmatud kokkupuutestsenaariumiga, vt jagu 5.3

Täiendavat teavet erinevate valikuvõimaluste kohta võib leida Euroopa

kemikaalitoodete turustajate katusorganisatsioonide koostatud dokumentidest. Ka

ECHA on koostanud selle kohta järkjärgulise tegevuskava andmelehe.

Vt täpsemalt 9.3. jagu

REACH-määruse kohased turujärelevalve kohustused on üldiselt halduslikku laadi, mis

tähendab, et registreerimistoimikud peavad olema koostatud ja esitatud, ohutuskaardid

peavad olema koostatud jne. See annab inspekteerimise korral eelise, sest niisuguste

kohustuste täitmist saab sageli kontrollida ilma kohustuse kandja tegevuskohta tegelikult

külastamata. Näiteks väljaselgitamiseks, kas kohustuse kandja on tegelikult esitanud

(eel)registreerimistaotluse või kas ohutuskaart vastab REACH-määruse II lisa nõuetele, on

25

võimalik rakendada dokumendipõhist kontrolli. Seetõttu on suurt osa riikide

tööinspektsioonide sekkumistest võimalik läbi viia kirjavahetuse teel, vähemalt esimeses

etapis.

Kui nõuetelevastavuse probleemid on tuvastatud või nõuetelevastavuse suhtes on tekkinud

kahtlus, peaksid tööinspektorid arvestama asjaoluga, et nõuete täitmisega seotud

meetmete suunamine tarneahela tippu, see tähendab rikkumise allikale, on tavaliselt

suurema mõjuga ja proportsionaalsem. Kui näiteks levitaja tarnib registreerimata aineid,

tuleks välja selgitada ainete tootja või importija, et võtta nende suhtes asjakohased meetmed

(nende täitmine mõjutab otseselt selle tarneahela allpool olevat tegutsejat).

10.2. Millisel juhul rakendada REACH-määrust keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiivide asemel

Kui tegemist on kemikaalide töökohas kasutamisega seotud kohustustega, on keemiliste

mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivid väga asjakohased ja tõenaoliselt on

need paljudel juhtudel sobivamad kui REACH-määrus. Siiski on järgmistes olukordades

tavaliselt asjakohasem rakendada pigem REACH-määrust kui üldisemat töötervishoiu ja

tööohutuse alast õigustikku:

• kui vastuolu seisneb aine kasutamises „väljaspool” registreerimist, täpsemalt

kokkupuutestsenaariumi tingimustest erinevalt või muul viisil vastuolus tarnija

soovitusega. Selliseid olukordi reguleeritakse REACH-määruse, kuid mitte keemiliste

mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide sätetega;

• kui allkasutaja ei ole nõuetekohaselt teavitanud tarneahelas ülevalpool olevaid

tegutsejaid, näiteks juhul, kui ta ei pea riskijuhtimisteavet asjakohaseks või tal on

teavet uute ohtude kohta;

• kui allkasutaja kasutab aineid, mille puhul on kohustuslik taotleda autoriseeringut,

kuid tal endal ei ole selle kasutusala jaoks autoriseeringut, või kasutusala ei ole

hõlmatud autoriseeringuga, mis on väljastatud tarneahelas ülevalpool olevale

tegutsejale;

• kui allkasutaja kasutab ainet, millel on olemas autoriseering, kuid ei täida

autoriseerimistingimusi või

• kui allkasutaja kasutab aineid, mille suhtes on kehtestatud piirang, viisil, mis ei vasta

piirangu tingimustele;

• kui kasutaja peab esitama (ohutuskaardiga ette nähtud) teabe oma töötajatele ja

teistele isikutele, kes puutuvad kokku ohtlike ainete või segudega, kuid ei tee seda;

• kui segu tootja on kohustatud koostama ja esitama ohutuskaardi, kuid ei tee seda või

esitab nõuetele mittevastava ja ebapiisava ohutuskaardi;

• kui korduvtäitja või reimportija on kohustatud esitama ohutuskaardi, kuid ei tee seda.

10.3. REACH-määruse kohaste täitemeetmete võtmist toetavad asitõendid

Järgmisena antakse ülevaade asitõenditest, mis tuleb REACH-määruse nõuete rikkumise

tõendamiseks koguda. Arvestades, et otsus täitemeetme võtmiseks tehakse alati

juhtumipõhiselt, ei ole käesolevas nimekirjas loetletud asitõendeid vajalik koguda kõikidel

juhtudel, samuti ei ole see loetelu ammendav.

26

Allpool loetletakse rida üldisi valdkondi, kus on vaja koguda asitõendeid järgmiste asjaolude

tõendamiseks:

(i) kohustuse kandja paiknemine tarneahelas, täpsemalt, kas tegemist on tootja,

importija, tarnija, allkasutaja, levitajaga vms (vastavalt määratlusele). Tarneahelad

võivad olla väga erineva pikkuse ja keerukusega ja eluliselt tähtis on mõista

mitmesuguste tarneahelas tegutsejate rolle ja kohustusi, et määratleda nende

juriidilised kohustused;

(ii) kas vaadeldav toode kujutab endast ainet, segu või toodet (vastavalt määratlusele);

(iii) ohud – need märgitakse sageli ohutuskaardile, kuid selle kõrval võivad andmed olla

kättesaadavad REACH-määruse kohase registreerimisteabe hulgas, tarne

märgistusel või kogu ELis kasutatavas klassifikatsiooni ja märgistamise andmestikus,

mis loodi CLP-määruse kohaselt. Eriti tuleb vaadelda tõendeid selle kohta, kas:

- aine või segu vastab „ohtlikuks” klassifitseerimise kriteeriumidele ohtlike

valmististe (segude) direktiivi kohaselt või on ohtlik CLP-määruse kohaselt ning

- kas aine puhul tuleb taotleda autoriseeringut või on kehtestatud piirang;

(iv) riskid – paljude REACH-määruse kohaste kohustuste puhul ei ole tegelikult

rikkumiste esinemise tõestamine nõutav, kuid tõenäoliselt mõjutab see

jõustamismeetme võtmist;

(v) toodetud, imporditud, tarnitud või kasutatud kogused ja asjaomaste kasutajate hulk.

See teave ei ole iga kord oluline, kuid võib olla kasulik probleemi ulatuse

väljaselgitamisel;

(vi) aine määratlus – seal, kus võimalik ja vajalik (näiteks kui kaalutakse kohtumenetluse

algatamist), tuleks hankida aine, segu või toote proov. Kavatsetud täitmine võib

ebaõnnestuda, kui vaadeldavat ainet ei ole võimalik tuvastada. Järgida tuleks riiklikke

proovivõtunõudeid;

(vii) aine tootmise, importimise, tarnimise või kasutamise kuupäev(ad), ja kõik toetavad

dokumentaalsed tõendid, nagu saatedokumendid, arved, dokumenteeritud

tootmisandmed jms;

(viii) otsused, mis ECHA, pädev asutus või muu organ on kohustuse kandja suhtes teinud

(näiteks pärast hindamist), talle esitatud nõuded või tema suhtes kehtestatud

tingimused, kui need on kohaldatavad;

(ix) juhul kui erandi kohaldamiseks on vaja tõendada kohaldamise põhjust, näiteks

tegemist on V lisas loetletud ainega.

Kasutamisega seotud kohustuste võimaliku rikkumise korral võib lisaks eespool kirjeldatud

üldistele tingimustele vajalikuks osutuda asitõendite kogumine, mille abil näidatakse:

et kohustuse kandja on määratlenud ja kohaldab riskijuhtimismeetmeid talle

kättesaadava teabe, eriti ohutuskaardi alusel, ning kas vastupidisel juhul saab

tõestada, et vaadeldav(ad) ohjemeede/ohjemeetmed ei ole asjakohane/asjakohased;

et on esitatud teave ohtude ja võetavate meetmete kohta, mille eesmärk on kaitsta

ainega kokkupuutuvaid isikuid;

edasist vajalikku tegevust, et ära hoida kahju põhjustamine;

toote tegeliku kasutamise viisi – eriti kui kasutusala erineb kokkupuutestsenaariumis

kirjeldatud tingimustest või on muul viisil vastuolus tarnija soovitustega (need on ära

toodud ohutuskaardil);

27

milliseid meetmeid on võetud (või võtmata jäetud) eespool kirjeldatud olukorras,

täpsemalt, kas tarnijat on kasutamisest teavitatud või kas allkasutaja on koostanud

oma kemikaaliohutuse hinnangu;

riske tervisele, mida kasutamine tekitab;

asjakohasel juhul tarneahelas ülevalpool olevate tegutsejate teavitamata jätmist,

näiteks uutest ohtudest või juhtudest, mille korral kasutaja leiab, et ohutuskaardil

esitatud teave ei ole asjakohane.

Piirangutega seotud potentsiaalsete rikkumiste korral võib lisaks eespool kirjeldatud üldistele

tingimustele vajalikuks osutuda asitõendite kogumine, mille abil tõendatakse:

• et tegemist on tõepoolest piiratud kasutusega ainega. Kas piiratud kasutusega aine

samasust on kinnitatud, näiteks analüüsimise teel? Või vastab vaadeldav olukord

piirangu tingimustele? Näiteks ftalaatide kasutamine on piiratud mänguasjades ja

lastehooldustoodetes, mistõttu on vaja välja selgitada, kas vaadeldav toode on

tegelikult mänguasi või lastehooldustoode. Mõned piirangud näevad ette erandeid

piirangu enda tingimuste kaudu, seetõttu on vajalik kontrollida, kas erandit on

võimalik kohaldada;

• asjakohasel juhul – piiratava aine esinemist minimaalses piirkontsentratsioonis või

sellest suuremas kontsentratsioonis. Näiteks teatud piirangute kohaldamiseks peab

aine sisaldus segus olema 0,1 massiprotsenti või rohkem. Iga piirang ei ole seotud

kontsentratsiooni piirväärtustega (näiteks asbest) seetõttu tuleb iga juhtumit vaadelda

eraldi;

• kas toote saajad on tarbijad või tööstuslikud / kutsealasel eesmärgil kasutajad, sest

mitmete piirangute kohaselt on keelatud tarnimine esimesele rühmale, kuid mitte

teisele.

Tarnimisega seotud kohustuste võimaliku rikkumise korral võib lisaks eespool kirjeldatud

üldistele tingimustele vajalikuks osutuda asitõendite kogumine, mille abil tõendatakse:

et tarnija on kohustatud esitama aine või segu ohutuskaardi, mis tähendab, et see on

CLP-määruse kohaselt klassifitseeritud ohtlikuks aineks või ohtlike valmististe

(segude) direktiivi kohaselt ohtlikuks seguks;

kas tarnija esitab tavaliselt oma klientidele ohutuskaardi, või vastupidi, teeb selle

üksnes kättesaadavaks kodulehel või taotluse peale jms;

kas ohutuskaart on kooskõlas REACH-määruse artikli 31 ja II lisa nõudmistega.

Inspektorid peaksid saama vaadeldava ohutuskaardi koopia, ehkki on vajalik

kontrollida, kas kasutaja koostatud ohutuskaart on asjakohane. Näiteks võib kasutaja

koostada aegunud teabega ohutuskaardi põhjusel, et ainete kohta säilitatavad

andmed on jäetud ettevõttesiseselt ajakohastamata. Inspektorid peavad uurima ka

tarnija menetlusi veendumaks, et tellimusele lisatakse kehtiv ohutuskaart ja et pärast

muudatuste tegemist saadetakse asjaomastele klientidele ajakohastatud

ohutuskaardid.

REACH-määruse turujärelevalve aspektide eest vastutavad inspektorid peaksid

eelkõige välja selgitama:

- kas ohutuskaart on ettenähtud keeles;

- kas ohutuskaart sisaldab täpset ja piisavat teavet, eriti jagudes, mis

käsitlevad riskijuhtimist;

28

- kas ohutuskaart on asjakohane turu jaoks ega sisalda asjasse mittepuutuvat

või mittevajalikku teavet (näiteks teiste riikide ohtlike ainete piirnormid

töökeskkonnas);

- millal ohutuskaart viimati läbi vaadati (vähemalt oleks seda pidanud

ajakohastama pärast REACH-määruse jõustumist juunis 2007);

- kas ohutuskaardil on ettenähtud 16 lahtrit;

- kas ohutuskaardi on koostanud pädev isik.

(Vt täiendavad üksikasjad 4. jaost)

Arvestades, et II lisa nõuded on ettekirjutava iseloomuga, saavad inspektorid sageli

ise kindlaks teha, kas ohutuskaart vastab REACH-määruse nõuetele. Siiski võib

teatud juhtudel, näiteks riskijuhtimisteabe piisavuses veendumiseks tekkida vajadus

konsulteerida spetsialistiga;

asjakohasel juhul – kas on tegemist teabe edastamata jätmisega tarneahelas

ülevalpool olevatele tegutsejatele, nt uute ohtude, riskide või kasutusalade kohta;

aine kavatsetud / tegelik liikumine tarneahelas ning

kes on toote saajad ning eriti, kas nad on tööstuslikud / kutsealasel eesmärgil

kasutajad või tarbijad. Tarbijatele ei ole kohustuslik ohutuskaarti esitada, nad saavad

teabe toodetes sisalduvate väga ohtlike ainete kohta taotluse korral.

Registreerimisega seotud kohustuste võimaliku rikkumise korral võib lisaks eespool

kirjeldatud üldistele tingimustele vajalikuks osutuda asitõendite kogumine, mille abil

tõendatakse:

importijate puhul – kas väljaspool ELi asuv tootja või segu tootja on nimetanud

ainuesindaja, ja kui ta on seda teinud:

- ainuesindaja identiteet ning

- ametisse nimetamise dokument, milles märgitakse, millis(t)e aine(te) eest

ainuesindaja vastutab ning millised ELis asuvad importijad on nimetamisega

hõlmatud;

toodetud või imporditud aine kogus (tonnides aasta kohta). Toodetud või imporditud

aine koguse määratlemisel peaksid inspektorid arvesse võtma järgmist:

- registreerimisega seotud kohustusi kohaldatakse üksnes juhul, kui ainet on

toodetud või imporditud üks või rohkem tonni aastas, ning kui kogus

suureneb, suureneb ka registreerimisel nõutava teabe hulk;

- „aasta kohta” tähendab kalendriaasta kohta; faasiainete puhul, mida on

toodetud või imporditud kolmel järjestikusel aastal või kauem, tuleks

kasutada kolme eelneva kalendriaasta keskmisi koguseid. See tähendab, et

kui ainet on toodetud kahe aasta vältel 0,5 tonni aastas, ja seejärel

kolmandal aastal 1,5 tonni, ei ületa kolme aasta jooksul toodetud keskmine

kogus üht tonni aastas ja seetõttu ei ole registreerimine kohustuslik;

- toodetud / imporditud ainete koguseid on suhteliselt lihtne ise arvutada, siiski

tuleks meeles pidada, et üks liiter ei tarvitse olla võrdne ühe kilogrammiga;

- segu koostisesse kuuluvate ainete koguste arvutamine on keerulisem.

Kohustuse kandjad peavad esmalt kindlaks tegema iga aine osakaalu segus.

Seejärel saavad nad selle põhjal välja arvutada iga imporditud aine

29

koguhulga igal aastal. Kui teave viitab võimalike kontsentratsioonide

vahemikule (näiteks 5–15 %), tuleks arvutusteks kasutada kõrgemat väärtust;

- oluline ei ole toodetud / imporditud toote kogus, vaid ennekõike selle

koostisainete kogused;

- samad ained võivad esineda mitmesugustes erinevates toodetes;

kahtluse korral tuleb välja selgitada, kas registreerimis- või eelregistreerimistaotlus on

ka tegelikult esitamata jäetud;

kui registreerimis- või eelregistreerimistaotlus on esitatud, kuid selles on puudusi,

tuleb esitada põhjendus nõutud teabe puuduste kohta.

Piirangutega seotud potentsiaalsete rikkumiste korral võib lisaks eespool kirjeldatud üldistele

tingimustele vajalikuks osutuda asitõendite kogumine, mille abil tõendatakse kas toote saajad

on tarbijad või tööstuslikud / kutsealasel eesmärgil kasutajad, sest mitmete piirangute

kohaselt on keelatud tarnimine esimesele rühmale, kuid mitte teisele.

10.4. Dokumendid, mida kohustuse kandja võib kasutada nõuetelevastavuse

tõendamiseks

Inspektorid vajavad REACH-määruse tavapärase täitmise kontrollimise käigus tõenäoliselt

mitmeid dokumente, mis aitavad neil kontrollida, kas kohustuse kandja täidab nõudeid või

mitte. Dokumentidest ei ole võimalik koostada ammendavat loetelu, sest nende vajadus

oleneb konkreetse juhtumi asjaoludest. Siiski võivad kasulikud olla järgmised dokumendid:

- ohutuskaardid

- arved

- kviitungid

- saatelehed

- tootmisaruanded

- analüüside sertifikaadid (või muud tulemused), mis vastavad asjakohastele

katsestandarditele

- kinnituskirjad / e-kirjad tarnijatelt või klientidelt.

Kohustuse kandjad peaksid olema ka valmis tõendama, kas (ja kuidas) toimus nende

tarneahelas asjakohane teabevahetus. Tõendid, et REACH-määruse nõuete täitmist

peetakse laiema juhtimissüsteemi osaks, on samuti abiks, näiteks ostupoliitika, mis sisaldab

kriteeriumina REACH-määruse täitmist.

REACH-määruse artikli 36 kohaselt peavad kohustuse kandjad koguma kokku kogu teabe,

mida nad vajavad REACH-määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks, ja tagavad selle

kättesaadavuse vähemalt kümne aasta jooksul pärast nendepoolset asjaomase

aine/asjaomaste ainete või segu(de) viimast tootmist, importimist, tarnimist või kasutamist.

Inspektorid võivad seda sätet kohustuse kandjatele meelde tuletada, kui need ei suuda

nõutud teavet esitada. Mõnel juhul on nõutav teave olemas, kuid ei ole külastuse ajal

kättesaadav, näiteks põhjusel, et seda hoitakse teises käitises. Sellistel juhtudel soovitatakse

inspektoritel jätta kohustuse kandjale mõistlik ajavahemik teabe kokkukogumiseks ja

edastamiseks.

11. Küsimused ja vastused

30

Kuidas toimida, kui allkasutaja saab tõendada keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiivide nõuete, kuid mitte REACH-määruse

nõuete täitmist?

REACH-määruse ja keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide

nõudeid kohaldatakse ilma vastastikuse piiramiseta ja seetõttu ei saa ühe õigusakti nõuete

täitmist kasutada teise õigusakti nõuete täitmata jätmise õigustamiseks.

Kuidas toimida, kui allkasutaja on saavutanud nõuetekohase kontrolli keemiliste

mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide mõistes, kuid ei ole järginud

REACH-määruse riskijuhtimisnõudeid?

Asjaolu, et allkasutaja on saavutanud nõuetekohase kontrolli keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiivide mõistes, ei tähenda, et REACH-määruse

nõudeid tohiks eirata. Siiski on allkasutajal võimalus tõendada, et tema olemasolevate

kontrollimeetmetega tagatakse kaitse samaväärne tase, ja et REACH-määruse kohane

kontroll ei ole tema puhul asjakohane. Allkasutajad peavad põhjendama iga sellist seisukohta

viitega oma riskihindamisele.

Allkasutajad peaksid meeles pidama, et võivad kehtida muud tingimused, mille kohaselt nad

peavad ikkagi koostama kemikaaliohutuse aruande (kasutamise korral väljaspool

kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud tingimusi või kasutamise korral vastupidiselt tarnija

soovitusele).

Kuidas toimida, kui allkasutajale ei ole esitatud ohutuskaarti?

Ohtlikuks klassifitseeritud ainete või segude tarnijad peavad esitama nende saajatele

ohutuskaardi, mis on koostatud REACH-määruse nõuete kohaselt. REACH-määrus sätestab

ka muid tingimusi, mille kohaselt tarnija peab esitama ohutuskaardi. Siiski ei nõuta

ohutuskaarti iga kord, näiteks ainete või segude puhul, mis on klassifitseerimata. See

tähendab, et allkasutajad ei tarvitse saada ohutuskaarti iga aine või segu jaoks, mida nad

kasutavad.

Kui ohutuskaart on nõutav, on tarnija kohustus tagada allkasutajale ohutuskaardi

esitamine. Pelgalt ohutuskaartide kättesaadavaks tegemisest (näiteks kodulehel, või üksnes

kliendi taotluse alusel vms) ei piisa. Siiski ei tähenda see, et ohutuskaardi tuleb esitada

samale kliendile iga kord, kui too tellib sama ainet või segu; sellisel juhul piisab ohutuskaardi

esitamisest enne aine või segu esimese tarne tegemist või sellega samal ajal, eeldusel, et

ohutuskaart saadetakse iga järgmise läbivaatamise järel uuesti kliendile. Ohutuskaardi võib

esitada elektrooniliselt või kirjalikult, kuid need peavad olema tasuta.

Allkasutaja peab oma kohustuste täitmiseks koguma kokku kogu vajaliku teabe ja tagama

selle kättesaadavuse vähemalt kümne aasta jooksul. Kui ta ei saa ohtliku aine või segu

31

ohutuskaarti (see võib selguda märgistamisandmetest), peaks ta ise aktiivselt teavet otsima.

Lihtsaim viis on pöörduda oma tarnija poole ja küsida viimast ohutuskaarti.

Kuidas toimida, kui ohutuskaardiga ei kaasne kokkupuutestsenaariume?

Kokkupuutestsenaariumi lisamata jätmine ohutuskaardile võib olla põhjendatud. Ohutuskaart

tuleb esitada kõikide ohtlikuks klassifitseeritud ainete või segude kohta, olenemata tarnitud

kogusest, seevastu kokkupuutestsenaariumide väljatöötamist nõutakse ainult ainete puhul,

mis on registreeritud kogustes kümme või rohkem tonni aastas registreerija kohta ning

klassifitseeritud ohtlikuks. Selliste ainete ohutuskaartide puhul, mida on registreeritud

kogustes alla kümne tonni aastas (või mille registreerimine polegi kohustuslik), ei eeldata

kokkupuutestsenaariumide lisamist. On mitmeid muid tingimusi, mille korral kemikaaliohutuse

aruanne (ja seetõttu kokkupuutestsenaariumi) koostamine ei ole kohustuslik, näiteks IV ja V

lisas esitatud ainete puhul. Segude korral on kokkupuutestsenaariumi koostamine võimalik,

kuid segu tootja võib otsustada ka lisada asjaomase teabe ohutuskaardi tekstile.

Kuidas peaks kasutaja toimima, kui ta saab muudetud ohutuskaardi?

Muudatused peaksid kasutajat ajendama läbi vaatama ka enda kehtiva keemiliste mõjurite

ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide kohast riskihinnangut.

Kuidas toimida, kui allkasutaja ostab sama ainet kahelt või enamalt tarnijalt ja nende

ohutuskaartidel on esitatud erinev riskijuhtimisteave?

REACH-määrus sätestab, et „asjakohased” riskijuhtimismeetmed peavad olema kindlaks

määratud ja kohaldatud, ning seetõttu otsustab allkasutaja oma keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiivide kohast hindamist läbi viies, millised

riskijuhtimismeetmed on nendes tingimustes „asjakohased”. Siiski on sellistes olukordades

võimalik, et ohutuskaartidel kirjeldatud teatud riskijuhtimismeetmed ei ole asjakohased. Sel

juhul peab allkasutaja teavitama asjassepuutuvat tarnijat /asjassepuutuvaid tarnijaid, kes

peavad sellisel juhul meetmeid võtma.

Kuidas peaksid allkasutajad toimima, kui nad ei saa ohutuskaardil kirjeldatud

riskijuhtimismeetmetest aru?

On võimalik, et ühes tööstussektoris kasutatavad teatud terminid või laused ei ole teise

sektori jaoks arusaadavad või et allkasutaja ei ole kindel, kuidas rakendada

riskijuhtimismeetmeid oma olukorras. Inspektorid peaksid allkasutajale soovitama selgituse

saamiseks võtta ühendust oma tarnijaga.

Kuidas toimida, kui ohutuskaardil kirjeldatud riskijuhtimismeetmete rakendamine on

võimatu või ebapraktiline?

Seda tuleb kaaluda keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide

hindamise käigus. REACH-määrus sätestab kindla eelduse, et allkasutajad kohaldavad

ohutuskaardil määratletud kontrollimeetmeid täies ulatuses. Kui aga esitatakse selged ja

32

õigustatud põhjendused kohaldamata jätmiseks (näiteks riskijuhtimismeetmed ei ole

„asjakohased”), siis ei ole muude meetmete võtmine REACH-määruse nõuete

rikkumine. Sellistel juhtudel peaksid allkasutajad suutma näidata, kuidas võetud muud

meetmed tagavad kaitse võrdväärse tõhususe taseme, ja dokumenteerima oma

riskihinnangus REACH-määruse kohase kontrolli kohaldamata jätmise põhjused. Allkasutajad

peaksid teavitama ka oma tarnijat mitteasjakohastest riskijuhtimismeetmetest.

Kas kokkupuutestsenaariumis sätestatud meetmed on piisavad, kui ohtlike ainete

piirnorm töökeskkonnas ja tuletatud mittetoimiv tase on erinevad?

REACH-määruse mõistes kasutatakse tuletatud mittetoimivat taset asjakohaste

riskijuhtimismeetmete määratlemiseks ja nende täielik rakendamine peaks tagama tuletatud

mittetoimiva taseme täitmise. On selge, et juhul, kui see kaitsemeetmete tase saavutab või

ületab töökeskkonna ohtlike ainete piirnormi väärtusega seotud kaitse taseme, ei nõuta

edasiste meetmete võtmist. Vastupidisel juhul peab kasutaja kaaluma täiendavate

ohjemeetmete kehtestamist, et tagada töökeskkonna ohtlike ainete piirnormi järgimine.

Seoses keemiliste mõjurite direktiivi kohase riskihindamisega peaksid tööandjad arvestama

sellega, et REACH-määruse kohaseid meetmeid kohaldatakse ÜHE registreeritud aine

kasutamise puhul. Kui töökohas kasutatakse mitut ainet, on vaja erinevaid või täiendavaid

meetmeid.

Kuidas toimida, kui teave ohutuskaardil puudub / on ebatäpne?

Ohutuskaart koos lisadega jääb äärmiselt oluliseks teabevahetusvahendiks kemikaalide

tarnijate ja allkasutajate vahel. Täpne, täielik ja õige teave ohutuskaardil on oluline töökohal

kontrollimise korraldamiseks. Kui inspektoritel on kahtlusi ohutuskaardil esitatud teabe

kvaliteedi või usaldusväärsuse suhtes, peaksid nad probleemist teatama kas asjaomasele

piirkondlikule tooteohutusüksusele või REACH-määruse kohasele riiklikule pädevale

asutusele (CA).

Inspektorid peaksid samuti allkasutajatele meelde tuletama, et REACH-määruse kohaselt on

ka kasutajatele ette nähtud erikohustus teatada kõikidest ohutuskaardil esitatud andmetest,

mis võiksid seada kahtluse alla riskijuhtimismeetmete asjakohasuse.

12. Juhtumiuuringud

Järgmistes juhtumiuuringutes kirjeldatakse hüpoteetilisi stsenaariume, mis on seotud

REACH-määruse rikkumistega ja/või keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja

mutageenide direktiivide potentsiaalsete rikkumistega. Juhtumiuuringud on koostatud nii, et

need käsitleksid suuremat osa REACH-määruse aspektidest, täpsemalt registreerimise,

tarnimise ja kasutamisega seotud kohustusi, samuti autoriseerimisega/piirangutega seotud

sätteid. Juhtumiuuringud peaksid andma ka ülevaate kõikidest kohustuse kandjatest, kelle

suhtes REACH-määrus peaks potentsiaalselt kohalduma.

Tööinspektorid peaksid iga juhtumiuuringu puhul välja selgitama:

33

- kes on kohustuse kandja/kandjad;

- asjakohased õigusnormid, mida tõenäoliselt rikutakse;

- milliseid jõustamismeetmeid nad peaksid võtma ning

- kas ilmneb praktilisi jõustamisprobleeme.

Iga juhtumiuuringu järel esitatakse „mudelvastused", ehkki juhtumiuuringud on kindlasti

üksnes illustratiivsed ja kõiki olukordi tuleks käsitleda iga juhtumi puhul eraldi.

12.1. Rehvide taaskasutamine

Te kontrollite rehvide purustamisega tegelevat käitist, kus võetakse vastu rehvijäätmed,

purustatakse ja seejärel eraldatakse neli järgmist materjali:

- purustatud kummi

- traat / metall

- kiud

- tolm

Selle protsessi järel müüakse kolm neljast materjalist tööstusele eri otstarbel kasutamiseks

(välja arvatud metall, mis müüakse vanametallina metallisulatuskäitistele).

Ettevõtja ei ole esitanud REACH-määruse kohaseid eelregistreerimistaotlusi, sest leiab, et

REACH-määrust tema ettevõttele ei kohaldata.

Keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiive kohaldatakse protsesside

ning tolmu ja kiudude tekitamise puhul, mis võivad põhjustada töötajate kokkupuudet

potentsiaalselt ohtliku tolmu ja ohtlike ainete kiududega, kui seda nõuetekohaselt ei ohjata.

Juhtumiuuringu eesmärk

- Keskenduda eranditele seoses registreerimisega, eriti jäätmete ja taaskasutusse võetud

ainete suhtes kehtivatele eranditele

- Käsitleda toote määratlust REACH-määruses ja selle kohaldamist käesoleval juhul

- Selgitada, mis juhtudel inspektorid peaksid esmatähtsaks pidama keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiive

Kohustuse kandja(te) määratlemine:

- rehve taaskasutav käitaja

REACH-määruse rikkumised

potentsiaalselt artikkel 5, viitega artikli 6 lõikele 1 seoses toodetava ja turuleviidava aine

registreerimata või eelregistreerimata jätmisega, kui need ei ole registreerimisest vabastatud.

Jäätmete suhtes ei kohaldata REACH-määruse nõudeid, sest need on hõlmatud muude

õigusaktidega. Kuid kui jäätmed võetakse tarneahelas taaskasutusse, lakkavad need olemast

jäätmed ja satuvad REACH-määruse kohaldamisalasse – äriühing valmistab tegelikult aineid

jäätmetest, seetõttu on tal võimalikud registreerimisega seotud kohustused. Käesoleval juhul

kohustuse kandja võtab jäätmed taaskasutusse ja viib tagasi turule, välja arvatud metall, mis

jääb jäätmeteks, sest seda müüakse kui vanametalli.

34

Veel on võimalik kohaldada järgmisi erandeid:

- teatud turuleviidavaid kummigraanuleid võib pidada „tooteks” (määratluse kohaselt),

kui need on ringlusse võetud, lähtudes teatud nõuetest suuruse ja kuju kohta. Kui

ettevõtja saab veenvalt kinnitada, et ta toodab toodet, ei ole selle registreerimine

nõutav. Kohustuse kandjad peavad langetama selle kohta otsuse ja seda

põhjendama.

- REACH-määruses on sätestatud erand, mille kohaselt vabastatakse taaskasutusse

võetud ained registreerimise kohustusest, kui ained on juba registreeritud. Tehniliselt

ei kohaldata seda erandit juhul, kui taaskasutusse võetud ained on ainult

eelregistreeritud (vastandina täielikule registreerimisele)

- Kohaldada on võimalik ka V lisas sätestatud vabastusi, näiteks registreerimisest

vabastamist ainete puhul, mis esinevad looduses ja mida ei ole keemiliselt

modifitseeritud või ohtlikuks klassifitseeritud.

Rikkumised keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide

mõistes

Jäätmete töötlemine kohapeal toob tööandjale kaasa keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiivide kohased kohustused, olenemata sellest, kas

REACH-määrust sissetulevate jäätmetoodete suhtes kohaldatakse.

Töötlemise puhul peaks tööandja olema hinnanud kokkupuutega seotud riske, kasutades kas

riiklikke ohtlike ainete piirnorme või tuletatud mittetoimivat taset, kui see on vaadeldavate

toodete jaoks kehtestatud

Milline meede tuleks võtta?

Kui erandeid ei kohaldata, võib vajalikuks osutuda jõustamine seoses registreerimata või

eelregistreerimata jätmisega. Tööandja peab täitma ka keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiividest tulenevaid kohustusi.

Kui erandeid kohaldatakse, peaksid tööandjad ikkagi suutma tõestada, et nad hoiavad

kokkupuudet ohtlike ainetega kontrolli all. Kui see ei ole nii, võib vajalikuks osutuda

jõustamine kooskõlas riiklike suunistega.

Praktilise täitmise probleemid

- toote määratlemise raskuste selgitamiseks – kas purustatud kumm on REACH-määruse

mõistes toode või segu?

- teatud REACH-määruse kohaste erandite kohaldamisraskuste selgitamiseks:

- mis hetkest alates loetakse jäätmed jäätmeteks ja millal need lakkavad olemast

jäätmed REACH-määruse mõistes?

- REACH-määruse kohast taaskasutusse võetud ainete suhtes kehtivat erandit

kohaldatakse ainult registreeritud ainete puhul, aga mitte eelregistreeritud ainete

puhul. Milliseid meetmeid peaksid inspektorid vahepeal võtma, eeldades, et

sellised ained aja jooksul täielikult registreeritakse, et erandit saaks rakendada?

- kas kohaldatakse muid, näiteks V lisas sätestatud erandeid, ja kui seda tehakse,

siis milliseid?

- Rehvide taaskasutusse võtmist on eraldi käsitletud ECHA suunisdokumendis jäätmete ja

taaskasutusse võetavate ainete kohta. Viide.

35

- Olgu rõhutatud, et esineb tingimusi, mille puhul on võimalik tuvastada jõustamisega

seotud probleeme üheaegselt nii REACH-määruse kui ka keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiividega seoses.

12.2. Haigla (haldusosakond)

Te viite läbi kontrolli haigla haldusosakonnas ja leiate vahendikapist mõned purgid

äravoolutorude puhastusvahendit. Lähemal vaatlusel märkate, et märgistuse kohaselt

sisaldab torupuhastusvahend naatriumhüdroksiidi (ohtlik aine, mis on klassifitseeritud kui

sööbiv).

Hooldusjuht ütleb, et ta ei teadnud üldse, et äravoolutorude puhastusvahend sisaldab

naatriumhüdroksiidi, ja muutub väga murelikuks, kui te talle selgitate selle ohtlikke mõjusid.

Ta kinnitab, et toodet ei kasutada regulaarselt, aga kui seda tehakse, ei kasuta töötajad

mingeid riskide ohjamise meetmeid, nagu näiteks isiku- või hingamisteede kaitsevahendeid.

Te küsite hooldusjuhilt asjaomase riskihinnangu koopiat, kuid tal on teile pakkuda ainult

ohutuskaardi koopia.

Te märkate ohutuskaarti uurides, et naatriumhüdroksiid on ohutuskaardi 3. jaos märgitud kui

ohtlik koostisaine, kuid seda ei ole korrektselt klassifitseeritud sööbivaks (vaid lihtsalt aineks,

mis on „kahjulik sissehingamisel ja allaneelamisel”). Lisaks märgitakse ohutuskaardi 8. jaos,

et kokkupuute ohjamiseks tuleb kasutada „asjakohaseid respiratoorseid kaitsevahendeid

ja/või kindaid”, ning rohkem üksikasju ei ole esitatud.

Juhtumiuuringu eesmärk

- Pöörata tähelepanu REACH-määruse kohastele allkasutamise küsimustele ja käsitleda

kattumist muude kemikaalialaste õigusaktidega, nagu keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiivid

- Selgitada asjaomaste riskijuhtimismeetmete määratlemata ja kohaldamata jätmise

asjaolusid

- Rõhutada ohutuskaartide madala kvaliteediga seotud probleeme ja REACH-määruse

sätteid teabe esitamise kohta tarneahelas ülevalpool olevatele tegutsejatele.

Kohustuse kandja(te) määratlemine:

- haigla (kui allkasutaja)

- kanalisatsioonipuhastusvahendi tarnija

Rikkumised:

- REACH-määruse artikli 37 lõige 5 seoses asjaoluga, et haigla jättis määratlemata ja

kohaldamata riskide kontrolli all hoidmist võimaldavad asjakohased riskiohjemeetmed;

36

- seoses eelmise punktiga, keemiliste mõjurite direktiivi artiklite 4−6 rikkumine töötajate

terviseriskide nõuetekohaselt hindamata jätmise tõttu, ja kokkupuute tõkestamata või

nõuetekohaselt ohjamata jätmise tõttu;

- REACH-määruse artikli 34 punkt b seoses asjaoluga, et haigla ei teavitanud oma tarnijat

talle esitatud ohutuskaardil kirjeldatud riskijuhtimismeetmete nõuetele mittevastavusest;

- REACH-määruse artikli 31 lõige 1 seoses tarnija kohustusega esitada II lisa kohaselt

koostatud ohutuskaart (puudulik riskijuhtimisteave ja naatriumhüdroksiidi ebaõige

klassifikatsioon);

- tõenäoliselt ka CLP-määruse rikkumine – arvestades, et ohutuskaardil esitatakse ebaõige

klassifikatsioon ja märgistamisteave.

Milline meede tuleks võtta?

Inspektorid peaksid veenduma, kas esineb tõsise isikukahju risk. Kui nad leiavad, et esineb,

on prioriteediks keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide nõuete

jõustamine. Järgmisena on võimalik võtta meetmeid REACH-määruse ja DPD/CLP-määruse

rikkumiste kõrvaldamiseks.

Praktilise täitmise probleemid

- Inspektorid peavad välja selgitama, kas sellistes tingimustes tuleb jõustamismeetmete

kohaldamisel lähtuda REACH-määrusest või keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja

mutageenide direktiividest. Käesoleva probleemi puhul on ilmselt kohasem jõustamine

keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide alusel, välja arvatud

artikli 34 punkti b rikkumine seoses teavitamata jätmisega tarneahela ülenevas suunas,

sest seda nõuet keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivid ei

sätesta.

- Arvestades, et REACH-määruse nõuetele vastava ohutuskaardi esitamine on

ühemõtteliselt tarnija kohustus, on allkasutajatele nüüd REACH-määruse kohaselt

pandud kohustus teavitada oma tarnijaid juhul, kui ohutuskaardil esitatud

riskijuhtimisteavet ei peeta asjakohaseks.

- Juhtumiuuringuga rõhutatakse teatud üldisi ohutuskaartidega seotud probleeme, nagu

näiteks riskijuhtimisteabe üksikasjade puudumine või ebaõige klassifikatsioon vms.

12.3. Turbiinitootja

Turbiinitootja, kelle tegevust te kontrollite, on leidnud uudse kasutuse aerosoolmahutis

mööblipoleerimisvahendi jaoks, kasutades seda oma turbiinide tootmisel. Ta kasutab sellel

eesmärgil igal aastal mitu tonni poleerimisvahendit. Tarnija ei ole seda kasutust märkinud

ohutuskaardil mittesoovitatavaks, kuid kasutus erineb ohutuskaardile lisatud

kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud tingimustest.

Ettevõtja tahab seda kasutust oma konkurentide eest varjata, uskudes, et saavutab sellise

kasutusega olulise kaubandusliku eelise. Ettevõtja arvates on kasutus ohutu ja kõik riskid

kontrolli all, kuid rakendatavad ohjemeetmed erinevad märkimisväärselt

kokkupuutestsenaariumi kirjeldusest ja te kahtlete nende tõhususes. Ettevõtja ei ole siiani

võtnud REACH-määruse kohaseid täiendavaid meetmeid.

Juhtumiuuringu eesmärk

37

- Pöörata tähelepanu allkasutamise probleemidele, eriti kasutamisele erinevalt

kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud tingimustest

- Anda ülevaade meetmetest, mida ettevõtja peaks REACH-määruse kohaselt sellises

olukorras võtma, et kaitsta oma ettevõtte huve

Kohustuse kandja(te) määratlemine:

- turbiinitootja

Rikkumised:

- REACH-määruse artikli 37 lõige 5 seoses riske nõuetekohaselt ohjata võimaldavate

asjakohaste riskijuhtimismeetmete määratlemata ja kohaldamata jätmisega;

- potentsiaalselt üldisemad keemiliste mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide

direktiivide kohased kohustused, mis on seotud ohtlike ainete ohutu kasutamisega

töökohal (näiteks riskihindamine, kokkupuute vältimine ja ohjamine);

- REACH-määruse artikli 37 lõige 4 seoses kemikaaliohutuse aruande koostamata

jätmisega, mis puudutab kasutamist erinevalt kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud

tingimustest;

- REACH-määruse artikli 38 lõige 1 seoses ECHA-le teabe esitamata jätmisega, mida

nõutakse artikli 38 lõike 2 kohaselt enne spetsiifilise kasutamise alustamist või jätkamist.

Milline meede tuleks võtta?

Esmajärjekorras tuleks, nagu eelmisegi juhtumiuuringu puhul, kohaldada keemiliste mõjurite

ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivide nõudeid, mis on seotud ohtlike ainete ohutu

kasutamisega, et tagada terviseriskide kontrolli all hoidmine töökohas. Seejärel menetletakse

aine või segu kemikaaliohutuse aruande vms koostamata jätmisega seotud rikkumisi, mis

nõuavad jõustamismeetmete võtmist.

Praktilise täitmise probleemid

- Käesoleva juhtumiuuringu puhul on probleemiks kehtivate riskijuhtimismeetmete

ebapiisavus. Aga kuidas toimida, kui allkasutaja leiab võimaluse kontrollida aine

kasutamisega seotud riske nõuetekohaselt, kuid kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud

meetmetest erineval viisil? Inspektoritel tuleb välja selgitada, kas käesoleva juhtumi puhul

lähtuda jõustamismeetmete võtmisel REACH-määruse või keemiliste mõjurite ning

kantserogeenide ja mutageenide direktiivide nõuetest. Vastupidiselt eelmisele

juhtumiuuringule on asjakohasem arvatavasti REACH-määruse kohaldamine, mille teatud

sätted reguleerivad kasutamist erinevalt kokkupuutestsenaariumi tingimustest. Keemiliste

mõjurite ning kantserogeenide ja mutageenide direktiivid jäävad asjakohaseks, kui

vaadeldakse kehtivate ohjemeetmete tõhususe küsimusi.

12.4. Värvitarnija (piirangud)

Te saate ehitusmaterjale turustava väikeettevõte tarnitava värvi kohta teavet elanikult, kes

pärast ehitusmaterjalide müüjalt teatud koguse värvi ostmist avastas märgistuselt hoiatuse plii

sisalduse kohta värvis.

Teile tehakse teatavaks importija nimi, kes tarnib värvi ehitusmaterjalide müüjale hulgi. Te

lähete importija ettevõttesse ja teile näidatakse vaadeldavat toodet tema laos. Te täheldate,

et värvipurkidel on tõepoolest märge värvi pliisisalduse kohta, ehkki muud teavet märgistusel

38

praktiliselt ei ole, eelkõige puuduvad ohulaused või piktogrammid. Te küsite importijalt selle

toote ohutuskaardi koopiat, et saada täiendavat teavet, kuid tal ei ole võimalik seda teile

esitada.

Importija kinnitab, et tarnib kõnealust toodet ainult jaemüüjatele (ja mitte otse elanikkonnale).

Ehitusmaterjalide müüja oleks värvi tarninud nii kaubandusettevõtetele kui ka tarbijatele,

ehkki nüüd on ta edasise tarnimise lõpetanud ja teeb ettevõttega koostööd toote turult

tagasikutsumiseks.

Juhtumiuuringu eesmärk

- Pöörata tähelepanu piirangutele (selle juhtumi puhul pliid sisaldava värvi tarnimisega

seotud piirangule)

- Käsitleda ohutuskaartide esitamisega seotud asjaolusid, samuti klassifikatsiooni ja CLP-

määruse kohase märgistamise küsimusi

Kohustuse kandja(te) määratlemine:

- ehitusmaterjalide müüja

- importija

- muud pliivärvi saajad (seni teadmata isikud)

REACH-määruse rikkumised

- artikli 67 lõige 1 seoses pliivärvi suhtes kehtivate asjaomaste turustamis- ja

kasutamispiirangute järgimata jätmisega – selle rikkumine panid toime ehitusmaterjalide

müüja, importija ja importija muud kliendid;

- artikli 31 lõige 1 seoses II lisa kohaselt koostatud ohutuskaardi esitamata jätmisega toote

saajale – selle rikkumise panid toime nii importija kui ka ehitusmaterjalide müüja;

- artikli 31 lõige 4 seoses piisava teabe esitamata jätmisega, mille alusel elanikud oleksid

saanud võtta vajalikud meetmed inimese tervise või keskkonna kaitseks;

- artikli 34 punkti b võib samuti kohaldada ehitusmaterjalide müüja suhtes, sest ta ei

reageerinud, kui tema tarnija jättis ohutuskaardi esitamata;

- tõenäoliselt on võimalik tuvastada veel CLP-määruse rikkumisi seoses värvi

nõuetekohaselt märgistamata jätmisega – ka selle rikkumise panid toime nii

ehitusmaterjalide müüja kui ka importija.

Milline meede tuleks võtta?

Seoses artikli 67 (piirangud) rikkumisega tuleks kaaluda täitmisele pööramise teate

väljastamist, et täielikult keelata värvi edasine tarnimine, välja arvatud juhul, kui piirangu

tingimustest peetakse kinni. Arvestades, et mõlemad kohustuse kandjad on rikkunud artiklit

67, tuleks esimesena kaaluda jõustamismeetme kohaldamist importija suhtes, sest meetme

toime on mõjusam, kui täitmismeede suunatakse tarneahela tippu.

Seoses artikli 31 rikkumisega (ohutuskaardi esitamata jätmine) tuleks kaaluda täitmisele

pööramise teate väljastamist, kuid inspektorid peaksid arvesse võtma ka tõsise isikukahju

riski tulenevalt toote saajatele ohutuskaardi esitamata jätmisest, arvestades, et märgistuse

teave on ebapiisav ja värv väga ohtlik.

Praktilise täitmise probleemid

39

- REACH-määruse XVII lisas on kolm võimalikku piirangut antud juhul kohaldamiseks –

punktides 16 ja 17, mis käsitlevad pliikarbonaate ja pliisulfaate värvis, ja punktis 30 ainete

kohta, mis kahjustavad sigivust. Inspektorid peavad kindlaks tegema, milline pliiühend

tegelikult värvi koostisse kuulub, et määratleda kohaldatavad REACH-määruse piirangud.

Kui importija seda ei tea, võib nõuda analüütiliste katsete läbiviimist.

- Punktides 16 ja 17 sätestatud piiranguid kohaldatakse ainult ainete või segude suhtes,

mida kavatsetakse kasutada värvina. Kas kohustuse kandjal oleks võimalik vältida

piirangu kohaldamist väitega, et ta ei kavatse ainet või segu kasutada värvina? Kuidas te

selle väite ümber lükkate?

- Täitmisele pööramise teadet (enforcement notice, EN) on võimalik kasutada edasise

importimise ja tarnimise keelamiseks, ehkki see võimaldab saavutada ka muid tulemusi

(tagasikutsumine, kõrvaldamine, hävitamine jms).

- Punktides 16 ja 17 (piirangud plii sisaldumisele värvis) sätestatud piirangute kohaselt

võivad liikmesriigid lubada ainet või segu kasutada oma territooriumil kunstiteoste ning

ajalooliste ehitiste ja nende siseruumide restaureerimis- ja hooldustöödeks.

12.5. Plastkaabli tootja (autoriseerimine)

Te kontrollite plastkaabli tootjat. Märkate, et ettevõtja kasutab valmismaterjali tootmiseks

plastifikaatorit, mis annab lõpptootele painduvuse. Te küsite, millist plastifikaatorit

kasutatakse. Teile teatatakse, et tegemist on bensüülbutüülftalaadiga (BBP). Te teete

kindlaks, et ettevõtja hangib BBPd ettevõttest, kes toodab seda ELis. Te küsite näha aine

ohutuskaarti.

Te teate, et see aine on kantud REACH-määruse XIV lisasse ja selle kasutamiseks on nõutav

autoriseerimine. Ehkki ohutuskaart näib sisaldavat kogu vajalikku teavet ohutu kasutamise

tagamiseks, märkate, et sellel puudub viide aine autoriseeringu kohta. Samuti puuduvad selle

kohta andmed toote märgistusel. Edasisel küsitlusel selgub, et ettevõtja, keda te kontrollite, ei

ole autoriseerimise vajadusest teadlik. (Sel hetkel te veel ei tea, kas ELis tegutsev BBP tootja

on autoriseeringu saanud.)

Juhtumiuuringu eesmärk

- Pöörata tähelepanu autoriseeringuga seotud asjaoludele ja käsitleda tarneahela

erinevate tegutsejate rolli seoses autoriseerimise nõuetega

- Rõhutada tarnija kohustusi seoses autoriseerimist puudutava teabe edastamisega

tarneahelas

Kohustuse kandja(te) määratlemine:

- plasti tootja (allkasutaja)

- BBP tootja (teises ELi liikmesriigis)

REACH-määruse rikkumised

- artikli 56 lõige 1 seoses asjaoluga, et kaablitootja jättis enne aine kasutamist

autoriseeringu taotlemata. Kui ka BBP ELi tootja on autoriseeringu taotlemata jätnud,

rikub tarne artikli 56 lõiget 1.

40

- Olgu märgitud, et kui ELi tootja on autoriseeringu saanud, ei pea konkreetses riigis

tegutsev plastkaabli tootja eraldi autoriseeringut taotlema, kuid peab tagama

kasutamistingimustest kinnipidamise (artikli 56 lõige 2) ja teatama ECHA-le oma

kasutusala (artikli 66 lõige 1).

- ELi tootja on ilmselt samuti rikkunud:

- artiklit 65, jättes autoriseeringu numbri toote märgistusel osutamata;

- artikli 31 lõiget 9, jättes ohutuskaardil autoriseerimisega seotud üksikasjad

ajakohastamata;

- potentsiaalselt artikli 60 lõiget 10 seoses nõudega, et olenemata autoriseeringu

mis tahes tingimustest peab autoriseeringu valdaja tagama, et kokkupuudet

vähendatakse sellise tasemeni, mis on tehniliselt ja praktiliselt võimalik.

Milline meede tuleks võtta?

Asjakohasel juhul tuleks kasutada täitmisele pööramise teadet, et nõuda autoriseerimist

nõudva aine ilma autoriseerimiseta importimise, tarnimise või kasutamise viivitamatut

lõpetamist. Sellised otsused tuleks langetada juhtumipõhiselt, ehkki tõenäoliselt on täitmisele

pööramise teade asjakohane paljude olukordade puhul, sest kõikidel autoriseerimist vajavatel

ainetel on väga ohtlikud omadused.

Arvestades, et seoses ELi tootjaga esinevad nõuetelevastavuse probleemid, tuleks

üksikasjadest teatada võimalikult kiiresti riigi pädevale asutusele, mis teavitab asjaoludest

asjaomaseid ELi liikmesriikide ametiasutusi.

12.6. Kemikaalide tootja

Te külastate rahvusvahelise tegevusulatusega kemikaalide tootja käitist, kus toodetakse

polükloroeteeni (polüvinüülkloriid või PVC) järgmise protsessi teel:

- eteeni (etüleen) ja kloriini reaktsiooni tulemusel toodetakse 1,2-dikloroetaan

(etüleendikloriid)

- 1,2-dikloroetaan konverteeritakse soojuskrakkimise teel kloroeteeniks (vinüülkloriidi

monomeer)

- kloroeteen konverteeritakse polükloroeteeniks (polüvinüülkloriid, PVC).

Ettevõtja impordib eteeni oma USAs asuvast käitisest, kuid kloriin pärineb erinevatelt ELis

asuvatelt ettevõtetelt. Aeg-ajalt impordib ettevõte oma USA käitisest ka 1,2-dikloroetaani, et

täiendada olemasolevaid varusid.

Ettevõtja kinnitab, et on esitanud ECHA-le eelregistreerimistaotluse, kuid ei ole veel esitanud

täieliku registreerimise taotlust. Olukorda edasi uurides avastate, et ettevõtja on

eelregistreerinud kolm ainet: eteeni, kloriini ja 1,1-dikloroetaani (1,2-dikloroetaani asemel),

mis tundub olevat ettevõtja eksitus.

Juhtumiuuringu eesmärk

- Pöörata tähelepanu registreerimisele ja eelregistreerimisele ning võtta arvesse

registreeritavate ainete arvu

- Eelregistreerimise ja registreerimisega seotud asjaolud:

- üks aine ei ole üldse (eel)registreeritud (kloroeteen)

41

- üks aine on eelregistreeritud õigesti (eteen), kuid ei ole täielikult registreeritud

- üks aine on eelregistreeritud ebatäpselt (1,2-dikloroetaan) ja ei ole veel täielikult

registreeritud

- üks aine on eelregistreeritud vajaduseta (kloriin)

- ühe aine eelregistreerimine ei ole nõutav, sest see on polümeer

- Vaheainete registreerimisega seotud asjaolud

- Kaaluda põhimõtte „puuduvad andmed, puudub turg” rakendamist.

Kohustuse kandja(te) määratlemine:

- Kemikaalide tootja – REACH-määruse mõistes tootja, importija ja allkasutaja rollis (kloriini

puhul, ehkki tõendid rikkumiste kohta seoses allkasutamisega puuduvad).

- Potentsiaalselt ka ELis asuv kloriini tarnija (ehkki ka siin puuduvad tõendid seonduvate

rikkumiste kohta).

REACH-määruse rikkumised

- Artikkel 5 (puuduvad andmed, puudub turg) viitega artikli 6 lõikele 1, seoses 1,2-

dikloroetaani korrektse eelregistreerimise puudumisega ning seejärel tootmise ja

importimise jätkamisega, vaatamata sellele, et aine ei ole (nõuetekohaselt) registreeritud.

Esialgu võiks seda pidada „tehniliseks” rikkumiseks, ehkki 1,2-dikloroetaan on

klassifitseeritud 1B kategooria kantserogeeniks ja selle oleks pidanud täielikult

registreerima 1. detsembriks 2010. Ettevõtjal võib õnnestuda näidata, et tootmine käitises

kohapeal võimaldab seda ainet lugeda vaheaineks, kuid sellele vaatamata on kohustuslik

imporditud koguste täielik registreerimine, kui need ületavad ühe tonni aasta kohta.

- Artikkel 5 (puuduvad andmed, puudub turg) viitega artikli 6 lõikele 1, kloroeteeni

eelregistreerimata jätmise ning seejärel tootmise jätkamise tõttu ilma ainet täielikult

registreerimata. Kloroeteen on 1A kategooria kantserogeen ja ka selle aine oleks pidanud

täielikult registreerima 1. detsembriks 2010, isegi kui ettevõtja oleks selle

eelregistreerinud. Siiski on võimalik, et selle aine puhul on tegemist vaheainega; vt

üksikasjad allpool.

- Artikli 5 (puuduvad andmed, puudub turg) võimalik täiendav rikkumine viitega artikli 6

lõikele 1, seoses eteeni registreerimata jätmisega. Ehkki ettevõtja on aine

eelregistreerinud, on võimalik, et USAst imporditud kogused ületavad 1 000 tonni aastas

ja aine oleks pidanud täielikult registreerima 1. detsembriks 2010.

Milline meede tuleks võtta?

Inspektorid peaksid kaaluma, kas REACH-määruse põhimõtte „puuduvad andmed, puudub

turg" viivitamatu jõustamine, st vaadeldavate ainete tootmise ja importimise peatamise

nõudmine kuni täieliku registreerimiseni, on proportsionaalne. Selle meetme võtmise kasuks

räägib kaks asjaolu, nimelt kaks ainet on kantserogeensed ja seetõttu väga ohtlikud, ning

kõiki kolme toodetakse / imporditakse tõenäoliselt olulistes kogustes. Meetme võtmise vastu

räägib asjaolu, et sellise meetme mõju võib olla ebaproportsionaalne (tulemuseks oleks

käitise töö peatamine ainete registreerimise ajaks, milleks võib kuluda mitu kuud), pealegi

tuleks arvestada, et ettevõtja on vähemalt võtnud teatud, ehkki piiratud ulatusega meetmed

REACH-määruse nõuete täitmiseks.

Kui esitatud on ebatäpne eelregistreerimistaotlus, näiteks õigekirjavea tõttu, on tegemist

REACH-määruse artikli 5 tehnilise rikkumisega, kui aine tootmist või importimist jätkatakse.

42

Praktilise täitmise probleemid

- artikli 5 täitmine ja selle võimalik mõju nimetatud ettevõtja äritegevusele (vt eelmine jagu).

- Kas 1,2-dikloroetaani, kloroeteeni ja eteeni saaks pidada vaheaineteks REACH-määruse

mõistes? REACH-määruses antud määratluse kohaselt on vaheaine „aine, mida

toodetakse ja kasutatakse või tarbitakse keemilistes protsessides eesmärgiga muuta see

mõneks teiseks aineks", nii et vaheainena määratlemine on tõenäoline. Isoleerimata

vaheained on REACH-määruse nõuete täitmisest vabastatud. Isoleeritud vaheained ei

ole vabastatud, kuid registreerijad võivad esitada vähendatud registreerimisteabe, kui nad

tõendavad, et vaheaineid käideldakse ja kasutatakse üksnes rangelt kontrollitud

tingimustes.

- Ettevõtja võib leida nõuete täitmiseks muid võimalusi, näiteks tellida ainet alltöövõtjalt,

kes võib eelregistreerida „hilja”, osta aine nõudeid täitvalt ELis tegutsevalt tarnijalt jms,

ehkki muud lahendused on ettevõtja jaoks sageli ebapraktilised.

- Ettevõtja on eelregistreerinud ühe aine tarbetult (kloriin), sest ta ei ole selle tootja või

importija. See ei ole REACH-määruse mõistes rikkumine, sest eelregistreerimine on

vabatahtlik. Siiski võiks ettevõtja kontrollida, kas tema tarnija on täitnud oma REACH-

määruse kohased kohustused; vastupidisel juhul seatakse kloriini tarnimine ohtu.

12.7. Aineid tarniv kemikaalide tootja

Eelmises juhtumiuuringus käsitletud kemikaalide tootja tarnib osa enda toodetud 1,2-

dikloroetaanist otse Euroopa turule. Te soovite näha ettevõtja ohutuskaardi koopiat aine

kohta, et kontrollida REACH-määruse nõuete täitmist selle aine puhul.

Teile esitatakse ohutuskaart. Ettevõte kinnitab, et esitab ohutuskaardi vastuseks oma

klientide taotlusele ja ohutuskaart on kättesaadav ettevõtja kodulehel, kuid tavapäraselt

ohutuskaarti muul viisil klientidele ei pakuta.

Kontrollimise käigus selgub, et ohutuskaart koosneb ettenähtud 16 lahtrist, kuid ilmneb, et

see on koostatud USA turu jaoks (sellel on näidatud USAs ja mitte ELis kasutusel olevad

ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas ning viited USA õigustikule). Aine klassifikatsioon

(2. jagu) on ebatäpne, sest ei kajasta, et ained on kantserogeensed. Teile teeb muret ka

riskijuhtimisteave 8. jaos, mis täpsustab, et kasutajad peaksid kandma „kindaid” ja

„asjakohaseid isikukaitsevahendeid”, kuid edasisi üksikasju ei ole avaldatud.

Juhtumiuuringu eesmärk

- Pöörata tähelepanu tarnele (ohutuskaardi esitamine) ja analüüsida ohutuskaardi vormi ja

sisu seoses REACH-määruse II lisa nõuetega

- Välja selgitada, kas ohutuskaart tuleks esitada toote saajatele.

Kohustuse kandja(te) määratlemine:

- Kemikaalide tootja (kui tarnija)

Rikkumised:

43

- REACH-määruse artikli 31 lõige 1, sest ohutuskaart ei ole koostatud II lisa kohaselt,

nimelt:

- esitamata on ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas ja muu ELi turu jaoks

asjaomane (näiteks õiguslik) teave (USA standardid/teave tõenäoliselt ei aita

allkasutajaid, kes peavad täitma riigisiseseid õigusakte);

- ebatäpne või ebapiisav teave ohutuskaardil, näiteks aine ebatäpne

klassifikatsioon, ebapiisav riskijuhtimisteave (mis peaks täpsustama nõutavate

isikukaitsevahendite tüübi, näiteks viitega asjakohastele standarditele);

- REACH-määruse artikli 31 lõige 1 – ohutuskaardi toote saajatele esitamata jätmise tõttu

(see esitatakse üksnes taotluse korral või on avaldatud ettevõtja kodulehel). Ohutuskaart

tuleb esitada saajale (elektrooniliselt või paberkandjal) esimese tarne ajal või enne seda;

- kui ohutuskaardi 2. jaos esitatakse ebatäpne klassifikatsioon, on põhjust oletada, et ka

CLP-määruse klassifitseerimis- ja märgistamisnõuded on täitmata.

Milline meede tuleks võtta?

Inspektorid peaksid kaaluma jõustamisvolituste kasutamist, näiteks kui toote saajatele ei

esitata ohutuskaarti tavapäraselt, ja isegi kui nad selle saavad (või leiavad ettevõtja

kodulehelt), ei sisalda see asjakohast riskijuhtimisteavet, ning mis veel olulisem, märkimata

on jäetud aine kantserogeensed omadused.

Praktilise täitmise probleemid

- Jõustamismeetmete võtmist vormivigade tõttu, nagu näiteks jagude järjekord

ohutuskaardil, peetakse vähem tähtsaks kui jõustamismeetmete võtmist oluliste vigade

korral, nagu näiteks puudused teabe kvaliteedis.

- Juhtumiuuringu eesmärk on anda ka ülevaade ohutuskaartidel sagedamini esinevatest

tavapärastest vigadest – nagu näiteks liiga üldine riskijuhtimisteave, ebatäpne

klassifikatsioon või erinevate turgude jaoks koostatud ohutuskaartide esitamine ELis

muutmata kujul.

- Laialt levinud on väär ettekujutus, et teiste isikute tähelepanu juhtimiseks

ohutuskaartidele piisab pelgalt ohutuskaartide kodulehel avaldamisest või taotluse korral

esitamisest. REACH-määrus nõuab ohutuskaardi esitamist toote saajale, tegemist on

ennetava kohustusega tagada olulise ohutus-, tervis- ja keskkonnaalase teabe tegelik

jõudmine tarneahelas allpool olevate tegutsejateni.

- Tarneahela iga tarnija vastutab artikli 31 ja II lisa nõuete täitmise eest. Ehkki nende endi

tarnijate teave on kindlasti ohutuskaartide koostamiseks kasutatavate andmete kasulik ja

asjakohane allikas, vastutab iga tarnija pidevalt enda esitatavate ohutuskaartide teabe

täpsuse eest.

44

1. lisa. REACH-määrus ja keemiliste mõjurite direktiiv – vooskeem

REACHi määrus Nõukogu direktiiv 98/24/EÜ või riiklikud suunised

Lõpp. Järgida kemikaalide hindamisel kehtivaid riiklikke

suuniseid või artiklit 4

Taotletud kasutus ei ole lubatud. Kasutaja peab jätkamiseks

kasutust muutma.

Kasutaja peab: 1) taotlema autoriseerimist või 2) kui tarneahelas ülevalpool on autoriseering olemas, teavitama ECHAt oma kasutusalast.

Autoriseeringu mis tahes tingimusi tuleb

täita.

1. Kohaldatakse

REACHi artikleid 2 ja 3

Kas REACH kohaldub?

2.

Piirangud REACHi artikli 67 lõige 1,

art 9

Kas taotletud kasutusala on piiratud või keelatud?

3. Autoriseerimine

REACHi artikli 56 lõige 1

Kas taotletud kasutuse jaoks on vaja autoriseerimist?

5.

Läbi viia / läbi vaadata olemasolev kemikaalide

hinnang, artikkel 4

Võtta arvesse REACHi ja direktiivi 98/24/EÜ järgmisi nõudeid

VALIKUD: 1) kasutaja peab koostama CSRi

asjakohaste riskijuhtimismeetmete määratlemiseks ja kohaldamiseks. Kui CSRi ei nõuta, peab kasutaja

kasutamise läbi mõtlema, et määratleda ja kohaldada

asjakohased meetmed; 2) kasutaja peab teavitama ECHAt, kui seda nõutakse. VÕI: 3) kasutaja võib

teatada oma kasutusala tarnijale, et muuta see kindlaksmääratud

kasutusalaks

Kui REACHi riskijuhtimismeetmed osutuvad mitteasjakohasteks, dokumenteeritakse põhjused

hinnangus ning kasutaja peaks teavitama sellest oma tarnijat

Järgida loa tingimusi ja vähendada kokkupuude sellise tasemeni, mis

on tehniliselt ja praktiliselt võimalik; artikli 60 lõige 10

4. Kasutamine

kokkupuutestsenaariumi raames, REACHi artikli 37 lõige 4,

artikli 38 lõige 1

Kas kasutamine on määratletud teatud kokkupuutestsenaariumi

raames või kooskõlas tarnija soovitusega?

Kas kokkupuudet saab vältida (nt asendamisega)?

Määratleda kõik kohased riskijuhtimismeetmed SDSi või kasutaja enda

CSRi põhjal

Määratleda muud vajalikud ohjemeetmed, mida nõuab CAD/CMD või riiklik suunis

7. Ohje hierarhia, artiklid 5 ja 6

Kohaldada 5. etapis määratletud ohjemeetmed artiklites 5 ja 6 sätestatud

prioriteetide järjestuse alusel

Eriti

Kas on olemas asjakohased ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas (OELVd)?

Kas selle kasutusala puhul on nõutav autoriseerimine?

Kas kasutamine hõlmab kokkupuudet kartsinogeeni/mutageeniga?

Asendada ohutuma alternatiiviga. Tagasi 1. etapi juurde, kui ka alternatiiv on ohtlik

Kas kasutamine hõlmab kokkupuudet astmasümptomeid tekitavate ainetega?

13. Vt REACHi artikkel 35, CADi

art 11

Teavitada töötajaid ja nende esindajaid

8. Hea tava põhimõtted,

artikkel 5

Kas kohaldatud ohjemeetmed kajastavad hea tava põhimõtteid?

Läbi vaadata riskihinnang ja

naasta 6. etapi juurde

9. Muud riiklike suuniste ja CAD/CMD

nõuded

Täita riiklike eeskirjade ja artiklite 7–11 (nt säilitamine) muid nõudeid. Võib olla juba

lahendatud etappides 5 ja 6

6.

Kohaldada/rakendada ohjemeetmeid; REACHi artikli 37

lõige 5, artikli 38 lõige 1, artikkel 6

Kohaldada/rakendada kõiki kemikaalide riskihindamisel määratletud meetmeid ja

tagada nende tõhus toimimine

10. Dokumenteerimine, artikkel 8,

REACHi artikli 37 lõige 7

Dokumenteerida hinnang

(ja vajaduse korral CSR)

11. Teabe säilitamine, REACHi

artikkel 36, CAD/CMD

Säilitada teave kooskõlas REACHi ja

riiklike tähtaegadega

12. Läbivaatamine, CAD art 4,

REACHi art 37 lõige 7

Riskihinnang (ja CSR, kui koostatud)

regulaarselt läbi vaadata

Täita täiendavad CMD nõuded

Tagada vastavus OELVle

Täita täiendavad CMD nõuded

EI

EI

EI

JAH

EI

NING

JAH

JAH

JAH

JAH

EI

JAH

JAH

JAH JAH

JAH

EI

45

2. lisa. Mõisted

Käesolevas juhendis kasutatakse arvukalt akronüüme, termineid ja lauseid, millel on REACH-

määruse kontekstis konkreetne tähendus. Teatud terminite määratlused tulenevad seadusest

ja on esitatud REACH-määruse artiklis 3.

„II lisa” – REACH-määruse II lisa, milles sätestatakse nõuded ohutuskaartide vormi ja sisu kohta;

„XIV lisa” – REACH-määruse XIV lisas loetletakse kõik autoriseerimisele kuuluavad ained. XIV lisasse

kantud ainete kasutamine ja kasutamiseks turule viimine on keelatud alates sulgemiskuupäevast, välja arvatud juhul, kui selleks kasutamiseks on antud autoriseering või kui kohaldatakse erandit; „XVII lisa” – REACH-määruse XVII lisas loetletakse kõik ained, mille suhtes on kehtestatud piirangud,

ja nende piirangute tingimused REACH-määruse kohaldamisalas; „aine” – looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse

säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist; „ainuesindaja” – väljaspool ELi asutatud äriühingud, kes toodavad aineid, valmistavad segusid või

valmistavad tooteid, ei saa ise kemikaale registreerida. Kuid nad saavad (vastastikuse kokkuleppe alusel) määrata ELis asuva esindaja, kes täidab nende ainuesindajana ELis asuvate importijate kohustused seoses ainete registreerimisega. Nimetamise järel muutuvad kõik väljaspool ELi asuvalt tootjalt importivad ELis asuvad ainuesindaja lepinguga hõlmatud importijad allkasutajateks. Ainuesindaja peab täitma ka importijate muid REACH-määrusest tulenevaid kohustusi; „allkasutaja” – ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tootja või importija, kuid kes

kasutab ainet (kas ainena või segu koostisosana) oma tööstusliku või kutsealase tegevuse käigus, st oma töises tegevuses. Ehkki õigusaktid seda ei määratle, on olemas kolm peamist allkasutaja tüüpi:

- allkasutajad, kes jätkavad tarneahelat, nagu segu tootjad või korduvtäitjad (ja tegutsevad sel viisil tarnijatena REACH-määruse mõistes). Reimportijaid, kes saavad kasutada reimporditud ainete (vt eespool) registreerimisest vabastust, on samuti võimalik pidada allkasutajateks REACH-määruse mõistes;

- allkasutajad, kes kasutavad ja/või tarbivad ainet oma tegevuse käigus, näiteks toote valmistajad (lõppkasutajad);

- importijad, keda esindab ainuesindaja. REACH-määrus välistab levitajad ja tarbijad põhimõtteliselt allkasutajate seast; „alltöövõtjast tootja” – seda tüüpi tootja valmistab ainet tavapäraselt teise ettevõtja tellimusel. Aine

registreerimisega seotud vastutus jääb tõenäoliselt ELis asuva alltöövõtjast tootja kanda, sest selline tootja vastutab aine füüsilise kasutuselevõtmise eest ELis, vaatamata sellele, et ta ei ole litsentsi valdaja / aine omanik. Vt tootja; „amet” – Euroopa Kemikaaliamet (vt ECHA);

„artikkel” – REACH-määruse õiguslik nõue, näiteks artikkel 31, mille kohaselt nõutakse ohtlikuks

klassifitseeritud ainete või segude tarnijatelt toote saajate ohutuskaardiga varustamist;

„autoriseerimine” – REACH-määrusega seatakse sisse süsteem, mille kohaselt võib väga ohtlike omadustega ainete kasutamine ja turuleviimine nõuda autoriseeringut. Sellised ained on kantud

REACH-määruse XIV lisasse ja nende turuleviimine ilma autoriseerimiseta on keelatud. Kõnealuse autoriseerimisnõudega tagatakse, et selliste ainete kasutamisest tulenevat riski ohjatakse piisavalt või et ainete kasutamisest saadav sotsiaal-majanduslik kasu kaalub selle riski üles. Alternatiivsete ainete või tehnoloogiate analüüs on oluline osa autoriseerimismenetlusest; „CAS” – Chemical Abstracts Service, Ameerika Keemiaühingu allüksus. CAS peab keemiliste ainete

täielikku loetelu. Igale CAS registris registreeritud ainele antakse CAS registrinumber (vt CAS number); „CAS number” – Chemical Abstracts Service’i registrinumber. See on kemikaali kordumatu numbriline

tähis. Tegemist on 9kohalise numbriga, mis on sidekriipsude abil eraldatud 3 rühmaks. Numbri esimene osa alates vasakult on 6kohaline, teine osa 2kohaline ja lõpposa moodustab ühekohaline kontrollnumber;

46

„CLP-määrus” – määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist,

märgistamist ja pakendamist; „CMR” – kantserogeenne, mutageenne või reproduktiivtoksiline aine;

„CSA” – kemikaaliohutuse hindamine. Hindamine viiakse läbi kõikide registreeritud ainete puhul, mida

toodetakse või imporditakse kümme tonni aastas või rohkem. Hindamine peaks käsitlema aine kõiki kindlaksmääratud kasutusalasid eraldi (kaasa arvatud peamised lisandid ja lisaained), nii segudes kui ka tootes. Hinnangus võetakse arvesse kõiki aine tootmisest ja kindlaksmääratud kasutamisest tulenevaid olelusringi etappe. Kemikaaliohutuse hindamine põhineb aine potentsiaalsete kahjulike toimete võrdlusel inimese ja/või keskkonna teadaoleva või põhjendatult eeldatava kokkupuutega selle ainega, võttes arvesse rakendatud ja soovitatud riskijuhtimismeetmeid ja käitlemistingimusi; „CSR” – kemikaaliohutuse aruanne. CSR tuleb koostada kõikide ainete kohta, mille registreerimine on

kohustuslik koguste korral kümme tonni või rohkem aastas registreerija kohta ja see kujutab endast dokumenteeritud kemikaaliohutuse hinnangut (vt CSA); „DMEL” – tuletatud vähim toimet avaldav sisaldus. See on kokkupuute tüübi piirnorm ja kehtestatakse

kemikaaliohutuse hindamise käigus. Normi kasutatakse juhul, kui DNELi väärtust ei ole võimalik tuletada (näiteks ei ole võimalik määratleda kokkupuute „ohutut” taset), et kajastada kokkupuute taset, mis vastab madalale (teoreetiliselt võimalikule) ohule inimese tervisele, mida võib pidada aktsepteeritavaks riskitasemeks; „DNEL” – tuletatud mittetoimiv tase. See on kokkupuute tüübi piirnorm ja kehtestatakse

kemikaaliohutuse hindamise käigus. DNEL on ainega kokkupuute tase, millest madalamal ei eeldata kahjulike mõjude avaldumist inimese tervisele. Järelikult on see tase, millest suurema koguse ainega inimesed kokku puutuda ei tohiks; „ECHA” – Euroopa Kemikaaliamet. ECHA on ELi uus asutus, mis paikneb Helsingis, Soomes. See

loodi REACH-määruse alusel eesmärgiga korraldada ja rakendada määruse tehnilisi, teaduslikke ja halduslikke aspekte. Sellega saavutati märkimisväärne muutus võrreldes varasema kemikaaliõigustikuga (näiteks biotsiide, pestitsiide käsitlev õigustik ja õigusaktid uutest keemilistest ainetest teatamise kohta enne REACH-määruse jõustumist), mille kohaselt aine registreerimistaotlused saadetakse nüüd riikliku asutuse asemel eelistatult ELi asutusele. Täiendava teabe saamiseks ECHA kohta palume külastada kodulehte; „eelregistreerimine” – teatud teabe esitamine ECHAle aine potentsiaalsete registreerijate poolt.

Eelregistreerimine ei ole REACH-määruse kohaselt kohustuslik, aga kui kehtiv eelregistreerimistaotlus on esitatud, võivad registreerijad oma täieliku registreerimisteabe esitada üheks kolmest järkjärgulisest tähtajast (2010, 2013 või 2018, olenevalt vaadeldava aine toodetud / imporditud kogustest ja ohtlikest omadustest). Eelregistreerimisperiood kestis 1. juunist 2008 kuni 1. detsembrini 2008 ja on nüüdseks suletud, välja arvatud isikutele, kes toodavad või impordivad ainet koguses üks tonn aastas või rohkem esimest korda pärast 1. detsembrit 2008 ja võivad ka praegu eelregistreerida, eeldusel, et asjaomane registreerimistähtaeg ei ole veel lõppenud. Eelregistreerida saab ainult faasiaineid; „EIES” – elektrooniline teabevahetussüsteem. Üldise iseloomuga termin, mis tähistab süsteemi, mille

kaudu ametiasutused saavad elektrooniliselt vahetada teavet REACH-määruse ja REACH-määruse täitmise kohta. Praegu töötavad näiteks RAPEX ja ICSMS süsteemid; „endised polümeerid” – ainete rühm, mida varem loeti polümeerideks (ja seetõttu ei kantud neid

EINECSi loetellu) ja millest ei teavitatud esialgsete uutest ainetest teatamist (NONS) käsitlevate õigusaktide kohaselt. Polümeeride uue määratluse kasutuselevõtmise tagajärjel 1993. aastal uues NONS õigustikus kaotasid need ained oma polümeeri staatuse, siiski jäi kehtima nende NONSi kohane teavitamisest vabastamine. Endise polümeeri (NLP) määratlusele vastamiseks peab aine olema turustatud ajavahemikus 18. septembrist 1981 kuni 31. oktoobrini 1993 (kaasa arvatud) ja täitma tingimuse, et seda peeti polümeeriks EINECSi aruandluseeskirjade kohaselt, kuid ei peeta enam polümeeriks 7. muutmisdirektiivi kohaselt (92/32/EMÜ); „ESIS” – Euroopa keemiliste ainete infosüsteem. ESIS on kemikaalide kohta ulatuslikku teavet pakkuv

IT-süsteem, mille töötas välja Euroopa Kemikaalide Büroo ja mis on seotud järgmiste organisatsioonidega:

- EINECS (Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu)

- ELINCS (Euroopa uute keemiliste ainete loetelu)

- NLP (endised polümeerid)

- HPVCd (suurtes kogustes toodetavad kemikaalid) ja LPVCd (väikestes kogustes toodetavad kemikaalid), kaasa arvatud ELi tootjate / importijate loetelud

47

- C&L (klassifitseerimine ja märgistamine), ohu- ja hoiatuslaused, oht jms...; „EÜ number” – kemikaali numbriline tähis. ELi varasema kemikaalide reguleeriva raamistiku alusel

peetud kolme Euroopa ainete loetelu (EINECS, ELINCS ja polümeeride hulka enam mitte kuuluvate ainete loetelu) koos võetult nimetatakse EÜ loeteluks. EÜ loetelu alusel antakse ainele EÜ number, mis

on aine tunnusnumber. EÜ numbrite leidmiseks saab kasutada Euroopa keemiliste ainete infosüsteemi (ESIS) kodulehte; „faasiained ja mittefaasiained” – faasiaine (sageli viidatud kui „olemasolev” aine) on aine, mis vastab

vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:

- on kantud Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetellu (EINECS); või

- toodeti ELis (sealhulgas uutes liikmesriikides) vähemalt ühel korral 15 aasta jooksul enne REACH-määruse jõustumist, kuid tootja ei viinud seda turule (eeldades, et tootjal on selle kohta dokumentaalsed tõendid). Näiteks toodeti seda ainult ekspordiks või tootja oma tarbeks; või

- on niinimetatud „endine polümeer” (samuti eeldades, et tootjal on selle kohta dokumentaalsed tõendid).

Mittefaasiained (sageli viidatud kui „uued ained”) on muud ained, mis ei vasta eespool esitatud kriteeriumidele ja mis ei ole muul viisil vabastatud registreerimisest REACH-määruse mõistes. Mittefaasiained ei ole eelregistreerimiskõlblikud ning seetõttu peavad nad olema täielikult registreeritud, enne kui neid võib toota või importida koguses üks tonn aastas või rohkem; „foorum” – jõustamisalase teabe vahetamise foorum (The Forum for Exchange of Information on Enforcement) on Euroopa Liidu koostöö ja teabevahetuse oluline mehhanism. Foorum loodi REACH-

määruse alusel ning artikli 76 lõige 1 sätestab, et foorum koordineerib REACH-määruse „jõustamise eest vastutavate liikmesriikide ametiasutuste võrgustiku tegevust”. Artikli 77 lõikega 4 pannakse foorumile järgmised põhiülesanded:

- propageerib head tava ja juhib tähelepanu probleemidele ühenduse tasandil;

- esitab, koordineerib ja hindab ühtlustatud jõustamisprojekte ja ühiskontrolle;

- koordineerib inspektorite vahetamist;

- määratleb jõustamisstrateegiad ja jõustamise head tavad;

- töötab kohalike inspektorite jaoks välja töömeetodid ja vahendid;

- töötab välja elektroonilise teabevahetuse korra;

- teeb koostööd tööstusharuga ja muude sidusrühmadega, sealhulgas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega;

- vaatab läbi piirangute kehtestamise ettepanekuid, eesmärgiga anda täidetavusalaseid nõuandeid.

Foorum koosneb kõikide ELi liikmesriikide ja EMP EFTA riikide (Island, Liechtenstein ja Norra) esindajatest. Üksikasjalikum teave on kättesaadav ECHA veebisaidil, kaasa arvatud foorumi liikmete nimekiri ja foorumil vastu võetud ja avaldatud dokumendid. Nende hulka kuuluvad riiklike jõustamisstrateegiate suunised ja REACH-määruse kohaste kontrollide miinimumkriteeriumid; „füüsiline või juriidiline isik” – füüsiline isik on üksikisik ja võib tegutseda füüsilisest isikust

ettevõtjana, eraettevõtjana või astuda partnerlussuhetesse. Juriidiline isik ei ole konkreetne isik, vaid iseseisva õigusvõimega ühendus, nagu näiteks piiratud vastutusega äriühing, usaldusfond, heategevusühing jms; „hindamine” – hindamise all mõistetakse mitmesuguseid erinevaid protsesse, mille kaudu ECHA või

pädevad asutused saavad kontrollida registreerimisteabe täpsust ja kvaliteeti. REACH-määrus näeb ette eri tüüpi hindamisi:

- kõikide registreerimistoimikute suhtes viiakse läbi automatiseeritud terviklikkuse kontrollimine,

et tagada kõikide ettenähtud teabeühikute olemasolu. Terviklikkuse kontroll ei anna hinnangut teabe kvaliteedi või asjakohasuse kohta;

- vastavuse kontrollimine – selle all mõistetakse tööstusharu esitatud teabe kvaliteedi

kontrollimist. Kontrollimise viib läbi ECHA esitatud toimikute (iga kogusevahemiku) valimi

(vähemalt 5 %) alusel;

- katsete läbiviimiseks tehtud ettepanekute hindamine (toimiku hindamine) – registreerija teeb

ainete puhul, mida registreeritakse kõrgemates kogusevahemikes (≥100 tonni aastas), ettepaneku, milles täpsustatakse standardnõuetes sätestatud loomkatsete vajaduse üksikasjad. ECHA hindab selliseid katsete läbiviimiseks tehtud ettepanekuid, et ära hoida mittevajalike loomkatsete läbiviimine;

48

- aine hindamine – riikide pädevad asutused viivad läbi hindamise seoses ainetega, mis on kuulutatud prioriteetseteks võtmaks võimalikke regulatiivseid meetmeid tulenevalt nende ohtlikest omadustest. Hindamise peamine regulatiivne tulemus võib olla piirangute kehtestamine aine tootmisele, tarnimisele või kasutamisele. Aine hindamise tagajärjeks võib olla ka aine lisamine autoriseerimisele kuuluvate ainete prioriteetsesse loetelusse või ettepanek muuta klassifikatsiooni ja märgistamist;

„ICSMS” – elektrooniline teabevahetussüsteem, mille kaudu kogu ELi ametiasutused vahetavad teavet

mitmesuguste tooteohutusega seotud küsimuste kohta. ICSMS koosneb kinnisest ja avalikust osast. Kinnist osa kasutavad turujärelevalveasutused, tolliasutused ja ELi komisjon ning see sisaldab teavet toodete, katsetulemuste, jõustamismeetmete võtmise jms kohta. Avaliku osa teave on suunatud tarbijatele ja tootjatele ning sisaldab näiteks ametlikke andmeid ohtlike toodete, samuti tööstusharu toodete vabatahtlike tagasikutsumiste kohta; „import” – füüsiline sissevedu ühenduse tolliterritooriumile;

„importija” – importija on ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab impordi eest.

See tähendab, et REACH-määruse mõistes on importija isik, kes impordib väljastpoolt ELi. Teisest ELi liikmesriigist või EMP EFTA riigist (Island, Liechtenstein ja Norra) hangitud kaupu ei loeta REACH-määruse kohaselt imporditud kaupadeks. Importija määratlemine konkreetses tarneahelas võib osutuda raskeks, eriti kui kaasatud on erinevad kaubavedajad või tolliagendid. Keeruliste olukordade puhul vastutab importija määratlemise eest tarneahelas tööstusharu. Määratlus võib oleneda reast teguritest, näiteks sellest, kes vastutab tollivormistuse eest või kas tegelik importija on lihtsalt palganud ettevõtja kaupu vedama; „juhtiv registreerija” – äriühing, kes esitab ECHAle registreerimisteabe teiste registreerimisrühma

liikmete nimel;

„kandidaatainete loetelu” – kandidaatainete loetelu osutab väga ohtlike ainete (SVHC) loetelule, millest valitakse välja XIV lisasse kantavad ained. Kandidaatainete loetelu koostatakse artikli 59 kohaselt ja avaldatakse ECHA kodulehel; „kasutusala” – aine mis tahes töötlemine, valmistamine, tarbimine, ladustamine, säilitamine,

töötlemine, mahutitesse paigutamine, ühest mahutist teise üleviimine, segamine, toote valmistamine või mis tahes muu kasutamine; „kasutustingimused” – kokkupuutestsenaariumis kirjeldatud käitlemistingimused ja

riskijuhtimismeetmed; „klassifitseerimine” – klassifitseerimine on protsess, mille kaudu konkreetne aine või segu määratakse

ühte või enamasse ohukategooriasse olenevalt selle ohtlikest omadustest, kooskõlas CLP-määrusega kehtestatud klassifitseerimiskriteeriumidega. Kui leitakse, et aine ei ole nende kriteeriumide kohaselt ohtlik, seda ei klassifitseerita; „kohustuse kandja” – mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kellele on tema rolli tõttu pandud

kohustused, mis tulenevad REACH-määruse, keemiliste mõjurite direktiivi või kantserogeenide ja mutageenide direktiivi või muude kehtivate Euroopa või riiklike õigusaktide sätetest; „kokkupuutestsenaarium” – kokkupuutestsenaarium kirjeldab aine (ainena või segu koostises) ohutu

kasutamise tingimusi. Stsenaariumi töötavad tavapäraselt välja tootjad ja importijad oma registreerimistoimiku osana ainete puhul, mis on ohtlikud ja mida toodetakse/imporditakse kümme tonni aastas või rohkem. Kokkupuutestsenaarium hõlmab kõik aine olelusringi etapid tootmisest kuni kõrvaldamiseni. Kokkupuutestsenaariumid edastatakse tarneahela järgmistele astmetele ohutuskaartide lisana. Segude ohutuskaartidele on võimalik lisada kokkupuutestsenaariumid, mis viitavad segule või konkreetsetele ohtlikele ainetele, mida segu sisaldab, või mõlemale; „kolmandast isikust esindaja” – ehkki nimetus sarnaneb ainuesindajale, täidab kolmandast isikust

esindaja täiesti erinevat ülesannet. Sellise esindaja võib määrata enda nimel tegutsema registreeriv ettevõte, et ettevõtte identiteet jääks läbirääkimistel teiste ettevõtetega varjatuks kas ärilistel põhjustel või põhjusel, et registreerijal ei ole registreerimistaotluse esitamiseks kasutamisega seotud erialateadmisi. Siiski ei võta kolmas isik üle vastutust REACH-määrusega kehtestatud kohustuste eest; „künniskogus” – erinevate nõuete kogusepõhine kriteerium REACH-määruse mõistes, väljendatud kui

“X tonni aastas tootja/importija kohta”. Lisaks sellele mõjutab künniskogus faasiainete registreerimistähtaegu; „levitaja” – ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes üksnes ladustab ainet ja viib aine turule

(ainena või segu koostises) kolmandate isikute jaoks. Mõiste hõlmab näiteks jaemüüjad;

49

„monomeer” – aine, mis on konkreetses protsessis kasutatava polümerisatsiooni reaktsiooni

tingimustes võimeline moodustama kovalentseid sidemeid terve rea sarnaste või erinevate molekulidega. Vt ka „polümeer”; „olemasolevate ainete määrus” – nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse

hindamise ja kontrolli kohta, mis oli üks REACH-määrusega asendatud ELi õigusaktidest; „PBT” – püsivad, bioakumuleeruvad ja mürgised ained. REACH-määruse XIII lisa sätestab PBT ja

seega keskkonnale väga ohtlike ainete tuvastamise kriteeriumid. PBTd vastavad väga ohtlike ainete kriteeriumidele ja seetõttu võib neid kanda kandidaatainete loetelusse ja REACH-määruse XIV lisasse; „piirang” – aine (ainena, segus või tootes) tootmisele, kasutamisele või turuleviimisele kehtestatud mis

tahes tingimus või keeld; „polümeer” – aine, mille molekulides paiknevad järjestikku ühesugused või erinevad monomeerühikud.

Sellised molekulid peavad olema erinevate molekulmassidega, kusjuures erinevused molekulmassis peavad eelkõige tulenema monomeerühikute arvust. Polümeer vastab järgmistele tingimustele:

- molekulid, mis koosnevad vähemalt kolmest monomeerühikust, mis on kovalentselt seotud vähemalt ühe monomeerühiku või muu reagendiga, on aines massilt ülekaalus;

- ühesuguse molekulmassiga molekulid on aines massilt vähemuses. Käesolevas määratluses tähendab mõiste „monomeerühik" monomeeri reaktsioonijärgset kuju polümeeris. Vt ka „monomeer”; „PPORD” – toote- ja tehnoloogiaalane uurimis- ja arendustegevus. Selle all mõistetakse

tootearendusega seotud teaduslikku arendustegevust või aine täiendavat arendamist puhasainena, segudes või toodetes, mille käigus arendatakse tootmisprotsessi ja/või katsetatakse aine kasutusvõimalusi katsetootmisel või tooteproovide abil; „puuduvad andmed, puudub turg” – tegemist on REACH-määruse peamise põhimõttega (artikkel 5),

mille kohaselt aineid (ainena, segudes või toodetest tahtlikult vabastatud kujul) on keelatud toota, importida või tarnida, kui need ei ole registreeritud või eelregistreeritud, kui see on nõutav; „pädev asutus” – liikmesriikide asutatud ametiasutus või ametiasutused või organid, mille ülesanne on

tagada REACH-määrusest tulenevate kohustuste täitmine; „RAPEX” – ohtlike tarbekaupade ELi kiirhoiatussüsteem, välja arvatud toiduained, farmaatsia- ja

meditsiiniseadmed. Süsteem võimaldab liikmesriikidel ja komisjonil kesksete kontaktpunktide kaudu kiirelt teavet vahetada meetmete võtmise kohta tarbijate tervisele ja ohutusele tõsist ohtu kujutavate toodete turustamise või kasutamise tõkestamiseks või piiramiseks; „REACH-IT” – ECHA hallatav keskne IT süsteem, mida kasutavad ECHA, liikmesriikide pädevad

asutused ja tööstusettevõtted, et hallata REACH-määruse kohaseid protsesse; on tööstusettevõtetele peamiseks ECHA-le teabe (nagu näiteks registreerimistoimikud, autoriseerimistaotlused jms) esitamise portaaliks; „REACH-määrus” – määrus (EC) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist,

autoriseerimist ja piiramist; „registreerija” – aine tootja või importija või toote valmistaja või importija, kes esitab aine

registreerimiseks; „registreerimine” – ECHA-le tehnilise teabetoimiku esitamine ning kui see nõutav, kemikaaliohutuse

aruande esitamine aine kohta, mida Euroopa Liidus toodetakse või liitu imporditakse koguses üks tonn aastas või rohkem; „RIPE” – REACH-määruse jõustamise teabeportaal. ECHA on loonud sekundaarse süsteemi, mida

tuntakse nimetuse all RIPE, et vältida vajadust pöörduda riigi pädevate asutuste poole iga kord, kui amet vajab REACH-ITist teavet. See võimaldab jõustavatele asutustele otsese juurdepääsu enamikule

REACH-ITis säilitatavatele andmetele – hinnanguliselt 80 % teabest on kättesaadav nende

liikmesriigile. RIPE on veebipõhine, loa alusel juurdepääsetav süsteem; „riskijuhtimismeetmed” – aine ohjamisstrateegia meetmed, millega vähendatakse heidet ja ainega

kokkupuudet, vähendades seeläbi riski inimeste tervisele või keskkonnale;

50

„SDS” – ohutuskaart (mõnikord viidatud kui MSDS, tootja ohutuskaart). SDS on dokument, mida

kasutatakse aine või seguga seotud ohutuse, tervise ja keskkonna alase teabe edastamiseks tarneahela järgmistele astmetele. REACH-määruse kohaselt peavad CLP-määruse alusel ohtlikuks klassifitseeritud aine või segu tarnijad esitama toote saajatele ohutuskaardi. Ohutuskaart peab sisaldama teavet aine või segu ohtlike omaduste (ohtude) kohta, samuti ohutu käitlemise ja kasutamise kohta ning hädaolukordades toimimise kohta. Ohutuskaart peab olema koostatud REACH-määruse II lisa kohaselt, mis sätestab ettekirjutavad nõuded ohutuskaartide vormi ja sisu kohta; „segu” – kahest või enamast ainest koosnev segu või lahus;

„tarneahelas tegutseja” – kõik tarneahelasse kuuluvad tootjad, importijad, tarnijad või allkasutajad;

„tarnija” – toote valmistaja, importija, levitaja või allkasutaja, kes aine, segu või toote turule viib;

„teavitamine” – teatud teabe esitamine ECHA-le kooskõlas REACH-määruse nõudega. REACH-

määruse kohaselt peavad tarneahelas tegutsejad esitama teatud tingimustel järgmist tüüpi teavet:

- teavitamine toote koostisse kuuluvast ainest;

- teavitamine klassifikatsioonist ja märgistusest;

- teavitamine toote- ja tehnoloogiaalase uurimis- ja arendustegevuse eesmärgil kasutatavatest ainetest;

- allkasutaja poolne teavitamine kasutamise kooskõlast tarneahelas ülevalpool oleva tegutseja

saadud autoriseeringu tingimustega;

- allkasutaja poolne kasutamise taasalustamisest teavitamine.

Teavitamine võib viidata ka NONS määruse kohaselt teavitatud ainetele; „toode” – ese, millele antakse tootmise käigus teatud kuju, pinnaviimistlus või kujundus, mis määrab

tema funktsiooni suuremal määral kui tema keemiline koostis. Toodete näited ulatuvad lihtsatest tarbeesemetest, nagu näiteks tassid, rõivad või mööbel, keerulisemate toodeteni, nagu arvutid või autod. Teatud tooteid on raske määratleda, nagu näiteks küünalt – argumente on võimalik esitada eri aspektide toetuseks. Toodet on võimalik kasutada ka ainete või segude kandjate või mahutitena, näiteks värvipurk. Ka siin leidub piiripealseid tooteid, heaks näiteks on niisutatud pühkepaberi tüüpi tooted; „tootja” – tootja on ühenduses asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes toodab ainet ühenduse piires.

Inspektorid peaksid arvestama asjaoluga, et see määratlus kehtib ainult aine tootmise kohta, mitte aga segu või toote tootmise kohta. Järelikult ei loeta segude tootjaid või toodete valmistajaid tootjateks REACH-määruse mõistes. Vt ka alltöövõtjast tootja; „tootmine” – ainete tootmine või ekstraheerimine nendele iseloomulikus olekus;

„turuleviimine” – kolmandatele isikutele tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine.

Import on spetsiaalselt määratlusega hõlmatud ja seetõttu loetakse seda turuleviimiseks. Inspektorid peaksid arvestama asjaoluga, et turuleviimise määratlus REACH-määruse mõistes erineb paljudes muudes Euroopa direktiivides ja määrustes toodud määratlusest. Põhjuseks on asjaolu, et turuleviimine ei ole piiratud toote esimese tarne või kättesaadavaks tegemise ajaga. REACH-määruse mõistes võib turuleviimine toimuda tarneahela kõikidel astmetel; „vaheaine” – REACH-määrus määratleb vaheaine kui aine, mida toodetakse ja kasutatakse või

tarbitakse keemilistes protsessides eesmärgiga muuta see aine mõneks teiseks aineks. REACH-määruse kohaselt eristatakse kolme vaheainete tüüpi:

- „isoleerimata vaheaine” – vaheaine, mida ei eemaldata sünteesi jooksul tahtlikult (välja arvatud proovivõtuks) seadmetest, milles süntees toimub;

- „kohapeal kasutatav isoleeritud vaheaine” – vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mille puhul vaheaine tootmine ja teise (teiste) aine (ainete) sünteesimine sellest vaheainest toimub ühes ja samas tegevuskohas, mida käitab üks või mitu juriidilist isikut;

- „transporditav isoleeritud vaheaine” – vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mida transporditakse tegevuskohtade vahel või tarnitakse teistesse tegevuskohtadesse;

„valmistus” – varasem termin segu kohta (vt segu);

„VOA” – väga ohtlik aine. Üldiselt mõistetakse VOAde all aineid, mille ohtlikud omadused võivad esile

kutsuda tõsiseid tagajärgi, nagu näiteks püsimine keskkonnas, või on ainetel kantserogeensed, mutageensed või reprotoksilised omadused või põhjustavad ained CMRide ja PBT/vPvBdega

51

samaväärset ohtu. Kui aine vastab teatud kriteeriumidele ja selle on määranud prioriteetseks REACHi täitmise eest vastutavad riiklikud pädevad asutused, võib selle lisada kandidaatainete loetelusse autoriseerimiseks (ja loetelust on võimalik aine kanda REACH-määruse XIV lisasse); „vPvB” – väga püsiv ja väga bioakumuleeruv. REACH-määruse XIII lisas on sätestatud kriteeriumid

ainete tuvastamiseks, mis on väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ning seetõttu väga ohtlikud keskkonnale. vPvBd vastavad väga ohtlike ainete (SVHC) kriteeriumidele ja seetõttu on neid võimalik kanda kandidaatainete loetelusse ja REACH-määruse XIV lisasse. „väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE)” – väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

vastavalt mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust käsitlevas komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses sisalduvale määratlusele; „ühine registreerimine” – aineteabe vahetuse foorumi (SIEF) vahendusel moodustatud äriühingute

rühm, mille eesmärk on ühiselt esitada oma registreerimistaotlused.